Maaeluministeerium
Rahandusministeerium 16.09.2022 nr 1-4/22/4164
Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi
võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023.
aastal" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „ Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ eelnõu. Rannikumere kalavarude kesisest seisust lähtuvalt
tehakse ettepanek püüniste piirarvu vähendamiseks rannikumeres.
Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Määruse lisa 1
4. Määruse lisa 2
5. Määruse lisa 3
6. Määruse lisa 4
7. Määruse lisa 5
Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügi Ühistu,
Kihnu Vald, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Hiiukala, Liivi
Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing,
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, MTÜ Peipsi Arendajate kogu, Peipsi Kalurite ja
Kalatöötlejate Liit, MTÜ Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, MTÜ Võrtsjärve
Kalanduspiirkond, Eesti Kalaliit
Teadmiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet
Elo Rasmann, 626 0715
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
02.09.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ning keskkonnatasude
seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse 2023. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse
tasumäärad:
1) püügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
2) püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel;
3) väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.
§ 2. Kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel
(1) Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta kaluri kalapüügiloa
alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1.
(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a
määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele
püügiruutudele.
§ 3. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäär
kala tonni kohta sätestatud lisas 2.
§ 4. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvel kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 3.
§ 5. Kalapüük teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta siseveekogudel, välja
arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 4.
§ 6. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel
(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 2 nimetatud püügivõimaluste korral ning Teravmägede
püügipiirkonna ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonna kalapüügivõimalused ja püügiõiguse
tasumäär püügipäeva või kala tonni kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.
(2) Püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on:
1) Euroopa Liidu kehtestatud püügivõimalused, mida Eestil on võimalik kasutada;
2) reguleerimata liikide püügivõimalused.
(3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond on väljapoole rannikuriikide majandusvööndit jääv
mereala, mis määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikul piki 10º00′S
kuni 20º00′W ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º00′S, seejärel mööda 50º paralleeli läände
kuni 50º00′W, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º00′S, sealt mööda 60º paralleeli läände
67º16′W, seejärel põhja suunas punktini, mille koordinaadid on 56º22′S ja 67º16′W, edasi itta
mööda 56º22′S punktini 65º43′W, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′S ja
65º43′W, 55º11′S ja 66º04′W, 55º07′S ja 66º25′W, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja
suunas alguspunktini.
(4) Reguleerimata kalaliigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu
ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.
Kaja Kallas
Peaminister
Madis Kallas
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa
alusel
Lisa 2. Püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Lisa 3. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
kaluri kalapüügiloa alusel
Lisa 4. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri
kalapüügiloa alusel
Lisa 5. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel
Vabariigi Valitsuse määruse
„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused kalavarude
seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade kaupa ning püsiasustusega
väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa. Kalapüügiseaduse
(edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta kalapüügivõimalused kaluri
kalapüügiloa alusel eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi EL) ei määra
püügivõimalusi hilisemal ajal. Pärast seda, kui Euroopa Liit on liidus reguleeritavate kalaliikide
püügivõimalused riikidele kehtestanud, määrab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul
kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused,
mida kasutavad ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Määrus ei käsitle Läänemeres riikide
vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei ole nende
kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud ning sellekohane ELi määrus jõustub
tavapäraselt novembris. KPSi § 48 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib loa andja juhul, kui EL ei ole
15. detsembriks püügivõimalusi kehtestanud, jagada taotlejate vahel kuni 50% taotletavale
aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest. Määrusega sätestatakse nende
kalaliikide püügiõiguse tasumäärad.
Samuti sätestatakse määrusega kalalaeva kalapüügiloa alusel teatud kalapüügivõimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks väljaspool Läänemerd rahvusvaheliste
kalandusorganisatsioonide vetes. ELis jagatakse kalapüügikvoodid ELi püügivõimaluste
määrusega liikmesriikide vahel ajalooliselt kujunenud tava järgi ja kvoodiosakute alusel.
Vabariigi Valitsus sätestab eelnõukohase määrusega selle lisas 1 kalapüügivõimalused merel
maakondade piire arvestades. Nimetatud alad kehtestatakse maakonnapiiride kaldajoonest
avavee poole jääval mere veealal kalapüügieeskirja lisas 6 esitatud väikeste püügiruutudena.
Kehtivast haldusjaotusest lähtuvalt ei kuulu sisemaal Elistvere järv enam Jõgeva maakonna alla
vaid on osa Tartu maakonnast.
KPSi § 6 kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS)
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. KeTSi § 11 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu
makstakse õiguse eest püüda kala Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või
nende osadest ja veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse
nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.
Kutselise kalapüügi õiguse tasu ei või ületada 4% tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal
püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud
isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTSiga kehtestatud piirmäärasid ja seadusest
tingitud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt on kala harilik väärtus kohalik
keskmine esmamüügihind.
KeTSi § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestab kutselise püügiõiguse tasumäärad igaks
kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja
selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Eelnõus on
enamikele püügivahenditele määratud tasu suuruseks 3,5% kehtestamise aastale eelnenud
aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest.
Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTSist tulenev maksimaalne võimalik tasu, kuna
eelnenud aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult on sellistel juhtudel 4% saagi keskmisest
väärtusest ühe püügivahendi kohta suurem kui KeTSiga seatud rahaline maksimumpiir.
Mitmele püügivahendile kehtestatakse aga ka KeTSiga sätestatud minimaalne võimalik tasu,
kuna saagid on eelnenud aastal olnud kas väga väikesed või sootuks puudunud ning 4% oleks
väiksem kui KeTSiga määratud miinimumpiir.
Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse teatavates siseveekogudes angerjapüügi
vahenditele püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTSi § 11 lõike 5 järgi hoopis
angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi tehtud
kulutused eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul.
Määruse koostamisel on tuginetud ametlikule püügistatistikale ja Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituudi ning Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad
kalavarude uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all.
Seletuskirja lisas 1 on toodud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgneva aasta kutselise
kalapüügi püügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka võrdlus eelneva aasta tasudega. Nimetatud
tabelites ei ole esitatud angerja asustamisveekogudes angerjapüügivahenditele kehtestatavaid
tasusid, kuna need arvutuskäigud on seletuskirja vastava punkti all.
Määruse ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunikud Elo
Rasmann (tel 626 0714,
[email protected]) ja Aare Tuvi (tel 626 0712,
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820,
[email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel
626 0953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel
2.1.1. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud rannapüügil
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava
täitmine 2022.–2024. aastal“ 2022. aasta vahearuande lõppjäreldustes on välja toodud, et
rannakalanduse püügivõimsus ehk kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püüniste
piirarv ei ole varude suurusega kooskõlas ning kalavarude seis on paljudes
rannikupiirkondades ja paljude kalaliikide puhul kesine. Ühtlasi seisab aruandes, et kindlasti ei
tohi püügikoormust kuskil suurendada (aruande leiab https://envir.ee/media/7109/download).
Rannikumere püügivahendite arvu vähendamist on teadlased soovitanud kord tugevama, kord
leebema sõnastusega. Esialgu soovitati püügikoormust vähendada üksikutes piirkondades
(Pärnu laht, Väinameri), hiljem muutus soovitus kogu rannikumerele (aruanded on
Keskkonnaministeeriumi kogulehel https://www.envir.ee/elusloodus-
looduskaitse/kalandus/uuringud-ja-aruanded#kalanduse-uuringute-). Heas seisus varude hulk
on alates 2016. aastast olnud languses ning aastal 2021 moodustas heas seisus varude osakaal
39%, rannikumere kaladest aga ainult 37,5%. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030 (PõKA) seab eesmärgiks, et aastaks 2030 peab olema 65%
kalavarudest heas seisus.
Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksiku erandiga) püsinud samal
tasemel 2000ndate aastate algusest saati ja seda hoolimata varude seisu muutumisest. TÜ EMI
on välja töötanud soovitused püügikoormuse vähendamiseks rannakalanduses (vt aruannet
https://envir.ee/media/424/download). Vähendamissoovitused on üsna drastilised (sõltuvalt
piirkonnast -30% kuni -80%) ja väljendavad selgesti, et püügikoormuse vähendamine on väga
vajalik. Nii suure lõikamissoovituse üheks põhjuseks on väike püügivahendite kasutamise
keskmine osakaal. Uuringu andmetel on maksimaalne püügivahendite kasutus rannapüügil
ühes kuus keskmiselt umbes 42,6%, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja püügivahendist 6%
kuni 100% vahel. Kui kasutusel olevate püügivahendite arvu juures koormatakse liigselt
varusid, siis peab lubatud püügivahendite piirarvus tegema veelgi suurema lõike, et piirata
tegelikult püügile jõudvate püügivahendite hulka. Vähene püügivahendite kasutus tähendab
samas ka seda, et soovi korral on kaluritel võimalik kergesti püügile vahendeid juurde asetada.
Seda on täheldatud juhtudel, kui piirkonnas tekivad kaladel tugevamad vanuseklassid – tava-
aastal jõude seisvad püügivahendid asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral
püügile ning tekkinud kalade tugevamad vanuseklassid püütakse enne välja, kui varu taastuda
jõuab.
Olgugi, et püügikoormuse vähendamise aruanne soovitab väga suuri lõikeid püügivahendite
arvus, on otstarbekas jõuda seatud eesmärgini – saavutada kõigis piirkondades 65% kalavarude
hea seisund aastaks 2030 – samm-sammult, vähendades seeläbi järsku šokki sektorile ning anda
võimalus sektoris toimetavatel ettevõtetel teha sujuvalt otsuseid tuleviku suhtes
(konsolideerumised, püügivõimaluste müümine ja rentimine jne). Samuti annab see võimaluse
kontrollida püügivahendite piirarvu vähendamise mõju varude seisule. Eeldatavasti võimaldaks
see lõppkokkuvõttes täpsemalt tabada vajalikku püügivahendite arvu vähendamist. 2023.
aastaks vähendatakse rannakalanduse püügivõimalusi enamiku püügivahendite puhul kuni
15%, vaid kastmõrdade piirarvud jäävad eelnevate aastatega võrreldes samaks. TÜ EMI
püügikoormuse uuringu andmetest lähtuvalt ei pruugi püügivahendite arvu kuni 15%
vähendamine kalavarude seisus kiiret paremist tagada, sest maksimaalne vähendamisele
minevate püügivahendite kasutus varieerus 6%–97% vahel, keskmine 32%. Seetõttu ei ole
välistatud püügivahendite edaspidine vähendamise vajadus kalavarude kaitse eesmärgil.
Kalavarude kaitse eesmärgil on valitud püügivahendite arvu vähendamine, sest muud
võimalused on juba ammendunud. Näiteks on juba kasutusel hulgaliselt lokaalseid, ajalisi ja
muid tehnilisi meetmeid (silmasuurus, alammõõt) ning nende lisamine niigi juba kehtivatele
arvukatele piirangutele ei ole enam mõeldav ega efektiivne. Ka juba kehtivate piirangute juures
on küsitav rannapüügi jätkusuutlikkus ja võimalus selles valdkonnas majanduslikult edukalt
tegutseda.
Püügivahendite piirarvu vähendamine on kehtestatud püügivahendi ja püügipiirkonna
(maakonnad ja väikesaared eraldi) kohta eraldi. Vähendamisprotsent on mõneti erinev, kuna
uus püügivahendite arv ümardati täisarvuni ning jälgiti, et vähendamine ei ületaks 15%. Seega
kui püügivahendi piirarvu vähendamise maht ületab täisarvuni ümardamise tõttu 15%, siis
vähendati püügivahendeid ühe võrra vähem ning ka vähendamisprotsent on väiksem. Selsamal
põhjusel jäävad viie või vähema lubatud piirarvuga püügivahendite arvud muutumatuks.
Meres kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu ja nende piirarvud on
esitatud määruse eelnõu lisas 1. Piirarvude muutuse suurus on kirjeldatud seletuskirja lisas 2.
Määrusega sätestatakse püügivõimalused merel alates 2017. aastast kehtivaid maakonna piire
arvestades. Seega korrigeeritakse iga maakonna veeala kirjeldavat püügiruutude nimekirja,
arvestades seejuures KPS paragrahv 41 lõike 2 erandit, mis lubab püüke nakkevõrkude ja
põhjanoodaga Eesti territoriaalmere piirini (joonis 1). Püügiruutude nimekirja kohandamine
territoriaalmere piiri järgivaks tähendab, et osasid seni püügivõimaluste määruses nimetatud
püügiruute enam ei nimetata ning Saaremaast ning Hiiumaast läänes on edaspidi võimalus
rohkemates püügiruutudes püüke teha. Kuna majandusvööndis asuvates ruutudes ei tohi KPSi
järgi kaluri kalapüügi loaga püüda, siis on tegu seni määruse ja seaduse vahel olnud ebakõla
kõrvaldamisega. Püügiandmete järgi pole enamikke nimekirjast kustutatavaid püügiruute
kasutatud, üksikutes ruutudes on aruanne järgi saake registreeritud.
Haldusjaotuse muutuse tõttu pikenenud kaldajoonega maakondade (Lääne-Virumaa ja
Pärnumaa) juurde kuuluvat püügiruutude nimekirja täiendatakse ruutudega, mis vastavad uuele
maakonna piirile. See tähendab, et erinevalt varasematest aastatest lubatakse Lääne-Virumaa
lubadega püüda ka püügiruutudes 70, 77 ja 78, ning Pärnumaa lubadega püügiruudus 171.
Virumaa Rannakalurite Ühing on 18.08.2022. aastal esitanud Keskkonnaministeeriumile
ettepaneku, et Lääne-Virumaa lubadega võiks lubada püüda ka püügiruutudest 77 ja 78, selle
ettepanekuga on arvestatud.
Maakondades, kus kaldajoon seoses haldusjaotuse muutusega lüheneb (Ida-Virumaa ja
Läänemaa), jääb veeala lühenemispiiril 2023.aastal endiseks, kuid korrigeeritakse maakonna
piiriga vastavaks lähiaastail ning siis ei saa püüda Läänemaa loaga püügiruudus 172 ning Ida-
Virumaa loaga püügiruutudes 83-85. Summaarne püügikoormus sellest täpsustusest ei muutu
ning kalur ei jää maakonnapiiri muutuse tõttu ilma õigusest ajaloolist püügiõigust kasutada.
Joonis 1. Püügiruudud, kus maakondade lubadega püüda tohib. Iga maakonna lubade
kehtivuspiirkond püügiruutudena on kirjeldatud eri värvides, kusjuures püügiruudud, kus võib
püüda mitme maakonna loaga on tähistatud ruuduliselt, püügiruutudes 171 ja 172 võib püüda
kolme maakonna loaga. Tumesinine joon näitab maakonna piire kuni territoriaalmereni, punane
joon kujutab kuni 2017. aastani kehtinud maakondade piire ning helesinine joon 20m
samasügavusjoont.
Püügiõigustasud ei ole rannikumere kõigis piirkondades ühesugused, kuna kalasaakide suurus
ja liigiline koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erinevad ka saakide väärtused, mille põhjal
omakorda tasusid arvutatakse. Samas on määruse eelnõu koostamisel silmas peetud, et ühiseid
kalavarusid kasutavates piirkondades samade püügivahendite hinnad ei erineks. Seetõttu
ühtlustatakse Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa
nakkevõrkude tasud.
Rannikumeres kasutatavate püügivahendite püügiõigustasud esitatakse määruse eelnõu lisas 1.
Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist, kuid muutustest parema
ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga kantud alljärgnevatele
joonistele. Graafikutel on maakonnad grupeeritud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute
loetavus.
Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa 2023. aasta tasudest
on 2021. aasta saakide väiksuse või puudumise tõttu väga väikesed ning seejuures on hinnad
2022. aastaga võrreldes enamasti üsna sarnased. Mõnevõrra suurem tasukasv toimus Saaremaal
avaveemõrraga, mille 2021. aasta saak oli küll 2020. aasta omast väiksem, kuid saagi väärtus
samal ajal märkimisväärselt kõrgem. Saaremaal avaveemõrraga püütud ahvena, ümarmudila,
haugi, särje ja lesta väärtus oli üle 73 000 euro, lisaks tulu muudest liikidest. Põhjanooda tasu
kasv Saaremaal on tingitud suurest ahvenasaagist (2,83t) 2021. aastal.
Joonis 2. Püügiõigustasud Läänemerel Harju, Lääne-Viru ja Saare maakonnas.
Joonis 3 kujutab püügiõigustasusid Hiiu, Ida-Viru, Lääne ja Pärnu maakonnas. Neis
piirkondades on kalapüügiõiguse eest makstavad summad keskmiselt oluliselt suuremad. Ida-
Virumaal ja Pärnumaal tuleb kastmõrraga püügi eest 2023. aastal tasuda KeTSile vastavat
maksimaalset võimalikku tasu ehk 128 eurot, mis moodustab vastavalt 1,18% ja 1,1% nende
püügivahenditega 2021. aastal püütud saagi väärtusest.
Joonis 3. Püügiõigustasud Läänemerel Hiiu-, Ida-Viru-, Lääne- ja Pärnumaal.
Läänemerele 2023. aastaks kehtestatavatest püügiõigustasudest odavneb võrreldes 2022.
aastaga 15 tasu, samas kui 17 tasu hind tõuseb ning 24 püügiõigustasu hind jääb samaks.
Kõikide püügivahenditega püügiõiguse väljaostmisel laekuks rannikumere püügivahendite
tasudest riigieelarvesse ligi 135 000 euro, mida on ligi 17 500 euro võrra vähem kui eelmisel
aastal. Tasude laekumise erinevus tuleneb kasutada lubatud püügivahendite arvu
vähendamisest.
Agarikku püütakse Saaremaal ja Hiiumaal ning teadussoovituse kohaselt on 2023. aastal
lubatud püütav kogus 2000 tonni, mis jaguneb kahe maakonna vahel võrdselt. 2023. aastal on
agariku püügiõigustasu KeTSi-järgne miinimum ehk 1,25€/t, mis moodustab 2021.aasta
agariku ühe tonni väärtusest 12,5%. Kui kogu võimalik püügivõimalus välja ostetakse, laekub
sellest kokku 2500 eurot.
Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püügiks, sealhulgas
agarikupüügiks, on sätestatud määruse eelnõu lisas 1.
2.1.2. Kalapüügiõiguse tasumäärad traalpüügil
Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu-, tursa- ja lestapüügiks kalalaeva
kalapüügiloa alusel on esitatud määruse eelnõu lisas 2.
Kilu püügiõiguse tasu – 3,80 eurot – moodustab 2% 2021. aastal püütud kala ühe tonni
väärtusest. Räime püügiõiguse tasu – 4,10 eurot – on 2% 2021. aastal püütud kala ühe tonni
väärtusest. Läänemere tursavaru on kriisis, selle sihtpüük on keelatud, mistõttu püüti turska
2021. aastal kokku vaid 38 kg. Tursa püügiõiguse tasu on 8 eurot, mis moodustab 2021. a
püütud tursa ühe tonni väärtusest 4%. Lesta püügiõiguse tasu – 15,5 eurot – on 1,5% 2021,
aastal püütud kala ühe tonni väärtusest. Võrreldes 2022. aastaga tõusevad räime, kilu ja lesta
traalpüügitasud, tursal väheneb.
Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel lepitakse kokku oktoobris ja kehtestatakse
aasta lõpus. Püügiõigustasud aga kehtestatakse juba nüüd, sest juhul, kui vastavasisuline
määruse muudatus ei jõustu enne 2023. aasta algust, võib Maaeluministeerium KPSi § 48 alusel
väljastada ajaloolise püügiõiguse omajatele teatud osa püügivõimalusest, et ettevõtted saaksid
soovi korral aasta alguses püüki alustada.
2.2. Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes suuresti
keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. Väärtuslikumate kalade, nagu koha ja ahven,
varud on tagasihoidlikud, olles mõõduka ja halva vahepealses seisus. Kohavaru täiend on
vähearvukas, ahvenal pisut kasvanud, kuid veel mitte tööndusküpses suuruses. Rääbise- ja
tindivaru seisund täpsustub eelnõu koostamisest veidi hiljem, samuti lepitakse rääbise- ja
tindipüügi vahendite kasutamise võimalused ja piirarvud kokku tavaliselt novembris toimuvatel
Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel ja jõustatakse määruse muudatusega. Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järve kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse eelnõu lisas 3.
Kõige paremas ja stabiilsemas seisus on latika-, särje- ja haugivarud. Kalavarude kasutamine
on 2021. aastal Eesti poolel toimunud mõõdukal, ettenähtud tasemel. Seetõttu püüniste piirarve
eelmise aastaga võrreldes ei muudeta.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude seisundi kohta on võimalik täpsemalt lugeda Tartu
Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järves“ 2022. aasta I vahearuandest. Aruande leiab internetileheküljelt
https://envir.ee/media/7339/download.
Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2022. aastal on esitatud joonisel 4. Jooniselt
on välja jäetud põhjanooda ehk mutniku püügiõigustasu, kuna see on teiste vahendite omast
kordades kallim ja muudaks graafiku loetamatuks. Põhjanooda tasu kukub 2556 eurolt 1278
euroni, mis on KeTSi järgi selle püügivahendi minimaalne lubatud tasu. 2021. aasta saagi
väärtusest moodustab see 21,33%. Püüvõrgu tasu tõuseb KeTSiga määratud ülemise
piirmäärani (eelmise aasta saagi väärtusest moodustab see 2,61%), ülejäänud püügivahendite
tasud jäävad eelnenud aastaga võrreldes kas sarnasele tasemele või vähenevad.
Joonis 4. Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2022. ja 2023. aastal.
Kui kõik eelnõus kirjeldatud püügivõimalused välja ostetakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järve 2022. aasta püügiõigustasudest riigieelarvesse umbes 146 000 eurot. Kui sügiseste Eesti-
Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade püügivõimalused avada,
lisandub eelnimetatud summale ka neist püügiõigustasudest laekuv summa. Raha kasutatakse
tinglikult Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tehtavate uuringute kulude katmiseks, milleks kulub
aastas ca 165 000 eurot. Lisaks sellele tuleb katta ka järelevalve ning muu kalanduse
administreerimise kulud.
2.3. Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud teistel siseveekogudel
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv. Eesti
Maaülikooli uuringutest „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi
hindamine 2021. aastal“ (https://envir.ee/media/6362/download) ja „Angerjavarude seisundi
hindamine Narva jõe vesikonnas 2021. aastal“ (https://envir.ee/media/6362/download) nähtub,
et töönduslikult tähtsad koha- ja latikavarud on heas seisus. Haugisaagid on juba alates 2013.
aastast kahanenud ja aasta 2021 saak oli viimase 22 aasta väikseim. Eelmise aasta haugisaagi
languse põhipõhjuseks oli aastal 2021 kehtima hakanud haugi kudeaegne püügipiirang (15.–
30. aprill), mistõttu puudus haugisaak aprillis. Samas selgus traaliseires, et haugi biomass
traaltunni kohta oli võrreldes 2020. aastaga 10% suurem. Hetkel viitavad andmed haugivaru
kesisele, kuid stabiilsele seisule. Seega 2023. aastal Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise
kalapüügi vahendite piirarve eelnenud aastaga võrreldes ei muudeta. Võrtsjärve
kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse eelnõu lisas 4.
Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kahte tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja
mõrdu. Nakkevõrkude püügiõigustasu Võrtsjärvel tõuseb eelnenud aastaga võrreldes 9,33 euro
võrra ja on 2023. aastal 21,46 eurot, mis moodustab 2021. aasta saagi väärtusest 3,5%.
Püügiõigustasu tõusu põhjus peitub 2021. aasta suures kohasaagis, mille väärtus oli pea kaks
korda suurem 2020. aasta kohasaagi väärtusest. Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse
Võrtsjärve mõrdade püügiõigustasu aga angerja asustamiseks kulunud rahasummade põhjal.
Nimelt, KeTSi § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat
asustatakse, angerjapüügivahendite tasu arvestamise aluseks eelneva 7. kuni 12. kalendriaasta
jooksul asustamiseks tehtud kulutused. 2023. aasta tasu leidmiseks jagati 50% aastate 2011–
2016 jooksul asustamiseks tehtud keskmistest kulutustest 2023. aastaks kehtestatavate
püügivahendite arvuga. Seejuures võeti õigluse nimel arvesse ka harrastuslikul kalapüügil
püütud angerjate osakaal summaarsest angerjasaagist ning korrigeeriti selle proportsiooni alusel
mõrrapüügi tasu väiksemaks.
Võrtsjärve lubatud püügivahendite nimekirja ühtlustatakse sarnaseks teistes siseveekogudes
lubatud püügivõimalusega – alates 2023. aastast on Võrtsjärves lisaks nakkevõrkudele lubatud
püüda ka raamvõrkudega. Tegemist ei ole uue püügivõimalusega, vaid lisanduva
paindlikkusega, mistõttu pole vaja ajaloolisi püügiosakuid ümber arvutada ega uuesti jagada.
Muudatuse tagajärjel saavad kalurid omal valikul, sarnaselt teiste siseveekogudega, asetada
püügile kas nakkevõrgu või raamvõrgu.
Kuna angerjat asustatakse ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse
neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõigustasud Võrtsjärve mõrdade tasudega samal
põhimõttel. Angerja asustamisveekogude püügiõigustasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes
eelnenud aastaga on näha tabelis 1.
Tabel 1. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite püügiõigustasud veekogudes, kuhu riigi toel
angerjat asustatakse
(50% järgi) tasu aastal 2023
Ühe püügivahendi max tasu
kulunud summa 2011-2016
kogusaagist 2012-2021 (%)
(50% järgi) aastal 2023 (€)
Harrastuspüügi keskmine
summaarne maksimaalne
Keskmiselt asustamiseks
kulutustest (KeTSi järgi
saagi osakaal 2012-2021
Kutselise püügivahendi
saagi keskmine osakaal
Püügivahendite piirarv
Tasu muutus võrreldes
kehtestatud tasu (€)
max) 2011-2016 (€)
Võrdluseks 2022.a
50% keskmistest
Püügivahendite
2022. aastaga
Püügivahend
Veekogu
2023. a
(%)
(€)
(€)
Võrtsjärv mõrd 323 157 322,43 78 661,22 1,52 98,48 77 465,57 239,83 234,28 5,55
ääre- või
11 50,07 1 629,52 148,14 149,10 -0,96
avaveemõrd
Kaiavere 6 508,99 3 254,49 30,46
õngejada 5 19,47 633,65 126,73 140,32 -13,59
ääre- või
10 88,19 2 184,41 218,44 222,09 -3,65
Kuremaa avaveemõrd 4 953,88 2 476,94 9,35
õngejada 5 2,46 60,93 12,19 6,24 5,95
ääre- või
16 85,08 4 490,85 280,68 281,33 -0,65
Saadjärv avaveemõrd 10 556,77 5 278,38 12,02
õngejada 10 2,90 153,07 15,31 18,61 -3,30
ääre- või
10 48,87 1 316,67 131,67 134,20 -2,53
Vagula avaveemõrd 5 388,47 2 694,23 21,23
õngejada 6 29,91 805,85 134,31 120,13 14,18
Ülejäänud siseveekogudes arvutatakse püügiõigustasud tavapärasel moel ehk saagi väärtuse
põhjal. Joonisel 5 on näha 2023. aasta väikesiseveekogudele kehtestatavate püügiõigustasude,
välja arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud tasude, võrdlust 2022. aasta tasudega
püügivahendite ja veekogude kaupa. Joonisele pole kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu
lahe ääre- või avaveemõrra tasusid (mõlemad Saare mk), kuna need on teistest oluliselt
kõrgemad ja muudaksid graafiku loetamatuks. Märkimisväärselt kukkusid Emajõe jõemõrra ja
Soodla veehoidla nakke- ja raamvõrgu püügiõigustasud ehk tasud, mis aasta varem
märkimisväärselt tõusid. Aastal 2023 tõusevad märkimisväärselt püügiõigustasud Keeri järves,
sest sealsed saagid on võrreldes varasema aastaga pea kolmekordistunud. Pikkjärve ääre- või
avaveemõrra ning Kaiavere järve nakke- ja raamvõrgu püügiõigustasud tõusevad, sest erinevalt
2022. aasta püügiõigustasude referentsperioodist (2020) kasutati 2021. aastal neid
püügivahendeid. Nasva jõemõrra tasu on sarnaselt 2022. aastale maksimaalne võimalik ehk 128
eurot, mis moodustab ühe püügivahendi 2021. aasta saagi väärtusest 1,07%. Mullutu ääre- või
avaveemõrra tasu tõuseb 98,60 euroni, sest aastal 2021 suurenes ahvena- ja särjesaak.
Joonis 5. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ääre- või avaveemõrra ja alla 1meetrise
suu kõrgusega ääremõrra tasude võrdlus 2022. ja 2023. aastal veekogude kaupa
Määruse kehtestamisel järgitakse kehtivat haldusjaotust, seega ei kuulu Elistvere järv enam
Jõgeva maakonna alla vaid on osa Tartu maakonnast. Elistvere järve püügivõimalused jäävad
maakonna muutusest hoolimata samaks.
Silmutorbikute tasu on aasta-aastalt püsinud 0,6 euro juures ja ka 2023. aastal on see enamjaolt
nii. Vaid Harjumaa jõgedel langeb silmutorbiku tasu 0,74 euroni ja Riguldi jõel tõuseb 1,31
euroni. Silmumõrdade tasu 2023. aastal langeb Harjumaa jõgedel 2,92 euroni ja muudel jõgedel
püsib miinimumtasemel (0,95 eurot).
Kui kõik siseveekogudele eelnõuga kavandatud püügivõimalused, välja arvatud Peipsi, Lämmi-
ja Pihkva järve võimalused, välja ostetakse, laekub neist kokku umbes 110 400 eurot. Sellest
on 88 700 euro ulatuses angerjapüügivahendite tasud, mida on umbes 1400 euro võrra rohkem,
kui angerjapüügi eest 2022. aastal maksti. Siseveekogudele, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järvele, eelnõuga kavandatud püügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse
eelnõu lisas 4. Eelnõu lisas 4 nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud
EELISe registrikoodid.
2.4 Kalapüügiõigused ja püügiõigustasud kaugpüügil Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil
ning Teravmägede piirkonnas
Kaugpüügil ei muutu kalaliikide püügiõiguse tasud 2022. aastaga võrreldes oluliselt. Valdavalt
jäävad paljude kalaliikide püügiõiguse tasud madalamaks KeTSi järgi lubatud maksimaalse
4%ni esmamüügihinnast. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi
kalandusorganisatsioon (NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde-
Atlandil Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris 2022.
Süvaveeliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba ja teiste –
püügivõimalused kehtestatakse Euroopa Liidu Nõukogu määrusega 2023. aastaks 2022. aasta
lõpus. Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei ole Eesti kalurid 2007.
aastast peale neid kalu püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik vahetada teisi
püügivõimalusi. Eeldusel, et 2023. aasta kaugpüügi võimalused kehtestatakse enam-vähem
2022. aasta sarnaselt ja ostetakse välja samal tasemel, laekuks püügiõiguse eest kokku ligikaudu
250 000 eurot. Kaugpüügil põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad Norra Statistikaameti
(https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og-fiskeri/), Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa
kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (https://www.eumofa.eu/) ja Kanada
Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta avaldatud veebimaterjalidel
(http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca).
Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2021. aastal 8,3 tonni päevas ja võrreldes 2020. aastaga
on see vähenenud 1,9 tonni. Püügiõigustasu on seal ajalooliselt olnud madalam kui teistes
krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed ja
nõuavad ka lisakulusid. NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 3), kus eelnevatel
aastatel olid Eestile kehtestatud suured püügivõimalused, on krevetiliste püügi avamine veel
ebaselge. Lõplik selgus selles küsimuses saabub septembri lõpus. Teadusoovitused antakse
NAFO aastakoosolekuks, mis peetakse septembri teisel poolel. Kuna 2021. aastal krevetilisi
Eesti laevad NAFO-s ei püüdnud ja piirkond 3L oli püügiks suletud, siis püügiõigustasu
krevetilistele NAFO piirkonnas ei muudeta ja see on: 3M – 288 eurot ühe püügipäeva eest ja
krevett NAFO piirkonnas 3L – 63,90 eurot/tonn, mis on sama kui 2022. aastal. Krevetiliste
püügiõiguse tasu tugineb Norra Kalandusdirektoraadi ja Kanada Newfoundlandi regiooni
krevetiliste (Pandalus borealis) esmamüügihindadel, mis oli 3057 eurot tonni eest.
Teravmägede püügipiirkonnas makstakse 8,3-tonnise päevapüügi 25 373-eurose väärtuse
juures püügiõigustasu 235 eurot. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi 1977.
aastal loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku1.
Püügiõigustasu tonni kohta jääb samaks ja moodustab päevapüügi väärtusest 0,9%, mis on
0,2% suurem kui 2022. aastal. Samas on see näitaja tunduvalt väiksem kui teiste piirkondade ja
teiste kalade korral, jäädes 2-3 korda väiksemaks kui teistes piirkondades. Püügiõigustasu
kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind. Kui eluskaalu hinda ei ole toodud, saadakse
eluskaalu hind selliselt, et jagatakse kalaliigi esmamüügihind töötlemiskordajaga. Saadud
tulemus ongi eluskaalu hind. Töötlemiskordaja määratakse töötlemiskadude põhjal. Kui
külmutatud lühiuimkalmaari esmamüügihind oli 2021. aastal 1003 eurot/t ja töötlemiskordaja
oli 1,0, moodustab kehtestatav püügiõigustasu 30 eurot/t kohta esmamüügihinnast 3,0%.
Püügiõigustasu suureneb esmamüügihinnast 0,3% ja püügiõigustasu jääb tonni kohta samaks –
30 eurot/t. 2021. aastal oli makrelli esmakokkuostuhind Norras, mis peegeldab Euroopa
kalaturu hinda, 1000 eurot eluskaalu tonni eest, millest püügiõigustasu 17 eurot moodustab
1,7%. Püügiõigustasu vähendatakse võrreldes aastaga 2022 3 eurot – 17 euroni/t. Meriahvenat
püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena hind oli 2021. aastal Norra ja
1
Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard, https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1977-06-03-6.
Kanada turul keskmisena 643 eurot/t eluskaalu kohta. Püügiõigustasu 18 eurot moodustab
esmamüügihinnast 2,8%. Püügiõigustasu väheneb 2 eurot tonni kohta, kuid suureneb
protsentuaalselt 0,5%. Pikklesta esmamüügihind on 1162 eurot/tonn, võttes arvesse
töötlemiskordajat 1,1, kujuneb esmamüügihinnaks 1056,36 eurot. Püügiõigustasu 32 eurot
moodustab sellest 3,03%. Püügiõigustasu suureneb 1 euro tonni kala eest, kuid protsentuaalselt
tasu kala hinnast väheneb 0,5%. Railiste esmamüügihind oli Kanada ja Euroopa turu
keskmisena 157 eurot/t, mis on 20,5 eurot rohkem kui 2020. aastal. Kehtestatav püügiõigustasu
5 eurot moodustab 3,12 %. Püügiõigustasu suureneb 1 euro tonni kala eest. Sinise molva
eluskaalu esmamüügihind oli 1500 eurot/t, mis on 225 eurot rohkem kui 2020. aastal – 1225
eurot/t. Püügiõigustasu suureneb 4 eurot tonni kala kohta – 30 eurot moodustab sellest 2%, mis
on 0,12% vähem kui 2020. aastal. Süvalesta eluskaalu esmamüügihind Norra ja Kanada
keskmisena, arvestades ümberarvestuse kordajaks püügi korral Loode-Atlandil 1,08, on
püügiõigustasude kehtestamisel 3254 eurot/t. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka
Euroopa turul. Püügiõigustasu 63,90 eurot moodustab sellest 1,96% ja see on sama tase, mis
eelneval aastal. Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba
turustamise hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük
on väga väike ning hinnad ja püügiandmed avaldatakse enamasti nende liikide kohta kokku.
Esmamüügihind on 500 eurot, millest 12 euro suurune püügiõigustasu moodustab 2,4%.
Püügiõigustasu suurendatakse 4 eurot tonni kala kohta, kuid protsentuaalselt tasu kala hinnast
arvestatuna ei suurene, vaid see väheneb 0,3%. Süvaliike ei ole alates aastast 2007 enam püütud,
kuna püügivõimalused on väikesed. Seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele ja seega
ei mõjuta püügiõigustasu otseselt riigi tulusid. Tursa püügiõiguse tasu aluseks on võetud
Kanada ja Norra turu eluskaalu keskmine esmakokkuostuhind 1340,50 eurot/t, millest 31-
eurone püügiõigustasu moodustab 2,3%. Püügiõigustasu väheneb 2 eurot tonni kala kohta, kuid
protsentuaalselt kala hinnast suureneb 0,2%.
Püügiõigustasu on kehtestatud ka reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks
antakse kalapüügiluba ja mõningal juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide
püügiõigustasu aluseks on võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmamüügihind
järgmiselt: merihunt 120 eurot/t; põhja-pikksaba 1400 eurot/t; valge ameerika luts 1990 eurot/t.
Töötlemiskordajate alusel on nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 900 eurot, millest
31,95eurone püügiõigustasu NAFO veealal moodustab 3,6%. Püügiõigustasu ei muudeta.
Reguleerimata liikide püügiõiguse tasu NEAFCi piirkonnas (vt seletuskirja lisa 4) oli 2020.
aastal 4,47 eurot/t. 2021. aastal tasu NEAFCi alal suurenes, kuna sealsete reguleerimata liikide
hulka kuuluvad ka krevetilised, mille püügiõiguse eest samal ajal NAFO piirkonnas 3L
makstakse üle 60 euro/t. Nii suur tasude erinevus ei ole õigustatud. Kuigi NEAFCis püütakse
ka teisi reguleerimata liike, on siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70% ja seega on
põhjendatud püügiõigustasu tõstmine samale tasemele, kui seda on reguleerimata liikide püügil
NAFOs – 31,95 eurot/t. Püügiõigustasu suurenemine lepiti sektoriga kokku 2021. aastal ja tasu
tõstetakse NAFOga samale tasemele kahe aastaga. Seega aastal 2023 on NEAFCis
reguleerimata liikide püügi tasu 31,95 eurot/t.
Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi
saarte, Argentiina, Brasiilia) majandusvööndit. Eesti laevadel on õigus püüda reguleerimata
liike eelnõu § 6 lõikes 3 nimetatud koordinaatidega piiritletud alal. Piirkondlikku
kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka püügivõimalused
koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid,
mille maht oli ligikaudu 1000 tonni, olid kalmaar, rai, notateeniad, merluuslased ja kongriod.
Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat pole selles piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas
käinud. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata liike, mille
ühe tonni püügiõigustasu on 12,78 eurot. Püügiõigustasu ei muutu.
Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse eelnõu lisas 5.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Magevee kalaliikide püüki EL püügikvootidega ei reguleeri. Samuti ei reguleeri ELi määrused
kalapüüki siseveekogudel. Määrusega kehtestatakse lubatud püügivahendite piirarv
rannikumeres ka nende püügivahendite jaoks, millega püütakse rannikumerest kaluri
kalapüügiloa alusel räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki EL püügikvootidega
piirab. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite piirarvu
kehtestamine vastuollu ELi määrustega, sest liikmesriik peab tagama, et talle ELi määrustega
eraldatud püügikvoote ei ületataks. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt
otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma
lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Kui ELi kvoodimäärus ELi põllumajandus- ja
kalandusnõukogus aasta lõpus vastu võetakse, kehtestab Vabariigi Valitsus riikide vahel
reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja osa
ELi kvoodimäärusega kehtestatud räime, kilu ja tursa püügikvoodist rannapüügiks kaluri
kalapüügiloa alusel. Määrusega kehtestatakse ka tasud nende kalaliikide püügile väljaspool
Läänemerd, mille püügi õigus on Eesti lipu all sõitvatel laevadel ajalooliselt välja kujunenud,
aga ka nendele liikidele, mille püüki ei reguleerita ja mille püügimahtu rahvusvahelisel, sh ELi
tasemel ei piirata.
Määrus on kooskõlas ELi õigusega.
4. Määruse mõju
Rannapüügil ja siseveekogudes odavneb 36 püügiõigustasu ja kallineb 38 püügiõigustasu, 46
püügivõimaluse tasu jääb samaks. Lisaks on väärt märkimist, et 120 eelnõuga kavandatud
kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasust 45 juhul plaanitakse kehtestada KeTSile vastav
minimaalne võimalik tasu, maksimaalseid võimalikke tasusid aga neljal juhul. Läänemere
traalpüügis kesksel kohal oleva räime ja kilu püügiõigustasud tõusevad, moodustades 2021.
aastal püütud saagi ühe tonni väärtusest 2%.
Püügivõimaluste vähendamise mõju rannasektorile (kasutada lubatud püügivahendite, v.a
kastmõrrad, arvu vähendatakse kuni 15% võrra) on olemas ja on seda suurem neile kaluritele,
kes on seni oma vahendeid maksimaalselt kasutanud. Siiski võivad osad rannapüüdjad kaotada
võimaluse püügitegevusega jätkata, kuna nende kasutada lubatud püügivahendite arv langeb
alla kalapüügiseaduses seatud lävendi. Võrkudega püügil on merel lävendiks minimaalselt
kümme võrku, kui kaluril pole just täiendavat õigust püüda ühe kastmõrra või vähemalt kahe
ääre- ja avaveemõrraga (KPSi § 42 lõige 10). See tähendab, et ettevõttel säilib küll ajalooline
kalapüügiõigus, aga püügiluba kõnealusele vahendile väljastada ei ole võimalik enne, kui nad
soetavad või rendivad endale juurde vajaliku arvu püügiõigust, et nimetatud lävend täita (tabel
2). Väikesaarte elanikel tekib õigus nakkevõrkudega püügiks viie võrgu olemasolul.
Tabel 2. APVd omavaid ettevõtteid maakondades, paljudel neist on 2022. aastal vaid kümne
nakkevõgu jagu APVsid (väikesaarte elanikel kuni viis võrku) ning milline oli nende keskmine
saak aastal 2021.
Ettevõtteid, kel oli 2022. Keskmine saak
APV aastal ainult 10/5 võrgu vaid 10 võrguga 0 kg saagiga
omanikke kasutuse õigus (nende püüdjatel aastal ettevõtteid
kokku osakaal kõigist) 2021 (kg) aastal 2021
Harju 173 32 (18,5%) 117,7 5
Hiiu 183 31 (16,9%) 242 3
Ida-Viru 52 7 (13,5%) 98 3
Lääne 175 34 (19,4%) 489,9 6
Lääne-Viru 95 14 (14,7%) 46,5 1
Pärnu 249 32 (12,9%) 420,8 8
Saare 262 20 (7,5%) 565,1 2
Ruhnu 3 0 (0%) - -
Kihnu 61 4 (6,6%) 63,5 2
Manõja 9 0 (0%) - -
Vormsi 3 0 (0%) - -
Kui 2023. aasta kutselise kalapüügi lubade andmise ajaks on Riigikogu vastu võtnud
kalapüügiseaduse (KPS SE 136) vastava muudatuse, ei jää ükski rannakalur püügivahendite
piirarvu vähendamise tõttu ilma kaluri kalapüügiloast ning püügile mineku võimalusest. KPSi
muutmise eelnõus on erand, mis näeb ette, et ettevõtjale võib kalapüügiloa väljastada ka juhul,
kui püügivahendite piirarvu vähendamise tõttu ei vasta ettevõtja enam KPSi § 42 lõike 10
tingimusele ehk ettevõtetele, kel püügivahendite piirarvu lõikamise tõttu jääb kasutada vähem
kui kümme nakkevõrku.
Merel püügile asetatavate püügivahendite arvus ilmselt liiga suurt muutust ei tule, sest TÜ EMI
püügikoormuse vähendamise uuringu (vt aruannet https://envir.ee/media/424/download)
andmetel ei asetata enamikku püügivahenditest püügile. Uuringuaastate (2018-2019)
aktiivseima püügitegevusega kuudel asetatid püügivahendeid püügile 6–97%, keskmiselt 32%
ulatuses maksimaalsest lubatust. Seega kui kõrvale jätta Pärnu maakonna 1-3m suuga
ääremõrrad (maksimaalne kasutusprotsent 2018-2019 aastal oli 97%), siis teiste
püügivahendite/maakondade puhul kuni 15% püügivahendite piirarvu vähendamine kalurite
püüki liigselt ei piira. Siiski toob püügivahendite arvu vähendamine kaasa püügikoormuse
languse, eeldades, et kalurite käitumine varasemaga võrreldes oluliselt ei muutu. Varude
seisukohalt on püügivahendite arvu vähendamine väga oluline samm õiges suunas. Seda
põhjusel, et jõude seisvad püügivahendid viiakse varude paranemise esimeste märkide korral
kiiresti püügile ning tekkinud kalade tugevamad vanuseklassid püütakse enne välja, kui varu
taastuda jõuab. Eesti rannikumere kalavarudest on täna 62,5% vähese arvukusega või kurnatud
seisus (tabel 3). Püüniste arvu vähendamine on tugevaim ning kiireim meede varude seisu
parandamiseks, mis KPSiga ette on nähtud. Kuna seni rakendatud varu kaitse meetmed
(püügikeelu ajad, -piirkonnad ning alammõõdud) pole soovitud tulemust taganud, on vaja
piirata püügivõimsust. Majanduslikku mõju rannakalandusele on üheselt raske mõõta ja välja
tuua, sest sektor on väga eriilmeline. Sektoris tegeleb suur hulk püügiõiguse omanikke, kelle
püügiandmed näitavad, et nad käivad püügil vähesed korrad aastas ning saagid on
majanduslikus mõttes väga väikesed, kuid kindlasti on ka neid, kelle jaoks kalapüük on peamine
sissetulekuallikas.
Tabel 3. Asurkonna arvukuse seisundihinnang kalaliikide kaupa Eesti merealal. Asurkonna
arvukus on väljendatud nelja tasemega: 1 – kõrge, 2 – mõõdukas, 3 – madal, 4 – kurnatud. Heas
seisus varudeks loetakse neid, mille arvukuse hinnang on 1 või 2, halvas seisus varudeks
loetakse varusid arvukuse hinnanguga 3 ja 4.
2018 2019 2020 2021
Läänemere avaosa räim 2 2 3 3
Liivi lahe räim 1 1 1 1
Läänemere kilu 2 2 2 2
Läänemere lest (piirkonnad 28 ja 29) 2 3 3 3
Meriforell 1 1 1 1
Väinamere särg 2 2 2 2
Väinamere ahven 2 2 2 2
Pärnu lahe ahven 2 3 3 3
Pärnu lahe vimb 2 1 1 1
Tuulehaug 2 2 2 2
Läänemere tursa läänevaru 3 3 3 4
Läänemere tursa idavaru 3 4 4 4
Läänemere avaosa lõhe 3 4 4 4
Soome lahe lõhe 4 3 3 3
Soome lahe ahven 4 4 4 4
Merisiig 3 3 3 3
Meritint 3 3 3 2
Angerjas 4 4 4 4
Väinamere koha 3 3 3 3
Väinamere haug 3 3 3 3
Väinamere säinas 3 3 3 3
Pärnu lahe koha 3 3 3 3
Soome lahe lest 3 3 3 3
Kassari punavetikas 2 2 2 2
heas seisus varud (1 või 2) 11 9 8 9
halvas seisus varud (3 või 4) 13 15 16 15
Heas seisus varude protsent 45,8% 37,5% 33,3% 37,5%
Halvas seisus varude protsent 54,2% 62,5% 66,7% 62,5%
Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtetele, on
tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta saakide suurenemisest tingitud
sissetulekute kasv. NEAFCi piirkonna reguleerimata liikide püügivõimaluse tasu tõusu on
kaugpüügi sektoriga arutatud 2021. aasta püügivõimaluste ja püügiõigustasude määruse eelnõu
kooskõlastamise ajal, mil selgitati sektorile vastava tasu järkjärgulist tõstmist NAFO
reguleerimata liikide tasuga samale tasemele. Sektor sellega ka nõustus. Kui kaugpüügi tasud
välja arvata, on tegemist tasu muutustega tavapärastes piirides. Kuna tasudele on kehtestatud
seadusega piirmäärad, ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuks liialt koormavaks.
Kalapüügitasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest
kulutustest (töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Püügiõigustasudest
laekuvatest summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamise arendamine
annab parema võimaluse tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja
sissetulekute kasvuks.
Varasematest aastatest erinev oluline sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste korraldusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud
KeTSi § 13 lõike 4 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse tasu riigieelarvesse. Kalalaeva
kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva summa saab kokku arvutada pärast seda,
kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügivõimaluste
jaotamiseks. 2021. aastal laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 154 200 eurot ja
kaugpüügi tasudest laekuv summa kasvas 2021. aastal pea 448 000 euroni. Kui
püügivõimalused ei vähene, peaks lähematel aastatel kaugpüügist laekuv summa veelgi
suurenema.
Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekub kõigi püügivõimaluste väljaostmisel
umbes 391 400 eurot, sellest Läänemere tasudena umbes 135 000 eurot, Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järve tasudena aga umbes 146 000 eurot, angerjapüügi tasudena umbes 88 700 ning
ülejäänud siseveekogude tasudena umbes 21 700 eurot.
Nii ranna- kui ka traalpüügi tasude kehtestamisel peaks ideaalis kogutavad tasud katma riigi
kulutused, mida kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide elluviimiseks ja
kalanduse administreerimiseks tehakse. Reaalsuses jääb tasude laekumine nendele kuludele
selgelt alla ning kalandussektori haldamist rahastatakse riigieelarvest ka muude laekumiste
arvelt ning väga suur panus tuleb ELi tõukefondidest. Nii on see olnud juba pikemat aega.
Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse (ka
see pole kalandussektori haldamisega seotud kulu). Kui kogu kutselise kalapüügi tasud kokku
võtta, laekub määruse jõustumisel riigieelarvesse ligikaudu miljon eurot.
Eesti rannikuvete ja siseveekogude kalavarusid kasutavad ka harrastuskalastajad, kelle panus
riigieelarvesse on kasvava trendiga ning ületab kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi
tasudest laekuvaid summasid kolmandiku võrra. 2021. aastal laekus harrastuspüügiõiguse ja
kalastuskaartide soetamisest riigieelarvesse umbes 706 000 eurot, samal ajal kui kaluri
kalapüügi kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasude eest maksti umbes 470 000 eurot.
Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele
suunatakse osa raha KIKi kaudu ka muudesse kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse,
mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2021. a rahastati KIKi kalandusprogrammist 50
projekti kogusummas 600 000 eurot, millest umbes 76% läks harrastusliku kalapüügi
võimaluste tagamiseks.
Kalavarude püsiuuringud ja rahaline maht aastas:
- Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (ca 25 000 eurot);
- angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (ca 30 000 eurot);
- ELi kalanduse andmete kogumise programm (ca 1,1 miljonit eurot);
- kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (ca 165 000 eurot);
- kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes (ca 18 000 eurot);
- Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (ca 20 000 eurot).
Uuringutele, kalanduse administreerimisele, kalanduse arendusprojektidele lisaks esinevad
suured püsikulud seoses kalanduse järelevalvega. Kalandusalased rikkumised moodustavad
suure osa keskkonnaalastest rikkumistest.
Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi
jätkusuutlikule arengule. Et püügivahendite piirarv järgib teadlaste soovitusi ning jääb 2022.
aastaga võrreldes samale või rannikumere piirkonnas madalamale tasemele, siis ei kaasne
määrusega ka keskkonnaprobleeme. Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega
lisakulutusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. KPSi § 45 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus eelseisva
aasta püügivõimalused hiljemalt iga aasta 1. novembriks, kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem.
EL kehtestab püügivõimalused detsembris, kuid kutselise kalapüügi loa väljaandja peab
detsembrikuus väljastama eelseisva aasta püügiload ning seepärast on tarvilik enne seda
kehtestada püügivahendite piirarvud ja tasumäärad.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile, teadmiseks Põllumajandus- ja Toiduametile ning arvamuse
avaldamiseks kalandusliitudele.
Seletuskirja lisa 1
Püügivahendite tasu arvutamine 2023. aastaks ning võrdlus 2022. aasta tasudega
Tabel 1. Püügiõigustasud merel (rannapüük)
Saagi Tasu Tasu Tasu
Piirarv
Maakond Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a
2021. a
2021. a (€) (%) (€) (€)
Avaveemõrd 80 28 161,76 3,50 12,32 10,46
Kastmõrd 8 11,27 67,46 0,95 0,95
Nakke- või raamvõrk 1559 66 142,70 3,04 1,29 2,07
Harju Rivimõrd 40 80,23 47,36 0,95 0,95
maakond Veonoot 1 0,00 0,00 0,95 0,95
Õngejada 76 37,62 191,94 0,95 0,95
Ääremõrd 1–3 m 61 2 174,55 3,50 1,25 0,95
Ääremõrd kuni 1 m 101 503,09 19,07 0,95 0,95
Kastmõrd 17 6 398,56 3,50 13,17 33,45
Nakke- või raamvõrk 2198 125 362,20 4,00 2,28 2,91
Põhjanoot 2 0,00 0,00 0,95 0,95
Hiiu Rivimõrd 500 1 672,68 28,40 0,95 0,95
maakond Veonoot 3 307,48 3,50 3,59 9,00
Õngejada 200 59,27 320,58 0,95 0,95
Ääremõrd 1–3 m 250 263 029,97 3,50 36,82 38,22
Ääremõrd kuni 1 m 65 21 526,81 3,50 11,59 9,54
Avaveemõrd 30 17 239,26 3,50 20,11 38,21
Kastmõrd 30 325 305,40 1,18 128,00 128,00
Nakke- või raamvõrk 658 41 999,48 2,02 1,29 2,07
Ida-Viru
maakond Rivimõrd 2 0,00 0,00 0,95 0,95
Õngejada 2 0,00 0,00 0,95 0,95
Ääremõrd 1–3 m 20 3 146,39 3,50 5,51 0,95
Ääremõrd kuni 1 m 12 20,10 56,71 0,95 0,95
Avaveemõrd 30 21 111,44 3,50 24,63 29,88
Kastmõrd 30 26 787,62 3,50 31,25 13,32
Nakke- või raamvõrk 2185 213 429,14 2,33 2,28 2,91
Lääne
maakond Rivimõrd 945 4 967,45 18,07 0,95 0,95
Õngejada 130 4,51 2740,70 0,95 0,95
Ääremõrd 1–3 m 85 85 340,43 3,50 35,14 53,79
Ääremõrd kuni 1 m 70 19 107,63 3,50 9,55 8,54
Avaveemõrd 30 1 994,74 3,50 2,33 1,08
Kastmõrd 3 0,00 0,00 0,95 0,95
Nakke- või raamvõrk 998 32 242,48 3,99 1,29 2,07
Lääne-Viru
maakond Rivimõrd 2 0,00 0,00 0,95 0,95
Õngejada 25 11,02 215,43 0,95 0,95
Ääremõrd 1–3 m 75 4 975,28 3,50 2,32 1,14
Ääremõrd kuni 1 m 29 28,33 97,26 0,95 0,95
Saagi Tasu Tasu Tasu
Piirarv
Maakond Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a
2021. a
2021. a (€) (%) (€) (€)
Avaveemõrd 487 894 045,42 3,50 64,25 61,50
Kastmõrd 175 2 031 233,83 1,10 128,00 128,00
Nakke- või raamvõrk 4015 565 003,53 3,50 4,93 3,61
Pärnu Rivimõrd 275 8 821,86 3,50 1,12 1,68
maakond Veonoot 20 0,00 0,00 0,95 0,95
Õngejada 845 436,79 183,78 0,95 0,95
Ääremõrd 1–3 m 131 436 246,16 3,50 116,55 109,42
Ääremõrd kuni 1 m 315 261 956,68 3,50 29,11 24,83
Avaveemõrd 130 88 604,94 3,50 23,86 20,86
Kaldanoot 2 196,52 3,50 3,44 5,47
Kastmõrd 95 18 706,92 3,50 6,89 4,71
Nakke- või raamvõrk 2107 283 142,29 1,70 2,28 2,91
Põhjanoot 12 6 654,71 3,50 19,41 13,85
Saare
maakond Pöörinoot 4 373,31 3,50 3,27 0,95
Rivimõrd 650 9 814,17 6,29 0,95 0,95
Tõstevõrk 5 0,00 0,00 0,95 0,95
Õngejada 208 44,81 440,98 0,95 0,95
Ääremõrd 1–3 m 270 178 519,18 3,50 23,14 23,37
Ääremõrd kuni 1 m 197 24 413,28 3,50 4,34 4,10
Tabel 2. Püügiõigustasud siseveekogudel (välja arvatud angerjajärvede
angerjapüügivahendid)
Saagi Tasu Tasu Tasu
Piirarv
Maakond Veekogu Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a
2021. a
2021. a (€) (%) (€) (€)
Harju Silmumõrd 45 3759,07 3,50 2,92 3,48
maakonna jõed Silmutorbik 700 14787,28 3,50 0,74 0,90
Nakke- või raamvõrk 3 39,27 7,26 0,95 0,95
Kahala järv
Harju Ääre- või avaveemõrd 2 343,19 3,50 6,01 4,90
maakond Männiku
1 0 - 0,95 0,95
karjäär Nakke- või raamvõrk
Rummu järv Nakke- või raamvõrk 1 0 - 0,95 0,95
Soodla
1 561,68 3,50 19,66 35,14
veehoidla Nakke- või raamvõrk
Narva jõgi Silmutorbik 15000 53519,03 16,82 0,6 0,60
Ida-Viru
Narva jõgi ja Nakke- või raamvõrk 80 5629,43 3,50 2,46 2,24
maakond
veehoidla Ääre- või avaveemõrd 40 106,88 35,56 0,95 0,95
Kaiavere järv Nakke- või raamvõrk 6 944,78 3,50 5,51 0,95
Jõgeva Kuremaa järv Nakke- või raamvõrk 8 461,97 3,50 2,02 3,18
maakond Pikkjärv Ääre- või avaveemõrd 2 352,04 3,50 6,16 0,95
Saadjärv Nakke- või raamvõrk 14 580,94 3,50 1,45 0,98
Lääne Nõva jõgi Silmutorbik 50 778,20 3,86 0,6 0,6
maakond Riguldi jõgi Silmutorbik 50 1867,68 3,50 1,31 0,66
Saagi Tasu Tasu Tasu
Piirarv
Maakond Veekogu Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a
2021. a
2021. a (€) (%) (€) (€)
Sutlepa meri Nakke- või raamvõrk 15 483,42 3,50 1,13 0,95
Lääne-Viru Lääne-Viru Silmumõrd 17 74,11 21,79 0,95 0,95
maakond maakonna jõed Silmutorbik 500 2963,08 10,12 0,6 0,6
Nakke- või raamvõrk 5 40,15 11,83 0,95 0,95
Ermistu järv
Pärnu Ääre- või avaveemõrd 5 222,13 3,50 1,55 2,47
maakond Pärnu Silmumõrd 15 400,22 3,56 0,95 0,95
maakonna jõed Silmutorbik 2000 29910,23 4,01 0,6 0,6
Mullutu laht Ääre- või avaveemõrd 4 11268,36 3,50 98,60 87,17
Saare Nasva jõgi Jõemõrd 6 71535,14 1,07 128,0 128
maakond Saare
4 0 - 0,95 0,95
maakonna jõed silmumõrd
Jõemõrd 6 1584,18 3,50 9,24 10,88
Ahja jõgi
Nakke- või raamvõrk 1 0 - 0,95 0,95
Nakke- või raamvõrk 2 166,59 3,50 2,92 0,95
Elistvere järv
Ääre- või avaveemõrd 1 15,07 6,30 0,95 0,95
Jõemõrd 61 45154,88 3,50 25,91 37,14
Kaldanoot 7 445,99 3,50 2,23 7,19
Emajõgi Nakke- või raamvõrk 11 14,89 70,16 0,95 0,95
Ääremõrd suu
9 570,34 3,50 2,22 0,95
Tartu kõrgusega kuni 1 m
maakond Jõemõrd 5 1297,32 3,50 9,08 6,79
Kalli jõgi Nakke- või raamvõrk 3 4,88 58,39 0,95 0,95
Ääremõrd suu
1 0 - 0,95 0,95
kõrgusega kuni 1 m
Jõemõrd 4 593,27 3,50 5,19 5,39
Kaldanoot 1 114,05 3,50 3,99 0,95
Keeri järv
Nakke- või raamvõrk 4 624,72 3,50 5,47 1,49
Ääre- või avaveemõrd 2 1116,04 3,50 19,53 6,36
Koosa jõgi Jõemõrd 8 3497,71 3,50 15,30 14,75
Võru Kaldanoot 2 0 - 0,95 0,95
Vagula järv
maakond Nakke- või raamvõrk 10 970,09 3,50 3,40 4,78
Juhtaiata mõrd 5 0 - 0,95 9,83
Kaldanoot 5 18,40 25,81 0,95 0,95
Mõrd mõrrajadas 490 706493,51 3,50 50,46 56,97
Nakke- või raamvõrk,
3000 1938060,80 3,50 22,61 28,98
avavee
Nakke- või raamvõrk,
Peipsi 681 99365,19 3,50 5,11 2,49
kalda
Põhjanoot 20 119840,80 21,33 1278,0 2556
Pöörinoot 3 0 - 0,95 0,95
Püüvõrk 15 73518,14 2,61 128,0 111,28
Õngejada 10 34,16 27,81 0,95 0,95
Ääre- või avaveemõrd 411 648217,54 3,50 55,20 75,66
Võrtsjärv Nakke- või raamvõrk 321 196858,52 3,50 21,46 12,13
Tabel 3. Traalpüügi tasud aastal 2023
1 t väärtus
Liik Saak 2021. a (t) 2021. a (€) Tasu määr (%) 1 t hind 2023. a (€)
Räim 18 001,84 203 1,52 3,10
Kilu 25 712,34 190 1,79 3,40
Tursk 0,04 200 4,0 8
Lest 0,12 1023 0,12 1,25
Seletuskirja lisa 2
2022. ja 2023. aasta rannapüügi püügivahendite piirarvude võrdlus
Püügivahendite
Piirarv
Maakond ja Piirarv 2023. a arvu muutus ja
Püügivahend 2022. a
püügiruut* (tk) muutuse %
(tk)
2022 vs 2023
avaveemõrd 80 68 -12 (15%)
kastmõrd 8 8 0 (0%)
Harju maakond,
püügiruudud 109, 110, nakke- või raamvõrk 1559 1325 -234 (15%)
114, 117, 118, 121, 122, rivimõrd 40 34 -6 (15%)
125, 126, 129, 130, 133,
veonoot 1 1 0 (0%)
134, 137, 138, 140, 141,
143, 144, 146–148, 151, õngejada 76 65 -11 (14%)
152, 155, 156, 159, 160, ääremõrd suu kõrgusega 1
61 52 -9 (15%)
162–164 kuni 3 m
ääremõrd suu kõrgusega
101 86 -15 (15%)
kuni 1 m
kastmõrd 17 17 0 (0%)
nakke- või raamvõrk 2198 1868 -330 (15%)
Hiiu maakond, põhjanoot 2 2 0 (0%)
püügiruudud 243, 244, rivimõrd 500 425 -75 (15%)
245, 257–259, 270–272,
veonoot 3 3 0 (0%)
281, 282, 289–292, 299–
302, 309–312, 322–324, õngejada 200 170 -30 (15%)
336, 337 ääremõrd suu kõrgusega 1
250 213 -37 (15%)
kuni 3 m
ääremõrd suu kõrgusega
65 55 -10 (15%)
kuni 1 m
avaveemõrd 30 26 -4 (13%)
kastmõrd 30 30 0 (0%)
Ida-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 658 559 -99 (15%)
püügiruudud 35, 36, 42, rivimõrd 2 2 0 (0%)
43, 49, 50, 56, 57, 63,
64, 70, 71, 77, 78, 83, õngejada 2 2 0 (0%)
84, 85 ääremõrd suu kõrgusega 1
20 17 -3 (15%)
kuni 3 m
ääremõrd suu kõrgusega
12 11 -1 (8%)
kuni 1 m
avaveemõrd 30 26 -4 (13%)
kastmõrd 30 30 0 (0%)
nakke- või raamvõrk 2140 1819 -321 (15%)
Lääne maakond,
püügiruudud 160, 162– rivimõrd 945 803 -142 (15%)
164, 167–172, 226–230, õngejada 130 111 -19 (15%)
241–244, 256–258, 279 ääremõrd suu kõrgusega 1
85 72 -13 (15%)
kuni 3 m
ääremõrd suu kõrgusega
70 60 -10 (14%)
kuni 1 m
Püügivahendite
Piirarv
Maakond ja Piirarv 2023. a arvu muutus ja
Püügivahend 2022. a
püügiruut* (tk) muutuse %
(tk)
2022 vs 2023
Lääne maakond, Vormsi
saare püsielanikud,
püügiruudud 160, 162– nakke- või raamvõrk 45 39 -6 (13%)
164, 167–172, 226–230,
241–244, 256–258, 279
avaveemõrd 30 26 -4 (13%)
kastmõrd 3 3 0 (0%)
Lääne-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 998 848 -150 (15%)
püügiruudud 70, 77, 78, rivimõrd 2 2 0 (0%)
83–85, 88–90, 93–95,
98–100, 103–105, 109, õngejada 25 22 -3 (12%)
110, 114 ääremõrd suu kõrgusega 1
75 64 -11 (15%)
kuni 3 m
ääremõrd suu kõrgusega
29 25 -4 (14%)
kuni 1 m
avaveemõrd 482 410 -72 (15%)
nakke- või raamvõrk 3361 2857 -504 (15%)
rivimõrd 239 203 -36 (15%)
Pärnu maakond,
püügiruudud 171–183, veonoot 8 7 -1 (13%)
188, 189, 195, 196, 202, õngejada 338 287 -51 (15%)
203, 209, 210, 216, 217 ääremõrd suu kõrgusega 1
130 111 -19 (15%)
kuni 3 m
ääremõrd suu kõrgusega
301 256 -45 (15%)
kuni 1 m**
Pärnu maakond,
püügiruudud 173–183,
kastmõrd 151 151 0 (0%)
188, 189, 195, 196, 202,
203, 209, 210, 216, 217
avaveemõrd 5 5 0 (0%)
Pärnu maakond, Kihnu nakke- või raamvõrk 548 466 -82 (15%)
saare püsielanikud, rivimõrd 31 27 -4 (13%)
püügiruudud 171–183, veonoot 11 10 -1 (9%)
188, 189, 195, 196, 202,
203, 209, 210, 216, 217 õngejada 474 403 -71 (15%)
ääremõrd suu kõrgusega
12 11 -1 (8%)
kuni 1 m**
Pärnu maakond, Kihnu
saare püsielanikud,
kastmõrd 21 21 0 (0%)
püügiruudud 176, 177,
178, 182, 188, 195
nakke- või raamvõrk 106 90 -16 (15%)
Pärnu maakond, Manõja rivimõrd 5 5 0 (0%)
saare püsielanikud,
püügiruudud 171–183, veonoot 1 1 0 (0%)
188, 189, 195, 196, 202, õngejada 33 28 -5 (15%)
203, 209, 210, 216, 217 ääremõrd suu kõrgusega 1
1 1 0 (0%)
kuni 3 m
Püügivahendite
Piirarv
Maakond ja Piirarv 2023. a arvu muutus ja
Püügivahend 2022. a
püügiruut* (tk) muutuse %
(tk)
2022 vs 2023
ääremõrd suu kõrgusega
2 2 0 (0%)
kuni 1 m**
Pärnu maakond, Manõja
saare püsielanikud,
kastmõrd 3 3 0 (0%)
püügiruudud 176, 177,
178, 182, 188, 195
avaveemõrd 130 111 -19 (15%)
kaldanoot 2 2 0 (0%)
kastmõrd 95 95 0 (0%)
Saare maakond, nakke- või raamvõrk 2070 1760 -310 (15%)
püügiruudud 171–173,
põhjanoot 12 11 -1 (8%)
210–212, 216–220, 230–
236, 245–251, 259–264, pöörinoot 3 3 0 (0%)
272–275, 283, 284, rivimõrd 650 553 -97 (15%)
291–294, 302–305, 312–
tõstevõrk 5 5 0 (0%)
316, 324–330, 337–343,
353–357, 368–371 õngejada 208 177 -31 (15%)
ääremõrd suu kõrgusega 1
265 225 -40 (15%)
kuni 3 m
ääremõrd suu kõrgusega
197 167 -30 (15%)
kuni 1 m
Saare maakond, Ruhnu
ääremõrd suu kõrgusega 1
saare püsielanikud, 5 5 0 (0%)
kuni 3 m
püügiruut 235
Saare maakond, Ruhnu nakke- või raamvõrk 37 32 -5 (14%)
saare püsielanikud,
püügiruudud 171–173,
210–212, 216–220, 230–
236, 245–251, 259–264,
272–275, 283, 284, pöörinoot 1 1 0 (0%)
291–294, 302–305, 312–
316, 324–330, 337–343,
353–357, 368–371
* Eesti territoriaalvees paiknevad püügiruudud.
** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m.
Seletuskirja lisa 3
NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht)
Seletuskirja lisa 4
NEAFC veealad (allikas: NEAFC veebileht)
Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi
võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad
2023. aastal“
Lisa 1
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa
alusel
Tabel 1. Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade
kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe
püügivahendi kohta aastas
Piirarv Tasu 2023. a
Maakond ja püügiruut* Püügivahend
2023. a (tk) (eurot)
avaveemõrd 68 12,32
kastmõrd 8 0,95
Harju maakond,
püügiruudud 109, 110, 114, nakke- või raamvõrk 1325 1,29
117, 118, 121, 122, 125, rivimõrd 34 0,95
126, 129, 130, 133, 134,
137, 138, 140, 141, 143, veonoot 1 0,95
144, 146–148, 151, 152, õngejada 65 0,95
155, 156, 159, 160, 162–164
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 52 1,25
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 86 0,95
kastmõrd 17 13,17
nakke- või raamvõrk 1868 2,28
Hiiu maakond, püügiruudud põhjanoot 2 0,95
243, 244, 245, 257–259, rivimõrd 425 0,95
270–272, 281, 282, 289–
292, 299–302, 309–312, veonoot 3 3,59
322–324, 336, 337 õngejada 170 0,95
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 213 36,82
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 55 11,59
avaveemõrd 26 20,11
kastmõrd 30 128
Ida-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 559 1,29
püügiruudud 35, 36, 42, 43,
rivimõrd 2 0,95
49, 50, 56, 57, 63, 64, 70,
71, 77, 78, 83, 84, 85 õngejada 2 0,95
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 17 5,51
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 11 0,95
avaveemõrd 26 24,63
Lääne maakond,
püügiruudud 160, 162–164, kastmõrd 30 31,25
167–172, 226–230, 241– nakke- või raamvõrk 1819 2,28
244, 256–258, 279
rivimõrd 803 0,95
Piirarv Tasu 2023. a
Maakond ja püügiruut* Püügivahend
2023. a (tk) (eurot)
õngejada 111 0,95
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 72 35,14
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 60 9,55
Lääne maakond, Vormsi
saare püsielanikud,
püügiruudud 160, 162–164, nakke- või raamvõrk 39 2,28
167–172, 226–230, 241–
244, 256–258, 279
avaveemõrd 26 2,33
kastmõrd 3 0,95
Lääne-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 848 1,29
püügiruudud 70, 77, 78, 83–
rivimõrd 2 0,95
85, 88–90, 93–95, 98–100,
103–105, 109, 110, 114 õngejada 22 0,95
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 64 2,32
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 25 0,95
avaveemõrd 410 64,25
nakke- või raamvõrk 2857 4,93
Pärnu maakond, rivimõrd 203 1,12
püügiruudud 171–183, 188,
veonoot 7 0,95
189, 195, 196, 202, 203,
209, 210, 216, 217 õngejada 287 0,95
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 111 116,55
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 256 29,11
Pärnu maakond,
püügiruudud 173–183, 188,
kastmõrd 151 128
189, 195, 196, 202, 203,
209, 210, 216, 217
avaveemõrd 5 64,25
Pärnu maakond, Kihnu saare nakke- või raamvõrk 466 4,93
püsielanikud, püügiruudud rivimõrd 27 1,12
171–183, 188, 189, 195,
196, 202, 203, 209, 210, veonoot 10 0,95
216, 217 õngejada 403 0,95
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 11 29,11
Pärnu maakond, Kihnu saare
püsielanikud, püügiruudud kastmõrd 21 128
176, 177, 178, 182, 188, 195
nakke- või raamvõrk 90 4,93
Pärnu maakond, Manõja rivimõrd 5 1,12
saare püsielanikud, veonoot 1 0,95
püügiruudud 171–183, 188,
189, 195, 196, 202, 203, õngejada 28 0,95
209, 210, 216, 217 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 1 128
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 2 29,11
Piirarv Tasu 2023. a
Maakond ja püügiruut* Püügivahend
2023. a (tk) (eurot)
Pärnu maakond, Manõja
saare püsielanikud,
kastmõrd 3 128
püügiruudud 176, 177, 178,
182, 188, 195
avaveemõrd 111 23,86
kaldanoot 2 3,44
kastmõrd 95 6,89
Saare maakond,
püügiruudud 171–173, 210– nakke- või raamvõrk 1760 2,28
212, 216–220, 230–236, põhjanoot 11 19,41
245–251, 259–264, 272–
pöörinoot 3 3,27
275, 283, 284, 291–294,
302–305, 312–316, 324– rivimõrd 553 0,95
330, 337–343, 353–357, tõstevõrk 5 0,95
368–371
õngejada 177 0,95
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 225 23,14
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 167 4,34
Saare maakond, Ruhnu
saare püsielanikud, ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 5 23,14
püügiruut 235
Saare maakond, Ruhnu nakke- või raamvõrk 32 2,28
saare püsielanikud,
püügiruudud 171–173, 210–
212, 216–220, 230–236,
245–251, 259–264, 272–
275, 283, 284, 291–294, pöörinoot 1 3,27
302–305, 312–316, 324–
330, 337–343, 353–357,
368–371
* Eesti territoriaalvees paiknevad püügiruudud.
** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m.
Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja püügiõiguse
tasu aastas
Püügivõimalus
Maakond Tasu 2023. a
2023. a
Hiiu maakond 1000 t 1,25 eurot/t
Saare maakond 1000 t 1,25 eurot/t
Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi
võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad
2023. aastal“
Lisa 2
Püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse
tasumäärad järgmised:
Kalaliik Tasumäär aastal 2023
Räim 4,10 eurot/t
Kilu 3,80 eurot/t
Tursk 8 eurot/t
Lest 15,5 eurot/t
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 3
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
kaluri kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada
lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta
aastas
Piirarv 2023. Tasu 2023.a
Veekogu, maakond Püügivahend
a(tk) (eurot /tk)
avaveevõrk 850 22,61
kaldavõrk 127 5,11
Peipsi järv, Ida-Viru ääre- või avaveemõrd 126 55,20
maakond põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00
pöörinoot 1 0,95
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 700 22,61
kaldavõrk 233 5,11
ääre- või avaveemõrd 135 55,20
Peipsi järv, Jõgeva juhtaiata mõrd 5 0,95
maakond põhjanoot ehk mutnik 4 1278,00
pöörinoot 1 0,95
õngejada 10 0,95
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 450 22,61
Peipsi, Lämmi- ja kaldavõrk 131 5,11
Pihkva järv, Põlva mõrd mõrrajadas 261 50,49
maakond püüvõrk 13 128,00
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 1000 22,61
kaldavõrk 190 5,11
ääre- või avaveemõrd 150 55,20
Peipsi ja mõrd mõrrajadas 229 50,49
Lämmijärv, Tartu püüvõrk 2 128,00
maakond põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00
pöörinoot 1 0,95
kaldanoot 2 0,95
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused
ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 4
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri
kalapüügiloa alusel
Piirarv Tasu
Maakond Veekogu (registri kood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a
(tk) (eurot)
ääre- või avaveemõrd 2 6,01
Kahala järv (VEE2001600)
nakke- või raamvõrk 3 0,95
Männiku järv (VEE2006020) nakke- või raamvõrk 1 0,95
Harju
Rummu järv (VEE2001400) nakke- või raamvõrk 1 0,95
maakond
Soodla veehoidla (VEE2002410) nakke- või raamvõrk 1 19,66
nimetamata siseveekogudel silmumõrd 45 2,92
kokku silmutorbik 700 0,74
Narva jõe (VEE1062200)
alamjooks hüdroelektrijaamast silmutorbik 15000 0,60
suudmeni
Ida-Viru
maakond Narva veehoidla (VEE2015410) nakke- või raamvõrk 80 2,46
ja Narva jõe (VEE2062200)
ülemjooks Peipsi järvest kuni ääre- või avaveemõrd 40 0,95
Kulgu paisuni
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, septembris, 6 5,51
oktoobris, novembris ja
Kaiavere järv (VEE2057100)
detsembris
ääre- või avaveemõrd 11 148,14
õngejada 5 126,73
Jõgeva
nakke- või raamvõrk,
maakond
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, septembris, 8 2,02
oktoobris, novembris ja
Kuremaa järv (VEE2055400)
detsembris
ääre- või avaveemõrd 10 218,44
õngejada 5 12,19
Pikkjärv (VEE2056900) ääre- või avaveemõrd 2 6,16
Piirarv Tasu
Maakond Veekogu (registri kood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a
(tk) (eurot)
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, juulis, 14 1,45
augustis, septembris, oktoobris
Saadjärv (VEE2065300)
ja novembris
ääre- või avaveemõrd 16 280,68
õngejada 10 15,31
Nõva jõgi (VEE1103700) silmutorbik 50 0,60
Riguldi jõgi (VEE1103900) silmutorbik 50 1,31
Lääne
maakond
nakke- või raamvõrk,
Sutlepa meri (VEE2039710) 15 1,13
kasutamiseks jääalusel püügil
Lääne-Viru silmumõrd 17 0,95
kõik siseveekogud kokku
maakond silmutorbik 500 0,60
ääre- või avaveemõrd 5 1,55
Ermistu järv (VEE2082300)
Pärnu nakke- või raamvõrk 5 0,95
maakond silmumõrd 15 0,95
nimetamata siseveekogudel
kokku silmutorbik 2000 0,60
Mullutu laht (VEE2088610) ääre- või avaveemõrd 4 98,60
Saare Nasva jõgi (VEE1165300) jõemõrd 6 128,00
maakond
nimetamata siseveekogudel
silmumõrd 4 0,95
kokku
jõemõrd 6 9,24
Ahja jõgi (VEE1047200)
nakke- või raamvõrk 1 0,95
nakke- või raamvõrk 2 2,92
Elistvere järv (VEE2065100)
ääre- või avaveemõrd 1 0,95
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1
9 2,22
m
Tartu
Emajõgi (VEE1023600) jõemõrd 61 25,91
maakond
kaldanoot 7 2,23
nakke- või raamvõrk 11 0,95
jõemõrd 5 9,08
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1
Kalli jõgi (VEE2085400) 1 0,95
m
nakke- või raamvõrk 3 0,95
Piirarv Tasu
Maakond Veekogu (registri kood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a
(tk) (eurot)
ääre- või avaveemõrd 2 19,53
jõemõrd 4 5,19
nakke- või raamvõrk,
Keeri järv (VEE2084100) kasutamiseks jaanuaris,
4 5,47
veebruaris, märtsis, oktoobris,
novembris ja detsembris
kaldanoot 1 3,99
Koosa jõgi (VEE1051100) jõemõrd 8 15,30
ääre- või avaveemõrd 10 131,67
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
Võru veebruaris, märtsis, septembris, 10 3,40
Vagula järv (VEE2126100) oktoobris, novembris ja
maakond
detsembris
kaldanoot 2 0,95
õngejada 6 134,31
ääre- või avaveemõrd 323 239,83
Võrtsjärv (VEE2083800)
nakke- või raamvõrk 321 21,46
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“
Lisa 5
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel
Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel
Liik Tasu 2023. a
288
krevetilised NAFO piirkonnas 3M
eurot/püügipäev
krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t
lühiuimkalmaar 30 eurot/t
makrell 17 eurot/t
meriahven 18 eurot/t
pikklest 32 eurot/t
railised 5 eurot/t
sinine molva 30 eurot/t
süvalest 63,90 eurot/t
süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 12 eurot/t
tursk 31 eurot/t
reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t
reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 31,95 eurot/t
Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja
Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas
Püük, piirkond Püügivõimalus 2023. a Tasu 2023. a
Krevetipüük Samal ajal kuni kolm Eesti
235
Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku
eurot/püügipäev
püügipiirkonnas 377 püügipäeva ulatuses
Reguleerimata liikide
püük Edela-Atlandi piiramata 12,78 eurot/t
püügipiirkonnas
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/22-1089 - Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal" eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.09.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df03f718-876a-44c1-8e27-ee76b15b2e4d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df03f718-876a-44c1-8e27-ee76b15b2e4d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main