Harjumaa Saku vald Kajamaa ja Lokuti küla Maritsa, Konnapõllu, Karja, Paju, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistute detailplaneering

Saatja: Merike Joonsaar <[email protected]> Saadetud: 25.02.2020 16:20 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Maritsa, Konnapõllu, Karja, Paju, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistute DP Manused: Hobukeskuse_DP_liiklusuuringu_aruanne_2020.02.10.docx; 0_Maritsa, Karja, Krossi, Nõlva ja Pikametsa dp. Seletuskiri_2020.02.13.doc; Maritsa, Karja, Krossi, Nõlva ja Pikametsa dp j4_pohijoonis_13.02.2020.pdf Tere. Palun pane Kristale või Hansule. tervitades Merike From: Liis Alver <[email protected]> Sent: Tuesday, February 25, 2020 3:55 PM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: Maritsa, Konnapõllu, Karja, Paju, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistute DP Tere! Kirjutan seoses Saku vallas, Kajamaa ja Lokuti külas asuvate Maritsa, Konnapõllu, Karja, Paju, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistute detailplaneeringutega. Olete varasemalt antud planeeringu menetlemisega Maanteeameti poolt tegelenud, mistõttu pöördungi Teie poole. Planeeringu koostamine oli teatud ajaks peatunud, kuid nüüd on soov selle koostamisega jätkata. Kuna planeeringu eesmärk on muutunud ning hipodoroomi enam ei kavandata, on muutunud ka kavandatavad liiklusmahud. Sellest tulenevalt on koostatud planeeringule uus liiklusanalüüs, et hinnata planeeringu realiseerimisega kaasnevat mõju olemasolevatele ristmikele. Kirjale on lisatud DP põhijoonis, seletuskiri ja uus liiklusanalüüs. Enne kui alustame ametliku kooskõlastamisega, palun Maanteeameti seisukohta koostatud liiklusanalüüsile ja ristmike lahendusele. Lugupidamisega Liis Alver Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ planeerija 53412212 Töö nr 0120 Maritsa , Karja, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistute d etailplaneeringu liiklus hinnang Kajamaa ja Lokuti küla , Saku vald, Harju maakond KOOSTAJA ViaVelo Inseneribüroo OÜ Magasini 29a-18, 10138 Tallinn Telefon +372 661 5661 MTR: EEP003424; ELK000063; EPE001115 E-post [email protected] Vastutav täitja: Roland Mäe Kutsetunnistus nr 116859 [email protected] Telefon: 5172182 TELLIJA Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Tähe 106, Tartu Esindaja: Kristiina Habicht E-post: [email protected] Telefon: + 372 730 3735, +372 507 8277 Tallinn 20 20 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc31960331 \h 2 1. Üldosa PAGEREF _Toc31960332 \h 3 1.1. Töö eesmärk PAGEREF _Toc31960333 \h 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc31960334 \h 4 2.1. Rahvaarv ja liikumisnõudlus PAGEREF _Toc31960335 \h 5 2.2. Liiklussagedused ja teenindustase PAGEREF _Toc31960336 \h 5 2.3. Liiklusohutus PAGEREF _Toc31960337 \h 6 2.4. Ühistransport PAGEREF _Toc31960338 \h 9 3. Liikluse prognoos ja piirkonna liikluskorraldus PAGEREF _Toc31960339 \h 10 3.1. Metoodika PAGEREF _Toc31960340 \h 10 3.2. Genereeritud liiklus PAGEREF _Toc31960341 \h 11 3.3. Liiklussageduste prognoos PAGEREF _Toc31960342 \h 11 3.4. Ristmiku põhitüübi valik PAGEREF _Toc31960343 \h 12 3.5. Teede parameetrid PAGEREF _Toc31960344 \h 13 3.6. Jalg- ja jalgrattaliiklus PAGEREF _Toc31960345 \h 13 4. Kokkuvõte PAGEREF _Toc31960346 \h 14 5. Lisad PAGEREF _Toc31960347 \h 15 5.1. Ristmikute arvutamine T15 Tallinn – Rapla – Türi ja Hao tee T-kujuline 2020. a PAGEREF _Toc31960348 \h 15 5.2. Ristmikute arvutamine T15 Tallinn – Rapla – Türi ja Hao tee T-kujuline 2040. a PAGEREF _Toc31960349 \h 16 5.3. Ristmikute arvutamine T15 Tallinn – Rapla – Türi ja Hao tee T-kujuline foorjuhitav 2040. a PAGEREF _Toc31960350 \h 17 5.4. Ristmikute arvutamine T11342 Saku – Tõdva ja Sootee tee T-kujuline ristmik 2040. a PAGEREF _Toc31960351 \h 18 Üldosa Detailplaneering, mille liiklusmõju käesolev töö uuris, on algatatud Saku Vallavolikogu 11. märtsi 2010 otsus nr 34 „Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ . Aruanne hõlmab Saku vallas Kajamaa ja L okuti külas asuva u 125 , 5 ha suuruse maa-ala, mis asetseb Tallinn – Rapla – Türi maantee 14 .-l km-l ( vt Joonis 1) . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 - Objekti asukoht Kajamaa ja Lokuti küla Saku vald Harju maakond D etailplaneering käsitle b 5 katastriüksust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 - Planeeringuala kinnistute andmed A adress Pindala (ha) Katastritunnus Sihtotstarve Maritsa 43,44 71801:006:0369 M 100% Karja 9,75 71801:006:0109 M 100% Krossi 37,57 71801:006:0116 M 100% Nõlva 13,27 71801:006:0108 M 100% Pikametsa 21,49 71801:006:0404 M 100% Joonis 2 - Planeeringuala Töö eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Maritsa , Karja, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistute sihtotstarbe osaline muutmine ning ehitusõiguse määramine ratsaspordikeskuse tegevusega seonduvate hoonete ning üksikelamute püstitamiseks. Antud liiklus analüüsi eesmärk on prognoosida arendustegevusest lisanduvat liikluskoormust ja liikluskoosseisu . Samuti analüüsida, kuidas mõjutab lisanduvate autode hulk ristmike läbilaskevõimet ja teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Detailplaneeringule on 2014 . aastal tehtud FIE Tiit Metsvahi poolt „Liikluse prognoos ja ristmiku läbilaskvuse arvutus. Tugimaantee 15 Tallinn – Rapla - Türi ja kavandatava hipodroomi juurdepääsutee (Hao tee) ristmik“ . Nimetatud töös lähtuti l iikluse prognoos i ja ristmiku läbilaskvuse arvutus tes detailplaneeringu varasema eesmärgist rajada planeeringu alale hipodroom. Praeguseks on detailplaneeringu eesmärki muudetud ning sellest lähtuvalt tehti uued prognoosi ja läbilaskvuse arvutused. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala paikneb Harjumaal, Saku vallas, Lokuti ja Kajamaa külades Maritsa, Karja, Krossi, Nõlva ja Pikametsa kinnistutel. Ala piirneb idast riigiteega nr 15 Tallinn – Rapla – Türi, põhjast Hao teega, edelast Sootee ja Saku – Tõdva teega ning läänest ja lõunast peamiselt maatulusndusmaa sihtotstarbega kinnistutega . Riigitee nr 15 Tallinn – Rapla – Türi riigitee on II klassi kuuluv tugimaantee. L ubatud sõidukiirus l õigu l on 90 km/h. Tee nr 11342 Saku – Tõdva riigitee on IV klassi kõrvalmaantee, mille lubatud sõidukiirus on vaadeldava alaga piirneval lõigul 50 kuni 90 km/h. Hao tee ja Sootee on Planeeringuala territooriumi suurus on ca 125,5 ha ning hõlmab viit maaüksust. Juurdepääs planeeringualale toimub riigiteelt nr 15 Tallinn – Rapla – Türi ja riigiteelt nr 11342 Saku – Tõdva . Lisaks läbib ala pinnaskattega Hao tee, mis ühendab riigiteed nr 15 Tallinn – Rapla – Türi ning kohalik ku tee d nr 7180280 Sootee . Sootee ühendub riigi k õrvaltee ga nr 11342 Saku – Tõdva planeeringuala edelanurgas. Lähim ad bussipeatus ed asu vad Tallinn – Rapla – Türi teel ja Saku – Tõdva teel . P uudu b kergliiklustee ühendus peatus t ega ning busside graafik on hõre , mis tähendab, et praeguses olukorras ei ole ühistransport arvestatav alternatiiv piirkonna liikumisnõudluse rahuldamiseks. Rahvaarv ja liikumisnõudlus Aasta 2019 detsembri seisuga oli Saku vallas elanikke 10 416, kellest 66 elas Kajamaa külas ja 81 Lokuti külas. Peamiseks tõmbekeskuseks võib lugeda Tallinna linna, kuid vähem olulised ei ole ka Saku alevik ja muud lähipunktid . L iikluskoormus Saku valla ja Tallinna vahel on suur. Tallinna pendelrände ulatus on ligikaudu 30 km linna keskusest. Arendusala jääb linnapiirist ligikaudu 15 km kaugusele. Tallinnasse sisenevate riigimaanteede liiklussagedus kasvab koos Tallinna lähivaldade elanike arvuga. Seda eeldusel, et modaaljaotus ei muutu. Liiklussageduse kasvu on võimalik pidurdada paremate ühistranspordiühenduste loomisega. Samuti võib liiklussageduse kasv aeglustuda, kui inimeste töökoht oleks elukohast jalgsi käigu kaugusel. Liiklussagedused ja teenindustase Iseloomustamaks liiklussagedust on a lljärgnevas tabelis toodud tee nr 1 5 Tallinn – Rapla – Tür i km 1 4 liiklussageduse muutused vahemikus 20 08 kuni 201 8 . Viimase 10 aasta jooksul aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (edaspidi AKÖL) muutunud ei ole , raskeliikluse osas on kasv olnud 27 % . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 - Liiklussageduse muutused Tallinn – Rapla – Türi tee km-l 1 4 Aasta AKÖL Raskeliiklus 2008 8 711 348 2009 7 470 299 2010 7 030 281 2011 8 070 323 2012 7 712 386 2013 7 297 365 2014 7 376 369 2015 8 120 406 2016 8 508 425 2017 8 802 446 2018 8 731 442 Teine planeeringuala piirav tee on riigitee nr 11342 Saku – Tõdva . Selle tee liiklussageduse muutused km-l 6 ajavahemikul 2012 kuni 2018 on toodud t abel is REF _Ref31960882 \h 3 . Viimase 6 aasta jooksul on sellel tee osal liiklus kasvanud 8 % ja raskeliikluse osa on langenud u 30 % . Tabel 3 - Liiklussageduse muutused Saku – Tõdva tee km 6 Aasta AKÖL Raskeliiklus 2012 1 380 97 2013 1 434 100 2014 1 481 104 2015 1 515 106 2016 1 782 71 2017 1 530 60 2018 1 493 67 Teenindustase on liikluse kvaliteedi näitaja, mida iseloomustatakse konkreetse liikleja liikumistingimustega ja mis väljendub liiklusvoo tiheduse, kiiruse, ooteaja ja manööverdusvabaduse kaudu. Kaherajalisel maanteel on teenindustaseme põhinäitajaks ajakulu suhteline pikenemine (%) ja keskmine kiirus (km/h). Ristmike puhul reservläbilaskvus (foorita) ja fooriga ristmiku puhul ühe sõiduki keskmine ooteaeg, sekundit ühe sõiduki kohta. Alljärgnevas tabelis on toodud kaherajaliste maanteede suurim liiklussagedus Mi (sa/h) sõltuvalt maantee klassist ja teenindustasemest. Riigitee nr 1 5 Tallinn – Rapla – Tür i kuulub km -l 14 liiklussageduse järgi II klassi ja r iigitee nr 1 1342 Saku – Tõdva kuulub km -l 6 klassi IV. Aastal 201 8 olid nimetatud lõikude l iiklussagedused vastavalt 8 731 ja 1 49 3 sõidukit ööpäevas . Kui võtame eelduseks, et tipptunni liiklussagedus moodustab AKÖL-ist ligikaudu 10 %, siis on tabelis REF _Ref532560856 \h \* MERGEFORMAT 4 toodud parameetrite ja liiklussageduse põhjal Tallinn – Rapla – Tür i tee km -l 14 liiklussageduse järgi teenindustase C ja tee nr 1 1342 Saku – Tõdva tee teenindustase A. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 – Teenindustasemed - koostatud tuginedes HCM-85 Maantee klass Teenindustase II III IV V A 380 320 270 250 B 700 600 500 450 C 1100 1000 800 700 D 1700 1500 1200 1100 E 2800 2600 2300 2200 Sootee on praegusel hetkel klassita kohalik tee ning Hao tee asub katastri järgi vaadeldava maa - ala kruntide sees . Ne nde teede kohta liiklussageduse andmed puuduvad. Liiklusohutus Riigitee 1 5 Tallinn – Rapla – Türi t ee l on viimase 5 aasta jooksul vaadeldavas piirkonnas km 13 kuni 15 toimunud 2 rasket liiklusõnnetust. Riigitee 11342 Saku – Tõdva teel on toimunud 1 raskem liiklusõnnetus vaadeldava piirkonnaga külgneval lõigul. Kõik õnnetustes toimus kokkupõrge vastutuleva sõidukiga, kus hukkus 1 ja vigastada sai 10 inimest. Tabel 5 - Hukkunute ja vigastautega liiklusõnnetused (5 aastat) Tee K m K uupäev K ellaaeg Õnnetuse liik Hukku - nuid Vigasta - tuid 15 T allinn – Rapla – Türi 14,9 07.03.2019 19:40 Kokkupõrge vastutuleva sõidukiga 0 4 15 Tallinn – Rapla – Türi 15,0 19.01.2019 15:19 Kokkupõrge vastutuleva sõidukiga 1 2 11342 Saku – Tõdva 6,0 23.12.2017 15:40 Kokkupõrge vastutuleva sõidukiga 0 4 Vaadates kergemaid liiklusõnnetusi Liikluskindlustusfondi (edaspidi LKF ) andmebaasist , nähtub, et liiklusõnnetusi planeeringu ala piiravatel teedel on toimunud mitmeid . Alljärgneval joonisel on toodud Liikluskindlustusfondi andmetel viimasel viiel aastal (sh 201 9 ) toimunud kergemad liiklusõnnetused (hukkunute ja vigastatuteta) vaadeldavas piirkonnas. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 - Liikluskindlustusfondi andmetel toimunud liiklusõnnetused 201 5 – 201 9 Alljärgnevas tabelis REF _Ref31960563 \h 6 on kajastatud ilma vigastatute ja hukkunutega liiklusõnnetused, mis toimusid vaadeldava alaga külgnevatel lõikudel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 - Liikluskindlustusfondis registreeritud liiklusõnnetused Asukoht Kuupäev Kellaaeg Situatsiooni tüüp Kahju liik Kahju suurus Tee nr 15 28.05.2015 10:47 Liiklusõnnetused teel ja ristmikul: Möödasõit, reastumine, kõrvalekaldumine: Möödasõit, kokkupõrge samas- või vastassuunas liikujaga 0 Hao tee 26.12.2015 13:45 Erijuhtumid: Sõidukist eraldunud esemega kahju tekitamine asjakahju 546 Tee nr 15 24.03.2016 täpsustamata Ühesõidukiõnnetused Asja, ehitise või rajatise kahjustamine: Tee või teerajatise kahjustamine asjakahju 484 Tee nr 15 24.07.2016 14:00 Liiklusõnnetused teel ja ristmikul: Tagant otsasõit: Tagant otsasõit ees liikuvale või peatunud sõidukile asjakahju 6058 Tee nr 15 14.02.2019 16:00 Liiklusõnnetused teel ja ristmikul: Tagant otsasõit: Tagant otsasõit ees liikuvale või peatunud sõidukile asjakahju 6041 Tee nr 15 08.06.2019 12:04 Liiklusõnnetused teel ja ristmikul: Möödasõit, reastumine, kõrvalekaldumine: Vastassuunda kaldumine möödasõidusoovita, kokkupõrge seal liikujaga asjakahju 2103 Tee nr 15 19.06.2019 17:20 Liiklusõnnetused teel ja ristmikul: Tagant otsasõit: Tagant otsasõit ees liikuvale või peatunud sõidukile asjakahju 4590 Tee nr 11342 02.09.2019 08:45 Liiklusõnnetused teel ja ristmikul: Ristmiku ületamine ja pöörded: Kokkupõrge ristuval teel liikujaga asjakahju 2397 Jooniselt REF _Ref31960607 \h 3 ja tabelist REF _Ref31960563 \h 7 nähtub , et peamiseks õnnetuste asukohaks on planeeringu ala piirkonnas asuv mahasõit ja ristmik. Peamiseks liikl u sõnnetuse tüübiks on tagant otsasõit (3 juhtumit), järgne b mõõdasõiduga seotud õnnetused (2 juhtumit) ja seejärel ristmiku ületamine, teerajatise kahjustamine ja erandjuhtum (1 juhtum). Üldiselt võib väita, et iga uue ristumisala rajamisega lisandub teatav hulk (sõltuvalt ristmiku tüübist) konfliktpunkte. Kuid õnnetuste kahjud on väiksemad, kui kiirused on väiksemad. Et tagada liiklusohutus piirkonnaga seotud teedel tuleb hoida liikluskeskkond selline, et suuremate liiklussageduste korral oleks piir kiirustest kinnipidamine tagatud ning läbivatel teedel ristumiste arv minimaalne. Ühistransport Piirkon na lähialasse jääb 3 bussipeatust . Tallinn – Rapla – Türi maanteel asub 2 peatust: Vetka ja Lokuti ning Saku – Tõdva teel Kajamaa peatus ( vt Joonis REF _Ref31961279 \h 4 ) . Peatus.ee andmetel toimub t ihedaima bussiliiklusega Lokuti pussipeatus est toimub 41 väljumist öö päevas, mis teeb keskmiselt üks väljumine 25 minuti tagant , mis teeb väljumiste vaheks üle 15 minuti . Vetka peatusest toimub 21 ja Kajamaa peatusest 5 väljumist öö päevas. Neid alasid, mis asuvad bussipeatusele lähemal kui 600 m võib lugeda heas ühistranspordi teeninduspiirkonnas asuvateks aladeks. Alljärgnevas tabelis on toodud soovituslikud jalgsi käigu teepikkused. Tabel 7 - Jalgsikäigu teepikkuse soovituslikud normid Peatuse asukoht Suurim jalgsikäigu pikkus lähte- või sihtpunkti ja peatuse vahel (m) Ühissõidukite intervall alla 8 min 8–15 min üle 15 min Linnakeskus 500 400 300 Korruselamutega alad ja tööstus alad 7 00 600 400 Madalakorruseliste elamutega alad 1000 800 600 Sellise intervalliga ei suuda ühistransport praegusel kujul konkureerida isikliku autoga. Ühistranspordi kasutatavus t saaks suurendada , kui luua ühistranspordi le paremad tingimused ning k ui nimetatud peatustega luua kergliiklustee ühendus, siis oleks osa arendusala st heas ühistranspordi teeninduspiirkonnas asuva ks ala ks . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 - Lähimad bussipeatused Liikluse prognoos ja piirkonna liikluskorraldus Metoodika P laneeringuala juurdepääsude , siseste teede ja parkimise kavandamisel on kasutatud Eesti standardit EVS 8 4 3 :2016 Linnatänavad . Liikl use kasvu riigiteede ristmikele e planeeringu genereeritud liiklust arvestatakse planeeringus kavandatud parkimiskohtade ja külastamise sageduse põhjal päevas. Parkimiskohtade planeerimisel standardi põhist p arkimiskohtade vajadus t ei ole ratsaspordikeskus e kruntidele (Pos 24 ja 28) arvestatud . Planeeringus on kavandatud ratsaspordikeskuse jaoks 132 parkimiskohta. Standardi alusel parkimiskohtade vajadus t ankla krundil (Pos 30) on 20 parkimiskohta ja hobutalude kruntidel (Pos 1-21) 3 parkimiskohta talu kohta e hk kokku 63 parkimiskohta . D etailplaneeringu s on kokku 2 15 (planeeritule lisaks tankla parkimiskohtade vajadus) parkimiskohta. Lisaks on planeeritud täiendav plats parkimis- ning manööverdamisvõimalusega hobuveokitele ja haagistele. Sõidukite parkimine detailplaneeringualal on ette nähtud krundisiseselt. Parkimisalasid avalikult kasutatavate teede äärde ei kavandata ning avalikult kasutatavate teede ääres parkimine toimub vajadusel liiklusseadusega sätestatud korras. Riigimaanteel parkimist , sh manööverdamist ette ei nähta . Genereeritud liiklus Oletuslikult hobutalude kruntide parkimiskohad (63) täituvad ja tühjenevad kord päevas , mis tekitab liiklust 126 sõidukit ööpäevas. Ratsaspordikeskus e kruntide parkimiskohad (132) täituvad ja tühjenevad oletuslikult (arvestades treeningtundide kestust) 4 korda päevas so 1056 sõidukit edasi-tagasi kokku ööpäevas. Tankla poolt genereeritud liiklus sõltub suures osas tankla tüübist ja pakutavatest lisateenustest (söök, autopesu jms). Antud juhul on aluseks võetud parkimiskohtade arv ja eeldus, et need täituvad/tühjenevad iga 15 minuti järel ehk t ankla genereeritud liiklus on hinnanguliselt 80 autot tunnis e 800 sõidukit päevas . Arvestades kõige negatiivsema stsenaariumiga, kus kõik parkimiskohad täituvad ja tühjenevad tipptunni jooksul eelpool toodud mahus, võib planeeritud parkimiskohtade arvu põhjal hinnata, et ristmike koormus planeeringualaga seoses kasvab maksimaalselt 2 7 8 sõiduki võrra tipptunnis ning kogu liiklus kasvab maksimaalselt 2 000 sõiduki võrra öö päevas. Kuna p laneeringuala uutele kruntidele on kavandatud hobuste spordi ja talitamisega seotud hooned, siis võib oletada, et planeeritav ala genereerib lisaks ka raskeliiklust. Samas on raske hinnata raskeliikluse täpset mahtu ning planeeritavast tegevusest lähtudes on raskeliikluse osakaal siiski madal ja väikse mõjuga. Stsenaarium , kus planeeringu ala liiklus hommikus e / õhtuse tipptunni jooksul on ligikaudu 2 7 8 autot , on väga ebatõenäoline. Kuna planeeringualale pääseb kahelt poolt , riigitee lt 15 (Hao tee ristmik) ja riigiteelt 11 342 ( Sootee ristmik) , siis jaotuvad sõidukid mõlema juurdepääsu vahel . Tõenäoliselt kasutatakse rohkem juurdepääsu riigiteelt nr 15 . Kui oletada e t 2/3 sõidukeid kasutab riigitee 15 ja Hao tee ristmikku ning ülejäänud Sootee ristmiku riigiteel 11342 , siis kriitiliseks pöördeks on Hao tee ristmikul vasakpööre õhtusel tipptunnil planeeringualalt välja Tallinna suunas ja Sootee ristmikul hommikusel tipptunnil vasakpööre planeeringu alale . Eeldades, et 1/6 sõidukeid suundub Tallinna suunas, siis sell isel juhul oleks k riitili s e vasakpöörde maht T 15 ja Hao tee ristmikul 1 54 autot tunnis . Sootee ristmikul riigiteel 11342 oleks kriitilise vasakpöörde maht 78 autot tunnis Liiklussageduste prognoos Vastavalt Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” lisale „ Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 1.3 lõikele (3) võetakse eeldatava liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks liiklussageduse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Teeregistri andmetel oli aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus riigitee nr 15 Talinn – Rapla – Türi maantee vaadeldaval lõigul 8 7 3 1 sõidukit ööpäevas (20 18 . aasta loendus). Sama lõigu liiklussagedus aastal 200 8 oli 8 711 sõidukit/ööpäevas, mis näita b , et viimase 10 aasta jooksul liiklussagedus muutunud minimaalselt . See tähendab, et vastavalt normide metoodikale järgmise 20 aasta jooksul liiklussagedus uuritaval lõigul ei muutuks ning jääks 8 750 sõiduki juurde ööpäevas . 2008 aasta liiklussageduse tase iseloomustab pigem üldist autostumise buumi ja läbisõidu suurenemist (vt REF _Ref29822517 \h \* MERGEFORMAT Tabel 2 ), millel on ilmselgelt seos majanduskasvu (ja hiljem langusega). Vaadates siiski viimaste aastate kasvutrendi võib öelda, et liiklus kasvab ka lähitulevikus. Arvestuslikult võiks viimase 9 aasta kasvu põhjal väita, et 2040-l aastal on prognoositav liiklussagedus tee nr 15-l kuni 10 000 sõidukit ööpäevas. R istmiku põhitüübi valik Kuna riigiteel nr 11342 Saku – Tõdva on liiklussagedused suhteliselt madalad, siis Sootee ristmikul läbilaskvusega probleeme ei ole. Seega vaadeldakse edaspidi Hao tee ristmikku riigitee nr 15-ga. Vastavalt Tee projekteerimise normide (RT I, 07.08.2015, 14) lisale maanteede projekteerimisnormid joonisele 5.1 on ristmiku lahendusena valiku variandiks kas ringristmik, mis annab paremad eeldused peasuunale (elliptiline saar) või eritasandiline ristmik. Hao tee ristmiku puhul on tegemist ajutise lahendusega, sest T15 Tallinn – Rapla – Türi maantee on kavas ehitada neljarajaliseks teeks, siis kõneallolev ristmik, eelprojekti põhjal, on ettenähtud sulgeda ning juurdepääs arendusalale tagatakse kogujateede kaudu. Seega võiks ajutise lahendusena kaaluda T-kujulist ristmikku. Varasema 2014 aastal Tiit Metsvahi poolt teostatud Liikluse prognoos ja ristmiku läbilaskvuse arvutuse alusel leiti, et tippaegade liiklusvood on sedavõrd suured, et detailplaneeringu alalt väljasõit Tallinna suunas ei ole ohutult võimalik. Töös leiti, et kõige otstarbekam on rajada adaptiivsele juhtimisele põhinev foorristmik, kus iga manöövri tarbeks on oma sõidurada. Foorjuhtimise paindlik rakendamine võimaldab minimaalselt häirida põhivoogusid Tallinn – Rapla – Türi maanteel aga samal ajal tagada ohutud pöörded detailplaneeringualale ja sealt välja. Tänaseks on liiklussagedused võrreldes 2014 aastaga muutunud ning läbilaskvusarvutused teostati praeguste andmetega kontrollimaks ristmiku läbilaskvus t . Samas tuleb mainida, et Tiit Metsvahi arvestas koormatuimaks tipptunniks planeeritud hipodroomi parkimiskohtade arvu (110 kohta) tühjenemist peale sündmuse lõppu. Sellisel juhul oleks tipptunni liiklussagedus olnud 230 sõidukit, mis on suurem kui praeguse detailplaneeringu lahenduse juures. Samuti tuleb arvestada, et praegusel kujul on detailplaneeringus juurdepääs ka teise ristmiku kaudu ning arvestatud ka selle ristmiku osa planeeringuala liikluses. Käesolevalt t e ostati läbilaskvuse arvutused kolmeharulise foorjuhtimiseta T-kujulise ristmiku lahendusele aastal 2020 (vt lisa 5.1) ja prognoositud liiklusega aastal 2040 (vt lisa 5.2) , samuti on l äbilaskvusarvutused teostatud kolmeharulisele foorjuhtimisega ristmikule (vt lisa 5.3) . Arvutustest selgub, et T-kujulise foorjuhtimiseta ristmiku korral ei ole sellise liikluse mahu juures õhtusel tipptunnil ohutult võimalik vasakpööret Tallinna suunas teha. On avaldatud arvamust, et kasutatud arvutusmetoodika hindab olukorda liiga kriitiliselt kuna arvestab peateel sõitvate sõidukite vahed ühtlaseks, mis vähendab sobivate võimaluste leidmist pööreteks peateele . Tegelikult liiguvad autod tavaliselt pakkides ning ei ole teepikkusele ühtlaselt jaotunud ning sellest tulenevalt peaks olema võimalusi pöörete sooritamiseks peateele rohkem ning ristmiku läbilaskvus suurem. Arvestada tuleb, et planeeringualal on olemas teine juurdepääs ( Sootee ristmik), mille läbilaskvus on piisav ning laseks läbi ka kogu planeeringu alaga seotud tipptunni liikluse (vt lisa 5.4). Seega kui ooteajad lähevad Hao tee ristmiku pikemaks, siis hakatakse kindlasti rohkem kasutama Sootee ristmikku. Seoses sellega on soovitus lahenda da Hao tee ristmik ajutiselt T-kujulise foorjuhtimiseta ristmikuna , kuid fooride paigutamise võimalusega . Fooride paigutamise võimalus peaks olema juhuks kui planeeringu realiseerimisel siiski tekivad läbilaskvusprobleemid ning Sootee ristmik ei leia juhtide poolt siiski kasutust Teede parameetrid Planeeringuala sisetänavate võrku võib vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ käsitleda ka kui juurdepääsu, mis on ainult antud piirkonda jaotusmagistraaliga (erandina ka põhimagistraaliga) ühendav tänav, mille peamine funktsioon on kinnistutele juurdepääsu tagamine. Läbiva liiklusega kohaliku jaotustänava parameetrid on valitud vastavalt projektkiirusele 5 0 km/h. Planeeringuala jaotustänavatel on ette nähtud kahesuunaline liiklemine, sõiduteede laiuseks on kavandatud 7,0 m, mis vastab Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ p 6.1.1. „Tänava ristlõike elemendid ja nende laiused“ tabeli 6.7 Juurdepääsude ristlõiked tasemele „hea“ projektkiirusel 50 km/h. K õrval tänava parameetrid on valitud vastavalt projektkiirusele 30 km/h. Piirkiirus neil teedel on maksimaalselt 30 km/h ning läbivat liiklust ei ole. Neil tänavatel võivad jalakäijad ja jalgratturid liikuda sõidukitega ühes liiklusruumis. K õrvaltänavate laiuseks on 5 m vastavalt piirkiirusele 30 km/h ja lähtetasemele „Hea“ (vt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel 6.7) . Kohalike j aotus t änavate äärde on ette nähtud 3,0 m laiuse d jalg - ja jalgratta teed, mis vastavad projekteerimistasemetele vastavalt „hea“. Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud avalikult kasutatavate teede (tänavate) kaitsevööndi laiuseks 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Kuna planeeritud tänavad koosnevad suures osas sirgetest lõikudest, siis tuleks liikluse rahustamise meetmed lahendada teeprojektidega. Planeeringualale on sõiduteede ja jalgtee valgustamiseks planeeritud tänavavalgustus. Jalg- ja jalgrattaliiklus Jalakäijatele ja jalgratturitele tuleb planeeringus näha ette jalg- ja jalgrattateed Soo tee, Hao tee ning 15 Tallinn- Rapla- Türi maantee äärde (perspektiivsena planeeritud maantee eelprojektis) . Jalg- ja jalgrattateede ristumistele sõiduteega tuleb kavandada teeületuskohad. J algrattaga liikumise võimaluste loomine seob arendusala lähedal asuvate asumistega ning selleks tuleks kruntidele ette näha ka jalgrattaparklad. Selline meede mõjutab positiivselt liiklussageduse vähendamist ja liiklusohutust. Samuti tuleb tagada jalakäijate ja jalgratturite ohutu juurdepääs riigimaanteede 15 Tallinn- Rapla- Türi ning 11432 Saku – Tõdva ääres olevatele ühistranspordi peatustele. Kokkuvõte Käesolevas l iiklusanalüüsi s käsitleti Saku vallas Kajamaa ja Lokuti külas asuva u 125,5 ha suuruse maa-ala arenduse liikluse mõjusid. A rendusa la asub riigitee nr 15 Tallinn – Rapla – Türi 14-l km-l ja puudutav edelanurgast riigiteed nr 11342 Saku – Tõdva tee . Töös prognoosi ti arendustegevusest lisanduvat liikluskoormust ja liikluskoosseisu ning leiti planeeritud parkimiskohtade arvu põhjal , et ristmike koormus planeeringualaga seoses kasvab maksimaalselt 278 sõiduki võrra tipptunnis ning kogu liiklus kasvab maksimaalselt 2 000 sõiduki võrra ööpäevas. A nalüüsi ti kuidas mõjutab lisanduvate autode hulk ristmike läbilaskevõimet ja teosta ti ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Arvutused näitasid, et T-kujulise foorjuhtimisega ristmik ei võimalda ohutult õhtusel tipptunnil teha vasakpööret Tallinna suunas T 15 Tallinn – Rapla – Türi maantee ja Hao tee ristmiku. Arvestades aga ristmiku ajutisust, metoodika omapära ja teise juurdepääsu olemasolu soovitatakse käesolevas töös rajada Hao tee ristmik täielikult kanaliseeritud T-kujulise ristmikuna fooride paigaldamise võimalusega. Koostas: Roland Mäe TIME \@ "dd.MM.yyyy" 06.02.2020 Lisad Ristmikute arvutamine T15 Tallinn – Rapla – Türi ja Hao tee T-kujuline 2020. a Ristmikute arvutamine T15 Tallinn – Rapla – Türi ja Hao tee T-kujuline 2040. a Ristmikute arvutamine T15 Tallinn – Rapla – Türi ja Hao tee T-kujuline foorjuhitav 2040. a Ristmikute arvutamine T11342 Saku – Tõdva ja Sootee tee T-kujuline ristmik 2040. a PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAVATE TEEDE LÕIKED M 1:200 LÕIGE A-A´ LÕIGE B-B´ LÕIGE C-C´ LÕIGE D-D´ LÕIGE E-E´ LÕIGE F-F´ 3,3 3,3 1,0 1,0 1,0 3,0 3,0 2,5 1,0 1,0 3,0 3,0 3,0 1,0 1,0 3,0 3,0 6,7 1,8 1,0 3,0 3,0 1,5 3,0 3,0 0,3 2,2 1,0 1,0 6,0 5,0 5,0 6,0 5,0 5,5 6,0 4,5 9,5 6,0 10,5 3,0 6,0 3,0 ca 2,0 6,6 ca 2,45 ca 5,3 2,6 3,0 5,0 16,0 16,0 26,0 ca 22,0 0,3 16,0 0,5 12,0 0,5 0,5 Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Haljasala (muru) Keskpinge elektrikaabel Keskpinge elektrikaabel Sidetrass Sidetrass Sidetrass Sidetrass Sidetrass Sõidutee Sõidutee Sõidutee Sõidutee Sõidutee Sõidutee Madalpinge elektrikaabel Madalpinge elektrikaabel Madalpinge elektrikaabel Madalpinge elektrikaabel Tänavavalgustuskaabel Tänavavalgustuskaabel Tänavavalgustuskaabel Tänavavalgustuskaabel Tänavavalgustuskaabel Tänavavalgustuskaabel Tänavavalgustuskaabel Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Kõnnitee Sademeveekraav Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir 0,3 28 m 92 m 85 m Jalakäijate teeületus saar 57 m 3,5m m 3m 3,5 7m - 30 4771 JOONISE SKEEM ÄH 100 6 N 1 400 2 15m PLANEERINGUALA - K-7 PIIR 35 24 378 PLANEERINGUALA JOONIS LT100 W E - 3m 3,5m 3m 3,5m - - - 7m - Vetka 34 59 m S 16 530 23 K-1 LT100 P-20 16 AKEN 2 - - - - - HAO TEE Bussipeatuse ooteplatvorm 24 60 297 K-8 30 5 35 165 m 164 m PS 90/ÄK 10 23 11 5 12 5 105 m 3 10000 7 - NÕRGALT KAITS KESKMISELT KA 21 RP PLANEERITUD REOVEEPUHASTI 230 m - 20 154 K-9 JA PUHASTI KUJA (25 m) 20 20 407 MP 100 MP 100 9/7 9/7 2/1 500 1+3 TUD PÕHJAVEE ITSTUD PÕHJAV 2/1 500 1+3 Nähta vuskii GA ALA EEGA ALA r MAANTEE REK. EELP Lp 18 30395 m² KOGUJATEE 320m 65 m HAO TEE Ž Krossi EE 34 AN 71801:006:0116 K-2 SM ID Maatulundusmaa U P-56 ND TALL 37.57 ha JE ID 18 O PLANEERITUD TULETÕRJE SO TALL 30.0 ID VEEVÕTUKOHT NÕRGALT KAITSTUD PÕHJAVEEGA ALA KESKMISELT KAITSTUD PÕHJAVEEGA ALA TALL 36 15 TA KOPPEL UMID EŽ SURU NE 30.0 P-38 TE PE MA 52 S HOBU 24 LLINN 10 5 PK TIIV K-10 30 RA ST -RAPL 20 MINI K-1 KOPPEL AD A-TÜR LA 28 29 Maritsa NING M ISA - EE DA 36 IT 71801:006:0369 KOPPEL TR ER 26 570 EE 54 Maatulundusmaa G ÖV K-11 - 21 43.44 ha NIN NÖ 29 MP100 34 TR EE G A MA 90 126 5 NIN J IS- TEL E - Pikametsa EE MP100 TR KIM EOKI - - - 63 71801:006:0404 10 R Maatulundusmaa PK PA BUV - 7 21.49 ha KOPPEL HO - - - K-12 G NIN K-3a PLANEERITUD EE KASTMISTIIK TR 39 37 10 PK 7 46 5 19 - 52 23 126 048 MP 100 - - K-3b 19 20 031 - - - MP 100 9/7 2/1 500 1+3 22 K-3 84 23 c 26 K-4 - PLANEERITUD PUURKAEV 22 33 043 JA SANITAARKAITSEVÖÖND (30 m) MM 100 16 - - - - 30 15 18 - PK 8 Maritsa 71801:006:0369 25 133 105 Maatulundusmaa 43.44 ha MP 100 - - - - 10 PK - Pikametsa 18 20 023 71801:006:0404 Nõlva Maatulundusmaa 21.49 ha 71801:006:0108 Krossi MP 100 Maatulundusmaa 13.27 ha 71801:006:0116 9/7 K-3 d Maatulundusmaa 94 21 37.57 ha 2/1 500 1+3 - 25 26 74 872 5 MP 100 17 6 TÕDV 25 59 A PE 5 16 AKRA AV - 17 20 045 17 10 a K-5 PK 10 PK MP 100 - 9/7 59 63 16 20 150 2/1 500 1+3 MP 100 92 9/7 92 2/1 500 1+3 K-6 12 17 PLID KO 40 37 ID LL TA TA L LID G 7 E NIN 10 RE P5 13 PK P7 T 25 77 10 14 PK 15 12 K-5b 69 ID - LL 14 20 039 TA P7 MP 100 ID PL 9/7 - KO 85 2/1 500 1+3 15 21 094 28 72 46 MP 100 ID 9/7 17 PL 2/1 500 KO 1+3 ID - LL TA TA 24 12 LL 20 030 K-14 ID 7 10 MP 100 ING 25 PK E EN P5 TR 54 9/7 30 P7 2/1 500 1+3 10 12 5 49 PK 1071 - 08 Lokuti 20 331 5 LID TAL 21 682 MP 100 34 MP 100 9/7 13 15 P7 ID 2/1 500 1+3 PL KO 1+3 PLANEERITUD TULETÕRJE 70 10 71 PK VEEVÕTUKOHT 13 - 11 71 20 085 64 24 62 MP 100 50 9/7 70 2/1 500 1+3 36 5 10 17 3 30 12 62 53 53 38 61 37 50 35 NÕRGALT KESKMISEL - 50 8 28 74 983 5 59 45 PK 10 MP90 / TP10 K- 42 10 KAITSTUD 14 T KAITSTU 36 9 57 2 5500 15 10 PK PÕHJAVEE 9 - D PÕHJAV 37 16 687 55 59 26 65 57 MP100 GA ALA 14 EEGA ALA - 46 - 31 59 11 27 - - - - 20 819 78 605 10 PK MP100 MP 100 9/7 39 2/1 500 1+3 46 Maritsa 46 10 41 71801:006:0369 PK Maatulundusmaa 24 54 43.44 ha 61 15 TALLINN-RAPLA-TÜRI TEE 48 27 68 NÕ KESKM R 128 Karja G - A 37 10 71801:006:0109 L 33 ISELT K T KAITS 7 20 801 Maatulundusmaa 9.75 ha 6 JOONIS JÄTKUB AKNAS 2 MP 100 K-1 AITS 10 T 9/7 U D PK T 2/1 500 1+3 P U ÕHJAV - D 09 P 21 810 ÕHJAV 14 EEGA A 52 MP 100 41 - E AA 33 9/7 E 54 G 54 25 645 LA 2/1 500 1+3 20 LA LT 100 07 - - 20 949 - - - 32 MP 100 9/7 2/1 500 1+3 52 10 PK 38 - 06 20 866 Krundi pindala (m²) Krundi aadress MP 100 9/7 38 - 2/1 500 1+3 Positsiooni number 15 087 - - MP100 32 Krundi kasutamise sihtotstarve 05 21 682 - 9 960 või sihtotstarbed - - - LT 100 MP 100 - 9/7 - - - 2/1 500 1+3 Hoonete lubatud kõrgus Hoonete lubatud arv krundil (põhihoone/abihoone) (m) (põhihoone+abihoone) Hoonete lubatud korruselisus (põhihoone/abihoone) Suurim ehitisealune pind (m²) LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR AKEN 2 OLEMASOLEV KRUNDIPIIR KRUNTIDE EHITUSÕIGUS NING ARHITEKTUURINÕUDED 2/1 500 1+3 PLANEERITUD KRUNDIPIIR - 31 13 PLANEERITUD KRUNDI NUMBER 4 993 - LT 100 08 20 331 PLANEERITUD HOONESTUSALA - - 05 MP 100 - - - 21 682 PLANEERITUD ÕUEALA ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT MP 100 9/7 - 9/7 2/1 500 1+3 OLEMASOLEV VEEKOGU 01 20 641 2/1 500 1+3 PLANEERITUD VEEKOGU MP 100 9/7 KALDA VEEKAITSEVÖÖND 2/1 500 1+3 KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 10 PK 70 KALDA PIIRANGUVÖÖND 5 PK 10 EESVOOLU KAITSEVÖÖND 5 62 HOONESTAMISEKS SOBIMATU ALA (ÜP) 161 38 MILJÖÖVÄÄRTUSLIK KÜLAMAASTIK (ÜP) 1 MILJÖÖVÄÄRTUSLIK LOODUSMAASTIK (ÜP) 26 5 OLEMASOLEV RIIGITEE 42 25 16 OLEMASOLEVA RIIGITEE LAIENDUS 2 OLEMASOLEVA RIIGITEE LAIENDUS 59 PLANEERITUD AVALIK TEE 65 0 14 PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE 46 5 31 34 OLEMASOLEVA TEE KAITSEVÖÖND 38 PK 10 PLANEERITUD TEE KAITSEVÖÖND 2 NÄHTAVUSKOLMNURK 13 SO 10 41 OT PK PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD EE 54 TEE 61 - PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE 02 62 20 888 Vetka OLEMASOLEV BUSSIPEATUS NÕRGA MP 100 9/7 37 LIKVIDEERITAV OBJEKT LT KAIT 2/1 500 1+3 55 KO PL ID RATSASPORDIKESKUSE ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT 10 6 STUD PK 53 TURBAMAARDLA PÕHJA - 3 PLANEERITUD TURBA VÄLJAKAEVEALA 03 VEEG 20 742 PLANEERITUD PÕLLUMAJANDUSMAA 41 A ALA MP100 33 54 9/7 PLANEERITUD METSAMAA 20 * Parkimiskohtade normatiivset arvu ei ole arvestatud. 18 2/1 500 1+3 PLANEERITUD TANKLA- JA TEENINDUSHOONE MAA PLANEERITUD PUHKE- JA SPORDIRAJATISE MAA 32 (KAUBANDUS-, TOITLUSTUS- JA TEENINDUSHOONE MAA JA PÕLLUMAJANDUSEHITISTE MAA KÕRVALFUNKTSIOONIGA) KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVETE LÜHENDITE SELGITUS: 52 SÄILIVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 54 10 PK PS - puhke- ja spordirajatise maa ÄH - tankla ja teenindushoone maa RP PLANEERITUD REOVEEPUHASTI LT - tee ja tänava maa PLANEERITUD REOVEEPUHASTI KUJA MP - põllumajandusmaa MM - metsamaa PLANEERITUD PUURKAEV KOOS HOOLDUSALA - PK 11 33 06 TP - põllumajandusliku tootmisehitise maa VÕI SANITAARKAITSEALAGA 34 4 20 866 2S OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa AK MP 100 PÕHJAVEE KAITSTUS U -T 9/7 ÕD VA - 04 27 2/1 500 1+3 TE 27 669 E 5 - MP100 32 9 960 MÄRKUSED. 9/7 2/1 500 1+3 LT 100 1. Topo-geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesiakeskus G.E.Point TÖÖ NIMI - poolt 08.07.2013 (töö nr 13-G170). Koordinaadid L-EST '97 süsteemis, kõrgused Balti - - - 77 süsteemis; aktualiseeritud 2017. a. Enne 01.01.2018 algatatud planeeringu võib läbi MARITSA, KARJA, KROSSI, NÕLVA JA viia kasutades Balti 1977 kõrguste süsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi järgi on PIKAMETSA KINNISTUTE DETAILPLANEERING Tähe 106, 51013 Tartu, tel. 7303735, www.ibun.ee Kajamaa absoluutkõrguste korrektuur planeeringuala ulatuses +0.22 m. OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID 2. Joonisele on peale kantud Reaalprojekt OÜ poolt 08.2008 koostatud "Riigimaantee SAKU VALD, KAJAMAA JA LOKUTI KÜLA 15 Tallinn-Rapla-Türi; Raudalu (km 4,5)- Tagandi (km 23,9) lõik" eelprojekt nr P60/06. PLANEERIJA K. HABICHT PÕHIJOONIS 3. Detailplaneeringu eskiis on koostatud SWECO Projekt AS poolt (töö nr 12410-0066). M 1:2000 DP 4 7 PLANEERIJA L. ALVER 29.05.2019 TELLIJA TÖÖ NUMBER SAKU VALLAVALITSUS IB 52/2016