Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 28.02.2020 14:36
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: 6-3/628-1 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Manused: Männi tee 4_13 dp_esitamine kooskõlastamiseks_Mnt.asice
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, February 26, 2020 4:50 PM
To:
[email protected]
Subject: 6-3/628-1 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Tere,
Edastame Teile kooskõlastamiseks Männi tee detailplaneeringu.
Lugupidamisega
Kati Kala
maaspetsialist
3611820 87786 Teie: Meie: 26.02.2020 nr 6-3/628-1 Meie 13.12.2016 nr 9-7/ Meie 13.12.2016 nr 9-7/ 0 Teie: Meie: 26.02.2020 nr 6-3/628-1 Meie 13.12.2016 nr 9-7/ Meie 13.12.2016 nr 9-7/ Lp Marten Leiten Maanteeamet Taristu teenuste osakond
[email protected] Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Haaslava külas on menetlemisel Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering ( OÜ GPK Partnerid , töö nr D-041-19, planeerija Jane Asper ) . Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering on algatatud Kastre Vallavalitsuse 11.aprilli 2019 korraldusega nr 214. Kastre Vallavalitsus informeeris Teid detailplaneeringu algatamisest 23.04.2019 kirjaga nr 6-3/ 62 8 . Maanteeamet väljastas 23.05.2019 kirjaga nr 15-2/19/19671-2 (registreeritud dokumendiregistris 23.05.2019 nr 6-3/760 all) detailplaneeringu koostamiseks seisukohad. Planeeritaval alal kehtib Haaslava Vallavolikogu 11 . detsembri 20 06 . a otsusega nr 59 kehtestat ud Raamatu maaüksuse d etailplaneering . Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Männi tee 4 maaüksus kaheks elamumaa maaüksuseks ja lisaks on ette nähtud muuta Männi tee 4 ja Männi tee 65 vahelist krundi piiri ning Männi tee 13 maaüksus planeeritakse jagada kaheks elamumaa ja üheks üldkasutatavaks maaüksuseks ja muuta Männi tee 13 ja Männi tee 15 vahelist krundi piiri . Elamumaa kruntidele plaanitakse seada ehitusõigused ja arhitektuurinõuded paariselamute ehitamiseks. Üldkasutatava maa sihtotstarbega krundile on planeeritud lõkkeplats ja võrkpalliplats. Planeerimisseaduse § 133 lõige 2 sätestab, et kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastusest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks ning § 133 lõige 3 sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kati Kala Kastre valla maaspetsialist Lisa: Männi_tee_4_13 DP.asice 744 6521,
[email protected]
Töö nr: D-041-19
Registrikood: 10000550
TARTU MAAKOND, KASTRE VALD,
HAASLAVA KÜLA
MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13
KATASTRIÜKSUSTE NING
LÄHIALA DETAILPLANEERING
I KÖIDE - PLANEERING
Detailplaneeringust huvitatud isik:
OÜ Männi tee arendus
Detailplaneeringu koostaja:
OÜ GPK Partnerid
Jane Asper
Kastani 90
50410 Tartu
TARTU 2019-2020
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 2
DETAILPLANEERING
SISUKORD
1. Seisukohtade koostamise alus ..................................................................................... 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta ................................................ 3
4. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ....................... 3
5. Andmed planeeringu koostamiseks .............................................................................. 4
5.1. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ................................................................ 4
5.2. Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs .................................................... 4
5.3. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi ......................... 6
5.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6
5.5. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele ................................................... 7
5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 8
5.7. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................... 8
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9
5.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................10
5.10. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................13
5.11. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................13
5.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................13
5.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine................................................................13
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nõuded......................................................................................................................15
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................15
5.16. Planeeringu elluviimine ......................................................................................15
6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................17
JOONISED
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................18
2. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ........................................................................19
3. Olemasolev olukord.....................................................................................................20
4. Planeeringu põhijoonis ................................................................................................21
5. Tehnovõrkude lahendusskeem ...................................................................................22
6. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................23
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 3
DETAILPLANEERING
SELETUSKIRI
1. Seisukohtade koostamise alus
Detailplaneeringu algatamise avalduse esitaja on OÜ Männi tee arendus (kiri registreeritud
11. märtsil 2019. a nr 4-11/456).
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kastre Vallavalituse 11. aprill 2019.a. korraldus
nr 214 Haaslava külas Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksuste ning lähiala
detailplaneeringu algatamise kohta.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut OÜ GPK Partnerid,
maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper.
3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Männi tee 4 maaüksus kaheks elamumaa
maaüksuseks ja lisaks on ette nähtud muuta Männi tee 4 ja Männi tee 65 vahelist krundi
piiri. Männi tee 13 maaüksus planeeritakse jagada kaheks elamumaa ja üheks
üldkasutatavaks maaüksuseks. Elamumaa kruntidele plaanitakse seada ehitusõigused ja
arhitektuurinõuded paariselamute ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala
haljastusele, heakorrale, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeritava ala pindala on 12751 m2.
Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Haaslava valla üldplaneeringuga
(kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 31. august 2007. a otsusega nr 83), mille kohaselt
Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksused jäävad üldplaneeringus elamumaa maa-alale.
Andmed planeeritavate maaüksuste kohta:
nimi- Männi tee 4 katastriüksus (katastriüksuse tunnus 18501:001:0854);
maakasutuse sihtotstarve- tootmismaa 100%;
pindala- 4549 m2.
nimi- Männi tee 13 katastriüksus (katastriüksuse tunnus 18501:001:0853);
maakasutuse sihtotstarve- jäätmehoidla maa 100%;
pindala- 7206 m2.
4. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
Raamatu maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 11.12.2006.a otsus nr 59);
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 4
DETAILPLANEERING
Haaslava valla üldplaneering;
Planeerimisseadus;
Haaslava valla arengukava 2015-2020;
Tartu maakonnaplaneering 2030+.
5. Andmed planeeringu koostamiseks
Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ GPK Partnerid
(litsents nr 605 MA-k v.a. 13.09.2017) poolt, 17.04.2019. a., töö nr. G-056-19.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
5.1. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs
Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Haaslava külas ca 4,9 km kaugusel
Tartu linna piirist. Planeeringuala asub areneva elamurajooni keskmes, millel on hea ühendus
Tartu linnaga, Tõrvandi ja Ülenurme alevikega ning Aardlapalu ja Kurepalu küladega. Lähim
bussipeatus (Suurekivi) asub planeeringualast kagusuunas ca 339 meetri kaugusel. Lähim
lasteaed asub Soinaste külas jäädes planeeringualast ca 3,5 km kaugusele. Lähim kool asub
Ülenurme alevikus, planeeringualast ca 3,4 km kaugusel. Samuti asuvad Ülenurme alevikus
kauplus, muusikakool, staadion, Eesti Põllumajandusmuuseum, restoran ja raudteepeatus.
Planeeringualast ida- ja läänesuunas asuvad osaliselt hoonestatud elamumaa krundid, lõuna-
ja edelasuunas asuvad maatulundusmaad.
Käesoleval hetkel kehtib planeeringualal Raamatu maaüksuse detailplaneering, millega
käesolevast planeeringualast läänesuunda jäävatele elamumaa kruntidele on lubatud ehitada
kuni 150 m2 ehitisealuse pinnaga üksikelamuid ning planeeringualast kirde- ja idasuunda
jäävatele elamumaa kruntidele on lubatud ehitada 1 hoone ehk kuni 300 m2 ehitisealuse
pinnaga üksikelamu. Kagusuunda jäävatele kruntidele on lubatud ehitada 1 hoone ehk kuni
250 m2 ehitisealuse pinnaga üksikelamu. Planeeritavatel üksikelamutel on lubatud kuni 2
korrust, katusekalded 20-45° ning lubatud maksimaalne kõrgus 8,5 meetrit. Kehtestatud
Raamatu maaüksuse detailplaneeringu alal toimub hetkel aktiivne elamuehitus.
Kontaktvööndisse jäävate maaüksuste suurused on varieeruvad, elamumaa kruntide
suurused jäävad vahemikku 937 m² kuni 4129 m² ja maatulundusmaade maaüksused jäävad
vahemikku 4522 m2 kuni 15.78 ha.
Käesoleva planeeringu kehtestamisega muutub varemkehtestatud Raamatu maaüksuse
detailplaneering kattuvas planeeringuosas kehtetuks (vt täpsemalt joonis 2 Planeeringuala
kontaktvööndi analüüs).
Antud planeeringulahenduses on järgitud alaga piirnevate kruntide hoonestuse paiknemise
lahendusi ning arvestatud olemasoleva ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega.
Planeeringulahenduse realiseerimisel tiheneb arenev elamurajoon.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 5
DETAILPLANEERING
5.2. Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs
Männi tee 4 kinnistu keskosas asub puurkaevu hoone (ehitisealune pindala 8 m²) ja tiik,
lääneosas asub eesvoolukraav. Kinnistu kirdeosas paikneb mängumaja, liivakast ja kiik.
Kinnistu kõrghaljastuse moodustab lääneosas, eesvoolukraavi läänepoolsel kaldal, kasvavad
leht- ja okaspuud ning võsa ja põhjaosas kasvavad üksikud okaspuud. Kinnistu ida- ja keskosa
on kaetud puistuga.
Männi tee 13 on hoonestamata, rajatistest paikneb maaüksuse põhjapoolses keskosas maa-
alune reoveepuhasti ja reoveepumpla. Kinnistu lääneosas paikneb eesvoolukraav ja
lõunaservas kraav. Idaosa on valdavalt muruala ja heinamaa, kus kasvavad üksikult leht-,
okas- ja viljapuud. Kinnistu põhja- ja edelaosas kasvab puistu. Kinnistu lõunapiiril kasvavad
reas leht- ja okaspuud ning võsa.
Juurdepääs planeeringuala kinnistutele on kahesuunaliselt Männi teelt. Asfaltkattega sõidutee
on 5-6 m laiune ja kahel pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. Männi tee 13
maaüksusele ulatub riigitee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kaitsevöönd, mis on äärmise
sõiduraja välimisest servast 30 m.
Planeeringuala reljeef langeb lõunast põhja suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad
36.08-33.67 m vahemikku. Männi tee 4 kinnistu lääne- ja keskosas asuvad kraav ja tiik ning
Männi tee 13 kinnistu lääne- ja lõunaservas asuvad kraavid on ümbritsevast maapinnast
madalamad.
Männi teel paiknevad vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustikud, tuletõrje veevarustus,
sidekaablid, elektrikaablid ja tänavavalgustus.
Männi tee 4 ja 13 katastriüksuseid läbib eesvoolukraav, mille kaudu juhitakse Emajõkke
teiselpool 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteed paikneva maaparandussüsteemi ehitise
Haaslava 2102360601001/001 drenaažisüsteemidest tulev vesi. Samuti suubub nimetatud
eesvoolukraavi Aardlapalu kraav, mis on Aardla poldri idapoolseks piirdekraaviks ja millesse
omakorda suubuvad Aardla küla pinnaveed ning Aardla küla reoveepuhasti heitvesi.
Planeeringualale ulatub eesvoolukraavi kalda veekaitsevöönd 1 m ja eesvoolu kaitsevöönd 12
m veekogu tavalisest veepiirist (alus: LKS §35 lg 2, VeeS §118 lg 3, Maaeluministri 10.12.2019
määrus nr 64 §2 lg 2).
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Planeeringuala piirneb põhjast Savitööstuse maaüksusega. Idast piirneb Männi tee 65, Männi
tee 6, Männi tee ja Männi tee 15 maaüksustega. Lõunast piirneb 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla
tee maaüksusega ja läänest Männi tee 11, Männi tee ja Männi tee 2 maaüksustega.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
esitatud joonisel 3 Olemasolev olukord.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 6
DETAILPLANEERING
5.3. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi
Kokku on detailplaneeringuga kavandatud 5 uut krunti – 4 elamumaa krunti ja 1 üldkasutatava
maa krunt. Lisaks on planeeritud 3 ajutist elamumaa sihtotstarbega krunti – krunt POS 1a
liidetakse Männi tee 65 kinnistuga, krunt POS 2a liidetakse POS 2 krundiga ja krunt POS 3a
liidetakse Männi tee 15 kiinistuga. Planeeritud kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis.
Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1 lk 6 ning joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis.
Tabel 1. Maakasutuse koontabel
Katastri- Krundi Osade Avalikku
Krundi
üksuse planeeritud Moodustatakse senine kasutusse
Krundi plan. Osade
planeeritud kasutamise sihtots- plan.
POS. nr. pindala kinnistust suurused
sihtotstarve sihtotstarve tarve maa-alad
POS 1 2161 m² E 100% EPk 100% Männi tee 4 2161 m² T 100% -
Männi tee 4/
ajutine krunt 2145 m²/ T 100%/
POS 2 2155 m² E 100% EPk 100% -
POS 2a (Männi 10 m²/ E 100%
tee 65)
Avalikult
POS 3 2699 m² Üm 100% HP 100% Männi tee 13 2699 m² J 100% kasutatav
krunt
Avalikult
POS 4 2059 m² E 100% EPk 100% Männi tee 13 2059 m² J 100% kasutatav
kergliiklsutee
Avalikult
POS 5 2044 m² E 100% EPk 100% Männi tee 13 2044 m² J 100% kasutatav
kergliiklsutee
POS 1a
(ajutine 328 m² E 100% EP 100% Männi tee 4 328 m² T 100% -
krunt)
POS 2a
(ajutine 10 m² E 100% EPk 100% Männi tee 65 10 m² E 100% -
krunt)
POS 8
(ajutine 404 m² E 100% EP 100% Männi tee 13 404 m² J 100% -
krunt)
5.4. Kruntide ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib igale krundile ehitada 1 kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga hoone. Kõik hooned peavad paiknema hoonestusalas.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 7
DETAILPLANEERING
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
POS 1-2 ja POS 4-5 - 11212 kahe korteriga elamu.
5.5. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema keskkonda väärtustav.
Ehitatavad hooned peavad arvestama olemasolevate hoonete arhitektuurseid
suundumusi ja moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Keelatud on:
Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses (nt kiviimitatsiooniga plekk,
plastiklaudis jms).
Erksad, nn „ultra” ja neoonvärvitoonid.
Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.
Katuseharja kulgemise suund Risti või paralleelne teemaaga piirneva krundipiiriga.
Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka madalkatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid
Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun või punane.
Põhilised
Puit, kivi, krohv, klaas (ka kombineeritult).
välisviimistlusmaterjalid
Kohustuslik ehitusjoon Kruntidel POS 4 ja POS 5 on planeeritud kohustuslik
ehitusjoon. Vt joonist 4 Planeeringu põhijoonis.
Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu
domineeriv sein.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud
kõrgus on kuni 60 cm maapinnast.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 8
DETAILPLANEERING
5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete
püstitamine keelatud. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala
kavandamine.
Planeeritud hoonestusalad on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis
näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.
Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades
hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Planeeritavatele kruntidele POS 4 ja POS 5 on
määratud kohustuslik ehitusjoon. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud
pkt. 5.10. Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritavate hoonete soovituslikud asukohad
hoonestusalades.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud hoonestusalasse ehitada igale
elamumaa krundile 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt kasvuhoone, grillmaja,
prügimaja, jms). Nimetatud hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Kuni 20
m² hoonete asukoht peab haakuma elamutega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus
peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus krundil peab olema selline,
et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda.
5.7. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt 23.05.2019 väljastatud
seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 15-2/19/19671-2.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee km 3,840-3,960, mille
kiiruspiirang on 90 km/h ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2018.a. oli 4261
a/ööp.
Planeeritav ala asub riigitee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kaitsevööndis, mis on äärmise
sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt
Ehitusseadustiku § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist
ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti
nõusolekul vastavalt Ehitusseadustiku §70 lg 3.
Tee kaitsevööndisse hoonestust, parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele
on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.
Juurdepääsud planeeringuala kruntidele on planeeritud Männi teelt. POS 1 krundile
juurdepääsu rajamiseks on vajalik paigaldada truup. Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis näidatud planeeritud juurdepääsu asukohad. Juurdepääsuteede täpne asukoht
lahendatakse projekteerimise käigus. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt rajada pole lubatud.
Planeeringu joonistel on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud tee
nähtavuskolmnurga, vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus-
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 9
DETAILPLANEERING
ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 100 km/h rahuldaval
tasemel, tabel 2.14 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 90 km/h rahuldaval
tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. Samuti on tagatud sama määruse punktist 2.5.2. sõiduteega
külgneva vaba ruumi vähim laius projektkiirusel 100 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17.
Planeeritud juurdepääsuteed, nähtavuskolmnurgad, tagatud külgnähtavus,
nähtavuskaugused ja vaba ruumi nõue on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis.
Planeeringuala ühendus Haaslava küla, Kurepalu küla ja Tartu linna kergliiklusteede võrguga
on vastavalt kehtivale üldplaneeringule ja Keskkond & Partnerid OÜ poolt 04.08.2016. a
koostatud Kurepalu-Aardlapalu kergliiklustee II osa projektile (töö nr 002/2016). Tagatud on
majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 7.4.2. sõidutee ja jalgrattatee vaheline laius
projektkiirusel 100 km/h rahuldaval tasemel, tabel 7.5.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kinnistute minimaalne
parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,
mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.
Parkimiskohtade täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Olemasolev tiik planeeritud kruntidel POS 1 ja POS 2 on ette nähtud likvideerida ja ala täita
ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele.
Krunt POS 3 on kavandatud üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks, mis on kavandatud
avalikku kasutusse jääva haljasalana. Haljasalale on planeeritud lõkkeplats ja võrkpalliväljak.
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krundid peavad olema heakorrastatud.
Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida
otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette
jäävad puud, samuti ohtlikud puud.
Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60%
krundi pindalast
Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 10
DETAILPLANEERING
Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku
paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada
kõrghaljastust.
Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt
markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
Piirded tuleb paigaldada krundi piirile (v.a. eesvoolu kaitsevööndis, kuhu püsivat
piirdeaeda ei tohi rajada).
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev
piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid
betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga
sobivaid müürifragmente.
Krundil POS 4 peab olema tagatud reoveepumplale juurdepääs hooldusautoga 28T.
Kui ehitatakse piirdeaed kinnistu piirile on kohustuslik tagada reoveepumplale
veoautoga juurdepääs kahepoolselt avaneva väravaga.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed
kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast. Tagatud peab olema ka,
et uue heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 1,5 m.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimine
tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega, vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada
järske üleminekuid.
5.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
PLANEERITUD LAHENDUSED
Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude asukohta täpsustada koostöös kõigi
tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Planeeringu
joonisel 5 Tehnovõrkude lahendusskeem on esitatud olemasolevad ja planeeritud
tehnovõrgud. Erakruntide sisse jäävatele tehnovõrkudele (reoveepumpla koos
kanalisatsioonitorustikuga) on detailplaneeringuga tehtud ettepanek servituudi seadmise
vajadusega ala määramiseks.
VEEVARUSTUS
Männi tee 4 kinnistul asuv olemasolev puurkaev on ette nähtud tamponeerida ning puurkaevu
hoone on planeeritud likvideerida.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 11
DETAILPLANEERING
Kruntide POS 1-2 ja POS 4-5 veevarustus on lahendatud Männi teel asuva ühisveevärgi
torustiku baasil. Liitumispunktid asuvad kinnistute piiride ääres, 0,3-1,0 m piirist väljaspool.
Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe krundi kohta on 0,5 m³/d.
KANALISATSIOON
Kruntide POS 1-2 ja POS 4-5 reovesi on ette nähtud juhtida Männi teel asuvasse
ühiskanalisatsioonitorustikku. Liitumispunktid asuvad kinnistute piiride ääres, 0,3-1,0 m piirist
väljaspool.
Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,5 m³/d.
Krundi POS 4 kirdeosas on olemasolev (rekonstrueeritav) reoveepumpla, mille kuja on 20 m
vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,
ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1.
Kui ei ole võimalik täita paragrahvi lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse
jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud
sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 7 lg 2).
SADEMEVESI
Planeeringuala läbib eesvoolukraav, mis peab jääma toimima (koos maatulundusmaadel
paiknevate reguleeriva võrgu osadega) ja igakordsele kinnistu omanikule jääb hoiukohustus
(MaaParS § 51 lg 5 p2 ja lg 6).
Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel
paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist,
sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu
eesvoolule ega selle rajatisele. Avatud eesvoolu kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui
üks meeter eesvoolu pervest.
Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Põllumajandusametiga ehitusprojekti või taotluse,
mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi
lisavesi) eesvoolu või kuivenduskraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett
eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandusameti loal.
Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale,
immutatakse omal krundil (nt immutusplokkide, killustikpadja abil) või juhitakse piirnevasse
eesvoolu või kuivenduskraavi (v.a. riigimaatee äärne kraav kruntidel POS 4 ja 5). Kruntide
täpsem maapinna vertikaalplaneerimise ja sademevee lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus vastavalt konkreetsele hoone ja kõvakattega platside lahendusele.
Kruntidelt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega riigitee
alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 12
DETAILPLANEERING
TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHTADE PAIKNEMINE
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800
m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk
108 m³. Lähim olemasolev hüdrant asub tänavatorustikul planeeringuala keskosas, krundi
POS 4 põhjapoolse piiri vahetus läheduses tänava alal, jäädes kaugeimast krundist ca 86 m
kaugusele.
SOOJAVARUSTUS
Kruntidel on lubatud kasutada lokaalseid soojavarustuse lahendusi. Võimalikud kütteallikad on
elektri-, soojuspump-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Keelatud on märkimisväärselt
jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi.
Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi
elanikke ega jääks häirima või domineerima. Päikesepaneelid tuleb paigaldada hoone
katusele, fassaadile vms kohta, päikesepaneelide paigaldamine eraldiseisvana maapinnale ei
ole lubatud.
ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele
detailplaneeringuks nr 329123.
Detailplaneeringuala objektide kindlustamine on võimalik olemasoleva Männitee 10/0,4 kV
alajaama kaablikappide 30294JK ja 30295JK baasil. Kruntide POS 1 ja 5 elektrivarustuse
tagamiseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid.
Kruntide POS 2 ja 4 piiridel on olemasolevad liitumiskilbid. Elektritoide kaablikappidest
liitumiskilpideni on ette nähtud maakaabelliiniga. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt
teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga.
Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava
liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrienergia
saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus.
