dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal" eelnõu

Rahandusministeerium · 16. september 2022
Viit
1.1-11/7441-1
Registreeritud
16. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
30. september 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Vabariigi Valitsuse määruse Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice3451 KB

Sisu (failidest)

Maaeluministeerium Rahandusministeerium 16.09.2022 nr 1-4/22/4164 Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „ Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ eelnõu. Rannikumere kalavarude kesisest seisust lähtuvalt tehakse ettepanek püüniste piirarvu vähendamiseks rannikumeres. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Määruse lisa 1 4. Määruse lisa 2 5. Määruse lisa 3 6. Määruse lisa 4 7. Määruse lisa 5 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügi Ühistu, Kihnu Vald, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, MTÜ Peipsi Arendajate kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, MTÜ Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Eesti Kalaliit Teadmiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet Elo Rasmann, 626 0715 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 02.09.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse 2023. aastaks kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad: 1) püügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel; 3) väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. § 2. Kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel (1) Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1. (2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele püügiruutudele. § 3. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäär kala tonni kohta sätestatud lisas 2. § 4. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 3. § 5. Kalapüük teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügivahendi kohta siseveekogudel, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, kaluri kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 4. § 6. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 2 nimetatud püügivõimaluste korral ning Teravmägede püügipiirkonna ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonna kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär püügipäeva või kala tonni kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5. (2) Püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on: 1) Euroopa Liidu kehtestatud püügivõimalused, mida Eestil on võimalik kasutada; 2) reguleerimata liikide püügivõimalused. (3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond on väljapoole rannikuriikide majandusvööndit jääv mereala, mis määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikul piki 10º00′S kuni 20º00′W ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º00′S, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º00′W, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º00′S, sealt mööda 60º paralleeli läände 67º16′W, seejärel põhja suunas punktini, mille koordinaadid on 56º22′S ja 67º16′W, edasi itta mööda 56º22′S punktini 65º43′W, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′S ja 65º43′W, 55º11′S ja 66º04′W, 55º07′S ja 66º25′W, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini. (4) Reguleerimata kalaliigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 2. Püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Lisa 3. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 4. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 5. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsus kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused kalavarude seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta kalapüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi EL) ei määra püügivõimalusi hilisemal ajal. Pärast seda, kui Euroopa Liit on liidus reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused riikidele kehtestanud, määrab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused, mida kasutavad ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Määrus ei käsitle Läänemeres riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei ole nende kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud ning sellekohane ELi määrus jõustub tavapäraselt novembris. KPSi § 48 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib loa andja juhul, kui EL ei ole 15. detsembriks püügivõimalusi kehtestanud, jagada taotlejate vahel kuni 50% taotletavale aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest. Määrusega sätestatakse nende kalaliikide püügiõiguse tasumäärad. Samuti sätestatakse määrusega kalalaeva kalapüügiloa alusel teatud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks väljaspool Läänemerd rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide vetes. ELis jagatakse kalapüügikvoodid ELi püügivõimaluste määrusega liikmesriikide vahel ajalooliselt kujunenud tava järgi ja kvoodiosakute alusel. Vabariigi Valitsus sätestab eelnõukohase määrusega selle lisas 1 kalapüügivõimalused merel maakondade piire arvestades. Nimetatud alad kehtestatakse maakonnapiiride kaldajoonest avavee poole jääval mere veealal kalapüügieeskirja lisas 6 esitatud väikeste püügiruutudena. Kehtivast haldusjaotusest lähtuvalt ei kuulu sisemaal Elistvere järv enam Jõgeva maakonna alla vaid on osa Tartu maakonnast. KPSi § 6 kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. KeTSi § 11 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest ja veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Kutselise kalapüügi õiguse tasu ei või ületada 4% tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTSiga kehtestatud piirmäärasid ja seadusest tingitud erisusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmamüügihind. KeTSi § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestab kutselise püügiõiguse tasumäärad igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Eelnõus on enamikele püügivahenditele määratud tasu suuruseks 3,5% kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest. Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTSist tulenev maksimaalne võimalik tasu, kuna eelnenud aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult on sellistel juhtudel 4% saagi keskmisest väärtusest ühe püügivahendi kohta suurem kui KeTSiga seatud rahaline maksimumpiir. Mitmele püügivahendile kehtestatakse aga ka KeTSiga sätestatud minimaalne võimalik tasu, kuna saagid on eelnenud aastal olnud kas väga väikesed või sootuks puudunud ning 4% oleks väiksem kui KeTSiga määratud miinimumpiir. Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse teatavates siseveekogudes angerjapüügi vahenditele püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTSi § 11 lõike 5 järgi hoopis angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi tehtud kulutused eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul. Määruse koostamisel on tuginetud ametlikule püügistatistikale ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ning Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad kalavarude uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all. Seletuskirja lisas 1 on toodud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgneva aasta kutselise kalapüügi püügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka võrdlus eelneva aasta tasudega. Nimetatud tabelites ei ole esitatud angerja asustamisveekogudes angerjapüügivahenditele kehtestatavaid tasusid, kuna need arvutuskäigud on seletuskirja vastava punkti all. Määruse ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunikud Elo Rasmann (tel 626 0714, [email protected]) ja Aare Tuvi (tel 626 0712, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820, [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 0953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel 2.1.1. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud rannapüügil Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal“ 2022. aasta vahearuande lõppjäreldustes on välja toodud, et rannakalanduse püügivõimsus ehk kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püüniste piirarv ei ole varude suurusega kooskõlas ning kalavarude seis on paljudes rannikupiirkondades ja paljude kalaliikide puhul kesine. Ühtlasi seisab aruandes, et kindlasti ei tohi püügikoormust kuskil suurendada (aruande leiab https://envir.ee/media/7109/download). Rannikumere püügivahendite arvu vähendamist on teadlased soovitanud kord tugevama, kord leebema sõnastusega. Esialgu soovitati püügikoormust vähendada üksikutes piirkondades (Pärnu laht, Väinameri), hiljem muutus soovitus kogu rannikumerele (aruanded on Keskkonnaministeeriumi kogulehel https://www.envir.ee/elusloodus- looduskaitse/kalandus/uuringud-ja-aruanded#kalanduse-uuringute-). Heas seisus varude hulk on alates 2016. aastast olnud languses ning aastal 2021 moodustas heas seisus varude osakaal 39%, rannikumere kaladest aga ainult 37,5%. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKA) seab eesmärgiks, et aastaks 2030 peab olema 65% kalavarudest heas seisus. Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksiku erandiga) püsinud samal tasemel 2000ndate aastate algusest saati ja seda hoolimata varude seisu muutumisest. TÜ EMI on välja töötanud soovitused püügikoormuse vähendamiseks rannakalanduses (vt aruannet https://envir.ee/media/424/download). Vähendamissoovitused on üsna drastilised (sõltuvalt piirkonnast -30% kuni -80%) ja väljendavad selgesti, et püügikoormuse vähendamine on väga vajalik. Nii suure lõikamissoovituse üheks põhjuseks on väike püügivahendite kasutamise keskmine osakaal. Uuringu andmetel on maksimaalne püügivahendite kasutus rannapüügil ühes kuus keskmiselt umbes 42,6%, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja püügivahendist 6% kuni 100% vahel. Kui kasutusel olevate püügivahendite arvu juures koormatakse liigselt varusid, siis peab lubatud püügivahendite piirarvus tegema veelgi suurema lõike, et piirata tegelikult püügile jõudvate püügivahendite hulka. Vähene püügivahendite kasutus tähendab samas ka seda, et soovi korral on kaluritel võimalik kergesti püügile vahendeid juurde asetada. Seda on täheldatud juhtudel, kui piirkonnas tekivad kaladel tugevamad vanuseklassid – tava- aastal jõude seisvad püügivahendid asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral püügile ning tekkinud kalade tugevamad vanuseklassid püütakse enne välja, kui varu taastuda jõuab. Olgugi, et püügikoormuse vähendamise aruanne soovitab väga suuri lõikeid püügivahendite arvus, on otstarbekas jõuda seatud eesmärgini – saavutada kõigis piirkondades 65% kalavarude hea seisund aastaks 2030 – samm-sammult, vähendades seeläbi järsku šokki sektorile ning anda võimalus sektoris toimetavatel ettevõtetel teha sujuvalt otsuseid tuleviku suhtes (konsolideerumised, püügivõimaluste müümine ja rentimine jne). Samuti annab see võimaluse kontrollida püügivahendite piirarvu vähendamise mõju varude seisule. Eeldatavasti võimaldaks see lõppkokkuvõttes täpsemalt tabada vajalikku püügivahendite arvu vähendamist. 2023. aastaks vähendatakse rannakalanduse püügivõimalusi enamiku püügivahendite puhul kuni 15%, vaid kastmõrdade piirarvud jäävad eelnevate aastatega võrreldes samaks. TÜ EMI püügikoormuse uuringu andmetest lähtuvalt ei pruugi püügivahendite arvu kuni 15% vähendamine kalavarude seisus kiiret paremist tagada, sest maksimaalne vähendamisele minevate püügivahendite kasutus varieerus 6%–97% vahel, keskmine 32%. Seetõttu ei ole välistatud püügivahendite edaspidine vähendamise vajadus kalavarude kaitse eesmärgil. Kalavarude kaitse eesmärgil on valitud püügivahendite arvu vähendamine, sest muud võimalused on juba ammendunud. Näiteks on juba kasutusel hulgaliselt lokaalseid, ajalisi ja muid tehnilisi meetmeid (silmasuurus, alammõõt) ning nende lisamine niigi juba kehtivatele arvukatele piirangutele ei ole enam mõeldav ega efektiivne. Ka juba kehtivate piirangute juures on küsitav rannapüügi jätkusuutlikkus ja võimalus selles valdkonnas majanduslikult edukalt tegutseda. Püügivahendite piirarvu vähendamine on kehtestatud püügivahendi ja püügipiirkonna (maakonnad ja väikesaared eraldi) kohta eraldi. Vähendamisprotsent on mõneti erinev, kuna uus püügivahendite arv ümardati täisarvuni ning jälgiti, et vähendamine ei ületaks 15%. Seega kui püügivahendi piirarvu vähendamise maht ületab täisarvuni ümardamise tõttu 15%, siis vähendati püügivahendeid ühe võrra vähem ning ka vähendamisprotsent on väiksem. Selsamal põhjusel jäävad viie või vähema lubatud piirarvuga püügivahendite arvud muutumatuks. Meres kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu ja nende piirarvud on esitatud määruse eelnõu lisas 1. Piirarvude muutuse suurus on kirjeldatud seletuskirja lisas 2. Määrusega sätestatakse püügivõimalused merel alates 2017. aastast kehtivaid maakonna piire arvestades. Seega korrigeeritakse iga maakonna veeala kirjeldavat püügiruutude nimekirja, arvestades seejuures KPS paragrahv 41 lõike 2 erandit, mis lubab püüke nakkevõrkude ja põhjanoodaga Eesti territoriaalmere piirini (joonis 1). Püügiruutude nimekirja kohandamine territoriaalmere piiri järgivaks tähendab, et osasid seni püügivõimaluste määruses nimetatud püügiruute enam ei nimetata ning Saaremaast ning Hiiumaast läänes on edaspidi võimalus rohkemates püügiruutudes püüke teha. Kuna majandusvööndis asuvates ruutudes ei tohi KPSi järgi kaluri kalapüügi loaga püüda, siis on tegu seni määruse ja seaduse vahel olnud ebakõla kõrvaldamisega. Püügiandmete järgi pole enamikke nimekirjast kustutatavaid püügiruute kasutatud, üksikutes ruutudes on aruanne järgi saake registreeritud. Haldusjaotuse muutuse tõttu pikenenud kaldajoonega maakondade (Lääne-Virumaa ja Pärnumaa) juurde kuuluvat püügiruutude nimekirja täiendatakse ruutudega, mis vastavad uuele maakonna piirile. See tähendab, et erinevalt varasematest aastatest lubatakse Lääne-Virumaa lubadega püüda ka püügiruutudes 70, 77 ja 78, ning Pärnumaa lubadega püügiruudus 171. Virumaa Rannakalurite Ühing on 18.08.2022. aastal esitanud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku, et Lääne-Virumaa lubadega võiks lubada püüda ka püügiruutudest 77 ja 78, selle ettepanekuga on arvestatud. Maakondades, kus kaldajoon seoses haldusjaotuse muutusega lüheneb (Ida-Virumaa ja Läänemaa), jääb veeala lühenemispiiril 2023.aastal endiseks, kuid korrigeeritakse maakonna piiriga vastavaks lähiaastail ning siis ei saa püüda Läänemaa loaga püügiruudus 172 ning Ida- Virumaa loaga püügiruutudes 83-85. Summaarne püügikoormus sellest täpsustusest ei muutu ning kalur ei jää maakonnapiiri muutuse tõttu ilma õigusest ajaloolist püügiõigust kasutada. Joonis 1. Püügiruudud, kus maakondade lubadega püüda tohib. Iga maakonna lubade kehtivuspiirkond püügiruutudena on kirjeldatud eri värvides, kusjuures püügiruudud, kus võib püüda mitme maakonna loaga on tähistatud ruuduliselt, püügiruutudes 171 ja 172 võib püüda kolme maakonna loaga. Tumesinine joon näitab maakonna piire kuni territoriaalmereni, punane joon kujutab kuni 2017. aastani kehtinud maakondade piire ning helesinine joon 20m samasügavusjoont. Püügiõigustasud ei ole rannikumere kõigis piirkondades ühesugused, kuna kalasaakide suurus ja liigiline koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erinevad ka saakide väärtused, mille põhjal omakorda tasusid arvutatakse. Samas on määruse eelnõu koostamisel silmas peetud, et ühiseid kalavarusid kasutavates piirkondades samade püügivahendite hinnad ei erineks. Seetõttu ühtlustatakse Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude tasud. Rannikumeres kasutatavate püügivahendite püügiõigustasud esitatakse määruse eelnõu lisas 1. Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist, kuid muutustest parema ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga kantud alljärgnevatele joonistele. Graafikutel on maakonnad grupeeritud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute loetavus. Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa 2023. aasta tasudest on 2021. aasta saakide väiksuse või puudumise tõttu väga väikesed ning seejuures on hinnad 2022. aastaga võrreldes enamasti üsna sarnased. Mõnevõrra suurem tasukasv toimus Saaremaal avaveemõrraga, mille 2021. aasta saak oli küll 2020. aasta omast väiksem, kuid saagi väärtus samal ajal märkimisväärselt kõrgem. Saaremaal avaveemõrraga püütud ahvena, ümarmudila, haugi, särje ja lesta väärtus oli üle 73 000 euro, lisaks tulu muudest liikidest. Põhjanooda tasu kasv Saaremaal on tingitud suurest ahvenasaagist (2,83t) 2021. aastal. Joonis 2. Püügiõigustasud Läänemerel Harju, Lääne-Viru ja Saare maakonnas. Joonis 3 kujutab püügiõigustasusid Hiiu, Ida-Viru, Lääne ja Pärnu maakonnas. Neis piirkondades on kalapüügiõiguse eest makstavad summad keskmiselt oluliselt suuremad. Ida- Virumaal ja Pärnumaal tuleb kastmõrraga püügi eest 2023. aastal tasuda KeTSile vastavat maksimaalset võimalikku tasu ehk 128 eurot, mis moodustab vastavalt 1,18% ja 1,1% nende püügivahenditega 2021. aastal püütud saagi väärtusest. Joonis 3. Püügiõigustasud Läänemerel Hiiu-, Ida-Viru-, Lääne- ja Pärnumaal. Läänemerele 2023. aastaks kehtestatavatest püügiõigustasudest odavneb võrreldes 2022. aastaga 15 tasu, samas kui 17 tasu hind tõuseb ning 24 püügiõigustasu hind jääb samaks. Kõikide püügivahenditega püügiõiguse väljaostmisel laekuks rannikumere püügivahendite tasudest riigieelarvesse ligi 135 000 euro, mida on ligi 17 500 euro võrra vähem kui eelmisel aastal. Tasude laekumise erinevus tuleneb kasutada lubatud püügivahendite arvu vähendamisest. Agarikku püütakse Saaremaal ja Hiiumaal ning teadussoovituse kohaselt on 2023. aastal lubatud püütav kogus 2000 tonni, mis jaguneb kahe maakonna vahel võrdselt. 2023. aastal on agariku püügiõigustasu KeTSi-järgne miinimum ehk 1,25€/t, mis moodustab 2021.aasta agariku ühe tonni väärtusest 12,5%. Kui kogu võimalik püügivõimalus välja ostetakse, laekub sellest kokku 2500 eurot. Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püügiks, sealhulgas agarikupüügiks, on sätestatud määruse eelnõu lisas 1. 2.1.2. Kalapüügiõiguse tasumäärad traalpüügil Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu-, tursa- ja lestapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud määruse eelnõu lisas 2. Kilu püügiõiguse tasu – 3,80 eurot – moodustab 2% 2021. aastal püütud kala ühe tonni väärtusest. Räime püügiõiguse tasu – 4,10 eurot – on 2% 2021. aastal püütud kala ühe tonni väärtusest. Läänemere tursavaru on kriisis, selle sihtpüük on keelatud, mistõttu püüti turska 2021. aastal kokku vaid 38 kg. Tursa püügiõiguse tasu on 8 eurot, mis moodustab 2021. a püütud tursa ühe tonni väärtusest 4%. Lesta püügiõiguse tasu – 15,5 eurot – on 1,5% 2021, aastal püütud kala ühe tonni väärtusest. Võrreldes 2022. aastaga tõusevad räime, kilu ja lesta traalpüügitasud, tursal väheneb. Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel lepitakse kokku oktoobris ja kehtestatakse aasta lõpus. Püügiõigustasud aga kehtestatakse juba nüüd, sest juhul, kui vastavasisuline määruse muudatus ei jõustu enne 2023. aasta algust, võib Maaeluministeerium KPSi § 48 alusel väljastada ajaloolise püügiõiguse omajatele teatud osa püügivõimalusest, et ettevõtted saaksid soovi korral aasta alguses püüki alustada. 2.2. Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes suuresti keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. Väärtuslikumate kalade, nagu koha ja ahven, varud on tagasihoidlikud, olles mõõduka ja halva vahepealses seisus. Kohavaru täiend on vähearvukas, ahvenal pisut kasvanud, kuid veel mitte tööndusküpses suuruses. Rääbise- ja tindivaru seisund täpsustub eelnõu koostamisest veidi hiljem, samuti lepitakse rääbise- ja tindipüügi vahendite kasutamise võimalused ja piirarvud kokku tavaliselt novembris toimuvatel Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel ja jõustatakse määruse muudatusega. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse eelnõu lisas 3. Kõige paremas ja stabiilsemas seisus on latika-, särje- ja haugivarud. Kalavarude kasutamine on 2021. aastal Eesti poolel toimunud mõõdukal, ettenähtud tasemel. Seetõttu püüniste piirarve eelmise aastaga võrreldes ei muudeta. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude seisundi kohta on võimalik täpsemalt lugeda Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves“ 2022. aasta I vahearuandest. Aruande leiab internetileheküljelt https://envir.ee/media/7339/download. Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2022. aastal on esitatud joonisel 4. Jooniselt on välja jäetud põhjanooda ehk mutniku püügiõigustasu, kuna see on teiste vahendite omast kordades kallim ja muudaks graafiku loetamatuks. Põhjanooda tasu kukub 2556 eurolt 1278 euroni, mis on KeTSi järgi selle püügivahendi minimaalne lubatud tasu. 2021. aasta saagi väärtusest moodustab see 21,33%. Püüvõrgu tasu tõuseb KeTSiga määratud ülemise piirmäärani (eelmise aasta saagi väärtusest moodustab see 2,61%), ülejäänud püügivahendite tasud jäävad eelnenud aastaga võrreldes kas sarnasele tasemele või vähenevad. Joonis 4. Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2022. ja 2023. aastal. Kui kõik eelnõus kirjeldatud püügivõimalused välja ostetakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2022. aasta püügiõigustasudest riigieelarvesse umbes 146 000 eurot. Kui sügiseste Eesti- Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade püügivõimalused avada, lisandub eelnimetatud summale ka neist püügiõigustasudest laekuv summa. Raha kasutatakse tinglikult Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tehtavate uuringute kulude katmiseks, milleks kulub aastas ca 165 000 eurot. Lisaks sellele tuleb katta ka järelevalve ning muu kalanduse administreerimise kulud. 2.3. Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud teistel siseveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv. Eesti Maaülikooli uuringutest „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2021. aastal“ (https://envir.ee/media/6362/download) ja „Angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas 2021. aastal“ (https://envir.ee/media/6362/download) nähtub, et töönduslikult tähtsad koha- ja latikavarud on heas seisus. Haugisaagid on juba alates 2013. aastast kahanenud ja aasta 2021 saak oli viimase 22 aasta väikseim. Eelmise aasta haugisaagi languse põhipõhjuseks oli aastal 2021 kehtima hakanud haugi kudeaegne püügipiirang (15.– 30. aprill), mistõttu puudus haugisaak aprillis. Samas selgus traaliseires, et haugi biomass traaltunni kohta oli võrreldes 2020. aastaga 10% suurem. Hetkel viitavad andmed haugivaru kesisele, kuid stabiilsele seisule. Seega 2023. aastal Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügi vahendite piirarve eelnenud aastaga võrreldes ei muudeta. Võrtsjärve kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse eelnõu lisas 4. Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kahte tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu. Nakkevõrkude püügiõigustasu Võrtsjärvel tõuseb eelnenud aastaga võrreldes 9,33 euro võrra ja on 2023. aastal 21,46 eurot, mis moodustab 2021. aasta saagi väärtusest 3,5%. Püügiõigustasu tõusu põhjus peitub 2021. aasta suures kohasaagis, mille väärtus oli pea kaks korda suurem 2020. aasta kohasaagi väärtusest. Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade püügiõigustasu aga angerja asustamiseks kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, KeTSi § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu arvestamise aluseks eelneva 7. kuni 12. kalendriaasta jooksul asustamiseks tehtud kulutused. 2023. aasta tasu leidmiseks jagati 50% aastate 2011– 2016 jooksul asustamiseks tehtud keskmistest kulutustest 2023. aastaks kehtestatavate püügivahendite arvuga. Seejuures võeti õigluse nimel arvesse ka harrastuslikul kalapüügil püütud angerjate osakaal summaarsest angerjasaagist ning korrigeeriti selle proportsiooni alusel mõrrapüügi tasu väiksemaks. Võrtsjärve lubatud püügivahendite nimekirja ühtlustatakse sarnaseks teistes siseveekogudes lubatud püügivõimalusega – alates 2023. aastast on Võrtsjärves lisaks nakkevõrkudele lubatud püüda ka raamvõrkudega. Tegemist ei ole uue püügivõimalusega, vaid lisanduva paindlikkusega, mistõttu pole vaja ajaloolisi püügiosakuid ümber arvutada ega uuesti jagada. Muudatuse tagajärjel saavad kalurid omal valikul, sarnaselt teiste siseveekogudega, asetada püügile kas nakkevõrgu või raamvõrgu. Kuna angerjat asustatakse ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõigustasud Võrtsjärve mõrdade tasudega samal põhimõttel. Angerja asustamisveekogude püügiõigustasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes eelnenud aastaga on näha tabelis 1. Tabel 1. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite püügiõigustasud veekogudes, kuhu riigi toel angerjat asustatakse (50% järgi) tasu aastal 2023 Ühe püügivahendi max tasu kulunud summa 2011-2016 kogusaagist 2012-2021 (%) (50% järgi) aastal 2023 (€) Harrastuspüügi keskmine summaarne maksimaalne Keskmiselt asustamiseks kulutustest (KeTSi järgi saagi osakaal 2012-2021 Kutselise püügivahendi saagi keskmine osakaal Püügivahendite piirarv Tasu muutus võrreldes kehtestatud tasu (€) max) 2011-2016 (€) Võrdluseks 2022.a 50% keskmistest Püügivahendite 2022. aastaga Püügivahend Veekogu 2023. a (%) (€) (€) Võrtsjärv mõrd 323 157 322,43 78 661,22 1,52 98,48 77 465,57 239,83 234,28 5,55 ääre- või 11 50,07 1 629,52 148,14 149,10 -0,96 avaveemõrd Kaiavere 6 508,99 3 254,49 30,46 õngejada 5 19,47 633,65 126,73 140,32 -13,59 ääre- või 10 88,19 2 184,41 218,44 222,09 -3,65 Kuremaa avaveemõrd 4 953,88 2 476,94 9,35 õngejada 5 2,46 60,93 12,19 6,24 5,95 ääre- või 16 85,08 4 490,85 280,68 281,33 -0,65 Saadjärv avaveemõrd 10 556,77 5 278,38 12,02 õngejada 10 2,90 153,07 15,31 18,61 -3,30 ääre- või 10 48,87 1 316,67 131,67 134,20 -2,53 Vagula avaveemõrd 5 388,47 2 694,23 21,23 õngejada 6 29,91 805,85 134,31 120,13 14,18 Ülejäänud siseveekogudes arvutatakse püügiõigustasud tavapärasel moel ehk saagi väärtuse põhjal. Joonisel 5 on näha 2023. aasta väikesiseveekogudele kehtestatavate püügiõigustasude, välja arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud tasude, võrdlust 2022. aasta tasudega püügivahendite ja veekogude kaupa. Joonisele pole kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu lahe ääre- või avaveemõrra tasusid (mõlemad Saare mk), kuna need on teistest oluliselt kõrgemad ja muudaksid graafiku loetamatuks. Märkimisväärselt kukkusid Emajõe jõemõrra ja Soodla veehoidla nakke- ja raamvõrgu püügiõigustasud ehk tasud, mis aasta varem märkimisväärselt tõusid. Aastal 2023 tõusevad märkimisväärselt püügiõigustasud Keeri järves, sest sealsed saagid on võrreldes varasema aastaga pea kolmekordistunud. Pikkjärve ääre- või avaveemõrra ning Kaiavere järve nakke- ja raamvõrgu püügiõigustasud tõusevad, sest erinevalt 2022. aasta püügiõigustasude referentsperioodist (2020) kasutati 2021. aastal neid püügivahendeid. Nasva jõemõrra tasu on sarnaselt 2022. aastale maksimaalne võimalik ehk 128 eurot, mis moodustab ühe püügivahendi 2021. aasta saagi väärtusest 1,07%. Mullutu ääre- või avaveemõrra tasu tõuseb 98,60 euroni, sest aastal 2021 suurenes ahvena- ja särjesaak. Joonis 5. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ääre- või avaveemõrra ja alla 1meetrise suu kõrgusega ääremõrra tasude võrdlus 2022. ja 2023. aastal veekogude kaupa Määruse kehtestamisel järgitakse kehtivat haldusjaotust, seega ei kuulu Elistvere järv enam Jõgeva maakonna alla vaid on osa Tartu maakonnast. Elistvere järve püügivõimalused jäävad maakonna muutusest hoolimata samaks. Silmutorbikute tasu on aasta-aastalt püsinud 0,6 euro juures ja ka 2023. aastal on see enamjaolt nii. Vaid Harjumaa jõgedel langeb silmutorbiku tasu 0,74 euroni ja Riguldi jõel tõuseb 1,31 euroni. Silmumõrdade tasu 2023. aastal langeb Harjumaa jõgedel 2,92 euroni ja muudel jõgedel püsib miinimumtasemel (0,95 eurot). Kui kõik siseveekogudele eelnõuga kavandatud püügivõimalused, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve võimalused, välja ostetakse, laekub neist kokku umbes 110 400 eurot. Sellest on 88 700 euro ulatuses angerjapüügivahendite tasud, mida on umbes 1400 euro võrra rohkem, kui angerjapüügi eest 2022. aastal maksti. Siseveekogudele, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele, eelnõuga kavandatud püügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse eelnõu lisas 4. Eelnõu lisas 4 nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud EELISe registrikoodid. 2.4 Kalapüügiõigused ja püügiõigustasud kaugpüügil Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil ning Teravmägede piirkonnas Kaugpüügil ei muutu kalaliikide püügiõiguse tasud 2022. aastaga võrreldes oluliselt. Valdavalt jäävad paljude kalaliikide püügiõiguse tasud madalamaks KeTSi järgi lubatud maksimaalse 4%ni esmamüügihinnast. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon (NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde- Atlandil Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris 2022. Süvaveeliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba ja teiste – püügivõimalused kehtestatakse Euroopa Liidu Nõukogu määrusega 2023. aastaks 2022. aasta lõpus. Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei ole Eesti kalurid 2007. aastast peale neid kalu püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik vahetada teisi püügivõimalusi. Eeldusel, et 2023. aasta kaugpüügi võimalused kehtestatakse enam-vähem 2022. aasta sarnaselt ja ostetakse välja samal tasemel, laekuks püügiõiguse eest kokku ligikaudu 250 000 eurot. Kaugpüügil põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad Norra Statistikaameti (https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og-fiskeri/), Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (https://www.eumofa.eu/) ja Kanada Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta avaldatud veebimaterjalidel (http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca). Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2021. aastal 8,3 tonni päevas ja võrreldes 2020. aastaga on see vähenenud 1,9 tonni. Püügiõigustasu on seal ajalooliselt olnud madalam kui teistes krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed ja nõuavad ka lisakulusid. NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 3), kus eelnevatel aastatel olid Eestile kehtestatud suured püügivõimalused, on krevetiliste püügi avamine veel ebaselge. Lõplik selgus selles küsimuses saabub septembri lõpus. Teadusoovitused antakse NAFO aastakoosolekuks, mis peetakse septembri teisel poolel. Kuna 2021. aastal krevetilisi Eesti laevad NAFO-s ei püüdnud ja piirkond 3L oli püügiks suletud, siis püügiõigustasu krevetilistele NAFO piirkonnas ei muudeta ja see on: 3M – 288 eurot ühe püügipäeva eest ja krevett NAFO piirkonnas 3L – 63,90 eurot/tonn, mis on sama kui 2022. aastal. Krevetiliste püügiõiguse tasu tugineb Norra Kalandusdirektoraadi ja Kanada Newfoundlandi regiooni krevetiliste (Pandalus borealis) esmamüügihindadel, mis oli 3057 eurot tonni eest. Teravmägede püügipiirkonnas makstakse 8,3-tonnise päevapüügi 25 373-eurose väärtuse juures püügiõigustasu 235 eurot. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi 1977. aastal loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku1. Püügiõigustasu tonni kohta jääb samaks ja moodustab päevapüügi väärtusest 0,9%, mis on 0,2% suurem kui 2022. aastal. Samas on see näitaja tunduvalt väiksem kui teiste piirkondade ja teiste kalade korral, jäädes 2-3 korda väiksemaks kui teistes piirkondades. Püügiõigustasu kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind. Kui eluskaalu hinda ei ole toodud, saadakse eluskaalu hind selliselt, et jagatakse kalaliigi esmamüügihind töötlemiskordajaga. Saadud tulemus ongi eluskaalu hind. Töötlemiskordaja määratakse töötlemiskadude põhjal. Kui külmutatud lühiuimkalmaari esmamüügihind oli 2021. aastal 1003 eurot/t ja töötlemiskordaja oli 1,0, moodustab kehtestatav püügiõigustasu 30 eurot/t kohta esmamüügihinnast 3,0%. Püügiõigustasu suureneb esmamüügihinnast 0,3% ja püügiõigustasu jääb tonni kohta samaks – 30 eurot/t. 2021. aastal oli makrelli esmakokkuostuhind Norras, mis peegeldab Euroopa kalaturu hinda, 1000 eurot eluskaalu tonni eest, millest püügiõigustasu 17 eurot moodustab 1,7%. Püügiõigustasu vähendatakse võrreldes aastaga 2022 3 eurot – 17 euroni/t. Meriahvenat püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena hind oli 2021. aastal Norra ja 1 Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard, https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1977-06-03-6. Kanada turul keskmisena 643 eurot/t eluskaalu kohta. Püügiõigustasu 18 eurot moodustab esmamüügihinnast 2,8%. Püügiõigustasu väheneb 2 eurot tonni kohta, kuid suureneb protsentuaalselt 0,5%. Pikklesta esmamüügihind on 1162 eurot/tonn, võttes arvesse töötlemiskordajat 1,1, kujuneb esmamüügihinnaks 1056,36 eurot. Püügiõigustasu 32 eurot moodustab sellest 3,03%. Püügiõigustasu suureneb 1 euro tonni kala eest, kuid protsentuaalselt tasu kala hinnast väheneb 0,5%. Railiste esmamüügihind oli Kanada ja Euroopa turu keskmisena 157 eurot/t, mis on 20,5 eurot rohkem kui 2020. aastal. Kehtestatav püügiõigustasu 5 eurot moodustab 3,12 %. Püügiõigustasu suureneb 1 euro tonni kala eest. Sinise molva eluskaalu esmamüügihind oli 1500 eurot/t, mis on 225 eurot rohkem kui 2020. aastal – 1225 eurot/t. Püügiõigustasu suureneb 4 eurot tonni kala kohta – 30 eurot moodustab sellest 2%, mis on 0,12% vähem kui 2020. aastal. Süvalesta eluskaalu esmamüügihind Norra ja Kanada keskmisena, arvestades ümberarvestuse kordajaks püügi korral Loode-Atlandil 1,08, on püügiõigustasude kehtestamisel 3254 eurot/t. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka Euroopa turul. Püügiõigustasu 63,90 eurot moodustab sellest 1,96% ja see on sama tase, mis eelneval aastal. Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba turustamise hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga väike ning hinnad ja püügiandmed avaldatakse enamasti nende liikide kohta kokku. Esmamüügihind on 500 eurot, millest 12 euro suurune püügiõigustasu moodustab 2,4%. Püügiõigustasu suurendatakse 4 eurot tonni kala kohta, kuid protsentuaalselt tasu kala hinnast arvestatuna ei suurene, vaid see väheneb 0,3%. Süvaliike ei ole alates aastast 2007 enam püütud, kuna püügivõimalused on väikesed. Seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele ja seega ei mõjuta püügiõigustasu otseselt riigi tulusid. Tursa püügiõiguse tasu aluseks on võetud Kanada ja Norra turu eluskaalu keskmine esmakokkuostuhind 1340,50 eurot/t, millest 31- eurone püügiõigustasu moodustab 2,3%. Püügiõigustasu väheneb 2 eurot tonni kala kohta, kuid protsentuaalselt kala hinnast suureneb 0,2%. Püügiõigustasu on kehtestatud ka reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks antakse kalapüügiluba ja mõningal juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide püügiõigustasu aluseks on võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmamüügihind järgmiselt: merihunt 120 eurot/t; põhja-pikksaba 1400 eurot/t; valge ameerika luts 1990 eurot/t. Töötlemiskordajate alusel on nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 900 eurot, millest 31,95eurone püügiõigustasu NAFO veealal moodustab 3,6%. Püügiõigustasu ei muudeta. Reguleerimata liikide püügiõiguse tasu NEAFCi piirkonnas (vt seletuskirja lisa 4) oli 2020. aastal 4,47 eurot/t. 2021. aastal tasu NEAFCi alal suurenes, kuna sealsete reguleerimata liikide hulka kuuluvad ka krevetilised, mille püügiõiguse eest samal ajal NAFO piirkonnas 3L makstakse üle 60 euro/t. Nii suur tasude erinevus ei ole õigustatud. Kuigi NEAFCis püütakse ka teisi reguleerimata liike, on siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70% ja seega on põhjendatud püügiõigustasu tõstmine samale tasemele, kui seda on reguleerimata liikide püügil NAFOs – 31,95 eurot/t. Püügiõigustasu suurenemine lepiti sektoriga kokku 2021. aastal ja tasu tõstetakse NAFOga samale tasemele kahe aastaga. Seega aastal 2023 on NEAFCis reguleerimata liikide püügi tasu 31,95 eurot/t. Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi saarte, Argentiina, Brasiilia) majandusvööndit. Eesti laevadel on õigus püüda reguleerimata liike eelnõu § 6 lõikes 3 nimetatud koordinaatidega piiritletud alal. Piirkondlikku kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka püügivõimalused koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid, mille maht oli ligikaudu 1000 tonni, olid kalmaar, rai, notateeniad, merluuslased ja kongriod. Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat pole selles piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas käinud. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõigustasu on 12,78 eurot. Püügiõigustasu ei muutu. Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud on esitatud määruse eelnõu lisas 5. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Magevee kalaliikide püüki EL püügikvootidega ei reguleeri. Samuti ei reguleeri ELi määrused kalapüüki siseveekogudel. Määrusega kehtestatakse lubatud püügivahendite piirarv rannikumeres ka nende püügivahendite jaoks, millega püütakse rannikumerest kaluri kalapüügiloa alusel räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki EL püügikvootidega piirab. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite piirarvu kehtestamine vastuollu ELi määrustega, sest liikmesriik peab tagama, et talle ELi määrustega eraldatud püügikvoote ei ületataks. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Kui ELi kvoodimäärus ELi põllumajandus- ja kalandusnõukogus aasta lõpus vastu võetakse, kehtestab Vabariigi Valitsus riikide vahel reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja osa ELi kvoodimäärusega kehtestatud räime, kilu ja tursa püügikvoodist rannapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel. Määrusega kehtestatakse ka tasud nende kalaliikide püügile väljaspool Läänemerd, mille püügi õigus on Eesti lipu all sõitvatel laevadel ajalooliselt välja kujunenud, aga ka nendele liikidele, mille püüki ei reguleerita ja mille püügimahtu rahvusvahelisel, sh ELi tasemel ei piirata. Määrus on kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõju Rannapüügil ja siseveekogudes odavneb 36 püügiõigustasu ja kallineb 38 püügiõigustasu, 46 püügivõimaluse tasu jääb samaks. Lisaks on väärt märkimist, et 120 eelnõuga kavandatud kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasust 45 juhul plaanitakse kehtestada KeTSile vastav minimaalne võimalik tasu, maksimaalseid võimalikke tasusid aga neljal juhul. Läänemere traalpüügis kesksel kohal oleva räime ja kilu püügiõigustasud tõusevad, moodustades 2021. aastal püütud saagi ühe tonni väärtusest 2%. Püügivõimaluste vähendamise mõju rannasektorile (kasutada lubatud püügivahendite, v.a kastmõrrad, arvu vähendatakse kuni 15% võrra) on olemas ja on seda suurem neile kaluritele, kes on seni oma vahendeid maksimaalselt kasutanud. Siiski võivad osad rannapüüdjad kaotada võimaluse püügitegevusega jätkata, kuna nende kasutada lubatud püügivahendite arv langeb alla kalapüügiseaduses seatud lävendi. Võrkudega püügil on merel lävendiks minimaalselt kümme võrku, kui kaluril pole just täiendavat õigust püüda ühe kastmõrra või vähemalt kahe ääre- ja avaveemõrraga (KPSi § 42 lõige 10). See tähendab, et ettevõttel säilib küll ajalooline kalapüügiõigus, aga püügiluba kõnealusele vahendile väljastada ei ole võimalik enne, kui nad soetavad või rendivad endale juurde vajaliku arvu püügiõigust, et nimetatud lävend täita (tabel 2). Väikesaarte elanikel tekib õigus nakkevõrkudega püügiks viie võrgu olemasolul. Tabel 2. APVd omavaid ettevõtteid maakondades, paljudel neist on 2022. aastal vaid kümne nakkevõgu jagu APVsid (väikesaarte elanikel kuni viis võrku) ning milline oli nende keskmine saak aastal 2021. Ettevõtteid, kel oli 2022. Keskmine saak APV aastal ainult 10/5 võrgu vaid 10 võrguga 0 kg saagiga omanikke kasutuse õigus (nende püüdjatel aastal ettevõtteid kokku osakaal kõigist) 2021 (kg) aastal 2021 Harju 173 32 (18,5%) 117,7 5 Hiiu 183 31 (16,9%) 242 3 Ida-Viru 52 7 (13,5%) 98 3 Lääne 175 34 (19,4%) 489,9 6 Lääne-Viru 95 14 (14,7%) 46,5 1 Pärnu 249 32 (12,9%) 420,8 8 Saare 262 20 (7,5%) 565,1 2 Ruhnu 3 0 (0%) - - Kihnu 61 4 (6,6%) 63,5 2 Manõja 9 0 (0%) - - Vormsi 3 0 (0%) - - Kui 2023. aasta kutselise kalapüügi lubade andmise ajaks on Riigikogu vastu võtnud kalapüügiseaduse (KPS SE 136) vastava muudatuse, ei jää ükski rannakalur püügivahendite piirarvu vähendamise tõttu ilma kaluri kalapüügiloast ning püügile mineku võimalusest. KPSi muutmise eelnõus on erand, mis näeb ette, et ettevõtjale võib kalapüügiloa väljastada ka juhul, kui püügivahendite piirarvu vähendamise tõttu ei vasta ettevõtja enam KPSi § 42 lõike 10 tingimusele ehk ettevõtetele, kel püügivahendite piirarvu lõikamise tõttu jääb kasutada vähem kui kümme nakkevõrku. Merel püügile asetatavate püügivahendite arvus ilmselt liiga suurt muutust ei tule, sest TÜ EMI püügikoormuse vähendamise uuringu (vt aruannet https://envir.ee/media/424/download) andmetel ei asetata enamikku püügivahenditest püügile. Uuringuaastate (2018-2019) aktiivseima püügitegevusega kuudel asetatid püügivahendeid püügile 6–97%, keskmiselt 32% ulatuses maksimaalsest lubatust. Seega kui kõrvale jätta Pärnu maakonna 1-3m suuga ääremõrrad (maksimaalne kasutusprotsent 2018-2019 aastal oli 97%), siis teiste püügivahendite/maakondade puhul kuni 15% püügivahendite piirarvu vähendamine kalurite püüki liigselt ei piira. Siiski toob püügivahendite arvu vähendamine kaasa püügikoormuse languse, eeldades, et kalurite käitumine varasemaga võrreldes oluliselt ei muutu. Varude seisukohalt on püügivahendite arvu vähendamine väga oluline samm õiges suunas. Seda põhjusel, et jõude seisvad püügivahendid viiakse varude paranemise esimeste märkide korral kiiresti püügile ning tekkinud kalade tugevamad vanuseklassid püütakse enne välja, kui varu taastuda jõuab. Eesti rannikumere kalavarudest on täna 62,5% vähese arvukusega või kurnatud seisus (tabel 3). Püüniste arvu vähendamine on tugevaim ning kiireim meede varude seisu parandamiseks, mis KPSiga ette on nähtud. Kuna seni rakendatud varu kaitse meetmed (püügikeelu ajad, -piirkonnad ning alammõõdud) pole soovitud tulemust taganud, on vaja piirata püügivõimsust. Majanduslikku mõju rannakalandusele on üheselt raske mõõta ja välja tuua, sest sektor on väga eriilmeline. Sektoris tegeleb suur hulk püügiõiguse omanikke, kelle püügiandmed näitavad, et nad käivad püügil vähesed korrad aastas ning saagid on majanduslikus mõttes väga väikesed, kuid kindlasti on ka neid, kelle jaoks kalapüük on peamine sissetulekuallikas. Tabel 3. Asurkonna arvukuse seisundihinnang kalaliikide kaupa Eesti merealal. Asurkonna arvukus on väljendatud nelja tasemega: 1 – kõrge, 2 – mõõdukas, 3 – madal, 4 – kurnatud. Heas seisus varudeks loetakse neid, mille arvukuse hinnang on 1 või 2, halvas seisus varudeks loetakse varusid arvukuse hinnanguga 3 ja 4. 2018 2019 2020 2021 Läänemere avaosa räim 2 2 3 3 Liivi lahe räim 1 1 1 1 Läänemere kilu 2 2 2 2 Läänemere lest (piirkonnad 28 ja 29) 2 3 3 3 Meriforell 1 1 1 1 Väinamere särg 2 2 2 2 Väinamere ahven 2 2 2 2 Pärnu lahe ahven 2 3 3 3 Pärnu lahe vimb 2 1 1 1 Tuulehaug 2 2 2 2 Läänemere tursa läänevaru 3 3 3 4 Läänemere tursa idavaru 3 4 4 4 Läänemere avaosa lõhe 3 4 4 4 Soome lahe lõhe 4 3 3 3 Soome lahe ahven 4 4 4 4 Merisiig 3 3 3 3 Meritint 3 3 3 2 Angerjas 4 4 4 4 Väinamere koha 3 3 3 3 Väinamere haug 3 3 3 3 Väinamere säinas 3 3 3 3 Pärnu lahe koha 3 3 3 3 Soome lahe lest 3 3 3 3 Kassari punavetikas 2 2 2 2 heas seisus varud (1 või 2) 11 9 8 9 halvas seisus varud (3 või 4) 13 15 16 15 Heas seisus varude protsent 45,8% 37,5% 33,3% 37,5% Halvas seisus varude protsent 54,2% 62,5% 66,7% 62,5% Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtetele, on tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta saakide suurenemisest tingitud sissetulekute kasv. NEAFCi piirkonna reguleerimata liikide püügivõimaluse tasu tõusu on kaugpüügi sektoriga arutatud 2021. aasta püügivõimaluste ja püügiõigustasude määruse eelnõu kooskõlastamise ajal, mil selgitati sektorile vastava tasu järkjärgulist tõstmist NAFO reguleerimata liikide tasuga samale tasemele. Sektor sellega ka nõustus. Kui kaugpüügi tasud välja arvata, on tegemist tasu muutustega tavapärastes piirides. Kuna tasudele on kehtestatud seadusega piirmäärad, ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuks liialt koormavaks. Kalapüügitasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest kulutustest (töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Püügiõigustasudest laekuvatest summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamise arendamine annab parema võimaluse tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja sissetulekute kasvuks. Varasematest aastatest erinev oluline sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud KeTSi § 13 lõike 4 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse tasu riigieelarvesse. Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva summa saab kokku arvutada pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügivõimaluste jaotamiseks. 2021. aastal laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 154 200 eurot ja kaugpüügi tasudest laekuv summa kasvas 2021. aastal pea 448 000 euroni. Kui püügivõimalused ei vähene, peaks lähematel aastatel kaugpüügist laekuv summa veelgi suurenema. Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekub kõigi püügivõimaluste väljaostmisel umbes 391 400 eurot, sellest Läänemere tasudena umbes 135 000 eurot, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve tasudena aga umbes 146 000 eurot, angerjapüügi tasudena umbes 88 700 ning ülejäänud siseveekogude tasudena umbes 21 700 eurot. Nii ranna- kui ka traalpüügi tasude kehtestamisel peaks ideaalis kogutavad tasud katma riigi kulutused, mida kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide elluviimiseks ja kalanduse administreerimiseks tehakse. Reaalsuses jääb tasude laekumine nendele kuludele selgelt alla ning kalandussektori haldamist rahastatakse riigieelarvest ka muude laekumiste arvelt ning väga suur panus tuleb ELi tõukefondidest. Nii on see olnud juba pikemat aega. Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse (ka see pole kalandussektori haldamisega seotud kulu). Kui kogu kutselise kalapüügi tasud kokku võtta, laekub määruse jõustumisel riigieelarvesse ligikaudu miljon eurot. Eesti rannikuvete ja siseveekogude kalavarusid kasutavad ka harrastuskalastajad, kelle panus riigieelarvesse on kasvava trendiga ning ületab kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuvaid summasid kolmandiku võrra. 2021. aastal laekus harrastuspüügiõiguse ja kalastuskaartide soetamisest riigieelarvesse umbes 706 000 eurot, samal ajal kui kaluri kalapüügi kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasude eest maksti umbes 470 000 eurot. Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele suunatakse osa raha KIKi kaudu ka muudesse kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse, mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2021. a rahastati KIKi kalandusprogrammist 50 projekti kogusummas 600 000 eurot, millest umbes 76% läks harrastusliku kalapüügi võimaluste tagamiseks. Kalavarude püsiuuringud ja rahaline maht aastas: - Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (ca 25 000 eurot); - angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (ca 30 000 eurot); - ELi kalanduse andmete kogumise programm (ca 1,1 miljonit eurot); - kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (ca 165 000 eurot); - kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes (ca 18 000 eurot); - Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (ca 20 000 eurot). Uuringutele, kalanduse administreerimisele, kalanduse arendusprojektidele lisaks esinevad suured püsikulud seoses kalanduse järelevalvega. Kalandusalased rikkumised moodustavad suure osa keskkonnaalastest rikkumistest. Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule. Et püügivahendite piirarv järgib teadlaste soovitusi ning jääb 2022. aastaga võrreldes samale või rannikumere piirkonnas madalamale tasemele, siis ei kaasne määrusega ka keskkonnaprobleeme. Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega lisakulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. KPSi § 45 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus eelseisva aasta püügivõimalused hiljemalt iga aasta 1. novembriks, kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem. EL kehtestab püügivõimalused detsembris, kuid kutselise kalapüügi loa väljaandja peab detsembrikuus väljastama eelseisva aasta püügiload ning seepärast on tarvilik enne seda kehtestada püügivahendite piirarvud ja tasumäärad. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, teadmiseks Põllumajandus- ja Toiduametile ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele. Seletuskirja lisa 1 Püügivahendite tasu arvutamine 2023. aastaks ning võrdlus 2022. aasta tasudega Tabel 1. Püügiõigustasud merel (rannapüük) Saagi Tasu Tasu Tasu Piirarv Maakond Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a 2021. a 2021. a (€) (%) (€) (€) Avaveemõrd 80 28 161,76 3,50 12,32 10,46 Kastmõrd 8 11,27 67,46 0,95 0,95 Nakke- või raamvõrk 1559 66 142,70 3,04 1,29 2,07 Harju Rivimõrd 40 80,23 47,36 0,95 0,95 maakond Veonoot 1 0,00 0,00 0,95 0,95 Õngejada 76 37,62 191,94 0,95 0,95 Ääremõrd 1–3 m 61 2 174,55 3,50 1,25 0,95 Ääremõrd kuni 1 m 101 503,09 19,07 0,95 0,95 Kastmõrd 17 6 398,56 3,50 13,17 33,45 Nakke- või raamvõrk 2198 125 362,20 4,00 2,28 2,91 Põhjanoot 2 0,00 0,00 0,95 0,95 Hiiu Rivimõrd 500 1 672,68 28,40 0,95 0,95 maakond Veonoot 3 307,48 3,50 3,59 9,00 Õngejada 200 59,27 320,58 0,95 0,95 Ääremõrd 1–3 m 250 263 029,97 3,50 36,82 38,22 Ääremõrd kuni 1 m 65 21 526,81 3,50 11,59 9,54 Avaveemõrd 30 17 239,26 3,50 20,11 38,21 Kastmõrd 30 325 305,40 1,18 128,00 128,00 Nakke- või raamvõrk 658 41 999,48 2,02 1,29 2,07 Ida-Viru maakond Rivimõrd 2 0,00 0,00 0,95 0,95 Õngejada 2 0,00 0,00 0,95 0,95 Ääremõrd 1–3 m 20 3 146,39 3,50 5,51 0,95 Ääremõrd kuni 1 m 12 20,10 56,71 0,95 0,95 Avaveemõrd 30 21 111,44 3,50 24,63 29,88 Kastmõrd 30 26 787,62 3,50 31,25 13,32 Nakke- või raamvõrk 2185 213 429,14 2,33 2,28 2,91 Lääne maakond Rivimõrd 945 4 967,45 18,07 0,95 0,95 Õngejada 130 4,51 2740,70 0,95 0,95 Ääremõrd 1–3 m 85 85 340,43 3,50 35,14 53,79 Ääremõrd kuni 1 m 70 19 107,63 3,50 9,55 8,54 Avaveemõrd 30 1 994,74 3,50 2,33 1,08 Kastmõrd 3 0,00 0,00 0,95 0,95 Nakke- või raamvõrk 998 32 242,48 3,99 1,29 2,07 Lääne-Viru maakond Rivimõrd 2 0,00 0,00 0,95 0,95 Õngejada 25 11,02 215,43 0,95 0,95 Ääremõrd 1–3 m 75 4 975,28 3,50 2,32 1,14 Ääremõrd kuni 1 m 29 28,33 97,26 0,95 0,95 Saagi Tasu Tasu Tasu Piirarv Maakond Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a 2021. a 2021. a (€) (%) (€) (€) Avaveemõrd 487 894 045,42 3,50 64,25 61,50 Kastmõrd 175 2 031 233,83 1,10 128,00 128,00 Nakke- või raamvõrk 4015 565 003,53 3,50 4,93 3,61 Pärnu Rivimõrd 275 8 821,86 3,50 1,12 1,68 maakond Veonoot 20 0,00 0,00 0,95 0,95 Õngejada 845 436,79 183,78 0,95 0,95 Ääremõrd 1–3 m 131 436 246,16 3,50 116,55 109,42 Ääremõrd kuni 1 m 315 261 956,68 3,50 29,11 24,83 Avaveemõrd 130 88 604,94 3,50 23,86 20,86 Kaldanoot 2 196,52 3,50 3,44 5,47 Kastmõrd 95 18 706,92 3,50 6,89 4,71 Nakke- või raamvõrk 2107 283 142,29 1,70 2,28 2,91 Põhjanoot 12 6 654,71 3,50 19,41 13,85 Saare maakond Pöörinoot 4 373,31 3,50 3,27 0,95 Rivimõrd 650 9 814,17 6,29 0,95 0,95 Tõstevõrk 5 0,00 0,00 0,95 0,95 Õngejada 208 44,81 440,98 0,95 0,95 Ääremõrd 1–3 m 270 178 519,18 3,50 23,14 23,37 Ääremõrd kuni 1 m 197 24 413,28 3,50 4,34 4,10 Tabel 2. Püügiõigustasud siseveekogudel (välja arvatud angerjajärvede angerjapüügivahendid) Saagi Tasu Tasu Tasu Piirarv Maakond Veekogu Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a 2021. a 2021. a (€) (%) (€) (€) Harju Silmumõrd 45 3759,07 3,50 2,92 3,48 maakonna jõed Silmutorbik 700 14787,28 3,50 0,74 0,90 Nakke- või raamvõrk 3 39,27 7,26 0,95 0,95 Kahala järv Harju Ääre- või avaveemõrd 2 343,19 3,50 6,01 4,90 maakond Männiku 1 0 - 0,95 0,95 karjäär Nakke- või raamvõrk Rummu järv Nakke- või raamvõrk 1 0 - 0,95 0,95 Soodla 1 561,68 3,50 19,66 35,14 veehoidla Nakke- või raamvõrk Narva jõgi Silmutorbik 15000 53519,03 16,82 0,6 0,60 Ida-Viru Narva jõgi ja Nakke- või raamvõrk 80 5629,43 3,50 2,46 2,24 maakond veehoidla Ääre- või avaveemõrd 40 106,88 35,56 0,95 0,95 Kaiavere järv Nakke- või raamvõrk 6 944,78 3,50 5,51 0,95 Jõgeva Kuremaa järv Nakke- või raamvõrk 8 461,97 3,50 2,02 3,18 maakond Pikkjärv Ääre- või avaveemõrd 2 352,04 3,50 6,16 0,95 Saadjärv Nakke- või raamvõrk 14 580,94 3,50 1,45 0,98 Lääne Nõva jõgi Silmutorbik 50 778,20 3,86 0,6 0,6 maakond Riguldi jõgi Silmutorbik 50 1867,68 3,50 1,31 0,66 Saagi Tasu Tasu Tasu Piirarv Maakond Veekogu Püügivahend väärtus määr 2023. a 2022. a 2021. a 2021. a (€) (%) (€) (€) Sutlepa meri Nakke- või raamvõrk 15 483,42 3,50 1,13 0,95 Lääne-Viru Lääne-Viru Silmumõrd 17 74,11 21,79 0,95 0,95 maakond maakonna jõed Silmutorbik 500 2963,08 10,12 0,6 0,6 Nakke- või raamvõrk 5 40,15 11,83 0,95 0,95 Ermistu järv Pärnu Ääre- või avaveemõrd 5 222,13 3,50 1,55 2,47 maakond Pärnu Silmumõrd 15 400,22 3,56 0,95 0,95 maakonna jõed Silmutorbik 2000 29910,23 4,01 0,6 0,6 Mullutu laht Ääre- või avaveemõrd 4 11268,36 3,50 98,60 87,17 Saare Nasva jõgi Jõemõrd 6 71535,14 1,07 128,0 128 maakond Saare 4 0 - 0,95 0,95 maakonna jõed silmumõrd Jõemõrd 6 1584,18 3,50 9,24 10,88 Ahja jõgi Nakke- või raamvõrk 1 0 - 0,95 0,95 Nakke- või raamvõrk 2 166,59 3,50 2,92 0,95 Elistvere järv Ääre- või avaveemõrd 1 15,07 6,30 0,95 0,95 Jõemõrd 61 45154,88 3,50 25,91 37,14 Kaldanoot 7 445,99 3,50 2,23 7,19 Emajõgi Nakke- või raamvõrk 11 14,89 70,16 0,95 0,95 Ääremõrd suu 9 570,34 3,50 2,22 0,95 Tartu kõrgusega kuni 1 m maakond Jõemõrd 5 1297,32 3,50 9,08 6,79 Kalli jõgi Nakke- või raamvõrk 3 4,88 58,39 0,95 0,95 Ääremõrd suu 1 0 - 0,95 0,95 kõrgusega kuni 1 m Jõemõrd 4 593,27 3,50 5,19 5,39 Kaldanoot 1 114,05 3,50 3,99 0,95 Keeri järv Nakke- või raamvõrk 4 624,72 3,50 5,47 1,49 Ääre- või avaveemõrd 2 1116,04 3,50 19,53 6,36 Koosa jõgi Jõemõrd 8 3497,71 3,50 15,30 14,75 Võru Kaldanoot 2 0 - 0,95 0,95 Vagula järv maakond Nakke- või raamvõrk 10 970,09 3,50 3,40 4,78 Juhtaiata mõrd 5 0 - 0,95 9,83 Kaldanoot 5 18,40 25,81 0,95 0,95 Mõrd mõrrajadas 490 706493,51 3,50 50,46 56,97 Nakke- või raamvõrk, 3000 1938060,80 3,50 22,61 28,98 avavee Nakke- või raamvõrk, Peipsi 681 99365,19 3,50 5,11 2,49 kalda Põhjanoot 20 119840,80 21,33 1278,0 2556 Pöörinoot 3 0 - 0,95 0,95 Püüvõrk 15 73518,14 2,61 128,0 111,28 Õngejada 10 34,16 27,81 0,95 0,95 Ääre- või avaveemõrd 411 648217,54 3,50 55,20 75,66 Võrtsjärv Nakke- või raamvõrk 321 196858,52 3,50 21,46 12,13 Tabel 3. Traalpüügi tasud aastal 2023 1 t väärtus Liik Saak 2021. a (t) 2021. a (€) Tasu määr (%) 1 t hind 2023. a (€) Räim 18 001,84 203 1,52 3,10 Kilu 25 712,34 190 1,79 3,40 Tursk 0,04 200 4,0 8 Lest 0,12 1023 0,12 1,25 Seletuskirja lisa 2 2022. ja 2023. aasta rannapüügi püügivahendite piirarvude võrdlus Püügivahendite Piirarv Maakond ja Piirarv 2023. a arvu muutus ja Püügivahend 2022. a püügiruut* (tk) muutuse % (tk) 2022 vs 2023 avaveemõrd 80 68 -12 (15%) kastmõrd 8 8 0 (0%) Harju maakond, püügiruudud 109, 110, nakke- või raamvõrk 1559 1325 -234 (15%) 114, 117, 118, 121, 122, rivimõrd 40 34 -6 (15%) 125, 126, 129, 130, 133, veonoot 1 1 0 (0%) 134, 137, 138, 140, 141, 143, 144, 146–148, 151, õngejada 76 65 -11 (14%) 152, 155, 156, 159, 160, ääremõrd suu kõrgusega 1 61 52 -9 (15%) 162–164 kuni 3 m ääremõrd suu kõrgusega 101 86 -15 (15%) kuni 1 m kastmõrd 17 17 0 (0%) nakke- või raamvõrk 2198 1868 -330 (15%) Hiiu maakond, põhjanoot 2 2 0 (0%) püügiruudud 243, 244, rivimõrd 500 425 -75 (15%) 245, 257–259, 270–272, veonoot 3 3 0 (0%) 281, 282, 289–292, 299– 302, 309–312, 322–324, õngejada 200 170 -30 (15%) 336, 337 ääremõrd suu kõrgusega 1 250 213 -37 (15%) kuni 3 m ääremõrd suu kõrgusega 65 55 -10 (15%) kuni 1 m avaveemõrd 30 26 -4 (13%) kastmõrd 30 30 0 (0%) Ida-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 658 559 -99 (15%) püügiruudud 35, 36, 42, rivimõrd 2 2 0 (0%) 43, 49, 50, 56, 57, 63, 64, 70, 71, 77, 78, 83, õngejada 2 2 0 (0%) 84, 85 ääremõrd suu kõrgusega 1 20 17 -3 (15%) kuni 3 m ääremõrd suu kõrgusega 12 11 -1 (8%) kuni 1 m avaveemõrd 30 26 -4 (13%) kastmõrd 30 30 0 (0%) nakke- või raamvõrk 2140 1819 -321 (15%) Lääne maakond, püügiruudud 160, 162– rivimõrd 945 803 -142 (15%) 164, 167–172, 226–230, õngejada 130 111 -19 (15%) 241–244, 256–258, 279 ääremõrd suu kõrgusega 1 85 72 -13 (15%) kuni 3 m ääremõrd suu kõrgusega 70 60 -10 (14%) kuni 1 m Püügivahendite Piirarv Maakond ja Piirarv 2023. a arvu muutus ja Püügivahend 2022. a püügiruut* (tk) muutuse % (tk) 2022 vs 2023 Lääne maakond, Vormsi saare püsielanikud, püügiruudud 160, 162– nakke- või raamvõrk 45 39 -6 (13%) 164, 167–172, 226–230, 241–244, 256–258, 279 avaveemõrd 30 26 -4 (13%) kastmõrd 3 3 0 (0%) Lääne-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 998 848 -150 (15%) püügiruudud 70, 77, 78, rivimõrd 2 2 0 (0%) 83–85, 88–90, 93–95, 98–100, 103–105, 109, õngejada 25 22 -3 (12%) 110, 114 ääremõrd suu kõrgusega 1 75 64 -11 (15%) kuni 3 m ääremõrd suu kõrgusega 29 25 -4 (14%) kuni 1 m avaveemõrd 482 410 -72 (15%) nakke- või raamvõrk 3361 2857 -504 (15%) rivimõrd 239 203 -36 (15%) Pärnu maakond, püügiruudud 171–183, veonoot 8 7 -1 (13%) 188, 189, 195, 196, 202, õngejada 338 287 -51 (15%) 203, 209, 210, 216, 217 ääremõrd suu kõrgusega 1 130 111 -19 (15%) kuni 3 m ääremõrd suu kõrgusega 301 256 -45 (15%) kuni 1 m** Pärnu maakond, püügiruudud 173–183, kastmõrd 151 151 0 (0%) 188, 189, 195, 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217 avaveemõrd 5 5 0 (0%) Pärnu maakond, Kihnu nakke- või raamvõrk 548 466 -82 (15%) saare püsielanikud, rivimõrd 31 27 -4 (13%) püügiruudud 171–183, veonoot 11 10 -1 (9%) 188, 189, 195, 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217 õngejada 474 403 -71 (15%) ääremõrd suu kõrgusega 12 11 -1 (8%) kuni 1 m** Pärnu maakond, Kihnu saare püsielanikud, kastmõrd 21 21 0 (0%) püügiruudud 176, 177, 178, 182, 188, 195 nakke- või raamvõrk 106 90 -16 (15%) Pärnu maakond, Manõja rivimõrd 5 5 0 (0%) saare püsielanikud, püügiruudud 171–183, veonoot 1 1 0 (0%) 188, 189, 195, 196, 202, õngejada 33 28 -5 (15%) 203, 209, 210, 216, 217 ääremõrd suu kõrgusega 1 1 1 0 (0%) kuni 3 m Püügivahendite Piirarv Maakond ja Piirarv 2023. a arvu muutus ja Püügivahend 2022. a püügiruut* (tk) muutuse % (tk) 2022 vs 2023 ääremõrd suu kõrgusega 2 2 0 (0%) kuni 1 m** Pärnu maakond, Manõja saare püsielanikud, kastmõrd 3 3 0 (0%) püügiruudud 176, 177, 178, 182, 188, 195 avaveemõrd 130 111 -19 (15%) kaldanoot 2 2 0 (0%) kastmõrd 95 95 0 (0%) Saare maakond, nakke- või raamvõrk 2070 1760 -310 (15%) püügiruudud 171–173, põhjanoot 12 11 -1 (8%) 210–212, 216–220, 230– 236, 245–251, 259–264, pöörinoot 3 3 0 (0%) 272–275, 283, 284, rivimõrd 650 553 -97 (15%) 291–294, 302–305, 312– tõstevõrk 5 5 0 (0%) 316, 324–330, 337–343, 353–357, 368–371 õngejada 208 177 -31 (15%) ääremõrd suu kõrgusega 1 265 225 -40 (15%) kuni 3 m ääremõrd suu kõrgusega 197 167 -30 (15%) kuni 1 m Saare maakond, Ruhnu ääremõrd suu kõrgusega 1 saare püsielanikud, 5 5 0 (0%) kuni 3 m püügiruut 235 Saare maakond, Ruhnu nakke- või raamvõrk 37 32 -5 (14%) saare püsielanikud, püügiruudud 171–173, 210–212, 216–220, 230– 236, 245–251, 259–264, 272–275, 283, 284, pöörinoot 1 1 0 (0%) 291–294, 302–305, 312– 316, 324–330, 337–343, 353–357, 368–371 * Eesti territoriaalvees paiknevad püügiruudud. ** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m. Seletuskirja lisa 3 NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht) Seletuskirja lisa 4 NEAFC veealad (allikas: NEAFC veebileht) Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas Piirarv Tasu 2023. a Maakond ja püügiruut* Püügivahend 2023. a (tk) (eurot) avaveemõrd 68 12,32 kastmõrd 8 0,95 Harju maakond, püügiruudud 109, 110, 114, nakke- või raamvõrk 1325 1,29 117, 118, 121, 122, 125, rivimõrd 34 0,95 126, 129, 130, 133, 134, 137, 138, 140, 141, 143, veonoot 1 0,95 144, 146–148, 151, 152, õngejada 65 0,95 155, 156, 159, 160, 162–164 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 52 1,25 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 86 0,95 kastmõrd 17 13,17 nakke- või raamvõrk 1868 2,28 Hiiu maakond, püügiruudud põhjanoot 2 0,95 243, 244, 245, 257–259, rivimõrd 425 0,95 270–272, 281, 282, 289– 292, 299–302, 309–312, veonoot 3 3,59 322–324, 336, 337 õngejada 170 0,95 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 213 36,82 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 55 11,59 avaveemõrd 26 20,11 kastmõrd 30 128 Ida-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 559 1,29 püügiruudud 35, 36, 42, 43, rivimõrd 2 0,95 49, 50, 56, 57, 63, 64, 70, 71, 77, 78, 83, 84, 85 õngejada 2 0,95 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 17 5,51 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 11 0,95 avaveemõrd 26 24,63 Lääne maakond, püügiruudud 160, 162–164, kastmõrd 30 31,25 167–172, 226–230, 241– nakke- või raamvõrk 1819 2,28 244, 256–258, 279 rivimõrd 803 0,95 Piirarv Tasu 2023. a Maakond ja püügiruut* Püügivahend 2023. a (tk) (eurot) õngejada 111 0,95 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 72 35,14 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 60 9,55 Lääne maakond, Vormsi saare püsielanikud, püügiruudud 160, 162–164, nakke- või raamvõrk 39 2,28 167–172, 226–230, 241– 244, 256–258, 279 avaveemõrd 26 2,33 kastmõrd 3 0,95 Lääne-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 848 1,29 püügiruudud 70, 77, 78, 83– rivimõrd 2 0,95 85, 88–90, 93–95, 98–100, 103–105, 109, 110, 114 õngejada 22 0,95 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 64 2,32 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 25 0,95 avaveemõrd 410 64,25 nakke- või raamvõrk 2857 4,93 Pärnu maakond, rivimõrd 203 1,12 püügiruudud 171–183, 188, veonoot 7 0,95 189, 195, 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217 õngejada 287 0,95 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 111 116,55 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 256 29,11 Pärnu maakond, püügiruudud 173–183, 188, kastmõrd 151 128 189, 195, 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217 avaveemõrd 5 64,25 Pärnu maakond, Kihnu saare nakke- või raamvõrk 466 4,93 püsielanikud, püügiruudud rivimõrd 27 1,12 171–183, 188, 189, 195, 196, 202, 203, 209, 210, veonoot 10 0,95 216, 217 õngejada 403 0,95 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 11 29,11 Pärnu maakond, Kihnu saare püsielanikud, püügiruudud kastmõrd 21 128 176, 177, 178, 182, 188, 195 nakke- või raamvõrk 90 4,93 Pärnu maakond, Manõja rivimõrd 5 1,12 saare püsielanikud, veonoot 1 0,95 püügiruudud 171–183, 188, 189, 195, 196, 202, 203, õngejada 28 0,95 209, 210, 216, 217 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 1 128 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m** 2 29,11 Piirarv Tasu 2023. a Maakond ja püügiruut* Püügivahend 2023. a (tk) (eurot) Pärnu maakond, Manõja saare püsielanikud, kastmõrd 3 128 püügiruudud 176, 177, 178, 182, 188, 195 avaveemõrd 111 23,86 kaldanoot 2 3,44 kastmõrd 95 6,89 Saare maakond, püügiruudud 171–173, 210– nakke- või raamvõrk 1760 2,28 212, 216–220, 230–236, põhjanoot 11 19,41 245–251, 259–264, 272– pöörinoot 3 3,27 275, 283, 284, 291–294, 302–305, 312–316, 324– rivimõrd 553 0,95 330, 337–343, 353–357, tõstevõrk 5 0,95 368–371 õngejada 177 0,95 ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 225 23,14 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 167 4,34 Saare maakond, Ruhnu saare püsielanikud, ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 5 23,14 püügiruut 235 Saare maakond, Ruhnu nakke- või raamvõrk 32 2,28 saare püsielanikud, püügiruudud 171–173, 210– 212, 216–220, 230–236, 245–251, 259–264, 272– 275, 283, 284, 291–294, pöörinoot 1 3,27 302–305, 312–316, 324– 330, 337–343, 353–357, 368–371 * Eesti territoriaalvees paiknevad püügiruudud. ** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m. Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja püügiõiguse tasu aastas Püügivõimalus Maakond Tasu 2023. a 2023. a Hiiu maakond 1000 t 1,25 eurot/t Saare maakond 1000 t 1,25 eurot/t Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 2 Püügiõiguse tasumäärad Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised: Kalaliik Tasumäär aastal 2023 Räim 4,10 eurot/t Kilu 3,80 eurot/t Tursk 8 eurot/t Lest 15,5 eurot/t Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas Piirarv 2023. Tasu 2023.a Veekogu, maakond Püügivahend a(tk) (eurot /tk) avaveevõrk 850 22,61 kaldavõrk 127 5,11 Peipsi järv, Ida-Viru ääre- või avaveemõrd 126 55,20 maakond põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00 pöörinoot 1 0,95 kaldanoot 1 0,95 avaveevõrk 700 22,61 kaldavõrk 233 5,11 ääre- või avaveemõrd 135 55,20 Peipsi järv, Jõgeva juhtaiata mõrd 5 0,95 maakond põhjanoot ehk mutnik 4 1278,00 pöörinoot 1 0,95 õngejada 10 0,95 kaldanoot 1 0,95 avaveevõrk 450 22,61 Peipsi, Lämmi- ja kaldavõrk 131 5,11 Pihkva järv, Põlva mõrd mõrrajadas 261 50,49 maakond püüvõrk 13 128,00 kaldanoot 1 0,95 avaveevõrk 1000 22,61 kaldavõrk 190 5,11 ääre- või avaveemõrd 150 55,20 Peipsi ja mõrd mõrrajadas 229 50,49 Lämmijärv, Tartu püüvõrk 2 128,00 maakond põhjanoot ehk mutnik 8 1278,00 pöörinoot 1 0,95 kaldanoot 2 0,95 Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel Piirarv Tasu Maakond Veekogu (registri kood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a (tk) (eurot) ääre- või avaveemõrd 2 6,01 Kahala järv (VEE2001600) nakke- või raamvõrk 3 0,95 Männiku järv (VEE2006020) nakke- või raamvõrk 1 0,95 Harju Rummu järv (VEE2001400) nakke- või raamvõrk 1 0,95 maakond Soodla veehoidla (VEE2002410) nakke- või raamvõrk 1 19,66 nimetamata siseveekogudel silmumõrd 45 2,92 kokku silmutorbik 700 0,74 Narva jõe (VEE1062200) alamjooks hüdroelektrijaamast silmutorbik 15000 0,60 suudmeni Ida-Viru maakond Narva veehoidla (VEE2015410) nakke- või raamvõrk 80 2,46 ja Narva jõe (VEE2062200) ülemjooks Peipsi järvest kuni ääre- või avaveemõrd 40 0,95 Kulgu paisuni nakke- või raamvõrk, kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, 6 5,51 oktoobris, novembris ja Kaiavere järv (VEE2057100) detsembris ääre- või avaveemõrd 11 148,14 õngejada 5 126,73 Jõgeva nakke- või raamvõrk, maakond kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, 8 2,02 oktoobris, novembris ja Kuremaa järv (VEE2055400) detsembris ääre- või avaveemõrd 10 218,44 õngejada 5 12,19 Pikkjärv (VEE2056900) ääre- või avaveemõrd 2 6,16 Piirarv Tasu Maakond Veekogu (registri kood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a (tk) (eurot) nakke- või raamvõrk, kasutamiseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, juulis, 14 1,45 augustis, septembris, oktoobris Saadjärv (VEE2065300) ja novembris ääre- või avaveemõrd 16 280,68 õngejada 10 15,31 Nõva jõgi (VEE1103700) silmutorbik 50 0,60 Riguldi jõgi (VEE1103900) silmutorbik 50 1,31 Lääne maakond nakke- või raamvõrk, Sutlepa meri (VEE2039710) 15 1,13 kasutamiseks jääalusel püügil Lääne-Viru silmumõrd 17 0,95 kõik siseveekogud kokku maakond silmutorbik 500 0,60 ääre- või avaveemõrd 5 1,55 Ermistu järv (VEE2082300) Pärnu nakke- või raamvõrk 5 0,95 maakond silmumõrd 15 0,95 nimetamata siseveekogudel kokku silmutorbik 2000 0,60 Mullutu laht (VEE2088610) ääre- või avaveemõrd 4 98,60 Saare Nasva jõgi (VEE1165300) jõemõrd 6 128,00 maakond nimetamata siseveekogudel silmumõrd 4 0,95 kokku jõemõrd 6 9,24 Ahja jõgi (VEE1047200) nakke- või raamvõrk 1 0,95 nakke- või raamvõrk 2 2,92 Elistvere järv (VEE2065100) ääre- või avaveemõrd 1 0,95 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 9 2,22 m Tartu Emajõgi (VEE1023600) jõemõrd 61 25,91 maakond kaldanoot 7 2,23 nakke- või raamvõrk 11 0,95 jõemõrd 5 9,08 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 Kalli jõgi (VEE2085400) 1 0,95 m nakke- või raamvõrk 3 0,95 Piirarv Tasu Maakond Veekogu (registri kood) Püügivahend ja tingimus 2023. a 2023. a (tk) (eurot) ääre- või avaveemõrd 2 19,53 jõemõrd 4 5,19 nakke- või raamvõrk, Keeri järv (VEE2084100) kasutamiseks jaanuaris, 4 5,47 veebruaris, märtsis, oktoobris, novembris ja detsembris kaldanoot 1 3,99 Koosa jõgi (VEE1051100) jõemõrd 8 15,30 ääre- või avaveemõrd 10 131,67 nakke- või raamvõrk, kasutamiseks jaanuaris, Võru veebruaris, märtsis, septembris, 10 3,40 Vagula järv (VEE2126100) oktoobris, novembris ja maakond detsembris kaldanoot 2 0,95 õngejada 6 134,31 ääre- või avaveemõrd 323 239,83 Võrtsjärv (VEE2083800) nakke- või raamvõrk 321 21,46 Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval merealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel Liik Tasu 2023. a 288 krevetilised NAFO piirkonnas 3M eurot/püügipäev krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t lühiuimkalmaar 30 eurot/t makrell 17 eurot/t meriahven 18 eurot/t pikklest 32 eurot/t railised 5 eurot/t sinine molva 30 eurot/t süvalest 63,90 eurot/t süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 12 eurot/t tursk 31 eurot/t reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 31,95 eurot/t Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas Püük, piirkond Püügivõimalus 2023. a Tasu 2023. a Krevetipüük Samal ajal kuni kolm Eesti 235 Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku eurot/püügipäev püügipiirkonnas 377 püügipäeva ulatuses Reguleerimata liikide püük Edela-Atlandi piiramata 12,78 eurot/t püügipiirkonnas EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1089 - Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal" eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df03f718-876a-44c1-8e27-ee76b15b2e4d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df03f718-876a-44c1-8e27-ee76b15b2e4d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel