Muinsuskaitse eritingimused
Muinsuskaitse eritingimuste andja:
Asutus: Muinsuskaitseamet
Asutuse registrikood: 70000958
Ametniku nimi: Raili Uustalu, Reelika Niit
Väljastamise kuupäev: 13.01.2020
Haldusakti nr: 1.1-7/22-2
Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed:
Taotluse number: 339
Taotluse esitamise kuupäev: 06.12.2019
Taotleja: Maanteeamet
Mälestise reg-nr: 15693
Mälestise nimi: Vohnja mõisa park
Muinsuskaitse eritingimuste
taotlemise eesmärk: Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75 – 3,00 ümberehituse
põhiprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on riigitee
liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli
piirkonnas, liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning
jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine.
Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:
1. Muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4;
2. Paikvaatlus 13.12.2019;
3. Muinsuskaitse eritingimused. Vohnja mõisa peahoone, reg. 15692; park 15693
(kooskõlastuse nr 5028; 07.08.2006). Koostaja Movek Grupp OÜ;
4. Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 asuvate Vohnja 1 ja Vohnja 2 sildade koos
pealesõitudega ümberehitamiseks-restaureerimiseks muinsukaitse eritingimused
(kooskõlastuse nr 10364; 12.11.2008). Koostaja Niina Mäger;
5. Vohnja-Kadrina km 2,986 asuva Vohnja 1 ja km 2,850 asuva Vohnja 2 sildade remondi
projekti uuringute aruanne (kooskõlastuse nr 10365; 12.11.2008). Koostaja N. Sosnina;
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
6. Vohnja-Kadrina mnt nr 17152 km 2,986 Vohnja 1 asuva ja km 2,850 asuva Vohnja 2
sildade koos pealesõitudega ümberehitamise-restaureerimise projekt (kooskõlastuse nr
10450; 25.11. 2008). Koostaja OÜ Tilts Eesti filiaal;
7. Vohnja mõisa pargialale jäävate sildade ümberehituse-restaureerimise
muinsuskaitselise järelevalve aruanne (kooskõlastuse nr 13644; 21.05.2010). Koostaja
Sajas Projekt OÜ.
Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused:
Mõisasüdamiku lühike ajalooline ülevaade
Andmeid Vohnja mõisa kohta on alates 1504. aastat. Väheldane klassitsistlik mõisaansambel
asub Loobu jõe ülemjooksul. Tänaseni säilinud peahoone rajati 19. sajandi lõpul. Mõisahäärber
on pikk ühekorruseline hilisklassitsistlik kivihoone, mille keskel, nii esi- kui ka tagafassaadil,
on kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga pealeehitis ning tiibadel sümmeetriliselt kitsamad
astmikfrontooniga külgrisaliidid. Kõrvalhooned on säilinud vaid osaliselt. Mõisapark on
vabaplaneeringuline ning selle peakujundiks on nii peahoone ees kui ka taga asuvad paistiigid,
mis on omavahel ühendatud kanalitega.1
Mõisasüdamikku läbiv peamine tee on olnud 19. sajandil peahoone ees sirgjooneline (vt Lisa,
joonis 2), millega on esiväljakul omakorda ühendatud kaarjas tee. Ajaloolistele kaartidele
tuginedes on võimalik näha, et peamise tee servajoone märgatav kaardumine hoonest
kaugemale on toimunud 1990. aastatel, mil mh lisandusid murualad hoone ja tee vahele.
Pargi ruumiline ülesehitus ja selle säilinud väärtused
Vabakujunduslikus stiilis rajatud 10,8 hektari suurune mõisapark, mille peamiseks väärtuseks
on looduslik veekogu (paisutatud Vohnja mõisa viinavabriku juures) ja maastikus loetav pargi
ruumiline ülesehitus. Klassitsistlikus stiilis peahoone paikneb veekogu keskel oleval
saarekujulisel alal, kus hoone esi- ja tagakülgedelt on vaated orienteeritud tiikidele. Suurem osa
pargis paiknevast veekogust jääb peahoone ette teisele poole riigiteed (nr 17152).
Vohnja mõisa peahoone puhul tuleb põhitähelepanu pöörata välisarhitektuuri väärtustamisele
ja hoone fassaadide vaadeldavusele. Hoone esifassaad on liigendatud külgrisaliitidega, millel
karniisi kohal atika. Viimane on krohviäärisega ja lamedate nelinurksete petikutega. Fassaadi
1
Eesti arhitektuur 3. Tallinn „Valgus“ 1997. Lk 163 – 164
keskel on kitsas eenduv sammasportikus. Selle kohal on olnud rõdu. Portikuse ühtlase vahedega
asetatud neli toskaana sammast on hästi proportsioneeritud. Portikusest vasakul on terrass, kuhu
avaneb praegune peauks. Hoone põhjapoolsel küljel on kahe sambaga portikus.
Täna on domineeriv pargi peaosa läbiv kaarja servajoonega riigitee (nr 17152), mille ääres
puudub maastikku kaugeleulatuv allee (Loobu suunas on säilinud lühike fragment alleest).
Hoone loodepoolsele otsaküljele on ehitatud asfaltkattega parkimisala.
Väärtused ja säilinud kujundusvõtted ja -elemendid:
1) pargi paiknemine reljeefilt looduskaunis kohas;
2) pargi eripära ja väga oluline kujundav element – vesi;
3) kaugeleulatuvad vaated üle esiväljaku ja paisutatud tiikide;
4) sillad ajaloolistes asukohtades (2010. aastal ümber ehitatud);
5) veekogu kaarjas kaldajoon.
1. Muinsuskaitse eritingimused:
Jalgtee(de) sõiduteest eraldamisel tuleb lähtuda asjaolust, et peahoone ümbrus on pargi osa,
mitte omaette seisev üksus. Selleks, et kavandatav piire haakuks võimalikult hästi
ümbritsevaga, soovitame kaasata Muinsuskaitseameti pädevustunnistusega maastikuarhitekte,
kes aitavad leida sobivaima lahenduse Vohnja mõisa peahoonet ümbritsevale ajaloolise
mõisapargi alale.
1.1. Liikluse rahustamiseks mõeldud künnised, eraldussaared jms projekteerida võimalikult
kaugele ajaloolisest hoonest, soovitavalt sildade (sh parkla) lähedale.
1.2. Liiklusohutuse tagamiseks piirde projekteerimisel pargi esiväljakule on lubatud nihutada
riigitee (nr 17152) kulgemisjoont Vohnja mõisa peahoonest (reg-nr 15692) eemale.
1.3. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et ei juhita täiendavat sademevett ajaloolise peahoone
suunas. Jälgida, et projekteeritavad uued (tee)rajatised ei hakka takistama hoone ümbruses
sademevete eemale juhtimist vundamendist ja vihmaveetorudest.
1.4. Vajadusel on lubatud likvideerida murualad hoone ja maantee vaheliselt alal täies mahus.
Soovitame piirde paigaldamist (sillutis)kattega alale.
1.5. Liiklusohutuse tõstmiseks projekteeritav piire vajab erilahendust Vohnja Lasteaed-
Algkooli hoone esisel alal ja esiväljakul. Otseliikumise sulgemine hoone peatrepilt
maanteele tuleb lahendada kooskõlas ajaloolise hoone arhitektuuri ja viimistlusega:
1.5.1. liigendatud selgelt eristuvate postidega, näiteks graniit- või betoonpostid (vahel ketid
vms jäigem materjal);
1.5.2. lihtne metall- või sepispiire, näiteks sildade piire lihtsustatud kujul;
1.5.3. lubatud on kasutada puidu- (v.a postid) ja kummimaterjali kombineeritult teiste
materjalide nii, et see ei hakka vaadetes häirima;
1.5.4. üldine kõrgus kuni 1,2 meetrit, mitte kõrgem kui hoone sokli kõrgus;
1.5.5. värvus hallides toonides sarnaselt hoone sokliga (erisus tagada kas heleduse või
tumedusega);
1.6. Jalgteede, platside ja liiklussaarte eristamiseks asfaltkattega pinnast on lubatud kasutada
betoon- ja graniitkive, mis sobivad kokku hoone viimistlusega (näiteks halli ja/või musta
värvi ruudukujulised kivid).
1.7. Näha ette meetmed peahoone ümbruses töötamiseks, millega minimaliseeritakse risk
kahjustada teeäärset ajaloolist hoonet (raskete masinate, seadmete, mehhanismidega
töötamisel tekkiv vibratsioon võib põhjustada hoone kandetarindeis mehaanilise
võnkumise tõttu pragusid ja krohvikihtide irdumist).
2. Üldised tingimused
2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks põhiprojekti
staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Soovitame kaasata Muinsuskaitseameti pädevustunnistusega
maastikuarhitekte, kes aitavad leida sobivaima lahenduse Vohnja mõisa peahoonet
ümbritsevale ajaloolise mõisapargi alale.
2.2. Ehitustööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist
järelevalvet võib teostada pädev isik, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu
muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2).
2.3. Enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg
1). Vorm: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load
2.4. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja
selle kaitsevööndi ala. Leidja on sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (§ 31 lg 1, § 60).
Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine
Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,
esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).
Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet
võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS §
51 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
Reelika Niit
eritingimuste peaspetsialist
Lisa – Asendiplaan, väljavõtted ajaloolistest plaanidest ning fotod olemasolevast seisukorrast
Lisa – Asendiplaan, väljavõtted ajaloolistest plaanidest ning fotod
olemasolevast seisukorrast
Asendiplaan. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.
Teedevõrk ja selle muutumine omaaegses Vohnja mõisasüdamikus tänapäevani
Allikas: RAKA. Vohnja mõis (Fondal; Kadrina khl) 3724-4-1821=Dau, Theodor, 1891, 1:4200
Joonis 1. Väljavõte plaanist Vohnja mõisasüdamik aastast 18911
1
Muinsuskaitse eritingimused Vohnja-Kadrina maantee nr 17152 asuvate Vohnja 1 ja Vohnja 2 sildade koos
pealesõitudega ümberehitamiseks-restaureerimiseks (2008), lk 8.
Allikas: Maa-ameti kaardiserver (vaadatud 12.12.2019)
Joonis 2. Omaaegses mõisasüdamikus on peamine tee paralleelne peahoonega (väljavõte 1897.
a plaanist)
Joonis 3. Säilinud on peamise tee sirgjooneline servajoon peahoone ees (väljavõte 1935. a
plaanist)
Joonis 4. Säilinud on paisutatud veekogu kujund peahoone ümbruses ning peale on märgitud
liikumissuuna siht peahoone eest mööda (väljavõte 1938. a plaanist)
Joonis 5. Loetav on veel peamise tee sirgjooneline kulgemine kahe Vohnja mõisa silla vahelisel
alal (väljavõte 1984. a plaanist)
Joonis 6. Märgatav on peamise tee kaarjas servajoon peahoone esisel alal (väljavõte 1999. a
plaanist)
Joonis 7. Riigitee nr 17152 kulgemine peahoone esisel alal tänasel päeval
Fotod 13.12.2019, Raili Uustalu
Foto 1. Riigitee (nr 17152) paiknemine Vohnja mõisa peahoone suhtes. Vaade Kadrina suunas.
Foto 2. Riigitee (nr 17152) paiknemine Vohnja mõisa peahoone suhtes. Vaade Loobu suunas.
Foto 3. Vaade peahoone esiküljele üle esiväljaku. Hoone sokli kõrguseks on mõõdetud
mõõdulindiga u 1,0 m (fotol hoone parema nurga juures).
Foto 4. Kitsa jalgtee paiknemine peahoone ja riigitee (nr 17152) vahelisel murualal. Maapinda
on tõstetud ning see on kaldega peahoone suunas. Sõidutee äärekivi kõrgus platsi katte pinnalt
u 13 cm.
Foto 5. Puidu kasutamine piirde ehitamisel ning selle katmine metalliga ei jää esteetiline
ajaloolise peahoone ees. Pikemas perspektiivis pole see ka toimiv lahendus puidu mädanemise
tõttu.
Foto 6. Vaade hoone trepilt üle riigitee esiväljakule ja sealsele veekogule. Maksimaalselt 1,2 m
kõrguse piirde kasutamisel kaugvaade säilib nii trepilt kui ka hoone akendest.
Versioon 11.11.2019 /// TÖÖ NR 19003456
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-
3,00 ümberehituse projekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 19003456 Tartu-Tallinn 2019
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 2
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ................................................................. 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ................................................................... 7
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 9
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE
15
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 15
5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 16
5.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 17
5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 17
5.5. Müra ............................................................................................................................ 18
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 19
5.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 19
5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 19
5.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ......................................................................... 20
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 3
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 17152 Vohnja -Kadrina km
2,75-3,00 ümberehituse projektile. Projekteeritav lõik asub Lääne-Viru maakonnas
Kadrina vallas Vohnja külas (vt joonis 1.1).
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud
projekteerimistingimuste eelnõu. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule o n
projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed -algkooli
piirkonnas, liikluse rahustamismeetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate
sõiduteest eraldamine.
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Jä rvekülg
juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul (Hendrikson &
Ko OÜ) 28.10.2019.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju
omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Maanteeameti poolt väljastatud
projekteerimistingimuste eelnõu Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 4
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusl oa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud,
et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldat avalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute
hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vaba riigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 5
keskkonnamõjude eelhinnang
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral
asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude
tegevuste korral:
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,
p 10) ning VV määruse nr 224 §15 p 8 kohase tegevusega (kavandatav tegevus toimub
kaitsealusel alal). Projektlahendust ei ole veel koostatud, aga kavandatava tegevuse
eesmärki arvestades võib olla tegemist ka määruse §13 p 8 kohase tegevusega (näiteks
nähakse ette jalgteede osalist ümberehitamist teede ja platsidega kõrguslikuks ja
plaaniliseks kokku viimiseks, mis võib ulatuda väljapoole teepeenart).
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
vajalike lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja hei teid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud nõuetest;
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 6
keskkonnamõjude eelhinnang
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud
eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes
kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu
täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist
peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee 17152 Vohnja -Kadrina km
2,75-3,00 ümberehituse projektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada
tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3
https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 7
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks liiklusohutuse
taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-algkooli piirkonnas, liikluse rahustamismeetmete
rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine.
Projektiga nähakse ette järgnevad tegevused:
◼ Vohnja Lasteaed-algkooli piirkonnas riigiteele liikluse rahustamise meetmete
(künnis, piire, liiklusaar, vms) rajamine, teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h
kinnipidamiseks.
◼ Vohnja kooli kinnistul (kü tunnusega 27302:001:0038) asuvate parklate
maanteest eraldamine ja parklate mahasõitude projekteerimine, arvestades
parklat kasutava 42-kohalise koolibussi pöördetrajektooriga.
◼ Vohnja mõisa peauksest maanteele juurdepääsu sulgemine piirdega (nn
puitpiirde, kummipiirde ja -postide või muu liikluskorraldusvahendiga ).
◼ Lahendatakse jalakäijate liikumine ja jalgteede sõiduteest eraldamine
(vt olemasolevat olukorda joonisel 3.2). Nähakse ette olemasolevate jalgteede
osaline ümberehitamine teede ja platsidega kõrguslikuks ja plaaniliseks kokku
viimiseks.
◼ Vohnja vasakpoolne bussipeatus korrastatakse olemasolevates mahtudes ning
võimalusel projekteeritakse parempoolne bussipeatus uude asukohta.
Bussipeatustesse ootekoda ei kavandata.
◼ Lahendatakse projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise
ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast
loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille
energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee -ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 8
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.1 Projektiga kavandatavad tegevused. Maanteeameti poolt väljastatud
projekteerimistingimuste eelnõu Lisa 2. Eskiis
Joonis 3.2 Vaade Vohnja mõisa peahoone ees olevale jalgteele. Allikas:
Hendrikson & Ko, 28.10.2019
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 9
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Kavandatav tegevus asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Vohnja külas (vt joonis
1.1, ptk 1). T17152 ühendab Kadrina alevikku ja tugimaanteed 24 Tapa -Loobu ning seda
kasutatakse otseteena Tallinn-Narva maanteele. Lõigu aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus oli 2018.a. teeregistri andmetel 477 autot/ööpäevas, millest 4%
moodustab raskeliiklus.
Teelõigul asuvad km 2,833 Vohnja 2 sild (nr 183) ja km 2,975 Vohnja 1 sild (nr 184).
Sillad on renoveeritud 2009. aastal.
Kavandatav tegevus jääb terves ulatuses ka Vohnja mõisa pargi alale (KLO1200329).
Lisaks jääb kavandatav tegevus terves ulatuses II kategooria kaitsealuste nahkhiirte –
põhja-nahkhiire (KLO9124234) ja veelendlase (KLO9124200) leiukohale, mille täpset
asukohta käesolevas keskkonnamõjude eelhinnangus täpsemal t ei esitata 4.
Kavandatav tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala. Lähimad
Natura 2000 võrgustiku alad - Ohepalu loodusala (RAH0000379) ja Ohepalu linnaala
(RAH0000088) jäävad enam kui 2,3 km kaugusele läände.
Kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse ei jää ühtegi vääriselupaika.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb projektiga kavandatav tegevus
täies ulatuses arhitektuurimälestise Vohnja mõisa pargi (registri kood 15693) alale.
Samuti jääb kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse arhitektuurimälestis Vohnja
mõisa peahoone (registri kood 15692, vt joonis 4.3).
Keskkonnaregistri andmetel jäävad projektiga hõlmatava lõigu mõjupiirkonda järgnevad
pärandkultuuri objektid – käigutunnel Vohnja mõisa juurest (märgid säilinud) ja Tamm
Vohnja mõisa juures (hästi või väga hästi säilinud, vt joonis 4. 2).
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 5 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi alusel jääb
kavandatav tegevus väärtusliku maastiku äärealale.
Kavandatav tegevus ristub kahest kohast Vohnja ojaga (VEE1078600 , vt joonis 4.5 ja
4.6), millele on moodustatud veeseadusest tulenevalt 10 m ulatuses kalda
veekaitsevöönd. Projektiga hõlmatava ala lähedusse (umbes 10 m) jäävad Vohnja tiigid
(VEE2004210, VEE2004230, vt joonis 4.7). Tiikidele on looduskaitseseadusest
tulenevalt moodustatud 50 m ulatuses piiranguvöönd ning 25 m ulatuses
ehituskeeluvöönd ning veeseadusest tulenevalt 10 m ulatuses veekaitsevöönd (vt joonis
4. 4).
Maaparandussüsteemide registri alusel ei jää k avandatava tegevuse mõjupiirkonda
ühtegi maaparandussüsteemi.
4
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
5
Kehtestatud riigihalduse 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 10
keskkonnamõjude eelhinnang
Projektiga hõlmatava ala lähedusse ei jää ühtegi puurkaevu. Lähimad puurkaevud
(PRK0003762, PRK0051697 ja PRK0002543) asuvad enam kui 100 m kaugusele (vt
joonis 4.4).
Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4. 8).
2007. aastal kehtestatud Kadrina valla üldplaneeringu 6 „Lähtetingimuste ja kitsenduste
kaardi“ järgi ristub projekteeritava teega Vohnja oja ja tiikide ümbruses kulgev edela-
kirde suunaline rohekoridor. Oluliselt uuemasse Lääne-Viru maakonnaplaneeringusse
(kehtestatud 2019) antud koridori kantud ei ole - maakonnaplaneeringusse kantud lähim
rohekoridor kulgeb teega paralleelselt, ~500m kaugusel teest.
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste alade suhtes.
Aluskaart: Maa-amet 2019
6
Kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuar 2007.a. määrusega nr. 38
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad kultuurimälestised ning
pärandkultuuri objektid. Aluskaart: Maa-amet 2019
Joonis 4.3 Vaade Vohnja mõisa peahoonele. Allikas: Hendrikson & Ko, 28.10.2019
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 12
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019
Joonis 4.5 Vaade Vohnja ojale (Kadrina suunas). Allikas: Hendrikson & Ko, 28.10.2019
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 13
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.6 Vaade Vohnja ojale (mõisa peahoone parkla poolne oja). Allikas: Hendrikson
& Ko, 28.10.2019
Joonis 4.7 Vaade Vohnja tiigile (mõisa peahoone kõrval asuvast parklast). Allikas:
Hendrikson & Ko, 28.10.2019
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 14
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.8 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud musta joonega) põhjavee looduslik
kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 15
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava te gevuse (riigitee 17152
Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte
riigiteel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega,
toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektil on
liiklusohutuse tõstmise läbi inimese tervisele ja heaolule ka soodne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem (st, teeprojektide puhul tavalisem) või mille puhul on võimalik anda
soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on
esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnamini stri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kava ndatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA,
MÕJU MAAKASUTUSELE
Tegemist on olemasoleva lõiguga, mida lähedalasuvate külade elanikud ning õpilased
aktiivselt kasutavad, seega on põhjendatud liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja
Lasteaed-algkooli piirkonnas. Kuna tegevused jäävad olemasoleva tee vahetusse
ümbrusesse ja projektiga ei muudeta oluliselt juurdepääsusid ümbritsevatele
kinnistutele, siis maakasutusele olulist mõju ei kaasne.
Kadrina valla 2007. aastal kehtestatud üldplaneeringus 7 Vohnjat läbivat teelõiku ja
(kerg)liiklemistingimusi sellel detailselt ei käsitleta. Küll aga jääb kavandatav teg evus
Lääne-Viru Maakonnaplaneeringu 8 „Kergliiklusteed ja puhkealad" kaardi alusel
planeeritavale jalgrattamarsruudile. Seletuskirja alusel kohtades, kus asustustihedus
pole suur ja keskused on kaugemal kui 10 km, pole üldjuhul planeeritud eraldiseisvaid
jalg- ja jalgrattateid. Sellistel teelõikudel toimub jalgrattaga ja jalgsi liikumine vastavalt
liiklusseadusele, tee servas või teepeenral. Sellegipoolest võib välja tuua, et
kavandatava tegevusega kaasneb pigem soodne mõju piirkonda planeeritava
jalgrattamarsruudile ning jalgrattur itele, kuna projektiga tõstetakse Vohnja mõisa
läheduses oleva jalgtee turvalisust.
Kadrina valla üldplaneeringu „Lähtetingimuste ja kitsenduste kaardi“ järgi ristub
projekteeritava teega Vohnja oja ja tiikide ümbruses kulgev edela -kirde suunaline
rohekoridor. Aga arvestades, et kavandatav tegevus leiab aset olemasoleva tee ja
7
Kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuar 2007.a. määrusega nr. 38
8
Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 16
keskkonnamõjude eelhinnang
Vohnja mõisa peahoone vahetus ümbruses ning kavandatavate töödega tee asukohta ,
laiust, ega kõrgust olulisel määral ei muudeta , ei ole põhjuist eeldada olulise ebasoodsa
mõju kaasnemist rohevõrgustikule.
Maakonnaplaneeringu „Väärtused, konfliktid, riigikaitse" kaardi alusel jääb kavandatav
tegevus II klassi (maakondliku tähtsusega) väärtusliku maastiku äärealale.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud välja järgnev üldine kasutustingimus
väärtuslike maastike säilimiseks: väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster,
sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt
väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi
põhi- ja tugimaanteed kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee
klassile esitatud normidest.
Kavandatava tegevusega ei kahjustata oluliselt maastikumustrit, sh traditsioonilisi
maastikuelemente, struktuure ja maakasutust (tingimused Vohnja mõisa pargi puude
kaitsmiseks on esitatud ptk 5.2). Projektiga nähakse ette liikluse rahustamist, aga
tegemist on võrdlemisi sirge lõiguga ja ajalooliselt väljakujunenud kurvide õgvendamist
ei kavandata. Tulenevalt projekti olemusest ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa
mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule.
5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Kavandatav tegevus jääb terves ulatuses II kategooria kaitsealuste nahkhiirte – põhja-
nahkhiire (KLO9124234) ja veelendlase (KLO9124200) leiukohale.
Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte
üheks hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust
on vähestest uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist aina
suureneva ohuga, sest teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb 9. Samas jääb
projektiga käsitletav teelõik Vohnja Lasteaed-algkooli vahetusse lähedusse, kus on
kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h. Lisaks ei kavandata projektiga tegevusi, mis
otseselt tooks kaasa liiklustiheduse kasvu või kiiruste suurenemise. Kavandatava
tegevusega soovitakse antud alal liikluse rahustamist ning kehtestatud piirkiirusest
kinnipidamist. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist (pigem võib projekti järgselt liikluse rahustamise läbi kaasneda mõningane
soodne mõju).
Teiseks ohuteguriks nahkhiirtele on liigne valgustatus. Teadaolevalt ei kavandat a aga
projektiga täiendava tänavavalgustuse lisamist. (Juhul, kui kavandataks, tuleks
valgustuse projekteerimisel kindlasti tähelepanu pöörata ala liigse valgustamise
vältimisele.)
Kavandatav tegevus jääb terves ulatuses Vohnja mõisa pargi alale (KLO1200329, vt
joonis 4.1, pt 4). Vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse -
eeskirjale 10 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu,
dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult
väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine
koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Täiendavalt on kaitse-eeskirjade
alusel pargi valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta pargis keelatud : puuvõrade või
9
Keskkonnaamet, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/nahkhiirlaste_tk.pdf
10
https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 17
keskkonnamõjude eelhinnang
põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie, projekteerimistingimuste andmine ning
katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine.
Ehitustööde kõigus tuleb välistada pargi puude kahjustamine. Enne ehitustööde algust
tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratl eda (säilitatavate) puude
kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste
või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse
märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste
haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate
sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse.
Eeltoodud tingimuste järgimisel pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist pargi alale, kuna olemasoleva tee ümberehitamisega eeldatavalt ei
kahjustata pargi terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Aga kuna tegevus toimub siiski
kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse 11 § 14 lg 1 p 8 ehitusloa
andmiseks küsida luba Keskkonnaametilt. (Kaitstava loodusobjekti valitsejana saab
Keskkonnaamet seeläbi vajadusel esitada ka täiendavad tingimused ehitustööde läbi
viimiseks.)
5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatav
tegevus täies ulatuses arhitektuurimälestise Vohnja mõisa pargi (registri kood 15693)
alale. Samuti jääb kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse (vähem kui 10 m
kaugusele) arhitektuurimälestis Vohnja mõisa peahoone (registri kood 15692, vt joonis
4.2, ptk 4). Kuna tegevus leiab aset kinnismälestisel, tuleb vastavalt
muinsuskaitseseaduse § 52 taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba .
Keskkonnaregistri andmetel jäävad projektiga hõlmatava lõigu mõjupiirkonda järgnevad
pärandkultuuri objektid – käigutunnel Vohnja mõisa juurest (märgid säilinud) ja Tamm
Vohnja mõisa juures (hästi või väga hästi säilinud, vt joonis 4. 2, ptk 4). Riigimetsa
Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise
eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust
erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole
seadusandlikult tagatud, objektid pole ots eselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja
hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 12. Samas on esitatud ka põhimõte,
et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et
emotsionaalsel pinnal on religiooni, f olkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele
oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjektide (n Vohnja mõisa juures
oleva tamme) likvideerimist ja kahjustamist.
5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud (PRK0003762, PRK0051697 ja
PRK0002543) asuvad rohkem kui 100 m kaugusel. Tulenevalt projekti olemusest ning
puurkaevude kaugusest ei kaasne projektiga eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju
piirkonna puurkaevudele.
11
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019021
12 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 18
keskkonnamõjude eelhinnang
Teelõigu läheduses asuvad Vohnja tiigid (VEE2004210, VEE2004230, vt joonis 4.4 ja
4.7, ptk 4) ning tee ristub kahest kohast Vohnja ojaga (VEE1078600, vt joonis 4.4, 4.5,
4.6, ptk 4). Projekteerimistingimuste eelnõust ei selgu, kas on vaja ette näha töid oja
ületavatel sildadel (eelnõus on vaid v älja toodud, et lõigul sillad asuvad). Kuna sillad on
renoveeritud 2009. aastal, siis eeldatavast käesoleva projektiga neid muutma ei hakata.
Aga igaks juhuks olgu välja toodud, et juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus
teostatakse ka lõigul paiknevate si ldade rekonstrueerimine, tuleb taotleda
Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Vastavalt veeseaduse
§ 196. lg (2) p 4) tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida muuhulgas tee või
raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehit amisel avalikult kasutataval veekogul või
avalikul veekogul.
Kavandatava tegevusega raames lahendatakse projektala ulatuses sademevete
ärajuhtimine. Kuna liiklussagedus lõigul ei ole suur (2018.a. teeregistri andmetel 477
autot/ööpäevas), pole põhjust eeld ada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee
tulemusena (vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest
15 000 autot ööpäevas) 13 .
Projektiga hõlmatav ala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.8, ptk 4).
Seetõttu on eriti oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse
ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale
kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude
lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette.
Vastavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.
5.5. MÜRA
Projektiga kavandatakse liiklusohutuse taseme tõstmist Vohnja Lasteaed -algkooli
piirkonnas. Teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h kinnipidamiseks rajatakse - künnis,
piire, liiklusaar, vms.
Kavandatava tegevusega ei nihku tee müratundlikele objektidele oluliselt lähemale,
seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju
piirkonna müraolukorrale. Kiiruse piiramise läbi kavandatav tegevus pigem aitab
mürateket vähendada.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tule b mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste ning lasteaed-algkooli lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras.
13 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 19
keskkonnamõjude eelhinnang
5.6. ÕHUKVALITEET
Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis oluliselt suurend aks liiklusest tingitud õhusaastet.
Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Liikluse rahustamise läbi võib
ehitustööde järgselt pigem kaasneda mõningane soodne mõju.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste ja lasteaed-algkooli läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
5.7. VALGUSREOSTUS
Kavandatava tegevusega ei nähta teadaolevalt ette tänavavalgustuse lisamist. (Juhul,
kui nähtaks, oleks oluline vältida ala ülevalgustamist, arvestades ka asjaolu, et
kavandatav tegevus jääb terves ulatuses II kategooria kaitsealuste nahkhiirte
leiukohale, vt ka ptk 5.2.)
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete ja lasteaed-algkooli
läheduses.
5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult tea tud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks
veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteiner id ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana
teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse
ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.9. AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 20
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti puhul pole vastavalt
KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju
esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete
töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmis te asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
◼ Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse
§ 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida luba Keskkonnaametilt. (Kaitstava
loodusobjekti valitsejana saab Keskkonnaamet seeläbi vajadusel esitada ka
täiendavad tingimused ehitustööde läbi viimiseks.)
◼ Kuna tegevus leiab aset kinnismälestisel, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse
§ 52 taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba .
◼ Võimalusel on soovitatav vältida projekti piirkonnas paiknevate
pärandkultuuriobjektide (n Vohnja mõisa juures oleva tamme) likvideerimist ja
kahjustamist.
◼ Juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus teostatakse ka lõigul paiknevate sildade
rekonstrueerimine, tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga
tegevuse registreerimist. Vastavalt veeseaduse § 196. lg (2) p 4) tuleb
veekeskkonnariskiga tegevus registreerida muuhulgas tee või raudtee
koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul või
avalikul veekogul.
Meetmed ehitustegevuseks:
◼ Ehitustööde kõigus tuleb välistada pargi puude kahjustamine. Enne ehitustööde
algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda
(säilitatavate) puude kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida
võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda
kas (latt- või plast-)tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus tuleb
säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui
mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni,
tuleb paigaldada puutüvele kaitse.
◼ Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida projekti piirkonnas
paiknevate pärandkultuuriobjektide (n Vohnja mõisa juures oleva tamme)
kahjustamist.
◼ Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema
korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja
põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod,
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekti 21
keskkonnamõjude eelhinnang
asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m
kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektid e paiknemine
veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist
pinnasesse ja (põhja)vette.
◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste ning lasteaed-algkooli lähedal. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümb ritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab
olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste ja lasteaeg-algkooli
läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse
territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.
◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada.
Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leit avad) tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei
ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks
spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
KORRALDUS
27.01.2020 nr 1-3/20/012
Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152
Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse
põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lg 1 ja § 99 lg 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet
projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00
ümberehituse põhiprojekti koostamiseks.
Projekti eesmärk on riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas,
liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine.
Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal
(katastritunnus 27302:001:1890) Lääne-Viru maakonnas Kadrina valla territooriumil.
Tulenevalt EhS § 31 lg 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
EhS § 31 lg 3 alusel kaasas Maanteeamet pädeva asutusena 15.11.2019 kirjaga nr 15-4/19/53147-
1 projekteerimistingimuste menetlusse menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade
omanikud:
1. Vohnja kool (27302:001:0038);
2. Poe (27202:001:0034);
3. Mõisatiigi (27202:001:0318);
4. Vohnja-Kallukse tee (27302:001:0421).
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1, KeHJS § 11 lg 10 ja looduskaitseseadus § 14 lg 1 p 7 esitas
Maanteeamet 15.11.2019 kirjaga nr 15-4/19/53147-1 projekteerimistingimuste andmise ja KMH
algatamata jätmise eelnõu kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks asutustele, kelle seadusest
tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega:
1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658);
2. Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958).
2
Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet 15.11.2019 kirjaga nr 15-4/19/53126-1
projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või
huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada:
1. Kadrina Vallavalitsus (registrikood: 75007824);
2. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (registrikood: 80213342).
Maanteeamet on viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus
on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi
või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Saabunud asutuste kooskõlastused ja kaasatud asutuste ning isikute arvamused koos Maanteeameti
otsustega on esitatud korralduse lisas 3, arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.
Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu
saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja
pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 kohaselt projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja
poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 toodud
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid.
Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks EhS § 26 lg 1 ja 2, § 99 lg 1 ja 2 ning majandus- ja
taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 7 p 2, § 13 ja § 14 p 3,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 10, § 9,
§ 11 lg-d 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lg 1¹ p 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 p 8 ning kuna asjaomastel asutusel puuduvad käesoleva osas vastuväited,
Maanteeamet otsustab:
1. Anda riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks
projekteerimistingimused vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (lisa 2)
toodud põhjendustel. Juhul kui järgitakse käesoleva korraldusega esitatavaid ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel olulist mõju keskkonnale,
kultuuripärandile ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse mõju vältimiseks tuleb
rakendada projektlahenduse koostamisel järgmiseid keskkonnameetmeid:
2.1. Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1
p 7 ja 8 projekteerimistingimuste ning ehitusloa andmiseks küsida nõusolekut
Keskkonnaametilt.
2.2. Kuna tegevus leiab aset kinnismälestisel, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 52
taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba.
2.3. Vältida projekti piirkonnas paiknevate pärandkultuuriobjektide (nt Vohnja mõisa juures
oleva tamme) likvideerimist ja kahjustamist.
2.4. Juhul, kui tee rekonstrueerimise käigus teostatakse ka lõigul paiknevate sildade
rekonstrueerimine, tuleb taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse
registreerimist. Vastavalt veeseaduse § 196 lg 2 p 4 tuleb veekeskkonnariskiga tegevus
3
registreerida muuhulgas tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel
avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul.
2.5. Projektis ja ehitusloa andmisel arvestada eelhinnangu ptk-s 6 toodud
keskkonnameetmetega ehitustegevuseks.
3. KMH algatamata jätmise ja projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada menetlusse
kaasatud asutustele, isikutele ja kinnistutega piirnevatele kinnistuomanikele ning avaldada
Maanteeameti kodulehel.
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimused
Lisa 2. Keskkonnamõjude eelhinnang
Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 1. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km
2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine
Ehitustegevuse liigi täpsustus
Avalikult kasutatava tee (riigitee) ümberehitamine
Projekteerimistingimuste andja
Asutus: Maanteeamet
Asutuse registrikood: 70001490
Ametniku nimi: Andres Urm
Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja
Taotluse andmed
Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
Alus: Teehoiukava
Taotlust ei esitata haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel - huvitatud osapool ja menetleja on
samad isikud.
Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 katastriüksus 17152 Vohnja-Kadrina tee
(katastritunnus 27302:001:1890) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Vohnja külas (vt
lisa 1, asukohaskeem).
Projekteerimistingimustes on esitatud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest.
Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.
Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused
1. Projekti eesmärk
Riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas, liikluse
rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine.
2. Olemasolev olukord
2.1. Riigiteega külgneval kinnistul asub Vohnja mõisa peahoones Vohnja Lasteaed-Algkool.
2.2. Riigitee 17152 ühendab Kadrina alevikku ja tugimaanteed 24 Tapa-Loobu ning kasutatakse
otseteena Tallinn-Narva maanteele. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on
2018. a teeregistri andmetel 477 a/ööp, millest 4% moodustab raskeliiklus.
2.3. Teelõigul kehtib kiiruspiirang 30 km/h, kuid liikluskeskkond ei vasta kehtestatud
piirangule. Maanteeameti tellimusel teostati teelõigul 07.-12.08.2019. a sõidukiiruse
mõõtmised, mille andmetel on Kadrina suunal liikujate keskmine kiirus 37 km/h ja v85 -
48 km/h. Tugimaantee 24 suunal mõõdeti keskmiseks sõidukiiruseks 38 km/h ja v85 - 50
km/h.
2.4. Vohnja bussipeatus paikneb riigiteel 17152 km 2,797 vasakul ja ca km 2,80 paremal pool.
Parempoolne peatus on tähistamata, mõlemad peatused on halvas seisukorras.
Bussikasutajad on peamiselt koolilapsed.
2.5. Teelõigul asuvad km 2,833 Vohnja 2 sild (nr 183) üle Vohnja oja ja km 2,975 Vohnja 1 sild
(nr 184) üle Vohnja tiikide. Sillad on renoveeritud 2009. aastal.
2.6. Projektalal asuvad kinnismälestised nr 15692 Vohnja mõisa peahoone ja nr 15693 Vohnja
mõisa park ning muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (KPO väline tunnus 15693).
Vohnja mõisa park on kantud Keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse
kaitsealana nr KLO1200329. Projektalale ulatuvad Vohnja oja ja tiikide ranna ja kalda
ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevööndid. Piirangud on käsitletud lisas 3,
keskkonnamõjude eelhinnang.
2.7. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste
kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.2. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav
3.2.2. Piirkiirus – 30 km/h
3.2.3. Sõiduraja laius – 2,75 m, kindlustatud peenar 0,25 m. Sõiduradade laiuse
täpsustamisel ja riigitee liikluskorralduse kavandamisel lähtuda kehtivast „Riigiteede
liikluskorralduse juhisest“.
3.3. Projekteerida Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas riigiteele liikluse rahustamise meetmed
(künnis, piire, liiklusaar, vms) teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h kinnipidamiseks.
Põhimõtteline lahendus on esitatud eskiisjoonisel (lisa 2), projektlahendus täpsustub
projekteerimise käigus.
3.4. Lahendada Vohnja kooli kinnistul (kü tunnusega 27302:001:0038) asuvate parklate
maanteest eraldamine ja parklate mahasõidud. Arvestada parklat kasutava 42-kohalise
koolibussi pöördetrajektooriga.
3.5. Näha ette Vohnja mõisa peauksest maanteele juurdepääsu sulgemine piirdega (nn
puitpiirde, kummipiirde ja -postide või muu liikluskorraldusvahendiga).
3.6. Lahendada jalakäijate liikumine ja jalgteede sõiduteest eraldamine. Näha ette
olemasolevate jalgteede osaline ümberehitamine teede ja platsidega kõrguslikuks ja
plaaniliseks kokku viimiseks.
3.7. Vohnja vasakpoolne bussipeatus korrastada olemasolevates mahtudes. Võimalusel
projekteerida parempoolne bussipeatus uude asukohta. Bussipeatustesse ootekoda ei
kavandata.
3.8. Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine.
3.9. Projekteeritud rajatised peavad olema mehhaniseeritult hooldatavad ja taluma kloriididega
libedusetõrjet.
3.10. Projekti koostamisel arvestada muinsuskaitse eritingimustega (lisa 3).
3.11. Selgitada välja ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajalik
teemaa. Riigitee aluse maa laiendamise vajadusel koostada võõrandamise protsessi
läbiviimiseks krundijaotuskava.
4. Uurimistööd
4.1. Geodeetilised uurimustööd.
4.2. Geotehnilised uurimustööd.
4.3. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad planeeringud
2
ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel.
4.4. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee ehitust ning taotleda
piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
4.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad
tööd puudutavad ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel.
5. Keskkonnamõjud
Maanteeameti tellimusel on koostatud riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00
ümberehituse projekti keskkonnamõjude eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003456,
korralduse lisa 3). Projektlaheduse koostamisel ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada
eelhinnangu ptk-s 6 toodud järelduste ja keskkonnameetmetega.
6. Projekti koostamise üldised nõuded
6.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrusest
nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
6.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri
02.07.2015. a määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
6.3. Käsitleda projektis kõik riigitee ohutuse taseme tõstmiseks vajalikud ehitustööd.
6.4. Projekti koostamisel arvestada Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste
andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti
koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 3 esitatud
Maanteeameti otsustega.
6.5. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
6.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest on saada.
Lisad:
Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
Lisa 2. Eskiis
Lisa 3. Muinsuskaitse eritingimused
Koostas: Marge Kelgo, Maanteeamet,
[email protected]
3
Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
4
Lisa 2. Eskiis
5
Lisa 3. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
I. Arvamused
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Maanteeameti selgitus ja otsus
nr
1. Kadrina Vallavalitsus * **
2. MTÜ Põhja-Eesti * **
Ühistranspordikeskus
3. Vohnja kool * **
(27302:001:0038)
kinnisasja omanik
4. Poe (27202:001:0034) Kiri 25.11.2019. a Selgitus:
kinnisasja omanik ja „Arutanud seda teemat kogukonnas on meie arvamused järgmised Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00
Vohnja küla kogukonna sõltuvalt kohapealsest olust. ümberehituse projekti eesmärgiks on
esindaja Et saavutada liiklusteadete vahenditega juba piiratud ohutut kiirust, liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja
millest kahjuks kinni ei peeta. Siis on vaja teostada seda muude Lasteaed-Algkooli piirkonnas, liikluse
vahenditega. rahustamise meetmete rakendamine ning
Kogukonna ettepanek on fikseeritud eelmises kirjas aga lisan siia uuesti jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine.
(Lisa 1) ning kaardi (Lisa 2):
1. Vohnjasse sissesõidule enne lautasid (sinna on ette nähtud Objekt on esitatud Lääne-Viru liikluskomisjoni
detailplaneeringuga ringtee) tekitada ohutussaar kiiruse poolt seoses Vohnja mõisa esisel riigiteel
vähendamiseks. Seni on juhtunud ka nii, et suured autod on kiiruspiirangust mitte kinni pidamisega.
sunnitud Vohnjasse sisenemisel suure kiiruse tõttu põikama Projekti eesmärgi täitmiseks optimaalne
kõrvale puude alleest paremale parkla kaudu, kuna vastu tuli teine lahendus selgub projekti koostamise ja
veok ja kiirus oli suur. liiklusohutuse auditeerimise käigus.
2. Sildadest mõisa poole ehitada künnised. Projektlahenduse koostamisel tuleb arvestada
3. Vohnjast väljasõidul Männi tee otsa ehitada ohutussaar. keskkonna- ja muinsuskaitseliste
4. Bussipeatuste asukohad on pakutud välja kogukonna kirjas ning kitsendustega.
seda tasub läbi arutada.
5. Jalgtee sõiduteest eraldamise pikendamist Kadrina poolses osas Mõisa peahoone esise ala ja riigitee vahele
on positiivne, lahendada muidugi ka talihooldus. kavandatakse piirde paigaldamist, et vältida
6. Lahendada ohutusküsimus seoses liikumisega tulevasel laste juhuslikku teele sattumist ning muuta
spordiplatsile. liikluskeskkond ka visuaalselt vastavaks
7. Käesoleval hetkel käib spordiplatsi ehitus Vohnja spordiplatile piirkiirusele 30 km/h. Piirde paigaldamiseks on
(kinnistu 27302:001:0123). Sellest tulenevalt suureneb jalakäijate nõusoleku andnud Muinsuskaitseamet ja
liikumine veelgi jõest Kadrina pool üle tee mis jääb ka Kadrina Kadrina Vallavalitsus. Piirde lahendus selgub
poolt tulijatele künka varju. projekteerimise käigus.
Piirde ehitamine mõisa ette ei vähenda antud piirkonnas kiirust, mis on Palume arvestada, et Vohnja spordiplatsi
hetkel probleemiks. Kogukond kasutab mõisa teepoolset ust üritusel kinnistu jääb väljaspoole projektala ning
kasutatavate abivahendite transpordiks ning taskut auto liiklusvoolust arendustegevusega seotud liiklusohutuse
välja viimiseks. Ja kuidas see sobib Muinsuskaitse objektiga? Seega võiks küsimuste lahendamine on arendaja ülesanne.
selle teema kõrvale jätta.
Parkla eraldamine piirdega takistab aga busside manööverdamist kui Otsus:
parklas on ka autod, samuti parkla mehhaniseeritud lumest puhastamist, 1. Projekteerimistingimusi ei muuda.
sest maanteeamet seda ju tegema ei pea. Samuti on lahendamata Käesolevate projekteerimistingimuste
talihoolduse küsimus piirete tagusel kõnniteedel. alusel on võimalik kaaluda erinevaid
Mida kujutaks kirjapandud osaline jalgtee ümberehitus?“ projektlahendusi.
2. Projektala ei laiendata. Väljaspool
Lisa 1. 05.09.2019 kirja väljavõte: projektala kaalub Maanteeamet
„Memos üles seatud kõik punktid on kõik asendustegevused algse mõtte liikluskorralduslike meetmeid lubatud
kõrvale juhtimiseks s.o. kuidas takistada inimestel väljapääs teele ja sõidukiirusest kinnipidamiseks.
piirata majast sisse ja välja liikumist peauksest, samuti ei saa aru kumb 3. Projekti koostamisel arvestada, et Vohnja
vasak ja kumb parem pool kuigi võib aimata, kui lähtepunkti pole küla kogukonnaga tuleb teha koostööd
fikseeritud. peale eskiislahenduse valmimist.
Lahendusena on ka pakutud mõned variandid aga Vohnja kogukond Kogukonna kontaktisikuks on Jüri
pakub omaltpoolt arutamiseks järgmised punktid. Suurkivi.
1. Vohnja mõisa ees on mõlemal pool teed äärekivi. Mõisa pool on 4. Projekti koostamisel arvestada kirjades
see nähtav ja puhas. Vastaspoolel aga on äärekivi sodi all peidus, mis on toodud taustinfoga.
tegelikult puhastamata. Samas on ka seal äärekivis vahe suure lombi 5. Projekti koostamisel arvestada
juures, et liigne vesi saaks ära voolata kui tee äär kuni äärekivini puhtaks 25.11.2019.a. kirjas esitatud arvamustega
teha. alljärgnevalt:
2. Hakates tulema Tapa-Loobu tee poolt on detailplaneeringuga ette 1. Ei arvesta. Vohnja sissesõidule
nähtud ringtee aga selle asemele pakume eraldussaart, mis asulasse tuleva ohutussaare rajamine ei ole käesoleva
teesuuna veidi kõrvale viib ja sellega kiirust vähendab. projekti ülesanne.
3. Mõisa esisele kummalegi poole sildadest sissepoole teha 2. Arvestada osaliselt. Liikluse rahustamise
künnised (maanteeameti künnise tüüpjoonis 30km/h) optimaalsed meetmed ja rajatiste paigutus
4. Bussipeatused vastavalt Kadrina suunal mõisa parklasse ja selgitatakse välja projekti koostamise
vastassuunal laiendusena mõisa ees või nihutatuna Kadrina poolse silla käigus.
poole eraldi taskus (ka valgustus on lahendatav olemasolevate liinide 3. vt punkt 1.
pikendamisega). Ka bussidel ei tule talvel nõlvalt liikuma hakata ja 4.Arvestada osaliselt. Bussipeatuste
sujuvam liikuma hakata. lahendus selgub projekti koostamise
5. Kadrina suunal parempoolse jalgtee eralduspiirde pikendamine käigus. Riigitee 17152 km 2,797
mõisa poole ca 40 m. vasakpoolse bussipeatuse uude asukohta
6. Kadrina poolse künka peale tee Männi tee otsa eraldussaarega ümberehitamist ei kavandata, kuna mõisa
kõrvalpõige kiiruse esmaseks rahustamiseks. peahoone ees maantee laiendamine ei toeta
7. Lisana muidugi sildade kohal asuvate jalgteede puhastamise kiiruse rahustamise eesmärki.
teema eriti talvel. 5. Arvestada. Jalgteede edasine hooldus
See oleks meie poolt pakutud variant, mida saab edasi arutada ja jõuda tuleb kohaliku omavalitsusega kokku
normaalse ja toimiva lahenduseni.“ leppida projekti valmimise järgselt.
6-7. Arvestada osaliselt. Projektala ulatuses
Lisa 2 kaart parandada jalakäijate liiklusohutust.
5. Mõisatiigi * **
(27202:001:0318)
kinnisasja omanik
* - ei ole arvamust avaldanud
** - vastavalt EhS § 31 lg 6, kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse, et
arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.
II. Kooskõlastused
Jrk Asutus Kooskõlastuse nr ja sisu Maanteeameti selgitus ja otsus
nr
1. Keskkonnaamet Keskkonnaamet 25.11.2019 kirjaga nr 6-2/19/18743-2 kooskõlastab Otsus:
projekteerimistingimuste andmise ja KMH algatamata jätmise ning seab Projekti koostamisel arvestada
tingimused kavandatavate tööde teostamisele, millega tuleb projekteerimisel Keskkonnaameti 25.11.2019 kirjas nr 6-
arvestada: 2/19/18743-2 esitatud info ja alljärgnevate
„ Keskkonnaameti hinnangul, kuna tegemist on nõrgalt kaitstust põhjaveega tingimustega:
1. Kuna tegemist on nõrgalt kaitstust
alaga, tuleb Keskkonnaametile sademevee ärajuhtimiseks esitada vee
põhjaveega alaga, tuleb Keskkonnaametile
erikasutuse keskkonnaloa taotlus. sademevee ärajuhtimiseks esitada vee
erikasutuse keskkonnaloa taotlus.
Hetkel puudub teave, kuidas ja kuhu sademevesi juhitakse ning milline on 2. Projekti koostamisel tuleb arvestada
sademeveega suublasse juhitavate saasteainete sisaldus. keskkonnamõju eelhinnangus (korralduse
lisas 2) väljatoodud kaitsealusete objektidega,
Projekti koostamisel tuleb arvestada eelhinnangus väljatoodud kaitsealusete nendest tulenevate piirangutega ning
objektidega, nendest tulenevate piirangutega ning leevendusmeetmetega.„ leevendusmeetmetega.
3. Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi
Kuna tegevus toimub kaitsealuse pargi alal, tuleb vastavalt alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse
looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 8 ehitusloa
nõusolekut Keskkonnaametilt.
andmiseks küsida nõusolekut
Keskkonnaametilt.
Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet 25.11.2019 kirjaga nr 5.1-17.6/2903-1 juhib tähelepanu, Otsus:
„et projekteerimisel tuleb arvestada ehitismälestistega Vohnja mõisa 1. Projekti koostamisel arvestada
peahoone (reg-nr 15692) ja Vohnja mõisa park (reg-nr 15693 ), mis on Muinsuskaitseameti 25.11.2019 kirjas nr 5.1-
kultuurimälestisteks tunnistatud kultuuriministri 30.03.1998. a. määrusega 17.6/2903-1 toodud infoga.
nr 8, (RTL 1998, 147/148, 558). 2. Projekteerimistingimusi täiendada
punktiga 3.10. „Projekti koostamisel
Lähtuda tuleb asjaolust, et peahoone ümbrus on pargi osa, mitte omaette
arvestada muinsuskaitse eritingimustega (lisa
seisev üksus ning ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud 3).“ ja lisaga 3. „Muinsuskaitse
nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega eritingimused“.
(muinsuskaitseseadus edaspidi MuKs § 49 lg 2). Muinsuskaitse
eritingimused annab amet haldusaktiga ning nende eesmärk on tagada
mälestiste ning nende osade säilimine (MuKs § 50 lg 3).“
Lp Pakkuja 27.02.2020 nr 12-1/20/10384-1
Hinnapakkumuse küsimine
Maanteeamet teeb teile ettepaneku osaleda riigihankes „Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-
3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine“ ja esitada hinnapakkumus RHS § 3 alusel.
Hanke lühikirjeldus:
1) Riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja mõisa peahoone juures.
2) Liikluse rahustamise meetmete rakendamine ning jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine.
3) Korrastada olemasolev bussipeatus ning võimalusel projekteerida üks uus bussipeatus
projektala ulatuses.
4) Projekteerida riigitee projektala piirkonnas liikluse rahustamise meetmed teelõigul kehtivast
piirkiirusest kinnipidamiseks.
5) Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
6) Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine.
Täpsem kirjeldus on tehnilises kirjelduses.
Käesolevale kirjale on lisatud:
1) Tehniline kirjeldus;
2) Töövõtulepingu projekt;
3) Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik).
Pakkuja peab esitama hinnapakkumuse (Lisa 3. Üleandmis- ja maksegraafik), milles eraldi tuua välja
tööosade maksumus. Pakkumuse tegemisel peab Pakkuja arvestama kõikide töödega saavutamaks töö
eesmärki.
Pakkumuste hindamisel eelistame kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud ja vastavateks tunnistatud
pakkumustest madalaima maksumusega pakkumust. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse
maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab
endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad
hankelepingu eeldatava maksumuse.
Hankija kontrollib edukaks tunnistatud pakkuja maksuvõlgade puudumist pakkumuse esitamise tähtaja
seisuga. Hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja sõlmivad lepingu peale
maksuvõlgade puudumise kontrollimist, pakkumuse edukaks tunnistamist ja hankija poolt kirjaliku
teate väljasaatmist.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Hankija kontaktisik on Maanteeameti ida regiooni teehoiuosakonna projektijuht Külliki Laines (e-post:
[email protected]).
Hinnapakkumused tuleb esitada hiljemalt 10. märtsil 2020 kell 09.00 digitaalselt allkirjastatult või
skaneeritult e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anti Palmi
juhataja
ida teehoiu osakond
Lisad:
Lisa 1. Tehniline kirjeldus
Lisa 2. Töövõtulepingu projekt
Lisa 3. Hinnapakkumuse vorm (üleandmis- ja maksegraafik)
Külliki Laines
53853550
[email protected]
2 (2)
1
Hankija nimi: Maanteeamet
Riigihanke nimetus:
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00
ümberehituse põhiprojekti koostamine
Tehniline kirjeldus
LISA 3
Nõuded töövõtjale
2
1. PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAMISE PLAAN
1.1. Töövõtja peab esitama 7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Tellijale
heakskiitmiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise
plaani. Kvaliteedi tagamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi projekteerimise
ülesannete täitmiseks vajalikke protseduure ja juhiseid ning vastavate tegevuste eest
vastutajaid:
1) projekteerimise organisatsiooni skeemid;
2) projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus;
3) kvaliteedi kontrolli insener(id) ja vastutus;
4) kommunikatsioon;
5) dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid;
6) aja- ja finantsjuhtimise protseduurid;
7) aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid;
8) koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid;
9) aruannete kontrollimise kontroll-lehed, vormid, jms.;
10) alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrolli protseduurid.
1.2. Riskide hindamine ja nende maandamise abinõud. Töövõtja peab kvaliteedi
tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla
projekteerimise võtmeisik.
1.3. Töövõtja koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning
eelarvete korrektsus tuleb detailselt kontrollida ning allkirjastada kvaliteedi kontrolli
inseneri(de) poolt.
1.4. Kui Tellija tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani
Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning
esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise
plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva.
2. PROJEKTI JUHTIMINE
2.1. Tellija organisatsioon
2.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja
juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi.
2.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle
protokollimise.
2.2. Töövõtja organisatsioon
2.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja
kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud
Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste
täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde
projekteerimiseks vajalikud spetsialistid).
2.2.2. Töövõtja meeskonda peab olema kaasatud Muinsuskaitseameti pädevustunnistusega
maastikuarhitekt.
2.2.3. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest (üks neist määratud
projektijuhiks või nimetatud eraldi projektijuht):
1) Projektijuht;
2) Teede projekteerimise eest vastutav isik;
3
2.2.4. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks
tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse
käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul.
2.2.5. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui
Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama
professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja
koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele
küsimustele operatiivne vastamine.
2.2.6. Projektijuht peab:
1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest;
2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise;
3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega;
4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja
arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi;
5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid
ning projekti;
6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid;
7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile
täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult;
8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse
mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul;
9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused;
10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta;
11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist
vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust
vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja
jooniste kirjanurkades
2.2.7. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste
lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning
vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel.
Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku
toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest.
3. NÕUDED ISIKUTELE
3.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete
täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid:
1) Projektijuht;
2) Teede projekteerimise eest vastutav isik.
Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu
sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3.2 toodud nõuetele 7 päeva
jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui
kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest
keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale
kooskõlastamiseks.
3.2. Nõuded isikutele on alljärgnevad:
3.2.1. Projektijuht
4
1) Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma
elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja ei ole
väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja
korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimise juhtimine, esitatakse tema
elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab
õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks
loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle
olemasolu korral.
2) Projektijuht peab viimase 5 aasta (03/2015-02/2020) jooksul olema osalenud vähemalt
ühes avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes)
ehituseprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta)
projekteerimisel projektijuhina järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema
tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti
tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja
tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad
sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu
täitmismaksumus, projektijuhi projektis osalemise aeg.
3.2.2. Teede projekteerimise eest vastutav isik.
1) Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks
vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta,
kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud
teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal
projekteerimine-planeerimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia
või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede
projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse
vastavasisulist kinnitust koosväljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle
olemasolu korral.
2) Teede projekteerimise eest vastutav isik peab viimase 5 aasta (03/2015-02/2020) jooksul
olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 või
ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitusprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt
10 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projekteerijana järjestikku vähemalt 3
kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul.
CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektis
osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate
kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja
nimega), lepingu täitmismaksumus, vastutava isiku projektis osalemise aeg.
Tehniline kirjeldus
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 lõigul:
1.1. Riigitee liiklusohutuse taseme tõstmine Vohnja Lasteaed-Algkooli piirkonnas;
1.2. Liikluse rahustamise meetmete rakendamine;
1.3. Jalgteede ja parklate sõiduteest eraldamine.
2. Olemasolev olukord
2.1. Riigiteega külgneval kinnistul asub Vohnja mõisa peahoones Vohnja Lasteaed-Algkool.
2.2. Riigitee 17152 ühendab Kadrina alevikku ja tugimaanteed 24 Tapa-Loobu ning
kasutatakse otseteena Tallinn-Narva maanteele. Riigitee aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 2018. a teeregistri andmetel 477 a/ööp, millest 4% moodustab
raskeliiklus.
2.3. Teelõigul kehtib kiiruspiirang 30 km/h, kuid liikluskeskkond ei vasta kehtestatud
piirangule. Maanteeameti tellimusel teostati teelõigul 07-12.08.2019. a sõidukiiruse
mõõtmised, mille andmetel on Kadrina suunal liikujate keskmine kiirus 37 km/h ja v85 -
48 km/h. Tugimaantee nr 24 suunal mõõdeti keskmiseks sõidukiiruseks 38 km/h ja v85 -
50 km/h.
2.4. Vohnja bussipeatus paikneb riigiteel 17152 km 2,797 vasakul ja ca km 2,80 paremal pool.
Parempoolne peatus on tähistamata, mõlemad peatused on halvas seisukorras.
Bussikasutajad on peamiselt koolilapsed.
2.5. Teelõigul asuvad km 2,833 Vohnja 2 sild (nr 183) üle Vohnja oja ja km 2,975 Vohnja 1
sild (nr 184) üle Vohnja tiikide. Sillad on renoveeritud 2009. aastal.
2.6. Projektalal asuvad kinnismälestised nr 15692 Vohnja mõisa peahoone ja nr 15693 Vohnja
mõisa park ning muinsuskaitseala või kinnismälestise ala (KPO väline tunnus 15693).
Vohnja mõisa park on kantud Keskkonnaregistri kaitstavate loodusobjektide nimistusse
kaitsealana nr KLO1200329. Projektalale ulatuvad Vohnja oja ja tiikide ranna ja kalda
ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevööndid.
2.7. Lähtuda kehtestatud projekteerimistingimustest (Lisa 1).
2.8. Põhiprojekti koostamise käigus arvestada Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti
eritingimustega ning kooskõlastustega, mis on käesoleva dokumendi Lisa 1 lisades.
2.9. Lisaks tuleb arvestada Hendrikson & Ko keskkonnamõjude eelhinnangu tööga nr
19003456 „Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse projekt“, mis on
käesoleva dokumendi Lisa 1 lisades.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.2. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.2.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.2.2. Piirkiirus – 30 km/h;
3.2.3. Sõiduraja laius – 2,75 m, kindlustatud peenar 0,25 m. Sõiduradade laiuse
täpsustamisel ja riigitee liikluskorralduse kavandamisel lähtuda kehtivast „Riigiteede
liikluskorralduse juhisest“.
3.3. Projekteerida riigitee projektala piirkonnas liikluse rahustamise meetmed (künnis, piire,
liiklusaar, vms) teelõigul kehtivast piirkiirusest 30 km/h kinnipidamiseks. Põhimõtteline
lahendus on esitatud projekteerimistingimuste eskiisil, projektlahendus täpsustada
projekteerimise käigus. Projekteerija peab koostama Tellijale vähemalt kolm erinevat
lahendus projekti eesmärgi saavutamiseks. Lõplik projektlahendus valitakse välja koostöös
Tellijaga.
3.4. Lahendada Vohnja kooli kinnistul (KÜ tunnusega 27302:001:0038) asuvate parklate
riigiteest eraldamine ja parklate mahasõidud. Arvestada parklat kasutava 42-kohalise
koolibussi pöördetrajektooriga ning kooli teenindava prügiveoauto ja muu teenindava
sõiduki juurdepääsuga.
3.5. Näha ette Vohnja mõisa peauksest juurdepääsu sulgemine riigiteele piirde (nn puitpiirde,
kummipiirde ja/või -postide või muu liikluskorraldusvahendi) abil.
3.6. Lahendada jalakäijate liikumine ja jalgteede sõiduteest eraldamine. Näha ette
olemasolevate jalgteede osaline ümberehitamine teede ja platsidega kõrguslikuks ja
plaaniliseks kokku viimiseks.
3.7. Vohnja vasakpoolne bussipeatus korrastada olemasolevates mahtudes. Võimalusel
projekteerida parempoolne bussipeatus projektiala ulatuses uude asukohta.
Bussipeatustesse ootekodasid ei kavandata.
3.8. Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine.
3.9. Projekteeritud rajatised peavad olema hooldatavad mehhaniseeritult ja taluma kloriididega
libedusetõrjet.
3.10. Selgitada välja ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajalik teemaa.
Riigitee aluse maa laiendamise vajadusel koostada võõrandamise protsessi läbiviimiseks
krundijaotuskava.
3.11. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa
riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.12. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis
projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale põhiprojekti
valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid
uurimistöid tuleb teha ka peale põhiprojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde
eest makstakse vastavalt Lepingule).
4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti
juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede
ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
4.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
4.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada
nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja
nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses,
mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).
4.3.4. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Taotleda Maa-ametilt korrigeeritud piiridega aluskaart.
Koostada piiriandmete aruanne.
4.3.5. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi),
mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste
kohta.
4.3.6. Teelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
4.3.7. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada
3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka
Microstation tarkvaraga).
4.3.8. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.3.9. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 60 m laiuselt (30 m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest) ning vähemalt 50 m enne projektala algust (km 2,70-
3,05).
4.3.10. Kaevude olemasolu korral esitada nende kohta kaevutabelid, milles kajastada kaevu
number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt
laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus
põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane
kõrguse reguleerimise ulatus (min-max).
4.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
4.3.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi
asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja
tähistada ka plaanil.
4.3.13. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja
äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks.
4.3.14. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega ja
kohaliku omavalitsusega.
4.3.15. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist
ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
4.3.16. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1
eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB
mälupulgal).
4.4. Teostada geotehnilised uurimustööd:
4.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006
Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
4.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
4.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab riigitee,
ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.4.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1
elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal).
4.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.5.1. Selgitada antud teelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja
detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed
mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse).
4.5.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud
teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.5.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute
põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas.
4.6. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada põhiprojekti realiseerimist
ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
5. Krundijaotuskava
5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise
protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
5.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud
piiriandmete alusel.
5.3. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri
määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
6. Põhiprojekti osad
6.1. Koostada riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekt vastavalt
määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise
nõuetele.
6.2. Vajadusel tehnovõrkude eelprojektid.
6.3. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
6.4. Vajadusel krundijaotuskava.
6.5. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal
on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui
Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
7. Projektide koostamise üldised nõuded
7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
7.2. Koostada teelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti
mastaabis.
7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta
(projekteeritav riigitee, jalgtee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
7.4. Koostada teelõigu asendiplaan koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi
vertikaalplaneerimise joonised.
7.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil.
7.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav
tüüp projekteeritud.
7.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning
ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel
näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate
kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide
asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon.
Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt.
7.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
7.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vältida pinnasevee sattumist
katendikonstruktsiooni.
7.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
7.11. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
7.12. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik
teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus
maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde
kirjeldustega.
7.13. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
7.14. Projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto
pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
7.15. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
7.16. Koostada töömahuloend (kululoend).
7.17. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua riigitee, jalgtee, rajatiste ja
kommunikatsioonide ehitusmaksumused.
7.18. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses:
7.18.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel;
7.18.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega
(3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv,
kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks
eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi
alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust
3D tehnoloogiaga;
7.18.3. 3D mudelis tuleb koostada nii põhiprojekt.
8. Bussipeatused
8.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
8.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide
rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt:
Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid).
9. Liikluskorraldusvahendid
9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid
(liiklusmärgid, viidad, markeering, põrkepiirded jms).
9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel
üleminekumärgistuse eemaldamisega.
9.4. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
10. Tehnovõrkude ümbertõstmine
10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
10.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
11. Haljastus ja hooldus
11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Riigiteede haljastustööde juhis“ ja
“Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“.
11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike
omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute
ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks
kord kuus, asukoht täpsustatakse. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud
ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised
võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale
nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
12.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalik omavalitsus või küla kogukond soovivad,
siis kaastakse nad korralistele koosolekutele.
12.3. Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata.
12.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu
projektis esile kerkinud teemadel.
12.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
12.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide
valdajatega.
12.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult
või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti
kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
12.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30
päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
12.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma
seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
13. Vormistusnõuded
13.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 1 eksemplaris paberkandjal
ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava
(tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal).
13.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
13.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
13.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
13.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
13.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
13.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
13.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised
peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
13.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee
-> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Tellijale ilma maksumusteta ja 1
maksumustega).
Lisad:
1. Lisa 1. 27.01.2020. a korraldusega nr 1-3/20/012 kinnitatud projekteerimistingimused ja
selle lisad.
2. Lisa 2. Nõuded töövõtjale.
3. Lisa 3. Projekteeritava lõigu asukoht.
Lisa 3. Projekteeritava lõigu asukoht
Koostas: Külliki Laines, Maanteeamet,
[email protected]
TÄITMISTAGATISE VORM
GARANTIIKIRI nr ______
(edaspidi Garantiikiri)
Garant: ___________________
Asukoht: ___________________
Registrikood: ___________________
E-posti aadress:
Volitatud esindaja: ___________________
Garantii saaja: Maanteeamet
Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916
Registrikood: 70001490
Garantii tellija(d): ___________________
Asukoht: ___________________
Registrikood: ___________________
1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________
20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud
esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab
Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust
tulenevaid kohustusi.
2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa
(edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel.
3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku
või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud:
(a) Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile;
(b) Garandilt taotletava väljamakse summa.
4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes
näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest.
Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel
tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud
Garandi e-posti aadressile.
5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________
20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele
vastava nõude kätte saanud.
6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma
Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt.
7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui:
a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või
b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile
Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud
kinnituse.
8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi
sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad
vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju
Maakohtus.
Garantiikirja väljastamise aeg ja koht:
Garandi esindajate allkirjad:
PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING
Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija),
mida esindab Maanteeameti peadirektor/ mida volituse alusel esindab Maanteeameti ………
ja
………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi
Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………,
Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
Lepingu esemeks on riigitee 17152 Vohnja-Kadrina km 2,75-3,00 ümberehituse põhiprojekti
koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu
Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus
nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks,
samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid.
2. Lepingu üldtingimused
2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus.
2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm.
2.1.4. Lisa 4 – Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik.
2.1.5. Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm.
2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused.
2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava
valdkonna tehnilistest dokumentidest.
2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke tulemusena.
2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale
tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on
kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete
defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad
ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
3. Tähtajad ja Töö üleandmine
3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist.
3.2. Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt.
3.3. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on
Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine
seab ohtu vastava maantee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise
kahju tekkimist.
3.4. Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Tööde üleandmis- ja
vastuvõtmisakti.
3.5. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 10 päeva jooksul.
Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule
vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning
edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub
vead ning puudused likvideerima 10 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt
võlaõigusseaduse § 114).
3.6. Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 20 päeva jooksul. Juhul,
kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse
osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab
Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö
20 päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega (täiendav tähtaeg
vastavalt võlaõigusseaduse § 114).
3.7. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö
või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni
Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.
4. Poolte õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde
tegemise käiku;
4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi
kohta;
4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest,
samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi;
4.1.4. nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on
puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult;
4.2. Tellijal on kohustus:
4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule;
4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule;
4.2.3. anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks
alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt
üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla
Poolte kontaktisikud.
4.3. Töövõtjal on õigus:
4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid;
4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu;
4.3.3. nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks
ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö
lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega
ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt
esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest,
vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda.
4.4. Töövõtjal on kohustus:
4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule;
4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete
tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada
isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevuse teade
teede projekteerimiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid
teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering
või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks;
4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse
tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu
täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti;
4.4.4. vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning
Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki
Tööle omase kõrge kvaliteediga;
4.4.5. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste
Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega
vähemalt kord kuus asukohaga Vallikraavi 2, Rakvere. Töökoosolekul peavad kohal olema
Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad
võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul
arvates Lepingu sõlmimisest;
4.4.6. saata Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teade 5 tööpäeva enne soovitud
koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga;
4.4.7. koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul
läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse
Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks
Tellija esindajale;
4.4.8. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul
ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku;
4.4.9. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui
Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö
lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist
ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele
hiljem tugineda;
4.4.10. kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused
ning järgida eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi (eel)
projekti koostamise nõuetega;
4.4.11. koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel,
kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi;
4.4.12. anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö
realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2
tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt;
4.4.13. mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui
Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku
kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud
nõuetele;
4.4.14. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui
kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti
keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles;
4.4.15. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule
4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele
isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis.
Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded
ja/või kohustused üle andnud Pool.
5. Autoriõigused
5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu
alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13¹
ja § 13² nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna
tasumisega.
5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist
ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei
pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud.
5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö
tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele
teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi
osasid jms).
5.5. Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja
autoriõiguse kehtivusaja jooksul.
6. Tasumine
6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot,
kokku …. eurot (edaspidi Tasu).
6.2. Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks
10% protsenti Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20%
summas ….. eurot, kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb
teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks
vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest
lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid
teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud
tähtaegadeks.
6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa Vastuvõtmisakti alusel
koostatud arve 20 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) saamist vastavalt Lepingu lisas 4
sätestatud tingimustele.
6.4. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud
Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul
pärast arve saamist.
6.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt,
masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja
Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi
kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda
laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele
tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste
osutamise periood.
7. Tagatised ja Töövõtugarantii
7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi
nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest
Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga
garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija
nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav
Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning
garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades
selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava
Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või
nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot
iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi
tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis.
Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi
lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50 % võrra pärast kogu Töö
vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb
Garantiiaegseks tagatiseks.
7.2. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja
jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates.
Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele.
7.3. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale
alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta.
7.4. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud
puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul, lähtuvalt puuduse olemusest.
Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul,
parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste
parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise.
7.5. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi
pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank
EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena
märkida Lepingu number xxx deposiit.
8. Poolte vastutus
8.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale
tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud
kulutused.
8.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu
rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses
tehtud kulutused.
8.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt
tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest.
8.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust,
kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi.
Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale
esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt
leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu
eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate
leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul
kohustuse rikkumise avastamisest arvates.
8.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud
kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel
täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (shkohtuvaidlustes)
kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
8.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise
ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud
aegumistähtaja jooksul.
8.8. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis
vastaks vähemalt järgmistele tingimustele:
8.8.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud
kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu
järgset Tellijat;
8.8.2. kindlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö
tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga.
8.8.3. kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma
garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks
lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia
enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni
garantiiperioodi lõppemiseni;
8.8.4. kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab
hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö
teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus
vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi.
8.9. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud
tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia.
9. Poolte kontaktisikud
9.1. Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) ning nende kontaktandmed on toodud Töövõtja poolt
esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1.
9.2. Tellija kontaktisik (projektijuht): Küliki Laines, tel +372 5385 3550; e-post
[email protected]
10. Lepingu kehtivus
10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni.
10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja
rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu
üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha
arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast.
10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel
juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud
kulutused.
10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui:
10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb;
10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot.
11. Teated
11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja
arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi.
11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel.
11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel
antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil.
Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse
see kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
12. Isikuandmete töötlemine
12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi
ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse
üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos:
isikuandmete õigusaktid).
12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava
töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata.
12.3. Lepingu alusel töödeldakse Tööga seotud puudutatud isikute isikuandmeid.
12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga teavitada ja kooskõlastada Tööga
seotud tegevustest puudutatud isikuid.
12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal.
12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud:
12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus
kokkulepitud teenuse osutamiseks;
12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel;
12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena;
12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning
kaasaegseid kaitsemeetmeid;
12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega;
12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse
isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet;
12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab
olemasolevad koopiad;
12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28
sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema
poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse;
12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja
kaasamiseks.
13. Muud tingimused
13.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu
muudatused on tühised.
13.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada
Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse
vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
13.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi
vastavatest õigusaktidest.
13.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt.
14. Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lisa 3
TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT
Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”,
mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö:
___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele:
Üleantavate eksemplaride arv:
Digitaalselt esitatud andmed:
Märkused:
Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/