Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 20.09.2022 nr 1.1-11/6264-2
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruse (EL)
nr 691/2011 muudatuse, mis käsitleb Euroopa
keskkonnamajandusliku arvepidamise laiendamist
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr 691/2011 muudatuse, mis käsitleb Euroopa
keskkonnamajandusliku arvepidamise laiendamist, kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr
691/2011 muudatuse, mis käsitleb Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise
laiendamist – 10 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 1 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja 22. september 2022. a nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad määruse (EL) nr 691/2011 muudatuse, mis käsitleb Euroopa
keskkonnamajandusliku arvepidamise laiendamist, eelnõu kohta
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 seoses uute
keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite lisamisega, eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist, mis käsitleb kolme
uue arvepidamise mooduli lisamist keskkonnamajandusliku arvepidamise koosseisu.
1.2. Eesti peab kohaseks otsustada ökosüsteemiteenuste kohta rahalise arvestuse pidamise
üle hilisemas etapis, kui on selgunud Eurostati prooviuuringu tulemused ja nende alusel
kokku lepitud otstarbekaimad lahendused.
1.3. Mahukate uute andmete vajaduste tõttu suurenevad ka statistika tegemise kulud ja
koormus liikmesriikidele. Peame vajalikuks jälgida kulude ja koormuse kasvu ning
võtta liigse kasvu piiramiseks meetmeid. Statistika kogumisega seotud kulude taotlused
esitavad Rahandusministeerium ja Keskkonnaministeerium riigieelarve ja riigi
eelarvestrateegia protsessi käigus.
1.4. Eesti peab oluliseks, et koostöös liikmesriikide ja komisjoniga saavutatakse
ökosüsteemide alase arvepidamise ulatus, mis annaks piisavat, asjakohast ja õiget teavet
ökosüsteeme ja nende teenuseid puudutavate otsuste tegemiseks.
1.5. Eesti on seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele grante uute
metoodikate ja protsesside arenduseks kuni määruse esimese aruandeaastani.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määruse (EL) nr
691/2011 muudatuse, mis käsitleb Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise
laiendamist, eelnõu kohta“
1. Sissejuhatus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrusega (EL) nr 691/2011 (Euroopa
keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta)1 on sätestatud Euroopa keskkonnamajandusliku
arvepidamise kogumise, koostamise, edastamise ja hindamise ühine raamistik. Seda muudeti
määrusega (EL) nr 538/20142. Ettepaneku põhieesmärk on laiendada Euroopa keskkonna-
majanduse arvepidamise ulatust, et anda paremat teavet Euroopa rohelise kokkuleppe täitmise
kohta ning anda teavet EL metsastrateegia, kliima-, energia-, biomajanduse poliitika mõju
kohta.3 Määruse raames kogutud andmed aitavad kaasa ka Euroopa poolaasta keskkonna-
säästlikumaks muutmise algatustele, kestlikkuse arvestamisele kõigis ELi poliitika-
valdkondades ja ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 järelevalvele.
Keskkonnamajanduslik arvepidamine on mitme otstarbega statistiline raamistik, mis koondab
ühtsesse raamistikku majandus- ja keskkonnateavet. Arvepidamised mõõdavad keskkonna
panust majandusse ja majanduse mõju keskkonnale järjepidevalt ja kooskõlas makro-
majandusliku statistikaga (rahvamajanduse arvepidamisega). Statistika kasutajad analüüsivad
ja kasutavad keskkonnamajanduslikku arvepidamist modelleerimisel, poliitikaettepanekute
koostamisel ning poliitika rakendamisest ja mõjust aru andes. Uued moodulid võimaldavad
selleks kasutada rohkem integreeritud andmekogumeid.
Määrus hõlmab seni kuut keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulit: õhuheitmete kontod,
keskkonnaga seotud maksud majandustegevuse lõikes, kogu majandust hõlmav materjali-
voogude konto, keskkonnakaitse kulukontod, keskkonnakaupade ja -teenuste sektori kontod
ning füüsilise energiavoogude kontod. Määrus näeb ette võimaluse uute moodulite
kasutamiseks ning eelnõuga soovitakse kasutusele võtta neist kolm: metsa-arvepidamine,
ökosüsteemide alane arvepidamine ning keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete alane
arvepidamine.
Ökosüsteemide arvepidamine integreerib bioloogilise mitmekesisuse ja looduskapitali
aspektid peamistesse majanduslikesse küsimustesse ressursside jaotamise ja kestlikkuse
kohta. Metsa-arvepidamine mõõdab konkreetselt metsaalasid ja olemasolevate raie-
mahtude osakaalu ning jälgib nende muutumist aja jooksul. Keskkonnatoetuste ja
samalaadsete siirete arvepidamises tehakse kindlaks ja kvantifitseeritakse riigisisesed ja
välised eelarvepoliitika meetmed, mis toetavad rohelist kokkulepet majandustegevuse ja
toodete kaudu ning kaitsevad keskkonda ja loodusvarasid. Keskkonnaalast arvepidamist
tehakse paljus juba olemasolevate andmete põhjal. Olemasolevatest andmekogumistest saadud
teavet hakatakse paremini ära kasutama.
1
OJ L 192, 22.7.2011, p. 1.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL)
nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajanduse arvepidamise kohta (ELT L 158, 27.5.2014, lk 113).
3
COM/2019/640 final
1
Kolm kavandatud moodulit vastavad rahvusvahelistele statistikastandarditele (keskkonna-
majandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskne raamistik ja SEEA ökosüsteemi kontod)4
ja põhinevad neil. ÜRO statistikakomisjon võttis SEEA keskse raamistiku rahvusvahelise
standardina vastu 2012. aasta jaanuaris toimunud 43. istungil ning SEEA ökosüsteemide
arvepidamise 2021. aasta märtsis toimunud 52. istungil. Uued moodulid on täielikult kooskõlas
SEEAga. Käesoleva ettepaneku kolm uut moodulit on loetletud arenguvaldkondadena ka
Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise strateegias aastateks 2019–2023, mille Euroopa
statistikasüsteemi komitee heaks kiitis.5
Paljud liikmesriigid on aastate jooksul omandanud kogemusi metsa-arvepidamise ning
keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete andmete kogumisel ja nende esitamisel. See on
toimunud Euroopa Komisjoni (Eurostati) korrapärase vabatahtliku andmekogumise ja
prooviuuringute kaudu, mis on aidanud katsetada ökosüsteemide arvepidamise
kasutuselevõtmise teostatavust ELis. Seda kogemust on jagatud kõigi liikmesriikidega.
Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete arvepidamise puhul on mõned nõuded juba kaetud
keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise kohustusliku esitamisega. Keskkonnatoetusi ja
samalaadseid siirdeid käsitlev põhjalikum ja sujuvam aruandlus tugineb sellele kogemusele ja
annab hiljem keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise jaoks vajalike andmeid siirete kohta.
Käesolev ettepanek täiendab komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1256 sätestatud
muudatusi. Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise praeguste moodulite andmete
esitamise ulatuse ja tähtaegade muutmine tagab, et andmed vastavad paremini kasutajate
vajadustele.
Määruse muudatus loodetakse vastu võtta 2024. aastal, sel juhul on kahe uue arvepidamise
(keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete ning metsa-arvepidamise) puhul esimeseks
andmeedastusaastaks 2025. aasta, mil edastatakse andmeid 2022–2023. a kohta ning
ökosüsteemide arvepidamise puhul aasta 2026, mil edastatakse andmed 2024. a kohta.
Määruse eelnõu arutelud EL nõukogu statistika töörühmas algavad 9.09.2022.
Seletuskirja koostasid Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhtiv-
analüütik Kaia Oras (
[email protected], 625 9234), partnerlussuhete juht Jaana Tael
(
[email protected], 625 9336), Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Merit
Otsus (
[email protected], 626 2903) ja keskkonnaanalüüsi ja aruandluse osakonna
juhtivspetsialist Madli Linder (
[email protected]) ja Rahandusministeeriumi Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kristiina Abel (
[email protected], 611
3406).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käesolev ettepanek sisaldab kolme artiklit ja ühte lisa.
Määruse muutmise eelnõu artiklis 1 täpsustatakse määrusesse (EL) nr 691/2011 tehtavad
muudatused. Muudatusi kirjeldatakse allpool.
4
https://seea.un.org/
5
https://ec.europa.eu/eurostat/documents/1798247/6191525/European+Strategy+for+Environmental+Accounts/
(kättesaadav ainult inglise keeles)
6
Komisjoni 19. novembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/125, millega muudetakse Euroopa
keskkonnamajanduslikku arvepidamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 I–
V lisa (ELT L 20, 21.1.2022, lk 40).
2
Määruse artikli 2 lõigetes 7–9 on määratletud metsaarvestuse, keskkonnatoetuste ja
samalaadsed ülekannete ning ökosüsteemikontode mõiste.
Artikli 3 lõike 1 punktides g–i esitatud Euroopa keskkonnamajanduse arvepidamise
moodulite loendisse lisatakse kolm uut moodulit koos viidetega lisadele, milles
täpsustatakse nende eesmärgid, ulatus ja aruandluskohustused.
Artikli 3 lõike uus punkt 4a sätestab, et Eurostat viib läbi metoodilise ja teostatavusuuringu
ökosüsteemiteenuste rahalise väärtuse hindamise kohta. Lisaks annab säte komisjonile
õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, et otsustada, millistest IX lisa rahaliste väärtuste
5. jao aruandlustabelites sisalduvatest ökosüsteemiteenustest statistika koostatakse. IX lisa
sätetega on ökosüsteemiteenused sätestatud füüsilistes ühikutes. Rahaühikutes väljendatud
ökosüsteemiteenused on füüsilistes ühikutes väljendatud ökosüsteemiteenuste alamhulk.
Artikli 5 lõige 2 sätestab, et liikmesriigid võivad kasutada muid uuenduslikke lähenemis-
viise peale samas lõikes juba sätestatud meetodite.
Artiklis 8 nähakse ette võimalus taotleda erandit andmete esitamisest kolme uue mooduli
puhul. Artikkel 9 laiendab delegeeritud volitusi, lisades viite artikli 3 uuele lõikele 4a ja
artikkel 10 ajakohastab valdkondi, mis tuleb lisada käesoleva määruse rakendamise
aruandesse parlamendile ja nõukogule.
