EELNÕU
09.2022
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2022 nr
Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine
Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Korralduse eesmärk on kiita heaks Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu
eelnõu.
1.1. Lepingu sisukokkuvõte
Käesoleva lepingu eelnõuga asendatakse 1. novembril 2006. aastal jõustunud Eesti Vabariigi ja
Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping, millega reguleeriti riiklike pensionide, sh
töövõimetuspensionide, piiriülest määramist ja maksmist. Kehtiva lepingu muutmise tingis Eesti
töövõimereform, lepingu uus terviktekst on esitatud Kanada soovil.
Töövõimereformi rakendamisega lõpetati töövõimetuse määramine ja töövõimetuspensioni
maksmine, selle asemel makstakse teistel alustel töövõimetoetust, mis ei ole enam osa riiklikust
pensionikindlustusest. See omakorda tingis vajaduse avada läbirääkimised kõikide Eesti poolt
sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute muutmiseks. Lisaks Kanadale on Eesti sõlminud
töövõimetuspensioni maksmist sisaldavad lepingud Moldova, Ukraina ja Venemaaga. Kuni
lepingute muutmiseni jätkatakse teistes lepinguriikides elavatele isikutele
töövõimetuspensionide määramist ja maksmist riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi
RPKS) § 619 alusel. Tegemist on üleminekusättega, mida pärast lepingute muutmise jõustumist
ei rakendata.
Uues Kanadaga sõlmitavas lepingus jäetakse lepingu reguleerimisalast töövõimetuspensionid
välja.
Lisaks töövõimereformiga seotud muudatustele on uues lepingus põhjalikumalt reguleeritud
andmekaitse teemad. Põhjuseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta
määruse (EL) nr 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus) jõustumine 25. mail 2018. aastal. Euroopa Liidu
isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et kehtivad meetmed tuleb ajakohastada vastavalt
määruse nõuetele.
Muudes osades ei ole uus leping võrreldes kehtivaga oluliselt muutunud - muudatused on
terminoloogilised ja sõnastuslikud, eesmärgiga lepingut ajakohastada.
Lepingu üks sihtrühm on Eestis ja Kanadas elavad vanaduspensioniealised isikud, kes soovivad
teises riigis elades saada vanaduspensioni. Teine sihtrühm on toitjakaotuspensionile õigust
omavad isikud, kes soovivad teises riigis elades saada toitjakaotuspensioni. Kolmas sihtrühm on
teises riigis töötavad tööealised isikud.
Lepingu territoriaalse kohaldamisala suhtes on oluline välja tuua Kanada Quebec’i provintsi
puudutav erisus. Lepingu kohaldamisalas ei ole Quebec’i sissemaksetel põhinevat pensionikava.
Seega ei laiene lepingu kohaldatava õiguse sätted (artiklid 6-9) ettevõtetele, mille registreeritud
asukohaks on Quebec.
1
Lepingu alusel määratakse ja makstakse isikule vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni ka siis,
kui isik elab teise riigi territooriumil. Seega on Eestis elaval isikul võimalik saada oma Kanada
pensioni. Isik saab pensionitaotluse esitada elukohajärgsele pädevale asutusele (Eestis
Sotsiaalkindlustusamet). Kui isikul puudub pensioniõiguse tekkimiseks Eesti õigusaktidega
nõutud vajalik kindlustusperiood, mis Eesti vanaduspensioni puhul on 15 aastat, on lepingu
alusel võimalik Eesti kindlustusperiood liita Kanada kindlustusperioodiga. Sellisel juhul arvutab
kumbki lepingupool enda poolt makstava pensioni suuruse lähtudes proportsionaalsuse
põhimõttest – aluseks võetakse kogu kindlustusperioodi ja oma riigis omandatud
kindlustusperioodi suhe (rakendatakse nn pro rata põhimõtet).
Eesti suhtes on lepingu kohaldamisalas olevateks sotsiaalkindlustushüvitisteks vanaduspension
ja toitjakaotuspension. Lepingu kohaldamisalasse ei kuulu töövõimetuspensionid. Kuna
varasema lepingu alusel maksti ka töövõimetuspensione, siis on uuele lepingule sujuvaks
üleminekuks ning isikute huvide kaitseks igaks juhuks kokku lepitud üleminekusätted määratud
töövõimetuspensionide maksmiseks kuni määratud tähtaja lõpuni. Kehtiva lepingu alusel on
varasemalt makstud töövõimetuspensioni vaid ühele isikule ning hetkel ei ole ühtegi isikut,
kellele Eesti maksab töövõimetuspensioni. Lepingu kohaldamisalas on ka rahvapension, mille
määramisel võetakse arvesse Kanadas elamist.
Kanada puhul on lepingu kohaldamisalas üldistest maksudest finantseeritav vanaduskindlustuse
seaduse alusel makstav vanaduspension1 ja kohustuslikel sissemaksetel põhinev Kanada
pensionikava2.
Eesti Vabariik tegi Kanadale ettepaneku lepingut muuta 2015. aasta alguses. Kanada vastas
ettepanekuga sõlmida uus leping, kuna nemad soovisid mõningate väiksemate sisuliste
muudatuste kõrval muuta ka üldist keelekasutust.
1.2. Korralduse eelnõu ja seletuskirja ettevalmistaja
Korralduse eelnõu on ettevalmistatud Sotsiaalministeeriumis. Korralduse eelnõu ja seletuskirja
on koostanud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna
piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo (715 3478
[email protected]) ning Euroopa Liidu
ja väliskoostöö osakonna nõunikud Merle Malvet ja Elin Heinvee (mõlemad teenistusest
lahkunud). Mõjude hinnangu koostas analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo
(626 9712
[email protected]).
Lepingu eestikeelse versiooni on toimetanud ja selle vastavust ingliskeelsele lepingu versioonile
on kontrollinud vandetõlk Mariliis Soomäe. Korralduse eelnõu ja seletuskirja eestikeelne
versioon keeletoimetatakse peale kooskõlastamist eelnõude infosüsteemis.
Korralduse eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunikud Ethel Bubõr (626 9738
[email protected]) ja Nele Nisu (teenistusest lahkunud).
Leping põhineb Kanada tüüplepingul.
1
Ülevaade on kättesaadav https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp/old-age-security.html.
2
Ülevaade on kättesaadav https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp.html.
2
Lepingu muudatuste läbirääkimiseks kohtusid Eesti Vabariigi ja Kanada delegatsioonid ühel
korral 27.02-01.03.2018. Läbirääkimistel osalesid Eesti poolelt Sotsiaalministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti eksperdid. Läbirääkimisi jätkati kirjavahetuse
teel. Lõplikus lepingu tekstis jõuti kokkuleppele 20. juunil 2022. a toimunud veebikohtumisel.
1.3. Märkused
Korralduse eelnõul puudub seos muu menetluses oleva õigusakti eelnõuga. Korralduse eelnõu ei
ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Lepingu eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega isikuandmete kaitse
regulatsiooni osas (lepingu eelnõu artikkel 22).
Lepingu eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest välislepingu muutmine
kuulub hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikes 2 loetletud erandite hulka, mille puhul
ei ole väljatöötamiskavatsus vajalik.
Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustusleping on Eesti Vabariigi välisleping
välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 2 tähenduses. Leping on koostatud kolmes eksemplaris eesti,
inglise ja prantsuse keeles ning kõik keeleversioonid allkirjastatakse ja need omavad võrdset
õiguslikku jõudu. Koos lepinguga allkirjastatakse ka pädevate ministeeriumide vaheline
halduskokkulepe, mis on Sotsiaalministeeriumi ametkondlik välisleping ega vaja Vabariigi
Valitsuse heakskiitu. Halduskokkuleppe eelnõu on seletuskirjale lisatud (vt lisa 2).
Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktist 4 ja välissuhtlemisseaduse §-st 20 tuleb
käesolev välisleping ratifitseerida Riigikogus, kuna Eesti Vabariik võtab lepinguga endale
varalisi kohustusi. Lepingu ratifitseerimisega väljendab Eesti Vabariik rahvusvahelisel tasandil
oma nõusolekut lepingu siduvuse kohta. Välislepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu
vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides lepingu rakendamisega ei kaasne. Kui Eesti seadused
või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga, kohaldatakse
välislepingu sätteid.
2. Korralduse eesmärk ja lepingu eesmärgid
Korraldusega kiidab Vabariigi Valitsus heaks Eesti Vabariigi ja Kanada
sotsiaalkindlustuslepingu.
Lepingu muutmise eesmärk on viia sisse töövõimereformist tingitud muudatused ning lepingu
kooskõlla viimine 2018. aasta mais jõustunud uue Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusega. Kuna eelmine leping on sõlmitud 14 aastat tagasi, on lepingu teksti keeleliselt
mõlema riigi vajadustele vastavalt kaasajastatud.
Lepingu eesmärgid jäävad samaks:
(1) tagada isikute pensioniõigused liikumisel Eestist Kanadasse ja vice versa, säilitades samal
ajal kontrolli pensionide alusetute väljamaksete vältimiseks;
3
(2) määrata kindlaks, kumma riigi õigust kohaldatakse nende isikute töötasult makstavate
maksude ja maksete suhtes, kes on lähetatud tööle teise riiki.
Lepingu alusel on võimalik pensione teise riiki maksta. Kui isik on töötanud ja seega omandanud
pensioniõigusi kahe riigi territooriumil, on vajaduse korral võimalik lepingu alusel kahe riigi
kindlustusperioode liita.
Samuti võib isik esitada hüvitise taotluse oma elukohariigi asutuse kaudu teise riigi pensioni
saamiseks. Näiteks võib Eestis elav isik taotleda oma Kanada pensioni Sotsiaalkindlustusameti
kaudu ja vastupidi. Sotsiaalkindlustusamet edastab sellisel juhul isiku avalduse koos vajalike
dokumentidega Kanada pädevale asutusele (ja vastupidi). Pensioni määramiseks vahetavad riigid
andmeid isikute kindlustusperioodide ning surma kohta, samuti meditsiinilisi andmeid (Kanada
invaliidsuspensioni määramiseks). Selline andmevahetus vähendab isikute koormust andmete
esitamisel ning võimaldab vältida pensioni maksmist juhtudel, kus isikul puudub õigus pensioni
saada.
Pension makstakse isiku pangakontole.
Leping aitab tagada Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 10 ja 28 tulenevat õigust abile vanaduse
ja toitjakaotuse korral.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõuga kiidetakse heaks Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu.
Leping koosneb viiest osast ja 31 artiklist.
Selgitustes on lähtutud Eesti Vabariigi õigusnormidest. Sotsiaalministeeriumil puudub pädevus
tõlgendada Kanada õigusnorme.
Lepingu sisulised muudatused ja täpsustused:
1) Artikkel 1. Mõisted. Uuest lepingust on välja jäetud mõisted: elamine ja territoorium. Need
mõisted ei ole enam lepingu rakendamiseks vajalikud. Lisatud on andmekaitse sätete jaoks
vajalik mõiste „isikuandmed“.
2) Artikkel 2. Lepingu kohaldamisala, lõiked 1 ja 3. Lepingu kohaldamisala sõnastus on
viidud kooskõlla Eesti uuemate sotsiaalkindlustuslepingutega, kus ei loetleta kohaldamisalas
konkreetseid pensioniliike, vaid viidatakse üldiselt pensionikindlustust reguleerivatele
õigusaktidele. Samuti on välja toodud muude kehtivate lepingute põhimõte, et lepingut
kohaldatakse küll sotsiaalkindlustuse sissemaksete (sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse) suhtes, kuid see ei laiene peale pensionikindlustuse teistele
sotsiaalkindlustushüvitiste liikidele (nt ravikindlustushüvitis ja töötuskindlustushüvitis). Lõikes
3 täpsustatakse, millistel juhtudel laieneb leping uutele hüvitise saajatele või hüvitiste liikidele
ning millal toimub vastavatest õigusaktide muudatustest teavitamine.
3) Artikkel 5. Hüvitiste maksmine välisriiki, uued lõiked 2 ja 3. Teises lõikes on sätestatud
Kanada erisus, mille kohaselt vastavat hüvitist ei ekspordita, kui Kanada seadus seda ette ei näe.
Kehtivas lepingus on see Kanada erisus sätestatud artikkel 15 lõikes 3 (b). Eesti rahvapensioni
4
puudutab uus säte lõige, mis viitab rahvapensioni maksmisele Eesti õigusaktide kohaselt. Eesti
ei maksa rahvapensioni välismaal elavatele inimestele.
4) Artikkel 12. Eesti õigusaktide ja Kanada õigusaktide kohased perioodid, uus lõige 5. See
säte on kõigis teistes Eesti poolt sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingutes (nt Valgevene lepingus).
Säte reguleerib olukorda, kus isik on töötanud valdkonnas, mille pensioniõigused on sätestatud
eriseaduses (Eestis näiteks kaitseväeteenistuse seadus) või isik on töötanud tingimustes, mille
korral tekib õigus sooduspensionile soodustingimustel vanaduspensionide või väljateenitud
aastate pensionide seaduse alusel. Sooduspensioni saamiseks lepingupooled eri- ja
sooduskindlustusperioode ei liida. Kui isikul ei teki õigust sooduspensionile Eesti õigusaktide
alusel, võetakse need perioodid arvesse üldistel alustel pensioni määramiseks.
5) Artikkel 15. Kattuvad perioodid. See on Kanada ettepanekul lepingusse lisatud artikkel,
mille eesmärk on välistada olukord, kus lepingupooled maksavad isikule pensioni sama (kattuva)
kindlustusperioodi eest. Selline reegel on sätestatud ka teistes Eesti sõlmitud kahepoolsetes
sotsiaalkindlustuslepingutes ja riikliku pensionikindlustuse seaduses (nt § 28 lg 4 ja 5).
6) Artikkel 18 (varasema lepingu artikkel 17 lõige 2). Pensioniõiguse tuvastamise erisätted
Varasema lepingu artikkel 17 lõige 1 on uues lepingus sätestatud artiklis 19, sätte sisu ei ole
muutunud. Võrreldes varasema lepinguga on uus ainult lõige 2, mis sätestab, et
toitjakaotuspensioni makstakse vastavalt Eesti õigusaktides toodud reeglitele. Kehtiv RPKS § 20
lõige 8 sätestab, et kui isik saab mõne teise riigi vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni, siis
Eesti samaaegselt toitjakaotuspensioni ei maksa.
7) Artikkel 22. Uued isikuandmete kaitse sätted. Varasemas lepingus on isikuandmete
kaitsega seotud lepingupoolte kohustused reguleeritud ainult artikli 19 lõikes 3. 2018. aastal
jõustunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtete rakendamiseks ei ole see
säte piisav. Seetõttu töötasid Eesti ja Kanada eksperdid koostöös välja uued mõlemale riigile
sobivamad ja põhjalikumad sätted, mis tagavad ka kooskõla Euroopa Liidu nõuetega. Põhjalikum
ülevaade sätete sisust on esitatud lõigete kaupa alljärgnevates selgitustes.
8) Artikkel 29. Üleminekusätted on vajalikud varasemalt lepingult uuele lepingule sujuva
ülemineku tagamiseks.
Lepingu sisu artiklite kaupa:
Kehtiv Kanadaga sõlmitud sotsiaalkindlustusleping pärineb 2005. aastast ja selle juures ei olnud
väga põhjalikku seletuskirja. Seega selgitatakse järgnevalt lepingu artikleid sätete kaupa, kuigi
suur osa muudatustest on tehnilised ja sõnastuslikud. Eesmärk on lihtsustada lepingu rakendamist
ning tagada parem arusaamine ka neile inimestele, kellel tekivad lepingu alusel õigused
hüvitistele.
Lepingu I osa (artiklid 1 – 5) sisaldab üldisi sätteid: lepingus kasutatavate mõistete definitsioone,
lepingu esemeline ja isikuline kohaldamisala, võrdse kohtlemise põhimõtet ning hüvitiste
maksmist välisriiki.
Artikkel 1 sätestab lepingus kasutatavate mõistete tähendused. Võrreldes eelmise lepinguga on
uus mõiste „isikuandmed“.
5
Artikli 1 lõikes 1 on defineeritud järgmised mõisted: hüvitis, pädev võimuorgan, pädev asutus,
arvessevõetav periood, õigusaktid, isikuandmed.
„Hüvitis“ on lepingupoole õigusaktide alusel makstav pension või muu rahaline hüvitis, samuti
kõik nendega hüvitistega seotud lisahüvitised ja suurendused.
„Pädev võimuorgan“ on mõlema riigi puhul minister või ministrid, kes vastutavad riigisiseste
õigusaktide kohaldamise eest. Võimuorganite ametlikke nimesid pole lepingus sätestatud, kuna
need võivad aja jooksul muutuda. Lepinguga ei panda Eesti sotsiaalministrile uusi ülesandeid,
sest VVS § 49 lg 1 p 2 kohaselt vastutab minister ministeeriumi juhina muuhulgas põhiseaduse
ja ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste täitmise eest ning VVS § 49 lg 1 p 4
kohaselt valvab minister ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate
riigiasutuste ülesannete täitmise üle, samuti teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike
otsuste ja tegevuse üle. Lepingus ei defineerita pädevat võimuorganit mõiste „ministeerium“
kaudu, sest Kanadas on tegemist valitsuse vastava osakonnaga, mitte otsesõnu ministeeriumiga,
ehkki eesti keelde tõlgitakse valitsuse osakond sõnana „ministeerium“.
„Pädev asutus“ on Eesti puhul lepingu kohaldamisalas olevaid õigusakte rakendav asutus ehk
Sotsiaalkindlustusamet. Kanada puhul langeb mõiste „pädev asutus“ kokku mõistega „pädev
võimuorgan“. Konkreetseid tööülesandeid täidavad valitsuse osakonna Kanada teenistuse
rahvusvahelise koostöö üksus ja Kanada maksuameti õiguspoliitika direktoraat.
„Arvessevõetav periood“ on hüvitise saamise õiguse omandamiseks vajalik sissemakse-,
kindlustus- või elamisperiood. Tegemist on terminoloogilise erisusega, muudes sõlmitud
lepingutes on selle termini asemel kasutatud mõistet „kindlustusperiood“, erisus on tingitud
Kanada õigusterminoloogiast.
Eesti puhul on selleks periood, mida võetakse arvesse pensioniõiguse kindlaksmääramisel
kooskõlas Eesti riigisiseste õigusaktidega. Eesti puhul on arvessevõetavaks perioodiks töötamise,
sotsiaalmaksu maksmise või elamise periood. Töötamise perioodi võetakse arvesse kuni 31.
detsembrini 1998, sotsiaalmaksu maksmist võetakse arvesse alates 1. jaanuarist 1999 ja elamise
perioodi võetakse arvesse rahvapensionile õiguse tuvastamiseks.
Kanada puhul võetakse hüvitisele õiguse kindlaksmääramiseks aluseks üks järgmistest
perioodidest:
1) Kanada pensionikavasse tehtud sissemaksete periood või
2) Kanada pensionikava alusel töövõimetushüvitise maksmise periood või
3) elamisperiood vanaduskindlustuse seaduse alusel.
„Õigusaktid“ on lepingupoolte seadused ja muud õigusaktid, mis reguleerivad lepingu artiklis 2
nimetatud õigussuhteid, s.o. eelkõige otseselt pensioniõigusi ja tööjõumakse reguleerivad
riigisiseseid õigusaktid.
„Isikuandmed“ on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata
sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. See mõiste on kooskõlas isikuandmete
kaitse üldmääruse3 artiklis 4 sätestatud isikuandmete mõistega. Isikuandmete kaitse üldmääruses
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
6
sätestatud mõiste sisaldab ka näitlikku loetelu, milliste tunnuste alusel on isik otseselt või
kaudselt identifitseeritav (nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise
isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või
sotsiaalse tunnuse põhjal). Lepingus esitatud mõistes on see osa sätestatud üldisemalt „mistahes
kujul või vormis andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta“, sisaldades üldise
kirjeldusena ka meditsiinilisi andmeid.
Artikli 1 lõige 2 sätestab, et mõistetel, mida ei ole artiklis 1 defineeritud, on tähendus, mis neile
on antud lepingupoolte vastavates õigusnormides. See põhimõte oli ka eelmises lepingus. Eesti
puhul on hõlmatud näiteks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu andmekaitse üldmäärus ning
maksuvaldkonna õigusaktid.
Artikkel 2 sätestab lepingu esemelise kohaldamisala ehk õigusaktid, mille suhtes lepingut
kohaldatakse. Võrreldes kehtiva lepinguga ei määra Eesti uue lepingu alusel inimesele enam
töövõimetuspensioni.
Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel on lepinguga kaetud Eesti riiklik pensionikindlustus
v.a kohustusliku kogumispensioni väljamaksed. Riiklikeks pensionideks on RPKS-iga
reguleeritud vanaduspension ja toitjakaotuspension. Samuti kohaldatakse lepingut Eesti
sooduspensionidele. Sooduspensionideks on soodustingimustel vanaduspensionid, väljateenitud
aastate pensionid ning eripensionid. Kuivõrd RPKSiga on hõlmatud ka rahvapension, loetakse
ka seda riikliku pensionikindlustuse osaks ja seetõttu kuulub ka rahvapension lepingu
kohaldamisalasse.
Soodustingimustel vanaduspensionideks on RPKS-iga reguleeritud laste kasvatamise eest
makstav soodustingimustel vanaduspension ning soodustingimustel vanaduspensionide
seadusega reguleeritud soodustingimustel vanaduspension tervist kahjustavatel ja raskete
töötingimustega töödel.
Väljateenitud aastate pensionideks on väljateenitud aastate pensionide seadusega sätestatud
pensionid, mida on politseinike, vanglaametnike ja päästeteenistujate osas reformitud.
Lepinguga hõlmatud eripensionid on reguleeritud politsei- ja piirivalve seaduses,
kaitseväeteenistuse seaduses, prokuratuuriseaduses, kohtute seaduses, riigikontrolli seaduses,
õiguskantsleri seaduses, teatud Riigikogu koosseisu liikmete pensioni seaduses ning Vabariigi
Presidendi ametihüve seaduses. Eripensione on reformitud ning alates aastast 2020 kehtivad
kõikide eripensionide (v.a presidendi ametipension ja kaitseväeteenistuse töövõimetus- ja
toitjakaotuspension) suhtes vaid üleminekusätted. Uutel teenistusse astujatel õigust eripensionile
ei teki.
Seadused, mis Eesti Vabariigis reguleerivad kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust
käesoleva seletuskirja koostamise ajal, on järgmised:
riikliku pensionikindlustuse seadus;
avaliku teenistuse seadus;
Eestikeelsena kättesaadav internetis aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1528117352470&from=EN
7
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu
liikmete pensioni seadus;
kaitseväeteenistuse seadus;
kohtute seadus;
okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus;
politsei ja piirivalve seadus;
prokuratuuriseadus;
päästeteenistuse seadus;
riigikontrolli seadus;
soodustingimustel vanaduspensionide seadus;
Vabariigi Presidendi ametihüve seadus;
väljateenitud aastate pensionide seadus;
õiguskantsleri seadus.
Töövõimetuspensionid ei ole lepingu kohaldamisalas, sest töövõimereformi tulemusena
töövõimetust enam ei tuvastata ja töövõimetuspensione ei määrata. Töövõimetoetusele lepingut
ei laiendata, kuna õigus töövõimetoetusele ei sõltu väljateenitud kindlustusperioodist, vaid see
on seotud Eestis elamisega. Lisaks on õigus toetusele vähenenud töövõime korral seotud
aktiivsusmeetmetega, mida Kanadas elava isiku osas oleks võimatu kontrollida. Kuna 2005. aasta
veebruaris sõlmitud Kanada ja Eesti vahelise sotsiaalkindlustuslepingu kohaldamisalas olid ka
töövõimetuspensionid, kohaldatakse käesoleva lepingu üleminekusätteid (lepingu artikkel 29) ka
neile juhtudele, kus isikul on tekkinud õigus töövõimetuspensionile.4
Kohustusliku kogumispensioni maksmine tuleneb kogumispensionide seadusest ning vastab
Euroopa Liidu asjakohaste direktiivide nõuetele, nende maksmine välisriiki toimub vastavalt
direktiividele.
Lepingu reguleerimisalasse ei kuulu ka täiendav kogumispension (III sammas), sest tegemist
pole kohustusliku riikliku pensionikindlustusega5, vaid võimalusega saada pensionieas
täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele, nende pensionide välisriiki
maksmine toimub kindlustuslepingu alusel.
Artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel on lepingu kohaldamisalas Eesti õigusaktid, mis
reguleerivad sissemakseid sotsiaalkindlustussüsteemi, eesmärgiga vältida topeltmaksustamist
teises riigis töötamisel, samas tagades, et iga töötava isiku kohta tehtaks sissemakseid ühte
sotsiaalkaitsesüsteemi, mis tagab isiku õiguse sotsiaalkindlustusele.
Eesti poolt kohaldatakse lepingut nende õigusaktide suhtes, mis reguleerivad kohustuslikke
sotsiaalkindlustuse sissemakseid: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse (II
sammas) ja töötuskindlustusmakse. Eesti Vabariigis on neid makse ja makseid reguleerivad
seadused:
sotsiaalmaksuseadus;
kogumispensionide seadus;
töötuskindlustuse seadus.
4
vt täpsemalt seletuskirja osa artikkel 29 kohta.
5
Vaatamata sellele ei piira kogumispensionide seadus Eesti kogumispensionide väljamaksete tegemist teistesse
riikidesse. Kogumispensioni väljamakseid tehakse sõltumata elukohast tingimusel, et isik on osakuomanik ning ta
on jõudnud vanaduspensioniikka.
8
Artikkel 2 lõike 1 punkti a alapunktis iii on välistav säte, mille kohaselt leping laieneb üksnes
punkti a alapunktis i nimetatud hüvitiste maksmisele.
Kuigi Eestis kohaldub leping kõikidele sotsiaalkindlustuse sissemaksetele, kohaldub see
hüvitiste ekspordi ja arvessevõetavate perioodide liitmise osas ainult pensionidele. See tähendab,
et lepingu alusel ei maksta Kanadasse töötuskindlustushüvitisi, samuti ei liideta
töötuskindlustushüvitise saamiseks Eesti kindlustusperioodile Kanada kindlustusperioode.
Lepingu alusel ei ekspordita kohustuslikku kogumispensioni, väljamaksed tehakse isikuga
sõlmitud lepingu alusel.
Leping ei reguleeri ka isiku õigust ravikindlustusele.
Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktile 3 on kindlustatud isikuga võrdsustatud
isikuks muu hulgas isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni. Seega on ravikindlustusega
kaetud ka Eestis elav Kanada pensionär, kellel on vähemalt üheaastane Eesti
pensionikindlustusperiood ja kes saab käesoleva lepingu alusel Eestist pro rata pensioni või
rahvapensioni.
Ainult Kanadast lepingu alusel pensioni saaval isikul on võimalus sõlmida Eesti Haigekassaga
ravikindlustuse seaduse §-de 22-24 alusel nn vabatahtlik kindlustusleping, mille kohaselt
võrdsustatakse isik ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikuga. Haigekassaga lepingu
sõlmimisel tuleb Haigekassale tasuda kindlustusmakseid.
Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on igal isikul, kes viibib Eesti Vabariigi
territooriumil, ka Eestis elaval ainult Kanadast pensionit saaval isikul, õigus saada vältimatut abi.
Vältimatu abi on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi
edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva
tervisekahjustuse. Vältimatu abi tagatakse isikule Eesti Vabariigis sõltumata ravikindlustuse
olemasolust.
Kanadas on residentsuspõhine ravikindlustus (Medicare), mida täiendavad erakindlustuse
võimalused.
Artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt on Kanada puhul lepingu kohaldamisalas vanaduskindlustuse
seadus ning sellest tulenevad muud õigusaktid ning Kanada pensionikava ning sellest tulenevad
õigusaktid.6
Kanadas on kolmesambaline pensionisüsteem:
1) üldistest maksudest rahastatav residentsuspõhine vanaduskindlustus (Old Age Security);
2) sissemaksetel põhinev Kanada pensionikava (Pension Plan);
3) tööandjapensionid ning vabatahtlikel sissemaksetel põhinev erakindlustussüsteem.
Residentsuspõhise vanaduskindlustuse programmist makstakse täispensioni 65-aastastele ja
vanematele isikutele, kes on elanud Kanadas 40 aastat pärast 18-aastaseks saamist. Osalist
6
Täpsem info Kanada pensionisüsteemi kohta:
https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp.html
9
pensioni makstakse isikutele, kes on vähemalt 10 aastat pärast 18-aastaseks saamist Kanadas
elanud. Vanaduskindlustuse programmist makstavat pensioni eksporditakse tingimusel, et
pensionär on pärast 18-aastaseks saamist vähemalt 20 aastat Kanadas elanud.
Sissemaksetel põhinevat pensionikava rahastatakse töötajate, tööandjate ja füüsilisest isikust
ettevõtjate (edaspidi FIE) sissemaksetest. Täispensioni makstakse alates 65. aastast.
Eelpensionile saab jääda 60-aastaselt, sel juhul vähendatakse pensioni 0,6% iga kuu eest, mis
isikul jääb 65. aasta vanusest puudu.
Kanada tööandjapensione ning vabatahtlikel sissemaksetel põhinevat erakindlustussüsteemi
leping ei reguleeri.
Sissemaksel põhineva pensionikava osas on oluline märkida Quebeci provintsi erisust. Nimelt
on Quebecil eraldi pensionikava, mis ei kuulu lepingu kohaldamisalasse.
Artikli 2 lõike 2 alusel kohaldatakse lepingut ka õigusaktidele, millega muudetakse,
täiendatakse või liidetakse lepingu kohaldamisalasse kuuluvate õigusaktide sätteid.
Artikli 2 lõikest 3 tulenevalt kohaldatakse lepingut ka sellisetele õigusaktidele, millega
lepingupool näeb ette lepingu kohaldamisalas olevate õigussuhete valdkonnas uue
õigussubjektide ringi või kehtestab lepingu kohaldamisalaga samal eesmärgil makstavaid uusi
hüvitisi, kui asjakohase lepingupoole pädev võimuorgan ei teavita kirjalikult teise lepingupoole
pädevat võimuorganit muudatuse jõustumisest 6 kuu jooksul, et vastavad muudatused lepingule
ei laiene.
Kui õigusaktides muudatused teinud lepingupool ei teavita teist lepingupoolt, et leping ei laiene
muudatustele, laieneb lepingu kohaldamisala automaatselt uuetele õigusaktidele. Seega tuleb
vastava õigusakti riigisisesel menetlemisel otsustada, kas nimetatud õigusakt kuulub lepingu
kohaldamisalasse ning see otsus koos põhjendusega peaks seletuskirjas kajastuma. Tõenäoliselt
tuleb teise lepingupoolega suhelda ka juba enne õigusakti vastuvõtmist, sest otsustamiseks võib
olla vajalik nt teave selle kohta, kas teine pool vähendaks muudatuste jõustumisel oma poolt
makstavaid hüvitisi.
Artikkel 3 sätestab lepingu subjektide ringi. Selle sätte muudatused on sõnastuslikud, sisu ei ole
võrreldes eelmise lepinguga muutunud. Lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad Eestis või
Kanadas ja kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid.
Artikkel 4 sätestab lepingu subjektide võrdse kohtlemise põhimõtte lepingu rakendamisel. Selle
sätte muudatused on sõnastuslikud, sisu ei ole võrreldes eelmise lepinguga muutunud.
Artikkel 5 sätestab üldised hüvitiste ekspordi (teise riiki maksmise) reeglid. Võrreldes varasema
lepinguga on uued lõiked 2 ja 3. Lõike 2 põhimõtted olid eelmises lepingus sätestatud artikli 15
lõike 3 punktis b.
Artikli 5 lõige 1 sätestab põhimõtte, et üldjuhul ei tohi keelduda lepingu subjektile hüvitise
määramisest ja maksmisest põhjusel, et isik elab teise lepingupoole territooriumil. Erandid on
võimalikud, kui need on lepingus ette nähtud.
10
Lepingu alusel eksporditakse teise lepingupoole territooriumil elavale isikule nii neid pensione,
millele on õigus tuvastatud vaid riigisiseste õigusaktide alusel (näiteks täispension), kui ka neid
pensione, millele on õigus tuvastatud perioodide liitmise teel (nn pro rata pension).
Et kontrollida teise lepingupoole territooriumil elava inimese õigust pensionile, on vaja isiku
kohta andmeid teiselt lepingupoolelt. Andmete edastamine on reguleeritud nii lepinguga (artikkel
22), kui ka selle rakendamiseks sõlmitud kokkuleppega.
Artikli 5 lõikes 2 on sätestatud erand lõikest 1, mille kohaselt Kanada ekspordib üksnes teatud
tingimustel oma vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavaid isiku sissetulekust sõltuvaid
täiendavaid toetusi.
Artikkel 5 lõige 3 näeb ette, et Eesti rahvapensioni makstakse Eestist väljaspool viibivale isikule
üksnes siis, kui see on lubatud Eesti õigusaktides. Kehtiva RPKSi § 422 sätestab, et rahvapensioni
välisriiki ei maksta.
Lepingu II osa artiklid 6-9 reguleerivad kindlustajariigi (riik, kuhu tuleb teha sotsiaalkindlustuse
sissemakseid) kindlaksmääramist ja artiklid 10-11 teise riigi perioodide arvesse võtmist. Selle
osa sätted ei ole võrreldes eelmise lepinguga sisu osas muutunud, muudatused on sõnastuslikud.
Artiklitega 6-9 sätestatakse reeglid, mille alusel määratakse kindlaks, kumma riigi õigusaktide
alusel tuleb liikmesriigi territooriumil töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku
eest maksta sissemakseid.
Artikkel 6 muudatused on sõnastuslikud, sisu ei ole võrreldes eelmise lepinguga muutunud.
Üldreegli kohaselt kohaldatakse töötajale töökohariigi õigusakte. FIE-le, kes elab ühe
lepingupoole territooriumil ja töötab seal, või töötab mõlema lepingupoole territooriumil,
kohaldatakse elukohariigi õigusakte. Seega makstakse töötaja puhul lepingu kohaldamisalasse
kuluvad maksud töökohariiki ning FIE puhul tema elukohariiki. Töötaja ja füüsilisest isikust
ettevõtja, samuti töötamise ja füüsilisest isikust ettevõtja tegutsemise mõisteid ei ole lepingus
defineeritud, kohalduvad lepingupoole õigusaktid.
Leping laieneb kõigile nimetatud töötamise vormidele. Eelnevast tulenevalt kohaldatakse
käesolevat lepingut ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, FIE-dele ning äriühingu
juhatuse liikmetele.
Artikkel 7 sätestab, et töötaja teise riiki lähetamisel tuleb sissemakseid maksta selle lepingupoole
õigusaktide alusel, kust töötaja lähetusse saadeti. Selle sätte sisu ei ole võrreldes eelmise
lepinguga muutunud. Kehtiva lepingu alusel kasutati seda sätet praktikas väga vähe.
Lepingu kohaselt võib lähetus kesta maksimaalselt 60 kuud. Lepingupoolte kokkuleppel on
võimalik seda perioodi pikendada.
Kuna töötaja suhtes jäävad kehtima selle lepingupoole õigusaktid, kust ta lähetusse saadeti, tuleb
tema eest sotsiaalkindlustusega seotud maksed tasuda sellesse riiki. Eesti puhul tähendab see
seda, et sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset ja kohustusliku kogumispensioni makset
makstakse jätkuvalt Eestisse, kuigi töötaja on lähetatud kuni 60 kuuks Kanadasse.
11
Kahe riigi vahelisi lähetusi on olnud aastate jooksul paarkümmend. Aastatel 2013- 2021 on kolm
tööandjat Eestist Kanadasse lähetanud kokku 26 töötajat. Viimane lähetus Kanadast Eestisse oli
2014. aastal.
Praktikas toimub see nii, et Sotsiaalkindlustusamet väljastab tööandja nõudmisel tõendi, mis
ütleb, et töötaja suhtes jäävad kehtima Eesti sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid ja sellega
kaasneb maksete tasumise kohustus. Taotluse saab esitada veebi kaudu.
Tuleb lisada, et leping ei reguleeri riiki sisenemise ja riigis töötamise aluseid. Välismaalaste
Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid reguleerib
välismaalaste seadus (edaspidi VMS), mis kohaldub ka Eestisse kolmandatest riikidest lähetatud
töötajatele. VMS-is eristatakse ajutist Eestis viibimist ja lühiajalist töötamist ning Eestisse elama
ja tööle asumist elamisloa alusel. Välismaalasest töötaja tööle vormistamiseks on peamiselt kaks
alust – tööandja registreerib ajutist viibimisalust (nt viisa) omava välismaalase lühiajalise
töötamise või isik taotleb Politsei- ja Piirivalveametis elamisloa Eestis töötamiseks. Seisuga
august 2022 ei ole VMS-is sätestatud erisusi kolmandast riigist Eestisse lähetatud töötajatele.
Ainus erisus on sätestatud ettevõtjasisese üleviimise puhul, mille korral on välismaalasel
võimalik taotleda elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja
elamisluba on ette nähtud töötajale, kelle kolmandas riigis asuv tööandja saadab ettevõtjasisese
üleviimise raames tööle Eestisse ja Eestis paiknev äriühing kuulub äriühinguga samasse
kontserni või on äriühingu filiaal. Muid erisusi VMS kolmandast riigist lähetatud töötajatele ei
sätesta, mis tähendab, et neile kohalduvad VMS-is sätestatud üldised nõuded Eestis töötamise
kohta.
Seega antud lepingu alusel välja antud tõend Kanadast lähetatud töötajale ei anna alust Eestis
tööloa saamiseks.
Artikkel 8 sätestab avalike teenistujate suhtes kehtivad reeglid. Sätte sisu ei ole võrreldes
eelmise lepinguga muutunud.
Artikli 8 lõike 1 kohaselt rakendatakse lepingupoole diplomaatiliste esinduste ja
konsulaarteenistuste töötajate suhtes vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini
konventsiooni ja 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsiooni sätteid.
Eesti ühines diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga 21. oktoobril 1991. aastal ja Kanada
26. mail 1966. aastal.7
Konventsiooni artikli 33 alusel on diplomaatilise esinduse juht või esinduse diplomaatilise
personali hulka kuuluv töötaja ja teatud juhul ka koduabiline vabastatud asukohariigi
sotsiaalkindlustusest. Vabatahtlik osalemine asukohariigi sotsiaalkindlustussüsteemis on siiski
võimalik, kui see on asukohariigis lubatud. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artiklis
33 on ka sätestatud, et artikkel ei mõjuta ega takista kahe- ja mitmepoolsete
sotsiaalkindluslepingute sõlmimist.
Konventsiooni artikkel 34 sätestab, et diplomaatiline esindaja on vabastatud kõigist riiklikest,
piirkondlikest ning kohalikest isiku- ja varamaksudest ja -lõivudest. Artikli erandite hulgas ei ole
töötasult makstavaid makse ega makseid spetsiifiliselt nimetatud.
7
Kättesaadav: https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=III-3&chapter=3
(21.04.2017)
12
24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioon reguleerib konsulaarsuhteid. Eesti
ühines konventsiooniga 21. oktoobril 1991. aastal ja Kanada 18. juulil 1974. aastal.8
Sarnaselt diplomaatiliste suhete Viini konventsiooniga on ka konsulaarsuhete Viini
konventsiooni alusel konsulaarasutuse töötajad (konsulaarametnikud, nende perekonnaliikmed,
haldustöötajad ja abitöötajad) ja teatud juhul ka koduabilised (kui nad pole koha pealt tööle
võetud) vabastatud asukohariigi sotsiaalkindlustusest ja maksudest (konventsiooni artiklid 48 ja
49).
Välisministeeriumi praktika kohaselt lähetatakse diplomaatiline personal ning haldus- ja
abitöötajad asukohariiki ning nende palk, maksud ja sotsiaalkindlustuse sissemaksed tasutakse
endiselt Eestis.
Artikli 8 lõige 2 sätestab põhimõtte, et lepingupoole valitsuse palgatud isiku suhtes, kes
lähetatakse tööle teise lepingupoole territooriumile, jäävad kehtima lähetusse saatva
lepingupoole õigusaktid.
Artikkel 8 lõige 3 sätestab erandi lõigetest 1 ja 2, mis näeb ette, et kui lepingupoole saatkond
palkab tööle kohaliku elaniku, kes on teise lepingpoole resident, siis jäävad selle töötaja suhtes
kehtima tema elukohariigi õigusaktid.
Näiteks, kui Kanadas asuv Eesti saatkond palkab Kanada residendist autojuhi, jäävad tema suhtes
kehtima Kanada õigusaktid. Sama põhimõte toimib ka siis, kui Eestis asuv Kanada saatkond
palkab Eestis tööle kohalikust elanikust töötaja. Selle töötaja suhtes jäävad jätkuvalt kehtima
Eesti õigusaktid.
Sätte rakendamiseks on vajalik, et Kanada saatkond registreeriks end mitteresidendist tööandjana
vastavalt maksukorralduse seaduse § 18 lõike 1 punktile 7. Viini konventsioonist tulenevalt ei
pea tööandja töötaja palgalt tulumaksu maksma ning sel juhul peab töötaja ise tulumaksu tasuma.
Artikkel 9 jätab lepingupooltele võimaluse lahendada artiklites 6-8 sätestatud olukorrad
erandjuhtudel viidatud sätetes reguleeritust erinevalt, kui see on teatud isiku või isikute grupi
huvides. Samasugune erandite tegemise võimalus oli sätestatud ka eelmises lepingus.
Artiklid 10 ja 11 reguleerivad teise riigi perioodide arvestamist oma hüvitistele õiguse
kindlakstegemisel. Artikkel 10 puudutab Kanada hüvitistele kvalifitseerumise tingimusi ning
kindlustusperioodide arvestamist Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavate
hüvitiste arvutamiseks ning artikkel 11 reguleerib samu põhimõtteid Eesti rahvapensionile õiguse
tuvastamiseks. Need sätted oli ka eelmises lepingus samasisulised, ajakohastatud on ainult sätete
sõnastust.
Artikli 10 lõike 1 kohaselt võtab Kanada Eestis viibimise või elamise perioodid arvesse Kanadas
elamise perioodidena, kui isikule kohaldub sel perioodil Kanada pensionikava. Kanada
pensionikava kohaldumine tähendab sisuliselt seda, et selle isiku eest tehakse sel perioodil
sissemakseid Kanada pensioniskeemi. Kanada arvestab seda perioodi Kanadas elamise
perioodina ka selle isiku abikaasa või vabaabielukaaslase puhul, samuti isikuga kaasas olevate
8
Kättesaadav: https://treaties.un.org/pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=III-
6&chapter=3&lang=en.
13
ülalpeetavate puhul, kellele ei kohaldu Eesti õigusaktid töötamisest või FIE-na tegutsemist
tulenevalt.
Kui isikule kohaldatakse Kanadas viibimise või elamise ajal Eesti õigusakte, määrab Kanada
oma õigusaktide alusel kindlaks, kas seda perioodi loetakse Kanadas elamise perioodiks vastavalt
Kanada vanaduskindlustuse seadusele.
Artikli 10 lõige 2 täpsustab lõiget 1 ning näeb ette tingimuse, et isik jätkab pensionikavasse
sissemaksete tegemist töötamise või FIE-na tegutsemise tõttu.
Isikule kohaldatakse Kanadas viibimise või elamise ajal Eesti õigusakte üksnes juhul, kui isik
teeb sellel perioodil Eestis töötamise või FIE-na tegutsemise tõttu kohustuslikke sissemakseid
Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi.
Artikkel 11 reguleerib Eesti õigusaktide alusel rahvapensioni saamist ning sätestab, et kui isiku
suhtes kohaldatakse Eesti õigusakte Kanadas elamise ajal, võtab Eesti vastava perioodi arvesse
Eestis elamise perioodina. Sisuliselt on see võimalik lähetuse korral. See kehtib ka isikuga koos
Kanadas elava abikaasa kohta, kui abikaasa ei tööta ega tegutse FIE-na Kanadas.
Kui isiku suhtes kohaldatakse Eestis elamise ajal Kanada õigusakte, ei võta Eesti seda perioodi
arvesse Eestis elamise perioodina. Seda põhimõtet kohaldatakse ka isiku abikaasale, kui abikaasa
ei tööta ega tegutse FIEna Eestis.
Lepingu III osa (artiklid 12 – 19) reguleerivad kindlustusperioodide liitmist, pensioni saamise
tingimusi ja pensionide arvutamist.
Artikkel 12 reguleerib arvessevõetavate perioodide liitmise põhimõtteid ning pensioniõiguse
kindlaksmääramist.
Artikkel 12 lõige 1 reguleerib olukorda, kus isik ei ole ühe lepingupoole õigusaktide alusel
omandanud piisavat kindlustusperioodi pensioniõiguse tekkimiseks. Sellisel juhul võetakse
pensioniõiguste tuvastamiseks arvesse ka teises riigis omandatud arvessevõetav periood. Kumbki
riik arvestab arvessevõetava perioodi vastavalt oma õigusaktidele.
Täpsustatud on ka, et teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud periood võetakse arvesse
ainult juhul, kui see periood täielikult või osaliselt ei kattu teise lepingupoole õigusaktide alusel
omandatud perioodiga. Pädevad asutused vahetavad kattuvate arvessevõetavate perioodide
vältimiseks omavahel infot.
Arvessevõetavad perioodid liidetakse vaid juhul, kui isikul puudub lepingupoole pensioni
saamiseks vajalik minimaalne arvessevõetav periood. Kui arvesssevõetava perioodi nõue on
lepingupoole õigusaktide kohaselt täidetud, siis arvessevõetavaid perioode ei liideta.
Kumbki lepingupool arvutab pensioni suuruse lähtudes tema õigusaktide alusel omandatud
arvessevõetavast perioodist. Nt kui isik on töötanud Eestis 10 aastat ja Kanadas 10 aastat, siis
Eesti maksab isikule pensioni ainult Eestis töötatud 10 aasta eest (pro rata pension)9. Eestist
pensioni saamiseks on isikul vaja 15-aastast kindlustusstaaži. Antud näite puhul on isikul Kanada
ja Eesti perioodide liitmise tulemusena see nõue täidetud.
9
Näited Eesti seadusandluse alusel pro rata pensioni arvutamiseks on toodud artikli 19 selgituste juures.
14
Artikkel 12 lõige 2 sätestab, milliseid Eesti õigusaktide alusel omandatud perioode võtab
Kanada oma pensioni määramisel arvesse.
Artikli 12 lõike 2 punktist a lähtudes võtab Kanada vanaduskindlustusseaduse alusel
arvessevõetava perioodi kindlaksmääramiseks Kanada elamisperioodina arvesse Eesti Vabariigi
õigusaktide alusel omandatud vanaduspensioni aluseks oleva perioodi. See tähendab, et Kanada
loeb need perioodid, mille alusel isikule makstakse Eestis vanaduspensioni, Kanadas elamise
perioodideks. Näiteks, kui isikul on Kanadast pensioni saamiseks vajalik 20-aastane
elamisperiood ning tal on õigus saada Eestist 15-aastase pensionistaaži eest vanaduspensioni, siis
läheb see 15-aastane periood Kanada elamisperioodina arvesse Kanada
vanaduskindlustusseaduse alusel pensionile õiguse omandamiseks.
Artikli 12 lõike 2 punktist b lähtudes võtab Kanada pensionikava alusel toitjakaotuspensionile
õiguse kindlaksmääramiseks ühe kalendriaastase perioodina arvesse Eesti õigusaktide alusel
omandatud vähemalt 3-kuulist pensionistaaži toitjakaotuspensionile. Seega, kui isikul on
vähemalt 3-kuuline pensionistaaž toitjakaotuspensioni saamiseks Eestist, võetakse see periood
Kanada pensionikava alusel toitjakaotuspensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks arvesse
1-aastase perioodina.
Artikli 12 lõike 2 punktis c on sätestatud Kanada pensionikava alusel makstava
töövõimetushüvitise puhul perioodi arvestamise põhimõttena sama reegel, mis punktis b
toitjakaotuspensioni puhul. Seega, üheaastaseks arvessevõetavaks perioodiks Kanada
pensionikava alusel makstava töövõimetushüvitise puhul on vajalik, et isikul oleks omandatud
vähemalt 3 kuud pensionistaaži Eesti õigusaktide alusel.
Artikli 12 lõikes 3 sätestatakse, milliseid Kanada õigusaktide alusel omandatud perioode võtab
Eesti arvesse vanaduspensionile ja toitjakaotuspensionile õiguse kindlaksmääramiseks.
Artikli 12 lõike 3 punkti a kohaselt käsitletakse Eesti õigusaktide alusel arvessevõetava perioodi
kindlaksmääramiseks Eesti õigusaktide järgi arvesse võetava aastana kalendriaastat, mis loetakse
Kanada pensionikava alusel üheaastaseks sissemaksete tegemise perioodiks. Teisisõnu võtab
Eesti üheaastase perioodina arvesse Kanada pensionikava alusel üheaastase
sissemakseperioodina arvestatava perioodi.
Artikli 12 lõike 3 punkt b kohaselt võtab Eesti oma õigusaktide alusel arvessevõetava perioodi
kindlaksmääramiseks arvesse Kanada pensionikava alusel töövõimetushüvitise maksmise
perioodi tingimusel, et see periood ei kattu Kanada pensionikava alusel sissemaksete tegemise
perioodiga.
See on uus säte, mis peaks tooma õigusselgust ning täpsustama, kuidas võetakse arvesse Kanada
pensionikava alusel makstavaid töövõimetushüvitise perioode Eesti õigusaktide alusel
pensioniõiguse kindlaksmääramiseks. Säte on lisatud Kanada ettepanekul ja eesmärk on kasutada
neid perioode ainult õiguse kindlaksmääramisel, mitte hüvitise arvutamisel. Kanada
pensionikava alusel makstav töövõimetushüvitise periood ei tohi kattuda isiku
sissemakseperioodiga Kanada pensionikavasse. Tegemist on kindlustusperioodiga võrdsustatud
perioodiga, mida kasutatakse sotsiaalkindlustushüvitiste arvutamisel paljudes riikides.
Käesoleva sätte alusel saab Kanada töövõimetushüvitise maksmise perioode võtta arvesse Eesti
vanaduspensioni arvutamisel juhtudel, kus on vaja liita arvessevõetavaid perioode.
15
Artikkel 12 lõige 4 on samal kujul olemas ka kehtivas Kanada ja Eesti vahel sõlmitud
sotsiaalkindlustuslepingus. Siin reguleeritakse, milliseid Kanada kindlustusperioode võetakse
arvesse Eesti rahvapensioni saamise õiguse kindlaks määramiseks. Sätte kohaselt võetakse Eesti
rahvapensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel arvesse Kanada vanaduskindlustuse seaduse
alusel arvesse võetavaid elamisperioode. Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel tekib õigus
pensionile elamisperioodide alusel.
Neid pensione makstakse juhul, kui isikul ei teki õigust vanaduspensionile. Võrreldes muude
pensionidega näeb leping ette erisuse – seda pensioni ei maksta teises riigis elavale inimesele (ei
ekspordita)10. Samas teeb leping isikutele nende pensionide saamise soodsamaks, sest
kindlustusperioode, antud juhul elamisperioode, on võimalik teatud tingimustel liita.
RPKS § 22 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab vanaduspensioniealiseks saanud isik, kellel ei ole
õigust vanaduspensionile, olema rahvapensioni saamiseks Eestis elanud vähemalt viis aastat
vahetult enne pensioni taotlemist. Kui isik ei ole Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis
aastat elanud, liidetakse lepingu alusel tema Kanadas elamise perioodid. Minimaalse
kindlustusperioodi nõue on reguleeritud lepingu artiklis 14.
Artikkel 12 lõige 5 on Eesti eripensionide arvutamiseks vajalik uus säte. Selles reguleeritakse
olukorda, kus isik on töötanud valdkonnas, mille pensioniõigused on reguleeritud eriseaduses
(Eestis näiteks politseiteenistus, kohtunikud) või isik on töötanud tingimustes, mille korral tekib
õigus sooduspensionile (Eestis näiteks soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja
väljateenitud aastate pensionide seadus). Sooduspensioni saamiseks lepingupooled eri- ja
soodusperioode ei liida, need perioodid võetakse arvesse üldistel alustel pensioni määramiseks.
Näide: soodustingimustel vanaduspensionide seadus näeb ette, et isikul, kes on töötanud tervist
eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel ning kellel on vähemalt 20-aastane
pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, on õigus pensionile 10 aastat
enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist.
1) Kui isik on töötanud sellisel kutsealal 9 aastat Eestis ja 6 aastat Kanadas, siis tal õigust
sooduspensionile ei teki, kuna eristaaže ei liideta; isikul ei ole ka 20-aastast üldist pensionistaaži.
Isikul tekib õigus vanaduspensionile – Eesti maksab pensioni 9 pensionistaaži aasta eest.
2) Isik on omandanud Eestis 2 aastat üldist kindlustusperioodi ja on töötanud Eestis 10 aastat
tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel (eripensioni perioodid). Kui sellel
isikul on Kanadas omandatud vähemalt 8-aastat arvessevõetavat perioodi, siis mõlemas riigis
omandatud kindlustusperioodide liitmise tulemusena on tal täidetud 20-aastase
kindlustusperioodi nõue. Kui ta ei tööta enam soodustust andval kutsealal, saab ta Eestist 10
aastat enne üldist vanaduspensioniiga soodustingimustel vanaduspensioni, sõltumata sellest,
kummas riigis ta elab.
Säte on vajalik ka juhtudeks, kui on vajalik liita kolmandas riigis omandatud perioode.11
Artikkel 13 reguleerib olukorda, kus isik on töötanud ka mõnes muus riigis lisaks Kanadale ja
Eestile. See säte võimaldab võtta kindlustusperioodina arvesse ka kolmandas riigis omandatud
kindlustusperioode tingimusel, kui nii Kanadal kui Eestil on selle riigiga sotsiaalkindlustuse
alane kokkulepe, mis näeb ette kindlustusperioodide liitmise. See võimalus võib nt tekkida, kui
10
Vt selle kohta täpsemalt ka selgitusi artikli 5 kohta.
11
Kolmanda riigi perioodide liitmise regulatsioon on toodud artiklis 13.
16
Euroopa Liidu liikmesriigil on Kanadaga sotsiaalkindlustusleping. Sel juhul saab isiku selles
riigis omandatud perioodid pensioniõiguse tuvastamiseks staažide liitmisel arvesse võtta, kuna
Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja Eestile kohaldub seetõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
29. aprilli 2004 määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta,
mis samuti sätestab kindlustusperioodide liitmise põhimõtte.
Artikkel 14 reguleerib minimaalset perioodi, mida liidetakse teise riigi perioodidega ja mille eest
maksab üks lepingupool pensioni: selleks on aastane kindlustusperiood. Alla üheaastase
kindlustusperioodi eest pensioni ei arvestata ega maksta. Teine lepingupool võtab selle perioodi
pensioni määramisel ja maksmisel arvesse tingimusel, et koos selle perioodiga on isikul õigus
saada teise lepingupoole õigusaktide kohaselt pensioni.
Alla üheaastase kindlustusperioodi arvesse võtmise põhimõte on sarnane Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 29. aprilli 2004 määruse (EÜ) nr 883/200412 sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise kohta artiklis 57 sätestatuga.
Artikkel 15 on uus säte võrreldes seni kehtinud lepinguga. See sätestab, et perioodide kattumisel
võtab riik arvesse üksnes oma õigusaktide alusel omandatud perioodi.
Artikli eesmärk on vältida olukorda, kus mõlemad riigid maksavad sama arvessevõetava perioodi
eest pensioni. Arvessevõetavate perioodide kattumine võib tekkida seetõttu, et riikidel on erinev
pensionistaaži arvestus. Näiteks kui samal aastal on inimese eest makstud sotsiaalmaksu Eestisse
ja sama perioodi eest on näha töötamine Kanadas, siis Eesti pensioni suuruse arvutamisel
võetakse arvesse Eestis inimese eest makstud sotsiaalmaks ja jäetakse Kanadas töötamine
tähelepanuta.
Artiklis 16 sätestatud põhimõtted ei ole võrreldes varasema lepinguga muutunud. Säte reguleerib
Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavaid hüvitisi. Vanaduskindlustuse seaduse
alusel tekib isikul õigus saada täispensioni, kui tal on täitunud 40-aastane elamisperiood Kanadas
pärast 18. eluaastat. Õigus saada osalist pensioni tekib, kui isik on elanud pärast 18. eluaastat
vähemalt kümme aastat Kanadas. Vanaduskindlustusseaduse alusel eksporditakse pensioni
üksnes juhul, kui isik on elanud Kanadas 20 aastat pärast 18. aastaseks saamist. Kui inimese
elamisperiood Kanadas on lühem kui 20 aastat, eksporditakse pensioni ainult lühikese perioodi
jooksul (kuus kuud) pärast Kanadast lahkumist. Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel
määratud pensioni maksmist jätkatakse, kui isik asub uuesti Kanadasse elama. Seega teatud
perioodi jooksul mujal elamine ei too kaasa sellest pensionist ilmajäämist.
Artikli 16 lõike 1 alusel, kui isikul on vanaduskindlustuse seaduse alusel makstavale pensionile
või toetusele õigus üksnes lepingu liitmissätteid kohaldades, võtab Kanada pensioni või toetuse
suuruse arvutamisel arvesse üksnes Kanadas elamise perioodid. See tähendab, et Kanada maksab
sel juhul isikule pro rata pensioni, ehk seda osa pensionist, mis on Kanada elamisperioodiga
kaetud. Eesti kohta on sama põhimõte sätestatud lepingu artiklis 19, seletuskirjas on ka näited
Eesti õigusaktide alusel pro rata pensioni arvutamise kohta.
Artikli 16 lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse lõiget 1 ka isiku suhtes, kellel on õigus Kanada
täispensionile, kuid kellel ei ole täidetud pensioni eksportimise tingimusena Kanadas elamise
minimaalse perioodi nõue. Pensioni eksportimiseks peab isik olema elanud Kanadas vähemalt
12
Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et
17
20 aastat. Kui isikul ei ole see perioodinõue täidetud, saab ta kasutada teise riigi, antud juhul
Eesti, kindlustusperioode Kanada elamisperioodi nõude täitmiseks.13
Artikli 16 lõike 3 kohaselt ekspordib Kanada väljaspool Kanadat viibivale isikule
vanaduskindlustusseaduse alusel pensioni üksnes siis, kui lepingu liitmissätete kohaldamise
tulemusena on tema Kanadas elamise perioodid võrdsed Kanada vanaduskindlustuse seaduse
alusel nõutava minimaalse elamisperioodi nõudega, mis on vajalik Kanada pensioni ekspordiks
välisriiki. Seega, kui liitmise tulemusena on Kanadas elamise periood väiksem kui 20 aastat,
osalise pensioni puhul kümme aastat, ei ole isikul õigust saada väljaspool Kanadat elades Kanada
vanaduskindlustusseaduse alusel makstavat (elamispõhist) pensioni.
Artikkel 17 reguleerib Kanada Pensionikava alusel makstavaid hüvitisi. Ka see säte pärineb
varem kehtinud lepingust. Kanada Pensionikava on sissemaksepõhine pensioniskeem, millesse
panustavad töötajad, tööandjad ja FIE-d. Pensioniskeemi eesmärk on tagada osaliselt
asendussissetulek vanaduse, töövõimetuse või toitjakaotuse korral. Kõik töötajad ja FIE-d, kelle
sissetulek on piisav, on skeemiga kaetud ja teevad sellesse sissemakseid. Sissemakseid hakatakse
tegema 18-aastaselt, need lõpetatakse, kui isik jääb pensionile, saab 70-aastaseks või sureb.
Pensionikava alusel makstavat pensioni eksporditakse piiranguteta kõigisse maailma riikidesse.
Pensioni makstakse alates 65. eluaastast, eelpensionina 60. eluaastast. Pensionikava reeglite
kohaselt on pensioniõiguse tekkimiseks piisav ka üheaastane sissemakseperiood, mis on ka
pensioni eksportimise tingimuseks.
Artikli 18 lõike 1 regulatsioon oli ka varasemas lepingus. Selle kohaselt ei võta Eesti
edasilükatud vanaduspensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel arvesse hüvitisi, mida
makstakse Kanada õigusaktide alusel käesolevast lepingust tulenevalt või üksnes Kanada
õigusaktide alusel.
Artikli 18 lõige 2 on Eesti poolne täiendus uude lepingusse ning see sätestab, et Eesti maksab
toitjakaotuspensioni vastavalt oma riigisiseses õiguses sätestatule. Tegemist on õigusselgust
tagava sättega. Kehtiv RPKS § 20 lõige 8 sätestab, et kui isik saab mõne teise riigi vanadus-,
töövõimetus- või rahvapensioni, siis Eesti samaaegselt toitjakaotuspensioni ei maksa. See
põhimõte tuuakse ka lepingusse, sest kui leping seda ei reguleeriks, võiks tekkida küsimus, kas
kehtib seaduses sätestatud reegel. Kuna välislepingud on seadusega võrreldes ülimuslikud, võib
vastava lepingusätte puudumise korral tekkida olukord, kus seda seaduse sätet ei saakski
kohaldada.
Artikkel 19 sätestab pensionisummade arvutamise Eesti pensioni puhul. See säte oli samal kujul
ka varasemas lepingus.
Kui isiku õigus pensionile tekib üksnes liitmise tulemusena, arvutab Eesti pädev asutus
pensionisumma Eesti õigusaktide alusel võttes arvesse üksnes nende õigusaktide alusel täitnud
perioode. Sellisena arvutatud pension vastab nn pro rata põhimõttele. Pro rata põhimõte
tähendab, et iga asjasse puutuv riik maksab õigustatud isikule pensioni proportsionaalselt
vastavalt selles riigis omandatud arvessevõetavale perioodile.
Näide 1: vanaduspensioni suuruse arvutamine, kui isikul on Eestis ainult 31. detsembrini 1998
omandatud pensioniõiguslik staaž ja kindlustusstaaži ei ole. Näiteks, isikul on 12 aastat Eesti
Vabariigi territooriumil omandatud pensionistaaži ja 3-aastane Kanadas omandatud
13
Vt siia juurde selgitusi artikli 12 juures.
18
kindlustusperiood (ehk isikul ei ole vastavalt kummagi lepingupoole õigusaktidele vajalik
pensionistaaž täis). Sellisel juhul pensioniõiguse kindlakstegemiseks kindlustusstaažid
liidetakse. Eesti lähtub isikule pensioni määramisel sellest, et isikul on kahes riigis kokku
pensioniõiguslikku staaži vähemalt 15 aastat, mistõttu tekib isikul õigus saada Eesti pensioni.
Pensioni suurus arvutatakse antud juhul proportsionaalselt (pro rata põhimõte) vastavalt Eesti
Vabariigi territooriumil omandatud pensionistaažile. Sama põhimõtte järgi toimub ka Euroopa
Liidus pensionistaažide liitmine ja pensioni suuruse arvutamine. Eestis arvutatakse pensioni
suurus käesoleva seletuskirja koostamise ajal järgmiselt:
Baasosa suurus: 255,7562 eurot
Aastahinde väärtus: 7,718 eurot
Eesti kindlustusperiood: 12 aastat
Kanada kindlustusperiood: 3 aastat
Kokku kindlustusperiood: 15 aastat
Esmalt arvutatakse välja isiku teoreetiline vanaduspension, mis oleks isikul siis, kui ta oleks kogu
oma töötamise perioodi vältel ehk 15 aasta jooksul töötanud Eestis. Selleks korrutatakse
aastahinde väärtus kogu kindlustusperioodiga ja saadavale summale liidetakse baasosa suurus.
255,7562+ (7,718× 15) = 371,5262 eurot
Edasi arvutatakse tegelik Eesti pensioni suurus, mis vastab 12 kindlustusaastale:
371,5262 × 12 = 297, 22096 eurot
15
Antud näites on maksmisele kuuluv Eesti pensioni osa 297,22 eurot.
Kanada arvutab oma pensioni vastavalt Kanadas kehtivatele õigusaktidele ja käesolevale
lepingule.
Lepingu VI osa (artiklid 20 – 28) reguleerib lepingu rakendamisega seotud küsimusi ning
andmekaitse reegleid.
Artikkel 20 näeb ette rakenduskokkulepete sõlmimise ning lepingupoolte kohustuse määrata
kindlaks lepingu rakendamise eest vastutavad asutused.
Artikli 20 lõike 1 kohaselt võivad lepingupooled sõlmida mitu erinevat rakenduskokkulepet, mis
võivad hõlmata ka elektroonilise andmevahetuse korraldust.
Kehtiva lepingu juurde kehtib vastav rakenduskokkulepe, mis täpsustab rakendusasutuse
vahelise teabevahetuse ja menetluse reegleid. Uue lepingu alusel sõlmitakse sarnane kokkulepe,
kus määratakse kindlaks ka lepingu alusel vahetatavate andmete koosseis, sealhulgas
vahetatavate isikuandmete loetelu. Kokkuleppe eelnõu lisatud (vt lisa2).
Artikkel 21 sätestab üldised koostööpõhimõtted ja teabevahetuse. Igasugune vastastikune abi on
tasuta, välja arvatud, kui rakenduskokkuleppes on teistmoodi kokku lepitud. Lepingupooled
abistavad üksteist isiku õiguse hüvitisele kindlaksmääramiseks, mis hõlmab isiku
19
arvessevõetavate perioodide kohta info edastamist, samuti hüvitise arvutamiseks vajaliku muu
teabe edastamist.
Artikkel 22 reguleerib konfidentsiaalsusnõudeid ja isikuandmete vahetamist.
Käesoleva lepingu alusel edastavad riigid üksteisele lepingu täitmiseks vajalikku teavet. Osa
sellest teabest on isikuandmed, mida riikidel on vaja isikutele pensionide määramiseks ja
maksmiseks (isiku nimi, isikukood, elukoht jne). Isikuandmete kaitse üldmääruse 5. peatükk
reguleerib isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele
organisatsioonidele. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 44 sätestab, et töödeldavate või
pärast Euroopa Liitu mittekuuluvale kolmandale riigile edastamist töötlemiseks ette nähtud
isikuandmete edastamine võib toimuda ainult kooskõlas määrusega. Artikkel 45 näeb ette, et kui
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on teinud otsuse, et kolmas riik tagab isikuandmete
kaitse piisava taseme, võib sellisesse riiki andmeid edastada ilma täiendavate tingimusteta
(eriloata).
Käesoleva ajani on komisjon teinud isikuandmete kaitse piisava taseme otsuse väga üksikute
Euroopa Liitu mittekuuluvate kolmandate riikide suhtes. Kanada nende hulka ei kuulu.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 46 sätestab nõuded, mida tuleb järgida, kui puudub
komisjoni otsus piisava isikuandmete kaitse taseme kohta. Sellisel juhul võib isikuandmeid
kolmandale riigile edastada üksnes juhul, kui andmete edastaja on sätestanud asjakohased
kaitsemeetmed ning tingimusel, et isikule on tagatud võimalus tema õiguste rikkumise korral
kohtusse või sõltumatu andmekaitse institutsiooni poole pöörduda.
Varasemas lepingus reguleeris isikuandmete kaitset artikli 19 lõige 3, mis sätestas pooltele üldise
kohustuse tagada isikuandmete konfidentsiaalsus ning töödelda isikuandmeid üksnes lepingu
eesmärkide täitmiseks. Uue lepinguga reguleeritakse andmekaitse meetmed eraldi artiklis 22, mis
sätestab täpsemalt lepingupoolte õigused ja kohustused lepingu ja kehtivate õigusnormide
rakendamisel. Lepingu artikli 22 isikuandmete kaitse sätetes esitatud isikuandmete töötlemise
põhimõtted tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 5.
Lisaks lepingusätetele on Eesti koostanud Kanada jaoks andmekaitse küsimustiku, mille
vastustes Kanada kirjeldab ja tutvustab oma isikuandmete kaitse regulatsiooni ning selgitab,
milliseid nõudeid järgides tagatakse isikuandmete töötlemise turvalisus. Samuti kirjeldatakse
vastustes riigis kehtivaid andmesubjekti õigusi ning nende tagamiseks loodud kaitsemeetmeid.
Kanada vastused küsimustikule andmete töötlemise turvalisuse tagamise kohta on lisatud
käesoleva eelnõu seletuskirjale (vt lisa 1).
Isikuandmete töötlemiseks kasutatava Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) andmetele
on ISKE14 rakendamisega tagatud käideldavuse, konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse nõuded.
Isikutelt küsitakse vaid neid andmeid, mis on vajalikud vastava hüvitise määramiseks ja mida ei
ole võimalik registrite ristkasutuse tulemusel saada. Teistest registritest andmete saamisel on
sätestatud, et andmete ajakohasuse eest vastutab andmeandja. Kui on vajalik dokumentaalne
tõestus, esitab inimene ise vajalikud dokumendid. Lepingut ei kohaldata isiku suhtes
14
ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks
võetud Saksamaa BSI avaldatav infoturbe standard – IT Baseline Protection Manual. ISKE rakendamise eesmärk
on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi
ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavatele infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele
turvalisuse tagamiseks.
20
automaatselt, vaid see toimub isiku avalduse alusel. Seega toimub isiku andmete edastamine teise
riiki isiku teadmisel.
Artikli 22 lõikes 1 sätestatakse, et kumbki lepingupool rakendab oma riigis kehtivaid
õigusnorme isikuandmete töötlemisele. Sätte sõnastuses on kasutatud „legislation“ asemel
„applicable laws“, hõlmates selliselt isikuandmete kaitse üldmääruse regulatsiooni.
Samuti tuuakse välja lepingu rakendamisel (eesmärgi piirang) poolte poolt järgitavad
isikuandmete töötlemise põhimõtted15: konfidentsiaalsuse nõuete jälgimine, volitamata
juurdepääsu, kasutuse, avaldamise, muutmise ja kõrvaldamise eest kaitsmine; isikuandmete
terviklikuna turvalises asukohas säilitamine; teineteise viivitamata teavitamine vigadest, vigaste
isikuandmete viivitamata kustutamine või parandamine; isikuandmete kaitsega seotud võimaliku
ohu korral juhtumi uurimise ja vajalike meetmete kasutuselevõtt; isikule õiguse tagamine saada
teavet oma andmete kohta, edasikaebamise võimaluse tagamise kohustus; isikuandmetega seotud
toimingute registreerimine; teineteiselt saadud isikuandmete säilitamine ainult nii kaua, kui see
on vajalik lepingupoole õigusnormist tuleneva kohustuse täitmiseks.
Artikli 22 lõige 2 sätestab tingimused, millisel juhul tohib riik avaldada teiselt riigilt saadud
andmeid kolmandatele osapooltele: avaldamine on lubatud, kui see on vajalik lepingu
rakendamiseks ja kooskõlas poolte õigusaktidega või lubatud riigi muude õigusaktidega.
Artikli 22 lõige 3 sätestab erisuse lõikest 2, mille kohaselt ei või riik avaldada teiselt
lepingupoolelt saadud andmeid pensionide perioodide kohta kolmandatele riikidele artikli 13
rakendamisel. Artikkel 13 reguleerib kolmanda riigi perioodide arvesse võtmist. Sisuliselt tohib
perioodide arvestamisel anda teisele lepingupoolele ainult oma riigi kindlustusperioodide
andmeid. Eesti ei või andmeid Kanada kindlustusperioodide kohta avaldada näiteks Austraaliale,
kellega on samuti Eestil leping. Säte ei keela samas edastada kolmandale riigile andmeid, mida
isik on ise avaldanud ja soovinud edastada seoses pensioni taotlemisega (isikuandmed).
Artikli 22 lõige 4 volitab lepingupooli leppima kokku täpne isikuandmete loetelu. Isikuandmete
loetelu on lepingu rakendamiseks sõlmitava halduskokkuleppe lisas. Nimetatud
halduskokkuleppe tekstis saavutati Kanadaga kokkulepe koos põhilepingu tekstiga.
Artiklites 23 - 25 sätestatud reeglid olid samal kujul ka varasemas lepingus.
Artikke 23 näeb ette mõlema lepingupoole õigusaktide kohaldamiseks vajalike tõendite ja
dokumentide saamisel tasudest vabastamise või nende vähendamise, kui see on nii ühe
lepingupoole õigusaktides ette nähtud.
Lepingu artikkel vabastab isiku ka lepingu kohaldamiseks vajaliku ametliku dokumendi
autentsuse kinnitamisest diplomaatilise või konsulaarorgani poolt.
Artikkel 24 kohaselt võivad lepingupoolte asutused üksteisega vahetult suhelda lepingupoolte
ametlikes keeltes. Seega, kuigi ühiseks suhtluskeeleks on praegu kujunenud inglise keel, võivad
15
Isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lõike 1 punktid a-f ning täpsustused art 12, art 13, art 15, art 16, art 17 ja
art 18.
21
Kanada asjaomased asutused saata Eestisse ka prantsuskeelseid dokumente ja Eesti võib saata
Kanadasse eestikeelseid dokumente.
Artikkel 25 lõiked 1-2 reguleerib taotluse, teate või kaebuse esitamise päeva, mida peab ka teine
lepingupool arvestama, lõige 3 kohustab taotluse viivitamata edastama teisele lepingupoolele.
Artikli 26 lõikes 1 on sätestatud reegel, millises vääringus makstakse hüvitis. Varasemas
lepingus oli reegel, et lepingupool täidab lepingust tulenevaid kohustusi oma vääringus. Uues
lepingus on põhimõte, et Kanada maksab hüvitisi vabalt konverteeritavas vääringus ning Eesti
maksab hüvitisi eurodes.
Artikli 26 lõige 2 on sisuliselt sama, mis ka varasemas lepingus. See puudutab õigustatud
subjektidele väljamaksete tegemise tagamist olukorras, kus lepingupool kehtestab välismaal
elavate isikute suhtes finantstehingute piirangud.
Artikli 26 lõike 3 osas on täpsustatud, et selles sätestatud hüvitise maksmise sagedust puudutav
reegel kehtib Eesti suhtes. See oli nii ka varasema lepingu alusel, kuid ei olnud selge, et reegel
on vajalik ainult Eestile.
Artikkel 27 reguleerib vaidluste lahendamise põhimõtteid. Varasem leping nägi ette võimaluse
lahendada vaidlused vahekohtus. Kanada ettepanekul jäeti vahekohtu menetlus lepingust välja,
kuna praktikas ei ole seda kunagi vaja läinud. Praktikas on seni kõik vaidlused lahendatud
pädevate asutuste vahelises suhtluses. Üheski teises Eesti sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingus ei
ole samuti vahekohtu menetlust sätestatud.
Artikkel 28 sätestab võimaluse sõlmida ükskõik millise Kanada provintsiga sotsiaalkindlustust
puudutavaid kokkuleppeid, mis ei tohi aga olla lepinguga vastuolus. Säte ei kohusta kumbagi
riiki täiendavaid kokkuleppeid sõlmima, kuid annab selleks võimaluse. Selline säte on kõigis
Kanada sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingutes ja tuleneb Kanada põhiseaduslikust
riigikorraldusest, mille kohaselt on igal provintsil teatud autonoomia.
Näiteks võimaldab see säte vajadusel sõlmida Quebec’iga eraldi kokkuleppe, mis reguleerib
lähetustega seotud küsimusi ja menetlusi. Kuna aastate jooksul on Kanadast Eestisse ja Eestist
Kanadasse lähetatud töötajate arv olnud suhteliselt väike, siis ei ole seni ka vastavat
erikokkulepet Quebeciga sõlmitud, kuigi õigus selleks oli ka 2005. aastal Kanadaga sõlmitud
sotsiaalkindlustuslepingus.
Lepingu V osa (artiklid 29 - 31) käsitleb ülemineku- ja lõppsätteid.
Artikkel 29 reguleerib üleminekut varasemalt lepingult uuele.
Artikli 29 lõike 1 kohaselt asendab uus leping 2005. aasta lepingu.
Artikli 29 lõikest 2 tulenevalt säilib isiku õigus 2005. aasta lepingu alusel omandatud hüvitisele.
Lõige 2 on seotud sama artikli lõikega 8, mis reguleerib, kuidas jätkub Eesti
töövõimetuspensionide maksmine neile isikutele, kes said seda 2005. aasta lepingu alusel. Seega
tuleb neid sätteid käsitleda koos.
22
Artikli 29 lõige 3 sätestab, et hüvitise taotlus, mille menetlemine on uue lepingu jõustumise
hetkel pooleli, menetletakse lõpuni 2005. aasta lepingu sätete alusel, kui see annab isikule
soodsama tulemuse.
Artikli 29 lõige 4 näeb ette, et kindlustusperioodi, mis on täitunud enne uue lepingu jõustumist,
võetakse arvesse uue lepingu alusel hüvitise õiguse kindlaksmääramiseks. Seega ei lähe varem
täitunud arvessevõetavad perioodid inimese jaoks kaduma, vaid on aluseks uue lepingu alusel
õiguse kindlakstegemiseks.
Artikli 29 lõige 5 sätestab, et inimesel ei ole õigust saada lepingu alusel hüvitist lepingu
jõustumisele eelnenud aja eest, kui lepingupoole õigusaktid ei sätesta teisiti. Seega lepingu alusel
ei teki tagasiulatuvalt hüvitise saamise õigust.
Artikli 29 lõige 6 näeb ette, et isikul on õigus saada hüvitist, väljaarvatud ühekordse summana
maksatavat hüvitist, sündmuse eest, mis toimus enne lepingu jõustumist.
Artikli 29 lõige 7 puudutab lähetusi. Kui isik on lähetatud 2005. aasta lepingu alusel, siis lähetuse
periood kestab selle tähtaja lõpuni ning pärast uue lepingu jõustumist esitatud lähetuse tähtaja
pikendamisel võetakse arvesse neid lähetusperioode, mis on juba kasutatud 2005. aasta lepingu
alusel. Seega, kui isik lähetati kehtiva lepingu alusel teise riiki tööle neljaks aastaks, siis on
võimalik lähetuse perioodi pikendada uue lepingu alusel veel üheks aastaks, kuna uue lepingu
artikli 7 alusel on lähetuse maksimaalne periood 60 kuud ehk viis aastat.
Artikli 29 lõige 8 tagab ülemineku uuele lepingule, mille alusel Eesti töövõimetuspensione enam
ei maksta. Sättest tulenevalt jätkab Eesti töövõimetuspensioni maksmist isikutele, kellele see on
määratud 2005. aasta lepingu alusel, kuni töövõimetuspensioni maksmise perioodi lõpuni. Kui
isikule on määratud tähtajatu töövõimetuspension, makstakse seda kuni isik jõuab
vanaduspensioniikka. 2022. aasta juuli seisuga ei maksa Sotsiaalkindlustusamet Kanadasse
töövõimetuspensioni ühelegi isikule, kuid on võimalik, et selline juhtum tekib enne uue lepingu
jõustumist.
Artikkel 30 reguleerib lepingu kehtivust ja lõpetamist.
Artikli 30 lõike 1 kohaselt on leping tähtajatu. Kumbki lepingupool võib selle lõpetada igal ajal,
teatades sellest teisele poolele 12 kuud kirjalikult ette.
Artikli 30 lõike 2 kohaselt säilitab isik lepingu lõppemisel selle alusel omandatud õiguse
hüvitisele. Samuti jääb leping jõusse isiku suhtes, kes on taotlenud hüvitist enne lepingu
lõpetamist ja kellele oleks hüvitis määratud, kui lepingut poleks lõpetatud.
Artikli 30 lõige 3 käsitleb lepingu lõppemisel pooleliolevaid lähetusi. Enne lepingu lõpetamist
alanud lähetusele kohaldatakse lepingu artiklit 7 kuni lähetuse lõpuni.
Artikkel 30 lõige 4 käsitleb isikuandmete kaitsele esitatavate nõuete jätkuvat täitmist lepingu
kehtivuse lõppemisel. Lepingus sätestatud andmekaitse nõuded kehtivad kõigi vahetatud ja
säilitatavate andmete osas edasi ka sellisel juhul.
Artikkel 31 reguleerib lepingu jõustumist.
23
Lepingupooled teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu, kui lepingu jõustamiseks
vajalikud siseriiklikud õiguslikud menetlused on läbi viidud. Eesti jaoks on lepingu jõustumise
eelduseks lepingu ratifitseerimine Riigikogus. Leping jõustub neljanda kuu esimesel päeval
pärast seda kuud, mil saabus viimane teade siseriiklike menetluste lõpetamise kohta.
Leping on koostatud eesti, inglise ja prantsuse keeles ning kõik keeleversioonid on võrdse
õigusliku jõuga.
4. Korralduse eelnõu ja lepingu eelnõu terminoloogia
Korralduse eelnõus ei kasutata uusi termineid.
Lepingus kasutatavad mõisted on määratletud lepingu artikli 1 lõikes 1. Muid lepingus esinevaid
mõisteid kasutatakse kohaldatavates õigusaktides ja muus riigisiseses õiguses määratletud
tähenduses (artikli 1 lõige 2).
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Korralduse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
Lepingu eelnõu on Sotsiaalministeeriumi hinnangul kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu
koostamisel on arvestatud järgmiste ELi õigusaktide ja neis lubatud eranditega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004 määrus (EÜ) nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009 määrus (EÜ) nr 987/2009, milles
sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord;
3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010 määrus (EL) nr 1231/2010, millega
laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide
kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/679,
füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 punktist b on Euroopa Liidul
liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklist 48 on Euroopa Liidul õigus reguleerida liikmesriikide
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa
Parlament ja nõukogu vastu võtnud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse nr
883/2004 ja selle rakendusmääruse nr 987/2009.
Määrustega kehtestatakse sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühised eeskirjad ja põhimõtted, mida
peavad riigisiseste seaduste rakendamisel järgima kõik riigi ametiasutused, sotsiaalkindlustus-
asutused ja kohtud. Määrused ei asenda riigisiseseid sotsiaalkindlustussüsteeme ühe ühtse
Euroopa süsteemiga. Koordinatsioonimääruste eesmärk on tagada isikute vaba liikumine
Euroopa Liidu territooriumil.
Määrused sisaldavad nelja olulist põhimõtet. Esiteks on inimene üldreeglina kaitstud korraga
vaid ühe riigi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktidega. Teine oluline sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise põhimõte on isikute võrdne kohtlemine hüvitiste maksmisel. Kolmas põhimõte
24
on kindlustusperioodide liitmine. Neljandaks tagavad koordinatsioonimäärused hüvitiste
eksportimise määruste kehtivusalas olevate riikide territooriumil.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010 määrusega (EL) nr 1231/2010 (ELT L 344)16
kohaldatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 teatud tingimustel ka
kolmandate riikide kodanikele.
Nimetatud määrused ei takista liikmesriikidel (vastavalt oma pädevusele) sõlmimast kolmandate
riikidega kahepoolseid sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid. Sellised lepingud peavad siiski
vastama Euroopa Liidu esmasele õigusele.
25. mail 2018 rakendus Eesti suhtes isikuandmete kaitse üldmäärus, millest tulenevad riigile
isikuandmete töötlemise üldised põhimõtted ja kohustused isikuandmete kaitse tagamisel.
Nimetatud määrus reguleerib muuhulgas isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamise
nõudeid. Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamiseks peab riik sätestama asjakohased
kaitsemeetmed. Käesolevas lepingus on need sätestatud artiklis 22 ja artikli 30 lõikes 4.
6. Eelnõu mõju
Leping ei muuda sisuliselt oluliselt kehtivat lepingut, vaid täiendab seda. Lepingu
kohaldamisalast jäävad välja töövõimetuspensionid.
Kehtiv Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping reguleerib riiklike
pensionide, sh töövõimetuspensionide piiriülest määramist ja maksmist. Lepingu muutmise
vajadus tekkis Eesti töövõimereformiga, mille rakendamisega lõpetatakse töövõimetuspensioni
maksmine. Töövõimetuspensioni asemel makstakse teistel alustel ja tingimustel töövõimetoetust,
mis ei ole enam osa riiklikust pensionikindlustusest.
Seisuga 1. juuli 2022 ei maksa Sotsiaalkindlustusamet ühelegi inimesele Kanadasse
töövõimetuspensioni, mistõttu mõju pensioni saajatele puudub. Lepingu rakendamine ei mõjuta
ka riigiasutuste töökorraldust ega riigieelarvet.
Kehtiva lepinguga seotud menetluseks kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi
SKAIS1, seega lepingu rakendamisega täiendavat IT arenduskulu ei kaasne.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealast mõju võib hinnata madalaks, kuna andmete töötlemise eesmärk on sama ja
võimalike isikute arv keda see puudutab, on väike. Muudatuste tingis eelkõige õigusruumi
reform, mille tulemusena jäävad Kanadaga sõlmitava sotsiaalkindlustuslepingu kohaldamisalast
välja töövõimetuspensionid.
Kehtiva lepingu alusel vahetatakse andmeid valdavalt paberkandjal vastavalt
rakenduskokkuleppe lisas kinnitatud andmekoosseisudele. Lepingu muudatuste tulemusena
sõlmitakse uus rakenduskokkulepe, kuid andmete vahetamise protsesse endid sellega ei muudeta.
Kehtiva lepingu alusel on andmete töötlejaks Sotsiaalkindlustusamet, kelle põhiülesannete hulka
kuulub pensionide õiguse tuvastamine, määramine ja maksmine. Sotsiaalkindlustusameti jaoks
on tegemist igapäevase tööga, mille käigus järgitakse kehtestatud andmekaitse nõudeid.
Andmeid töödeldakse sotsiaalkaitse infosüsteemis SKAIS, mille põhimäärus sätestab
16
Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et.
25
andmekoosseisud. Andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus,
andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jne), mistõttu on tagatud nii organisatoorsed
kui tehnilised meetmed. Seega rakendab Sotsiaalkindlustusamet ka andmekaitse üldmääruse
artikli 25 nõudeid (lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamine).
Kehtiva lepingu alusel on andmeid vahetatud samadel eesmärkidel ja alustel, andmevahetusest
jääb välja töövõimetuspensionidega seotud andmete vahetamine. Seetõttu väheneb mõnevõrra
vahetatavate andmete maht. Isikute arv, keda andmevahetus puudutab, jääb alla saja.
Andmekaitsealast mõju võib kokkuvõtlikult hinnata väheseks.
7. Rakendusaktid
Korralduse rakendamiseks ei ole vaja riigisiseseid rakendusakte välja töötada.
Lepingu rakendamiseks ei ole vaja riigisiseseid rakendusakte kehtestada. Vastavalt lepingu
artikli 20 lõikele 1 sõlmivad lepingupooled lepingu rakendamiseks rakenduskokkuleppeid.
Rakenduskokkulepe on ametkondlik välisleping välissuhtlemisseaduse § 3 punkti 3 tähenduse,
mistõttu see ei kuulu Riigikogus ratifitseerimisele.
Lepingupoolte pädevad võimuorganid ja pädevad asutused võivad lepingu rakendamiseks
sõlmida ka muid vajalikke kokkuleppeid. Kokkulepete eesmärk on lihtsustada lepingupoolte
pädevate asutuste tööd, tagada lepingu ühtne rakendamine ning vältida vaidluste tekkimist.
8. Korralduse ja lepingu jõustumine
Korraldus jõustub allakirjutamisega vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõikele 5.
Vastavalt artiklile 31 jõustub leping neljanda kuu esimesel päeval pärast seda kuud, kui
lepingupooled kinnitasid diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikke teateid vahetades, et lepingu
jõustumiseks vajalikud õigustoimingud on tehtud. Ooteaeg enne lepingu jõustumist on vajalik,
et ette valmistada lepingu rakendamine.
Leping on tähtajatu.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu
heakskiitmine“ eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
26
20. JUUNI 2022
[EELNÕU]
EESTI VABARIIGI
JA
KANADA
VAHELINE
SOTSIAALKINDLUSTUSLEPING
EESTI VABARIIK (EDASPIDI EESTI)
JA
KANADA,
edaspidi pooled,
otsustanud tugevdada suhteid sotsiaalkindlustuse valdkonnas;
arvestades 21. veebruaril 2005. aastal Ottowas sõlmitud Eesti Vabariigi ja Kanada vahelist
sotsiaalkindlustuslepingut (2005. aasta leping);
võttes arvesse muudatusi oma vastavates õigusaktides alates 2005. aasta lepingu jõustumisest,
on kokku leppinud järgmises.
1
I OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
1. Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
hüvitis – poole õigusaktide alusel makstav pension või muu rahaline hüvitis ning
pensioni või muu rahalise hüvitise lisa või suurendamine;
pädev võimuorgan –
Eesti puhul Eesti õigusaktide kohaldamise eest vastutav minister või vastutavad
ministrid ja
Kanada puhul Kanada õigusaktide kohaldamise eest vastutav minister või
vastutavad ministrid;
pädev asutus –
Eesti puhul Eesti õigusakte kohaldav asutus ja
Kanada puhul pädev võimuorgan;
arvessevõetav periood –
Eesti puhul periood, mida võetakse arvesse pensioni saamise õiguse ja suuruse
kindlaksmääramisel Eesti õigusaktide kohaselt ja
Kanada puhul
a) sissemaksete tegemise periood, millega tehakse kindlaks pensioni
saamise õigus Kanada pensionikava alusel;
b) periood, mille vältel makstakse Kanada pensionikava alusel
töövõimetuspensioni või
c) elamisperiood vanaduskindlustusseaduse alusel;
õigusaktid – poole artiklis 2 loetletud õigusaktid;
isikuandmed – mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
(andmesubjekt) kohta vastavalt poolte õigusaktidele.
2. Käesolevas artiklis määratlemata mõistetel on poolte vastavates õigusaktides neile antud
tähendus.
2
Artikkel 2
Lepingu kohaldamisala
1. Lepingut kohaldatakse järgmiste õigusaktide suhtes:
a) Eesti puhul:
i) seadused, mis käsitlevad kohustuslikku riiklikku pensionikindlustust,
välja arvatud kohustusliku kogumispensioni väljamakseid käsitlevad
seadused;
ii) seadused, mis käsitlevad kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid;
iii) olenemata punkti a alapunktist ii, kohaldatakse lepingut ainult punkti
a alapunktis i nimetatud hüvitistele;
b) Kanada puhul:
i) vanaduskindlustuse seadus ja selle määrused;
ii) Kanada pensionikava ja selle määrused.
2. Lepingut kohaldatakse kõikide õigusaktide suhtes, millega muudetakse, täiendatakse,
ühendatakse või asendatakse lõikes 1 nimetatud õigusakte.
3. Lepingut kohaldatakse ka kõikide õigusaktide suhtes, millega pool näeb ette uue
hüvitisesaajate rühma või uue hüvitise, välja arvatud juhul, kui vastavaid muudatusi rakendav
pool on õigusakti jõustumisest alates kuue kuu jooksul teist poolt teavitanud, et leping ei
kohaldu uue hüvitisesaajate rühma või uue hüvitise suhtes.
Artikkel 3
Isikuline kohaldamisala
Pooled kohaldavad lepingut isikule, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud Eesti või Kanada või
mõlema poole õigusaktid ja muule isikule, kelle õigus hüvitist saada tuleneb poole õigusaktide
alusel eelmainitud isikult.
Artikkel 4
Võrdne kohtlemine
Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, tagab pool oma õigusaktide alusel artiklis 3 nimetatud
isikute võrdsed õigused ja kohustused.
Artikkel 5
Hüvitiste maksmine välisriiki
3
1. Kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti, ei vähenda, muuda, peata ega lõpeta pool artiklis 3
nimetatud isikule makstavat hüvitist üksnes põhjusel, et isik viibib teise poole territooriumil.
Pool maksab nimetatud hüvitist ka isiku teise poole territooriumil viibimise ajal.
2. Kanada puhul makstakse väljaspool Kanadat viibivale isikule toetust või lisa
miinimumsissetuleku tagamiseks üksnes vanaduskindlustusseaduses lubatud juhul.
3. Eesti puhul makstakse rahvapensioni väljaspool Eestit viibivale isikule ainult siis, kui
seda näevad ette Eesti õigusaktid.
II OSA
KOHALDATAVAID ÕIGUSAKTE KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 6
Üldsätted töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kohta
Kui artiklitest 7–9 ei tulene teisiti:
a) kohaldatakse poole territooriumil töötavale isikule antud töö suhtes üksnes selle poole
õigusakte;
b) füüsilisest isikust ettevõtjale, kes elab ühe poole territooriumil ja kes tegutseb
töötamise eesmärgil teise poole territooriumil või mõlema poole territooriumidel
korraga, kohaldatakse selle töö suhtes üksnes esimese poole õigusakte.
Artikkel 7
Lähetused
Kui töötaja, kellele kohaldatakse ühe poole õigusakte ja kes lähetatakse oma tööandja poolt
teise poole territooriumile, kohaldatakse selle töö suhtes üksnes esimese poole õigusakte nii,
nagu isik oleks töötanud vaid esimese poole territooriumil. Lähetuse pikendamiseks üle 60 kuu
on vajalik mõlema poole nõusolek.
Artikkel 8
Avalik teenistus
1. Lepingust sõltumata kohaldatakse 18. aprilli 1961. aasta diplomaatilisi suhteid käsitleva
Viini konventsiooni ja 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhteid käsitleva Viini konventsiooni
sotsiaalkindlustussätteid.
