Teie 22.08.2022
Advokaadibüroo LINDEBERG
Meie 21.09.2022 nr 2-6/22-5860-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Gregori Palm
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole 22.08.2022 küsimustega, mis puudutavad majandusaasta
aruande esitamist ja koostamist. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele
vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda selgitusi
Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks
olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused).
Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on
tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,
konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete
eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas,
mis jääb selgitustaotluse raamidesse.
Esiteks küsite, kuidas toimida olukorras, kus Rendifond OÜ-l ei ole võimalik esitada majandusaasta
aruannet, sest MTA on enda kätte võtnud majandusaasta aruande esitamiseks vajalikud dokumendid
ning keeldub neid väljastamast. Teie kirjast nähtub, et majandusaasta aruande esitamiseks vajalikud
raamatupidamisdokumendid on ära võetud kriminaalmenetluse raames. Selgitame, et KrMS § 125 lg
5 alusel on asitõendiks võetud dokumendi omanikul võimalik küsida menetlejalt selle koopiat, kui
omanikul on seda vaja majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel. Seega on isikule
seadusega tagatud õigus saada dokumentide koopiad, mille on kinnitanud menetleja ning seal toodud
andmetele tuginedes saab koostada ja esitada nõuetekohase aruande. Kui menetleja jätab taotluse
rahuldamata, on see vaidlustatav uurimiskaebemenetluses.
Teiseks küsite, kas raamatupidamisdokumentide ära võtmine kriminaalmenetluse raames võib olla
käsitletav mõjuva põhjusena majandusaasta aruande esitamata jätmiseks ÄS § 60 lg 2 tähenduses.
Selgitame, et seadusest ei tulene näiteid, mida tuleks pidada mõjuvaks põhjuseks majandusaasta
aruande esitamata jätmisel, mõjuva põhjuse hindamine on jäetud registripidaja kaalutlusotsuseks igas
konkreetses olukorras. Mõjuvaks põhjuseks ÄS § 60 lg 2 tähenduses ei ole näiteks olukord, kus
ühingul on probleemid raamatupidamisega või juhatuse liige ei ole kättesaadav. Need on probleemid,
mille ärahoidmine on ühingu enda riskialas. Mõjuvaks põhjuseks, mis võib aruande esitamata jätmist
vabandada, peab olema mingi erakorraline ja ühingu riskialast väljapool esinev asjaolu.1
1 Saare, K. Volens, U. Vutt, A. Vutt, M. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. 2015. lk 317-318.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Küsimused 3 ja 4 kuuluvad Rahandusministeeriumi pädevusse, kuna nõuded majandusaasta aruande
sisule tulenevad raamatupidamise seadusest. Käesoleva vastusega edastame Teie kirja küsimustele
3 ja 4 vastamiseks Rahandusministeeriumile.
Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei
tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust
mõistab Eesti Vabariigis põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarit Puhm
nõunik
/*Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
[email protected]