Põllumajanduse Registrite ja Meie 30.11.2020 nr 7-7/180939/2006650
Informatsiooni Amet
[email protected]
Kohtuotsuse mõju PRIA halduspraktikale
Austatud peadirektor
Õiguskantsleri poole pöördusid talunikud murega, et hoolimata Riigikohtu 29. septembri 2020. a1
lahendis antud õigusaktide tõlgendusest ei ole Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
(PRIA) pindalatoetuse taotluste lahendamise praktikat muutnud.
PRIA vastas õiguskantsleri nõuniku päringule (16.11.2020 kirjas nr 1-10/20/117-1), et amet jätkab
pindalatoetuse taotluste lahendamist seniste põhimõtete järgi. Ühtlasi selgitas PRIA, et kavatseb
küsida Euroopa Komisjonilt hinnangut Riigikohtu otsuses esitatud seisukohtadele ning selle
hinnangu alusel kujundada edasise praktika.
Riigikohus leidis viidatud lahendis, et PRIA senine 50 puu ruudustiku metoodika kasutamine vaid
puudealusel maal, mitte kogu põllul, mis ei arvesta loomade karjatamise võimalikkust, on olnud
ekslik.2 Toetusnõuetele vastava maa hindamisel tuleb arvestada keskmist üksikute puude arvu
hektari kohta tervel põllul, samuti seda, kas põllul, kus kasvab mõni üksik puu, on võimalik loomi
karjatada samamoodi nagu puudeta põllul.
Riigikohtu otsuse kohaselt ei saa PRIA toetusnõuetele vastavate maade hulgast jätta välja maid ja
samuti ei saa määrata taotlejale halduskaristust nende maade eest, mille PRIA ise on eelnevalt
kandnud põllumassiivide registrisse toetusõigusliku maana ning mida talunik on harinud PRIA
märgitud piirides nõuetekohaselt ja heas usus, teadmata, et PRIA on piirid valesti märkinud.3
PRIA-l tuleb täitevvõimu asutusena lähtuda põhiseaduses (PS) sätestatud õigusriigi põhimõttest,
mis hõlmab ka õiguskindlust (PS § 10) ning võimude lahusust ja tasakaalustatust (PS § 4).
Vaidluse kohtu ette viinud kaebaja toetusetaotlust lahendades järgis PRIA Riigikohtu otsuse
juhiseid, kuid samasugust praktikat tuleb rakendada ka teiste sarnases olukorras olevate isikute
suhtes.
1
RKHKo 29.09.2020, nr 3-18-305.
2
RKHKo 29.09.2020, nr 3-18-305 p 17.
3
RKHKo 29.09.2020, nr 3-18-305 p-d 11, 12.
2
Täitevvõim ei saa jätta tähelepanuta kohtu antud tõlgendusi õigustloovatele aktidele. Õigust
mõistab kohus (PS § 146). Kohtu tõlgenduste järgimine annab igaühele selguse, kuidas üht või
teist õigusnormi tuleb teatud olukorras mõista ja kohaldada.4 Kui täidesaatev riigivõim kohtu
tõlgendusi eirab, ei võimalda see talunikel Riigikohtu otsuse järgi oma tegevust planeerida ja tekib
vajadus oma õiguste maksmapanekuks kohtu poole pöörduda.
Lähtudes võimude lahususe põhimõttest, ei saa haldusvõim asuda ise kohtuvõimu asemele või
arvestada kohtupraktikaga valikuliselt. Halduspraktikas tuleb lähtuda jõustunud kohtuotsusest.
Eeskätt lahendab kohus küll konkreetset vaidlust, kuid riigi kõrgeima kohtu lahendid suunavad ka
kohtupraktikat. Õiguskindluse põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus haldusorgan jätab kohtu
seisukohad tähelepanuta. Samuti ei saa pidada õigeks seda, et isik, kes soovib, et ka tema suhtes
rakendatakse õigusnorme nii, nagu seda on teinud Riigikohus, peab pöörduma oma õiguste
kaitseks kohtusse.
Halduspraktika, mis seab taotlejad ebasoodsamasse olukorda, kui kohtulahend ette näeb, tekitab
küsimuse, milline on PRIA halduspraktika õiguslik raamistik, mis õigustab kohtu antud tõlgenduse
eiramist, millisele õiguslikule tõlgendusele PRIA oma tegevuses tugineb ja kuidas peavad isikud
oskama ette näha, et halduspraktikas lähtutakse teistsugusest tõlgendusest, kui kohtulahend
määrab.
Jättes määramata pindalatoetused maadele, mis kohtulahendi tõlgenduse kohaselt tuleks siiski
lugeda toetusõiguslikuks, paneb PRIA taluniku põhjendamatult ebasoodsasse olukorda.
Ebasoodsamasse olukorda sattunud talunikel on küll enda õiguste kaitseks võimalik esitada vaie
ja pöörduda (sh kahju hüvitamise nõudega) halduskohtusse, kuid nende kohtusse suunamine ei ole
kooskõlas hea halduse tavaga – on ju Riigikohus samasugust olukorda juba käsitlenud. Samuti
tekitab halduspraktika, mis sunnib isikuid kohtusse pöörduma, täiendavat koormust nii PRIA-le,
kui ka kohtutele.
Soovitan PRIA-l viivitamata välja selgitada, kui palju taotlejaid võib senise halduspraktika
jätkumisel sattuda ebasoodsamasse olukorda. Neile toetusetaotlejatele tuleb makseotsuses selgelt
teatada, et PRIA rakendab nende suhtes praktikat, mis ei ole Riigikohtu lahendiga kooskõlas.
Ühtlasi tuleb põhjendada, miks kaldub PRIA toetuste määramisel Riigikohtu tõlgendusest kõrvale.
Niisugusel juhul saab isik ise otsustada, kas pöörduda samuti kohtusse, et kohus hindaks tema
juhtumi asjaolusid ja lahendaks vaidluse.
Kui PRIA on veendunud, et Riigikohtu lahendi järgne praktika rakendamine ei pruugi olla
talunikele majanduslikult otstarbekas, tuleb seda ka taotlejatele öelda. Seejuures peaks selgitama,
mis osas ja mis tingimustel võib praktika rakendamine osutuda talunike jaoks ebaotstarbekaks
(näiteks kui see võib talunikele kaasa tuua hilisema toetuse tagasimaksmise kohustuse).
Ühtlasi tuleks talunikele selgelt teada anda, et kuna PRIA rakendab nende jaoks ebasoodsamat
praktikat, kui võimaldab kohtulahend, võib see jätta nad toetuseta, kui nad PRIA praktikat
õigeaegselt ei vaidlusta.
4
RKPJKm 07.11.2014, nr 3-4-1-32-14 p 28: „Kohtuotsuse seadusjõustumise eesmärgiks on seega välistada sama
kohtuasja teistkordne lahendamine, kindlustades seeläbi lisaks õiguskindlusele ka õigusrahu. Kohtuotsus peab seda
looma kestvalt olukorras, kus on pikemat aega valitsenud vaidlus selle üle, mis on õige “
3
Palun andke teada, kuidas PRIA kavatseb selle aasta makseotsuste tegemisel neid tähelepanekuid
arvestada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Maaeluministeerium
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]