2. Teise poole territooriumile lähetatud avalikule teenistujale kohaldatakse selle teenistuse
suhtes teda lähetanud poole õigusakte.
3. Isikule, kes elab ühe poole territooriumil, ja töötab seal teise poole avaliku teenistujana,
kohaldatakse selle teenistuse suhtes esimese poole õigusakte, välja arvatud lõigetes 1 ja 2
nimetatud juhul.
4
Artikkel 9
Erandid
Pooled võivad vastastikusel kokkuleppel muuta artiklite 6 – 8 kohaldamist ükskõik millise isiku
või isikute rühma huvides.
Artikkel 10
Kindlustatus ja elamisperioodid Kanada õigusaktide alusel
1. Vanaduskindlustuse seaduse alusel hüvitist arvutades lähtutakse järgmistest asjaoludest:
a) kui isikule kohaldatakse Eestis viibimise või elamise ajal Kanada pensionikava või
Kanada provintsi üldist pensionikava, käsitletakse seda perioodi Kanadas elamise
perioodina; see kehtib ka isikuga koos elava abikaasa või elukaaslase või ülalpeetavate
kohta, kellele ei kohaldata Eesti õigusakte töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana
tegutsemise tõttu;
b) kui isikule kohaldatakse Kanadas viibimise või elamise ajal Eesti õigusakte, määrab
Kanada kindlaks, kas vanaduskindlustuse seaduse kohaselt käsitletakse seda perioodi
selle isiku ja isikuga koos elava abikaasa või elukaaslase või ülalpeetavate suhtes
Kanadas elamise perioodina.
2. Lõike 1 puhul kohaldatakse isikule:
a) Eestis viibimise või elamise perioodil Kanada pensionikava või Kanada provintsi
üldist pensionikava üksnes juhul, kui isik teeb selle perioodi vältel töötades või
füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes kavas ettenähtud sissemakseid;
b) Kanadas viibimise või elamise perioodil Eesti õigusakte üksnes juhul, kui isik teeb
selle perioodi vältel Eesti õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke sissemakseid
töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu.
Artikkel 11
Kindlustatus ja elamisperioodid Eesti õigusaktide alusel
Eesti õigusaktide kohase rahvapensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel arvestatakse
järgmisi asjaolusid:
a) kui isikule kohaldatakse Kanadas elamise ajal Eesti õigusakte, käsitletakse seda
perioodi Eestis elamise perioodina; see kehtib ka isikuga Kanadas koos elava abikaasa
kohta, kelle töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ei kohaldata
Kanada õigusakte;
b) kui isikule kohaldatakse Eestis elamise ajal Kanada õigusakte, ei käsitleta seda
perioodi Eestis elamise perioodina; see kehtib ka isikuga Eestis koos elava abikaasa
kohta, kelle töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ei kohaldata
Eesti õigusakte.
5
III OSA
HÜVITISI KÄSITLEVAD SÄTTED
1. PEATÜKK
PERIOODIDE LIITMINE
Artikkel 12
Eesti õigusaktide ja Kanada õigusaktide kohased perioodid
1. Kui isikul ei ole õigust saada hüvitist seetõttu, et sellel isikul ei ole ühe poole õigusaktide
alusel kogunenud piisavalt arvessevõetavaid perioode, määrab pool selle isiku õiguse hüvitisele
kindlaks arvessevõetavate perioodide ja lõigetes 2–4 nimetatud perioodide liitmise teel, nii et
need perioodid ei kattu.
2. Kanada õigusaktide alusel hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks:
a) Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel hüvitise saamise õiguse
kindlaksmääramiseks käsitletakse Eesti õigusaktide kohaselt arvessevõetavat
vanaduspensioni perioodi Kanadas elamise perioodina.
b) Kanada pensionikava alusel toitjakaotushüvitise saamise õiguse
kindlaksmääramiseks käsitletakse üheaastase arvessevõetava perioodina kalendriaastat
kui sellest vähemalt kolm kuud on Eesti õigusaktide kohaselt toitjakaotuspensionile
õiguse kindlaksmääramiseks arvessevõetav periood .
c) Kanada pensionikava alusel töövõimetushüvitise saamise õiguse
kindlaksmääramiseks käsitletakse üheaastase arvessevõetava perioodina kalendriaastat,
kui sellest vähemat kolm kuud on Eesti õigusaktide kohaselt vanaduspensionile õiguse
kindlaksmääramiseks arvessevõetav periood.
3. Eesti õigusaktide alusel vanadus- või toitjakaotuspensioni saamise õiguse
kindlaksmääramiseks:
a) käsitletakse Eesti õigusaktide alusel arvessevõetava aastase perioodina
kalendriaastat, mis Kanada pensionikava alusel on arvessevõetav sissemakseperiood;
b) käsitletakse Eesti õigusaktide alusel arvessevõetava perioodina Kanada
pensionikava alusel töövõimetushüvitise maksmise perioodi juhul kui see ei kattu
Kanada pensionikava alusel arvessevõetava sissemakseperioodiga.
4. Eesti õigusaktide alusel rahvapensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks käsitletakse
Kanada vanaduskindlustuse seaduse alusel arvessevõetavat elamisperioodi Eesti õigusaktide
alusel arvessevõetava perioodina.
5. Eesti võtab kindlal erialal ja teatavatel tingimustel töötamise ja teatavate teenuse osutamise
eest eripensioni saamise õiguse kindlaksmääramiseks arvesse ainult Eesti eripensione
reguleerivate õigusaktide alusel täitunud perioode. Eesti ei liida eripensioni saamise õiguse
kindlaksmääramiseks Kanada või kolmandate riikide seaduste alusel täitunud
arvessevõetavaid perioode. Kanada või artikli 13 kohaselt kolmandate riikide õigusaktide
6
alusel täitnud perioode võtab Eesti arvesse pensioniõiguse kindlaksmääramiseks üldistel
alustel.
Artikkel 13
Kolmanda riigi õigusaktide alusel täitunud perioodid
Kui isikul ei ole õigust saada hüvitist, sest isikul ei ole piisavalt artikli 12 kohaselt liidetavaid
poolte õigusaktide alusel arvessevõetavaid perioode, määravad pooled hüvitise saamise õiguse
kindlaks nende arvessevõetavate perioodide ja selle kolmanda riigi õigusaktide alusel täitunud
arvessevõetavate perioodide liitmise teel, kellega mõlemad pooled on sõlminud
sotsiaalkindlustuskokkulepped, milles nähakse ette perioodide liitmine.
Artikkel 14
Lühim liidetav periood
Kui poole õigusaktide alusel isiku täitunud arvessevõetavate perioodide kogukestus on väiksem
kui üks aasta ja kui need perioodid üksinda ei anna selle poole õigusaktide kohaselt isikule
õigust saada hüvitist, ei ole see pool kohustatud lepingu alusel maksma sellele isikule nende
perioodide eest hüvitist. Teine pool võtab need perioodid arvesse oma seaduste alusel isiku
pensioniõiguse kindlaksmääramiseks artiklite 12 ja 13 kohaselt.
Artikkel 15
Kattuvad perioodid
Kindlustusperioodide liitmiseks III osa, 1. peatüki alusel, kui arvessevõetav periood, mis on
täitunud ühe poole õigusaktide alusel, kattub perioodiga, mis on täitunud teise poole või
kolmanda riigi õigusaktide alusel, siis arvestab pool ainult neid kattuvaid perioode, mis on
täitunud tema õigusaktide alusel ning jätab arvestamata teise poole või kolmanda riigi
õigusaktide alusel täitunud kattuvad perioodid.
2. PEATÜKK
KANADA ÕIGUSAKTIDE ALUSEL MAKSTAVAD HÜVITISED
Artikkel 16
Vanaduskindlustuse seaduse kohaselt makstavad hüvitised
1. Kui isikul on vanaduskindlustuse seaduse alusel õigus saada pensioni või abiraha üksnes 1.
peatüki liitmissätete kohaldamisel, arvutab Kanada sellele isikule makstava pensioni või
abiraha summa, lähtudes üksnes Kanadas elamise perioodidest, mida võib arvesse võtta
kõnealuse seaduse kohaselt.
2. Lõiget 1 kohaldatakse ka väljaspool Kanadat viibivale isikule, kellel on Kanadas õigus saada
täispensioni, isegi juhul, kui isik ei ole Kanadas elanud minimaalse perioodi vältel, mis on
nõutav vanaduskindlustuse seaduse kohaselt väljapoole Kanadat pensioni maksmiseks.
7
3. Kanada maksab vanaduskindlustuspensioni Kanadast väljaspool viibivale isikule üksnes
juhul, kui selle isiku elamisperioodid on 1. peatüki sätete kohaselt liidetuna vähemalt võrdsed
minimaalse Kanadas elamise perioodiga, mis on nõutav vanaduskindlustuse seaduse alusel
väljapoole Kanadat pensioni maksmiseks.
Artikkel 17
Kanada pensionikava alusel makstavad hüvitised
Kui isikul on õigus saada hüvitist üksnes 1. peatüki liitmissätete kohaldamisel, arvutab Kanada
sellele isikule makstava hüvitise summa järgmiselt:
a) töötasuga seotud hüvitise osa määratakse kindlaks Kanada pensionikava alusel, lähtudes
üksnes selle kava alusel pensioniarvestusse kuuluvatest töötasudest;
b) hüvitise baasosa jagatakse proportsionaalselt, korrutades järgmised summad:
i) Kanada pensionikava alusel kindlaksmääratud hüvitise baasosa
ja
ii) murdarv, mis väljendab Kanada pensionikavasse tehtud sissemaksete perioodide
suhet selle hüvitise saamise õiguseks nõutava miinimumperioodiga. Selle murdarvu
väärtus ei või olla ühest suurem.
3. PEATÜKK
EESTI ÕIGUSAKTIDE ALUSEL MAKSTAVAD PENSIONID
Artikkel 18
Pensioniõiguse määramise erisätted
1. Edasilükatud vanaduspensioni saamise õiguse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse hüvitisi,
mida makstakse Kanada õigusaktide alusel, kas lepingust või üksnes Kanada õigusaktidest
tulenevalt.
2. Õigus Eesti toitjakaotuspensionile tekib Eesti õigusaktides sätestatud tingimustel.
Artikkel 19
Pensionisumma arvutamine
Kui isikul on õigus saada pensioni üksnes 1. peatüki liitmissätteid kohaldades, arvutab Eesti
pensionisumma oma õigusaktide alusel, võttes arvesse ainult neid perioode, mis on täitunud
nende õigusaktide alusel.
8
IV OSA
RAKENDUS- JA MUUD SÄTTED
Artikkel 20
Rakenduskokkulepped
1. Poolte pädevad võimuorganid või pädevad asutused sõlmivad rakenduskokkulepped, millega
kehtestatakse lepingu rakendamiseks vajalikud menetlused.
2. Poolte pädevad võimuorganid nimetavad rakenduskokkuleppes poolte pädevad asutused.
Artikkel 21
Teabevahetus ja vastastikune abi
1. Pool:
a) osutab teisele poolele isiku hüvitise saamise õiguse või hüvitise summa
kindlaksmääramiseks abi nii, nagu oleks tegu oma riigi õigusaktide kohaldamisega;
b) edastab teisele poolele viivitamata kogu teabe lepingu kohaldamiseks võetud
meetmete kohta või oma riigi õigusaktide muudatuste kohta, mis mõjutavad lepingu
rakendamist.
2. Lõike 1 punktis a nimetatud abi antakse tasuta, välja arvatud juhul, kui artikli 20 alusel
sõlmitud rakenduskokkuleppe sätted näevad ette teatud liiki kulude hüvitamist.
Artikkel 22
Isikuandmete kaitse
1. Lepingu ja õigusaktide rakendamiseks teevad pooled kooskõlas oma kohaldatavate
seadustega järgmist:
a) koguvad teineteiselt isikuandmeid;
b) avaldavad teineteisele isikuandmeid;
c) kasutavad teineteiselt saadud isikuandmeid;
d) säilitavad ja kaitsevad teineteiselt saadud isikuandmete konfidentsiaalsust;
e) kaitsevad teineteiselt saadud isikuandmeid loata juurdepääsu, kasutamise, avaldamise,
muutmise ja hävitamise eest;
f) võtavad mõistlikud meetmed täielike, õigete ja ajakohaste isikuandmete säilitamiseks
turvalises kohas;
g) teatavad teineteisele viivitamata, kui nad avastavad, et teineteisele avaldatud
isikuandmed on ebaõiged, muutunud või neid ei oleks tohtinud teineteisele avaldada,
ning vajadusel kustutavad või parandavad viivitamata saadud isikuandmed;
9
h) uurivad juhtumeid, mille puhul on alust arvata, et sündmused võivad seada ohtu
isikuandmete kaitse, ning võtavad vajalikud meetmed selliste sündmustega
tegelemiseks.
i) taotluse korral tagavad juurdepääsu isikuandmetele ning teabele nende kasutamise ja
avaldamise kohta isikule, kelle kohta isikuandmed käivad;
j) isiku taotluse korral parandavad tema ebaõiged isikuandmed;
k) tagavad isikule, kelle kohta isikuandmed käivad, otsuse läbivaatamise õiguse kohtus, kui
isikule keelatakse juurdepääs tema isikuandmetele või lükatakse tagasi tema
isikuandmete parandamise taotlus;
l) registreerivad isikuandmete teineteisele avaldamise kuupäeva, subjekti ja eesmärgi
ning
m) hävitavad teineteiselt kogutud isikuandmeid.
2. Pooled ei avalda teineteiselt saadud isikuandmeid ühelegi isikule või organile, välja arvatud
kui:
a) avaldamine toimub üksnes lepingu ja õigusaktide rakendamise eesmärgil ja on
kooskõlas poolte kohaldatavate seadustega või
b) avaldamine on nõutud või lubatud poolte kohaldatavate seaduste alusel.
3. Olenemata lõike 2 punktist b, ei avalda pooled artikli 13 kohaldamisel teineteiselt saadud
isikuandmeid kolmandale riigile, välja arvatud isikuandmeid, mille on edastanud ja mille
avaldamist on lubanud isik, kelle kohta isikuandmed käivad, või tema esindaja.
4. Pooled otsustavad lepingu rakendamiseks vajalikud isikuandmed artikli 20 kohaselt sõlmitud
rakenduskokkuleppes.
Artikkel 23
Tasudest vabastamine või nende vähendamine
1. Kui poole õigusaktides on ette nähtud isiku vabastamine kõigist või osadest seaduslikest,
konsulaar- või haldustasudest nende õigusaktide kohaldamiseks vajalike tõendite ja
dokumentide väljaandmisel, laieneb sama õigus ka teise poole õigusaktide kohaldamiseks
väljaantavatele tõenditele ja dokumentidele.
2. Lepingu kohaldamiseks vajaliku ametliku dokumendi puhul ei nõuta, et selle autentsust peab
kinnitama diplomaatiline või konsulaarorgan.
Artikkel 24
Suhtluskeel
10
Poolte pädevad võimuorganid ja pädevad asutused võivad üksteisega vahetult suhelda poolte
ametlikes keeltes.
Artikkel 25
Taotluse, teate või vaide esitamine
1. Kui taotlus, teade või vaie, mis on seotud hüvitise saamise õiguse või hüvitise suurusega
oleks tulnud esitada poole õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul selle poole pädevale
võimuorganile või pädevale asutusele, kuid mis esitatakse selle asemel sama tähtaja jooksul
teise poole pädevale võimuorganile või pädevale asutusele, loetakse see esitatuks esimese poole
pädevale võimuorganile või pädevale asutusele. Päeva, mil taotlus, teade või vaie esitatakse
teisele poolele, loetakse selle esimesele poolele esitamise päevaks.
2. Pooled käsitlevad poole õigusaktide kohase hüvitise saamise taotluse esitamise päeva teise
poole õigusaktide kohase vastava hüvitise saamise taotluse esitamise päevana, kui isik esitab
taotluse esitamisel teabe, millest nähtub, et arvessevõetavad perioodid on täitunud teise poole
õigusaktide kohaselt. Antud tingimust ei kohaldata, kui taotlus esitati enne 2005. aasta
kokkuleppe jõustumise kuupäeva või kui isik soovib edasi lükata teise poole õigusaktide kohase
hüvitise taotlemist.
3. Pool, kellele on vastavalt lõikele 1 või 2 esitatud taotlus, teade või vaie, edastab selle
viivitamata teisele poolele.
Artikkel 26
Hüvitiste maksmine
1. Kanada maksab hüvitisi oma õigusaktide alusel vabalt konverteeritavas valuutas kõigile
isikutele, kes elavad väljaspool tema territooriumi. Eesti maksab hüvitisi eurodes.
2. Kui pool kehtestab piiranguid valuutatehingutele või võtab muid seda laadi meetmeid,
millega piiratakse makseid, raha- või finantsinstrumentide ülekandeid isikutele, kes ei viibi
tema territooriumil, võtab see pool viivitamata sobivad meetmed, et tagada iga summa
väljamaksmine, mis lepingu kohaselt tuleb maksta artiklis 3 kirjeldatud isikutele, kes elavad
teise poole territooriumil.
3. Kui Eesti puhul isik nõuab, et talle makstaks lepingu alusel hüvitist muu sagedusega kui kord
kuus (kord kvartalis, poolaastas või aastas), maksab Eesti pädev asutus hüvitist vastava
sagedusega.
Artikkel 27
Erimeelsuste lahendamine
1. Poolte pädevad võimuorganid lahendavad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkivad
vaidlused kooskõlas lepingu eesmärgi ja põhimõtetega.
2. Pooled peavad viivitamata nõu küsimustes, mida ei ole lõike 1 kohaselt lahendatud.
11
Artikkel 28
Kanada provintsiga sõlmitavad lepped
Eesti võib sõlmida iga Kanada provintsiga Kanada provintsi pädevuses olevaid
sotsiaalkindlustusküsimusi käsitleva leppe, tingimusel et lepe ei ole käesoleva lepinguga
vastuolus.
V OSA
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 29
Üleminekusätted
1. Jõustumisel asendab leping asendab 2005. aasta lepingu, arvestades lõikes 2 sätestatut.
2. Isikule 2005. aasta lepingu alusel määratud hüvitise saamise õigus säilib, arvestades lõikes 8
sätestatut.
3. Hüvitise taotlus, mida ei ole käesoleva lepingu jõustumise kuupäevaks menetletud,
menetletakse vastavalt 2005. aasta lepingu sätetele juhul, kui see annab soodsama tulemuse.
4. Lepingu alusel hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramisel arvestatakse kõiki enne lepingu
jõustumist kogutud arvessevõetavaid perioode.
5. Ükski lepingu säte ei anna õigust saada hüvitist lepingu jõustumisele eelnenud aja eest, kui
poole õigus ei sätesta teisiti.
6. Enne lepingu jõustumist toimunud sündmuse puhul maksab Pool hüvitist, välja arvatud
ühekordset hüvitist.
7. Perioode, mille vältel töötajad viibisid lähetuses 2005. aasta lepingu alusel, võetakse arvesse
nende lõppemiseni kooskõlas lepinguga. Lähetuse pikendamise taotlustes, mis esitatakse pärast
lepingu jõustumist, võetakse arvesse neid lähetusperioode, mis on juba toimunud 2005. aasta
lepingu alusel.
8. Eesti jätkab enne käesoleva lepingu jõustumist määratud töövõimetuspensioni maksmist
kooskõlas 2005. aasta lepinguga kuni määratud töövõimetuspensioni tähtaja lõpuni või kui
invaliidsus- või töövõimetuspension on määratud tähtajatult, kuni isiku vanaduspensioniikka
jõudmiseni.
Artikkel 30
Kehtivus ja lõpetamine
1. Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Pool võib lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest
teisele poolele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu 12 kuud ette.
12
2. Lepingu lõpetamise korral säilib isikule lepingu alusel määratud õigus saada hüvitist. Leping
jääb kehtima kõikide isikute suhtes, kes esitavad hüvitise saamise taotluse enne lepingu
lõpetamist, kui lepingu jõusse jäämise korral oleks antud isikule määratud õigus saada hüvitist.
3. Kui pool lõpetab lepingu, jätkab pool artikli 7 kohaldamist enne lepingu lõpetamist alanud
lähetusele.
4. Kui pool lõpetab lepingu, jätkavad pooled lepinguga kaetud isikuandmete kaitsmist artikli
22 kohaselt.
Artikkel 31
Jõustumine
Mõlemad pooled teatavad teisele poolele diplomaatilise noodiga lepingu jõustumise eelduseks
olevate riigisiseste õiguslike menetluste läbiviimisest. Leping jõustub viimase noodi saamise
kuule järgneva neljanda kuu esimesel päeval.
SELLE KINNITUSEKS on oma valitsuste täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.
KOOSTATUD [kuupäev] [koht] kahes eksemplaris eesti, inglise ja prantsuse keeles; kõik
tekstid on võrdselt autentsed.
EESTI VABARIIGI nimel KANADA nimel
13
JUNE 20, 2022
[DRAFT]
AGREEMENT ON SOCIAL SECURITY
BETWEEN
THE REPUBLIC OF ESTONIA
AND
CANADA
THE REPUBLIC OF ESTONIA (HEREINAFTER “ESTONIA”)
AND
CANADA,
hereinafter referred to as “the Parties”,
RESOLVED to further strengthen the relations between them in the field of social
security,
NOTING the Agreement on Social Security between the Republic of Estonia and
Canada, done at Ottawa on 21 February 2005 (the “2005 Agreement”), and
TAKING INTO ACCOUNT the changes in their respective legislation since the
entry into force of the 2005 Agreement,
HAVE AGREED as follows:
PART I
GENERAL PROVISIONS
Article 1
Definitions
1. For the purposes of this Agreement:
“benefit” means, for a Party, any pension or other cash benefit that is payable
under the legislation of that Party and includes any supplements or increases to
that pension or cash benefit;
“competent authority” means:
for Estonia, the Minister or Ministers responsible for the application of
the legislation of Estonia; and
for Canada, the Minister or Ministers responsible for the application of
the legislation of Canada;
“competent institution” means:
for Estonia, the institution responsible for the application of the
legislation of Estonia; and,
for Canada, the competent authority;
“creditable period” means:
for Estonia, a period that is recognized for the determination of the
right to a pension and its amount in accordance with the legislation of
Estonia; and,
for Canada,
(a) a period of contribution used to acquire the right to a pension
under the Canada Pension Plan;
(b) a period during which a disability pension is paid under the
Canada Pension Plan; or
(c) a period of residence under the Old Age Security Act,
“legislation” means, for a Party, the acts and regulations referred to in
Article 2;
“personal data” means subject to the Parties’ respective laws, any information,
relating to an identifiable person that is recorded in any form.
2
2. A term that is used in this Agreement that is not defined in this Article has the
meaning assigned to it in the Parties’ respective laws.
Article 2
Legislative Scope
1. This Agreement applies to the following legislation:
(a) for Estonia:
(i) the acts and regulations governing the compulsory state pension
insurance except the payments from mandatory funded
pensions;
(ii) the acts and regulations governing the payment of compulsory
social security contributions;
(iii) notwithstanding sub-paragraph (a)(ii), this Agreement only
applies to the benefits referred to in sub-paragraph (a)(i);
(b) for Canada:
(i) the Old Age Security Act and its regulations; and,
(ii) the Canada Pension Plan and its regulations.
2. This Agreement applies to any laws that amend, supplement, consolidate, or
supersede the legislation referred to in paragraph 1.
3. This Agreement also applies to any laws that extend the legislation of a Party
to include a new category of persons or to include a new benefit unless the
Party that implements the changes advises the other Party, within six months
of the entry into force of those laws, that this Agreement does not apply to that
new category of persons or to that new benefit.
Article 3
Personal Scope
Each Party shall apply this Agreement to a person who is or who has been subject to
the legislation of Estonia or Canada, or of both Parties, and to any other person who
derives eligibility for a benefit from that first person under the legislation of a Party.
3
Article 4
Equality of Treatment
Unless otherwise provided in this Agreement, a Party shall ensure that a person
described in Article 3 is treated equally in regards to rights and obligations under the
legislation of that Party.
Article 5
Export of Benefits
1. Unless otherwise provided in this Agreement, a Party shall not reduce, modify,
suspend, or cancel a benefit payable to a person described in Article 3, based only
on the fact that the person resides in the territory of the other Party. A Party shall
pay that benefit when that person resides in the territory of the other Party.
2. For Canada, an allowance or a guaranteed income supplement is payable to a
person who is outside Canada only if it is permitted by the Old Age Security Act.
3. For Estonia, a national pension is payable to a person who is outside Estonia only
if it is permitted by its legislation.
PART II
PROVISIONS CONCERNING THE APPLICABLE LEGISLATION
Article 6
General Rule for Employed and
Self-Employed Persons
Subject to Articles 7 to 9:
(a) an employed person who works in the territory of a Party is, in regard
to that work, subject only to the legislation of that Party;
(b) a self-employed person who resides in the territory of a Party and who
works for his or her own account in the territory of the other Party or in
the territories of both Parties is, in regard to that work, subject only to
the legislation of the first Party.
Article 7
Detachments
If an employed person who is subject to the legislation of a Party is detached by its
employer to work in the territory of the other Party, that person is, in regard to that
4
work, subject only to the legislation of the first Party, as if that person’s work was
performed in the territory of the first Party. The consent of both Parties is required to
extend the detachment beyond a period of 60 months.
Article 8
Government Employment
1. The social security provisions of the Vienna Convention on Diplomatic
Relations of 18 April 1961 and the Vienna Convention on Consular Relations
of 24 April 1963 continue to apply, notwithstanding this Agreement.
2. A person who is employed by the government of a Party and who is detached
by that Party to work in the territory of the other Party is subject only to the
legislation of the first Party in regard to that employment.
3. Except as provided in paragraphs 1 and 2, a person who resides in the territory
of a Party and who is employed in that territory by the government of the other
Party is subject only to the legislation of the first Party in regard to that
employment.
Article 9
Exceptions
The Parties may jointly consent to modify the application of Articles 6 to 8 in the
interest of any person or category of persons.
Article 10
Coverage and Residence under the Legislation of Canada
1. For the purpose of calculating a benefit under the Old Age Security Act:
(a) if, during any period of presence or residence in Estonia, a person is
subject to the Canada Pension Plan or to a comprehensive pension
plan of a province of Canada, Canada shall consider that period to be a
period of residence in Canada for that person; Canada shall also
consider that period to be a period of residence in Canada for that
person’s spouse or common-law partner and dependents who
accompany that person and who are not subject to the legislation of
Estonia by reason of employment or self-employment;
5
(b) if a person is subject to the legislation of Estonia during any period of
presence or residence in Canada, Canada shall determine if that period
for that person, and for that person’s spouse or common-law partner
and dependents who accompany that person, is considered a period of
residence in Canada in accordance with the provisions of the Old Age
Security Act.
2. For the purpose of paragraph 1:
(a) Canada shall consider that a person is subject to the Canada Pension
Plan or to the comprehensive pension plan of a province of Canada,
during a period of presence or residence in Estonia only if during that
period, that person makes a contribution pursuant to the plan by reason
of employment or self-employment;
(b) Canada shall consider that a person is subject to the legislation of
Estonia during a period of presence or residence in Canada only if
during that period that person makes a compulsory contribution
pursuant to that legislation by reason of employment or self-
employment.
Article 11
Coverage and Residence under the Legislation of Estonia
For the purpose of determining eligibility for a national pension under the legislation
of Estonia:
(a) if a person is subject to the legislation of Estonia during any period of
residence in Canada, Estonia shall consider that period as a period of
residence in Estonia for that person as well as for that person’s
accompanying spouse who resides with that person and who is not
subject to the legislation of Canada by reason of employment or self-
employment;
(b) if a person is subject to the legislation of Canada during any period of
residence in Estonia, Estonia shall not consider that period as a period
of residence in Estonia for that person as well as for that person’s
accompanying spouse who resides with that person and who is not
subject to the legislation of Estonia by reason of employment or self-
employment.
6
PART III
PROVISIONS CONCERNING BENEFITS
CHAPTER 1
TOTALIZING
Article 12
Periods under the Legislation of Estonia and Canada
1. If a person is not eligible for a benefit because that person does not have
sufficient creditable periods under the legislation of a Party, that Party shall
determine the eligibility of that person for that benefit by totalizing the
creditable periods and the periods specified in paragraphs 2 through 4, if those
periods do not overlap.
2. To determine eligibility for a benefit under the legislation of Canada:
(a) under the Old Age Security Act, Canada shall consider a creditable
period for purposes of an old-age pension under the legislation of
Estonia as a period of residence in Canada;
(b) under the Canada Pension Plan, Canada shall consider for a survivor
benefit a calendar year that includes at least three months of creditable
periods for the purpose of a survivor’s pension under the legislation of
Estonia as one year that is creditable under the Canada Pension Plan.
(c) under the Canada Pension Plan, Canada shall consider for a disability
benefit a calendar year that includes at least three months of creditable
periods for the purpose of an old-age pension under the legislation of
Estonia as one year that is creditable under the Canada Pension Plan.
3. To determine eligibility for an old-age or survivor’s pension under the
legislation of Estonia:
(a) Estonia shall consider a calendar year that is a period of contribution
under the Canada Pension Plan as one year that is creditable under the
legislation of Estonia;
(b) Estonia shall consider a period during which a disability benefit is paid
under the Canada Pension Plan as a creditable period under the
legislation of Estonia, provided that the period of payment of the
disability benefit does not overlap with a period of contribution under
the Canada Pension Plan.
7
4. To determine eligibility for a national pension under the legislation of Estonia,
Estonia shall consider a period of residence under the Old Age Security Act as
a creditable period under the legislation of Estonia.
5. To determine eligibility for a special pension in the case of working in a
certain area of specialty, in certain conditions, or in special services of Estonia,
Estonia shall take into account only the periods completed under the legislation
governing special pensions of Estonia. Estonia shall not totalize creditable
periods completed under the legislation of Canada or a third State to determine
eligibility for a special pension of Estonia. Estonia shall use creditable periods
under the legislation of Canada or, in accordance with Article 13, a period
completed under a program of a third State to determine the eligibility for a
pension on a general basis.
Article 13
Periods completed under the Program of a Third State
If a person is not eligible for a benefit because that person does not have sufficient
creditable periods under the legislation of either Party, totalized in accordance with
Article 12, the Parties shall determine the eligibility of that person for that benefit by
totalizing these creditable periods and periods completed under the program of a third
State to which both Parties are bound by social security agreements that provide for
the totalizing of periods.
Article 14
Minimum Period to be Totalized
If the total of the creditable periods completed by a person under the legislation of a
Party is less than one year and if that person is not eligible for a benefit under the
legislation of that Party based only on those creditable periods, then that Party is not
required to pay a benefit to that person for those periods. The other Party shall,
however, take into account those creditable periods to determine whether that person
is eligible for a benefit under its legislation in accordance with Articles 12 and 13.
Article 15
Overlapping Periods
For the purpose of totalizing under Part III, Chapter 1, if a creditable period that has
been completed by a person under the legislation of a Party overlaps with a creditable
period that has been completed by that person under the legislation of the other Party
or under the program of a third State, each Party shall consider the overlapping period
that has been completed by that person under its own legislation and shall exclude the
overlapping period that has been completed by that person under the legislation of the
other Party and under the program of a third State.
8
CHAPTER 2
BENEFITS UNDER THE LEGISLATION OF CANADA
Article 16
Benefits under the Old Age Security Act
1. If a person is eligible for a pension or an allowance under the Old Age Security
Act based only on the totalizing provisions of Chapter 1, Canada shall
calculate the amount of the pension or allowance payable to that person based
only on the periods of residence in Canada that are considered under that Act.
2. Paragraph 1 also applies to a person outside Canada who is eligible for a full
pension in Canada even if that person has not resided in Canada for the
minimum period required by the Old Age Security Act for the payment of a
pension outside Canada.
3. Canada shall pay an Old Age Security pension to a person who is outside
Canada only if that person’s periods of residence, totalized in accordance with
Chapter 1, are at least equal to the minimum period of residence in Canada
required by the Old Age Security Act for the payment of a pension outside
Canada.
Article 17
Benefits under the Canada Pension Plan
If a person is eligible for a benefit based only on the totalizing provisions of Chapter
1, Canada shall calculate the amount of the benefit payable to that person in the
following manner:
(a) the earnings-related portion of the benefit is determined in accordance
with the provisions of the Canada Pension Plan, based only on the
pensionable earnings under that Plan;
(b) the flat-rate portion of the benefit is pro-rated by multiplying:
(i) the amount of the flat-rate portion of the benefit determined in
accordance with the Canada Pension Plan
by
(ii) the fraction that represents the ratio of the periods of
contributions to the Canada Pension Plan in relation to the
minimum qualifying period required under that Plan to
establish eligibility for that benefit. That fraction must not
exceed the value of one.
9
CHAPTER 3
PENSIONS UNDER THE LEGISLATION OF
ESTONIA
Article 18
Special provisions of determining eligibility to a Pension
1. To determine the eligibility to a deferred old-age pension, Estonia shall not
take into account a benefit paid under the legislation of Canada, whether by
virtue of this Agreement or under that legislation alone.
2. A survivor’s pension is payable to a person only to the extent permitted by the
legislation of Estonia.
Article 19
Calculating the Amount of Pension
If a person is eligible for a pension based only on the totalizing provisions of
Chapter 1, Estonia shall calculate the amount of the pension payable to that person in
accordance with the legislation of Estonia, exclusively taking into account periods
completed under its legislation.
PART IV
ADMINISTRATIVE AND MISCELLANEOUS PROVISIONS
Article 20
Administrative Arrangements
1. The Parties, through their competent authorities or competent institutions,
shall conclude administrative arrangements that establish the procedures to
apply this Agreement.
2. The Parties, through their competent authorities, shall designate their
competent institutions in the administrative arrangement.
Article 21
Exchange of Information and Mutual Assistance
10
1. Each Party shall:
(a) provide assistance to the other Party to determine whether a person is
eligible for a benefit, or to determine the amount of a benefit that a
person is eligible to receive, as if it were applying its own legislation;
and
(b) promptly communicate to the other Party all information about the
measures that it takes to apply this Agreement or about changes in its
legislation that affect the application of this Agreement.
2. Each Party shall provide, free of charge, the assistance referred to in paragraph
1(a), subject to any provision for the reimbursement of certain types of
expenses in the administrative arrangement concluded pursuant to Article 20.
ARTICLE 22
Protection of Personal Data
1. For the implementation of this Agreement and the legislation, the Parties shall in
accordance with their applicable laws:
(a) collect personal data from each other;
(b) disclose personal data to each other;
(c) use the personal data received from each other;
(d) maintain and protect the confidentiality of the personal data received from
each other;
(e) protect the personal data received from each other from unauthorized access,
use, disclosure, modification and disposal;
(f) take reasonable measures to retain and store complete, accurate and up-to-date
personal data, in a secure location;
(g) inform each other without delay when they realize that personal data disclosed
to each other is erroneous, has changed, or should not have been disclosed to
each other, and carry out the necessary deletion or correction of the personal
data received without delay;
(h) investigate cases where they have reasonable grounds to believe that incidents
may compromise the protection of personal data and take necessary measures
to address such incidents.
(i) upon request, provide the person to whom the personal data relates, access to
their personal data, including details regarding its use and disclosure;
11
(j) upon request of a person to whom personal data relates, correct their personal
data when there is an error or omission;
(k) provide the person to whom the personal data relates a right of review before a
court of law if that person is refused access to his or her personal data or if that
person’s correction of personal data request is refused;
(l) register the date, subject, and purpose of all disclosure of personal data to each
other; and
(m) dispose of the personal data collected from each other.
2. The Parties shall not disclose the personal data received from each other to any
person or body unless:
(a) the disclosure is for the sole purpose of implementing this Agreement and the
legislation and is in accordance with the Parties’ applicable laws; or
(b) the disclosure is required or permitted under the Parties’ applicable laws.
3. Notwithstanding paragraph 2 (b) when applying Article 13, the Parties shall not
disclose any personal data received from each other to a third State, other than what is
provided and permitted by the person, or their representative, to whom the personal
data relates.
4. The Parties shall decide on the personal data that is necessary to apply this
Agreement in the administrative arrangement concluded pursuant to Article 20.
12
Article 23
Exemption or Reduction of Fees
1. If the legislation of a Party provides that a person is exempt from all or part of
a legal, consular, or administrative fee for a certificate or document that is
required to apply that legislation, the exemption applies to any legal, consular,
or administrative fee for a certificate or document of the other Party.
2. An official document that is required to apply this Agreement does not have to
be authenticated by diplomatic or consular authorities.
Article 24
Language of Communication
The Parties may, through their competent authorities and competent institutions,
communicate directly with each other in any official language of either Party.
Article 25
Submitting a Claim, a Notice or an Appeal
1. If a claim, notice, or appeal concerning eligibility for, or the amount of, a
benefit must be submitted, within a prescribed period to the competent
authority or competent institution of a Party, but is instead submitted within
the same prescribed period to the competent authority or competent institution
of the other Party, the first Party shall treat that claim, notice, or appeal as if it
were submitted to that Party within the prescribed period. The date of
submission of the claim, notice, or appeal to the other Party is deemed to be
the date of submission to the first Party.
2. The Parties shall deem the date that a claim for a benefit is submitted under the
legislation of a Party to be the date of submission of a claim for the
corresponding benefit under the legislation of the other Party, if a person
provides information at the time of application indicating that creditable
periods have been completed under the legislation of the other Party. This does
not apply to a claim submitted before the date of entry into force of the 2005
Agreement or if a person requests that their claim to the benefit under the
legislation of the other Party be delayed.
3. The Party to which a claim, notice, or appeal is submitted in accordance with
paragraphs 1 and 2 shall transmit it without delay to the other Party.
13
Article 26
Payment of Benefits
1. Canada shall pay a benefit in a freely convertible currency to a person who
resides outside its territory according to its legislation. Estonia shall pay a
benefit in euros.
2. In the event that a Party imposes currency controls or other similar measures
that restrict payments, remittances or transfers of funds, or financial
instruments to a person who is outside its territory, that Party shall, without
delay, take suitable measures to ensure the payment of any amount that must
be paid in accordance with this Agreement to a person described in Article 3
who resides in the territory of the other Party.
3. For Estonia, if a person requests that their benefit under this Agreement be
paid on other than a monthly basis (quarterly, semi-annually or annually), the
competent institution of Estonia shall so pay that benefit.
Article 27
Resolution of Disputes
1. The Parties, through their competent authorities, shall resolve a dispute that
arises in the interpretation or application of this Agreement in accordance with
the spirit and fundamental principles of this Agreement.
2. The Parties shall promptly hold consultations to settle any dispute that is not
resolved in accordance with paragraph 1.
Article 28
Understandings with a Province of Canada
Estonia may conclude an understanding with any province of Canada on any social
security matter that is within provincial jurisdiction provided that the understanding is
not inconsistent with this Agreement.
14
PART V
TRANSITIONAL AND FINAL PROVISIONS
Article 29
Transitional Provisions
1. Subject to paragraph 2, this Agreement replaces the 2005 Agreement on the
date of its entry into force.
2. Subject to paragraph 8, a benefit entitlement acquired by a person in
accordance with the 2005 Agreement is maintained.
3. A claim to a benefit made but not finally adjudicated at the date on which this
Agreement enters into force is adjudicated according to the 2005 Agreement, if
it gives a more favorable result.
4. A creditable period that is completed before the date of entry into force of this
Agreement is taken into account to determine eligibility for a benefit under this
Agreement.
5. Unless otherwise provided by the legislation of a Party, this Agreement does
not confer a right to receive payment of a benefit for a period before the date of
entry into force of this Agreement.
6. A Party shall pay a benefit, other than a lump sum benefit, for an event that
takes place before the date of entry into force of this Agreement.
7. The periods for which employed persons were detached under the 2005
Agreement shall continue to be recognized until their termination in
accordance with this Agreement. Applications to extend the detachment made
after the entry into force of this Agreement shall take into account the periods
of detachment that have already taken place under the 2005 Agreement.
8. Estonia shall continue to pay the pension for incapacity for work awarded
before the entry into force of this Agreement in accordance with the 2005
Agreement until the end of the term of awarded pension for incapacity for
work or, if the invalidity or pension for incapacity for work has been awarded
for an unspecified term, until the person reaches the national pensionable age
of Estonia.
Article 30
Duration and Termination
1. This Agreement remains in force indefinitely. A Party may terminate it at any
time, with 12 months’ notice, in writing, through diplomatic channels to the
other Party.
15
2. If a Party terminates this Agreement, a person is entitled to a benefit that is
already acquired in accordance with this Agreement. This Agreement
continues to have effect in relation to a person who applies for a benefit before
its termination, if that person would have acquired a benefit had this
Agreement not been terminated.
3. If a Party terminates this Agreement, a Party shall continue to apply Article 7
to a detachment that commences prior to the termination of this Agreement.
4. If a Party terminates this Agreement,the Parties shall continue to protect the
personal data covered under this Agreement in accordance with Article 22. .
Article 31
Entry into Force
Each Party shall notify the other Party by diplomatic note that it has completed the
internal legal procedures necessary for the entry into force of this Agreement. This
Agreement enters into force on the first day of the fourth month following the month
in which the last note is received.
IN WITNESS WHEREOF, the undersigned, being duly authorized by their
respective Governments, have signed this Agreement.
DONE in duplicate at [ ], this [ ] day of [ ], in the Estonian, English and
French languages, each version being equally authentic.
FOR THE REPUBLIC OF ESTONIA FOR CANADA
16
Vabariigi Valitsuse korralduse “Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu
eelnõu heakskiitmine“ eelnõu seletuskirja
lisa 1
Kanada isikuandmete kaitse tagamise meetmed
Kanada valitsusasutuste kohustusi seoses isikuandmete kaitsega reguleerib föderaalne eraelu
kaitse seadus. Lisaks on kanada töö- ja sotsiaalarengu ministeeriumil eraldi eraelu kaitse
koodeks, mis reguleerib täiendavalt isikuandmete kaitsega seotud teemasid.
Kanada rakendab isikuandmete töötlemise turvalisuse ning isiku andmekaitse alaste õiguste
tagamiseks järgmisi meetmeid:
Organisatsioonilised turvameetmed:
Kanada valitsusasutuses, kes vastutab Eesti ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu
rakendamise eest, on isikuandmete kaitse tagamiseks vastu võetud järgmised dokumendid:
1) Isikuandmeid sisaldavat teavet puudutavatele turvaintsidentidele reageerimise juhend;
2) Infoturbe korraldust puudutav juhend;
3) Juhend arvutivõrkude ja seadmete kasutamise kohta;
4) Arvutivõrgu kasutamise juhend;
5) Infoturbe standard: infotehnoloogia turvalisuse korraldus;
6) IT turvalisuspoliitika;
7) Valitsemisala turvalisuspoliitika;
8) Eraelu kaitse poliitika;
9) Elektroonilise teabe ja selle säilitamise juhend.
Kanada vastavas ministeeriumis on olemas eraelu kaitse eest vastutav ametnik (meie mõistes
andmekaitseametnik), samuti üldise turvalisuse eest vastutav ametnik, kes juhivad ühiselt
privaatsuse ja andmete turvalisuse komisjoni, mis tegeleb valdkondlike privaatsuse ja
isikuandmete kaitsega seotud järelevalvega.
Ministeerium teostab uute projektide eraelu kaitse mõjuhinnanguid ning tegeleb isikuandmete
kogumise, kasutamise ja avalikustamise alase teavitusega. Mõjuhinnangutes kaardistatakse
projektidega ja nende muudatusetega seotud privaatsusriskid. Eraelu kaitse mõjuhinnangud
vaatab läbi ülal viidatud andmekaitseametnik ning need kiidab heaks vastava valdkonna
minister.
Kõik isikuandmetele ligipääsu omavad ametnikud peavad läbima vastava erikoolituse enne
neile isikuandmetele ligipääsu võimaldamist. Ligipääs andmetele on ainult vastava ametniku
pädevuse piires vajalike tegevuste ulatuses.
Kanada maksuvaldkonna ametiasutusel (Canada Revenue Agency) on põhjalikud järelevalve
tegevused nende kogutavate andmete kogumise ja kasutamise turvalisuse tagamiseks.
Maksuasutusele on eraelukaitse poliitika, mis kohaldub kõigile isikuandmetega seotud
tegevustele olenemata sellest, mis vormis (elektrooniliselt või paberil vms) need on kogutud.
Maksuasutusel on mitmeid erinevaid õiguslikke meetmeid, mille abil tagatakse isikuandmete
kaitse.
1
Füüsilised turvameetmed:
Füüsiliste turvameetmete rakendamiseks on Kanada valitsusasutuses tööga seotud sise- ja
väliskeskkonnad kujundatud ja hallatud nii, et luuakse tingimused, mis vähendavad riski
andmetele volitamata juurdepääsuks ja hoitakse ära selline juurdepääs. Füüsiline turvalisus
tagatakse järelevalvega, juurdepääsude kontrollimisega ja nn puhta laua poliitikaga.
Strateegiate eesmärk on hoida ära volitamata juurdepääsu, avastada sellised juurdepääsu katsed
ja tegelikud juurdepääsu juhtumid ning aktiveerida vastureaktsioonid.
Infotehnoloogilised turvameetmed:
Kanada sotsiaalvaldkonna ministeeriumis on ligipääs sisevõrku ainult läbi kasutajaprofiili,
mille kaudu on reguleeritud iga kasutaja õigused ja ligipääsud infole lähtudes tööülesannetest.
Ligipääs on turvatud ID ja parooliga. Kõik toimingud logitakse. Ministeerium kasutab
isikuandmete edastamiseks erinevaid meetodeid: nt e-kirjade krüptimine. Praegu küll põhineb
andmevahetus teiste riikidega paberil andmete vahetamisel iga üksikisiku kohta eraldi. Hetkel
ei ole olemas vastavat elektroonilise andmevahetuse võimalust.
Isikule tagatavad õigused andmete säilitamine
Isikul on õigus saada väljavõte tema kohta kogutud andmetest ning nõuda nende parandamist.
Isikuandmeid säilitatakse 6 aastat ajast, kui toimus viimane tegevus vastava isiku toimikus.
Ministeeriumil on menetlused isikute isikuandmetega seotud kaebuste läbivaatamiseks ja neile
vastamiseks. Ministeeriumi kodulehel on olemas teave, kuidas algatada kaebust eraelu
puutmatuse kaitsega tegelevale ametnikule (Office of the Privacy Commissioner).
2
Vabariigi Valitsuse korralduse “Eesti Vabariigi ja Kanada sotsiaalkindlustuslepingu
eelnõu heakskiitmine“ eelnõu seletuskirja
lisa 2
[EELNÕU]
EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUMI
JA
KANADA TÖÖ- JA SOTSIAALARENGU MINISTEERIUMI
VAHELINE
RAKENDUSKOKKULEPE
EESTI VABARIIGI JA KANADA VAHELISE SOTSIAALKINDLUSTUSLEPINGU
TÄITMISEKS
EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUM JA KANADA TÖÖ- JA
SOTSIAALARENGU MINISTEERIUM
LEPPISID KOKKU järgmises.
1. JAGU
ÜLDSÄTTED
1. Mõisted
a) Rakenduskokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:
i) leping – ... ... allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline
sotsiaalkindlustusleping;
ii) pädevad võimuorganid – Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium ja Kanada Töö-
ja Sotsiaalarengu Ministeerium.
b) Rakenduskokkuleppes määratlemata mõistetel on lepingus neile antud tähendus.
2. Pädev asutus
Lepingu artikli 20 lõike 2 kohaselt tegutsevad järgmised organisatsioonid pädevate
võimuorganite vastavate pädevate asutustena:
a) Kanada puhul:
i) Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi teenuste talituse rahvusvahelise
töö osakond kõikides küsimustes, välja arvatud lepingu artiklite 6–9 ja artikli
29 lõike 7 ning rakenduskokkuleppe punkti 5 kohaldamisel, ja
ii) Kanada Maksuameti õiguspoliitika osakond lepingu artiklite 6–9 ja
artikli 29 lõike 7 ning rakenduskokkuleppe punkti 5 kohaldamisel ja
b) Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) puhul Eesti Sotsiaalkindlustusamet.
3. Isikuandmete vahetus
a) Pädevad asutused vahetavad A lisas loetletud kättesaadavaid isikuandmeid, mis on
vajalikud lepingu rakendamiseks ja rakenduskokkuleppe täitmiseks.
b) Pädevad asutused mõistavad, et rakenduskokkuleppe A lisas loetletud isikuandmete
koosseisu võib muuta määratud ametikohal olevate kontaktisikute vastastikusel
kirjalikul nõusolekul, millele on alla kirjutanud mõlemad pooled:
i) Kanada puhul:
Kanada Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi
sissetulekukindluse ja sotsiaalarengu üksuse
rahvusvahelise ja sisepoliitika, statistika ja lepingute osakonna
direktor
i) Eesti puhul:
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor
4. Vormid ja menetlused
Pädevad asutused lepivad ühiselt kokku lepingu ja rakenduskokkuleppe kohaldamiseks
vajalikud vormid ja menetlused.
2. JAGU
KOHALDATAVAD ÕIGUSAKTID
5. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustatus
a) Lepingu artikli 6 punktist b kuni artiklini 9 sätestatud juhtudel väljastab pädev asutus, kelle
õigusaktid on kohaldatavad, tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja taotlusel fikseeritud
kehtivusajaga tõendi, mis tõendab, et kõnesoleva töö suhtes kohaldatakse töötajale ja tema
tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale vastavaid õigusakte. Töötajal ja tema tööandjal
ning füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus saada tõendist koopia.
b) Juhul kui kohaldatakse Eesti õigusakte, väljastab Sotsiaalkindlustusamet kindlustatuse
tõendi ja saadab tõendi koopia Kanada Maksuameti õiguspoliitika osakonda.
c) Juhul kui kohaldatakse Kanada õigusakte, väljastab Kanada Maksuameti õiguspoliitika
osakond kindlustatuse tõendi ja saadab koopia Eesti Sotsiaalkindlustusametile.
3. JAGU
HÜVITISED
6. Taotluse menetlemine
a) Pädev asutus, kes saab isikult taotluse teise pädeva asutuse rakendatavates õigusaktides
sätestatud hüvitise saamiseks, edastab taotluse viivitamata teisele pädevale asutusele ja
kinnitab taotluse saamise kuupäeva.
b) Koos taotlusega edastab pädev asutus isikuandmed, mis on vajalikud teisele pädevale
asutusele selleks, et otsustada, kas isikul on õigus hüvitist saada.
c) Pädev asutus kinnitab taotluses sisalduvate isikuandmete õigsust ja nende vastavust
tõendavatele dokumentidele. Pädev asutus ei pea saatma tõendavaid dokumente teisele
pädevale asutusele, kui isikuandmete õigsust on kinnitatud.
d) Teine pädev asutus otsustab, kas isikul on õigus hüvitist saada, ja teatab isikule ja
esimesele pädevale asutusele hüvitise määramise või sellest keeldumise otsusest.
e) Pädev asutus edastab taotluse korral teisele pädevale asutusele kättesaadavad
isikuandmed, mis on vajalikud selleks, et otsustada, kas isikul on esialgne või jätkuv
õigus hüvitist saada.
4. JAGU
MUUD SÄTTED
7. Statistiliste andmete vahetamine
Eesti pädev asutus ja Kanada pädev asutus vahetavad igal aastal statistilisi andmeid lepingu
alusel tehtud vastavate maksete kohta. Statistika hõlmab hüvitise liikide kaupa andmeid
hüvitise saajate arvu ja hüvitisteks makstud kogusumma kohta.
8. Teabevahetuskord
Pädevad võimuorganid ja asutused võivad kehtestada teabevahetuskorra elektrooniliste
vahendite kaudu teabe edastamise lihtsustamiseks.
9. Jõustumine
a) Rakenduskokkulepe jõustub lepingu jõustumise kuupäeval ja kehtib kuni lepingu
kehtivusaja lõpuni.
b) Pädevad võimuorganid võivad rakenduskokkulepet muuta vastastikusel kirjalikul
nõusolekul.
KOOSTATUD 20… . aastal kahes eksemplaris eesti,
inglise ja prantsuse keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed.
EESTI VABARIIGI SOTSIAALMINISTEERIUMI NIMEL
KANADA TÖÖ- JA SOTSIAALARENGU MINISTEERIUMI NIMEL
A LISA
Andmevahetus
Rakenduskokkuleppe punkti 3 punkti alapunkti a kohaselt:
a) võivad Kanada Töö- ja Sotsiaalarengu Ministeeriumi teenuste talituse rahvusvahelise
töö osakond ja Eesti Sotsiaalkindlustusamet vahetada lepingu ja õigusaktide
rakendamiseks järgmisi isikuandmeid:
- eesnimi (eesnimed)
- perekonnanimi
- sünninimi
- eelmised nimed
- aadress
- Eesti isikukood
- Kanada sotsiaalkindlustuse number või toimiku number
- sünniaeg
- sünnikoht
- surmakuupäev
- surmakoht
- perekonnaseis
- abiellumise aeg
- arvessevõetavad perioodid
- hüvitise taotluse esitamise kuupäev
- hüvitise taotluse rahuldamise või tagasilükkamise põhjus
- hüvitise määramise kuupäev
- hüvitis, mida on õigus saada, sealhulgas hüvitise liik, varasemad ja praegused
hüvitise summad
- finantsasutuse ja isikliku pangakonto andmed
- meditsiiniline teave
- abikaasa või elukaaslase eesnimi (eesnimed)
- abikaasa või elukaaslase perekonnanimi
- abikaasa või elukaaslase sünniaeg
- abikaasa või elukaaslase Kanada sotsiaalkindlustuse number või toimiku number
- abikaasa või elukaaslase Eesti isikukood
- lapse (laste) eesnimi (eesnimed)
- lapse (laste) perekonnanimi
- lapse (laste) sünniaeg (sünniajad)
- lapse (laste) haridusandmed
- lapse (laste) Kanada sotsiaalkindlustuse number või toimiku number
- lapse (laste) Eesti isikukood
- taotleja seotus surnud isikuga või hüvitise saajaga
- ametliku esindaja eesnimi (eesnimed)
- ametliku esindaja perekonnanimi
- ametliku esindaja Eesti isikukood
- ametliku esindaja aadress.
b) Kanada Maksuameti õiguspoliitika osakond ja Eesti Sotsiaalkindlustusamet võivad
kohaldatavate õigusaktide kindlaks määramiseks vahetada järgmisi isikuandmeid:
- eesnimi (eesnimed)
- perekonnanimi
- aadress
- sünniaeg
- Kanada sotsiaalkindlustuse number
- Kanada äriregistri number
- Kanada tööandja nimi
- Kanada tööandja aadress
- Eesti isikukood
- Eesti tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja nimi
- Eesti registrikood
- Eesti tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja aadress
- Töölevõtmise kuupäev
- Teise poole territooriumil töötatud aeg
- Ettevõtte nimi, kuhu isik on lähetatud
- Ettevõtte aadress, kuhu isik on lähetatud
- Ettevõtte registrinumber, kuhu isik on lähetatud
Rahandusministeerium Meie 19.09.2022 nr 1.2-2/125-1
Siseministeerium
Justiitsministeerium
Välisministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise
sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa:
1. Korralduse eelnõu
2. Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping eesti keeles
3. Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline sotsiaalkindlustusleping inglise keeles
4. Korralduse eelnõu seletuskiri
5. Seletuskirja lisa 1 Kanada isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus
6. Seletuskirja lisa 2 Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu
rakendamiseks sõlmitav halduskokkuleppe eelnõu eesti keeles
Lisaadressaat:
Sotsiaalkindlustusamet
Leili Eenlo 7153 478
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-1100 - Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise sotsiaalkindlustuslepingu eelnõu heakskiitmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.10.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4a9757b-7ef7-4a3f-a184-f793643400ac
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c4a9757b-7ef7-4a3f-a184-f793643400ac?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main