SIDEVARUSTUS
Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 01.08.2019 väljastatud
telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 32367873.
Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu
lõpp-punktist hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Selleks paigaldatakse kruntide piirile
optilise kaevu kõrvale sidekaev nr KKS-2. Paigaldada planeeritud jätkudest 4-kiuline
sidekaabel igasse hoonesse. Hoonete sisevõrgud ehitada CAT5e/CAT6 kaabliga
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 13
DETAILPLANEERING
5.10. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline
tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
Vastavalt Siseministri 30. august 2010.a. määrusele nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja
grillimise kohale esitatavad nõuded“ §2 lg 5 peab üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel
ja avaliku lõkke tegemisel paiknema lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest
või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast.
5.11. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.
Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu servituutide seadmise vajadusega alad on esitatud
planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude lahendusskeem.
Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut:
POS 4 krundi kirdeosas asuvale reoveepumplale koos kanalisatsioonitorustikuga;
üle POS 4, POS 5 ja POS 6 krundi kulgevale kergliiklusteele.
Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.
5.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
5.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning
muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 14
DETAILPLANEERING
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus
lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda
vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt
kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises
kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Kastre valla jäätmehoolduseeskirjale.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla, mille läheduses tuleb
arvestada olemasoleva liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ja muude mõjudega.
Planeeringuala piirneb riigiteega, kus on võimalik normatiive ületavate keskkonnaparameetrite
(müra, vibratsioon, õhusaaste) esinemine. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud
riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada
leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga
käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise
kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal. Maanteeamet ei võta kohustusi normatiive
ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab
arendaja.
Leevendusmeetmena on riigitee äärsete kruntide POS 4 ja POS 5 elamute asukohad
määratud planeeritud riigiteest võimalikult kaugele. Hoonete projekteerimisel tagada, et
müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS
842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada
müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse ossa.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 15
DETAILPLANEERING
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nõuded
Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate
tehnovõrkude kaitsevööndis, servituudialadel, riigitee kaitsevööndis ning eesvoolukraavi kalda
veekaitse- ja kaitsevööndis.
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud
haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Kahjud hüvitatakse igakordse omaniku poolt.
5.16. Planeeringu elluviimine
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt. Vastava krundi
igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.
Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist
planeeritava ala kinnisasjade omanike ja Kastre valla vahel haldusleping
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringu elluviimine toimub
vastavalt lepingule.
Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava
ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
Enne ei väljastata hoonetele ehituslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistute igakordne omanik või
hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt
Ehitusseadustikule.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 16
DETAILPLANEERING
Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike
kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine
ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1).
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee
ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p 2).
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §99 lg 3) annab nõuded
projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa
Maanteeamet.
Eesvoolukraavi Maaparandusseaduse nõuetele vastav toimimine peab olema tagatud
ka peale planeeritavate tegevuste elluviimist.
Depailplaneeringu elluviimise kava:
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine.
2. Vajalike servituutide seadmine.
3. Tehnovõrkude, rajatiste ja teede tingimuste väljastamine ja nende projekteerimine,
ehitamine.
4. Ehituslubade väljastamine kruntidele POS 1 ja POS 2.
5. Üldmaa (POS 3) korrastamine ning võrkpalliväljaku ja lõkkeplatsi rajamine.
6. Kirjaliku nõusoleku esitamine, et saada krundile POS 4 ehitusluba – vastavalt
Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“ § 7 lg 1. Kui ei ole võimalik täita § 7 lg 1 kuja kohta esitatud
nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja
on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 7 lg 2).
7. Ehituslubade väljastamine kruntidele POS 4 ja POS 5.
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 17
DETAILPLANEERING
6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ
Planeeringu on kooskõlastanud:
Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:
HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA 18
DETAILPLANEERING
JOONIS 1
1. Situatsiooniskeem
M 1:10 000
PLANEERITAV ALA
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
VAREMKEHTESTATUD MÄNNI TEE 2 MAAÜKSUSE JA
LÄHIALA DETAILPLANEERINGUALA PIIR
VAREMKEHTESTATUD RAAMATU KINNISTU
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA/ LIKVIDEERITAVA
KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
OLEMASOLEV/ PLANEERITUD JALAKÄIJATE LIIKUMINE
OLEMASOLEV/ PLANEERITUD ELAMUMAA
OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA
OLEMASOLEV TOOTMISMAA
OLEMASOLEV TRANSPORDIMAA
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA
MÄNNI TEE OLEMASOLEV HOONE
MÄ
NN
IT
EE PLANEERITUD HOONE SOOVITUSIK ASUKOHT
VAREMKEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUJÄRGNE
HOONESTUSALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
MÄN
NI TE
E
VAREMPROJEKTEERITUD KERGLIIKLUSTEE
OLEMASOLEV VEEKOGU
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
22140 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS
TÕRV
AND
I-RO
IU-U
NIKÜ
LA T
EE
Märkused:
1. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
2. Jooniste parema loetavuse huvides on detailplaneeringuala piir nihutatud väljapool krundi piire.
3. Projekteeritud kergliiklustee on joonisele kantud Keskkond & Partnerid OÜ poolt 04.08.2016. a koostatud
Kurepalu-Aardlapalu kergliiklustee II osa projektist (töö nr. 002/2016).
4. Planeeringu kehtestamisega muutub olemasolev kehtiv Raamatu kinnistu detailplaneering käesoleva
detailplaneeringuala osas kehtetuks.
D
RI
NE
PA R T
OLEMASOLEV OLUKORD
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE
(vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m
(vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m
(vt märkused pkt 2)
RIIGITEE NR 22140 TÕRVANDI-ROIU-UNIKÜLA
KAITSEVÖÖND 30 m
OLEMASOLEVA PUMPLA KUJA 20 m
OLEMASOLEVA REOVEEPUHASTI KUJA 50 m
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV DRENAAŽITORU
OLEMASOLEV GAASITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
PUU, VÕSA, PÕÕSAS, PUISTU
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKAEV
OLEMASOLEV REOVEEPUMPLA
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
Märkused:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a. 13.09.2017)
poolt, 17.04.2019. a., töö nr. G-056-19. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil puudus töö teostamise ajal NE
RI
D
PA R T
informatsioon.
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 pkt 3,
lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja maitsevööndis tegutsemise
kord" §3), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi ning eesvoolu kaitsevööndi määramisel.
3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
VEEKOGU PIIR VASTAVALT PÕHIKAARDILE
(vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m
(vt märkused pkt 2)
EESVOOLU KAITSEVÖÖND 12 m
(vt märkused pkt 2)
RIIGITEE NR 22140 TÕRVANDI-ROIU-UNIKÜLA
KAITSEVÖÖND 30 m
TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL
100 km/h TASEMEL RAHULDAV 20 m
1 TAGATAV SÕIDUTEEGA KÜLGNEV VABA RUUM
PROJEKTKIIRUSEL 100 km/h TASEMEL RAHULDAV 11 m
PLANEERITUD PUMPLA KUJA 20 m (vt märkused pkt 3)
PLANEERITUD VÄLJASÕIDU RAJAMISE
KEELUALA
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
1a OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PAARISMAJA SOOVITUSLIK ASUKOHT
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
2 2a VAREMPROJEKTEERITUD AVALIKULT KASUTATAV
KERGLIIKLUSTEE (vt märkused pkt 6)
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
TRUUBI PAIGALDAMISE ALA
PLANEERITUD TÄIDETAV ALA
PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAV HALJASALA/
ÜLDKASUTATAV MAA
NÄHTAVUSKOLMNURK PROJEKTKIIRUSEL 90 km/h
TASEMEL RAHULDAV
3 PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA
PLANEERITUD VÕRKPALLIVÄLJAKU ORIENTEERUV
ASUKOHT
ljak
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
PUU, VÕSA, PÕÕSAS, PUISTU
allivä
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
võrkp
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
lõkkeplats
PLANEERITUD LÕKKEPLATS (vt märkused pkt 7)
4
5 3a
Märkused:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud
OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a. 13.09.2017) poolt,
17.04.2019. a., töö nr. G-056-19.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille
kohta geodeedil puudus töö teostamise ajal informatsioon.
2. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus:
Looduskaitseseadus §35 lg 2, Veeseadus §118 lg 2 pkt 3,
PLANEERITUD AJUTISED KRUNDID
lg 3 ja 4, Maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 "Eesvoolu
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED kaitsevööndi ulatus ja maitsevööndis tegutsemise
POS 1a POS 2a POS 3a kord" §3), mis on võetud lähtejooneks eesvoolu kalda veekaitsevööndi
Krundi POS nr POS 1 POS 2 POS 3 POS 4 POS 5
(liidetakse Männi tee 65-ga) (liidetakse POS 2-ga) (liidetakse Männi tee 15-ga)
ning eesvoolu kaitsevööndi määramisel.
Krundi planeeritud
2161 m² 2155 m² 2699 m² 2059 m² 2044 m² 328 m² 10 m² 404 m²
pindala 3. Pumpla kuja on määratud vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019
Katastriüksuse määrusele nr 31
Elamumaa 100% Elamumaa 100% Üldkasutatav maa 100% Elamumaa 100% Elamumaa 100% Elamumaa 100% Elamumaa 100% Elamumaa 100%
kasutamise sihtotstarve
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
Krundi planeeritud
Kaksikelamu maa EPk Kaksikelamu maa EPk Haljasala maa HP Kaksikelamu maa EPk Kaksikelamu maa EPk Üksikelamu maa EP Kaksikelamu maa EPk Üksikelamu maa EP ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1. Kui ei ole
kasutamise sihtotstarve
Hoonete suurim lubatud võimalik täita paragrahvi lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja
300 m² 300 m² - 300 m² 300 m² - - - piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on
ehitisealune pind
Hoonete suurim hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 7 lg 2).
1 hoone 1 hoone - 1 hoone 1 hoone - - -
lubatud arv krundil
Hoonete lubatud 4. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud
Kuni 2 korrust Kuni 2 korrust - Kuni 2 korrust Kuni 2 korrust - - - Vabariigi Valitsuse 14.08.2018 määrusest 30 "Katastriüksuse
korruselisus
Hoonete lubatud moodustamise kord".
8,5 meetrit 8,5 meetrit - 8,5 meetrit 8,5 meetrit - - -
maksimaalne kõrgus Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a.
Lubatud välisviimistluse koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel
Puit, kivi, krohv Puit, kivi, krohv - Puit, kivi, krohv Puit, kivi, krohv - - -
materjalid
(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).
Lubatud katusekalle 20-45° 20-45° - 20-45° 20-45° - - -
5. Jooniste parema loetavuse huvides on detailplaneeringuala piir
nihutatud väljapool krundi piire.
VÄLJAVÕTE M1:3000
6. Varemprojekteeritud kergliiklustee on joonisele kantud vastavalt
Keskkond & Partnerid OÜ poolt 04.08.2016. a koostatud
Kurepalu-Aardlapalu kergliiklustee II osa projektile (töö nr 002/2016).
7. Vastavalt Siseministri 30. august 2010.a. määrusele
nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad
nõuded“ §2 lg 5 peab üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel ja
avaliku lõkke tegemisel paiknema lõkkekoht vähemalt 15 meetri
kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast.
8. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana
detailplaneeringu seletuskiri.
D
RI
NE
PA R T
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON
RIIGITEE NR 22140 TÕRVANDI-ROIU-UNIKÜLA
KAITSEVÖÖND 30 m
PLANEERITUD REOVEEPUMPLA KUJA 20 m
(vt märkused pkt 2)
OLEMASOLEV VEETORU
1 OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV DRENAAŽITORU
1a OLEMASOLEV GAASITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
PLANEERITUD VEETORU
2 2a PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
PLANEERITUD SIDEKAABEL
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PAARISMAJA SOOVITUSLIK ASUKOHT
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
VAREMPROJEKTEERITUD AVALIKULT KASUTATAV
KERGLIIKLUSTEE (vt märkused pkt 4)
k a
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
llivälj
PUMPLA TEENINDUSALA 3x3 m
a
võrkp
TRUUBI PAIGALDAMISE ALA
PLANEERITUD TÄIDETAV ALA
PLANEERITUD TEHNOVÕRGU TALUMISE SERVITUUDI
lõkkeplats SEADMISE VAJADUSEGA ALA
VAREMPROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI
3 4 SEADMISE VAJADUSEGA ALA (vt märkused pkt 4)
PLANEERITUD VÕRKPALLIVÄLJAKU ORIENTEERUV
3a ASUKOHT
5 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
PUU, VÕSA, PÕÕSAS, PUISTU
OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT
OLEMASOLEV REOVEEPUMPLA
OLEMASOLEV/ PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
PLANEERITUD LÕKKEPLATS
Märkused:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud
OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a. 13.09.2017) poolt, 17.04.2019. a., töö nr.
G-056-19.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil
puudus töö teostamise ajal informatsioon.
2. Pumpla kuja on määratud vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1. Kui ei ole võimalik täita
paragrahvi lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui
ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku
nõusoleku (§ 7 lg 2).
3. Jooniste parema loetavuse huvides on detailplaneeringuala piir nihutatud väljapool
krundi piire.
4. Varemprojekteeritud kergliiklustee ja servituudi seadmise vajadusega ala on joonisele
kantud vastavalt Keskkond & Partnerid OÜ poolt 04.08.2016. a koostatud NE
RI
D
PA R T
Kurepalu-Aardlapalu kergliiklustee II osa projektile (töö nr 002/2016).
5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
23
24
62865 79375 0 0 Töö nr: D- 041 -1 9 Registrikood: 10000550 left 113665 TARTU MAAKOND, KASTRE VALD , HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING 0 0 TARTU MAAKOND, KASTRE VALD , HAASLAVA KÜLA MÄNNI TEE 4 JA MÄNNI TEE 13 KATASTRIÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING I KÖIDE - PLANEERING Detailplaneeringust huvitatud isik: OÜ M änni tee arendus Detailplaneeringu koostaja: OÜ GPK Partnerid Jane Asper Kastani 90 50410 Tartu Tartu 201 9 -2020 SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Pealkiri 6;6;Pealkiri 5;5;Pealkiri 4;4;Pealkiri 3;3;Pealkiri 2;2;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 1;1;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 2;2;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 3;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 44;3;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 4;4;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 5;5;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6;Pealkiri 6;6" \h 1. Seisukohtade koostamise alus PAGEREF _Toc15476254 \h 3 2. Detailplaneeringu koostaja PAGEREF _Toc15476255 \h 3 3. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta PAGEREF _Toc15476256 \h 3 4. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid PAGEREF _Toc15476257 \h 3 5. Andmed planeeringu koostamiseks PAGEREF _Toc15476258 \h 4 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs PAGEREF _Toc15476259 \h 4 5.2. Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs PAGEREF _Toc15476260 \h 4 5.3. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi PAGEREF _Toc15476261 \h 6 5.4. Kruntide ehitusõigus PAGEREF _Toc15476262 \h 6 5.5. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele PAGEREF _Toc15476263 \h 7 5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine PAGEREF _Toc15476264 \h 8 5.7. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc15476265 \h 8 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted PAGEREF _Toc15476266 \h 9 5.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PAGEREF _Toc15476267 \h 10 5.10. Ehitistevahelised kujad PAGEREF _Toc15476268 \h 13 5.11. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc15476269 \h 13 5.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine PAGEREF _Toc15476270 \h 13 5.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine PAGEREF _Toc15476271 \h 13 5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded PAGEREF _Toc15476272 \h 15 5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc15476273 \h 15 5.16. Planeeringu elluviimine PAGEREF _Toc15476274 \h 15 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ PAGEREF _Toc15476275 \h 17 JOONIS ED 1. Situatsiooniskeem PAGEREF _Toc15476277 \h 18 2. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs PAGEREF _Toc15476278 \h 19 3. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc15476279 \h 20 4. Planeeringu põhijoonis PAGEREF _Toc15476280 \h 21 5. Tehnovõrkude lahendusskeem PAGEREF _Toc15476281 \h 22 6. Illustratiivsed vaated PAGEREF _Toc15476282 \h 23 SELETUSKIRI Seisukohtade koostamise alus Detailplaneeringu algatamise avalduse esitaja on OÜ M änni tee arendus ( kiri registreeritud 11. märtsil 2019. a nr 4-11/456 ) . Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kastre Valla valituse 11 . aprill 201 9 .a. korraldus nr 214 Haaslava külas Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise k ohta . Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut OÜ GPK Partnerid , maastikuarhitekt -planeerija Jane Asper . Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta Detailp laneeringu eesmärgiks on jagada Männi tee 4 maaüksus kaheks elamumaa maaüksuseks ja lisaks on ette nähtud muuta Männi tee 4 ja Männi tee 65 vahelist krundi piiri. Männi tee 13 maaüksus planeeritakse jagada kaheks elamumaa ja üheks üldkasutatavaks maaüksuseks. Elamumaa kruntidele plaanitakse seada ehitusõigused ja arhitektuurinõuded paariselamute ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeritava ala pindala on 12751 m 2 . Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Haaslava valla üldplaneeringuga (kehtestatud Haaslava Vallavolikogu 31 . august 2007 . a otsusega nr 83 ) , mille kohaselt Männi tee 4 ja Männi tee 13 katastriüksused jäävad üldplaneeringus elamumaa maa-alale . Andmed planeeritava te maaüksus t e kohta: nimi- Männi tee 4 katastriüksus (katastriüksus e tunnus 18501:001:0854 ); maakasutu se sihtotstarve - tootmismaa 100% ; pindala- 4549 m 2 . nimi- Männi tee 13 katastri üksus (katastriüksuse tunnus 18501:001:0853 ); maakasutu se sihtotstarve - jäätmehoidla maa 100% ; pindala- 7206 m 2 . Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Raamatu maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 11.12.2006.a otsus nr 59) ; Haaslava valla üldplaneering; Planeerimisseadus; Haaslava valla arengukava 2015-2020; Tartu maakonnaplaneering 2030+. Andmed planeeringu koostamiseks Detailplaneeringuala g eodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud OÜ GPK Partnerid (litsents nr 605 MA-k v.a. 13.09.2017) poolt, 17.04.2019. a., töö nr. G-056-19. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Planeeringuala kontaktvööndi analüüs Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kastre vallas, Haaslava külas ca 4,9 km kaugusel Tartu linna piirist. Planeeringuala asub areneva elamurajooni keskmes, millel on hea ühendus Tartu linnaga, Tõrvandi ja Ülenurme alevikega ning Aardlapalu ja Kurepalu küladega. Lähim bussipeatus (Suurekivi) asub planeeringualast kagusuunas ca 339 meetri kaugusel . Lähim lasteaed asub Soinaste külas jäädes planeeringualast ca 3,5 km kaugusele. Lähim kool asub Ülenurme alevikus, planeeringualast ca 3,4 km kaugusel . Samuti asuvad Ülenurme alevikus kauplus, muusikakool, staadion, Eesti Põllumajandusmuuseum, restoran ja raudteepeatus. Planeeringualast ida- ja lääne suunas asu vad osaliselt hoonestatud elamumaa krundid, lõuna- ja edelasuunas asuvad maatulundusmaad . Käesoleval hetkel kehtib planeeringualal Raamatu maaüksuse detailplaneering , millega käesolevast planeeringualast läänesuunda jäävatele elamumaa kruntidele on lubatud ehitada kuni 150 m 2 ehitisealuse pinnaga üksikelamuid ning p laneeringualast kirde- ja idas uunda jäävatele elamumaa kruntidele on lubatud ehitada 1 hoone ehk kuni 300 m 2 ehitisealuse pinnaga üksikelamu . K agusuunda jäävatele kruntidele on lubatud ehitada 1 hoone ehk kuni 250 m 2 e hitisealuse pinnaga üksikelamu . Planeeritavatel üksikelamutel on lubatud kuni 2 korrust, katusekalded 20-45° ning lubatud maksimaalne kõrgus 8,5 meetrit. Kehtestatud Raamatu maaüksuse d etailplaneeringu al al toimub hetkel aktiivne elamu ehitus. Kontaktvööndisse jäävate maaüksuste suurused on varieeruvad , elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 937 m² kuni 4129 m² ja maatulundusmaade maaüksused jäävad vahemikku 4522 m 2 kuni 15.78 ha. Käesoleva planeeringu kehtestamisega muutu b varemkehtestatud Raamatu maaüksuse detailplaneering kat tuvas planeeringuosas kehtetuks (vt täpsemalt joonis 2 Planeeringuala kontaktvööndi analüüs ). Antud planeeringulahenduses on järgitud alaga piirnevate kruntide hoonestuse paiknemise lahendusi ning arvestatud olemasoleva ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega. Planeeringulahenduse realiseerimisel tiheneb arenev elamurajoon. Planeeringuala o lemasoleva olukorra analüüs Männi tee 4 kinnistu keskosas asub puurkaevu hoone (ehitisealune pindala 8 m²) ja tiik , lääneosas asub eesvoolu kraav . Kinnistu kirdeosas paikneb mängumaja, liivakast ja kiik. Kinnistu kõrghaljastuse moodustab lääneosas, eesvoolu kraavi läänepoolsel kaldal, kasv avad leht- ja okaspuud ning võsa ja põhjaosas kasvavad üksikud okaspuud. Kinnistu ida- ja keskosa on kaetud puistuga. Männi tee 13 on hoonestamata, rajatistest paikneb maaüksuse põhjapoolses keskosas maa-alune reoveepuhasti ja reoveepumpla . K innistu lääneosas paikneb eesvoolukraav ja lõunaservas kraav . Idaosa on valdavalt muruala ja heinamaa, kus kasvavad üksikult leht-, okas- ja viljapuud. Kinnistu põhja- ja edelaosas kasvab puistu. Kinnistu lõunapiiril kasvavad reas leht- ja okaspuud ning võsa . Juurdepääs planeeringuala kinnistutele on kahesuunaliselt Männi teelt. Asfaltkattega sõidutee on 5-6 m laiune ja kahel pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad. Männi tee 13 maaüksusele ulatub riigitee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kaitsevöönd, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Planeeringuala reljeef langeb lõunast põhja suunas , maapinna absoluutkõrgused jäävad 36.08-33.67 m vahemikku. Männi tee 4 kinnistu lääne- ja keskosas asuvad kraav ja tiik ning Männi tee 13 kinnistu lääne- ja lõunaservas asuvad kraavid on ümbritsevast maapinnast madalamad. Männi teel paiknevad vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustikud, tuletõrje veevarustus, sidekaablid, elektri kaablid ja tänavavalgustus . Männi tee 4 ja 13 katastriüksuseid läbib eesvoolukraav, mille kaudu juhitakse Emajõkke teiselpool 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla maanteed paikneva maaparandussüsteemi ehitise Haaslava 2102360601001/001 drenaažisüsteemidest tulev vesi. Samuti suubub nimetatud eesvoolukraavi Aardlapalu kraav, mis on Aardla poldri idapoolseks piirdekraaviks ja millesse omakorda suubuvad Aardla küla pinnaveed ning Aardla küla reoveepuhasti heitvesi. Planeeringualale ulatub eesvoolu kraavi kalda veekaitsevöönd 1 m ja eesvoolu kaitsevöönd 12 m veekogu tavalisest veepiirist ( alus: LKS §35 lg 2, VeeS § 118 lg 3, Maaeluministri 10.12.2019 määrus nr 64 §2 lg 2) . Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala piirneb põhjast Savitööstuse maaüksusega. Idast piirneb Männi tee 65, Männi tee 6, Männi tee ja Männi tee 15 maaüksustega . Lõunast piirneb 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee maaüksusega ja läänest Männi tee 11, Männi tee ja Männi tee 2 maaüksustega. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on esitatud joonisel 3 Olemasolev olukord . Planeeritava maa- ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi Kokku on detailplaneeringuga kavandatud 5 uut krunti – 4 elamumaa krunti ja 1 üldkasutatava maa krunt. Lisaks on planeeritud 3 ajutist elamumaa sihtotstarbega krunti – krunt POS 1a liidetakse Männi tee 65 kinnistuga, krunt POS 2a liidetakse POS 2 krundiga ja krunt POS 3a liidetakse Männi tee 15 kiinistuga. Planeeritud kruntide piirid on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis . Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1 lk 6 ning joonisel 4 Planeeringu põhijoonis . Tabel 1. Maakasutuse koontabel Krundi POS. nr. Krundi plan . pindala Katastri- üksuse p laneeritud sihtotstarve Krundi p laneeritud kasutamise sihtotstarve Moodustatakse kinnistust Osade suurused Osade senine sihtots - tarve Avalikku kasutusse plan . maa-alad POS 1 21 61 m² E 100% EP k 100% Männi tee 4 2161 m² T 100% - POS 2 21 55 m² E 100% EP k 100% Männi tee 4 / ajutine krunt POS 2a (Männi tee 65) 21 4 5 m² / 10 m² / T 100% / E 100% - POS 3 2699 m² Üm 100% HP 100% Männi tee 13 2699 m² J 100% A valikult kasutatav krunt POS 4 2059 m² E 100% EPk 100% Männi tee 13 2059 m² J 100% A valikult kasutatav kergliiklsutee POS 5 2044 m² E 100% EPk 100% Männi tee 13 2044 m² J 100% A valikult kasutatav kergliiklsutee POS 1a (ajutine krunt) 328 m² E 100% EP 100% Männi tee 4 328 m² T 100% - POS 2a (ajutine krunt) 10 m² E 100% EPk 100% Männi tee 65 10 m² E 100% - POS 8 (ajutine krunt) 404 m² E 100% EP 100% Männi tee 13 404 m² J 100% - Kruntide ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis . Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib igale krundile ehitada 1 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoone . Kõik hooned peavad paiknema hoonestusalas. Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51. Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on: POS 1- 2 ja POS 4-5 - 11212 kahe korteriga elamu . Arhitektuuri - ja kujunduslikud nõuded ehitistele Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele: Kavandatava te hoone te arhitektuur peab olema keskkonda väärtustav. Ehitatavad hooned peavad arvestama olemasolevate hoonete arhitektuurseid suundumusi ja moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning esinduslikud. Keelatud on: Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses (nt kiviimitatsiooniga plekk, plastiklaudis jms). Erksad, nn „ultra” ja neoonvärvitoonid . Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete tingimustega. Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Katuseharja kulgemise suund Risti või paralleelne teemaaga piirneva krundipiiriga. Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka madalkatus. Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun või punane. Põhilised välisviimistlusmaterjalid Puit, kivi, krohv , klaas (ka kombineeritult). Kohustuslik ehitusjoon Kruntidel POS 4 ja POS 5 on planeeritud kohustuslik ehitusjoon. Vt joonist 4 Planeeringu põhijoonis. Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema elamu domineeriv sein. ±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 60 cm maapinnast. Kruntide hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete püstitamine keelatud . Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala kavandamine. Planeeritud hoonestusalad on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis näidatud hoonestusala d on kruntidel suurem ad , kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Planeeritavatele kruntidele POS 4 ja POS 5 on määratud kohustuslik ehitusjoon. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5. 10 . Planeeringu joonisel 4 on toodud planeeritava te hoone te soovituslik ud asukoh ad hoonestusala des . Lisaks ehitusõigusega määratud hoone tele on lubatud hoonestusalasse ehitada igale elamumaa krundile 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoone t (nt kasvuhoone, grillmaja, prügimaja, jms). Nimetatud hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid . Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma elamutega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega . Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda . T ee de maa-ala d , liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt 23.05.2019 väljastatud seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks nr 15-2/1 9 / 19671 -2 . Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee km 3,840 - 3,960 , mille kiiruspiirang on 90 km/h ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 201 8 .a. oli 4261 a/ööp. Planeeritav ala asub riigitee nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla kaitsevööndis, mis on äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Eh i tusseadustiku § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt Eh itusseadustiku §70 lg 3. Tee kaitsevööndisse hoonestust , parkimisalasid ja tehnovõrke kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast. Juurdepääs ud planeeringuala kruntidele on planeeritud Männi teelt. POS 1 krundile juurdepääsu rajamiseks on vajalik paigaldada truup. Kruntidel on joonisel 4 Planeeringu põhijoonis näidatud planeeritud juurdepääsu asukohad. Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt rajada pole lubatud. Planeeringu joonistel on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud tee nähtavuskolmnurga, vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 10 0 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 9 0 km/h rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. Samuti on tagatud sama määruse punktist 2.5.2. sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius projektkiirusel 10 0 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.17. Planeeritud juurdepääsuteed, nähtavuskolmnurgad, tagatud külgnähtavus, nähtavuskaugused ja vaba ruumi nõue on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. Planeeringuala ühendus Haaslava küla , Kurepalu küla ja Tartu linna kergliiklusteede võrguga on vastavalt kehtiva le üldplaneeringu le ja Keskkond & Partnerid OÜ poolt 04.08.2016. a koostatud Kurepalu-Aardlapalu kergliiklustee II osa projektile (töö nr 002/2016). Tagatud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 7.4.2 . sõidutee ja jalgrattatee vaheline laius projektkiirusel 100 km/h rahuldaval tasemel, tabel 7.5. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kinnistute minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev tiik planeeritud kruntidel POS 1 ja POS 2 on ette nähtud likvideerida ja ala täita ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele . Krunt POS 3 on kavandatud üldkasu tatava maa sihtotstarbega krundiks , mis on kavan datud avalikku kasutusse jääva haljasalana. Haljasalale on planeeritud lõkke plats ja võrkpalli väljak . Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga: Krundid peavad olema heakorrastatud. Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud. Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud puude võra pindala järgi). Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul. Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale. Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust. Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info). Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga: Piirded tuleb paigaldada krundi piirile (v.a. eesvoolu kaitsevööndis, kuhu püsivat piirdeaeda ei tohi rajada) . Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku. Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrgune läbipaistev piire. Tänavapoolsetel piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid müürifragmente. Krundil POS 4 peab olema tagatud r eoveepumplale juurde pääs hooldusautoga 28T. Kui ehitatakse piirdeaed kinnistu piirile on kohustuslik tagada reoveepumplale veoautoga juurdepääs k ahepoolselt avaneva värava ga . Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed- või võrkaed kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast. Tagatud peab olema ka , et uue heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 1,5 m. Krunti võib piirata ka ainult hekiga. Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega, vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada järske üleminekui d . Tehnovõr kude ja –rajatiste asukohad PLANEERITUD LAHENDUSED Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude asukohta täpsustada koostöös kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude lahendusskeem on esitatud olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud. Erakruntide sisse jäävatele tehnovõrkudele (reoveepumpla koos kanalisatsioonitorustikuga) on detailplaneeringuga tehtud ettepanek servituudi seadmise vajadusega ala määramiseks. VEEVARUSTUS Männi tee 4 kinnistul asuv olemasolev puurkaev on ette nähtud tamponeerida ning puurkaevu hoone on planeeritud likvideerida. Kruntide POS 1-2 ja POS 4-5 veevarustus on lahendatud Männi teel asuva ühisveevärgi torustiku baasil. Liitumispunktid asuvad kinnistute piiride ääres, 0,3-1,0 m piirist väljaspool. Planeeritav arvutuslik veetarbimine ühe krundi kohta on 0,5 m³/d. KANALISATSIOON Kruntide POS 1-2 ja POS 4-5 reovesi on ette nähtud juhtida Männi teel asuvasse ühiskanalisatsioonitorustikku. Liitumispunktid asuvad kinnistute piiride ääres, 0,3-1,0 m piirist väljaspool. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi 0,5 m³/d. Krundi POS 4 ki rdeosas on olemasolev (rekonstrueeritav) reovee pumpla, mille kuja on 20 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ § 7 lg 1. Kui ei ole võimalik täita paragrahvi lõikes 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku (§ 7 lg 2) . SADEMEVESI Planeeringuala läbib eesvoolukraav, mis peab jääma toimima ( koos maatulundusmaa de l paikneva te reguleeriva võrgu osa de ga ) ja igakordsele kinnistu omanikule jääb hoiukohustus ( MaaParS § 51 lg 5 p2 ja lg 6). Eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele. Avatud eesvoolu kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. Ehitusloa või muu loa andja kooskõlastab Põllumajandusametiga ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vesi (edaspidi lisavesi) eesvoolu või kuivenduskraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandusameti loal. Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale , immutatakse omal krundil (nt immutusplokkide, killustikpadja abil) või juhitakse piirnevasse eesvoolu või kuivendus kraavi (v.a. riigimaatee äärne kraav kruntidel POS 4 ja 5) . Kruntide täpsem maapinna vertikaalplaneerimise ja sademevee lahendus antakse edasise projekteerimise käigus vastavalt konkreetsele hoone ja kõvakattega platside lahendusele. Kru ntidelt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse . TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHTADE PAIKNEMINE Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „ Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus “ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk 108 m³. Lähim olemasolev hüdrant asub tänavatorustikul planeeringuala keskosas, krundi POS 4 põhjapoolse piiri vahetus läheduses tänava alal , jäädes kaugeimast krundist ca 86 m kaugusele. SOOJAVARUSTUS Kruntidel on lubatud kasutada lokaalseid soojavarustuse lahendusi. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-, õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks häirima või domineerima. Päikesepaneelid tuleb paigaldada hoone katusele, fassaadile vms kohta, päikesepaneelide paigaldamine eraldiseisvana maapinnale ei ole lubatud. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 3 29123 . Detailplaneeringuala objektide kindlustamine on võimalik olemasoleva Männitee 1 0 /0,4 kV alajaama kaablikappide 30294JK ja 30295JK baasil. Kruntide POS 1 ja 5 elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid. Kruntide POS 2 ja 4 piiridel on olemasolevad liitumiskilbid. Elektritoide kaablikappidest liitumiskilpideni on ette nähtud maakaabelliiniga. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus. SIDEVARUSTUS Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 01.08.2019 väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 32367873 . Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist hoone sisevõrgu ühe ndus(jaotus)kohani. Selleks paigalda takse kruntide piirile optilise kaevu kõrvale sidekaev nr KKS-2. Paigaldada planeeritud jätkudest 4-kiuline sidekaabel igasse hoonesse. Hoonete sisevõrgud ehitada CAT5e/CAT6 kaabliga Ehitistevahelised kujad Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Vastavalt Siseministri 30. august 2010.a. määrusele nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“ §2 lg 5 peab üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel ja avaliku lõkke tegemisel paiknema lõkkekoht vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks. Tehnovõrgu talumise ja juurdepääsu s ervituutide seadmise vajadusega alad on esitatud planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude lahendusskeem . Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut: POS 4 krundi kirde osa s asuvale reovee pumplale koos kanalisatsioonitorustikuga ; üle POS 4 , POS 5 ja POS 6 krundi kulgevale kergliiklusteele . Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada: jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve); teealade korrashoid; võõrastele piiratud juurdepääs eraalale; kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus; vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, piirded). Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid k eskkonnatingi musi tagavate nõuete seadmine Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Ka stre valla jäätmehoolduseeskirjale. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla, mille läheduses tuleb arvestada olemasoleva liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ja muude mõjudega. Planeeringuala piirneb riigiteega, kus on võimalik normatiive ületavate keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon , õhusaaste ) esinemine. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab planeeringu arendajal. Maanteeamet ei võta kohustusi normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Leevendusmeetmena on riigitee äärsete kruntide POS 4 ja POS 5 elamute asukohad määratud planeeritud riigiteest võimalikult kaugele. Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse ossa. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndis , servituudialadel , riigitee kaitsevööndis ning eesvoolukraavi kalda veekaitse- ja kaitsevööndis. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Kahjud hüvitatakse igakordse omaniku poolt. Planeeringu elluviimine Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt. Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul. Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist planeeritava ala kinnisasjade omanike ja Kastre valla vahel haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste välj aehitamiseks . Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne ei väljastata hoonetele ehituslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistute igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule. Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga . A rendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Eesvoolukraavi Maaparandusseaduse nõuetele vastav toimimine peab olema tagatud ka peale planeeritavate tegevuste elluviimist. Depailplaneeringu elluviimise kava: Planeeringujärgsete kruntide moodustamine. Vajalike servituutide seadmine. Tehnovõrkude, rajatiste ja teede tingimuste väljastamine ja nende projekteerimine, ehitamine. Ehituslubade väljastamine kruntidele POS 1 ja POS 2. Üldmaa (POS 3) korrastamine ning võrkpalliväljaku ja lõkkeplatsi rajamine. Kirjaliku nõusoleku esitamine, et saada krundile POS 4 ehitusluba – vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1 “ § 7 lg 1. Kui ei ole võimalik täita § 7 lg 1 kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone omanikult saanud sellekohase kirjaliku nõusoleku ( § 7 lg 2). Ehituslubade väljastamine kruntidele POS 4 ja POS 5. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ Planeeringu on kooskõlastanud: Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud: JOONIS 1 Situatsiooniskeem M 1: 10 000 1957069 2576195 0 0 213995 5031105 PLANEERITAV ALA 0 0 PLANEERITAV ALA Planeeringuala kontaktvööndi analüüs Olemasolev olukord Planeeringu põhijoonis Tehnovõrkude lahendusskeem Illustratiivsed vaated