Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi
audit
EL struktuuritoetused
Audit nr JKS-50/2022
Lõpparuanne
16.09.2022
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
Auditi lõpparuanne edastatakse:
Korraldusasutus: Riigi Tugiteenuste Keskus
AUDITI TULEMUS
Auditi eesmärk oli hinnata Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kui Korraldusasutuse riskide juhtimise
protsessi tõhusust struktuuritoetuste rakendusperioodil 2014-2020.
Hinnangu andmisel tuginesid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi FKO) audiitorid toimingute
käigus kogutud tõendusmaterjalidele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekule.
Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et RTK kui Korraldusasutuse riskide juhtimise protsess toimib,
kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria1).
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsess on olulises osas tõhus, kuid vajalik on Korraldusasutuse proaktiivne
reageerimine juhtimiskontrollidega seotud olulistele riskidele.
Põhinõudele antud hinnang on toodud aruande B-osas ning hinnangute koondtabel on aruande lisas 1.
Auditi käigus tehti järgmine oluline2 tähelepanek:
Oluline tähelepanek nr 1.1 – Korraldusasutus ei ole oluliste juhtimiskontrollidega seotud riskide esinemise
ulatust proaktiivselt ise testinud, et ära hoida olulist mõju omavaid puudusi.
Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Auditi töörühm tänab Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel.
Kinnitame lõpparuande 9 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anu Alber Ailen Vali
Finantskontrolli osakonna Finantskontrolli osakonna
I auditi talituse juht I auditi talituse juhtivaudiitor
1 I kategooria – JKS toimib hästi. Ei vaja parandamist või vajab seda vähesel määral. Puudusi ei ole tuvastatud või need on vähetähtsad. Neil
puudustel puudub või on väike mõju hinnatud põhinõuete, asutuste või süsteemi toimimisele.
II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud. On tuvastatud mõned puudused. Puuduste mõju hinnatud põhinõuete,
asutuste või süsteemi toimimisele on mõõdukas. On antud soovitused, mida auditeeritud asutus peab rakendama.
III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud;
IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi.
2 Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele
(nt sisaldavad süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava
asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist.
Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele
(nt sisaldavad juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava
asutuse juhtkonnalt reageerimist.
2
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
SISUKORD
AUDITI TULEMUS ................................................................................................................................................... 2
SISUKORD ............................................................................................................................................................. 3
A - OSA .................................................................................................................................................................. 4
1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ............................................................................................................ 4
2. TAUSTINFO ........................................................................................................................................... 5
B - OSA .................................................................................................................................................................. 6
JÄRELDUSED JA TÄHELEPANEKUD ........................................................................................................ 6
Oluline tähelepanek nr 1.1 – Korraldusasutus ei ole oluliste juhtimiskontrollidega seotud riskide esinemise
ulatust proaktiivselt ise testinud, et ära hoida olulist mõju omavaid puudusi. ....................................................... 6
LISA 1 – KOONDHINNANG AUDITEERITUD ASUTUSE JKS-ILE ............................................................................... 9
3
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
A - OSA
1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest
Auditi läbiviimise - Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 11 lõige 3;
alus
- FKO 2022. aasta tööplaan.
Auditi läbiviija(d) Auditi töörühma kuulusid FKO I auditi talituse juhtivaudiitor Ailen Vali (auditi juht), II auditi
talituse juhtivaudiitor Elis Kõrvek ja FKO nõunik Hannes Vahemäe. Auditi eest vastutav isik
on FKO I auditi talituse juht Anu Alber.
Auditi toimingute
Audit viidi läbi ajavahemikul 16.03.2022. a kuni 16.09.2022. a.
läbiviimise aeg
Auditi ulatus Auditi tulemusena annab FKO hinnangu RTK kui Korraldusasutuse (edaspidi KA) JKS-i
tõhususele struktuuritoetuse rakendamisel perioodil 2014-2020.
Hinnangu andmiseks analüüsiti ning testiti KA riskide juhtimise protsessi vastavust
põhinõude3 1 „Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks
juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele“
hindamiskriteeriumile 1.6 „Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on loodud
raamistik, millega tagatakse vajaduse korral nõuetekohane riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui
tegevust muudetakse märkimisväärselt ning juhtimis- ja kontrollistruktuure kohandatakse“.
Auditi ulatuses oli KA läbiviidav administratsiooniülene riskide hindamine ning RTK
rakendatavate meetmete meetmepõhine riskide hindamise metoodika.
Auditi käigus ei hinnatud pettuse riskidega seonduvaid tegevusi.
Läbiviidud auditi Auditi eesmärgi saavutamiseks viisid audiitorid läbi järgmised auditi toimingud:
toimingud
- riskide juhtimise protsessi toetavate protseduuride, juhendite ja tegevuste piisavuse,
ajakohasuse ning tõhususe hindamine;
- riskide juhtimise protsessi erinevate etappide „läbijalutamine“ hindamaks selle
tõhusust;
- intervjuud RTK kui KA riskijuhtimise protsessis osalevate töötajatega eesmärgiga
täpsustada tööprotseduuride kirjeldust ning töötajate ülesandeid.
Auditi läbiviimisel lähtuti Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna väljatöötatud
„Perioodi 2014-2020 JKS auditi käsiraamatus“ sätestatud metoodikast.
Testitavate valik Auditi ulatuses oli 2020. ja 2021. aastal läbi viidud administratsiooniülene riskide
hindamine. Väljatoodud riskide maandamistegevuste testimisel lähtusid audiitorid riskide
valikul kutsealasest otsustusvõimest.
Õiguslik raamistik - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ÜSM);
ja olulisemad
3
Põhinõuded ja hindamiskriteeriumid tuginevad EK määrusele 480/2014 ning EK välja töötatud juhendmaterjalile „Guidance for
the Commission And Member States on a common methodology for the assessment of management and control systems in the
Member States“ (EGESIF_14-0010 18/12/2014).
4
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
dokumendid, - RTK töökord „Struktuurivahendite korraldusasutuse ning riikliku kontaktasutuse ning
millele tugineti Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna sertifitseeriva asutuse töökord
programmperioodiks 2014-2020/2021“ (kinnitatud 01.06.2021; edaspidi KA töökord);
- Riigi Tugiteenuste Keskus, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus (seisuga 1.04.2020, edaspidi
JKK);
- Struktuurivahendite administratsiooni 2021. a ja 2022. a toimivusanalüüs koos
tegevuskavaga (kp 9.03.2021 ja 17.03.2022).
Auditeerimise
Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid
standardid
Piirangud STS § 11 lõike 3 alusel on auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks auditeerival asutusel
õigus auditeerida KA-d. KA peab võimaldama auditi tegemist ning osutama selleks
igakülgset abi. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud
andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad KA JKS-i korrektselt ja tegelikkusele
vastavalt ning on piisavad auditi eesmärgis toodud hinnangu andmiseks. Täiendava,
audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite
järeldused võinud olla teistsugused.
Järeltoimingud Auditeeritaval tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepaneku ja soovitusega.
Soovituse rakendamise kohta annab KA tagasisidet struktuuritoetuse registri (edaspidi
SFOS) vahendusel. Lõpliku hinnangu soovituse elluviimisele annab auditeeriv asutus.
Vajadusel viiakse läbi järelaudit.
2. Taustinfo
Riskijuhtimise RTK korraldusasutuse funktsiooni täitjana analüüsib rakendussüsteemi toimivust ja viib
protsess RTK-s läbi rakendussüsteemi riskide hindamisi. Riskide protsessi korrektse ja tähtaegse
elluviimise eest vastutab RTK toetuste arendamise osakonna (edaspidi TAO) riskijuhtimise
ja järelevalve talitus, kaasates tegevuste elluviimisesse vajalikud osapooled.
KA eestvedamisel viiakse administratsioonis üks kord aastas läbi administratsiooniülest
riskide hindamist, mis hõlmab nii juhtimis- ja kontrollisüsteemide riske kui ka pettuse riske.
Tulenevalt riskide hindamise tulemustest määratakse oluliseks hinnatud riskidele
võimalusel täiendavad maandusmeetmed, mille eesmärgiks on vähendada riskide
avaldumise tõenäosust. Maandusmeetmed on seotud asutuste tööplaanidega ning on
seeläbi igapäevaseks juhtimisinstrumendiks. Kaks korda aastas annavad
rakendusasutused ja rakendusüksused KA-le ülevaate oma maandusmeetmete
rakendamise seisust, võimaldades KA-l õigeaegselt reageerida ning suunata riskide
maandamist täiendavate tegevustega.
KA tegevus administratsiooniülese riskide hindamise korraldamisel on kirjeldatud KA
töökorras.
Lisaks vastutab TAO riskijuhtimise ja järelevalve talitus RTK poolt rakendavate
toetusmeetmete meetmepõhise riskide hindamise eest. Meetmepõhiseid riske hinnatakse
vastavalt meetmepõhise riskihindamise metoodikale ning selle tulemused on aluseks RTK
poolt rakendavates meetmetes valimipõhiste kontrollide kavandamiseks.
5
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
B - OSA
JÄRELDUSED JA TÄHELEPANEKUD
Põhinõue 1 – Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav
asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele
Korraldusasutuses on määratud riskijuhtimise protsessi koordineerimise ja sisutegevuse eest vastutav isik. Oluliste
riskide maandamistegevuste elluviimisesse on kaasatud TAO valdkonna eest vastutavad eksperdid.
Korraldusasutuse protseduurid riskide hindamiseks ja juhtimiseks on olulises osas aja- ja asjakohased. Riskide
juhtimise ja hindamise protsessi on pidevalt arendatud ning võrreldes varasemate aastatega on see läinud
tõhusamaks.
Auditi toimingute käigus saime muuhulgas kindluse, et:
- riskide hindamisel ja juhtimisel on olulises osas järgitud protseduure;
- administratsiooniülesesse riskide hindamisse on kaastatud administratsiooni erinevad osapooled;
- KA analüüsib auditite käigus välja toodud olulisi rikkumisi ning viib vajadusel läbi täiendavaid kontrolle;
- RTK rakendatavate meetmete meetmepõhise riskide hindamise ajastamine tagab riskipõhiste ja
proportsionaalsete juhtimiskontrollide läbiviimist;
- administratsiooni riskide hindamine toob välja olulise kaaluga riske, millele on olulises osas maandustegevused
lisatud ning nende elluviimist seiratakse. Samas on audiitorite hinnangul vajalik Korraldusasutuse proaktiivne
tegevus tuvastamaks juhtimiskontrollidega seotud oluliste riskide esinemise ulatus ning riskide maandamiseks
läbiviidud tegevuste piisavus.
II kategooria - JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud
Oluline tähelepanek nr 1.1 – Korraldusasutus ei ole oluliste juhtimiskontrollidega seotud riskide esinemise ulatust
proaktiivselt ise testinud, et ära hoida olulist mõju omavaid puudusi.
Lisaks planeeritud maandamistegevustele, on vaja Korraldusasutusel proaktiivselt reageerida juhtimiskontrollidega
seotud olulistele riskidele, mitte alustada tegevustega alles peale auditi tähelepanekuid. See tähendab KA
täiendavaid testimisi tuvastamaks, kui suur on riski ulatus ning kuidas rakendusüksused on tegelikult riski
maandanud. Lisaks annab see KA-le tagasiside, kas seni rakendatud maandamismeetmed on toiminud.
Juhtimiskontrollidega seotud riske, nt riigihangete seaduse mittejärgimine ja mitmeti tõlgendamine, riigiabi reeglite
rakendamine, tõlgendamine ja kontrollimine, seire näitajate metoodika mitmetitõlgendamine, siseriiklike toetuste ja
välistoetuste topeltfinantseerimise oht, on 2020. ja 2021.a administratsiooni poolt tajutud oluliste riskidena. KA on
maandamistegevusteks planeerinud koolituste ja seminaride läbiviimise, võrgustike loomise, juhendite ja
abimaterjalide koostamise ning KA juhendamise. Audiitorite hinnangul on kõik need tegevused väga vajalikud, kuid
ei anna kindlust, kas RÜ kontrollid tegelikkuses toimivad ning väljatoodud riskid on maandatud. KA ei ole lisaks antud
maandamistegevustele ette näinud oluliste riskide otsest testimist, et tuvastada kui suur on riski ulatus ning kas on
vajalikud täiendavad maandamistegevused lisaks seni rakendatutele4.
Näiteks on Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) kui rakendusüksus (edaspidi RÜ) hinnanud 2020. aastal
kriitiliseks riski, et riigihangete seaduse ja riigiabi reeglite tõlgendused muutuvad ajas, mis võib toetuse saajatele
4
Siin ei arvestata KA tegevusi, sh täiendavad kontrolle, mis tulenevad projektiaudititest ja JKS audititest. Nende osas said
audiitorid kindluse, et KA on oluliste auditi tähelepanekutega tegelenud, sh planeeritud testimisi, ning püüdnud leida lahendusi,
kuidas süsteemi parandada.
6
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
kaasa tuua rikkumisi ja finantskorrektsioone. Ka auditeeriva asutuse 2019-2020.a läbiviidud KIK-i projektide auditid5
kinnitasid selle riski olemasolu, tuues välja puudusi nii riigihangete seaduse mittejärgimises kui ka RÜ ebapiisavas
riigiabi kontrollis. Vaatamata maandustegevustele tuvastati ka 2021. a auditites6 hangetega seotud olulisi vigu, mille
tagajärjel maksed peatati. Audiitorite hinnangul oleks maksete peatamist olnud võimalik ennetada, kui
Korraldusasutus oleks RÜ-s ennetavalt viinud läbi oluliseks hinnatud riski tegeliku ulatuse testimise ning
kontrollisüsteemis esinenud puudused korrigeerinud.
Riigihanke ja riigiabi reeglite muutumine ja mitmeti tõlgendamine on kriitilise riskina toodud jätkuvalt ka 2021. a
riskide hindamisel. KA 2022. a tegevuskava aga toetuse andjate (RÜ või toetuse saaja, kes jagab toetust edasi)
riigiabi kontrolli asjakohasuse testimist ette ei näe. Samas on 2020-2021.a projektiauditid tuvastanud puudusi riigiabi
kontrollimisel7.
Nii 2020. kui ka 2021. aastal on olulise riskina toodud näitajate metoodika erinev tõlgendamisvõimalus. Alates
2020. aastast läbi viidud iga-aastane väljundnäitajate raporteerimise kontrollimine on hea näide, kuidas olulise riski
ulatust testida. Tähelepanu väärib, et see risk on teadvustatud alles peale JKS auditit 8, mis omakorda näitab, kui
oluline on RÜ läbiviidud juhtimiskontrollide sisuline testimine KA poolt. Seeläbi selguvad riskid, mille olemasolust
puudus eelnev teadmine või eeldati, et ennetavad meetmed (nt juhendid, koolitused, võrgustike seminarid kui ka
toetuse andmise tingimuste ja protseduuride kooskõlastamised jms) on olnud piisavad, et olulisi vigu ennetada või
tuvastada.
Audiitorite hinnangul aitavad KA kontrollid (testid) kiiremini tuvastada juhtimis- ja kontrollisüsteemi probleemkohad
ja nende ulatuse, täpsemini määratleda vajalikud maandamistegevused ning ära hoida süsteemsete vigade tekke.
Risk:
Oluliste riskide testimiseta kaasneb oht, et puudub teadmine nii riski tegelikust ulatusest kui ka elluviidud
maandamistegevuste tegelikust mõjust. Kui planeeritud ja elluviidud maandamistegevused ei ole tegelikult olulist
riski maandanud, siis kaasneb oht väljatoodud riski realiseerumiseks ning halvimal juhul maksete peatumiseks.
Soovitus:
Soovitame KA-l proaktiivselt juhtimiskontrolle puudutavate oluliste riskide osas läbi viia testimist, et tuvastada riski
tegelik ulatus ja maandamistegevuste mõju.
Lisaks soovitame KA-l testida delegeeritud funktsioonide täitmist RÜ-des, sest auditite praktika on näidanud, et
läbiviidud kontrollide tegelik sisuline testimine toob välja uusi kitsaskohti, mille osas pole eelnevalt riske tajutud.
Auditeeritava kommentaar:
Korraldusasutus ei saa täielikult auditi poolt väljatooduga nõustuda. Korraldusasutus on erinevaid tuvastatud
riskidest tulenevaid testimisi teostanud. Näiteks on aastaid teostatud korraldusasutuse poolt maksete, rikkumiste ja
tagastuste kontrolle tagamaks andmete õiguspärasus. Ka on näiteks 2021.aasta tegevuskavasse kavandatud
raamhangete täiendav kontroll tulenenud mitte auditi leidudest, vaid antud RRO seisukohast. Ka kohapealsete
kontrollide kontroll-lehtede täitmise analüüs ja järgnevad tegevused ning kestvusnõude kontroll EAS-i (tänane EIS)
rakendatavates projektides ei tulenenud auditi leidudest. Riigiabi valdkonnaga seotud riskidest ja tõusetunud
küsimustest tulenevalt toimus 2021. aasta sügisel korraldusasutuse eestvedamisel RÜ-dele suunatud koolitus, millel
käsitleti VKE kategooriate kindlaksmääramisega seotud küsimusi. Nimetatud koolitusele järgnes korraldusasutuse
VKE määratluse kontroll rakendusüksustes. Kontrolli käigus ei tuvastatud vigu VKE määratlemisel, st et valimisse
5
Projektiauditid: CF-163/2019 (hangete läbiviimine), CF-165/2019 (hangete läbiviimine), CF-157/2019 (hangete läbiviimine), CF-
170/2020 (riigiabi andmine ja RÜ puudulik kontroll riigiabi reeglite hindamisel), ERF-316/2020 (riigihanke üldpõhimõtete
järgimine).
6
Projektiauditid: CF-183/2021 (hangete läbiviimine), CF-187/2021 (hangete läbiviimine), CF-188/2021 (riigihanke üldpõhimõtete
järgimine) ja KIK JKS auditi nr JKS-44/2021 (III kategooria).
7
Projektiauditid: ERF-323/2020 (EAS), CF-170/2020 (KIK), ERF-332/2021 (RTK), ERF-333/2021 (RTK), ERF-337/2021 (RTK).
8
Audit nr JKS-30/2019 „Tulemusraamistiku väljundnäitajate usaldusväärsuse tagamise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit“.
7
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
sattunud projektides (21 projekti) olid lõppjäreldused ettevõtja suuruse kohta ja VTA andmisel ühe ettevõtja
määratlemisel õiged. 2022. aastaks on riigiabi valdkonnas kavandatud RAR-i edastatud riigiabi andmist puudutavate
andmete korrektsuse kontroll, mille läbiviimise vajadus ei tulene otseselt ühestki konkreetsest auditist, vaid
korraldusasutuse tähelepanekutest ja valdkonnaga seotud riskidest. Lisaks märgime, et 2021. a lõpus loodi
korraldusasutuses eraldi riigiabi eksperdi ametikoht eesmärgiga vähendada riigiabi andmise valdkonna riske. Samuti
ei ole 2022.aasta tegevuskavasse planeeritud korraldusasutuse poolne mittehankijate ostude kontroll kavandatud
tulenevalt auditi leidudest, vaid korraldusasutuse poolsest riskide hindamisest ja läbiviidud kontrollidest, mille
tulemusel tekkis vajadus saada täiendav kindlus, et rakendusüksuste poolt tehtud kontrollid on olnud kvaliteetsed ja
piisava kontrolljäljega. 2022.aasta sügisesse kavandatud kindasummalise maksete kontrolli vajadus ei ilmnenud
samuti auditist, vaid riskide hindamise tulemusel. 2021.a alustasime rahastamisvahendite ja toetuste
topeltfinantseerimise kontrolli, mille eesmärk on kindlaks teha, kas kulusid on topeltfinantseeritud.
Lisaks märgime, et korraldusasutus on kontrollide/testide laiendamise vajadust hinnanud juba enne KIK-i JKS III
kategooria selgumist, kuna 2021 sügisel kaardistati vajadus KA kontrollide mahu laiendamiseks, siis 2022. aasta
alguses loodi RTK struktuuri, TAO riskijuhtimise ja järelevalve talitusse eraldi ametikoht järelevalve eksperdile, kelle
ülesandeks saab olema struktuurivahendite rakendamisel delegeeritud ülesannete üle juhtimis- ja
kontrollisüsteemide toimimise kontrollide teostamine. Ametikoht on täidetud alates 25.aprillist 2022. Eksperdi
tööplaani antakse sisend, mille alusel teostatakse korraldusasutuse kontrollid, v.a hankekontrollid, mille teostajaks
on TAO toetuste korraldamise talituse riigihangete kontrollüksus. Pärast KA hankeeksperdi ülesannete lülitamist TAO
toetuste korraldamise talituse riigihangete kontrollüksusesse 2021. aasta lõpus on ka hangete vallas võimalik
senisest enam panustada KA kontrollidesse, et hinnata ja testida riske hangete kontrollimisel.
Leiame, et auditi soovitus on juba täidetud, kontrolle viiakse läbi tööplaani kohaselt koostöös riskijuhtimise eksperdi
ja valdkonna ekspertidega.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Anne-Ly Aalde koostöös valdkonna ekspertide ning
korraldusasutuse kontrolle teostaja järelevalve ekspertidega, jooksvalt.
AA täiendav kommentaar:
Audiitorid tunnustavad Korraldusasutuse tuvastatud riskide osas läbiviidud ja planeeritavaid maandamistegevusi, sh
omapoolseid testimisi. Samuti on audiitorite hinnangul positiivne, et on loodud ja täidetud riigiabi valdkonna eksperdi
ning delegeeritud ülesannete kontrolli täitva järelevalve eksperdi ametikoht. Samas peab tõhus riskide juhtimine
tagama, et oluliste riskide maandamistegevuste tulemusel ei esine juhtimise -ja kontrollisüsteemis enam olulise
kaaluga puudusi ning audiitorid ei tuvasta enam nendes valdkondades eksimusi, mis võivad viia maksete
peatamiseni. Nii nagu tähelepanekus on toodud, audiitorid siiski tuvastavad olulisi vigu, mis on tingitud puudustest
kontrollisüsteemis. Seega ei saa Korraldusasutuse seniseid kontrollisüsteemide testimisi pidada piisavateks ja
soovitust veel täidetuks lugeda ei saa.
Audiitorid vaatavad soovituse rakendamise üle peale Korraldusasutuse 2022. aastal läbiviidud kontrollitoimingute
tulemuste ülevaatamist (kontrollid, mis on seotud oluliste juhtimiskontrollide riskidega) ning 2023. a tegevuskava
koostamist. SFOS-is märgime rakendamise tähtajaks 01.03.2023.
8
Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne
LISA 1 – Koondhinnang auditeeritud asutuse JKS-ile
Auditi toimingute tulemusena anti Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessile perioodil 2014-2020 järgmine
hinnang:
Põhinõue Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV
Põhinõue 1. Ülesannete piisav lahusus
ning piisavad süsteemid aruandluseks ja
seireks juhtudel, kui vastutav asutus
usaldab ülesannete täitmise teisele
asutusele
Hindamiskriteerium 1.6
Proportsionaalsuse põhimõtet silmas X
pidades on loodud raamistik, millega
tagatakse vajaduse korral nõuetekohane
riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui tegevust
muudetakse märkimisväärselt ning
juhtimis- ja kontrollistruktuure
kohandatakse
Koondhinnang Korraldusasutuse JKS-ile X
9
Hr Martin Karro
Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 16.09.2022 nr 10-5/7453-1
[email protected]
Juhtimis- ja kontrollisüsteemi
auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra Karro
Edastame Teile „Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit EL struktuuritoetused“
juhtimis- ja kontrollsüsteemi auditi lõpparuande nr JKS-50/2022.
Täname Teid meeldiva koostöö ja abi eest auditi läbiviimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: Auditi lõpparuanne 9 leheküljel
Sama:
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Ailen Vali 6113178
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272