dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 20. september 2022
Viit
1.1-11/7496-1
Registreeritud
20. september 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Siiri Tõniste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. oktoober 2022

Failid

  • 📎1.2-2125-1 19.09.2022 Õigusakti eelnõu.asice2898 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 09.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2022 nr Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Korralduse eesmärk on kiita heaks Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu. 1.1. Lepingu sisukokkuvõte Käesoleva lepingu eelnõuga asendatakse 1. novembril 2006. aastal jõustunud Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping, millega reguleeriti riiklike pensionide, sh töövõimetuspensionide, piiriülest määramist ja maksmist. Kehtiva lepingu muutmise tingis Eesti töövõimereform, lepingu uus terviktekst on esitatud Kanada soovil. Töövõimereformi rakendamisega lõpetati töövõimetuse määramine ja töövõimetuspensioni maksmine, selle asemel makstakse teistel alustel töövõimetoetust, mis ei ole enam osa riiklikust pensionikindlustusest. See omakorda tingis vajaduse avada läbirääkimised kõikide Eesti poolt sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute muutmiseks. Lisaks Kanadale on Eesti sõlminud töövõimetuspensioni maksmist sisaldavad lepingud Moldova, Ukraina ja Venemaaga. Kuni lepingute muutmiseni jätkatakse teistes lepinguriikides elavatele isikutele töövõimetuspensionide määramist ja maksmist riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 619 alusel. Tegemist on üleminekusättega, mida pärast lepingute muutmise jõustumist ei rakendata. Uues Kanadaga sõlmitavas lepingus jäetakse lepingu reguleerimisalast töövõimetuspensionid välja. Lisaks töövõimereformiga seotud muudatustele on uues lepingus põhjalikumalt reguleeritud andmekaitse teemad. Põhjuseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) nr 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus) jõustumine 25. mail 2018. aastal. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et kehtivad meetmed tuleb ajakohastada vastavalt määruse nõuetele. Muudes osades ei ole uus leping võrreldes kehtivaga oluliselt muutunud - muudatused on terminoloogilised ja sõnastuslikud, eesmärgiga lepingut ajakohastada. Lepingu üks sihtrühm on Eestis ja Kanadas elavad vanaduspensioniealised isikud, kes soovivad teises riigis elades saada vanaduspensioni. Teine sihtrühm on toitjakaotuspensionile õigust omavad isikud, kes soovivad teises riigis elades saada toitjakaotuspensioni. Kolmas sihtrühm on teises riigis töötavad tööealised isikud. Lepingu territoriaalse kohaldamisala suhtes on oluline välja tuua Kanada Quebec’i provintsi puudutav erisus. Lepingu kohaldamisalas ei ole Quebec’i sissemaksetel põhinevat pensionikava. Seega ei laiene lepingu kohaldatava õiguse sätted (artiklid 6-9) ettevõtetele, mille registreeritud asukohaks on Quebec. 1 Lepingu alusel määratakse ja makstakse isikule vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni ka siis, kui isik elab teise riigi territooriumil. Seega on Eestis elaval isikul võimalik saada oma Kanada pensioni. Isik saab pensionitaotluse esitada elukohajärgsele pädevale asutusele (Eestis Sotsiaalkindlustusamet). Kui isikul puudub pensioniõiguse tekkimiseks Eesti õigusaktidega nõutud vajalik kindlustusperiood, mis Eesti vanaduspensioni puhul on 15 aastat, on lepingu alusel võimalik Eesti kindlustusperiood liita Kanada kindlustusperioodiga. Sellisel juhul arvutab kumbki lepingupool enda poolt makstava pensioni suuruse lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – aluseks võetakse kogu kindlustusperioodi ja oma riigis omandatud kindlustusperioodi suhe (rakendatakse nn pro rata põhimõtet). Eesti suhtes on lepingu kohaldamisalas olevateks sotsiaalkindlustushüvitisteks vanaduspension ja toitjakaotuspension. Lepingu kohaldamisalasse ei kuulu töövõimetuspensionid. Kuna varasema lepingu alusel maksti ka töövõimetuspensione, siis on uuele lepingule sujuvaks üleminekuks ning isikute huvide kaitseks igaks juhuks kokku lepitud üleminekusätted määratud töövõimetuspensionide maksmiseks kuni määratud tähtaja lõpuni. Kehtiva lepingu alusel on varasemalt makstud töövõimetuspensioni vaid ühele isikule ning hetkel ei ole ühtegi isikut, kellele Eesti maksab töövõimetuspensioni. Lepingu kohaldamisalas on ka rahvapension, mille määramisel võetakse arvesse Kanadas elamist. Kanada puhul on lepingu kohaldamisalas üldistest maksudest finantseeritav vanaduskindlustuse seaduse alusel makstav vanaduspension1 ja kohustuslikel sissemaksetel põhinev Kanada pensionikava2. Eesti Vabariik tegi Kanadale ettepaneku lepingut muuta 2015. aasta alguses. Kanada vastas ettepanekuga sõlmida uus leping, kuna nemad soovisid mõningate väiksemate sisuliste muudatuste kõrval muuta ka üldist keelekasutust. 1.2. Korralduse eelnõu ja seletuskirja ettevalmistaja Korralduse eelnõu on ettevalmistatud Sotsiaalministeeriumis. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo (715 3478 [email protected]) ning Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunikud Merle Malvet ja Elin Heinvee (mõlemad teenistusest lahkunud). Mõjude hinnangu koostas analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (626 9712 [email protected]). Lepingu eestikeelse versiooni on toimetanud ja selle vastavust ingliskeelsele lepingu versioonile on kontrollinud vandetõlk Mariliis Soomäe. Korralduse eelnõu ja seletuskirja eestikeelne versioon keeletoimetatakse peale kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis. Korralduse eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Ethel Bubõr (626 9738 [email protected]) ja Nele Nisu (teenistusest lahkunud). Leping põhineb Kanada tüüplepingul. 1 Ülevaade on kättesaadav https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp/old-age-security.html. 2 Ülevaade on kättesaadav https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp.html. 2 Lepingu muudatuste läbirääkimiseks kohtusid Eesti Vabariigi ja Kanada delegatsioonid ühel korral 27.02-01.03.2018. Läbirääkimistel osalesid Eesti poolelt Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid. Läbirääkimisi jätkati kirjavahetuse teel. Lõplikus lepingu tekstis jõuti kokkuleppele 20. juunil 2022. a toimunud veebikohtumisel. 1.3. Märkused Korralduse eelnõul puudub seos muu menetluses oleva õigusakti eelnõuga. Korralduse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Lepingu eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega isikuandmete kaitse regulatsiooni osas (lepingu eelnõu artikkel 22). Lepingu eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest välislepingu muutmine kuulub hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikes 2 loetletud erandite hulka, mille puhul ei ole väljatöötamiskavatsus vajalik. Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustusleping on Eesti Vabariigi välisleping välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 2 tähenduses. Leping on koostatud kolmes eksemplaris eesti, inglise ja prantsuse keeles ning kõik keeleversioonid allkirjastatakse ja need omavad võrdset õiguslikku jõudu. Koos lepinguga allkirjastatakse ka pädevate ministeeriumide vaheline halduskokkulepe, mis on Sotsiaalministeeriumi ametkondlik välisleping ega vaja Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Halduskokkuleppe eelnõu on seletuskirjale lisatud (vt lisa 2). Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktist 4 ja välissuhtlemisseaduse §-st 20 tuleb käesolev välisleping ratifitseerida Riigikogus, kuna Eesti Vabariik võtab lepinguga endale varalisi kohustusi. Lepingu ratifitseerimisega väljendab Eesti Vabariik rahvusvahelisel tasandil oma nõusolekut lepingu siduvuse kohta. Välislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides lepingu rakendamisega ei kaasne. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid. 2. Korralduse eesmärk ja lepingu eesmärgid Korraldusega kiidab Vabariigi Valitsus heaks Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu. Lepingu muutmise eesmärk on viia sisse töövõimereformist tingitud muudatused ning lepingu kooskõlla viimine 2018. aasta mais jõustunud uue Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Kuna eelmine leping on sõlmitud 14 aastat tagasi, on lepingu teksti keeleliselt mõlema riigi vajadustele vastavalt kaasajastatud. Lepingu eesmärgid jäävad samaks: (1) tagada isikute pensioniõigused liikumisel Eestist Kanadasse ja vice versa, säilitades samal ajal kontrolli pensionide alusetute väljamaksete vältimiseks; 3 (2) määrata kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate maksude ja maksete suhtes, kes on lähetatud tööle teise riiki. Lepingu alusel on võimalik pensione teise riiki maksta. Kui isik on töötanud ja seega omandanud pensioniõigusi kahe riigi territooriumil, on vajaduse korral võimalik lepingu alusel kahe riigi kindlustusperioode liita. Samuti võib isik esitada hüvitise taotluse oma elukohariigi asutuse kaudu teise riigi pensioni saamiseks. Näiteks võib Eestis elav isik taotleda oma Kanada pensioni Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja vastupidi. Sotsiaalkindlustusamet edastab sellisel juhul isiku avalduse koos vajalike dokumentidega Kanada pädevale asutusele (ja vastupidi). Pensioni määramiseks vahetavad riigid andmeid isikute kindlustusperioodide ning surma kohta, samuti meditsiinilisi andmeid (Kanada invaliidsuspensioni määramiseks). Selline andmevahetus vähendab isikute koormust andmete esitamisel ning võimaldab vältida pensioni maksmist juhtudel, kus isikul puudub õigus pensioni saada. Pension makstakse isiku pangakontole. Leping aitab tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 10 ja 28 tulenevat õigust abile vanaduse ja toitjakaotuse korral. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõuga kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu. Leping koosneb viiest osast ja 31 artiklist. Selgitustes on lähtutud Eesti Vabariigi õigusnormidest. Sotsiaalministeeriumil puudub pädevus tõlgendada Kanada õigusnorme. Lepingu sisulised muudatused ja täpsustused: 1) Artikkel 1. Mõisted. Uuest lepingust on välja jäetud mõisted: elamine ja territoorium. Need mõisted ei ole enam lepingu rakendamiseks vajalikud. Lisatud on andmekaitse sätete jaoks vajalik mõiste „isikuandmed“. 2) Artikkel 2. Lepingu kohaldamisala, lõiked 1 ja 3. Lepingu kohaldamisala sõnastus on viidud kooskõlla Eesti uuemate sotsiaalkindlustuslepingutega, kus ei loetleta kohaldamisalas konkreetseid pensioniliike, vaid viidatakse üldiselt pensionikindlustust reguleerivatele õigusaktidele. Samuti on välja toodud muude kehtivate lepingute põhimõte, et lepingut kohaldatakse küll sotsiaalkindlustuse sissemaksete (sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) suhtes, kuid see ei laiene peale pensionikindlustuse teistele sotsiaalkindlustushüvitiste liikidele (nt ravikindlustushüvitis ja töötuskindlustushüvitis). Lõikes 3 täpsustatakse, millistel juhtudel laieneb leping uutele hüvitise saajatele või hüvitiste liikidele ning millal toimub vastavatest õigusaktide muudatustest teavitamine. 3) Artikkel 5. Hüvitiste maksmine välisriiki, uued lõiked 2 ja 3. Teises lõikes on sätestatud Kanada erisus, mille kohaselt vastavat hüvitist ei ekspordita, kui Kanada seadus seda ette ei näe. Kehtivas lepingus on see Kanada erisus sätestatud artikkel 15 lõikes 3 (b). Eesti rahvapensioni 4 puudutab uus säte lõige, mis viitab rahvapensioni maksmisele Eesti õigusaktide kohaselt. Eesti ei maksa rahvapensioni välismaal elavatele inimestele. 4) Artikkel 12. Eesti õigusaktide ja Kanada õigusaktide kohased perioodid, uus lõige 5. See säte on kõigis teistes Eesti poolt sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingutes (nt Valgevene lepingus). Säte reguleerib olukorda, kus isik on töötanud valdkonnas, mille pensioniõigused on sätestatud eriseaduses (Eestis näiteks kaitseväeteenistuse seadus) või isik on töötanud tingimustes, mille korral tekib õigus sooduspensionile soodustingimustel vanaduspensionide või väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel. Sooduspensioni saamiseks lepingupooled eri- ja sooduskindlustusperioode ei liida. Kui isikul ei teki õigust sooduspensionile Eesti õigusaktide alusel, võetakse need perioodid arvesse üldistel alustel pensioni määramiseks. 5) Artikkel 15. Kattuvad perioodid. See on Kanada ettepanekul lepingusse lisatud artikkel, mille eesmärk on välistada olukord, kus lepingupooled maksavad isikule pensioni sama (kattuva) kindlustusperioodi eest. Selline reegel on sätestatud ka teistes Eesti sõlmitud kahepoolsetes sotsiaalkindlustuslepingutes ja riikliku pensionikindlustuse seaduses (nt § 28 lg 4 ja 5). 6) Artikkel 18 (varasema lepingu artikkel 17 lõige 2). Pensioniõiguse tuvastamise erisätted Varasema lepingu artikkel 17 lõige 1 on uues lepingus sätestatud artiklis 19, sätte sisu ei ole muutunud. Võrreldes varasema lepinguga on uus ainult lõige 2, mis sätestab, et toitjakaotuspensioni makstakse vastavalt Eesti õigusaktides toodud reeglitele. Kehtiv RPKS § 20 lõige 8 sätestab, et kui isik saab mõne teise riigi vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni, siis Eesti samaaegselt toitjakaotuspensioni ei maksa. 7) Artikkel 22. Uued isikuandmete kaitse sätted. Varasemas lepingus on isikuandmete kaitsega seotud lepingupoolte kohustused reguleeritud ainult artikli 19 lõikes 3. 2018. aastal jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete rakendamiseks ei ole see säte piisav. Seetõttu töötasid Eesti ja Kanada eksperdid koostöös välja uued mõlemale riigile sobivamad ja põhjalikumad sätted, mis tagavad ka kooskõla Euroopa Liidu nõuetega. Põhjalikum ülevaade sätete sisust on esitatud lõigete kaupa alljärgnevates selgitustes. 8) Artikkel 29. Üleminekusätted on vajalikud varasemalt lepingult uuele lepingule sujuva ülemineku tagamiseks. Lepingu sisu artiklite kaupa: Kehtiv Kanadaga sõlmitud sotsiaalkindlustusleping pärineb 2005. aastast ja selle juures ei olnud väga põhjalikku seletuskirja. Seega selgitatakse järgnevalt lepingu artikleid sätete kaupa, kuigi suur osa muudatustest on tehnilised ja sõnastuslikud. Eesmärk on lihtsustada lepingu rakendamist ning tagada parem arusaamine ka neile inimestele, kellel tekivad lepingu alusel õigused hüvitistele. Lepingu I osa (artiklid 1 – 5) sisaldab üldisi sätteid: lepingus kasutatavate mõistete definitsioone, lepingu esemeline ja isikuline kohaldamisala, võrdse kohtlemise põhimõtet ning hüvitiste maksmist välisriiki. Artikkel 1 sätestab lepingus kasutatavate mõistete tähendused. Võrreldes eelmise lepinguga on uus mõiste „isikuandmed“. 5 Artikli 1 lõikes 1 on defineeritud järgmised mõisted: hüvitis, pädev võimuorgan, pädev asutus, arvessevõetav periood, õigusaktid, isikuandmed. „Hüvitis“ on lepingupoole õigusaktide alusel makstav pension või muu rahaline hüvitis, samuti kõik nendega hüvitistega seotud lisahüvitised ja suurendused. „Pädev võimuorgan“ on mõlema riigi puhul minister või ministrid, kes vastutavad riigisiseste õigusaktide kohaldamise eest. Võimuorganite ametlikke nimesid pole lepingus sätestatud, kuna need võivad aja jooksul muutuda. Lepinguga ei panda Eesti sotsiaalministrile uusi ülesandeid, sest VVS § 49 lg 1 p 2 kohaselt vastutab minister ministeeriumi juhina muuhulgas põhiseaduse ja ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste täitmise eest ning VVS § 49 lg 1 p 4 kohaselt valvab minister ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle, samuti teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle. Lepingus ei defineerita pädevat võimuorganit mõiste „ministeerium“ kaudu, sest Kanadas on tegemist valitsuse vastava osakonnaga, mitte otsesõnu ministeeriumiga, ehkki eesti keelde tõlgitakse valitsuse osakond sõnana „ministeerium“. „Pädev asutus“ on Eesti puhul lepingu kohaldamisalas olevaid õigusakte rakendav asutus ehk Sotsiaalkindlustusamet. Kanada puhul langeb mõiste „pädev asutus“ kokku mõistega „pädev võimuorgan“. Konkreetseid tööülesandeid täidavad valitsuse osakonna Kanada teenistuse rahvusvahelise koostöö üksus ja Kanada maksuameti õiguspoliitika direktoraat. „Arvessevõetav periood“ on hüvitise saamise õiguse omandamiseks vajalik sissemakse-, kindlustus- või elamisperiood. Tegemist on terminoloogilise erisusega, muudes sõlmitud lepingutes on selle termini asemel kasutatud mõistet „kindlustusperiood“, erisus on tingitud Kanada õigusterminoloogiast. Eesti puhul on selleks periood, mida võetakse arvesse pensioniõiguse kindlaksmääramisel kooskõlas Eesti riigisiseste õigusaktidega. Eesti puhul on arvessevõetavaks perioodiks töötamise, sotsiaalmaksu maksmise või elamise periood. Töötamise perioodi võetakse arvesse kuni 31. detsembrini 1998, sotsiaalmaksu maksmist võetakse arvesse alates 1. jaanuarist 1999 ja elamise perioodi võetakse arvesse rahvapensionile õiguse tuvastamiseks. Kanada puhul võetakse hüvitisele õiguse kindlaksmääramiseks aluseks üks järgmistest perioodidest: 1) Kanada pensionikavasse tehtud sissemaksete periood või 2) Kanada pensionikava alusel töövõimetushüvitise maksmise periood või 3) elamisperiood vanaduskindlustuse seaduse alusel. „Õigusaktid“ on lepingupoolte seadused ja muud õigusaktid, mis reguleerivad lepingu artiklis 2 nimetatud õigussuhteid, s.o. eelkõige otseselt pensioniõigusi ja tööjõumakse reguleerivad riigisiseseid õigusaktid. „Isikuandmed“ on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. See mõiste on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse3 artiklis 4 sätestatud isikuandmete mõistega. Isikuandmete kaitse üldmääruses 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 6 sätestatud mõiste sisaldab ka näitlikku loetelu, milliste tunnuste alusel on isik otseselt või kaudselt identifitseeritav (nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal). Lepingus esitatud mõistes on see osa sätestatud üldisemalt „mistahes kujul või vormis andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta“, sisaldades üldise kirjeldusena ka meditsiinilisi andmeid. Artikli 1 lõige 2 sätestab, et mõistetel, mida ei ole artiklis 1 defineeritud, on tähendus, mis neile on antud lepingupoolte vastavates õigusnormides. See põhimõte oli ka eelmises lepingus. Eesti puhul on hõlmatud näiteks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu andmekaitse üldmäärus ning maksuvaldkonna õigusaktid. Artikkel 2 sätestab lepingu esemelise kohaldamisala ehk õigusaktid, mille suhtes lepingut kohaldatakse. Võrreldes kehtiva lepinguga ei määra Eesti uue lepingu alusel inimesele enam töövõimetuspensioni. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel on lepinguga kaetud Eesti riiklik pensionikindlustus v.a kohustusliku kogumispensioni väljamaksed. Riiklikeks pensionideks on RPKS-iga reguleeritud vanaduspension ja toitjakaotuspension. Samuti kohaldatakse lepingut Eesti sooduspensionidele. Sooduspensionideks on soodustingimustel vanaduspensionid, väljateenitud aastate pensionid ning eripensionid. Kuivõrd RPKSiga on hõlmatud ka rahvapension, loetakse ka seda riikliku pensionikindlustuse osaks ja seetõttu kuulub ka rahvapension lepingu kohaldamisalasse. Soodustingimustel vanaduspensionideks on RPKS-iga reguleeritud laste kasvatamise eest makstav soodustingimustel vanaduspension ning soodustingimustel vanaduspensionide seadusega reguleeritud soodustingimustel vanaduspension tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Väljateenitud aastate pensionideks on väljateenitud aastate pensionide seadusega sätestatud pensionid, mida on politseinike, vanglaametnike ja päästeteenistujate osas reformitud. Lepinguga hõlmatud eripensionid on reguleeritud politsei- ja piirivalve seaduses, kaitseväeteenistuse seaduses, prokuratuuriseaduses, kohtute seaduses, riigikontrolli seaduses, õiguskantsleri seaduses, teatud Riigikogu koosseisu liikmete pensioni seaduses ning Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses. Eripensione on reformitud ning alates aastast 2020 kehtivad kõikide eripensionide (v.a presidendi ametipension ja kaitseväeteenistuse töövõimetus- ja toitjakaotuspension) suhtes vaid üleminekusätted. Uutel teenistusse astujatel õigust eripensionile ei teki. Seadused, mis Eesti Vabariigis reguleerivad kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust käesoleva seletuskirja koostamise ajal, on järgmised:  riikliku pensionikindlustuse seadus;  avaliku teenistuse seadus; Eestikeelsena kättesaadav internetis aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1528117352470&from=EN 7  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus;  kaitseväeteenistuse seadus;  kohtute seadus;  okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus;  politsei ja piirivalve seadus;  prokuratuuriseadus;  päästeteenistuse seadus;  riigikontrolli seadus;  soodustingimustel vanaduspensionide seadus;  Vabariigi Presidendi ametihüve seadus;  väljateenitud aastate pensionide seadus;  õiguskantsleri seadus. Töövõimetuspensionid ei ole lepingu kohaldamisalas, sest töövõimereformi tulemusena töövõimetust enam ei tuvastata ja töövõimetuspensione ei määrata. Töövõimetoetusele lepingut ei laiendata, kuna õigus töövõimetoetusele ei sõltu väljateenitud kindlustusperioodist, vaid see on seotud Eestis elamisega. Lisaks on õigus toetusele vähenenud töövõime korral seotud aktiivsusmeetmetega, mida Kanadas elava isiku osas oleks võimatu kontrollida. Kuna 2005. aasta veebruaris sõlmitud Kanada ja Eesti vahelise sotsiaalkindlustuslepingu kohaldamisalas olid ka töövõimetuspensionid, kohaldatakse käesoleva lepingu üleminekusätteid (lepingu artikkel 29) ka neile juhtudele, kus isikul on tekkinud õigus töövõimetuspensionile.4 Kohustusliku kogumispensioni maksmine tuleneb kogumispensionide seadusest ning vastab Euroopa Liidu asjakohaste direktiivide nõuetele, nende maksmine välisriiki toimub vastavalt direktiividele. Lepingu reguleerimisalasse ei kuulu ka täiendav kogumispension (III sammas), sest tegemist pole kohustusliku riikliku pensionikindlustusega5, vaid võimalusega saada pensionieas täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele, nende pensionide välisriiki maksmine toimub kindlustuslepingu alusel. Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel on lepingu kohaldamisalas Eesti õigusaktid, mis reguleerivad sissemakseid sotsiaalkindlustussüsteemi, eesmärgiga vältida topeltmaksustamist teises riigis töötamisel, samas tagades, et iga töötava isiku kohta tehtaks sissemakseid ühte sotsiaalkaitsesüsteemi, mis tagab isiku õiguse sotsiaalkindlustusele. Eesti poolt kohaldatakse lepingut nende õigusaktide suhtes, mis reguleerivad kohustuslikke sotsiaalkindlustuse sissemakseid: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse (II sammas) ja töötuskindlustusmakse. Eesti Vabariigis on neid makse ja makseid reguleerivad seadused:  sotsiaalmaksuseadus;  kogumispensionide seadus;  töötuskindlustuse seadus. 4 vt täpsemalt seletuskirja osa artikkel 29 kohta. 5 Vaatamata sellele ei piira kogumispensionide seadus Eesti kogumispensionide väljamaksete tegemist teistesse riikidesse. Kogumispensioni väljamakseid tehakse sõltumata elukohast tingimusel, et isik on osakuomanik ning ta on jõudnud vanaduspensioniikka. 8 Artikkel 2 lõike 1 punkti a alapunktis iii on välistav säte, mille kohaselt leping laieneb üksnes punkti a alapunktis i nimetatud hüvitiste maksmisele. Kuigi Eestis kohaldub leping kõikidele sotsiaalkindlustuse sissemaksetele, kohaldub see hüvitiste ekspordi ja arvessevõetavate perioodide liitmise osas ainult pensionidele. See tähendab, et lepingu alusel ei maksta Kanadasse töötuskindlustushüvitisi, samuti ei liideta töötuskindlustushüvitise saamiseks Eesti kindlustusperioodile Kanada kindlustusperioode. Lepingu alusel ei ekspordita kohustuslikku kogumispensioni, väljamaksed tehakse isikuga sõlmitud lepingu alusel. Leping ei reguleeri ka isiku õigust ravikindlustusele. Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktile 3 on kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuks muu hulgas isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni. Seega on ravikindlustusega kaetud ka Eestis elav Kanada pensionär, kellel on vähemalt üheaastane Eesti pensionikindlustusperiood ja kes saab käesoleva lepingu alusel Eestist pro rata pensioni või rahvapensioni. Ainult Kanadast lepingu alusel pensioni saaval isikul on võimalus sõlmida Eesti Haigekassaga ravikindlustuse seaduse §-de 22-24 alusel nn vabatahtlik kindlustusleping, mille kohaselt võrdsustatakse isik ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikuga. Haigekassaga lepingu sõlmimisel tuleb Haigekassale tasuda kindlustusmakseid. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on igal isikul, kes viibib Eesti Vabariigi territooriumil, ka Eestis elaval ainult Kanadast pensionit saaval isikul, õigus saada vältimatut abi. Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Vältimatu abi tagatakse isikule Eesti Vabariigis sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kanadas on residentsuspõhine ravikindlustus (Medicare), mida täiendavad erakindlustuse võimalused. Artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt on Kanada puhul lepingu kohaldamisalas vanaduskindlustuse seadus ning sellest tulenevad muud õigusaktid ning Kanada pensionikava ning sellest tulenevad õigusaktid.6 Kanadas on kolmesambaline pensionisüsteem: 1) üldistest maksudest rahastatav residentsuspõhine vanaduskindlustus (Old Age Security); 2) sissemaksetel põhinev Kanada pensionikava (Pension Plan); 3) tööandjapensionid ning vabatahtlikel sissemaksetel põhinev erakindlustussüsteem. Residentsuspõhise vanaduskindlustuse programmist makstakse täispensioni 65-aastastele ja vanematele isikutele, kes on elanud Kanadas 40 aastat pärast 18-aastaseks saamist. Osalist 6 Täpsem info Kanada pensionisüsteemi kohta: https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp.html 9 pensioni makstakse isikutele, kes on vähemalt 10 aastat pärast 18-aastaseks saamist Kanadas elanud. Vanaduskindlustuse programmist makstavat pensioni eksporditakse tingimusel, et pensionär on pärast 18-aastaseks saamist vähemalt 20 aastat Kanadas elanud. Sissemaksetel põhinevat pensionikava rahastatakse töötajate, tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate (edaspidi FIE) sissemaksetest. Täispensioni makstakse alates 65. aastast. Eelpensionile saab jääda 60-aastaselt, sel juhul vähendatakse pensioni 0,6% iga kuu eest, mis isikul jääb 65. aasta vanusest puudu. Kanada tööandjapensione ning vabatahtlikel sissemaksetel põhinevat erakindlustussüsteemi leping ei reguleeri. Sissemaksel põhineva pensionikava osas on oluline märkida Quebeci provintsi erisust. Nimelt on Quebecil eraldi pensionikava, mis ei kuulu lepingu kohaldamisalasse. Artikli 2 lõike 2 alusel kohaldatakse lepingut ka õigusaktidele, millega muudetakse, täiendatakse või liidetakse lepingu kohaldamisalasse kuuluvate õigusaktide sätteid. Artikli 2 lõikest 3 tulenevalt kohaldatakse lepingut ka sellisetele õigusaktidele, millega lepingupool näeb ette lepingu kohaldamisalas olevate õigussuhete valdkonnas uue õigussubjektide ringi või kehtestab lepingu kohaldamisalaga samal eesmärgil makstavaid uusi hüvitisi, kui asjakohase lepingupoole pädev võimuorgan ei teavita kirjalikult teise lepingupoole pädevat võimuorganit muudatuse jõustumisest 6 kuu jooksul, et vastavad muudatused lepingule ei laiene. Kui õigusaktides muudatused teinud lepingupool ei teavita teist lepingupoolt, et leping ei laiene muudatustele, laieneb lepingu kohaldamisala automaatselt uuetele õigusaktidele. Seega tuleb vastava õigusakti riigisisesel menetlemisel otsustada, kas nimetatud õigusakt kuulub lepingu kohaldamisalasse ning see otsus koos põhjendusega peaks seletuskirjas kajastuma. Tõenäoliselt tuleb teise lepingupoolega suhelda ka juba enne õigusakti vastuvõtmist, sest otsustamiseks võib olla vajalik nt teave selle kohta, kas teine pool vähendaks muudatuste jõustumisel oma poolt makstavaid hüvitisi. Artikkel 3 sätestab lepingu subjektide ringi. Selle sätte muudatused on sõnastuslikud, sisu ei ole võrreldes eelmise lepinguga muutunud. Lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad Eestis või Kanadas ja kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid. Artikkel 4 sätestab lepingu subjektide võrdse kohtlemise põhimõtte lepingu rakendamisel. Selle sätte muudatused on sõnastuslikud, sisu ei ole võrreldes eelmise lepinguga muutunud. Artikkel 5 sätestab üldised hüvitiste ekspordi (teise riiki maksmise) reeglid. Võrreldes varasema lepinguga on uued lõiked 2 ja 3. Lõike 2 põhimõtted olid eelmises lepingus sätestatud artikli 15 lõike 3 punktis b. Artikli 5 lõige 1 sätestab põhimõtte, et üldjuhul ei tohi keelduda lepingu subjektile hüvitise määramisest ja maksmisest põhjusel, et isik elab teise lepingupoole territooriumil. Erandid on võimalikud, kui need on lepingus ette nähtud. 10 Lepingu alusel eksporditakse teise lepingupoole territooriumil elavale isikule nii neid pensione, millele on õigus tuvastatud vaid riigisiseste õigusaktide alusel (näiteks täispension), kui ka neid pensione, millele on õigus tuvastatud perioodide liitmise teel (nn pro rata pension). Et kontrollida teise lepingupoole territooriumil elava inimese õigust pensionile, on vaja isiku kohta andmeid teiselt lepingupoolelt. Andmete edastamine on reguleeritud nii lepinguga (artikkel 22), kui ka selle rakendamiseks sõlmitud kokkuleppega. Artikli 5 lõikes 2 on sätestatud erand lõikest 1, mille kohaselt Kanada ekspordib üksnes teatud tingimustel oma vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavaid isiku sissetulekust sõltuvaid täiendavaid toetusi. Artikkel 5 lõige 3 näeb ette, et Eesti rahvapensioni makstakse Eestist väljaspool viibivale isikule üksnes siis, kui see on lubatud Eesti õigusaktides. Kehtiva RPKSi § 422 sätestab, et rahvapensioni välisriiki ei maksta. Lepingu II osa artiklid 6-9 reguleerivad kindlustajariigi (riik, kuhu tuleb teha sotsiaalkindlustuse sissemakseid) kindlaksmääramist ja artiklid 10-11 teise riigi perioodide arvesse võtmist. Selle osa sätted ei ole võrreldes eelmise lepinguga sisu osas muutunud, muudatused on sõnastuslikud. Artiklitega 6-9 sätestatakse reeglid, mille alusel määratakse kindlaks, kumma riigi õigusaktide alusel tuleb liikmesriigi territooriumil töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku eest maksta sissemakseid. Artikkel 6 muudatused on sõnastuslikud, sisu ei ole võrreldes eelmise lepinguga muutunud. Üldreegli kohaselt kohaldatakse töötajale töökohariigi õigusakte. FIE-le, kes elab ühe lepingupoole territooriumil ja töötab seal, või töötab mõlema lepingupoole territooriumil, kohaldatakse elukohariigi õigusakte. Seega makstakse töötaja puhul lepingu kohaldamisalasse kuluvad maksud töökohariiki ning FIE puhul tema elukohariiki. Töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja, samuti töötamise ja füüsilisest isikust ettevõtja tegutsemise mõisteid ei ole lepingus defineeritud, kohalduvad lepingupoole õigusaktid. Leping laieneb kõigile nimetatud töötamise vormidele. Eelnevast tulenevalt kohaldatakse käesolevat lepingut ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, FIE-dele ning äriühingu juhatuse liikmetele. Artikkel 7 sätestab, et töötaja teise riiki lähetamisel tuleb sissemakseid maksta selle lepingupoole õigusaktide alusel, kust töötaja lähetusse saadeti. Selle sätte sisu ei ole võrreldes eelmise lepinguga muutunud. Kehtiva lepingu alusel kasutati seda sätet praktikas väga vähe. Lepingu kohaselt võib lähetus kesta maksimaalselt 60 kuud. Lepingupoolte kokkuleppel on võimalik seda perioodi pikendada. Kuna töötaja suhtes jäävad kehtima selle lepingupoole õigusaktid, kust ta lähetusse saadeti, tuleb tema eest sotsiaalkindlustusega seotud maksed tasuda sellesse riiki. Eesti puhul tähendab see seda, et sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset ja kohustusliku kogumispensioni makset makstakse jätkuvalt Eestisse, kuigi töötaja on lähetatud kuni 60 kuuks Kanadasse. 11 Kahe riigi vahelisi lähetusi on olnud aastate jooksul paarkümmend. Aastatel 2013- 2021 on kolm tööandjat Eestist Kanadasse lähetanud kokku 26 töötajat. Viimane lähetus Kanadast Eestisse oli 2014. aastal. Praktikas toimub see nii, et Sotsiaalkindlustusamet väljastab tööandja nõudmisel tõendi, mis ütleb, et töötaja suhtes jäävad kehtima Eesti sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid ja sellega kaasneb maksete tasumise kohustus. Taotluse saab esitada veebi kaudu. Tuleb lisada, et leping ei reguleeri riiki sisenemise ja riigis töötamise aluseid. Välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid reguleerib välismaalaste seadus (edaspidi VMS), mis kohaldub ka Eestisse kolmandatest riikidest lähetatud töötajatele. VMS-is eristatakse ajutist Eestis viibimist ja lühiajalist töötamist ning Eestisse elama ja tööle asumist elamisloa alusel. Välismaalasest töötaja tööle vormistamiseks on peamiselt kaks alust – tööandja registreerib ajutist viibimisalust (nt viisa) omava välismaalase lühiajalise töötamise või isik taotleb Politsei- ja Piirivalveametis elamisloa Eestis töötamiseks. Seisuga august 2022 ei ole VMS-is sätestatud erisusi kolmandast riigist Eestisse lähetatud töötajatele. Ainus erisus on sätestatud ettevõtjasisese üleviimise puhul, mille korral on välismaalasel võimalik taotleda elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba on ette nähtud töötajale, kelle kolmandas riigis asuv tööandja saadab ettevõtjasisese üleviimise raames tööle Eestisse ja Eestis paiknev äriühing kuulub äriühinguga samasse kontserni või on äriühingu filiaal. Muid erisusi VMS kolmandast riigist lähetatud töötajatele ei sätesta, mis tähendab, et neile kohalduvad VMS-is sätestatud üldised nõuded Eestis töötamise kohta. Seega antud lepingu alusel välja antud tõend Kanadast lähetatud töötajale ei anna alust Eestis tööloa saamiseks. Artikkel 8 sätestab avalike teenistujate suhtes kehtivad reeglid. Sätte sisu ei ole võrreldes eelmise lepinguga muutunud. Artikli 8 lõike 1 kohaselt rakendatakse lepingupoole diplomaatiliste esinduste ja konsulaarteenistuste töötajate suhtes vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni sätteid. Eesti ühines diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga 21. oktoobril 1991. aastal ja Kanada 26. mail 1966. aastal.7 Konventsiooni artikli 33 alusel on diplomaatilise esinduse juht või esinduse diplomaatilise personali hulka kuuluv töötaja ja teatud juhul ka koduabiline vabastatud asukohariigi sotsiaalkindlustusest. Vabatahtlik osalemine asukohariigi sotsiaalkindlustussüsteemis on siiski võimalik, kui see on asukohariigis lubatud. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artiklis 33 on ka sätestatud, et artikkel ei mõjuta ega takista kahe- ja mitmepoolsete sotsiaalkindluslepingute sõlmimist. Konventsiooni artikkel 34 sätestab, et diplomaatiline esindaja on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ning kohalikest isiku- ja varamaksudest ja -lõivudest. Artikli erandite hulgas ei ole töötasult makstavaid makse ega makseid spetsiifiliselt nimetatud. 7 Kättesaadav: https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=III-3&chapter=3 (21.04.2017) 12 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioon reguleerib konsulaarsuhteid. Eesti ühines konventsiooniga 21. oktoobril 1991. aastal ja Kanada 18. juulil 1974. aastal.8 Sarnaselt diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga on ka konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel konsulaarasutuse töötajad (konsulaarametnikud, nende perekonnaliikmed, haldustöötajad ja abitöötajad) ja teatud juhul ka koduabilised (kui nad pole koha pealt tööle võetud) vabastatud asukohariigi sotsiaalkindlustusest ja maksudest (konventsiooni artiklid 48 ja 49). Välisministeeriumi praktika kohaselt lähetatakse diplomaatiline personal ning haldus- ja abitöötajad asukohariiki ning nende palk, maksud ja sotsiaalkindlustuse sissemaksed tasutakse endiselt Eestis. Artikli 8 lõige 2 sätestab põhimõtte, et lepingupoole valitsuse palgatud isiku suhtes, kes lähetatakse tööle teise lepingupoole territooriumile, jäävad kehtima lähetusse saatva lepingupoole õigusaktid. Artikkel 8 lõige 3 sätestab erandi lõigetest 1 ja 2, mis näeb ette, et kui lepingupoole saatkond palkab tööle kohaliku elaniku, kes on teise lepingpoole resident, siis jäävad selle töötaja suhtes kehtima tema elukohariigi õigusaktid. Näiteks, kui Kanadas asuv Eesti saatkond palkab Kanada residendist autojuhi, jäävad tema suhtes kehtima Kanada õigusaktid. Sama põhimõte toimib ka siis, kui Eestis asuv Kanada saatkond palkab Eestis tööle kohalikust elanikust töötaja. Selle töötaja suhtes jäävad jätkuvalt kehtima Eesti õigusaktid. Sätte rakendamiseks on vajalik, et Kanada saatkond registreeriks end mitteresidendist tööandjana vastavalt maksukorralduse seaduse § 18 lõike 1 punktile 7. Viini konventsioonist tulenevalt ei pea tööandja töötaja palgalt tulumaksu maksma ning sel juhul peab töötaja ise tulumaksu tasuma. Artikkel 9 jätab lepingupooltele võimaluse lahendada artiklites 6-8 sätestatud olukorrad erandjuhtudel viidatud sätetes reguleeritust erinevalt, kui see on teatud isiku või isikute grupi huvides. Samasugune erandite tegemise võimalus oli sätestatud ka eelmises lepingus. Artiklid 10 ja 11 reguleerivad teise riigi perioodide arvestamist oma hüvitistele õiguse kindlakstegemisel. Artikkel 10 puudutab Kanada hüvitistele kvalifitseerumise tingimusi ning kindlustusperioodide arvestamist Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste arvutamiseks ning artikkel 11 reguleerib samu põhimõtteid Eesti rahvapensionile õiguse tuvastamiseks. Need sätted oli ka eelmises lepingus samasisulised, ajakohastatud on ainult sätete sõnastust. Artikli 10 lõike 1 kohaselt võtab Kanada Eestis viibimise või elamise perioodid arvesse Kanadas elamise perioodidena, kui isikule kohaldub sel perioodil Kanada pensionikava. Kanada pensionikava kohaldumine tähendab sisuliselt seda, et selle isiku eest tehakse sel perioodil sissemakseid Kanada pensioniskeemi. Kanada arvestab seda perioodi Kanadas elamise perioodina ka selle isiku abikaasa või vabaabielukaaslase puhul, samuti isikuga kaasas olevate 8 Kättesaadav: https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=III- 6&chapter=3&lang=en. 13 ülalpeetavate puhul, kellele ei kohaldu Eesti õigusaktid töötamisest või FIE-na tegutsemist tulenevalt. Kui isikule kohaldatakse Kanadas viibimise või elamise ajal Eesti õigusakte, määrab Kanada oma õigusaktide alusel kindlaks, kas seda perioodi loetakse Kanadas elamise perioodiks vastavalt Kanada vanaduskindlustuse seadusele. Artikli 10 lõige 2 täpsustab lõiget 1 ning näeb ette tingimuse, et isik jätkab pensionikavasse sissemaksete tegemist töötamise või FIE-na tegutsemise tõttu. Isikule kohaldatakse Kanadas viibimise või elamise ajal Eesti õigusakte üksnes juhul, kui isik teeb sellel perioodil Eestis töötamise või FIE-na tegutsemise tõttu kohustuslikke sissemakseid Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi. Artikkel 11 reguleerib Eesti õigusaktide alusel rahvapensioni saamist ning sätestab, et kui isiku suhtes kohaldatakse Eesti õigusakte Kanadas elamise ajal, võtab Eesti vastava perioodi arvesse Eestis elamise perioodina. Sisuliselt on see võimalik lähetuse korral. See kehtib ka isikuga koos Kanadas elava abikaasa kohta, kui abikaasa ei tööta ega tegutse FIE-na Kanadas. Kui isiku suhtes kohaldatakse Eestis elamise ajal Kanada õigusakte, ei võta Eesti seda perioodi arvesse Eestis elamise perioodina. Seda põhimõtet kohaldatakse ka isiku abikaasale, kui abikaasa ei tööta ega tegutse FIEna Eestis. Lepingu III osa (artiklid 12 – 19) reguleerivad kindlustusperioodide liitmist, pensioni saamise tingimusi ja pensionide arvutamist. Artikkel 12 reguleerib arvessevõetavate perioodide liitmise põhimõtteid ning pensioniõiguse kindlaksmääramist. Artikkel 12 lõige 1 reguleerib olukorda, kus isik ei ole ühe lepingupoole õigusaktide alusel omandanud piisavat kindlustusperioodi pensioniõiguse tekkimiseks. Sellisel juhul võetakse pensioniõiguste tuvastamiseks arvesse ka teises riigis omandatud arvessevõetav periood. Kumbki riik arvestab arvessevõetava perioodi vastavalt oma õigusaktidele. Täpsustatud on ka, et teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud periood võetakse arvesse ainult juhul, kui see periood täielikult või osaliselt ei kattu teise lepingupoole õigusaktide alusel omandatud perioodiga. Pädevad asutused vahetavad kattuvate arvessevõetavate perioodide vältimiseks omavahel infot. Arvessevõetavad perioodid liidetakse vaid juhul, kui isikul puudub lepingupoole pensioni saamiseks vajalik minimaalne arvessevõetav periood. Kui arvesssevõetava perioodi nõue on lepingupoole õigusaktide kohaselt täidetud, siis arvessevõetavaid perioode ei liideta. Kumbki lepingupool arvutab pensioni suuruse lähtudes tema õigusaktide alusel omandatud arvessevõetavast perioodist. Nt kui isik on töötanud Eestis 10 aastat ja Kanadas 10 aastat, siis Eesti maksab isikule pensioni ainult Eestis töötatud 10 aasta eest (pro rata pension)9. Eestist pensioni saamiseks on isikul vaja 15-aastast kindlustusstaaži. Antud näite puhul on isikul Kanada ja Eesti perioodide liitmise tulemusena see nõue täidetud. 9 Näited Eesti seadusandluse alusel pro rata pensioni arvutamiseks on toodud artikli 19 selgituste juures. 14 Artikkel 12 lõige 2 sätestab, milliseid Eesti õigusaktide alusel omandatud perioode võtab Kanada oma pensioni määramisel arvesse. Artikli 12 lõike 2 punktist a lähtudes võtab Kanada vanaduskindlustusseaduse alusel arvessevõetava perioodi kindlaksmääramiseks Kanada elamisperioodina arvesse Eesti Vabariigi õigusaktide alusel omandatud vanaduspensioni aluseks oleva perioodi. See tähendab, et Kanada loeb need perioodid, mille alusel isikule makstakse Eestis vanaduspensioni, Kanadas elamise perioodideks. Näiteks, kui isikul on Kanadast pensioni saamiseks vajalik 20-aastane elamisperiood ning tal on õigus saada Eestist 15-aastase pensionistaaži eest vanaduspensioni, siis läheb see 15-aastane periood Kanada elamisperioodina arvesse Kanada vanaduskindlustusseaduse alusel pensionile õiguse omandamiseks. Artikli 12 lõike 2 punktist b lähtudes võtab Kanada pensionikava alusel toitjakaotuspensionile õiguse kindlaksmääramiseks ühe kalendriaastase perioodina arvesse Eesti õigusaktide alusel omandatud vähemalt 3-kuulist pensionistaaži toitjakaotuspensionile. Seega, kui isikul on vähemalt 3-kuuline pensionistaaž toitjakaotuspensioni saamiseks Eestist, võetakse see periood Kanada pensionikava alusel toitjakaotuspensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks arvesse 1-aastase perioodina. Artikli 12 lõike 2 punktis c on sätestatud Kanada pensionikava alusel makstava töövõimetushüvitise puhul perioodi arvestamise põhimõttena sama reegel, mis punktis b toitjakaotuspensioni puhul. Seega, üheaastaseks arvessevõetavaks perioodiks Kanada pensionikava alusel makstava töövõimetushüvitise puhul on vajalik, et isikul oleks omandatud vähemalt 3 kuud pensionistaaži Eesti õigusaktide alusel. Artikli 12 lõikes 3 sätestatakse, milliseid Kanada õigusaktide alusel omandatud perioode võtab Eesti arvesse vanaduspensionile ja toitjakaotuspensionile õiguse kindlaksmääramiseks. Artikli 12 lõike 3 punkti a kohaselt käsitletakse Eesti õigusaktide alusel arvessevõetava perioodi kindlaksmääramiseks Eesti õigusaktide järgi arvesse võetava aastana kalendriaastat, mis loetakse Kanada pensionikava alusel üheaastaseks sissemaksete tegemise perioodiks. Teisisõnu võtab Eesti üheaastase perioodina arvesse Kanada pensionikava alusel üheaastase sissemakseperioodina arvestatava perioodi. Artikli 12 lõike 3 punkt b kohaselt võtab Eesti oma õigusaktide alusel arvessevõetava perioodi kindlaksmääramiseks arvesse Kanada pensionikava alusel töövõimetushüvitise maksmise perioodi tingimusel, et see periood ei kattu Kanada pensionikava alusel sissemaksete tegemise perioodiga. See on uus säte, mis peaks tooma õigusselgust ning täpsustama, kuidas võetakse arvesse Kanada pensionikava alusel makstavaid töövõimetushüvitise perioode Eesti õigusaktide alusel pensioniõiguse kindlaksmääramiseks. Säte on lisatud Kanada ettepanekul ja eesmärk on kasutada neid perioode ainult õiguse kindlaksmääramisel, mitte hüvitise arvutamisel. Kanada pensionikava alusel makstav töövõimetushüvitise periood ei tohi kattuda isiku sissemakseperioodiga Kanada pensionikavasse. Tegemist on kindlustusperioodiga võrdsustatud perioodiga, mida kasutatakse sotsiaalkindlustushüvitiste arvutamisel paljudes riikides. Käesoleva sätte alusel saab Kanada töövõimetushüvitise maksmise perioode võtta arvesse Eesti vanaduspensioni arvutamisel juhtudel, kus on vaja liita arvessevõetavaid perioode. 15 Artikkel 12 lõige 4 on samal kujul olemas ka kehtivas Kanada ja Eesti vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingus. Siin reguleeritakse, milliseid Kanada kindlustusperioode võetakse arvesse Eesti rahvapensioni saamise õiguse kindlaks määramiseks. Sätte kohaselt võetakse Eesti rahvapensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel arvesse Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel arvesse võetavaid elamisperioode. Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel tekib õigus pensionile elamisperioodide alusel. Neid pensione makstakse juhul, kui isikul ei teki õigust vanaduspensionile. Võrreldes muude pensionidega näeb leping ette erisuse – seda pensioni ei maksta teises riigis elavale inimesele (ei ekspordita)10. Samas teeb leping isikutele nende pensionide saamise soodsamaks, sest kindlustusperioode, antud juhul elamisperioode, on võimalik teatud tingimustel liita. RPKS § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab vanaduspensioniealiseks saanud isik, kellel ei ole õigust vanaduspensionile, olema rahvapensioni saamiseks Eestis elanud vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist. Kui isik ei ole Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat elanud, liidetakse lepingu alusel tema Kanadas elamise perioodid. Minimaalse kindlustusperioodi nõue on reguleeritud lepingu artiklis 14. Artikkel 12 lõige 5 on Eesti eripensionide arvutamiseks vajalik uus säte. Selles reguleeritakse olukorda, kus isik on töötanud valdkonnas, mille pensioniõigused on reguleeritud eriseaduses (Eestis näiteks politseiteenistus, kohtunikud) või isik on töötanud tingimustes, mille korral tekib õigus sooduspensionile (Eestis näiteks soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus). Sooduspensioni saamiseks lepingupooled eri- ja soodusperioode ei liida, need perioodid võetakse arvesse üldistel alustel pensioni määramiseks. Näide: soodustingimustel vanaduspensionide seadus näeb ette, et isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, on õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. 1) Kui isik on töötanud sellisel kutsealal 9 aastat Eestis ja 6 aastat Kanadas, siis tal õigust sooduspensionile ei teki, kuna eristaaže ei liideta; isikul ei ole ka 20-aastast üldist pensionistaaži. Isikul tekib õigus vanaduspensionile – Eesti maksab pensioni 9 pensionistaaži aasta eest. 2) Isik on omandanud Eestis 2 aastat üldist kindlustusperioodi ja on töötanud Eestis 10 aastat tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel (eripensioni perioodid). Kui sellel isikul on Kanadas omandatud vähemalt 8-aastat arvessevõetavat perioodi, siis mõlemas riigis omandatud kindlustusperioodide liitmise tulemusena on tal täidetud 20-aastase kindlustusperioodi nõue. Kui ta ei tööta enam soodustust andval kutsealal, saab ta Eestist 10 aastat enne üldist vanaduspensioniiga soodustingimustel vanaduspensioni, sõltumata sellest, kummas riigis ta elab. Säte on vajalik ka juhtudeks, kui on vajalik liita kolmandas riigis omandatud perioode.11 Artikkel 13 reguleerib olukorda, kus isik on töötanud ka mõnes muus riigis lisaks Kanadale ja Eestile. See säte võimaldab võtta kindlustusperioodina arvesse ka kolmandas riigis omandatud kindlustusperioode tingimusel, kui nii Kanadal kui Eestil on selle riigiga sotsiaalkindlustuse alane kokkulepe, mis näeb ette kindlustusperioodide liitmise. See võimalus võib nt tekkida, kui 10 Vt selle kohta täpsemalt ka selgitusi artikli 5 kohta. 11 Kolmanda riigi perioodide liitmise regulatsioon on toodud artiklis 13. 16 Euroopa Liidu liikmesriigil on Kanadaga sotsiaalkindlustusleping. Sel juhul saab isiku selles riigis omandatud perioodid pensioniõiguse tuvastamiseks staažide liitmisel arvesse võtta, kuna Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja Eestile kohaldub seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, mis samuti sätestab kindlustusperioodide liitmise põhimõtte. Artikkel 14 reguleerib minimaalset perioodi, mida liidetakse teise riigi perioodidega ja mille eest maksab üks lepingupool pensioni: selleks on aastane kindlustusperiood. Alla üheaastase kindlustusperioodi eest pensioni ei arvestata ega maksta. Teine lepingupool võtab selle perioodi pensioni määramisel ja maksmisel arvesse tingimusel, et koos selle perioodiga on isikul õigus saada teise lepingupoole õigusaktide kohaselt pensioni. Alla üheaastase kindlustusperioodi arvesse võtmise põhimõte on sarnane Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 määruse (EÜ) nr 883/200412 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta artiklis 57 sätestatuga. Artikkel 15 on uus säte võrreldes seni kehtinud lepinguga. See sätestab, et perioodide kattumisel võtab riik arvesse üksnes oma õigusaktide alusel omandatud perioodi. Artikli eesmärk on vältida olukorda, kus mõlemad riigid maksavad sama arvessevõetava perioodi eest pensioni. Arvessevõetavate perioodide kattumine võib tekkida seetõttu, et riikidel on erinev pensionistaaži arvestus. Näiteks kui samal aastal on inimese eest makstud sotsiaalmaksu Eestisse ja sama perioodi eest on näha töötamine Kanadas, siis Eesti pensioni suuruse arvutamisel võetakse arvesse Eestis inimese eest makstud sotsiaalmaks ja jäetakse Kanadas töötamine tähelepanuta. Artiklis 16 sätestatud põhimõtted ei ole võrreldes varasema lepinguga muutunud. Säte reguleerib Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavaid hüvitisi. Vanaduskindlustuse seaduse alusel tekib isikul õigus saada täispensioni, kui tal on täitunud 40-aastane elamisperiood Kanadas pärast 18. eluaastat. Õigus saada osalist pensioni tekib, kui isik on elanud pärast 18. eluaastat vähemalt kümme aastat Kanadas. Vanaduskindlustusseaduse alusel eksporditakse pensioni üksnes juhul, kui isik on elanud Kanadas 20 aastat pärast 18. aastaseks saamist. Kui inimese elamisperiood Kanadas on lühem kui 20 aastat, eksporditakse pensioni ainult lühikese perioodi jooksul (kuus kuud) pärast Kanadast lahkumist. Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel määratud pensioni maksmist jätkatakse, kui isik asub uuesti Kanadasse elama. Seega teatud perioodi jooksul mujal elamine ei too kaasa sellest pensionist ilmajäämist. Artikli 16 lõike 1 alusel, kui isikul on vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavale pensionile või toetusele õigus üksnes lepingu liitmissätteid kohaldades, võtab Kanada pensioni või toetuse suuruse arvutamisel arvesse üksnes Kanadas elamise perioodid. See tähendab, et Kanada maksab sel juhul isikule pro rata pensioni, ehk seda osa pensionist, mis on Kanada elamisperioodiga kaetud. Eesti kohta on sama põhimõte sätestatud lepingu artiklis 19, seletuskirjas on ka näited Eesti õigusaktide alusel pro rata pensioni arvutamise kohta. Artikli 16 lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse lõiget 1 ka isiku suhtes, kellel on õigus Kanada täispensionile, kuid kellel ei ole täidetud pensioni eksportimise tingimusena Kanadas elamise minimaalse perioodi nõue. Pensioni eksportimiseks peab isik olema elanud Kanadas vähemalt 12 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et 17 20 aastat. Kui isikul ei ole see perioodinõue täidetud, saab ta kasutada teise riigi, antud juhul Eesti, kindlustusperioode Kanada elamisperioodi nõude täitmiseks.13 Artikli 16 lõike 3 kohaselt ekspordib Kanada väljaspool Kanadat viibivale isikule vanaduskindlustusseaduse alusel pensioni üksnes siis, kui lepingu liitmissätete kohaldamise tulemusena on tema Kanadas elamise perioodid võrdsed Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel nõutava minimaalse elamisperioodi nõudega, mis on vajalik Kanada pensioni ekspordiks välisriiki. Seega, kui liitmise tulemusena on Kanadas elamise periood väiksem kui 20 aastat, osalise pensioni puhul kümme aastat, ei ole isikul õigust saada väljaspool Kanadat elades Kanada vanaduskindlustusseaduse alusel makstavat (elamispõhist) pensioni. Artikkel 17 reguleerib Kanada Pensionikava alusel makstavaid hüvitisi. Ka see säte pärineb varem kehtinud lepingust. Kanada Pensionikava on sissemaksepõhine pensioniskeem, millesse panustavad töötajad, tööandjad ja FIE-d. Pensioniskeemi eesmärk on tagada osaliselt asendussissetulek vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral. Kõik töötajad ja FIE-d, kelle sissetulek on piisav, on skeemiga kaetud ja teevad sellesse sissemakseid. Sissemakseid hakatakse tegema 18-aastaselt, need lõpetatakse, kui isik jääb pensionile, saab 70-aastaseks või sureb. Pensionikava alusel makstavat pensioni eksporditakse piiranguteta kõigisse maailma riikidesse. Pensioni makstakse alates 65. eluaastast, eelpensionina 60. eluaastast. Pensionikava reeglite kohaselt on pensioniõiguse tekkimiseks piisav ka üheaastane sissemakseperiood, mis on ka pensioni eksportimise tingimuseks. Artikli 18 lõike 1 regulatsioon oli ka varasemas lepingus. Selle kohaselt ei võta Eesti edasilükatud vanaduspensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel arvesse hüvitisi, mida makstakse Kanada õigusaktide alusel käesolevast lepingust tulenevalt või üksnes Kanada õigusaktide alusel. Artikli 18 lõige 2 on Eesti poolne täiendus uude lepingusse ning see sätestab, et Eesti maksab toitjakaotuspensioni vastavalt oma riigisiseses õiguses sätestatule. Tegemist on õigusselgust tagava sättega. Kehtiv RPKS § 20 lõige 8 sätestab, et kui isik saab mõne teise riigi vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni, siis Eesti samaaegselt toitjakaotuspensioni ei maksa. See põhimõte tuuakse ka lepingusse, sest kui leping seda ei reguleeriks, võiks tekkida küsimus, kas kehtib seaduses sätestatud reegel. Kuna välislepingud on seadusega võrreldes ülimuslikud, võib vastava lepingusätte puudumise korral tekkida olukord, kus seda seaduse sätet ei saakski kohaldada. Artikkel 19 sätestab pensionisummade arvutamise Eesti pensioni puhul. See säte oli samal kujul ka varasemas lepingus. Kui isiku õigus pensionile tekib üksnes liitmise tulemusena, arvutab Eesti pädev asutus pensionisumma Eesti õigusaktide alusel võttes arvesse üksnes nende õigusaktide alusel täitnud perioode. Sellisena arvutatud pension vastab nn pro rata põhimõttele. Pro rata põhimõte tähendab, et iga asjasse puutuv riik maksab õigustatud isikule pensioni proportsionaalselt vastavalt selles riigis omandatud arvessevõetavale perioodile. Näide 1: vanaduspensioni suuruse arvutamine, kui isikul on Eestis ainult 31. detsembrini 1998 omandatud pensioniõiguslik staaž ja kindlustusstaaži ei ole. Näiteks, isikul on 12 aastat Eesti Vabariigi territooriumil omandatud pensionistaaži ja 3-aastane Kanadas omandatud 13 Vt siia juurde selgitusi artikli 12 juures. 18 kindlustusperiood (ehk isikul ei ole vastavalt kummagi lepingupoole õigusaktidele vajalik pensionistaaž täis). Sellisel juhul pensioniõiguse kindlakstegemiseks kindlustusstaažid liidetakse. Eesti lähtub isikule pensioni määramisel sellest, et isikul on kahes riigis kokku pensioniõiguslikku staaži vähemalt 15 aastat, mistõttu tekib isikul õigus saada Eesti pensioni. Pensioni suurus arvutatakse antud juhul proportsionaalselt (pro rata põhimõte) vastavalt Eesti Vabariigi territooriumil omandatud pensionistaažile. Sama põhimõtte järgi toimub ka Euroopa Liidus pensionistaažide liitmine ja pensioni suuruse arvutamine. Eestis arvutatakse pensioni suurus käesoleva seletuskirja koostamise ajal järgmiselt:  Baasosa suurus: 255,7562 eurot  Aastahinde väärtus: 7,718 eurot  Eesti kindlustusperiood: 12 aastat  Kanada kindlustusperiood: 3 aastat  Kokku kindlustusperiood: 15 aastat Esmalt arvutatakse välja isiku teoreetiline vanaduspension, mis oleks isikul siis, kui ta oleks kogu oma töötamise perioodi vältel ehk 15 aasta jooksul töötanud Eestis. Selleks korrutatakse aastahinde väärtus kogu kindlustusperioodiga ja saadavale summale liidetakse baasosa suurus. 255,7562+ (7,718× 15) = 371,5262 eurot Edasi arvutatakse tegelik Eesti pensioni suurus, mis vastab 12 kindlustusaastale: 371,5262 × 12 = 297, 22096 eurot 15 Antud näites on maksmisele kuuluv Eesti pensioni osa 297,22 eurot. Kanada arvutab oma pensioni vastavalt Kanadas kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale lepingule. Lepingu VI osa (artiklid 20 – 28) reguleerib lepingu rakendamisega seotud küsimusi ning andmekaitse reegleid. Artikkel 20 näeb ette rakenduskokkulepete sõlmimise ning lepingupoolte kohustuse määrata kindlaks lepingu rakendamise eest vastutavad asutused. Artikli 20 lõike 1 kohaselt võivad lepingupooled sõlmida mitu erinevat rakenduskokkulepet, mis võivad hõlmata ka elektroonilise andmevahetuse korraldust. Kehtiva lepingu juurde kehtib vastav rakenduskokkulepe, mis täpsustab rakendusasutuse vahelise teabevahetuse ja menetluse reegleid. Uue lepingu alusel sõlmitakse sarnane kokkulepe, kus määratakse kindlaks ka lepingu alusel vahetatavate andmete koosseis, sealhulgas vahetatavate isikuandmete loetelu. Kokkuleppe eelnõu lisatud (vt lisa2). Artikkel 21 sätestab üldised koostööpõhimõtted ja teabevahetuse. Igasugune vastastikune abi on tasuta, välja arvatud, kui rakenduskokkuleppes on teistmoodi kokku lepitud. Lepingupooled abistavad üksteist isiku õiguse hüvitisele kindlaksmääramiseks, mis hõlmab isiku 19 arvessevõetavate perioodide kohta info edastamist, samuti hüvitise arvutamiseks vajaliku muu teabe edastamist. Artikkel 22 reguleerib konfidentsiaalsusnõudeid ja isikuandmete vahetamist. Käesoleva lepingu alusel edastavad riigid üksteisele lepingu täitmiseks vajalikku teavet. Osa sellest teabest on isikuandmed, mida riikidel on vaja isikutele pensionide määramiseks ja maksmiseks (isiku nimi, isikukood, elukoht jne). Isikuandmete kaitse üldmääruse 5. peatükk reguleerib isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 44 sätestab, et töödeldavate või pärast Euroopa Liitu mittekuuluvale kolmandale riigile edastamist töötlemiseks ette nähtud isikuandmete edastamine võib toimuda ainult kooskõlas määrusega. Artikkel 45 näeb ette, et kui Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on teinud otsuse, et kolmas riik tagab isikuandmete kaitse piisava taseme, võib sellisesse riiki andmeid edastada ilma täiendavate tingimusteta (eriloata). Käesoleva ajani on komisjon teinud isikuandmete kaitse piisava taseme otsuse väga üksikute Euroopa Liitu mittekuuluvate kolmandate riikide suhtes. Kanada nende hulka ei kuulu. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 46 sätestab nõuded, mida tuleb järgida, kui puudub komisjoni otsus piisava isikuandmete kaitse taseme kohta. Sellisel juhul võib isikuandmeid kolmandale riigile edastada üksnes juhul, kui andmete edastaja on sätestanud asjakohased kaitsemeetmed ning tingimusel, et isikule on tagatud võimalus tema õiguste rikkumise korral kohtusse või sõltumatu andmekaitse institutsiooni poole pöörduda. Varasemas lepingus reguleeris isikuandmete kaitset artikli 19 lõige 3, mis sätestas pooltele üldise kohustuse tagada isikuandmete konfidentsiaalsus ning töödelda isikuandmeid üksnes lepingu eesmärkide täitmiseks. Uue lepinguga reguleeritakse andmekaitse meetmed eraldi artiklis 22, mis sätestab täpsemalt lepingupoolte õigused ja kohustused lepingu ja kehtivate õigusnormide rakendamisel. Lepingu artikli 22 isikuandmete kaitse sätetes esitatud isikuandmete töötlemise põhimõtted tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 5. Lisaks lepingusätetele on Eesti koostanud Kanada jaoks andmekaitse küsimustiku, mille vastustes Kanada kirjeldab ja tutvustab oma isikuandmete kaitse regulatsiooni ning selgitab, milliseid nõudeid järgides tagatakse isikuandmete töötlemise turvalisus. Samuti kirjeldatakse vastustes riigis kehtivaid andmesubjekti õigusi ning nende tagamiseks loodud kaitsemeetmeid. Kanada vastused küsimustikule andmete töötlemise turvalisuse tagamise kohta on lisatud käesoleva eelnõu seletuskirjale (vt lisa 1). Isikuandmete töötlemiseks kasutatava Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) andmetele on ISKE14 rakendamisega tagatud käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse nõuded. Isikutelt küsitakse vaid neid andmeid, mis on vajalikud vastava hüvitise määramiseks ja mida ei ole võimalik registrite ristkasutuse tulemusel saada. Teistest registritest andmete saamisel on sätestatud, et andmete ajakohasuse eest vastutab andmeandja. Kui on vajalik dokumentaalne tõestus, esitab inimene ise vajalikud dokumendid. Lepingut ei kohaldata isiku suhtes 14 ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI avaldatav infoturbe standard – IT Baseline Protection Manual. ISKE rakendamise eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. 20 automaatselt, vaid see toimub isiku avalduse alusel. Seega toimub isiku andmete edastamine teise riiki isiku teadmisel. Artikli 22 lõikes 1 sätestatakse, et kumbki lepingupool rakendab oma riigis kehtivaid õigusnorme isikuandmete töötlemisele. Sätte sõnastuses on kasutatud „legislation“ asemel „applicable laws“, hõlmates selliselt isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsiooni. Samuti tuuakse välja lepingu rakendamisel (eesmärgi piirang) poolte poolt järgitavad isikuandmete töötlemise põhimõtted15: konfidentsiaalsuse nõuete jälgimine, volitamata juurdepääsu, kasutuse, avaldamise, muutmise ja kõrvaldamise eest kaitsmine; isikuandmete terviklikuna turvalises asukohas säilitamine; teineteise viivitamata teavitamine vigadest, vigaste isikuandmete viivitamata kustutamine või parandamine; isikuandmete kaitsega seotud võimaliku ohu korral juhtumi uurimise ja vajalike meetmete kasutuselevõtt; isikule õiguse tagamine saada teavet oma andmete kohta, edasikaebamise võimaluse tagamise kohustus; isikuandmetega seotud toimingute registreerimine; teineteiselt saadud isikuandmete säilitamine ainult nii kaua, kui see on vajalik lepingupoole õigusnormist tuleneva kohustuse täitmiseks. Artikli 22 lõige 2 sätestab tingimused, millisel juhul tohib riik avaldada teiselt riigilt saadud andmeid kolmandatele osapooltele: avaldamine on lubatud, kui see on vajalik lepingu rakendamiseks ja kooskõlas poolte õigusaktidega või lubatud riigi muude õigusaktidega. Artikli 22 lõige 3 sätestab erisuse lõikest 2, mille kohaselt ei või riik avaldada teiselt lepingupoolelt saadud andmeid pensionide perioodide kohta kolmandatele riikidele artikli 13 rakendamisel. Artikkel 13 reguleerib kolmanda riigi perioodide arvesse võtmist. Sisuliselt tohib perioodide arvestamisel anda teisele lepingupoolele ainult oma riigi kindlustusperioodide andmeid. Eesti ei või andmeid Kanada kindlustusperioodide kohta avaldada näiteks Austraaliale, kellega on samuti Eestil leping. Säte ei keela samas edastada kolmandale riigile andmeid, mida isik on ise avaldanud ja soovinud edastada seoses pensioni taotlemisega (isikuandmed). Artikli 22 lõige 4 volitab lepingupooli leppima kokku täpne isikuandmete loetelu. Isikuandmete loetelu on lepingu rakendamiseks sõlmitava halduskokkuleppe lisas. Nimetatud halduskokkuleppe tekstis saavutati Kanadaga kokkulepe koos põhilepingu tekstiga. Artiklites 23 - 25 sätestatud reeglid olid samal kujul ka varasemas lepingus. Artikke 23 näeb ette mõlema lepingupoole õigusaktide kohaldamiseks vajalike tõendite ja dokumentide saamisel tasudest vabastamise või nende vähendamise, kui see on nii ühe lepingupoole õigusaktides ette nähtud. Lepingu artikkel vabastab isiku ka lepingu kohaldamiseks vajaliku ametliku dokumendi autentsuse kinnitamisest diplomaatilise või konsulaarorgani poolt. Artikkel 24 kohaselt võivad lepingupoolte asutused üksteisega vahetult suhelda lepingupoolte ametlikes keeltes. Seega, kuigi ühiseks suhtluskeeleks on praegu kujunenud inglise keel, võivad 15 Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lõike 1 punktid a-f ning täpsustused art 12, art 13, art 15, art 16, art 17 ja art 18. 21 Kanada asjaomased asutused saata Eestisse ka prantsuskeelseid dokumente ja Eesti võib saata Kanadasse eestikeelseid dokumente. Artikkel 25 lõiked 1-2 reguleerib taotluse, teate või kaebuse esitamise päeva, mida peab ka teine lepingupool arvestama, lõige 3 kohustab taotluse viivitamata edastama teisele lepingupoolele. Artikli 26 lõikes 1 on sätestatud reegel, millises vääringus makstakse hüvitis. Varasemas lepingus oli reegel, et lepingupool täidab lepingust tulenevaid kohustusi oma vääringus. Uues lepingus on põhimõte, et Kanada maksab hüvitisi vabalt konverteeritavas vääringus ning Eesti maksab hüvitisi eurodes. Artikli 26 lõige 2 on sisuliselt sama, mis ka varasemas lepingus. See puudutab õigustatud subjektidele väljamaksete tegemise tagamist olukorras, kus lepingupool kehtestab välismaal elavate isikute suhtes finantstehingute piirangud. Artikli 26 lõike 3 osas on täpsustatud, et selles sätestatud hüvitise maksmise sagedust puudutav reegel kehtib Eesti suhtes. See oli nii ka varasema lepingu alusel, kuid ei olnud selge, et reegel on vajalik ainult Eestile. Artikkel 27 reguleerib vaidluste lahendamise põhimõtteid. Varasem leping nägi ette võimaluse lahendada vaidlused vahekohtus. Kanada ettepanekul jäeti vahekohtu menetlus lepingust välja, kuna praktikas ei ole seda kunagi vaja läinud. Praktikas on seni kõik vaidlused lahendatud pädevate asutuste vahelises suhtluses. Üheski teises Eesti sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingus ei ole samuti vahekohtu menetlust sätestatud. Artikkel 28 sätestab võimaluse sõlmida ükskõik millise Kanada provintsiga sotsiaalkindlustust puudutavaid kokkuleppeid, mis ei tohi aga olla lepinguga vastuolus. Säte ei kohusta kumbagi riiki täiendavaid kokkuleppeid sõlmima, kuid annab selleks võimaluse. Selline säte on kõigis Kanada sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingutes ja tuleneb Kanada põhiseaduslikust riigikorraldusest, mille kohaselt on igal provintsil teatud autonoomia. Näiteks võimaldab see säte vajadusel sõlmida Quebec’iga eraldi kokkuleppe, mis reguleerib lähetustega seotud küsimusi ja menetlusi. Kuna aastate jooksul on Kanadast Eestisse ja Eestist Kanadasse lähetatud töötajate arv olnud suhteliselt väike, siis ei ole seni ka vastavat erikokkulepet Quebeciga sõlmitud, kuigi õigus selleks oli ka 2005. aastal Kanadaga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingus. Lepingu V osa (artiklid 29 - 31) käsitleb ülemineku- ja lõppsätteid. Artikkel 29 reguleerib üleminekut varasemalt lepingult uuele. Artikli 29 lõike 1 kohaselt asendab uus leping 2005. aasta lepingu. Artikli 29 lõikest 2 tulenevalt säilib isiku õigus 2005. aasta lepingu alusel omandatud hüvitisele. Lõige 2 on seotud sama artikli lõikega 8, mis reguleerib, kuidas jätkub Eesti töövõimetuspensionide maksmine neile isikutele, kes said seda 2005. aasta lepingu alusel. Seega tuleb neid sätteid käsitleda koos. 22 Artikli 29 lõige 3 sätestab, et hüvitise taotlus, mille menetlemine on uue lepingu jõustumise hetkel pooleli, menetletakse lõpuni 2005. aasta lepingu sätete alusel, kui see annab isikule soodsama tulemuse. Artikli 29 lõige 4 näeb ette, et kindlustusperioodi, mis on täitunud enne uue lepingu jõustumist, võetakse arvesse uue lepingu alusel hüvitise õiguse kindlaksmääramiseks. Seega ei lähe varem täitunud arvessevõetavad perioodid inimese jaoks kaduma, vaid on aluseks uue lepingu alusel õiguse kindlakstegemiseks. Artikli 29 lõige 5 sätestab, et inimesel ei ole õigust saada lepingu alusel hüvitist lepingu jõustumisele eelnenud aja eest, kui lepingupoole õigusaktid ei sätesta teisiti. Seega lepingu alusel ei teki tagasiulatuvalt hüvitise saamise õigust. Artikli 29 lõige 6 näeb ette, et isikul on õigus saada hüvitist, väljaarvatud ühekordse summana maksatavat hüvitist, sündmuse eest, mis toimus enne lepingu jõustumist. Artikli 29 lõige 7 puudutab lähetusi. Kui isik on lähetatud 2005. aasta lepingu alusel, siis lähetuse periood kestab selle tähtaja lõpuni ning pärast uue lepingu jõustumist esitatud lähetuse tähtaja pikendamisel võetakse arvesse neid lähetusperioode, mis on juba kasutatud 2005. aasta lepingu alusel. Seega, kui isik lähetati kehtiva lepingu alusel teise riiki tööle neljaks aastaks, siis on võimalik lähetuse perioodi pikendada uue lepingu alusel veel üheks aastaks, kuna uue lepingu artikli 7 alusel on lähetuse maksimaalne periood 60 kuud ehk viis aastat. Artikli 29 lõige 8 tagab ülemineku uuele lepingule, mille alusel Eesti töövõimetuspensione enam ei maksta. Sättest tulenevalt jätkab Eesti töövõimetuspensioni maksmist isikutele, kellele see on määratud 2005. aasta lepingu alusel, kuni töövõimetuspensioni maksmise perioodi lõpuni. Kui isikule on määratud tähtajatu töövõimetuspension, makstakse seda kuni isik jõuab vanaduspensioniikka. 2022. aasta juuli seisuga ei maksa Sotsiaalkindlustusamet Kanadasse töövõimetuspensioni ühelegi isikule, kuid on võimalik, et selline juhtum tekib enne uue lepingu jõustumist. Artikkel 30 reguleerib lepingu kehtivust ja lõpetamist. Artikli 30 lõike 1 kohaselt on leping tähtajatu. Kumbki lepingupool võib selle lõpetada igal ajal, teatades sellest teisele poolele 12 kuud kirjalikult ette. Artikli 30 lõike 2 kohaselt säilitab isik lepingu lõppemisel selle alusel omandatud õiguse hüvitisele. Samuti jääb leping jõusse isiku suhtes, kes on taotlenud hüvitist enne lepingu lõpetamist ja kellele oleks hüvitis määratud, kui lepingut poleks lõpetatud. Artikli 30 lõige 3 käsitleb lepingu lõppemisel pooleliolevaid lähetusi. Enne lepingu lõpetamist alanud lähetusele kohaldatakse lepingu artiklit 7 kuni lähetuse lõpuni. Artikkel 30 lõige 4 käsitleb isikuandmete kaitsele esitatavate nõuete jätkuvat täitmist lepingu kehtivuse lõppemisel. Lepingus sätestatud andmekaitse nõuded kehtivad kõigi vahetatud ja säilitatavate andmete osas edasi ka sellisel juhul. Artikkel 31 reguleerib lepingu jõustumist. 23 Lepingupooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu, kui lepingu jõustamiseks vajalikud siseriiklikud õiguslikud menetlused on läbi viidud. Eesti jaoks on lepingu jõustumise eelduseks lepingu ratifitseerimine Riigikogus. Leping jõustub neljanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, mil saabus viimane teade siseriiklike menetluste lõpetamise kohta. Leping on koostatud eesti, inglise ja prantsuse keeles ning kõik keeleversioonid on võrdse õigusliku jõuga. 4. Korralduse eelnõu ja lepingu eelnõu terminoloogia Korralduse eelnõus ei kasutata uusi termineid. Lepingus kasutatavad mõisted on määratletud lepingu artikli 1 lõikes 1. Muid lepingus esinevaid mõisteid kasutatakse kohaldatavates õigusaktides ja muus riigisiseses õiguses määratletud tähenduses (artikli 1 lõige 2). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korralduse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Lepingu eelnõu on Sotsiaalministeeriumi hinnangul kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste ELi õigusaktide ja neis lubatud eranditega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009 määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010 määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktist b on Euroopa Liidul liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 48 on Euroopa Liidul õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse nr 883/2004 ja selle rakendusmääruse nr 987/2009. Määrustega kehtestatakse sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühised eeskirjad ja põhimõtted, mida peavad riigisiseste seaduste rakendamisel järgima kõik riigi ametiasutused, sotsiaalkindlustus- asutused ja kohtud. Määrused ei asenda riigisiseseid sotsiaalkindlustussüsteeme ühe ühtse Euroopa süsteemiga. Koordinatsioonimääruste eesmärk on tagada isikute vaba liikumine Euroopa Liidu territooriumil. Määrused sisaldavad nelja olulist põhimõtet. Esiteks on inimene üldreeglina kaitstud korraga vaid ühe riigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega. Teine oluline sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise põhimõte on isikute võrdne kohtlemine hüvitiste maksmisel. Kolmas põhimõte 24 on kindlustusperioodide liitmine. Neljandaks tagavad koordinatsioonimäärused hüvitiste eksportimise määruste kehtivusalas olevate riikide territooriumil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010 määrusega (EL) nr 1231/2010 (ELT L 344)16 kohaldatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 teatud tingimustel ka kolmandate riikide kodanikele. Nimetatud määrused ei takista liikmesriikidel (vastavalt oma pädevusele) sõlmimast kolmandate riikidega kahepoolseid sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid. Sellised lepingud peavad siiski vastama Euroopa Liidu esmasele õigusele. 25. mail 2018 rakendus Eesti suhtes isikuandmete kaitse üldmäärus, millest tulenevad riigile isikuandmete töötlemise üldised põhimõtted ja kohustused isikuandmete kaitse tagamisel. Nimetatud määrus reguleerib muuhulgas isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamise nõudeid. Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamiseks peab riik sätestama asjakohased kaitsemeetmed. Käesolevas lepingus on need sätestatud artiklis 22 ja artikli 30 lõikes 4. 6. Eelnõu mõju Leping ei muuda sisuliselt oluliselt kehtivat lepingut, vaid täiendab seda. Lepingu kohaldamisalast jäävad välja töövõimetuspensionid. Kehtiv Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping reguleerib riiklike pensionide, sh töövõimetuspensionide piiriülest määramist ja maksmist. Lepingu muutmise vajadus tekkis Eesti töövõimereformiga, mille rakendamisega lõpetatakse töövõimetuspensioni maksmine. Töövõimetuspensioni asemel makstakse teistel alustel ja tingimustel töövõimetoetust, mis ei ole enam osa riiklikust pensionikindlustusest. Seisuga 1. juuli 2022 ei maksa Sotsiaalkindlustusamet ühelegi inimesele Kanadasse töövõimetuspensioni, mistõttu mõju pensioni saajatele puudub. Lepingu rakendamine ei mõjuta ka riigiasutuste töökorraldust ega riigieelarvet. Kehtiva lepinguga seotud menetluseks kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS1, seega lepingu rakendamisega täiendavat IT arenduskulu ei kaasne. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealast mõju võib hinnata madalaks, kuna andmete töötlemise eesmärk on sama ja võimalike isikute arv keda see puudutab, on väike. Muudatuste tingis eelkõige õigusruumi reform, mille tulemusena jäävad Kanadaga sõlmitava sotsiaalkindlustuslepingu kohaldamisalast välja töövõimetuspensionid. Kehtiva lepingu alusel vahetatakse andmeid valdavalt paberkandjal vastavalt rakenduskokkuleppe lisas kinnitatud andmekoosseisudele. Lepingu muudatuste tulemusena sõlmitakse uus rakenduskokkulepe, kuid andmete vahetamise protsesse endid sellega ei muudeta. Kehtiva lepingu alusel on andmete töötlejaks Sotsiaalkindlustusamet, kelle põhiülesannete hulka kuulub pensionide õiguse tuvastamine, määramine ja maksmine. Sotsiaalkindlustusameti jaoks on tegemist igapäevase tööga, mille käigus järgitakse kehtestatud andmekaitse nõudeid. Andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis SKAIS, mille põhimäärus sätestab 16 Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et. 25 andmekoosseisud. Andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Seega rakendab Sotsiaalkindlustusamet ka andmekaitse üldmääruse artikli 25 nõudeid (lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamine). Kehtiva lepingu alusel on andmeid vahetatud samadel eesmärkidel ja alustel, andmevahetusest jääb välja töövõimetuspensionidega seotud andmete vahetamine. Seetõttu väheneb mõnevõrra vahetatavate andmete maht. Isikute arv, keda andmevahetus puudutab, jääb alla saja. Andmekaitsealast mõju võib kokkuvõtlikult hinnata väheseks. 7. Rakendusaktid Korralduse rakendamiseks ei ole vaja riigisiseseid rakendusakte välja töötada. Lepingu rakendamiseks ei ole vaja riigisiseseid rakendusakte kehtestada. Vastavalt lepingu artikli 20 lõikele 1 sõlmivad lepingupooled lepingu rakendamiseks rakenduskokkuleppeid. Rakenduskokkulepe on ametkondlik välisleping välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 3 tähenduse, mistõttu see ei kuulu Riigikogus ratifitseerimisele. Lepingupoolte pädevad võimuorganid ja pädevad asutused võivad lepingu rakendamiseks sõlmida ka muid vajalikke kokkuleppeid. Kokkulepete eesmärk on lihtsustada lepingupoolte pädevate asutuste tööd, tagada lepingu ühtne rakendamine ning vältida vaidluste tekkimist. 8. Korralduse ja lepingu jõustumine Korraldus jõustub allakirjutamisega vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõikele 5. Vastavalt artiklile 31 jõustub leping neljanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, kui lepingupooled kinnitasid diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikke teateid vahetades, et lepingu jõustumiseks vajalikud õigustoimingud on tehtud. Ooteaeg enne lepingu jõustumist on vajalik, et ette valmistada lepingu rakendamine. Leping on tähtajatu. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. 26 20. JUUNI 2022 [EELNÕU] EESTI VABARIIGI JA KANADA VAHELINE SOTSIAALKINDLUSTUSLEPING EESTI VABARIIK (EDASPIDI EESTI) JA KANADA, edaspidi pooled, otsustanud tugevdada suhteid sotsiaalkindlustuse valdkonnas; arvestades 21. veebruaril 2005. aastal Ottowas sõlmitud Eesti Vabariigi ja Kanada vahelist sotsiaalkindlustuslepingut (2005. aasta leping); võttes arvesse muudatusi oma vastavates õigusaktides alates 2005. aasta lepingu jõustumisest, on kokku leppinud järgmises. 1 I OSA ÜLDSÄTTED Artikkel 1 Mõisted 1. Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid: hüvitis – poole õigusaktide alusel makstav pension või muu rahaline hüvitis ning pensioni või muu rahalise hüvitise lisa või suurendamine; pädev võimuorgan – Eesti puhul Eesti õigusaktide kohaldamise eest vastutav minister või vastutavad ministrid ja Kanada puhul Kanada õigusaktide kohaldamise eest vastutav minister või vastutavad ministrid; pädev asutus – Eesti puhul Eesti õigusakte kohaldav asutus ja Kanada puhul pädev võimuorgan; arvessevõetav periood – Eesti puhul periood, mida võetakse arvesse pensioni saamise õiguse ja suuruse kindlaksmääramisel Eesti õigusaktide kohaselt ja Kanada puhul a) sissemaksete tegemise periood, millega tehakse kindlaks pensioni saamise õigus Kanada pensionikava alusel; b) periood, mille vältel makstakse Kanada pensionikava alusel töövõimetuspensioni või c) elamisperiood vanaduskindlustusseaduse alusel; õigusaktid – poole artiklis 2 loetletud õigusaktid; isikuandmed – mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekt) kohta vastavalt poolte õigusaktidele. 2. Käesolevas artiklis määratlemata mõistetel on poolte vastavates õigusaktides neile antud tähendus. 2 Artikkel 2 Lepingu kohaldamisala 1. Lepingut kohaldatakse järgmiste õigusaktide suhtes: a) Eesti puhul: i) seadused, mis käsitlevad kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust, välja arvatud kohustusliku kogumispensioni väljamakseid käsitlevad seadused; ii) seadused, mis käsitlevad kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid; iii) olenemata punkti a alapunktist ii, kohaldatakse lepingut ainult punkti a alapunktis i nimetatud hüvitistele; b) Kanada puhul: i) vanaduskindlustuse seadus ja selle määrused; ii) Kanada pensionikava ja selle määrused. 2. Lepingut kohaldatakse kõikide õigusaktide suhtes, millega muudetakse, täiendatakse, ühendatakse või asendatakse lõikes 1 nimetatud õigusakte. 3. Lepingut kohaldatakse ka kõikide õigusaktide suhtes, millega pool näeb ette uue hüvitisesaajate rühma või uue hüvitise, välja arvatud juhul, kui vastavaid muudatusi rakendav pool on õigusakti jõustumisest alates kuue kuu jooksul teist poolt teavitanud, et leping ei kohaldu uue hüvitisesaajate rühma või uue hüvitise suhtes. Artikkel 3 Isikuline kohaldamisala Pooled kohaldavad lepingut isikule, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud Eesti või Kanada või mõlema poole õigusaktid ja muule isikule, kelle õigus hüvitist saada tuleneb poole õigusaktide alusel eelmainitud isikult. Artikkel 4 Võrdne kohtlemine Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, tagab pool oma õigusaktide alusel artiklis 3 nimetatud isikute võrdsed õigused ja kohustused. Artikkel 5 Hüvitiste maksmine välisriiki 3 1. Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, ei vähenda, muuda, peata ega lõpeta pool artiklis 3 nimetatud isikule makstavat hüvitist üksnes põhjusel, et isik viibib teise poole territooriumil. Pool maksab nimetatud hüvitist ka isiku teise poole territooriumil viibimise ajal. 2. Kanada puhul makstakse väljaspool Kanadat viibivale isikule toetust või lisa miinimumsissetuleku tagamiseks üksnes vanaduskindlustusseaduses lubatud juhul. 3. Eesti puhul makstakse rahvapensioni väljaspool Eestit viibivale isikule ainult siis, kui seda näevad ette Eesti õigusaktid. II OSA KOHALDATAVAID ÕIGUSAKTE KÄSITLEVAD SÄTTED Artikkel 6 Üldsätted töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta Kui artiklitest 7–9 ei tulene teisiti: a) kohaldatakse poole territooriumil töötavale isikule antud töö suhtes üksnes selle poole õigusakte; b) füüsilisest isikust ettevõtjale, kes elab ühe poole territooriumil ja kes tegutseb töötamise eesmärgil teise poole territooriumil või mõlema poole territooriumidel korraga, kohaldatakse selle töö suhtes üksnes esimese poole õigusakte. Artikkel 7 Lähetused Kui töötaja, kellele kohaldatakse ühe poole õigusakte ja kes lähetatakse oma tööandja poolt teise poole territooriumile, kohaldatakse selle töö suhtes üksnes esimese poole õigusakte nii, nagu isik oleks töötanud vaid esimese poole territooriumil. Lähetuse pikendamiseks üle 60 kuu on vajalik mõlema poole nõusolek. Artikkel 8 Avalik teenistus 1. Lepingust sõltumata kohaldatakse 18. aprilli 1961. aasta diplomaatilisi suhteid käsitleva Viini konventsiooni ja 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhteid käsitleva Viini konventsiooni sotsiaalkindlustussätteid. 2. Teise poole territooriumile lähetatud avalikule teenistujale kohaldatakse selle teenistuse suhtes teda lähetanud poole õigusakte. 3. Isikule, kes elab ühe poole territooriumil, ja töötab seal teise poole avaliku teenistujana, kohaldatakse selle teenistuse suhtes esimese poole õigusakte, välja arvatud lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul. 4 Artikkel 9 Erandid Pooled võivad vastastikusel kokkuleppel muuta artiklite 6 – 8 kohaldamist ükskõik millise isiku või isikute rühma huvides. Artikkel 10 Kindlustatus ja elamisperioodid Kanada õigusaktide alusel 1. Vanaduskindlustuse seaduse alusel hüvitist arvutades lähtutakse järgmistest asjaoludest: a) kui isikule kohaldatakse Eestis viibimise või elamise ajal Kanada pensionikava või Kanada provintsi üldist pensionikava, käsitletakse seda perioodi Kanadas elamise perioodina; see kehtib ka isikuga koos elava abikaasa või elukaaslase või ülalpeetavate kohta, kellele ei kohaldata Eesti õigusakte töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu; b) kui isikule kohaldatakse Kanadas viibimise või elamise ajal Eesti õigusakte, määrab Kanada kindlaks, kas vanaduskindlustuse seaduse kohaselt käsitletakse seda perioodi selle isiku ja isikuga koos elava abikaasa või elukaaslase või ülalpeetavate suhtes Kanadas elamise perioodina. 2. Lõike 1 puhul kohaldatakse isikule: a) Eestis viibimise või elamise perioodil Kanada pensionikava või Kanada provintsi üldist pensionikava üksnes juhul, kui isik teeb selle perioodi vältel töötades või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes kavas ettenähtud sissemakseid; b) Kanadas viibimise või elamise perioodil Eesti õigusakte üksnes juhul, kui isik teeb selle perioodi vältel Eesti õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke sissemakseid töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu. Artikkel 11 Kindlustatus ja elamisperioodid Eesti õigusaktide alusel Eesti õigusaktide kohase rahvapensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel arvestatakse järgmisi asjaolusid: a) kui isikule kohaldatakse Kanadas elamise ajal Eesti õigusakte, käsitletakse seda perioodi Eestis elamise perioodina; see kehtib ka isikuga Kanadas koos elava abikaasa kohta, kelle töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ei kohaldata Kanada õigusakte; b) kui isikule kohaldatakse Eestis elamise ajal Kanada õigusakte, ei käsitleta seda perioodi Eestis elamise perioodina; see kehtib ka isikuga Eestis koos elava abikaasa kohta, kelle töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ei kohaldata Eesti õigusakte. 5 III OSA HÜVITISI KÄSITLEVAD SÄTTED 1. PEATÜKK PERIOODIDE LIITMINE Artikkel 12 Eesti õigusaktide ja Kanada õigusaktide kohased perioodid 1. Kui isikul ei ole õigust saada hüvitist seetõttu, et sellel isikul ei ole ühe poole õigusaktide alusel kogunenud piisavalt arvessevõetavaid perioode, määrab pool selle isiku õiguse hüvitisele kindlaks arvessevõetavate perioodide ja lõigetes 2–4 nimetatud perioodide liitmise teel, nii et need perioodid ei kattu. 2. Kanada õigusaktide alusel hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks: a) Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks käsitletakse Eesti õigusaktide kohaselt arvessevõetavat vanaduspensioni perioodi Kanadas elamise perioodina. b) Kanada pensionikava alusel toitjakaotushüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks käsitletakse üheaastase arvessevõetava perioodina kalendriaastat kui sellest vähemalt kolm kuud on Eesti õigusaktide kohaselt toitjakaotuspensionile õiguse kindlaksmääramiseks arvessevõetav periood . c) Kanada pensionikava alusel töövõimetushüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks käsitletakse üheaastase arvessevõetava perioodina kalendriaastat, kui sellest vähemat kolm kuud on Eesti õigusaktide kohaselt vanaduspensionile õiguse kindlaksmääramiseks arvessevõetav periood. 3. Eesti õigusaktide alusel vanadus- või toitjakaotuspensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks: a) käsitletakse Eesti õigusaktide alusel arvessevõetava aastase perioodina kalendriaastat, mis Kanada pensionikava alusel on arvessevõetav sissemakseperiood; b) käsitletakse Eesti õigusaktide alusel arvessevõetava perioodina Kanada pensionikava alusel töövõimetushüvitise maksmise perioodi juhul kui see ei kattu Kanada pensionikava alusel arvessevõetava sissemakseperioodiga. 4. Eesti õigusaktide alusel rahvapensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks käsitletakse Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel arvessevõetavat elamisperioodi Eesti õigusaktide alusel arvessevõetava perioodina. 5. Eesti võtab kindlal erialal ja teatavatel tingimustel töötamise ja teatavate teenuse osutamise eest eripensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks arvesse ainult Eesti eripensione reguleerivate õigusaktide alusel täitunud perioode. Eesti ei liida eripensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks Kanada või kolmandate riikide seaduste alusel täitunud arvessevõetavaid perioode. Kanada või artikli 13 kohaselt kolmandate riikide õigusaktide 6 alusel täitnud perioode võtab Eesti arvesse pensioniõiguse kindlaksmääramiseks üldistel alustel. Artikkel 13 Kolmanda riigi õigusaktide alusel täitunud perioodid Kui isikul ei ole õigust saada hüvitist, sest isikul ei ole piisavalt artikli 12 kohaselt liidetavaid poolte õigusaktide alusel arvessevõetavaid perioode, määravad pooled hüvitise saamise õiguse kindlaks nende arvessevõetavate perioodide ja selle kolmanda riigi õigusaktide alusel täitunud arvessevõetavate perioodide liitmise teel, kellega mõlemad pooled on sõlminud sotsiaalkindlustuskokkulepped, milles nähakse ette perioodide liitmine. Artikkel 14 Lühim liidetav periood Kui poole õigusaktide alusel isiku täitunud arvessevõetavate perioodide kogukestus on väiksem kui üks aasta ja kui need perioodid üksinda ei anna selle poole õigusaktide kohaselt isikule õigust saada hüvitist, ei ole see pool kohustatud lepingu alusel maksma sellele isikule nende perioodide eest hüvitist. Teine pool võtab need perioodid arvesse oma seaduste alusel isiku pensioniõiguse kindlaksmääramiseks artiklite 12 ja 13 kohaselt. Artikkel 15 Kattuvad perioodid Kindlustusperioodide liitmiseks III osa, 1. peatüki alusel, kui arvessevõetav periood, mis on täitunud ühe poole õigusaktide alusel, kattub perioodiga, mis on täitunud teise poole või kolmanda riigi õigusaktide alusel, siis arvestab pool ainult neid kattuvaid perioode, mis on täitunud tema õigusaktide alusel ning jätab arvestamata teise poole või kolmanda riigi õigusaktide alusel täitunud kattuvad perioodid. 2. PEATÜKK KANADA ÕIGUSAKTIDE ALUSEL MAKSTAVAD HÜVITISED Artikkel 16 Vanaduskindlustuse seaduse kohaselt makstavad hüvitised 1. Kui isikul on vanaduskindlustuse seaduse alusel õigus saada pensioni või abiraha üksnes 1. peatüki liitmissätete kohaldamisel, arvutab Kanada sellele isikule makstava pensioni või abiraha summa, lähtudes üksnes Kanadas elamise perioodidest, mida võib arvesse võtta kõnealuse seaduse kohaselt. 2. Lõiget 1 kohaldatakse ka väljaspool Kanadat viibivale isikule, kellel on Kanadas õigus saada täispensioni, isegi juhul, kui isik ei ole Kanadas elanud minimaalse perioodi vältel, mis on nõutav vanaduskindlustuse seaduse kohaselt väljapoole Kanadat pensioni maksmiseks. 7 3. Kanada maksab vanaduskindlustuspensioni Kanadast väljaspool viibivale isikule üksnes juhul, kui selle isiku elamisperioodid on 1. peatüki sätete kohaselt liidetuna vähemalt võrdsed minimaalse Kanadas elamise perioodiga, mis on nõutav vanaduskindlustuse seaduse alusel väljapoole Kanadat pensioni maksmiseks. Artikkel 17 Kanada pensionikava alusel makstavad hüvitised Kui isikul on õigus saada hüvitist üksnes 1. peatüki liitmissätete kohaldamisel, arvutab Kanada sellele isikule makstava hüvitise summa järgmiselt: a) töötasuga seotud hüvitise osa määratakse kindlaks Kanada pensionikava alusel, lähtudes üksnes selle kava alusel pensioniarvestusse kuuluvatest töötasudest; b) hüvitise baasosa jagatakse proportsionaalselt, korrutades järgmised summad: i) Kanada pensionikava alusel kindlaksmääratud hüvitise baasosa ja ii) murdarv, mis väljendab Kanada pensionikavasse tehtud sissemaksete perioodide suhet selle hüvitise saamise õiguseks nõutava miinimumperioodiga. Selle murdarvu väärtus ei või olla ühest suurem. 3. PEATÜKK EESTI ÕIGUSAKTIDE ALUSEL MAKSTAVAD PENSIONID Artikkel 18 Pensioniõiguse määramise erisätted 1. Edasilükatud vanaduspensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse hüvitisi, mida makstakse Kanada õigusaktide alusel, kas lepingust või üksnes Kanada õigusaktidest tulenevalt. 2. Õigus Eesti toitjakaotuspensionile tekib Eesti õigusaktides sätestatud tingimustel. Artikkel 19 Pensionisumma arvutamine Kui isikul on õigus saada pensioni üksnes 1. peatüki liitmissätteid kohaldades, arvutab Eesti pensionisumma oma õigusaktide alusel, võttes arvesse ainult neid perioode, mis on täitunud nende õigusaktide alusel. 8 IV OSA RAKENDUS- JA MUUD SÄTTED Artikkel 20 Rakenduskokkulepped 1. Poolte pädevad võimuorganid või pädevad asutused sõlmivad rakenduskokkulepped, millega kehtestatakse lepingu rakendamiseks vajalikud menetlused. 2. Poolte pädevad võimuorganid nimetavad rakenduskokkuleppes poolte pädevad asutused. Artikkel 21 Teabevahetus ja vastastikune abi 1. Pool: a) osutab teisele poolele isiku hüvitise saamise õiguse või hüvitise summa kindlaksmääramiseks abi nii, nagu oleks tegu oma riigi õigusaktide kohaldamisega; b) edastab teisele poolele viivitamata kogu teabe lepingu kohaldamiseks võetud meetmete kohta või oma riigi õigusaktide muudatuste kohta, mis mõjutavad lepingu rakendamist. 2. Lõike 1 punktis a nimetatud abi antakse tasuta, välja arvatud juhul, kui artikli 20 alusel sõlmitud rakenduskokkuleppe sätted näevad ette teatud liiki kulude hüvitamist. Artikkel 22 Isikuandmete kaitse 1. Lepingu ja õigusaktide rakendamiseks teevad pooled kooskõlas oma kohaldatavate seadustega järgmist: a) koguvad teineteiselt isikuandmeid; b) avaldavad teineteisele isikuandmeid; c) kasutavad teineteiselt saadud isikuandmeid; d) säilitavad ja kaitsevad teineteiselt saadud isikuandmete konfidentsiaalsust; e) kaitsevad teineteiselt saadud isikuandmeid loata juurdepääsu, kasutamise, avaldamise, muutmise ja hävitamise eest; f) võtavad mõistlikud meetmed täielike, õigete ja ajakohaste isikuandmete säilitamiseks turvalises kohas; g) teatavad teineteisele viivitamata, kui nad avastavad, et teineteisele avaldatud isikuandmed on ebaõiged, muutunud või neid ei oleks tohtinud teineteisele avaldada, ning vajadusel kustutavad või parandavad viivitamata saadud isikuandmed; 9 h) uurivad juhtumeid, mille puhul on alust arvata, et sündmused võivad seada ohtu isikuandmete kaitse, ning võtavad vajalikud meetmed selliste sündmustega tegelemiseks. i) taotluse korral tagavad juurdepääsu isikuandmetele ning teabele nende kasutamise ja avaldamise kohta isikule, kelle kohta isikuandmed käivad; j) isiku taotluse korral parandavad tema ebaõiged isikuandmed; k) tagavad isikule, kelle kohta isikuandmed käivad, otsuse läbivaatamise õiguse kohtus, kui isikule keelatakse juurdepääs tema isikuandmetele või lükatakse tagasi tema isikuandmete parandamise taotlus; l) registreerivad isikuandmete teineteisele avaldamise kuupäeva, subjekti ja eesmärgi ning m) hävitavad teineteiselt kogutud isikuandmeid. 2. Pooled ei avalda teineteiselt saadud isikuandmeid ühelegi isikule või organile, välja arvatud kui: a) avaldamine toimub üksnes lepingu ja õigusaktide rakendamise eesmärgil ja on kooskõlas poolte kohaldatavate seadustega või b) avaldamine on nõutud või lubatud poolte kohaldatavate seaduste alusel. 3. Olenemata lõike 2 punktist b, ei avalda pooled artikli 13 kohaldamisel teineteiselt saadud isikuandmeid kolmandale riigile, välja arvatud isikuandmeid, mille on edastanud ja mille avaldamist on lubanud isik, kelle kohta isikuandmed käivad, või tema esindaja. 4. Pooled otsustavad lepingu rakendamiseks vajalikud isikuandmed artikli 20 kohaselt sõlmitud rakenduskokkuleppes. Artikkel 23 Tasudest vabastamine või nende vähendamine 1. Kui poole õigusaktides on ette nähtud isiku vabastamine kõigist või osadest seaduslikest, konsulaar- või haldustasudest nende õigusaktide kohaldamiseks vajalike tõendite ja dokumentide väljaandmisel, laieneb sama õigus ka teise poole õigusaktide kohaldamiseks väljaantavatele tõenditele ja dokumentidele. 2. Lepingu kohaldamiseks vajaliku ametliku dokumendi puhul ei nõuta, et selle autentsust peab kinnitama diplomaatiline või konsulaarorgan. Artikkel 24 Suhtluskeel 10 Poolte pädevad võimuorganid ja pädevad asutused võivad üksteisega vahetult suhelda poolte ametlikes keeltes. Artikkel 25 Taotluse, teate või vaide esitamine 1. Kui taotlus, teade või vaie, mis on seotud hüvitise saamise õiguse või hüvitise suurusega oleks tulnud esitada poole õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul selle poole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele, kuid mis esitatakse selle asemel sama tähtaja jooksul teise poole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele, loetakse see esitatuks esimese poole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele. Päeva, mil taotlus, teade või vaie esitatakse teisele poolele, loetakse selle esimesele poolele esitamise päevaks. 2. Pooled käsitlevad poole õigusaktide kohase hüvitise saamise taotluse esitamise päeva teise poole õigusaktide kohase vastava hüvitise saamise taotluse esitamise päevana, kui isik esitab taotluse esitamisel teabe, millest nähtub, et arvessevõetavad perioodid on täitunud teise poole õigusaktide kohaselt. Antud tingimust ei kohaldata, kui taotlus esitati enne 2005. aasta kokkuleppe jõustumise kuupäeva või kui isik soovib edasi lükata teise poole õigusaktide kohase hüvitise taotlemist. 3. Pool, kellele on vastavalt lõikele 1 või 2 esitatud taotlus, teade või vaie, edastab selle viivitamata teisele poolele. Artikkel 26 Hüvitiste maksmine 1. Kanada maksab hüvitisi oma õigusaktide alusel vabalt konverteeritavas valuutas kõigile isikutele, kes elavad väljaspool tema territooriumi. Eesti maksab hüvitisi eurodes. 2. Kui pool kehtestab piiranguid valuutatehingutele või võtab muid seda laadi meetmeid, millega piiratakse makseid, raha- või finantsinstrumentide ülekandeid isikutele, kes ei viibi tema territooriumil, võtab see pool viivitamata sobivad meetmed, et tagada iga summa väljamaksmine, mis lepingu kohaselt tuleb maksta artiklis 3 kirjeldatud isikutele, kes elavad teise poole territooriumil. 3. Kui Eesti puhul isik nõuab, et talle makstaks lepingu alusel hüvitist muu sagedusega kui kord kuus (kord kvartalis, poolaastas või aastas), maksab Eesti pädev asutus hüvitist vastava sagedusega. Artikkel 27 Erimeelsuste lahendamine 1. Poolte pädevad võimuorganid lahendavad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkivad vaidlused kooskõlas lepingu eesmärgi ja põhimõtetega. 2. Pooled peavad viivitamata nõu küsimustes, mida ei ole lõike 1 kohaselt lahendatud. 11 Artikkel 28 Kanada provintsiga sõlmitavad lepped Eesti võib sõlmida iga Kanada provintsiga Kanada provintsi pädevuses olevaid sotsiaalkindlustusküsimusi käsitleva leppe, tingimusel et lepe ei ole käesoleva lepinguga vastuolus. V OSA ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 29 Üleminekusätted 1. Jõustumisel asendab leping asendab 2005. aasta lepingu, arvestades lõikes 2 sätestatut. 2. Isikule 2005. aasta lepingu alusel määratud hüvitise saamise õigus säilib, arvestades lõikes 8 sätestatut. 3. Hüvitise taotlus, mida ei ole käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks menetletud, menetletakse vastavalt 2005. aasta lepingu sätetele juhul, kui see annab soodsama tulemuse. 4. Lepingu alusel hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramisel arvestatakse kõiki enne lepingu jõustumist kogutud arvessevõetavaid perioode. 5. Ükski lepingu säte ei anna õigust saada hüvitist lepingu jõustumisele eelnenud aja eest, kui poole õigus ei sätesta teisiti. 6. Enne lepingu jõustumist toimunud sündmuse puhul maksab Pool hüvitist, välja arvatud ühekordset hüvitist. 7. Perioode, mille vältel töötajad viibisid lähetuses 2005. aasta lepingu alusel, võetakse arvesse nende lõppemiseni kooskõlas lepinguga. Lähetuse pikendamise taotlustes, mis esitatakse pärast lepingu jõustumist, võetakse arvesse neid lähetusperioode, mis on juba toimunud 2005. aasta lepingu alusel. 8. Eesti jätkab enne käesoleva lepingu jõustumist määratud töövõimetuspensioni maksmist kooskõlas 2005. aasta lepinguga kuni määratud töövõimetuspensioni tähtaja lõpuni või kui invaliidsus- või töövõimetuspension on määratud tähtajatult, kuni isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni. Artikkel 30 Kehtivus ja lõpetamine 1. Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Pool võib lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu 12 kuud ette. 12 2. Lepingu lõpetamise korral säilib isikule lepingu alusel määratud õigus saada hüvitist. Leping jääb kehtima kõikide isikute suhtes, kes esitavad hüvitise saamise taotluse enne lepingu lõpetamist, kui lepingu jõusse jäämise korral oleks antud isikule määratud õigus saada hüvitist. 3. Kui pool lõpetab lepingu, jätkab pool artikli 7 kohaldamist enne lepingu lõpetamist alanud lähetusele. 4. Kui pool lõpetab lepingu, jätkavad pooled lepinguga kaetud isikuandmete kaitsmist artikli 22 kohaselt. Artikkel 31 Jõustumine Mõlemad pooled teatavad teisele poolele diplomaatilise noodiga lepingu jõustumise eelduseks olevate riigisiseste õiguslike menetluste läbiviimisest. Leping jõustub viimase noodi saamise kuule järgneva neljanda kuu esimesel päeval. SELLE KINNITUSEKS on oma valitsuste täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud. KOOSTATUD [kuupäev] [koht] kahes eksemplaris eesti, inglise ja prantsuse keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. EESTI VABARIIGI nimel KANADA nimel 13 JUNE 20, 2022 [DRAFT] AGREEMENT ON SOCIAL SECURITY BETWEEN THE REPUBLIC OF ESTONIA AND CANADA THE REPUBLIC OF ESTONIA (HEREINAFTER “ESTONIA”) AND CANADA, hereinafter referred to as “the Parties”, RESOLVED to further strengthen the relations between them in the field of social security, NOTING the Agreement on Social Security between the Republic of Estonia and Canada, done at Ottawa on 21 February 2005 (the “2005 Agreement”), and TAKING INTO ACCOUNT the changes in their respective legislation since the entry into force of the 2005 Agreement, HAVE AGREED as follows: PART I GENERAL PROVISIONS Article 1 Definitions 1. For the purposes of this Agreement: “benefit” means, for a Party, any pension or other cash benefit that is payable under the legislation of that Party and includes any supplements or increases to that pension or cash benefit; “competent authority” means: for Estonia, the Minister or Ministers responsible for the application of the legislation of Estonia; and for Canada, the Minister or Ministers responsible for the application of the legislation of Canada; “competent institution” means: for Estonia, the institution responsible for the application of the legislation of Estonia; and, for Canada, the competent authority; “creditable period” means: for Estonia, a period that is recognized for the determination of the right to a pension and its amount in accordance with the legislation of Estonia; and, for Canada, (a) a period of contribution used to acquire the right to a pension under the Canada Pension Plan; (b) a period during which a disability pension is paid under the Canada Pension Plan; or (c) a period of residence under the Old Age Security Act, “legislation” means, for a Party, the acts and regulations referred to in Article 2; “personal data” means subject to the Parties’ respective laws, any information, relating to an identifiable person that is recorded in any form. 2 2. A term that is used in this Agreement that is not defined in this Article has the meaning assigned to it in the Parties’ respective laws. Article 2 Legislative Scope 1. This Agreement applies to the following legislation: (a) for Estonia: (i) the acts and regulations governing the compulsory state pension insurance except the payments from mandatory funded pensions; (ii) the acts and regulations governing the payment of compulsory social security contributions; (iii) notwithstanding sub-paragraph (a)(ii), this Agreement only applies to the benefits referred to in sub-paragraph (a)(i); (b) for Canada: (i) the Old Age Security Act and its regulations; and, (ii) the Canada Pension Plan and its regulations. 2. This Agreement applies to any laws that amend, supplement, consolidate, or supersede the legislation referred to in paragraph 1. 3. This Agreement also applies to any laws that extend the legislation of a Party to include a new category of persons or to include a new benefit unless the Party that implements the changes advises the other Party, within six months of the entry into force of those laws, that this Agreement does not apply to that new category of persons or to that new benefit. Article 3 Personal Scope Each Party shall apply this Agreement to a person who is or who has been subject to the legislation of Estonia or Canada, or of both Parties, and to any other person who derives eligibility for a benefit from that first person under the legislation of a Party. 3 Article 4 Equality of Treatment Unless otherwise provided in this Agreement, a Party shall ensure that a person described in Article 3 is treated equally in regards to rights and obligations under the legislation of that Party. Article 5 Export of Benefits 1. Unless otherwise provided in this Agreement, a Party shall not reduce, modify, suspend, or cancel a benefit payable to a person described in Article 3, based only on the fact that the person resides in the territory of the other Party. A Party shall pay that benefit when that person resides in the territory of the other Party. 2. For Canada, an allowance or a guaranteed income supplement is payable to a person who is outside Canada only if it is permitted by the Old Age Security Act. 3. For Estonia, a national pension is payable to a person who is outside Estonia only if it is permitted by its legislation. PART II PROVISIONS CONCERNING THE APPLICABLE LEGISLATION Article 6 General Rule for Employed and Self-Employed Persons Subject to Articles 7 to 9: (a) an employed person who works in the territory of a Party is, in regard to that work, subject only to the legislation of that Party; (b) a self-employed person who resides in the territory of a Party and who works for his or her own account in the territory of the other Party or in the territories of both Parties is, in regard to that work, subject only to the legislation of the first Party. Article 7 Detachments If an employed person who is subject to the legislation of a Party is detached by its employer to work in the territory of the other Party, that person is, in regard to that 4 work, subject only to the legislation of the first Party, as if that person’s work was performed in the territory of the first Party. The consent of both Parties is required to extend the detachment beyond a period of 60 months. Article 8 Government Employment 1. The social security provisions of the Vienna Convention on Diplomatic Relations of 18 April 1961 and the Vienna Convention on Consular Relations of 24 April 1963 continue to apply, notwithstanding this Agreement. 2. A person who is employed by the government of a Party and who is detached by that Party to work in the territory of the other Party is subject only to the legislation of the first Party in regard to that employment. 3. Except as provided in paragraphs 1 and 2, a person who resides in the territory of a Party and who is employed in that territory by the government of the other Party is subject only to the legislation of the first Party in regard to that employment. Article 9 Exceptions The Parties may jointly consent to modify the application of Articles 6 to 8 in the interest of any person or category of persons. Article 10 Coverage and Residence under the Legislation of Canada 1. For the purpose of calculating a benefit under the Old Age Security Act: (a) if, during any period of presence or residence in Estonia, a person is subject to the Canada Pension Plan or to a comprehensive pension plan of a province of Canada, Canada shall consider that period to be a period of residence in Canada for that person; Canada shall also consider that period to be a period of residence in Canada for that person’s spouse or common-law partner and dependents who accompany that person and who are not subject to the legislation of Estonia by reason of employment or self-employment; 5 (b) if a person is subject to the legislation of Estonia during any period of presence or residence in Canada, Canada shall determine if that period for that person, and for that person’s spouse or common-law partner and dependents who accompany that person, is considered a period of residence in Canada in accordance with the provisions of the Old Age Security Act. 2. For the purpose of paragraph 1: (a) Canada shall consider that a person is subject to the Canada Pension Plan or to the comprehensive pension plan of a province of Canada, during a period of presence or residence in Estonia only if during that period, that person makes a contribution pursuant to the plan by reason of employment or self-employment; (b) Canada shall consider that a person is subject to the legislation of Estonia during a period of presence or residence in Canada only if during that period that person makes a compulsory contribution pursuant to that legislation by reason of employment or self- employment. Article 11 Coverage and Residence under the Legislation of Estonia For the purpose of determining eligibility for a national pension under the legislation of Estonia: (a) if a person is subject to the legislation of Estonia during any period of residence in Canada, Estonia shall consider that period as a period of residence in Estonia for that person as well as for that person’s accompanying spouse who resides with that person and who is not subject to the legislation of Canada by reason of employment or self- employment; (b) if a person is subject to the legislation of Canada during any period of residence in Estonia, Estonia shall not consider that period as a period of residence in Estonia for that person as well as for that person’s accompanying spouse who resides with that person and who is not subject to the legislation of Estonia by reason of employment or self- employment. 6 PART III PROVISIONS CONCERNING BENEFITS CHAPTER 1 TOTALIZING Article 12 Periods under the Legislation of Estonia and Canada 1. If a person is not eligible for a benefit because that person does not have sufficient creditable periods under the legislation of a Party, that Party shall determine the eligibility of that person for that benefit by totalizing the creditable periods and the periods specified in paragraphs 2 through 4, if those periods do not overlap. 2. To determine eligibility for a benefit under the legislation of Canada: (a) under the Old Age Security Act, Canada shall consider a creditable period for purposes of an old-age pension under the legislation of Estonia as a period of residence in Canada; (b) under the Canada Pension Plan, Canada shall consider for a survivor benefit a calendar year that includes at least three months of creditable periods for the purpose of a survivor’s pension under the legislation of Estonia as one year that is creditable under the Canada Pension Plan. (c) under the Canada Pension Plan, Canada shall consider for a disability benefit a calendar year that includes at least three months of creditable periods for the purpose of an old-age pension under the legislation of Estonia as one year that is creditable under the Canada Pension Plan. 3. To determine eligibility for an old-age or survivor’s pension under the legislation of Estonia: (a) Estonia shall consider a calendar year that is a period of contribution under the Canada Pension Plan as one year that is creditable under the legislation of Estonia; (b) Estonia shall consider a period during which a disability benefit is paid under the Canada Pension Plan as a creditable period under the legislation of Estonia, provided that the period of payment of the disability benefit does not overlap with a period of contribution under the Canada Pension Plan. 7 4. To determine eligibility for a national pension under the legislation of Estonia, Estonia shall consider a period of residence under the Old Age Security Act as a creditable period under the legislation of Estonia. 5. To determine eligibility for a special pension in the case of working in a certain area of specialty, in certain conditions, or in special services of Estonia, Estonia shall take into account only the periods completed under the legislation governing special pensions of Estonia. Estonia shall not totalize creditable periods completed under the legislation of Canada or a third State to determine eligibility for a special pension of Estonia. Estonia shall use creditable periods under the legislation of Canada or, in accordance with Article 13, a period completed under a program of a third State to determine the eligibility for a pension on a general basis. Article 13 Periods completed under the Program of a Third State If a person is not eligible for a benefit because that person does not have sufficient creditable periods under the legislation of either Party, totalized in accordance with Article 12, the Parties shall determine the eligibility of that person for that benefit by totalizing these creditable periods and periods completed under the program of a third State to which both Parties are bound by social security agreements that provide for the totalizing of periods. Article 14 Minimum Period to be Totalized If the total of the creditable periods completed by a person under the legislation of a Party is less than one year and if that person is not eligible for a benefit under the legislation of that Party based only on those creditable periods, then that Party is not required to pay a benefit to that person for those periods. The other Party shall, however, take into account those creditable periods to determine whether that person is eligible for a benefit under its legislation in accordance with Articles 12 and 13. Article 15 Overlapping Periods For the purpose of totalizing under Part III, Chapter 1, if a creditable period that has been completed by a person under the legislation of a Party overlaps with a creditable period that has been completed by that person under the legislation of the other Party or under the program of a third State, each Party shall consider the overlapping period that has been completed by that person under its own legislation and shall exclude the overlapping period that has been completed by that person under the legislation of the other Party and under the program of a third State. 8 CHAPTER 2 BENEFITS UNDER THE LEGISLATION OF CANADA Article 16 Benefits under the Old Age Security Act 1. If a person is eligible for a pension or an allowance under the Old Age Security Act based only on the totalizing provisions of Chapter 1, Canada shall calculate the amount of the pension or allowance payable to that person based only on the periods of residence in Canada that are considered under that Act. 2. Paragraph 1 also applies to a person outside Canada who is eligible for a full pension in Canada even if that person has not resided in Canada for the minimum period required by the Old Age Security Act for the payment of a pension outside Canada. 3. Canada shall pay an Old Age Security pension to a person who is outside Canada only if that person’s periods of residence, totalized in accordance with Chapter 1, are at least equal to the minimum period of residence in Canada required by the Old Age Security Act for the payment of a pension outside Canada. Article 17 Benefits under the Canada Pension Plan If a person is eligible for a benefit based only on the totalizing provisions of Chapter 1, Canada shall calculate the amount of the benefit payable to that person in the following manner: (a) the earnings-related portion of the benefit is determined in accordance with the provisions of the Canada Pension Plan, based only on the pensionable earnings under that Plan; (b) the flat-rate portion of the benefit is pro-rated by multiplying: (i) the amount of the flat-rate portion of the benefit determined in accordance with the Canada Pension Plan by (ii) the fraction that represents the ratio of the periods of contributions to the Canada Pension Plan in relation to the minimum qualifying period required under that Plan to establish eligibility for that benefit. That fraction must not exceed the value of one. 9 CHAPTER 3 PENSIONS UNDER THE LEGISLATION OF ESTONIA Article 18 Special provisions of determining eligibility to a Pension 1. To determine the eligibility to a deferred old-age pension, Estonia shall not take into account a benefit paid under the legislation of Canada, whether by virtue of this Agreement or under that legislation alone. 2. A survivor’s pension is payable to a person only to the extent permitted by the legislation of Estonia. Article 19 Calculating the Amount of Pension If a person is eligible for a pension based only on the totalizing provisions of Chapter 1, Estonia shall calculate the amount of the pension payable to that person in accordance with the legislation of Estonia, exclusively taking into account periods completed under its legislation. PART IV ADMINISTRATIVE AND MISCELLANEOUS PROVISIONS Article 20 Administrative Arrangements 1. The Parties, through their competent authorities or competent institutions, shall conclude administrative arrangements that establish the procedures to apply this Agreement. 2. The Parties, through their competent authorities, shall designate their competent institutions in the administrative arrangement. Article 21 Exchange of Information and Mutual Assistance 10 1. Each Party shall: (a) provide assistance to the other Party to determine whether a person is eligible for a benefit, or to determine the amount of a benefit that a person is eligible to receive, as if it were applying its own legislation; and (b) promptly communicate to the other Party all information about the measures that it takes to apply this Agreement or about changes in its legislation that affect the application of this Agreement. 2. Each Party shall provide, free of charge, the assistance referred to in paragraph 1(a), subject to any provision for the reimbursement of certain types of expenses in the administrative arrangement concluded pursuant to Article 20. ARTICLE 22 Protection of Personal Data 1. For the implementation of this Agreement and the legislation, the Parties shall in accordance with their applicable laws: (a) collect personal data from each other; (b) disclose personal data to each other; (c) use the personal data received from each other; (d) maintain and protect the confidentiality of the personal data received from each other; (e) protect the personal data received from each other from unauthorized access, use, disclosure, modification and disposal; (f) take reasonable measures to retain and store complete, accurate and up-to-date personal data, in a secure location; (g) inform each other without delay when they realize that personal data disclosed to each other is erroneous, has changed, or should not have been disclosed to each other, and carry out the necessary deletion or correction of the personal data received without delay; (h) investigate cases where they have reasonable grounds to believe that incidents may compromise the protection of personal data and take necessary measures to address such incidents. (i) upon request, provide the person to whom the personal data relates, access to their personal data, including details regarding its use and disclosure; 11 (j) upon request of a person to whom personal data relates, correct their personal data when there is an error or omission; (k) provide the person to whom the personal data relates a right of review before a court of law if that person is refused access to his or her personal data or if that person’s correction of personal data request is refused; (l) register the date, subject, and purpose of all disclosure of personal data to each other; and (m) dispose of the personal data collected from each other. 2. The Parties shall not disclose the personal data received from each other to any person or body unless: (a) the disclosure is for the sole purpose of implementing this Agreement and the legislation and is in accordance with the Parties’ applicable laws; or (b) the disclosure is required or permitted under the Parties’ applicable laws. 3. Notwithstanding paragraph 2 (b) when applying Article 13, the Parties shall not disclose any personal data received from each other to a third State, other than what is provided and permitted by the person, or their representative, to whom the personal data relates. 4. The Parties shall decide on the personal data that is necessary to apply this Agreement in the administrative arrangement concluded pursuant to Article 20. 12 Article 23 Exemption or Reduction of Fees 1. If the legislation of a Party provides that a person is exempt from all or part of a legal, consular, or administrative fee for a certificate or document that is required to apply that legislation, the exemption applies to any legal, consular, or administrative fee for a certificate or document of the other Party. 2. An official document that is required to apply this Agreement does not have to be authenticated by diplomatic or consular authorities. Article 24 Language of Communication The Parties may, through their competent authorities and competent institutions, communicate directly with each other in any official language of either Party. Article 25 Submitting a Claim, a Notice or an Appeal 1. If a claim, notice, or appeal concerning eligibility for, or the amount of, a benefit must be submitted, within a prescribed period to the competent authority or competent institution of a Party, but is instead submitted within the same prescribed period to the competent authority or competent institution of the other Party, the first Party shall treat that claim, notice, or appeal as if it were submitted to that Party within the prescribed period. The date of submission of the claim, notice, or appeal to the other Party is deemed to be the date of submission to the first Party. 2. The Parties shall deem the date that a claim for a benefit is submitted under the legislation of a Party to be the date of submission of a claim for the corresponding benefit under the legislation of the other Party, if a person provides information at the time of application indicating that creditable periods have been completed under the legislation of the other Party. This does not apply to a claim submitted before the date of entry into force of the 2005 Agreement or if a person requests that their claim to the benefit under the legislation of the other Party be delayed. 3. The Party to which a claim, notice, or appeal is submitted in accordance with paragraphs 1 and 2 shall transmit it without delay to the other Party. 13 Article 26 Payment of Benefits 1. Canada shall pay a benefit in a freely convertible currency to a person who resides outside its territory according to its legislation. Estonia shall pay a benefit in euros. 2. In the event that a Party imposes currency controls or other similar measures that restrict payments, remittances or transfers of funds, or financial instruments to a person who is outside its territory, that Party shall, without delay, take suitable measures to ensure the payment of any amount that must be paid in accordance with this Agreement to a person described in Article 3 who resides in the territory of the other Party. 3. For Estonia, if a person requests that their benefit under this Agreement be paid on other than a monthly basis (quarterly, semi-annually or annually), the competent institution of Estonia shall so pay that benefit. Article 27 Resolution of Disputes 1. The Parties, through their competent authorities, shall resolve a dispute that arises in the interpretation or application of this Agreement in accordance with the spirit and fundamental principles of this Agreement. 2. The Parties shall promptly hold consultations to settle any dispute that is not resolved in accordance with paragraph 1. Article 28 Understandings with a Province of Canada Estonia may conclude an understanding with any province of Canada on any social security matter that is within provincial jurisdiction provided that the understanding is not inconsistent with this Agreement. 14 PART V TRANSITIONAL AND FINAL PROVISIONS Article 29 Transitional Provisions 1. Subject to paragraph 2, this Agreement replaces the 2005 Agreement on the date of its entry into force. 2. Subject to paragraph 8, a benefit entitlement acquired by a person in accordance with the 2005 Agreement is maintained. 3. A claim to a benefit made but not finally adjudicated at the date on which this Agreement enters into force is adjudicated according to the 2005 Agreement, if it gives a more favorable result. 4. A creditable period that is completed before the date of entry into force of this Agreement is taken into account to determine eligibility for a benefit under this Agreement. 5. Unless otherwise provided by the legislation of a Party, this Agreement does not confer a right to receive payment of a benefit for a period before the date of entry into force of this Agreement. 6. A Party shall pay a benefit, other than a lump sum benefit, for an event that takes place before the date of entry into force of this Agreement. 7. The periods for which employed persons were detached under the 2005 Agreement shall continue to be recognized until their termination in accordance with this Agreement. Applications to extend the detachment made after the entry into force of this Agreement shall take into account the periods of detachment that have already taken place under the 2005 Agreement. 8. Estonia shall continue to pay the pension for incapacity for work awarded before the entry into force of this Agreement in accordance with the 2005 Agreement until the end of the term of awarded pension for incapacity for work or, if the invalidity or pension for incapacity for work has been awarded for an unspecified term, until the person reaches the national pensionable age of Estonia. Article 30 Duration and Termination 1. This Agreement remains in force indefinitely. A Party may terminate it at any time, with 12 months’ notice, in writing, through diplomatic channels to the other Party. 15 2. If a Party terminates this Agreement, a person is entitled to a benefit that is already acquired in accordance with this Agreement. This Agreement continues to have effect in relation to a person who applies for a benefit before its termination, if that person would have acquired a benefit had this Agreement not been terminated. 3. If a Party terminates this Agreement, a Party shall continue to apply Article 7 to a detachment that commences prior to the termination of this Agreement. 4. If a Party terminates this Agreement,the Parties shall continue to protect the personal data covered under this Agreement in accordance with Article 22. . Article 31 Entry into Force Each Party shall notify the other Party by diplomatic note that it has completed the internal legal procedures necessary for the entry into force of this Agreement. This Agreement enters into force on the first day of the fourth month following the month in which the last note is received. IN WITNESS WHEREOF, the undersigned, being duly authorized by their respective Governments, have signed this Agreement. DONE in duplicate at [ ], this [ ] day of [ ], in the Estonian, English and French languages, each version being equally authentic. FOR THE REPUBLIC OF ESTONIA FOR CANADA 16 Vabariigi Valitsuse korralduse “Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 Kanada isikuandmete kaitse tagamise meetmed Kanada valitsusasutuste kohustusi seoses isikuandmete kaitsega reguleerib föderaalne eraelu kaitse seadus. Lisaks on kanada töö- ja sotsiaalarengu ministeeriumil eraldi eraelu kaitse koodeks, mis reguleerib täiendavalt isikuandmete kaitsega seotud teemasid. Kanada rakendab isikuandmete töötlemise turvalisuse ning isiku andmekaitse alaste õiguste tagamiseks järgmisi meetmeid: Organisatsioonilised turvameetmed: Kanada valitsusasutuses, kes vastutab Eesti ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu rakendamise eest, on isikuandmete kaitse tagamiseks vastu võetud järgmised dokumendid: 1) Isikuandmeid sisaldavat teavet puudutavatele turvaintsidentidele reageerimise juhend; 2) Infoturbe korraldust puudutav juhend; 3) Juhend arvutivõrkude ja seadmete kasutamise kohta; 4) Arvutivõrgu kasutamise juhend; 5) Infoturbe standard: infotehnoloogia turvalisuse korraldus; 6) IT turvalisuspoliitika; 7) Valitsemisala turvalisuspoliitika; 8) Eraelu kaitse poliitika; 9) Elektroonilise teabe ja selle säilitamise juhend. Kanada vastavas ministeeriumis on olemas eraelu kaitse eest vastutav ametnik (meie mõistes andmekaitseametnik), samuti üldise turvalisuse eest vastutav ametnik, kes juhivad ühiselt privaatsuse ja andmete turvalisuse komisjoni, mis tegeleb valdkondlike privaatsuse ja isikuandmete kaitsega seotud järelevalvega. Ministeerium teostab uute projektide eraelu kaitse mõjuhinnanguid ning tegeleb isikuandmete kogumise, kasutamise ja avalikustamise alase teavitusega. Mõjuhinnangutes kaardistatakse projektidega ja nende muudatusetega seotud privaatsusriskid. Eraelu kaitse mõjuhinnangud vaatab läbi ülal viidatud andmekaitseametnik ning need kiidab heaks vastava valdkonna minister. Kõik isikuandmetele ligipääsu omavad ametnikud peavad läbima vastava erikoolituse enne neile isikuandmetele ligipääsu võimaldamist. Ligipääs andmetele on ainult vastava ametniku pädevuse piires vajalike tegevuste ulatuses. Kanada maksuvaldkonna ametiasutusel (Canada Revenue Agency) on põhjalikud järelevalve tegevused nende kogutavate andmete kogumise ja kasutamise turvalisuse tagamiseks. Maksuasutusele on eraelukaitse poliitika, mis kohaldub kõigile isikuandmetega seotud tegevustele olenemata sellest, mis vormis (elektrooniliselt või paberil vms) need on kogutud. Maksuasutusel on mitmeid erinevaid õiguslikke meetmeid, mille abil tagatakse isikuandmete kaitse. 1 Füüsilised turvameetmed: Füüsiliste turvameetmete rakendamiseks on Kanada valitsusasutuses tööga seotud sise- ja väliskeskkonnad kujundatud ja hallatud nii, et luuakse tingimused, mis vähendavad riski andmetele volitamata juurdepääsuks ja hoitakse ära selline juurdepääs. Füüsiline turvalisus tagatakse järelevalvega, juurdepääsude kontrollimisega ja nn puhta laua poliitikaga. Strateegiate eesmärk on hoida ära volitamata juurdepääsu, avastada sellised juurdepääsu katsed ja tegelikud juurdepääsu juhtumid ning aktiveerida vastureaktsioonid. Infotehnoloogilised turvameetmed: Kanada sotsiaalvaldkonna ministeeriumis on ligipääs sisevõrku ainult läbi kasutajaprofiili, mille kaudu on reguleeritud iga kasutaja õigused ja ligipääsud infole lähtudes tööülesannetest. Ligipääs on turvatud ID ja parooliga. Kõik toimingud logitakse. Ministeerium kasutab isikuandmete edastamiseks erinevaid meetodeid: nt e-kirjade krüptimine. Praegu küll põhineb andmevahetus teiste riikidega paberil andmete vahetamisel iga üksikisiku kohta eraldi. Hetkel ei ole olemas vastavat elektroonilise andmevahetuse võimalust. Isikule tagatavad õigused andmete säilitamine Isikul on õigus saada väljavõte tema kohta kogutud andmetest ning nõuda nende parandamist. Isikuandmeid säilitatakse 6 aastat ajast, kui toimus viimane tegevus vastava isiku toimikus. Ministeeriumil on menetlused isikute isikuandmetega seotud kaebuste läbivaatamiseks ja neile vastamiseks. Ministeeriumi kodulehel on olemas teave, kuidas algatada kaebust eraelu puutmatuse kaitsega tegelevale ametnikule (Office of the Privacy Commissioner). 2 Vabariigi Valitsuse korralduse “Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu seletuskirja lisa 2 [EELNÕU] EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUMI JA KANADA TÖÖ- JA SOTSIAALARENGU MINISTEERIUMI VAHELINE RAKENDUSKOKKULEPE EESTI VABARIIGI JA KANADA VAHELISE SOTSIAALKINDLUSTUSLEPINGU TÄITMISEKS EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUM JA KANADA TÖÖ- JA SOTSIAALARENGU MINISTEERIUM LEPPISID KOKKU järgmises. 1. JAGU ÜLDSÄTTED 1. Mõisted a) Rakenduskokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: i) leping – ... ... allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping; ii) pädevad võimuorganid – Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium ja Kanada Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeerium. b) Rakenduskokkuleppes määratlemata mõistetel on lepingus neile antud tähendus. 2. Pädev asutus Lepingu artikli 20 lõike 2 kohaselt tegutsevad järgmised organisatsioonid pädevate võimuorganite vastavate pädevate asutustena: a) Kanada puhul: i) Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi teenuste talituse rahvusvahelise töö osakond kõikides küsimustes, välja arvatud lepingu artiklite 6–9 ja artikli 29 lõike 7 ning rakenduskokkuleppe punkti 5 kohaldamisel, ja ii) Kanada Maksuameti õiguspoliitika osakond lepingu artiklite 6–9 ja artikli 29 lõike 7 ning rakenduskokkuleppe punkti 5 kohaldamisel ja b) Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) puhul Eesti Sotsiaalkindlustusamet. 3. Isikuandmete vahetus a) Pädevad asutused vahetavad A lisas loetletud kättesaadavaid isikuandmeid, mis on vajalikud lepingu rakendamiseks ja rakenduskokkuleppe täitmiseks. b) Pädevad asutused mõistavad, et rakenduskokkuleppe A lisas loetletud isikuandmete koosseisu võib muuta määratud ametikohal olevate kontaktisikute vastastikusel kirjalikul nõusolekul, millele on alla kirjutanud mõlemad pooled: i) Kanada puhul: Kanada Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi sissetulekukindluse ja sotsiaalarengu üksuse rahvusvahelise ja sisepoliitika, statistika ja lepingute osakonna direktor i) Eesti puhul: Sotsiaalkindlustusameti peadirektor 4. Vormid ja menetlused Pädevad asutused lepivad ühiselt kokku lepingu ja rakenduskokkuleppe kohaldamiseks vajalikud vormid ja menetlused. 2. JAGU KOHALDATAVAD ÕIGUSAKTID 5. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustatus a) Lepingu artikli 6 punktist b kuni artiklini 9 sätestatud juhtudel väljastab pädev asutus, kelle õigusaktid on kohaldatavad, tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja taotlusel fikseeritud kehtivusajaga tõendi, mis tõendab, et kõnesoleva töö suhtes kohaldatakse töötajale ja tema tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale vastavaid õigusakte. Töötajal ja tema tööandjal ning füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus saada tõendist koopia. b) Juhul kui kohaldatakse Eesti õigusakte, väljastab Sotsiaalkindlustusamet kindlustatuse tõendi ja saadab tõendi koopia Kanada Maksuameti õiguspoliitika osakonda. c) Juhul kui kohaldatakse Kanada õigusakte, väljastab Kanada Maksuameti õiguspoliitika osakond kindlustatuse tõendi ja saadab koopia Eesti Sotsiaalkindlustusametile. 3. JAGU HÜVITISED 6. Taotluse menetlemine a) Pädev asutus, kes saab isikult taotluse teise pädeva asutuse rakendatavates õigusaktides sätestatud hüvitise saamiseks, edastab taotluse viivitamata teisele pädevale asutusele ja kinnitab taotluse saamise kuupäeva. b) Koos taotlusega edastab pädev asutus isikuandmed, mis on vajalikud teisele pädevale asutusele selleks, et otsustada, kas isikul on õigus hüvitist saada. c) Pädev asutus kinnitab taotluses sisalduvate isikuandmete õigsust ja nende vastavust tõendavatele dokumentidele. Pädev asutus ei pea saatma tõendavaid dokumente teisele pädevale asutusele, kui isikuandmete õigsust on kinnitatud. d) Teine pädev asutus otsustab, kas isikul on õigus hüvitist saada, ja teatab isikule ja esimesele pädevale asutusele hüvitise määramise või sellest keeldumise otsusest. e) Pädev asutus edastab taotluse korral teisele pädevale asutusele kättesaadavad isikuandmed, mis on vajalikud selleks, et otsustada, kas isikul on esialgne või jätkuv õigus hüvitist saada. 4. JAGU MUUD SÄTTED 7. Statistiliste andmete vahetamine Eesti pädev asutus ja Kanada pädev asutus vahetavad igal aastal statistilisi andmeid lepingu alusel tehtud vastavate maksete kohta. Statistika hõlmab hüvitise liikide kaupa andmeid hüvitise saajate arvu ja hüvitisteks makstud kogusumma kohta. 8. Teabevahetuskord Pädevad võimuorganid ja asutused võivad kehtestada teabevahetuskorra elektrooniliste vahendite kaudu teabe edastamise lihtsustamiseks. 9. Jõustumine a) Rakenduskokkulepe jõustub lepingu jõustumise kuupäeval ja kehtib kuni lepingu kehtivusaja lõpuni. b) Pädevad võimuorganid võivad rakenduskokkulepet muuta vastastikusel kirjalikul nõusolekul. KOOSTATUD 20… . aastal kahes eksemplaris eesti, inglise ja prantsuse keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUMI NIMEL KANADA TÖÖ- JA SOTSIAALARENGU MINISTEERIUMI NIMEL A LISA Andmevahetus Rakenduskokkuleppe punkti 3 punkti alapunkti a kohaselt: a) võivad Kanada Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi teenuste talituse rahvusvahelise töö osakond ja Eesti Sotsiaalkindlustusamet vahetada lepingu ja õigusaktide rakendamiseks järgmisi isikuandmeid: - eesnimi (eesnimed) - perekonnanimi - sünninimi - eelmised nimed - aadress - Eesti isikukood - Kanada sotsiaalkindlustuse number või toimiku number - sünniaeg - sünnikoht - surmakuupäev - surmakoht - perekonnaseis - abiellumise aeg - arvessevõetavad perioodid - hüvitise taotluse esitamise kuupäev - hüvitise taotluse rahuldamise või tagasilükkamise põhjus - hüvitise määramise kuupäev - hüvitis, mida on õigus saada, sealhulgas hüvitise liik, varasemad ja praegused hüvitise summad - finantsasutuse ja isikliku pangakonto andmed - meditsiiniline teave - abikaasa või elukaaslase eesnimi (eesnimed) - abikaasa või elukaaslase perekonnanimi - abikaasa või elukaaslase sünniaeg - abikaasa või elukaaslase Kanada sotsiaalkindlustuse number või toimiku number - abikaasa või elukaaslase Eesti isikukood - lapse (laste) eesnimi (eesnimed) - lapse (laste) perekonnanimi - lapse (laste) sünniaeg (sünniajad) - lapse (laste) haridusandmed - lapse (laste) Kanada sotsiaalkindlustuse number või toimiku number - lapse (laste) Eesti isikukood - taotleja seotus surnud isikuga või hüvitise saajaga - ametliku esindaja eesnimi (eesnimed) - ametliku esindaja perekonnanimi - ametliku esindaja Eesti isikukood - ametliku esindaja aadress. b) Kanada Maksuameti õiguspoliitika osakond ja Eesti Sotsiaalkindlustusamet võivad kohaldatavate õigusaktide kindlaks määramiseks vahetada järgmisi isikuandmeid: - eesnimi (eesnimed) - perekonnanimi - aadress - sünniaeg - Kanada sotsiaalkindlustuse number - Kanada äriregistri number - Kanada tööandja nimi - Kanada tööandja aadress - Eesti isikukood - Eesti tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja nimi - Eesti registrikood - Eesti tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja aadress - Töölevõtmise kuupäev - Teise poole territooriumil töötatud aeg - Ettevõtte nimi, kuhu isik on lähetatud - Ettevõtte aadress, kuhu isik on lähetatud - Ettevõtte registrinumber, kuhu isik on lähetatud Rahandusministeerium Meie 19.09.2022 nr 1.2-2/125-1 Siseministeerium Justiitsministeerium Välisministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Korralduse eelnõu 2. Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping eesti keeles 3. Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping inglise keeles 4. Korralduse eelnõu seletuskiri 5. Seletuskirja lisa 1 Kanada isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus 6. Seletuskirja lisa 2 Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu rakendamiseks sõlmitav halduskokkuleppe eelnõu eesti keeles Lisaadressaat: Sotsiaalkindlustusamet Leili Eenlo 7153 478 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-1100 - Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4a9757b-7ef7-4a3f-a184-f793643400ac Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4a9757b-7ef7-4a3f-a184-f793643400ac?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel