dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Keila Linnavalitsus_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 27. november 2020
Viit
14-1/201907/2006617
Registreeritud
27. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keila Linnavalitsus, Keskkonnaamet, Päästeamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/201907
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-12019072006617 27.11.2020 Väljaminev kiri.bdoc317 KB

Sisu (failidest)

Enno Fels Teie 17.11.2020 nr 4.1-1.3/1071-2 Keila Linnavalitsus [email protected] Meie 27.11.2020 nr 14-1/201907/2006617 Metsloomad tiheasustusalal Lugupeetud linnapea Palusite õiguskantsleril selgitada, kas linnatänavale sattunud metsloom on abitus seisundis ja kas temaga tegelemisel tuleb kohaldada looduskaitseseaduse § 62. Keila Linnavalitsuse seisukoht on, et iga linnatänavale sattunud metsloom ongi abitu, kuna ta on sattunud talle mitteomasesse keskkonda, kus puudub võimalus varjuda, toituda ja põgeneda. Nõustun Teiega , et linnatänavad ei ole metslooma loomulik elukeskkond (vt ka metsaseaduse § 3 lõige 1). Üldjuhul on tiheasustusalale sattunud loomad abitus olukorras (erand on linnaloomad, nt oravad linnapargis) ja kohalikul omavalitsusel ning selle elanikel on alus lähtuda sellest, et Keskkonnaamet ja Päästeamet täidavad oma seadusjärgset (LKS § 62) kohustust. Looduskaitseseaduse (LKS) § 62 („Abitusse olukorda sattunud loom“) sätestab, et looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet (lõige 1); vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet (lõige 2). Mõiste „looma abitu olukord“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisustab normi rakendaja. Keskkonnaameti peadirektori 09.02.2015 käskkirjaga nr 1-4.1/15/101 on kinnitatud abitute loomade abistamise arengukava. Selle dokumendi punktis 2 („Mõisted“) sisustatakse nii abitu seisund (nt looduses vabalt esinev loom on sattunud väljapoole oma loomulikku elukeskkonda ning tema loomulikku elukeskkonda pääsemine on välistatud ilma kõrvalise abita) kui ka juhud, mida abituks seisundiks ei loeta (nt linnaloomad, s.t tiheasustusaladel vabalt elavad loomad kes pole lemmikloomad ega põllumajandusloomad). Keskkonnaameti hinnangul tuleb tiheasustusalale sattunud ulukitega tegeleda kohaliku omavalitsuse üldise heakorra ja inimeste turvalisuse tagamise raames ning sätestada vajalike tegevuste õiguslik alus kohaliku omavalitsuse õigusaktidega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ega muud kõnealust valdkonda reguleerivad seadused (nt jahiseadus, LKS, loomatauditõrje seadus) ei sätesta kohaliku omavalitsuse ülesannet korraldada tema territooriumile sattunud jahiulukite arvukuse piiramist, sh nende püüdmist ja surmamist. Õiguskantsler ei ole välistanud võimalust, et kohaliku omavalitsuse tiheasustusalale sattunud ulukite elukohtade ja arvukuse piiramine võib siiski teatud ulatuses olla kohaliku omavalitsuse pädevuses (KOKS § 6 lõike 3 punkt 2). Sel juhul on tegu vabatahtliku omavalitsusliku ülesandega. Heakorranõuete sisustamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum. 2 Õiguskantsler on käsitlenud ka pädevuste piiritlemist ja pakkunud välja lahendusi (vt Ulukid tiheasustusalal ja nende arvukuse reguleerimine). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Taro õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Koopia: Keskkonnaamet; Päästeamet Vallo Olle 693 8445 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel