dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Siseministeerium_teadmiseks edastamine

Õiguskantsleri Kantselei · 26. november 2020
Viit
6-1/201631/2006566
Registreeritud
26. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/201631
Vastutaja
Anneli Kivitoa (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Siseministeerium, 26.11.2020_teadmiseks edastamine.asice303 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 26.11.2020 nr 2-1/1073-1 Rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis enneaegse sünnituse korral Lugupeetud sotsiaalminister Sügavalt ennetähtaegse lapse sünd on alati ootamatu ning tekitab lapsevanemates hirmu ja teadmatust. See on emotsionaalselt ülimalt keeruline aeg, milleks lapsevanem ei saa kuidagi ennast ette valmistada. Seetõttu peab riik tagama sel keerulisel perioodil perele omaltpoolt maksimaalse toe, et lapsevanemad võiksid keskenduda vaid kõige olulisemale – oma lapsele. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole arstil õigust kirjutada välja sünnituslehte enne raseduse 28. nädalat elusana sündinud lapse puhul. Enne raseduse 28. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse emale esmalt haigusleht ja alles 28. nädalal elava lapse korral sünnitusleht. Olen seisukohal, et naisi, kelle laps sünnib enne 28. raseduse nädalat, ei tohi kohelda rasedus- ja sünnituspuhkuse õiguse ja ka sünnitushüvitise õiguse vaatest ebasoodsamalt kui neid naisi, kelle laps sünnib 28. nädalal või hiljem. Kuigi alates 1. aprillist 2022 liidetakse tänane rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi ning kõigil emadel on ühesugune õigus emavanemahüvitisele alates lapse sünnist, ei õigusta see vahepealset emade ebavõrdset kohtlemist. Järgnevalt esitan teile meiepoolsed ettepanekud kehtiva rasedus- ja sünnituspuhkuse (sünnituslehe) ja sünnitushüvitise regulatsiooni muutmiseks: 1. Naisel, kelle laps sünnib elusalt enne 28. nädalat, peavad olema samad õigused kui naisel, kelle laps sünnib 28. nädalal või peale seda, st õigus sünnituslehele ja sünnitushüvitisele alates lapse sünnist. Kuna aga nii sügavalt enneaegse lapse elu on väga õrn, vajab nii naine kui ka laps tavapärasest pikemat aega kosumiseks ja kasvamiseks, et ajaliselt sündinud lapsele arengus järele jõuda. Seetõttu teeme täiendavalt ettepaneku, et enne 28. nädalat sündinud laste puhul pikendataks sünnituslehte ja sünnitushüvitise maksmist (praegu 140 päeva) nende arvu päevade võrra, mis laps sünnib enne 28. nädalat. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 2. Kohelda võrdselt naisi, kelle laps sünnib surnuna enne 28. nädalat, nende naistega, kelle laps sünnib surnuna 28. nädala või hiljem. Võrdseks kohtlemiseks pakume kaks alternatiivset lahendust: 2.1 väljastada sünnitusleht ja maksta sünnitushüvitist kõigile naistele 140 päeva, sh ka enne 28. nädalat sünnitanud naisele; 2.2 kui laps sünnib surnuna enne, kui naisel tekib õigus sünnituslehele (kuni 70 päeva eeldatava sünni tähtajani), väljastada kõigile naistele haigusleht arsti määratud ajani. Kui laps sünnib surnuna peale sünnituslehe väljastamist ja hüvitise välja maksmist, siis määrata tavapäraselt 140 päeva sünnituslehte ja sünnitushüvitist. 3. Kohelda võrdselt naisi, kelle laps sünnib enne 28. nädalat elusana, kuid sureb enne 28. nädala täitumist, nende naistega, kelle laps sünnib 28. nädalal või hiljem, kuid sünnituslehe kestvuse jooksul sureb. Teeme ettepaneku, et enne 28. nädalat elusalt sündinud laste puhul väljastada naisele sünnitusleht ja maksta sünnitushüvitist (praegu 140 päeva) ning pikendada sünnituslehte ja hüvitise maksmist nende arvu päevade võrra, mis laps sünnib enne 28. nädalat, seda ka juhul kui laps hüvitise saamisel perioodil sureb. Ennetähtaegsete sündide teemaga on vahetult seotud ka haiguslehe välja andmine rasedusega seotud haigestumise või muude komplikatsioonide puhul. Seega teeme täiendavalt ettepaneku, et arsti määratud juhtudel rasedusega seotud haigestumise puhul maksab haigekassa naisele haigushüvitist alates 1. päevast ning hüvitise määraga 100% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust. Kehtivas õiguses on võimalus, et arsti näidustusel on võimalik viia rase üle kergemale tööle ja haigekassa hüvitab kergemale tööle üleviimisega kaasnenud palgavahe 100 %. Praktikas on siiski kergemale tööle üleviimised pigem erand, kuna valdavalt ei ole tööandjal kergemat tööd rasedale pakkuda ja naine jääb enamasti haiguslehele hüvitise määraga 70%. Olukordades, kus naisele on töötamine arsti hinnangul täielikult vastunäidustatud, nt voodi režiim raseduse säilitamiseks, peaks olema arstil õigus kirjutada välja haigusleht, hüvitise määraga 100%. Selline olukord, kus naine ei tohi arsti hinnangul töötada ja peab täielikult keskenduma rasedusele, peaks olema võrdsustatud sünnituslehega ja hüvitise määr peaks olema sama. MTÜ Enneaegsed lapsed esindajad on varasemalt korduvalt pöördunud oma muredega minu poole ja teinud ettepanekuid enneaegsete laste perede vanematele parema toe pakkumiseks. Pikendatava sünnituslehe puhul oleks perel, kuhu sünnib väga enneaegne laps, võimalik kriitilisele aja järgselt, mis tuleb üle elada ja lapse elu eest võidelda, juba kergendatud olukorras siiski ka 140 päeva sünnituslehte kasutada. Eestis saavad täna enneaegsed lapsed ja nende vanemad maailmatasemel meditsiinilist abi, mis pakub raskes olukorras kindlustunnet ja lootust. Meil on suurepärased arstid, tipptasemel meditsiiniseadmed, lapsevanemad saavad olla lapse juures ööpäevaringselt, et pakkuda lapsele kasvamiseks ja tervenemiseks hädavajalikku lähedust ja armastust ning seetõttu on vajalik, et ka perepoliitika saaks neid peresid tänasest tõhusamalt toetada. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Ühtlasi tuletan Teile meelde, et käesoleva aasta alguses (14.02.2020 nr 2-1/145-1) pöördusin Sotsiaalministeeriumi poole teise väga olulise lastega peresid puudutava ettepanekuga. Nimelt tõstatasin lapsevanema haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimuste parandamise lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmise järgselt. Kui lapsehoolduspuhkuselt tööle naasval lapsevanemal puudub eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse tema hooldus- ja haigushüvitis alampalgalt. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab seega olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet. Niisugused raskused tööturule naasmisel võivad vähendada ka hilisemat perelisa soovi ning seega mõjutavad negatiivselt mitte ainult perede toimetulekut vaid ka Eesti sündimust. Olukord ei ole peresõbralik ning vajab samuti kiiret lahendamist. Haigus- ja hooldushüvitised, mis on reguleeritud ravikindlustuse seadusega, on sotsiaalministeeriumi pädevuses. Loodan seega koostööle sotsiaalministeeriumiga, et vastavad seaduse muudatused välja töötada ning hinnata nende mõju ja maksumust. Loodan peatsele koostööle kõnealustes küsimustes, sest peresõbralik ja lasterikas Eesti on ju meie kõigi ühine eesmärk. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Teadmiseks: Eesti Haigekassa Õiguskantsler MTÜ Enneaegsed Lapsed Lastekaitse Liit Merlin Murumets 6125019 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel