Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
26.11.2020 nr 2-1/1073-1
Rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis
enneaegse sünnituse korral
Lugupeetud sotsiaalminister
Sügavalt ennetähtaegse lapse sünd on alati ootamatu ning tekitab lapsevanemates hirmu ja
teadmatust. See on emotsionaalselt ülimalt keeruline aeg, milleks lapsevanem ei saa kuidagi
ennast ette valmistada. Seetõttu peab riik tagama sel keerulisel perioodil perele omaltpoolt
maksimaalse toe, et lapsevanemad võiksid keskenduda vaid kõige olulisemale – oma lapsele.
Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole arstil õigust kirjutada välja sünnituslehte enne raseduse
28. nädalat elusana sündinud lapse puhul. Enne raseduse 28. nädalat toimunud sünnituse korral
kirjutatakse emale esmalt haigusleht ja alles 28. nädalal elava lapse korral sünnitusleht.
Olen seisukohal, et naisi, kelle laps sünnib enne 28. raseduse nädalat, ei tohi kohelda rasedus-
ja sünnituspuhkuse õiguse ja ka sünnitushüvitise õiguse vaatest ebasoodsamalt kui neid naisi,
kelle laps sünnib 28. nädalal või hiljem.
Kuigi alates 1. aprillist 2022 liidetakse tänane rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis
vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi ning kõigil emadel on ühesugune õigus
emavanemahüvitisele alates lapse sünnist, ei õigusta see vahepealset emade ebavõrdset
kohtlemist.
Järgnevalt esitan teile meiepoolsed ettepanekud kehtiva rasedus- ja sünnituspuhkuse
(sünnituslehe) ja sünnitushüvitise regulatsiooni muutmiseks:
1. Naisel, kelle laps sünnib elusalt enne 28. nädalat, peavad olema samad õigused kui
naisel, kelle laps sünnib 28. nädalal või peale seda, st õigus sünnituslehele ja
sünnitushüvitisele alates lapse sünnist. Kuna aga nii sügavalt enneaegse lapse elu on väga
õrn, vajab nii naine kui ka laps tavapärasest pikemat aega kosumiseks ja kasvamiseks, et
ajaliselt sündinud lapsele arengus järele jõuda. Seetõttu teeme täiendavalt ettepaneku, et
enne 28. nädalat sündinud laste puhul pikendataks sünnituslehte ja sünnitushüvitise
maksmist (praegu 140 päeva) nende arvu päevade võrra, mis laps sünnib enne 28. nädalat.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
2. Kohelda võrdselt naisi, kelle laps sünnib surnuna enne 28. nädalat, nende naistega, kelle
laps sünnib surnuna 28. nädala või hiljem. Võrdseks kohtlemiseks pakume kaks
alternatiivset lahendust:
2.1 väljastada sünnitusleht ja maksta sünnitushüvitist kõigile naistele 140 päeva, sh ka
enne 28. nädalat sünnitanud naisele;
2.2 kui laps sünnib surnuna enne, kui naisel tekib õigus sünnituslehele (kuni 70 päeva
eeldatava sünni tähtajani), väljastada kõigile naistele haigusleht arsti määratud ajani. Kui
laps sünnib surnuna peale sünnituslehe väljastamist ja hüvitise välja maksmist, siis määrata
tavapäraselt 140 päeva sünnituslehte ja sünnitushüvitist.
3. Kohelda võrdselt naisi, kelle laps sünnib enne 28. nädalat elusana, kuid sureb enne 28.
nädala täitumist, nende naistega, kelle laps sünnib 28. nädalal või hiljem, kuid sünnituslehe
kestvuse jooksul sureb. Teeme ettepaneku, et enne 28. nädalat elusalt sündinud laste puhul
väljastada naisele sünnitusleht ja maksta sünnitushüvitist (praegu 140 päeva) ning pikendada
sünnituslehte ja hüvitise maksmist nende arvu päevade võrra, mis laps sünnib enne 28.
nädalat, seda ka juhul kui laps hüvitise saamisel perioodil sureb.
Ennetähtaegsete sündide teemaga on vahetult seotud ka haiguslehe välja andmine rasedusega
seotud haigestumise või muude komplikatsioonide puhul. Seega teeme täiendavalt ettepaneku,
et arsti määratud juhtudel rasedusega seotud haigestumise puhul maksab haigekassa
naisele haigushüvitist alates 1. päevast ning hüvitise määraga 100% töötaja eelmise
kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Kehtivas õiguses on võimalus, et arsti näidustusel on võimalik viia rase üle kergemale tööle ja
haigekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe 100 %. Praktikas on
siiski kergemale tööle üleviimised pigem erand, kuna valdavalt ei ole tööandjal kergemat tööd
rasedale pakkuda ja naine jääb enamasti haiguslehele hüvitise määraga 70%.
Olukordades, kus naisele on töötamine arsti hinnangul täielikult vastunäidustatud, nt voodi
režiim raseduse säilitamiseks, peaks olema arstil õigus kirjutada välja haigusleht, hüvitise
määraga 100%. Selline olukord, kus naine ei tohi arsti hinnangul töötada ja peab täielikult
keskenduma rasedusele, peaks olema võrdsustatud sünnituslehega ja hüvitise määr peaks olema
sama.
MTÜ Enneaegsed lapsed esindajad on varasemalt korduvalt pöördunud oma muredega minu
poole ja teinud ettepanekuid enneaegsete laste perede vanematele parema toe pakkumiseks.
Pikendatava sünnituslehe puhul oleks perel, kuhu sünnib väga enneaegne laps, võimalik
kriitilisele aja järgselt, mis tuleb üle elada ja lapse elu eest võidelda, juba kergendatud olukorras
siiski ka 140 päeva sünnituslehte kasutada.
Eestis saavad täna enneaegsed lapsed ja nende vanemad maailmatasemel meditsiinilist abi, mis
pakub raskes olukorras kindlustunnet ja lootust. Meil on suurepärased arstid, tipptasemel
meditsiiniseadmed, lapsevanemad saavad olla lapse juures ööpäevaringselt, et pakkuda lapsele
kasvamiseks ja tervenemiseks hädavajalikku lähedust ja armastust ning seetõttu on vajalik, et ka
perepoliitika saaks neid peresid tänasest tõhusamalt toetada.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Ühtlasi tuletan Teile meelde, et käesoleva aasta alguses (14.02.2020 nr 2-1/145-1) pöördusin
Sotsiaalministeeriumi poole teise väga olulise lastega peresid puudutava ettepanekuga. Nimelt
tõstatasin lapsevanema haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimuste parandamise
lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmise järgselt. Kui lapsehoolduspuhkuselt tööle naasval
lapsevanemal puudub eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse
tema hooldus- ja haigushüvitis alampalgalt. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda
haigestumine mõjutab seega olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet.
Niisugused raskused tööturule naasmisel võivad vähendada ka hilisemat perelisa soovi ning
seega mõjutavad negatiivselt mitte ainult perede toimetulekut vaid ka Eesti sündimust.
Olukord ei ole peresõbralik ning vajab samuti kiiret lahendamist.
Haigus- ja hooldushüvitised, mis on reguleeritud ravikindlustuse seadusega, on
sotsiaalministeeriumi pädevuses. Loodan seega koostööle sotsiaalministeeriumiga, et
vastavad seaduse muudatused välja töötada ning hinnata nende mõju ja maksumust.
Loodan peatsele koostööle kõnealustes küsimustes, sest peresõbralik ja lasterikas Eesti on ju
meie kõigi ühine eesmärk.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
rahvastikuminister
Teadmiseks:
Eesti Haigekassa
Õiguskantsler
MTÜ Enneaegsed Lapsed
Lastekaitse Liit
Merlin Murumets 6125019
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562