dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja Lõkke tn 5 kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 13. september 2022
Viit
15-3/5007-4
Registreeritud
13. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Haridus- ja Teadusministeerium, K. N., T. K. L. T., Korteriühistu Lõkke tn 3, ConArte OÜ, Riigi Kinnisvara AS
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc), DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-35007-4 13.09.2022 Väljaminev kiri.asice548 KB

Sisu (failidest)

Hr Mihhail Kõlvart Teie 09.06.2022 nr 1-12/1209-1 Tallinna Linnavalitsus Meie 13.09.2022 nr 15-3/5007-4 [email protected] Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja Lõkke tn 5 kinnistu detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 09.06.2022 kirjaga nr 1-12/1209-1 Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja Lõkke tn 5 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldusega nr 1919-k. Planeeritav ala asub Kesklinnas Endla, Lõkke ja Toom-Kuninga tänava vahelisel alal. Detailplaneeringuga nähakse ette 3 erinevat lahenduse varianti, sh võimalus rajada kas riigigümnaasium või, kui mingil põhjusel antud asukohta riigigümnaasiumi ehitamisest loobutakse, elu- äri- ja büroohooned. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 612-k. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 26.07.—09.08.2021, mille jooksul esitati detailplaneeringu lahenduse kohta 4 arvamusi, sh ettepanekuid sisaldavat kirja, sh:  Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM) 05.08.2021 kiri nr 5.4-1/21/3106, millele vastasid Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi ka TLPA) 06.09.2021 kirjaga nr 3-2/387-17 ja Tallinna Linnavaraamet 10.09.2021 kirjaga nr 4.3-1/4026-2;  K. Nestor 05.08.2021 kiri, millele vastasid TLPA 02.09.2021 kirjaga nr 3-2/3183-1, Tallinna Transpordiamet 17.09.2021 kirjaga nr 5-1/21/832-2 ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 06.02.2022 kirjaga nr 8-6/21/2454-6;  T. Kallaste ja L. Tallo 06.08.2021 kiri, millele vastas TLPA 06.09.2021 kirjaga nr 3-2/387-16;  V. Filimonov (eraisik ja KÜ Lõkke 3 esindaja) 09.08.2021 kiri, millele TLPA vastas 06.09.2021 kirjaga nr 3-2/387-15. Tallinna Linnavalitsus korraldas 23.09.2021 avaliku arutelu. 16.02.2022 kirjaga nr 5.4-1/21/3106-7 andis HTM teada, et aktsepteerib detailplaneeringu menetluse käigus antud vastuseid. Teiste arvamusi esitanud isikutega kohalikul omavalitsusel kompromissi saavutada ei õnnestunud. 9. augustil 2022 korraldas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ärakuulamiseks arutelu, millel osalesid TLPA Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 esindajad, planeeringust huvitatud isiku esindajad, planeeringu koostajad, HTM esindaja ning K. Nestor. Rahandusministeeriumis toimunud arutelul selgus, et K. Nestor on nõus oma arvamustest osaliselt loobuma. 15.08.2022 e-kirjaga kinnitas K. Nestor, et peab kohaliku omavalitsuse esindaja selgitusi ammendavateks ja loobub oma arvamusest osas, mis puudutasid Endla tänava poole kõrghaljastuse ja Lõkke tänava poole madalhaljastuse rajamist ning jalgrattatee rajamist Lõkke tn ülesõidul Endla 6 ja 8 vahelisele kvartalisisesele teele. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamise tulemusena kõigi arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud. Samuti ei osalenud ärakuulamisel kõik detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal arvamusi esitanud isikud. Seetõttu käsitleb Rahandusministeerium avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi, millest ei ole loobutud, üles jäänud arvamustena ning annab tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 lahendamata jäänud arvamuste kohta oma kirjaliku seisukoha. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukoht 1. K. Nestor tegi ettepaneku võimaldada hoone maksimaalseks mahuks 5 maapealset ja üks maa-alune korrus kõikide variantide puhul, kuna see sobitub paremini ümbritsevate hoonete kõrgustega. Parkimiskohtade arvu vähendada variantide 2 ja 3 puhul võrdseks korterite arvuga, kuna ühistranspordi peatuse rajamise järgselt puudub vajadus büroopindadele parkimiskoha eraldamiseks. TLPA märkis, et variandis 1 ning 2 ja 3 on määratud erinev hoonete kõrgus lähtuvalt hoonete kavandatud otstarbest. Nii variandi 1 kui 2 ja 3 puhul eelnes lahenduse väljatöötamisele arhitektuurivõistlus. Koolihoone puhul on hoone korruste arv väiksem tulenevalt vajalikust ruumiprogrammist ja ruumide omavahelistest seostest. Variandid 2 ja 3 erinevad põhiliselt krundijaotuse poolest ja nende linnaruumiline mõju on ühesugune. Hoonete suurima lubatud kõrguse määramisel analüüsiti Endla tänava hoonete kõrgust planeeritava ala lähedal. Eesmärk oli kujundada Endla tänava reljeefi ja maapinna tõusu Tõnismäe suunas ning Rahvusraamatukogu hoone mõju linnaruumis. Analüüsi alusel osutus sobivaks 7-korruseline hoone sarnaselt Endla tn 15 // Lõkke tn 2 hoonele. Endla tänava ristlõike analüüsi alusel nähti ette hoone seitsmendale korrusele tagasiaste, et hoone sobiks Endla tänava vastasküljel oleva hoone ja Endla tn 8 kinnistule planeeritud hoonega. Endla tänava äärne hooneosa on planeeritud tänavast kaugemale kui Endla tn 13 olemasolev hoone ja tänu sellele on olemasolevast hoonest kõrgema hoone visuaalne mõju tänavaruumis sarnane olemasolevale. Maa-aluste korruste arv linnaruumis visuaalset mõju ei oma. Planeeringust ei tulene kohustust kaks maa-alust korrust ilmtingimata rajada, kui parkimiskohtade vajadus tagatakse teisiti, kuid rajatakse ka planeeringus määratud ulatuses haljastust. Parkimiskohti puudutava ettepaneku osas vastas Tallinna Transpordiamet, et parkimise arvutamisel on tegemist Tallinna südalinnaga, kus kinnistutele kavandatavate parkimiskohtade arvu on oluliselt vähendatud. Parkimise vajadus tagatakse ehitusprojekti koostamisel, tulenevalt tegelikust siht- ja kasutusotstarbest. Põhilahenduses on eelduslikult kinnistule kavandatud riigigümnaasium. Ühistranspordipeatus antud asukohas on vajalik eelkõige õpilaste kooli tulekuks. 2 2. T. Kallaste ja L. Tallo soovisid selgitust arhitektuurivõistluse kohta, mis eelnes lahendusvariant 1 koostamisele. Kas võistlustööde hindajad kaalusid ka mitme töö põhjal loodavat võimalikku täiendatud võidutöö versiooni? TLPA selgitas, et Tõnismäe riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurivõistluse korraldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts HTM tellimusel koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Võistluse eesmärk oli valida kasutusfunktsioonile sobivaim arhitektuurilahendus riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Kokku esitati 23 võistlustööd, millest 22 esitatud osalemisdokumendid vastasid ideekonkursi vastavustingimustele. Žürii valis võidutööks ideekavandi „STACK“. Esitatud tööde hindamisel lähtuti Tallinna laiemaist linnaehituslikest eesmärkidest (säästvate liikumisviiside eelistamine isikliku sõiduauto kasutamise ees) ja tõsteti esile töid, mis loovad head tingimused kooli jõudmiseks jalgrattaga ja jalgsi kõigist ilmakaartest, samuti lahendused, mis pakuvad mugavaid ja piisavalt avaraid võimalusi rataste parkimiseks kooli sissepääsude lähedal või vähemalt eeldusi selleks. Esitatud võistlustööde arv oli võidutöö valimiseks piisavalt suur, et võistlustööde hindajatel ei tekkinud vajadust kaaluda mitme töö põhjal loodavat täiendatud võidutöö versiooni. L-kujulise planeeringulahendusega koolihoone loob kitsastes tingimustes kõige õdusama koolihoovi ja samas täidab linnaehituslikke eesmärke. Ideevõistluse võtmeküsimus oli lahendada õnnestunult ruumide paiknemine võimalikult vähestel tasapindadel, kuid samas piisavalt klasside vahelist hajumisruumi loovalt. 3. T. Kallaste ja L. Tallo leidsid, et Endla tn 9a garaažid tuleks likvideerida, kuna juurdepääs garaažidele läbi gümnaasiumi krundi on õpilastele ohuallikas. Endla tn 9a krundi gümnaasiumi kasutusse saamise korral saaks laiendada rekreatsiooniala ja tagada mugav pääs Rahvusraamatukogusse. Detailplaneeringu lahendusvariandis 1 ei ole juurdepääs Endla tn 9a garaažidele optimaalselt lahendatud ja koormab gümnaasiumi krunti oluliselt suuremas ulatuses kui variandis 2 ja 3. TLPA märkis, et garaažid ei asu planeeritaval alal ning kuuluvad eraisikutele. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõike 2 kohaselt ei ole kinnisasja omandamine lubatud, kui avalik eesmärk on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta. Endla tn 9a garaažide likvideerimine ei ole planeeringulahenduse elluviimiseks vältimatu. Linnavalitsus nõustus detailplaneeringut täiendama, lisades tingimuse, et juurdepääsu lahendust ja juurdepääsu servituudi vajaduse ulatust võib ehitusprojektis täiendada. Tingimuse määramine jätab ehitusprojekti koostamisel võimaluse kaaluda erinevaid lahendusi ja leida optimaalseim ning osapooli rahuldav. 4. V. Filimonovi arvates on detailplaneeringus kavandatud hoone sisuliselt juurdeehitis Lõkke tn 3 hoonele vaatamata sellele, et hooned asuvad kumbki erineval kinnistul. Seetõttu peaks ka Lõkke tn 3 kinnistu olema planeeritava ala koosseisus. Lõkke tn 3a hoone otstarbe muutumise ja praegu krundil oleva hoone lammutamise tõttu on õigusvastane kavandada Lõkke tn 3 hoonega plokistatud uus hoone ja taastada tuleks Lõkke tn 3 hoone ehitamise aegne olukord. TLPA märkis, et Lõkke tn 3 ja Lõkke tn 3a kinnistutel asuvad hooned on iseseisvad ehitised vaatamata sellele, et need on kruntidevahelisel piiril plokistatud. Lõkke tn 3 elamu on ehitisregistris registreeritud iseseisva hoonena. Lõkke tn 3 kinnistut ei määratud planeeritava ala koosseisu, kuna selle piire ja ehitusõigust ei kavatsetud muuta ning planeeringust huvitatud 3 isik ei ole Lõkke tn 3 kinnistu osas detailplaneeringu algatamist taotlenud. PlanS § 130 lõike 3 kohaselt on taotletud planeeringuala lubatud planeeringu algatamisel muuta planeerimis- alase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Kui planeeringu koostamise korraldaja muudab planeerimismenetluses taotluse eset, sh laiendab esialgselt taotletud planeeringuala, on huvitatud isikul õigus nõuda planeeringu koostamise korraldajalt täiendavate kulutuste kandmis proportsionaalset jagamist planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isiku vahel. Kuna Lõkke tn 3 kinnistule ei kavatsetud kavandada midagi, mille puhul detailplaneeringu koostamine on nõutav, siis ei määratud Lõkke tn 3 planeeritava ala koosseisu. Detailplaneeringu menetlusse kaasatakse planeeringuala piirinaabrid nagu planeeritavale alale jäävate kinnistute omanikud. Korteriühistuga Lõkke tn 3 on detailplaneeringu koostamisel koostööd tehtud. Detailplaneeringus kavandatakse Lõkke tn 3a hoone likvideerida ja selle asemele ehitada uus, Lõkke tn 3 hoonega plokistatud, kuid konstruktiivselt ja ehitustehniliselt iseseisev hoone. Tiheasustuses on kinnistu piiril plokistatud hoonete ehitamine üldlevinud, kuna võimaldab maad efektiivsemalt kasutada ja kujundada elavat tänavaruumi. Antud juhul asendatakse Lõkke tn 3a kinnistul olev hoone uuega ja Lõkke tn 3 hoone kasutamise tingimused olemasolevaga võrreldes ei muutu. Uue hoone projekteerimiseks on määratud tingimus kruntide vahelisele piirile näha ette tuletõkkesein. Kavandatud hooned insolatsiooni kestust Lõkke tn 3 eluruumides ei mõjuta, kuna jäävad elamust põhja poole. 5. V. Filimonov märkis, et linnavalitsus ei ole sisuliselt vastanud tema 4. veebruaril 2017 detailplaneeringu kohta esitatud vaidele. 9. juulil 2021 oli Filimonov esitanud vaide, milles taotles detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse kehtetuks tunnistamist, kuid millele Tallinna Linnavalitsus ei ole üldse vastanud. TLPA täpsustas, et vastuses V. Filimonovi 04.02.2017 vaidele selgitas linnavalitsus, et vaidlustatud Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2016 korralduse nr 1919-k (detailplaneeringu algatamise korraldus) näol ei ole tegemist haldusaktiga, mis rikuks vaide esitaja õigusi või tekitaks talle kohustusi, mistõttu ei saa sellele vaiet esitada. Esitatud vastuväited detailplaneeringu lahendusele ei olnud käsitletavad vaidena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 72 lõike 1 mõttes. Filimonov ei olnud taotlenud haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist ega ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Sellest tulenevalt ei olnud Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2016 korraldus nr 1919-k HMS § 71 lõike 1 kohaselt vaide korras vaidlustatav. TLPA nentis, et V. Filimonovi 09.07.2021 vaiet linnavalitsuse dokumendihalduse süsteemis registreeritud ei ole. Rahandusministeerium selgitab, et heakskiidu andmise üle otsustaja pädevuses on planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Ehitiste mahu, kõrguse, miljöösse sobivuse, samuti planeeringuala suuruse, juurdepääsu jms tingimused otsustab kohalik omavalitsus iseseisvalt kaalutlusõigusest lähtuvalt. Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringualale kolme alternatiivse lahendusvariandi, sh riigigümnaasiumi või kuni 7-maapealse ja kuni 2-maa-aluse korruseliste elu-, äri- ja büroohoonete kavandamise osas. Rahandusministeerium ei saa anda hinnangut planeeringu sisulisele lahendusele, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle kompetentsi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 4 järgi kuuluvad kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja õigusaktidega, on erinevate isikute huvide arvesse võtmisel ning planeeringuga konkreetsete maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel otsustajaks kohalik omavalitsus. Ehitusõiguse ulatuse väljaselgitamiseks on koostatud ruumilise keskkonna analüüs. Osaliselt ka arvamusi esitanud isikute ettepanekuid arvesse võttes on tehtud planeeringusse mitmeid muudatusi. Muuhulgas on lisatud tingimus, et edasisel projekteerimisel tuleb tagada Lõkke tn 3 elamu katuseräästa säilimine olemasolevas tehnilises lahenduses ja sademevee ärajuhtimine Lõkke tn 3 elamu katust ja muid piirdekonstruktsioone ümber ehitamata. Täiendavalt on määratud vajadus Lõkke tn 3a kinnistu koormamiseks reaalservituudiga (juurdepääsu- servituut) Endla tn 9a korteriomandite igakordsete omanike kasuks. Servituudiga koormatud ala ulatust ja asukohta saab muuta omanike vastastikusel kokkuleppel. Arhitektuurivõistlust puudutavatele küsimustele on TLPA vastanud ning täitnud talle seadusega pandud selgitamiskohustust. Mis puudutab V. Filimonovi esitatud arvamust, et linnavalitsus ei ole tema varem esitatud vaidele sisuliselt vastanud, selgitab Rahandusministeerium järgmist. HMS § 72 lõike 1 punkti 3 kohaselt saab vaides nõuda muuhulgas asja uut otsustamist või toimingu sooritamist. Seega ei ole vaide esitamise eelduseks asjaolu, et tegemist peab olema haldusaktiga, nagu on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.02.2017 kirjas 3-2/1325-6, vaid vaiet saab esitada ka haldusorgani toimingu peale. Seega oleks V. Filimonovi pöördumist tulnud käsitleda vaidena. Kuna isik ei põhjendanud, kuidas planeeringu algatamise korraldus ja Lõkke tn 3 planeeringualasse arvamata jätmine tema õiguseid riivab, oleks tulnud vaie tagastada puuduste kõrvaldamiseks HMS § 78 alusel, mis näeb ette, et kui vaie ei vasta seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel oleks tulnud vaie tagastada vaideõiguse puudumise tõttu (HMS § 79 lg 1 p 1). Eelnimetatud kirjas märkis aga TLPA, et käsitleb Filimonovi vaiet arvamusena ja edastab planeeringust huvitatud isikule kaalumiseks. Märgime, et PlanS § 124 kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus, kelle pädevusse kuulub ka planeeringu algatamise otsustamine ja selleks eelduseks olevate kaalutluste tegemine, sh kaalumine, milline on sobilik planeeringuala. Arvestades eeltoodut ja planeerimismenetluse avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet (PlanS § 9) ning hea halduse tava, oleks olenemata asjaolust, kas pöördumist käsitleti vaide või arvamusena, pidanud sellele vastama ja selgitama, millistel kaalutlustele V. Filimonovi ettepanekut arvesse ei võetud. Seetõttu oli tegemist menetlusveaga, kuid eelduslikult mitte sellisega, mis võib mõjutada asja otsustamist. Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud PlanS-is. Rahandusministeeriumile heakskiiduks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel. V. Filimonovi vaide 5 käsitlemisel ja sellel sisuliselt vastamata jätmise puhul oli tegemist küll menetlusveaga, kuid eeldada ei saa, et tegemist on menetlusveaga, mis saab mõjutada asja otsustamist. Kinnisomandi planeerimisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. Paratamatult ei pruugi ühe kinnisasja intensiivsem kasutamine meeldida naaberkinnistute omanikele, kes on huvitatud oma senise keskkonna säilitamisest. Detailplaneeringu kehtestamisel ei saa aga olla takistuseks igasugune naabri harjumuspärase keskkonna muutumine, kuna naabrite omandiõigused ei ole piiramatud. Erinevate huvide, sh era- ja avalike huvide, kaalumine on kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus, kes huvide kaalumisel ehk kaalutlusõiguse teostamisel peab arvestama HMS § 4 lõikega 2, mis näeb ette, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning planeeringu elluviimisel tuleb neist nõuetest kinni pidada. Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt. Planeeringulahendus on kooskõlas kehtiva Tallinna üldplaneeringuga, seega täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Iga kinnistu omanik võib oma kinnistut üldplaneeringu kohasel otstarbel kasutada ja naaberkinnistu omanikel puudub alus kohustada kedagi maad mõnel muul otstarbel kasutama. Heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on täidetud PlanS § 126 punktides 1-5 sätestatud detailplaneeringu koostamisel kohustuslikud ülesanded. Rahandusministeerium ei saa planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning heakskiidu andja ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringus toodud põhjendused, miks on just sellise lahenduse kasuks otsustatud, piisavad ning kohalik omavalitsus on täitnud talle seadusega antud selgitus- ning kaalutluskohustust. Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid Rahandusministeeriumi poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega. 6 Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktis 1 sätestatud pädevusest on Rahandusministeerium kontrollinud detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning leidnud, et detailplaneering vastab õigusaktidele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu andmise menetlust lõpule viia või takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Endla tn 13, Lõkke tn 3a ja Lõkke tn 5 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Haridus- ja Teadusministeerium, K. Nestor, T. Kallaste ja L. Tallo, V. Filimonov ja Korteriühistu Lõkke tn 3, ConArte OÜ, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Loona Kangur 715 5803 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →