dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eelnõu kohta seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 13. september 2022
Viit
15-3/7324-1
Registreeritud
13. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haapsalu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. oktoober 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎KSH eelhinnangu eelnõu kohta seisukoha küsimine Rahandusministee.asice
  • 📎KSH eelhinnangu eelnõu kohta seisukoha küsimine Rahandusministeeriumilt.rtf
  • 📎Lisa 5 Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõ...docx30 KB

Sisu (failidest)

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ( Haapsalu linnas , Tööstuse tänava tootmispiirkonnas ) Vastavalt Planeerimisseadus § 124 lõikele 5 detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringu koostamisel KeHJS 6 lõike 1 kohaseid tegevusi ja keskkonnamõju strateegilise hindamine pole kohustuslik. KeHJS § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning lõikes 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Muuhulgas, tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 2 tuleb hinnata, kas detailplaneeringus planeeritav tegevus on välja toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Detailplaneeringu käigus ei kavandata antud määruses nimetatud tegevusi. Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Tööstuse tänava tootmispiirkonna planeeringu koostamisel muudetakse üldplaneeringu põhilahendust ning vajalik on anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeringuala suurus on ⁓22 ha. Planeeritav ala asub Tööstuse tänava ja raudteetammi vahelisel alal. Planeeringualast lõunasse jääb Valgevälja mets. Detailplaneeringu eesmärgiks on arendada linna tööstuspiirkoda, luua paremad võimalused tööstuse ja ettevõtluse arenguks ning luua seeläbi rohkem töökohti. Planeeringuga jagatakse munitsipaalomandisse kuuluv Tööstuse tn 21 üldkasutatava maa krunt tootmismaa, transpordimaa ning vajadusel üldkasutatava maa kruntideks. Määratakse üldised maakasutustingimused, ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus, tehnovõrkudega varustatus ning heakorra ja haljastuse põhimõtted. Tööstuse tn 23 ning Tööstuse tn 16 kinnistutest eraldatakse transpordimaa krundid. Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haapsalu linna üldplaneeringut: määrata planeeringuala terves ulatuses tootmismaaks. Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt suunatakse tootmise ja tööstuse arendamine Haapsalu linnas toimub raudteest lõunas, Lihula mnt ümbruses, mistõttu kõnealune piirkond on tööstusalaks väga sobiv. Samuti on üldplaneeringus käsitletud antud asukohta sobivana uueks linna varustavale koostootmisjaamale. Planeeritud alale planeerib AS Utilitas Eesti rajada hakkpuidul töötava koostootmisjaama. Koostootmisjaam rajatakse eesmärgiga suurendada taastuvate ja kohalike kütuste osakaalu, vähendada Haapsalus olemasoleva kesk-katlamaja mõju ümbritseva keskkonnale ning tõsta tootmisprotsessi efektiivsust elektri ja soojuse koostootmistehnoloogia kasutamisega. Planeeritava koostootmisjaama põhiliseks kütuseks on hakkepuit koos turba põletamise võimalusega, orienteeruvad võimsused on 15MW th ja 5MW e . Lisaks koostootmisjaamale moodustatakse planeeringu käigus krunte väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, millised keskkonnamõjude osas ei tekita negatiivset keskkonnamõju elamualadele Kastanis või mujal lähialal. Peamiselt töötlev tööstus ja laopinnad. 2 . Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused Planeeritav ala on hetkel suuresti kaetud kõrghaljastusega. Uue tootmismaad kasutuselevõtmisel tuleb säästvalt suhtuda olemasolevasse kõrghaljastusse. Kitsendusi põhjustavad objektid: 4 puurkaevu, põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ga 50 m ; kõrgepingeliinid , mille e lektripaigaldise kaitsevöönd on 50 m ; elektrimaakaabelliin , mille k aitsevöönd on 2 m ; Telia Eesti AS sidekaabel , mille si d eehitise kaitsevöönd on 2 m ; Randsalu oja , mille kalda ehituskeelu- ja piiranguvöönd on 50 m; Planeeritaval alal asuvad neli puurkaevu, mi llest kolm on olulisega tähtsusega Haapsalu linna veevarustuse osas tagades 45% linna joogivee toodangust. Puurkaevude põhjaveehaarde sanitaarkaitseala on 50 m. Veehaardega avatud põhjaveekiht on nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Natura 2000 ala lähim piir asub 1,5 km kaugusel, milleks on Väinamere linnuala. Lähim maardla asub 95 m kaugusel asuv Randsalu maardla. Tegemist on kohaliku tähtsusega passiivse reservvaru keraamilise savi maardlaga . Planeeritava ala piirist 120 m kaugusele jääb lähim korterelamu , mida hetkel eraldab planeeritavast tööstustalast kõrghaljastus. 3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Haapsalu linna üldplaneering, kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2006 otsusega nr 84. Üldplaneeringu alusel on piirkonna maakasutuse juhtfunktsioon Tööstuse tn 21 kinnistu läänepoolsel alal tootmismaa (T) ning ülejäänud alal loodusliku haljasala maa (HM). Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haapsalu linna üldplaneeringut: määrata planeeringuala terves ulatuses tootmismaaks. Planeeritava maa-ala osas on Haapsalu linnavalitsuse 19.02.2014 korraldusega nr 121 algatatud Tööstuse tn 21 ja 23 kruntide detailplaneering, mille eesmärgiks oli võtta kasutusele Tööstuse tn 21 krundist üldplaneeringuga ette nähtud tootmismaa osa, määrata krundipiirid ja ehitusõigus. Koostatava detailplaneeringu algatamisel tunnistatakse antud korraldus kehtetuks. Lääne Maavalitsuse 13.10.2017 kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“ 4 . Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Kavandatava koostootmisjaama tegevusega kaasnev keskkonnamõju on seotud eelkõige kütuste põletamisega kaasnevate õhuheitmetega. Koostootmisjaama rajamisel tuleb teostada hajuvusarvutused ning olemasolevat välisõhusaasteluba täiendada ning taotleda keskkonnakompleksluba. Õhuheitmed peavad vastama kehtestatud normidele. Jaama efektiivsuse suurendamiseks ja fo s siilkütuse minimaalseks kasutamiseks on plaanis rajada koostootmisjaama kompleksi soojusakumulaator, mille abil saab tootmisprotsesse optimeerida. Koostootmisjaama õhuheitmete vähendamiseks ja kasuteguri suurendamiseks paigaldatakse korstnale suitsugaaside kondensaator, mis lisaks vähendab soojuse eraldumist välisõhku. Täiendavaks suitsugaaside puhastamiseks paigaldatakse elektrifilter. Planeeringualal asuvad kolm Haapsalu linna joogivee tootmises suure osatähtsusega puurkaevu. Oluline on jälgida veehaarde sanitaarkaitsealade piiranguid ning puurkaevude suure osatähtsuse tõttu kaaluma planeeritavale alale luua tootmisüksuseid, millega ei kaasne keskkonnaoht pinnasele ja sellega koos ka põhjaveele. Hoonete ehitamisega seotud energia kulu on suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada . Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt pakendijäätmed, vanapaber , olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed . Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjas. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Hilisemas planeeringu faasis peab arvestama olemasolevate tehnovõrkude asukohti ning nende piiranguvööndeid. Müra tekib käitist teenindavast transpordist ning seadmete tööajal, kuid ei põhjusta normtaseme ületamist. Enamasti tekib müra tootmis- ja abihoonete siseruumides. Mürarohked seadmed paiknevad kinnistes ruumides ning on projekteeritud vähese müratekkega. Müra leviku vältimiseks käitisesiseselt ja ka käitisest väljapoole hoitakse uksi ja aknaid suletuna. Samuti piirab müra tungimist väliskeskkonda olulisel määral käitise konstruktsioon. Vajaduse korral on võimalik seadmeid täiendavalt isoleerida ning suurendada hoonete helikindlust. Kõikidele seadmetele on ette nähtud korrapärased plaanilised hooldustööd vastavalt tarnija soovitustele. Seega on ebatõenäoline mürast põhjustatud olulise häiringu tekkimine väljaspool käitise territooriumi. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist vibratsiooni. Kuna kortermajad asuvad tööstusala piirist vaid 120 m kaugusel siis on oluline, et müra on nõuetekohane ning ka edaspidi tegutsema hakkavad ettevõtted tõestavad enne tegustema hakkamist võimekust müra tase piisavalt madal hoida. Koostootmisjaama käitamisperioodil kaasnevad õhuheitmed on tingitud kütuse põletamisest ja mõningal määral suurenevast autotranspordist. Ei ole eeldada puidu osade lendumist ümbruskonnas. Koostootmisjaama rajamisel teostatakse hajuvusarvutused, selgitamaks kaasnevate õhuheitmete vastavust piirväärtustele nii tootmisterritooriumil kui väljaspool. 4 . 2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Planeeritava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Avariiolukorra tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada ja asuda tekkinud avarii tagajärgi likvideerima. Tegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks kavandatavad meetmed: Planeeritud tööde tegemisel kasutada ainult ehitusprojektis kirjeldatud materjale ning toodud tehnoloogilisi lahendusi. Ehitustööde teostamisel (öörahu, ehitusmasinate liikumine, parkimine jne) kinni pidada Korrakaitseseaduse nõuetest ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103032021005 ) Kaevetööde teostamisel tuleb kinni pidada Haapsalu linna kaevetööde eeskirja nõuetest ( https://www.riigiteataja.ee/akt/405102021009 ) . Tööde käigus tekkinud jäätmed tuleb käidelda vastavalt Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjale ( https://www.riigiteataja.ee/akt/401112019016 ) . Tööpiirkonnas peavad olema vahendid võimaliku õli- ja kütusereostuse likvideerimiseks või leevendamiseks. Eelnimetatud meetmete rakendamine väldib või leevendab oluliselt võimalikke negatiivseid mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. 4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus võib teoreetiliselt avaldada inimeste tervisele mõju läbi õhu kvaliteedi muutuste ning läbi transpordiga kaasneva vibratsiooni ja müra. Ei ole eeldada, et rajatava koostootmisjaama käitamisel oluliselt halveneb õhu kvaliteet või kaasnevad müra ja vibratsioon ületaksid kehtestatud piirväärtusi. Eeldatavalt mõju inimese varale puudub. Lähimad korterelamud paiknevad planeeringuala kõrval 1 2 0 m kaugusel, mida eraldab planeeringualast kõrghaljastus . Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu vähene ks , kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse keskkonnaministri 16.12.2016. a määrust nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. 4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. 4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeringualal ega planeeringuala lähedal kaitstavad loodusobjektid puuduvad . Lähim kaitstav loodusobjekt on 430m kaugusel asuv merikotka pesitusala. Planeeringul kaitstavatele loodusobjektidele mõju ei ole. 4.6 Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 ala lähim piir asub 1,5 km kaugusel, milleks on Väinamere linnuala . Planeeringul pole Natura 2000 alale mõju. 4.7 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Mõju looduskeskkonnale avaldub lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Kavandatava koostootmisjaama tegevusega kaasnev keskkonnamõju on seotud eelkõige kütuste põletamisega kaasnevate õhuheitmetega. Koostootmisjaama rajamisel tuleb teostada hajuvusarvutused. Õhuheitmed peavad vastama kehtestatud normidele. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. 5 . Asjaomaste asutuste seisukohad Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lisadega saa deti seisukoha kujundamiseks Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile ja Terviseametile. 6. Kokkuvõte Tutvunud asjasse puutuvate materjalidega, konsulteerinud asjatundjatega ja tutvunud kohapealse olukorraga , Haapsalu Linnavalitsus leiab, et detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus puudub, sest olulist keskkonnamõju planeeritava tegevusega eeldatavalt ei kaasne kui tegevusega järgitakse kõike ettenähtud määrusi ja piirnorme. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.09.2022 09:07 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 5-5/42/22 KSH eelhinnangu eelnõu kohta seisukoha küsimine Rahandusministeeriumilt TereEdastan keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eelnõu kohta seisukoha küsimise dokumendid.Lugupidamisega
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →