Hr Mihhail Kõlvart Teie 09.06.2022 nr 1-12/1209-1
Tallinna Linnavalitsus Meie 13.09.2022 nr 15-3/5007-4
[email protected]
Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja Lõkke
tn 5 kinnistu detailplaneering
Tallinna Linnavalitsus esitas 09.06.2022 kirjaga nr 1-12/1209-1 Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja
Lõkke tn 5 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldusega nr 1919-k.
Planeeritav ala asub Kesklinnas Endla, Lõkke ja Toom-Kuninga tänava vahelisel alal.
Detailplaneeringuga nähakse ette 3 erinevat lahenduse varianti, sh võimalus rajada kas
riigigümnaasium või, kui mingil põhjusel antud asukohta riigigümnaasiumi ehitamisest
loobutakse, elu- äri- ja büroohooned. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna
üldplaneeringuga.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 612-k.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 26.07.—09.08.2021, mille jooksul
esitati detailplaneeringu lahenduse kohta 4 arvamusi, sh ettepanekuid sisaldavat kirja, sh:
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM) 05.08.2021 kiri nr 5.4-1/21/3106,
millele vastasid Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA) 06.09.2021
kirjaga nr 3-2/387-17 ja Tallinna Linnavaraamet 10.09.2021 kirjaga nr 4.3-1/4026-2;
K. Nestor 05.08.2021 kiri, millele vastasid TLPA 02.09.2021 kirjaga nr 3-2/3183-1,
Tallinna Transpordiamet 17.09.2021 kirjaga nr 5-1/21/832-2 ja Tallinna Keskkonna-
ja Kommunaalamet 06.02.2022 kirjaga nr 8-6/21/2454-6;
T. Kallaste ja L. Tallo 06.08.2021 kiri, millele vastas TLPA 06.09.2021 kirjaga nr
3-2/387-16;
V. Filimonov (eraisik ja KÜ Lõkke 3 esindaja) 09.08.2021 kiri, millele TLPA vastas
06.09.2021 kirjaga nr 3-2/387-15.
Tallinna Linnavalitsus korraldas 23.09.2021 avaliku arutelu. 16.02.2022 kirjaga nr
5.4-1/21/3106-7 andis HTM teada, et aktsepteerib detailplaneeringu menetluse käigus antud
vastuseid. Teiste arvamusi esitanud isikutega kohalikul omavalitsusel kompromissi saavutada
ei õnnestunud.
9. augustil 2022 korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus
avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ärakuulamiseks arutelu, millel osalesid TLPA
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
esindajad, planeeringust huvitatud isiku esindajad, planeeringu koostajad, HTM esindaja ning
K. Nestor.
Rahandusministeeriumis toimunud arutelul selgus, et K. Nestor on nõus oma arvamustest
osaliselt loobuma. 15.08.2022 e-kirjaga kinnitas K. Nestor, et peab kohaliku omavalitsuse
esindaja selgitusi ammendavateks ja loobub oma arvamusest osas, mis puudutasid Endla
tänava poole kõrghaljastuse ja Lõkke tänava poole madalhaljastuse rajamist ning jalgrattatee
rajamist Lõkke tn ülesõidul Endla 6 ja 8 vahelisele kvartalisisesele teele.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise tulemusena kõigi arvamuste osas
kokkuleppele ei jõutud. Samuti ei osalenud ärakuulamisel kõik detailplaneeringu avaliku
väljapaneku ajal arvamusi esitanud isikud. Seetõttu käsitleb Rahandusministeerium avalikul
väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi, millest ei ole loobutud, üles jäänud arvamustena
ning annab tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 lahendamata jäänud arvamuste kohta oma
kirjaliku seisukoha.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukoht
1. K. Nestor tegi ettepaneku võimaldada hoone maksimaalseks mahuks 5 maapealset ja üks
maa-alune korrus kõikide variantide puhul, kuna see sobitub paremini ümbritsevate hoonete
kõrgustega. Parkimiskohtade arvu vähendada variantide 2 ja 3 puhul võrdseks korterite
arvuga, kuna ühistranspordi peatuse rajamise järgselt puudub vajadus büroopindadele
parkimiskoha eraldamiseks.
TLPA märkis, et variandis 1 ning 2 ja 3 on määratud erinev hoonete kõrgus lähtuvalt hoonete
kavandatud otstarbest. Nii variandi 1 kui 2 ja 3 puhul eelnes lahenduse väljatöötamisele
arhitektuurivõistlus. Koolihoone puhul on hoone korruste arv väiksem tulenevalt vajalikust
ruumiprogrammist ja ruumide omavahelistest seostest.
Variandid 2 ja 3 erinevad põhiliselt krundijaotuse poolest ja nende linnaruumiline mõju on
ühesugune. Hoonete suurima lubatud kõrguse määramisel analüüsiti Endla tänava hoonete
kõrgust planeeritava ala lähedal. Eesmärk oli kujundada Endla tänava reljeefi ja maapinna
tõusu Tõnismäe suunas ning Rahvusraamatukogu hoone mõju linnaruumis. Analüüsi alusel
osutus sobivaks 7-korruseline hoone sarnaselt Endla tn 15 // Lõkke tn 2 hoonele. Endla tänava
ristlõike analüüsi alusel nähti ette hoone seitsmendale korrusele tagasiaste, et hoone sobiks
Endla tänava vastasküljel oleva hoone ja Endla tn 8 kinnistule planeeritud hoonega. Endla
tänava äärne hooneosa on planeeritud tänavast kaugemale kui Endla tn 13 olemasolev hoone
ja tänu sellele on olemasolevast hoonest kõrgema hoone visuaalne mõju tänavaruumis sarnane
olemasolevale.
Maa-aluste korruste arv linnaruumis visuaalset mõju ei oma. Planeeringust ei tulene kohustust
kaks maa-alust korrust ilmtingimata rajada, kui parkimiskohtade vajadus tagatakse teisiti,
kuid rajatakse ka planeeringus määratud ulatuses haljastust.
Parkimiskohti puudutava ettepaneku osas vastas Tallinna Transpordiamet, et parkimise
arvutamisel on tegemist Tallinna südalinnaga, kus kinnistutele kavandatavate
parkimiskohtade arvu on oluliselt vähendatud. Parkimise vajadus tagatakse ehitusprojekti
koostamisel, tulenevalt tegelikust siht- ja kasutusotstarbest. Põhilahenduses on eelduslikult
kinnistule kavandatud riigigümnaasium. Ühistranspordipeatus antud asukohas on vajalik
eelkõige õpilaste kooli tulekuks.
2
2. T. Kallaste ja L. Tallo soovisid selgitust arhitektuurivõistluse kohta, mis eelnes
lahendusvariant 1 koostamisele. Kas võistlustööde hindajad kaalusid ka mitme töö põhjal
loodavat võimalikku täiendatud võidutöö versiooni?
TLPA selgitas, et Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistluse korraldas Riigi
Kinnisvara Aktsiaselts HTM tellimusel koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse eesmärk
oli valida kasutusfunktsioonile sobivaim arhitektuurilahendus riigigümnaasiumi õppehoone
rajamiseks. Kokku esitati 23 võistlustööd, millest 22 esitatud osalemisdokumendid vastasid
ideekonkursi vastavustingimustele. Žürii valis võidutööks ideekavandi „STACK“.
Esitatud tööde hindamisel lähtuti Tallinna laiemaist linnaehituslikest eesmärkidest (säästvate
liikumisviiside eelistamine isikliku sõiduauto kasutamise ees) ja tõsteti esile töid, mis loovad
head tingimused kooli jõudmiseks jalgrattaga ja jalgsi kõigist ilmakaartest, samuti
lahendused, mis pakuvad mugavaid ja piisavalt avaraid võimalusi rataste parkimiseks kooli
sissepääsude lähedal või vähemalt eeldusi selleks. Esitatud võistlustööde arv oli võidutöö
valimiseks piisavalt suur, et võistlustööde hindajatel ei tekkinud vajadust kaaluda mitme töö
põhjal loodavat täiendatud võidutöö versiooni. L-kujulise planeeringulahendusega
koolihoone loob kitsastes tingimustes kõige õdusama koolihoovi ja samas täidab
linnaehituslikke eesmärke. Ideevõistluse võtmeküsimus oli lahendada õnnestunult ruumide
paiknemine võimalikult vähestel tasapindadel, kuid samas piisavalt klasside vahelist
hajumisruumi loovalt.
3. T. Kallaste ja L. Tallo leidsid, et Endla tn 9a garaažid tuleks likvideerida, kuna juurdepääs
garaažidele läbi gümnaasiumi krundi on õpilastele ohuallikas. Endla tn 9a krundi
gümnaasiumi kasutusse saamise korral saaks laiendada rekreatsiooniala ja tagada mugav
pääs Rahvusraamatukogusse. Detailplaneeringu lahendusvariandis 1 ei ole juurdepääs Endla
tn 9a garaažidele optimaalselt lahendatud ja koormab gümnaasiumi krunti oluliselt suuremas
ulatuses kui variandis 2 ja 3.
TLPA märkis, et garaažid ei asu planeeritaval alal ning kuuluvad eraisikutele. Kinnisasja
avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõike 2 kohaselt ei ole kinnisasja omandamine
lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja
omandamiseta. Endla tn 9a garaažide likvideerimine ei ole planeeringulahenduse
elluviimiseks vältimatu.
Linnavalitsus nõustus detailplaneeringut täiendama, lisades tingimuse, et juurdepääsu
lahendust ja juurdepääsu servituudi vajaduse ulatust võib ehitusprojektis täiendada.
Tingimuse määramine jätab ehitusprojekti koostamisel võimaluse kaaluda erinevaid lahendusi
ja leida optimaalseim ning osapooli rahuldav.
4. V. Filimonovi arvates on detailplaneeringus kavandatud hoone sisuliselt juurdeehitis Lõkke
tn 3 hoonele vaatamata sellele, et hooned asuvad kumbki erineval kinnistul. Seetõttu peaks ka
Lõkke tn 3 kinnistu olema planeeritava ala koosseisus. Lõkke tn 3a hoone otstarbe muutumise
ja praegu krundil oleva hoone lammutamise tõttu on õigusvastane kavandada Lõkke tn 3
hoonega plokistatud uus hoone ja taastada tuleks Lõkke tn 3 hoone ehitamise aegne olukord.
TLPA märkis, et Lõkke tn 3 ja Lõkke tn 3a kinnistutel asuvad hooned on iseseisvad ehitised
vaatamata sellele, et need on kruntidevahelisel piiril plokistatud. Lõkke tn 3 elamu on
ehitisregistris registreeritud iseseisva hoonena. Lõkke tn 3 kinnistut ei määratud planeeritava
ala koosseisu, kuna selle piire ja ehitusõigust ei kavatsetud muuta ning planeeringust huvitatud
3
isik ei ole Lõkke tn 3 kinnistu osas detailplaneeringu algatamist taotlenud. PlanS § 130 lõike
3 kohaselt on taotletud planeeringuala lubatud planeeringu algatamisel muuta planeerimis-
alase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Kui planeeringu koostamise
korraldaja muudab planeerimismenetluses taotluse eset, sh laiendab esialgselt taotletud
planeeringuala, on huvitatud isikul õigus nõuda planeeringu koostamise korraldajalt
täiendavate kulutuste kandmis proportsionaalset jagamist planeeringu koostamise korraldaja
ja huvitatud isiku vahel. Kuna Lõkke tn 3 kinnistule ei kavatsetud kavandada midagi, mille
puhul detailplaneeringu koostamine on nõutav, siis ei määratud Lõkke tn 3 planeeritava ala
koosseisu.
Detailplaneeringu menetlusse kaasatakse planeeringuala piirinaabrid nagu planeeritavale alale
jäävate kinnistute omanikud. Korteriühistuga Lõkke tn 3 on detailplaneeringu koostamisel
koostööd tehtud.
Detailplaneeringus kavandatakse Lõkke tn 3a hoone likvideerida ja selle asemele ehitada uus,
Lõkke tn 3 hoonega plokistatud, kuid konstruktiivselt ja ehitustehniliselt iseseisev hoone.
Tiheasustuses on kinnistu piiril plokistatud hoonete ehitamine üldlevinud, kuna võimaldab
maad efektiivsemalt kasutada ja kujundada elavat tänavaruumi. Antud juhul asendatakse
Lõkke tn 3a kinnistul olev hoone uuega ja Lõkke tn 3 hoone kasutamise tingimused
olemasolevaga võrreldes ei muutu. Uue hoone projekteerimiseks on määratud tingimus
kruntide vahelisele piirile näha ette tuletõkkesein. Kavandatud hooned insolatsiooni kestust
Lõkke tn 3 eluruumides ei mõjuta, kuna jäävad elamust põhja poole.
5. V. Filimonov märkis, et linnavalitsus ei ole sisuliselt vastanud tema 4. veebruaril 2017
detailplaneeringu kohta esitatud vaidele. 9. juulil 2021 oli Filimonov esitanud vaide, milles
taotles detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse kehtetuks tunnistamist, kuid millele
Tallinna Linnavalitsus ei ole üldse vastanud.
TLPA täpsustas, et vastuses V. Filimonovi 04.02.2017 vaidele selgitas linnavalitsus, et
vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2016 korralduse nr 1919-k
(detailplaneeringu algatamise korraldus) näol ei ole tegemist haldusaktiga, mis rikuks vaide
esitaja õigusi või tekitaks talle kohustusi, mistõttu ei saa sellele vaiet esitada. Esitatud
vastuväited detailplaneeringu lahendusele ei olnud käsitletavad vaidena haldusmenetluse
seaduse (edaspidi HMS) § 72 lõike 1 mõttes. Filimonov ei olnud taotlenud haldusakti
kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist ega ettekirjutuse tegemist
haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Sellest tulenevalt
ei olnud Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldus nr 1919-k HMS § 71 lõike 1 kohaselt
vaide korras vaidlustatav.
TLPA nentis, et V. Filimonovi 09.07.2021 vaiet linnavalitsuse dokumendihalduse süsteemis
registreeritud ei ole.
Rahandusministeerium selgitab, et heakskiidu andmise üle otsustaja pädevuses on
planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Ehitiste
mahu, kõrguse, miljöösse sobivuse, samuti planeeringuala suuruse, juurdepääsu jms
tingimused otsustab kohalik omavalitsus iseseisvalt kaalutlusõigusest lähtuvalt. Antud juhul
on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringualale kolme alternatiivse
lahendusvariandi, sh riigigümnaasiumi või kuni 7-maapealse ja kuni 2-maa-aluse korruseliste
elu-, äri- ja büroohoonete kavandamise osas. Rahandusministeerium ei saa anda hinnangut
planeeringu sisulisele lahendusele, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
4
järgi kuuluvad kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja
lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus
kehtivate seaduste ja õigusaktidega, on erinevate isikute huvide arvesse võtmisel ning
planeeringuga konkreetsete maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel otsustajaks kohalik
omavalitsus.
Ehitusõiguse ulatuse väljaselgitamiseks on koostatud ruumilise keskkonna analüüs. Osaliselt
ka arvamusi esitanud isikute ettepanekuid arvesse võttes on tehtud planeeringusse mitmeid
muudatusi. Muuhulgas on lisatud tingimus, et edasisel projekteerimisel tuleb tagada Lõkke tn
3 elamu katuseräästa säilimine olemasolevas tehnilises lahenduses ja sademevee ärajuhtimine
Lõkke tn 3 elamu katust ja muid piirdekonstruktsioone ümber ehitamata. Täiendavalt on
määratud vajadus Lõkke tn 3a kinnistu koormamiseks reaalservituudiga (juurdepääsu-
servituut) Endla tn 9a korteriomandite igakordsete omanike kasuks. Servituudiga koormatud
ala ulatust ja asukohta saab muuta omanike vastastikusel kokkuleppel.
Arhitektuurivõistlust puudutavatele küsimustele on TLPA vastanud ning täitnud talle
seadusega pandud selgitamiskohustust.
Mis puudutab V. Filimonovi esitatud arvamust, et linnavalitsus ei ole tema varem esitatud
vaidele sisuliselt vastanud, selgitab Rahandusministeerium järgmist. HMS § 72 lõike 1 punkti
3 kohaselt saab vaides nõuda muuhulgas asja uut otsustamist või toimingu sooritamist. Seega
ei ole vaide esitamise eelduseks asjaolu, et tegemist peab olema haldusaktiga, nagu on toodud
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.02.2017 kirjas 3-2/1325-6, vaid vaiet saab esitada ka
haldusorgani toimingu peale. Seega oleks V. Filimonovi pöördumist tulnud käsitleda vaidena.
Kuna isik ei põhjendanud, kuidas planeeringu algatamise korraldus ja Lõkke tn 3
planeeringualasse arvamata jätmine tema õiguseid riivab, oleks tulnud vaie tagastada
puuduste kõrvaldamiseks HMS § 78 alusel, mis näeb ette, et kui vaie ei vasta seaduse §-s 76
sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks tulnud vaie tagastada
vaideõiguse puudumise tõttu (HMS § 79 lg 1 p 1). Eelnimetatud kirjas märkis aga TLPA, et
käsitleb Filimonovi vaiet arvamusena ja edastab planeeringust huvitatud isikule kaalumiseks.
Märgime, et PlanS § 124 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku
omavalitsuse üksus, kelle pädevusse kuulub ka planeeringu algatamise otsustamine ja selleks
eelduseks olevate kaalutluste tegemine, sh kaalumine, milline on sobilik planeeringuala.
Arvestades eeltoodut ja planeerimismenetluse avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet
(PlanS § 9) ning hea halduse tava, oleks olenemata asjaolust, kas pöördumist käsitleti vaide
või arvamusena, pidanud sellele vastama ja selgitama, millistel kaalutlustele V. Filimonovi
ettepanekut arvesse ei võetud. Seetõttu oli tegemist menetlusveaga, kuid eelduslikult mitte
sellisega, mis võib mõjutada asja otsustamist.
Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile heakskiiduks esitatud
materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt
teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava
tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel. V. Filimonovi vaide
5
käsitlemisel ja sellel sisuliselt vastamata jätmise puhul oli tegemist küll menetlusveaga, kuid
eeldada ei saa, et tegemist on menetlusveaga, mis saab mõjutada asja otsustamist.
Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike
õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida
naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest.
Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase
keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Erinevate huvide, sh
era- ja avalike huvide, kaalumine on kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus, kes huvide
kaalumisel ehk kaalutlusõiguse teostamisel peab arvestama HMS § 4 lõikega 2, mis näeb ette,
et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning
õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis
on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud
isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist.
PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on
lähiaastate ehitustegevuse alus ning planeeringu elluviimisel tuleb neist nõuetest kinni pidada.
Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal
objektiivselt. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva Tallinna üldplaneeringuga, seega
täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Iga kinnistu
omanik võib oma kinnistut üldplaneeringu kohasel otstarbel kasutada ja naaberkinnistu
omanikel puudub alus kohustada kedagi maad mõnel muul otstarbel kasutama.
Heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on täidetud PlanS § 126 punktides 1-5 sätestatud
detailplaneeringu koostamisel kohustuslikud ülesanded. Rahandusministeerium ei saa
planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas
sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja
põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse,
naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik
omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu andja ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt
planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks
olema viimase kaalutlusotsus. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus
toodud põhjendused, miks on just sellise lahenduse kasuks otsustatud, piisavad ning kohalik
omavalitsus on täitnud talle seadusega antud selgitus- ning kaalutluskohustust.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi
esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid Rahandusministeeriumi poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu
avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest
nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega.
6
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktis 1 sätestatud pädevusest on Rahandusministeerium
kontrollinud detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning leidnud, et detailplaneering vastab
õigusaktidele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andmise menetlust
lõpule viia või takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja
Lõkke tn 5 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ärakiri:
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Haridus- ja Teadusministeerium, K. Nestor,
T. Kallaste ja L. Tallo, V. Filimonov ja Korteriühistu Lõkke tn 3, ConArte OÜ,
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-12-07
7