dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute küsimine Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ja lähteseisukohtade kinnitamise otsuste eelnõudele

Rahandusministeerium · 16. september 2022
Viit
15-3/7407-1
Registreeritud
16. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Otepää Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. oktoober 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Ettepanekute küsimine Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu KSH ja l...doc47 KB
  • 📎Ettepanekute küsimine Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälj.asice6392 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.09.2022 14:19 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Ettepanekute küsimine Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ja lähteseisukohtade kinnitamise otsuste eelnõudele TereEdastame Teile Otepää Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist kirja. LugupidamisegaKristi MittVolikogu sekretär OTEPÄÄ VALLAVALITSUS Lp koostöö tegija Meie 15.09.2022 nr 6-7/2174 Ettepanekute küsimine Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise ja lähteseisukohtade kinnitamise otsuste eelnõudele Otepää Vallavolikogu algatas 23. septembril 2021. a otsusega nr 1-3/24 Otepää vallasiseses linnas asuva Otepää valla üldplaneeringut muutva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu. Algatamise otsuses toodi välja, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine otsustatakse pärast eelhinnangu koostamist ning Otepää Vallavalitsus koostab detailplaneeringu seisukohad. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda ehitusõiguse määramist tootmishoonete püstitamiseks. Planeeritav ala asub Otepää linna elamualade ja Hundisoo tööstuspiirkonna vahelisel alal. Planeeritav ala hõlmab tervikuna Hundivälja katastriüksust (katastritunnus 55701:001:0199, sihtotstarve sihtotstarbeta maa, pindala 127 058 m2). Terviklahenduse väljatöötamiseks on kaasatud detailplaneeringu alasse Otepää valla omandis olevad Hundisoo tänav T1 katastriüksus (katastritunnus 63601:001:0318, sihtotstarve transpordimaa, pindala 5127 m2), Hundisoo tänav T2 katastriüksus (katastritunnus 63601:001:0319, sihtotstarve transpordimaa) ca 700 m2 suuruses osas ja Hundisoo tänav katastriüksus (katastritunnus 63601:001:0317, sihtotstarve transpordimaa) ca 0,5 ha suuruses osas. Planeeritava maa-ala pindala on ca 14 ha. Planeeritaval alal kehtib Otepää Vallavolikogu 1. oktoobri 2013. a määrusega nr 1-6-14 kehtestatud Otepää valla üldplaneering. Algatatud detailplaneeringu puhul on tegemist Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt asub Hundivälja katastriüksus valdavalt puhkemaa, haljasala ja parkmetsa ning väikeses osas pereelamu maa juhtotstarbega alal. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001 Registrikood 75001566 E-post: [email protected] IBAN PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada. Osaühing Alkranel on koostanud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Detailplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus ning koostamisel olevas valla Otepää valla üldplaneeringus välja toodud väiketootmise kavandamisele esitatud tingimustega. Tuginedes eelpool toodule, esitame Teile ettepanekute esitamiseks Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu ja Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu. Palume ettepanekud ja seisukohad esitada kirja kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Barkala Vallavanem Lisad: 1. Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu; 2. Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu; 3. Esitatud eskiislahendus (koostatud enne detailplaneeringu algatamist). Neeme Kaurov 7664820, [email protected] Kirja saajad: Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet, Rahandusministeerium. Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Töö tellija: Otepää Vallavalitsus Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere Tartu 2022 1 Tori vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute DP KSH eelhinnang Alkranel OÜ, 2019. Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 12.09.2022. a.  Koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ); o Katrina Kaasik (Alkranel OÜ).  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus ning arendusest huvitatud isiku tegevuse lühiülevaade .......................................5 1.1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus........................................................................................................................5 1.2. Arendusest huvitatud isiku tegevuse ning lähiümbruskonna lühiülevaade .................9 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................12 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine ......................................................................................................... 17 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest ................................................................................................. 17 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ........................................18 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ........................................................................... 19 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ....................................................................................................................... 19 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 19 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale)........................................................................................ 19 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ..................................................................................................21 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .............................................................................................. 21 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 21 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ......................................................................... 21 3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ..................... 21 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised .............................. 23 Kokkuvõte ............................................................................................................................ 24 Kasutatud allikad .................................................................................................................. 25 3 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka kui EH) objekt on DP (algatatud Otepää Vallavolikogu 23.09.2021. a otsusega nr 1-3/24), mis hõlmab katastriüksuseid Hundivälja (55701:001:0199, kogu ala), Hundisoo tänav T1 (63601:001:0318, kogu ala), Hundisoo tänav T2 (63601:001:0319, u 0,07 ha) ja Hundisoo tänav (63601:001:0317, u 0,5 ha). Planeeringuala asub Otepää vallasiseses linnas Valga maakonnas. DP eesmärgiks on tootmismaade arendamine (ärimaa kõrvalotstarbega). Eesmärgi saavutamiseks soovitakse kaaluda Hundivälja kinnistu jagamist viieks krundiks (lisaks nt transpordimaa kavandamine jms), maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist (valla üldplaneeringu järgse puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa muutmine) tootmismaaks ja ehitusõiguse määramist tootmishoonete püstitamiseks ning ligipääsuteede rajamiseks. DP algatamise dokumentatsioonist nähtus mh järgnevat – üldplaneeringu (2013) mõistes on tootmismaa tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maa, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on tootmismaale lisatud laohoone maa, kaubandus- ja teenindushoone maa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või lao- või kaubandus- või teenindushoone maana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Seega kavandataks nii äri- kui ka tootmisfunktsioone. Eelhinnangu tellija on Otepää Vallavalitsus ja töö koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu aluseks on taotletava tegevuse materjalid (sh DP kava enne algatamist, teostaja GeoBaltica OÜ). Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige Otepää Vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina DP-ga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 2 2 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel lähtutakse muuhulgas järgmistest juhenddokumentidest:  „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);  „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017);  „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). 4 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus ning arendusest huvitatud isiku tegevuse lühiülevaade UPM-Kymmene Otepää OÜ tegevust ja tuleviku plaane (Otepää linnas) on kirjeldatud kahes alljärgnevas alampeatükis (arvestatud ka 11.08.2022. a töökoosolekul kogutud andmeid). Ptk 1.1 kirjeldatav DP ala jääb Otepää linna äärde, kus on välja kujunenud toimiv infrastruktuur, teenused ja asutused. 1.1. Strateegilise planeerimisdokumendi ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus Otepää vallasisess linnas asuv planeeritav maa-ala hõlmab katastriüksuseid Hundivälja (55701:001:0199, 12,71 ha, sihtotstarbeta maa), Hundisoo tänav T1 (63601:001:0318, 0,51 ha, transpordimaa), Hundisoo tänav T2 (63601:001:0319 (u 0,07 ha hõlmatud), transpordimaa) ja Hundisoo tänav (63601:001:0317 (u 0,5 ha hõlmatud), transpordimaa). Edaspidi on planeeringualale osundatud suurima ehk Hundivälja kinnistu kaudu. Otepää valla üldplaneeringu (2013) kohaselt on tegu puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maaga. Hundivälja kinnistu asub Otepää linna läänepoolses osas elamualade ja UPM-Kymmene Otepää OÜ vineeritehase vahelisel alal (joonis 1.1 ja joonist 1.2). Joonis 1.1. DP piir on tähistatud punasega. Joonisel paremale jäävad elamualad, vasakule UPM- Kymmene Otepää OÜ vineeritehas. Aluskaart: Maa-amet, 2022. DP eesmärgiks on tootmismaade arendamine (ärimaa kõrvalotstarbega). Eesmärgi saavutamiseks soovitakse kaaluda Hundivälja kinnistu jagamist viieks krundiks (lisaks nt transpordimaa kavandamine jms), maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist (valla üldplaneeringu järgse puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa muutmine) tootmismaaks ja ehitusõiguse määramist tootmishoonete püstitamiseks ning ligipääsuteede rajamiseks (vt joonist 1.3). DP algatamise dokumentatsioonist nähtus mh järgnevat – üldplaneeringu (2013) mõistes on tootmismaa (kavandatav juhtfunktsioon) tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maa, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on tootmismaale lisatud laohoone maa, kaubandus- ja teenindushoone maa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või lao- või 5 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. kaubandus- või teenindushoone maana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Seega kavandataks nii äri- kui ka tootmisfunktsioone. Joonis 1.2. Hetkeolukord Hundivälja kinnistul (11.08.2022); foto on jäädvustatud Hundisoo tänavalt. Foto autor: Elar Põldvere (Alkranel OÜ), 2022. Põhiline juurdepääs planeeringualale on kavandatud Hundisoo tänavalt (omakorda teenindatav Tehase teelt (kõrvalmaantee nr 23165)). DP kava seletuskirjas on öeldud, et Hundivälja kinnistu kasutuselevõtt tootmisalana võimaldab kujundada komplektse kaasaegse tootmisala, kus saab ellu viia valla arenguplaanides seatud eesmärke (vt ptk 2) ning luua eeldused ettevõtluse arendamiseks (UPM-Kymmene Otepää OÜ, 2021). UPM-Kymmene Otepää OÜ-l on kavas DP järgselt tekkivad krundid soovijatele (nt teised tootmisettevõtted) maha müüa, et arendada Otepää linnas äri- ja tootmisettevõtlust. Tegevuspaiga puhul võib ära mainida ka UPM-Kymmene Otepää OÜ jääksoojuse kasutamise võimalusi naabrusala arendamisel (st puudub otsene vajadus kaugkütte piirkonna laiendamiseks). Otepää valla nägemuse lühikokkuvõte, seoses Hundivälja DP-ga:  tagab valla ja piirkonna arengu, loob võimaluse ettevõtluseks ja sellega seoses potentsiaalsete uute töökohtade juurde tekkimise;  soov soodustada nn. vaikset tööstust ehk kergetööstust (nt elektroonikatööstust), eelistades ärilist tegevust ehk kokkuvõtvalt tootmis- ja ärimaade funktsioonide arendamist. Rasketööstust, sh nt keemiatööstust, vald Hundiväljale ei soovi. Koostamisel olevas valla ÜP-s (koostamisel seisuga 23.08.2022. a) on välja toodud väiketootmise põhilised jooned, millest vald lähtub DP lähteseisukohtade koostamisel. Koostatavas ÜP-s on välja toodud ka väiketootmise sõnastus: keskkonda mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonna häiringuid, sh olulist liikluskoormuse tõusu (nt õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagaritöökoda, käsitöökoda, väike elektroonika tootmine jmt). Koostatavas ÜP-s on väiketootmise maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusteks seatud järgnev: 1. suurim lubatud ehitistealune (sh parklad, teed) pind on 70% krundi pindalast; 2. vähemalt 20% krundi pindalast haljastada (sellest vähemalt 50% kõrghaljastus); 3. äri maa-ala kõrvalfunktsioon on lubatud juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud parkimisvajadus; 4. väiketootmise maa-alade arendamisel tuleb;  tootmisprotsessi tehniliste seadmete ajamid paigutada hoone sisse (ei puuduta sisekliima tagamise süsteemi osasid ning ei hõlma nt päikesepargi mootorite ajameid); 6 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.  juhul, kui kinnistu piirneb elamu maa-alaga või eluhoonega, ei ole lubatud elamu kõrvale paigutada manööverdusalasid;  tehnoloogilise protsessi lõhnahäiring ei tohi hoonest väljuda;  piirkonnas ei ole lubatud põllumajanduslik looma- ja linnukasvatus; 5. tootmise maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (vesi, müra, õhusaaste) seisund;  tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tuleb tagada eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus;  tootmistegevuse kavandamisel tuleb kasutada veekeskkonda säästvaid lahendusi.  välisõhu kvaliteeti negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustava) tootmistegevuse jaoks uue tootmise maa-ala planeerimist tuleb üldjuhul vältida;  kui uue tootmise maa-ala arendamisega kaasnevad eeldatavalt negatiivsed keskkonnamõjud (sh mõju inimese tervisele ja heaolule), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid eelhindamise ja vajadusel keskkonnamõju hindamise käigus, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele;  nii olemasolevatel kui ka uutel välisõhu kvaliteeti mõjutavatel tootmisaladel tuleb igati soosida parima võimaliku tehnoloogia ja leevendavate meetmete kasutuselevõttu heitekoguste vähendamiseks. Joonis 1.3. DP kava (koostatud enne DP algatamist) järgne maakasutus. Aluskaart, allikas: Maa-amet, 2022; GeoBaltica OÜ, 2021. Joonistel 1.3 ja 1.4 ning tabelis 1.1 näidatud kruntide kasutusotstarve ja ehitusõigus oli DP kava (enne DP algatamist koostatud materjalide alusel) järgselt järgmine:  nr 1 – tootmishoone maa;  nr 2 – tee ja tänava maa;  nr 3 – vee-ala;  nr 4 – tootmishoone maa;  nr 5 – tootmishoone maa; 7 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022.  nr 6 – tee ja tänava maa (tagamaks seda, et tulevikus ei ole vaja kinnistutel seada servituude ning sellega tagatakse kommunikatsioonide (vesi, elekter, küte) paigaldamiseks vajalik ala);  nr 7 – kaitsehaljastuse maa;  nr 8 – tootmishoone maa;  nr 9 – tootmishoone maa;  nr 10 – tee ja tänava maa (mõeldud eeskätt turvalisuse tagamise eesmärkidel, et Päästeametil oleks võimalik ligi pääseda nt Rummu kinnistule). Tabel 1.1. DP kava järgne ehitusõigus kruntidel. Allikas: GeoBaltica OÜ, 2021. Krundi Pindala Hoonete maksimaalne Suurim lubatud Kohustuslik nr (m2) suhteline kõrgus (m) ehitusealune pind (%) haljastuse % 1 10 934 13 65 35 2 1002 - 80 20 3 6703 - - - 4 22 521 13 65 35 5 13 637 13 60 40 6 9649 - 80 20 7 11 264 - - 100 8 19 685 13 65 35 9 30 363 13 75 25 10 1297 - 80 20 Joonis 1.4. Väljavõte DP eskiisjoonisest (koostatud enne DP algatamist). Lillaga on näidatud kavandatav hoonestusala, rohelisega kavandatav kaitsehaljastus. Allikas: GeoBaltica OÜ, 2021. 8 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. 1.2. Arendusest huvitatud isiku tegevuse ning lähiümbruskonna lühiülevaade Arendusest huvitatud isikuks on UPM-Kymmene Otepää OÜ, kellele kuuluv vineeritehas asub aadressil Tehase 2, Otepää linn, Otepää vald. Ettevõte asutati 2000. aastal ning selle põhitegevusalaks on spooni ja vineeri tootmine (tootmismaht 90 000 m3 kasevineeri aastas). Peamised tootmisartiklid on nii puupinnaga kui ka järeltöödeldud WISA kasevineer ehitus-, mööbli- ja transporditööstusele. Vineeritehas annab tööd u 260 inimesele. Otepää vineeritehas kuulub Soome metsatööstuskontserni UPM-Kymmene gruppi. UPM-Kymmene Otepää OÜ omab järgmisi keskkonnajuhtimise, kvaliteedi ja säästva metsandusega seotud standardeid ja sertifikaate: ISO 14001, ISO 9001, FSC, PEFC. Ettevõttele on omistatud kiirgustegevusluba nr KTL-509682/20, keskkonnaluba (endine keskkonnakompleksluba) L.KKL.VA-34605 ning jäätmevaldkonna registreering nr RE.JÄ/514778. KOTKAS (Keskkonnaotsuste infosüsteem, Keskkonnaamet) andmetel on tehases peamisteks tootmisetappideks: 1. kasepalgi vastuvõtt ja käsitlemine; 2. palkide leotamine; 3. palkide koorimine; 4. palkide järkamine pikkusesse; 5. spooni treimine; 6. spooni kuivatamine; 7. spooni mõõtu lõikamine ja sorteerimine; 8. spooni töötlemine (paikamine, nurksaagimine, jätkupressimine, õmblemine); 9. spoonide liimitamine ja vineeri pressimine; 10. vineeri formaatsaagimine; 11. vineeri lihvimine ja kalibreerimine; 