Liina Altroff Teie nr
direktor
Jüri Gümnaasium Meie 23.11.2020 nr 7-8/201787/2006459
[email protected]
Distantsõpe Jüri Gümnaasiumis
Lugupeetud Liina Altroff ja Madis Sarik
Teile teadaolevalt uuris õiguskantsler, kas Jüri Gümnaasiumi õpilaste distantsõppele suunamine
alates 5. novembrist oli õiguspärane.
Leian, et kool tegi pärast 4. novembri nakatumisjuhtumi ilmsikstulekut kõik vajaliku, et hankida
Terviseametilt teavet, mille alusel saaks langetada õppekorraldust puudutavaid otsuseid.
Soovitan sätestada kooli kodukorras õigusliku aluse distantsõppe rakendamiseks (s.t mis olukorras
võib distantsõpet tervisekaitse meetmena rakendada).
Selgitasite oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et 4. novembri hommikul kell 9.53 sai
direktor koolisöökla juhatajalt teate, et söökla töötaja on andnud positiivse koroonaproovi. Kooli
kriisimeeskonna koosolekul otsustati, et alates 5. novembrist rakendatakse koolis distantsõpet.
Tõite välja, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lõike 1 järgi peab kool tagama õpilase
koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse ning PGS § 24 lõige 5
võimaldab rakendada juhendatud õppe viisina e-õpet, riiklike õppekavade järgi on lubatud õpet
virtuaalses õppekeskkonnas.
Märkisite, et kriisimeeskonnal polnud otsustamise hetkel ega ka 5. novembril võimalik päris
täpselt teada, kui paljude laste ja õpetajatega söökla töötaja viimasel tööl oldud päeval kokku
puutus. Vajasite aega söögisaali nõuetekohaseks puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Hindasite,
et kui söökla jääb avatuks, võib tekkida oht väga suure haiguskolde tekkeks, sest
Jüri Gümnaasiumi majas viibib koos töötajatega päevas 1500 inimest. Enamik õpilasi sööb koolis
kaks, osa neist ka kolm korda päevas. Koolipäevad on pikad ning toitlustuseta ei saa koolipäev
kesta kauem kui kolm-neli tundi. Haigestunud õpilasi oli juba 12. ja 5. klassis, nendega tekkinud
lähikontakti tõttu oli kaugtööle saadetud 12 õpetajat. Kinnitasite, et kool on distantsõppeks väga
hästi ette valmistatud. Kõigil on distantsõppele minekuks pidev valmisolek.
Selgitasite, et alates 9. novembrist taastati kontaktõpe koolimajas neile 1.−5. klassidele, kes ei ole
isolatsioonis (ligikaudu 550 õpilast). 6.−12. klass jätkasid õppimist distantsõppel, koolimajas
toimusid õpetajatega kokkuleppel konsultatsioonid ja järelevastamised.
Kirjeldasite ka probleeme Terviseametiga suhtlemisel. Selgitasite, et kooli direktor helistas
Terviseameti ametnikele, kellega koostöös oli lahendanud seniseid koroonajuhtumeid, kuid
2
telefonile ei vastatud. Terviseameti üldnumbrilt keelduti esialgu andmast konkreetse juhtumiga
tegeleva inimese telefoninumbrit, kuid öeldi, et koolilt tulnud info antakse edasi ja kooliga
võetakse ühendust. Viimaks sai koolijuht kooli juhtumiga tegeleva ametniku telefoninumbri, kuid
kõnele ei vastatud. Kooli direktor helistas Terviseametile 4. novembri hommikul viis korda.
Söökla juhataja sai sööklatöölise nakatumisest teada töötajalt endalt. Terviseamet teavitas
nakatunust telefoni teel söökla juhatajat alles 4. novembril veidi enne kella 17, kirjalik teade
nakatunud töötaja kohta saabus söökla juhatajale kell 17. Terviseamet teavitas koolijuhti kirjalikult
5. novembril kell 11.53. Tõdesite, et Tervisamet ei olnud koolile helistanud ega juhiseid jaganud
ka veel 9. novembril. Leidsite, et sellise reageerimiskiiruse korral, kui koolijuhti teavitatakse
koroonaviirusega nakatumisest rohkem kui 24 tundi hiljem, ei ole võimalik Terviseametit
otsustesse kaasata.
Koroonaviiruse epideemilise leviku tõttu tekkinud ohu üle otsustab Terviseamet, võttes aluseks
epidemioloogilised, laboratoorsed ja kliinilised andmed (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (NETS) § 28 lg 1). Terviseamet või Vabariigi Valitsus võib vastavalt olukorrale rakendada
NETS-s ette nähtud meetmeid, näiteks kooli ajutiselt sulgeda või piirata koolis liikumisvabadust
(NETS § 28 lg 2 p 1, lg 5 p 3). Terviseamet ega Vabariigi Valitsus ei saa aga teha NETS alusel
otsust viia kool (osalisele) distantsõppele. Seda, milline õppekorralduslik meede on kõnealuses
viiruse leviku olukorras kõige parem, peab otsustama kool. Näiteks, kui Terviseamet kooli ajutiselt
sulgeb, võib põhimõtteliselt kõne alla tulla võimalus suunata kõik õpilased või osa õpilastest
distantsõppele või õppetegevus peatada. Niisiis peab kool, tuginedes Terviseameti või
Vabariigi Valitsuse otsustele ja teabele viiruse leviku kohta, rakendama asjakohaseid
õppekorralduslikke meetmeid, nt (osalist) distantsõpet. Seejuures on oluline, et teave viiruse leviku
ja meetme kohta oleks piisavalt selge (nt mis ulatuses peab koolimajas liikumist piirama), et kool
saaks teha õppekorraldust puudutavaid otsuseid.
Teie selgituse kohaselt sai kool söökla töötaja viirusesse nakatumisest teada söökla juhatajalt
4. novembri hommikul ja Terviseametilt kirjalikult 5. novembri ennelõunal, kuid Terviseamet ei
pöördunud kooli ega kooli pidaja poole, et anda juhised vajalike meetmete rakendamiseks. Samuti
ei õnnestunud koolil Terviseametiga kooskõlastada plaanitavaid õppekorralduslikke meetmeid.
Terviseamet selgitas õiguskantsleri nõunikule, et inspektor saatis direktorile juhised
(lähikontaktsete juhis, desinfitseerimise juhis) 1. ja 5. novembril e-kirjaga ning 4. novembril oli
inspektor saatnud juhised söökla juhatajale. Kooli direktori sõnul oli tegu üldist laadi soovitustega
(nt kes on lähikontaktsed, kuidas desinfitseerida), mida Terviseamet oli koolile saatnud ka varem.
Terviseametist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et kui sööklatöötaja haigestumisel lapsi
lähikontaktseteks ei loetud, ei olnud ka põhjust anda koolile lisajuhiseid õpilaste isolatsiooni
saatmise kohta. Terviseameti kinnitusel tähendaski täpsemate juhiste puudumine seda, et pole
põhjust lapsi koolimajast eemal hoida.
On õige, et kui Terviseameti hinnangul pole konkreetsel juhul vaja piiranguid kehtestada, ei pea
amet eraldi otsust (haldusakti) välja andma. Seega, kui Terviseamet pole koolis liikumist piiranud
või kooli sulgenud, ei saa kool viiruse leviku piiramise või peatamise põhjendusel distantsõpet
rakendada.
Kuna kool peab õpilase koolis viibimise ajal tagama tema tervise kaitse (PGS § 44 lg 1), peab
koolil olema võimalik operatiivselt suhelda Terviseameti pädeva töötajaga, et saada Terviseameti
seisukohale kinnitust. Tõsi, nii Terviseamet kui ka Haridus- ja Teadusministeerium on jaganud
3
koolidele mitmesuguseid soovitusi ja juhiseid viiruse leviku olukorras tegutsemiseks. Siiski on
mõistetav, et kui küsimuse all on väga suure kollektiivi tervise kaitse, tunnetab kool oma vastutust
koolipere ees ning soovib olukorda Terviseametiga täpsemalt arutada. Kõnealusel juhul seda
võimalust ei olnud.
Väärib tunnustust, et koolil on välja töötatud ja kooliperele teatavaks tehtud distantsõppe
korraldamise põhimõtted (kooli kodulehel ja alates 12.11.2020 kooli kodukorra lisas 10). Siiski ei
ole Jüri Gümnaasiumi kodukorras praegu sätteid, mida saaks pidada distantsõppe rakendamise
aluseks (st millises olukorras võib distantsõpet tervisekaitse põhjendusel rakendada), küll aga on
kooli kodulehel avaldatud Jüri Gümnaasiumi töö- ja käitumisjuhis Covid-19 ajal. See dokument
sisaldab punkti „distantsõppele üleminek“, mida saaks põhimõtteliselt pidada distantsõppe
õiguslikuks aluseks, ent pole selge, millisele õigusaktile tuginedes on juhis kehtestatud, kes selle
on vastu võtnud ning kas tegu on kodukorra osaga (kodukorra kehtestamise kord PGS § 68).
Põhiseaduse § 37 lõige 1 sätestab õiguse haridusele ja koolikohustuslike õpilaste kohustuse
omandada põhiharidus. Sellele vastab avaliku võimu (riik ja kohalikud omavalitsused) kohustus
teha kvaliteetne haridus kättesaadavaks. Hariduse kättesaadavuse tingimused ja korra sätestab
seadus, eelkõige põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Koolikohustuslik õpilane peab osalema kooli
päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma õpiülesandeid ning omandama
teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (PGS § 9 lg 1, § 35 lg 1). Koolikohustuslik õpilane õpib
üldjuhul statsionaarses õppes, kus kooli juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval
õppimisel (PGS § 22 lg 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette, et üldjuhul on õpilane
arvatud mõne klassi koosseisu ning õpe toimub grupiti (klass koos, eraldi rühmad, mitu klassi koos
vms). Ehkki e-õpe võib olla juhendatud õppe osa (PGS § 24 lg 5), õpitakse üldjuhul koolimajas.
Nagu öeldud, ei saa Terviseamet ega Vabariigi Valitsus teha NETS alusel otsust viia kool
(osalisele) distantsõppele. Seda, milline õppekorralduslik meede on kõnealuses viiruse leviku
olukorras kõige parem, peab otsustama kool. Distantsõppe (ka lühiajalise distantsõppe)
rakendamise otsuse vastuvõtmiseks peab olema õiguslik alus – seadusele või määrusele tuginev
õigus tegutseda. Seaduse järgi tagab kool õpilase koolis olemise ajal tema vaimse ja füüsilise
turvalisuse ning tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise
turvalisuse ja tervise kaitseks ning vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused
kooli pidaja ning selle korraldab direktor kodukorras sätestatu kohaselt (PGS § 44 lg-d 2, 3). Niisiis
on Riigikogu ette näinud võimaluse kehtestada kooli kodukorras tervisekaitse abinõud,
täpsustamata, millised need abinõud võivad olla ning mis olukorras neid rakendada. Seega tuleb
vajadusel need abinõud ja see, millises olukorras neid rakendatakse, ette näha kooli kodukorras.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium,
Riigikogu kultuurikomisjon ja sotsiaalkomisjon, Terviseamet
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]