Veronika Ling Teie 19.09.2022 nr 11-8/1214-2
Põhja-Sakala Vallavalitsus Meie 20.09.2022 nr 14-1/7504-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Austatud Veronika Ling
Esitasite 19.09.2022 pöördumise, milles palute hinnangut, kas olete õigesti olukorda hinnanud
ning kas kantselei ametnikud saavad keelduda ebaseaduslikult kokku kutsutud istungi
tehnilisest teenindamisest.
Teie poolt kirja pandud olukorrakirjeldus jätab tähelepanuta käesolevas asjas väga olulist
tähtsust omava komponendi – võimaliku volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise ning
sellest johtuva volikogu liikmete volituste lõppemise enne tähtaega, kui volikogu ei ole kahe
kuu jooksul vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavanemat.
15.09.2022 saadetud e-kirjas andsime kohtulahendite näidetel ülevaate sarnastest juhtumitest
senises kohtupraktikas, jääme 15.09.2022 saadetud e-kirjas esitatud seisukohtade juurde.
Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata kohaliku omavalitsuse üksuste
haldusaktide ja -toimingute õiguspärasust, ega analüüsida omavalitsusorganites tekkinud
õigusvaidlusi1. Saame anda üksnes soovitusi ja selgitusi oma vastutusalas olevate seaduste
kohaldamiseks, milleks on ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Seega saame Põhja-
Sakala vallas tekkinud olukorrale, kus volikogu võib osutuda tegutsemisvõimetuks, esitada
üksnes oma tähelepanekud vaid meile teadaoleva info alusel. Õigusliku hinnangu andmiseks
on oluline kujundada kõikidest asjaoludest tervikpilt, s.h. pärida kaalutlusi ja saada selgitusi
nii volikogu aseesimehelt, kes istungi kokku kutsus kui ka volikogu esimehelt. See aga ei ole
Rahandusministeeriumi pädevuses.
15.09.2022 saadetud e-kirjas viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-35-01 asuti seisukohale, et
kuna volikogu võttis – menetluslikele rikkumistele vaatamata – vastu valla eelarve, siis ei
muutunud vallavolikogu tegutsemisvõimetuks. Kohus leidis, et selline seisukoht on paremini
kooskõlas eesmärgiga, et kohaliku omavalitsuse üksust puudutavad kõige olulisemad
küsimused otsustaks demokraatlike valimiste kaudu kohalike elanike poolt legitimeeritud
volikogu (vastavuses valijatelt saadud mandaadiga).
1 Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõike 1 järgi on Rahandusministeeriumi valitsemisalas nimelt kohaliku omavalitsuse
üksuste arendamine ja nõustamine ning vastavate (riigi tasandi) õigusaktide eelnõude koostamine. Haldusjärelevalvet
kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle teostab Justiitsministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse
seaduse § 753 lõikele 1.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Volikogu huvi vältida volikogu tegutsemisvõimetuks osutumist ja sellest tulenevat kõigi
volikogu liikmete volituste ennetähtaegset lõppemist lähtub volikogu liikmete passiivse
valimisõiguse kaitse põhimõttest kui volikogu liikme põhiõigusest. Eelnevalt viidatud
lahendis on Riigikohus viidatud põhiõigust pidanud õiguslikult olulisemaks kui volikogu enda
kehtestatud volikogu istungi läbiviimise protseduurilise nõuete täpset rakendamist. Menetlus-
ja vorminõuete rikkumise tagajärgi reguleeriv HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks
tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või
et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja
otsustamist.
Tuginedes esinevatele asjaoludele (sh volikogu huvi vältida volikogu tegutsemisvõimetuks
osutumist) ja kohtupraktikale on küsitav, kas ametnik saab ATS § 54 lõike 1 punkti 1 alusel
keelduda töökorralduse täitmisest viidates vastuolule õigusaktidega s.t. keelduda volikogu
istungi tehnilisest teenindamisest sh protokollimisest.
Mööname, et ametnikud võivad sattuda poliitilise surve alla, kus neile esitatakse poliitilise
lojaalsuse nõudeid. Kuid sellele vaatamata peavad ametnikud säilitama neutraalsuse ja
erialase sõltumatuse ning olema tööülesannete täitmisel erapooletud. Kui ametnik hindab
tööülesande õigusaktidega vastuolevaks, saab ta end kaitsta ja vabaneda vastutusest
õigusaktidega vastuolus oleva korralduse täitmise eest, järgides ATSis sätestatud õigusvastase
korralduse täitmisest keeldumise korda (ATS § 75 lg 3).2
Justiitsministeerium on korduvalt märkinud, et õiguskuulekus ja õiguspärane käitumine on
olulised volikogu kui avaliku võimu tegevuse aluspõhimõtetena. Avaliku võimu teostamine
eeldab ühiskonna usaldust ametiasutuse vastu ning ametiasutuse oskuslikku ja läbipaistvat
tegutsemist. Ühiskonna usaldus volikogu vastu sõltub volikogu seaduspärasest ja eetilisest
käitumisest ning kompetentsest tegutsemisest avalikes huvides. Volikogu peab olema
ühiskonnale eeskujuks seaduste ja ka enda poolt kehtestatud õigusaktide järgimisel.
Vallavolikogul on enesekorraldusõiguse alusel õigus ja kohustus iseseisvalt jõuda otsustuseni,
kuidas tagada oma tegevuse õiguspärasus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
Eliko Saks 715 5832
[email protected]
2 Kui korraldus on vastuolus õigusaktidega, siis on ametnikul kohustus keelduda selle täitmisest (ATS § 54 lg 1 p 1) ja
teavitada viivitamata õigusvastasest korraldusest selle andjat ja tema vahetut juhti kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, nt e-kirja vahendusel. Kui õigusvastast korraldust korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis on
ametnikul vaatamata korralduse õigusvastasusele kohustus korraldus täita. Kui aga ametnik kahtleb jätkuvalt korralduse
seaduslikkuses, koostab ta enne korralduse täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamuse ja
vabaneb sellega vastutusest korralduse täitmise eest (ATS § 54 lg 4 teine lause).
2