12. sorteerimine, pakkimine, ladustamine; 13. kuumpealistamine; 14. külmpealistamine; 15. pealistatud vineeri formaatsaagimine; 16. vineeri servatöötlemine; 17. vineeri servavärvimine; 18. robotsorteerimine; 19. pakkimine, ladustamine. Toetavateks tegevusteks on:  katlamajades auru tootmine;  liimköögis lähtekomponentidest liimi kokkusegamine;  tehnoloogilise hakkuri käitamine spooni treimisel ja töötlemisel tekkiva materjali hakkimiseks ning kuivhakkur spooni ja vineeri jääkide hakkimiseks. Keskkonnaloas nr L.KKL.VA-34605 on välja toodud, et lisaks on käitises kaks puurkaevu (PRK0016291 ja PRK0052267, millest PRK0016291 on reservis) olmevee ja tehnoloogilise vee tarbeks. Puurkaevude sanitaarkaitseala on 30 (PRK0052267) ja 10 (PRK0016291) meetrit. Lisaks omatarbele müüakse osa puurkaevust võetavast olmeveest naaberettevõtetele. Puurkaevudest võetud tehnoloogilist vett kasutatakse katlamajas auru tootmiseks, palkide leotusbasseini veeks, vineeri valmistamise liimisegu komponendina, tulekustutussüsteemi veena 9 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. ja lume valmistamiseks (palkide varumise sesoonsuse jaoks tehakse nö palkide lumeladu, kus palke säilitatakse talvistes tingimustes kesksuveni). Käitises tekkivad olmeheitveed suunatakse kanalisatsiooni kaudu lepingu alusel vee-ettevõtjale. Palkide leotusbasseinide vesi suunatakse samuti lepingu alusel vee-ettevõtjale (leotusbasseini ei lisata ühtegi keemilist, sünteetilist ega looduslikku ühendit). Leotusbasseinide põhjasetted nõrutatakse liigsest veest kompostimisväljakul ja, kuna tegemist on endiselt jäätmega, antakse üle vastavat õigust omavale isikule edasiseks käsitsemiseks. Põhjasettest välja nõrgunud vesi kogutakse kogumiskaevu, mis on ühenduses ühiskanalisatsiooniga. Käitise territooriumi sademeveed, katlamaja jahutusvesi ja filtripesuvesi suunatakse käitise territooriumil asuvasse sademeveetiiki. Alates juulist 2020 pumbatakse tiiki kogunev vesi AS Otepää Veevärk puhastisse. Keskkonnaloas on PVT-s (parim võimalik tehnika) välja toodud, et kogu tootmises kasutatakse müratõkkeid müra ärahoidmiseks või vähendamiseks. Lisaks on ka keskkonnaloa keskkonnakaitse lisameetmetes mainitud müra vältimist või vähendamist nt summutite, uute tõkete jms paigaldamisel. Keskkonnaloas on 24.08.2022 seisuga määratud palgisorteerimisliini ja seda teenindava kopplaaduri tööajaks kell 07.00-23.00, kui sellega ei kaasne impulssmüra. Jäätmetest tekib ettevõttel tootmise käigus peamiselt saepuru (jäätmekoodiga 03 01 05), palkide leotusbasseini setet (03 01 99) ning koldetuhka ja räbu (10 01 01). Ettevõtte andmetel on tänaseks peaaegu täielikult loobutud põlevkiviõli kasutamisest katlamajas, 2022. a augusti seisuga kasutatakse ettevõttes u 1 tonn põlevkiviõli aastas. Katlamajas kasutatakse kütteks peamiselt puidu töötlemisest tekkinud ülejääke (nt puukoor, puiduhake, vineeri ja spooni tootmisest tekkinud jäägid). UPM-Kymmene Otepää OÜ järgmised suuremad eesmärgid seoses olemasoleva tehase arendustega on: 1. ligniini baasil liimi kasutuselevõtt vineeri tootmises, et vähendada fossiilsetest allikatest pärit liimi kasutamist ning väärindada veel rohkem puitu. Ligniin on biopolümeer, mida saadakse puidust; 2. elektrostaatilise (ESP) suitsugaasi filtri paigaldamine, mis vähendab suurusjärgus 10 korda katlamaja korstnast välja paisatavate saasteainete (tahkete osakeste) kogust. Ettevõte on omandanud tehase lähedal asuvad elamukinnistud (Nõlvaku, Laane, Toomase, Kivistiku, vt ka joonis 1.5), et pakkuda oma töötajatele majutusvõimalusi. UPM-Kymmene Otepää OÜ lähistel asuvad ka järgmised tootmisettevõtted: Otepää Metall AS Tehase 2 kinnistul (metallkonstruktsioonid), Otepää Ehitusgrupp OÜ Raja kinnistul (betoon, liiv, killustik), OÜ Scaleter Lutsu kinnistul (trepielementide valmistamine), TREV-2 Grupp AS Hundisoo kinnistul (08.08.2022 seisuga müügis; teede ehitus). 10 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Joonis 1.5. UPM-Kymmene Otepää OÜ poolt omandatud elamukinnistud. Aluskaart: Maa-amet, 2022. 2019. a märtsis algatati detailplaneering Tehase ja Rummu katastriüksustele, millega soovitakse teostada Tehase ja Rummu katastriüksuste ühendamine üheks krundiks, ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, samuti palgi ladustamisplatside rajamiseks (tagamaks toorme (puidu) kättesaadavus ka lindude pesitsusrahu perioodil) ja veekogu rajamiseks. DP algatamiseks avaldas soovi UPM-Kymmene Otepää OÜ. DP-ga seotud dokumentidest nähtub mh, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Tehase ja Rummu katastriüksuste liitmine võimaldab kujundada komplektse kaasaegse tootmisala, kus tootmist arendada. Rummu katastriüksuse liitmisel on tegemist juba olemasoleva tootmisterritooriumi laiendamisega, millel on olemas vajalik tehniline infrastruktuur. Olemasolevate tootmisterritooriumite laiendamine on ka üks üldplaneeringu ruumilise arengu üldistest põhimõtetest. Vastava DP juurde lõpetab KSH eelhinnangut kohalik omavalitsus. Vastava dokumentatsiooni juurde kuulub ka mahukas müra uuring (Promethor Oy, 2022). Siinkohal tuleb aga välja tuua, et seoses arendusest (ptk 1.1) huvitatud isiku tegevusega (kirjeldatud käesolevas ptk-s) on tekkinud Otepää valla kohalikel elanikel (eeskätt linnaelanikel) ikkagi teatavaid murekohti ettevõtte tegevusest tulenevaga. Mh tuuakse välja tootmistegevusest tekkivat müra, millest öist müra tuuakse välja probleemina ning mõningal juhul on täheldatud ka lõhnahäiringuid. Müra osas on tehase tegevust reguleeriva keskkonnaloa ülevaatusel Keskkonnaamet soovitanud kohalikul omavalitsusel koostada mürakaart (AÕKS § 63 alusel), kuivõrd tegemist on laiemat ala, kui vaid tehase naabrusala, puudutada võiva probleemiga. Vastava mürakaardi koostamisel, juhul, kui KOV nii otsustab, saaks kasutada ka TalTech Ergonoomialabori poolt läbiviidud (2022) mürauuringus kogutud andmeid (mürauuringu tellija Mart Roop), mida on kirjeldatud ka ptk 2. 2022. a mai kuus tegi Keskkonnaamet ettepaneku vabatahtliku lõhnaaine vähendamise tegevuskava koostamiseks, sest Keskkonnaametile on laekunud kaebuseid UPM-Kymmene Otepää OÜ tootmisterritooriumilt levinud lõhnaga. Kuna UPM-Kymmene Otepää OÜ tegevuses ja tootmisprotsessis ei ole võrreldes 2019. septembriga toimunud muudatusi, kui selgitati välja, et lõhna häiringud ei ületa norme, siis tegi ettevõte Keskkonnaametile ettepaneku kaaluda täiendavate lõhnaallikate süsteemset määramist peale elektrostaatilise (ESP) suitsugaasi filtri (mainitud ka eelpool) käivitamist. St teadaolevalt ca 2023. a esimeses pooles. 11 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse peamiselt EELIS programmi (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (04.08.2022)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2022). Peatükis on DP lähialana käsitletud kuni 100 m raadiuses olevat ala, laiema tsoonina on kirjeldatud (üldise taustinfo tagamiseks) eelkõige 500 m tsooni. Eelhinnangus käsitletav ala asub Otepää vallas, Otepää linnas (ka haldusreformieelselt Otepää linnas), kus oli Statistikaameti andmetel 2021. a seisuga 2116 elanikku. Tuginedes korrakaitseseadusele (§ 56) on Otepää linnas, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Nimetatut ei kohaldata müra ja valgusefektide suhtes, mis on tekitatud: 1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt; 2) kohaliku omavalitsuse loa alusel; 3) ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit. DP ala (seotud katastriüksuseid vt ptk 1.1) piirneb järgmiste kinnistutega (vt joonist 2.1):  Hundiplatsi kinnistu (55701:001:0271) – 100% transpordimaa;  Hundinurga kinnistu (55701:001:0269) – 100% ühiskondlike ehitiste maa. Hetkel koostamisel oleva valla ÜP järgi juhtotstarbeks haljasala ja parkmetsa maa-ala;  Oru tn 3 kinnistu (55601:005:0600) – 100% elamumaa;  Orusoo kinnistu (55601:006:0090) – 100% üldkasutatav maa;  Hundisoo tn 1 kinnistu (55601:006:0050) – 100% elamumaa;  Hundisoo tn 5a kinnistu (55701:001:0194) – 100% sihtotstarbeta maa. Hundisoo 5a kinnistule on algatatud detailplaneering ehitusõiguse andmiseks pereelamu ja abihoone püstitamiseks;  Rummu kinnistu (63601:001:0212) – 100% maatulundusmaa. Tehase ja Rummu katastriüksustele on algatatud 2019. a detailplaneering, eesmärgiks on katastriüksuste ühendamine üheks krundiks, ehitusõiguse määramine tootmishoonete püstitamiseks, samuti palkide ladustamisplatside ja veekogu rajamiseks. Vt ka ptk 1.2;  Tehase kinnistu (55701:001:0141) – 90% tootmismaa, 10% ärimaa. Vt ka ptk 1.2;  Tehase tee (tee nr 23165; 55601:001:0340) – 100% transpordimaa;  Saviotsa kinnistu (63601:001:1591) – 100% tootmismaa;  Vineeri kinnistu (63601:001:0059) – 100% tootmismaa;  Teemeistri kinnistu (55601:001:0660) – 100% üldkasutatav maa;  Hundisoo kinnistu (55601:001:0340) – 100% tootmismaa;  Hundisoo tn 2 kinnistu (55601:001:0530) – 100% elamumaa;  Hundisoo tn 3 kinnistu (55601:001:0040) – 100% elamumaa. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest ja arendusdokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa. 12 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Joonis 2.1. DP ala (punasega) ja seda ümbritsevad naaberkinnistud (kollase katkendjoonega). Aluskaart: Maa-amet, 2022. Valga maakonnaplaneering 2030+ (2017) – välja toodud järgmised põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks (sh töökohtade paiknemiseks; esitatud olulisem):  planeerides lähestikku elamualasid ja tööstusalasid, lähtuda häiringute vähendamise vajadusest (müra, välisõhusaaste, lõhn, valgusreostus, jäätmeteke, liikluskoormus) ning kaaluda ühe või teise funktsiooni sobivust olemasolevasse maakasutusstruktuuri; o olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku- ja teenindusliku iseloomuga ettevõtluse arendamist; o suuremate ettevõtlusalade või tootmishoonete arendamisel elamu- ja puhkealade ning ühiskondlike hoonete lähedusse tuleb need vajadusel eraldada kõrghaljastatud puhveraladega (vajadusel rakendada ka negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid); o kui puhveraladeks ei ole ruumi, tuleb välja selgitada, kas negatiivsete mõjude efektiivseks leevendamiseks või vähendamiseks on teisi meetmeid;  kui on soov laiendada tootmisettevõtteid (sh rajada tootmishooneid), siis eelistatult kasutule võtta endiste majandite farmide ja tehnohoonete (nt remonditöökojad) alad. Otepää valla üldplaneering (ÜP; 2013) – Otepää valla ÜP-s on Hundivälja kinnistu määratud puhkemaa, haljasala ja parkmetsamaa kasutusotstarbega alaks, vt joonist 2.2. Nimetatud kasutusotstarbega ala peamiseks eesmärgiks on võimaldada tegevusi välisõhus, nt sportimine ja vabaõhuürituste korraldamine. Lisaks sellele aitavad sellised alad vältida tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste) kandumist naaberaladele. ÜP-s on välja toodud järgmine: Inimese täisväärtuslikuks eluks on vajalik parkide, haljasalade, looduslike ja poollooduslike metsaalade olemasolu. Samuti tõstab haljastus koha esteetilist väärtust ning muudab inimese elukeskkonna tervislikumaks ja meeldivaks. Nende toimimine ja edasiarendamine on oluline meeldiva elukeskkonna kujundamisel ning liikumiseks, virgestuseks ja spordiga tegelemiseks. Otepää valla keskkonnaväärtusteks on mh Otepää väikelinlik miljöö, Otepää aedlinna miljööväärtuslik ruum, pargialad ning atraktiivne turismi- ja puhkemaastik. Ruumilise arengu eesmärkides on mh nimetatud linna rohelise üldilme säilitamist. 13 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Tähistus Roheline – puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa Lilla – tootmismaa Sinine – üldkasutatavate hoonete maa Hall – liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa Kollane – pereelamu maa Joonis 2.2. Väljavõte Otepää valla ÜP-st (Otepää linna Hundisoo piirkond). Allikas: Otepää valla ÜP, 2013. Rõhutatud on ka seda, et tootmismaade määramine on oluline täiendavate töökohtade loomiseks ning toetatakse täiendava tootmismaa kasutusele võtmist. Tootmise arendamist peetakse oluliseks, sest sel viisil on võimalik elavdada töökohtade loomist ja aastaringset majandustegevust (nt turismivaldkond on pigem hooajaline). Otepää linnas lähtutakse tootmismaade planeerimisel logistilisest asukohast ja infrastruktuuri olemasolust. Tootmistegevus suunatakse elamu- ja puhkepiirkonnast eemale linna loode- ja kirdeossa. Lisaks on tootmismaale lisatud ka laohoone, kaubandus- ja teenindushoone maa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada ka erinevate funktsioonide kombinatsioonina. Ette on nähtud, et 20% tootmismaa krundi pindalast oleks haljasmaa, et leevendada ja ennetada tootmisest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Tootmismaal ehitamiseks on välja toodud järgmised üldised põhimõtted ja tingimused (esitatud olulisem):  elamualade, puhkealade ja üldkasutatavate hoonete naabruses asuvatel tootmismaadel ei tohi tootmistegevusega kaasnev negatiivne mõju (müra, hais) krundi piiridest väljuda;  võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks kavandatakse rohelised puhvertsoonid haljasala ja parkmetsa näol, eraldamaks tootmismaid elamu- ja üldkasutatavate hoonete maadest ning puhkealadest;  otsustusprotsessis tuleb kasutada ettevaatuse põhimõtet, st ei lubata tegevusi, kuni on selgunud, et tegevusega ei kaasne kahjulikku keskkonnamõju. Vt ka ptk 3.5.1 seatud tingimusi. Otepää valla arenguvisioonis kuni 2040 ja Otepää valla arengukavas 2019-2028 (2019) on öeldud, et kohalik omavalitsus (Otepää Vallavalitsus) toetab erasektori initsiatiivi olemasolevate tööstusalade laiendamisel ja arendamisel. Sh on perspektiivseteks tegevusteks aastatel 2019-2028 määratud tööstusalade arendamine valla ÜP-s kavandatud asukohtades, nt Otepää Hundisoo piirkonnas (vt ka joonist 2.2). Kagu-Eesti tööstusalade uuringus (2020) on välja toodud, et Valgamaal on teiste hulgas üheks tööstuspiirkonnaks märgitud Hundisoo tööstusala (vt joonist 2.3; käesolev DP kava ala loetakse sinna sisse). Uuring toob välja probleemkohana, et süsteemselt tööstuse arendamisega omavalitsuses ei ole tegeletud; peamine orienteeritus on turismivaldkonnale. Ühe suurima tööandjana on Otepää vallas välja toodud UPM-Kymmene Otepää OÜ-d. Käesolev DP järgib 14 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. uuringus toodud võimalikku arengusuunda: Kagu-Eesti tööstusalade tooteks on tänapäevaselt ettevalmistatud tootmis- ja ärimaa kinnistu, mis võimaldab kliendil kiiresti käivitada oma ettevõte selleks ettevalmistatud kaasaegses keskkonnas. Joonis 2.3. Väljavõte Kagu-Eesti tööstusalade uuringust Hundisoo tööstusala. Allikas: OÜ Cumulus Consulting, 2020. Käesoleva KSH EH DP kava lähialal on menetluses DP, mis on seotud Hundisoo 5a kinnistuga. Hundisoo 5a DP eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualale ehitusõiguse andmist pereelamu ja abihoone püstitamiseks. Hetkel on antud kinnistu sihtotstarbeks 100% sihtotstarbeta maa. Hoonestus kavandataks rajada valla ÜP-s märgitud pereelamu maa juhtfunktsiooniga alale. Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi Ergonoomialabor viis 2022. aasta juulis läbi müra mõõtmise käesoleva KSH EH objekti lähialal (vt ka ptk 1.2), seoses vineeritehase tegevusest tuleneva müraga. Mõõtmise tellis Mart Roop. Mõõtmised toimusid kolmes kohas: Hundisoo 5, Aakre metskond 49 ja Kalda tn 8 kinnistutel. Mõõtmised toimusid nii päevasel (07.00-23.00) kui ka öisel (23.00-07.00) ajal ning tuvastati ka impulssmüra. Impulssmüra tekitamine on aga keelatud peale 19.00, juhindudes määruse „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisast 1. Vastava määrusega sätestatud müra normtasemed on toodud tabelis 2.1. Sihtväärtused rakenduvad mh aladele, kus hoonestuse kasutuselevõttu on planeeritud peale 2002. a (st varem nt mitte tiheasustatud/kompaktselt asustatud alal). Tallinna Tehnikaülikooli mõõtmistulemuste protokolli kokkuvõttest nähtus, et mõõdetud tööstusmüra ületas nii päevast (60 dBA) kui öist piirväärtust (45 dBA). Mõõtmistulemuste järgselt, mis teadaolevalt esitatakse ka kohalikule omavalitsusele 2022. a septembris, oli siiski probleemseim öine müra (nt Hundisoo 5 kinnistul fikseeriti kuni 71,1 dB müra ekvivalenttase 03.07.22. a). 15 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Tabel 2.1. Müra normtasemed vastavalt kategooriale (alus – atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71). Müra kategooria Müra piirväärtus (dB) Müra sihtväärtus (dB) Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus 1 II (sh vaid elamualad) Päev 60; 65 60 55 50 Öö 55; 601 45 50 40 III ja IV (tiheasustuse sega- Päev 65; 701 65 60 55 1 funktsioonid) Öö 55; 60 50 50 45 1 – hoone teepoolsel küljel. Tausta andmetena võib piirkonna kohta välja tuua veel järgnevat - DP alal ega selle lähialal ei asu maaparandussüsteeme ega ohtlike ettevõtete ohualasid. Kultuuripärandist leidub DP kava lähialal Hundisoo 1 kinnistul paiknev Nuustaku metsavahikoht. DP kava alal on põhjavesi kaitstud ning Keskkonnaministeeriumi andmete järgi on Otepääl kinnitatud põhjaveevaruks kokku 4200 m3/ööp. Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030 (2018, koostaja Infragate Eesti AS) esitatu põhjal saab järeldada, et valla ÜVK Hundivälja kinnistu (DP ala detailsemalt vt ptk 1.1) arendusele piiranguid ei sea, arvestades mh Otepää linna põhjavee varusid ja reoveepuhasti võimekust. Looduskaitselised objektid - DP kava alal ei asu ühtegi looduskaitselist objekti ega vääriselupaika. DP kava piirist u 400 m kaugusele edelasse jääb Otepää looduspark (KLO1000559), mis on riiklik maastikukaitseala ning kus asuvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Otepää linnuala (EE0080401) ja Otepää loodusala (EE0080401). Otepää looduspark laiub ümber Otepää linna. Looduspargi peamine eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomulike loodus- ja pärandmaastike ning looduse mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele kaasa aitamine. Käesoleva DP järgne võimalik maakasutus, sh alal toimuv, ei avalda negatiivsete mõjude eeldusi Otepää looduspargile (toetudes mh kohaliku omavalitsuse poolt vormistatavas dokumendis „Otepääl Tehase ja Rummu maaüksuse DP KSH eelhinnang“ (eelnõu 2022) toodule ning tegevuse ja ümbruskonna kohta kogutud teabele – vt ka ptk 1.1 ja 1.2). 16 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte: 1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust); 5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); 5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond); 5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; 5.5. piiriülene mõju ja katastroofid. Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Seoses käesoleva KSH EH DP kavaga on kohalike suurimaks mureks puhvertsooni kadumine elamualade ja tööstusala vahelt, kui alal hakataks arendama rasketööstust. Otepää Teatajas 07.10.2021 ilmunud artiklis on markeeritud järgmine: Otepää valla arengukavas on perspektiivsete tegevuste all kirjas tööstusalade arendamine ka Hundisoo piirkonnas. Kuid seevastu on samas arengukavas kavandatud tegevusena välja toodud tehastega koostöös nende võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, mida tööstuse laiendamine kindlasti ei ole. Samas on artiklis ka välja toodud, et kohalikud ei soovi tehase sulgemist, vaid nad ei soovi rasketööstuse laienemist elamualadele lähemale. 17 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Käesolevas töös kogutud andmed (ptk 1 - 2) lubavad väita, et 2013. a ÜP-ga seatud puhverala eesmärk avatud maastikul ei toimi (vastavas asupaigas, mh häiringute leevendajana või ala rekreatiivsesse kasutusse rakendamine). Seega üheks loogiliseks käiguks on teiste ja mitmekesisemate maakasutusfunktsioonide otsimine (minimeerimaks 24 h töötava tööstuse häiringuid elamualadele ning mitmekesistades maakasutust). DP kohta kogutud andmed (ptk 1.1) lubavad omakorda eeldada, et arendatavale maa-alale rasketööstust ei kavandata. Pigem on suunaks multifunktsionaalne (äri- ja tööstus) maakasutus. See võimaldaks omakorda säilitada seniseid tootmisalasid, kus vajadusel toimuvat veel parendatakse. St kohalik omavalitsus otsibki DP kaudu, koostöös mh UPM-Kymmene Otepää OÜ-ga, negatiivsete mõjude erinevaid minimeerimise ning äri ja väiketootmise soodustamise võimalusi. Vastavate tegevuste varasemat puudulikkust on esile toodud ka Kagu-Eesti tööstusalade uuringus (2020, vt ptk 2). Senise nö monofunktsionaalse maakasutuse asendamine hoonestatud aladega (ptk 1.1) võimaldaks senisest sujuvamat üleminekut väga aktiivsest tööstusalast (töös 24 h; ptk 1.2) väiksemaid häiringuid eeldatavate elamupiirkondadeni Otepää linnalises keskkonnas. DP-ga kavandatav tegevus (ptk 1.1) seega on eesmärgistatud. Kavandatavad tootmis- ja ärimaa krundid on loogilises ja logistiliselt soodsas asukohas, kus ümbruses on juba varem välja kujunenud tööstusala ning -hooned ja toimiv teede võrgustik. Eelkõige on kavandatav selletõttu loogilises asukohas, et ümber Otepää linna on Natura 2000 ala võrgustik, mis teeb keeruliseks linnapiiridest väljaspool tootmistegevuse arendamist. DP alal maakasutuse funktsioonide ning krundi piiride täpsustamine (vastava vajaduse selgumisel) on võimalik DP menetluse edasises protsessis. KSH menetlus looks mh küll suurema kaasamis võimaluse, kui vaid DP menetlus, kuid paikkonna probleemide fokuseeritus (müra, vt ka ptk 3.5.1) võimaldab parimaid maakasutuse funktsioone otsida ka ilma nö kontrolliva ja täiendavalt DP-d suunava KSH menetluseta. DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks. Ptk 1.1 võib siinkohal veel ära mainida ka UPM-Kymmene Otepää OÜ jääksoojuse kasutamise võimalusi naabrusala arendamisel (st puudub otsene vajadus kaugkütte piirkonna laiendamiseks). 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit DP maakasutuslikud eesmärgid ei järgi valla 2013. a ÜP-d (vt ka ptk 2). Samas toetudes ptk 3.1, ongi selgunud, et toona määratud maakasutus ei ole ka osutunud efektiivseks (sh häiringute leevendamisel, kui tegevus (eelkõige öösel) viiakse pidevalt normide kohaseks) ning leidnud kasutust rekreatiivsetel eesmärkidel. DP menetlemisega paralleelset toimub ka valla ÜP uue versiooni menetlus, mis seni kogutud või täienevalt kogutavat (DP menetluse käigus) teavet ka arvesse võtab. DP loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. Muuhulgas võib tulevikus alal ärifunktsioonide edenemise toetamiseks kaaluda omavalitsus 18 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. teedevõrgu parendamist (ida-lääne suunalise liikluse kontekstis, DP alalt Pikk tn suunas), arvestades, et raskeliiklus oleks suunatud DP alale Tehase teelt (kõrvalmaantee nr 23165). 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Detailplaneeringu edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas. DP käigus püütakse välja selgitada, kas antud maatükile on võimalik määrata paremat maakasutust kui senine. Hetkeseisuga on Hundivälja kinnistu nn. puhvriks tööstusala ja elamualade vahel, kuid puhvrina ei täida ala oma täit eesmärki (toetudes ka ptk 3.1). DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP seega otseseks vahendiks näiteks riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab muuhulgas tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes ka ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) Käesolev ptk — strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) — jaotub omakorda viieks alamptk-ks. 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale) Toetudes ptk 1, 2, 3.1 ja 3.2, siis tööstusala laiendamine vastavas asukohas on soositud juhul, kui alal ei arendata rasketööstust. Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus, kuid maastikuvorme kui selliseid ei muudetaks. See järeldus arvestab ka asjaolu, et tõenäoliselt on vajalik ala ka osalt pinnasega täita. Pinnasega täitmine toimub analoogselt Rummu 19 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. katastriüksusele (asjakohase registreeringu alusel), kuid arvestades Hundivälja kinnistu maapinna kõrgust (122,5 m merepinnast; Rummu kinnistul 120 m), tuleb Hundivälja kinnistul maapinda vähem tõsta. Lõplik pinnasega täitmise vajadus ja maht selgub planeerimise käigus. Lokaalne maastikuilme mingil määral muutub, sest lisaks olemasolevatele tööstushoonetele naaberkinnistutel lisandub planeeritavale alale uusi tööstus- ja/või ärihooneid (samas tegemist ei ole jällegi olulise negatiivse muutusega). Alale hoonete kavandamine ja kasutuselevõtt ei oma olulist negatiivset mõju ka mullale ja pinnasele ning veestikule või kliimale. Arvestades juba DP ala ümbritsevat maakasutust ning Natura 2000 võrgustiku lähedust Otepää linnale, on Hundivälja kinnistu üks väheseid kohti linnas, kus on võimalik äri- ja tootmisalasid juurde tekitada; sh tuleb arvestada valla ÜP-s sätestatut, et Otepää keskkonnaväärtusteks on mh aedlinna miljööväärtuslik ruum, pargialad ning atraktiivne turismi- ja puhkemaastik. DP kavas (koostatud enne DP algatamist) oli juba ette nähtud tööstusala ja elamualade vahele puhvertsoonid (puhveralade laiused varieeruvad vahemikus 11-60 m). Siiski vajaks käsiteltav DP menetlus täiendavaid tõendeid, et uuendatav maakasutus võimaldab täiendavalt minimeerida UPM-Kymmene Otepää OÜ tootmisest (ptk 1.2) johtuvaid mürahäiringuid linna elamualadele. Seega tuleb DP menetlusse lisada müralevi modelleerimine, mille abil saab täpsustada ka tulevaste hoonestusalade asupaikasid ning vajadusel krundipiire, et tõendada ka uushoonestuse müra vähendamise võimekust. DP rakendusosasse on mõistlik kaaluda omakorda meedet, et enne, kui ei ole müraga seonduvaid probleeme lahendatud ning meetmeid rakendatud ja tõendatud kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile meetme toimet (müra levikule, nii päevasel kui ka öisel ajal), mitte lubada muud uusehitustegevust, mis ei ole mõeldud olemasolevate keskkonnamõjude ja -häiringute leevendamise tarbeks. Nt, kui müra modelleerimise käigus selgub, et püstitatavad hooned tagavad tõhusama müraleviku tõkestamise kui senine maakastusus, võib nimetatud hooneid püstitada (eelnevalt veel hoone täpse asupaiga osas müra modelleerimise teostamise teel). Tööstuse ja äriga seotud hoonete edasisel kavandamisel (mh juba projekteerimisel valitud hoonestusalades) tuleb arvestada ka tehnoseadmetega, mis võivad elamualadele häiringuid tekitada. Uute hoonete püstitamisel kavandada müra tekitavad tehnoseadmed (nt ventilatsioonide väljapuhked) naabruskonna elamualadest (vt ka joonist 2.1) eemale, nt tootmise siseala suunas. Vastav tingimus tuleb seada DP-sse ja kui see ei ole täidetav, nt hetkel ettenägematul põhjusel, siis müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi modelleerimised, määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute vähendamiseks/vältimiseks) arvestades mh elukeskkonnaesteetikat. Seega tõendamaks maakasutuse muutuse efektiivsust (müra häiringute vähendamisel) ja maakasutuse paremaks planeerimiseks tuleb DP raames rakendada järgnevaid meetmeid (toetamaks mh otsustusprotsessidel tehtavaid valikuid):  DP menetluses viia läbi müra modelleerimine (sh kavandatud ehitusalade määratlemiseks viisil, et minimeeritaks UPM-Kymmene Otepää OÜ tootmisest tulevaid häiringuid elamualadele). Mh määrata täpsustavalt ümbritseva maakasutuse mürakategooriad, et tagada elanikele normide kohased elutingimused (nii öösel kui ka päevasel ajal);  DP rakendusosasse seada tingimus - enne, kui ei ole müraga seonduvaid probleeme lahendatud ning meetmeid rakendatud ja tõendatud kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile meetme toimet (müra levikule, nii päevasel kui ka öisel ajal), mitte lubada muud uusehitustegevust, mis ei ole mõeldud olemasolevate keskkonnamõjude 20 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. ja -häiringute leevendamise tarbeks. Nt, kui müra modelleerimise käigus selgub, et püstitatavad hooned tagavad tõhusama müraleviku tõkestamise kui senine maakastusus, võib nimetatud hooneid püstitada (eelnevalt veel hoone täpse asupaiga osas müra modelleerimise teostamise teel).  DP rakendusosasse seada tingimus - tööstuse ja äriga seotud hoonete edasisel kavandamisel (mh juba projekteerimisel valitud hoonestusalades) mürahäiringut tekitavad tehnoseadmed (nt ventilatsiooni väljapuhked, konditsioneerid jms seadmed) kavandada DP kava naabruskonna elamutest (vt ka joonist 2.1) eemale tootmise siseala suunas. Kui see ei ole täidetav, siis müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi modelleerimised, määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute vähendamiseks/vältimiseks) arvestades mh elukeskkonnaesteetikat. 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) Müraga seonduvat ja vastavaid tingimusi on juba kajastatud ptk 3.5.1. Inimeste heaolu võib muuhulgas seostada veel nt jäätmete, vibratsiooni-, lõhna- ja valgusreostuse valdkondadega. Kavandatava tegevuse korral ei ole ehitusperioodil ega ka ala võimalikul kasutusajal ette näha vastavate valdkondade puhul tegureid, mis võiksid kaasa tuua olulist või leevendamist vajavaid negatiivseid mõjusid (käsitletud piirkonnas). DP realiseerumisel on tõenäosus Otepääl täiendavate töökohtade tekkeks, mis mõjub inimeste heaolule positiivselt (siinkohal on arvestatud ka ptk 3.5.1 sätestatud meetmete rakendamisega). 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1.1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. Samuti ei esine looduslikke iseärasusi (arvestades ka ptk 3.5.4 kirjeldatut) või kultuuripärandit, mis kavandatavat tegevust võiks mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Toetudes ptk 2, siis ei esine planeeritaval alal või selle lähipiirkonnas loodusobjekte või Natura 2000 alasid, mida võidakse mõjutada. Vastavast tulenevalt negatiivsed mõjud (sh eeldused) kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele puuduvad. 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeritu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset riigipiiriülest mõju. 3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes Tegevuse kava elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk 21 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse vajadusel) on seotud järgmiste teemadega:  maa ja maakasutus;  märgalad;  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;  muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);  maavarade kasutus;  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;  maastik (sh pinnavormid);  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud. Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud peatükkides 1, 3.1, 3.2, 3.5.1. Kogutud teabe põhjal on võimalik negatiivseid mõjusid minimeerida ptk 3.5.1 esitatud meetme abil. Märgalad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et otsesed seosed jõeäärsete aladega, jõesuudmetega, randade ja/või kallastega puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud alal ei ole seost merekeskkonnaga ning veestikuga seonduvat on käsitletud ptk-s 2 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel eeldus negatiivseks mõjuks puudub. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba ptk-s 3.5.1. Tegevusest tulenevaid võimalikke negatiivseid mõjusid (müra kontekstis) on võimalik minimeerida ptk 3.5.1 esitatud meetmete abil. Maavarade kasutus – kavandatav DP ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Arendustegevuse alal vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid soovida. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte negatiivselt. Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel. Ressursside kasutamise positiivse poole pealt saab välja tuua selle, et UPM-Kymmene Otepää OÜ tehase katlamajas saab toota rohkem 22 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. soojust kui tehasel endal on vaja, seega on võimalus tulevikus vajadusel kasutada tehasest ülejäävat soojust nt DP arenduse alal. Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) olulist ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1, 3.5.1 ja 3.5.2). Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavaid teemasid on kajastatud ptk-s 2, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmete põhjal pole looduslikule mitmekesisusele ja kaitstavatele loodusobjektidele negatiivset mõju ette näha. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk- s 1 ja 2 esitatud ning ptk-s 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus on tulenevalt mürast. Järgida tuleb ptk 3.5.1 seatud meetmeid. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – vastavat teemat on kajastatud ptk-s 3.5.5 ning kavandatud tegevusel puudub negatiivse mõju eeldus teemavaldkonnale. 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, siis võib sedastada järgnevat - kui esineks tungib vajadus esialgse DP kava (koostatud enne DP algatamist) maakasutuse alternatiivide suuremahuliseks ümbervaatamiseks, siis võiks tugevamalt kaalutleda DP menetluse nõustamist läbi KSH menetluse algatamise. Eriti juhul kui vajalik oleks teostada väga erinevaid uuringuid, millede tulemuste tõlgendamiseks ja valikute tegemiseks olekski KSH protsess kohane. Samas konkreetses asupaigas on võimalike probleemide juurpõhjuseks müra (eelkõige öine). Seega on võimalik maakasutust kavandada (vaid DP menetluses) vaid vastavale teemale kontsentreerudes (vt ka ptk 3.5.1), leides vastavate sisendite ehk uuringute kaudu võimalikult optimaalne maakasutus (liitmata otsustusprotsessi KSH menetlust), tagades ka DP ala ümbruskonna seniste maakasutusfunktsioonide kestlikust ja/või positiivset (kohaliku omavalitsuse eesmärkide tervikkontseptsioonis) arengut. Siinkohal tuleb siiski välja tuua, et kui otsustaja (kohalik omavalitsus) soovib saavutada erinevate osapoolte veelgi suuremat ja süsteemsemat kaasatust, kui vaid DP menetlus, siis selleks on sobilik KSH menetluse algatamine. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, tuvastas Alkranel OÜ oma töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste/soovituste parameetrite ehk suuniste rakendamise üle. 23 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Kokkuvõte Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli DP (algatatud Otepää Vallavolikogu 23.09.2021. a otsusega nr 1-3/24), mis hõlmab katastriüksuseid Hundivälja (55701:001:0199), Hundisoo tänav T1 (63601:001:0318), Hundisoo tänav T2 (63601:001:0319, u 0,07 ha) ja Hundisoo tänav (63601:001:0317, u 0,5 ha). DP eesmärgiks on tootmismaade arendamine (ärimaa kõrvalotstarbega). Eesmärgi saavutamiseks soovitakse kaaluda Hundivälja kinnistu jagamist viieks krundiks (lisaks nt transpordimaa kavandamine jms), maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist (valla üldplaneeringu järgse puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa muutmine) tootmismaaks ja ehitusõiguse määramist tootmishoonete püstitamiseks ning ligipääsuteede rajamiseks. DP algatamise dokumentatsioonist nähtus mh järgnevat – üldplaneeringu (2013) mõistes on tootmismaa tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maa, mille puhul tuleb arvestada tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on tootmismaale lisatud laohoone maa, kaubandus- ja teenindushoone maa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või lao- või kaubandus- või teenindushoone maana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Seega kavandataks nii äri- kui ka tootmisfunktsioone. Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud infost, siis võib sedastada järgnevat - kui esineks tungib vajadus esialgse DP kava (koostatud enne DP algatamist) maakasutuse alternatiivide suuremahuliseks ümbervaatamiseks, siis võiks tugevamalt kaalutleda DP menetluse nõustamist läbi KSH menetluse algatamise. Eriti juhul kui vajalik oleks teostada väga erinevaid uuringuid, millede tulemuste tõlgendamiseks ja valikute tegemiseks olekski KSH protsess kohane. Samas konkreetses asupaigas on võimalike probleemide juurpõhjuseks müra (eelkõige öine). Seega on võimalik maakasutust kavandada (vaid DP menetluses) vaid vastavale teemale kontsentreerudes (vt ka ptk 3.5.1), leides vastavate sisendite ehk uuringute kaudu võimalikult optimaalne maakasutus (liitmata otsustusprotsessi KSH menetlust), tagades ka DP ala ümbruskonna seniste maakasutusfunktsioonide kestlikust ja/või positiivset (kohaliku omavalitsuse eesmärkide tervikkontseptsioonis) arengut. Siinkohal tuleb siiski välja tuua, et kui otsustaja (kohalik omavalitsus) soovib saavutada erinevate osapoolte veelgi suuremat ja süsteemsemat kaasatust, kui vaid DP menetlus, siis selleks on sobilik KSH menetluse algatamine. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, tuvastas Alkranel OÜ oma töös Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses. KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste/soovituste parameetrite ehk suuniste rakendamise üle. 24 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms): 1. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2015. 2. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018. 3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (04.08.2022). 4. Eesti statistikaameti kaardirakendus. Eesti Statistikaamet, 2022. 5. Kagu-Eesti tööstusalade uuring. OÜ Cumulus Consulting, 2020. 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, 2022. 7. Maa-ameti kaardirakendused, 2022. 8. Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019-2028. Otepää Vallavolikogu ja Otepää Vallavalitsus, 2019. 9. Otepää valla üldplaneering. OÜ Hendrikson & Ko, 2013. 10. Planeerimise eripärad Otepääl vineeritehase näitel. Otepää Teataja, artikli autor Kristjan Rebane. Ilmunud 07.10.2021. 11. Valga maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2017. 25 Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade DP KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2022. OTEPÄÄ VALLAVOLIKOGU EELNÕU Otepää . oktoober 2022 nr 1-3/ Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine Otepää Vallavolikogu algatas 23. septembril 2021. a otsusega nr 1-3/24 Otepää vallasiseses linnas asuva Otepää valla üldplaneeringut muutva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu ning … 2022. a otsusega nr 1-3/… … eelnimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringuga soovitakse Hundivälja kinnistu jagamist kruntideks, maakasutuse juhtfunktsiooni muutmist ja ehitusõiguse määramist tootmishoonete püstitamiseks. Planeeritav ala asub Otepää linna elamualade ja Hundisoo tööstuspiirkonna vahelisel alal. Planeeritav ala hõlmab tervikuna Hundivälja katastriüksust (katastritunnus 55701:001:0199, sihtotstarve sihtotstarbeta maa, pindala 127058 m²). Terviklahenduse väljatöötamiseks on kaasatud detailplaneeringu alasse Otepää valla omandis olevad Hundisoo tänav T1 katastriüksus (katastritunnus 63601:001:0318, sihtotstarve transpordimaa, pindala 5127 m²), Hundisoo tänav T2 katastriüksus (katastritunnus 63601:001:0319, sihtotstarve transpordimaa) ca 700 m2 suuruses osas ja Hundisoo tänav katastriüksus (katastritunnus 63601:001:0317, sihtotstarve transpordimaa) ca 0,5 ha suuruses osas. Planeeritava maa-ala pindala on ca 14 ha. Algatamise otsuses on toodud välja, et Otepää Vallavalitsus koostab detailplaneeringu seisukohad. Planeerimisseaduse § 6 lõike 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Osaühing Alkranel on koostanud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Detailplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamisel on arvestatud eelhinnangus ning koostamisel olevas valla Otepää valla üldplaneeringus välja toodud väiketootmise kavandamisele esitatud tingimustega. Otepää Vallavalitsus esitas detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ettepanekute ja seisukohtade saamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb – Rahandusministeeriumile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Päästeametile ja Terviseametile. Ettepanekud detailplaneeringu lähteseisukohtadele tegid … Otepää Vallavalitsus kaasas detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse andmiseks isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ning kaasamist soovinud isikud. Arvamused detailplaneeringu eelnõule esitasid … Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 126 ning Otepää Vallavolikogu 18. veebruari 2016. a määruse nr 2 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Otepää vallas“ § 2 punkti 2, Otepää Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Otepää vallasiseses linnas asuva Hundivälja katastriüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1). 2. Otsusega on võimalik tutvuda Otepää valla dokumendiregistris ja tööajal Otepää Vallavalitsuses (aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää). 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade väljastamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Otepää Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Rein Pullerits Volikogu esimees EELNÕU Otepää Vallavolikogu … 2022. a otsuse nr 1-3/… Lisa 1 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Planeeritava ala asukoht ja ulatus Otepää vallasisess linnas asuv planeeritav maa-ala hõlmab Hundivälja katastriüksust (katastritunnus 55701:001:0199, pindala on 127 058 m², sihtotstarve sihtotstarbeta maa), Hundisoo tänav T1 katastriüksust (katastritunnus 63601:001:0318, pindala 5127 m², sihtotstarve transpordimaa), Hundisoo tänav T2 katastriüksust (katastritunnus 63601:001:0319, sihtotstarve transpordimaa) ca 700 m2 osas ja Hundisoo tänav katastriüksust (katastritunnus 63601:001:0317, sihtotstarve transpordimaa) ca 0,5 ha osas. Planeeritava ala asukoht ning kontaktvöönd on toodu Otepää Vallavolikogu algatas 23. septembril 2021. a otsuses nr 1-3/24 (lisas 1). 2. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda ehitusõiguse määramist tootmishoonete püstitamiseks. Planeeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele, heakorrale. 3. Detailplaneeringu koostamise õigus Planeering tuleb koostada geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isiku poolt või isiku poolt, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. 4. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd: • Päästeamet; • Keskkonnaamet; • Terviseamet; • Rahandusministeerium; • Transpordiamet; • Olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu koostamisel kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, piirinaabrid ning isikuid, kelle õigusi planeering puudutab. Kui detailplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et planeeringu lahendus puudutab mõnda teist valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasutust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaastakse puudutatu koheselt planeeringu koostamisse. Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Otepää Vallavalitsuse planeerimisspetsialistile. EELNÕU 5. Varem koostatud ning koostamisel olevad arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid: • Otepää valla arengukava 2019-2028; • Otepää valla arenguvisioon kuni 2040; • Valga maakonnaplaneering 2030+; • Otepää valla üldplaneering; • Koostamisel olev Otepää valla üldplaneering; • Tehase 2, Savikalda, Saviaugu ja Savikese ning selle lähiümbruse detailplaneering; • Tehase kinnistu katlamaja detailplaneering; • Koostamisel olev Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneering; • Koostamisel olev Hundisoo 5a katastriüksuse detailplaneering; • Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; • Kagu-Eesti tööstusalade uuring. OÜ Cumulus Consulting, 2020; • Mürauuring. UPM-Kymmene Otepää OÜ vineeritehase piirkond. Promethor Oy, 2022; • Otepääl Hundivälja kinnistu (55701:001:0199) ning selle lähialade detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang; • Transpordiameti 01.11.2021. a kiri 01.11.2021. a nr 7.1-2/21/24252-1 (https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=285443); • Maa-ameti 15.10.2021. a nr 6-3/21/15973-2 (https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=284655) ; • Muud asjakohased õigusaktid ja dokumendid. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel. 7. Planeeringu sisu 7.1. Detailplaneeringu ülesanded: • planeeringuala kruntideks jaotamine; • krundi hoonestusala määramine; • krundi ehitusõiguse määramine; • detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; • ehitise ehituslike tingimuste määramine; • ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; • liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine; • haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; • kuja määramine; • kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; • müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; • kalda ehituskeeluvööndi vähendamine; • servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine; • eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine; EELNÕU • põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda. 7.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: Kontaktvööndi analüüsimisel tuleb aluseks võtta detailplaneeringu algatamise otsuse lisas määratud planeeritava maa-ala kontaktvööndi piir. • lähiümbruse olemasolev liiklusskeem, juurdepääs(-ud) krundile, teed; • kontaktvööndi kinnistute struktuur ning maakasutuse juhtotstarbed ja piirangud; • põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda; • esitada kontaktvööndi analüüs (mõjuala analüüs- kavandatava mõju ümbritsevale ja ümbritseva mõju kavandatavale); • põhjendada planeeringulahenduse kooskõla Otepää valla üldplaneeringuga; • põhjendada Otepää valla üldplaneeringu muutmise vajadust; • sotsiaalsete mõjude hindamine. 7.3. Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs: Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal: • planeeritava ala piir; • planeeritavate katastriüksuste sihtotstarbed ja pindalad; • ehitiste olemasolu; • planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste ulatus; • senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste ja naabrusõiguste osas; • olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed. 7.4 Muudatuste tegemine üldplaneeringusse Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste osa muudatuste ettepanek. 7.5 Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi: • määrata hoonestusala, mille piires võib ehitada krundil ehitusõigusega määratud hooneid; • anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelne ja kavandatav krundi/kruntide pindala/pindalad, krundi kasutamise sihtotstarve (leppemärgid on kättesaadavad valla veebilehel aadressil: http://www.otepaa.ee/eeskirjad-ja-korrad-taotluste-vormid ). 7.6. Krundi ehitusõigus: • planeeringus määrata krundi kasutamise sihtotstarbed vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikele leppemärkidele; • hoonete suurim lubatud arv krundil; • suurim lubatud ehitistealune (sh parklad, teed) pind on 70% krundi pindalast; • lubatud kõrgus; • asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus; • anda ehitusõiguse koondtabel. 7.6. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele: • lubatud korruselisus – põhihoone lubatud korruselisus on kuni 3, abihoonetel 1; • katusekalded – määrata planeeringuga; EELNÕU • katuse tüüp – määrata planeeringuga; • välisviimistluse materjalid - määrata planeeringuga; • +/- 0.00 sidumine. 7.7. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus • tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja laiused • krundile teemaa alalt juurdepääsude asukohad, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud; • liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine. Äri maa-ala kõrvalfunktsioon on lubatud juhul, kui katastriüksusel on lahendatud sellega seotud parkimisvajadus; 7.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist: • määrata säilitatav ja/või likvideeritav haljastus. Vähemalt 20% krundi pindalast tuleb haljastada (sellest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus); • määrata jäätmekäitluse korraldus. 7.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad • olemasoleva olukorra kirjeldus; • planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (veevarustus, heit- ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); • tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritud maa-alad; • lahendada tuletõrjeveevarustus vastavalt Eesti standardile EVS 812-6:2012+A1:2013. 7.10. Ehitistevahelised kujad: • tagada tuleohutuse nõuded. 7.11. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmise vajadus. Määrata vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus. 7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti Standard EVS 809-1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks. 7.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Täpsustada planeeringuga. Maa-alade arendamisel tuleb: • tootmisprotsessi tehniliste seadmete ajamid paigutada hoone sisse (ei puuduta sisekliima tagamise süsteemi osasid ning ei hõlma näiteks päikesepargi mootorite ajameid); • juhul, kui kinnistu piirneb elamu maa-alaga või eluhoonega, ei ole lubatud elamu kõrvale paigutada manööverdusalasid; • tehnoloogilise protsessi lõhnahäiring ei tohi hoonest väljuda; • piirkonnas ei ole lubatud põllumajanduslik looma- ja linnukasvatus. Maa-alade arendamisel tuleb arendajal jälgida keskkonnanõuetest kinnipidamist, et ei halveneks keskkonna (vesi, müra, õhusaaste) seisund: EELNÕU • tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tuleb tagada eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus; • tootmistegevuse kavandamisel tuleb kasutada veekeskkonda säästvaid lahendusi. • välisõhu kvaliteeti negatiivselt mõjutava (sh lõhnahäiringut põhjustava) tootmistegevuse jaoks uue tootmise maa-ala planeerimist tuleb üldjuhul vältida; • kui uue tootmise maa-ala arendamisega kaasnevad eeldatavalt negatiivsed keskkonnamõjud (sh mõju inimese tervisele ja heaolule), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid eelhindamise ja vajadusel keskkonnamõju hindamise käigus, pöörates eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele; • nii olemasolevatel kui ka uutel välisõhu kvaliteeti mõjutavatel tootmisaladel tuleb igati soosida parima võimaliku tehnoloogia ja leevendavate meetmete kasutuselevõttu heitekoguste vähendamiseks. 7.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Vajadusel seada planeeringuga. 7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Täpsustada planeeringuga. 7.16. Planeeringu elluviimine Anda planeeringu elluviimise ajakava ja elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu, mis tagavad planeeringu elluviimise. 8. Nõuded planeeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks Detailplaneering esitada Otepää Vallavalitsusele planeeringu eelnõu, põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ning lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. Materjalid tuleb esitada läbivaatamiseks digitaalselt (seletuskiri doc ja pdf failina, joonised pdf failina). Tehnovõrkude osas teeb koostööd vastavate ametkondadega planeerija ning kirjavahetus edastatakse Otepää Vallavalitsusele. Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Juhul kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuse alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik hankida uued kooskõlastused. 9. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada MKM määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topogeodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Juhul kui planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandusametisse. Detailplaneering koostada kuni kaks aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajate ja vajadusel Põllumajandusametiga. Kui alal on toimunud olulised muutused siis on vajalik alusplaani aktualiseerimine. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. • Situatsiooniskeem; EELNÕU • Olemasolev olukord, M 1:1000; • Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, M 1:2000 • Planeeringu põhijoonis, M 1:1000; • Tehnovõrkude lahendusskeem, M 1:1000; • Üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis; • Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised. Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleksid loetavad. 10. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneeringu eelnõu esitatakse vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (seletuskiri doc ja pdf vormingus ning joonised pdf ja dgn või dwg). Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele. Vajadusel esitatakse detailplaneeringu eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks Detailplaneering ja lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg, digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt, paberkandjal lisad skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt. Detailplaneering peab vastama Rahandusministeeriumi 17.10.2019 määrusele nr 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 11. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava: Planeeringulahenduse põhilahenduse koostamine: neli kuud; Planeeringu projekti avalik väljapanek ja arutelu korraldamine: kaks kuud; Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud; Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni viis kuud; Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →