dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuande edastamine

Rahandusministeerium · 16. september 2022
Viit
10-5/7453-1
Registreeritud
16. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
10 VALITSUSE SISEKONTROLLISUSTEEMI KOORDINEERIMINE NING EUROOPA LIIDU TOETUSTE JA VÄLISABI AUDITEERIMINE
Sari
10-5 Riigieelarve ja välisvahendite auditi lõpparuanded koos tõendusmaterjali ja kirjavahetusega
Toimik
10-5/2022
Vastutaja
Ailen Vali (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus)

Failid

  • 📎10-57453-1 16.09.2022 Väljaminev kiri.asice510 KB

Sisu (failidest)

Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit EL struktuuritoetused Audit nr JKS-50/2022 Lõpparuanne 16.09.2022 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne Auditi lõpparuanne edastatakse: Korraldusasutus: Riigi Tugiteenuste Keskus AUDITI TULEMUS Auditi eesmärk oli hinnata Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) kui Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi tõhusust struktuuritoetuste rakendusperioodil 2014-2020. Hinnangu andmisel tuginesid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi FKO) audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekule. Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et RTK kui Korraldusasutuse riskide juhtimise protsess toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria1). Korraldusasutuse riskide juhtimise protsess on olulises osas tõhus, kuid vajalik on Korraldusasutuse proaktiivne reageerimine juhtimiskontrollidega seotud olulistele riskidele. Põhinõudele antud hinnang on toodud aruande B-osas ning hinnangute koondtabel on aruande lisas 1. Auditi käigus tehti järgmine oluline2 tähelepanek: Oluline tähelepanek nr 1.1 – Korraldusasutus ei ole oluliste juhtimiskontrollidega seotud riskide esinemise ulatust proaktiivselt ise testinud, et ära hoida olulist mõju omavaid puudusi. Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Auditi töörühm tänab Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. Kinnitame lõpparuande 9 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Alber Ailen Vali Finantskontrolli osakonna Finantskontrolli osakonna I auditi talituse juht I auditi talituse juhtivaudiitor 1 I kategooria – JKS toimib hästi. Ei vaja parandamist või vajab seda vähesel määral. Puudusi ei ole tuvastatud või need on vähetähtsad. Neil puudustel puudub või on väike mõju hinnatud põhinõuete, asutuste või süsteemi toimimisele. II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud. On tuvastatud mõned puudused. Puuduste mõju hinnatud põhinõuete, asutuste või süsteemi toimimisele on mõõdukas. On antud soovitused, mida auditeeritud asutus peab rakendama. III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud; IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi. 2 Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist. Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt reageerimist. 2 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne SISUKORD AUDITI TULEMUS ................................................................................................................................................... 2 SISUKORD ............................................................................................................................................................. 3 A - OSA .................................................................................................................................................................. 4 1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ............................................................................................................ 4 2. TAUSTINFO ........................................................................................................................................... 5 B - OSA .................................................................................................................................................................. 6 JÄRELDUSED JA TÄHELEPANEKUD ........................................................................................................ 6 Oluline tähelepanek nr 1.1 – Korraldusasutus ei ole oluliste juhtimiskontrollidega seotud riskide esinemise ulatust proaktiivselt ise testinud, et ära hoida olulist mõju omavaid puudusi. ....................................................... 6 LISA 1 – KOONDHINNANG AUDITEERITUD ASUTUSE JKS-ILE ............................................................................... 9 3 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne A - OSA 1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest Auditi läbiviimise - Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS) § 11 lõige 3; alus - FKO 2022. aasta tööplaan. Auditi läbiviija(d) Auditi töörühma kuulusid FKO I auditi talituse juhtivaudiitor Ailen Vali (auditi juht), II auditi talituse juhtivaudiitor Elis Kõrvek ja FKO nõunik Hannes Vahemäe. Auditi eest vastutav isik on FKO I auditi talituse juht Anu Alber. Auditi toimingute Audit viidi läbi ajavahemikul 16.03.2022. a kuni 16.09.2022. a. läbiviimise aeg Auditi ulatus Auditi tulemusena annab FKO hinnangu RTK kui Korraldusasutuse (edaspidi KA) JKS-i tõhususele struktuuritoetuse rakendamisel perioodil 2014-2020. Hinnangu andmiseks analüüsiti ning testiti KA riskide juhtimise protsessi vastavust põhinõude3 1 „Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele“ hindamiskriteeriumile 1.6 „Proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on loodud raamistik, millega tagatakse vajaduse korral nõuetekohane riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui tegevust muudetakse märkimisväärselt ning juhtimis- ja kontrollistruktuure kohandatakse“. Auditi ulatuses oli KA läbiviidav administratsiooniülene riskide hindamine ning RTK rakendatavate meetmete meetmepõhine riskide hindamise metoodika. Auditi käigus ei hinnatud pettuse riskidega seonduvaid tegevusi. Läbiviidud auditi Auditi eesmärgi saavutamiseks viisid audiitorid läbi järgmised auditi toimingud: toimingud - riskide juhtimise protsessi toetavate protseduuride, juhendite ja tegevuste piisavuse, ajakohasuse ning tõhususe hindamine; - riskide juhtimise protsessi erinevate etappide „läbijalutamine“ hindamaks selle tõhusust; - intervjuud RTK kui KA riskijuhtimise protsessis osalevate töötajatega eesmärgiga täpsustada tööprotseduuride kirjeldust ning töötajate ülesandeid. Auditi läbiviimisel lähtuti Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna väljatöötatud „Perioodi 2014-2020 JKS auditi käsiraamatus“ sätestatud metoodikast. Testitavate valik Auditi ulatuses oli 2020. ja 2021. aastal läbi viidud administratsiooniülene riskide hindamine. Väljatoodud riskide maandamistegevuste testimisel lähtusid audiitorid riskide valikul kutsealasest otsustusvõimest. Õiguslik raamistik - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ÜSM); ja olulisemad 3 Põhinõuded ja hindamiskriteeriumid tuginevad EK määrusele 480/2014 ning EK välja töötatud juhendmaterjalile „Guidance for the Commission And Member States on a common methodology for the assessment of management and control systems in the Member States“ (EGESIF_14-0010 18/12/2014). 4 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne dokumendid, - RTK töökord „Struktuurivahendite korraldusasutuse ning riikliku kontaktasutuse ning millele tugineti Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna sertifitseeriva asutuse töökord programmperioodiks 2014-2020/2021“ (kinnitatud 01.06.2021; edaspidi KA töökord); - Riigi Tugiteenuste Keskus, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus (seisuga 1.04.2020, edaspidi JKK); - Struktuurivahendite administratsiooni 2021. a ja 2022. a toimivusanalüüs koos tegevuskavaga (kp 9.03.2021 ja 17.03.2022). Auditeerimise Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid standardid Piirangud STS § 11 lõike 3 alusel on auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks auditeerival asutusel õigus auditeerida KA-d. KA peab võimaldama auditi tegemist ning osutama selleks igakülgset abi. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad KA JKS-i korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad auditi eesmärgis toodud hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. Järeltoimingud Auditeeritaval tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepaneku ja soovitusega. Soovituse rakendamise kohta annab KA tagasisidet struktuuritoetuse registri (edaspidi SFOS) vahendusel. Lõpliku hinnangu soovituse elluviimisele annab auditeeriv asutus. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 2. Taustinfo Riskijuhtimise RTK korraldusasutuse funktsiooni täitjana analüüsib rakendussüsteemi toimivust ja viib protsess RTK-s läbi rakendussüsteemi riskide hindamisi. Riskide protsessi korrektse ja tähtaegse elluviimise eest vastutab RTK toetuste arendamise osakonna (edaspidi TAO) riskijuhtimise ja järelevalve talitus, kaasates tegevuste elluviimisesse vajalikud osapooled. KA eestvedamisel viiakse administratsioonis üks kord aastas läbi administratsiooniülest riskide hindamist, mis hõlmab nii juhtimis- ja kontrollisüsteemide riske kui ka pettuse riske. Tulenevalt riskide hindamise tulemustest määratakse oluliseks hinnatud riskidele võimalusel täiendavad maandusmeetmed, mille eesmärgiks on vähendada riskide avaldumise tõenäosust. Maandusmeetmed on seotud asutuste tööplaanidega ning on seeläbi igapäevaseks juhtimisinstrumendiks. Kaks korda aastas annavad rakendusasutused ja rakendusüksused KA-le ülevaate oma maandusmeetmete rakendamise seisust, võimaldades KA-l õigeaegselt reageerida ning suunata riskide maandamist täiendavate tegevustega. KA tegevus administratsiooniülese riskide hindamise korraldamisel on kirjeldatud KA töökorras. Lisaks vastutab TAO riskijuhtimise ja järelevalve talitus RTK poolt rakendavate toetusmeetmete meetmepõhise riskide hindamise eest. Meetmepõhiseid riske hinnatakse vastavalt meetmepõhise riskihindamise metoodikale ning selle tulemused on aluseks RTK poolt rakendavates meetmetes valimipõhiste kontrollide kavandamiseks. 5 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne B - OSA JÄRELDUSED JA TÄHELEPANEKUD Põhinõue 1 – Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele Korraldusasutuses on määratud riskijuhtimise protsessi koordineerimise ja sisutegevuse eest vastutav isik. Oluliste riskide maandamistegevuste elluviimisesse on kaasatud TAO valdkonna eest vastutavad eksperdid. Korraldusasutuse protseduurid riskide hindamiseks ja juhtimiseks on olulises osas aja- ja asjakohased. Riskide juhtimise ja hindamise protsessi on pidevalt arendatud ning võrreldes varasemate aastatega on see läinud tõhusamaks. Auditi toimingute käigus saime muuhulgas kindluse, et: - riskide hindamisel ja juhtimisel on olulises osas järgitud protseduure; - administratsiooniülesesse riskide hindamisse on kaastatud administratsiooni erinevad osapooled; - KA analüüsib auditite käigus välja toodud olulisi rikkumisi ning viib vajadusel läbi täiendavaid kontrolle; - RTK rakendatavate meetmete meetmepõhise riskide hindamise ajastamine tagab riskipõhiste ja proportsionaalsete juhtimiskontrollide läbiviimist; - administratsiooni riskide hindamine toob välja olulise kaaluga riske, millele on olulises osas maandustegevused lisatud ning nende elluviimist seiratakse. Samas on audiitorite hinnangul vajalik Korraldusasutuse proaktiivne tegevus tuvastamaks juhtimiskontrollidega seotud oluliste riskide esinemise ulatus ning riskide maandamiseks läbiviidud tegevuste piisavus. II kategooria - JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud Oluline tähelepanek nr 1.1 – Korraldusasutus ei ole oluliste juhtimiskontrollidega seotud riskide esinemise ulatust proaktiivselt ise testinud, et ära hoida olulist mõju omavaid puudusi. Lisaks planeeritud maandamistegevustele, on vaja Korraldusasutusel proaktiivselt reageerida juhtimiskontrollidega seotud olulistele riskidele, mitte alustada tegevustega alles peale auditi tähelepanekuid. See tähendab KA täiendavaid testimisi tuvastamaks, kui suur on riski ulatus ning kuidas rakendusüksused on tegelikult riski maandanud. Lisaks annab see KA-le tagasiside, kas seni rakendatud maandamismeetmed on toiminud. Juhtimiskontrollidega seotud riske, nt riigihangete seaduse mittejärgimine ja mitmeti tõlgendamine, riigiabi reeglite rakendamine, tõlgendamine ja kontrollimine, seire näitajate metoodika mitmetitõlgendamine, siseriiklike toetuste ja välistoetuste topeltfinantseerimise oht, on 2020. ja 2021.a administratsiooni poolt tajutud oluliste riskidena. KA on maandamistegevusteks planeerinud koolituste ja seminaride läbiviimise, võrgustike loomise, juhendite ja abimaterjalide koostamise ning KA juhendamise. Audiitorite hinnangul on kõik need tegevused väga vajalikud, kuid ei anna kindlust, kas RÜ kontrollid tegelikkuses toimivad ning väljatoodud riskid on maandatud. KA ei ole lisaks antud maandamistegevustele ette näinud oluliste riskide otsest testimist, et tuvastada kui suur on riski ulatus ning kas on vajalikud täiendavad maandamistegevused lisaks seni rakendatutele4. Näiteks on Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) kui rakendusüksus (edaspidi RÜ) hinnanud 2020. aastal kriitiliseks riski, et riigihangete seaduse ja riigiabi reeglite tõlgendused muutuvad ajas, mis võib toetuse saajatele 4 Siin ei arvestata KA tegevusi, sh täiendavad kontrolle, mis tulenevad projektiaudititest ja JKS audititest. Nende osas said audiitorid kindluse, et KA on oluliste auditi tähelepanekutega tegelenud, sh planeeritud testimisi, ning püüdnud leida lahendusi, kuidas süsteemi parandada. 6 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne kaasa tuua rikkumisi ja finantskorrektsioone. Ka auditeeriva asutuse 2019-2020.a läbiviidud KIK-i projektide auditid5 kinnitasid selle riski olemasolu, tuues välja puudusi nii riigihangete seaduse mittejärgimises kui ka RÜ ebapiisavas riigiabi kontrollis. Vaatamata maandustegevustele tuvastati ka 2021. a auditites6 hangetega seotud olulisi vigu, mille tagajärjel maksed peatati. Audiitorite hinnangul oleks maksete peatamist olnud võimalik ennetada, kui Korraldusasutus oleks RÜ-s ennetavalt viinud läbi oluliseks hinnatud riski tegeliku ulatuse testimise ning kontrollisüsteemis esinenud puudused korrigeerinud. Riigihanke ja riigiabi reeglite muutumine ja mitmeti tõlgendamine on kriitilise riskina toodud jätkuvalt ka 2021. a riskide hindamisel. KA 2022. a tegevuskava aga toetuse andjate (RÜ või toetuse saaja, kes jagab toetust edasi) riigiabi kontrolli asjakohasuse testimist ette ei näe. Samas on 2020-2021.a projektiauditid tuvastanud puudusi riigiabi kontrollimisel7. Nii 2020. kui ka 2021. aastal on olulise riskina toodud näitajate metoodika erinev tõlgendamisvõimalus. Alates 2020. aastast läbi viidud iga-aastane väljundnäitajate raporteerimise kontrollimine on hea näide, kuidas olulise riski ulatust testida. Tähelepanu väärib, et see risk on teadvustatud alles peale JKS auditit 8, mis omakorda näitab, kui oluline on RÜ läbiviidud juhtimiskontrollide sisuline testimine KA poolt. Seeläbi selguvad riskid, mille olemasolust puudus eelnev teadmine või eeldati, et ennetavad meetmed (nt juhendid, koolitused, võrgustike seminarid kui ka toetuse andmise tingimuste ja protseduuride kooskõlastamised jms) on olnud piisavad, et olulisi vigu ennetada või tuvastada. Audiitorite hinnangul aitavad KA kontrollid (testid) kiiremini tuvastada juhtimis- ja kontrollisüsteemi probleemkohad ja nende ulatuse, täpsemini määratleda vajalikud maandamistegevused ning ära hoida süsteemsete vigade tekke. Risk: Oluliste riskide testimiseta kaasneb oht, et puudub teadmine nii riski tegelikust ulatusest kui ka elluviidud maandamistegevuste tegelikust mõjust. Kui planeeritud ja elluviidud maandamistegevused ei ole tegelikult olulist riski maandanud, siis kaasneb oht väljatoodud riski realiseerumiseks ning halvimal juhul maksete peatumiseks. Soovitus: Soovitame KA-l proaktiivselt juhtimiskontrolle puudutavate oluliste riskide osas läbi viia testimist, et tuvastada riski tegelik ulatus ja maandamistegevuste mõju. Lisaks soovitame KA-l testida delegeeritud funktsioonide täitmist RÜ-des, sest auditite praktika on näidanud, et läbiviidud kontrollide tegelik sisuline testimine toob välja uusi kitsaskohti, mille osas pole eelnevalt riske tajutud. Auditeeritava kommentaar: Korraldusasutus ei saa täielikult auditi poolt väljatooduga nõustuda. Korraldusasutus on erinevaid tuvastatud riskidest tulenevaid testimisi teostanud. Näiteks on aastaid teostatud korraldusasutuse poolt maksete, rikkumiste ja tagastuste kontrolle tagamaks andmete õiguspärasus. Ka on näiteks 2021.aasta tegevuskavasse kavandatud raamhangete täiendav kontroll tulenenud mitte auditi leidudest, vaid antud RRO seisukohast. Ka kohapealsete kontrollide kontroll-lehtede täitmise analüüs ja järgnevad tegevused ning kestvusnõude kontroll EAS-i (tänane EIS) rakendatavates projektides ei tulenenud auditi leidudest. Riigiabi valdkonnaga seotud riskidest ja tõusetunud küsimustest tulenevalt toimus 2021. aasta sügisel korraldusasutuse eestvedamisel RÜ-dele suunatud koolitus, millel käsitleti VKE kategooriate kindlaksmääramisega seotud küsimusi. Nimetatud koolitusele järgnes korraldusasutuse VKE määratluse kontroll rakendusüksustes. Kontrolli käigus ei tuvastatud vigu VKE määratlemisel, st et valimisse 5 Projektiauditid: CF-163/2019 (hangete läbiviimine), CF-165/2019 (hangete läbiviimine), CF-157/2019 (hangete läbiviimine), CF- 170/2020 (riigiabi andmine ja RÜ puudulik kontroll riigiabi reeglite hindamisel), ERF-316/2020 (riigihanke üldpõhimõtete järgimine). 6 Projektiauditid: CF-183/2021 (hangete läbiviimine), CF-187/2021 (hangete läbiviimine), CF-188/2021 (riigihanke üldpõhimõtete järgimine) ja KIK JKS auditi nr JKS-44/2021 (III kategooria). 7 Projektiauditid: ERF-323/2020 (EAS), CF-170/2020 (KIK), ERF-332/2021 (RTK), ERF-333/2021 (RTK), ERF-337/2021 (RTK). 8 Audit nr JKS-30/2019 „Tulemusraamistiku väljundnäitajate usaldusväärsuse tagamise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit“. 7 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne sattunud projektides (21 projekti) olid lõppjäreldused ettevõtja suuruse kohta ja VTA andmisel ühe ettevõtja määratlemisel õiged. 2022. aastaks on riigiabi valdkonnas kavandatud RAR-i edastatud riigiabi andmist puudutavate andmete korrektsuse kontroll, mille läbiviimise vajadus ei tulene otseselt ühestki konkreetsest auditist, vaid korraldusasutuse tähelepanekutest ja valdkonnaga seotud riskidest. Lisaks märgime, et 2021. a lõpus loodi korraldusasutuses eraldi riigiabi eksperdi ametikoht eesmärgiga vähendada riigiabi andmise valdkonna riske. Samuti ei ole 2022.aasta tegevuskavasse planeeritud korraldusasutuse poolne mittehankijate ostude kontroll kavandatud tulenevalt auditi leidudest, vaid korraldusasutuse poolsest riskide hindamisest ja läbiviidud kontrollidest, mille tulemusel tekkis vajadus saada täiendav kindlus, et rakendusüksuste poolt tehtud kontrollid on olnud kvaliteetsed ja piisava kontrolljäljega. 2022.aasta sügisesse kavandatud kindasummalise maksete kontrolli vajadus ei ilmnenud samuti auditist, vaid riskide hindamise tulemusel. 2021.a alustasime rahastamisvahendite ja toetuste topeltfinantseerimise kontrolli, mille eesmärk on kindlaks teha, kas kulusid on topeltfinantseeritud. Lisaks märgime, et korraldusasutus on kontrollide/testide laiendamise vajadust hinnanud juba enne KIK-i JKS III kategooria selgumist, kuna 2021 sügisel kaardistati vajadus KA kontrollide mahu laiendamiseks, siis 2022. aasta alguses loodi RTK struktuuri, TAO riskijuhtimise ja järelevalve talitusse eraldi ametikoht järelevalve eksperdile, kelle ülesandeks saab olema struktuurivahendite rakendamisel delegeeritud ülesannete üle juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise kontrollide teostamine. Ametikoht on täidetud alates 25.aprillist 2022. Eksperdi tööplaani antakse sisend, mille alusel teostatakse korraldusasutuse kontrollid, v.a hankekontrollid, mille teostajaks on TAO toetuste korraldamise talituse riigihangete kontrollüksus. Pärast KA hankeeksperdi ülesannete lülitamist TAO toetuste korraldamise talituse riigihangete kontrollüksusesse 2021. aasta lõpus on ka hangete vallas võimalik senisest enam panustada KA kontrollidesse, et hinnata ja testida riske hangete kontrollimisel. Leiame, et auditi soovitus on juba täidetud, kontrolle viiakse läbi tööplaani kohaselt koostöös riskijuhtimise eksperdi ja valdkonna ekspertidega. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Anne-Ly Aalde koostöös valdkonna ekspertide ning korraldusasutuse kontrolle teostaja järelevalve ekspertidega, jooksvalt. AA täiendav kommentaar: Audiitorid tunnustavad Korraldusasutuse tuvastatud riskide osas läbiviidud ja planeeritavaid maandamistegevusi, sh omapoolseid testimisi. Samuti on audiitorite hinnangul positiivne, et on loodud ja täidetud riigiabi valdkonna eksperdi ning delegeeritud ülesannete kontrolli täitva järelevalve eksperdi ametikoht. Samas peab tõhus riskide juhtimine tagama, et oluliste riskide maandamistegevuste tulemusel ei esine juhtimise -ja kontrollisüsteemis enam olulise kaaluga puudusi ning audiitorid ei tuvasta enam nendes valdkondades eksimusi, mis võivad viia maksete peatamiseni. Nii nagu tähelepanekus on toodud, audiitorid siiski tuvastavad olulisi vigu, mis on tingitud puudustest kontrollisüsteemis. Seega ei saa Korraldusasutuse seniseid kontrollisüsteemide testimisi pidada piisavateks ja soovitust veel täidetuks lugeda ei saa. Audiitorid vaatavad soovituse rakendamise üle peale Korraldusasutuse 2022. aastal läbiviidud kontrollitoimingute tulemuste ülevaatamist (kontrollid, mis on seotud oluliste juhtimiskontrollide riskidega) ning 2023. a tegevuskava koostamist. SFOS-is märgime rakendamise tähtajaks 01.03.2023. 8 Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit – lõpparuanne LISA 1 – Koondhinnang auditeeritud asutuse JKS-ile Auditi toimingute tulemusena anti Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessile perioodil 2014-2020 järgmine hinnang: Põhinõue Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele Hindamiskriteerium 1.6 Proportsionaalsuse põhimõtet silmas X pidades on loodud raamistik, millega tagatakse vajaduse korral nõuetekohane riskijuhtimine, eelkõige juhul, kui tegevust muudetakse märkimisväärselt ning juhtimis- ja kontrollistruktuure kohandatakse Koondhinnang Korraldusasutuse JKS-ile X 9 Hr Martin Karro Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 16.09.2022 nr 10-5/7453-1 [email protected] Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Karro Edastame Teile „Korraldusasutuse riskide juhtimise protsessi audit EL struktuuritoetused“ juhtimis- ja kontrollsüsteemi auditi lõpparuande nr JKS-50/2022. Täname Teid meeldiva koostöö ja abi eest auditi läbiviimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne 9 leheküljel Sama: Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ailen Vali 6113178 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel