Leetsi maaüksusel kehtib Tähtvere Vallavolikogu 20. juuni 2005 otsusega nr 6-5 kehtestatud
Leetsi maaüksuse detailplaneering, millega on määratud 7,4 ha suurusele maa-alale
ehitusõigus motelli ja kämpingu ehitamiseks. Tulenevalt põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-Kardla lõigule 2+2 möödasõidualade ehituse
eelprojektst on muutunud Leetsi maaüksuse detailplaneeringu elluviimine võimatuks ja tuleb
koostada uus detailplaneering.
Eelnevast tulenevalt on kinnistu omanik esitanud taotluse Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse
detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Planeeringuga soovitakse Leetsi kinnistu jagada
kaheks maatulundusmaa (24957 ja 28452 m²), üheks elamumaa (12522 m²) ja kolmeks ärimaa
krundiks (24610, 12054 ja 9086 m²). Põhimaantee ehituse eelprojektist tulenevalt
eraldadatakse Leetsi kinnistust 29405 m² krunt transpordimaaks. Planeeringuga lahendatakse
juurdepääsud ja antakse lahendused põhimaantee ehituse eelprojektist tuleneva
liikluskorralduse muudatuse osas sh arvestatakse vajadusega tagada läbipääs üle Leetsi
kinnistu.
Planeeringuala suurusega 14,11 ha on hoonestamata ja asub Ilmatsalu külas Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa maantee ääres. Läheduses asuvad Emajõgi ja Ilmatsalu jõgi, naabruses Leetsi
järv ja endine kruusakarjäär. Läbi Leetsi maaüksuse on juurdepääs Olmere, Kruusa ja Väike-
Taraski jt maaüksustele ning Leetsi järve äärde, samuti läbib ala Linnutee matkarada.
Planeeringualale ulatuvad Emajõe piiranguvöönd, Leetsi järve ehituskeeluvöönd ja
piiranguvöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning maaparandushoiuala (Ilmatsalu I
(TTP-393) maaparandusehitis).
Planeeringuala maapinna kõrgused jäävad vahemikku ca 32.6 - 35.4 m. Vastavalt Alkranel OÜ
poolt 2018. aastal koostatud tööle “Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine
Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga
aladel“, tõuseb planeeringualal Emajõe maksimaalne veetase absoluutkõrguseni 34.7 m 1%
tõenäosusega (kord saja aasta jooksul) ning kõrguseni 34.3 m 5% tõenäosusega (kord 20 aasta
jooksul).
Tähtvere Valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtotstarbed ärimaa ning puhke- ja
virgestusala. Olemasolevad ja loodavad puhkealad peavad olema avalikud, kõigile
ööpäevaringselt kasutamiseks. Kärevere luha ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
vahelisele alale on planeeritud ärimaa puhke- ja turismikompleksi eesmärgil. Ala muudavad
atraktiivseks rekultiveeritud Kärevere karjäär lõunas, planeeritav Emajõe paadisadam
(Kärevere sildumisala) läänes ja paiknemine Ilmatsalu-Kärevere Linnutee ning Luha matkaraja
kokkupuutealas. Põhisihtotstarbena on lubatud ärimaa, kõrvalsihtotstarvetena üldmaa (avalikus
kasutuses olev haljasmaa), transpordimaa, tootmismaa puurkaevu, biopuhasti vmt tarbeks.
Hoonete ja rajatiste projekteerimine Emajõe üleujutusala vööndis eeldab üleujutus-sageduse ja
-piiride täpsustamiseks teostatud eeluuringuid. Samuti on vajalikud pinnase geotehnilised
uuringud. Üleujutusejärgse keskkonnaohu vältimiseks tuleb projekteerida infrastruktuurid
(puhasti, puurkaev, teed) üleujutuspiirist kõrgemale. Kämpinguala, Linnutee matkarada,
Kärevere karjääri tehisjärve, Emajõe sildumisala teenindavad teed ja parklad peavad olema
avalikult kasutatavad.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2
p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja
anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS §
6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tegevust. KeHJS § 6 lg 2 p 12 järgi on vajalik anda eelhinnang turismimajanduse valdkonna
tegevuse kavandamisel. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224
"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 14 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkust
kaaluda väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud
vaba aja veetmise rajatiste ehitamise korral.
Lähtudes KeHJS § 33 lg-tes 3-5 toodud kriteeriumitest ning metoodikast „KMH/KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, 2018), on
koostatud järgmine eelhinnang.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering algatatakse eesmärgiga kaaluda võimalusi
krundi jagamiseks ja üldplaneeringukohase ehitusõiguse määramiseks.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Leetsi maaüksusel kehtib, käesoleva planeeringu algatamise soovidega sarnane, Tähtvere
Vallavolikogu 20. juuni 2005 otsusega nr 6-5 kehtestatud Leetsi maaüksuse detailplaneering,
kuid tulenevalt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ümberehituse projekti lahendusest, on
muutunud Leetsi maaüksuse detailplaneeringu elluviimine võimatuks.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu ärimaa ning puhke- ja virgestusala
juhtfunktsioonidega alal, planeeringu algatamise eesmärgid on üldplaneeringuga kooskõlas.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Maakasutus, veekasutus, muude loodusressursside kasutus
Leetsi katastriüksuse sihtotstarbed on maatulundusmaa 75% ja ärimaa 25%. Krundi pindala on
14,11 ha, millest on rohumaa 37300 m², mets 66000 m² ja muu maa 37800 m².
Planeeringuala piirneb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega, Kärevere looduskaitsealaga
(Natura loodusala ja linnuala), Kärevere kruusakarjääriga ja Leetsi järvega. Läheduses asuvad
Emajõgi ja Ilmatsalu jõgi.
Krundile ulatuvad Emajõe kalda piiranguvöönd ning Leetsi järve ehituskeeluvöönd ja
piiranguvöönd, maaparandushoiuala (Ilmatsalu I (TTP-393) maaparandusehitis) ning Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee kaitsevöönd.
Leetsi kinnistul on põhjavesi suhteliselt või keskmiselt kaitstud. Piirkonnas puudub
ühisveevärk, Tähtvere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kohaselt piirkonda
ühisveevärki ega -kanalisatsiooni ei kavandata. Detailplaneeringuga kavandatakse alale
lokaalne vee ja kanalisatsiooni lahendus, mis peab vastama veeseaduses ja selle
rakendusaktides sätestatud nõuetele.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on
tegemist kõrge radooniriskiga alaga. Planeeringus tuleb käsitleda radooniriski teemat ning
vajadusel leida leevendusmeetmed radooniriski vähendamiseks.
3.2. Looduskeskkonna kirjeldus
3.2.1. Pinnas, veestik, taimkate
Planeeritava ala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32.6 - 35.4 m. Planeeringuala on
periooditi üleujutatav, Emajõe maksimaalne veetase tõuseb absoluutkõrguseni 34.7 m 1%
tõenäosusega (kord saja aasta jooksul) ning kõrguseni 34.3 m 5% tõenäosusega (kord 20 aasta
jooksul). Ala katavad peamiselt liigniisked mullad. Osaliselt on planeeringuala kaetud
metsaga, osaliselt rohttaimedega.
3.2.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad
Planeeringualal puuduvad kaitstavad loodusobjektid. Planeeringuala piirneb Kärevere
looduskaitsealaga, mis on ka Natura loodusala, mille kaitseeesmärgid on erinevate
elupaigatüüpide (jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud
(6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud
(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0)) ja kaitsealuste
liikide isendite (harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas
(Misgurnus fossilis), tõugjas (Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib
(Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna)) elupaikade kaitse ning Natura
linnuala, mille kaitseeesmärgid on erinevate kaitsealuste liikide isendite (väike-konnakotkas
(Aquila pomarina), rabahani (Anser fabalis), must-toonekurg (Ciconia nigra), rohunepp
(Gallinago media) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla)) elupaikade kaitse.
3.3. Heited (müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Kuna planeeringuala asub vahetult suure liikluskoormusega maantee ääres, ulatub alale
liiklusest tulenev müra ja vibratsioon ning mõningane heitgaasidest tulenev õhusaaste, millele
planeeringuga kavandatav eeldatavalt olulist lisa juurde ei too. Ehitamisega kaasneb
mõningane müra, kuid see on ajutine.
Varem kehtestatud Leetsi maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on ala müratase tulenevalt
Tallinn-Tartu maantee liiklusest üle lubatava taseme. Planeeringumenetluses on vajalik
käsitleda müraküsimust detailsemalt ning vajadusel näha ette liiklusmüra leevendavad
meetmed.
Ehitustegevuste käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele,
jäätmed käideldakse nõuetekohaselt. Planeeringu realiseerimisel lahendatakse prügi kogumine
vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Planeeritava tegevusega ei kaasne nõrgvett.
3.4. Kultuurimälestised
Kinnistul ega kinnistu vahetus läheduses ei asu kultuuri- ega ajaloomälestisi.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju.
4.1. Planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (mõju pinnasele, veestikule,
õhule, kliimale)
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnasele, põhja- ega pinnaveele,
õhule, kliimale. Kruntide tehnosüsteemide (kanalisatsioon, soojavarustus jm) lahendamisel
tuleb kasutada keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, samuti tagada, et müratase ei ületaks
keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi.
Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast (kaevetööde tulemus), kuid
eeldatavasti ei viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei
ole. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega
ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra,
vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei
ole näha.
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale puudub.
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus.
Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ja ruumilist struktuuri, kuid muudatused toovad kaasa
pigem positiivse mõju, asendades passiivse ala aktiivse keskkonnaga ning rikastades piirkonda
puhkevõimalustega. Planeeringuga tuleb tagada juurdepääs Leetsi järvele ja selle kallasrajale
ning matkarajale.
4.4. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid kahjustada Natura 2000
võrgustiku alade kaitse-eesmärkide saavutamist. Planeeringuga kavandatav ei oma olulist
keskkonnamõju nimetatud kaitsealadele, kuna planeeritava ehitustegevuse ega ka hilisema
kasutamise käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja.
4.5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju.
Planeeringu elluviimine toob alale aktiivse kasutuse ja liikumise. Planeeringust tulenevad
muudatused on eeldatavalt pikaajalised ja mõjutavad liikumist lähialal.
Eelhinnangu tulemusel ei ole keskkonnamõju strateegilist hindamist detailplaneeringule vaja
algatada, kuna olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja
heaolule ei ole ette näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamiseks on linn küsinud seisukohta
Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet on teada andnud, et...
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Tartu Linnavalitsus
(Raekoda, 50089 Tartu). Planeeringu koostaja on Hendrikson & Ko.
Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse määrata ehitusõigus
ehitusloakohustuslikele hoonetele. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu
algatamine on võimalik, lähtudesTähtvere Vallavolikogu 21. juuli 2006 määrusega nr 14
kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringust ja otsuse punktis 4 toodud lähtetingimustest.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lg-d 1, 5, 6, 7, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 12, § 33 lg 2 p 4, § 34 lg 2, § 35 lg-d 5 ja 6,
Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu" § 14 p 2,
Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2017. a määruse nr 140 "Ülesannete jaotus ehitamise ja
planeerimise korraldamisel Tartu linnas" § 5 lg 2 ja § 11 lg 1 ning arvestades Tähtvere
Vallavolikogu 21. juuli 2006. a määrusega nr 14 kehtestatud Tähtvere valla üldplaneeringut ja
Keskkonnaameti 4. juuni 2018. a kirja nr 6-5/18/4794-4 Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Algatada Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi
krundi jagamiseks ja üldplaneeringukohase ehitusõiguse määramiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse
detailplaneeringuala situatsiooniskeem".
3. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks
ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste
väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.
4. Planeering tuleb koostada arvestades Tähtvere valla üldplaneeringut ja järgnevaid
lähteseisukohti:
4.1. Planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M
1:500. Planeeringu koosseisus esitada ehitusõigust illustreerivad 3D joonised.
4.2. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt:
4.2.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on ärimaa, üksikelamumaa, turismi-, matka- ja
väljasõidukoha maa, haljasala maa, transpordimaa;
4.2.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga,
arvestades Tähtvere valla üldplaneeringus sätestatuga, mõjuala seoste analüüsiga ning
nõuetekohase haljastuse, parkimis- ja liikluskorralduse lahendamise vajadusega krundil.
4.3. Ehitise kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni
2015. a määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
4.4. Säilitada tuleb olemasolev väärtuslik kõrghaljastus. Hoonetest ja liiklemiseks vajalikust
kõvakattest vabad alad tuleb haljastada.
4.5. Piirdeid võib rajada ainult hoonetevahelisele õuealale, võimalusel piirdeid mitte rajada.
4.6. Keskkonnatingimuste määramisel tuleb muu hulgas põhjalikult analüüsida maantee
lähedusest tulenevat müra ning geoloogiast tulenevat võimalikku radooniriski alal ning
sätestada vajadusel leevendavad meetmed.
4.7. Liikluskorralduse lahendamiseks tuleb esitada erinevate liikumisviiside analüüs, mis
sisaldab liikluse tekke ja parkimise nõudluse väljaselgitamist. Leetsi järveni tuleb tagada
avalik juurdepääs.
Autode ja jalgrataste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt, lähtudes kehtivatest
normatiividest.
4.8. Määrata servituudi seadmise vajadused ala läbivale teele, matkarajal liikumiseks ning
Leetsi järve äärde viivale teele, parklale, sh tagada avalik juurdepääs kallasrajale pääsemiseks.
Planeeringuga selgitada välja täiendavad servituudi seadmise vajadused.
5. Planeering tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga, Maanteeametiga,
Põllumajandusametiga, Päästeameti Lõuna päästekeskusega, planeeringu koostamisse tuleb
kaasata naaberkruntide omanikud.
6. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.
7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Ilmatsalu küla Leetsi maaüksuse detailplaneeringuala situatsiooniskeem
planeeringuala piir
Tartu Linnavalitsus Teie 28.01.2020 nr 9-3.2/DP-19-022
[email protected]
Raekoja plats 1a Meie 28.02.2020 nr 15-2/20/5423-2
50089, Tartu, Tartu maakond
Seisukohtade väljastamine Ilmatsalu külas Leetsi
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
Olete esitanud Maanteeametile taotluse Tartu linnas Ilmatsalu külas Leetsi kinnistu (katastritunnus
79301:001:0588) detailplaneeringu (edaspidi Planeering) koostamiseks seisukohtade
väljastamiseks.
Planeeringu koostamise eesmärkideks on Leetsi kinnistu kruntideks jaotamine, liikluskorralduse
põhimõtete ning ehitusõiguste määramine hoonestuse rajamiseks äri-, üksikelamu-, turismi-,
matka- ja väljasõidukoha maale.
Planeeritav ala külgneb riigiteega 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (edaspidi riigitee 2) km 170,10-
171,04 , mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019. a. 9979 a/ööp.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks:
1. Planeeritav ala paikneb riigitee 2 kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja
seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
5. Planeeringus tuleb käsitleda ning planeeringulahendus peab vastama „Põhimaantee 2
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-Kardla lõik, möödasõidualade
põhiprojekt“ töö nr 3/2017 OÜ Toner Projekt lahendustele.
6. Juurdepääsuna riigiteelt 2 planeeringualale tuleb kasutada „Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa km 170,0-174,4 Kärevere-Kardla lõik, möödasõidualade põhiprojekt“
etteantud lahendust.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest
põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid
riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus
kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele
maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui
teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord
ja teostada läbilaskearvutused.
11. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud
teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
ehitusloa väljastamist.
12. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja
jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV
kohustus (PlanS § 131 lg 1).
13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik
(EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee
ehitusloa Maanteeamet.
14. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma
planeeringuala sisse.
15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Geodeetilisel alusplaanil tuleb näidata kinnistute piirid koos
katastritunnustega
16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu
koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus).
Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise
kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema
koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud
seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
2 (3)
Lisa: Planeeringu eelnõu
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
3 (3)