Saatja: "Merike Lille" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info" <
[email protected]>, "maaamet maaamet ee" <
[email protected]>,
[email protected],
[email protected]
Teema: Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala DP kehtestamine
Kuupäev: 2022-09-21 05:53
Tere
Edastan teile Pärnu Linnavolikogu 15.09.2022 otsuse nr 57 „Papsaare külas
Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu kehtestamine“.
Otsus on kättesaadav aadressil
https://parnu-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/merike_lille_parnu_ee/ERGU5
tSW4hRCqta3Z3wEJ3kBU5fBCp15XORdaUSfJtrE4A?e=7oUWz0
Lugupidamisega
Merike Lille
volikogu nõunik
OTSUS 15.09.2022 nr 57
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala
detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavalitsuse 17.06.2019 korraldusega nr 444 algatati Papsaare külas Ihna kinnistu (kü tunnus
16001:001:0001) detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline
hindamine (Ihna kinnistu alal). Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks ca 40
üksikelamu rajamine.
Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 52 võeti vastu Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneering
ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (Jõesuudme elamualal).
Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepaneku alusel on
detailplaneeringu nimetuseks määratud „Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala
detailplaneering“ (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneeringu alal kehtib Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud „Jõesuudme ja
Päikesemetsa kinnistute detailplaneering“, mis uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks
(PlanS § 140 lõige 8).
Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks ca 40 üksikelamu rajamine. Pärnu
Linnavalitsus on enne detailplaneeringu vastuvõtmist menetlusse kaasanud Audru jõe äärsed ranna
ehituskeeluvööndis olevad elamumaad, mis on Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16
kehtestatud „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga“ (edaspidi kehtiv
detailplaneering) moodustatud kinnistud, nn Jõesuudme elamuala, eesmärgiga vähendada neil kinnistutel
Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning muuta kruntide ehitusõigust, arhitektuurseid tingimusi ning
osaliselt krundipiire. Kehtiva detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse jaoks jõe ehituskeeluvööndit
vähendama ei pidanud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on tekkinud, kuna Jõesuudme ja
Päikesemetsa detailplaneeringu menetlemise käigus on jäänud tähelepanuta nii kohalikul omavalitsusel
kui ka Keskkonnaametil Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatus. Jõesuudme elamuala planeeritud
kinnistud jäävad täielikult Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse ning kavandatud tegevust pole
võimalik ehituskeeluvööndit vähendamata ellu viia. Ehituskeeluvööndit on vaja vähendada
hoonestusaladeni. Olemasolevad kanalid on rajatud kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse
alusel, ehituskeeluvööndit nende jaoks vähendama ei pea.
Ihna kinnistuga piirneb „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu“ ala, mille arendajaks
on ka Ihna kinnistu detailplaneeringust huvitatud isik. Koostöös arendaja, kohaliku omavalitsuse ja
Keskkonnaametiga on kokku lepitud, et Ihna maaüksuse detailplaneeringualaga liidetakse Jõesuudme ja
Päikesemetsa detailplaneeringuala ning detailplaneeringus nähakse ette elamupiirkonna rajamiseks
vajalikud tegevused, sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Seetõttu ei ole Jõesuudme
elamuala ehituskeeluvööndi vähendamiseks algatatud eraldi detailplaneeringu menetlust, vaid kaks
planeeringuala on liidetud kokku ja jätkatud planeerimisseaduse § 142 kohase menetlusega.
Planeerimisseaduse alusel on võimalik peale detailplaneeringu algatamist põhjendatud vajadusel
planeeringuala suurust täpsustada ja lähtuvalt planeeringu eesmärkide täpsustamisel menetleda
planeeringut vastavalt seadusele.
Planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79 ha, 100%
maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2,
100% elamumaa), Jõesuudme põik 2 (kü 16001:001:0143, pindala 12643 m2, 100% üldkasutatav maa),
Jõesuudme põik 3 (kü 16001:001:0144, pindala 2496 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 4 (kü
62401:001:0323, pindala 5468 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 5 (kü 62401:001:0325, pindala
2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 6 (kü 62401:001:0327, pindala 3849 m2, 100% elamumaa),
Jõesuudme põik 7 (kü 62401:001:0328, pindala 2500 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 8 (kü
62401:001:0329, pindala 3844 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 9 (kü 62401:001:0330, pindala
2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 10 (kü 62401:001:0331, pindala 3958 m2 , 100%
elamumaa), Jõesuudme põik 12 (kü 62401:001:0332, pindala 4974 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme
põik T3 (kü 62401:001:0333, pindala 2257 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T2 (kü
16001:001:0146, pindala 914 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T1 (kü 16001:001:0145,
pindala 117 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik 4a (kü 62401:001:0324, pindala 86 m2, 100%
tootmismaa), Jõesuudme põik 5a kinnistuid (kü 62401:001:0326, pindala 81 m2, 100% tootmismaa) ning
Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav
maa), mis piirnevad Audru jõega, Elu ja Kaubasadama teega.
Planeeritav maa-ala on pindalaga ca 27 ha, millest ca 21 ha moodustab Ihna kinnistu. Audru valla
üldplaneeringuga on maa-ala reserveeritud elamumaaks.
Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit Audru
jõe ehituskeeluvööndini. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut käsitletakse looduskaitseseaduses
üldplaneeringu muudatusettepanekuna (ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut käsitletakse
seletuskirja peatükis 7.11). Samas järgib detailplaneeringu lahendus üldisi Audru valla üldplaneeringus
toodud põhimõtteid (vt seletuskirja peatükk 4).
Audru jõega piirneval Jõesuudme elamualal on kehtiva detailplaneeringu alusel alustatud planeeringu
elluviimisega. Moodustatud on krundid, välja on ehitatud juurdepääsutee ja tehnovõrgud elamumaa
kruntideni. Rajatud on kanalid. Kehtiva detailplaneeringuga määratud hoonestusalad asuvad väljapool
Audru jõe ehituskeeluvööndit. Korrastatud on üldmaa ja rajatud mahasõit, mille kaudu on juurdepääs
kallasrajale. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et ellu viia Jõesuudme ja Päikesemetsa
detailplaneeringuga kavandatud tegevus, ehituskeeluvööndit vähendamata ei ole võimalik planeeritud
hoonetele ehitusluba väljastada.
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi täpsem asukoht ilmnes 2021. aastal, kui Maa-ameti geoportaali
kitsenduste kaardil kuvati mereranna korduva üleujutusala piir, üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest,
mis on aluseks ranna ehituskeeluvööndi ulatusele, laiusega 100 m. Varasemalt ei arvestanud kaardil
kujutatud ehituskeeluvööndi kitsendused looduskaitseseaduses sätestatud kõrgveepiiriga (LKS § 35 lg 31).
Jõesuudme elamuala piirneb Audru jõega, mille lõunapoolne kallas asub mere ja jõe vahelisel kitsal
poolsaarel. Varasemalt oli ranna ehituskeeluvöönd poolsaarel kuvatud veepiirist 100 m laiuselt, Maa-
ameti täpsustusega 2021. aastal nihkus ranna ehituskeeluvöönd ca 350 m maa poole, ulatudes kordades
üle jõe kalda ehituskeeluvööndi. Arvestades ilmsiks tulnud olukorda, on vaja ehituskeeluvööndit
vähendada planeeringuga määratud hoonestusaladeni. Olemasolevad kanalid on rajatud kehtiva
detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse alusel, ehituskeeluvööndit nende jaoks vähendama ei pea.
Ranna piiranguvööndis asuvatel hoonestusaladel metsamaad ei asu, seega ranna ehituskeeluvööndit
nendel aladel vähendama ei pea.
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste
muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele
kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda
2
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Ihna kinnistu osas on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostanud Maves AS.
Eelhinnangus on hinnatud mõjusid maakasutusele, taimestikule, loomastikule, loodusressurssidele,
kaitseväärtustele sh Natura aladele, veestikule, käsitletud on üleujutusala ja sellest tingitud ohtu, ära on
toodud ranna ja kalda piiranguvööndid, käsitletud on müra, vibratsiooni, soojust, valgust, kiirgust, lõhna
mõju, võimalikku ohtu inimese tervisele või keskkonnale sh õnnetuste esinemise võimalikkust.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise
ettepanekuga Maanteeamet, Päästeamet, Terviseamet, Põllumajandusamet ja Rahandusministeerium,
edastades ühtlasi täiendusettepanekud planeeringu koostamiseks. Rahandusministeerium ei ole pidanud
vajalikuks määrata täiendavaid koostöötegijaid. Täiendusettepanekutega on planeeringu lahenduses
arvestatud.
Jõesuudme elamuala osas on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostanud Kobras AS.
Eelhinnangus on analüüsitud detailplaneeringu seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
arvestades nende kehtestamise tasandit, sh Pärnu maakonnaplaneeringuga, Audru valla üldplaneeringuga,
õiguslikke piiranguid, mõjusid maakasutusele, taimestikule, loomastikule, loodusressurssidele,
kaitseväärtustele sh Natura 2000 võrgustiku aladele, veestikule, käsitletud on üleujutusala ja sellest
tingitud ohtu, ära on toodud ranna ja kalda piiranguvööndid, käsitletud on müra, vibratsiooni, soojust,
valgust, kiirgust, lõhna mõju, võimalikku ohtu inimese tervisele või keskkonnale sh õnnetuste esinemise
võimalikkust. KSH eelhinnanguga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga
Päästeamet, Terviseamet, Põllumajandusamet, Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium, edastades
ühtlasi täiendusettepanekud planeeringu koostamiseks. Täiendusettepanekutega on planeeringu
lahenduses arvestatud.
Ehituskeeluvööndi vähendamine
Keskkonnaamet on 31.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/14076-9 andnud nõusoleku Papsaare külas Ihna kinnistu
detailplaneeringuga Jõesuudme kinnistute osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks
detailplaneeringu joonisel 3. „Põhijoonis“ (kuupäev 24.08.2021, mis on vastuvõetud detailplaneeringu
joonis) näidatud ulatuses ja esitanud järgmised selgitused ning põhjendused.
Keskkonnaamet on tutvunud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusega ja selle aluseks oleva
detailplaneeringu materjalidega ning teostanud 10.01.2022 kohapealse paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi
vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 1 sätestatud tingimustest:
arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt
LKS §-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine
ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab oma seisukoha
ehituskeeluvööndi vähendamisele iga eelnimetatud asjaolu kaaludes.
Arvestades LKS § 40 sätteid ja asjaolusid, et Jõesuudme kinnistutel on arendustegevusega varasemalt
kehtestatud detailplaneeringuga alustatud ja vajalik taristu on rajatud, ei kaasne kalda looduskooslustele
täiendavalt olulist negatiivset mõju, samuti ei ole planeeringulahenduse realiseerimisega ette näha
inimmõju olulist suurenemist kallastele, planeeringus arvestatakse väljakujunenud asustusega ning
tagatakse inimeste vaba liikumine ning vaba juurdepääs. Ehituskeeluvööndi vähendamise ja võimaliku
ehitustegevusega taotluses toodud ulatuses ei kaasne täiendavat negatiivset mõju kaldakooslustele, kuna
Jõesuudme kinnistud on varasemast inimtegevusest oluliselt mõjutatud ning looduskooslused (peamiselt
üksikud puud) on säilinud ainult Jõesuudme kinnistute idapoolsel alal. Kavandatava ehituskeeluvööndi
vähendamise ja edasise ehitustegevusega ei avaldata täiendavalt olulist negatiivset mõju väljakujunenud
asustusstruktuurile arvestades Audru valla üldplaneeringut ja osaliselt juba tekkinud elamupiirkondi
Audru jõe kallastel.
LKS § 40 lõike 6 kohaselt ehituskeeluvööndi laiuse vähendamine jõustub kehtestatud detailplaneeringu
jõustumisel.
3
Detailplaneeringu lahendus
Audru valla üldplaneeringu ruumilise arengu üldpõhimõtete kohaselt on Pärnu linna ja Audru aleviku
vaheline ala kavas kujundada kompaktsema asustusega alaks, kus domineerivad linna keskkonnast
suuremad elamukrundid. Audru valla arengukava eesmärk on valla elanike väljarännet vähendada ning
sisserännet suurendada heas elukeskkonnas, kus tagatud avalikud teenused, sotsiaalne ja tehniline taristu.
Planeeritav maa-ala on pindalaga ca 27 ha, millest ca 21 ha moodustab Ihna kinnistu. Audru valla
üldplaneeringuga on maa-ala reserveeritud elamumaaks.
Üldplaneeringu kohaselt peavad jõeäärsed krundid olema vähemalt suurusega 2500 m2 ja kaugemal
suurusega 1200 m2. Krundi parkimisvajadus tuleb lahendada omal krundil. Vajalik parkimiskohtade arv
vastavalt üldplaneeringule on pereelamutel kuni 2 kohta omal krundil.
Planeeringuga jagatakse Ihna kinnistu 51 krundiks. Ihna kinnistust moodustakse 43 ühepereelamu krunti,
viis teemaa krunti, kaks haljasala maa krunti ning üks üldkasutatava maa krunt. Jõesuudme põik 10 ja
Jõesuudme põik 12 kinnistud liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2 ja Jõesuudme põik 3 kinnistud
liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2 kinnistu jagatakse Jõesuudme põik 2 ja 3 kruntidega
liidetavateks osadeks. Jõesuudme põik 3 katastriüksuse põhjaosasse, kuhu juba praeguseks on rajatud
juurdepääsutee, moodustatakse uus tee ja tänava maa krunt, mis tagab juurdepääsu Jõesuudme põik 1 ja
Jõesuudme põik 3 kinnistutele.
Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 7.2. „Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ ja tabelis 2 „Arhitektuursed
tingimused planeeritud hoonetele“ ja põhijoonisel, mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus
olevate kõigi joonistega.
Ihna elamuala üldmaa krundile Pos 1 on lubatud ehitada kuni kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku
kuni 100 m2, milleks võivad olla hooldustehnika, spordiinventari jms hoiuruum, varjualune või muu
kogukonnale vajalik ehitis. Ihna kinnistule planeeritavate elamumaa kruntidele on lubatud ehitada üks
põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 350 m2.
Kehtiva detailplaneeringu alal Jõesuudme põik kruntidel on lubatud ehitada üks põhihoone ja üks
abihoone ehitisealuse pinnaga kokku kuni 250 m2. Kahe krundi liitmisel moodustatavale krundile Pos 57
on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 700 m2.
Audru jõe ehituskeeluvööndisse detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Ehituskeeluvööndis ja
kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs
kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. Juurdepääs maismaalt kallasrajale on läbi avalikult kasutatava
Jõesuudme tee (teeregistris reg 1590192) ja üldmaa Pos 61 (Jõesuudme põik 2 kinnistu) (vt põhijoonisel
tähistatud juurdepääs). Detailplaneeringuga ei muudeta olemasolevat juurdepääsu kallasrajale.
Olemasolevate kanalite ehitusõigus määrati 2010. aastal kehtestatud detailplaneeringuga, mida käesoleva
planeeringuga ei muudeta.
Planeeritaval alal tuleb arvestada Audru jõe veetaseme tõusu võimalusega kuni 3,19 m üle merepinna –
planeeritav piirkond jääb üleujutusohuga alale. Elamu esimese korruse põranda lubatav madalaim
ehituskõrgus peab üleujutusest tingitud riskide maandamiseks olema vähemalt 3,19 m abs, soovituslikult
3,69 m abs, maa-ala hoonete ümbruses, juurdepääsuteedel ja platsidel tõsta üleujutusohu riski
maandamiseks vähemalt 2,29 m abs. Maapinda on lubatud täita hoonete ümbruses täitepinnasega, muul
alal vastavalt vajadusele. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide
asendiplaanilise osaga.
Detailplaneeringu elluviimine
Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal kulul
välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad
rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi detailplaneeringukohased rajatised),
kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.
Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu
4
realiseerimisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või
osaliseks kandmiseks, sellekohane leping on huvitatud isikuga sõlmitud.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.10 „Detailplaneeringu rakendamise nõuded“ on sätestatud
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi, sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad
rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste
takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed lähimale tehniliselt sobivaimale
võimalikule alale.
Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle andma
detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu omandaja asub
rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele.
Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb aga mõista, et
Pärnu linn asub neid välja ehitama üksnes juhul, kui Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna
arengukavas vastavad tegevused ette nähakse. Samuti tuleb mõista, et juhul, kui rajatiste välja
ehitamiseks vajaliku finantseerimise leidmine ebaõnnestub, sh kui rajatiste väljaehitamist Pärnu linna
eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas ette ei nähta, võib Pärnu linn kehtiva detailplaneeringu
kehtetuks tunnistada. Seega saab enne detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist tehtavad
kulutused olla üksnes planeeringust huvitatud isiku, sh arendaja, (äri)risk.
Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi
valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele tuginedes. Enne
hoonetele ehitusloa väljastamist tuleb teostada terviklikult ala kõrguslik planeerimine, haljastus,
kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid.
Enne ehitusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele elamumaa krundile peab selle ehituskrundini olema
välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatised.
Detailplaneeringu avalikustamine
4. veebruarist – 5. märtsini 2022 toimus Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu avalik
väljapanek. Selle käigus laekus ettepanekute ja arvamustega avaldusi kaheksalt isikult planeeringu
protsessi kohta, kellele on enne avalikku arutelu saadetud linnavalitsuse seisukohad esitatud arvamustele,
enamus arvamustega detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud.
10. märtsil 2022 toimus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, kus ei olnud
võimalik ettepanekute tegijatega esitatud ettepanekuid ja arvamusi arutada, kuna nad ei osalenud
kõnesoleva detailplaneeringu avalikus arutelus. Selle tulemusena ei olnud planeerimisosakonnal võimalik
avalduste esitajatega nende poolt esitatud ettepanekute osas kokkuleppele jõuda.
Avalikul arutelul osalejatega arutati saabunud ettepanekuid ja otsustati detailplaneeringut täpsustada
järgnevaga:
- detailplaneeringule määrati sobivamaks nimetuseks „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala
detailplaneering“;
- detailplaneeringus asendati p 4 märgitud „paadikanal“ Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute
detailplaneeringus märgitud „kanaliga“;
- detailplaneeringu seletuskirjas p 3.3 täpsustati märgitud lauses “Audru jõe äärsed kinnistud on
moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu
5
krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa krunti” lõiku „…3
transpordimaa katastriüksust“;
- p 7.1 Pos 1-le krundi kasutamise sihtotstarbeks määrati üldkasutatava maa, mis võimaldab kavandatud
abihoonete ehitamist.
Esitatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust, seetõttu täiendavat avalikustamist
korraldama ei pidanud. Detailplaneeringu põhilahenduse osas vaidlusküsimusi üles ei ole jäänud.
Esitatud ettepanekuid planeeringu protsessi kohta ei olnud võimalik arvestada, kuivõrd detailplaneeringu
koostamine on toimunud planeerimisseaduses sätestatud nõuete kohaselt, järgitud on kõiki planeerimise
põhimõtteid.
Kuna avalikul väljapanekul esitatud arvamustes kokkuleppele ei ole jõutud, siis juhindudes
planeerimisseadusest esitas planeerimisosakond detailplaneeringu Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonnale planeeringujärelevalve teostamiseks ja seisukoha võtmiseks planeeringu
avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste kohta, mida planeeringu koostamisel ei ole arvestatud.
Rahandusministeeriumi heakskiit
Rahandusministeerium on 14.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-5 „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala
detailplaneeringu heakskiitmine“ esitanud järgmised selgitused ja põhjendused.
Pärnu Linnavalitsus esitas 18.03.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Pärnus Papsaare külas Ihna
kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks
planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele oli lisatud
detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida
planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende
arvestamata jätmise kohta.
Rahandusministeerium kontrollis detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulas 26.05.2022 ära
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku
omavalitsuse. 11.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-3 andis Rahandusministeeriumi seisukohad
detailplaneeringus arvestamata jäänud arvamuste kohta. Seisukohad saadeti Pärnu Linnavalitsusele ning
arvamusi esitanud isikutele. Sama kirjaga anti hinnang detailplaneeringu koostamise vastavuse kohta
õigusaktide, sh vastavuse kohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlusnõuetele.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud
vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud
vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega.
11.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-3 tõi Rahandusministeerium kokkuvõttes välja märkused, mille osas on
vaja detailplaneeringut korrigeerida ning tagastas planeeringu Pärnu Linnavalitsusele täpsustuste
tegemiseks. Pärnu Linnavalitsus 11.07.2022 kirjaga nr 8-4/13930-75 esitas Rahandusministeeriumile
heakskiitmiseks korrigeeritud detailplaneeringu ning kinnitab, et Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala
detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on täpsustatud vastavalt Rahandusministeeriumi 11.07.2022
kirjas toodud nõuetele. Linnavalitsus on seisukohal, et esitatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu
põhilahendust. Rahandusministeerium kontrollis detailplaneeringu seletuskirja, põhijoonist ja tugijoonist
ning tõdeb, et kõiki ettepanekuid ja märkusi on arvestatud.
- Seletuskirja peatükki 1 (lk 4-6) on lisatud selgitus, miks otsustati detailplaneeringu menetlemisel Ihna
kinnistu detailplaneeringu alasse kaasata Päikesemetsa ja Jõesuudme kehtestatud planeeringuala, miks
muutus detailplaneering üldplaneeringut muutvaks ja miks oli vajalik ehituskeeluvööndit vähendada.
- Seletuskirja peatükki 4 (lk 9) on lisatud, et Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv
vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus.
Ehituskeeluvööndisse pole lubatud piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs
kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus.
Samuti on vastavad täpsustused tehtud seletuskirja peatükkides 7.2, 7.3 ja 7.8.
6
Seletuskirja peatükki 1 (lk 5) on lisatud, et korrastatud on üldmaa ja rajatud mahasõit, mille kaudu on
juurdepääs kallasrajale.
Peatükki 7.9 (tabel 3, lk 23) on lisatud täiendav rida ning lisatud, et Pos-le 1 ja Pos-le 61 tuleb seada
servituut avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Põhijoonisel on Pos-le 61 kantud
tingmärk – planeeritud juurdepääs kallasrajale. Tehnovõrkude joonisele on kantud Pos-le 61 ja Pos-le 65
servituudi vajadusega alad.
Seletuskirja peatüki 7.10 punkti 2 (lk 24) on lisatud nõue Pos-le 65, Pos-le 1 ja Pos-le 61 servituudi
seadmiseks - Jõesuudme arendusalal tuleb seada servituudiala ümber Jõesuudme põik 4a eraomandis
oleval kinnistul paikneva tootmisehitise (Pos 65) jalgsikäiguks kohaliku omavalitsuse kasuks.
Detailplaneeringualal tuleb seada servituut üldkasutatavatele maadele Pos 1 ja Pos 61 avaliku juurdepääsu
tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Sama peatüki punkti 12 (lk 25) on lisatud nõue Pos 1 ja Pos 61
alade hooldamise täpsustamiseks – Üldkasutatavatele maadel Pos 1 ala hooldamine on Ihna arendusala
maaomanike kohustus, Pos 61 ala hooldamine on Jõesuudme arendusala maaomanike kohustus.
- Seletuskirja peatükki 5 (lk 9-10) on lisatud selgitus, kuidas planeeringulahendus vastab
maakonnaplaneeringule.
- Detailplaneeringu seletuskirjas on kasutatud väljendit „kanal“.
- Seletuskirja peatükis 7.2 (lk 14) on fikseeritud, et krundile Pos 1 on lubatud ehitada kuni kaks abihoonet
ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2, milleks võivad olla hooldustehnika, spordiinventari jms
hoiuruum, varjualune või muu kogukonnale vajalik ehitis. Põhijoonisel Pos 1 ning ehitusõiguse ja
arhitektuurinõuete tabelis Pos 1 juures on märge, et lubatud on rajada vaid abihooneid.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta
kehtivat Audru valla üldplaneeringut (kehtestatud 2010) vähendades ehituskeeluvööndit.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ja sellega seonduvalt Audru valla üldplaneeringu muutmise vajadust on
põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.11 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja
põhjendused“.
PlanS § 90 lõike 3 punkt 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi pädevuses üldplaneeringu muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine.
Arvestades asjaolu, et Keskkonnaamet 31.01.2022 kirjaga nr 6- 5/21/14076-9 on andnud nõusoleku
ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja kõik asjaomased ametid, sh tehnovõrkude võrguvaldajad on
detailplaneeringu kooskõlastanud, nõustub heakskiidu andja Audru valla üldplaneeringu muutmise
ettepanekuga. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 tuleb kohalikul omavalitsusel kanda muudatus
üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab
tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,
sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu
eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise
sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu
lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh
piirkonna keskkonda sobivuse) üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate
õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik
7
arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus
planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada,
mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist.
Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus
esitatud arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud
planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda
tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute arvamuste
arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud
saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu
koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt
on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja
vastuvõtmisest, avalikest väljapanekutest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud
on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid
esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning
puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt
PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku
menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on
kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud
juhul kohalik omavalitsus, kas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu lahendus tagab
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide)
arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi
asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja
ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud
erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon
esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt
põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav,
milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest.
Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle
haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid
planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on
esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes eeltoodust, Rahandusministeeriumi 11.07.2022 kirjas nr 15-3/2637-3 antud seisukohtadest,
täpsustatud planeeringulahendusest, PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades
riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, antakse Rahandusministeeriumi
poolt heakskiit Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringule ning tagastatakse planeering
kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Lisaks juhitakse tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust
reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku
omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks
8
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu
vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. Planeeringu
koostamise korraldaja, kohaliku omavalitsuse üksus, teeb detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse.
Detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneeringu koostamisel
planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul, milleks on käesoleval juhul soov muuta kehtestatud
üldplaneeringut, kehtestab selle kohaliku omavalitsuse volikogu.
Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu
linnas“ kohaselt on planeerimisealase tegevuse korraldamine seadustest tulenevale pädevusele Pärnu
Linnavolikogul. Pärnu Linnavalitsuse pädevus planeerimise korraldamisel on detailplaneeringu
koostamise algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, välja arvatud volikogu pädevuses olevad
detailplaneeringud.
Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering, mis algatati Pärnu Linnavalitsuse poolt
korraldusega, oli algatamise hetkel kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, seetõttu ei olnud põhjust
Pärnu Linnavolikogul detailplaneeringut algatada. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et
detailplaneeringu eesmärki osaliselt muudeti, detailplaneering muutus üldplaneeringut muutvaks ja
seetõttu kuulub volikogu pädevusse detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Detailplaneering on koostatud kooskõlas lähteseisukohtadega ja kaasatud isikute ettepanekute kohaselt.
Planeeringu koostamisse kaasatud isikud on planeeringu kooskõlastanud.
Detailplaneeringu avalikustamisel ja Rahandusministeeriumi ettepanekul esitatud täpsustused ei muuda
detailplaneeringu põhilahendust, seetõttu täiendavat avalikustamist korraldama ei pidanud.
Detailplaneeringu põhilahenduse osas vaidlusküsimusi üles ei ole jäänud.
Esitatud ettepanekuid planeeringu protsessi kohta ei olnud võimalik arvestada, kuivõrd detailplaneeringu
koostamine on toimunud planeerimisseaduses sätestatud nõuete kohaselt, järgitud on kõiki planeerimise
põhimõtteid.
Kuna avalikul väljapanekul esitatud arvamustes kokkuleppele ei ole jõutud, siis juhindudes
planeerimisseadusest esitas planeerimisosakond detailplaneeringu Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonnale planeeringujärelevalve teostamiseks ja seisukoha võtmiseks planeeringu
avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste kohta, mida planeeringu koostamisel ei ole arvestatud.
Detailplaneeringu järelevalve menetluses kontrollis Rahandusministeerium detailplaneeringu vastavust
õigusaktidele ning kuulas ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse. 11.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-3 andis
Rahandusministeerium seisukohad detailplaneeringus arvestamata jäänud arvamuste kohta. Sama kirjaga
anti hinnang detailplaneeringu koostamise vastavuse kohta õigusaktide, sh vastavuse kohta
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlusnõuetele. Rahandusministeeriumi
ettepanekute alusel on detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonist täpsustatud, täpsustused ei muuda
detailplaneeringu põhilahendust. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine
Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega.
Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 131 lg 6 ja § 139 lõike 1 ning Pärnu Linnavolikogu 1.
veebruari 2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 3 punkti
2 alusel
1. Kehtestada Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering (juurde lisatud).
9
2. Pärnu Linnavolikogul on õigus Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kuue kuu jooksul alates
detailplaneeringu kehtestamisest sõlminud täpsustatud tähtaegadega ning täitmistagatistega
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise kohutuse
üleandmiseks sõlmitud halduslepingu muudatust või ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud
kohustusi tähtaegselt.
3. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning 14
päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
4. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kehtestatud detailplaneering riigihalduse
ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
5. Planeerimisosakonnal kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu
kehtestamist.
6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrei Korobeinik
volikogu esimees
10
Lisa
Pärnu Linnavolikogu 15.09.2022
otsuse nr 57 juurde 32 lehel
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP-25/10-2017
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme
elamuala detailplaneering
Asukoht: Pärnu linn, Papsaare küla
Huvitatud isik: Marko Koppel
Planeerija: Laura Andla
Tartu 2022
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
SISUKORD
A SELETUSKIRI...................................................................................................................................... 4
1 Detailplaneeringu koostamise alused.............................................................................................. 4
2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ........................................................................................ 6
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................................... 7
3.1 Planeeritava ala asukoht .......................................................................................................... 7
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud
mõjutegurid ......................................................................................................................................... 7
3.3 Maakasutus ja hoonestus ......................................................................................................... 7
3.4 Haljastus, liiklus ...................................................................................................................... 8
4 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ......................................................................................... 9
5 Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng .............................................................................. 9
6 Planeeringuga kaasnevad mõjud................................................................................................... 10
7 Detailplaneeringuga kavandatav ................................................................................................... 11
7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................... 11
7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused .......................................................... 14
7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ............................................................ 16
7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.................................................................. 17
7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised ...................................................................................................... 18
7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus .......................................................................................... 18
7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ........................................................................................ 18
7.5.3 Elektrivarustus ............................................................................................................... 19
7.5.4 Soojavarustus................................................................................................................. 19
7.5.5 Sidevarustus................................................................................................................... 19
7.6 Tuleohutuse tagamine............................................................................................................ 19
7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.......................................................... 19
7.8 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 20
7.8.1 Papsaare maaparandussüsteem ...................................................................................... 20
7.8.2 Jäätmekäitlus ................................................................................................................. 21
7.8.3 Müra- ja vibratsioon ...................................................................................................... 21
7.8.4 Lõhn............................................................................................................................... 22
7.8.5 Liigvee ärajuhtimine...................................................................................................... 22
7.9 Piirangud ............................................................................................................................... 23
7.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ................................................................................ 23
7.11 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused .................................................. 25
2
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
B JOONISED......................................................................................................................................... 27
1. Situatsiooniskeem...................................................................................................................... 28
2. Linnaehituslik analüüs ............................................................................................................... 29
3. Põhijoonis .................................................................................................................................. 30
4. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 31
5. Illustratsioon.............................................................................................................................. 32
3
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
A SELETUSKIRI
1 Detailplaneeringu koostamise alused
Pärnu Linnavalitsuse 17.06.2019 korraldusega nr 444 algatati Papsaare külas Ihna kinnistu
(kü tunnus 16001:001:0001) detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju
strateegiline hindamine. Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks ca 40
üksikelamu rajamine.
Aastal 2021 on planeeringualasse kaasatud ka Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr
16 kehtestatud „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga“ moodustatud
kinnistud, nn Jõesuudme elamuala, eesmärgiga vähendada neil kinnistutel Läänemere ranna
ehituskeeluvööndit ning muuta kruntide ehitusõigust, arhitektuurseid tingimusi ning osaliselt
krundipiire. Planeeringuga kavandatud ehitustegevuse jaoks jõe ehituskeeluvööndit
vähendama ei pidanud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on tekkinud, kuna
Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu menetlemise käigus on jäänud tähelepanuta nii
kohalikul omavalitusel kui ka Keskkonnaametil Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatus.
Jõesuudme elamuala planeeritud kinnistud jäävad täielikult Läänemere ranna
ehituskeeluvööndisse ning kavandatud tegevust pole võimalik ehituskeeluvööndit
vähendamata ellu viia.
Ihna kinnistuga piirneb „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu“ ala, mille
arendajaks on ka Ihna kinnistu detailplaneeringust huvitatud isik. Seetõttu ei ole Jõesuudme
elamuala ehituskeeluvööndi vähendamiseks algatatud eraldi detailplaneeringu menetlust, vaid
kaks planeeringuala on liidetud kokku ja jätkatud planeerimisseaduse § 142 kohase
menetlusega. Planeerimisseaduse alusel on võimalik peale detailplaneeringu algatamist
põhjendatud vajadusel planeeringuala suurust täpsustada ja lähtuvalt planeeringu eesmärkide
täpsustamisel menetleda planeeringut vastavalt seadusele. Detailplaneeringule on määratud
uueks nimetuseks „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering“.
Planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala
20,79 ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü
16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 2 (kü 16001:001:0143,
pindala 12643 m2, 100% üldkasutatav maa), Jõesuudme põik 3 (kü 16001:001:0144, pindala
2496 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 4 (kü 62401:001:0323, pindala 5468 m2, 100%
elamumaa), Jõesuudme põik 5 (kü 62401:001:0325, pindala 2499 m2, 100% elamumaa),
Jõesuudme põik 6 (kü 62401:001:0327, pindala 3849 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik
7 (kü 62401:001:0328, pindala 2500 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 8 (kü
62401:001:0329, pindala 3844 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 9 (kü 62401:001:0330,
pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 10 (kü 62401:001:0331, pindala 3958
m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 12 (kü 62401:001:0332, pindala 4974 m2, 100%
elamumaa), Jõesuudme põik T3 (kü 62401:001:0333, pindala 2257 m2, 100% transpordimaa),
Jõesuudme põik T2 (kü 16001:001:0146, pindala 914 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme
põik T1 (kü 16001:001:0145, pindala 117 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik 4a (kü
62401:001:0324, pindala 86 m2, 100% tootmismaa), Jõesuudme põik 5a kinnistuid (kü
62401:001:0326, pindala 81 m2, 100% tootmismaa) ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala
kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa).
Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1).
Audru jõega piirneval Jõesuudme elamualal on kehtiva detailplaneeringu alusel alustatud
4
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
planeeringu elluviimisega. Moodustatud on krundid, välja on ehitatud juurdepääsutee ja
tehnovõrgud elamumaa kruntideni. Rajatud on kanalid. Hoonestusalad asuvad väljapool
Audru jõe ehituskeeluvööndit. Korrastatud on üldmaa ja rajatud mahasõit, mille kaudu on
juurdepääs kallasrajale.
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi täpsem asukoht ilmnes 2021 aastal, kui Maa-ameti
geoportaali kitsenduste kaardil kuvati mereranna korduva üleujutusala piir, üks meeter
kaldajoone kõrgusväärtusest, mis on aluseks ranna ehituskeeluvööndi ulatusele, laiusega 100
m. Varasemalt ei arvestatud kaardil kujutatud ehituskeeluvööndi kitsendused
looduskaitseseaduses sätestatud kõrgveepiiriga (LKS § 35 lg 31).
Jõesuudme elamuala piirneb Audru jõega, mille lõunapoolne kallas asub mere ja jõe vahelisel
kitsal poolsaarel. Varasemalt oli ranna ehituskeeluvöönd poolsaarel kuvatud veepiirist 100 m
laiuselt, Maa-ameti täpsustusega 2021 aastal nihkus ranna ehituskeeluvöönd ca 350 m maa
poole, ulatudes kordades üle jõe kalda ehituskeeluvööndi. Arvestades ilmsiks tulnud olukorda,
on vaja ehituskeeluvööndit vähendada planeeringuga määratud hoonestusaladeni.
Olemasolevad kanalid on rajatud kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse alusel,
ehituskeeluvööndit nende jaoks vähendama ei pea.
Ranna piiranguvööndis asuvatel hoonestusaladel metsamaad ei asu, seega ranna
ehituskeeluvööndit nendel aladel vähendama ei pea.
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit
Audru jõe ehituskeeluvööndini. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut käsitletakse
looduskaitseseaduses üldplaneeringu muudatusettepanekuna (ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanekut käsitletakse ptk 7.11). Samas järgib detailplaneeringu lahendus üldisi Audru valla
üldplaneeringus toodud põhimõtteid (vt ptk 4).
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele
ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele
ettenähtud nõudeid. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.
Planeeringu koostamise korraldaja, kohaliku omavalitsuse üksus, teeb detailplaneeringu
vastuvõtmise otsuse. Detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus.
Detailplaneeringu koostamisel planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul, milleks on
käesoleval juhul soov muuta kehtestatud üldplaneeringut, kehtestab selle kohaliku
omavalitsuse volikogu.
Pärnu Linnavolikogu 02.07.2021 määruse „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine
Pärnu linnas“ kohaselt on planeerimisealase tegevuse korraldamine seadustest tulenevale
pädevusele Pärnu Linnavolikogul. Pärnu Linnavalitsuse pädevus planeerimise korraldamisel
detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, välja arvatud
volikogu pädevuses olevad detailplaneeringud.
Ihna kinnistu detailplaneering, mis algatati Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldusega, oli
algatamise hetkel kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, seetõttu ei olnud põhjust Pärnu
5
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Linnavolikogul detailplaneeringut algatada. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et
detailplaneeringu eesmärki osaliselt muudeti, detailplaneering muutus üldplaneeringut
muutvaks ja seetõttu kuulub volikogu pädevusse detailplaneeringu vastuvõtmine ja
kehtestamine.
Detailplaneeringu koostamise alusplaanideks on OÜ WeW (majandustegevuse teate number
EG10213694-0001) poolt 2018. aasta jaanuaris mõõdistatud geodeetiline alusplaan
mõõtkavas 1:1000, töö nr GEO-241-17 (täiendatud 17.04.2019) ning Kotkasilm OÜ
(majandustegevuse teate number 10625310) poolt 03.06.2021 mõõdistatud geodeetiline
alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 21003.
Planeeringu koostamisel on arvestatud järgmiste kehtestatud planeeringute ja dokumentidega:
Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneering;
Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/74;
Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneering, kehtestatud Audru Vallavolikogu
04.02.2010 otsusega nr 16;
Pärnu linnas Papasaare külas Ihna katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline eelhinnang, töö nr 17114, koostaja Maves OÜ;
Papsaare külas asuva Ihna maaüksuse detailplaneeringuga Audru jõe äärsel alal
kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, töö nr 2021-
139, koostaja Kobras AS;
Eesti standard EVS 843:2016 “Linnatänavad”;
Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur” Osa 1. Linnaplaneerimine;
Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringu mürahinnang, töö nr 20003597, koostaja
Hendrikson & Ko;
Planeerimisseadus.
2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on 43 üksikelamu rajamine Ihna kinnistule, 9
üksikelamu rajamine Jõesuudme põik kinnistutele ning Läänemere ranna ehituskeeluvööndi
vähendamine. Planeeringu koostamise ülesanded on järgmised:
Kinnistu ümberkruntimine;
Moodustatud uutele kruntidele ehitusõiguse määramine;
Juurdepääsuteede lahendamine;
Tehnovõrkudega liitumise lahendamine;
Olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;
Haljastuse ja heakorrastuse põhimõttete seadmine;
6
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendamine.
Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, mille kohaselt
jääb planeeritav kinnistu reserveeritud elamumaale. Pärnu maakonna planeeringu kohast
arengut käsitletakse planeeringu peatükis 5.
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus
3.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Pärnu linnas, Papsaare külas. Tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga,
millest ca 21 ha moodustab Ihna kinnistu. Pärnu kesklinn jääb planeeringualast ca 4 km ning
lõunast piirneb Audru jõega. EELIS andmebaasi kohaselt jääb planeeringualast lõunasse
Audru jõe ja Pärnu lahe vahelisele alale Natura 2000 võrgustikku kuuluv Valgeranna
loodusala, mis kattub Valgeranna hoiualaga ning 250 m kaugusele lõunasse jääb Pärnu lahe
linnualaga kattuv Pärnu lahe hoiuala.
Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1).
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja
olulised linnaehituslikud mõjutegurid
Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala asub kogu ulatuses üleujutusohuga alal.
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on planeeritaval kinnistul kord 10 aasta jooksul
üleujutus abs 2,09 m. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane. Kõrgused jäävad Ihna
kinnistul vahemikku 1,00 m – 2,00 m ning Jõesuudme põik kinnistutel 0,00 m – 2,61 m.
Planeeringuala põhja- ja kagupiirile jääb Papsaare maaparandussüsteemi eesvool. Jõesuudme
kinnistutel on maapinda tõstetud. Välja on ehitatud kogu Jõesuudme ja Päikesemetsa
detailplaneeringuga kavandatud taristu. Rajatud on varasemalt planeeritud tiik ja kanalid.
Planeeringuala piirneb ida küljest Kaubasadama teega, kagu küljest Jõesuudme teega, edelast
Audru jõega, lääne ja loode külgedelt elamu- ja maatulundusmaaga ning põhja küljest Elu
teega. Planeeringualast ca 700 m põhja poole jääb Audru ringrada, mis võib põhjustada
mürahäiringut. Alast ca 500 m kagu poole jääb Pärnu linna reoveepuhastusjaama
kompostimistväljak, mis võib põhjustada lõhnahäiringut.
Hendrikson & Ko on koostanud mürahinnangu Ihna kinnistul. Mürahinnangu lähteandmetena
kasutati piirkonna liikluskoormuste hinnangut, mille kohaselt on Kaubasadama tee
planeeringualaga piirneva lõigu perspektiivne liikluskoormus 934 sõidukit ööpäevas.
Mürahinnangu kohaselt jääb planeeritavate elamukruntide liiklusmüra tase normide piiridesse.
Planeeringuala ja selle kontaktvööndi linnaehituslik analüüs on näidatud joonisel 2.
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Planeeringuala on aktiivse kasutuseta. Ihna kinnistu olemasolev sihtotstarve on
maatulundusmaa. Ihna kinnistu on hoonestamata.
Audru jõe äärsed kinnistud on moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa
detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2
7
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa katastriüksust. Lisaks on välja ehitatud planeeringuga
kavandatud taristu. Jõesuudme põik 4a kinnistule on rajatud alajaam ning Jõesuudme põik 5a
kinnistule reoveepumpla.
3.4 Haljastus, liiklus
Valdavalt on planeeringuala planeeringuala kaetud rohttaimestiku ning põõsastusega. Ala
keskosas kasvab ka kõrghaljastus. Planeeringuala piirneb Elu tee ja Kaubasadama teega.
Juurdepääs Ihna kinnistule on võimalik Elu teelt. Juurdepääs Jõesuudme põik kinnistutele on
võimalik Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga kavandatud ning välja ehitatud
Jõesuudme tee ning Jõesuudme põik kaudu. Alale lähim bussipeatus asub ca 600 m kaugusel
Haapsalu mnt ääres.
8
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
4 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Kehtiv Audru valla üldplaneering näeb planeeritaval alal ette reserveeritud elamumaad.
Üldplaneeringu kaardi kohaselt ulatub planeeringualale Audru jõe ehituskeelu- ning
piiranguvöönd. Üldplaneeringu kohaselt ulatub rohevõrgustiku koridor Audru jõe
piiranguvööndini. Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe
ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Ehituskeeluvööndisse
pole lubatud piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja
kallasraja avalik kasutus.
Rohekoridorides on alla 3 ha suurusele kinnistule hooneid lubatud ehitada detailplaneeringu
alusel. Jõeäärsete kinnistute alale koostatud KSH eelhinnangu kohaselt on juba varem
toimunud ehitustegevuse käigus jõeäärne taimestus suures osas hävinud ning lisaks on
planeeringualal kui ka sellest ülevoolu rajatud kanaleid. Audru jõe alamjooksul vasakkallas
juba suures osas kasutusel või planeeritud kasutusele võtta elamumaana. Inimtegevusest
lähtuvalt on loomade liikumine piki jõe kallast häiritud. Arvestades eeltoodut ei ole alust
arvata, et tegemist on loomade liikumiseks olulise alaga.
Väljavõte Audru valla üldplaneeringust on esitatud joonisel 2.
Planeeritav ala on ette nähtud kujundada kompaktsema asustusega piirkonnaks, kuhu on
plaanis rajada linna keskkonnast suuremaid ühepereelamu krunte (minimaalseks lubatud
suuruseks on Ihna kinnistul vastavalt Audru valla üldplaneeringule 1200 m2, planeeritud
elamukrundid on seal ca 2000 m2). Jõesuudme põik kinnistud on juba varasema kehtestatud
detailplaneeringu alusel krunditud. Käesoleva planeeringuga muudetakse osaliselt krundipiire,
kuid kruntide suurused on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga määratud seal piirkonnas
minimaalse krundi suurusega 2500 m2.
5 Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng
Pärnu maakonna planeeringu kohaselt ei ole soovitatav üleujutusohuga aladele uusi
elamualasid kavandada. Üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks tuleb määrata
uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks
ehituskõrguseks vähemalt 3,19 m, soovituslikult 3,69 m; sademeveesüsteemi kavandamisel
kaaluda alternatiivseid variante: sademeveekanalisatsiooni, sademevee juhtimist kraavidesse,
sademevee juhtimist rohealadele; - üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid
mitte kavandada. Kui asustust siiski kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida
üldplaneeringuga ka meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või
leevendusmeetmed üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele,
et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.
Planeeringu peatükis 7.3 on Ihna kinnistule seatud Audru valla üldplaneeringuga määratud
meetmed, mis vastavad maakonnaplaneeringu tingimustele, kuidas vältida majanduslikku
kahju uute elamute ja juurdepääsuteede ehitamise lubamiseks:
Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal määrata uute elamute, tootmis-, äri-
ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks
ehituskõrguseks vähemalt 3,19 m, soovituslikult 3,69 m.
9
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Üleujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed on soovitatav projekteerida
kõrgusmärgiga vähemalt +2.29 m abs teepinna peale, et tagada juurdepääs hoonetele
tõenäolisemate (kuni +2.09 m abs 1 kord 10 aasta jooksul) üleujutuste korral.
Tõsta maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini +2.29 m abs, et
kaitsta hooneid ja tehnotaristut.
Planeeringu peatükis 7.8.4 on seatud meetmed linna reoveepuhastusjaama poolt tekitatava
ebameeldiva lõhna tõrjeks:
Ebameeldiva lõhna vähendamiseks tuleb ala kagu osas kasvav haljastus säilitada ning
istutada tihedamaks. Elamukruntide ja Kaubasama tee vahele planeeritud haljasala maa.
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei asu Papsaare külas Ihna kinnistu linnalise asustusega alal,
vaid maalise asustusega aladel, kus moodustatakse linna keskkonnast oluliselt suuremad
elamumaa krundid. Papsaare küla on Audru valla üldplaneeringuga määratud kompaktse
hoonestusega alaks, kus on loodud eeldused rahvastiku kasvuks. Rahvastiku andmete alusel
Papsaare küla elanikkond kasvab: aastal 2010 - 865 elanikku, 2015 - 982 elanikku, 2020 –
1151 elanikku.
Kinnistu pole põllumajanduslikus kasutuses olnud aastakümneid ning mulla reaalboniteet on
hinnatud alla 30 punkti. Maakonnaplaneeringus on väärtuslikuks põllumajandusmaaks
nimetatud maad, mille boniteet on 35 punkti või rohkem. Maaeluministeerium on oma
20.05.2019 kirjas nr 4.1-3/628 välja toonud maakonniti väärtusliku põllumajandusmaa
moodustamiseks kaalutud keskmise boniteedi lävendi, mis Pärnu maakonnas on 41
hindepunkti. Eeltoodust lähtuvalt pole antud ala puhul tegemist väärtusliku
põllumajandusmaaga.
Maakonnaplaneering annab suunised hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud
asustus- ja hoonestusstruktuuri. Nagu eelpool välja toodud sai, siis alal pole potentsiaali
põllumaana kasutusele võtmiseks. Samuti pole naaberalad põllumaana kasutusel. Samas on
piirkonnast kujunemas atraktiivne mereäärne elamurajoon, mis on sidusaks üleminekuks
linnaliselt keskkonnalt maalisele. Lisaks paikneb Ihna kinnistu olemasoleva asustuse, teede,
ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses. Ihna kinnistu detailplaneeringu
lahendus arvestab ümberkaudsete kruntide ning hoonestuse struktuuri, sihtotstarvete, suuruse
ja paiknemisega.
Maakonnaplaneeringu kohaselt on Audru jõgi nimetatud rohelise võrgustiku koridorina
toimiva vooluveekoguna ning mererannal, järvede ja jõgede ääres on rohelise võrgustiku
koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Audru jõe ehituskeeluvööndisse planeeringuga
hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid rajada, et tagada
loomade vaba liikumine.
Eeltoodust võib järeldada, et planeeritav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna
planeeringuga.
6 Planeeringuga kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb
ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna
heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb
10
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule
keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda
uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige
ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et
pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav
tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid
taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi
kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme
suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja
õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid.
AS Maves poolt 2018. aastal koostatud eelhinnangu põhjal ei oma Ihna maaüksusel
kavandatud tegevus KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju. AS Kobras koostas 2021. aastal
Jõesuudme põik kinnistute osas KSH eelhinnangu ning järeldas, et ka Jõesuudme põik
kinnistute osas kavandatavate tegevustega KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju ei kaasne.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
7 Detailplaneeringuga kavandatav
7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga jagatakse Ihna kinnistu 51 krundiks. Ihna kinnistust moodustakse 43
ühepereelamu krunti, viis teemaa krunti, kaks haljasala maa krunti ning üks üldkasutatava
maa krunt. Jõesuudme põik 10 ja Jõesuudme põik 12 kinnistud liidetakse üheks krundiks.
Jõesuudme tee T2 ja Jõesuudme põik 3 kinnistud liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2
kinnistu jagatakse Jõesuudme põik 2 ja 3 kruntidega liidetavateks osadeks. Jõesuudme põik 3
katastriüksuse põhjaosasse, kuhu juba praeguseks on rajatud juurdepääsutee, moodustatakse
uus tee ja tänava maa krunt, mis tagab juurdepääsu Jõesuudme põik 1 ja Jõesuudme põik 3
kinnistutele.
Planeeritava ala kruntideks jaotamine on toodud tabelis 1. Planeeringus on arvestatud
ümberkaudsete kruntide suuruse, struktuuri ja sihtotstarvetega.
11
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Tabel 1. Krundijaotus.
Pos Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Jagatava Jagatava krundi
nr. sihtotstarve planeeritud kinnistust (k/ü) krundi suurus / senine sihtotstarve
suurus liidetava osa
suurus
1. ÜM – Üldkasutatav maa 100% 11 066 m2 Ihna (16001:001:0001) 11 066 m2 maatulundusmaa 100%
2. LT – Tee ja tänava maa 100% 10 795 m2 Ihna (16001:001:0001) 10 795 m2 maatulundusmaa 100%
3. EP – Üksikelamu maa 100% 1866 m2 Ihna (16001:001:0001) 1866 m2 maatulundusmaa 100%
4. EP – Üksikelamu maa 100% 2138 m2 Ihna (16001:001:0001) 2138 m2 maatulundusmaa 100%
5. EP – Üksikelamu maa 100% 2254 m2 Ihna (16001:001:0001) 2254 m2 maatulundusmaa 100%
6. EP – Üksikelamu maa 100% 2091 m2 Ihna (16001:001:0001) 2091 m2 maatulundusmaa 100%
7. EP – Üksikelamu maa 100% 2040 m2 Ihna (16001:001:0001) 2040 m2 maatulundusmaa 100%
8. EP – Üksikelamu maa 100% 2065 m2 Ihna (16001:001:0001) 2065 m2 maatulundusmaa 100%
9. EP – Üksikelamu maa 100% 2215 m2 Ihna (16001:001:0001) 2215 m2 maatulundusmaa 100%
10. EP – Üksikelamu maa 100% 1964 m2 Ihna (16001:001:0001) 1964 m2 maatulundusmaa 100%
11. EP – Üksikelamu maa 100% 2410 m2 Ihna (16001:001:0001) 2410 m2 maatulundusmaa 100%
12. EP – Üksikelamu maa 100% 2154 m2 Ihna (16001:001:0001) 2154 m2 maatulundusmaa 100%
13. EP – Üksikelamu maa 100% 2064 m2 Ihna (16001:001:0001) 2064 m2 maatulundusmaa 100%
14. EP – Üksikelamu maa 100% 2115 m2 Ihna (16001:001:0001) 2115 m2 maatulundusmaa 100%
15. EP – Üksikelamu maa 100% 2272 m2 Ihna (16001:001:0001) 2272 m2 maatulundusmaa 100%
16. EP – Üksikelamu maa 100% 2365 m2 Ihna (16001:001:0001) 2365 m2 maatulundusmaa 100%
17. EP – Üksikelamu maa 100% 2071 m2 Ihna (16001:001:0001) 2071 m2 maatulundusmaa 100%
18. EP – Üksikelamu maa 100% 2228 m2 Ihna (16001:001:0001) 2228 m2 maatulundusmaa 100%
19. EP – Üksikelamu maa 100% 2018 m2 Ihna (16001:001:0001) 2018 m2 maatulundusmaa 100%
20. EP – Üksikelamu maa 100% 2021 m2 Ihna (16001:001:0001) 2021 m2 maatulundusmaa 100%
21. EP – Üksikelamu maa 100% 2086 m2 Ihna (16001:001:0001) 2086 m2 maatulundusmaa 100%
22. EP – Üksikelamu maa 100% 2013 m2 Ihna (16001:001:0001) 2013 m2 maatulundusmaa 100%
23. HP – Haljasala maa 100% 11 555 m2 Ihna (16001:001:0001) 11 555 m2 maatulundusmaa 100%
24. EP – Üksikelamu maa 100% 2006 m2 Ihna (16001:001:0001) 2006 m2 maatulundusmaa 100%
25. EP – Üksikelamu maa 100% 2059 m2 Ihna (16001:001:0001) 2059 m2 maatulundusmaa 100%
26. EP – Üksikelamu maa 100% 2004 m2 Ihna (16001:001:0001) 2004 m2 maatulundusmaa 100%
27. EP – Üksikelamu maa 100% 2027 m2 Ihna (16001:001:0001) 2027 m2 maatulundusmaa 100%
12
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Pos Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Jagatava Jagatava krundi
nr. sihtotstarve planeeritud kinnistust (k/ü) krundi suurus / senine sihtotstarve
suurus liidetava osa
suurus
28. EP – Üksikelamu maa 100% 2048 m2 Ihna (16001:001:0001) 2048 m2 maatulundusmaa 100%
29. EP – Üksikelamu maa 100% 2006 m2 Ihna (16001:001:0001) 2006 m2 maatulundusmaa 100%
30. EP – Üksikelamu maa 100% 2091 m2 Ihna (16001:001:0001) 2091 m2 maatulundusmaa 100%
31. EP – Üksikelamu maa 100% 2030 m2 Ihna (16001:001:0001) 2030 m2 maatulundusmaa 100%
32. EP – Üksikelamu maa 100% 2090 m2 Ihna (16001:001:0001) 2090 m2 maatulundusmaa 100%
33. EP – Üksikelamu maa 100% 2232 m2 Ihna (16001:001:0001) 2232 m2 maatulundusmaa 100%
34. EP – Üksikelamu maa 100% 2012 m2 Ihna (16001:001:0001) 2012 m2 maatulundusmaa 100%
35. EP – Üksikelamu maa 100% 2475 m2 Ihna (16001:001:0001) 2475 m2 maatulundusmaa 100%
36. EP – Üksikelamu maa 100% 1995 m2 Ihna (16001:001:0001) 1995 m2 maatulundusmaa 100%
37. EP – Üksikelamu maa 100% 2064 m2 Ihna (16001:001:0001) 2064 m2 maatulundusmaa 100%
38. EP – Üksikelamu maa 100% 2024 m2 Ihna (16001:001:0001) 2024 m2 maatulundusmaa 100%
39. EP – Üksikelamu maa 100% 2190 m2 Ihna (16001:001:0001) 2190 m2 maatulundusmaa 100%
40. EP – Üksikelamu maa 100% 2266 m2 Ihna (16001:001:0001) 2266 m2 maatulundusmaa 100%
41. EP – Üksikelamu maa 100% 2158 m2 Ihna (16001:001:0001) 2158 m2 maatulundusmaa 100%
42. EP – Üksikelamu maa 100% 2518 m2 Ihna (16001:001:0001) 2518 m2 maatulundusmaa 100%
43. EP – Üksikelamu maa 100% 2338 m2 Ihna (16001:001:0001) 2338 m2 maatulundusmaa 100%
44. EP – Üksikelamu maa 100% 2261 m2 Ihna (16001:001:0001) 2261 m2 maatulundusmaa 100%
45. EP – Üksikelamu maa 100% 2236 m2 Ihna (16001:001:0001) 2236 m2 maatulundusmaa 100%
46. EP – Üksikelamu maa 100% 2017 m2 Ihna (16001:001:0001) 2017 m2 maatulundusmaa 100%
47. LT – Tee ja tänava maa 100% 8146 m2 Ihna (16001:001:0001) 8146 m2 maatulundusmaa 100%
48. LT – Tee ja tänava maa 100% 4329 m2 Ihna (16001:001:0001) 4329 m2 maatulundusmaa 100%
49. HP – Haljasala maa 100% 68 740 m2 Ihna (16001:001:0001) 68 740 m2 maatulundusmaa 100%
50. LT – Tee ja tänava maa 100% 1376 m2 Ihna (16001:001:0001) 1376 m2 maatulundusmaa 100%
51. LT – Tee ja tänava maa 100% 172 m2 Ihna (16001:001:0001) 172 m2 maatulundusmaa 100%
52. EP – Üksikelamu maa 100% 2523 m2 - - -
Jõesuudme tee T2 726 m2 transpordimaa 100%
(16001:001:0146)
53. EP – Üksikelamu maa 100% 2624 m2
Jõesuudme põik 3 1898 m2 elamumaa 100%
(16001:001:0144)
13
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Pos Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Jagatava Jagatava krundi
nr. sihtotstarve planeeritud kinnistust (k/ü) krundi suurus / senine sihtotstarve
suurus liidetava osa
suurus
54. EP – Üksikelamu maa 100% 2499 m2 - - -
55. EP – Üksikelamu maa 100% 2500 m2 - - -
56. EP – Üksikelamu maa 100% 2499 m2 - - -
Jõesuudme põik 10 3958 m2 elamumaa 100%
(62401:001:0331)
57. EP – Üksikelamu maa 100% 8932 m2
Jõesuudme põik 12 4974 m2 elamumaa 100%
(62401:001:0332)
58. EP – Üksikelamu maa 100% 3844 m2 - - -
59. EP – Üksikelamu maa 100% 3849 m2 - - -
60. EP – Üksikelamu maa 100% 5468 m2 - - -
Jõesuudme põik 3 5 m2 elamumaa 100%
(16001:001:0144)
Jõesuudme põik 2 12 717 m2 üldkasutatav maa 100%
61. ÜM – Üldkasutatav maa 100% 12 910 m2
(16001:001:0143)
Jõesuudme tee T2 188 m2 transpordimaa 100%
(16001:001:0146)
62. LT – Tee ja tänava maa 100% 2374 m2 Jõesuudme põik T3 2257 m2 transpordimaa 100%
(62401:001:0333)
Jõesuudme tee T1 117 m2 transpordimaa 100%
(16001:001:0145)
63. LT – Tee ja tänava maa 100% 592 m2 Jõesuudme põik 3 592 m2 elamumaa 100%
(16001:001:0144)
64. TT – tootmismaa 100% 81 m2 - - -
65. TT – tootmismaa 100% 86 m2 - - -
7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused
Kruntide kavandatud ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis 3). Krundile Pos 1 on
lubatud ehitada kuni kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2 , milleks võivad
olla hooldustehnika, spordiinventari jms hoiuruum, varjualune või muu kogukonnale vajalik
ehitis. Üksikelamu kruntidele Pos 3-22 ning Pos 24-46 on lubatud ehitada üks põhihoone ja
kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 350 m2. Kruntidele Pos 52-56 ning Pos 58-60
on lubatud ehitada üks põhihoone ja üks abihoone ehitisealuse pinnaga kokku kuni 250 m2.
Krundile Pos 57 on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga
kokku kuni 700 m2.
Kuni 20 m2 ehitisealusepinnaga hooned ei kuulu detailplaneeringuga määratud maksimaalse
14
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
ehitisealuse pinna sisse, kuid selliseid hooneid ei tohi rajada väljaspoole hoonestusala ning
tagatud peab olema tuleohutuskuja.
Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, so ala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Põhi - ja abihoonete paiknemine väljaspool hoonestusala
ei ole lubatud. Põhijoonisel (joonis 3) on näidatud hoonestusala piirid ning võimalik
põhihoone paiknemine.
Ihna kinnistul on planeeritud hoonestusalad kavandatud 8 m kaugusele teemaa piirist.
Abihoonete hoonestusalad on teepoolsest krundipiirist 10 m kaugusel. Kruntidel Pos
18,19,30,31,32,36-44 on ka abihoonete hoonestusala määratud 8 m kaugusele teepoolsest
krundipiirist. Naaberkinnistutel abihoonete ehitamisel kinnistu piirist kuni 4 m kaugusele on
vaja naaberkinnistu omaniku kirjalikku nõusolekut. Kohustuslik ehitusjoon on määratud
juurdepääsutänavaga paralleelselt. Vähemalt 50% elamu mahust peab olema ehitusjoonel.
Kruntidel Pos 18,19,30,31,32,36-44 on ehitusjoon vaba ning abihooned võivad olla ka tänava
pool. Kruntide Pos 36-42 puhul, kui valitakse abihoonete paiknemine tänava pool, peavad
sarnase mahuga abihooned olema ehitusjoonel, elamutel on vaba ehitusjoon. Nurgapealsed
krundid võivad endale valida sobiva mahasõidu asukoha.
Jõesuudme põik kinnistutel (Pos 52-60) on planeeritud hoonestusalad teemaa piirist vastavalt
4 m, 6 m ja 10 m kaugusel ning naaberkinnistutest 4 m kaugusel jõega piirnevatel kruntidel 10
m kaugusel maa-ala põhjapoolsetel kruntidel. Audru jõe ehituskeeluvööndisse
detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid
rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus.
Hooned peavad tänavalõikude kaupa olema nii viimistluselt kui ka stiililt ühtlased. Ühe
tänavalõigu ulatuses tuleb arvestada tabelis 2 toodud ühtseid üldnõudeid katuse tüüpide,
kallete ja fassaadi materjalide osas. Katuse harjajoon peab olema paralleelne kohustusliku
ehitusjoonega.
Planeeritud hoonete täpne ehitisalune pindala ning paiknemine selgub lõpliku
hooneprojektiga. Hoone arhitektuurne projekt tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga eskiisi
staadiumis.
Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omaseid välja kujunenud arhitektuurilisi
omadusi. Imiteerivate materjalide kasutamine (plastvooder jt) välisviimistlusena on keelatud.
Samuti pole välisviimistluses lubatud domineeriva osana kasutada ümarpalki või ristseotisega
freeskantpalki. Olulisemad arhitektuursed tingimused planeeritavatele hoonetele on antud
tabelis 2.
Tabel 2. Arhitektuursed tingimused planeeritud hoonetele.
Suurim lubatud hoonete suhteline kõrgus Põhihoonel kuni 9 m, abihoonetel kuni 5 m.
Hoonete maapealne korruselisus Põhihoonel kuni 2, abihoonetel 1.
Hoonete maa-alune korruselisus Pole lubatud.
15
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Lubatud katusekalle: Pos 1 0⁰ - 45⁰, Pos 18,19,30,31,32,36-
44 2-korruselisel põhihoonel 0⁰ - 45⁰ ning 1-korruselisel
põhihoonel ja abihoonetel 0⁰ - 35⁰, ülejäänud kruntidel 2-
korruselisel põhihoonel 0⁰ - 20⁰ ning 1-korruselisel
põhihoonel ning abihoonetel 0⁰ - 35⁰.
Katusetüübid, katusekallete vahemik, Pos 52-60 on lubatud katusekalle 0⁰ - 20⁰.
katuseharja suund, materjal
Harja suund: paralleelne kohustusliku ehitusjoonega,
kruntidel Pos 18,19,30,31,32,36-44 paralleelne või risti
tänavapoolse krundipiiriga.
Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk, sindel, rullmaterjal.
Katuse värvitoonid: Pos 1,18,19,30,31,36-44 punane, hall,
pruun, must ning ülejäänud kruntidel hall, pruun, must.
Pos 52-60 on lubatud katuse värvitoonid punane, hall,
pruun ja must.
Lubatud välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi, puit, klaas,
Välisviimistlusmaterjalid metall, betoon. Fassaadi värvitoonidena kasutada
looduslähedasi ümbruskonda sobituvaid toone.
Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP3
7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine
Haljastus, heakord ja piirded
Põhimõtteline planeeritud kõrghaljastus kruntidel Pos 1, Pos 23, Pos 49 on näidatud
põhijoonisel (joonis 3). Haljastust on planeeritud rajada ala põhja ja ida külgedele, et
leevendada müra, mis võib tulla Elu teelt, Audru ringrajalt ning Kaubasadama teelt. Haljastus
tuleb rajada kindlasti mitmerindeliselt. Lisaks on haljastust planeeritud Pärnu linna
reoveepuhastusjaama kompostimistväljakult tuleva võimaliku ebameeldiva lõhna vältimiseks
planeeringuala kagu osasse. Ala kagu osas olemasolev haljastus tuleb maksimaalselt säilitada
ning istutada tihedamaks. Haljaspuhver peab olema mitmerindeline (kõrgemad ja madalamad
puud, põõsad). Juurdepääsuteede, parkimisalade ja hoonestuse alt välja jääv väärtuslik
kõrghaljastus tuleb võimalusel säilitada. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik
määratakse hilisema haljastusprojektiga krundisiseselt. Planeeritud haljastõkete rajamine on
arendaja kohustus.
Vähemalt ¼ krundi suurusest peab jääma haljasalaks, millel ei ole tehnovõrke.
Vastavalt Audru valla üldplaneeringule ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad
ühepereelamu puhul olla kõrgemad kui 1,6 m. Keelatud on üle 1,2 m kõrguste kivi- ja
puitaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va juhul, kui see on vajalik
müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks). Piirdeid võib rajada mööda krundipiire, kuid
ei tohi mitte mingil juhul rajada väljapoole neid. Piirded peavad jääma teekattest minimaalselt
2 m kaugusele. Ühes tänavalõigus tuleb kasutada sama tüüpi tänavaäärset piiret.
Kruntide Pos 52-60 elamu hoovialad võib piirata maksimaalselt 1,2 m kõrguste piiretega, mis
on linnavalitsuses kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. Soovituslikult peaks puitmajadel
16
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
olema puitmaterjalist piirdeaiad. Ehituskeeluvööndis ja kallasraja ulatuses ei ole lubatud
rajada piirdeid.
Kinnistu heakorra tagamisel tuleb järgida Pärnu linna heakorra eeskirja.
Vertikaalplaneerimine
Maapinda tuleb täita üksikelamu kruntide ning juurdepääsu teede alusel pinnal. Rajatavate
hoonete esimese korruse põranda lubatud minimaalne ehituskõrgus peab olema +3,19 m abs,
soovituslikult +3,69 m abs. Hoonete ümbruse maa-ala ning juurdepääsuteed, platsid, parklad,
mänguväljaku alad ja kõik hoonestusalad tuleb tõsta vähemalt +2,29 abs, et vähendada
üleujutusohu riski. Hoonete elektripaigaldised ei tohi olla alla +3,19 m abs. Antud tingimust
tuleb arvestada ka krundile Pos 65 rajatud alajaama puhul.
Jõesuudme põik kinnistute osas koostatud KSH kohaselt peab reostusohu vältimiseks
reoveepumpla olema rajatud kinnise süsteemina, kuhu üleujutusvesi ei sisene, ankurdatud
ning teenindusluuk peab olema rajatud kõrgemale 1% tõenäosuslikust üleujutusastmest – 2,88
m.
Kruntidele Pos 23 ja Pos 49 on planeeritud rajada tehisveekogud, mille eesmärgiks on ala
kuivendamine. Tiikide veetasemeks on planeeritud maksimaalselt 1.30 m. Veetase tagatakse
planeeritud pinnaspaisülevooluga, mis on planeeritud planeeringuala kaguosasse.
Pinnaspaisülevoolu võimalik asukoht ning lõiked on näidatud põhijoonisel. Täpne lahendus
antakse eraldi projektiga.
Planeeritud tiikide rajamisest saadud pinnast kasutatakse Ihna kinnistul elamukruntide ja
hoonestusalade täitmiseks. Täidetava hoonestuse aluse pinna maht on ligikaudu 50 000 m3.
Planeeritud tiikide rajamisest saadava pinnase maht on ligikaudu 80 000 m3.
Pinnase ühelt kinnistult teisele vedamisel tuleb omada kaevise võõrandamise luba vastavalt
maapõueseaduse § 97 ja § 98. Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus
looduslikust seisundist eemaldatud maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, ning
kaevise võõrandamise ja väljaspool kinnisasja tarbimise eest tasutakse keskkonnatasu
keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi, välja arvatud
maapõueseaduse § 97 lõikes 9 sätestatud juhtudel.
Planeeritud teede aluse pinna täitmiseks kasutatakse karjääri materjali. Täidetava teede aluse
pinna maht on ligikaudu 23 000 m3.
Planeeritava ala kõrguslik planeerimine, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid tuleb
rajada terviklikult enne hoonete ehitamist.
7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Elu teelt. Planeeringualale on kavandatud viis
teemaa krunti. Planeeringuala Elu tee poolsesse serva on ette nähtud kaks teemaa krunti, Pos
50 ja Pos 51, üldplaneeringukohase kergliiklustee rajamiseks, mis antakse kohalikule
omavalitsusele üle, kui krunt on eraldatud. Arendaja ei pea kergliiklusteed välja ehitama.
Kolm teemaa krunti on ette nähtud juurdepääsuteedeks planeeritavatele üksikelamutele. Pos 2
kinnistul asuva tee esimene ristmik on planeeritud ringristmikuna. Ringristmiku täpne asukoht
pannakse paika ehitusprojektiga.
Üksikelamu kruntide parkimine lahendatakse kruntide siseselt vastavalt Eesti Standardi
“Linnatänavad“ EVS 843:2016 tabelile 9.2, mille kohaselt on igale üksikelamu krundile
17
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
planeeritud 3 parkimiskohta. Planeeritud üldkasutatava maa (Pos 1) juurde on tee laiendusena
planeeritud 5-kohaline parkla. Krundile Pos 1 on planeeritud jalgrattaparkla, mille täpne
asukoht pannakse paika ehitusprojektiga.
Tupiktänavate lõppu on planeeritud laiend, mille abil on tagatud päästetehnika autode
ümberpööramisvõimalus.
Sõiduteed tuleb rajada tolmuvaba katendiga.
7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised
Jõesuudme põik kinnistutele on välja ehitatud kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa
kinnistute detailplaneeringuga planeeritud tehnovõrgud- ja rajatised. Rajatud on
elektrimaakaabelliinid koos liitumiskilpidega ja alajaam (M233371320). Kehtestatud
detailplaneeringuga nähti ette kinnistute liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
Praeguseks on rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud ning Jõesuudme põik 5a
kinnistul asuv reoveepumpla.
7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus
Veevarustus on lahendatud vastavalt Pärnu Vesi AS poolt 12.03.2020 väljastatud tehnilised
tingimused nr DT-198587. Planeeringuala veeühendus on planeeritud Elu teel asuvast
peatorustikust. Planeeritud veevarustus on ette nähtud ringsüsteemina. Täpne kruntide
ühendustorustik tuleb lahendada projekteerimisel.
Tuletõrjeveega varustamiseks on planeeritud ühisveevärgi torustikule hüdrandid. Vastavalt
Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ peavad tuletõrjeveega varustatavad kuni kahekorruselised elamupiirkonna
eluhooned paiknema kuni 150 m kaugusel kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.
Ühe tulekahju normvooluhulgaks on kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3
tundi. Tuletõrjehüdrantide valikul ning veetorustiku dimensioneerimisel tuleb lähtuda
standardis 812-6:2012 toodud tuletõrje veevarustuse nõuetest. Täpsemad hüdrantide asukohad
antakse ehitusprojektiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr
10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“.
7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi
Reovee- ja sademevee kanalisatsiooni aluseks on Pärnu Vesi AS poolt 12.03.2020 väljastatud
tehnilised tingimused nr DT-198587.
Reovee ärajuhtimine on planeeritud reoveepumplate ning survekanalisatsiooniga. Kruntidelt
on planeeritud isevoolsed torustikud reoveepumplani ning reoveepumplast survetorustik Elu
teel asuva survekanalisatsioonitorustikuni. Planeeritud kruntide ühendustorustikud ning
reoveepumplate asukohad täpsustatakse ehitusprojektiga. Planeeritud reoveepumplate kuja on
10 m.
Planeeritud sõiduteede äärde näha ette kraavid sadevee ärajuhtimiseks. Täpsem lahendus anda
teeporjektiga.
Planeeritud kraavide ja tiikide kaudu juhitakse sademevesi Ihna kinnistu kagu piiril
paiknevasse maaparandussüsteemi eesvoolu.
18
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
7.5.3 Elektrivarustus
Elektrivarustuse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.03.2020 koostatud tehnilised tingimused
344728.
Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik uue kavandatava komplektalajaama baasil.
Alajaam on ette nähtud planeeringuala kirdeosasse, planeeritava tee äärde. Alajaama
teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on
planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kasesalu alajaamast. Uuest alajaamast on planeeritud 10
kV maakaabelliin Krimmi alajaamani, kust on planeeritud 10 kV maakaabelliin Jõesuudme
teel asuva elektrikaablini.
Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 0,4 ja 10 kV maakaablite
koridor.
Kõik liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrikaablite
planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Tänavavalgustus on planeeritud uute tänavate äärde, planeeritud spordi- ja mänguplatsi ning
ühiskogumismahutite juurde. Valgustite toide on kavandatud uuest alajaamast. Valgustite
põhimõtteline paiknemine on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4).
Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes
projekteerimisetappides.
7.5.4 Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik lokaalse
kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on
päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid
katusekatte- ja fassaadimaterjale.
7.5.5 Sidevarustus
Sidevarustuse aluseks on Telia Eesti AS-i poolt väljastatud telekommunikatsioonialased
tehnilised tingimused nr 33582283. Sidevarustus on planeeritud sidekaevust PPS-83.
Sidetrassi nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1 m. Igale elamukrundile on
planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Planeeritud
sidekanalisatsiooni asukoht on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
7.6 Tuleohutuse tagamine
Hoonete tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile ja ehitisealusele pinnale määratud
TP3. Tagatud peab olema siseministri poolt 30.03.2017 välja antud määrusega nr 17
“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” kehtestatud nõue,
mille kohaselt ehitiste vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Hoonete rajamisel
teineteisele lähemale kui 8 m on tuleohutuse tagamiseks vajalik rajada tulemüür või tagada
tule leviku piiramine muude abinõudega kooskõlas Päästeametiga.
7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist EVS
19
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
809-1:2002. Detailplaneeringu rakendamisel tuleb jälgida järgmisi meetmeid:
tagada rajatavate hoonete ning ümbritsevate elamute vaheline hea nähtavus;
eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste
riski;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve;
selgelt eristatav juurdepääs;
tagumiste juurdepääsude jmt murdvaraste jaoks kergesti ligipääsetavate uste ja akende
turvalisemaks muutmine.
7.8 Keskkonnatingimused
Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav
tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid
taime- ega loomaliike ei ole.
Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise
võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Audru jõe ehituskeeluvööndisse
detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid
rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus.
Elamumaa kruntide suurusega, 3800 m2 kuni 8932 m2 Audru jõe ääres, leevendatakse mõju
ehituskeeluvööndis/rohekoridoris, mitte hoone kõrguse ja abihoone ehitamisega
hoonestusalal. Ehitusõigus määratakse ehituskeeluvööndist välja ulatuvale maa-alale, mis ei
avalda mõju rohekoridorile.
Kallasrajale on juurdepääs läbi avalikult kasutatava Jõesuudme tee (teeregistris reg 1590192)
ja üldmaa Jõesuudme põik 2 kinnistu (vt põhijoonisel tähistatud juurdepääs).
Detailplaneeringuga ei muudeta olemasolevat juurdepääsu kallasrajale.
Planeeringualust maapinda tuleb tõsta, va ehituskeeluvööndis. Maapinna täitmise eel tuleb
viljakas muld koorida ja kasutada sihtotstarbeliselt.
Põhjaveekaitstuse kaardi järgi on põhjavesi planeeringualal kaitstud ning pole põhjust
eeldada, et planeeritava tegevusega viiakse ellu tegevusi, mis võiks oluliselt põhjavett
mõjutada. Ehitustegevusel tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks järgida veeseaduses ja selle
alamaktides sätestatud nõudeid, keskkonnakaitse abinõusid ning pidada kinni tavapärastest
ohutusnõuetest. Järgida tuleb ehitamise head tava.
7.8.1 Papsaare maaparandussüsteem
Planeeringuala kattub osaliselt Papsaare maaparandussüsteemiga. Planeeringualal asuva
drenaažisüsteemi toimevõime on pärast planeeringulahenduse elluviimist väga madal ning
antud alal olev süsteem ei ole kellelegi teisele eesvooluks. Ihna kinnistu piiridesse jääva
Papsaare maaparandussüsteemi kasutusotstarve on Lääne regiooni Põllumajandusameti poolt
loetud lõppenuks. Alal asuv eesvool on vajalik ning see tuleb säilitada. Maapinna tõstmisel ja
sadeveesüsteemide rajamisel ning teistel ehitustöödel ei tohi halveneda maaparandussüsteemi
eesvoolu toimimine.
Ehitamisel tuleb arvestada, et vanad dreenid saavad kannatada, kuid jäävad osaliselt tööle.
20
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Seega tuleb projektis ette näha vanade dreeniotste tamponeerimine. Tamponeerida tuleb
kindlasti nii pealetulev kui äraviiv vool. Arvestada tuleb, et tegemist on savitoru drenaažiga,
kus torude pikkuseks on 33 cm. Lahtikaeve korral võib mitu toru ära kukkuda ning tuleb
kindlaks teha, et liiduste vahelt ei hakka surve tekkimise korral vett välja ajama.
7.8.2 Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.
Jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Pärnu linna
jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse
prügikonteinerisse ning olmejäätme äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade
kaudu ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga. Krundile Pos 49 on planeeritud
ühiskogumismahutid.
Üleujutusohu tõttu võib sattuda ehitusplatsilt kaasa kantavat prahti ja laokile jäänud
ehitusmaterjale ning on oluline ehitustöid teostades pöörata kõrgendatud tähelepanu ehitusala
korrashoiule.
7.8.3 Müra- ja vibratsioon
Hendrkson & Ko poolt koostatud mürahinnangu tulemuste analüüsist nähtub, et Kaubasadama
teele lähimate planeeritud hoonestusalade müratase jääb vahemikku 50…55 dB päeval ning
45…50 dB öösel, mis vastab II kategooria (haridusasutused, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutused, elamu maa-alad, rohealad) müratundlike alade sihtväärtusele ja
seda ka suhteliselt suure liikluskoormuste prognoosi korral. Elu tee äärsete hoonete müratase
on väiksem, kuid võib ületada 50 dB päeval ja 45 dB öösel. Teedest kaugemale jäävate
hoonete puhul jääb müratase juba madalamaks kui 50 dB päeval ja 45 dB öösel.
Mürahinnangus järeldatakse, et planeeringualal on tagatud sobivad tingimused pidevaks
välisõhus viibimiseks ning puhkenurkade ja mänguväljakute rajamiseks. Müravalli rajamise
vajadus puudub, kuna müra jääb piirnormidesse. Elamukruntide ja tee vahele on jäetud
piisava vahemaaga puhverala.
Planeeringuala jääb ka rekonstrueeritava Pärnu lennujaama maandumis – ja
õhkutõusmiskoridori lähedusse, kuid mürahinnangu alusel ei kujune lennuliiklus
rekonstrueerimise järgselt oluliseks pideva müra tekitajaks. Üksikud võimsamate lennukite
ülelennud võivad siiski põhjustada lühiajalist mürahäiringut, eriti juhul, kui lennuliiklus peaks
toimuma öisel ajal. Lennuliikluse müraga tuleb arvestada uute elamualade kavandamisel ja
elukoha valikul ning sellest lähtuvalt on eluhoonete lae- ning katusekonstruktsioonide osas
soovitatav kasutada helikindlaid materjale ja/või lisada müra isoleerivaid kihte/plaate.
Audru ringrajalt tuleneva müra tõkestamiseks on Audru ringrada, Nurme tee L2, Nurme tee
37a, Nurme tee 43 ja Nurme tee L3 kinnistutele rajatud müratõkked, mille kasutusteatis on
kantud ehitisregistrisse (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 07.04.2021 otsus nr 3-
5.4/236). Terviseameti Kesklabori füüsikalabor on teostatud Audru ringraja tegevusest
tuleneva müra mõõtmise ajavahemikus 20.-26.07.2020 tavakasutuse ning omavalitsuse loaga
ürituste ajal. Müra piirväärtuseks on Audru Vallavolikogu 12.03.2009 otsusega nr 20
kehtestatud Audru ringraja kinnistu detailplaneeringuga määratud 55 dB ja kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud ürituse korral on lubatud 10 dB võrra kõrgem müratase ehk
kuni 65 dB. Ringrajast tulenevad müratasemed 24.07-25.07 toimunud omavalitsuse loaga
toimunud ürituse ajal ei ületanud 55 dB. Terviseameti Kesklabori füüsikalabor järeldas müra
mõõtmise tulemustest, et mõõdetud ajavahemikus ei ületatud kehtivad piirnorme. Akukon
Eesti OÜ poolt on koostatud 11.03.2021 modelleeritud müra leviku kaart (200120-A), mille
21
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
kohaselt on rajatud müratõkked piisavad ringrajalt leviva müra tõkestamiseks ning täidavad
detailplaneeringujärgseid nõudeid.
Planeeritavate elamute müratundlikkuse vähendamiseks tõhustada hoonete välispiiride
(välisseinad, uksed, aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates
ruumides. Müra häirivuse vähendamiseks võib elamute välisterritooriumi ette näha
mürakaitseekraanid.
Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms)
valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et
tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Mürahäiringu leevendamiseks on ette nähtud rajada haljastust Elu tee ja Kaubasadama tee
äärde. Lisaks tuleb seada planeeritavatele kinnistutele müraservituut. Elamumaa kruntide ja
Kaubasadama tee vahel saavad kinnistute igakordsed omanikud rajada vastavalt vajadusele
müratõkke (müravall või sein). Selleks on planeeringuga jäetud Kaubasadama tee äärde
müravalli rajamiseks piisav ala.
7.8.4 Lõhn
Planeeringualast ca 350 m kaugusele jääb Pärnu linna reoveepuhastusjaam koos jäätmete
kompostimisväljakuga. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ei tohi käitise territooriumilt
paiknevatest heiteallikatest tulenev saasteainete hetkeline heitkogus ületada sätestatud
piirnorme väljaspool käitise territooriumi. AS Pärnu Vesi on kohustatud rakendama meetmeid
lõhnaainete vähendamiseks juhul kui need põhjustavad ümbruskonnas ebameeldivat lõhna.
KSH eelhinnangu kohaselt täpsed andmed lõhna leviku kohta puuduvad ning ebameeldiva
lõhna kandumine planeeringualale pole välistatud. Siiski on kaasnev mõju pigem ajutise
loomuga. Ebameeldiva lõhna vähendamiseks tuleb ala kagu osas kasvav haljastus säilitada.
Haljastus tuleb istutada tihedamaks ning moodustada puhverhaljastus. Samuti mõjub puhvrina
elamukruntide ja Kaubasama tee vahele planeeritud haljasala maa.
7.8.5 Liigvee ärajuhtimine
Planeeringualale on kavandatud kolm kuivendustiiki pindaladega vahemikus 1,1 – 3,5 ha.
Planeeritavate tiikide rajamisel on arvestatud kinnistul asuvate olemasolevate tiikide ja
kraavidega. Planeeritavad tiigid on ühendatud Ihna kinnistu kagu piirile jääva kraaviga.
Veetaseme kontrollimiseks on planeeritud ülevoolupais. Maksimaalseks tiikide veetasemeks
on planeeritud 1.30 m.
Tiikide kinnikasvamise vältimiseks tuleb tiike vastavalt vajadusele puhastada. Puhastamise
vajadust tuleb hinnata regulaarselt.
Tee truubid tuleb rajada läbimõõdus minimaalselt 300 mm.
Planeeritavate tiikide pindala on ca 4,5 hektarit ning vastavalt 01.10.2019 jõustuvale
veeseadusele on üle 1 hektari suuruste seisuveekogude rajamisel kohustuslik veeluba (VeeS,
§187, p 16). Täpne tiikide suurus ja paiknemine ning ülevoolupaisu lahendus ja asukoht
täpsustada edasise projekteerimise käigus. Kraavide ja tiikide projekteerimisel ja
ekspluateerimisel tuleb tagada, et Ihna kinnistu liigvesi ei valguks Jansoni kinnistule.
22
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
7.9 Piirangud
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt
asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4).
Planeeringualale ulatub eesvoolu kaitsevöönd (12 m), kalda veekaitsevöönd (1 m), avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd (10 m), Audru jõe kalda veekaitsevöönd (10 m), ehituskeeluvöönd
(50 m) ning piiranguvöönd (100 m), Läänemere ranna veekaitsevöönd (20 m),
ehituskeeluvöönd (100 m) ning piiranguvöönd (200 m). Piirangud ja kaitsevööndite ulatus on
toodud põhijoonisel (joonis 3).
Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus
Teeniv kinnisasi Valitsev Servituudi sisu
kinnisasi/isik
Pos 1 Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada läbi
kinnisasja kulgevaid elektri maakaableid ja teisi
elektripaigaldisi.
Pos 1 ja Pos 61 Servituut avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku
omavalitsuse kasuks.
Pos 3-22, 24-46 - Müraservituut. Eesmärk on kinnistu igakordset omanikku
teavitada võimalikust mürahäiringust.
Pos 3-22, 24-46 - Üleujutusohu servituut. Eesmärk on kinnistu igakordset
omanikku teavitada võimaliku üleujutusohu kohta.
7.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringuga ei
tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase
saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku
ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada
koheselt.
Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku 2. peatüki
täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või
vara ega keskkonda.
Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus
on krundi valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja
kokkulepetele tuginedes.
Enne hoonetele ehitusloa väljastamist tuleb teostada terviklikult ala kõrguslik planeerimine,
haljastus, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid.
23
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord:
1. Kinnisasja siht- ja kasutusotstarbe muutmine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga
(alus: MaaParS § 48).
2. Enne detailplaneeringu kehtestamist on detailplaneeringust huvitatud isikul kohustus
sõlmida Pärnu Linnavalitsusega kokkulepe, mille kohaselt ehitab arendaja välja vastavalt
detailplaneeringu elluviimise etappidele vastavad juurdepääsuteed kruntideni, kraavistiku,
ühisveevärgi ja ühisreoveekanalisatsiooni tänavatorustikud ja pumplad, krunte teenindava
elektrivõrgustiku, vajalikud haljasalad ja haljastuse puhveralad. Ihna kinnistule tuleb seada
müra servituut. Jõesuudme arendusalal tuleb seada servituudiala ümber Jõesuudme põik 4a
eraomandis oleval kinnistul paikneva tootmisehitise (pos 65) jalgsikäiguks kohaliku
omavalitsuse kasuks. Detailplaneeringualal tuleb seada servituut üldkasutatavatele maadele
pos 1 ja pos 61 avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks.
3. Edasise planeerimise käigus jagatakse ala arendusetappideks. Arendusetappide välja
ehitamine toimub vastavalt eelmisele punktile (p 2). Igale arendusetapile tuleb enne
arendustegevuse algust välja ehitada juurdepääsutee lähimalt avalikult teelt vastavalt
detailplaneeringule. Arendusetapi taristu (tehnovõrgud ja teed) toimimine tuleb tagada
sõltumatult teiste arendusetappide väljaehitamisest. Etapid ei ole ajalises järjekorras.
Jagatava kinnistu (16001:001:0001) omanike taotluste alusel annab Pärnu Linnavalitsus
detailplaneeringuga kavandatud 51 kinnistu jagamise korralduse.
4. Planeeringuga hõlmatud kinnistud jagatakse 43 elamumaa krundiks (pos 3-22 ja pos 24-
46), kaheks haljasala maa krundiks (pos 23,49), üheks üldkasutatava maa krundiks (pos 1) ja
viieks tee ja tänava maa-ala krundiks (pos 2,47,48,50,51), liidetake kaks kinnistut üheks
krundiks (pos 57,62).
5. Moodustatud krundid kinnistatakse maaomaniku avalduse alusel. Kinnistute
moodustamisel tehakse kinnistusraamatusse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude
talumise kohustuse kohta ning märge võimaliku üleujutusohu kohta. Kinnistute jagamisel
tuleb müra servituut üle kanda moodustatavatele elamumaa kinnistutele.
6. Arendaja projekteerib ja ehitab välja nii vastavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega
elamukruntideni vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kui avalikult kasutatavad
teed vastavalt planeeringulahendusele.
7. Arendaja korraldab kõikide veega varustatavate kruntide vajaliku ühisveevärgi
tänavatorustiku ja reoveekanalisatsiooni tänavatorustiku ja pumplate projekteerimise ja
väljaarenduse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide
liitumispunktideni.
8. Arendaja korraldab elektriga varustatavate kruntide elektriga varustamiseks vajaliku taristu
väljaehituse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide
liitumispunktideni.
9. Arendaja ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku
sademevee ärajuhtimiseks.
10. Pärast juurdepääsuteede ja ühiskasutatavale tehnilisele taristule kasutusloa saamist
vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele on võimalik taotleda ühiskondlikele
(ehitusloakohustuslikele hoonetele), üksikelamutele ja abihoonetele ehitusluba.
11. Moodustatavad transpordimaa krundid võõrandatakse Pärnu linna omandisse, kui see on
24
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
koos taristuga vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele nõuetekohaselt välja ehitatud
ja kasutusloa saanud. Võõrandamistingimused täpsustatakse lepinguga. Elu tee äärsed
üldplaneeringukohased kergliiklustee krundid Pos 50 ja Pos 51 antakse pärast kruntimist
Pärnu linnale tasuta üle.
12. Planeeritud veekogud ja rohealad on planeeritud avalikuks kasutuseks ning maaomanike
kaasomandisse, kelle kohustus on tagada ka alade hooldamine. Enne kruntide müüki tagab
tervikuna arendatavate alade hoolduse arendaja. Tiikide hoolduskohustus (pos 6-9, 11-
16,18,19,22,33-42) seatakse tiigiga külgnevatele maaomanikele. Üldkasutatavatele maadel
pos 1 ala hooldamine on Ihna arendusala maaomanike kohustus, pos 61 ala hooldamine on
Jõesuudme arendusala maaomanike kohustus.
13. Käesoleva detailplaneeringu alas ehitada välja valmidus spordiväljaku või mänguväljaku
rajamiseks ja ühiskogumismahutite plats (pos 49) enne ringteed. Spordi- või mänguväljaku
välisvalgustus ehitada välja hiljemalt väljaku rajamisega.
Pärnu linnavalitsus teeb järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja
kasutuslubade menetluse käigus.
Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse
volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut. Detailplaneeringu võib
tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat
ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või
planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
7.11 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused
Ehituskeeluvööndi laius vastavalt looduskaitseseadusele ja Audru valla üldplaneeringule on
Läänemere rannal 100 meetrit kõrgveepiirist. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Jõesuudme põik kinnistutel Audru jõe
kalda ehituskeeluvööndi piirini (50 m veepiirist). Ehituskeeluvööndi ulatus ning vähendamise
ettepanek on toodud joonisel 3. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimub
looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korras.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et ellu viia Jõesuudme ja Päikesemetsa
detailplaneeringuga kavandatud tegevus. Kehtestatud planeeringualal on juba välja ehitatud
kogu vajalik taristu (juurdepääsuteed, tehnovõrgud) üksikelamute rajamiseks. Varasemalt on
jäänud Läänemere ranna ehituskeeluvöönd tähelepanuta ning ehituskeeluvööndit
vähendamata ei ole võimalik planeeritud hoonetele ehitusluba väljastada.
Vastavalt Jõesuudme põik kinnistute kohta koostatud KSH eelhinnangule ei ole kavandatav
tegevus Läänemere ranna ehituskeeluvööndis ei ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega, mis
looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine
ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Jõesuudme põik kinnistutele on välja ehitatud juurdepääsuteed ja vajalikud tehnovõrgud ja –
rajatised. Tehtud ehitustööde käigus on looduslik olukord juba ümber kujundatud ning seega
ei ole looduskoosluste säilitamine planeeringualal enam asjakohane.
Samuti ei ole asjakohane hinnata planeeringualal Läänemere ranna ehituskeeluvööndi
vähendamise mõju ranna eripära arvestava asustuse suunamisele ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamisele. Üleujutuste esinemisel ulatub tinglik rannajoon tavapärasest
25
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
puhkepiirkonnast kaugemale elamupiirkonna alale, kuhu on ligipääs võimalik avalikult
kasutatavalt teelt. Eelnimetatud ranna kaitse eesmärkide kaudu soovitakse eelkõige
võimaldada rannaala kasutamist rekreatiivsetel eesmärkidel, kuid kuna see ala ei ole mõeldud
rekreatiivsetel eesmärkidel kasutamiseks, ei ole ka asjakohane hinnata planeeringualal
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise mõju antud eesmärgile.
Detailplaneeringuga on kavandatud Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse jäävale alale
üheksa üksikelamu rajamine, mistõttu on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
asjakohane. Ranna ehituskeeluvöönd ulatub planeeringualale üleujutuste esinemise tõttu,
seega saab inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju esineda üleujutuste toimumisel.
Minimeerimaks võimalikke inimtegevusest tulenevaid kahjulikke mõjusid, on planeeringuga
ette nähtud minimaalseks esimese korruse kõrguseks 3,19 m abs, soovituslikult 3,69 m abs.
26
Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering
B JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1:20 000
2. Linnaehituslik analüüs M 1:5000
3. Põhijoonis M 1:1000
4. Tehnovõrgud M 1:1000
5. Illustratsioon
27
Avalikult kasutatava tee 1376 172
kaitsevöönd 10 m Kalda veekaitsevöönd 1 m 50 0 51 T100
LT10 - L -
- -
-
-
-
- LEPPEMÄRGID
Eesvoolu kaitsevöönd 12 m
Planeeringuala piir
22
Olemasolev krundipiir
Likvideeritav krundipiir
4
Planeeritud krundipiir
66
11 0 Planeeritud hoonestusala
1 0 0
ÜM1 (-/2)
2
100 -/1 Planeeritud abihoonete hoonestusala (vt märkus 3)
-/ 5 mängu- ja
spordiväljak Planeeritud kohustuslik ehitusjoon
Planeeritud illustratiivne hoone asukoht
Olemasolev sõidutee
4
Planeeritud sõidutee
8
8
Planeeritud kõnnitee
P-5 Planeeritud juurdepääs krundile
8
Planeeritud haljasala
8
95 1964
10 7 4
10 EP100 Sõidukite liikumissuunad
2 0 0
4
)
4
1 3(1/2
4
LT
4
- Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus
4
350 2/1
1866 -
4 4 -
4
4
2138 3 0
EP10 1/2)
-
4
4
9/5 EHITUSÕIGUS Olemasolev veekogu/kraav
0 3(
EP10 1/2) 2215 Planeeritud veekogu/kraav
3( 350 2/1
4
9
8
4
350 2/1 9/5 0
2254 EP10 1/2) 8 positsiooni nr krundi suurus Kalda veekaitsevöönd
5 4 4 9/5 3(
0 2065 350 2/1
4
EP10 1/2) 4
2410
3( 4
8 0 9/5 11 EP100 Eesvoolu kaitsevöönd
35 0 2/1 EP10 1/2) )
9/5 0
3(
2/1
3(1/2 25 3588 krundi kasutamise otstarve Avaliku tee kaitsevöönd
8
35
15
350 2/1
9/5 9/5
EP100
Ranna või kalda piiranguvöönd
10
350 3(1/2) hoonete arv
ehitisealune pind 9/5 2/1 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd
(põhihoone/abihoone)
10
4
2040
4
4
8
8
7 0 hoonete kõrgus hoonete korruselisus Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
EP10 1/2)
4
3( (põhihoone/abihoone) (põhihoone/abihoone) Kallasrada
12
10
350 2/1
10
8
9/5 Planeeritud juurdepääs kallasrajale
2091 10
6 0
EP10 1/2) Planeeritud truup
10
3( 2154 EP - üksikelamu maa
350 2/1 12 0
EP10 1/2)
8
Likvideeritav objekt
1. tiik 2 LT - tee ja tänava maa
10
9/5 3(
0
08 m tase 1.3 350 2/1 HP - haljasala maa
11 0 Planeeritud jalgrattaparkla
8
v e e 9/5
ud ÜM - üldkasutatav maa
eerit
4
P-5
55 plan Planeeritud parkla parkimiskohtade arvuga
23
11 5
0 Max. TT - tootmismaa
4
1 0
HP Planeeritud jäätmekonteinerid
2006 8 -
4
24 0
EP10 1/2)
- -
25
4
3( - 2064 Planeeritud ülevoolupais (vt märkus 4)
350 2/1 13 0
EP10 1/2)
9/5 3( Planeeritud vajadusel rajatava müravalli ala
350 2/1
9/5 8
10
10
10 2228
18
4
2018 0
EP10 1/2)
19 EP100 4 4
10
3(
4
) 350 2/1
2013 3(1/2
4
22 350 2/1 9/5
10
0
EP10 1/2)
4
3( 9/5 4
2115
8
14
8
350 2/1 0
2059 8 8 EP10 1/2)
25 0
EP10 1/2)
9/ 5
4
350
3(
2/1 2. tiik 2
9
4 4
3( 9/5 m 1.30
2940 veetase
8
350 2/1
4
9/5
eerit
ud EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
4
2365 2272 plan
4
15 EP100 Max.
8
2071 16 EP100
4
17
4
)
0 ) 3(1/2
4
EP10 1/2) 3(1/2
4
8 0 1
3( 3 5 2/
350 2/1
4
4
8
2021 350 2/1 9/5
9/5
20 9/5 4
4
4
0
EP10 1/2) 4 4
8 3(
2086 35 0 2/1
2004 21 9/5
4 26 EP100 0
EP10 1/2)
) 3( 4
3(1/2
4
8
350 2/1
350 2/1
9/5
9/5 8146
47
8
0
10
8 LT10 -
8
4
8
8
- -
Av
4
-
8
ali
ku
8 2017
lt k
8
2027 46 0
EP10 1/2)
as
8
27 EP100 3(
ut
3(1/2
) 2236 350 2/1
at
4 4
45 4
8
9/5
av
5 0 / 1 0
3 2 EP10 1/2)
a
9/5 3(
4
8
te
8 350 2/1
4
4
e
8
8 9/5
ka
4
8
its
4
2338
4
4
43
ev
4
0
EP10 1/2)
ö
2261
4
ön
4 4 3(
44 350 2/1 2518
d
0
42
8
8 EP10 1/2) 9/5
10
0
2012
3( EP10 1/2)
2048 2475 350 2/1 3(
28 34
m
4
0
EP10 1/2)
0
EP10 1/2) 35 0
EP10 1/2)
9/5 4
4 350 2/1
3( 3( 3( 8
9/5
350 2/1 350 2/1 350 2/1
4
9/5 9/5 9/5 4
4
2232
8
33
4
0
EP10 1/2)
8
4329
8
4
3(
350 2/1 48 0
4
9/5 LT10 -
8 - -
8
-
2158
41 0
EP10 1/2) 68 7
40
49
8
3( 00
2006 HP1
8
4
350 2/1 -
29 4
8
0 9/5
EP10 1/2) 1995 4 - -
36 EP100
4
3( 4 -
350 2/1 )
3(1/2
9/5
350 2/1 Ranna piira
4 4 nguvöönd 2
4
4 4
9/5 4 4 00 m
4
2266
2064
40 0
EP10 1/2)
8
37 0
EP10 1/2)
3(
2190 350 2/1
3( 2024
2091 350 2/1 38 0 39 0
EP10 1/2)
9/5
4 30 EP100 9/5 EP10 1/2) 3(
) 3(
3(1/2 350 2/1 350 2/1
350 2/1 9/5 9/5
9/5
4
4
3. tiik 2
8
0
40 m tase 1.3
30 5 v ee
2030 ritud
31 0
EP10 1/2) p lanee
3( Max.
350 2/1
9/5
4
4
8
4
2090
32 0
EP10 1/2)
3(
350 2/1
9/5
m
4
m
Ranna ehituskeeluvöönd 100 m
12
1
nd
nd
vöö
vöö
81
e
tse
64
aits
0
TT10
kai
-
k
oni 02 - -
vee
Jans 1:001:00
olu
1600 -
svo
lda
10
eala 2
puhk
10
Ee
Ka
3
Jõe :001:03
1
1600
2499 592
10
56 0
EP10 1/1)
Jõesuudme
tee T1 63 T100
16001:001:0145 L
10 2( 2500 -
25 0 2/1 10 10 55 EP10 1/1)
0 10 10
2499
- -
10
9/5 -
uudm
e põ
ik 9
uu5d0
õ
me p 8
ik 7 2(
2/1
54 EP100 suudme p3õ2ik55
Jões2 :001:03
0
Jões :001:033 õe )
4
2(1J6/21401:001
2 :0
1 10
6240 6240 9/5
1 10
250 2/1
10
9/5 e põ
ik 1
uudm 142
10
16 4 Jões :0 3
2624 3 1:0 252
0 1
1600
53JõesuudEm0P1e:01p1õ04ik04 52
4
10
0
8.5
) EP10 1/1)
2374 1600
1:0
2(1/1 2(
10 62 0
LT10 -
250 2/1 250 2/1
9/5 9/5 Kalda piiranguvöönd 100 m
5
Jõesuudme
- - 62401:001:0põik T3
8932
333
-
6
57 Jõesuudme tee
6
0
EP10 1/2) 16001:001:01 T2
14
6
46
3(
70 0 2/1 4 4 3844
58 4 4 3849
9/5 0
EP10 1/1) 59 5468
0
EP10 1/1)
4 4
60 Ranna kõrgve
26
2( 0 epiir
250 2/1 2( EP10 1/1)
250 2/1 2(
9/5 25 0 2/1
9/5 ik 4a
9/5 uudm
e põ 24
3
Jões 01:001:0
624
86
65 TT10
0 MÄRKUSED
- Kalda ehituskeeluvöönd 50 m
- -
- 1. Planeeringuala suurus on ca 27 ha.
Ranna kõrgve 12 9
10
epiir 61
Kalda veekaits
ÜM 1 0 0
- Ülevoolupaisu põhimõtteline lahendus 2. Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan
evöönd 10 m - - täpsusastmega 1:1000. Koostaja Wew OÜ (reg nr: 10213694, litsentsid:
Kallasrada 4 m
- M 1:250 EG10213694), töö nr GEO-241-17 (24.01.2018, täiendatud 17.04.2019).
Jõesuudme põik kinnistute osas on geoaluse koostanud Kotkasilm OÜ
ik 12
e põ 2
(reg nr: 10625310, litsentsid: EG10625310-0001), töö nr 21003
uudm 33 ik 10
Jões 1:001:0 e põ 1 ik 8 (03.06.2021). Kõrgused EH2000 süsteemis.
4 0 uudm 33 e põ 9
62 Jões 1:001:0 uudm 32 ik 6
Jões 1:001:0 e põ 7
6240 624 0 uudm 32 ik 4
e põ 3
Jões 1:001:0 uudm 32
6 2 4 0 Jões 1:001:0
6 2 4 0 3. Kui abihoonet soovitakse ehitada lähemale kui 4 m krundi piirist, peab
e põ
ik 2 selleks olema naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek.
uudm 43
Jões 1:001:01
160 0
4. Liigvee äravoolu lahendus on koostatud koostöös Piiber Projekt OÜ-ga.
0 10 20 40 60 70 m
Papsaare külas asuva Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala
detailplaneering
Asukoht: Joonis:
RUUMI Huvitatud isik:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri:
Marko Koppel DP-25/10-2017
Planeerija: Allkiri: Formaat:
Reg. nr: 12042771
Laura Andla M 1:1000 841x841
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 3 29.06.2022
i
stuse rimm
se varu ss K ani.
ustu Side ispunkt tr a
le ktrivar asesalu liitum PS-83 10 kV alajaam
E K
dus vust
P
ühen mast. k a e
ala jaa side
SK1 SK1 SK1 SK1 SK1
SK1 SK1 SK1
Avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd 10 m Kalda veekaitsevöönd 1 m 50
POS 51 rimm
i
POS V tr ass K mast.
10 k alaja
a
Eesvoolu kaitsevöönd 12 m v a
ama
alaja oht.
a suk
eerit
Plan õimalik a
v
SK1 SK1
SK1 SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
LEPPEMÄRGID
SK1 SK1
SK1 SK1
mängu- ja S1
PO
spordiväljak
Planeeringuala piir
Olemasolev krundipiir
6 Planeeritud krundipiir
2 i=0.00
POS
Planeeritud hoonestusala
P-5 Planeeritud illustratiivne hoone asukoht
10
POS
Olemasolev sõidutee
6
Planeeritud sõidutee
i=0.00
2.29
rgus
n a kõ õhi 0.91 9
d ma
apin
Toru
p POS Planeeritud kõnnitee
e eritu
Plan mpla Planeeritud juurdepääs krundile
eepu
Reov 0 m.
1 Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus
3 8 kuja
POS POS
K1
K1
K1
K1 K1
K1
K1
K1 Olemasolev veekogu
11
K1
K1
K1
POS
K1
ud
4 eerit Planeeritud veekogu
K1
K1
POS Plan epumpla t.
K1
K1
K1
K1
e h
v suko
K1
reo
K1
alik a Kalda veekaitsevööndid
K1
K1
K1
võim
K1
2.29
Kaugus
K1
K1
5 us
K1
kõrg
K1
POS 7 Eesvoolu kaitsevöönd
K1
K1
POS pinn
a
K1
K1
K1
K1
planee
aa
K1
K1
K1
K1
K1
ud m
eerit Avaliku tee kaitsevöönd
Plan õhi -0.67
ritud
p
Toru
hüd
Ranna piiranguvöönd
rand
ist
Ranna ehituskeeluvöönd
150
008 6
i=0.
m
us 2
.29 POS Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
n a kõrg i 0.91
pin orupõh
maa T
ritud 12 Kallasrada
POS
ne e
Pla
1. tiik 2 Planeeritud juurdepääs kallasrajale
i=0.005
0
08 m tase 1.3 Planeeritud truup
mpla
11 0 v e e
eepu ud
Reov 0 m. eerit Likvideeritav objekt
plan
Max.
1
kuja 23
K1 K1
K1
K1
K1
K1
POS
K1
K1
ud Servituudi vajadusega ala
K1
K1
eerit
K1
K1
Plan epumpla t.
K1
K1
24
K1
K1
e h 9
POS reov lik asuko s 2.2
K1
K1
õrgu Planeeritud ülevoolupais
K1
K1
im a a k
K1
õ n
K1
v pin
K1
maa .29
K1
us 2
K1
ritud 9
K1
kõrg Planeeritud vajadusel rajatava müravalli ala
K1
e
K1
n e 6 a
K1
.
K1
Pla -0 pinn 13
K1
põhi
K1
aa
K1
POS
K1
K1
K1
Toru ud m
K1
K1
K1
eerit
Plan õhi 0.91
p
Toru
18
POS
25 Olemasolevad tehnovõrgud
POS 19
P OS S 14 2. tiik 2
PO m 1.30
2940 veetase Olemasolev veetrass
22 itud
P OS l a neer
ax. p Olemasolev drenaaž
M
.29
us 2 Olemasolev kanalisatsiooni survetoru
na kõrg
aapin
15 ud m
eerit Olemasolev sidetrass
POS Plan õhi 0.01
i=0.008
16 Toru
p
17 POS
26 POS Planeeritud tehnovõrgud (vt märkus 3)
i=0.005
POS
20
POS Planeeritav sidekanalisatsioon
21 Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin
POS 47
POS Planeeritud perspektiive 0,4 kV maakaabelliin
Av
8
i=0.00
ali
Planeeritud 10 kV maakaabelliin
Kaugus
ku
lt k
46
POS
planee
Planeeritud perspektiivne 10 kV maakaabelliin
as
27
ritud
P OS
u ta
hüd
2.29 i=0.00
5 Planeeritud komplektalajaam
ta
rand
rgus
S 45
v
a kõ hi -0.13
is
a
n
t 15
in
aap Torupõ PO Planeeitud 0,4 kV liitumiskilp
te
ud m
0m
eerit
e
Plan
i=0.005
ka
Planeeritud veetoru / hüdrant
its
49
S 35 POS
ev
PO Planeeritud kanalisatsioonitoru
öö
34 43
POS POS
nd
Planeeritud kanalisatsiooni survetoru
10
28 33 44 PO S 42 Planeeritud reoveepumpla
m
PO S POS POS
i=
0.0
Planeeritud tänavavalgustuskaabel
05
Planeeritud tänavavalgusti
48 41
36 POS POS
POS
29
PO S Plan
.29 eeritu
us 2 d ele
n a kõrg hi 0.91 40 Kasesalu alajaam ktri m
aapin Torupõ POS aaka
rit ud m Ranna piira abell
Planee
PO S 37 .29 ng uvöönd 200
ii nid
us 2 39 m
n a kõrg i 0.91 S 38 POS Planeeritud
maa
pin orupõ
T
h PO
ritud uus alajaam
lanee
08
P
0
i=0.
Krimmi alajaam
30
POS
guala piir
.29
us 2
na kõrg
aapin uudm
e
ud m Jões asuva
eerit dus
Plan õhi 0.91 Ühen
l
p 3. tiik 2 tee
bliga
.
Planeerin
Toru 0 rikaa
40 m tase 1.3 elekt
30 5 e
ud ve
31 la n eerit
POS p
Max.
32
POS
m
Skeem 1. Planeeritud elektrivarustus
1m
Ranna ehituskeeluvöönd 100 m
12
nd
nd
öö
vöö
v
tse
tse
kai
kai
mpla
eepu .
oni 02
Reov uja 10 m
vee
Jans 1:001:00
olu
1600 k
svo
v
lda
asole
Olem mpla.
K1 K1
K1
K1
K1
K1
eala 2
K1
K1
puhk
Ee
Ka
u
K1
3
K1
Jõe :001:03
eep
K1
K1
reov
1
1600
K1
K1
K1
K1
64
K1
56
K1
POS
Jõesuudme
K1
POS
K1
55
tee T1
K1
K1
POS
16001:001:0145
63
K1
K1
POS
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
54me põik 5
K1
K1
K1
K1
K1
K1
ik 9
K1
POS
e põ ik 7
uudm e põ
Jões :001:033
0 uudm 28 uud 25
1 Jões :001:03 Jões :001:03
1
0 1
624 6240 6240
ik 1
e põ
uudm 142
S 52
Jões 01:0
53 PO 1600
1 :0
POS
ik 3
e põ
uudm 144
Jões 0 1:0
1 :0
1600
62 Kalda piiranguvöönd 100 m
POS Jõesuudme
62401:001:0põik
333
T3
Jõesuudme tee
16001:001:01 T2
57 46
POS
58 65
POS POS
59
POS Ranna kõrgve
epiir
POS 60
ik 4a ja am.
e põ 24 ala
uudm
Jões 01:001:0
3
as olev
62 4 Olem
Kalda ehituskeeluvöönd 50 m MÄRKUSED
61
POS
Ranna kõrgve 1. Planeeringuala suurus on ca 27 ha.
epiir
2. Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan
Kalda veekaits
evöönd 10 m täpsusastmega 1:1000. Koostaja Wew OÜ (reg nr: 10213694, litsentsid:
Kallasrada 4 m EG10213694), töö nr GEO-241-17 (24.01.2018, täiendatud 17.04.2019).
Jõesuudme põik kinnistute osas on geoaluse koostanud Kotkasilm OÜ
uudm
ik 12
e põ 2 (reg nr: 10625310, litsentsid: EG10625310-0001), töö nr 21003
Jões 1:001:0
33 ik 10
e põ 1 ik 8
6240 uudm
Jões 1:001:0
33 uudm
e põ 9
Jões 1:001:0
32 ik 6
e põ 7
(03.06.2021). Kõrgused EH2000 süsteemis.
624 0 ik 4
2 4 0 uudm 32 e põ 3
6 Jões 1:001:0 uudm 32
6240 Jões 1:001:0
6240 3. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse
ik 2
uudm
e põ
43
projekteerimise käigus.
Jões 1:001:01
1 6 0 0
0 10 20 40 60 70 m
Töö nimetus:
detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Pärnu linn, Papsaare küla Tehnovõrgud
RUUMI Huvitatud isik:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Allkiri: Töö number:
Marko Koppel DP-25/10-2017
Ruumi Grupp OÜ Planeerija: Allkiri: Mõõtkava: Formaat:
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr: 12042771
Laura Andla M 1:1000 841x841
www.ruumi.ee Joonise nr: Kuupäev:
[email protected]
tel: 56 609 144 4 06.06.2022