KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUS
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna
Ida-Virumaa talitus
[email protected]
Meie: 07.09.2022 nr 2-5.5/244-2
Maa-amet
[email protected]
Päästeamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
Põllumajandus- ja Toiduamet
[email protected]
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa
ning lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad
Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. augusti 2021.a otsusega nr 107 algatati Järve linnaosas
Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa ning lähiala detailplaneering ning jäeti
algatamata keskkonnamõju strateegiline hinnang.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda olemasoleva Järveküla tee 69 kinnistu ühiskondlike
ehitiste maa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmise võimalust 100% ärimaa
juhtfunktsiooniks, ehitusõiguse ning arhitektuur-ehituslike nõuete määramine hotelli
rajamiseks, liikluskorralduse ja parkimise lahendamine, heakorrastuse nõuete kehtestamine,
vajadusel tehnovõrkude ning juurdepääsuteede asukoha määramine, seadusest tulenevate
kitsenduste ja servituutide määramine ning haljastuse kavandamine.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,3 ha. Planeeringust huvitatud isik on OÜ BALTISKA
VIRU.
Käesoleva kirjaga esitame teile kui planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2 kohaselt
planeeringu koostamisse kaasatud isikutele Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa
ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks.
Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks esitada meile
hiljemalt 7.10.2022.
Keskallee 19 tel +372 337 8500 SEB Pank AS Swedbank AS
30395 Kohtla-Järve faks +372 337 8503 IBAN EE441010552010016001 IBANEE402200001120012980
EESTI e-post:
[email protected] SWIFT/BIC EEUHEE2X SWIFT/BIC HABAEE2X
registrikood 75001017
Kohtla-Järve linnas Detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad Kohtla-Järve linna
kodulehel www.kohtla-jarve.ee lingi "Areng ja planeerimine" all
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rita Burenkova
linnaarhitekt
Lisa: Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa ning lähiala detailplaneeringu
lähteseisukohad, planeeringuala joonis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
LISA 2
Kohtla-Järve Linnavolikogu
25. augusti 2021. a
otsuse nr 107 juurde
KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
1. Planeeritava ala üldinformatsioon, tegevuse kirjeldus ja iseloom
Käesolev eelhinnang on antud Kohtla-Järve linna Järve linnaosa, Järveküla tee 69 ja
Kalevi tn 3 kinnistutele ja ümbritsevatele aladele.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda olemasoleva Järveküla tee 69 kinnistu
ühiskondlike ehitiste maa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmise võimalust 100%
ärimaa juhtfunktsiooniks, ehitusõiguse ning arhitektuur-ehituslike nõuete määramine
hotelli rajamiseks, liikluskorralduse ja parkimise lahendamine, heakorrastuse nõuete
kehtestamine, vajadusel tehnovõrkude ning juurdepääsuteede asukoha määramine,
seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramine ning haljastuse
kavandamine.
2. Planeeritav ala ja selle lähiümbrus
Kinnistul Järveküla tee 69 (katastritunnus 32214:004:0115), suurusega 561 m2, asub
endise prokuratuuri hoone ehitusaluse pindalaga 165,3 m2 ja Kalevi tn 3 kinnistul
(katastritunnus 32214:004:0110), suurusega 1114 m2, asub hotellihoone ehitusaluse
pindalaga 435,5 m2.
Detailplaneeringu ala ümbritsevad ida poolt Kalevi tänava lõik 1 (katastritunnus
32214:004:0206, sihtotstarve 100% transpordimaa), lõuna poolt Järveküla tee lõik 14
(katastritunnus 32213:001:0051, sihtotstarve 100% transpordimaa), lääne poolt
Tuuslari tänava kvartalisisene lõik (katastritunnus 32214:004:0213 , sihtotstarve 100%
transpordimaa) ja Järveküla tee 67a korterelamu maa (katastritunnus 32214:004:0144,
100% elamumaa). Detailplaneeringu ala haarab Järveküla tee 69 kinnistut ja Kalevi tn
3 tagapoolset osa kinnistust. Planeeringu alasse kaasatakse osaliselt Tuuslari tänava
kvartalisisene juurdepääsu tee alates Tuuslari tänava peateest kuni Järveküla tee 69
kinnistuni. Planeeritava ala suurus on umbes 0,3 ha.
3. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringus (kehtestatud Kohtla-Järve
Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve
linnaosa üldplaneeringu kehtestamine”) on antud piirkond märgitud Järveküla tee 69
kinnistu osas - üldkasutatava hoone juhtfunktsiooniga maa-alaks ja Kalevi tn 3 kinnistu
osas - ärimaaks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib
detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut. Antud planeeringu puhul on üldplaneeringu
põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 hooned kuuluvad miljööväärtuslike hoonesatusalasse
vastavalt miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu lahendusele
(kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169 „Kohtla-
Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate
miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kehtestamine“).
4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või
veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
5. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Keskkonnamõjuhindamise keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise
planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni
kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise
protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast
tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument
olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
6. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev mõju
6.1 Pinnas, pinna ja põhjavesi
Planeeringualale lähim puurkaev (katastrinumber: 16837 ) asub umbes 350 meetri
kaugusel Järveküla tee 52b kinnistul (katastritunnus: 32213:001:0050), mis on
keskkonnaregistri kantud puurkaevu andmetel töötav. Detailplaneeringuga kavandatu
ei oma mõju olemasolevale puurkaevule.
Ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise
keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele, siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju
kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna- ja põhjaveele ei kaasne.
Veevarustus on kinnistul lahendatud tsentraalsena samuti kanalisatsioon.
6.2 Taimestik ja loomastik
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist mõju, mille mõjud on aga lokaalsed ja
lühiajalised. Detailplaneeringuga määratakse kohustuslik haljastuse visioon.
Kavandatava tegevusega ei kaasne seega olulist ebasoodsat keskkonnamõju
piirkonna taimestikule ega loomastikule.
6.3 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmeil ei leidu planeeringualal
looduskaitseseaduse kohaste kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad,
püsielupaigad, I-III kaitsekategooria kaitstavad liigid, üksikobjektid ja nii edasi)
registreeritud leiukohti. Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku
linnu- ega loodusala.
6.4 Kultuuriväärtused
Ükski kultuurimälestiste registrisse kantud objekt ei jää vahetult planeeringualale.
Lähim registrisse kantud kultuurimälestis asub planeeringualast üle 225 m kaugusel.
Kavandata tegevusega ei kaasne seega olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna
kultuuriväätustele.
6.5 Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaaste suurenemist ei toimu. Kumulatiivset mõju ei esine ning
õhusaaste osas piirkonna taluvust eeldatavasti ei ületata. Peamine mõju välisõhule
kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude rajamise etapis ning on ajutise
iseloomuga.
6.6 Sotsiaalmajanduslik olukord
Detailplaneeringu elluviimise sotsiaalsed mõjutused on positiivsed, sest piirkond
muutub liikluse osas sõbralikumaks, atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks. Antud ala
detailplaneering ei too kaasa negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke mõjutusi, ega
kultuurilise keskkonna tingimuste rikkumisi.
6.7 Kumulatiivsed mõjud
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist
(liitumine või kombineerimine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi
eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või
mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist.
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid,
kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse
kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste
piirkonda mõjutavate tegevustega, sõltumata tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik
omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse kumulatiivse mõju avaldumine pole selle
iseloomu ja mahtu arvesse võttes praegu olemasoleva teabe alusel tõenäoline.
6.8 Piiriülene mõju
Piiriülene mõju puudub.
6.9 Valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Valguse-, soojuse-, lõhna- ja kiirgusreostust kavandatava tegevusega ei kaasne,
lähtuvalt tegevuse iseloomust.
6.10 Jäätme- ja energiamahukus, loodusvarade kasutus
Kavandatava tegevuse käigus tekib jäätmeid, kuid mitte olulises koguses. Jäätmeteke
on seotud peamiselt ehitustegevusega ning hiljem olmetegevuses tekkivate
jäätmetega. Seaduse kohase jäätmekäitluse korral on mõju minimaalne. Tegevuse
iseloomust lähtudes ei ole näha olulise keskkonnamõju kaasnemist.
7. Lõppjäreldus
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit
ega vara. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info
põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taasutmisvõimet, seega oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Järveküla tee 69 ja
Kalevi tn 3 kinnistutele ja ümbritsevatele aladele.
1. aprill 2021
Jrvk tee 69 Dp
Mõõtkava: 1:500 X = 6589405, Y = 686838
X = 6589281, Y = 686623
Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning ei ole ametlikud.
Väljavõtete kasutamisel on kohustuslik ära märkida nende päritolu.
Leht 1/2 XGIS. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Legend:
Leht 2/2 XGIS. Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Kohtla-Järve 25. august 2021 nr 107
Kohtla-Järve linna Järve linnaosas
Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3 kinnistu osa
ning lähiala detailplaneeringu algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Osaühing BALTISKA VIRU (registrikood 10245412) juhatuse liige Vassili Voronin
esitas 17. märtsil 2021. a taotluse (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse
dokumendiregistris 18. märtsil 2021. a numbri 2-5.5/751 all) kinnistute Järveküla
tee 69 ja Kalevi tn 3 ning lähiala detailplaneeringu algatamiseks. Mõlemad kinnistud
on Osaühing BALTISKA VIRU omandis.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda olemasoleva Järveküla tee 69 kinnistu
ühiskondlike ehitiste maa maakasutamise juhtfunktsiooni muutmise võimalust 100%
ärimaa juhtfunktsiooniks, ehitusõiguse ning arhitektuur-ehituslike nõuete määramine
hotelli rajamiseks, liikluskorralduse ja parkimise lahendamine, heakorrastuse nõuete
kehtestamine, vajadusel tehnovõrkude ning juurdepääsuteede asukoha määramine,
seadusest tulenevate kitsenduste ja servituutide määramine ning haljastuse
kavandamine.
Planeeritava ala suurus on umbes 0,3 ha.
Detailplaneeringu ala ümbritsevad ida poolt Kalevi tänava lõik 1 (katastritunnus
32214:004:0206, sihtotstarve 100% transpordimaa), lõuna poolt Järveküla tee lõik 14
(katastritunnus 32213:001:0051, sihtotstarve 100% transpordimaa), lääne poolt
Tuuslari tänava kvartalisisene lõik (katastritunnus 32214:004:0213 , sihtotstarve 100%
transpordimaa) ja Järveküla tee 67a korterelamu maa (katastritunnus 32214:004:0144,
100% elamumaa). Detailplaneeringu ala haarab Järveküla tee 69 kinnistut ja Kalevi tn
3 tagapoolset osa kinnistust. Planeeringu alasse kaasatakse osaliselt Tuuslari tänava
kvartalisisene juurdepääsu tee alates Tuuslari tänava peateest kuni Järveküla tee 69
kinnistuni. Järveküla tee 69 kinnistu müüdi AS-i Riigi Kinnisvara poolt 2020. aastal
eraomandisse.
Kinnistul Järveküla tee 69 (katastritunnus 32214:004:0115), suurusega 561 m2, asub
endise prokuratuuri hoone ehitusaluse pindalaga 165,3 m2 ja Kalevi tn 3 kinnistul
(katastritunnus 32214:004:0110), suurusega 1114 m2, asub hotellihoone ehitusaluse
pindalaga 435,5 m2.
Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringus (kehtestatud Kohtla-Järve
Linnavolikogu 20. veebruari 2008. a otsusega nr 265 „Kohtla-Järve linna Järve
linnaosa üldplaneeringu kehtestamine”) on antud piirkond märgitud Järveküla tee 69
kinnistu osas - üldkasutatava hoone juhtfunktsiooniga maa-alaks ja Kalevi tn 3 kinnistu
osas - ärimaaks.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud
vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut. Antud planeeringu puhul on üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslik muutmine.
Kavandatav detailplaneering sisaldab Kohtla-Järve linna Järve linnaosa
üldplaneeringu muutmise ettepanekut Järveküla tee 69 kinnistu 100% ühiskondlike
ehitiste sihtotstarbe muutmist 100% ärimaa juhtfunktsiooniks.
Järveküla tee 69 ja Kalevi tn 3 hooned kuuluvad miljööväärtuslike hoonesatusalasse
vastavalt miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu lahendusele
(kehtestatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. mai 2011. a otsusega nr 169 „Kohtla-
Järve linna Kukruse, Ahtme, Sompa ja Järve linnaosade 1940-50ndate aastate
miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringu kehtestamine“).
Planeeritava ala ümber paiknevad Kalevi ja Järveküla tee tänavatel elamu-, äri- ja
ühiskondlikud hooned. Järveküla tee 69 kinnistuga piirneval Järveküla tee 67a kinnistul
asub korterelamu. Planeeritava ala vahetus läheduses asuvad elamumaa ja
ühiskondlike ehitiste maa krundid (Tuuslari tn 22 krundil asub korterelamu koos
esimesel korrusel oleva põlevkivimuuseumiga ja Tuuslari tn 19 krundil raamatukogu).
Järve linnaosa üldplaneeringu peatüki 7.5. kohaselt planeeritav ala kuulub “Kesklinn“
asumisse, kus hooned paiknevad vaheldumisi haridus- ja kultuuriasutustega ning
äripindadega. Kohtades, kus see ei lähe vastuollu arhitektuursete väärtustega on
lubatud hoonestust tihendada. Järve linnaosa on ainuke maa-ala, kuhu on lubatud luua
hasartmängude mängukohti Kalevi tänava äärsete majade alal. Järve linnaosa
üldplaneeringu peatüki 4.4. järgi ärimaade kasutamise ja arendamise põhimõttetest
lähtudes äri maadele loodavad ettevõtted on mõeldud kogu regiooni teenindamiseks
ning peavad ratsionaalselt liituma linna liiklusskeemiga ja ühistranspordiga. Ülaltoodu
põhjal on alust eeldada, et Järveküla tee 69 kinnistu juhtfunktsiooni muutmine
ärimaaks ei oma negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale, kuna arvestab Järve
linnaosa üldplaneeringus määratud ärimaade tingimusi.
Muutunud majanduskeskkonnas ei ole Järveküla tee 69 eramaal sisuliselt võimalik ellu
viia ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbele vastavaid tegevusi, kuna eraomanik
kavatseb kasutada kõrvuti asuvaid hooneid ärilistel eesmärgil, majutusteenuste
pakkumiseks.
Eelmainitud planeeritav tegevus ei halvenda olemasolevat olukorda, vaid võimaldab
tagada üritusturismi, sportimise teenuste kasvuga tingitud majutuse kättesaadavuse
kaasaegseid võimalusi.
Kuna planeeringu lahenduse järgi ei kavandata olemasolevate ja planeeritavate
hoonete kasutamist avalike teenuste osutamiseks, on alust eeldada, et planeeringu
realiseerudes ärimaa kasutusotstarbel ei kasva piirkonna liiklusintensiivsus võrreldes
eelneva olukorraga. Sellest tulenevalt ei häirita ümbritsevat elamukvartalit täiendava
mürafooni ja heitgaaside kontsentratsiooni tõusuga, kuna endise ja kavandatava
otstarbe võrdluses ühiskondlike teenuste osutamise eesmärgil, külastajate arv
märkamisväärselt ei muutu. Järveküla tee 69 hoone hakkab koos toimima Kalevi tn 3
hoonega, kus paikneb hotell ja kasiino.
Juurdepääsud jäävad endiselt Kalevi tänava poolt ja hoovipoolsesse parkimisalale
Tuuslari tänava poolt, mis ei too kaasa täiendava müra- ja heitgaaside fooni ega
liikluskoormuse kasvu korterelamutele. Planeeritava hoone ümberehitamisega ei ole
ette nähtud hoone mahu või kõrguse suurendamist ning juurde- või peale ehitamist.
Planeeritaval krundil on olemas ühendused tehnovõrkudega. Avalikult kasutatavate
Kalevi ja Järveküla tee tänavate ja jalgteede lähedus tagab hea logistilise ühenduse,
mistõttu ei kahjusta vaadeldava maa-ala maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine
avalikku huvi ega linna infrastruktuuri toimimist.
Planeeringust huvitatud isik ja arendaja on osaühing BALTISKA VIRU.
Planeeringuga tekkiv arenenud ja korrastatud maa-ala täidab Kohtla-Järve linna Järve
linnaosas majutuse ja vabaajaveetmise vajadusi.
Detailplaneeringu elluviimise sotsiaalsed mõjutused on positiivsed, sest piirkond
muutub atraktiivsemaks ja heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab tööpuuduse
ja kuritegevuse võimalusi antud piirkonnas.
Detailplaneering ei too kaasa negatiivseid sotsiaalseid või majanduslikke mõjutusi, ega
kultuurilise keskkonna tingimuste rikkumisi.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 nimetatud oluliste
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2
punkti 10 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 punkti 2 alla. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt
tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda
selle kohta eelhinnang. Lähtudes keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangule (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamine vajalik järgmistel põhjustel:
1) planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine, sealhulgas vee- pinnase või
õhu saastatus, jäätmeteke, mürataseme suurenemine, vibratsioon, valgus, soojus,
kiirgus, või lõhn. Planeeritavate tegevustega ei ületata piirkonna
keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu
looduskeskkonda, kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara;
2) planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura
2000 võrgustiku alasid ega ka teisi maastikuliselt väärtuslikke või olulisi alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
3) planeeritavale alale ei ole seatud muid piiranguid ja kitsendusi.
KeHJS § 33 lõikest 6 lähtuvalt küsis Kohtla-Järve Linnavalitsus detailplaneeringu
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle
otsustamiseks ka Keskkonnaameti seisukohta. Keskkonnameti 26. aprilli 2021. a
kirjas nr 6-5/21/8373-2 (registreeritud Kohtla-Järve Linnavalitsuse dokumendiregistris
27. aprillil 2021. a numbri 2-5.3/1158-1 all) esitatud seisukohad toetavad
detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmist.
Vastavalt planeerimisseaduse § 128 lõikele 1 algatab detailplaneeringu koostamise
planeerimisalase tegevuse kohaliku omavalitsuse üksus. Planeerimisseaduse § 130
lõike 2 punkti 2 kohaselt üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu
puhul ei saa huvitatud isikule halduslepingus planeeringu koostamise tellimist üle
anda. Lähtudes ülaltoodust antud detailplaneeringu puhul planeerimisalase tegevuse
korraldaja peab enne detailplaneeringu algatamist korraldada vastava menetluse
planeerimiskonsultandi leidmise konkursi alusel.
Konsultandi leidmiseks konkursi tulemused on kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse
8. juuni 2021. a korraldusega nr 321 „Riigihanke „Järve linnaosas kinnistu Järveküla
tee 69 ja kinnistu osa Kalevi tn 3 ja lähiala detailplaneeringu koostamine“ pakkumuse
edukaks tunnistamine“ ning selle alusel on sõlmitud Hendrikson ja Ko OÜ-ga 12. juulil
2021. a haldusleping.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral algatab
detailplaneeringu kohalik omavalitsus ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse
üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust lähtudes planeerimisseaduse § 77
lõikest 1.
Arvestades ülaltoodud põhimotiive ja kaalutlusi ning kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2,
§ 77 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõike 2 punkti 3, § 33 lõike 3 ja § 35 lõike 3 alusel Kohtla-Järve Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada Kohtla-Järve linna Järve linnaosas Järveküla tee 69 kinnistu ja Kalevi tn 3
kinnistu osa ning lähiala detailplaneering.
2. Määrata detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 1.
3. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegillist hindamist vastavalt lisale 2.
4. Otsuse ja sellega seotud dokumentidega on võimalik tutvuda etteteatamisel Kohtla-
Järve Linnavalitsuses (Keskallee 19, tel 33 78 500, https://www.kohtla-jarve.ee/)
5. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded,
Kohtla-Järve linna ametlikul veebilehel ja ajalehes Põhjarannik.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teadasaamise päevast arvates vaide
esitamisega Kohtla-Järve Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Riina Ivanova
volikogu esimees