dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Saue vald_selgituste küsimine

Õiguskantsleri Kantselei · 20. november 2020
Viit
6-4/201754/2006402
Registreeritud
20. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saue Vallavolikogu Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-4 Isiku avalduse alusel KOV volikogu määruse seaduspärasuse kontroll
Toimik
6-4/201754
Vastutaja
Angelika Sarapuu (Õiguskantsleri Kantselei, Laste ja noorte õiguste osakond)

Failid

  • 📎6-42017542006402 20.11.2020 Väljaminev kiri.bdoc420 KB

Sisu (failidest)

Saue Vallavolikogu Teie nr Saue Vallavalitsus [email protected] Meie 20.11.2020 nr 6-4/201754/2006402 Lasteaiakoha tagamine Saue vallas Lugupeetud vallavolikogu esimees Lugupeetud vallavanem Palusime teilt 2019. aasta sügisel ja 2020. aasta suvel selgitusi, kuidas on Saue vallas korraldatud lasteaiakohtade andmine ning millest sõltub lasteaiatasude suurus. Täname vallavolikogu ja vallavalitsust vastuste eest. Nüüd on sarnaste muredega õiguskantsleri poole pöördunud veel mitu Saue valla lapsevanemat. Seetõttu palume teil veel täpsemalt selgitada lasteaiakoha andmise praktikat ning vastata küsimustele, mis puudutavad järgmisi määrusi:  vallavalitsuse 28.02.2018 määrus nr 3 „Saue valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord ning lasteasutuse tegutsemise aeg“ (edaspidi lasteaia määrus)  vallavolikogu 21.12.2007 määrus nr 32 „Saue valla koolieelsetes munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa määr ja selle tasumise kord“ (edaspidi lasteaiatasu määrus)  vallavolikogu 27.02.2020 määrus nr 9 „Koolieelse eralasteasutuse ja -lapsehoiu teenuse toetamise kord“ (edaspidi eralasteaia ja -hoiu määrus). Ootame teie vastuseid teemade kaupa kõigile küsimustele hiljemalt 11. jaanuariks 2021. 1. Mitu inimest on väljendanud muret, et Saue vald ei ole loonud nende alla kolmeaastastele lastele võimalust käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Samas on mõned inimesed märkinud, et nad on saanud lasteaiakoha oma 1,5−3-aastasele ehk sõimeealisele lapsele. Seepärast palume teilt andmeid, kui palju on vallas munitsipaallasteaias käivaid sõimeealisi lapsi ning kui palju lapsi ootab veel järjekorras (kirjale vastamise päeva seisuga). 1) Kui palju lasteaiakohti on Saue vald loonud 1,5−3-aastastele lastele? 2) Kui palju taotleti 1,5−3-aastastele lastele lasteaiakohti sel õppeaastal? Kui palju 1,5−3- aastaseid lapsi ootab lasteaiakoha saamise järjekorras? 2. Lasteaiakoha taotluste arv sõimeealistele lastele ei pruugi kokku langeda tegelikult lasteaiakohta vajavate laste arvuga, kui inimesed ei tea, et seaduse järgi on selles vanuses lastel õigus lasteaiakohta saada. Niisugune ebakõla võib ette tulla siis, kui kohalik omavalitsus jagab eksitavat teavet selle kohta, kui vanale lapsele on võimalik lasteaiakohta saada. Sellepärast soovime, et selgitaksite, mis kaalutlustel on lasteaia määruse, ARNO süsteemi ja Saue valla veebilehel 2 avaldatud info järgi lasteaiakoha saamine seotud lapse kolmeaastaseks saamisega ning kuidas on see kooskõlas koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõikega 1, mille järgi peab valla- või linnavalitsus andma võimaluse teeninduspiirkonna lasteasutuses käia igale vähemalt 1,5-aastasele lapsele. Palun vastake järgmistele küsimustele. 1) Miks on vallavalitsus oma määruses sätestanud, et lasteaiakoha taotlusesse tuleb märkida lasteaiakoha saamise soovitud aeg (õppeaasta) alates sügisest pärast lapse kolmeaastaseks saamist (lasteaia määruse § 3 lg 2)? Miks kuvatakse samasugune teave ARNO süsteemis lapsele lasteaiakoha taotluses õppeaastat valides („Laps peab olema vähemalt kolm aastat vana“)? 2) Miks sätestab lasteaia määruse § 3 lõige 3, et lasteaiakoha kasutamise õigus tekib sel aastal, kui laps saanud (hiljemalt 1. oktoobriks) kolmeaastaseks? 3) Miks on valla veebilehel selgitus, et vald tagab teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias üldjuhul lasteaiakoha 1. septembrist neile lastele, kes on 30. septembriks vähemalt kolmeaastased? 4) Mida tähendab teie 01.11.2019 vastuskirjas öeldu, et munitsipaallasteaias on sõimelastele pakutud kohti vaid erandjuhul? Kes ja mis alusel erandjuhul lasteaiakoha saavad? Kas see on Teie hinnangul kooskõlas KELS § 10 lõikega 1? 3. Õiguskantslerile 01.11.2019 saadetud kirjas selgitasite, et Saue vald teeb koostööd erasektoriga, andes KELS § 10 lõikest 1 tulenevalt vanematele võimaluse panna 1,5−3-aastane laps erahoidu või -lasteaeda ning rahastades seda toetuse maksmisega. Vanemad saavad valida enda eelistuste järgi koha kõige sobivamas lastehoius või eralasteaias. Nõustume, et lapsehoiuvõimaluste valiku rohkus annab peredele paindlikkust ja otsustusvabadust ning on sellest aspektist vaadatuna positiivne. KELS § 10 lõige 1 näeb aga ette, et lasteaiakoha võib asendada lapsehoiukohaga ainult vanema nõusolekul. Kui vanem asendusega ei nõustu, tuleb lapsele tagada ikkagi lasteaiakoht mõistliku aja jooksul. Vanemat ei tohi panna olukorda, kus ta on sunnitud asendusega nõustuma, sest lasteaiakohtade nappuse tõttu ta lasteaiakohta ei saa. See oleks KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumine (vt ka Rae vallale saadetud kirja ja omavalitsusjuhtidele saadetud ringkirja). KELS ei näe ette võimalust pakkuda vanema nõusolekul asendusteenusena eralasteaiateenust, küll aga saab vald või linn täita KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust, kui ostab lasteaiateenust eralasteaialt. Ka siis peab omavalitsus tagama lasteaiateenuse KELS-s sätestatud tingimustel (vt ka õiguskantsleri seisukohta Kiili vallale saadetud kirjas ja omavalitsusjuhtidele saadetud ringkirjas). Palun teil vastata järgmistele küsimustele: 1) Kas Saue vald täidab KELS § 10 lõikest 1 tulenevat kohustust, kui maksab eralasteaia ja - hoiu määruse alusel eralasteaiale või lapsehoiule toetust? 2) Kas lasteaiakoha asendamine lapsehoiukohaga KELS § 10 alusel, sh nõusoleku andmine asenduseks, on valla õigusaktidega täpsemalt reguleeritud? Kui see pole reguleeritud, siis kuidas käib asendamine ja nõusoleku andmine? 3) Kas ja kui kiiresti annate lasteaiakoha lapsele, kelle vanem asendusega ei nõustu? 4) Kas vallavalitsus nõustab asendusega nõus olevat vanemat lapsehoiukoha valikul? Milliseid selgitusi jagab vallavalitsus vanemale, kes otsustab lapsehoiuteenuse kasuks (nt kas selgitatakse toiduraha suurust, mis võib lapsehoius olla suurem kui lasteaias, või tulumaksu tagastamise erinevusi lapsehoiu ja lasteaia tasude puhul)? 4. KELS ütleb sõnaselgelt, et kui vald või linn asendab vanema nõusolekul lasteaiakoha lapsehoiuteenusega, kehtivad teenuse rahastamise kohta samad põhimõtted nagu lasteaiateenuse 3 rahastamise kohta. Ka siis, kui vald või linn täidab KELS § 10 lõikest 1 tulenevat kohustust eralasteasutuse kaudu (nt ostab eralasteaialt kohti), peab pere makstav kohatasu olema sama suur, kui on munitsipaallasteaia kohatasu. Kui vald suudab pakkuda kõigile soovijatele kohta (munitsipaal)lasteaias (kooskõlas KELS § 10 lg-ga 1), ei pea vald pakkuma vanemale alternatiivset võimalust kasutada eralasteaeda või lapsehoidu 1,5−3-aastastele lastele. Vald võib siiski vabatahtlikult toetada nii lapsehoius kui ka eralasteaias käimist, ent toetuse andmise tingimuste (sh vanema osalustasu) sätestamisel on vallal sel juhul ulatuslik kaalutlusõigus (vt Lääne-Harju vallale saadetud kirja ja eespool nimetatud valdadele saadetud kirju). Saue valla eralasteaia ja -hoiu määruse kohaselt oleneb eralasteaiale ja lapsehoiule makstava toetuse ning seega lapsevanema osamakse suurus mitme tingimuse täitmisest. Et hinnata nende tingimuste kooskõla võrdse kohtlemise põhimõttega, palume teil selgitada regulatsiooni kehtestamise põhjusi. 1) Miks pole kehtestatud eraldi korda vanema omaosaluse suuruse arvutamise kohta nendel juhtudel, kui vald täidab KELS § 10 lõikest 1 tulenevat kohustust eralasteaia või -hoiu abiga, ning neil juhtudel, kui vald vabatahtlikult toetab lapse eralasteaias või -hoius käimist? 2) Miks sõltub toetuse saamise õigus sellest, kas lapsevanema elukoht on 1. jaanuari seisuga Saue vallas, ning miks on erand tehtud vaid neil juhtudel, kui pere saab esmakordselt koha eralasteaias või -hoius (eralasteaia ja -hoiu määruse § 3 lg 1)? Kas see on teie hinnangul kooskõlas KELS § 10 lõikega 1? 3) Miks sõltub toetuse suurus sellest, kas mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud, kuigi KELS § 10 lõige 1 nõuab, et vaid ühe vanema elukoht peab olema selle linna või valla territooriumil (eralasteaia ja -hoiu määruse § 4 lg-d 1 ja 3)? 4) Eralasteaia ja -hoiu määruse § 7 järgi on toetuse maksmise lõpetamise alused seotud teenusepakkuja kohustuse rikkumisega (nt lapsehoid ei kasuta toetust sihtotstarbeliselt). Palun selgitage, kuidas saab vanem mõjutada teenusepakkuja tegevust, et toetuse maksmist ei lõpetataks. Kas selle sätte alusel on toetuse maksmine mõnel juhul lõpetatud? Kuidas tagati sel juhul lapsele KELS § 10 lõikega 1 kooskõlas olev lasteaiakoht? 5. Lasteaiatasu määruse §-d 2 ja 4 sätestavad, et lasteaia kohatasu suurus sõltub kolmest asjaolust: 1) lapse vanus (alla kolmeaastaste laste eest tuleb vanematel osalustasu maksta maksimaalne võimalik summa, kuid üle kolmeaastastele lastele on ette nähtud soodustused); 2) lapsevanemate või üksikvanema elukoht (osalustasu soodustus rakendub vaid siis, kui mõlema vanema või üksikvanema elukoht on 1. jaanuari seisuga Saue vallas); 3) ühest perest lasteaias käivate laste arv. Volikogul tuleb lasteaia kohatasu suurust puudutavate tingimuste kehtestamisel arvestada nii seaduse kui ka põhiseaduse sätetega. KELS § 27 lõige 3 lubab volikogul otsustada, et vanemad katavad osaliselt järgmisi lasteasutuse kulusid: lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulud. Kui volikogu on otsustanud, et vanemad katavad osaliselt neid kulusid, võib KELS § 27 lõike 4 kohaselt vanemate osalustasu määra diferentseerida. Samas peab volikogu tingimuste kehtestamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet, mille järgi on samas olukorras olevate inimeste erinev kohtlemine lubatud vaid siis, kui selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus. Sellepärast palun teil täiendada oma varasemates kirjades antud selgitusi soodustuste kehtestamise eesmärkide kohta. 1) Õiguskantslerile 29.07.2020 saadetud vastuskirjas selgitasite, et alla kolmeaastastele lastele lasteaiateenuse pakkumine on kallim kui üle kolmeaastaste laste lasteaiateenus. Seepärast pidasite alla ja üle kolmeaastase laste peredele erineva kohatasu kehtestamist lapse vanuse alusel osalustasu määra diferentseerimiseks, mida lubab ka KELS § 27 lõige 4. Millised 4 KELS § 27 lõikes 3 loetletud kulud muudavad Saue vallas alla kolmeaastaste laste lasteaiateenuse kallimaks? Kui suur on nende kulutuste erinevus alla kolmeaastastele lastele ja üle kolmeaastastele lastele lasteaiakoha tagamisel (nt ühe lapse lasteaiakoha kohta)? 2) Millised KELS § 27 lõikes 3 loetletud kulud muudavad lasteaiateenuse tagamise kallimaks 1,5−3-aastastele lastele võrreldes vanemate lastega, kui lapsed käivad liitrühmas? 3) 01.11.2019 saadetud vastuskirjas selgitasite, et lasteaia osalustasu soodustused on seotud mõlema vanema elukohaga selle tõttu, et vald soovib toetada Saue valla elanikke laste kasvatamisel. Miks vajavad teie hinnangul laste kasvatamisel suuremat toetust need Saue vallas elavad pered, kus kasvab üle kolmeaastane laps? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Aru laste ja noorte õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Angelika Sarapuu 6938411 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →