Enno Fels Teie 17.11.2020 nr 4.1-1.3/1071-2
Keila Linnavalitsus
[email protected] Meie 27.11.2020 nr 14-1/201907/2006617
Metsloomad tiheasustusalal
Lugupeetud linnapea
Palusite õiguskantsleril selgitada, kas linnatänavale sattunud metsloom on abitus seisundis ja kas
temaga tegelemisel tuleb kohaldada looduskaitseseaduse § 62. Keila Linnavalitsuse seisukoht on, et
iga linnatänavale sattunud metsloom ongi abitu, kuna ta on sattunud talle mitteomasesse keskkonda,
kus puudub võimalus varjuda, toituda ja põgeneda.
Nõustun Teiega , et linnatänavad ei ole metslooma loomulik elukeskkond (vt ka metsaseaduse § 3
lõige 1). Üldjuhul on tiheasustusalale sattunud loomad abitus olukorras (erand on linnaloomad, nt
oravad linnapargis) ja kohalikul omavalitsusel ning selle elanikel on alus lähtuda sellest, et
Keskkonnaamet ja Päästeamet täidavad oma seadusjärgset (LKS § 62) kohustust.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 62 („Abitusse olukorda sattunud loom“) sätestab, et looma abitut
olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma
vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab Päästeamet või Keskkonnaamet (lõige 1); vigase või
haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaamet (lõige 2).
Mõiste „looma abitu olukord“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisustab normi rakendaja.
Keskkonnaameti peadirektori 09.02.2015 käskkirjaga nr 1-4.1/15/101 on kinnitatud abitute loomade
abistamise arengukava. Selle dokumendi punktis 2 („Mõisted“) sisustatakse nii abitu seisund (nt
looduses vabalt esinev loom on sattunud väljapoole oma loomulikku elukeskkonda ning tema
loomulikku elukeskkonda pääsemine on välistatud ilma kõrvalise abita) kui ka juhud, mida abituks
seisundiks ei loeta (nt linnaloomad, s.t tiheasustusaladel vabalt elavad loomad kes pole
lemmikloomad ega põllumajandusloomad).
Keskkonnaameti hinnangul tuleb tiheasustusalale sattunud ulukitega tegeleda kohaliku omavalitsuse
üldise heakorra ja inimeste turvalisuse tagamise raames ning sätestada vajalike tegevuste õiguslik
alus kohaliku omavalitsuse õigusaktidega.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ega muud kõnealust valdkonda reguleerivad
seadused (nt jahiseadus, LKS, loomatauditõrje seadus) ei sätesta kohaliku omavalitsuse ülesannet
korraldada tema territooriumile sattunud jahiulukite arvukuse piiramist, sh nende püüdmist ja
surmamist. Õiguskantsler ei ole välistanud võimalust, et kohaliku omavalitsuse tiheasustusalale
sattunud ulukite elukohtade ja arvukuse piiramine võib siiski teatud ulatuses olla kohaliku
omavalitsuse pädevuses (KOKS § 6 lõike 3 punkt 2). Sel juhul on tegu vabatahtliku omavalitsusliku
ülesandega. Heakorranõuete sisustamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum.
2
Õiguskantsler on käsitlenud ka pädevuste piiritlemist ja pakkunud välja lahendusi (vt Ulukid
tiheasustusalal ja nende arvukuse reguleerimine).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Külli Taro
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Koopia: Keskkonnaamet; Päästeamet
Vallo Olle 693 8445
[email protected]