dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala DP kehtestamine

Rahandusministeerium · 21. september 2022
Viit
15-3/7554-1
Registreeritud
21. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. oktoober 2022

Failid

  • 📎E-kiri.eml23 KB
  • 📎o_57_Ihna_kinnistu_ja_Joesuudme_elamuala_kehtestamine.asice15908 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Merike Lille" <[email protected]> Saaja: "RAM Info" <[email protected]>, "maaamet maaamet ee" <[email protected]>, [email protected], [email protected] Teema: Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala DP kehtestamine Kuupäev: 2022-09-21 05:53 Tere Edastan teile Pärnu Linnavolikogu 15.09.2022 otsuse nr 57 „Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu kehtestamine“. Otsus on kättesaadav aadressil https://parnu-my.sharepoint.com/:u:/g/personal/merike_lille_parnu_ee/ERGU5 tSW4hRCqta3Z3wEJ3kBU5fBCp15XORdaUSfJtrE4A?e=7oUWz0 Lugupidamisega Merike Lille volikogu nõunik OTSUS 15.09.2022 nr 57 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu kehtestamine Pärnu Linnavalitsuse 17.06.2019 korraldusega nr 444 algatati Papsaare külas Ihna kinnistu (kü tunnus 16001:001:0001) detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (Ihna kinnistu alal). Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks ca 40 üksikelamu rajamine. Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 52 võeti vastu Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneering ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (Jõesuudme elamualal). Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepaneku alusel on detailplaneeringu nimetuseks määratud „Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering“ (edaspidi detailplaneering). Detailplaneeringu alal kehtib Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneering“, mis uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks (PlanS § 140 lõige 8). Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks ca 40 üksikelamu rajamine. Pärnu Linnavalitsus on enne detailplaneeringu vastuvõtmist menetlusse kaasanud Audru jõe äärsed ranna ehituskeeluvööndis olevad elamumaad, mis on Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga“ (edaspidi kehtiv detailplaneering) moodustatud kinnistud, nn Jõesuudme elamuala, eesmärgiga vähendada neil kinnistutel Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning muuta kruntide ehitusõigust, arhitektuurseid tingimusi ning osaliselt krundipiire. Kehtiva detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse jaoks jõe ehituskeeluvööndit vähendama ei pidanud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on tekkinud, kuna Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu menetlemise käigus on jäänud tähelepanuta nii kohalikul omavalitsusel kui ka Keskkonnaametil Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatus. Jõesuudme elamuala planeeritud kinnistud jäävad täielikult Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse ning kavandatud tegevust pole võimalik ehituskeeluvööndit vähendamata ellu viia. Ehituskeeluvööndit on vaja vähendada hoonestusaladeni. Olemasolevad kanalid on rajatud kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse alusel, ehituskeeluvööndit nende jaoks vähendama ei pea. Ihna kinnistuga piirneb „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu“ ala, mille arendajaks on ka Ihna kinnistu detailplaneeringust huvitatud isik. Koostöös arendaja, kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaametiga on kokku lepitud, et Ihna maaüksuse detailplaneeringualaga liidetakse Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala ning detailplaneeringus nähakse ette elamupiirkonna rajamiseks vajalikud tegevused, sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Seetõttu ei ole Jõesuudme elamuala ehituskeeluvööndi vähendamiseks algatatud eraldi detailplaneeringu menetlust, vaid kaks planeeringuala on liidetud kokku ja jätkatud planeerimisseaduse § 142 kohase menetlusega. Planeerimisseaduse alusel on võimalik peale detailplaneeringu algatamist põhjendatud vajadusel planeeringuala suurust täpsustada ja lähtuvalt planeeringu eesmärkide täpsustamisel menetleda planeeringut vastavalt seadusele. Planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79 ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 2 (kü 16001:001:0143, pindala 12643 m2, 100% üldkasutatav maa), Jõesuudme põik 3 (kü 16001:001:0144, pindala 2496 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 4 (kü 62401:001:0323, pindala 5468 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 5 (kü 62401:001:0325, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 6 (kü 62401:001:0327, pindala 3849 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 7 (kü 62401:001:0328, pindala 2500 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 8 (kü 62401:001:0329, pindala 3844 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 9 (kü 62401:001:0330, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 10 (kü 62401:001:0331, pindala 3958 m2 , 100% elamumaa), Jõesuudme põik 12 (kü 62401:001:0332, pindala 4974 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik T3 (kü 62401:001:0333, pindala 2257 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T2 (kü 16001:001:0146, pindala 914 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T1 (kü 16001:001:0145, pindala 117 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik 4a (kü 62401:001:0324, pindala 86 m2, 100% tootmismaa), Jõesuudme põik 5a kinnistuid (kü 62401:001:0326, pindala 81 m2, 100% tootmismaa) ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa), mis piirnevad Audru jõega, Elu ja Kaubasadama teega. Planeeritav maa-ala on pindalaga ca 27 ha, millest ca 21 ha moodustab Ihna kinnistu. Audru valla üldplaneeringuga on maa-ala reserveeritud elamumaaks. Üldplaneeringu muutmise põhjendus Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit Audru jõe ehituskeeluvööndini. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut käsitletakse looduskaitseseaduses üldplaneeringu muudatusettepanekuna (ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut käsitletakse seletuskirja peatükis 7.11). Samas järgib detailplaneeringu lahendus üldisi Audru valla üldplaneeringus toodud põhimõtteid (vt seletuskirja peatükk 4). Audru jõega piirneval Jõesuudme elamualal on kehtiva detailplaneeringu alusel alustatud planeeringu elluviimisega. Moodustatud on krundid, välja on ehitatud juurdepääsutee ja tehnovõrgud elamumaa kruntideni. Rajatud on kanalid. Kehtiva detailplaneeringuga määratud hoonestusalad asuvad väljapool Audru jõe ehituskeeluvööndit. Korrastatud on üldmaa ja rajatud mahasõit, mille kaudu on juurdepääs kallasrajale. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et ellu viia Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga kavandatud tegevus, ehituskeeluvööndit vähendamata ei ole võimalik planeeritud hoonetele ehitusluba väljastada. Läänemere ranna ehituskeeluvööndi täpsem asukoht ilmnes 2021. aastal, kui Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil kuvati mereranna korduva üleujutusala piir, üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest, mis on aluseks ranna ehituskeeluvööndi ulatusele, laiusega 100 m. Varasemalt ei arvestanud kaardil kujutatud ehituskeeluvööndi kitsendused looduskaitseseaduses sätestatud kõrgveepiiriga (LKS § 35 lg 31). Jõesuudme elamuala piirneb Audru jõega, mille lõunapoolne kallas asub mere ja jõe vahelisel kitsal poolsaarel. Varasemalt oli ranna ehituskeeluvöönd poolsaarel kuvatud veepiirist 100 m laiuselt, Maa- ameti täpsustusega 2021. aastal nihkus ranna ehituskeeluvöönd ca 350 m maa poole, ulatudes kordades üle jõe kalda ehituskeeluvööndi. Arvestades ilmsiks tulnud olukorda, on vaja ehituskeeluvööndit vähendada planeeringuga määratud hoonestusaladeni. Olemasolevad kanalid on rajatud kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse alusel, ehituskeeluvööndit nende jaoks vähendama ei pea. Ranna piiranguvööndis asuvatel hoonestusaladel metsamaad ei asu, seega ranna ehituskeeluvööndit nendel aladel vähendama ei pea. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda 2 keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Ihna kinnistu osas on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostanud Maves AS. Eelhinnangus on hinnatud mõjusid maakasutusele, taimestikule, loomastikule, loodusressurssidele, kaitseväärtustele sh Natura aladele, veestikule, käsitletud on üleujutusala ja sellest tingitud ohtu, ära on toodud ranna ja kalda piiranguvööndid, käsitletud on müra, vibratsiooni, soojust, valgust, kiirgust, lõhna mõju, võimalikku ohtu inimese tervisele või keskkonnale sh õnnetuste esinemise võimalikkust. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Maanteeamet, Päästeamet, Terviseamet, Põllumajandusamet ja Rahandusministeerium, edastades ühtlasi täiendusettepanekud planeeringu koostamiseks. Rahandusministeerium ei ole pidanud vajalikuks määrata täiendavaid koostöötegijaid. Täiendusettepanekutega on planeeringu lahenduses arvestatud. Jõesuudme elamuala osas on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostanud Kobras AS. Eelhinnangus on analüüsitud detailplaneeringu seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega arvestades nende kehtestamise tasandit, sh Pärnu maakonnaplaneeringuga, Audru valla üldplaneeringuga, õiguslikke piiranguid, mõjusid maakasutusele, taimestikule, loomastikule, loodusressurssidele, kaitseväärtustele sh Natura 2000 võrgustiku aladele, veestikule, käsitletud on üleujutusala ja sellest tingitud ohtu, ära on toodud ranna ja kalda piiranguvööndid, käsitletud on müra, vibratsiooni, soojust, valgust, kiirgust, lõhna mõju, võimalikku ohtu inimese tervisele või keskkonnale sh õnnetuste esinemise võimalikkust. KSH eelhinnanguga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Päästeamet, Terviseamet, Põllumajandusamet, Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium, edastades ühtlasi täiendusettepanekud planeeringu koostamiseks. Täiendusettepanekutega on planeeringu lahenduses arvestatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaamet on 31.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/14076-9 andnud nõusoleku Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringuga Jõesuudme kinnistute osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonisel 3. „Põhijoonis“ (kuupäev 24.08.2021, mis on vastuvõetud detailplaneeringu joonis) näidatud ulatuses ja esitanud järgmised selgitused ning põhjendused. Keskkonnaamet on tutvunud ehituskeeluvööndi vähendamise taotlusega ja selle aluseks oleva detailplaneeringu materjalidega ning teostanud 10.01.2022 kohapealse paikvaatluse. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS §-le 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Keskkonnaamet annab oma seisukoha ehituskeeluvööndi vähendamisele iga eelnimetatud asjaolu kaaludes. Arvestades LKS § 40 sätteid ja asjaolusid, et Jõesuudme kinnistutel on arendustegevusega varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga alustatud ja vajalik taristu on rajatud, ei kaasne kalda looduskooslustele täiendavalt olulist negatiivset mõju, samuti ei ole planeeringulahenduse realiseerimisega ette näha inimmõju olulist suurenemist kallastele, planeeringus arvestatakse väljakujunenud asustusega ning tagatakse inimeste vaba liikumine ning vaba juurdepääs. Ehituskeeluvööndi vähendamise ja võimaliku ehitustegevusega taotluses toodud ulatuses ei kaasne täiendavat negatiivset mõju kaldakooslustele, kuna Jõesuudme kinnistud on varasemast inimtegevusest oluliselt mõjutatud ning looduskooslused (peamiselt üksikud puud) on säilinud ainult Jõesuudme kinnistute idapoolsel alal. Kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamise ja edasise ehitustegevusega ei avaldata täiendavalt olulist negatiivset mõju väljakujunenud asustusstruktuurile arvestades Audru valla üldplaneeringut ja osaliselt juba tekkinud elamupiirkondi Audru jõe kallastel. LKS § 40 lõike 6 kohaselt ehituskeeluvööndi laiuse vähendamine jõustub kehtestatud detailplaneeringu jõustumisel. 3 Detailplaneeringu lahendus Audru valla üldplaneeringu ruumilise arengu üldpõhimõtete kohaselt on Pärnu linna ja Audru aleviku vaheline ala kavas kujundada kompaktsema asustusega alaks, kus domineerivad linna keskkonnast suuremad elamukrundid. Audru valla arengukava eesmärk on valla elanike väljarännet vähendada ning sisserännet suurendada heas elukeskkonnas, kus tagatud avalikud teenused, sotsiaalne ja tehniline taristu. Planeeritav maa-ala on pindalaga ca 27 ha, millest ca 21 ha moodustab Ihna kinnistu. Audru valla üldplaneeringuga on maa-ala reserveeritud elamumaaks. Üldplaneeringu kohaselt peavad jõeäärsed krundid olema vähemalt suurusega 2500 m2 ja kaugemal suurusega 1200 m2. Krundi parkimisvajadus tuleb lahendada omal krundil. Vajalik parkimiskohtade arv vastavalt üldplaneeringule on pereelamutel kuni 2 kohta omal krundil. Planeeringuga jagatakse Ihna kinnistu 51 krundiks. Ihna kinnistust moodustakse 43 ühepereelamu krunti, viis teemaa krunti, kaks haljasala maa krunti ning üks üldkasutatava maa krunt. Jõesuudme põik 10 ja Jõesuudme põik 12 kinnistud liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2 ja Jõesuudme põik 3 kinnistud liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2 kinnistu jagatakse Jõesuudme põik 2 ja 3 kruntidega liidetavateks osadeks. Jõesuudme põik 3 katastriüksuse põhjaosasse, kuhu juba praeguseks on rajatud juurdepääsutee, moodustatakse uus tee ja tänava maa krunt, mis tagab juurdepääsu Jõesuudme põik 1 ja Jõesuudme põik 3 kinnistutele. Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.2. „Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ ja tabelis 2 „Arhitektuursed tingimused planeeritud hoonetele“ ja põhijoonisel, mida tuleb käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi joonistega. Ihna elamuala üldmaa krundile Pos 1 on lubatud ehitada kuni kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2, milleks võivad olla hooldustehnika, spordiinventari jms hoiuruum, varjualune või muu kogukonnale vajalik ehitis. Ihna kinnistule planeeritavate elamumaa kruntidele on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 350 m2. Kehtiva detailplaneeringu alal Jõesuudme põik kruntidel on lubatud ehitada üks põhihoone ja üks abihoone ehitisealuse pinnaga kokku kuni 250 m2. Kahe krundi liitmisel moodustatavale krundile Pos 57 on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 700 m2. Audru jõe ehituskeeluvööndisse detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Ehituskeeluvööndis ja kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. Juurdepääs maismaalt kallasrajale on läbi avalikult kasutatava Jõesuudme tee (teeregistris reg 1590192) ja üldmaa Pos 61 (Jõesuudme põik 2 kinnistu) (vt põhijoonisel tähistatud juurdepääs). Detailplaneeringuga ei muudeta olemasolevat juurdepääsu kallasrajale. Olemasolevate kanalite ehitusõigus määrati 2010. aastal kehtestatud detailplaneeringuga, mida käesoleva planeeringuga ei muudeta. Planeeritaval alal tuleb arvestada Audru jõe veetaseme tõusu võimalusega kuni 3,19 m üle merepinna – planeeritav piirkond jääb üleujutusohuga alale. Elamu esimese korruse põranda lubatav madalaim ehituskõrgus peab üleujutusest tingitud riskide maandamiseks olema vähemalt 3,19 m abs, soovituslikult 3,69 m abs, maa-ala hoonete ümbruses, juurdepääsuteedel ja platsidel tõsta üleujutusohu riski maandamiseks vähemalt 2,29 m abs. Maapinda on lubatud täita hoonete ümbruses täitepinnasega, muul alal vastavalt vajadusele. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. Detailplaneeringu elluviimine Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu 4 realiseerimisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks, sellekohane leping on huvitatud isikuga sõlmitud. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.10 „Detailplaneeringu rakendamise nõuded“ on sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi, sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed lähimale tehniliselt sobivaimale võimalikule alale. Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise kohustuse, millega kinnistu omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele. Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb aga mõista, et Pärnu linn asub neid välja ehitama üksnes juhul, kui Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas vastavad tegevused ette nähakse. Samuti tuleb mõista, et juhul, kui rajatiste välja ehitamiseks vajaliku finantseerimise leidmine ebaõnnestub, sh kui rajatiste väljaehitamist Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas ette ei nähta, võib Pärnu linn kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistada. Seega saab enne detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist tehtavad kulutused olla üksnes planeeringust huvitatud isiku, sh arendaja, (äri)risk. Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele tuginedes. Enne hoonetele ehitusloa väljastamist tuleb teostada terviklikult ala kõrguslik planeerimine, haljastus, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid. Enne ehitusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele elamumaa krundile peab selle ehituskrundini olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatised. Detailplaneeringu avalikustamine 4. veebruarist – 5. märtsini 2022 toimus Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu avalik väljapanek. Selle käigus laekus ettepanekute ja arvamustega avaldusi kaheksalt isikult planeeringu protsessi kohta, kellele on enne avalikku arutelu saadetud linnavalitsuse seisukohad esitatud arvamustele, enamus arvamustega detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud. 10. märtsil 2022 toimus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, kus ei olnud võimalik ettepanekute tegijatega esitatud ettepanekuid ja arvamusi arutada, kuna nad ei osalenud kõnesoleva detailplaneeringu avalikus arutelus. Selle tulemusena ei olnud planeerimisosakonnal võimalik avalduste esitajatega nende poolt esitatud ettepanekute osas kokkuleppele jõuda. Avalikul arutelul osalejatega arutati saabunud ettepanekuid ja otsustati detailplaneeringut täpsustada järgnevaga: - detailplaneeringule määrati sobivamaks nimetuseks „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering“; - detailplaneeringus asendati p 4 märgitud „paadikanal“ Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringus märgitud „kanaliga“; - detailplaneeringu seletuskirjas p 3.3 täpsustati märgitud lauses “Audru jõe äärsed kinnistud on moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu 5 krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa krunti” lõiku „…3 transpordimaa katastriüksust“; - p 7.1 Pos 1-le krundi kasutamise sihtotstarbeks määrati üldkasutatava maa, mis võimaldab kavandatud abihoonete ehitamist. Esitatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust, seetõttu täiendavat avalikustamist korraldama ei pidanud. Detailplaneeringu põhilahenduse osas vaidlusküsimusi üles ei ole jäänud. Esitatud ettepanekuid planeeringu protsessi kohta ei olnud võimalik arvestada, kuivõrd detailplaneeringu koostamine on toimunud planeerimisseaduses sätestatud nõuete kohaselt, järgitud on kõiki planeerimise põhimõtteid. Kuna avalikul väljapanekul esitatud arvamustes kokkuleppele ei ole jõutud, siis juhindudes planeerimisseadusest esitas planeerimisosakond detailplaneeringu Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnale planeeringujärelevalve teostamiseks ja seisukoha võtmiseks planeeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste kohta, mida planeeringu koostamisel ei ole arvestatud. Rahandusministeeriumi heakskiit Rahandusministeerium on 14.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-5 „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu heakskiitmine“ esitanud järgmised selgitused ja põhjendused. Pärnu Linnavalitsus esitas 18.03.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Pärnus Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele oli lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Rahandusministeerium kontrollis detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulas 26.05.2022 ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse. 11.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-3 andis Rahandusministeeriumi seisukohad detailplaneeringus arvestamata jäänud arvamuste kohta. Seisukohad saadeti Pärnu Linnavalitsusele ning arvamusi esitanud isikutele. Sama kirjaga anti hinnang detailplaneeringu koostamise vastavuse kohta õigusaktide, sh vastavuse kohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlusnõuetele. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. 11.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-3 tõi Rahandusministeerium kokkuvõttes välja märkused, mille osas on vaja detailplaneeringut korrigeerida ning tagastas planeeringu Pärnu Linnavalitsusele täpsustuste tegemiseks. Pärnu Linnavalitsus 11.07.2022 kirjaga nr 8-4/13930-75 esitas Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks korrigeeritud detailplaneeringu ning kinnitab, et Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on täpsustatud vastavalt Rahandusministeeriumi 11.07.2022 kirjas toodud nõuetele. Linnavalitsus on seisukohal, et esitatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust. Rahandusministeerium kontrollis detailplaneeringu seletuskirja, põhijoonist ja tugijoonist ning tõdeb, et kõiki ettepanekuid ja märkusi on arvestatud. - Seletuskirja peatükki 1 (lk 4-6) on lisatud selgitus, miks otsustati detailplaneeringu menetlemisel Ihna kinnistu detailplaneeringu alasse kaasata Päikesemetsa ja Jõesuudme kehtestatud planeeringuala, miks muutus detailplaneering üldplaneeringut muutvaks ja miks oli vajalik ehituskeeluvööndit vähendada. - Seletuskirja peatükki 4 (lk 9) on lisatud, et Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Ehituskeeluvööndisse pole lubatud piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. Samuti on vastavad täpsustused tehtud seletuskirja peatükkides 7.2, 7.3 ja 7.8. 6 Seletuskirja peatükki 1 (lk 5) on lisatud, et korrastatud on üldmaa ja rajatud mahasõit, mille kaudu on juurdepääs kallasrajale. Peatükki 7.9 (tabel 3, lk 23) on lisatud täiendav rida ning lisatud, et Pos-le 1 ja Pos-le 61 tuleb seada servituut avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Põhijoonisel on Pos-le 61 kantud tingmärk – planeeritud juurdepääs kallasrajale. Tehnovõrkude joonisele on kantud Pos-le 61 ja Pos-le 65 servituudi vajadusega alad. Seletuskirja peatüki 7.10 punkti 2 (lk 24) on lisatud nõue Pos-le 65, Pos-le 1 ja Pos-le 61 servituudi seadmiseks - Jõesuudme arendusalal tuleb seada servituudiala ümber Jõesuudme põik 4a eraomandis oleval kinnistul paikneva tootmisehitise (Pos 65) jalgsikäiguks kohaliku omavalitsuse kasuks. Detailplaneeringualal tuleb seada servituut üldkasutatavatele maadele Pos 1 ja Pos 61 avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Sama peatüki punkti 12 (lk 25) on lisatud nõue Pos 1 ja Pos 61 alade hooldamise täpsustamiseks – Üldkasutatavatele maadel Pos 1 ala hooldamine on Ihna arendusala maaomanike kohustus, Pos 61 ala hooldamine on Jõesuudme arendusala maaomanike kohustus. - Seletuskirja peatükki 5 (lk 9-10) on lisatud selgitus, kuidas planeeringulahendus vastab maakonnaplaneeringule. - Detailplaneeringu seletuskirjas on kasutatud väljendit „kanal“. - Seletuskirja peatükis 7.2 (lk 14) on fikseeritud, et krundile Pos 1 on lubatud ehitada kuni kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2, milleks võivad olla hooldustehnika, spordiinventari jms hoiuruum, varjualune või muu kogukonnale vajalik ehitis. Põhijoonisel Pos 1 ning ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete tabelis Pos 1 juures on märge, et lubatud on rajada vaid abihooneid. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Audru valla üldplaneeringut (kehtestatud 2010) vähendades ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise ja sellega seonduvalt Audru valla üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.11 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused“. PlanS § 90 lõike 3 punkt 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi pädevuses üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine. Arvestades asjaolu, et Keskkonnaamet 31.01.2022 kirjaga nr 6- 5/21/14076-9 on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja kõik asjaomased ametid, sh tehnovõrkude võrguvaldajad on detailplaneeringu kooskõlastanud, nõustub heakskiidu andja Audru valla üldplaneeringu muutmise ettepanekuga. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 tuleb kohalikul omavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik 7 arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest, avalikest väljapanekutest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Kohalikul omavalitsusel tuleb detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtudes eeltoodust, Rahandusministeeriumi 11.07.2022 kirjas nr 15-3/2637-3 antud seisukohtadest, täpsustatud planeeringulahendusest, PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, antakse Rahandusministeeriumi poolt heakskiit Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringule ning tagastatakse planeering kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Lisaks juhitakse tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks 8 halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. Planeeringu koostamise korraldaja, kohaliku omavalitsuse üksus, teeb detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse. Detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneeringu koostamisel planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul, milleks on käesoleval juhul soov muuta kehtestatud üldplaneeringut, kehtestab selle kohaliku omavalitsuse volikogu. Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ kohaselt on planeerimisealase tegevuse korraldamine seadustest tulenevale pädevusele Pärnu Linnavolikogul. Pärnu Linnavalitsuse pädevus planeerimise korraldamisel on detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, välja arvatud volikogu pädevuses olevad detailplaneeringud. Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering, mis algatati Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldusega, oli algatamise hetkel kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, seetõttu ei olnud põhjust Pärnu Linnavolikogul detailplaneeringut algatada. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et detailplaneeringu eesmärki osaliselt muudeti, detailplaneering muutus üldplaneeringut muutvaks ja seetõttu kuulub volikogu pädevusse detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Detailplaneering on koostatud kooskõlas lähteseisukohtadega ja kaasatud isikute ettepanekute kohaselt. Planeeringu koostamisse kaasatud isikud on planeeringu kooskõlastanud. Detailplaneeringu avalikustamisel ja Rahandusministeeriumi ettepanekul esitatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust, seetõttu täiendavat avalikustamist korraldama ei pidanud. Detailplaneeringu põhilahenduse osas vaidlusküsimusi üles ei ole jäänud. Esitatud ettepanekuid planeeringu protsessi kohta ei olnud võimalik arvestada, kuivõrd detailplaneeringu koostamine on toimunud planeerimisseaduses sätestatud nõuete kohaselt, järgitud on kõiki planeerimise põhimõtteid. Kuna avalikul väljapanekul esitatud arvamustes kokkuleppele ei ole jõutud, siis juhindudes planeerimisseadusest esitas planeerimisosakond detailplaneeringu Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnale planeeringujärelevalve teostamiseks ja seisukoha võtmiseks planeeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamuste kohta, mida planeeringu koostamisel ei ole arvestatud. Detailplaneeringu järelevalve menetluses kontrollis Rahandusministeerium detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulas ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse. 11.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-3 andis Rahandusministeerium seisukohad detailplaneeringus arvestamata jäänud arvamuste kohta. Sama kirjaga anti hinnang detailplaneeringu koostamise vastavuse kohta õigusaktide, sh vastavuse kohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlusnõuetele. Rahandusministeeriumi ettepanekute alusel on detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonist täpsustatud, täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 131 lg 6 ja § 139 lõike 1 ning Pärnu Linnavolikogu 1. veebruari 2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ § 3 punkti 2 alusel 1. Kehtestada Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering (juurde lisatud). 9 2. Pärnu Linnavolikogul on õigus Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering kehtetuks tunnistada, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kuue kuu jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest sõlminud täpsustatud tähtaegadega ning täitmistagatistega detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste väljaehitamise kohutuse üleandmiseks sõlmitud halduslepingu muudatust või ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud kohustusi tähtaegselt. 3. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 4. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise otsus ning kehtestatud detailplaneering riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 5. Planeerimisosakonnal kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. 6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andrei Korobeinik volikogu esimees 10 Lisa Pärnu Linnavolikogu 15.09.2022 otsuse nr 57 juurde 32 lehel Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-25/10-2017 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Asukoht: Pärnu linn, Papsaare küla Huvitatud isik: Marko Koppel Planeerija: Laura Andla Tartu 2022 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering SISUKORD A SELETUSKIRI...................................................................................................................................... 4 1 Detailplaneeringu koostamise alused.............................................................................................. 4 2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ........................................................................................ 6 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................................... 7 3.1 Planeeritava ala asukoht .......................................................................................................... 7 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid ......................................................................................................................................... 7 3.3 Maakasutus ja hoonestus ......................................................................................................... 7 3.4 Haljastus, liiklus ...................................................................................................................... 8 4 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ......................................................................................... 9 5 Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng .............................................................................. 9 6 Planeeringuga kaasnevad mõjud................................................................................................... 10 7 Detailplaneeringuga kavandatav ................................................................................................... 11 7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................................... 11 7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused .......................................................... 14 7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ............................................................ 16 7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.................................................................. 17 7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised ...................................................................................................... 18 7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus .......................................................................................... 18 7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ........................................................................................ 18 7.5.3 Elektrivarustus ............................................................................................................... 19 7.5.4 Soojavarustus................................................................................................................. 19 7.5.5 Sidevarustus................................................................................................................... 19 7.6 Tuleohutuse tagamine............................................................................................................ 19 7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.......................................................... 19 7.8 Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 20 7.8.1 Papsaare maaparandussüsteem ...................................................................................... 20 7.8.2 Jäätmekäitlus ................................................................................................................. 21 7.8.3 Müra- ja vibratsioon ...................................................................................................... 21 7.8.4 Lõhn............................................................................................................................... 22 7.8.5 Liigvee ärajuhtimine...................................................................................................... 22 7.9 Piirangud ............................................................................................................................... 23 7.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ................................................................................ 23 7.11 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused .................................................. 25 2 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering B JOONISED......................................................................................................................................... 27 1. Situatsiooniskeem...................................................................................................................... 28 2. Linnaehituslik analüüs ............................................................................................................... 29 3. Põhijoonis .................................................................................................................................. 30 4. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 31 5. Illustratsioon.............................................................................................................................. 32 3 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering A SELETUSKIRI 1 Detailplaneeringu koostamise alused Pärnu Linnavalitsuse 17.06.2019 korraldusega nr 444 algatati Papsaare külas Ihna kinnistu (kü tunnus 16001:001:0001) detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu algatamisel oli kavandatava tegevuse eesmärgiks ca 40 üksikelamu rajamine. Aastal 2021 on planeeringualasse kaasatud ka Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga“ moodustatud kinnistud, nn Jõesuudme elamuala, eesmärgiga vähendada neil kinnistutel Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning muuta kruntide ehitusõigust, arhitektuurseid tingimusi ning osaliselt krundipiire. Planeeringuga kavandatud ehitustegevuse jaoks jõe ehituskeeluvööndit vähendama ei pidanud. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus on tekkinud, kuna Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu menetlemise käigus on jäänud tähelepanuta nii kohalikul omavalitusel kui ka Keskkonnaametil Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatus. Jõesuudme elamuala planeeritud kinnistud jäävad täielikult Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse ning kavandatud tegevust pole võimalik ehituskeeluvööndit vähendamata ellu viia. Ihna kinnistuga piirneb „Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu“ ala, mille arendajaks on ka Ihna kinnistu detailplaneeringust huvitatud isik. Seetõttu ei ole Jõesuudme elamuala ehituskeeluvööndi vähendamiseks algatatud eraldi detailplaneeringu menetlust, vaid kaks planeeringuala on liidetud kokku ja jätkatud planeerimisseaduse § 142 kohase menetlusega. Planeerimisseaduse alusel on võimalik peale detailplaneeringu algatamist põhjendatud vajadusel planeeringuala suurust täpsustada ja lähtuvalt planeeringu eesmärkide täpsustamisel menetleda planeeringut vastavalt seadusele. Detailplaneeringule on määratud uueks nimetuseks „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering“. Planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79 ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 2 (kü 16001:001:0143, pindala 12643 m2, 100% üldkasutatav maa), Jõesuudme põik 3 (kü 16001:001:0144, pindala 2496 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 4 (kü 62401:001:0323, pindala 5468 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 5 (kü 62401:001:0325, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 6 (kü 62401:001:0327, pindala 3849 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 7 (kü 62401:001:0328, pindala 2500 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 8 (kü 62401:001:0329, pindala 3844 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 9 (kü 62401:001:0330, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 10 (kü 62401:001:0331, pindala 3958 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 12 (kü 62401:001:0332, pindala 4974 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik T3 (kü 62401:001:0333, pindala 2257 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T2 (kü 16001:001:0146, pindala 914 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T1 (kü 16001:001:0145, pindala 117 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik 4a (kü 62401:001:0324, pindala 86 m2, 100% tootmismaa), Jõesuudme põik 5a kinnistuid (kü 62401:001:0326, pindala 81 m2, 100% tootmismaa) ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa). Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1). Audru jõega piirneval Jõesuudme elamualal on kehtiva detailplaneeringu alusel alustatud 4 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering planeeringu elluviimisega. Moodustatud on krundid, välja on ehitatud juurdepääsutee ja tehnovõrgud elamumaa kruntideni. Rajatud on kanalid. Hoonestusalad asuvad väljapool Audru jõe ehituskeeluvööndit. Korrastatud on üldmaa ja rajatud mahasõit, mille kaudu on juurdepääs kallasrajale. Läänemere ranna ehituskeeluvööndi täpsem asukoht ilmnes 2021 aastal, kui Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil kuvati mereranna korduva üleujutusala piir, üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest, mis on aluseks ranna ehituskeeluvööndi ulatusele, laiusega 100 m. Varasemalt ei arvestatud kaardil kujutatud ehituskeeluvööndi kitsendused looduskaitseseaduses sätestatud kõrgveepiiriga (LKS § 35 lg 31). Jõesuudme elamuala piirneb Audru jõega, mille lõunapoolne kallas asub mere ja jõe vahelisel kitsal poolsaarel. Varasemalt oli ranna ehituskeeluvöönd poolsaarel kuvatud veepiirist 100 m laiuselt, Maa-ameti täpsustusega 2021 aastal nihkus ranna ehituskeeluvöönd ca 350 m maa poole, ulatudes kordades üle jõe kalda ehituskeeluvööndi. Arvestades ilmsiks tulnud olukorda, on vaja ehituskeeluvööndit vähendada planeeringuga määratud hoonestusaladeni. Olemasolevad kanalid on rajatud kehtiva detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse alusel, ehituskeeluvööndit nende jaoks vähendama ei pea. Ranna piiranguvööndis asuvatel hoonestusaladel metsamaad ei asu, seega ranna ehituskeeluvööndit nendel aladel vähendama ei pea. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit Audru jõe ehituskeeluvööndini. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut käsitletakse looduskaitseseaduses üldplaneeringu muudatusettepanekuna (ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut käsitletakse ptk 7.11). Samas järgib detailplaneeringu lahendus üldisi Audru valla üldplaneeringus toodud põhimõtteid (vt ptk 4). Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. Planeeringu koostamise korraldaja, kohaliku omavalitsuse üksus, teeb detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse. Detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneeringu koostamisel planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud juhul, milleks on käesoleval juhul soov muuta kehtestatud üldplaneeringut, kehtestab selle kohaliku omavalitsuse volikogu. Pärnu Linnavolikogu 02.07.2021 määruse „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“ kohaselt on planeerimisealase tegevuse korraldamine seadustest tulenevale pädevusele Pärnu Linnavolikogul. Pärnu Linnavalitsuse pädevus planeerimise korraldamisel detailplaneeringu koostamise algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, välja arvatud volikogu pädevuses olevad detailplaneeringud. Ihna kinnistu detailplaneering, mis algatati Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldusega, oli algatamise hetkel kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, seetõttu ei olnud põhjust Pärnu 5 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Linnavolikogul detailplaneeringut algatada. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et detailplaneeringu eesmärki osaliselt muudeti, detailplaneering muutus üldplaneeringut muutvaks ja seetõttu kuulub volikogu pädevusse detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine. Detailplaneeringu koostamise alusplaanideks on OÜ WeW (majandustegevuse teate number EG10213694-0001) poolt 2018. aasta jaanuaris mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, töö nr GEO-241-17 (täiendatud 17.04.2019) ning Kotkasilm OÜ (majandustegevuse teate number 10625310) poolt 03.06.2021 mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 21003. Planeeringu koostamisel on arvestatud järgmiste kehtestatud planeeringute ja dokumentidega:  Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneering;  Pärnu maakonna planeering, kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74;  Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneering, kehtestatud Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16;  Pärnu linnas Papasaare külas Ihna katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang, töö nr 17114, koostaja Maves OÜ;  Papsaare külas asuva Ihna maaüksuse detailplaneeringuga Audru jõe äärsel alal kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, töö nr 2021- 139, koostaja Kobras AS;  Eesti standard EVS 843:2016 “Linnatänavad”;  Eesti standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” Osa 1. Linnaplaneerimine;  Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringu mürahinnang, töö nr 20003597, koostaja Hendrikson & Ko;  Planeerimisseadus. 2 Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on 43 üksikelamu rajamine Ihna kinnistule, 9 üksikelamu rajamine Jõesuudme põik kinnistutele ning Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringu koostamise ülesanded on järgmised:  Kinnistu ümberkruntimine;  Moodustatud uutele kruntidele ehitusõiguse määramine;  Juurdepääsuteede lahendamine;  Tehnovõrkudega liitumise lahendamine;  Olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;  Haljastuse ja heakorrastuse põhimõttete seadmine; 6 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering  Vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendamine. Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeritav kinnistu reserveeritud elamumaale. Pärnu maakonna planeeringu kohast arengut käsitletakse planeeringu peatükis 5. 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus 3.1 Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Pärnu linnas, Papsaare külas. Tegemist on ca 27 ha suuruse maa-alaga, millest ca 21 ha moodustab Ihna kinnistu. Pärnu kesklinn jääb planeeringualast ca 4 km ning lõunast piirneb Audru jõega. EELIS andmebaasi kohaselt jääb planeeringualast lõunasse Audru jõe ja Pärnu lahe vahelisele alale Natura 2000 võrgustikku kuuluv Valgeranna loodusala, mis kattub Valgeranna hoiualaga ning 250 m kaugusele lõunasse jääb Pärnu lahe linnualaga kattuv Pärnu lahe hoiuala. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1). 3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid Planeeringuala on hoonestamata. Planeeringuala asub kogu ulatuses üleujutusohuga alal. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on planeeritaval kinnistul kord 10 aasta jooksul üleujutus abs 2,09 m. Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane. Kõrgused jäävad Ihna kinnistul vahemikku 1,00 m – 2,00 m ning Jõesuudme põik kinnistutel 0,00 m – 2,61 m. Planeeringuala põhja- ja kagupiirile jääb Papsaare maaparandussüsteemi eesvool. Jõesuudme kinnistutel on maapinda tõstetud. Välja on ehitatud kogu Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga kavandatud taristu. Rajatud on varasemalt planeeritud tiik ja kanalid. Planeeringuala piirneb ida küljest Kaubasadama teega, kagu küljest Jõesuudme teega, edelast Audru jõega, lääne ja loode külgedelt elamu- ja maatulundusmaaga ning põhja küljest Elu teega. Planeeringualast ca 700 m põhja poole jääb Audru ringrada, mis võib põhjustada mürahäiringut. Alast ca 500 m kagu poole jääb Pärnu linna reoveepuhastusjaama kompostimistväljak, mis võib põhjustada lõhnahäiringut. Hendrikson & Ko on koostanud mürahinnangu Ihna kinnistul. Mürahinnangu lähteandmetena kasutati piirkonna liikluskoormuste hinnangut, mille kohaselt on Kaubasadama tee planeeringualaga piirneva lõigu perspektiivne liikluskoormus 934 sõidukit ööpäevas. Mürahinnangu kohaselt jääb planeeritavate elamukruntide liiklusmüra tase normide piiridesse. Planeeringuala ja selle kontaktvööndi linnaehituslik analüüs on näidatud joonisel 2. 3.3 Maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on aktiivse kasutuseta. Ihna kinnistu olemasolev sihtotstarve on maatulundusmaa. Ihna kinnistu on hoonestamata. Audru jõe äärsed kinnistud on moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 7 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa katastriüksust. Lisaks on välja ehitatud planeeringuga kavandatud taristu. Jõesuudme põik 4a kinnistule on rajatud alajaam ning Jõesuudme põik 5a kinnistule reoveepumpla. 3.4 Haljastus, liiklus Valdavalt on planeeringuala planeeringuala kaetud rohttaimestiku ning põõsastusega. Ala keskosas kasvab ka kõrghaljastus. Planeeringuala piirneb Elu tee ja Kaubasadama teega. Juurdepääs Ihna kinnistule on võimalik Elu teelt. Juurdepääs Jõesuudme põik kinnistutele on võimalik Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga kavandatud ning välja ehitatud Jõesuudme tee ning Jõesuudme põik kaudu. Alale lähim bussipeatus asub ca 600 m kaugusel Haapsalu mnt ääres. 8 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering 4 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Kehtiv Audru valla üldplaneering näeb planeeritaval alal ette reserveeritud elamumaad. Üldplaneeringu kaardi kohaselt ulatub planeeringualale Audru jõe ehituskeelu- ning piiranguvöönd. Üldplaneeringu kohaselt ulatub rohevõrgustiku koridor Audru jõe piiranguvööndini. Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Ehituskeeluvööndisse pole lubatud piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. Rohekoridorides on alla 3 ha suurusele kinnistule hooneid lubatud ehitada detailplaneeringu alusel. Jõeäärsete kinnistute alale koostatud KSH eelhinnangu kohaselt on juba varem toimunud ehitustegevuse käigus jõeäärne taimestus suures osas hävinud ning lisaks on planeeringualal kui ka sellest ülevoolu rajatud kanaleid. Audru jõe alamjooksul vasakkallas juba suures osas kasutusel või planeeritud kasutusele võtta elamumaana. Inimtegevusest lähtuvalt on loomade liikumine piki jõe kallast häiritud. Arvestades eeltoodut ei ole alust arvata, et tegemist on loomade liikumiseks olulise alaga. Väljavõte Audru valla üldplaneeringust on esitatud joonisel 2. Planeeritav ala on ette nähtud kujundada kompaktsema asustusega piirkonnaks, kuhu on plaanis rajada linna keskkonnast suuremaid ühepereelamu krunte (minimaalseks lubatud suuruseks on Ihna kinnistul vastavalt Audru valla üldplaneeringule 1200 m2, planeeritud elamukrundid on seal ca 2000 m2). Jõesuudme põik kinnistud on juba varasema kehtestatud detailplaneeringu alusel krunditud. Käesoleva planeeringuga muudetakse osaliselt krundipiire, kuid kruntide suurused on kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga määratud seal piirkonnas minimaalse krundi suurusega 2500 m2. 5 Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng Pärnu maakonna planeeringu kohaselt ei ole soovitatav üleujutusohuga aladele uusi elamualasid kavandada. Üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks tuleb määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3,19 m, soovituslikult 3,69 m; sademeveesüsteemi kavandamisel kaaluda alternatiivseid variante: sademeveekanalisatsiooni, sademevee juhtimist kraavidesse, sademevee juhtimist rohealadele; - üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Kui asustust siiski kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida üldplaneeringuga ka meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või leevendusmeetmed üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale. Planeeringu peatükis 7.3 on Ihna kinnistule seatud Audru valla üldplaneeringuga määratud meetmed, mis vastavad maakonnaplaneeringu tingimustele, kuidas vältida majanduslikku kahju uute elamute ja juurdepääsuteede ehitamise lubamiseks:  Vältimaks majanduslikku kahju üleujutusriskiga alal määrata uute elamute, tootmis-, äri- ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3,19 m, soovituslikult 3,69 m. 9 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering  Üleujutatavatel aladel elamuteni viivad juurdepääsuteed on soovitatav projekteerida kõrgusmärgiga vähemalt +2.29 m abs teepinna peale, et tagada juurdepääs hoonetele tõenäolisemate (kuni +2.09 m abs 1 kord 10 aasta jooksul) üleujutuste korral.  Tõsta maapinda hoonete ümbruses (hoonestusala ulatuses) kõrgusmärgini +2.29 m abs, et kaitsta hooneid ja tehnotaristut. Planeeringu peatükis 7.8.4 on seatud meetmed linna reoveepuhastusjaama poolt tekitatava ebameeldiva lõhna tõrjeks:  Ebameeldiva lõhna vähendamiseks tuleb ala kagu osas kasvav haljastus säilitada ning istutada tihedamaks. Elamukruntide ja Kaubasama tee vahele planeeritud haljasala maa. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei asu Papsaare külas Ihna kinnistu linnalise asustusega alal, vaid maalise asustusega aladel, kus moodustatakse linna keskkonnast oluliselt suuremad elamumaa krundid. Papsaare küla on Audru valla üldplaneeringuga määratud kompaktse hoonestusega alaks, kus on loodud eeldused rahvastiku kasvuks. Rahvastiku andmete alusel Papsaare küla elanikkond kasvab: aastal 2010 - 865 elanikku, 2015 - 982 elanikku, 2020 – 1151 elanikku. Kinnistu pole põllumajanduslikus kasutuses olnud aastakümneid ning mulla reaalboniteet on hinnatud alla 30 punkti. Maakonnaplaneeringus on väärtuslikuks põllumajandusmaaks nimetatud maad, mille boniteet on 35 punkti või rohkem. Maaeluministeerium on oma 20.05.2019 kirjas nr 4.1-3/628 välja toonud maakonniti väärtusliku põllumajandusmaa moodustamiseks kaalutud keskmise boniteedi lävendi, mis Pärnu maakonnas on 41 hindepunkti. Eeltoodust lähtuvalt pole antud ala puhul tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga. Maakonnaplaneering annab suunised hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. Nagu eelpool välja toodud sai, siis alal pole potentsiaali põllumaana kasutusele võtmiseks. Samuti pole naaberalad põllumaana kasutusel. Samas on piirkonnast kujunemas atraktiivne mereäärne elamurajoon, mis on sidusaks üleminekuks linnaliselt keskkonnalt maalisele. Lisaks paikneb Ihna kinnistu olemasoleva asustuse, teede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses. Ihna kinnistu detailplaneeringu lahendus arvestab ümberkaudsete kruntide ning hoonestuse struktuuri, sihtotstarvete, suuruse ja paiknemisega. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Audru jõgi nimetatud rohelise võrgustiku koridorina toimiva vooluveekoguna ning mererannal, järvede ja jõgede ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Audru jõe ehituskeeluvööndisse planeeringuga hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine. Eeltoodust võib järeldada, et planeeritav tegevus on kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga. 6 Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Positiivne majanduslik mõju avaldub piirkonna heakorrastamise näol. Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb 10 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda uute elanike lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. AS Maves poolt 2018. aastal koostatud eelhinnangu põhjal ei oma Ihna maaüksusel kavandatud tegevus KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju. AS Kobras koostas 2021. aastal Jõesuudme põik kinnistute osas KSH eelhinnangu ning järeldas, et ka Jõesuudme põik kinnistute osas kavandatavate tegevustega KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju ei kaasne. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 7 Detailplaneeringuga kavandatav 7.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuga jagatakse Ihna kinnistu 51 krundiks. Ihna kinnistust moodustakse 43 ühepereelamu krunti, viis teemaa krunti, kaks haljasala maa krunti ning üks üldkasutatava maa krunt. Jõesuudme põik 10 ja Jõesuudme põik 12 kinnistud liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2 ja Jõesuudme põik 3 kinnistud liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2 kinnistu jagatakse Jõesuudme põik 2 ja 3 kruntidega liidetavateks osadeks. Jõesuudme põik 3 katastriüksuse põhjaosasse, kuhu juba praeguseks on rajatud juurdepääsutee, moodustatakse uus tee ja tänava maa krunt, mis tagab juurdepääsu Jõesuudme põik 1 ja Jõesuudme põik 3 kinnistutele. Planeeritava ala kruntideks jaotamine on toodud tabelis 1. Planeeringus on arvestatud ümberkaudsete kruntide suuruse, struktuuri ja sihtotstarvetega. 11 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Tabel 1. Krundijaotus. Pos Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Jagatava Jagatava krundi nr. sihtotstarve planeeritud kinnistust (k/ü) krundi suurus / senine sihtotstarve suurus liidetava osa suurus 1. ÜM – Üldkasutatav maa 100% 11 066 m2 Ihna (16001:001:0001) 11 066 m2 maatulundusmaa 100% 2. LT – Tee ja tänava maa 100% 10 795 m2 Ihna (16001:001:0001) 10 795 m2 maatulundusmaa 100% 3. EP – Üksikelamu maa 100% 1866 m2 Ihna (16001:001:0001) 1866 m2 maatulundusmaa 100% 4. EP – Üksikelamu maa 100% 2138 m2 Ihna (16001:001:0001) 2138 m2 maatulundusmaa 100% 5. EP – Üksikelamu maa 100% 2254 m2 Ihna (16001:001:0001) 2254 m2 maatulundusmaa 100% 6. EP – Üksikelamu maa 100% 2091 m2 Ihna (16001:001:0001) 2091 m2 maatulundusmaa 100% 7. EP – Üksikelamu maa 100% 2040 m2 Ihna (16001:001:0001) 2040 m2 maatulundusmaa 100% 8. EP – Üksikelamu maa 100% 2065 m2 Ihna (16001:001:0001) 2065 m2 maatulundusmaa 100% 9. EP – Üksikelamu maa 100% 2215 m2 Ihna (16001:001:0001) 2215 m2 maatulundusmaa 100% 10. EP – Üksikelamu maa 100% 1964 m2 Ihna (16001:001:0001) 1964 m2 maatulundusmaa 100% 11. EP – Üksikelamu maa 100% 2410 m2 Ihna (16001:001:0001) 2410 m2 maatulundusmaa 100% 12. EP – Üksikelamu maa 100% 2154 m2 Ihna (16001:001:0001) 2154 m2 maatulundusmaa 100% 13. EP – Üksikelamu maa 100% 2064 m2 Ihna (16001:001:0001) 2064 m2 maatulundusmaa 100% 14. EP – Üksikelamu maa 100% 2115 m2 Ihna (16001:001:0001) 2115 m2 maatulundusmaa 100% 15. EP – Üksikelamu maa 100% 2272 m2 Ihna (16001:001:0001) 2272 m2 maatulundusmaa 100% 16. EP – Üksikelamu maa 100% 2365 m2 Ihna (16001:001:0001) 2365 m2 maatulundusmaa 100% 17. EP – Üksikelamu maa 100% 2071 m2 Ihna (16001:001:0001) 2071 m2 maatulundusmaa 100% 18. EP – Üksikelamu maa 100% 2228 m2 Ihna (16001:001:0001) 2228 m2 maatulundusmaa 100% 19. EP – Üksikelamu maa 100% 2018 m2 Ihna (16001:001:0001) 2018 m2 maatulundusmaa 100% 20. EP – Üksikelamu maa 100% 2021 m2 Ihna (16001:001:0001) 2021 m2 maatulundusmaa 100% 21. EP – Üksikelamu maa 100% 2086 m2 Ihna (16001:001:0001) 2086 m2 maatulundusmaa 100% 22. EP – Üksikelamu maa 100% 2013 m2 Ihna (16001:001:0001) 2013 m2 maatulundusmaa 100% 23. HP – Haljasala maa 100% 11 555 m2 Ihna (16001:001:0001) 11 555 m2 maatulundusmaa 100% 24. EP – Üksikelamu maa 100% 2006 m2 Ihna (16001:001:0001) 2006 m2 maatulundusmaa 100% 25. EP – Üksikelamu maa 100% 2059 m2 Ihna (16001:001:0001) 2059 m2 maatulundusmaa 100% 26. EP – Üksikelamu maa 100% 2004 m2 Ihna (16001:001:0001) 2004 m2 maatulundusmaa 100% 27. EP – Üksikelamu maa 100% 2027 m2 Ihna (16001:001:0001) 2027 m2 maatulundusmaa 100% 12 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Pos Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Jagatava Jagatava krundi nr. sihtotstarve planeeritud kinnistust (k/ü) krundi suurus / senine sihtotstarve suurus liidetava osa suurus 28. EP – Üksikelamu maa 100% 2048 m2 Ihna (16001:001:0001) 2048 m2 maatulundusmaa 100% 29. EP – Üksikelamu maa 100% 2006 m2 Ihna (16001:001:0001) 2006 m2 maatulundusmaa 100% 30. EP – Üksikelamu maa 100% 2091 m2 Ihna (16001:001:0001) 2091 m2 maatulundusmaa 100% 31. EP – Üksikelamu maa 100% 2030 m2 Ihna (16001:001:0001) 2030 m2 maatulundusmaa 100% 32. EP – Üksikelamu maa 100% 2090 m2 Ihna (16001:001:0001) 2090 m2 maatulundusmaa 100% 33. EP – Üksikelamu maa 100% 2232 m2 Ihna (16001:001:0001) 2232 m2 maatulundusmaa 100% 34. EP – Üksikelamu maa 100% 2012 m2 Ihna (16001:001:0001) 2012 m2 maatulundusmaa 100% 35. EP – Üksikelamu maa 100% 2475 m2 Ihna (16001:001:0001) 2475 m2 maatulundusmaa 100% 36. EP – Üksikelamu maa 100% 1995 m2 Ihna (16001:001:0001) 1995 m2 maatulundusmaa 100% 37. EP – Üksikelamu maa 100% 2064 m2 Ihna (16001:001:0001) 2064 m2 maatulundusmaa 100% 38. EP – Üksikelamu maa 100% 2024 m2 Ihna (16001:001:0001) 2024 m2 maatulundusmaa 100% 39. EP – Üksikelamu maa 100% 2190 m2 Ihna (16001:001:0001) 2190 m2 maatulundusmaa 100% 40. EP – Üksikelamu maa 100% 2266 m2 Ihna (16001:001:0001) 2266 m2 maatulundusmaa 100% 41. EP – Üksikelamu maa 100% 2158 m2 Ihna (16001:001:0001) 2158 m2 maatulundusmaa 100% 42. EP – Üksikelamu maa 100% 2518 m2 Ihna (16001:001:0001) 2518 m2 maatulundusmaa 100% 43. EP – Üksikelamu maa 100% 2338 m2 Ihna (16001:001:0001) 2338 m2 maatulundusmaa 100% 44. EP – Üksikelamu maa 100% 2261 m2 Ihna (16001:001:0001) 2261 m2 maatulundusmaa 100% 45. EP – Üksikelamu maa 100% 2236 m2 Ihna (16001:001:0001) 2236 m2 maatulundusmaa 100% 46. EP – Üksikelamu maa 100% 2017 m2 Ihna (16001:001:0001) 2017 m2 maatulundusmaa 100% 47. LT – Tee ja tänava maa 100% 8146 m2 Ihna (16001:001:0001) 8146 m2 maatulundusmaa 100% 48. LT – Tee ja tänava maa 100% 4329 m2 Ihna (16001:001:0001) 4329 m2 maatulundusmaa 100% 49. HP – Haljasala maa 100% 68 740 m2 Ihna (16001:001:0001) 68 740 m2 maatulundusmaa 100% 50. LT – Tee ja tänava maa 100% 1376 m2 Ihna (16001:001:0001) 1376 m2 maatulundusmaa 100% 51. LT – Tee ja tänava maa 100% 172 m2 Ihna (16001:001:0001) 172 m2 maatulundusmaa 100% 52. EP – Üksikelamu maa 100% 2523 m2 - - - Jõesuudme tee T2 726 m2 transpordimaa 100% (16001:001:0146) 53. EP – Üksikelamu maa 100% 2624 m2 Jõesuudme põik 3 1898 m2 elamumaa 100% (16001:001:0144) 13 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Pos Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Jagatava Jagatava krundi nr. sihtotstarve planeeritud kinnistust (k/ü) krundi suurus / senine sihtotstarve suurus liidetava osa suurus 54. EP – Üksikelamu maa 100% 2499 m2 - - - 55. EP – Üksikelamu maa 100% 2500 m2 - - - 56. EP – Üksikelamu maa 100% 2499 m2 - - - Jõesuudme põik 10 3958 m2 elamumaa 100% (62401:001:0331) 57. EP – Üksikelamu maa 100% 8932 m2 Jõesuudme põik 12 4974 m2 elamumaa 100% (62401:001:0332) 58. EP – Üksikelamu maa 100% 3844 m2 - - - 59. EP – Üksikelamu maa 100% 3849 m2 - - - 60. EP – Üksikelamu maa 100% 5468 m2 - - - Jõesuudme põik 3 5 m2 elamumaa 100% (16001:001:0144) Jõesuudme põik 2 12 717 m2 üldkasutatav maa 100% 61. ÜM – Üldkasutatav maa 100% 12 910 m2 (16001:001:0143) Jõesuudme tee T2 188 m2 transpordimaa 100% (16001:001:0146) 62. LT – Tee ja tänava maa 100% 2374 m2 Jõesuudme põik T3 2257 m2 transpordimaa 100% (62401:001:0333) Jõesuudme tee T1 117 m2 transpordimaa 100% (16001:001:0145) 63. LT – Tee ja tänava maa 100% 592 m2 Jõesuudme põik 3 592 m2 elamumaa 100% (16001:001:0144) 64. TT – tootmismaa 100% 81 m2 - - - 65. TT – tootmismaa 100% 86 m2 - - - 7.2 Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused Kruntide kavandatud ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis 3). Krundile Pos 1 on lubatud ehitada kuni kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2 , milleks võivad olla hooldustehnika, spordiinventari jms hoiuruum, varjualune või muu kogukonnale vajalik ehitis. Üksikelamu kruntidele Pos 3-22 ning Pos 24-46 on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 350 m2. Kruntidele Pos 52-56 ning Pos 58-60 on lubatud ehitada üks põhihoone ja üks abihoone ehitisealuse pinnaga kokku kuni 250 m2. Krundile Pos 57 on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 700 m2. Kuni 20 m2 ehitisealusepinnaga hooned ei kuulu detailplaneeringuga määratud maksimaalse 14 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering ehitisealuse pinna sisse, kuid selliseid hooneid ei tohi rajada väljaspoole hoonestusala ning tagatud peab olema tuleohutuskuja. Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, so ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Põhi - ja abihoonete paiknemine väljaspool hoonestusala ei ole lubatud. Põhijoonisel (joonis 3) on näidatud hoonestusala piirid ning võimalik põhihoone paiknemine. Ihna kinnistul on planeeritud hoonestusalad kavandatud 8 m kaugusele teemaa piirist. Abihoonete hoonestusalad on teepoolsest krundipiirist 10 m kaugusel. Kruntidel Pos 18,19,30,31,32,36-44 on ka abihoonete hoonestusala määratud 8 m kaugusele teepoolsest krundipiirist. Naaberkinnistutel abihoonete ehitamisel kinnistu piirist kuni 4 m kaugusele on vaja naaberkinnistu omaniku kirjalikku nõusolekut. Kohustuslik ehitusjoon on määratud juurdepääsutänavaga paralleelselt. Vähemalt 50% elamu mahust peab olema ehitusjoonel. Kruntidel Pos 18,19,30,31,32,36-44 on ehitusjoon vaba ning abihooned võivad olla ka tänava pool. Kruntide Pos 36-42 puhul, kui valitakse abihoonete paiknemine tänava pool, peavad sarnase mahuga abihooned olema ehitusjoonel, elamutel on vaba ehitusjoon. Nurgapealsed krundid võivad endale valida sobiva mahasõidu asukoha. Jõesuudme põik kinnistutel (Pos 52-60) on planeeritud hoonestusalad teemaa piirist vastavalt 4 m, 6 m ja 10 m kaugusel ning naaberkinnistutest 4 m kaugusel jõega piirnevatel kruntidel 10 m kaugusel maa-ala põhjapoolsetel kruntidel. Audru jõe ehituskeeluvööndisse detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. Hooned peavad tänavalõikude kaupa olema nii viimistluselt kui ka stiililt ühtlased. Ühe tänavalõigu ulatuses tuleb arvestada tabelis 2 toodud ühtseid üldnõudeid katuse tüüpide, kallete ja fassaadi materjalide osas. Katuse harjajoon peab olema paralleelne kohustusliku ehitusjoonega. Planeeritud hoonete täpne ehitisalune pindala ning paiknemine selgub lõpliku hooneprojektiga. Hoone arhitektuurne projekt tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga eskiisi staadiumis. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida piirkonnale omaseid välja kujunenud arhitektuurilisi omadusi. Imiteerivate materjalide kasutamine (plastvooder jt) välisviimistlusena on keelatud. Samuti pole välisviimistluses lubatud domineeriva osana kasutada ümarpalki või ristseotisega freeskantpalki. Olulisemad arhitektuursed tingimused planeeritavatele hoonetele on antud tabelis 2. Tabel 2. Arhitektuursed tingimused planeeritud hoonetele. Suurim lubatud hoonete suhteline kõrgus Põhihoonel kuni 9 m, abihoonetel kuni 5 m. Hoonete maapealne korruselisus Põhihoonel kuni 2, abihoonetel 1. Hoonete maa-alune korruselisus Pole lubatud. 15 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Lubatud katusekalle: Pos 1 0⁰ - 45⁰, Pos 18,19,30,31,32,36- 44 2-korruselisel põhihoonel 0⁰ - 45⁰ ning 1-korruselisel põhihoonel ja abihoonetel 0⁰ - 35⁰, ülejäänud kruntidel 2- korruselisel põhihoonel 0⁰ - 20⁰ ning 1-korruselisel põhihoonel ning abihoonetel 0⁰ - 35⁰. Katusetüübid, katusekallete vahemik, Pos 52-60 on lubatud katusekalle 0⁰ - 20⁰. katuseharja suund, materjal Harja suund: paralleelne kohustusliku ehitusjoonega, kruntidel Pos 18,19,30,31,32,36-44 paralleelne või risti tänavapoolse krundipiiriga. Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk, sindel, rullmaterjal. Katuse värvitoonid: Pos 1,18,19,30,31,36-44 punane, hall, pruun, must ning ülejäänud kruntidel hall, pruun, must. Pos 52-60 on lubatud katuse värvitoonid punane, hall, pruun ja must. Lubatud välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi, puit, klaas, Välisviimistlusmaterjalid metall, betoon. Fassaadi värvitoonidena kasutada looduslähedasi ümbruskonda sobituvaid toone. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP3 7.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine Haljastus, heakord ja piirded Põhimõtteline planeeritud kõrghaljastus kruntidel Pos 1, Pos 23, Pos 49 on näidatud põhijoonisel (joonis 3). Haljastust on planeeritud rajada ala põhja ja ida külgedele, et leevendada müra, mis võib tulla Elu teelt, Audru ringrajalt ning Kaubasadama teelt. Haljastus tuleb rajada kindlasti mitmerindeliselt. Lisaks on haljastust planeeritud Pärnu linna reoveepuhastusjaama kompostimistväljakult tuleva võimaliku ebameeldiva lõhna vältimiseks planeeringuala kagu osasse. Ala kagu osas olemasolev haljastus tuleb maksimaalselt säilitada ning istutada tihedamaks. Haljaspuhver peab olema mitmerindeline (kõrgemad ja madalamad puud, põõsad). Juurdepääsuteede, parkimisalade ja hoonestuse alt välja jääv väärtuslik kõrghaljastus tuleb võimalusel säilitada. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik määratakse hilisema haljastusprojektiga krundisiseselt. Planeeritud haljastõkete rajamine on arendaja kohustus. Vähemalt ¼ krundi suurusest peab jääma haljasalaks, millel ei ole tehnovõrke. Vastavalt Audru valla üldplaneeringule ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad ühepereelamu puhul olla kõrgemad kui 1,6 m. Keelatud on üle 1,2 m kõrguste kivi- ja puitaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va juhul, kui see on vajalik müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks). Piirdeid võib rajada mööda krundipiire, kuid ei tohi mitte mingil juhul rajada väljapoole neid. Piirded peavad jääma teekattest minimaalselt 2 m kaugusele. Ühes tänavalõigus tuleb kasutada sama tüüpi tänavaäärset piiret. Kruntide Pos 52-60 elamu hoovialad võib piirata maksimaalselt 1,2 m kõrguste piiretega, mis on linnavalitsuses kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. Soovituslikult peaks puitmajadel 16 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering olema puitmaterjalist piirdeaiad. Ehituskeeluvööndis ja kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Kinnistu heakorra tagamisel tuleb järgida Pärnu linna heakorra eeskirja. Vertikaalplaneerimine Maapinda tuleb täita üksikelamu kruntide ning juurdepääsu teede alusel pinnal. Rajatavate hoonete esimese korruse põranda lubatud minimaalne ehituskõrgus peab olema +3,19 m abs, soovituslikult +3,69 m abs. Hoonete ümbruse maa-ala ning juurdepääsuteed, platsid, parklad, mänguväljaku alad ja kõik hoonestusalad tuleb tõsta vähemalt +2,29 abs, et vähendada üleujutusohu riski. Hoonete elektripaigaldised ei tohi olla alla +3,19 m abs. Antud tingimust tuleb arvestada ka krundile Pos 65 rajatud alajaama puhul. Jõesuudme põik kinnistute osas koostatud KSH kohaselt peab reostusohu vältimiseks reoveepumpla olema rajatud kinnise süsteemina, kuhu üleujutusvesi ei sisene, ankurdatud ning teenindusluuk peab olema rajatud kõrgemale 1% tõenäosuslikust üleujutusastmest – 2,88 m. Kruntidele Pos 23 ja Pos 49 on planeeritud rajada tehisveekogud, mille eesmärgiks on ala kuivendamine. Tiikide veetasemeks on planeeritud maksimaalselt 1.30 m. Veetase tagatakse planeeritud pinnaspaisülevooluga, mis on planeeritud planeeringuala kaguosasse. Pinnaspaisülevoolu võimalik asukoht ning lõiked on näidatud põhijoonisel. Täpne lahendus antakse eraldi projektiga. Planeeritud tiikide rajamisest saadud pinnast kasutatakse Ihna kinnistul elamukruntide ja hoonestusalade täitmiseks. Täidetava hoonestuse aluse pinna maht on ligikaudu 50 000 m3. Planeeritud tiikide rajamisest saadava pinnase maht on ligikaudu 80 000 m3. Pinnase ühelt kinnistult teisele vedamisel tuleb omada kaevise võõrandamise luba vastavalt maapõueseaduse § 97 ja § 98. Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus looduslikust seisundist eemaldatud maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, ning kaevise võõrandamise ja väljaspool kinnisasja tarbimise eest tasutakse keskkonnatasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi, välja arvatud maapõueseaduse § 97 lõikes 9 sätestatud juhtudel. Planeeritud teede aluse pinna täitmiseks kasutatakse karjääri materjali. Täidetava teede aluse pinna maht on ligikaudu 23 000 m3. Planeeritava ala kõrguslik planeerimine, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid tuleb rajada terviklikult enne hoonete ehitamist. 7.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Elu teelt. Planeeringualale on kavandatud viis teemaa krunti. Planeeringuala Elu tee poolsesse serva on ette nähtud kaks teemaa krunti, Pos 50 ja Pos 51, üldplaneeringukohase kergliiklustee rajamiseks, mis antakse kohalikule omavalitsusele üle, kui krunt on eraldatud. Arendaja ei pea kergliiklusteed välja ehitama. Kolm teemaa krunti on ette nähtud juurdepääsuteedeks planeeritavatele üksikelamutele. Pos 2 kinnistul asuva tee esimene ristmik on planeeritud ringristmikuna. Ringristmiku täpne asukoht pannakse paika ehitusprojektiga. Üksikelamu kruntide parkimine lahendatakse kruntide siseselt vastavalt Eesti Standardi “Linnatänavad“ EVS 843:2016 tabelile 9.2, mille kohaselt on igale üksikelamu krundile 17 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering planeeritud 3 parkimiskohta. Planeeritud üldkasutatava maa (Pos 1) juurde on tee laiendusena planeeritud 5-kohaline parkla. Krundile Pos 1 on planeeritud jalgrattaparkla, mille täpne asukoht pannakse paika ehitusprojektiga. Tupiktänavate lõppu on planeeritud laiend, mille abil on tagatud päästetehnika autode ümberpööramisvõimalus. Sõiduteed tuleb rajada tolmuvaba katendiga. 7.5 Tehnovõrgud- ja rajatised Jõesuudme põik kinnistutele on välja ehitatud kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga planeeritud tehnovõrgud- ja rajatised. Rajatud on elektrimaakaabelliinid koos liitumiskilpidega ja alajaam (M233371320). Kehtestatud detailplaneeringuga nähti ette kinnistute liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Praeguseks on rajatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud ning Jõesuudme põik 5a kinnistul asuv reoveepumpla. 7.5.1 Vee- ja tuletõrjeveevarustus Veevarustus on lahendatud vastavalt Pärnu Vesi AS poolt 12.03.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr DT-198587. Planeeringuala veeühendus on planeeritud Elu teel asuvast peatorustikust. Planeeritud veevarustus on ette nähtud ringsüsteemina. Täpne kruntide ühendustorustik tuleb lahendada projekteerimisel. Tuletõrjeveega varustamiseks on planeeritud ühisveevärgi torustikule hüdrandid. Vastavalt Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ peavad tuletõrjeveega varustatavad kuni kahekorruselised elamupiirkonna eluhooned paiknema kuni 150 m kaugusel kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Ühe tulekahju normvooluhulgaks on kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3 tundi. Tuletõrjehüdrantide valikul ning veetorustiku dimensioneerimisel tuleb lähtuda standardis 812-6:2012 toodud tuletõrje veevarustuse nõuetest. Täpsemad hüdrantide asukohad antakse ehitusprojektiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 7.5.2 Kanalisatsioon ja sademevesi Reovee- ja sademevee kanalisatsiooni aluseks on Pärnu Vesi AS poolt 12.03.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr DT-198587. Reovee ärajuhtimine on planeeritud reoveepumplate ning survekanalisatsiooniga. Kruntidelt on planeeritud isevoolsed torustikud reoveepumplani ning reoveepumplast survetorustik Elu teel asuva survekanalisatsioonitorustikuni. Planeeritud kruntide ühendustorustikud ning reoveepumplate asukohad täpsustatakse ehitusprojektiga. Planeeritud reoveepumplate kuja on 10 m. Planeeritud sõiduteede äärde näha ette kraavid sadevee ärajuhtimiseks. Täpsem lahendus anda teeporjektiga. Planeeritud kraavide ja tiikide kaudu juhitakse sademevesi Ihna kinnistu kagu piiril paiknevasse maaparandussüsteemi eesvoolu. 18 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering 7.5.3 Elektrivarustus Elektrivarustuse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.03.2020 koostatud tehnilised tingimused 344728. Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik uue kavandatava komplektalajaama baasil. Alajaam on ette nähtud planeeringuala kirdeosasse, planeeritava tee äärde. Alajaama teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kasesalu alajaamast. Uuest alajaamast on planeeritud 10 kV maakaabelliin Krimmi alajaamani, kust on planeeritud 10 kV maakaabelliin Jõesuudme teel asuva elektrikaablini. Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 0,4 ja 10 kV maakaablite koridor. Kõik liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Tänavavalgustus on planeeritud uute tänavate äärde, planeeritud spordi- ja mänguplatsi ning ühiskogumismahutite juurde. Valgustite toide on kavandatud uuest alajaamast. Valgustite põhimõtteline paiknemine on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4). Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides. 7.5.4 Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. 7.5.5 Sidevarustus Sidevarustuse aluseks on Telia Eesti AS-i poolt väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33582283. Sidevarustus on planeeritud sidekaevust PPS-83. Sidetrassi nõutav sügavus on pinnases 0,7 m ja teekatte all 1 m. Igale elamukrundile on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Planeeritud sidekanalisatsiooni asukoht on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). 7.6 Tuleohutuse tagamine Hoonete tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile ja ehitisealusele pinnale määratud TP3. Tagatud peab olema siseministri poolt 30.03.2017 välja antud määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” kehtestatud nõue, mille kohaselt ehitiste vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m on tuleohutuse tagamiseks vajalik rajada tulemüür või tagada tule leviku piiramine muude abinõudega kooskõlas Päästeametiga. 7.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist EVS 19 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering 809-1:2002. Detailplaneeringu rakendamisel tuleb jälgida järgmisi meetmeid:  tagada rajatavate hoonete ning ümbritsevate elamute vaheline hea nähtavus;  eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;  vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;  tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve;  selgelt eristatav juurdepääs;  tagumiste juurdepääsude jmt murdvaraste jaoks kergesti ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. 7.8 Keskkonnatingimused Planeeringualal ei paikne looduskaitse all olevaid objekte ning planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. EELIS andmebaasi alusel alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Audru jõe ehituskeeluvööndisse detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. Elamumaa kruntide suurusega, 3800 m2 kuni 8932 m2 Audru jõe ääres, leevendatakse mõju ehituskeeluvööndis/rohekoridoris, mitte hoone kõrguse ja abihoone ehitamisega hoonestusalal. Ehitusõigus määratakse ehituskeeluvööndist välja ulatuvale maa-alale, mis ei avalda mõju rohekoridorile. Kallasrajale on juurdepääs läbi avalikult kasutatava Jõesuudme tee (teeregistris reg 1590192) ja üldmaa Jõesuudme põik 2 kinnistu (vt põhijoonisel tähistatud juurdepääs). Detailplaneeringuga ei muudeta olemasolevat juurdepääsu kallasrajale. Planeeringualust maapinda tuleb tõsta, va ehituskeeluvööndis. Maapinna täitmise eel tuleb viljakas muld koorida ja kasutada sihtotstarbeliselt. Põhjaveekaitstuse kaardi järgi on põhjavesi planeeringualal kaitstud ning pole põhjust eeldada, et planeeritava tegevusega viiakse ellu tegevusi, mis võiks oluliselt põhjavett mõjutada. Ehitustegevusel tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks järgida veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid, keskkonnakaitse abinõusid ning pidada kinni tavapärastest ohutusnõuetest. Järgida tuleb ehitamise head tava. 7.8.1 Papsaare maaparandussüsteem Planeeringuala kattub osaliselt Papsaare maaparandussüsteemiga. Planeeringualal asuva drenaažisüsteemi toimevõime on pärast planeeringulahenduse elluviimist väga madal ning antud alal olev süsteem ei ole kellelegi teisele eesvooluks. Ihna kinnistu piiridesse jääva Papsaare maaparandussüsteemi kasutusotstarve on Lääne regiooni Põllumajandusameti poolt loetud lõppenuks. Alal asuv eesvool on vajalik ning see tuleb säilitada. Maapinna tõstmisel ja sadeveesüsteemide rajamisel ning teistel ehitustöödel ei tohi halveneda maaparandussüsteemi eesvoolu toimimine. Ehitamisel tuleb arvestada, et vanad dreenid saavad kannatada, kuid jäävad osaliselt tööle. 20 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Seega tuleb projektis ette näha vanade dreeniotste tamponeerimine. Tamponeerida tuleb kindlasti nii pealetulev kui äraviiv vool. Arvestada tuleb, et tegemist on savitoru drenaažiga, kus torude pikkuseks on 33 cm. Lahtikaeve korral võib mitu toru ära kukkuda ning tuleb kindlaks teha, et liiduste vahelt ei hakka surve tekkimise korral vett välja ajama. 7.8.2 Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmekäitlus nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel peab vastama Pärnu linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse ning olmejäätme äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga. Krundile Pos 49 on planeeritud ühiskogumismahutid. Üleujutusohu tõttu võib sattuda ehitusplatsilt kaasa kantavat prahti ja laokile jäänud ehitusmaterjale ning on oluline ehitustöid teostades pöörata kõrgendatud tähelepanu ehitusala korrashoiule. 7.8.3 Müra- ja vibratsioon Hendrkson & Ko poolt koostatud mürahinnangu tulemuste analüüsist nähtub, et Kaubasadama teele lähimate planeeritud hoonestusalade müratase jääb vahemikku 50…55 dB päeval ning 45…50 dB öösel, mis vastab II kategooria (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused, elamu maa-alad, rohealad) müratundlike alade sihtväärtusele ja seda ka suhteliselt suure liikluskoormuste prognoosi korral. Elu tee äärsete hoonete müratase on väiksem, kuid võib ületada 50 dB päeval ja 45 dB öösel. Teedest kaugemale jäävate hoonete puhul jääb müratase juba madalamaks kui 50 dB päeval ja 45 dB öösel. Mürahinnangus järeldatakse, et planeeringualal on tagatud sobivad tingimused pidevaks välisõhus viibimiseks ning puhkenurkade ja mänguväljakute rajamiseks. Müravalli rajamise vajadus puudub, kuna müra jääb piirnormidesse. Elamukruntide ja tee vahele on jäetud piisava vahemaaga puhverala. Planeeringuala jääb ka rekonstrueeritava Pärnu lennujaama maandumis – ja õhkutõusmiskoridori lähedusse, kuid mürahinnangu alusel ei kujune lennuliiklus rekonstrueerimise järgselt oluliseks pideva müra tekitajaks. Üksikud võimsamate lennukite ülelennud võivad siiski põhjustada lühiajalist mürahäiringut, eriti juhul, kui lennuliiklus peaks toimuma öisel ajal. Lennuliikluse müraga tuleb arvestada uute elamualade kavandamisel ja elukoha valikul ning sellest lähtuvalt on eluhoonete lae- ning katusekonstruktsioonide osas soovitatav kasutada helikindlaid materjale ja/või lisada müra isoleerivaid kihte/plaate. Audru ringrajalt tuleneva müra tõkestamiseks on Audru ringrada, Nurme tee L2, Nurme tee 37a, Nurme tee 43 ja Nurme tee L3 kinnistutele rajatud müratõkked, mille kasutusteatis on kantud ehitisregistrisse (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 07.04.2021 otsus nr 3- 5.4/236). Terviseameti Kesklabori füüsikalabor on teostatud Audru ringraja tegevusest tuleneva müra mõõtmise ajavahemikus 20.-26.07.2020 tavakasutuse ning omavalitsuse loaga ürituste ajal. Müra piirväärtuseks on Audru Vallavolikogu 12.03.2009 otsusega nr 20 kehtestatud Audru ringraja kinnistu detailplaneeringuga määratud 55 dB ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud ürituse korral on lubatud 10 dB võrra kõrgem müratase ehk kuni 65 dB. Ringrajast tulenevad müratasemed 24.07-25.07 toimunud omavalitsuse loaga toimunud ürituse ajal ei ületanud 55 dB. Terviseameti Kesklabori füüsikalabor järeldas müra mõõtmise tulemustest, et mõõdetud ajavahemikus ei ületatud kehtivad piirnorme. Akukon Eesti OÜ poolt on koostatud 11.03.2021 modelleeritud müra leviku kaart (200120-A), mille 21 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering kohaselt on rajatud müratõkked piisavad ringrajalt leviva müra tõkestamiseks ning täidavad detailplaneeringujärgseid nõudeid. Planeeritavate elamute müratundlikkuse vähendamiseks tõhustada hoonete välispiiride (välisseinad, uksed, aknad) heliisolatsiooni, et vähendada häirivust hoone vaikust nõudvates ruumides. Müra häirivuse vähendamiseks võib elamute välisterritooriumi ette näha mürakaitseekraanid. Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Mürahäiringu leevendamiseks on ette nähtud rajada haljastust Elu tee ja Kaubasadama tee äärde. Lisaks tuleb seada planeeritavatele kinnistutele müraservituut. Elamumaa kruntide ja Kaubasadama tee vahel saavad kinnistute igakordsed omanikud rajada vastavalt vajadusele müratõkke (müravall või sein). Selleks on planeeringuga jäetud Kaubasadama tee äärde müravalli rajamiseks piisav ala. 7.8.4 Lõhn Planeeringualast ca 350 m kaugusele jääb Pärnu linna reoveepuhastusjaam koos jäätmete kompostimisväljakuga. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ei tohi käitise territooriumilt paiknevatest heiteallikatest tulenev saasteainete hetkeline heitkogus ületada sätestatud piirnorme väljaspool käitise territooriumi. AS Pärnu Vesi on kohustatud rakendama meetmeid lõhnaainete vähendamiseks juhul kui need põhjustavad ümbruskonnas ebameeldivat lõhna. KSH eelhinnangu kohaselt täpsed andmed lõhna leviku kohta puuduvad ning ebameeldiva lõhna kandumine planeeringualale pole välistatud. Siiski on kaasnev mõju pigem ajutise loomuga. Ebameeldiva lõhna vähendamiseks tuleb ala kagu osas kasvav haljastus säilitada. Haljastus tuleb istutada tihedamaks ning moodustada puhverhaljastus. Samuti mõjub puhvrina elamukruntide ja Kaubasama tee vahele planeeritud haljasala maa. 7.8.5 Liigvee ärajuhtimine Planeeringualale on kavandatud kolm kuivendustiiki pindaladega vahemikus 1,1 – 3,5 ha. Planeeritavate tiikide rajamisel on arvestatud kinnistul asuvate olemasolevate tiikide ja kraavidega. Planeeritavad tiigid on ühendatud Ihna kinnistu kagu piirile jääva kraaviga. Veetaseme kontrollimiseks on planeeritud ülevoolupais. Maksimaalseks tiikide veetasemeks on planeeritud 1.30 m. Tiikide kinnikasvamise vältimiseks tuleb tiike vastavalt vajadusele puhastada. Puhastamise vajadust tuleb hinnata regulaarselt. Tee truubid tuleb rajada läbimõõdus minimaalselt 300 mm. Planeeritavate tiikide pindala on ca 4,5 hektarit ning vastavalt 01.10.2019 jõustuvale veeseadusele on üle 1 hektari suuruste seisuveekogude rajamisel kohustuslik veeluba (VeeS, §187, p 16). Täpne tiikide suurus ja paiknemine ning ülevoolupaisu lahendus ja asukoht täpsustada edasise projekteerimise käigus. Kraavide ja tiikide projekteerimisel ja ekspluateerimisel tuleb tagada, et Ihna kinnistu liigvesi ei valguks Jansoni kinnistule. 22 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering 7.9 Piirangud Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4). Planeeringualale ulatub eesvoolu kaitsevöönd (12 m), kalda veekaitsevöönd (1 m), avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (10 m), Audru jõe kalda veekaitsevöönd (10 m), ehituskeeluvöönd (50 m) ning piiranguvöönd (100 m), Läänemere ranna veekaitsevöönd (20 m), ehituskeeluvöönd (100 m) ning piiranguvöönd (200 m). Piirangud ja kaitsevööndite ulatus on toodud põhijoonisel (joonis 3). Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus Teeniv kinnisasi Valitsev Servituudi sisu kinnisasi/isik Pos 1 Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid elektri maakaableid ja teisi elektripaigaldisi. Pos 1 ja Pos 61 Servituut avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Pos 3-22, 24-46 - Müraservituut. Eesmärk on kinnistu igakordset omanikku teavitada võimalikust mürahäiringust. Pos 3-22, 24-46 - Üleujutusohu servituut. Eesmärk on kinnistu igakordset omanikku teavitada võimaliku üleujutusohu kohta. 7.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku 2. peatüki täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele tuginedes. Enne hoonetele ehitusloa väljastamist tuleb teostada terviklikult ala kõrguslik planeerimine, haljastus, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid. 23 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord: 1. Kinnisasja siht- ja kasutusotstarbe muutmine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga (alus: MaaParS § 48). 2. Enne detailplaneeringu kehtestamist on detailplaneeringust huvitatud isikul kohustus sõlmida Pärnu Linnavalitsusega kokkulepe, mille kohaselt ehitab arendaja välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vastavad juurdepääsuteed kruntideni, kraavistiku, ühisveevärgi ja ühisreoveekanalisatsiooni tänavatorustikud ja pumplad, krunte teenindava elektrivõrgustiku, vajalikud haljasalad ja haljastuse puhveralad. Ihna kinnistule tuleb seada müra servituut. Jõesuudme arendusalal tuleb seada servituudiala ümber Jõesuudme põik 4a eraomandis oleval kinnistul paikneva tootmisehitise (pos 65) jalgsikäiguks kohaliku omavalitsuse kasuks. Detailplaneeringualal tuleb seada servituut üldkasutatavatele maadele pos 1 ja pos 61 avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. 3. Edasise planeerimise käigus jagatakse ala arendusetappideks. Arendusetappide välja ehitamine toimub vastavalt eelmisele punktile (p 2). Igale arendusetapile tuleb enne arendustegevuse algust välja ehitada juurdepääsutee lähimalt avalikult teelt vastavalt detailplaneeringule. Arendusetapi taristu (tehnovõrgud ja teed) toimimine tuleb tagada sõltumatult teiste arendusetappide väljaehitamisest. Etapid ei ole ajalises järjekorras. Jagatava kinnistu (16001:001:0001) omanike taotluste alusel annab Pärnu Linnavalitsus detailplaneeringuga kavandatud 51 kinnistu jagamise korralduse. 4. Planeeringuga hõlmatud kinnistud jagatakse 43 elamumaa krundiks (pos 3-22 ja pos 24- 46), kaheks haljasala maa krundiks (pos 23,49), üheks üldkasutatava maa krundiks (pos 1) ja viieks tee ja tänava maa-ala krundiks (pos 2,47,48,50,51), liidetake kaks kinnistut üheks krundiks (pos 57,62). 5. Moodustatud krundid kinnistatakse maaomaniku avalduse alusel. Kinnistute moodustamisel tehakse kinnistusraamatusse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta ning märge võimaliku üleujutusohu kohta. Kinnistute jagamisel tuleb müra servituut üle kanda moodustatavatele elamumaa kinnistutele. 6. Arendaja projekteerib ja ehitab välja nii vastavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega elamukruntideni vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kui avalikult kasutatavad teed vastavalt planeeringulahendusele. 7. Arendaja korraldab kõikide veega varustatavate kruntide vajaliku ühisveevärgi tänavatorustiku ja reoveekanalisatsiooni tänavatorustiku ja pumplate projekteerimise ja väljaarenduse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide liitumispunktideni. 8. Arendaja korraldab elektriga varustatavate kruntide elektriga varustamiseks vajaliku taristu väljaehituse vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele kuni kruntide liitumispunktideni. 9. Arendaja ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku sademevee ärajuhtimiseks. 10. Pärast juurdepääsuteede ja ühiskasutatavale tehnilisele taristule kasutusloa saamist vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele on võimalik taotleda ühiskondlikele (ehitusloakohustuslikele hoonetele), üksikelamutele ja abihoonetele ehitusluba. 11. Moodustatavad transpordimaa krundid võõrandatakse Pärnu linna omandisse, kui see on 24 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering koos taristuga vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele nõuetekohaselt välja ehitatud ja kasutusloa saanud. Võõrandamistingimused täpsustatakse lepinguga. Elu tee äärsed üldplaneeringukohased kergliiklustee krundid Pos 50 ja Pos 51 antakse pärast kruntimist Pärnu linnale tasuta üle. 12. Planeeritud veekogud ja rohealad on planeeritud avalikuks kasutuseks ning maaomanike kaasomandisse, kelle kohustus on tagada ka alade hooldamine. Enne kruntide müüki tagab tervikuna arendatavate alade hoolduse arendaja. Tiikide hoolduskohustus (pos 6-9, 11- 16,18,19,22,33-42) seatakse tiigiga külgnevatele maaomanikele. Üldkasutatavatele maadel pos 1 ala hooldamine on Ihna arendusala maaomanike kohustus, pos 61 ala hooldamine on Jõesuudme arendusala maaomanike kohustus. 13. Käesoleva detailplaneeringu alas ehitada välja valmidus spordiväljaku või mänguväljaku rajamiseks ja ühiskogumismahutite plats (pos 49) enne ringteed. Spordi- või mänguväljaku välisvalgustus ehitada välja hiljemalt väljaku rajamisega. Pärnu linnavalitsus teeb järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 7.11 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused Ehituskeeluvööndi laius vastavalt looduskaitseseadusele ja Audru valla üldplaneeringule on Läänemere rannal 100 meetrit kõrgveepiirist. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Jõesuudme põik kinnistutel Audru jõe kalda ehituskeeluvööndi piirini (50 m veepiirist). Ehituskeeluvööndi ulatus ning vähendamise ettepanek on toodud joonisel 3. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimub looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korras. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et ellu viia Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga kavandatud tegevus. Kehtestatud planeeringualal on juba välja ehitatud kogu vajalik taristu (juurdepääsuteed, tehnovõrgud) üksikelamute rajamiseks. Varasemalt on jäänud Läänemere ranna ehituskeeluvöönd tähelepanuta ning ehituskeeluvööndit vähendamata ei ole võimalik planeeritud hoonetele ehitusluba väljastada. Vastavalt Jõesuudme põik kinnistute kohta koostatud KSH eelhinnangule ei ole kavandatav tegevus Läänemere ranna ehituskeeluvööndis ei ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega, mis looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Jõesuudme põik kinnistutele on välja ehitatud juurdepääsuteed ja vajalikud tehnovõrgud ja – rajatised. Tehtud ehitustööde käigus on looduslik olukord juba ümber kujundatud ning seega ei ole looduskoosluste säilitamine planeeringualal enam asjakohane. Samuti ei ole asjakohane hinnata planeeringualal Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise mõju ranna eripära arvestava asustuse suunamisele ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele. Üleujutuste esinemisel ulatub tinglik rannajoon tavapärasest 25 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering puhkepiirkonnast kaugemale elamupiirkonna alale, kuhu on ligipääs võimalik avalikult kasutatavalt teelt. Eelnimetatud ranna kaitse eesmärkide kaudu soovitakse eelkõige võimaldada rannaala kasutamist rekreatiivsetel eesmärkidel, kuid kuna see ala ei ole mõeldud rekreatiivsetel eesmärkidel kasutamiseks, ei ole ka asjakohane hinnata planeeringualal Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise mõju antud eesmärgile. Detailplaneeringuga on kavandatud Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse jäävale alale üheksa üksikelamu rajamine, mistõttu on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine asjakohane. Ranna ehituskeeluvöönd ulatub planeeringualale üleujutuste esinemise tõttu, seega saab inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju esineda üleujutuste toimumisel. Minimeerimaks võimalikke inimtegevusest tulenevaid kahjulikke mõjusid, on planeeringuga ette nähtud minimaalseks esimese korruse kõrguseks 3,19 m abs, soovituslikult 3,69 m abs. 26 Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering B JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1:20 000 2. Linnaehituslik analüüs M 1:5000 3. Põhijoonis M 1:1000 4. Tehnovõrgud M 1:1000 5. Illustratsioon 27 Avalikult kasutatava tee 1376 172 kaitsevöönd 10 m Kalda veekaitsevöönd 1 m 50 0 51 T100 LT10 - L - - - - - - - LEPPEMÄRGID Eesvoolu kaitsevöönd 12 m Planeeringuala piir 22 Olemasolev krundipiir Likvideeritav krundipiir 4 Planeeritud krundipiir 66 11 0 Planeeritud hoonestusala 1 0 0 ÜM1 (-/2) 2 100 -/1 Planeeritud abihoonete hoonestusala (vt märkus 3) -/ 5 mängu- ja spordiväljak Planeeritud kohustuslik ehitusjoon Planeeritud illustratiivne hoone asukoht Olemasolev sõidutee 4 Planeeritud sõidutee 8 8 Planeeritud kõnnitee P-5 Planeeritud juurdepääs krundile 8 Planeeritud haljasala 8 95 1964 10 7 4 10 EP100 Sõidukite liikumissuunad 2 0 0 4 ) 4 1 3(1/2 4 LT 4 - Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus 4 350 2/1 1866 - 4 4 - 4 4 2138 3 0 EP10 1/2) - 4 4 9/5 EHITUSÕIGUS Olemasolev veekogu/kraav 0 3( EP10 1/2) 2215 Planeeritud veekogu/kraav 3( 350 2/1 4 9 8 4 350 2/1 9/5 0 2254 EP10 1/2) 8 positsiooni nr krundi suurus Kalda veekaitsevöönd 5 4 4 9/5 3( 0 2065 350 2/1 4 EP10 1/2) 4 2410 3( 4 8 0 9/5 11 EP100 Eesvoolu kaitsevöönd 35 0 2/1 EP10 1/2) ) 9/5 0 3( 2/1 3(1/2 25 3588 krundi kasutamise otstarve Avaliku tee kaitsevöönd 8 35 15 350 2/1 9/5 9/5 EP100 Ranna või kalda piiranguvöönd 10 350 3(1/2) hoonete arv ehitisealune pind 9/5 2/1 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd (põhihoone/abihoone) 10 4 2040 4 4 8 8 7 0 hoonete kõrgus hoonete korruselisus Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek EP10 1/2) 4 3( (põhihoone/abihoone) (põhihoone/abihoone) Kallasrada 12 10 350 2/1 10 8 9/5 Planeeritud juurdepääs kallasrajale 2091 10 6 0 EP10 1/2) Planeeritud truup 10 3( 2154 EP - üksikelamu maa 350 2/1 12 0 EP10 1/2) 8 Likvideeritav objekt 1. tiik 2 LT - tee ja tänava maa 10 9/5 3( 0 08 m tase 1.3 350 2/1 HP - haljasala maa 11 0 Planeeritud jalgrattaparkla 8 v e e 9/5 ud ÜM - üldkasutatav maa eerit 4 P-5 55 plan Planeeritud parkla parkimiskohtade arvuga 23 11 5 0 Max. TT - tootmismaa 4 1 0 HP Planeeritud jäätmekonteinerid 2006 8 - 4 24 0 EP10 1/2) - - 25 4 3( - 2064 Planeeritud ülevoolupais (vt märkus 4) 350 2/1 13 0 EP10 1/2) 9/5 3( Planeeritud vajadusel rajatava müravalli ala 350 2/1 9/5 8 10 10 10 2228 18 4 2018 0 EP10 1/2) 19 EP100 4 4 10 3( 4 ) 350 2/1 2013 3(1/2 4 22 350 2/1 9/5 10 0 EP10 1/2) 4 3( 9/5 4 2115 8 14 8 350 2/1 0 2059 8 8 EP10 1/2) 25 0 EP10 1/2) 9/ 5 4 350 3( 2/1 2. tiik 2 9 4 4 3( 9/5 m 1.30 2940 veetase 8 350 2/1 4 9/5 eerit ud EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED 4 2365 2272 plan 4 15 EP100 Max. 8 2071 16 EP100 4 17 4 ) 0 ) 3(1/2 4 EP10 1/2) 3(1/2 4 8 0 1 3( 3 5 2/ 350 2/1 4 4 8 2021 350 2/1 9/5 9/5 20 9/5 4 4 4 0 EP10 1/2) 4 4 8 3( 2086 35 0 2/1 2004 21 9/5 4 26 EP100 0 EP10 1/2) ) 3( 4 3(1/2 4 8 350 2/1 350 2/1 9/5 9/5 8146 47 8 0 10 8 LT10 - 8 4 8 8 - - Av 4 - 8 ali ku 8 2017 lt k 8 2027 46 0 EP10 1/2) as 8 27 EP100 3( ut 3(1/2 ) 2236 350 2/1 at 4 4 45 4 8 9/5 av 5 0 / 1 0 3 2 EP10 1/2) a 9/5 3( 4 8 te 8 350 2/1 4 4 e 8 8 9/5 ka 4 8 its 4 2338 4 4 43 ev 4 0 EP10 1/2) ö 2261 4 ön 4 4 3( 44 350 2/1 2518 d 0 42 8 8 EP10 1/2) 9/5 10 0 2012 3( EP10 1/2) 2048 2475 350 2/1 3( 28 34 m 4 0 EP10 1/2) 0 EP10 1/2) 35 0 EP10 1/2) 9/5 4 4 350 2/1 3( 3( 3( 8 9/5 350 2/1 350 2/1 350 2/1 4 9/5 9/5 9/5 4 4 2232 8 33 4 0 EP10 1/2) 8 4329 8 4 3( 350 2/1 48 0 4 9/5 LT10 - 8 - - 8 - 2158 41 0 EP10 1/2) 68 7 40 49 8 3( 00 2006 HP1 8 4 350 2/1 - 29 4 8 0 9/5 EP10 1/2) 1995 4 - - 36 EP100 4 3( 4 - 350 2/1 ) 3(1/2 9/5 350 2/1 Ranna piira 4 4 nguvöönd 2 4 4 4 9/5 4 4 00 m 4 2266 2064 40 0 EP10 1/2) 8 37 0 EP10 1/2) 3( 2190 350 2/1 3( 2024 2091 350 2/1 38 0 39 0 EP10 1/2) 9/5 4 30 EP100 9/5 EP10 1/2) 3( ) 3( 3(1/2 350 2/1 350 2/1 350 2/1 9/5 9/5 9/5 4 4 3. tiik 2 8 0 40 m tase 1.3 30 5 v ee 2030 ritud 31 0 EP10 1/2) p lanee 3( Max. 350 2/1 9/5 4 4 8 4 2090 32 0 EP10 1/2) 3( 350 2/1 9/5 m 4 m Ranna ehituskeeluvöönd 100 m 12 1 nd nd vöö vöö 81 e tse 64 aits 0 TT10 kai - k oni 02 - - vee Jans 1:001:00 olu 1600 - svo lda 10 eala 2 puhk 10 Ee Ka 3 Jõe :001:03 1 1600 2499 592 10 56 0 EP10 1/1) Jõesuudme tee T1 63 T100 16001:001:0145 L 10 2( 2500 - 25 0 2/1 10 10 55 EP10 1/1) 0 10 10 2499 - - 10 9/5 - uudm e põ ik 9 uu5d0 õ me p 8 ik 7 2( 2/1 54 EP100 suudme p3õ2ik55 Jões2 :001:03 0 Jões :001:033 õe ) 4 2(1J6/21401:001 2 :0 1 10 6240 6240 9/5 1 10 250 2/1 10 9/5 e põ ik 1 uudm 142 10 16 4 Jões :0 3 2624 3 1:0 252 0 1 1600 53JõesuudEm0P1e:01p1õ04ik04 52 4 10 0 8.5 ) EP10 1/1) 2374 1600 1:0 2(1/1 2( 10 62 0 LT10 - 250 2/1 250 2/1 9/5 9/5 Kalda piiranguvöönd 100 m 5 Jõesuudme - - 62401:001:0põik T3 8932 333 - 6 57 Jõesuudme tee 6 0 EP10 1/2) 16001:001:01 T2 14 6 46 3( 70 0 2/1 4 4 3844 58 4 4 3849 9/5 0 EP10 1/1) 59 5468 0 EP10 1/1) 4 4 60 Ranna kõrgve 26 2( 0 epiir 250 2/1 2( EP10 1/1) 250 2/1 2( 9/5 25 0 2/1 9/5 ik 4a 9/5 uudm e põ 24 3 Jões 01:001:0 624 86 65 TT10 0 MÄRKUSED - Kalda ehituskeeluvöönd 50 m - - - 1. Planeeringuala suurus on ca 27 ha. Ranna kõrgve 12 9 10 epiir 61 Kalda veekaits ÜM 1 0 0 - Ülevoolupaisu põhimõtteline lahendus 2. Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan evöönd 10 m - - täpsusastmega 1:1000. Koostaja Wew OÜ (reg nr: 10213694, litsentsid: Kallasrada 4 m - M 1:250 EG10213694), töö nr GEO-241-17 (24.01.2018, täiendatud 17.04.2019). Jõesuudme põik kinnistute osas on geoaluse koostanud Kotkasilm OÜ ik 12 e põ 2 (reg nr: 10625310, litsentsid: EG10625310-0001), töö nr 21003 uudm 33 ik 10 Jões 1:001:0 e põ 1 ik 8 (03.06.2021). Kõrgused EH2000 süsteemis. 4 0 uudm 33 e põ 9 62 Jões 1:001:0 uudm 32 ik 6 Jões 1:001:0 e põ 7 6240 624 0 uudm 32 ik 4 e põ 3 Jões 1:001:0 uudm 32 6 2 4 0 Jões 1:001:0 6 2 4 0 3. Kui abihoonet soovitakse ehitada lähemale kui 4 m krundi piirist, peab e põ ik 2 selleks olema naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek. uudm 43 Jões 1:001:01 160 0 4. Liigvee äravoolu lahendus on koostatud koostöös Piiber Projekt OÜ-ga. 0 10 20 40 60 70 m Papsaare külas asuva Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Asukoht: Joonis: RUUMI Huvitatud isik: MAASTIKUARHITEKTUUR Allkiri: Marko Koppel DP-25/10-2017 Planeerija: Allkiri: Formaat: Reg. nr: 12042771 Laura Andla M 1:1000 841x841 www.ruumi.ee Joonise nr: [email protected] tel: 56 609 144 3 29.06.2022 i stuse rimm se varu ss K ani. ustu Side ispunkt tr a le ktrivar asesalu liitum PS-83 10 kV alajaam E K dus vust P ühen mast. k a e ala jaa side SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 10 m Kalda veekaitsevöönd 1 m 50 POS 51 rimm i POS V tr ass K mast. 10 k alaja a Eesvoolu kaitsevöönd 12 m v a ama alaja oht. a suk eerit Plan õimalik a v SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 SK1 LEPPEMÄRGID SK1 SK1 SK1 SK1 mängu- ja S1 PO spordiväljak Planeeringuala piir Olemasolev krundipiir 6 Planeeritud krundipiir 2 i=0.00 POS Planeeritud hoonestusala P-5 Planeeritud illustratiivne hoone asukoht 10 POS Olemasolev sõidutee 6 Planeeritud sõidutee i=0.00 2.29 rgus n a kõ õhi 0.91 9 d ma apin Toru p POS Planeeritud kõnnitee e eritu Plan mpla Planeeritud juurdepääs krundile eepu Reov 0 m. 1 Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus 3 8 kuja POS POS K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 Olemasolev veekogu 11 K1 K1 K1 POS K1 ud 4 eerit Planeeritud veekogu K1 K1 POS Plan epumpla t. K1 K1 K1 K1 e h v suko K1 reo K1 alik a Kalda veekaitsevööndid K1 K1 K1 võim K1 2.29 Kaugus K1 K1 5 us K1 kõrg K1 POS 7 Eesvoolu kaitsevöönd K1 K1 POS pinn a K1 K1 K1 K1 planee aa K1 K1 K1 K1 K1 ud m eerit Avaliku tee kaitsevöönd Plan õhi -0.67 ritud p Toru hüd Ranna piiranguvöönd rand ist Ranna ehituskeeluvöönd 150 008 6 i=0. m us 2 .29 POS Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek n a kõrg i 0.91 pin orupõh maa T ritud 12 Kallasrada POS ne e Pla 1. tiik 2 Planeeritud juurdepääs kallasrajale i=0.005 0 08 m tase 1.3 Planeeritud truup mpla 11 0 v e e eepu ud Reov 0 m. eerit Likvideeritav objekt plan Max. 1 kuja 23 K1 K1 K1 K1 K1 K1 POS K1 K1 ud Servituudi vajadusega ala K1 K1 eerit K1 K1 Plan epumpla t. K1 K1 24 K1 K1 e h 9 POS reov lik asuko s 2.2 K1 K1 õrgu Planeeritud ülevoolupais K1 K1 im a a k K1 õ n K1 v pin K1 maa .29 K1 us 2 K1 ritud 9 K1 kõrg Planeeritud vajadusel rajatava müravalli ala K1 e K1 n e 6 a K1 . K1 Pla -0 pinn 13 K1 põhi K1 aa K1 POS K1 K1 K1 Toru ud m K1 K1 K1 eerit Plan õhi 0.91 p Toru 18 POS 25 Olemasolevad tehnovõrgud POS 19 P OS S 14 2. tiik 2 PO m 1.30 2940 veetase Olemasolev veetrass 22 itud P OS l a neer ax. p Olemasolev drenaaž M .29 us 2 Olemasolev kanalisatsiooni survetoru na kõrg aapin 15 ud m eerit Olemasolev sidetrass POS Plan õhi 0.01 i=0.008 16 Toru p 17 POS 26 POS Planeeritud tehnovõrgud (vt märkus 3) i=0.005 POS 20 POS Planeeritav sidekanalisatsioon 21 Planeeritud 0,4 kV maakaabelliin POS 47 POS Planeeritud perspektiive 0,4 kV maakaabelliin Av 8 i=0.00 ali Planeeritud 10 kV maakaabelliin Kaugus ku lt k 46 POS planee Planeeritud perspektiivne 10 kV maakaabelliin as 27 ritud P OS u ta hüd 2.29 i=0.00 5 Planeeritud komplektalajaam ta rand rgus S 45 v a kõ hi -0.13 is a n t 15 in aap Torupõ PO Planeeitud 0,4 kV liitumiskilp te ud m 0m eerit e Plan i=0.005 ka Planeeritud veetoru / hüdrant its 49 S 35 POS ev PO Planeeritud kanalisatsioonitoru öö 34 43 POS POS nd Planeeritud kanalisatsiooni survetoru 10 28 33 44 PO S 42 Planeeritud reoveepumpla m PO S POS POS i= 0.0 Planeeritud tänavavalgustuskaabel 05 Planeeritud tänavavalgusti 48 41 36 POS POS POS 29 PO S Plan .29 eeritu us 2 d ele n a kõrg hi 0.91 40 Kasesalu alajaam ktri m aapin Torupõ POS aaka rit ud m Ranna piira abell Planee PO S 37 .29 ng uvöönd 200 ii nid us 2 39 m n a kõrg i 0.91 S 38 POS Planeeritud maa pin orupõ T h PO ritud uus alajaam lanee 08 P 0 i=0. Krimmi alajaam 30 POS guala piir .29 us 2 na kõrg aapin uudm e ud m Jões asuva eerit dus Plan õhi 0.91 Ühen l p 3. tiik 2 tee bliga . Planeerin Toru 0 rikaa 40 m tase 1.3 elekt 30 5 e ud ve 31 la n eerit POS p Max. 32 POS m Skeem 1. Planeeritud elektrivarustus 1m Ranna ehituskeeluvöönd 100 m 12 nd nd öö vöö v tse tse kai kai mpla eepu . oni 02 Reov uja 10 m vee Jans 1:001:00 olu 1600 k svo v lda asole Olem mpla. K1 K1 K1 K1 K1 K1 eala 2 K1 K1 puhk Ee Ka u K1 3 K1 Jõe :001:03 eep K1 K1 reov 1 1600 K1 K1 K1 K1 64 K1 56 K1 POS Jõesuudme K1 POS K1 55 tee T1 K1 K1 POS 16001:001:0145 63 K1 K1 POS K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 54me põik 5 K1 K1 K1 K1 K1 K1 ik 9 K1 POS e põ ik 7 uudm e põ Jões :001:033 0 uudm 28 uud 25 1 Jões :001:03 Jões :001:03 1 0 1 624 6240 6240 ik 1 e põ uudm 142 S 52 Jões 01:0 53 PO 1600 1 :0 POS ik 3 e põ uudm 144 Jões 0 1:0 1 :0 1600 62 Kalda piiranguvöönd 100 m POS Jõesuudme 62401:001:0põik 333 T3 Jõesuudme tee 16001:001:01 T2 57 46 POS 58 65 POS POS 59 POS Ranna kõrgve epiir POS 60 ik 4a ja am. e põ 24 ala uudm Jões 01:001:0 3 as olev 62 4 Olem Kalda ehituskeeluvöönd 50 m MÄRKUSED 61 POS Ranna kõrgve 1. Planeeringuala suurus on ca 27 ha. epiir 2. Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan Kalda veekaits evöönd 10 m täpsusastmega 1:1000. Koostaja Wew OÜ (reg nr: 10213694, litsentsid: Kallasrada 4 m EG10213694), töö nr GEO-241-17 (24.01.2018, täiendatud 17.04.2019). Jõesuudme põik kinnistute osas on geoaluse koostanud Kotkasilm OÜ uudm ik 12 e põ 2 (reg nr: 10625310, litsentsid: EG10625310-0001), töö nr 21003 Jões 1:001:0 33 ik 10 e põ 1 ik 8 6240 uudm Jões 1:001:0 33 uudm e põ 9 Jões 1:001:0 32 ik 6 e põ 7 (03.06.2021). Kõrgused EH2000 süsteemis. 624 0 ik 4 2 4 0 uudm 32 e põ 3 6 Jões 1:001:0 uudm 32 6240 Jões 1:001:0 6240 3. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ik 2 uudm e põ 43 projekteerimise käigus. Jões 1:001:01 1 6 0 0 0 10 20 40 60 70 m Töö nimetus: detailplaneering Asukoht: Joonis: Pärnu linn, Papsaare küla Tehnovõrgud RUUMI Huvitatud isik: MAASTIKUARHITEKTUUR Allkiri: Töö number: Marko Koppel DP-25/10-2017 Ruumi Grupp OÜ Planeerija: Allkiri: Mõõtkava: Formaat: Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771 Laura Andla M 1:1000 841x841 www.ruumi.ee Joonise nr: Kuupäev: [email protected] tel: 56 609 144 4 06.06.2022
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →