Teie 03.08.2022 nr 1-6/22-100/1
Riigikogu Meie 22.09.2022 nr 1.1-11/6294-2
[email protected]
Ettepanek kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduse
põhiseadusega kooskõlla viimiseks
Rahandusministeerium üldreeglina ise ei vii läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise
menetlusi ega ole kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi: KAHOS)
väljatöötanud ministeerium. Enim puudutab KAHOS Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi
haldusala, mistõttu on asjakohane õiguskantsleri ettepaneku osas konsulteerida ka seaduse
peamiste rakendajate ja KAHOS eelnõu ettevalmistajatega, kas hindamisaruannete tellimine
on kohustuslik ning mida toob võrdlevate hindamisaruannete tellimine kaasa menetluste
kestuse jms osas.
Majanduskomisjoni küsimusele vastamiseks küsisime infot Maa-ametilt, Transpordiametilt ja
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kui suurimatelt maadeomandajatelt ja KAHOS alusel
tehingute tegijatelt.
Saadud info kohaselt sõltub riigi poolt hindamisaruannete tellimine ja KAHOS alusel
menetluste läbiviimine sellest, kui palju suuri taristu- või kaitse-eesmärgilisi projekte riigil
parasjagu käsil on. Hetkel on suurimad projektid Rail Baltic raudtee ja erinevad maanteed.
Maa-amet on viimastel aastatel tellinud ca 50 hindamisaruannet aastas ja Transpordiamet
tellib ca 250 hindamisaruannet aastas. Kinnistu omanike poolt on võrdlevaid hindamisi
tellitud umbes 5% juhtudel, sest üldreeglina ei ole võrdleva hindamisaruande tellimine, kuna
saadud selgituste järgi võtavad haldusorganid menetlustes ka isikute vabas vormis arvamusi
ja ettepanekuid arvesse.
Hindamisaruannete maksumused varieeruvad suurel määral sõltuvalt hinnatava objekti
keerukusest. Pindalaliselt väikeste ja hoonestamata maaüksuste hindamine võib maksta
suurusjärgus 600-800 eurot (siin ja edaspidi maksumused koos käibemaksuga). Samas
keerukamate hindamisaruannete hinnad ulatuvad mitme tuhande euroni. Maa-ameti tellitud
hindamisaruanded hõlmavad nii lihtsaid hoonestamata maid kui ka keerukaid hoonestatud
objekte ning Maa-ameti 2021. ja 2022. aastal tellitud hindamisaruannete keskmine maksumus
jääb suurusjärku 1500 eurot. Hindamisteenuse hinnad on kasvutrendis.
Riigil ei ole otsest teavet maaomanike tellitud võrdlevate hindamisaruannete maksumuse
kohta. Üldisele turuinfole tuginedes võib arvata, et võrdlevate hinnangute maksumus võib
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kujuneda mõnel juhul kõrgemaks kui riigi tellimusel teostatud hinnangu maksumus. Samas
kui kehtestada seadusega keskmine või sellest kõrgem eksperthinnangu hüvitis, siis ei ole
hindajal põhjust teha isikule soodsamat hinnapakkumust hindamisteenuseks, kui KAHOSes
ette nähtud hüvitis hindamise eest. See omakorda võib hakata mõjutama kogu
hindamisteenuse turgu. Nt kui hüvitiseks kehtestatakse Maa-ameti 2021. ja 2022.a
hindamistellimuste keskmine 1500 eurot, siis võib see tähendada, et inimesed hakkavad ka
hoonestamata kinnisasjade hindamisteenuse pakkumisi saama sellesse suurusjärku.
Kui riik hakkaks hüvitama võrdleva hindamisaruande tellimise kulusid, mõjutaks see kindlasti
võrdlevate hindamisaruannete tellimiste arvu. Võrdlevate hinnangute tellimise kasv kasvataks
põhjendamatult menetluse kulusid ning pikendaks tähtaegu. Seega ei tohiks hüvitatav summa
olla nii kõrge, et see suunaks maaomanikud igaks juhuks alternatiivse hindamise tellimist ette
võtma, selmet esitada haldusmenetluses vabas vormis oma ettepanekud. Juhime muuhulgas
tähelepanu, et hindamistulemus on hinnanguline suurus ning sageli antud veapiiriga +/- 20%,
st alati ei ole võrdlevast hindamisaruandest praktilist kasu.
Hüvitise kehtestamise kaalumisel tuleks arvestada ka seda, kas isikul oleks võimalik oma
õigusi menetluses kaitsta ka ilma võrdlevat hindamisaruannet tellimata, samuti seda, et
kinnisasja omanikud saavad KAHOS alusel üsna väärtuslikke hüvitisi, nt motivatsioonitasu
20%.
Kui Riigikogu kaalub kulude hüvitamist, siis soovitame hindamisaruannete maksumuse
hüvitamine siduda keskmise brutokuupalgaga, sest KAHOSes on muud kulude hüvitamised
seotud just selle näitajaga. Ühtlasi tagab see hüvitise suuruse muutumise ajas.
Keskmine brutokuupalk 2021. aastal oli 1548 eurot. Selleks, et omaniku tellitud
hindamisaruande kulusid katta, võib hüvitise määr, kui Riigikogu selle kehtestamist pärast
konsultatsioone plaanib, olla nt võrdne eelmise aasta brutokuupalgaga. Kui võtta arvesse ka
eelmises lõigetes öeldud asjaolusid, võiks see olla ka väiksem (nt 0,8-kordne keskmine
brutokuupalk).
Kui prognoosida, et KAHOS alusel omandatavate menetluste arv on ca 300 tehingut aastas ja
hindamisaruande tellimise kulu hüvitamise mõju on selline, et omaniku tellitud võrdlevate
hinnangute arv kasvab 30 protsendini tehingutest, siis 2021. a keskmise brutokuupalga juures
oleks riigile täiendav kulu ca 140 000 € aastas. Samas tuleb siia liita võimalikud kulud seoses
haldusmenetluste olulise pikenemisega ja sellest tuleneva riskiga objektide valmimisele.
Arvestada tuleb samuti sellega, et mitte üksnes riik, vaid KAHOS alusel omandavad
kinnisasju ka kohalikud omavalitsused , keda nimetatud kulud samuti mõjutama hakkaksid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Eve Murumaa 611 3561,
[email protected]
2