dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

RVS muutmine

Rahandusministeerium · 22. september 2022
Viit
1.1-10.1/4649-3
Registreeritud
22. september 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Helje Päivil (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.14649-3 22.09.2022 Väljaminev kiri.asice1966 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 22.09.2022 nr 1.1-10.1/4649-3 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri 3) rakendusaktide kavandid (seletuskirja lisa 1) 4) kooskõlastustabel (seletuskirja lisa 2) Helje Päivil, 611 3498 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõu 14.09.2022 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus § 1. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) muul avalikul eesmärgil;“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 3) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 181 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „100 kalendripäeva“ tekstiosaga „üks aasta“; 5) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa-amet;“; 6) paragrahvi 19 lõiget 1 ja § 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „valitseja“ sõnadega „või tema volitatud asutus“; 7) paragrahvi 19 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmisel“ tekstiosaga „, kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks andmisel“; 8) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 31 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maareservi. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus tagastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 31 alusel omandatud kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut.“; 10) paragrahvi 33 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 31 alusel omandatud kinnisasi, välja arvatud kohaliku omavalitsuse poolt, võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama 1 riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.“; 11) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 31 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. (32) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis.“; 12) paragrahvi 33 lõikes 4 asendatakse arv „3“ arvuga „31“; 13) paragrahvi 33 lõigetes 5, 7, 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“; 14) paragrahvi 33 lõigetes 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „lõige 3“ tekstiosaga „lõige 3 või 31“ vastavas käändes; 15) paragrahvi 33 lõike 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui:“; 16) paragrahvi 33 lõike 10 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 2 või 3“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“; 17) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on anda kinnisasi vahetusmaaks kohaliku omavalitsuse üksusele, et ta saaks täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid.“; 18) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „65“ arvuga „50“; 19) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.“; 20) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“; 21) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.“; 23) paragrahvi 46 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa-amet; 2 2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel;“; 24) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et käesoleva seaduse § 33 lõigetes 3 ja 31 nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10 punktide 1 ja 2 alusel.“; 25) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse sõna „paragrahvides“ sõnaga „lõigetes“; 26) seaduse 5. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele kohaldatakse pärast 2023. aasta 1. märtsi jõustunud riigivaraseaduse § 33 lõikeid 31 ja 32.“. § 2. Maareformi seaduse muutmine Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne käesoleva seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist tuleb välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 11.“; 2) paragrahvi 25 lõiked 4–42 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Maa munitsipaalomandisse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 4) paragrahvi 392 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik“ tekstiosaga „kinnisasja omanik, välja arvatud juhul, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 395 lõikele 1“; 5) paragrahvi 395 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega „lõpetatakse ja“; 6) paragrahvi 395 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga „1. lõikes nimetatud juhtudel“; 7) seadust täiendatakse §-ga 406 järgmises sõnastuses: „§ 406. Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise ja hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitise tasumine Kohaliku omavalitsuse üksusel ei teki kuni 2023. aasta 28. veebruarini kehtinud käesoleva seaduse § 25 4. lõikes sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse, antakse kasutusvaldusse või koormatakse hoonestusõigusega maa, mis on antud munitsipaalomandisse enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud maareformi seaduse alusel.“. 3 § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt riigivaraseaduses sätestatule.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. märtsil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2023. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2022. a (allkirjastatud digitaalselt) 4 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse regulatsiooni kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ja riigi vaheliste maatoimingute lihtsustamiseks ning läbipaistvamaks ja kiiremaks muutmiseks. Eesti tuleviku lahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad, paindlikud ja kergesti kohandatavad, mis eeldab, et tuleviku väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema ja neist kujunema kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad. Sealjuures ei ole võimalik kohalikku arengut edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna maa kui piiratud ressurss on kriitilise tähendusega üldise heaolu suurendamise, majanduse arengu, loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise ning sotsiaalse sidususe mõttes. Käesoleval ajal on maakatastri andmetel KOVide omandis ümardatult vaid 1% (täpsemalt 1,42%), riigi omandis 40% ning eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast, kuna maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt vajalik maa. Samal ajal on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui KOVidele avalikul eesmärgil vajaliku maafondi tagamiseks. Riigi poolt KOVide omandisse maade võõrandamine toimub nii maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) kui ka riigivaraseaduse (edaspidi RVS) alusel. MaaRSi alusel saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud ning maareform lõpusirgel. Eesmärk on, et ühtse praktika ja läbipaistvama menetluse eesmärgil peab edaspidi hakkama maa võõrandamine KOVidele toimuma üksnes RVSi alusel. Samuti on selgunud eespool nimetatud seaduste rakendamisel järgmised kitsaskohad:  riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja selle kasutamine ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud;  riik ei tea KOVide plaane neile tasuta antud maade edasivõõrandamisel;  järelevalve maatoimingute ja -tehingute üle on praegusel viisil ebaotstarbekas;  tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu maksmiskohustuse 10 aastane piir (kui võõrandatakse edasi pärast 10 aasta möödumist, siis riigile tasu maksma ei pea) ei ole taganud eesmärki, et KOVid kasutaksid maad otstarbekohaselt;  KOVid peavad riigilt vajaliku arendusmaa omandamist kulukaks ning maksetähtaega liiga lühikeseks;  maa KOVile võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk. 1 Eelnimetatud probleemid lahendatakse eelnõus järgmiselt: 1. Luuakse seadusesse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord. 2. Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt RVSi või MaaRSi alusel tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud, välja arvatud juhul kui KOV tagastab kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut. 3. KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest (otsustamise pädevus jäetakse riigivara valitseja või tema volitatud asutuse juhile) ning seosest hüvitise maksmise kohustuse ja KOVi poolt kinnisasja riigilt omandamise ajahetke vahel. 4. Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest). Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, samuti pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani. Maareformi seaduse alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest ja sotsiaalmaaga tehtavateks toiminguteks keskkonnaministri loa küsimisest. 5. Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu ja muud seotud sätted), kuna kavandatud regulatsioon oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtetele ja KOVidele ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta võõrandamiseks ei osutunud rakendatavaks. 6. Muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni, laiendades võimalusi riigivara valitseja ja Maa-ameti poolt hindamiste tegemiseks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil (tel: 611 3498, e-post: [email protected]), Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik Eike Pärnamägi (tel: 626 0706, e-post: [email protected]), Maa-ameti õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli (tel: 56818794, e-post: [email protected] ). Eelnõu koostamisse on panustanud ka teised eelnõu koostamiseks loodud töörühma liikmed: 2 Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol (tel: 611 3532, e-post [email protected]), Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik (tel: 611 3417, e-post: [email protected]); Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit (tel: 626 2840, e-post: [email protected] ), Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (tel: 665 0771, e-post: [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson, tel 6113161, [email protected]. Eelnõu toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo OÜ. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigivaraseadust (RT I, 09.08.2022, 19), maareformi seadust (RT I, 08.12.2021, 15) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 25.06.2021, 8). Eelnõu on seotud varasema Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktiga 7.9 „Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele“. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamise vajadus tuleneb senise praktika kitsaskohtadest riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelistes maatoimingutes, sarnaste maatoimingute erinevas regulatsioonis erinevate seaduste alusel, samuti aeganõudvatest maatoimingutest ja suhteliselt pikast otsustusprotsessist. Sellest tulenevalt on seaduse eesmärk muuta õiguslikku regulatsiooni, millega kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud muutuksid lihtsamaks ning läbipaistvamaks ning võtaksid senisest vähem aega. Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks lihtsustada ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele. Valitsuskabineti 13. mai 2021. a nõupidamisel käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu“ memorandumis osundati, et tulevikus ees seisvate väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema. Tulevikulahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta sellele, et KOVidest kujuneksid kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised suunajad. See tähendab, et lahendused peaksid olema lokaalsed ja riik peaks KOVe toetama valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside, parimate praktikate ning nõustamisega. Maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt vajalik maa. Selle tulemusel on maakatastri andmetel KOVide omandis vaid 1% (1,42%), riigi 3 omandis 40% ja eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast. Maareform on lõpusirgel ja 2022. a lõpuks peaks saama lõplikult selgeks, millised maad jäävad riigi, millised KOVide1 omandisse. Riik saab maid KOVide omandisse võõrandada nii MaaRSi kui ka RVSi alusel. MaaRSi alusel saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Kuna pärast maa munitsipaalomandisse taotlemise tähtaja möödumist jäi riigile reformimata maid, mida riik oma ülesanneteks ei vajanud ning maid kasutati pigem kohaliku elu korraldamise eesmärkidel, täiendati MaaRSi § 28 lõikega 3, mis annab riigile võimaluse anda KOVidele munitsipaalomandisse maa, mis ei kuulu MaaRSi alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele, kuid mille munitsipaalomandisse andmist KOVid tähtajaks ei taotlenud. Kuna maareform peatselt lõpeb, hakkab edaspidi maa võõrandamine KOVidele toimuma üksnes RVSi alusel. Tabel nr 1 KOVide omandisse tasuta antud maade kokkuvõte2 Maa andmise Üle antud Olulisemad sihtotstarbed õiguslik alus maaüksuste arv MaaRSi alusel tasuta 2017–2022. a3 - 50% transpordimaa (kohalikud teed, (reformimata maa) kokku 12700 kergliiklusteed ja parklad), maaüksust ja - 20% üldkasutatav maa (pargid, haljasalad, 10100 ha mänguväljakud, staadionid, puhkealad, kalmistud jms). - 30% kõik muu. RVSi alusel tasuta 2010–2022. a - 65% transpordimaa (kohalikud teed, 4 (riigi omandis maa) kokku 269 kergliiklusteed ja parklad), maaüksust - 14% tootmismaa (tuletõrje veevõtukoht, pindalaga 189,24 reoveepumpla, puurkaev jms). ha - 21% kõik muu. Tabel nr 2 KOVide omandisse tasu eest võõrandatud maade kokkuvõte Maa andmise Üle antud Osakaal maaüksustest, mis on kasutuses õiguslik alus maaüksuste arv (hoonestatud) 2010-2022 RVSi alusel tasu eest 139 16% hoonestatud elamumaa RVSi alusel tasu eest 42 21% hoonestatud tootmismaa 1 01.05.2022 seisuga antakse eeldatavasti reformimata maadest KOVide omandisse 1900 katastriüksust kogupindalaga ca 1600 ha. 2 Statistika on Maa-ameti tehingute põhjal, sest riigi kinnisvararegister ei võimalda sellist aruandlust . 3 MaaRSi statistika kuni aastani 2017 puudub, kuna enne seda tegid maareformi toimingud maavalitsused 4 KOVidel on võimalus riigi maareservist saada vahetusmaad rajatava taristu alla jääva maaomanikule asendusmaa andmiseks. 4 Riik keeldub KOVide maa omandamise taotluse rahuldamisest harva, üldjuhul üritatakse leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus, kuid taotluse lahendamine võib jääda venima, kui KOVid ei suuda maa vajadust piisavalt põhjendada. Maa võõrandamine KOVidele RVS 5. peatüki 5. jao alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ei ole praktikas toiminud ja § 741 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruste koostamine on peatatud, kuna kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes kujunenud ebamõistlikult keerukaks. Seega tunnistatakse eelnimetatud RVSi jagu ja sellega seotud teised sätted kehtetuks ning lahendused ettevõtlusmaa võimaldamiseks kohalikuks arenguks tagatakse teiste sätetega. Riigi ülesanne on määrata selge raamistik, kuidas on kõige optimaalsem kasutada riigimaad, sh milliste kriteeriumite järgi teha otsuseid riigimaa võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel KOVide kasuks või enampakkumise kaudu arendajate kasuks, samuti riigi reservmaa hoidmisel ja haldamisel. KOVidel on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku arengu suunamise kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). Tuleb siiski märkida, et ettevõtlusmaa andmine üksi ei pruugi tuua kaasa ettevõtluskeskkonna arengut, kui sellega ei kaasne muud KOVi poolt pakutavad meetmed ja teenused. Haldusreformi tulemusel on KOVid nüüdseks suuremad ja võimekamad ning olukorras, kus neid soovitakse võimestada uute rollide ja ülesannetega, tuleb neile maa võõrandamise reeglid üle vaadata. Lahendused ja muudatusettepanekud tuginevad järgmistel maapoliitika põhimõtetel: 1) võimalikult palju maad peab olema otstarbe kohaselt kasutuses ja lisandväärtust loovalt; 2) riigil peab avalike ülesannete täitmiseks olema reservmaa, aga KOVidel peab olema sellele ligipääs oma maavajaduse rahuldamiseks; 3) KOVil on õigus riigilt maad omandada oma ülesannete täitmiseks sõltumata sellest, kas tegemist on kohustuslike või vabatahtlike ülesannetega; 4) riigilt KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja (edaspidi arendusmaa) võõrandamine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid KOV peab maa saamiseks läbi mõtlema eesmärgi ja lahendused ning maa võõrandaja peab hindama taotluse terviklikku põhjendatust; 5) KOVile maa võõrandamise protseduur peab olema võimalikult lihtne, sujuv, kiire ja läbipaistev; 6) KOVil ei saa olla ootust, et riik võõrandab talle maad, kui ainuke eesmärk on maa võõrandamisest tulu teenimine, mitte selle kasutamine oma ülesande täitmiseks ja piirkonna arendamiseks. 7) KOVidest peavad kujunema oma piirkonna arengu, sh maakasutuse suunamise eestvedajad; 8) riik ja KOV koordineerivad maakorralduslikke huve omavahel; 5 9) riigil peab olema eesõigus KOVilt maad tagasi küsida (tasuta saadud maade puhul) või osta, nagu KOVil on täna riigi maade suhtes eesõigus; 10) riik võimestab ja nõustab KOVe maatoimingute ja maakasutuse suunamisel bürokraatliku järelevalve asemel; 11) riigilt KOVidele maade võõrandamise reeglid peavad ära hoidma ebasobivat praktikat, aga mitte pärssima mõistlikke otsuseid; 12) kui ka riigil on huvi teenida maade võõrandamisest tulu riigieelarvesse, siis KOVi põhjendatud huvi korral saada riigilt arendusmaad, ei panda seda maad oksjonile5. Punktides 1‒6 toodud põhimõtted kehtivad juba praegu, punktides 7‒12 on toodud uued põhimõtted, mis on aluseks muudatusettepanekute tegemisel. Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 5 väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, samuti ei kaasne eelnõuga olulisi sisulisi muudatusi sihtrühmade igapäevases töös ning maareformi lõpuleviimise soodustamiseks on oluline käesoleva regulatsiooni operatiivne menetlemine. Eelmise Vabariigi Valitsuse koosseisu VVTPs6 oli ette nähtud asjakohase eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2022. a septembriks. Teemat on järjepidevalt analüüsitud ja arutatud mitme aasta jooksul koostöös kõikide teemasse puutuvate osapooltega, sealjuures koostati Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti osalusel analüüs ja ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise kohta. Analüüsis toodud ettepanekute osas küsiti seisukohta ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Analüüsi koostamise käigus toimusid mitmed kohtumised erinevate osapooltega, sh Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja erinevate KOVide esindajatega, kus arutati probleeme, otsiti lahendusi ning hinnati lahenduste mõju KOVide arengule ning nii riigi kui KOVide eelarvetele. Analüüs koos ettepanekutega esitati Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks ja 21.10.2021 valitsuskabineti nõupidamisel kiideti heaks nõupidamisele esitatud memorandumis esitatud maapoliitika põhimõtted ning kohustati Rahandusministeeriumit koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga ette valmistama riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmist käsitlev eelnõu, milles lähtutakse memorandumis esitatud ettepanekutest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust, paragrahviga 2 maareformi seadust, paragrahviga 3 kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning paragrahv 4 on seaduse jõustumissäte. 5 Kui KOV väärindab maad ja annab selle ettevõtte kasutusse, suurenevad nii riigieelarve kui ka KOVi tulud. 6 Eelmise Vabariigi Valitsuse koosseisu VVTP punkt 7.9 „Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele“. 6 3.1. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust. Punktiga 1 muudetakse RVSi § 10 lõike 1 punkti 2 ning võetakse välja viide riigivara valitseja poolt määratud avalikule eesmärgile. Muudatus on vajalik, kuivõrd kehtiv sõnastus ei ole kooskõlas teiste § 10 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsemise eesmärkidega. Samuti, muul avalikul eesmärgil riigivara kasutamine ei pruugi olla vaid konkreetselt riigivara valitseja poolt määratud, vaid ka näiteks seadusest tulenev eesmärk (nt planeeringuga avalikuks kasutuseks ettenähtud maad). Tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid sätete sõnastuste ühtlustamisega. Punktiga 2 täiendatakse RVSi § 10 lõikega 8, millega täpsustatakse, et riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maaresrvi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud7, on riigimaa suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke erinevalt. Praktikas on tekkinud mitmeti mõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka näiteks KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi. Selleks, et riigile kuuluva maa, sh maareservi valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada Vabariigi Valitsuse määruse tasandil ka õigusaktiga kriteeriumid riigi maareservi määramiseks ja säilitamiseks. Muudatusega antakse volitusnorm vastava määruse kehtestamiseks. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RVS § 18 lõige 2 punkt 2, mis viitab riigivara hoonestusõigusega koormamisele KOVi kasuks ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 741 alusel, mis tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 1 punktis 26. Punktiga 4 muudetakse RVSi § 181 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib kinnisasja kasutustasu hindamist ja hindamisaruande koostamist. Muudatus on seotud asjaoluga, et RVS § 19 lõike 4 punkti 1 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras (Keskkonnaministri 21. juuni 2010. a määrus nr 31 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”) kinnisasja puhul eluruumi kasutusse andmisel ja käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhtudel. Ehk siis riigivara valitseja kehtestatud korra rakendamise võimalikkuse hindamisel tuleb lähtuda hindamisaruandele kehtestatud nõuetest. Kehtiva RVS § 181 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel mh juhul kui kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva ja tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas. Seejuures, selline 100 kalendripäeva pikkune piirang kinnisasja kasutamiseks andmisel on ebamõistlikult lühike. Sageli soovitakse riigivara kasutada eesmärgil, mis eeldab kinnisasja pikemat kasutusaega. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik pikendada viidatud perioodi 100-lt kalendripäevalt ühe aastani, st kui kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta, antakse see kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras. Näiteks 7 Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina- sailitamise-pohimotted 7 soovitakse ehitusmaterjalide ladustamiseks või soojakute püstitamiseks kasutada riigile kuuluvat kinnisasja, mille pindala on suurem kui 100 m2 ja kasutustasu ületab 1000 eurot kalendriaastas ning soovitud kasutusaeg on reeglina 6–12 kuud. Punktiga 5 muudetakse RVS § 181 lõike 2 punkti 6, mis reguleerib Maa-ameti poolt turupõhise kasutustasu väljaselgitamist. Kehtiva seaduse järgi tehakse seda turuanalüüsi ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kasutuslepingute andmete alusel. Seoses korralise hindamise läbiviimisega 2022. aastal on muudetud erinevate õigusaktide regulatsioone ja loodud rohkem võimalusi kasutustasu sidumiseks maa korralise hindamise tulemustega. Kuna maa korralisel hindamisel leitud väärtus on turupõhine väärtus, siis selle alusel leitud kasutustasu on paljudel juhtudel samuti käsitletav turupõhise kasutustasuna. Maa hindamise seadusesse lisatud § 8² juba võimaldab juhtudel, kus õigusakti järgi on Maa-ametil lubatud välja selgitada harilik väärtus või kasutustasu, kasutada selleks maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel arvutatud maa maksustamishinda. See tähendab, et kui 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal aastal uuenevad maa korralise hindamise tulemused (maa maksustamishinnad) on avalikud ja kasutatavad kõikide maaomanike poolt (sh KOVid ja riigivara valitsejad), siis Maa-ametil kui korralise hindamise läbiviijal on võimalus korraliste hindamiste vaheperioodidel hindamismudelitesse tehinguandmeid lisada ja saada ajakohased mudelanalüüsi tulemused. Samuti on jätkuvalt võimalus turupõhine kasututasu tuvastada turuanalüüsi alusel tuginedes eelkõige tehingute andmebaasi statistikale ning sõlmitud kasutuslepingute analüüsile. Täpsemalt reguleeritakse Maa-ameti tehtavaid hindamisi RVS § 46 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega (määrust muudetakse). Punktiga 6 muudetakse RVS § 19 lõiget 1 ja § 37 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. KOVidele maa kasutada andmise protseduur, nii nagu võõrandamise protseduuri lihtsustamiseks on suund võimalikult palju otsustamist allapoole delegeerida, jättes ministri otsustada pigem kindlad juhtumid. Tuleb rõhutada, et sättesse lisatud täiendus ei tähenda, et otsustusõigus antakse seadusega automaatselt RVS § 3 punktis 11 defineeritud volitatud asutusele, vaid riigivara valitsejal on õigus delegeerida teatud kindlatel juhtudel sellise otsuse tegemine riigiasutustele, valides ise, millises vormis ja kui suures ulatuses ta delegeerib. Nimetatud konkreetsed otsustustasandid kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastava keskkonnaministri määrusega, muudes valitsemisalades vastavate riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara valitsemise kordades. Otsustustasandite määramisel kordades on otstarbekas kasutada rahalisi piirmäärasid ja RVSi analoogiat, arvestades sellega, et 90‒95% juhtumitest võiks otsustustasand olla riigiasutuse juht. Punktiga 7 täiendatakse RVS § 19 lõiget 5, mis reguleerib erisusi, millal ei ole vaja RVS § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekut riigivara kasutamiseks andmise otsustamisel. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja eluruumi kasutusse andmisel ega RVS § 181 lõike 2 punktides 4–5 sätestatud juhtudel. Muudatuse tulemusel ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut ka KOVidele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutamiseks andmisel. Muudatus on seotud põhimõttelise probleemiga, et KOVidele maa võõrandamise ja kasutada andmise protseduur on 8 bürokraatlik ja liiga pikk. Maa kasutada andmise ja võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade kasutada andmise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks RVS § 33 lõike 1 punkt 12, mis viitab riigivara võõrandamisele KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 741 alusel, mis tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 1 punktis 28. Punktiga 9 täiendatakse § 33 uute lõigetega 11 ja 12, millega tuuakse sisse KOVi ja riigi maatehingute korral vastastikuse huvi ülesnäitamise tasakaalustamine. Riik arvestab enne maa võõrandamist KOVide huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist KOVil võimalik avaldada oma huvi. Sellekohane menetlus toimub riigi kinnisvararegistris. Praktikas esineb ka vastupidiseid juhtumeid, kus avalikes huvides riigile vajalik maa kuulub KOVile. KOVi ja riigi huvide tasakaalustamiseks on otstarbekas, et riik saaks huvi üles näidata siis, kui KOV hakkab võõrandama või hoonestusõigusega koormama riigilt tasuta saadud maid, mida enam oma ülesande täitmiseks ei vaja. Enne KOVi poolt maa müüki panemist peaks riigil olema kaalutlusõigus sekkuda ja tasuta antud maa riigile tagasi küsida. Nimetatu kehtib nii MaaRSi kui RVSi alusel KOVile tasuta antud maa osas. Seetõttu nähakse eelnõuga ette regulatsioon, et ka KOV selgitab välja kinnisasja vajalikkuse riigile enne, kui ta hakkab võõrandama või koormama hoonestusõigusega riigilt tasuta, RVSi või MaaRSi alusel omandatud kinnisasja ning et riigil on õigus avaliku huvi korral omandada kinnisasi oma ülesannete täitmiseks või arvata maareservi. Maa küsitakse tagasi riigi maareservi, kui see on vajalik riigile sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana kasutamise potentsiaal, samuti, kui on teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti alla (juhul, kui maa on hoonestamata). Antud sättes nähakse eelkõige ette riigi õigus avaliku huvi korral KOVi maatehingusse sekkuda, KOVi sellekohane kohustus nähakse ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu §-s 3. Sealjuures nähakse ette, et riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Juhul kui KOV on omandanud riigilt maid tasu eest, ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või MaaRS ette näeb, kohaldub tavapärane regulatsioon, mil KOVil ei ole kohustust eelnevalt riigi huvi välja selgitada ja KOV võib sellise maa võõrandada temale kohalduvate seaduste ja muude kordade alusel ning riik omandada vastavalt kehtivale õigusele ja kokkulepetele. Riigi ja KOVi vastastikuste huvide väljaselgitamine ja vastastikustest maatehingutest teavitamine hakkab toimuma riigi kinnisvararegistri kaudu, samamoodi nagu toimub kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine RVS § 96 kohaselt. Selleks nähakse ette vastavad kinnisvararegistri infotehnoloogilised arendused Rahandusministeeriumi kui riigi kinnisvararegistri vastutava töötleja kaudu. Registriarendused teostatakse 2023. aastal. Kuni 9 registriarenduste valmimiseni on võimalik kinnisasja vajalikkus riigile välja selgitada tavalises korras kirjaliku pöördumise kaudu. Lõikega 12 tuuakse välja erisus, et kui KOV soovib riigilt tasuta omandatud maa omal initsiatiivil tagastada riigile, ilma, et riik oleks selleks huvi üles näidanud ega taotlust selliseks maa omandamiseks esitanud, ehk väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut ja selles jõutakse riigiga kokkuleppele, siis sellisel juhul kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi KOVile ei hüvitata. Punktiga 10 muudetakse § 33 lõiget 3 seoses sellega, et sellest sättest välistatakse viited KOVile, kuna KOVi osas nähakse ette teistsugune regulatsioon riigilt tasuta omandatud kinnisasja edasivõõrandamise ja hoonestusõigusega koormamisel kui ülejäänud sättes nimetatud isikutele. Regulatsioon KOVi osas nähakse ette täiendava sättega, mida selgitatakse järgmises punktis. Samuti jääb sättest välja viide § 33 lõike 1 punktile 12, kuna see säte tunnistatakse üldse kehtetuks. Punktiga 11 täiendatakse RVS § 33 lõigetega 31 ja 32, millega nähakse ette erisused KOVidele võrreldes lõikes 3 kehtestatuga:  võetakse välja hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piir,  vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le;  hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kui KOV või ka mõni muu § 33 lõike 1 punktis 2, 3 või 31 nimetatud isik võõrandab või koormab hoonestusõigusega (v.a. tema valitseva mõju all olev äriühing või sihtasutus) riigilt tasuta saadud maa enne kümne aasta möödumist, peab ta riigile hüvitama 65% kinnisasja harilikust väärtusest. Hüvitis tuleb maksta viie aasta jooksul. See aga tähendab, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (või hoonestusõigusega koormamisel) ei pea riigile hüvitist tasuma, kui möödunud on rohkem kui kümme aastat kinnisasja omandamisest. Viidatud reegli mõte oli takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandatakse see siiski kohe eraarendajatele tulu saamiseks. Sätte kehtestamisel eeldati, et kui KOV hakkab enne kümne aasta möödumist maad võõrandama, ei olnud tal järelikult seda maad oma ülesannete täitmiseks vaja. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus riigilt tasuta omandatud maa jääb tegelikult kasutusse võtmata ning KOV ootab ära kümne aasta möödumise, et seejärel see võõrandada ja pääseda riigile tasu maksmisest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus KOV võõrandab maa äriühingule võlaõigusliku müügilepinguga, milles äriühingul tekib maa eest tasumise kohustus alles aastate pärast, sellise arvestusega, et KOVile maa omandamisest on möödunud kümme aastat. Seega on nimetatud nõue pigem soodustanud maatükkide kasutuna seisma jäämist ja võimaldanud ebasobiva praktika tekkimist. Kui KOV soovib jätta maa enda kasutusse oma ülesannete täitmiseks, võõrandab riik alati maa tasuta. Riigi maapoliitika üks eesmärk on ära hoida olukord, kus KOVid taotlevad riigilt aina 10 uusi tasuta maid, et need nn hoonestamata toormaana tulu saamise eesmärgil kohe edasi võõrandada eraarendajatele. Selliste maade puhul saanuks riik ise need oksjonil maha müüa riigile tulu teenimiseks. Kui KOV võõrandab riigilt tasuta saadud maad, on põhjendatud osa tulust riigile andmine. Tasuta saadud maa edasivõõrandamine vastab olukorrale, mil KOV peab tasu maksma riigilt arendusmaa (RVS § 34: ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiv kinnisasi) omandamisel, mistõttu ei ole kümne aasta piir mõistlik ja teatud tasu hüvitamine riigile tasuta saadud maa edasivõõrandamisel peaks toimuma sõltumata sellest, millal seda tehakse. Kümne aasta pikkuse piiri kaotamine motiveerib KOVi oma maavajadust rohkem läbi mõtlema, et seda omandatakse riigilt tasuta siiski oma ülesannete täitmiseks ja kui sellest hoolimata olukord muutub, st maa edasivõõrandamine või hoonestusõigusega koormamine osutub vajalikuks, siis käesolevate sätetega muudetakse tingimusi KOVi poolt riigile tasu maksmisel leebemaks. Kõigepealt vähendatakse tasuta antud maade edasivõõrandamisel tasumise piirmäära 65%-lt 50%-ni maa harilikust väärtusest, mis maal oli omandamise hetkel. Lisaks on võimalik tasust arvestada maha maa väärindamise ja parendamise kulud, Lisatava lõikega 32 nähakse ette, et § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Silmas tuleb pidada, et maha saab arvata ainult neid kulusid, mida KOV on teinud oma eelarvevahenditest, mille hulka arvestatakse ka KOVi poolt võetud laen. TsÜSi § 63 punkti 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest ning kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse. Kulutusi, mis on tehtud kinnisasja säilitamiseks või selle kaitsmiseks selle täieliku või osalise hävimise eest ehk tavapäraseid hoolduskulusid ei hüvitata. Nii näiteks on tee hoolduskulu tavapärane kulutus, mis tagab kinnisasja igapäevase kasutamise ja mida riik tagasiulatuvalt ei hüvita. Ka eramaa omanikule sellist kulu ei hüvitata. Kasulike kulutustena, millega on kinnisasja oluliselt parendatud, on näiteks realiseeritava detailplaneeringu koostamise kulu, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise kulu, planeeringus ettenähtud rajatised, välja arvatud riigieelarvest saadud investeeringutoetusest tehtud kulu. Seega tuleb iga vastava taotluse puhul riigil kaaluda, kas tegemist on kasulike kulutustega, mis on kinnisasja oluliselt parendanud. Lisaks on toodud erisus, et lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea üldse tasuma, kui KOV on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti. Nimetatud erisus tasakaalustab KOVi jaoks olukorda, mil riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise hüvitis ei kujuneks koormavaks või karistavaks juhul, kui KOV on nimetatud maale hoone püstitamisega oluliselt rahaliselt panustanud avalikes huvides kinnisasja kasutamise otstarbe kohaselt. Riigi jaoks on peamine, et tasuta antud maa on olnud otstarbekohaselt kasutuses ja püstitatud hoone on selle otstarbega seotud. 11 Punktide 12‒14 ja 16 viiakse sisse tehnilised muudatused § 33 lõigetes 5 ja 7‒10, kuna mõned viidatavate punktide numbrid muutusid seoses sellega, et osa viidatavatest punktidest tunnistatakse antud eelnõuga kehtetuks ja samas lisatakse uusi, millele on asjakohane viidata. Punktiga 15 muudetakse RVS § 33 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse tulemusel sätestatakse, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsust, et RVS § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule lõikes 10 nimetatud juhtudel tasuda, ei tee mitte Vabariigi Valitsus, vaid riigivara võõrandamise otsustaja. Punktiga 17 täiendatakse RVS § 33 lõiget 10 punktiga 3, mille kohaselt võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et hüvitist ei tule tasuda ka juhul, kui kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks andmine KOVile tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendus on vajalik, kuivõrd olukorras, kus KOV on sisuliselt oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sunnitud riigilt saadud maad edasi võõrandama/vahetama, on põhimõtteliselt ebaõige küsida selle eest täiendavat hüvitist ning see ei ole hüvitise tasumise kohustuse eesmärk ka olnud. Praktikas on sellised olukorrad lahendatud seni sätete tõlgendamise teel ning Vabariigi Valitsus on oma vastavates otsustes põhjendanud hüvitise mittenõudmist, kuid ühtse arusaadavuse tagamiseks tuleks see erand sätestada selgelt ka seaduses. Punkti 18 muudatusega täpsustatakse RVS § 34 lõiget 1. Muudatuse tulemusel on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile kinnisasja müügihind 50% selle harilikust väärtusest varasema 65% asemel. Muudatus on seotud üldise põhimõttelise otsusega vähendada KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel. Lisaks tasu vähendamisele täiendatakse punktiga 19 RVS § 34 lõikega 11, mille kohaselt arvutatakse lõikes 1 nimetatud müügihinnast, st eelnõukohasest 50 %-st kinnisasja harilikust väärtusest maha kinnisasja kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Tehtavaid kulutusi on võimalik müügihinnast maha arvestada seetõttu, et tasu maksmiseks on KOVil aega kuni seitse aastat. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida KOVi tegelema võimalikult kiiresti maa väärindamisega ja kasutusele võtuks ettevalmistamisega. Silmas tuleb pidada, et KOVil on võimalik maha arvata tema eelarvevahenditest tehtud kulud, st planeeringu-, juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide rajamise kulud. Pikemalt on kulude mahaarvamisest juttu punkti 11 selgituse juures. Punktiga 20 muudetakse RVS § 34 lõiget 2, mille hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb § 34 lõikes 1 nimetatud müügihind, st eelnõukohane 50% harilikust väärtusest tasuda viie aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Eelnõuga pikendatakse nimetatud perioodi seitsme aastani, kuivõrd praktikas on KOVidel tekkinud probleeme turutõrkega piirkondades arendustegevuste läbiviimisega viie aasta jooksul. Eelnõu koostajate hinnangul on seitse aastat piisavalt pikk aeg, et KOV jõuaks vajalikud toimingud ära teha ja leiaks maale omaniku ja kasutaja. Seejuures on KOVil ka edaspidi võimalik ise otsustada 12 riigile tasu maksmise graafiku üle ja võib soovi korral jätta makse ka seitsmenda aasta lõppu. Kui KOV seitsme aasta jooksul planeeringut läbi ei vii või kommunikatsioone ei raja, tuleb tasuda riigile 50% maa omandamise hetke harilikust väärtusest. Kui KOVi plaanid muutuvad või maale kasutajat ei leita, on KOVil võimalus maa tagastada riigile reservi, mis eeldab sellekohase lepingu lõpetamist, kusjuures KOVil ei teki õigust võimalike tehtud kulude hüvitamisele. Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks RVS § 34 lõige 3, mis viitab riigivara võõrandamisele RVS § 741 alusel. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse RVS 5. peatüki 5. jagu, sh ka § 741 kehtetuks, ei ole RVS § 34 lõikes 3 nimetatud erisuse reguleerimine enam vajalik. Punktiga 22 täiendatakse RVS § 37 lõiget 4, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse nõusoleku mittevajalikkust riigivara võõrandamise otsustamiseks. Eelnõuga lisatakse lõikesse punkt 7, mille kohaselt ei pea Vabariigi Valitsuse nõusolekut taotlema juhul, kui kinnisasi võõrandatakse KOVile. Muudatus on seotud eelnevalt märgitud põhimõttelise probleemiga, et KOVidele maa kasutusse andmise ja võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk. Kehtiva õiguse kohaselt on maa otsustuskorras võõrandamisel nii tasuta kui tasu eest vajalik küsida Vabariigi Valitsuse nõusolek, mille järel saab riigivara valitseja langetada otsuse maa võõrandamise kohta, kuid samas on MaaRS alusel maa munitsipaalomandisse andmine Maa- ameti pädevuses. Tegemist on sarnase protsessiga ja puudub sisuline põhjendus, miks Vabariigi Valitsus peab andma teatud maade võõrandamisel nõusoleku, kui maa kasutusse andmise/võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade võõrandamise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Aastatel 2010‒2022 praeguseni on KOVidele võõrandatud maade osas küsitud Vabariigi Valitsuse nõusolekut umbes 450 korral. Punktiga 23 muudetakse § 46 lõike 2 punktide 1 ja 2 sõnastust, mis reguleerib Maa-ameti tehtavaid hindamisi. Praegusest punkti 1 sõnastusest jäetakse välja täpsustused, mis suunasid Maa-ametit hindamisi tegema „maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast“. Maa- amet teeb hindamisi ka edaspidi neil alustel, kuid lisandunud on maa hindamise seaduse § 82 olev võimalus (vt ka selgitus punkti 4 juures). Punkti 2 kehtiva sõnastuse järgi on lubatud jätta kutseliselt kinnisvarahindajalt hindamisaruanne tellimata juhul, kui harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus ning võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel. Eelnõu kohaselt ei ole vajalik enam küsida kutselise hindaja kinnitust. Aktiivse turu puudumise määratlust ja hindamise reegleid täpsustakse RVS § 46 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega (kehtivat määrust muudetakse) ning lisatakse sinna täpsustavad sätted aktiivse turuta maade hindamiseks. Eesmärk on nende sihtotstarvete puhul, mis maa korralise hindamise metoodika järgi (kehtestatakse Keskkonnaministri määrusega maa hindamise seaduse § 43 lõige 5 alusel) 13 kuuluvad aktiivse turuta maa rühma (transpordimaad, jäätmehoidla maad, üldkasutatavad maad jt) rakendada koheselt maa korralise hindamise tulemusi. Punktiga 24 täiendatakse RVS § 46 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt võib võõrandatava kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostada hindamisaruande RVS § 46 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet (nõue hindamisaruande koostamiseks vastava kutsetunnistusega hindaja poolt) järgimata, kui kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel loobutakse § 33 lõikes 3 või 31 nimetatud hüvitise tasumise nõudest sama paragrahvi lõike 10 alusel. Sisuliselt tähendab see, et RVS § 33 lõikes 10 nimetatud juhtudel, kus kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustatakse, et võõrandaja või hoonestusõiguse seadja ei pea riigile hüvitist maksma, ei ole vajalik tellida hindamisaruannet vastava kutsetunnistusega hindajalt. Eraldi kutsetunnistusega hindaja poolt hindamisaruannete koostamine ei ole selliste kinnisasjade võõrandamisel põhjendatud, kuna riik võõrandab kinnisasjad tasuta ning hindamisega ei kaasne riigile mitte mingit võimalikku tulu ka edaspidi, kuivõrd hüvitise maksmise kohustust omavalitsusele ei rakendata. Hindamisaruande koostamisega kaasneks seega ebavajalik raha- ja ajakulu. Punktiga 25 parandatakse § 68 lõikes 6 sisalduv ebaõige viide. RVS § 68 lõige 6 sätestab, et „käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks“. On ilmselge, et viide sõnale „paragrahvides“ on ebaõige ja see tuleb asendada sõnaga „lõigetes“. Punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks RVS 5. peatüki 5. jagu, mis kannab pealkirja “Erisused kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks” ja hõlmab § 741–745. RVSi 5. peatüki 5. jao lisamisega loodi võimalus riigil otsustuskorras võõrandada Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtlusmaad KOVile (tasuta) ja ettevõtjale (hariliku väärtuse eest). Nimetatud seadusemuudatus on aga osutunud ebaõnnestunuks, sest Euroopa Komisjoniga peetud konsultatsioonide käigus on selgunud, et:  ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. RVS § 741 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine on peatatud, sest kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas.  KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb samuti järgida riigiabi reegleid. Samuti peavad neid reegleid järgima KOVid, kui nimetatud maid edasi võõrandavad. Rahandusministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud ja Advokaadibüroo Triniti OÜ esitatud RVS-i riigiabi reeglitele vastavuse analüüsis käsitleti riigiabi probleeme seoses RVSis sätestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamismenetlustega ning tehti ettepanek kaaluda riigiabi juhendite koostamist. Juhendid aitaksid analüüsida, kas konkreetse tehingu (nt riigivara võõrandamine) puhul ei ole tegemist riigiabiga. Kui riigiabi 14 välistada ei saa, tuleb järgida riigiabi reegleid (nt anda vähese tähtsusega abi, riigiabi üldise grupierandi alusel või taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks riigiabi andmise luba). Punktiga 27 lisatakse täiendav rakendussäte § 102 lõikena 51, millega sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist KOVile tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele ei kohaldata enam senikehtinud hüvitise määra ja 10 aasta piiri, vaid kehtestatakse ka varasemalt võõrandatud kinnisasjade osas tagasiulatuvalt käesoleva seaduse alusel kehtima hakkavat hüvitise määra vastavalt § 33 lõigetele 31 ja 32 s.o. ei järgita enam hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piiri, vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le ning hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. 3.2. Paragrahviga 2 muudetakse maareformi seadust Punktiga 1 muudetakse MaaRS § 25 lõiget 3, milles sõnastatakse põhimõte, et MaaRS alusel tasuta munitsipaalomandisse antud maade osas peab KOV järgima RVS § 33 lõikes 11 ettenähtud kohustust, et enne sellise maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist tuleb välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile. Punktiga 2 tunnistatakse MaaRSi § 25 lõiked 4, 41 ja 42 kehtetuks, mis käsitlevad munitsipaalomandisse antud maa edasivõõrandamisel, kasutusse andmisel või hoonestusõigusega koormamisel kehtivaid ajalisi piiranguid ja makstavat hüvitist. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et riigi poolt KOVile tasuta antud maa edasivõõrandamise ja kasutada andmise menetlustes tuleb eristada MaaRS ja RVS alusel tasuta antud maad. Ehk kui eelnõukohaste muudatuste kehtima hakkamisel tuleks RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel KOVil tasuda 50% maa harilikust väärtusest, siis MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel või kasutusse andmisel sellisest tasu nõudmisest loobutakse, samuti kaotatakse järelevalve maa edasivõõrandamise ja kasutusse andmise ajalise piirangu (10 aastat arvates maa andmisest) osas. Selline vahetegemine on põhjendatud, kuna maareform on maade munitsipaalomandisse andmise osas jõudnud lõpusirgele ning maareformi lõpus on riigile mittevajalikku ja suure hoolduskohustusega maid proovitud kokkuleppel KOVidele ära anda, siis nende maade üle järelevalve rakendamine ja tasu küsimine ei ole otstarbekas. Samuti ei ole MaaRS alusel KOVidele viimase 14 aasta jooksul antud äri-, toomis- või elamumaad, mis on sobilik arendustegevuseks ning riigi huvid saavad kaitstud ka sellega, et kui KOV maad võõrandab, siis on riigil võimalik oma tegevuseks maa KOVilt tagasi saada tasuta, hüvitades KOVile maa osas tehtud kasulikud kulutused. Lisaks, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 13 000 eurot, milline summa on marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. Samas on siiski otstarbekas MaaRS § 25 lõikes 3 sätestada viide, et munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise ja hoonestusõigusega koormamise eelselt toimuks riigi huvi väljaselgitamine RVS kohaselt. 15 Punktiga 3 muudetakse MaaRSi § 25 lõiget 6. Tegemist on volitusnormiga, mille kohaselt kehtestab maa munitsipaalomandisse andmise korra ja munitsipaalmaa võõrandamisest, kasutusvaldusesse andmisest või hoonestusõigusega koormamisest riigieelarvesse laekunud raha kasutamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Kuivõrd eelnõukohaste muudatuste kehtima hakkamisel loobutakse MaaRS alusel KOVile tasuta antud maa edasivõõrandamisel või kasutusse andmisel hüvitise nõudmisest, ei laeku riigieelarvesse ka vastavat raha, mille kasutamise korda Vabariigi Valitsus peaks määrama. Eeltoodust tulenevalt on kohane täpsustada ka sätte senist sõnastust ning sätestada üldiselt, et Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse maa munitsipaalomandisse andmise kord. Vastavalt kuulub muutmisele ka viidatud, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“. Punktidega 4‒6 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud asjaõiguste kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida maareformi lõpule viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning toetavad eelnõu kaudset eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus (parandatavad sätted jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on eksitav, erinevalt tõlgendatav ja ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni kehtestamisel. Punktiga 4 muudetakse § 392 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei pea tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari tasu ja riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt MaaRS-i § 395 lõikele 1. Täpsustus on vajalik, kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike 2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust vabastatud, mistõttu kehtiv, 01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus riigilõivuseaduse ja MaaRS-i § 395 lõikega 1 ning vajab täpsustamist. Punktiga 5 täpsustatakse MaaRS § 395 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et Maa-ameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse, kuid regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse. Regulatsiooni sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus täpsemaks, et kaetud on ka materiaalõiguslik tahteavaldus. Punktiga 6 täpsustatakse § 395 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel kinnistusraamatus kande tegemiseks ei ole tarvis puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna lisaks juba kehtivale õigusele kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on vajalik kustutada ka õigustühiseid hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud isiku nõusoleku küsimine põhjendatud ega vajalik. Maareformi käigus seatud hüpoteegi kannete hulk, mis on praeguseks hetkeks rahuldatud, lähitulevikus rahuldamisel või pole nõuet tekkinudki, on niivõrd suur (selliste hüpoteekidega on seotud ca 16 000 katastriüksust), et igakordselt puudutatud isiku kaasamine ei ole reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna kinnisasja omanike õigusi kuidagi ei kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema 16 kinnisasja kohta tehtud õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata kinnistusraamatut ja anda eksitavat infot. Punktiga 7 lisatakse rakendussäte paragrahvina 406, millega sätestatakse, et käeoleva seaduse jõustumisest ei teki KOVil MaaRS § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust ka nende maade võõrandamise osas, mis on antud munitsipaalomandisse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maareformi seaduse alusel. 3.3 Paragrahviga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust Paragrahviga 3 täiendatakse KOKSi § 34 lõikega 31, mis sätestab, et enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab KOV välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt RVSis sätestatule. 3.4. Paragrahviga 4 lisatakse jõustumissäte, mille kohaselt jõustub käesolev seadus 2023. aasta 1. märtsil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele Tulenevalt sellest, et maa kui riigivara regulatsioon on riigisisene küsimus, siis Euroopa Liidu õigus ei sea siin raame, välja arvatud küsimustes, mis seonduvad riigiabiga, mida käesoleva eelnõu muudatused ei hõlma. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 10 näeb ette, et põhiseaduse teises peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Põhiseaduse mõttega on kooskõlas ka seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab, et avaliku võimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadusega (seaduse ülimuslikkus) ning kõiki seadusi tuleb täita nii avalikul võimul kui ka üksikisikutel. „Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. Põhiseaduses ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärgiks on tagada põhiseaduse kandvate printsiipide (õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte) järgimine ja tõhusam põhiõiguste kaitse.“ (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21.)8 Eelnevalt nimetatud õiguskindluse põhimõte9 sisaldab ka põhimõttelist tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. 8 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 10, punkt 44. 9 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 10, punkt 46. 17 Eelnõu § 1 punktiga 27 (eelnõu esimesel kooskõlastusringil vastavalt punkt 29) lisatakse RVS § 102 lõikena 51 rakendussäte, millega sätestatakse, et enne eelnõu seadusena jõustumist KOVile tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele ei kohaldata enam senikehtinud hüvitise määra ja 10 aasta piiri, vaid kehtestatakse ka varasemalt võõrandatud kinnisasjade osas tagasiulatuvalt eelnõukohase seaduse alusel kehtima hakkavat hüvitise määra vastavalt RVS § 33 lõigetele 31 ja 32. Seega, kehtiv regulatsioon vabastab KOVi riigile hüvitise maksmisest juhul, kui riigilt tasuta saadud kinnisasja omandamisest on möödas kümme aastat, aga rakendussätte jõustumise järel on KOV, hoolimata omandamise ajahetkest, kohustatud tasuta kinnisasja edasi võõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel tasuma riigile 50% maa harilikust väärtusest, millest on õigus maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud. Seadusandja peaks üldjuhul vältima koormavale õigusnormile tagasiulatuva jõu andmist, see tähendab koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid enne normi jõustumist. Eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad neile kohustusi. Samas on tagasiulatuv jõud lubatud, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid. Tähtajalise regulatsiooni muutmiseks isikule ebasoodsas suunas peavad olema kaalukamad eesmärgid kui tähtajatu regulatsiooni muutmiseks10. Eelnõu koostajad on seisukohal, et antud sätte tagasiulatuv jõud ei tähenda, et KOVid peaksid selle tõttu taluma ulatuslikke negatiivseid tagajärgi. Muudatus hakkab kehtima küll KOVide poolt enne käesoleva seaduse jõustumist riigilt tasuta omandatud maade kohta, kuid nende hulgast ainult selliste maade kohta, mida KOVid tulevikus kavatsevad edasi võõrandada, seega ebasoodsam tagajärg ei teki tagasiulatuvalt juba KOVide poolt edasivõõrandatud maade osas, vaid ikkagi tulevikus kavandatavate maade osas, mida nad eelnevalt on riigilt tasuta omandanud. Statistiliselt on selliseid edasivõõrandatavaid maid olnud väga vähe ka kehtiva nn soodustatud olukorra juures, kui pärast 10 a möödumist KOV enam hüvitist maksma ei pea. Näiteks Maa-amet on aastatel 2010‒2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid on omakorda edasi võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Seejuures, riigi poolt MaaRSi alusel KOVidele tasuta võõrandatud maade edasivõõrandamisel kaob käesoleva eelnõu kohaselt KOVi kohustus maa edasivõõrandamisel hüvitist maksta hoopiski. Seega muutub olukord MaaRSi alusel võõrandatud maade osas olulisemalt soodsamaks. RVS alusel omandatud maade osas küll senine ajaline piirang kaob, st hüvitise maksmise kohustus tekib koheselt, kuid seda tasakaalustavad meetmed, mille kohaselt 1) isegi kui KOV peaks hüvitist maksma, on see kehtiva regulatsiooni alusel makstavast hüvitise määrast väiksem (65% asemel 50% kinnisasja väärtusest selle omandamise hetkel) ja 2) makstavast hüvitisest on õigus maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud. Arvestades senist praktikat, esineb tulevikus selliseid juhtumeid, mille puhul tekiks KOVil riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel kohustus tagasiulatuvalt hüvitist maksta (olukorras, kus ta kehtiva regulatsiooni kohaselt ei peaks seda tegema), pigem vähe ning nende üksikute juhtudel kaasnev mõnevõrra ebasoodsam tagajärg on kompenseeritud eelkirjeldatud 10 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 10, punkt 49. 18 meetmetega. Veelgi enam, selline lahendus motiveerib KOVe oma tegelikke maavajadusi- ja võimalusi realistlikumalt kaaluma ja hindama. Eeltoodust tulenevalt kaalub ühetaoline menetlus kõikide tulevikus KOVi poolt riigilt tasuta omandatud maade edasivõõrandamise või kasutada andmise osas koosmõjus tasakaalustavate meetmetega üles regulatsiooni mõningase muutumise ebasoodsamas suunas ning sellega ei kahjustata ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust ega usalduse kaitset. Riive järgib legitiimset eesmärki ning on kohane. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus: 1. Sisustatakse riigi maareservi mõiste ning kehtestatakse maareservi haldamise põhimõtted ja menetlus Sihtrühm I: riik (ministeeriumid, riigiasutused) Mõju kirjeldus: Ühtsete maareservi haldamise põhimõtete ja reservmaaks määramise korra kehtestamine võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve. Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud, on riigimaa suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke erinevalt. Praktikas on tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka KO-de avaliku huviga seotud maavajadusi. Näiteks avaliku taristu arendamiseks võib olla vajalik omandada eraomandis maid, mistõttu vajab KOV riigilt maad ka vahetusmaaks või maakorralduse läbiviimiseks. Selleks, et maareservi valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada õigusakti tasandil maareservi mõiste ja haldamise põhimõtted. Sihtrühma suurus: keskmine, kuna puudutab ministeeriumeid ja riigiasutusi, kellel on õigus riigivara valitsejana või volitatud asutustena maatoiminguid teha. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus tingib ühekordse teadmiseks võtmise ning pidev edasine mõju puudub. Selliseid tehinguid esineb paljude riigivara valitsejate jaoks üldiselt harva, rohkem teevad maatehinguid Maa-amet, Transpordiamet ja Riigi Metsamajandamise Keskus. Mõju ulatus on väike, kuna riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud11 ja riik oma maatoimingute tegemisel on nendega arvestanud, kuid kuna praktikas on tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi, on vaja need põhimõtted õigusakti tasemel kehtestada. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. 11 Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina- sailitamise-pohimotted 19 Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuna otseselt ei muutu riigiasutuste töökorralduses midagi, sest riigi jaoks kehtisid samad põhimõtted ennegi, kuid neid ei ole siiani õigusakti tasandil sätestatud. Sihtrühm II: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: KOVide õigus riigilt maad saada on piiratud sellega, et osa riigi maareservist säilitatakse õigusaktidest või strateegilistest dokumentidest tulenevate riigi ülesannete täitmiseks, mis aga ei arvesta alati KOVi arenguvajadusi või ülesandeid. Selgete maareservi haldamise põhimõtete sisustamine aitab tagada ka KOVidele ligipääsu nende maavajaduse rahuldamiseks. Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79). Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus tingib ühekordse teadmiseks võtmise ning pidev edasine mõju puudub ning selliseid tehinguid esineb iga üksiku KOVi jaoks harva. Mõju ulatus on väike, kuna KOVidel tekib selgem arusaam oma võimalustest maade saamisel riigi maareservist ja nad saavad läbi mõelda oma strateegilised maavajadused. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna muudatus aitab läbi ühtsete reeglite kaasa õigusselgusele ja annab KOVidele kindlustunde maavajaduse rahuldamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende tegevuse ümberkorraldamist. 6.2. Kavandatav muudatus 2: Ühtlustatakse riigi ja KOVi maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Enne KOVi poolt riigilt tasuta saadud maa müüki panemist või hoonestusõigusega koormamist peab KOV välja selgitama riigi huvi konkreetse maa osas. Juhul, kui maa on vajalik riigiasutuse ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks, on riigil õigus KOVilt see maa tagasi küsida. Seejuures riigile maa tagastamisel kompenseeritakse KOVile maa väärindamise ja parendamise kulud. Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79). 20 Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelduslikult esineb ühe KOVi jaoks vaid üksikuid juhtumeid aastas. Samuti on väike mõju ulatus, kuna arvestades juhtumite arvu KOVi kohta esineb ka sellist teavitamise vajadust harva. Tõenäoliselt ei too see KOVidele kaasa erilisi kohanemisraskusi, sarnane põhimõte kehtib juba praegu riigimaa võõrandamisega, mille käigus KOVide huvidega arvestatakse ning võttes arvesse, kui palju KOVid tasuta saadud maid edasi võõrandavad või koormavad, ei ole juhtumeid sel määral, et riigi teavitamise kohustus oleks liiga sage ja koormav. Aastatel 2010–2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja. Nendest 79 kinnisasja on sellised, mida saab kasutusele võtta võõrandamise eesmärgist muul otstarbel ning soovi korral võõrandada. KOVid on 11 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnisasja koguväärtusega 43 330 eurot. Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et KOVidel võib senise regulatsiooni muutumisel tekkida mure, et riigile lisandub võimalus sekkuda KOVi maatoimingutesse. Samuti on ebasoovitavaks riskiks ee, et kaob ära nn 10 aasta piirang, mille ületamisel ei pidanud KOV riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel enam riigile hüvitist maksma ning sai kogu edasimüügist saadud raha oma eelarvesse jätta. Samas tasakaalustub vastastikuste huvidega arvestamine, lisaks loobutakse samaaegselt järelevalvest KOVidele tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, vähendatakse KOVi poolt makstavaid hüvitisi ja tasusid ning lihtsustatakse tervikuna KOVile maa kasutamise protseduuri ja menetlust. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende senise tegevuse ümberkorraldamist. Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused) Mõju kirjeldus: Kuna KOVidel tekib kohustus riiki teavitada tasuta saadud maa võõrandamisest ja hoonestusõigusega koormamisest, on riigil terviklik ülevaade KOVidele tasuta antud maade kasutamisest, mh tekib võimalus vältida olukorda, et riigi ülesannete täitmiseks või maareserviks vajaliku maaga tehakse toiminguid, mis ei ole riigi huvides. Muudatuse tulemusel on riigi ja KOVi võimalused üksteiselt tasuta maad taotleda võrdsed ja ühetaolised. Sihtrühma suurus: keskmine, kuna puudutab ministeeriumeid ja riigiasutusi, kellel on õigus riigivara valitsejana või volitatud asutustena maatoiminguid teha. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVid on varasema 11 aasta jooksul võõrandanud ainult 4 kinnisasja ning isegi kui muudatuste mõjul võib eeldada mõningat tehingute arvu kasvu, ei muutu see ilmselt väga palju. KOV peab riiki sellisest kavatsusest teavitama ning riik peab kaaluma, kas tal on seda maad vaja arvata maareservi või on mõnel riigiasutusel seda maad vaja oma ülesannete täitmiseks. Kuna seni RVS § 96 kohane KOVi 21 poolt huvi avaldamine toimub läbi riigi kinnisvararegistri, peaks ka vastupidise huvi selgitamine toimuma läbi sama registri, mistõttu tuleb riigi ja KOVide omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamise ühtlustamiseks ja paremaks koordineerimiseks riigi kinnisvararegistrit täiendada selliselt, et seda süsteemi saaksid kasutada ka KOVid. Kuna KOVid on kasutanud riigi kinnisvararegistrit ka varem, ei kaasne sellega eelduslikult kohanemisraskusi, pigem on tegemist ühekordse teadvustamisega, et sellisel juhul peab riiki teavitama. Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. 6.3. Kavandatav muudatus 3: KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, samuti Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest maa võõrandamisel ja kasutusse andmisel KOVidele Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Muudatusega kaotatakse 10-aasta piirang, mille kohaselt peab KOV maksma riigile hüvitist, kui KOV võõrandab või koormab hoonestusõiguse riigilt tasuta saadud maa enne 10 aasta möödumist, ning loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine kiirendab võõrandamise protsessi, võõrandamise ja kasutusse andmise otsustaja peab järgima kõiki seadusest tulenevaid nõudeid niikuinii. Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79). Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna omavalitsused ei võõranda sageli edasi maad, mille nad on riigilt tasuta saanud oma ülesannete täitmiseks. Mõju ulatus on väike. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumisel ei pea KOVid oma käitumist muutma või tegevust ümber korraldama, otsustusprotsess muutub nende jaoks oluliselt kiiremaks. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi piirangu kaotamine, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel peab KOV tasuma hüvitist sõltumata ajahetkest, ka kümne aasta möödudes, tähendab KOVi jaoks mõnevõrra rangemat käsitlust ja võimalikku ohtu tasuda senisest rohkematel juhtudel hüvitist, siis tasakaalustab seda samaaegselt hüvitise suuruse langetamine ja kasulike kulude hüvitamise võimaluse lisamine (vt seletuskirja punkti 6.4). Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumisega ebasoovitavaid riske ei ilmne, kiireneb maatehingute menetlus. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide 22 tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende tegevuse ümberkorraldamist. Sihtrühm II: riik (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Vabariigi Valitsus, mõningal määral ka teised ministeeriumid) Mõju kirjeldus: Reegli kehtestamisel oli eesmärk takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandab KOV selle siiski kohe erakätesse tulu saamiseks. Sellele vaatamata on praktikas on esinenud juhtumeid, kus KOV on võõrandamiseks oodanud ära kümne aasta möödumise, et pääseda riigile tasu maksmisest, samuti eeldab see reegel pideva monitooringu tegemist KOVile maa andmise aja üle. See aga ei ole mõistlik, mistõttu ei ole muudatuse tulemusel riigil enam kohustust järjepidevalt kontrollida, millal saab kümne aastase hüvitise maksmise kohustus läbi ja kas võib olla vajadus hüvitiste küsimiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab KOVile maad võõrandada oluliselt vähembürokraatlikult ja kiiremalt. Sihtrühma suurus: väike Mõju avaldumise sagedus on väike ja avaldub eelkõige KOVile maa võõrandamisel. Mõju ulatus on väike. Riigil kaob järelevalvekohustus KOVide üle, mis vähendab töökoormust, lisaks muutub KOVidele maa võõrandamine ja kasutada andmine menetlust oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna piirangu kaotamine võimaldab ära jätta võõrandamisest mööduva ajalise piiri jälgimise, ühesugused reeglid kehtivad sõltumata ajahetkest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine võib tunduda leevendusena, millega võiks kaasneda risk kontrolli vähendamise kaudu, kuid tegelikkuses ei omanud sellise nõusoleku küsimine enamasti muud rolli, kui andis teatud juhtudel võimaluse sekkuda poliitiliselt maa kasutada andmise/võõrandamise protseduuri, samas kui kõik maatehingute põhimõtted, tingimused ja protseduur on seadusega ette nähtud. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline. 6.4. Kavandatav muudatus 4: Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le. Maareformi seaduse alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Kavandatud muudatuste kehtestamisel tasub RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile 50% (senise 65% asemel) hüvitist maa harilikust väärtusest, millest on maha arvatud 23 maa väärindamise ja parendamise kulud. Kui KOV on tasuta saadud maale oma ülesannete täitmiseks püstitanud hoone, loetakse riigile makstav tasu kaetuks ning sel juhul KOV riigile midagi maksma ei pea. MaaRS alusel KOV munitsipaalomandisse antud maa puhul KOV maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral hüvitist maksma ei pea. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile on kinnisasja müügihinnaks 50% (senise 65% asemel) selle harilikust väärtusest, millest on maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud. Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79). Mõju avaldumise sagedus on väike. Aastatel 2010‒2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja, KOVid on selle aja jooksul võõrandanud edasi 4 kinnisasja koguväärtusega 43 330 eurot. Aastatel 2013‒2020 on Maa-amet võõrandanud 160 ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivat kinnisasja. Sellel ajaperioodil on laekunud riigi tuludesse 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, siis oleks riigile makstav summa 487 784 eurot. Riigile jääks saamata tulu 146 335 euro võrra euro võrra, mis ei ole märkimisväärne. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist. Mõju ulatus on keskmine. Juba kehtiva regulatsiooni kohaselt on KOVidel kohustus ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja omandamisel tasu või RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel kohustus hüvitist maksta. Muutub vaid konkreetselt hüvitisväärtuse suurus (MaaRS alusel võõrandatud maa puhul kaob see sootuks). Seega kaasnevad KOVidele teatud muudatused käitumises, kuid erilisi kohanemisraksusi ei kaasne. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuivõrd senised hüvitise määrad vähenevad või kaovad sootuks, millega kaasneb KOVidele kulude kokkuhoid. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende tegevuse ümberkorraldamist. Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused) Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tasutakse KOVi poolt tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel riigile väiksemas summas hüvitist, millest tuleb veelgi maha arvata selle parendamiseks tehtud kulutused. Samuti tasub KOV riigile väiksemat müügihinda ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja eest. 24 Sihtrühma suurus: väike, kuna selliseid maade edasivõõrandamisi KOVide poolt on vähe ning igakordselt puudutab see konkreetselt ainult seda riigivara valitsejalt, kellelt eelnevalt KOV maa tasuta või alla hariliku väärtuse omandas. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuivõrd KOVi poolt hüvitise maksmine või ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja ostmine ei ole igapäevased ning sellega ei kaasne ka olulisi muudatusi riigiasutuste käitumises. Ebasoovitavate mõjude risk: KOVi poolt riigile makstava hüvitise vähendamine või ära kaotamine tähendab ühtlasi väiksemat tulu riigile. Samas, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 130 000 eurot, milline summa on marginaalne riigieelarve laekumiste kontekstis . Aastatel 2013–2020 on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivate kinnisasjade KOVidele võõrandamisest laekunud riigile tulu koguväärtusega 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, oleks riigile laekuv summa 487 784 eurot. Riigile väheneks tulu kokku 146 335 euro võrra (ligikaudu 18 000 eurot aastas), mis ei oma olulist mõju riigi eelarvele. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Tabel nr 3 Joonis KOVidele võõrandatud arendusmaa eest laekunud tulu riigieelarvesse 6.5. Kavandatav muudatus 5: Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks 25 Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette võimaluse, et ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta. Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79). Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju puudub, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada. Sihtrühm II: Eesti ettevõtjad, kes vajaksid oma tegevuseks maad Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega ettevõtjale harilikule väärtusele vastava tasu eest. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju puudub, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse muudatustega kaasnevad riigile kulud seoses täienduste tegemisega riigi kinnisvararegistrisse, et ühtlustada riigi ja KOVi omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamist ja vastastikuste maatehingute teavitamist. Sellekohased infotehnoloogilised registriarendused teostatakse 2023. aastal. Vastavad kulud, ligikaudu 2000 eurot, kaetakse riigieelarvest ja vastavad vahendid taotletakse 2023. aastal riigieelarvesse. Muudel juhtudel riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ja tulusid ei teki, kuid teatud juhtudel võivad väheneda riigi eeldatavad tulud, mis arvestuse kohaselt ei ole olulised. Näiteks MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVidelt tasu nõudmisest, tasu mittenõudmisest võib riik saada tulu aastas keskmiselt 130 000 eurot vähem (arvutused tuginevad viimaste aastate makstud tasude keskmisel väärtusel). Samas RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel tuleks KOVil küll tasu maksta, kuid senise 65% asemel 50% maa väärtusest, millest omakorda on õigus maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud ning sama kehtib maa riigi poolt KOV-ile elamumaaks või ettevõtlusmaaks sobiliku maa võõrandamisel tasumise kohta. Ühtpidi sellistel edasivõõrandamise juhtudel väheneb riigil tulu saamise võimalus võrreldes senisega, teisalt aga kaotatakse ära 10 aastane piirang, mis tähendab, et ka juhul kui KOV võõrandab sellise kinnisasja pärast 10 aasta möödumist, tuleb tal eelnimetatud määras tasu maksta. Maa-amet on aastatel 2010‒2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid on omakorda edasi 26 võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Jagades nelja kinnisasja väärtuse aastate lõikes, teeb see 4000 eurot aastas. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivaid maid võõrandatakse KOVidele keskmiselt 20 kinnisasja aastas (2013‒2020), teenides tulu 634 119 eurot. Seega juhul, kui senise 65% asemel tasuvad KOVid 50%, millest omakorda arvestatakse maha kasulikud kulutused, võib tulu maade võõrandamisest väheneda 18 000 euro võrra aastas. Samas tuleb arvestada, et kui müügitingimused muutuvad KOVidele soodsamaks, võidakse selliseid tehinguid hakata rohkem tegema, mis kompenseerib mõnevõrra eeldatava tulu vähenemist. 8. Rakendusaktid Seoses RVS-i muutmisega vajavad muutmist järgmised kehtivad õigusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord”; 2) Keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”. Eeltoodud loetelu määruste muutmise määruse eelnõu kavandid esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavandid 1 ja 2). RVSi § 10 lõikes 8 sätestatakse uues sõnastuses volitusnorm, mille alusel kehtestatava määruse eelnõu kavand esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavand 3). 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. märtsil, seaduse rakendamisel tuleb erisus ja seetõttu on selguse huvides parem määrata kindel kuupäev. Samas soovitakse eelnõuga kavandatud muudatused jõustada esimesel võimalusel, sest antud teemat on arutatud ja menetletud juba mitmeid aastaid ning ootused muudatuste jõustumiseks on suured. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Koos märkuste ja ettepanekutega kooskõlastasid eelnõu Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ning arvamuse ja ettepanekud esitas Eesti Valdade ja Linnade Liit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid märkusteta. Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) 27 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” muutmine Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruses nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.“; 2) paragrahv 91 tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Erki Savisaar Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 2 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 57 lõike 1 alusel. Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruses nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ tehakse järgmine muudatus: määrust täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise otsustaja Kinnisvara hariliku väärtusega alla …. euro kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab riigivara valitseja volitatud asutus.“. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusaktide kavandid KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord. § 2. Riigi maareservi säilitamise põhimõtted Riigi maareservina säilitatakse: (1) Looduslikud alad ja looduskaitselised maad: 1) avaliku kasutuse potentsiaaliga alad, sealhulgas veekogude kalda-alad, pargid ja haljasalad; 2) looduskaitsega seotud maad, sh looduskaitse alade laiendamiseks vajalikud maad (projekteeritavate kaitsealad); 3) soo- või rabamassiivid, mis omavad looduskaitselist perspektiivi. (2) Metsa- ja põllumaad: 1) riigimetsa ja selle maakasutuse optimeerimiseks ning piiride korrastamiseks vajalik maa; 2) põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev maa, mille põllumajanduslik kasutus on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on majanduslikult või julgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine. (3) Maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (registris arvel oleva tarbevaru või reservvaru peal paiknev maa) ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa, arvestades järgnevaid erisusi: 1) lubjakivi, liiva, kruusa ja dolokivi maardlatel asuvat maad säilitatakse koos 200 m laiuse puhvertsooniga arvestades piirkonna geomorfoloogiat; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata maavarade maardlatel ja prognoosvarudel ning geoloogilise uuringu teenindusaladel paiknev maa säilitatakse puhvertsoonita ja maa säilitamine vajaduse otsustab Maa-amet. (4) Arenduseks ja taristu rajamiseks vajalik maa: 1) olemasolevate ja kavandatavate maanteede, raudteede ning nendega seotud taristuobjektide laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa; 2) kergliiklusteede rajamiseks vajalik maa; 3) sadamate ja lennuväljade rajamiseks, laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa; 4) avalikes huvides vajalikud tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses asuvad maa-alad; 5) perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu; 6) riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide rajamiseks tulevikus vajalik maa; 7) kohalikele omavalitsustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele tulevikus vajalik maa. (5) Muudel eesmärkidel säilitatavad maad: 1) riigikaitseliste objektide jaoks edaspidi vajalikud maad; 2) taastuvenergia tootmiseks sobilikud maa-alad; 3) riigivara valitsejate huviga määratletud alad; 4) arenduspotentsiaaliga maa-alad, mille kohene võõrandamine ei ole otstarbekas; 5) maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa. § 3. Maa riigi maareservi määramine ja reservist välja arvamine (1) … § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirja lisa 2. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Jrk Kooskõlastaja/ Märkused/ettepanekud Seisukoht või selgitus nr Justiitsministeerium Põhiseaduspärasuse analüüs. Eelnõu § 1 punktiga 29 antakse tagasiulatuv jõud sättele, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel riigile hüvitise maksmist. Kui kehtiv regulatsioon vabastab kohaliku omavalitsuse üksuse riigile hüvitise maksmisest juhul, kui riigilt tasuta saadud kinnisasja omandamisest on möödas kümme aastat, siis rakendussätte jõustumise järel on kohaliku omavalitsuse üksus, hoolimata omandamise ajahetkest, kohustatud tasuta kinnisasja edasi võõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel tasuma riigile 50% maa harilikust väärtusest, millest on õigus maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud. Seadusandja peaks üldjuhul vältima koormavale õigusnormile tagasiulatuva jõu 1 Arvestatud, seletuskirja täiendatud põhjendustega punktis 5. andmist, see tähendab koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid enne normi jõustumist. Eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad neile kohustusi. Teatud eeldustel võib õigustloovat akti või sätteid rakendada alates hetkest, mis vastuvõtmise, väljakuulutamise või avaldamise päevaks juba möödunud on. Õiguskindluse printsiibi kohaselt võib seadust või selle sätet rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Tagasiulatuva jõu andmise puhul on alati vaja kontrollida selle lubatavust ja otstarbekust, sest sellise aktiga muudetase õiguslikku olukorda ajal, mis eelnes akti avaldamisele. Kuivõrd eelnõu § 1 punktis 29 kavandatud muudatus võib kohaliku omavalitsuse üksustele juhtudel, kui soovitakse edasi võõrandada või hoonestusõigusega koormata kinnisasja, mille omandamisest on eelnõu seadusena jõustumise hetkeks möödas enam kui kümme aastat, olla ebasoodsa mõjuga, tuleb eelnõu seletuskirjas esitada kavandatava muudatuse põhiseaduspärasuse analüüs. Tagasiulatuva jõu andmine koormavale seadusesättele on lubatud, kui selle järele on põhjendatud vajadus ja sellega ei kahjustata ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 43 lg 1 punktile 5 analüüsitakse seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palume eelnõu seletuskirja täiendada eelkirjeldatud küsimuses põhiseaduspärasuse analüüsiga. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendatud ja 2 kohta. parandatud Keskkonnaministeerium 3 Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused maareformi seaduses. Teeme ettepaneku lisada §- Arvestatud, lisatud eelnõusse § 2 punktid 3‒5. i 2 täiendavad punktid järgmiselt: 3) paragrahvi 392 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik.“ tekstiosaga „kinnisasja omanik, välja arvatud, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 395 lõikele 1.“; 4) paragrahvi 395 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega „lõpetatakse ja“; 5) paragrahvi 395 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga „1. lõikes nimetatud juhtudel“. Seletuskirja punktis 3.2. selgitatakse eelnõu paragrahvis 2 sätestatud maareformi seaduse eelnõukohaseid muudatusi. Teeme ettepaneku lisada eelnevatele punktidele täiendava seletuskirja osa järgmiselt: Punktidega 3, 4 ja 5 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud asjaõiguste kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida maareformi lõpule viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning toetavad eelnõu kaudset eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus (parandatavad sätted jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on eksitav, erinevalt tõlgendatav ja ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni kehtestamisel. Punktiga 3 muudetakse § 392 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei pea tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari tasu ja riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt MaaRS-i § 395 lõikele 1. Täpsustus on vajalik, kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike 2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust vabastatud, mistõttu kehtiv, 01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus riigilõivuseaduse ja MaaRS-i § 395 lõikega 1 ning vajab täpsustamist. Punktiga 4 täpsustatakse MaaRS § 395 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et Maa-ameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse, kuid regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse. Regulatsiooni sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus täpsemaks, et kaetud on ka materiaalõiguslik tahteavaldus. Punktiga 5 täpsustatakse § 395 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel kinnistusraamatus kande tegemiseks ei ole tarvis puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna lisaks juba kehtivale õigusele kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on vajalik kustutada ka õigustühiseid hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud isiku nõusoleku küsimine põhjendatud ega vajalik. Maareformi käigus seatud hüpoteegi kannete hulk, mis on praeguseks hetkeks rahuldatud, lähitulevikus rahuldamisel või pole nõuet tekkinudki, on niivõrd suur (selliste hüpoteekidega on seotud ca 16 000 katastriüksust), et igakordselt puudutatud isiku kaasamine ei ole reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna kinnisasja omanike õigusi kuidagi ei kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema kinnisasja kohta tehtud õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata kinnistusraamatut ja anda eksitavat infot. Kultuuriministeerium 4 Küsimused eelnõu § 1 punkti 9 ehk RSV § 33 lõike 3 esimese lause muutmise kohta, Arvestatud. Selgitatud. millega võetakse sättest välja hüvitise maksmise kohustuse 10 aasta piir ja RVS § 33 lg 3 esimene lause jääb kehtima muude avalik vähendatakse hüvitise määra 65%-lt 50%-le. See säte puudutab lisaks KOV-idele ka õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes senisel muid RVS § 33 lg 1 punktises 1-3 nimetatud isikuid, kellele riik riigivara tasuta või viisil, kuid KOVid välistatakse sellest sättest ning uued alla hariliku väärtuse võõrandab (AÕJI, riigi asutatud/asutatavad SA-d ja MTÜ-d, tingimused KOVidele kirjutatakse sisse uude sättesse s.o, § muud SA-d ja MTÜ-d avalikul eesmärgil). 33 lõikesse 31.  Kuna eelnõus rakendussätteid ei olnud, siis kas ajalise kohustuse kadumine Mõeldud on, et uus regulatsioon hakkab kehtima ka enne puudutab neid tasuta ja alla hariliku väärtuse võõrandamisi, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist KOVile võõrandatud muudatuste jõustumist ja sellel ei ole tagasiulatuvat mõju? S.t varasematel, enne kinnisasjade osas. Lisatud rakendussätted RVS osas punktiga muudatuste jõustumist tehtud tehingutel jääb kehtima 10 aasta ja 65% hüvitise 27 (lisatakse § 102 lõige 51) ja MaaRS osas punktiga 6 piirang? (lisatakse § 406).  Hetkel tuleneb RVS § 33 lõikest 6 riigivara valitsejale kohustus selle nõude täitmist jälgida ning lõikest 7 kohustus võõrandamislepingus panna vara Selgitatud. omandajale kohustus teavitada kinnisasja võõrandamisest ja hoonestusõiguse Nimetatud lõigetes ettenähtud riigivara valitseja kohustused üleandmisest. Kuidas tagada, et praktikas neid nõudeid ka nt +10 aasta jäävad kehtima. KOVide puhul peaks nõuete jälgimise osas perspektiivis (s.t ka igavesest-ajast-igavesti, kuni RVS kehtib :)) jälgitakse? riigivara valitsejate töökoormus vähenema, kuna KOVid on  Kas praktikas RVS § 33 lõiked 6 ja 7 ikka toimivad, kui riigivara valitsejad peavad kohustatud riigilt tasuta saadud maade võõrandamise eel jälgima ja vara omandajad meeles pidama teavitamise kohustust ilma igasuguse selgitama välja kinnisasja vajalikkuse riigile (lisatavad sätted 1 1 ajalise piirita? Kas ei ole riski, et väga pika ajaperioodi kohta kipub see info RVS § 33 lg 1 ja KOKS § 34 lg 3 ). Seega ei ole riigil selles kaduma ning näiteks 30 aasta pärast ei märka ega teavita keegi (kas tahtlikult või osas kohustust ise pidevalt jälgida, vaid kui KOV hooletusest), kui kinnistu tulu saamise eesmärgil edasi võõrandatakse? võõrandamise või HÕ seadmise kavatsusest teavitab, siis saab ka riigivara valitseja sellest teada ning juhul kui riik ei soovi nimetatud kinnisasja tagasi omandada, peab KOV kolmandatele isikutele edasivõõrandamisel neid nõudeid täitma. Juhul, kui KOV jätab teavitamata, edasi müüb ja hüvitamata jätab, siis on see kas konkreetselt lepingu rikkumine või seaduse rikkumine, millega tuleb tegeleda vastavalt olukorrale üldise õiguse kohaselt Haridus- ja Teadusministeerium 5  Eelnõu punkt 5 normitehniline küsimus. Kaaluda selguse huvides RVS § 19 lg 1 Mittearvestatud. Selgitatud. muutmisel lisada ka lause: „Volitatud asutusele laieneb riigivara valitsejale See on teadlikult lahti jäetud säte, et valitseja saab ise öelda, kehtestatud regulatsioon.“ mida ta volitatud asutusel teha lubab. Nii näiteks on ka RVSi üldsätetes (riigivara valitsemise põhimõtted) § 8 öeldud et: (7) Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses. (71) Volitatud asutuse riigivaraga seotud õiguste ja kohustuste ulatuse ning otsustusõiguse võib sätestada riigivara valitseja määruse või käskkirjaga. Seega üldine loogika on juba praegu seaduses, et riigivara valitseja ise määrab käskkirjaga või määrusega volituste ulatuse.  Eelnõu punktiga 8 seoses on märkus täpsustada (seletuskirjas) juhtusid, kus riigil Selgitatud ja seletuskirja täiendatud. on vaja KOV poolt võõrandatavat, kuid algselt KOV poolt muul viisil Selliseid juhtumeid, mil KOV on omandanud riigilt maid tasu omandatud maad. Milline regulatsioon sel puhul kohaldub. eest, ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või MaaRS ette näeb, on vähe, kuid sellisel juhul kohaldub tavapärane regulatsioon, mil KOVil ei ole kohustust eelnevalt riigi huvi välja selgitada ja KOV võib sellise maa võõrandada temale kohalduvate seaduste ja muude kordade alusel ning riik omandada vastavalt kehtivale õigusele ja kokkulepetele. Eesti Linnade ja Valdade Liit 6 Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-i 33 lõikega Mittearvestatud. Selgitatud. 11 selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksus peab selgitama enne § 33 lõike 1 Poolte huvid peaksid olema võrdselt kaitstud: ühelt poolt riigi punktide 1 ja 31 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja huvi teada saada, mida tema poolt tasuta antud maaga tehakse võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse ja vajadusel see tagasi küsida (olenemata sellest, kas oma riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasja omandamiseks oma ülesannete täitmiseks või maareservi) ning teiselt poolt ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks. Riik hüvitab sellele kinnisasjale KOVile tekkiv oluline eelis MaaRSi alusel tasuta omandatud tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. maade osas täielikult igasuguse hüvitise kaotamine ja RVSi Nimetatud säte annab võimaluse riigil omandada tasuta sisuliselt iga § 33 lõike 1 puhul hüvitise vähenemine ja 10 a piirangu kaotamine. Riigile punktide 1 ja 31 või maareformi seaduse alusel KOVile omandatud ja tulu teenimise eesmärk on vaid üks paljudest maareservi võõrandatava või hoonestusõigusega koormatava kinnisasja (v.a § 33 lõikes 10 arvamise põhjustest. Seejuures ei riiva riigile tagasi sätestatud juhud), kuna riigi maareservi võib arvata kinnisasja ka riigile tulu omandamine, ükskõik, millisel alusel seda siis ka tehtud on, teenimise või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmise eesmärgil. Kui riigil ei mingil viisil KOVi õigusi, kuna KOV on maa endale niikuinii ole kinnisasja võõrandamise või hoonestusõigusega koormamise hetkel teada, tasuta saanud, seda tasuta kasutanud ning talle hüvitatakse ka milliste ülesannete täitmiseks ta kinnisasja vajab, siis ei ole õigustatud maa jätmine kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Seega ei saa KOVile maareservi tulu teenimiseks või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmiseks. mingisugust lisakahju tekkida. Oluline on, et ei saa tekkida Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku jätta RVS §-i 33 lõikest 11 välja sõnad „või eeldust, et riigilt tasuta saadud maa osas on KOVil suuremad maareservi arvamiseks“. õigused tulu teenida kui riigil. 7 Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et riik arvestab enne maa võõrandamist Mittearvestatud. Selgitatud. kohalike omavalitsuste huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui Leiame, et muudatus ei ole vajalik, kuna see ei ole olnud RVS maa ei ole riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil seadusandja mõte. Õigustatud isikule võõrandamise otsus on panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist nii Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmisel kui riigivara kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik avaldada oma huvi. RVS § 96 lõike 1 valitseja otsuse tegemisel kaalutlusõigus, kas võõrandada ja algusosa kohaselt selgitatakse enne kinnisasja võõrandamist või kasutamiseks milline õigustatud isiku taotlus on antud juhul kõige andmist välja kinnisasja vajalikkus riigile ning RVS § 96 lõike 1 punkti 4 kohaselt põhjendatum ja vajalikum ellu viia. on kinnisasja asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus üks selles menetluses osalejatest. Seega selgitatakse nimetatud sätte kohaselt välja üksnes kinnisasja vajalikkus riigile mitte kohalikule omavalitsusele. RVS § 96 lõike 6 järgi eelistatakse riigivara valitsejate taotlusi muudelt õigustatud isikutelt laekunud taotlustele. Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse üksuse taotlused peaksid olema riigivara valitsejate taotluste järel eelistatud teistelt õigustatud isikutelt laekunud taotlustele Teeme ettepaneku: 1) täiendada RVS § 96 algusosa esimest lauset ja lisada selle lõppu sõnad: „või kohaliku omavalitsuse üksusele.“; 2) täiendada RVS § 96 lõiget 6 pärast sõnu „Riigivara valitsejate“ sõnadega „ja kohaliku omavalitsuse üksuse“. 8 Eelnõuga muudetakse RVS § 33 lõike 3 esimest lauset ja sõnastatakse see Mittearvestatud. Selgitatud. järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 31 alusel Hetkel on Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi koostöös omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega, peab muutmisel erakorralise hindamise kord, mille raames on võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 50 protsenti vara eesmärgiks mh ühtlustada Vabariigi Valitsuse 25.10.1996 harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud määrus nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra käesoleva paragrahvi lõikes 10 kinnitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrus nr 79 sätestatud juhul.“. Senise praktika kohaselt teostavad kutselised hindajad Maa- „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, ameti tellimusel eksperthinnangu ning hariliku väärtuse leidmisel ei arvestata nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“, mille õigusliku lubatavuse printsiibiga. Põhjuseks see, et üldplaneeringud, detailplaneeringud ja kohalikud kaitsealad on kohaliku omavalitsuse poolt raames analüüsitakse ka teie poolt välja toodud mõiste vajadusel muudetavad. Mitme omavalitsuse kogemuse näitel on Maa-ameti kasutamist ja sisustamist erinevates õigusaktides. Eeltoodust tellitud eksperthinnangus hariliku väärtuse määramise puhul antud tellija poolt tulenevalt käesoleva eelnõu raames eraldi viidatud hindajale ette ka eelduseid, mille kohalik omavalitsus mõjutada ei saa. Näiteks definitsioone üle ei vaadata ega korrastata. hariliku väärtuse määramisel ei ole arvestatud riikliku looduskaitseala piirangutega, kuigi kohalikul omavalitsusel ei ole õigus kaitseala piire muuta või lõpetada. Tulemusena leitakse kinnisasja harilik väärtus, mis ei vasta reaalsele olukorrale ning lisaks maksavad kohalikud omavalitsused hinnatud hariliku väärtuse alusel tehingute tegemisel kõrgeid notari tasusid, kuigi maa väärtus on oluliselt madalam. Teeme ettepaneku hariliku väärtuse määramisel lähtuda EVS 875-1 parima kasutuse definitsioonist, milleks on vara kõige tõenäosem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel