dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Hinnapakkumuse küsimine

Maanteeamet · 27. veebruar 2020
Viit
12-1/20/10384-1
Registreeritud
27. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
L. P.
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc)
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Külliki Laines (MA, Teehoiuteenistus, Ida teehoiu osakond)

Failid

  • 📎12-12010384-1 27.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc8277 KB

Sisu (failidest)

Muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Asutuse registrikood: 70000958 Ametniku nimi: Raili Uustalu, Reelika Niit Väljastamise kuupäev: 13.01.2020 Haldusakti nr: 1.1-7/22-2 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 339 Taotluse esitamise kuupäev: 06.12.2019 Taotleja: Maanteeamet Mälestise reg-nr: 15693 Mälestise nimi: Vohnja mõisa park Muinsuskaitse eritingimuste taotlemise eesmärk: Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75 – 3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas, liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: 1. Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4; 2. Paikvaatlus 13.12.2019; 3. Muinsuskaitse eritingimused. Vohnja mõisa peahoone, reg. 15692; park 15693 (kooskõlastuse nr 5028; 07.08.2006). Koostaja Movek Grupp OÜ; 4. Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 asuvate Vohnja 1 ja Vohnja 2 sildade koos pealesõitudega ümberehitamiseks-restaureerimiseks muinsukaitse eritingimused (kooskõlastuse nr 10364; 12.11.2008). Koostaja Niina Mäger; 5. Vohnja-Kadrina km 2,986 asuva Vohnja 1 ja km 2,850 asuva Vohnja 2 sildade remondi projekti uuringute aruanne (kooskõlastuse nr 10365; 12.11.2008). Koostaja N. Sosnina; Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 6. Vohnja-Kadrina mnt nr 17152 km 2,986 Vohnja 1 asuva ja km 2,850 asuva Vohnja 2 sildade koos pealesõitudega ümberehitamise-restaureerimise projekt (kooskõlastuse nr 10450; 25.11. 2008). Koostaja OÜ Tilts Eesti filiaal; 7. Vohnja mõisa pargialale jäävate sildade ümberehituse-restaureerimise muinsuskaitselise järelevalve aruanne (kooskõlastuse nr 13644; 21.05.2010). Koostaja Sajas Projekt OÜ. Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused: Mõisasüdamiku lühike ajalooline ülevaade Andmeid Vohnja mõisa kohta on alates 1504. aastat. Väheldane klassitsistlik mõisaansambel asub Loobu jõe ülemjooksul. Tänaseni säilinud peahoone rajati 19. sajandi lõpul. Mõisahäärber on pikk ühekorruseline hilisklassitsistlik kivihoone, mille keskel, nii esi- kui ka tagafassaadil, on kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga pealeehitis ning tiibadel sümmeetriliselt kitsamad astmikfrontooniga külgrisaliidid. Kõrvalhooned on säilinud vaid osaliselt. Mõisapark on vabaplaneeringuline ning selle peakujundiks on nii peahoone ees kui ka taga asuvad paistiigid, mis on omavahel ühendatud kanalitega.1 Mõisasüdamikku läbiv peamine tee on olnud 19. sajandil peahoone ees sirgjooneline (vt Lisa, joonis 2), millega on esiväljakul omakorda ühendatud kaarjas tee. Ajaloolistele kaartidele tuginedes on võimalik näha, et peamise tee servajoone märgatav kaardumine hoonest kaugemale on toimunud 1990. aastatel, mil mh lisandusid murualad hoone ja tee vahele. Pargi ruumiline ülesehitus ja selle säilinud väärtused Vabakujunduslikus stiilis rajatud 10,8 hektari suurune mõisapark, mille peamiseks väärtuseks on looduslik veekogu (paisutatud Vohnja mõisa viinavabriku juures) ja maastikus loetav pargi ruumiline ülesehitus. Klassitsistlikus stiilis peahoone paikneb veekogu keskel oleval saarekujulisel alal, kus hoone esi- ja tagakülgedelt on vaated orienteeritud tiikidele. Suurem osa pargis paiknevast veekogust jääb peahoone ette teisele poole riigiteed (nr 17152). Vohnja mõisa peahoone puhul tuleb põhitähelepanu pöörata välisarhitektuuri väärtustamisele ja hoone fassaadide vaadeldavusele. Hoone esifassaad on liigendatud külgrisaliitidega, millel karniisi kohal atika. Viimane on krohviäärisega ja lamedate nelinurksete petikutega. Fassaadi 1 Eesti arhitektuur 3. Tallinn „Valgus“ 1997. Lk 163 – 164 keskel on kitsas eenduv sammasportikus. Selle kohal on olnud rõdu. Portikuse ühtlase vahedega asetatud neli toskaana sammast on hästi proportsioneeritud. Portikusest vasakul on terrass, kuhu avaneb praegune peauks. Hoone põhjapoolsel küljel on kahe sambaga portikus. Täna on domineeriv pargi peaosa läbiv kaarja servajoonega riigitee (nr 17152), mille ääres puudub maastikku kaugeleulatuv allee (Loobu suunas on säilinud lühike fragment alleest). Hoone loodepoolsele otsaküljele on ehitatud asfaltkattega parkimisala. Väärtused ja säilinud kujundusvõtted ja -elemendid: 1) pargi paiknemine reljeefilt looduskaunis kohas; 2) pargi eripära ja väga oluline kujundav element – vesi; 3) kaugeleulatuvad vaated üle esiväljaku ja paisutatud tiikide; 4) sillad ajaloolistes asukohtades (2010. aastal ümber ehitatud); 5) veekogu kaarjas kaldajoon. 1. Muinsuskaitse eritingimused: Jalgtee(de) sõiduteest eraldamisel tuleb lähtuda asjaolust, et peahoone ümbrus on pargi osa, mitte omaette seisev üksus. Selleks, et kavandatav piire haakuks võimalikult hästi ümbritsevaga, soovitame kaasata Muinsuskaitseameti pädevustunnistusega maastikuarhitekte, kes aitavad leida sobivaima lahenduse Vohnja mõisa peahoonet ümbritsevale ajaloolise mõisapargi alale. 1.1. Liikluse rahustamiseks mõeldud künnised, eraldussaared jms projekteerida võimalikult kaugele ajaloolisest hoonest, soovitavalt sildade (sh parkla) lähedale. 1.2. Liiklusohutuse tagamiseks piirde projekteerimisel pargi esiväljakule on lubatud nihutada riigitee (nr 17152) kulgemisjoont Vohnja mõisa peahoonest (reg-nr 15692) eemale. 1.3. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et ei juhita täiendavat sademevett ajaloolise peahoone suunas. Jälgida, et projekteeritavad uued (tee)rajatised ei hakka takistama hoone ümbruses sademevete eemale juhtimist vundamendist ja vihmaveetorudest. 1.4. Vajadusel on lubatud likvideerida murualad hoone ja maantee vaheliselt alal täies mahus. Soovitame piirde paigaldamist (sillutis)kattega alale. 1.5. Liiklusohutuse tõstmiseks projekteeritav piire vajab erilahendust Vohnja Lasteaed- Algkooli hoone esisel alal ja esiväljakul. Otseliikumise sulgemine hoone peatrepilt maanteele tuleb lahendada kooskõlas ajaloolise hoone arhitektuuri ja viimistlusega: 1.5.1. liigendatud selgelt eristuvate postidega, näiteks graniit- või betoonpostid (vahel ketid vms jäigem materjal); 1.5.2. lihtne metall- või sepispiire, näiteks sildade piire lihtsustatud kujul; 1.5.3. lubatud on kasutada puidu- (v.a postid) ja kummimaterjali kombineeritult teiste materjalide nii, et see ei hakka vaadetes häirima; 1.5.4. üldine kõrgus kuni 1,2 meetrit, mitte kõrgem kui hoone sokli kõrgus; 1.5.5. värvus hallides toonides sarnaselt hoone sokliga (erisus tagada kas heleduse või tumedusega); 1.6. Jalgteede, platside ja liiklussaarte eristamiseks asfaltkattega pinnast on lubatud kasutada betoon- ja graniitkive, mis sobivad kokku hoone viimistlusega (näiteks halli ja/või musta värvi ruudukujulised kivid). 1.7. Näha ette meetmed peahoone ümbruses töötamiseks, millega minimaliseeritakse risk kahjustada teeäärset ajaloolist hoonet (raskete masinate, seadmete, mehhanismidega töötamisel tekkiv vibratsioon võib põhjustada hoone kandetarindeis mehaanilise võnkumise tõttu pragusid ja krohvikihtide irdumist). 2. Üldised tingimused 2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Soovitame kaasata Muinsuskaitseameti pädevustunnistusega maastikuarhitekte, kes aitavad leida sobivaima lahenduse Vohnja mõisa peahoonet ümbritsevale ajaloolise mõisapargi alale. 2.2. Ehitustööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2). 2.3. Enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1). Vorm: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load 2.4. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Leidja on sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (§ 31 lg 1, § 60). Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1). Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS § 51 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Niit eritingimuste peaspetsialist Lisa – Asendiplaan, väljavõtted ajaloolistest plaanidest ning fotod olemasolevast seisukorrast Lisa – Asendiplaan, väljavõtted ajaloolistest plaanidest ning fotod olemasolevast seisukorrast Asendiplaan. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Teedevõrk ja selle muutumine omaaegses Vohnja mõisasüdamikus tänapäevani Allikas: RAKA. Vohnja mõis (Fondal; Kadrina khl) 3724-4-1821=Dau, Theodor, 1891, 1:4200 Joonis 1. Väljavõte plaanist Vohnja mõisasüdamik aastast 18911 1 Muinsuskaitse eritingimused Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 asuvate Vohnja 1 ja Vohnja 2 sildade koos pealesõitudega ümberehitamiseks-restaureerimiseks (2008), lk 8. Allikas: Maa-ameti kaardiserver (vaadatud 12.12.2019) Joonis 2. Omaaegses mõisasüdamikus on peamine tee paralleelne peahoonega (väljavõte 1897. a plaanist) Joonis 3. Säilinud on peamise tee sirgjooneline servajoon peahoone ees (väljavõte 1935. a plaanist) Joonis 4. Säilinud on paisutatud veekogu kujund peahoone ümbruses ning peale on märgitud liikumissuuna siht peahoone eest mööda (väljavõte 1938. a plaanist) Joonis 5. Loetav on veel peamise tee sirgjooneline kulgemine kahe Vohnja mõisa silla vahelisel alal (väljavõte 1984. a plaanist) Joonis 6. Märgatav on peamise tee kaarjas servajoon peahoone esisel alal (väljavõte 1999. a plaanist) Joonis 7. Riigitee nr 17152 kulgemine peahoone esisel alal tänasel päeval Fotod 13.12.2019, Raili Uustalu Foto 1. Riigitee (nr 17152) paiknemine Vohnja mõisa peahoone suhtes. Vaade Kadrina suunas. Foto 2. Riigitee (nr 17152) paiknemine Vohnja mõisa peahoone suhtes. Vaade Loobu suunas. Foto 3. Vaade peahoone esiküljele üle esiväljaku. Hoone sokli kõrguseks on mõõdetud mõõdulindiga u 1,0 m (fotol hoone parema nurga juures). Foto 4. Kitsa jalgtee paiknemine peahoone ja riigitee (nr 17152) vahelisel murualal. Maapinda on tõstetud ning see on kaldega peahoone suunas. Sõidutee äärekivi kõrgus platsi katte pinnalt u 13 cm. Foto 5. Puidu kasutamine piirde ehitamisel ning selle katmine metalliga ei jää esteetiline ajaloolise peahoone ees. Pikemas perspektiivis pole see ka toimiv lahendus puidu mädanemise tõttu. Foto 6. Vaade hoone trepilt üle riigitee esiväljakule ja sealsele veekogule. Maksimaalselt 1,2 m kõrguse piirde kasutamisel kaugvaade säilib nii trepilt kui ka hoone akendest. Versioon 11.11.2019 /// TÖÖ NR 19003456 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75- 3,00 ümberehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003456 Tartu-Tallinn 2019 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ................................................................. 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................... 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 9 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ............................................................................................................... 15 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 16 5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 17 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 17 5.5. Müra ............................................................................................................................ 18 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 19 5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 19 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 19 5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ......................................................................... 20 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 17152 Vohnja -Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projektile. Projekteeritav lõik asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Vohnja külas (vt joonis 1.1). Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste eelnõu. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule o n projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed -algkooli piirkonnas, liikluse rahustamismeetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Jä rvekülg juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul (Hendrikson & Ko OÜ) 28.10.2019. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste eelnõu Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusl oa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldat avalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vaba riigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning VV määruse nr 224 §15 p 8 kohase tegevusega (kavandatav tegevus toimub kaitsealusel alal). Projektlahendust ei ole veel koostatud, aga kavandatava tegevuse eesmärki arvestades võib olla tegemist ka määruse §13 p 8 kohase tegevusega (näiteks nähakse ette jalgteede osalist ümberehitamist teede ja platsidega kõrguslikuks ja plaaniliseks kokku viimiseks, mis võib ulatuda väljapoole teepeenart). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja hei teid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee 17152 Vohnja -Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-algkooli piirkonnas, liikluse rahustamismeetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. Projektiga nähakse ette järgnevad tegevused: ◼ Vohnja Lasteaed-algkooli piirkonnas riigiteele liikluse rahustamise meetmete (künnis, piire, liiklusaar, vms) rajamine, teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h kinnipidamiseks. ◼ Vohnja kooli kinnistul (kü tunnusega 27302:001:0038) asuvate parklate maanteest eraldamine ja parklate mahasõitude projekteerimine, arvestades parklat kasutava 42-kohalise koolibussi pöördetrajektooriga. ◼ Vohnja mõisa peauksest maanteele juurdepääsu sulgemine piirdega (nn puitpiirde, kummipiirde ja -postide või muu liikluskorraldusvahendiga ). ◼ Lahendatakse jalakäijate liikumine ja jalgteede sõiduteest eraldamine (vt olemasolevat olukorda joonisel 3.2). Nähakse ette olemasolevate jalgteede osaline ümberehitamine teede ja platsidega kõrguslikuks ja plaaniliseks kokku viimiseks. ◼ Vohnja vasakpoolne bussipeatus korrastatakse olemasolevates mahtudes ning võimalusel projekteeritakse parempoolne bussipeatus uude asukohta. Bussipeatustesse ootekoda ei kavandata. ◼ Lahendatakse projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee -ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektiga kavandatavad tegevused. Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste eelnõu Lisa 2. Eskiis Joonis 3.2 Vaade Vohnja mõisa peahoone ees olevale jalgteele. Allikas: Hendrikson & Ko, 28.10.2019 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Kavandatav tegevus asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Vohnja külas (vt joonis 1.1, ptk 1). T17152 ühendab Kadrina alevikku ja tugimaanteed 24 Tapa -Loobu ning seda kasutatakse otseteena Tallinn-Narva maanteele. Lõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2018.a. teeregistri andmetel 477 autot/ööpäevas, millest 4% moodustab raskeliiklus. Teelõigul asuvad km 2,833 Vohnja 2 sild (nr 183) ja km 2,975 Vohnja 1 sild (nr 184). Sillad on renoveeritud 2009. aastal. Kavandatav tegevus jääb terves ulatuses ka Vohnja mõisa pargi alale (KLO1200329). Lisaks jääb kavandatav tegevus terves ulatuses II kategooria kaitsealuste nahkhiirte – põhja-nahkhiire (KLO9124234) ja veelendlase (KLO9124200) leiukohale, mille täpset asukohta käesolevas keskkonnamõjude eelhinnangus täpsemal t ei esitata 4. Kavandatav tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad - Ohepalu loodusala (RAH0000379) ja Ohepalu linnaala (RAH0000088) jäävad enam kui 2,3 km kaugusele läände. Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi vääriselupaika. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus täies ulatuses arhitektuurimälestise Vohnja mõisa pargi (registri kood 15693) alale. Samuti jääb kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse arhitektuurimälestis Vohnja mõisa peahoone (registri kood 15692, vt joonis 4.3). Keskkonnaregistri andmetel jäävad projektiga hõlmatava lõigu mõjupiirkonda järgnevad pärandkultuuri objektid – käigutunnel Vohnja mõisa juurest (märgid säilinud) ja Tamm Vohnja mõisa juures (hästi või väga hästi säilinud, vt joonis 4. 2). Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 5 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus väärtusliku maastiku äärealale. Kavandatav tegevus ristub kahest kohast Vohnja ojaga (VEE1078600 , vt joonis 4.5 ja 4.6), millele on moodustatud veeseadusest tulenevalt 10 m ulatuses kalda veekaitsevöönd. Projektiga hõlmatava ala lähedusse (umbes 10 m) jäävad Vohnja tiigid (VEE2004210, VEE2004230, vt joonis 4.7). Tiikidele on looduskaitseseadusest tulenevalt moodustatud 50 m ulatuses piiranguvöönd ning 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning veeseadusest tulenevalt 10 m ulatuses veekaitsevöönd (vt joonis 4. 4). Maaparandussüsteemide registri alusel ei jää k avandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi maaparandussüsteemi. 4 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5 Kehtestatud riigihalduse 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Projektiga hõlmatava ala lähedusse ei jää ühtegi puurkaevu. Lähimad puurkaevud (PRK0003762, PRK0051697 ja PRK0002543) asuvad enam kui 100 m kaugusele (vt joonis 4.4). Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4. 8). 2007. aastal kehtestatud Kadrina valla üldplaneeringu 6 „Lähtetingimuste ja kitsenduste kaardi“ järgi ristub projekteeritava teega Vohnja oja ja tiikide ümbruses kulgev edela- kirde suunaline rohekoridor. Oluliselt uuemasse Lääne-Viru maakonnaplaneeringusse (kehtestatud 2019) antud koridori kantud ei ole - maakonnaplaneeringusse kantud lähim rohekoridor kulgeb teega paralleelselt, ~500m kaugusel teest. Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste alade suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 6 Kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuar 2007.a. määrusega nr. 38 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad kultuurimälestised ning pärandkultuuri objektid. Aluskaart: Maa-amet 2019 Joonis 4.3 Vaade Vohnja mõisa peahoonele. Allikas: Hendrikson & Ko, 28.10.2019 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 Joonis 4.5 Vaade Vohnja ojale (Kadrina suunas). Allikas: Hendrikson & Ko, 28.10.2019 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.6 Vaade Vohnja ojale (mõisa peahoone parkla poolne oja). Allikas: Hendrikson & Ko, 28.10.2019 Joonis 4.7 Vaade Vohnja tiigile (mõisa peahoone kõrval asuvast parklast). Allikas: Hendrikson & Ko, 28.10.2019 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.8 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud musta joonega) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava te gevuse (riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektil on liiklusohutuse tõstmise läbi inimese tervisele ja heaolule ka soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem (st, teeprojektide puhul tavalisem) või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnamini stri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kava ndatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Tegemist on olemasoleva lõiguga, mida lähedalasuvate külade elanikud ning õpilased aktiivselt kasutavad, seega on põhjendatud liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-algkooli piirkonnas. Kuna tegevused jäävad olemasoleva tee vahetusse ümbrusesse ja projektiga ei muudeta oluliselt juurdepääsusid ümbritsevatele kinnistutele, siis maakasutusele olulist mõju ei kaasne. Kadrina valla 2007. aastal kehtestatud üldplaneeringus 7 Vohnjat läbivat teelõiku ja (kerg)liiklemistingimusi sellel detailselt ei käsitleta. Küll aga jääb kavandatav teg evus Lääne-Viru Maakonnaplaneeringu 8 „Kergliiklusteed ja puhkealad" kaardi alusel planeeritavale jalgrattamarsruudile. Seletuskirja alusel kohtades, kus asustustihedus pole suur ja keskused on kaugemal kui 10 km, pole üldjuhul planeeritud eraldiseisvaid jalg- ja jalgrattateid. Sellistel teelõikudel toimub jalgrattaga ja jalgsi liikumine vastavalt liiklusseadusele, tee servas või teepeenral. Sellegipoolest võib välja tuua, et kavandatava tegevusega kaasneb pigem soodne mõju piirkonda planeeritava jalgrattamarsruudile ning jalgrattur itele, kuna projektiga tõstetakse Vohnja mõisa läheduses oleva jalgtee turvalisust. Kadrina valla üldplaneeringu „Lähtetingimuste ja kitsenduste kaardi“ järgi ristub projekteeritava teega Vohnja oja ja tiikide ümbruses kulgev edela -kirde suunaline rohekoridor. Aga arvestades, et kavandatav tegevus leiab aset olemasoleva tee ja 7 Kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuar 2007.a. määrusega nr. 38 8 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang Vohnja mõisa peahoone vahetus ümbruses ning kavandatavate töödega tee asukohta , laiust, ega kõrgust olulisel määral ei muudeta , ei ole põhjuist eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohevõrgustikule. Maakonnaplaneeringu „Väärtused, konfliktid, riigikaitse" kaardi alusel jääb kavandatav tegevus II klassi (maakondliku tähtsusega) väärtusliku maastiku äärealale. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud välja järgnev üldine kasutustingimus väärtuslike maastike säilimiseks: väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi- ja tugimaanteed kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest. Kavandatava tegevusega ei kahjustata oluliselt maastikumustrit, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust (tingimused Vohnja mõisa pargi puude kaitsmiseks on esitatud ptk 5.2). Projektiga nähakse ette liikluse rahustamist, aga tegemist on võrdlemisi sirge lõiguga ja ajalooliselt väljakujunenud kurvide õgvendamist ei kavandata. Tulenevalt projekti olemusest ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule. 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kavandatav tegevus jääb terves ulatuses II kategooria kaitsealuste nahkhiirte – põhja- nahkhiire (KLO9124234) ja veelendlase (KLO9124200) leiukohale. Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust on vähestest uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist aina suureneva ohuga, sest teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb 9. Samas jääb projektiga käsitletav teelõik Vohnja Lasteaed-algkooli vahetusse lähedusse, kus on kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h. Lisaks ei kavandata projektiga tegevusi, mis otseselt tooks kaasa liiklustiheduse kasvu või kiiruste suurenemise. Kavandatava tegevusega soovitakse antud alal liikluse rahustamist ning kehtestatud piirkiirusest kinnipidamist. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist (pigem võib projekti järgselt liikluse rahustamise läbi kaasneda mõningane soodne mõju). Teiseks ohuteguriks nahkhiirtele on liigne valgustatus. Teadaolevalt ei kavandat a aga projektiga täiendava tänavavalgustuse lisamist. (Juhul, kui kavandataks, tuleks valgustuse projekteerimisel kindlasti tähelepanu pöörata ala liigse valgustamise vältimisele.) Kavandatav tegevus jääb terves ulatuses Vohnja mõisa pargi alale (KLO1200329, vt joonis 4.1, pt 4). Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse - eeskirjale 10 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Täiendavalt on kaitse-eeskirjade alusel pargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta pargis keelatud : puuvõrade või 9 Keskkonnaamet, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/nahkhiirlaste_tk.pdf 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008 Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie, projekteerimistingimuste andmine ning katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine. Ehitustööde kõigus tuleb välistada pargi puude kahjustamine. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratl eda (säilitatavate) puude kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pargi alale, kuna olemasoleva tee ümberehitamisega eeldatavalt ei kahjustata pargi terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Aga kuna tegevus toimub siiski kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse 11 § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida luba Keskkonnaametilt. (Kaitstava loodusobjekti valitsejana saab Keskkonnaamet seeläbi vajadusel esitada ka täiendavad tingimused ehitustööde läbi viimiseks.) 5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus täies ulatuses arhitektuurimälestise Vohnja mõisa pargi (registri kood 15693) alale. Samuti jääb kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse (vähem kui 10 m kaugusele) arhitektuurimälestis Vohnja mõisa peahoone (registri kood 15692, vt joonis 4.2, ptk 4). Kuna tegevus leiab aset kinnismälestisel, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 52 taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba . Keskkonnaregistri andmetel jäävad projektiga hõlmatava lõigu mõjupiirkonda järgnevad pärandkultuuri objektid – käigutunnel Vohnja mõisa juurest (märgid säilinud) ja Tamm Vohnja mõisa juures (hästi või väga hästi säilinud, vt joonis 4. 2, ptk 4). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole ots eselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 12. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, f olkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide (n Vohnja mõisa juures oleva tamme) likvideerimist ja kahjustamist. 5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud (PRK0003762, PRK0051697 ja PRK0002543) asuvad rohkem kui 100 m kaugusel. Tulenevalt projekti olemusest ning puurkaevude kaugusest ei kaasne projektiga eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju piirkonna puurkaevudele. 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019021 12 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang Teelõigu läheduses asuvad Vohnja tiigid (VEE2004210, VEE2004230, vt joonis 4.4 ja 4.7, ptk 4) ning tee ristub kahest kohast Vohnja ojaga (VEE1078600, vt joonis 4.4, 4.5, 4.6, ptk 4). Projekteerimistingimuste eelnõust ei selgu, kas on vaja ette näha töid oja ületavatel sildadel (eelnõus on vaid v älja toodud, et lõigul sillad asuvad). Kuna sillad on renoveeritud 2009. aastal, siis eeldatavast käesoleva projektiga neid muutma ei hakata. Aga igaks juhuks olgu välja toodud, et juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus teostatakse ka lõigul paiknevate si ldade rekonstrueerimine, tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4) tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida muuhulgas tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehit amisel avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. Kavandatava tegevusega raames lahendatakse projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. Kuna liiklussagedus lõigul ei ole suur (2018.a. teeregistri andmetel 477 autot/ööpäevas), pole põhjust eeld ada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena (vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas) 13 . Projektiga hõlmatav ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.8, ptk 4). Seetõttu on eriti oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Vastavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 5.5. MÜRA Projektiga kavandatakse liiklusohutuse taseme tõstmist Vohnja Lasteaed -algkooli piirkonnas. Teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h kinnipidamiseks rajatakse - künnis, piire, liiklusaar, vms. Kavandatava tegevusega ei nihku tee müratundlikele objektidele oluliselt lähemale, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale. Kiiruse piiramise läbi kavandatav tegevus pigem aitab mürateket vähendada. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tule b mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste ning lasteaed-algkooli lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 13 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 5.6. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurend aks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Liikluse rahustamise läbi võib ehitustööde järgselt pigem kaasneda mõningane soodne mõju. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste ja lasteaed-algkooli läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.7. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega ei nähta teadaolevalt ette tänavavalgustuse lisamist. (Juhul, kui nähtaks, oleks oluline vältida ala ülevalgustamist, arvestades ka asjaolu, et kavandatav tegevus jääb terves ulatuses II kategooria kaitsealuste nahkhiirte leiukohale, vt ka ptk 5.2.) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete ja lasteaed-algkooli läheduses. 5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult tea tud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteiner id ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmis te asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: ◼ Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida luba Keskkonnaametilt. (Kaitstava loodusobjekti valitsejana saab Keskkonnaamet seeläbi vajadusel esitada ka täiendavad tingimused ehitustööde läbi viimiseks.) ◼ Kuna tegevus leiab aset kinnismälestisel, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 52 taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba . ◼ Võimalusel on soovitatav vältida projekti piirkonnas paiknevate pärandkultuuriobjektide (n Vohnja mõisa juures oleva tamme) likvideerimist ja kahjustamist. ◼ Juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus teostatakse ka lõigul paiknevate sildade rekonstrueerimine, tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4) tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida muuhulgas tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. Meetmed ehitustegevuseks: ◼ Ehitustööde kõigus tuleb välistada pargi puude kahjustamine. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda (säilitatavate) puude kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. ◼ Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida projekti piirkonnas paiknevate pärandkultuuriobjektide (n Vohnja mõisa juures oleva tamme) kahjustamist. ◼ Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektid e paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste ning lasteaed-algkooli lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümb ritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste ja lasteaeg-algkooli läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leit avad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. KORRALDUS 27.01.2020 nr 1-3/20/012 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lg 1 ja § 99 lg 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas, liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 27302:001:1890) Lääne-Viru maakonnas Kadrina valla territooriumil. Tulenevalt EhS § 31 lg 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. EhS § 31 lg 3 alusel kaasas Maanteeamet pädeva asutusena 15.11.2019 kirjaga nr 15-4/19/53147- 1 projekteerimistingimuste menetlusse menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud: 1. Vohnja kool (27302:001:0038); 2. Poe (27202:001:0034); 3. Mõisatiigi (27202:001:0318); 4. Vohnja-Kallukse tee (27302:001:0421). Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1, KeHJS § 11 lg 10 ja looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 7 esitas Maanteeamet 15.11.2019 kirjaga nr 15-4/19/53147-1 projekteerimistingimuste andmise ja KMH algatamata jätmise eelnõu kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega: 1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658); 2. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958). 2 Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet 15.11.2019 kirjaga nr 15-4/19/53126-1 projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: 1. Kadrina Vallavalitsus (registrikood: 75007824); 2. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (registrikood: 80213342). Maanteeamet on viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Saabunud asutuste kooskõlastused ja kaasatud asutuste ning isikute arvamused koos Maanteeameti otsustega on esitatud korralduse lisas 3, arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 kohaselt projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 toodud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks EhS § 26 lg 1 ja 2, § 99 lg 1 ja 2 ning majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 7 p 2, § 13 ja § 14 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 10, § 9, § 11 lg-d 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lg 1¹ p 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 ning kuna asjaomastel asutusel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab: 1. Anda riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (lisa 2) toodud põhjendustel. Juhul kui järgitakse käesoleva korraldusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse mõju vältimiseks tuleb rakendada projektlahenduse koostamisel järgmiseid keskkonnameetmeid: 2.1. Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 7 ja 8 projekteerimistingimuste ning ehitusloa andmiseks küsida nõusolekut Keskkonnaametilt. 2.2. Kuna tegevus leiab aset kinnismälestisel, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 52 taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba. 2.3. Vältida projekti piirkonnas paiknevate pärandkultuuriobjektide (nt Vohnja mõisa juures oleva tamme) likvideerimist ja kahjustamist. 2.4. Juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus teostatakse ka lõigul paiknevate sildade rekonstrueerimine, tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb veekeskkonnariskiga tegevus 3 registreerida muuhulgas tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul. 2.5. Projektis ja ehitusloa andmisel arvestada eelhinnangu ptk-s 6 toodud keskkonnameetmetega ehitustegevuseks. 3. KMH algatamata jätmise ja projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada menetlusse kaasatud asutustele, isikutele ja kinnistutega piirnevatele kinnistuomanikele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused Lisa 2. Keskkonnamõjude eelhinnang Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Lisa 1. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine Ehitustegevuse liigi täpsustus Avalikult kasutatava tee (riigitee) ümberehitamine Projekteerimistingimuste andja Asutus: Maanteeamet Asutuse registrikood: 70001490 Ametniku nimi: Andres Urm Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja Taotluse andmed Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Alus: Teehoiukava Taotlust ei esitata haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel - huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 katastriüksus 17152 Vohnja-Kadrina tee (katastritunnus 27302:001:1890) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Vohnja külas (vt lisa 1, asukohaskeem). Projekteerimistingimustes on esitatud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 1. Projekti eesmärk Riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas, liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. 2. Olemasolev olukord 2.1. Riigiteega külgneval kinnistul asub Vohnja mõisa peahoones Vohnja Lasteaed-Algkool. 2.2. Riigitee 17152 ühendab Kadrina alevikku ja tugimaanteed 24 Tapa-Loobu ning kasutatakse otseteena Tallinn-Narva maanteele. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a teeregistri andmetel 477 a/ööp, millest 4% moodustab raskeliiklus. 2.3. Teelõigul kehtib kiiruspiirang 30 km/h, kuid liikluskeskkond ei vasta kehtestatud piirangule. Maanteeameti tellimusel teostati teelõigul 07.-12.08.2019. a sõidukiiruse mõõtmised, mille andmetel on Kadrina suunal liikujate keskmine kiirus 37 km/h ja v85 - 48 km/h. Tugimaantee 24 suunal mõõdeti keskmiseks sõidukiiruseks 38 km/h ja v85 - 50 km/h. 2.4. Vohnja bussipeatus paikneb riigiteel 17152 km 2,797 vasakul ja ca km 2,80 paremal pool. Parempoolne peatus on tähistamata, mõlemad peatused on halvas seisukorras. Bussikasutajad on peamiselt koolilapsed. 2.5. Teelõigul asuvad km 2,833 Vohnja 2 sild (nr 183) üle Vohnja oja ja km 2,975 Vohnja 1 sild (nr 184) üle Vohnja tiikide. Sillad on renoveeritud 2009. aastal. 2.6. Projektalal asuvad kinnismälestised nr 15692 Vohnja mõisa peahoone ja nr 15693 Vohnja mõisa park ning muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (KPO väline tunnus 15693). Vohnja mõisa park on kantud Keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse kaitsealana nr KLO1200329. Projektalale ulatuvad Vohnja oja ja tiikide ranna ja kalda ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevööndid. Piirangud on käsitletud lisas 3, keskkonnamõjude eelhinnang. 2.7. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav 3.2.2. Piirkiirus – 30 km/h 3.2.3. Sõiduraja laius – 2,75 m, kindlustatud peenar 0,25 m. Sõiduradade laiuse täpsustamisel ja riigitee liikluskorralduse kavandamisel lähtuda kehtivast „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. 3.3. Projekteerida Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas riigiteele liikluse rahustamise meetmed (künnis, piire, liiklusaar, vms) teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h kinnipidamiseks. Põhimõtteline lahendus on esitatud eskiisjoonisel (lisa 2), projektlahendus täpsustub projekteerimise käigus. 3.4. Lahendada Vohnja kooli kinnistul (kü tunnusega 27302:001:0038) asuvate parklate maanteest eraldamine ja parklate mahasõidud. Arvestada parklat kasutava 42-kohalise koolibussi pöördetrajektooriga. 3.5. Näha ette Vohnja mõisa peauksest maanteele juurdepääsu sulgemine piirdega (nn puitpiirde, kummipiirde ja -postide või muu liikluskorraldusvahendiga). 3.6. Lahendada jalakäijate liikumine ja jalgteede sõiduteest eraldamine. Näha ette olemasolevate jalgteede osaline ümberehitamine teede ja platsidega kõrguslikuks ja plaaniliseks kokku viimiseks. 3.7. Vohnja vasakpoolne bussipeatus korrastada olemasolevates mahtudes. Võimalusel projekteerida parempoolne bussipeatus uude asukohta. Bussipeatustesse ootekoda ei kavandata. 3.8. Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. 3.9. Projekteeritud rajatised peavad olema mehhaniseeritult hooldatavad ja taluma kloriididega libedusetõrjet. 3.10. Projekti koostamisel arvestada muinsuskaitse eritingimustega (lisa 3). 3.11. Selgitada välja ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajalik teemaa. Riigitee aluse maa laiendamise vajadusel koostada võõrandamise protsessi läbiviimiseks krundijaotuskava. 4. Uurimistööd 4.1. Geodeetilised uurimustööd. 4.2. Geotehnilised uurimustööd. 4.3. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad planeeringud 2 ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel. 4.4. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel. 5. Keskkonnamõjud Maanteeameti tellimusel on koostatud riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003456, korralduse lisa 3). Projektlaheduse koostamisel ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelhinnangu ptk-s 6 toodud järelduste ja keskkonnameetmetega. 6. Projekti koostamise üldised nõuded 6.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“. 6.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 6.3. Käsitleda projektis kõik riigitee ohutuse taseme tõstmiseks vajalikud ehitustööd. 6.4. Projekti koostamisel arvestada Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 3 esitatud Maanteeameti otsustega. 6.5. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 6.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest on saada. Lisad: Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem Lisa 2. Eskiis Lisa 3. Muinsuskaitse eritingimused Koostas: Marge Kelgo, Maanteeamet, [email protected] 3 Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem 4 Lisa 2. Eskiis 5 Lisa 3. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel I. Arvamused Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Maanteeameti selgitus ja otsus nr 1. Kadrina Vallavalitsus * ** 2. MTÜ Põhja-Eesti * ** Ühistranspordikeskus 3. Vohnja kool * ** (27302:001:0038) kinnisasja omanik 4. Poe (27202:001:0034) Kiri 25.11.2019. a Selgitus: kinnisasja omanik ja „Arutanud seda teemat kogukonnas on meie arvamused järgmised Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 Vohnja küla kogukonna sõltuvalt kohapealsest olust. ümberehituse projekti eesmärgiks on esindaja Et saavutada liiklusteadete vahenditega juba piiratud ohutut kiirust, liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja millest kahjuks kinni ei peeta. Siis on vaja teostada seda muude Lasteaed-Algkooli piirkonnas, liikluse vahenditega. rahustamise meetmete rakendamine ning Kogukonna ettepanek on fikseeritud eelmises kirjas aga lisan siia uuesti jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. (Lisa 1) ning kaardi (Lisa 2): 1. Vohnjasse sissesõidule enne lautasid (sinna on ette nähtud Objekt on esitatud Lääne-Viru liikluskomisjoni detailplaneeringuga ringtee) tekitada ohutussaar kiiruse poolt seoses Vohnja mõisa esisel riigiteel vähendamiseks. Seni on juhtunud ka nii, et suured autod on kiiruspiirangust mitte kinni pidamisega. sunnitud Vohnjasse sisenemisel suure kiiruse tõttu põikama Projekti eesmärgi täitmiseks optimaalne kõrvale puude alleest paremale parkla kaudu, kuna vastu tuli teine lahendus selgub projekti koostamise ja veok ja kiirus oli suur. liiklusohutuse auditeerimise käigus. 2. Sildadest mõisa poole ehitada künnised. Projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada 3. Vohnjast väljasõidul Männi tee otsa ehitada ohutussaar. keskkonna- ja muinsuskaitseliste 4. Bussipeatuste asukohad on pakutud välja kogukonna kirjas ning kitsendustega. seda tasub läbi arutada. 5. Jalgtee sõiduteest eraldamise pikendamist Kadrina poolses osas Mõisa peahoone esise ala ja riigitee vahele on positiivne, lahendada muidugi ka talihooldus. kavandatakse piirde paigaldamist, et vältida 6. Lahendada ohutusküsimus seoses liikumisega tulevasel laste juhuslikku teele sattumist ning muuta spordiplatsile. liikluskeskkond ka visuaalselt vastavaks 7. Käesoleval hetkel käib spordiplatsi ehitus Vohnja spordiplatile piirkiirusele 30 km/h. Piirde paigaldamiseks on (kinnistu 27302:001:0123). Sellest tulenevalt suureneb jalakäijate nõusoleku andnud Muinsuskaitseamet ja liikumine veelgi jõest Kadrina pool üle tee mis jääb ka Kadrina Kadrina Vallavalitsus. Piirde lahendus selgub poolt tulijatele künka varju. projekteerimise käigus. Piirde ehitamine mõisa ette ei vähenda antud piirkonnas kiirust, mis on Palume arvestada, et Vohnja spordiplatsi hetkel probleemiks. Kogukond kasutab mõisa teepoolset ust üritusel kinnistu jääb väljaspoole projektala ning kasutatavate abivahendite transpordiks ning taskut auto liiklusvoolust arendustegevusega seotud liiklusohutuse välja viimiseks. Ja kuidas see sobib Muinsuskaitse objektiga? Seega võiks küsimuste lahendamine on arendaja ülesanne. selle teema kõrvale jätta. Parkla eraldamine piirdega takistab aga busside manööverdamist kui Otsus: parklas on ka autod, samuti parkla mehhaniseeritud lumest puhastamist, 1. Projekteerimistingimusi ei muuda. sest maanteeamet seda ju tegema ei pea. Samuti on lahendamata Käesolevate projekteerimistingimuste talihoolduse küsimus piirete tagusel kõnniteedel. alusel on võimalik kaaluda erinevaid Mida kujutaks kirjapandud osaline jalgtee ümberehitus?“ projektlahendusi. 2. Projektala ei laiendata. Väljaspool Lisa 1. 05.09.2019 kirja väljavõte: projektala kaalub Maanteeamet „Memos üles seatud kõik punktid on kõik asendustegevused algse mõtte liikluskorralduslike meetmeid lubatud kõrvale juhtimiseks s.o. kuidas takistada inimestel väljapääs teele ja sõidukiirusest kinnipidamiseks. piirata majast sisse ja välja liikumist peauksest, samuti ei saa aru kumb 3. Projekti koostamisel arvestada, et Vohnja vasak ja kumb parem pool kuigi võib aimata, kui lähtepunkti pole küla kogukonnaga tuleb teha koostööd fikseeritud. peale eskiislahenduse valmimist. Lahendusena on ka pakutud mõned variandid aga Vohnja kogukond Kogukonna kontaktisikuks on Jüri pakub omaltpoolt arutamiseks järgmised punktid. Suurkivi. 1. Vohnja mõisa ees on mõlemal pool teed äärekivi. Mõisa pool on 4. Projekti koostamisel arvestada kirjades see nähtav ja puhas. Vastaspoolel aga on äärekivi sodi all peidus, mis on toodud taustinfoga. tegelikult puhastamata. Samas on ka seal äärekivis vahe suure lombi 5. Projekti koostamisel arvestada juures, et liigne vesi saaks ära voolata kui tee äär kuni äärekivini puhtaks 25.11.2019.a. kirjas esitatud arvamustega teha. alljärgnevalt: 2. Hakates tulema Tapa-Loobu tee poolt on detailplaneeringuga ette 1. Ei arvesta. Vohnja sissesõidule nähtud ringtee aga selle asemele pakume eraldussaart, mis asulasse tuleva ohutussaare rajamine ei ole käesoleva teesuuna veidi kõrvale viib ja sellega kiirust vähendab. projekti ülesanne. 3. Mõisa esisele kummalegi poole sildadest sissepoole teha 2. Arvestada osaliselt. Liikluse rahustamise künnised (maanteeameti künnise tüüpjoonis 30km/h) optimaalsed meetmed ja rajatiste paigutus 4. Bussipeatused vastavalt Kadrina suunal mõisa parklasse ja selgitatakse välja projekti koostamise vastassuunal laiendusena mõisa ees või nihutatuna Kadrina poolse silla käigus. poole eraldi taskus (ka valgustus on lahendatav olemasolevate liinide 3. vt punkt 1. pikendamisega). Ka bussidel ei tule talvel nõlvalt liikuma hakata ja 4.Arvestada osaliselt. Bussipeatuste sujuvam liikuma hakata. lahendus selgub projekti koostamise 5. Kadrina suunal parempoolse jalgtee eralduspiirde pikendamine käigus. Riigitee 17152 km 2,797 mõisa poole ca 40 m. vasakpoolse bussipeatuse uude asukohta 6. Kadrina poolse künka peale tee Männi tee otsa eraldussaarega ümberehitamist ei kavandata, kuna mõisa kõrvalpõige kiiruse esmaseks rahustamiseks. peahoone ees maantee laiendamine ei toeta 7. Lisana muidugi sildade kohal asuvate jalgteede puhastamise kiiruse rahustamise eesmärki. teema eriti talvel. 5. Arvestada. Jalgteede edasine hooldus See oleks meie poolt pakutud variant, mida saab edasi arutada ja jõuda tuleb kohaliku omavalitsusega kokku normaalse ja toimiva lahenduseni.“ leppida projekti valmimise järgselt. 6-7. Arvestada osaliselt. Projektala ulatuses Lisa 2 kaart parandada jalakäijate liiklusohutust. 5. Mõisatiigi * ** (27202:001:0318) kinnisasja omanik * - ei ole arvamust avaldanud ** - vastavalt EhS § 31 lg 6, kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. II. Kooskõlastused Jrk Asutus Kooskõlastuse nr ja sisu Maanteeameti selgitus ja otsus nr 1. Keskkonnaamet Keskkonnaamet 25.11.2019 kirjaga nr 6-2/19/18743-2 kooskõlastab Otsus: projekteerimistingimuste andmise ja KMH algatamata jätmise ning seab Projekti koostamisel arvestada tingimused kavandatavate tööde teostamisele, millega tuleb projekteerimisel Keskkonnaameti 25.11.2019 kirjas nr 6- arvestada: 2/19/18743-2 esitatud info ja alljärgnevate „ Keskkonnaameti hinnangul, kuna tegemist on nõrgalt kaitstust põhjaveega tingimustega: 1. Kuna tegemist on nõrgalt kaitstust alaga, tuleb Keskkonnaametile sademevee ärajuhtimiseks esitada vee põhjaveega alaga, tuleb Keskkonnaametile erikasutuse keskkonnaloa taotlus. sademevee ärajuhtimiseks esitada vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus. Hetkel puudub teave, kuidas ja kuhu sademevesi juhitakse ning milline on 2. Projekti koostamisel tuleb arvestada sademeveega suublasse juhitavate saasteainete sisaldus. keskkonnamõju eelhinnangus (korralduse lisas 2) väljatoodud kaitsealusete objektidega, Projekti koostamisel tuleb arvestada eelhinnangus väljatoodud kaitsealusete nendest tulenevate piirangutega ning objektidega, nendest tulenevate piirangutega ning leevendusmeetmetega.„ leevendusmeetmetega. 3. Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 8 ehitusloa nõusolekut Keskkonnaametilt. andmiseks küsida nõusolekut Keskkonnaametilt. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet 25.11.2019 kirjaga nr 5.1-17.6/2903-1 juhib tähelepanu, Otsus: „et projekteerimisel tuleb arvestada ehitismälestistega Vohnja mõisa 1. Projekti koostamisel arvestada peahoone (reg-nr 15692) ja Vohnja mõisa park (reg-nr 15693 ), mis on Muinsuskaitseameti 25.11.2019 kirjas nr 5.1- kultuurimälestisteks tunnistatud kultuuriministri 30.03.1998. a. määrusega 17.6/2903-1 toodud infoga. nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558). 2. Projekteerimistingimusi täiendada punktiga 3.10. „Projekti koostamisel Lähtuda tuleb asjaolust, et peahoone ümbrus on pargi osa, mitte omaette arvestada muinsuskaitse eritingimustega (lisa seisev üksus ning ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud 3).“ ja lisaga 3. „Muinsuskaitse nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega eritingimused“. (muinsuskaitseseadus edaspidi MuKs § 49 lg 2). Muinsuskaitse eritingimused annab amet haldusaktiga ning nende eesmärk on tagada mälestiste ning nende osade säilimine (MuKs § 50 lg 3).“ Lp Pakkuja 27.02.2020 nr 12-1/20/10384-1 Hinnapakkumuse küsimine Maanteeamet teeb teile ettepaneku osaleda riigihankes „Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75- 3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine“ ja esitada hinnapakkumus RHS § 3 alusel. Hanke lühikirjeldus: 1) Riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja mõisa peahoone juures. 2) Liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. 3) Korrastada olemasolev bussipeatus ning võimalusel projekteerida üks uus bussipeatus projektala ulatuses. 4) Projekteerida riigitee projektala piirkonnas liikluse rahustamise meetmed teelõigul kehtivast piirkiirusest kinnipidamiseks. 5) Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 6) Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. Täpsem kirjeldus on tehnilises kirjelduses. Käesolevale kirjale on lisatud: 1) Tehniline kirjeldus; 2) Töövõtulepingu projekt; 3) Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik). Pakkuja peab esitama hinnapakkumuse (Lisa 3. Üleandmis- ja maksegraafik), milles eraldi tuua välja tööosade maksumus. Pakkumuse tegemisel peab Pakkuja arvestama kõikide töödega saavutamaks töö eesmärki. Pakkumuste hindamisel eelistame kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud ja vastavateks tunnistatud pakkumustest madalaima maksumusega pakkumust. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse. Hankija kontrollib edukaks tunnistatud pakkuja maksuvõlgade puudumist pakkumuse esitamise tähtaja seisuga. Hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja sõlmivad lepingu peale maksuvõlgade puudumise kontrollimist, pakkumuse edukaks tunnistamist ja hankija poolt kirjaliku teate väljasaatmist. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Hankija kontaktisik on Maanteeameti ida regiooni teehoiuosakonna projektijuht Külliki Laines (e-post: [email protected]). Hinnapakkumused tuleb esitada hiljemalt 10. märtsil 2020 kell 09.00 digitaalselt allkirjastatult või skaneeritult e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Palmi juhataja ida teehoiu osakond Lisad: Lisa 1. Tehniline kirjeldus Lisa 2. Töövõtulepingu projekt Lisa 3. Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik) Külliki Laines 53853550 [email protected] 2 (2) 1 Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine Tehniline kirjeldus LISA 3 Nõuded töövõtjale 2 1. PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAMISE PLAAN 1.1. Töövõtja peab esitama 7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Tellijale heakskiitmiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani. Kvaliteedi tagamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi projekteerimise ülesannete täitmiseks vajalikke protseduure ja juhiseid ning vastavate tegevuste eest vastutajaid: 1) projekteerimise organisatsiooni skeemid; 2) projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus; 3) kvaliteedi kontrolli insener(id) ja vastutus; 4) kommunikatsioon; 5) dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid; 6) aja- ja finantsjuhtimise protseduurid; 7) aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid; 8) koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid; 9) aruannete kontrollimise kontroll-lehed, vormid, jms.; 10) alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrolli protseduurid. 1.2. Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud. Töövõtja peab kvaliteedi tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla projekteerimise võtmeisik. 1.3. Töövõtja koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete korrektsus tuleb detailselt kontrollida ning allkirjastada kvaliteedi kontrolli inseneri(de) poolt. 1.4. Kui Tellija tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva. 2. PROJEKTI JUHTIMINE 2.1. Tellija organisatsioon 2.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi. 2.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle protokollimise. 2.2. Töövõtja organisatsioon 2.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid). 2.2.2. Töövõtja meeskonda peab olema kaasatud Muinsuskaitseameti pädevustunnistusega maastikuarhitekt. 2.2.3. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest (üks neist määratud projektijuhiks või nimetatud eraldi projektijuht): 1) Projektijuht; 2) Teede projekteerimise eest vastutav isik; 3 2.2.4. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul. 2.2.5. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. 2.2.6. Projektijuht peab: 1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; 2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; 3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega; 4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; 5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; 6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid; 7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; 8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; 9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused; 10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; 11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades 2.2.7. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest. 3. NÕUDED ISIKUTELE 3.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid: 1) Projektijuht; 2) Teede projekteerimise eest vastutav isik. Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3.2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. 3.2. Nõuded isikutele on alljärgnevad: 3.2.1. Projektijuht 4 1) Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimise juhtimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. 2) Projektijuht peab viimase 5 aasta (03/2015-02/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehituseprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projektijuhina järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projektijuhi projektis osalemise aeg. 3.2.2. Teede projekteerimise eest vastutav isik. 1) Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimine-planeerimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koosväljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. 2) Teede projekteerimise eest vastutav isik peab viimase 5 aasta (03/2015-02/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitusprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projekteerijana järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, vastutava isiku projektis osalemise aeg. Tehniline kirjeldus Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 lõigul: 1.1. Riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas; 1.2. Liikluse rahustamise meetmete rakendamine; 1.3. Jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine. 2. Olemasolev olukord 2.1. Riigiteega külgneval kinnistul asub Vohnja mõisa peahoones Vohnja Lasteaed-Algkool. 2.2. Riigitee 17152 ühendab Kadrina alevikku ja tugimaanteed 24 Tapa-Loobu ning kasutatakse otseteena Tallinn-Narva maanteele. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a teeregistri andmetel 477 a/ööp, millest 4% moodustab raskeliiklus. 2.3. Teelõigul kehtib kiiruspiirang 30 km/h, kuid liikluskeskkond ei vasta kehtestatud piirangule. Maanteeameti tellimusel teostati teelõigul 07-12.08.2019. a sõidukiiruse mõõtmised, mille andmetel on Kadrina suunal liikujate keskmine kiirus 37 km/h ja v85 - 48 km/h. Tugimaantee nr 24 suunal mõõdeti keskmiseks sõidukiiruseks 38 km/h ja v85 - 50 km/h. 2.4. Vohnja bussipeatus paikneb riigiteel 17152 km 2,797 vasakul ja ca km 2,80 paremal pool. Parempoolne peatus on tähistamata, mõlemad peatused on halvas seisukorras. Bussikasutajad on peamiselt koolilapsed. 2.5. Teelõigul asuvad km 2,833 Vohnja 2 sild (nr 183) üle Vohnja oja ja km 2,975 Vohnja 1 sild (nr 184) üle Vohnja tiikide. Sillad on renoveeritud 2009. aastal. 2.6. Projektalal asuvad kinnismälestised nr 15692 Vohnja mõisa peahoone ja nr 15693 Vohnja mõisa park ning muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (KPO väline tunnus 15693). Vohnja mõisa park on kantud Keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse kaitsealana nr KLO1200329. Projektalale ulatuvad Vohnja oja ja tiikide ranna ja kalda ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevööndid. 2.7. Lähtuda kehtestatud projekteerimistingimustest (Lisa 1). 2.8. Põhiprojekti koostamise käigus arvestada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti eritingimustega ning kooskõlastustega, mis on käesoleva dokumendi Lisa 1 lisades. 2.9. Lisaks tuleb arvestada Hendrikson & Ko keskkonnamõjude eelhinnangu tööga nr 19003456 „Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekt“, mis on käesoleva dokumendi Lisa 1 lisades. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.2.2. Piirkiirus – 30 km/h; 3.2.3. Sõiduraja laius – 2,75 m, kindlustatud peenar 0,25 m. Sõiduradade laiuse täpsustamisel ja riigitee liikluskorralduse kavandamisel lähtuda kehtivast „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. 3.3. Projekteerida riigitee projektala piirkonnas liikluse rahustamise meetmed (künnis, piire, liiklusaar, vms) teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h kinnipidamiseks. Põhimõtteline lahendus on esitatud projekteerimistingimuste eskiisil, projektlahendus täpsustada projekteerimise käigus. Projekteerija peab koostama Tellijale vähemalt kolm erinevat lahendus projekti eesmärgi saavutamiseks. Lõplik projektlahendus valitakse välja koostöös Tellijaga. 3.4. Lahendada Vohnja kooli kinnistul (KÜ tunnusega 27302:001:0038) asuvate parklate riigiteest eraldamine ja parklate mahasõidud. Arvestada parklat kasutava 42-kohalise koolibussi pöördetrajektooriga ning kooli teenindava prügiveoauto ja muu teenindava sõiduki juurdepääsuga. 3.5. Näha ette Vohnja mõisa peauksest juurdepääsu sulgemine riigiteele piirde (nn puitpiirde, kummipiirde ja/või -postide või muu liikluskorraldusvahendi) abil. 3.6. Lahendada jalakäijate liikumine ja jalgteede sõiduteest eraldamine. Näha ette olemasolevate jalgteede osaline ümberehitamine teede ja platsidega kõrguslikuks ja plaaniliseks kokku viimiseks. 3.7. Vohnja vasakpoolne bussipeatus korrastada olemasolevates mahtudes. Võimalusel projekteerida parempoolne bussipeatus projektiala ulatuses uude asukohta. Bussipeatustesse ootekodasid ei kavandata. 3.8. Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. 3.9. Projekteeritud rajatised peavad olema hooldatavad mehhaniseeritult ja taluma kloriididega libedusetõrjet. 3.10. Selgitada välja ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajalik teemaa. Riigitee aluse maa laiendamise vajadusel koostada võõrandamise protsessi läbiviimiseks krundijaotuskava. 3.11. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.12. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Uurimistööd 4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale põhiprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale põhiprojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule). 4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 4.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 4.3.4. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Taotleda Maa-ametilt korrigeeritud piiridega aluskaart. Koostada piiriandmete aruanne. 4.3.5. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.3.6. Teelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 4.3.7. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 4.3.8. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.3.9. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 60 m laiuselt (30 m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest) ning vähemalt 50 m enne projektala algust (km 2,70- 3,05). 4.3.10. Kaevude olemasolu korral esitada nende kohta kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 4.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 4.3.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.3.13. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks. 4.3.14. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega ja kohaliku omavalitsusega. 4.3.15. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.3.16. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 4.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab riigitee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 4.4.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.5.1. Selgitada antud teelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.5.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.5.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.6. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada põhiprojekti realiseerimist ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Krundijaotuskava 5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 5.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 5.3. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 6. Põhiprojekti osad 6.1. Koostada riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 6.2. Vajadusel tehnovõrkude eelprojektid. 6.3. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 6.4. Vajadusel krundijaotuskava. 6.5. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 7. Projektide koostamise üldised nõuded 7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 7.2. Koostada teelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav riigitee, jalgtee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 7.4. Koostada teelõigu asendiplaan koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 7.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. 7.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 7.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 7.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 7.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 7.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 7.11. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 7.12. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 7.13. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 7.14. Projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 7.15. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 7.16. Koostada töömahuloend (kululoend). 7.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua riigitee, jalgtee, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. 7.18. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 7.18.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 7.18.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 7.18.3. 3D mudelis tuleb koostada nii põhiprojekt. 8. Bussipeatused 8.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 8.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 9. Liikluskorraldusvahendid 9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering, põrkepiirded jms). 9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 9.4. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 10. Tehnovõrkude ümbertõstmine 10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 10.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 11. Haljastus ja hooldus 11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Riigiteede haljastustööde juhis“ ja “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukoht täpsustatakse. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 12.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalik omavalitsus või küla kogukond soovivad, siis kaastakse nad korralistele koosolekutele. 12.3. Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata. 12.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 12.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 12.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. 12.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 12.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 12.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 13. Vormistusnõuded 13.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 13.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 13.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 13.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 13.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 13.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 13.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 13.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 13.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Lisa 1. 27.01.2020. a korraldusega nr 1-3/20/012 kinnitatud projekteerimistingimused ja selle lisad. 2. Lisa 2. Nõuded töövõtjale. 3. Lisa 3. Projekteeritava lõigu asukoht. Lisa 3. Projekteeritava lõigu asukoht Koostas: Külliki Laines, Maanteeamet, [email protected] TÄITMISTAGATISE VORM GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ 1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. 2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: (a) Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; (b) Garandilt taotletava väljamakse summa. 4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. 5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. 6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. 7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. 8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad: PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ……… ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.1.4. Lisa 4 – Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik. 2.1.5. Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm. 2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke tulemusena. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist. 3.2. Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt. 3.3. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava maantee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist. 3.4. Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.5. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 10 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 10 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.6. Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 20 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 20 päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.7. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi; 4.1.4. nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult; 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule; 4.2.3. anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla Poolte kontaktisikud. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu; 4.3.3. nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest, vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevuse teade teede projekteerimiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; 4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; 4.4.4. vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki Tööle omase kõrge kvaliteediga; 4.4.5. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt kord kuus asukohaga Vallikraavi 2, Rakvere. Töökoosolekul peavad kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul arvates Lepingu sõlmimisest; 4.4.6. saata Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teade 5 tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga; 4.4.7. koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks Tellija esindajale; 4.4.8. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.4.9. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda; 4.4.10. kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgida eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi (eel) projekti koostamise nõuetega; 4.4.11. koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel, kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi; 4.4.12. anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt; 4.4.13. mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud nõuetele; 4.4.14. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles; 4.4.15. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13¹ ja § 13² nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5. Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 10% protsenti Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa Vastuvõtmisakti alusel koostatud arve 20 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) saamist vastavalt Lepingu lisas 4 sätestatud tingimustele. 6.4. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. 7. Tagatised ja Töövõtugarantii 7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50 % võrra pärast kogu Töö vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks. 7.2. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele. 7.3. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta. 7.4. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul, lähtuvalt puuduse olemusest. Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul, parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise. 7.5. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit. 8. Poolte vastutus 8.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 8.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 8.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 8.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 8.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 8.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (shkohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 8.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 8.8. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele: 8.8.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; 8.8.2. kindlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga. 8.8.3. kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiperioodi lõppemiseni; 8.8.4. kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. 8.9. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia. 9. Poolte kontaktisikud 9.1. Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) ning nende kontaktandmed on toodud Töövõtja poolt esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1. 9.2. Tellija kontaktisik (projektijuht): Küliki Laines, tel +372 5385 3550; e-post [email protected] 10. Lepingu kehtivus 10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 11. Teated 11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 12. Isikuandmete töötlemine 12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: isikuandmete õigusaktid). 12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 12.3. Lepingu alusel töödeldakse Tööga seotud puudutatud isikute isikuandmeid. 12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada Tööga seotud tegevustest puudutatud isikuid. 12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 13. Muud tingimused 13.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 13.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 13.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 13.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 14. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel