Urmas Reinsalu Teie nr
minister
Välisministeerium Meie 23.11.2020 nr 7-4/201568/2006460
[email protected]
Viisataotluste vastuvõtmine
Austatud Urmas Reinsalu
Õiguskantslerile esitatud pöördumiste asjaolude uurimisel selgus, et Välisministeeriumi kantsleri
käskkirjaga nr 146 on kehtestatud piirang, mille kohaselt ei võta Eesti välisesindused vastu
viisataotlusi inimestelt, kellel ei ole Politsei- ja Piirivalveameti eriluba Eestisse sisenemiseks.
Täitevvõimul on lubatud kehtestada õigusakte ning inimeste õigusi piiravaid meetmeid ainult siis,
kui selleks on seaduslik alus. Kehtivad õigusaktid ei anna Välisministeeriumile õiguslikku alust
keelduda viisataotluste vastuvõtmisest selle tõttu, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pole
väljastanud inimesele eriluba Eestisse tulemiseks. Sellest tulenevalt leian, et Välisministeeriumi
kantsleri käskkiri nr 146 on õigusvastane ning see tuleb tunnistada kehtetuks.
Palun tagada, et Eesti Vabariigi välisesindused võtaksid viisataotlusi vastu kooskõlas õigusaktides
sätestatud tingimustega. Välisesindused peavad inimestele andma õiguspäraseid selgitusi riiki
sisenemise tingimuste kohta, et inimesed saaksid otsustada, kas neil on otstarbekas viisataotlust
esitada. Viisataotluse vastuvõtmisest ei või keelduda selle tõttu, et taotleja pole veel saanud PPA-lt
eriluba riiki tulemiseks.
Asjaolud
1. Välisministeeriumi kantsler on kehtestanud 03.07.2020 käskkirja nr 146 „Viisataotluste
menetlemine Eesti välisesindustes“. Käskkirja punkt 1 sätestab: „viisataotlusi menetlevatel
välisesindustel võtta vastu Schengeni viisa ning Eesti pikaajalise viisa taotlusi välismaalastelt,
kellel on Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil riigipiiri
ületada.“
2. Välisministeeriumi esindaja selgitas, et kui välismaalase kohta ei kehti Vabariigi Valitsuse
korraldusega kehtestatud riigipiiri ületamise erisus, on välisesindused palunud inimesel lisada
viisataotluse dokumentidele ka eriloa. Nii välistatakse olukord, kus inimesele väljastatakse viisa,
kuid PPA ei pea tema eriloa taotlust põhjendatuks ning välismaalane Eestisse tulla ikkagi ei saa.
3. Käskkirjas on märgitud selle andmise õiguslikuks aluseks Vabariigi Valitsuse 16.05.2020
korraldus nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava
2
koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“, Vabariigi Valitsuse 16.05.2020
korraldus nr 168 „Eriolukorra väljakuulutamise ja rakendamisega seotud Vabariigi Valitsuse
korralduste kehtetuks tunnistamine“ ja Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 196
„Välisministeeriumi põhimäärus“ § 24 punktid 2 ja 3. Välisministeerium selgitas, et lähtutakse ka
Euroopa Komisjoni 16.03.2020 teatises COM(2020)115 esitatud ettepanekust ajutiselt piirata
mittehädavajalikku reisimist kolmandatest riikidest Euroopa Liidu alale, selle alusel koostatud
komisjoni juhisest ning Euroopa Liidu Nõukogu 29.06.2020 soovitusest „Euroopa Liitu
mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“.
Välisministeeriumi teatel on kõik Schengeni riigid kehtestanud viisamenetlusele samalaadsed
piirangud ja viisasid väljastatakse üldjuhul ainult neile reisijatele, kes kuuluvad komisjoni
soovitustes märgitud rühmadesse.
Viisataotluste vastuvõtmisest keeldumise õiguspärasus
4. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja
sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Viisataotluste menetlust reguleerivad ennekõike
välismaalaste seadus ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009,
millega on kehtestatud viisaeeskiri. Pikaajalise viisa taotlemise korda reguleerib siseministri
18.12.2015 määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja vormistamise ja viibimisaja
pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“. Arvestada tuleb ka
põhiseaduse nõudeid ja haldusmenetluse üldpõhimõtteid.
5. Õigusaktid ei anna haldusorganile õigust keelduda viisataotluse vastuvõtmisest. Pärast taotluse
vastuvõtmist saab haldusorgan hakata kontrollima, kas taotlusele kehtestatud tingimused on
täidetud ja kas taotlust saab sellest lähtuvalt sisuliselt menetleda.
6. Käskkirja nr 146 aluseks olevatest õigusaktidest nähtub, et need ei anna õiguslikku alust
viisataotluste vastuvõtmisest keelduda. Esimesena viidatud korraldus nr 169 sätestab piirangud
riiki sisenemisele koroonaviiruse uue puhangu ennetamiseks, teine korraldus puudutab 12.03.2020
kehtestatud eriolukorra ja vastavate Vabariigi Valitsuse korralduste kehtetuks tunnistamist ning
kolmas määratleb Välisministeeriumi kantsleri pädevuses olevad küsimused.
7. Viisataotluste vastuvõtmisest keeldumiseks ei anna alust ka Euroopa Liidu õigus.
Välisministeeriumi viidatud dokumendid on soovitusliku iseloomuga juhised riikidele ning need
ei saa muuta kehtivaid riigisiseseid õigusakte.
8. Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korraldusega nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ on
määratud, kellel on praeguses olukorras õigus Eestisse siseneda. Korralduse punkt 13(2) annab
PPA-le kaalutlusõiguse otsustada, kas anda konkreetsele inimesele luba riiki sisenemiseks või
mitte. Selliste erijuhtude puhul ei ole võimalik välisesinduse töötajal ise hinnata, kas inimesel on
õigus Eestisse tulla. Samas võib Välisministeerium teha koostööd PPA-ga, et selgitada välja,
missugustest põhimõtetest PPA eriloa andmisel lähtub.
9. Välisesindustel on selgitamiskohustus ning sellest tulenevalt peab inimesi teavitama, millised
piirangud on praeguses olukorras riiki sisenemisele kehtestatud. Selgitamiskohustuse raames saab
välisesindus juhtida inimese tähelepanu sellele, et viisa väljastamine ei pruugi tähendada seda, et
PPA annab inimesele ka eriloa riiki sisenemiseks. Pärast selgitusi peaks inimesel olema võimalik
otsustada, kas tal on mõtet viisataotlust esitada. Nii saab vältida olukorda, et inimesed kulutavad
3
viisa taotlemisele aega ja raha ning neile võidakse viisa isegi väljastada, kuid välismaalane ei saa
siiski Eestisse tulla, sest PPA ei pea eriloa andmist põhjendatuks.
10. Tuleb arvestada, et inimesel võib olla teatud juhtudel vajalik esitada viisataotlus enne seda, kui
ta saab PPA-lt vastuse eriloa taotlemise kohta. Õiguskantsleri poole pöördunud ettevõtja kirjeldas
juhtumit, kus Välisministeeriumi kehtestatud piirangu järgimine tähendanuks, et inimene oleks
pidanud sõitma välisriigis asuvasse Eesti saatkonda kaks korda: kõigepealt selleks, et taotleda
viisat endale ja seejärel pärast PPA-lt vajalike lubade saamist, et taotleda viisat ka alaealistele
lastele.
11. Pean tõenäoliseks, et praeguses olukorras teab enamik inimesi rahvusvahelise reisimise
tingimusi ning et riiki sisenemisele on kehtestatud mitmed piirangud. Seetõttu pole tõenäoline, et
inimesed taotlevad viisat kergekäeliselt, ilma et neil oleks selleks olulised isiklikud või muud
kaalukad huvid.
Kokkuvõte
12. Palun tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi kantsleri 03.07.2020 käskkiri nr 146, sest
sellise käskkirja andmiseks puudub seaduslik alus.
Palun teatage 20 päeva jooksul, mida olete selle küsimuse lahendamiseks teinud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]