IV lisast „Keskkonnakaitse kulude arvestus“ kustutakase tunnus „keskkonnakaitse-
ülekanded (saadud/tasutud)”, kuna seda kogutakse uue VIII lisa alusel.
Määrusele lisatakse kolm uut lisa: VII lisa metsaarvestuse kohta, VIII lisa keskkonna-
toetuste ja sarnaste ülekannete kontode kohta ning IX lisa ökosüsteemikontode kohta.
Eelnõu asendab kõik viited „EU-28” tekstiga „EL-27” ja „ESA95” viitega „ESA2010”.
Ettepaneku artikliga 2 tunnistatakse kehtetuks liikmesriikide kohustus esitada andmed
keskkonnakaitse ülekannete kohta (mis on sätestatud kehtivas IV lisas keskkonnakaitse-
kulutuste kontode kohta) niipea, kui keskkonnatoetuste ja sarnaste ülekannete kohta on esitatud
põhjalikum ja sujuvam andmekogum VIII lisa alusel. See tagab Euroopa Komisjoni (edaspidi
ka komisjon) hinnangul topeltaruandluse vältimise.
Ettepaneku artiklis 3 on sätestatud käesoleva määruse jõustumise ja vahetu kohaldamise
kuupäev. Artikli 1 lõiget 7 tuleb erandkorras kohaldada alates 2025. aastast, kuna VIII lisa
tunnuse „keskkonnakaitseülekanded (saadud/makstud)” kogumine algab alles 2025. aastal (vt
VIII lisa 4. jagu).
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1. Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 338 lõige 1. Statistika peab
vastama teatavatele erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse,
kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele, ilma et see koormaks liigselt
ettevõtjaid, ametiasutusi ja kodanikke.
3.2. Subsidiaarsus
Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse siis, kui ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse.
ELi tasandi meetmed on õigustatud. Esiteks peab Euroopa statistika olema võrreldav
liikmesriikide lõikes ja sellest peab saama tuletada ELi koguandmed, mis on arvutatud liikmes-
riikide koguandmete põhjal. Teiseks on keskkonnal piiriülene ulatus ja laad. Kolmandaks
3
ulatuvad keskkonnamajandusliku arvepidamise mõned kasutusviisid, näiteks kestliku arengu
eesmärgid, EList kaugemale ja seega peab EL kohaldama ülemaailmseid standardeid.
Kavandatav õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga (EMP) seotud valdkonda ja
seetõttu tuleks selle kohaldamist laiendada ka EMP-le.
3.3. Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
Liikmesriigid peavad koostama uue keskkonnamajandusliku arvepidamise, kasutades ühiseid
spetsifikatsioone, mis põhinevad rahvusvahelistel SEEA standarditel, ning seejärel edastama
andmed komisjonile (Eurostatile) valideerimiseks ja levitamiseks.
Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei minda kavandatud määruses selle eesmärkide
saavutamiseks vajalikust kaugemale.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1 Mõju majandusele
Keskkonnamajanduslikud arvepidamised on keskkonnakaitse seire vaatenurgast võtme-
tähtsusega. Ettepaneku põhieesmärk ongi laiendada Euroopa keskkonnamajanduse arve-
pidamise ulatust, et anda paremat teavet Euroopa rohelise kokkuleppe suunal liikumise kohta.
Saadavad andmed panustavad ettevõtluskeskkonna kujundamisse poliitikakujundajate poolt
ning näitavad uute keskkonnateenuste mõju keskkonna seisukorrale.
4.2 Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele
Eesti ja teised liikmesriigid on juhtinud tähelepanu probleemkohale, et statistika tootmise
koormus liikmesriikidele suureneb, kuna ettepanekuga tuuakse sisse uusi andmekogumeid ja
meetodeid. Väljapakutud näitajate tootmise metoodika ei ole veel täiel määral valmis ja nii ei
ole eelnõust tulenevat täit halduskoormust ja kulusid võimalik täna täpselt hinnata. Esialgse
hinnangu kohaselt võib olla alates 2025. aastast Statistikaameti ja Keskkonnaagentuuri (edas-
pidi ka KAUR) arvepidamistega kaasnev lisakulu olla kokku ligikaudu 307 tuhat eurot aastas.
4.2.1 Statistikaameti ja Keskkonnaagentuuri metoodikaarendused ning nende maksumus
Ökosüsteemidest ülevaate saamiseks on Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur metoodiliselt
valmistunud, aastatel 2022–2025 on vaja metoodikaid ühtlustada ja juurutada, et eri vajadusteks
oleks võimalik kasutada samu alusandmeid.
Statistikaamet on ökosüsteemide arvepidamiseks EL poolt 2019.–2021. aastal rahastatud
pilootuuringute raames loonud Eesti ökosüsteemide ruumiandmestiku ja teinud eeltöö öko-
süsteemide teenuste arvestuseks nii füüsilistes kui rahalistes ühikutes, et luua suutlikkus toota
andmed ökosüsteemide arvepidamise määruses nõutud ulatuses. 2022. aastal alustas Statistika-
amet ka Eurostati poolt väljapakutud metoodika testimist sellises järjekorras, kuidas nende
üksikud komponendid kättesaadavaks muutusid. Testitakse koostöös Eesti teadlaste, Kesk-
konnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri ekspertidega ning Hollandi Statistikaameti
metoodikutega.
Keskkonnaagentuur on 2023. aasta suvel lõpetamas 2015. a alanud ja ELi Ühtekuuluvusfondist
kaasrahastatavat projekti „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud
keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud
töövahendid” (edaspidi ELME projekt), mis on spetsiaalselt ellu kutsutud üleriigiliseks
4
ökosüsteemiteenuste hindamiseks ja kaardistamiseks. Koostöös Eesti Maaülikooli ja Tartu
Ülikooli teadlaste, Põllumajandusuuringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi, Maaelu-
ministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja teistega valmisid 2021. a üleriigilised maismaa-
ökosüsteemide seisundi, ulatuse ja ökosüsteemiteenuste kaardid (füüsilistes ühikutes) ning
kirjeldati detailselt hindamise ja kaardistamise metoodika7.
Koostöös Rahandusministeeriumi ekspertide ja mereteadlastega on valminud ka merealade
ökosüsteemiteenuste alusmaterjalid8 ning Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on
rakendumas ka LIFE programmist rahastatud projekt CleanEST Viru, mille raames on loodud
ökosüsteemiteenuste hindamise metoodika siseveeökosüsteemidele9. ELME projekti raames on
2021–2023 Tartu Ülikooli ja Maaülikooli tippteadlastega koostöös hindamisel ja kaardistamisel
Eesti maismaaökosüsteemide ökosüsteemiteenuste sotsiaalmajanduslik väärtus, muuhulgas
väärtus rahalistes ühikutes.
Kokkuvõttes valmib ELME projekti raames 2023. aasta keskpaigaks koostöös teadlastega
loodud ja testitud metoodiline süsteem koos metoodikate detailse kirjeldusega (võimaldamaks
süstemaatiliselt KAUR-is toimuma hakkavaid kordushindamisi) ja avalikult kättesaadavate
ruumiandmetega (kaardid, kaardikihid, mida hoiustatakse ja kuvatakse Keskkonna-
ministeeriumi haldusala andmekogudes), mis annab ülevaate ökosüsteemide ulatusest,
seisundist ja pakutavatest teenustest nii füüsilistes ühikutes kui ka võimalusel (ainult juhul, kui
see võimaldab piisava usaldusväärsusega ja selgelt tõlgendatavat tulemust, et vältida elurikkust
potentsiaalselt hoopis kahjustavate väärtõlgenduste teket) majandusliku/rahalise väärtusena.
Valminud andmestikest saab teha ruumipäringuid (selgitada konkreetse koha väärtust ehk mis
ökosüsteemitüüp konkreetses kohas esineb, milline on selle seisund ning olenevalt näitajast
numbriliselt/kvalitatiivselt seal olevate ökosüsteemiteenuse väärtused) ja arvutada
koondhinnanguid, sh võiksid need andmestikud potentsiaalselt pakkuda sisendeid arvepidamise
tarbeks juhul, kui osutuvad lõplike ökosüsteemide arvepidamise näitajate arvutamiseks
sobivateks. Olemasolevad ELME kaardid on mitmes valdkonnas juba ka kasutusel (ruumiline
planeerimine, elurikkuse indikaatorid), neid hakatakse ajakohasuse tagamiseks regulaarselt
uuendama. Ökosüsteemiteenuste arendamisega seotud KAUR-i rahastus on 2023. aasta lõpuni
Ühtekuuluvusfondist kaetud. Edasine lisarahastusvajadus suuruses 54 000 tuhat eurot loodud
metoodikate rakendamiseks tuleb katta riigieelarvest.
Keskkonnaagentuuri ja Statistikaameti ökosüsteemide arvestuse projektidel on teatud
metoodilised erinevused, mida tuleb koostöös ühtlustada, et käesoleva määruse eelnõuga seatud
eesmärke täita. Asutustel tuleb luua metoodikas selgus nii, et see oleks kõigile arusaadav ja
läbipaistev. Tuleb ära kirjeldada asutuste täpne tegevusulatus, sh nende ökosüsteemide
arvepidamise komponentide puhul, mida hetkel ei kata veel kummagi asutuse tööd. Kui
Statistikaametil on võimalik osaliselt toetuda KAUR-i metoodikaga loodud ruumi-
andmestikule, võivad kulud alates 2025. aastast väheneda (Statistikaameti kulud ligikaudu
KAUR-i kulude võrra).
Metsa-arvepidamiseks on Statistikaamet EL poolt rahastatud pilootuuringu raames 2022. aastal
alustanud metoodika testimist koostöös Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna, Maaülikooli
ja KAUR-i ekspertidega. Kuna praeguse kava järgi algab andmete esitamine metsa-
arvepidamise puhul 2025. aastal (2022.–23. a kohta) ja arendusprojekt kataks eeldatavalt
2022.–2025. a I poolaasta kulud, siis täiendavaid kulusid 2023. ja 2024. aastal metsa-
7
https://loodusveeb.ee/et/themes/uleriigiline-hindamine-ja-kaardistamine/okosusteemide-seisundi-ja-huvede-
pakkumise
8
https://loodusveeb.ee/et/themes/uleriigiline-hindamine-ja-kaardistamine/mereala-okosusteemide-hindamine-
kaardistamine
9
https://lifecleanest.ee/et/aruanded
5
arvepidamise jaoks ette näha ei ole. KAUR-i poolt Statistikaametile saadetavad andmed
põhinevad suures osas statistilise metsainventuuri metsamaa ja metsa tagavara andmetel, mille
koostamiseks ei ole täiendavat tööjõudu vaja. Arendusprojekti käigus metoodika
väljatöötamisel võib tekkida vajadus puittoodete tootmiseks kasutatud puidukoguste
hindamiseks või eksperthinnangute koostamiseks. Hetkel ei ole veel selge ega võimalik hinnata,
kas täiendav andmehõivekohustus tekib. Samuti on praegu keeruline hinnata tulevikus
kujunevat tööaega. Tuginedes kogemusele hindame alates 2025. aastast KAUR-i täiendavaks
kuluks kokku 20 tuhat eurot aastas (pisiarendused, täiendav andmehõive, eksperthinnangud
jms).
Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete puhul on Statistikaamet EL poolt rahastatud
pilootuuringu raames alustanud metoodika väljaarendamist samuti 2022. aastal koostöös
Hollandi Statistikaameti, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ekspertidega.
Statistikaametile ja Keskkonnaagentuurile määrusega pandud ülesannete täitmisest tulenevat
halduskoormust ja täiendavat kulu ei ole praeguses etapis ja antud määruse ülesehituse juures
võimalik lõplikult hinnata, väga üldiste hinnangute kohaselt võib arvepidamistega kaasnev
lisakulu olla alates 2025. aastast mõlema asutuse peale kokku ligikaudu 307 tuhat eurot aastas.
Esialgsed eelnõust tulenevad Statistikaameti ja KAUR-i lisakulud on toodud allolevas tabelis
(va kulud teistes asutustes):
2023 2024 2025 2026
(eurodes)
Statistika- Statistika- Statistika- Statistika- KAUR
KAUR
amet amet amet amet
Finantseerimisallikas EL EL Riigieelarve** Riigieelarve**
Ökosüsteemide
127 000 130 000 134 000 54 000 138 000 54 000
arvepidamine
Metsa-arvepidamine 42 000 43 500 45 000 20 000 46 000 20 000
Keskkonnatoetuste ja
sarnaste siirete 50 600 52 000 54 000 55 000
arvepidamine
KOKKU 219 600 225 500 233 000 74 000 239 000 74 000
*Statistikaameti poolt aastateks 2021–2023 saadud ja 2023-2025 taotletav arendusgrant.
**Rahastust tuleb taotleda RES protsessis.
Määruse rakendamise kulud täpsustuvad eelnõu läbirääkimiste perioodil selle alusel, milliseks
kujuneb pilootuuringute tulemus ja tööjaotus. Põhjusel, et keskkonnatoetuste ja samalaadsete
siirete puhul on Statistikaamet alles alustanud metoodika väljatöötamist ning andmestikest üle-
vaate saamist parima lahenduse loomiseks, ei ole selge kulude suurus ning jaotus Statistika-
ameti ja teiste Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuste vahel, samuti täiendav
rahastusvajadus administratiivsete andmestike võimaliku detailsuse suurendamiseks.
Samuti mõjutavad kulusid eelnõu menetluse käigus täiendavalt määratletavad näitajate
definitsioonid, statistika koostamise metoodika ning kvaliteedinõuded.
Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitavad Rahandusministeerium ja
Keskkonnaministeerium riigieelarve ja riigieelarvestrateegia protsessi käigus.
6
4.3. Mõju keskkonnale
Mõju keskkonnale võib hinnata oluliseks, eeskätt puudutab see eelnõu põhieesmärki koostada
ja esitada keskkonnainfot rahvamajanduse arvepidamisega integreeritud ja ühtlustatud
formaadis: keskkonnamajanduslik arvepidamine koondab ühte raamistikku majandus- ja
keskkonnateabe ning mõõdab keskkonna mõju majandusele ja majanduse mõju keskkonnale.
Käesoleva ettepanekuga antakse teavet Euroopa rohelise kokkuleppe edenemise kohta,
integreerides keskkonnasäästlikkuse kaalutlused majanduspoliitika eesmärkidesse.
ELi uues metsastrateegias aastani 203010 tunnistatakse metsade keskset ja mitme otstarbega
rolli ning metsanduse (ja kogu metsapõhise väärtusahela) rolli kestliku ja kliimaneutraalse
majanduse saavutamisel 2050. aastaks ning elujõuliste ja jõukate maakogukondade säilitamisel.
Lisaks kuulutas komisjon 2023. aastaks välja seadusandliku algatuse metsade seire ja
strateegiakavade kohta. Metsa-arvepidamise moodul toetab ELi metsastrateegiat aastani 2030
ja tulevast metsade seire algatust ning ühendab metsapoliitika kliima-, energia- ja biomajanduse
poliitikaga. Teisalt loob seos rahvamajanduse arvepidamise majanduskontode ja sotsiaal-
näitajatega aluse selliste mõjuanalüüside tegemiseks, mis võimaldavad hinnata sotsiaal-
majanduslike meetmete mõju puidu kasutusele ja ka vastupidi, nii hakkab metsa-arvepidamine
tulevikus pakkuma alust ka suhteliselt automatiseeritud mõjuanalüüsideks.
Ökosüsteemide arvepidamise mooduli ülesanne on anda andmeid, et tulevikus kirjeldada
edusamme, mis on tehtud 2030. aastani kestva keskkonnaalase tegevusprogrammi ühe kuuest
prioriteetsest eesmärgist11 – kaitsta, säilitada ja taastada elurikkust ning tugevdada
looduskapitali – saavutamiseks. See moodul aitab jälgida ka ELi looduse taastamise kava
rakendamist, mis on ELi 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegia osa. Ökosüsteemide
ruumiandmete ja selle dünaamika analüüs peegeldab ökosüsteemide olemit ja selle muutusi
ajas. Ökosüsteemide seisundi konto aga näitab teatud piirini ökosüsteemide kvaliteeti.
Ökosüsteemiteenuste vood peegeldavad inimtegevuse sõltuvust looduse poolt pakutavast.
Saastekontrolli ja loodusvarade majandamise majanduslikud meetmed, nagu keskkonna-
toetused, on üha olulisemad ELi keskkonnapoliitika mõjutusvahendid ning nende kasutamise
ja tõhususe kohta vajatakse rohkem teavet. Keskkonnatoetuste ja samalaadsete siirete moodul
aitab jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamist. See hõlmab riikide eelarvete kesk-
konnahoidlikumaks muutmist, teabe andmist keskkonnakaitse tegeliku hinna kohta, ELi
energiasüsteemi ümberkujundamise ja 2030. aasta kliimaeesmärkide toetamise ning taastuv-
energia, bioloogilise mitmekesisuse, jäätmekäitluse ja ringmajanduse poliitika elluviimise
kohta.
Keskkonnatoetuste ja sarnaste ülekannete arvepidamine annab integreeritud kujul aluse
mõjuanalüüsideks erinevatel tasanditel näiteks:
Analüüs toetuse tüübi järgi annab ülevaate keskkonnakaitse toetustegevuse liikidest: näiteks
kas toetusi makstakse investeeringuteks või kõige sagedamini jooksvateks kuludeks.
Sellised analüüsid võiksid huvi pakkuda nii riigisiseselt kui ka riikide vahel.
Keskkonnatoetuse valdkonna analüüs peegeldab riikide keskkonnaprioriteete.
Koos heitkoguste andmete või tootmisindeksitega saab hinnata subsideerimispoliitika
tegelikku mõju. Tulemus võib näidata, kas keskkonnamaksudega kaetud tegevused ja
10
COM(2021) 572 final, 16. juuli 2021.
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) nr 2022/591, mis käsitleb liidu üldist
keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).
7
tooted on samad, mis on keskkonnatoetustega hõlmatud tegevused. Konto annab tagasi-
sidet, milliste valdkondade reguleerimiseks sobivad paremini kas maksud või toetused.
Toetuste saajate analüüs näitab, milliseid sektoreid, tegevusi või tooteid peetakse
keskkonna seisukohalt oluliseks. See võib näidata, kas toetusi saavad tööstused on samad
või erinevad, näiteks heitkogustega kauplemisel osalejad või eranditest kasusaajad.
Aegridade analüüs näitab keskkonnapoliitika ja -prioriteetide arengut ajas, kuidas on
makstavad keskkonnatoetused mahuliselt muutunud, kas on olnud tippe kulutustes või uute
valdkondade tekkimisel. Sellise statistika kasutajad on rahvusvaheliselt lisaks ELile ka
OECD ja WTO.
5. Seisukohad määruse eelnõu kohta
5.1. Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist, mis käsitleb
kolme uue arvepidamise mooduli lisamist keskkonnamajandusliku arvepidamise
koosseisu.
Selgitus: Eesti mõistab keskkonnaalaste arvepidamiste rolli ja tähtsust, vajadust laiendada
kehtivat õigusraamistikku ning toetab ettepanekut võtta vastu määrus, millega muudetakse
kehtivat Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise määrust. Mõistame selle määruse
tähtsust rohelise kokkuleppe, kliimaambitsioonide, "Talust taldrikule" strateegia ja muude
poliitikate ja algatuste jaoks.
5.2. Eesti peab kohaseks otsustada ökosüsteemiteenuste kohta rahalise arvestuse pidamise
üle hilisemas etapis, kui on selgunud Eurostati prooviuuringu tulemused ja nende
alusel kokku lepitud otstarbekaimad lahendused.
Selgitus: Liikmesriigid on eri seisukohtadel delegeeritud akti suhtes (artikkel 3, lõige 4a), mille
kaudu kavatseb komisjon ökosüsteemide arvepidamises (IX lisa) lisaks praegu loetletud
füüsilistes ühikutes ökosüsteemiteenuste väärtustele sisse seada ka nende rahalise väärtuse
statistika ja selle metoodika. Ökosüsteemiteenuste rahalise väärtuse määramiseks puudub
praegu ühtne rahvusvaheline standard, napib ka rahalise väärtuse määramise kogemusi ja
rakenduspraktikaid. Samuti on vaja selgust, millised organisatsioonid on pädevad ökosüsteemi-
teenuste rahaliste väärtuste hindamise läbiviimiseks. Alles siis, kui Eurostati poolt planeeritud
pilootuuringud on läbi viidud ning tulemused andmete kasutajate poolt analüüsitud, saab
ökosüsteemide arvepidamise raames kavandatava delegeeritud õigusaktiga planeeritavate
ökosüsteemiteenuste rahaliste väärtuste statistika koostamise kaasamise küsimuse otsustada.
Eesti ei ole põhimõtteliselt vastu delegeeritud aktile, st rahalise arvepidamiste koostamisele
ökosüsteemide arvepidamise moodulis, kui näitajate sisus, kirjelduses, täpsusnõuetes on kokku
lepitud. Statistikaamet on teinud ettevalmistusi metoodikaarendustega ökosüsteemikonto vald-
konna rahaliste arvestuste arenduseks ning KAUR on samuti koostöös teadlastöörühmaga
hindamas ökosüsteemiteenuste sotsiaalmajanduslikku väärtust, mis võiks kontodele eeldatavalt
sisendit anda. Eurostat on rahaliste arvepidamiste jaoks ühtlustatud metoodikat välja töötamas,
kuid ole seda liikmesriikidele kommenteerimiseks veel edastanud. Eesti peab oluliseks, et
otsustamise eel oleksid teada rahalise arvestusega seotud töömaht ning mõju eelarvele, sh
sisendi andjate võimalikule koormusele, ja toimuksid konsultatsioonid liikmesriikide ja
loodusteadlastega.
5.3. Mahukate uute andmevajaduste tõttu suurenevad ka statistika tegemise kulud ja
koormus liikmesriikidele. Peame vajalikuks jälgida kulude ja koormuse kasvu ning
8
võtta liigse kasvu piiramiseks meetmeid. Statistika kogumisega seotud kulude
taotlused esitavad Rahandusministeerium ja Keskkonnaministeerium riigieelarve ja
riigi eelarvestrateegia protsessi käigus.
Selgitus: Uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite tootmine eeldab keskkonna- ja
makromajanduse alaseid teadmisi ja andmetöötluse suutlikkust ehk kallist oskusteavet.
Koormuse ja kulude kasvu tuleks jälgida kõigi nõuete juures ja kõigi olemasolevate
vahenditega. Statistikaameti ja KAURi lisakulud on alates 2025. aastast kokku 307 tuhat eurot
aastas ja need suurenevad elukalliduse kasvu võrra igal aastal.
Statistikaamet on alustanud uute arvepidamiste metoodilist väljatöötamist ja koormuse välja
selgitamist EL toetusi kasutades. KAUR on EL Ühtekuuluvusfondi toel 2015–2023 ELME
projekti raames tegelenud ökosüsteemide ulatuse, seisundi ja teenuste (nii füüsiliste kui ka
rahaliste väärtuste) hindamise ja kaardistamisega teadlaste kaasabil, sh metoodika
väljatöötamisega perspektiiviga tulevasteks süstemaatilisteks kodushindamiseks, seega saab
KAUR pakkuda arvepidamise kontodele sisendit integreeritud alusandmete (andmestikud/
kaardikihid, millelt on võimalik teha edasisi vajalikke arvutusi ja päringuid arvepidamise
aruandluseks) kujul. Osaliselt on alusandmestikud kasutatavad otse (ökosüsteemide ulatus),
osaliselt tuleb töövood arvepidamise spetsiifiliste näitajate kohta väljavõtete tegemiseks välja
töötada edaspidi, kui on selge, milliseid näitajaid on täpselt vaja.
Metsaarvestus ja keskkonnatoetused põhinevad suures osas juba riigis moodustunud
andmestikel ja andmekogudes olemasolevatel andmetel ja statistikal ning nendega kaasnevad
statistika tootmises suhteliselt madalad arenduskulud. Siiski tekivad metoodikate analüüsi,
andmete koostamise ja uute arvestuste metoodikakirjelduse faasis lühiajaliselt lisakulud.
Tänaste teadmiste põhjal on püsikulud mõlema mooduli statistika tootmiseks, andmete
analüüsiks ja avaldamiseks alates 2025. aastast kokku ligi 120 tuhat eurot aastas, sh 100 tuhat
eurot Statistikaametis ja 20 tuhat eurot KAUR-is.
Ökosüsteemide arvepidamise moodul seevastu eeldab aruandlusnõuete täitmiseks öko-
süsteemide ruumiandmestiku regulaarset koostamist. Statistikaamet on määruse rakendamise
nõuetest lähtuva ökosüsteemide ruumiandmestiku pilootrakenduse loonud Eurostati grantide
toel ja testib teenuste näitajate tootmist. Ökosüsteemide arvepidamise koostamisel konsulteerib
Statistikaamet Hollandi Statistikaameti kui valdkonna ühe juhtiva statistikaorganisatsiooniga
Euroopas. Ökosüsteemide arvepidamise loomise ja käigushoidmise kulu on Statistikaametis
olnud ligikaudu 130 tuhat eurot aastas. KAUR-ist antava alusandmestiku koostamisega seotud
kulud on hinnanguliselt 54 tuhat eurot aastas. Edaspidi seisaks ees ökosüsteemide ruumi-
andmestiku loomise automatiseerimine teatava piirini, mis võimaldaks Statistikaametis ja
KAUR-is tööjõukulu vähendada. Ökosüsteemide teenuste ja seisundikontode koostamise
kulusid võib olla ka võimalik pärast arenduste lõppu rutiinse toomise puhul vähendada.
Ettepaneku eelnõuga seotud eelarvemõjud on siiski veel täies mahus teadmata, kuna osaliselt
on nii statistika tootmise metoodika kui ka konkreetsete aruandluste vorm (näitajad ja nende
hindamise metoodikad) täies mahus teadmata, eriti mis puudutab ökosüsteemide arvepidamist.
Eurostat on täpsustamas kasutatavaid mõisteid, metoodikat, kvaliteedinõudeid ja küsimustikke
ega ole ekspertrühmades tõstatatud küsimusi veel vajalikul määral selgitanud. Praegu teeme
Eestis vajalikke pilootuuringuid, seega on metoodika alles välja kujunemas. Asjakohased EL
alusmaterjalid on veel kas puudulikud ja väga üldised (metsa-arvepidamine) või alles pooleli
(ökosüsteemide arvepidamine). Lisanduvaid mooduleid on ka enne kohustusliku aruandluse
algust liiga vähe testitud.
Vajalik on tagada statistika tootmise jätkusuutlik rahastus, ekspertide koolitamine jm, lisaks on
vaja välja selgitada andmeallikate detailsus ning võimalused ja korraldada andmetöötlus, et
paremini valmistuda määruse rakendamiseks tõhusal viisil.
9
5.4. Eesti peab oluliseks, et koostöös liikmesriikide ja komisjoniga saavutatakse
ökosüsteemide alase arvepidamise ulatus, mis annaks piisavat, asjakohast ja õiget
teavet ökosüsteeme ja nende teenuseid puudutavate otsuste tegemiseks.
Selgitus: Paljusid liikmesriike on teinud murelikuks andmetöötlusmahtude suurenemine.
Aruandluskoormuse vähendamisel on aga oht arvepidamise liigseks lihtsustamiseks, mistõttu
toodetav statistika ei pruugi olla poliitika edukuse hindamiseks küllaldane. Kuigi ökosüsteemi-
teenuste kontseptsioon on arvepidamist näinud võimalusena aidata jõuliselt kaasa elurikkuse
hävimise peatamisele, ei pruugi määruses kavandatud näitajad piisaval määral looduse
tegelikku panust majandusse ja ühiskonda peegeldada ega aidata kaasa elurikkuse hävimise
peatamisele. Määruse eelnõus väljapakutud pakett jätab arvestamata ökosüsteemiteenuste
tekkeks ja säilimiseks vajalikud asjaolud. Praegusel hinnangul vajavad mitmed arvepidamisse
kavandatud näitajad elurikkuse tegeliku panuse välja toomiseks ja asjakohaseks arvesse
võtmiseks lisanäitajaid või väljapakutud näitajate muutmist. Eesti saadab eelnõule ka mitmeid
näitajate täiendamis- ja muutmisettepanekuid.
Peame oluliseks eelnõus pakutud seisundi- ja teenuste indikaatorite valiku edasiarendamist ja
vajadusel indikaatorite arvutamismetoodikate testimist, et leppida edaspidi liikmesriike ja
nende eksperte kaasates kokku otstarbekaimad lahendused, mis peegeldaks määrusega
planeeritud ökosüsteemide arvepidamise aruandluse mõju elurikkuse kao peatamisele ja öko-
süsteemide taastamisele. Seoses sellega soovime ökosüsteemiteenuste hindamisel kasutatavate
näitajate täpsustamist pärast riiklike ja üle-Euroopaliste andmete testimisel saadud teadmisi.
5.5. Eesti on seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks pakkuma liikmesriikidele grante
uute metoodikate ja protsesside arenduseks kuni määruse esimese aruandeaastani.
Selgitus: Määrus nõuab mitmesugust uut statistikat, mis põhjustab liikmesriikidele lisakulusid.
Pärast arenduste läbiviimist (eeldatavalt 2026. aastast alates) on võimalik kulude vähenemine.
Seoses väljapakutud kontodega on vaja teha pilootuuringud. Neid näitajaid ei ole veel piisavalt
testitud ja hinnatud ning suunised nende koostamiseks alles arenevad. Seetõttu soovime enne
nende määruses rakendamist saada rohkem kogemust pilootuuringu kaudu.
Oleme arvamusel, et määruse lisades võib olla puudusi toodetava statistika metoodilistes
määratlustes, kuna tegu on "uue statistikaga", mille koostamises praktiline/ühtlustatud kogemus
puudub. Võimalikud puudused on vaja kõrvaldada liikmesriikides (ka Eestis) käivitatud
grantide toel testimise/valmistumise faasis. Eesti jaoks on oluline jätkata statistika tootmise
metoodiliste arendustöödega kuni määruse rakendumiseni. Komisjonil tuleb grantide jätkamist
planeerida statistikaprogrammi iga-aastaste tööplaanide koostamisel, sest statistikprogrammi
osa EL mitmeaastases eelarveraamistikus (MFF) 2021–2027 on kokku lepitud.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks
Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maaelu-
ministeeriumi poole, konsulteeriti ka Keskkonnaagentuuri ja liigirikkuse alase ning öko-
süsteemide taastamise ja kaitse eksperdi professor Aveliina Helmi ning loodusgeograafia kaas-
professori Ain Kulliga. Eesti seisukohad valmisid pidevas konsultatsioonis Keskkonna-
ministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga.
Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimalusel arvestatud.
10