Siim Kiisler Teie 18.11.2020 nr
[email protected]
Meie 27.11.2020 nr 16-4/201951/2006601
Austatud härra Kiisler
Tänan Teid riigielu küsimuses rahvahääletuse korraldamiseks algatatud Riigikogu otsuse eelnõu
kohta esitatud küsimuste eest.
Õiguskantsleri ametkond on alustanud selle otsuse eelnõu analüüsi. Lõplik hinnang otsusele ja
vajadusele see Riigikohtus vaidlustada kujuneb pärast seda, kui Riigikogu on otsuse vastu võtnud.
Põhiseaduspärane peab olema nii rahvale esitatav riigielu küsimus ise kui ka rahvahääletuse
korraldamise otsuse menetlus.
Rahvahääletusele pandav küsimus vastab põhiseadusele, kui see on selge, ei eksita ega suuna ning
kui mõlemad vastused – jah- ja ei-vastus – annavad põhiseaduspärase tulemuse, muu hulgas
võimaldavad edasi täita seni lepingutega võetud rahvusvahelisi kohustusi (Riigikogu ratifitseeritud
välislepingute osas vt PS § 123 lg 2).
Praeguseks on selge järgmine.
Põhiseadus lubab hoida abielu institutsiooni nii, nagu see on praegu kirjas perekonnaseaduse § 1
lõikes 1 ja § 10 punktis 1. Abielu sõlmimise õiguse andmist samast soost inimestele ei nõua
rahvusvaheline ega Euroopa Liidu õigus. See on riikide endi otsustada.
Selge on ka see, et rahvahääletuse tagajärg ei saa olla kooseluseaduse tühistamine ega teatud
juhtudel välismaal sõlmitud samast soost inimeste abielude mittetunnustamine.
Nii jaatava kui ka eitava vastuse tagajärjed tuleb enne rahvahääletust täpselt kindlaks määrata,
soovitatav on seda teha ka otsuse eelnõu seletuskirjas. Praegu rahvahääletuse tulemuse igakülgset
analüüsi seletuskirjas ei ole, mis võib anda ainest väideteks, et jaatavast vastusest võiks tuleneda
põhiseadusvastane tagajärg.
Küsisite, kas eelnõus pakutud küsimusele „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks
liiduks?“ saadud vastus nõuaks seaduste muutmist.
Olemasoleva olukorra kinnitamiseks korraldatud rahvahääletused on olnud Euroopa riikides
pigem haruldased, ent neid leidub. Üldjuhul korraldatakse rahvahääletus selleks, et rahvas saaks
otsustada mõne põhimõttelise muudatuse üle. Eestis on sellisteks küsimusteks olnud näiteks
riikliku iseseisvuse taastamine (1991), põhiseaduse vastuvõtmine (1992), kodakondsuse
taotlejatele hääleõiguse andmine (1992) ja põhiseaduse täiendamine Euroopa Liiduga ühinemise
võimaldamiseks (2003).
2
Kui rahvas soovib senise olukorra jätkumist, siis senine olukord jätkub. Põhiseaduse § 105 lõike 3
kohaselt on rahva otsus riigiorganitele kohustuslik.
Kui rahvahääletusel vastab suurem osa hääletajaid senise olukorra säilitamisele suunatud
küsimusele „ei“, tähendaks see küsimuse praegusest sõnastusest lähtudes, et abielu ei pea jääma
mehe ja naise liiduks. See vastus ei kohusta perekonnaseaduse eespool viidatud sätteid kehtetuks
tunnistama ega nõua ametnikelt, kohtunikelt ja teistelt riigiorganitelt samast soost inimeste abielu
sõlmimise lubamist. Eitav vastus avab võimaluse algatada perekonnaseaduses abielu mõiste
laiendamine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise