Riigikantselei
[email protected] Meie 22.09.2022 nr 1.1-10.1/4649-3
Riigivaraseaduse, maareformi
seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisad: 1) eelnõu
2) seletuskiri
3) rakendusaktide kavandid (seletuskirja lisa 1)
4) kooskõlastustabel (seletuskirja lisa 2)
Helje Päivil, 611 3498
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
14.09.2022
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
§ 1. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) muul avalikul eesmärgil;“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
3) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 181 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „100 kalendripäeva“ tekstiosaga „üks
aasta“;
5) paragrahvi 181 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa-amet;“;
6) paragrahvi 19 lõiget 1 ja § 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „valitseja“ sõnadega „või
tema volitatud asutus“;
7) paragrahvi 19 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmisel“ tekstiosaga „, kohaliku
omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks
andmisel“;
8) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 31
või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega
koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasi
omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maareservi. Riik hüvitab sellele kinnisasjale
tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke
kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus tagastab käesoleva paragrahvi lõike 1
punktide 1 ja 31 alusel omandatud kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise
toimingut.“;
10) paragrahvi 33 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 31 alusel omandatud kinnisasi, välja arvatud
kohaliku omavalitsuse poolt, võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta
jooksul pärast kinnisasja omandamist, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama
1
riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.“;
11) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva
paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 31 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50
protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.
(32) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja
oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma
eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande
täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis.“;
12) paragrahvi 33 lõikes 4 asendatakse arv „3“ arvuga „31“;
13) paragrahvi 33 lõigetes 5, 7, 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3“
tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“;
14) paragrahvi 33 lõigetes 8 ja 9 asendatakse tekstiosa „lõige 3“ tekstiosaga „lõige 3 või 31“
vastavas käändes;
15) paragrahvi 33 lõike 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla
hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud
hüvitist ei tule tasuda, kui:“;
16) paragrahvi 33 lõike 10 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 2 või 3“
tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“;
17) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on anda kinnisasi vahetusmaaks kohaliku
omavalitsuse üksusele, et ta saaks täita oma seadusest tulenevaid ülesandeid.“;
18) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „65“ arvuga „50“;
19) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja
oluliselt parendatud.“;
20) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“;
21) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.“;
23) paragrahvi 46 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa-amet;
2
2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus
lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel;“;
24) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et käesoleva
seaduse § 33 lõigetes 3 ja 31 nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10 punktide
1 ja 2 alusel.“;
25) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse sõna „paragrahvides“ sõnaga „lõigetes“;
26) seaduse 5. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kohaliku
omavalitsuse üksusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi
võõrandamisel hüvitise maksmisele kohaldatakse pärast 2023. aasta 1. märtsi jõustunud
riigivaraseaduse § 33 lõikeid 31 ja 32.“.
§ 2. Maareformi seaduse muutmine
Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Enne käesoleva seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamist ja
hoonestusõigusega koormamist tuleb välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile vastavalt
riigivaraseaduse § 33 lõikele 11.“;
2) paragrahvi 25 lõiked 4–42 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Maa munitsipaalomandisse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
4) paragrahvi 392 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik“ tekstiosaga „kinnisasja
omanik, välja arvatud juhul, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti
kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 395 lõikele 1“;
5) paragrahvi 395 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega
„lõpetatakse ja“;
6) paragrahvi 395 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga
„1. lõikes nimetatud juhtudel“;
7) seadust täiendatakse §-ga 406 järgmises sõnastuses:
„§ 406. Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud seaduse alusel munitsipaalomandisse antud
maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise ja hoonestusõigusega koormamise korral
riigile hüvitise tasumine
Kohaliku omavalitsuse üksusel ei teki kuni 2023. aasta 28. veebruarini kehtinud käesoleva
seaduse § 25 4. lõikes sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse, antakse
kasutusvaldusse või koormatakse hoonestusõigusega maa, mis on antud munitsipaalomandisse
enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud maareformi seaduse alusel.“.
3
§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele
hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile
vastavalt riigivaraseaduses sätestatule.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. märtsil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2023. a
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2022. a
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse regulatsiooni kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ja riigi
vaheliste maatoimingute lihtsustamiseks ning läbipaistvamaks ja kiiremaks muutmiseks.
Eesti tuleviku lahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete
huve ja vajadusi arvestavad, paindlikud ja kergesti kohandatavad, mis eeldab, et tuleviku
väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema ja neist kujunema kohaliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad. Sealjuures ei ole võimalik kohalikku arengut
edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna maa kui piiratud ressurss on kriitilise
tähendusega üldise heaolu suurendamise, majanduse arengu, loodus- ja kultuuriväärtuste
säilimise ning sotsiaalse sidususe mõttes.
Käesoleval ajal on maakatastri andmetel KOVide omandis ümardatult vaid 1% (täpsemalt
1,42%), riigi omandis 40% ning eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast, kuna
maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt
vajalik maa. Samal ajal on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui KOVidele avalikul eesmärgil
vajaliku maafondi tagamiseks.
Riigi poolt KOVide omandisse maade võõrandamine toimub nii maareformi seaduse (edaspidi
MaaRS) kui ka riigivaraseaduse (edaspidi RVS) alusel. MaaRSi alusel saab
munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse
saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud ning maareform lõpusirgel.
Eesmärk on, et ühtse praktika ja läbipaistvama menetluse eesmärgil peab edaspidi hakkama
maa võõrandamine KOVidele toimuma üksnes RVSi alusel.
Samuti on selgunud eespool nimetatud seaduste rakendamisel järgmised kitsaskohad:
riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja selle kasutamine ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud;
riik ei tea KOVide plaane neile tasuta antud maade edasivõõrandamisel;
järelevalve maatoimingute ja -tehingute üle on praegusel viisil ebaotstarbekas;
tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu maksmiskohustuse 10 aastane piir (kui
võõrandatakse edasi pärast 10 aasta möödumist, siis riigile tasu maksma ei pea) ei ole
taganud eesmärki, et KOVid kasutaksid maad otstarbekohaselt;
KOVid peavad riigilt vajaliku arendusmaa omandamist kulukaks ning maksetähtaega liiga
lühikeseks;
maa KOVile võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk.
1
Eelnimetatud probleemid lahendatakse eelnõus järgmiselt:
1. Luuakse seadusesse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi reservmaa
säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord.
2. Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi
väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi
korral maade omandamiseks. KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus
riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on
eelnevalt riigilt RVSi või MaaRSi alusel tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel
kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega
on kinnisasja oluliselt parendatud, välja arvatud juhul kui KOV tagastab kinnisasja riigile
väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut.
3. KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade
toimingute ja tehingute üle, Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest (otsustamise pädevus
jäetakse riigivara valitseja või tema volitatud asutuse juhile) ning seosest hüvitise maksmise
kohustuse ja KOVi poolt kinnisasja riigilt omandamise ajahetke vahel.
4. Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja
edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva
kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest). Sealjuures saab riigile
makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, samuti
pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja
võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani. Maareformi seaduse alusel
saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest
ja sotsiaalmaaga tehtavateks toiminguteks keskkonnaministri loa küsimisest.
5. Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega
koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule
oluliste investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu ja muud seotud sätted), kuna
kavandatud regulatsioon oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtetele ja KOVidele
ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta võõrandamiseks ei osutunud rakendatavaks.
6. Muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni, laiendades võimalusi riigivara
valitseja ja Maa-ameti poolt hindamiste tegemiseks.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil
(tel: 611 3498, e-post:
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik
Eike Pärnamägi (tel: 626 0706, e-post:
[email protected]), Maa-ameti õigusosakonna
juhataja Mari-Liis Mikli (tel: 56818794, e-post:
[email protected] ). Eelnõu
koostamisse on panustanud ka teised eelnõu koostamiseks loodud töörühma liikmed:
2
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol (tel: 611 3532, e-post
[email protected]), Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise
osakonna juhataja Sulev Liivik (tel: 611 3417, e-post:
[email protected]);
Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit (tel: 626 2840, e-post:
[email protected] ), Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (tel: 665 0771,
e-post:
[email protected] ).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik
Agnes Peterson, tel 6113161,
[email protected].
Eelnõu toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo OÜ.
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse riigivaraseadust (RT I, 09.08.2022, 19), maareformi seadust (RT I,
08.12.2021, 15) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 25.06.2021, 8).
Eelnõu on seotud varasema Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktiga
7.9 „Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele
omavalitsustele“.
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu algatamise vajadus tuleneb senise praktika kitsaskohtadest riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse vahelistes maatoimingutes, sarnaste maatoimingute erinevas
regulatsioonis erinevate seaduste alusel, samuti aeganõudvatest maatoimingutest ja suhteliselt
pikast otsustusprotsessist. Sellest tulenevalt on seaduse eesmärk muuta õiguslikku
regulatsiooni, millega kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud muutuksid
lihtsamaks ning läbipaistvamaks ning võtaksid senisest vähem aega.
Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks lihtsustada ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa
üleandmist kohalikele omavalitsustele. Valitsuskabineti 13. mai 2021. a nõupidamisel
käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise
ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö
edendamise kaudu“ memorandumis osundati, et tulevikus ees seisvate väljakutsete
lahendamisel peab KOVide roll suurenema. Tulevikulahendused peavad olema piirkonna
erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta
sellele, et KOVidest kujuneksid kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised
suunajad. See tähendab, et lahendused peaksid olema lokaalsed ja riik peaks KOVe toetama
valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside, parimate praktikate ning nõustamisega.
Maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt
vajalik maa. Selle tulemusel on maakatastri andmetel KOVide omandis vaid 1% (1,42%), riigi
3
omandis 40% ja eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast. Maareform on lõpusirgel
ja 2022. a lõpuks peaks saama lõplikult selgeks, millised maad jäävad riigi, millised KOVide1
omandisse.
Riik saab maid KOVide omandisse võõrandada nii MaaRSi kui ka RVSi alusel. MaaRSi alusel
saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa
munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Kuna
pärast maa munitsipaalomandisse taotlemise tähtaja möödumist jäi riigile reformimata maid,
mida riik oma ülesanneteks ei vajanud ning maid kasutati pigem kohaliku elu korraldamise
eesmärkidel, täiendati MaaRSi § 28 lõikega 3, mis annab riigile võimaluse anda KOVidele
munitsipaalomandisse maa, mis ei kuulu MaaRSi alusel tagastamisele, erastamisele või riigi
omandisse jätmisele, kuid mille munitsipaalomandisse andmist KOVid tähtajaks ei taotlenud.
Kuna maareform peatselt lõpeb, hakkab edaspidi maa võõrandamine KOVidele toimuma
üksnes RVSi alusel.
Tabel nr 1 KOVide omandisse tasuta antud maade kokkuvõte2
Maa andmise Üle antud Olulisemad sihtotstarbed
õiguslik alus maaüksuste arv
MaaRSi alusel tasuta 2017–2022. a3 - 50% transpordimaa (kohalikud teed,
(reformimata maa) kokku 12700 kergliiklusteed ja parklad),
maaüksust ja - 20% üldkasutatav maa (pargid, haljasalad,
10100 ha mänguväljakud, staadionid, puhkealad,
kalmistud jms).
- 30% kõik muu.
RVSi alusel tasuta 2010–2022. a - 65% transpordimaa (kohalikud teed,
4
(riigi omandis maa) kokku 269 kergliiklusteed ja parklad),
maaüksust - 14% tootmismaa (tuletõrje veevõtukoht,
pindalaga 189,24 reoveepumpla, puurkaev jms).
ha - 21% kõik muu.
Tabel nr 2 KOVide omandisse tasu eest võõrandatud maade kokkuvõte
Maa andmise Üle antud Osakaal maaüksustest, mis on kasutuses
õiguslik alus maaüksuste arv (hoonestatud)
2010-2022
RVSi alusel tasu eest 139 16% hoonestatud
elamumaa
RVSi alusel tasu eest 42 21% hoonestatud
tootmismaa
1
01.05.2022 seisuga antakse eeldatavasti reformimata maadest KOVide omandisse 1900 katastriüksust
kogupindalaga ca 1600 ha.
2
Statistika on Maa-ameti tehingute põhjal, sest riigi kinnisvararegister ei võimalda sellist aruandlust .
3
MaaRSi statistika kuni aastani 2017 puudub, kuna enne seda tegid maareformi toimingud maavalitsused
4
KOVidel on võimalus riigi maareservist saada vahetusmaad rajatava taristu alla jääva maaomanikule asendusmaa
andmiseks.
4
Riik keeldub KOVide maa omandamise taotluse rahuldamisest harva, üldjuhul üritatakse leida
mõlemaid osapooli rahuldav lahendus, kuid taotluse lahendamine võib jääda venima, kui
KOVid ei suuda maa vajadust piisavalt põhjendada.
Maa võõrandamine KOVidele RVS 5. peatüki 5. jao alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks
Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ei ole praktikas toiminud ja § 741
lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruste koostamine on peatatud, kuna kavandatud menetlus
oleks nii riigiabi kui muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes kujunenud
ebamõistlikult keerukaks. Seega tunnistatakse eelnimetatud RVSi jagu ja sellega seotud teised
sätted kehtetuks ning lahendused ettevõtlusmaa võimaldamiseks kohalikuks arenguks tagatakse
teiste sätetega.
Riigi ülesanne on määrata selge raamistik, kuidas on kõige optimaalsem kasutada riigimaad, sh
milliste kriteeriumite järgi teha otsuseid riigimaa võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel
KOVide kasuks või enampakkumise kaudu arendajate kasuks, samuti riigi reservmaa hoidmisel
ja haldamisel.
KOVidel on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku
arengu suunamise kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). Tuleb siiski
märkida, et ettevõtlusmaa andmine üksi ei pruugi tuua kaasa ettevõtluskeskkonna arengut, kui
sellega ei kaasne muud KOVi poolt pakutavad meetmed ja teenused. Haldusreformi tulemusel
on KOVid nüüdseks suuremad ja võimekamad ning olukorras, kus neid soovitakse võimestada
uute rollide ja ülesannetega, tuleb neile maa võõrandamise reeglid üle vaadata.
Lahendused ja muudatusettepanekud tuginevad järgmistel maapoliitika põhimõtetel:
1) võimalikult palju maad peab olema otstarbe kohaselt kasutuses ja lisandväärtust loovalt;
2) riigil peab avalike ülesannete täitmiseks olema reservmaa, aga KOVidel peab olema
sellele ligipääs oma maavajaduse rahuldamiseks;
3) KOVil on õigus riigilt maad omandada oma ülesannete täitmiseks sõltumata sellest, kas
tegemist on kohustuslike või vabatahtlike ülesannetega;
4) riigilt KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja
(edaspidi arendusmaa) võõrandamine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid KOV peab
maa saamiseks läbi mõtlema eesmärgi ja lahendused ning maa võõrandaja peab
hindama taotluse terviklikku põhjendatust;
5) KOVile maa võõrandamise protseduur peab olema võimalikult lihtne, sujuv, kiire ja
läbipaistev;
6) KOVil ei saa olla ootust, et riik võõrandab talle maad, kui ainuke eesmärk on maa
võõrandamisest tulu teenimine, mitte selle kasutamine oma ülesande täitmiseks ja
piirkonna arendamiseks.
7) KOVidest peavad kujunema oma piirkonna arengu, sh maakasutuse suunamise
eestvedajad;
8) riik ja KOV koordineerivad maakorralduslikke huve omavahel;
5
9) riigil peab olema eesõigus KOVilt maad tagasi küsida (tasuta saadud maade puhul) või
osta, nagu KOVil on täna riigi maade suhtes eesõigus;
10) riik võimestab ja nõustab KOVe maatoimingute ja maakasutuse suunamisel
bürokraatliku järelevalve asemel;
11) riigilt KOVidele maade võõrandamise reeglid peavad ära hoidma ebasobivat praktikat,
aga mitte pärssima mõistlikke otsuseid;
12) kui ka riigil on huvi teenida maade võõrandamisest tulu riigieelarvesse, siis KOVi
põhjendatud huvi korral saada riigilt arendusmaad, ei panda seda maad oksjonile5.
Punktides 1‒6 toodud põhimõtted kehtivad juba praegu, punktides 7‒12 on toodud uued
põhimõtted, mis on aluseks muudatusettepanekute tegemisel.
Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud kooskõlas hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 5 väljatöötamiskavatsust, kuna
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist
mõju, samuti ei kaasne eelnõuga olulisi sisulisi muudatusi sihtrühmade igapäevases töös ning
maareformi lõpuleviimise soodustamiseks on oluline käesoleva regulatsiooni operatiivne
menetlemine. Eelmise Vabariigi Valitsuse koosseisu VVTPs6 oli ette nähtud asjakohase eelnõu
esitamine Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2022. a septembriks. Teemat on järjepidevalt
analüüsitud ja arutatud mitme aasta jooksul koostöös kõikide teemasse puutuvate osapooltega,
sealjuures koostati Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti osalusel
analüüs ja ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise kohta.
Analüüsis toodud ettepanekute osas küsiti seisukohta ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt. Analüüsi koostamise käigus toimusid mitmed kohtumised
erinevate osapooltega, sh Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja erinevate KOVide esindajatega,
kus arutati probleeme, otsiti lahendusi ning hinnati lahenduste mõju KOVide arengule ning nii
riigi kui KOVide eelarvetele.
Analüüs koos ettepanekutega esitati Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks ja 21.10.2021
valitsuskabineti nõupidamisel kiideti heaks nõupidamisele esitatud memorandumis esitatud
maapoliitika põhimõtted ning kohustati Rahandusministeeriumit koostöös
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga ette valmistama riigivaraseaduse ja maareformi
seaduse muutmist käsitlev eelnõu, milles lähtutakse memorandumis esitatud ettepanekutest.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduseelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust,
paragrahviga 2 maareformi seadust, paragrahviga 3 kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
ning paragrahv 4 on seaduse jõustumissäte.
5
Kui KOV väärindab maad ja annab selle ettevõtte kasutusse, suurenevad nii riigieelarve kui ka KOVi tulud.
6
Eelmise Vabariigi Valitsuse koosseisu VVTP punkt 7.9 „Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa
üleandmist kohalikele omavalitsustele“.
6
3.1. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust.
Punktiga 1 muudetakse RVSi § 10 lõike 1 punkti 2 ning võetakse välja viide riigivara valitseja
poolt määratud avalikule eesmärgile. Muudatus on vajalik, kuivõrd kehtiv sõnastus ei ole
kooskõlas teiste § 10 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsemise eesmärkidega. Samuti, muul
avalikul eesmärgil riigivara kasutamine ei pruugi olla vaid konkreetselt riigivara valitseja poolt
määratud, vaid ka näiteks seadusest tulenev eesmärk (nt planeeringuga avalikuks kasutuseks
ettenähtud maad). Tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid sätete sõnastuste
ühtlustamisega.
Punktiga 2 täiendatakse RVSi § 10 lõikega 8, millega täpsustatakse, et riigi maareservi
säilitamise põhimõtted ja maaresrvi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks
kiidetud7, on riigimaa suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke
erinevalt. Praktikas on tekkinud mitmeti mõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka näiteks
KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi. Selleks, et riigile kuuluva maa, sh maareservi
valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada Vabariigi Valitsuse määruse
tasandil ka õigusaktiga kriteeriumid riigi maareservi määramiseks ja säilitamiseks.
Muudatusega antakse volitusnorm vastava määruse kehtestamiseks.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RVS § 18 lõige 2 punkt 2, mis viitab riigivara
hoonestusõigusega koormamisele KOVi kasuks ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 741
alusel, mis tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt
selgitatud käesoleva eelnõu § 1 punktis 26.
Punktiga 4 muudetakse RVSi § 181 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib kinnisasja kasutustasu
hindamist ja hindamisaruande koostamist. Muudatus on seotud asjaoluga, et RVS § 19 lõike 4
punkti 1 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras
(Keskkonnaministri 21. juuni 2010. a määrus nr 31 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”) kinnisasja puhul eluruumi
kasutusse andmisel ja käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhtudel. Ehk
siis riigivara valitseja kehtestatud korra rakendamise võimalikkuse hindamisel tuleb lähtuda
hindamisaruandele kehtestatud nõuetest. Kehtiva RVS § 181 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib
turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel mh juhul
kui kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva ja tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000
tundi kalendriaastas. Seejuures, selline 100 kalendripäeva pikkune piirang kinnisasja
kasutamiseks andmisel on ebamõistlikult lühike. Sageli soovitakse riigivara kasutada
eesmärgil, mis eeldab kinnisasja pikemat kasutusaega. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik
pikendada viidatud perioodi 100-lt kalendripäevalt ühe aastani, st kui kinnisasja kasutatakse
kuni üks aasta, antakse see kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras. Näiteks
7
Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse
26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-
sailitamise-pohimotted
7
soovitakse ehitusmaterjalide ladustamiseks või soojakute püstitamiseks kasutada riigile
kuuluvat kinnisasja, mille pindala on suurem kui 100 m2 ja kasutustasu ületab 1000 eurot
kalendriaastas ning soovitud kasutusaeg on reeglina 6–12 kuud.
Punktiga 5 muudetakse RVS § 181 lõike 2 punkti 6, mis reguleerib Maa-ameti poolt turupõhise
kasutustasu väljaselgitamist. Kehtiva seaduse järgi tehakse seda turuanalüüsi ja riigi
kinnisvararegistris registreeritud kasutuslepingute andmete alusel. Seoses korralise hindamise
läbiviimisega 2022. aastal on muudetud erinevate õigusaktide regulatsioone ja loodud rohkem
võimalusi kasutustasu sidumiseks maa korralise hindamise tulemustega. Kuna maa korralisel
hindamisel leitud väärtus on turupõhine väärtus, siis selle alusel leitud kasutustasu on paljudel
juhtudel samuti käsitletav turupõhise kasutustasuna. Maa hindamise seadusesse lisatud § 8² juba
võimaldab juhtudel, kus õigusakti järgi on Maa-ametil lubatud välja selgitada harilik väärtus
või kasutustasu, kasutada selleks maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel
arvutatud maa maksustamishinda. See tähendab, et kui 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal
aastal uuenevad maa korralise hindamise tulemused (maa maksustamishinnad) on avalikud ja
kasutatavad kõikide maaomanike poolt (sh KOVid ja riigivara valitsejad), siis Maa-ametil kui
korralise hindamise läbiviijal on võimalus korraliste hindamiste vaheperioodidel
hindamismudelitesse tehinguandmeid lisada ja saada ajakohased mudelanalüüsi tulemused.
Samuti on jätkuvalt võimalus turupõhine kasututasu tuvastada turuanalüüsi alusel tuginedes
eelkõige tehingute andmebaasi statistikale ning sõlmitud kasutuslepingute analüüsile.
Täpsemalt reguleeritakse Maa-ameti tehtavaid hindamisi RVS § 46 lõike 5 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määrusega (määrust muudetakse).
Punktiga 6 muudetakse RVS § 19 lõiget 1 ja § 37 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara
kasutamiseks andmise või võõrandamise võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema
volitatud asutus. KOVidele maa kasutada andmise protseduur, nii nagu võõrandamise
protseduuri lihtsustamiseks on suund võimalikult palju otsustamist allapoole delegeerida, jättes
ministri otsustada pigem kindlad juhtumid. Tuleb rõhutada, et sättesse lisatud täiendus ei
tähenda, et otsustusõigus antakse seadusega automaatselt RVS § 3 punktis 11 defineeritud
volitatud asutusele, vaid riigivara valitsejal on õigus delegeerida teatud kindlatel juhtudel sellise
otsuse tegemine riigiasutustele, valides ise, millises vormis ja kui suures ulatuses ta delegeerib.
Nimetatud konkreetsed otsustustasandid kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalas vastava keskkonnaministri määrusega, muudes valitsemisalades vastavate
riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara valitsemise kordades. Otsustustasandite
määramisel kordades on otstarbekas kasutada rahalisi piirmäärasid ja RVSi analoogiat,
arvestades sellega, et 90‒95% juhtumitest võiks otsustustasand olla riigiasutuse juht.
Punktiga 7 täiendatakse RVS § 19 lõiget 5, mis reguleerib erisusi, millal ei ole vaja RVS § 19
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekut riigivara kasutamiseks
andmise otsustamisel. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut
vaja eluruumi kasutusse andmisel ega RVS § 181 lõike 2 punktides 4–5 sätestatud juhtudel.
Muudatuse tulemusel ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut ka KOVidele
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutamiseks andmisel. Muudatus on seotud
põhimõttelise probleemiga, et KOVidele maa võõrandamise ja kasutada andmise protseduur on
8
bürokraatlik ja liiga pikk. Maa kasutada andmise ja võõrandamise põhimõtted, tingimused ja
protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade
kasutada andmise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest.
Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks RVS § 33 lõike 1 punkt 12, mis viitab riigivara
võõrandamisele KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 741 alusel, mis
tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt selgitatud
käesoleva eelnõu § 1 punktis 28.
Punktiga 9 täiendatakse § 33 uute lõigetega 11 ja 12, millega tuuakse sisse KOVi ja riigi
maatehingute korral vastastikuse huvi ülesnäitamise tasakaalustamine. Riik arvestab enne maa
võõrandamist KOVide huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole
riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil müüki või
anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist KOVil võimalik avaldada oma huvi.
Sellekohane menetlus toimub riigi kinnisvararegistris. Praktikas esineb ka vastupidiseid
juhtumeid, kus avalikes huvides riigile vajalik maa kuulub KOVile. KOVi ja riigi huvide
tasakaalustamiseks on otstarbekas, et riik saaks huvi üles näidata siis, kui KOV hakkab
võõrandama või hoonestusõigusega koormama riigilt tasuta saadud maid, mida enam oma
ülesande täitmiseks ei vaja. Enne KOVi poolt maa müüki panemist peaks riigil olema
kaalutlusõigus sekkuda ja tasuta antud maa riigile tagasi küsida. Nimetatu kehtib nii MaaRSi
kui RVSi alusel KOVile tasuta antud maa osas.
Seetõttu nähakse eelnõuga ette regulatsioon, et ka KOV selgitab välja kinnisasja vajalikkuse
riigile enne, kui ta hakkab võõrandama või koormama hoonestusõigusega riigilt tasuta, RVSi
või MaaRSi alusel omandatud kinnisasja ning et riigil on õigus avaliku huvi korral omandada
kinnisasi oma ülesannete täitmiseks või arvata maareservi. Maa küsitakse tagasi riigi
maareservi, kui see on vajalik riigile sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana
kasutamise potentsiaal, samuti, kui on teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti
alla (juhul, kui maa on hoonestamata). Antud sättes nähakse eelkõige ette riigi õigus avaliku
huvi korral KOVi maatehingusse sekkuda, KOVi sellekohane kohustus nähakse ette ka
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu §-s
3. Sealjuures nähakse ette, et riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui
nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Juhul kui KOV on omandanud riigilt maid tasu eest, ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või
MaaRS ette näeb, kohaldub tavapärane regulatsioon, mil KOVil ei ole kohustust eelnevalt riigi
huvi välja selgitada ja KOV võib sellise maa võõrandada temale kohalduvate seaduste ja muude
kordade alusel ning riik omandada vastavalt kehtivale õigusele ja kokkulepetele.
Riigi ja KOVi vastastikuste huvide väljaselgitamine ja vastastikustest maatehingutest
teavitamine hakkab toimuma riigi kinnisvararegistri kaudu, samamoodi nagu toimub kinnisasja
vajalikkuse väljaselgitamine RVS § 96 kohaselt. Selleks nähakse ette vastavad
kinnisvararegistri infotehnoloogilised arendused Rahandusministeeriumi kui riigi
kinnisvararegistri vastutava töötleja kaudu. Registriarendused teostatakse 2023. aastal. Kuni
9
registriarenduste valmimiseni on võimalik kinnisasja vajalikkus riigile välja selgitada tavalises
korras kirjaliku pöördumise kaudu.
Lõikega 12 tuuakse välja erisus, et kui KOV soovib riigilt tasuta omandatud maa omal
initsiatiivil tagastada riigile, ilma, et riik oleks selleks huvi üles näidanud ega taotlust selliseks
maa omandamiseks esitanud, ehk väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut ja selles
jõutakse riigiga kokkuleppele, siis sellisel juhul kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi KOVile
ei hüvitata.
Punktiga 10 muudetakse § 33 lõiget 3 seoses sellega, et sellest sättest välistatakse viited
KOVile, kuna KOVi osas nähakse ette teistsugune regulatsioon riigilt tasuta omandatud
kinnisasja edasivõõrandamise ja hoonestusõigusega koormamisel kui ülejäänud sättes
nimetatud isikutele. Regulatsioon KOVi osas nähakse ette täiendava sättega, mida selgitatakse
järgmises punktis. Samuti jääb sättest välja viide § 33 lõike 1 punktile 12, kuna see säte
tunnistatakse üldse kehtetuks.
Punktiga 11 täiendatakse RVS § 33 lõigetega 31 ja 32, millega nähakse ette erisused KOVidele
võrreldes lõikes 3 kehtestatuga:
võetakse välja hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piir,
vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le;
hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused,
kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kui KOV või ka mõni muu § 33 lõike 1 punktis 2, 3 või 31
nimetatud isik võõrandab või koormab hoonestusõigusega (v.a. tema valitseva mõju all olev
äriühing või sihtasutus) riigilt tasuta saadud maa enne kümne aasta möödumist, peab ta riigile
hüvitama 65% kinnisasja harilikust väärtusest. Hüvitis tuleb maksta viie aasta jooksul. See aga
tähendab, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (või hoonestusõigusega
koormamisel) ei pea riigile hüvitist tasuma, kui möödunud on rohkem kui kümme aastat
kinnisasja omandamisest.
Viidatud reegli mõte oli takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest
tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandatakse see siiski kohe eraarendajatele tulu
saamiseks. Sätte kehtestamisel eeldati, et kui KOV hakkab enne kümne aasta möödumist maad
võõrandama, ei olnud tal järelikult seda maad oma ülesannete täitmiseks vaja. Praktikas on
esinenud juhtumeid, kus riigilt tasuta omandatud maa jääb tegelikult kasutusse võtmata ning
KOV ootab ära kümne aasta möödumise, et seejärel see võõrandada ja pääseda riigile tasu
maksmisest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus KOV võõrandab maa äriühingule
võlaõigusliku müügilepinguga, milles äriühingul tekib maa eest tasumise kohustus alles aastate
pärast, sellise arvestusega, et KOVile maa omandamisest on möödunud kümme aastat. Seega
on nimetatud nõue pigem soodustanud maatükkide kasutuna seisma jäämist ja võimaldanud
ebasobiva praktika tekkimist.
Kui KOV soovib jätta maa enda kasutusse oma ülesannete täitmiseks, võõrandab riik alati maa
tasuta. Riigi maapoliitika üks eesmärk on ära hoida olukord, kus KOVid taotlevad riigilt aina
10
uusi tasuta maid, et need nn hoonestamata toormaana tulu saamise eesmärgil kohe edasi
võõrandada eraarendajatele. Selliste maade puhul saanuks riik ise need oksjonil maha müüa
riigile tulu teenimiseks.
Kui KOV võõrandab riigilt tasuta saadud maad, on põhjendatud osa tulust riigile andmine.
Tasuta saadud maa edasivõõrandamine vastab olukorrale, mil KOV peab tasu maksma riigilt
arendusmaa (RVS § 34: ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiv kinnisasi)
omandamisel, mistõttu ei ole kümne aasta piir mõistlik ja teatud tasu hüvitamine riigile tasuta
saadud maa edasivõõrandamisel peaks toimuma sõltumata sellest, millal seda tehakse.
Kümne aasta pikkuse piiri kaotamine motiveerib KOVi oma maavajadust rohkem läbi mõtlema,
et seda omandatakse riigilt tasuta siiski oma ülesannete täitmiseks ja kui sellest hoolimata
olukord muutub, st maa edasivõõrandamine või hoonestusõigusega koormamine osutub
vajalikuks, siis käesolevate sätetega muudetakse tingimusi KOVi poolt riigile tasu maksmisel
leebemaks. Kõigepealt vähendatakse tasuta antud maade edasivõõrandamisel tasumise
piirmäära 65%-lt 50%-ni maa harilikust väärtusest, mis maal oli omandamise hetkel. Lisaks on
võimalik tasust arvestada maha maa väärindamise ja parendamise kulud,
Lisatava lõikega 32 nähakse ette, et § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise suurusest arvestatakse
maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt
parendatud. Silmas tuleb pidada, et maha saab arvata ainult neid kulusid, mida KOV on teinud
oma eelarvevahenditest, mille hulka arvestatakse ka KOVi poolt võetud laen. TsÜSi § 63 punkti
1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse
seda täieliku või osalise hävimise eest ning kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse.
Kulutusi, mis on tehtud kinnisasja säilitamiseks või selle kaitsmiseks selle täieliku või osalise
hävimise eest ehk tavapäraseid hoolduskulusid ei hüvitata. Nii näiteks on tee hoolduskulu
tavapärane kulutus, mis tagab kinnisasja igapäevase kasutamise ja mida riik tagasiulatuvalt ei
hüvita. Ka eramaa omanikule sellist kulu ei hüvitata. Kasulike kulutustena, millega on
kinnisasja oluliselt parendatud, on näiteks realiseeritava detailplaneeringu koostamise kulu,
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise kulu, planeeringus ettenähtud rajatised, välja
arvatud riigieelarvest saadud investeeringutoetusest tehtud kulu. Seega tuleb iga vastava
taotluse puhul riigil kaaluda, kas tegemist on kasulike kulutustega, mis on kinnisasja oluliselt
parendanud.
Lisaks on toodud erisus, et lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea üldse tasuma, kui KOV on oma
eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande
täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti. Nimetatud erisus tasakaalustab KOVi
jaoks olukorda, mil riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamise või hoonestusõigusega
koormamise hüvitis ei kujuneks koormavaks või karistavaks juhul, kui KOV on nimetatud
maale hoone püstitamisega oluliselt rahaliselt panustanud avalikes huvides kinnisasja
kasutamise otstarbe kohaselt. Riigi jaoks on peamine, et tasuta antud maa on olnud
otstarbekohaselt kasutuses ja püstitatud hoone on selle otstarbega seotud.
11
Punktide 12‒14 ja 16 viiakse sisse tehnilised muudatused § 33 lõigetes 5 ja 7‒10, kuna mõned
viidatavate punktide numbrid muutusid seoses sellega, et osa viidatavatest punktidest
tunnistatakse antud eelnõuga kehtetuks ja samas lisatakse uusi, millele on asjakohane viidata.
Punktiga 15 muudetakse RVS § 33 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse tulemusel
sätestatakse, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel
otsust, et RVS § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule lõikes 10 nimetatud juhtudel tasuda, ei
tee mitte Vabariigi Valitsus, vaid riigivara võõrandamise otsustaja.
Punktiga 17 täiendatakse RVS § 33 lõiget 10 punktiga 3, mille kohaselt võib kinnisasja või
piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et hüvitist ei tule
tasuda ka juhul, kui kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks
andmine KOVile tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendus on vajalik, kuivõrd
olukorras, kus KOV on sisuliselt oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sunnitud riigilt
saadud maad edasi võõrandama/vahetama, on põhimõtteliselt ebaõige küsida selle eest
täiendavat hüvitist ning see ei ole hüvitise tasumise kohustuse eesmärk ka olnud. Praktikas on
sellised olukorrad lahendatud seni sätete tõlgendamise teel ning Vabariigi Valitsus on oma
vastavates otsustes põhjendanud hüvitise mittenõudmist, kuid ühtse arusaadavuse tagamiseks
tuleks see erand sätestada selgelt ka seaduses.
Punkti 18 muudatusega täpsustatakse RVS § 34 lõiget 1. Muudatuse tulemusel on
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile
kinnisasja müügihind 50% selle harilikust väärtusest varasema 65% asemel. Muudatus on
seotud üldise põhimõttelise otsusega vähendada KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu
nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel.
Lisaks tasu vähendamisele täiendatakse punktiga 19 RVS § 34 lõikega 11, mille kohaselt
arvutatakse lõikes 1 nimetatud müügihinnast, st eelnõukohasest 50 %-st kinnisasja harilikust
väärtusest maha kinnisasja kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Tehtavaid kulutusi on võimalik müügihinnast maha arvestada seetõttu, et tasu maksmiseks on
KOVil aega kuni seitse aastat. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida KOVi tegelema
võimalikult kiiresti maa väärindamisega ja kasutusele võtuks ettevalmistamisega. Silmas tuleb
pidada, et KOVil on võimalik maha arvata tema eelarvevahenditest tehtud kulud, st
planeeringu-, juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide rajamise kulud. Pikemalt on kulude
mahaarvamisest juttu punkti 11 selgituse juures.
Punktiga 20 muudetakse RVS § 34 lõiget 2, mille hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb § 34
lõikes 1 nimetatud müügihind, st eelnõukohane 50% harilikust väärtusest tasuda viie aasta
jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Eelnõuga
pikendatakse nimetatud perioodi seitsme aastani, kuivõrd praktikas on KOVidel tekkinud
probleeme turutõrkega piirkondades arendustegevuste läbiviimisega viie aasta jooksul. Eelnõu
koostajate hinnangul on seitse aastat piisavalt pikk aeg, et KOV jõuaks vajalikud toimingud ära
teha ja leiaks maale omaniku ja kasutaja. Seejuures on KOVil ka edaspidi võimalik ise otsustada
12
riigile tasu maksmise graafiku üle ja võib soovi korral jätta makse ka seitsmenda aasta lõppu.
Kui KOV seitsme aasta jooksul planeeringut läbi ei vii või kommunikatsioone ei raja, tuleb
tasuda riigile 50% maa omandamise hetke harilikust väärtusest. Kui KOVi plaanid muutuvad
või maale kasutajat ei leita, on KOVil võimalus maa tagastada riigile reservi, mis eeldab
sellekohase lepingu lõpetamist, kusjuures KOVil ei teki õigust võimalike tehtud kulude
hüvitamisele.
Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks RVS § 34 lõige 3, mis viitab riigivara võõrandamisele
RVS § 741 alusel. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse RVS 5. peatüki 5. jagu, sh ka § 741 kehtetuks,
ei ole RVS § 34 lõikes 3 nimetatud erisuse reguleerimine enam vajalik.
Punktiga 22 täiendatakse RVS § 37 lõiget 4, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse nõusoleku
mittevajalikkust riigivara võõrandamise otsustamiseks. Eelnõuga lisatakse lõikesse punkt 7,
mille kohaselt ei pea Vabariigi Valitsuse nõusolekut taotlema juhul, kui kinnisasi
võõrandatakse KOVile. Muudatus on seotud eelnevalt märgitud põhimõttelise probleemiga, et
KOVidele maa kasutusse andmise ja võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk.
Kehtiva õiguse kohaselt on maa otsustuskorras võõrandamisel nii tasuta kui tasu eest vajalik
küsida Vabariigi Valitsuse nõusolek, mille järel saab riigivara valitseja langetada otsuse maa
võõrandamise kohta, kuid samas on MaaRS alusel maa munitsipaalomandisse andmine Maa-
ameti pädevuses. Tegemist on sarnase protsessiga ja puudub sisuline põhjendus, miks Vabariigi
Valitsus peab andma teatud maade võõrandamisel nõusoleku, kui maa kasutusse
andmise/võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu
on põhjendatud loobuda KOVidele maade võõrandamise otsuste tegemisel Vabariigi
Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Aastatel 2010‒2022 praeguseni on KOVidele võõrandatud
maade osas küsitud Vabariigi Valitsuse nõusolekut umbes 450 korral.
Punktiga 23 muudetakse § 46 lõike 2 punktide 1 ja 2 sõnastust, mis reguleerib Maa-ameti
tehtavaid hindamisi. Praegusest punkti 1 sõnastusest jäetakse välja täpsustused, mis suunasid
Maa-ametit hindamisi tegema „maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute
andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, lähtudes maa hindamise
seaduse, looduskaitseseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast“. Maa-
amet teeb hindamisi ka edaspidi neil alustel, kuid lisandunud on maa hindamise seaduse § 82
olev võimalus (vt ka selgitus punkti 4 juures).
Punkti 2 kehtiva sõnastuse järgi on lubatud jätta kutseliselt kinnisvarahindajalt
hindamisaruanne tellimata juhul, kui harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu
puudumise tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus ning
võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel. Eelnõu kohaselt ei ole vajalik
enam küsida kutselise hindaja kinnitust. Aktiivse turu puudumise määratlust ja hindamise
reegleid täpsustakse RVS § 46 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega (kehtivat määrust
muudetakse) ning lisatakse sinna täpsustavad sätted aktiivse turuta maade hindamiseks.
Eesmärk on nende sihtotstarvete puhul, mis maa korralise hindamise metoodika järgi
(kehtestatakse Keskkonnaministri määrusega maa hindamise seaduse § 43 lõige 5 alusel)
13
kuuluvad aktiivse turuta maa rühma (transpordimaad, jäätmehoidla maad, üldkasutatavad maad
jt) rakendada koheselt maa korralise hindamise tulemusi.
Punktiga 24 täiendatakse RVS § 46 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt võib võõrandatava
kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostada hindamisaruande RVS § 46 lõike 1 punktis
1 sätestatud nõuet (nõue hindamisaruande koostamiseks vastava kutsetunnistusega hindaja
poolt) järgimata, kui kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel loobutakse § 33
lõikes 3 või 31 nimetatud hüvitise tasumise nõudest sama paragrahvi lõike 10 alusel. Sisuliselt
tähendab see, et RVS § 33 lõikes 10 nimetatud juhtudel, kus kinnisasja või piiratud asjaõiguse
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustatakse, et võõrandaja või hoonestusõiguse
seadja ei pea riigile hüvitist maksma, ei ole vajalik tellida hindamisaruannet vastava
kutsetunnistusega hindajalt. Eraldi kutsetunnistusega hindaja poolt hindamisaruannete
koostamine ei ole selliste kinnisasjade võõrandamisel põhjendatud, kuna riik võõrandab
kinnisasjad tasuta ning hindamisega ei kaasne riigile mitte mingit võimalikku tulu ka edaspidi,
kuivõrd hüvitise maksmise kohustust omavalitsusele ei rakendata. Hindamisaruande
koostamisega kaasneks seega ebavajalik raha- ja ajakulu.
Punktiga 25 parandatakse § 68 lõikes 6 sisalduv ebaõige viide. RVS § 68 lõige 6 sätestab, et
„käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise
tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks“. On ilmselge, et viide
sõnale „paragrahvides“ on ebaõige ja see tuleb asendada sõnaga „lõigetes“.
Punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks RVS 5. peatüki 5. jagu, mis kannab pealkirja “Erisused
kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel
ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute
tegemiseks” ja hõlmab § 741–745.
RVSi 5. peatüki 5. jao lisamisega loodi võimalus riigil otsustuskorras võõrandada Eesti
majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtlusmaad KOVile (tasuta) ja
ettevõtjale (hariliku väärtuse eest). Nimetatud seadusemuudatus on aga osutunud
ebaõnnestunuks, sest Euroopa Komisjoniga peetud konsultatsioonide käigus on selgunud, et:
ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale
eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa
Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. RVS
§ 741 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine on peatatud, sest
kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise
mõttes olnud ebamõistlikult keerukas.
KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb samuti järgida riigiabi
reegleid. Samuti peavad neid reegleid järgima KOVid, kui nimetatud maid edasi
võõrandavad. Rahandusministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud ja Advokaadibüroo Triniti
OÜ esitatud RVS-i riigiabi reeglitele vastavuse analüüsis käsitleti riigiabi probleeme seoses
RVSis sätestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamismenetlustega ning tehti
ettepanek kaaluda riigiabi juhendite koostamist. Juhendid aitaksid analüüsida, kas
konkreetse tehingu (nt riigivara võõrandamine) puhul ei ole tegemist riigiabiga. Kui riigiabi
14
välistada ei saa, tuleb järgida riigiabi reegleid (nt anda vähese tähtsusega abi, riigiabi üldise
grupierandi alusel või taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks riigiabi andmise
luba).
Punktiga 27 lisatakse täiendav rakendussäte § 102 lõikena 51, millega sätestatakse, et enne
käesoleva seaduse jõustumist KOVile tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade
edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele ei kohaldata enam senikehtinud hüvitise määra ja 10
aasta piiri, vaid kehtestatakse ka varasemalt võõrandatud kinnisasjade osas tagasiulatuvalt
käesoleva seaduse alusel kehtima hakkavat hüvitise määra vastavalt § 33 lõigetele 31 ja 32 s.o.
ei järgita enam hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piiri, vähendatakse hüvitise määra
65% 50%-le ning hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud
kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
3.2. Paragrahviga 2 muudetakse maareformi seadust
Punktiga 1 muudetakse MaaRS § 25 lõiget 3, milles sõnastatakse põhimõte, et MaaRS alusel
tasuta munitsipaalomandisse antud maade osas peab KOV järgima RVS § 33 lõikes 11
ettenähtud kohustust, et enne sellise maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist tuleb
välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile.
Punktiga 2 tunnistatakse MaaRSi § 25 lõiked 4, 41 ja 42 kehtetuks, mis käsitlevad
munitsipaalomandisse antud maa edasivõõrandamisel, kasutusse andmisel või
hoonestusõigusega koormamisel kehtivaid ajalisi piiranguid ja makstavat hüvitist. Eelnõus on
lähtutud põhimõttest, et riigi poolt KOVile tasuta antud maa edasivõõrandamise ja kasutada
andmise menetlustes tuleb eristada MaaRS ja RVS alusel tasuta antud maad. Ehk kui
eelnõukohaste muudatuste kehtima hakkamisel tuleks RVS alusel tasuta antud maade
edasivõõrandamisel KOVil tasuda 50% maa harilikust väärtusest, siis MaaRS alusel tasuta
antud maa edasivõõrandamisel või kasutusse andmisel sellisest tasu nõudmisest loobutakse,
samuti kaotatakse järelevalve maa edasivõõrandamise ja kasutusse andmise ajalise piirangu (10
aastat arvates maa andmisest) osas. Selline vahetegemine on põhjendatud, kuna maareform on
maade munitsipaalomandisse andmise osas jõudnud lõpusirgele ning maareformi lõpus on
riigile mittevajalikku ja suure hoolduskohustusega maid proovitud kokkuleppel KOVidele ära
anda, siis nende maade üle järelevalve rakendamine ja tasu küsimine ei ole otstarbekas. Samuti
ei ole MaaRS alusel KOVidele viimase 14 aasta jooksul antud äri-, toomis- või elamumaad,
mis on sobilik arendustegevuseks ning riigi huvid saavad kaitstud ka sellega, et kui KOV maad
võõrandab, siis on riigil võimalik oma tegevuseks maa KOVilt tagasi saada tasuta, hüvitades
KOVile maa osas tehtud kasulikud kulutused. Lisaks, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel
tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8
miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 13 000 eurot, milline summa on marginaalne ning
seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. Samas on siiski otstarbekas MaaRS
§ 25 lõikes 3 sätestada viide, et munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise ja
hoonestusõigusega koormamise eelselt toimuks riigi huvi väljaselgitamine RVS kohaselt.
15
Punktiga 3 muudetakse MaaRSi § 25 lõiget 6. Tegemist on volitusnormiga, mille kohaselt
kehtestab maa munitsipaalomandisse andmise korra ja munitsipaalmaa võõrandamisest,
kasutusvaldusesse andmisest või hoonestusõigusega koormamisest riigieelarvesse laekunud
raha kasutamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Kuivõrd eelnõukohaste muudatuste
kehtima hakkamisel loobutakse MaaRS alusel KOVile tasuta antud maa edasivõõrandamisel
või kasutusse andmisel hüvitise nõudmisest, ei laeku riigieelarvesse ka vastavat raha, mille
kasutamise korda Vabariigi Valitsus peaks määrama. Eeltoodust tulenevalt on kohane
täpsustada ka sätte senist sõnastust ning sätestada üldiselt, et Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatakse maa munitsipaalomandisse andmise kord. Vastavalt kuulub muutmisele ka
viidatud, Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise
kord“.
Punktidega 4‒6 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud asjaõiguste
kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida maareformi lõpule
viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning toetavad eelnõu kaudset
eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus (parandatavad sätted
jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on eksitav, erinevalt tõlgendatav ja
ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni kehtestamisel.
Punktiga 4 muudetakse § 392 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei pea
tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari tasu ja
riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse
alusel vastavalt MaaRS-i § 395 lõikele 1. Täpsustus on vajalik, kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike
2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu-
või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust
vabastatud, mistõttu kehtiv, 01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus
riigilõivuseaduse ja MaaRS-i § 395 lõikega 1 ning vajab täpsustamist.
Punktiga 5 täpsustatakse MaaRS § 395 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et
Maa-ameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse,
kuid regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse. Regulatsiooni
sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus täpsemaks, et kaetud on ka
materiaalõiguslik tahteavaldus.
Punktiga 6 täpsustatakse § 395 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel
kinnistusraamatus kande tegemiseks ei ole tarvis puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on
vajalik, kuna lisaks juba kehtivale õigusele kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on
vajalik kustutada ka õigustühiseid hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud isiku
nõusoleku küsimine põhjendatud ega vajalik. Maareformi käigus seatud hüpoteegi kannete
hulk, mis on praeguseks hetkeks rahuldatud, lähitulevikus rahuldamisel või pole nõuet
tekkinudki, on niivõrd suur (selliste hüpoteekidega on seotud ca 16 000 katastriüksust), et
igakordselt puudutatud isiku kaasamine ei ole reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna
kinnisasja omanike õigusi kuidagi ei kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema
16
kinnisasja kohta tehtud õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata
kinnistusraamatut ja anda eksitavat infot.
Punktiga 7 lisatakse rakendussäte paragrahvina 406, millega sätestatakse, et käeoleva seaduse
jõustumisest ei teki KOVil MaaRS § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust ka nende
maade võõrandamise osas, mis on antud munitsipaalomandisse enne käesoleva seaduse
jõustumist kehtinud maareformi seaduse alusel.
3.3 Paragrahviga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
Paragrahviga 3 täiendatakse KOKSi § 34 lõikega 31, mis sätestab, et enne käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab KOV
välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt RVSis sätestatule.
3.4. Paragrahviga 4 lisatakse jõustumissäte, mille kohaselt jõustub käesolev seadus 2023.
aasta 1. märtsil.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele
Tulenevalt sellest, et maa kui riigivara regulatsioon on riigisisene küsimus, siis Euroopa Liidu
õigus ei sea siin raame, välja arvatud küsimustes, mis seonduvad riigiabiga, mida käesoleva
eelnõu muudatused ei hõlma.
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 10 näeb ette, et põhiseaduse
teises peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega
kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad
inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
Põhiseaduse mõttega on kooskõlas ka seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab, et avaliku võimu
tegevus ei tohi olla vastuolus seadusega (seaduse ülimuslikkus) ning kõiki seadusi tuleb täita
nii avalikul võimul kui ka üksikisikutel. „Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja
demokraatia põhimõtetest ja tähendab, et põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik
põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. Põhiseaduses
ette nähtud pädevus- ja vorminõuete eesmärgiks on tagada põhiseaduse kandvate printsiipide
(õigusselguse, õiguskindluse, võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte) järgimine ja
tõhusam põhiõiguste kaitse.“ (RKÜKo 03.12.2007, 3-3-1-41-06, p 21.)8
Eelnevalt nimetatud õiguskindluse põhimõte9 sisaldab ka põhimõttelist tagasiulatuva mõju
keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid.
8
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 10, punkt 44.
9
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 10, punkt 46.
17
Eelnõu § 1 punktiga 27 (eelnõu esimesel kooskõlastusringil vastavalt punkt 29) lisatakse RVS
§ 102 lõikena 51 rakendussäte, millega sätestatakse, et enne eelnõu seadusena jõustumist
KOVile tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise
maksmisele ei kohaldata enam senikehtinud hüvitise määra ja 10 aasta piiri, vaid kehtestatakse
ka varasemalt võõrandatud kinnisasjade osas tagasiulatuvalt eelnõukohase seaduse alusel
kehtima hakkavat hüvitise määra vastavalt RVS § 33 lõigetele 31 ja 32.
Seega, kehtiv regulatsioon vabastab KOVi riigile hüvitise maksmisest juhul, kui riigilt tasuta
saadud kinnisasja omandamisest on möödas kümme aastat, aga rakendussätte jõustumise järel
on KOV, hoolimata omandamise ajahetkest, kohustatud tasuta kinnisasja edasi võõrandamisel
või hoonestusõigusega koormamisel tasuma riigile 50% maa harilikust väärtusest, millest on
õigus maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud.
Seadusandja peaks üldjuhul vältima koormavale õigusnormile tagasiulatuva jõu andmist, see
tähendab koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid enne normi jõustumist. Eriti
puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid tagajärgi, piiravad nende õigusi ja
vabadusi ning panevad neile kohustusi. Samas on tagasiulatuv jõud lubatud, kui avalik huvi
regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase ootuse. Otseselt või kaudselt
rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid
valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud
isikuid. Tähtajalise regulatsiooni muutmiseks isikule ebasoodsas suunas peavad olema
kaalukamad eesmärgid kui tähtajatu regulatsiooni muutmiseks10.
Eelnõu koostajad on seisukohal, et antud sätte tagasiulatuv jõud ei tähenda, et KOVid peaksid
selle tõttu taluma ulatuslikke negatiivseid tagajärgi. Muudatus hakkab kehtima küll KOVide
poolt enne käesoleva seaduse jõustumist riigilt tasuta omandatud maade kohta, kuid nende
hulgast ainult selliste maade kohta, mida KOVid tulevikus kavatsevad edasi võõrandada, seega
ebasoodsam tagajärg ei teki tagasiulatuvalt juba KOVide poolt edasivõõrandatud maade osas,
vaid ikkagi tulevikus kavandatavate maade osas, mida nad eelnevalt on riigilt tasuta
omandanud. Statistiliselt on selliseid edasivõõrandatavaid maid olnud väga vähe ka kehtiva nn
soodustatud olukorra juures, kui pärast 10 a möödumist KOV enam hüvitist maksma ei pea.
Näiteks Maa-amet on aastatel 2010‒2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid
on omakorda edasi võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Seejuures,
riigi poolt MaaRSi alusel KOVidele tasuta võõrandatud maade edasivõõrandamisel kaob
käesoleva eelnõu kohaselt KOVi kohustus maa edasivõõrandamisel hüvitist maksta hoopiski.
Seega muutub olukord MaaRSi alusel võõrandatud maade osas olulisemalt soodsamaks. RVS
alusel omandatud maade osas küll senine ajaline piirang kaob, st hüvitise maksmise kohustus
tekib koheselt, kuid seda tasakaalustavad meetmed, mille kohaselt 1) isegi kui KOV peaks
hüvitist maksma, on see kehtiva regulatsiooni alusel makstavast hüvitise määrast väiksem (65%
asemel 50% kinnisasja väärtusest selle omandamise hetkel) ja 2) makstavast hüvitisest on õigus
maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud.
Arvestades senist praktikat, esineb tulevikus selliseid juhtumeid, mille puhul tekiks KOVil
riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel kohustus tagasiulatuvalt hüvitist maksta
(olukorras, kus ta kehtiva regulatsiooni kohaselt ei peaks seda tegema), pigem vähe ning nende
üksikute juhtudel kaasnev mõnevõrra ebasoodsam tagajärg on kompenseeritud eelkirjeldatud
10
Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 10, punkt 49.
18
meetmetega. Veelgi enam, selline lahendus motiveerib KOVe oma tegelikke maavajadusi- ja
võimalusi realistlikumalt kaaluma ja hindama.
Eeltoodust tulenevalt kaalub ühetaoline menetlus kõikide tulevikus KOVi poolt riigilt tasuta
omandatud maade edasivõõrandamise või kasutada andmise osas koosmõjus tasakaalustavate
meetmetega üles regulatsiooni mõningase muutumise ebasoodsamas suunas ning sellega ei
kahjustata ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast ootust ega usalduse kaitset. Riive järgib
legitiimset eesmärki ning on kohane.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus: 1. Sisustatakse riigi maareservi mõiste ning kehtestatakse
maareservi haldamise põhimõtted ja menetlus
Sihtrühm I: riik (ministeeriumid, riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Ühtsete maareservi haldamise põhimõtete ja reservmaaks määramise korra
kehtestamine võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve. Kuigi riigi maareservi
säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud, on riigimaa
suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke erinevalt. Praktikas on
tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka KO-de avaliku huviga seotud
maavajadusi. Näiteks avaliku taristu arendamiseks võib olla vajalik omandada eraomandis
maid, mistõttu vajab KOV riigilt maad ka vahetusmaaks või maakorralduse läbiviimiseks.
Selleks, et maareservi valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada
õigusakti tasandil maareservi mõiste ja haldamise põhimõtted.
Sihtrühma suurus: keskmine, kuna puudutab ministeeriumeid ja riigiasutusi, kellel on õigus
riigivara valitsejana või volitatud asutustena maatoiminguid teha.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus tingib ühekordse teadmiseks võtmise ning
pidev edasine mõju puudub. Selliseid tehinguid esineb paljude riigivara valitsejate jaoks
üldiselt harva, rohkem teevad maatehinguid Maa-amet, Transpordiamet ja Riigi
Metsamajandamise Keskus. Mõju ulatus on väike, kuna riigi maareservi säilitamise ja
kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud11 ja riik oma maatoimingute
tegemisel on nendega arvestanud, kuid kuna praktikas on tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi
maareservist tuleks katta ka KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi, on vaja need
põhimõtted õigusakti tasemel kehtestada.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
11
Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse
26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-
sailitamise-pohimotted
19
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuna otseselt ei muutu riigiasutuste
töökorralduses midagi, sest riigi jaoks kehtisid samad põhimõtted ennegi, kuid neid ei ole siiani
õigusakti tasandil sätestatud.
Sihtrühm II: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: KOVide õigus riigilt maad saada on piiratud sellega, et osa riigi maareservist
säilitatakse õigusaktidest või strateegilistest dokumentidest tulenevate riigi ülesannete
täitmiseks, mis aga ei arvesta alati KOVi arenguvajadusi või ülesandeid. Selgete maareservi
haldamise põhimõtete sisustamine aitab tagada ka KOVidele ligipääsu nende maavajaduse
rahuldamiseks.
Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79).
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus tingib ühekordse teadmiseks võtmise ning
pidev edasine mõju puudub ning selliseid tehinguid esineb iga üksiku KOVi jaoks harva.
Mõju ulatus on väike, kuna KOVidel tekib selgem arusaam oma võimalustest maade saamisel
riigi maareservist ja nad saavad läbi mõelda oma strateegilised maavajadused.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna muudatus aitab läbi ühtsete reeglite kaasa
õigusselgusele ja annab KOVidele kindlustunde maavajaduse rahuldamiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide
tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende
tegevuse ümberkorraldamist.
6.2. Kavandatav muudatus 2: Ühtlustatakse riigi ja KOVi maade võõrandamisel
vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Enne KOVi poolt riigilt tasuta saadud maa müüki panemist või
hoonestusõigusega koormamist peab KOV välja selgitama riigi huvi konkreetse maa osas.
Juhul, kui maa on vajalik riigiasutuse ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks, on
riigil õigus KOVilt see maa tagasi küsida. Seejuures riigile maa tagastamisel kompenseeritakse
KOVile maa väärindamise ja parendamise kulud.
Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79).
20
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelduslikult esineb ühe KOVi jaoks vaid üksikuid
juhtumeid aastas. Samuti on väike mõju ulatus, kuna arvestades juhtumite arvu KOVi kohta
esineb ka sellist teavitamise vajadust harva. Tõenäoliselt ei too see KOVidele kaasa erilisi
kohanemisraskusi, sarnane põhimõte kehtib juba praegu riigimaa võõrandamisega, mille
käigus KOVide huvidega arvestatakse ning võttes arvesse, kui palju KOVid tasuta saadud
maid edasi võõrandavad või koormavad, ei ole juhtumeid sel määral, et riigi teavitamise
kohustus oleks liiga sage ja koormav.
Aastatel 2010–2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja. Nendest 79
kinnisasja on sellised, mida saab kasutusele võtta võõrandamise eesmärgist muul otstarbel
ning soovi korral võõrandada. KOVid on 11 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnisasja
koguväärtusega 43 330 eurot.
Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et KOVidel võib senise regulatsiooni muutumisel
tekkida mure, et riigile lisandub võimalus sekkuda KOVi maatoimingutesse. Samuti on
ebasoovitavaks riskiks ee, et kaob ära nn 10 aasta piirang, mille ületamisel ei pidanud KOV
riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel enam riigile hüvitist maksma ning sai kogu
edasimüügist saadud raha oma eelarvesse jätta. Samas tasakaalustub vastastikuste huvidega
arvestamine, lisaks loobutakse samaaegselt järelevalvest KOVidele tasuta võõrandatud maade
toimingute ja tehingute üle, vähendatakse KOVi poolt makstavaid hüvitisi ja tasusid ning
lihtsustatakse tervikuna KOVile maa kasutamise protseduuri ja menetlust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide
tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende
senise tegevuse ümberkorraldamist.
Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Kuna KOVidel tekib kohustus riiki teavitada tasuta saadud maa
võõrandamisest ja hoonestusõigusega koormamisest, on riigil terviklik ülevaade KOVidele
tasuta antud maade kasutamisest, mh tekib võimalus vältida olukorda, et riigi ülesannete
täitmiseks või maareserviks vajaliku maaga tehakse toiminguid, mis ei ole riigi huvides.
Muudatuse tulemusel on riigi ja KOVi võimalused üksteiselt tasuta maad taotleda võrdsed ja
ühetaolised.
Sihtrühma suurus: keskmine, kuna puudutab ministeeriumeid ja riigiasutusi, kellel on õigus
riigivara valitsejana või volitatud asutustena maatoiminguid teha.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVid on varasema 11 aasta jooksul
võõrandanud ainult 4 kinnisasja ning isegi kui muudatuste mõjul võib eeldada mõningat
tehingute arvu kasvu, ei muutu see ilmselt väga palju. KOV peab riiki sellisest kavatsusest
teavitama ning riik peab kaaluma, kas tal on seda maad vaja arvata maareservi või on mõnel
riigiasutusel seda maad vaja oma ülesannete täitmiseks. Kuna seni RVS § 96 kohane KOVi
21
poolt huvi avaldamine toimub läbi riigi kinnisvararegistri, peaks ka vastupidise huvi
selgitamine toimuma läbi sama registri, mistõttu tuleb riigi ja KOVide omavaheliste
maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamise ühtlustamiseks ja paremaks
koordineerimiseks riigi kinnisvararegistrit täiendada selliselt, et seda süsteemi saaksid
kasutada ka KOVid. Kuna KOVid on kasutanud riigi kinnisvararegistrit ka varem, ei kaasne
sellega eelduslikult kohanemisraskusi, pigem on tegemist ühekordse teadvustamisega, et
sellisel juhul peab riiki teavitama.
Ebasoovitavate mõjude risk: puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
6.3. Kavandatav muudatus 3: KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest
tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, samuti Vabariigi Valitsuse
nõusoleku küsimisest maa võõrandamisel ja kasutusse andmisel KOVidele
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Muudatusega kaotatakse 10-aasta piirang, mille kohaselt peab KOV maksma
riigile hüvitist, kui KOV võõrandab või koormab hoonestusõiguse riigilt tasuta saadud maa
enne 10 aasta möödumist, ning loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute
ja tehingute üle. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine kiirendab võõrandamise
protsessi, võõrandamise ja kasutusse andmise otsustaja peab järgima kõiki seadusest tulenevaid
nõudeid niikuinii.
Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79).
Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna omavalitsused ei võõranda sageli edasi maad, mille
nad on riigilt tasuta saanud oma ülesannete täitmiseks.
Mõju ulatus on väike. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumisel ei pea KOVid
oma käitumist muutma või tegevust ümber korraldama, otsustusprotsess muutub nende jaoks
oluliselt kiiremaks.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi piirangu kaotamine, et riigilt tasuta saadud maa
edasivõõrandamisel peab KOV tasuma hüvitist sõltumata ajahetkest, ka kümne aasta
möödudes, tähendab KOVi jaoks mõnevõrra rangemat käsitlust ja võimalikku ohtu tasuda
senisest rohkematel juhtudel hüvitist, siis tasakaalustab seda samaaegselt hüvitise suuruse
langetamine ja kasulike kulude hüvitamise võimaluse lisamine (vt seletuskirja punkti 6.4).
Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumisega ebasoovitavaid riske ei ilmne, kiireneb
maatehingute menetlus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide
22
tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende
tegevuse ümberkorraldamist.
Sihtrühm II: riik (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Vabariigi Valitsus, mõningal
määral ka teised ministeeriumid)
Mõju kirjeldus: Reegli kehtestamisel oli eesmärk takistada võimalust, et küsides algselt riigilt
tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandab KOV selle siiski
kohe erakätesse tulu saamiseks. Sellele vaatamata on praktikas on esinenud juhtumeid, kus
KOV on võõrandamiseks oodanud ära kümne aasta möödumise, et pääseda riigile tasu
maksmisest, samuti eeldab see reegel pideva monitooringu tegemist KOVile maa andmise aja
üle. See aga ei ole mõistlik, mistõttu ei ole muudatuse tulemusel riigil enam kohustust
järjepidevalt kontrollida, millal saab kümne aastase hüvitise maksmise kohustus läbi ja kas
võib olla vajadus hüvitiste küsimiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab
KOVile maad võõrandada oluliselt vähembürokraatlikult ja kiiremalt.
Sihtrühma suurus: väike
Mõju avaldumise sagedus on väike ja avaldub eelkõige KOVile maa võõrandamisel.
Mõju ulatus on väike. Riigil kaob järelevalvekohustus KOVide üle, mis vähendab
töökoormust, lisaks muutub KOVidele maa võõrandamine ja kasutada andmine menetlust
oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna piirangu kaotamine võimaldab ära jätta
võõrandamisest mööduva ajalise piiri jälgimise, ühesugused reeglid kehtivad sõltumata
ajahetkest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine võib tunduda leevendusena,
millega võiks kaasneda risk kontrolli vähendamise kaudu, kuid tegelikkuses ei omanud sellise
nõusoleku küsimine enamasti muud rolli, kui andis teatud juhtudel võimaluse sekkuda
poliitiliselt maa kasutada andmise/võõrandamise protseduuri, samas kui kõik maatehingute
põhimõtted, tingimused ja protseduur on seadusega ette nähtud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline.
6.4. Kavandatav muudatus 4: Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu
nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks
ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le. Maareformi seaduse
alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise
nõudmisest
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Kavandatud muudatuste kehtestamisel tasub RVS alusel tasuta või alla
hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise korral
riigile 50% (senise 65% asemel) hüvitist maa harilikust väärtusest, millest on maha arvatud
23
maa väärindamise ja parendamise kulud. Kui KOV on tasuta saadud maale oma ülesannete
täitmiseks püstitanud hoone, loetakse riigile makstav tasu kaetuks ning sel juhul KOV riigile
midagi maksma ei pea. MaaRS alusel KOV munitsipaalomandisse antud maa puhul KOV
maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral
hüvitist maksma ei pea.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile
on kinnisasja müügihinnaks 50% (senise 65% asemel) selle harilikust väärtusest, millest on
maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud.
Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79).
Mõju avaldumise sagedus on väike. Aastatel 2010‒2021 on Maa-amet võõrandanud
KOVidele tasuta 239 kinnisasja, KOVid on selle aja jooksul võõrandanud edasi 4 kinnisasja
koguväärtusega 43 330 eurot. Aastatel 2013‒2020 on Maa-amet võõrandanud 160
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivat kinnisasja. Sellel ajaperioodil on
laekunud riigi tuludesse 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le,
siis oleks riigile makstav summa 487 784 eurot. Riigile jääks saamata tulu 146 335 euro võrra
euro võrra, mis ei ole märkimisväärne. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt
KOVidele maa võõrandamist.
Mõju ulatus on keskmine. Juba kehtiva regulatsiooni kohaselt on KOVidel kohustus
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja omandamisel tasu või
RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või
hoonestusõigusega koormamisel kohustus hüvitist maksta. Muutub vaid konkreetselt
hüvitisväärtuse suurus (MaaRS alusel võõrandatud maa puhul kaob see sootuks). Seega
kaasnevad KOVidele teatud muudatused käitumises, kuid erilisi kohanemisraksusi ei kaasne.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuivõrd senised hüvitise määrad vähenevad või kaovad
sootuks, millega kaasneb KOVidele kulude kokkuhoid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline, kuna maatoimingud on vaid üks osa KOVide
tegevusvaldkonnast, millega ei tule tegeleda igapäevaselt, samuti ei eelda muudatused nende
tegevuse ümberkorraldamist.
Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tasutakse KOVi poolt tasuta või alla hariliku väärtuse
saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel riigile väiksemas
summas hüvitist, millest tuleb veelgi maha arvata selle parendamiseks tehtud kulutused.
Samuti tasub KOV riigile väiksemat müügihinda ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja eest.
24
Sihtrühma suurus: väike, kuna selliseid maade edasivõõrandamisi KOVide poolt on vähe ning
igakordselt puudutab see konkreetselt ainult seda riigivara valitsejalt, kellelt eelnevalt KOV
maa tasuta või alla hariliku väärtuse omandas.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuivõrd KOVi poolt hüvitise maksmine või
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja ostmine ei ole
igapäevased ning sellega ei kaasne ka olulisi muudatusi riigiasutuste käitumises.
Ebasoovitavate mõjude risk: KOVi poolt riigile makstava hüvitise vähendamine või ära
kaotamine tähendab ühtlasi väiksemat tulu riigile. Samas, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS
alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku
ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 130 000 eurot, milline summa on
marginaalne riigieelarve laekumiste kontekstis .
Aastatel 2013–2020 on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivate
kinnisasjade KOVidele võõrandamisest laekunud riigile tulu koguväärtusega 634 119 eurot.
Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, oleks riigile laekuv summa 487 784
eurot. Riigile väheneks tulu kokku 146 335 euro võrra (ligikaudu 18 000 eurot aastas), mis ei
oma olulist mõju riigi eelarvele.
Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
Tabel nr 3
Joonis KOVidele võõrandatud arendusmaa eest laekunud tulu riigieelarvesse
6.5. Kavandatav muudatus 5: Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja
otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna
arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks
25
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette
võimaluse, et ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt
otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta.
Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi (79).
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju puudub, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida
ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada.
Sihtrühm II: Eesti ettevõtjad, kes vajaksid oma tegevuseks maad
Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette
ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või
koormatakse hoonestusõigusega ettevõtjale harilikule väärtusele vastava tasu eest.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju puudub, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon,
mida ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada,
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse muudatustega kaasnevad riigile kulud seoses täienduste tegemisega riigi
kinnisvararegistrisse, et ühtlustada riigi ja KOVi omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi
väljaselgitamist ja vastastikuste maatehingute teavitamist. Sellekohased infotehnoloogilised
registriarendused teostatakse 2023. aastal. Vastavad kulud, ligikaudu 2000 eurot, kaetakse
riigieelarvest ja vastavad vahendid taotletakse 2023. aastal riigieelarvesse.
Muudel juhtudel riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ja tulusid ei teki,
kuid teatud juhtudel võivad väheneda riigi eeldatavad tulud, mis arvestuse kohaselt ei ole
olulised. Näiteks MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVidelt tasu
nõudmisest, tasu mittenõudmisest võib riik saada tulu aastas keskmiselt 130 000 eurot vähem
(arvutused tuginevad viimaste aastate makstud tasude keskmisel väärtusel).
Samas RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel tuleks KOVil küll tasu maksta, kuid
senise 65% asemel 50% maa väärtusest, millest omakorda on õigus maha arvata maa
parendamise ja väärindamise kulud ning sama kehtib maa riigi poolt KOV-ile elamumaaks või
ettevõtlusmaaks sobiliku maa võõrandamisel tasumise kohta. Ühtpidi sellistel
edasivõõrandamise juhtudel väheneb riigil tulu saamise võimalus võrreldes senisega, teisalt aga
kaotatakse ära 10 aastane piirang, mis tähendab, et ka juhul kui KOV võõrandab sellise
kinnisasja pärast 10 aasta möödumist, tuleb tal eelnimetatud määras tasu maksta. Maa-amet on
aastatel 2010‒2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid on omakorda edasi
26
võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Jagades nelja kinnisasja väärtuse
aastate lõikes, teeb see 4000 eurot aastas.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivaid maid võõrandatakse KOVidele
keskmiselt 20 kinnisasja aastas (2013‒2020), teenides tulu 634 119 eurot. Seega juhul, kui
senise 65% asemel tasuvad KOVid 50%, millest omakorda arvestatakse maha kasulikud
kulutused, võib tulu maade võõrandamisest väheneda 18 000 euro võrra aastas. Samas tuleb
arvestada, et kui müügitingimused muutuvad KOVidele soodsamaks, võidakse selliseid
tehinguid hakata rohkem tegema, mis kompenseerib mõnevõrra eeldatava tulu vähenemist.
8. Rakendusaktid
Seoses RVS-i muutmisega vajavad muutmist järgmised kehtivad õigusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord”;
2) Keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”.
Eeltoodud loetelu määruste muutmise määruse eelnõu kavandid esitatakse seletuskirja lisana
(lisa 1, kavandid 1 ja 2).
RVSi § 10 lõikes 8 sätestatakse uues sõnastuses volitusnorm, mille alusel kehtestatava määruse
eelnõu kavand esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavand 3).
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. märtsil, seaduse rakendamisel tuleb erisus ja
seetõttu on selguse huvides parem määrata kindel kuupäev. Samas soovitakse eelnõuga
kavandatud muudatused jõustada esimesel võimalusel, sest antud teemat on arutatud ja
menetletud juba mitmeid aastaid ning ootused muudatuste jõustumiseks on suured.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja
Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Koos märkuste ja ettepanekutega
kooskõlastasid eelnõu Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium
ning Haridus- ja Teadusministeerium ning arvamuse ja ettepanekud esitas Eesti Valdade ja
Linnade Liit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja
Välisministeerium kooskõlastasid märkusteta.
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
27
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 1
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord” muutmine
Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.
Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruses nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.“;
2) paragrahv 91 tunnistatakse kehtetuks.
Kaja Kallas
Peaminister
Erki Savisaar
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 2
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 57 lõike 1 alusel.
Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruses nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ tehakse järgmine muudatus:
määrust täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise otsustaja
Kinnisvara hariliku väärtusega alla …. euro kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab
riigivara valitseja volitatud asutus.“.
Erki Savisaar
Minister Meelis Münt
Kantsler
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 3
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord.
§ 2. Riigi maareservi säilitamise põhimõtted
Riigi maareservina säilitatakse:
(1) Looduslikud alad ja looduskaitselised maad:
1) avaliku kasutuse potentsiaaliga alad, sealhulgas veekogude kalda-alad, pargid ja haljasalad;
2) looduskaitsega seotud maad, sh looduskaitse alade laiendamiseks vajalikud maad
(projekteeritavate kaitsealad);
3) soo- või rabamassiivid, mis omavad looduskaitselist perspektiivi.
(2) Metsa- ja põllumaad:
1) riigimetsa ja selle maakasutuse optimeerimiseks ning piiride korrastamiseks vajalik maa;
2) põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev
maa, mille põllumajanduslik kasutus on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on
majanduslikult või julgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine.
(3) Maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (registris arvel oleva tarbevaru või
reservvaru peal paiknev maa) ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa,
arvestades järgnevaid erisusi:
1) lubjakivi, liiva, kruusa ja dolokivi maardlatel asuvat maad säilitatakse koos 200 m laiuse
puhvertsooniga arvestades piirkonna geomorfoloogiat;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata maavarade maardlatel ja prognoosvarudel ning
geoloogilise uuringu teenindusaladel paiknev maa säilitatakse puhvertsoonita ja maa säilitamine
vajaduse otsustab Maa-amet.
(4) Arenduseks ja taristu rajamiseks vajalik maa:
1) olemasolevate ja kavandatavate maanteede, raudteede ning nendega seotud taristuobjektide
laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa;
2) kergliiklusteede rajamiseks vajalik maa;
3) sadamate ja lennuväljade rajamiseks, laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa;
4) avalikes huvides vajalikud tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses asuvad maa-alad;
5) perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu;
6) riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide rajamiseks tulevikus
vajalik maa;
7) kohalikele omavalitsustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele tulevikus vajalik maa.
(5) Muudel eesmärkidel säilitatavad maad:
1) riigikaitseliste objektide jaoks edaspidi vajalikud maad;
2) taastuvenergia tootmiseks sobilikud maa-alad;
3) riigivara valitsejate huviga määratletud alad;
4) arenduspotentsiaaliga maa-alad, mille kohene võõrandamine ei ole otstarbekas;
5) maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa.
§ 3. Maa riigi maareservi määramine ja reservist välja arvamine
(1) …
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirja lisa 2.
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Jrk
Kooskõlastaja/ Märkused/ettepanekud Seisukoht või selgitus
nr
Justiitsministeerium
Põhiseaduspärasuse analüüs. Eelnõu § 1 punktiga 29 antakse tagasiulatuv jõud sättele,
mis reguleerib kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta või alla hariliku väärtuse
võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel
riigile hüvitise maksmist. Kui kehtiv regulatsioon vabastab kohaliku omavalitsuse
üksuse riigile hüvitise maksmisest juhul, kui riigilt tasuta saadud kinnisasja
omandamisest on möödas kümme aastat, siis rakendussätte jõustumise järel on
kohaliku omavalitsuse üksus, hoolimata omandamise ajahetkest, kohustatud tasuta
kinnisasja edasi võõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel tasuma riigile
50% maa harilikust väärtusest, millest on õigus maha arvata maa parendamise ja
väärindamise kulud.
Seadusandja peaks üldjuhul vältima koormavale õigusnormile tagasiulatuva jõu
1 Arvestatud, seletuskirja täiendatud põhjendustega punktis 5.
andmist, see tähendab koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid enne
normi jõustumist. Eriti puudutab see akte, mis tekitavad isikutele negatiivseid
tagajärgi, piiravad nende õigusi ja vabadusi ning panevad neile kohustusi.
Teatud eeldustel võib õigustloovat akti või sätteid rakendada alates hetkest, mis
vastuvõtmise, väljakuulutamise või avaldamise päevaks juba möödunud on.
Õiguskindluse printsiibi kohaselt võib seadust või selle sätet rakendada tagasiulatuvalt
üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes
kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse
vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse
põhimõtet.
Tagasiulatuva jõu andmise puhul on alati vaja kontrollida selle lubatavust ja
otstarbekust, sest sellise aktiga muudetase õiguslikku olukorda ajal, mis eelnes akti
avaldamisele. Kuivõrd eelnõu § 1 punktis 29 kavandatud muudatus võib kohaliku
omavalitsuse üksustele juhtudel, kui soovitakse edasi võõrandada või
hoonestusõigusega koormata kinnisasja, mille omandamisest on eelnõu seadusena
jõustumise hetkeks möödas enam kui kümme aastat, olla ebasoodsa mõjuga, tuleb
eelnõu seletuskirjas esitada kavandatava muudatuse põhiseaduspärasuse analüüs.
Tagasiulatuva jõu andmine koormavale seadusesättele on lubatud, kui selle järele on
põhjendatud vajadus ja sellega ei kahjustata ebaproportsionaalselt isiku õiguspärast
ootust. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema
proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki,
on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 43 lg 1 punktile 5 analüüsitakse
seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi
põhiseadusega. Palume eelnõu seletuskirja täiendada eelkirjeldatud küsimuses
põhiseaduspärasuse analüüsiga.
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis
jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja vastavalt täiendatud ja
2 kohta. parandatud
Keskkonnaministeerium
3 Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused maareformi seaduses. Teeme ettepaneku lisada §- Arvestatud, lisatud eelnõusse § 2 punktid 3‒5.
i 2 täiendavad punktid järgmiselt:
3) paragrahvi 392 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik.“ tekstiosaga
„kinnisasja omanik, välja arvatud, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse
Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 395 lõikele 1.“;
4) paragrahvi 395 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega „lõpetatakse
ja“;
5) paragrahvi 395 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“
tekstiosaga „1. lõikes nimetatud juhtudel“.
Seletuskirja punktis 3.2. selgitatakse eelnõu paragrahvis 2 sätestatud maareformi
seaduse eelnõukohaseid muudatusi. Teeme ettepaneku lisada eelnevatele punktidele
täiendava seletuskirja osa järgmiselt:
Punktidega 3, 4 ja 5 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud
asjaõiguste kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida
maareformi lõpule viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning
toetavad eelnõu kaudset
eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus
(parandatavad sätted jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on
eksitav, erinevalt tõlgendatav ja ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni
kehtestamisel.
Punktiga 3 muudetakse § 392 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei
pea tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari
tasu ja riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti
kinnistamisavalduse alusel vastavalt MaaRS-i § 395 lõikele 1. Täpsustus on vajalik,
kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike 2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi
kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande
tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust vabastatud, mistõttu kehtiv,
01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus riigilõivuseaduse ja
MaaRS-i § 395 lõikega 1 ning vajab täpsustamist. Punktiga 4 täpsustatakse MaaRS §
395 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et Maa-ameti
digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse, kuid
regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse.
Regulatsiooni sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus
täpsemaks, et kaetud on ka materiaalõiguslik tahteavaldus. Punktiga 5 täpsustatakse §
395 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel kinnistusraamatus
kande tegemiseks ei ole tarvis puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna
lisaks juba kehtivale õigusele kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on
vajalik kustutada ka õigustühiseid hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud
isiku nõusoleku küsimine põhjendatud ega vajalik. Maareformi käigus seatud
hüpoteegi kannete hulk, mis on praeguseks hetkeks rahuldatud, lähitulevikus
rahuldamisel või pole nõuet tekkinudki, on niivõrd suur (selliste hüpoteekidega on
seotud ca 16 000 katastriüksust), et igakordselt puudutatud isiku kaasamine ei ole
reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna kinnisasja omanike õigusi kuidagi ei
kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema kinnisasja kohta tehtud
õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata
kinnistusraamatut ja anda eksitavat infot.
Kultuuriministeerium
4 Küsimused eelnõu § 1 punkti 9 ehk RSV § 33 lõike 3 esimese lause muutmise kohta, Arvestatud. Selgitatud.
millega võetakse sättest välja hüvitise maksmise kohustuse 10 aasta piir ja RVS § 33 lg 3 esimene lause jääb kehtima muude avalik
vähendatakse hüvitise määra 65%-lt 50%-le. See säte puudutab lisaks KOV-idele ka õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes senisel
muid RVS § 33 lg 1 punktises 1-3 nimetatud isikuid, kellele riik riigivara tasuta või viisil, kuid KOVid välistatakse sellest sättest ning uued
alla hariliku väärtuse võõrandab (AÕJI, riigi asutatud/asutatavad SA-d ja MTÜ-d, tingimused KOVidele kirjutatakse sisse uude sättesse s.o, §
muud SA-d ja MTÜ-d avalikul eesmärgil). 33 lõikesse 31.
Kuna eelnõus rakendussätteid ei olnud, siis kas ajalise kohustuse kadumine Mõeldud on, et uus regulatsioon hakkab kehtima ka enne
puudutab neid tasuta ja alla hariliku väärtuse võõrandamisi, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist KOVile võõrandatud
muudatuste jõustumist ja sellel ei ole tagasiulatuvat mõju? S.t varasematel, enne kinnisasjade osas. Lisatud rakendussätted RVS osas punktiga
muudatuste jõustumist tehtud tehingutel jääb kehtima 10 aasta ja 65% hüvitise 27 (lisatakse § 102 lõige 51) ja MaaRS osas punktiga 6
piirang? (lisatakse § 406).
Hetkel tuleneb RVS § 33 lõikest 6 riigivara valitsejale kohustus selle nõude
täitmist jälgida ning lõikest 7 kohustus võõrandamislepingus panna vara Selgitatud.
omandajale kohustus teavitada kinnisasja võõrandamisest ja hoonestusõiguse Nimetatud lõigetes ettenähtud riigivara valitseja kohustused
üleandmisest. Kuidas tagada, et praktikas neid nõudeid ka nt +10 aasta jäävad kehtima. KOVide puhul peaks nõuete jälgimise osas
perspektiivis (s.t ka igavesest-ajast-igavesti, kuni RVS kehtib :)) jälgitakse? riigivara valitsejate töökoormus vähenema, kuna KOVid on
Kas praktikas RVS § 33 lõiked 6 ja 7 ikka toimivad, kui riigivara valitsejad peavad kohustatud riigilt tasuta saadud maade võõrandamise eel
jälgima ja vara omandajad meeles pidama teavitamise kohustust ilma igasuguse selgitama välja kinnisasja vajalikkuse riigile (lisatavad sätted
1 1
ajalise piirita? Kas ei ole riski, et väga pika ajaperioodi kohta kipub see info RVS § 33 lg 1 ja KOKS § 34 lg 3 ). Seega ei ole riigil selles
kaduma ning näiteks 30 aasta pärast ei märka ega teavita keegi (kas tahtlikult või osas kohustust ise pidevalt jälgida, vaid kui KOV
hooletusest), kui kinnistu tulu saamise eesmärgil edasi võõrandatakse? võõrandamise või HÕ seadmise kavatsusest teavitab, siis saab
ka riigivara valitseja sellest teada ning juhul kui riik ei soovi
nimetatud kinnisasja tagasi omandada, peab KOV
kolmandatele isikutele edasivõõrandamisel neid nõudeid
täitma.
Juhul, kui KOV jätab teavitamata, edasi müüb ja hüvitamata
jätab, siis on see kas konkreetselt lepingu rikkumine või
seaduse rikkumine, millega tuleb tegeleda vastavalt olukorrale
üldise õiguse kohaselt
Haridus- ja Teadusministeerium
5 Eelnõu punkt 5 normitehniline küsimus. Kaaluda selguse huvides RVS § 19 lg 1 Mittearvestatud. Selgitatud.
muutmisel lisada ka lause: „Volitatud asutusele laieneb riigivara valitsejale See on teadlikult lahti jäetud säte, et valitseja saab ise öelda,
kehtestatud regulatsioon.“ mida ta volitatud asutusel teha lubab. Nii näiteks on ka RVSi
üldsätetes (riigivara valitsemise põhimõtted) § 8 öeldud et:
(7) Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse
antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on
esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara
valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses.
(71) Volitatud asutuse riigivaraga seotud õiguste ja
kohustuste ulatuse ning otsustusõiguse võib sätestada riigivara
valitseja määruse või käskkirjaga.
Seega üldine loogika on juba praegu seaduses, et riigivara
valitseja ise määrab käskkirjaga või määrusega volituste
ulatuse.
Eelnõu punktiga 8 seoses on märkus täpsustada (seletuskirjas) juhtusid, kus riigil Selgitatud ja seletuskirja täiendatud.
on vaja KOV poolt võõrandatavat, kuid algselt KOV poolt muul viisil Selliseid juhtumeid, mil KOV on omandanud riigilt maid tasu
omandatud maad. Milline regulatsioon sel puhul kohaldub. eest, ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või MaaRS ette näeb,
on vähe, kuid sellisel juhul kohaldub tavapärane regulatsioon,
mil KOVil ei ole kohustust eelnevalt riigi huvi välja selgitada
ja KOV võib sellise maa võõrandada temale kohalduvate
seaduste ja muude kordade alusel ning riik omandada vastavalt
kehtivale õigusele ja kokkulepetele.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
6 Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-i 33 lõikega Mittearvestatud. Selgitatud.
11 selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksus peab selgitama enne § 33 lõike 1 Poolte huvid peaksid olema võrdselt kaitstud: ühelt poolt riigi
punktide 1 ja 31 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja huvi teada saada, mida tema poolt tasuta antud maaga tehakse
võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse ja vajadusel see tagasi küsida (olenemata sellest, kas oma
riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasja omandamiseks oma ülesannete täitmiseks või maareservi) ning teiselt poolt
ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks. Riik hüvitab sellele kinnisasjale KOVile tekkiv oluline eelis MaaRSi alusel tasuta omandatud
tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. maade osas täielikult igasuguse hüvitise kaotamine ja RVSi
Nimetatud säte annab võimaluse riigil omandada tasuta sisuliselt iga § 33 lõike 1 puhul hüvitise vähenemine ja 10 a piirangu kaotamine. Riigile
punktide 1 ja 31 või maareformi seaduse alusel KOVile omandatud ja tulu teenimise eesmärk on vaid üks paljudest maareservi
võõrandatava või hoonestusõigusega koormatava kinnisasja (v.a § 33 lõikes 10 arvamise põhjustest. Seejuures ei riiva riigile tagasi
sätestatud juhud), kuna riigi maareservi võib arvata kinnisasja ka riigile tulu omandamine, ükskõik, millisel alusel seda siis ka tehtud on,
teenimise või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmise eesmärgil. Kui riigil ei mingil viisil KOVi õigusi, kuna KOV on maa endale niikuinii
ole kinnisasja võõrandamise või hoonestusõigusega koormamise hetkel teada, tasuta saanud, seda tasuta kasutanud ning talle hüvitatakse ka
milliste ülesannete täitmiseks ta kinnisasja vajab, siis ei ole õigustatud maa jätmine kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Seega ei saa KOVile
maareservi tulu teenimiseks või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmiseks. mingisugust lisakahju tekkida. Oluline on, et ei saa tekkida
Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku jätta RVS §-i 33 lõikest 11 välja sõnad „või eeldust, et riigilt tasuta saadud maa osas on KOVil suuremad
maareservi arvamiseks“. õigused tulu teenida kui riigil.
7 Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et riik arvestab enne maa võõrandamist Mittearvestatud. Selgitatud.
kohalike omavalitsuste huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui Leiame, et muudatus ei ole vajalik, kuna see ei ole olnud RVS
maa ei ole riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil seadusandja mõte. Õigustatud isikule võõrandamise otsus on
panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist nii Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmisel kui riigivara
kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik avaldada oma huvi. RVS § 96 lõike 1 valitseja otsuse tegemisel kaalutlusõigus, kas võõrandada ja
algusosa kohaselt selgitatakse enne kinnisasja võõrandamist või kasutamiseks milline õigustatud isiku taotlus on antud juhul kõige
andmist välja kinnisasja vajalikkus riigile ning RVS § 96 lõike 1 punkti 4 kohaselt põhjendatum ja vajalikum ellu viia.
on kinnisasja asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus üks selles menetluses
osalejatest. Seega selgitatakse nimetatud sätte kohaselt välja üksnes kinnisasja
vajalikkus riigile mitte kohalikule omavalitsusele. RVS § 96 lõike 6 järgi
eelistatakse riigivara valitsejate taotlusi muudelt õigustatud isikutelt laekunud
taotlustele. Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse üksuse taotlused peaksid
olema riigivara valitsejate taotluste järel eelistatud teistelt õigustatud isikutelt
laekunud taotlustele Teeme ettepaneku:
1) täiendada RVS § 96 algusosa esimest lauset ja lisada selle lõppu sõnad: „või
kohaliku omavalitsuse üksusele.“;
2) täiendada RVS § 96 lõiget 6 pärast sõnu „Riigivara valitsejate“ sõnadega „ja
kohaliku omavalitsuse üksuse“.
8 Eelnõuga muudetakse RVS § 33 lõike 3 esimest lauset ja sõnastatakse see Mittearvestatud. Selgitatud.
järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 31 alusel Hetkel on Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi koostöös
omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega, peab muutmisel erakorralise hindamise kord, mille raames on
võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 50 protsenti vara eesmärgiks mh ühtlustada Vabariigi Valitsuse 25.10.1996
harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud määrus nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra
käesoleva paragrahvi lõikes 10 kinnitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrus nr 79
sätestatud juhul.“. Senise praktika kohaselt teostavad kutselised hindajad Maa- „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord,
ameti tellimusel eksperthinnangu ning hariliku väärtuse leidmisel ei arvestata
nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“, mille
õigusliku lubatavuse printsiibiga. Põhjuseks see, et üldplaneeringud,
detailplaneeringud ja kohalikud kaitsealad on kohaliku omavalitsuse poolt raames analüüsitakse ka teie poolt välja toodud mõiste
vajadusel muudetavad. Mitme omavalitsuse kogemuse näitel on Maa-ameti kasutamist ja sisustamist erinevates õigusaktides. Eeltoodust
tellitud eksperthinnangus hariliku väärtuse määramise puhul antud tellija poolt tulenevalt käesoleva eelnõu raames eraldi viidatud
hindajale ette ka eelduseid, mille kohalik omavalitsus mõjutada ei saa. Näiteks definitsioone üle ei vaadata ega korrastata.
hariliku väärtuse määramisel ei ole arvestatud riikliku looduskaitseala
piirangutega, kuigi kohalikul omavalitsusel ei ole õigus kaitseala piire muuta või
lõpetada. Tulemusena leitakse kinnisasja harilik väärtus, mis ei vasta reaalsele
olukorrale ning lisaks maksavad kohalikud omavalitsused hinnatud hariliku
väärtuse alusel tehingute tegemisel kõrgeid notari tasusid, kuigi maa väärtus on
oluliselt madalam.
Teeme ettepaneku hariliku väärtuse määramisel lähtuda EVS 875-1 parima
kasutuse definitsioonist, milleks on vara kõige tõenäosem kasutus, mis on
füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav,
finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab
kõrgeima väärtuse