dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ehitisregister- Harjumaa Kiili vald Paekna küla Aasavälja kinnistu elamu projekteerimistingimuste taotlus, menetlus nr 204768

Maanteeamet · 28. veebruar 2020
Viit
15-2/20/10124-2
Registreeritud
28. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Krista Einama (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22010124-2 28.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc613 KB

Sisu (failidest)

Projekteerimistingimused nr 2011802/01491 (eelnõu) Kuupäev 26.02.2020 Projekteerimistingimuste andja Kiili Vallavalitsus 75020983 Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a Telefon 679 0260 , e-post [email protected] EDUARD VENTMAN vallaarhitekt Seotud dokumendi andmed Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2011002/01361 Kuupäev 11.02.2020 Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 1/4 Allkiri ____________________ Projekteerimistingimused nr 2011802/01491 (eelnõu), 26.02.2020 Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused: 1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 500 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). 2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 üksikelamu ja 12744 elamu, kooli vms abihoone. 3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4. Suurim kõrgus maapinnast – 9 m (üksikelamu), 4,5 m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus – min. 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5. Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 6. Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest. 7. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolsed kuni 1,40 m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60 m (võib ka olla võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus. 8. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4 meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud) nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega. 9. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist. 10. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. 11. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m ja teekaitsevööndisse, ranna või kalda ehituskeeluvööndisse. Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. 12. Hoonete projekteerimisel arvestada: 1. Eesvoolu kaitsevöönd; 2. Ranna või kalda piiranguvöönd; 3. Ranna või kalda veekaitsevöönd; 4. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 5. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; 6. Maaparandushoiuala; 7. Veekogu kallasrada; 8. Veekogu avalik kasutus; 9. Maardla; 10. Muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; 11. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd. Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded: 13. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti. 14. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist. 15. Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekteerimisel tuleb arvestada olemasoleva drenaažiga. Ehitisi tuleb projekteerida selliselt, et naaberkatastriüksuste kuivendussüsteemide töö ei saaks häiritud. Kui siiski on vajalik lõhkuda kuivendussüsteemid, mis tagavad naaberkatastriüksustelt liigvee ärajuhtimise, tuleb näha ette uute süsteemide projekteerimine ja väljaehitamine või olemasolevate parandamine. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel. 16. Heakord ja jäätmed: lahendada olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 2/4 Allkiri ____________________ Projekteerimistingimused nr 2011802/01491 (eelnõu), 26.02.2020 17. Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus. Juhul kui tekib vajadus puu(de) raiumiseks, siis taotleda luba Kiili Vallavalitsuselt. 18. Kinnistu arendamise käigus arvestada veekogu avalikust kasutusest toimuva tegevuse tulemusel tekkida võiva häiringuga. Peame vajalikuks, et maaüksuse omanik seab Kiili valla kasuks isikliku kasutusõiguse veekogu avalikust kasutusest tekkida võiva häiringu talumiseks. Põllumajandusameti nõuded: 19. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži plaani saab taotleda e-posti teel [email protected]. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusameti Harju keskusele kooskõlastamiseks. 20. Tagada maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47. 21. Korraldada maaparandushoid maaparandussüsteemi ehitistel tulenevalt maaparandusseaduse § 49. Maanteeameti nõuded: 22. Maa-ameti nõuded: 23. Muinsuskaitseameti nõuded: 24. Nõuded projektide koostamiseks: 25. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil. 26. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). 27. Ehitusprojekti koosseisu lisada: 1. projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel; 2. võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke, siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad; 3. fotod olemasolevast olukorrast; 4. energiamärgis. Nõuded projektide esitamisele: 28. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi (GeoVeeb) kaudu. 29. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd. Kinnistu idapiiril lookleb Vääna jõgi, mille ehituskeeluvööndi ulatuseks tulenevalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p-le 4 on 50m. LKS § 38 lg 2 kohaselt on kalda ehituskeeluvööndis uute ehitiste rajamine keelatud. Seega tuleb projekt koostada selliselt, et sellega kavandatavad tegevused ei oleks vastuolus LKS peatükis 6 tooduga, vajadusel tuleb võtta arvesse ka veeseaduse § 8 lg 2 ja § 29 sätestatut. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Vaidlustamisviide Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 3/4 Allkiri ____________________ Projekteerimistingimused nr 2011802/01491 (eelnõu), 26.02.2020 Kiili Vallavalitsuse xx.03.2020 korraldus nr xx Ehitise andmed Ehitise nimetus Elamu Ehitise liik hoone Ehitustegevus Ehitise püstitamine Ehitise asukoht Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 30401:002:0418 Harju maakond, Kiili vald, Paekna küla, Aasavälja Esitatavad dokumendid Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus nimetus Projekteerimistin gimuste_taotlus _Nr_2011002/01 361_Koondvaad Projekteerimistin e.pdf gimuste taotlus 2011002/01361 11.02.2020 Aasavälja Kaust 30401:002:0418 01.02.2020 Maakataster Kiirpäring maakatastrist Aasavälja Aasavälja.pdf Muu lisa 30401:002:0418 01.02.2020 Maakataster 4/4 Allkiri ____________________ Kiili Vallavalitsus Teie 26.02.2020 [email protected] Nabala tee 2a Meie 28.02.2020 nr 15-2/20/10124-2 Kiili alev, Kiili vald, 75401, Harju maakond Kiili vallas Paekna külas Aasavälja kinnistu elamu projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Kiili vallas Paekna külas osaliselt riigitee 11158 Lähtse-Paekna km 1,9-1,99 kaitsevööndis paiknevale Aasavälja kinnistule (30401:002:0418; elamumaa) elamu ja abihoonete rajamiseks projekteerimistingimuste eelnõu nr 2011802-01491. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 2, § 70 lg 3 ning § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab Aasavälja kinnistule rajatava elamu projekteerimistingimuste eelnõu nr_2011802- 01491tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Kinnistul puudub riigiteelt mahasõit. Kavandada mahasõit orienteeruvalt asukohta 11158 km 1,90 so naaberkinnistuga Aasamäe ühisele piirile. Selgitame, et Maanteeamet lähtub riigiteelt mahasõitude kavandamisel muuhulgas majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) ptk 5.2.1. lõikes 3 toodust, mille põhjal on mahasõitude vähim omavaheline kaugus 150 meetrit. Samuti märgime, et mahasõidu (edaspidi ristumiskoht) rajamiseks tuleb teedeinseneri pädevusega isikul koostada eraldi tee ehitusprojekt vastavalt ristumiskoha projekteerimise nõuetele (vt punktid 13- 36). 6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 8. Arvestada Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Harjumaa kergliiklusteed“. Kavandada koostöös vallaga riigitee äärde perspektiivne jalg ja jalgrattatee vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) tabeli 7.5. minimaalse kaugusega 7m. 9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke sh kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. 11. Riigiteelt uue ristumiskoha rajamise korral sätestada projekti seletavas osas ristumiskoha väljaehitamise kohustus ning ehitusjärjekord. Uue ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise kulud kannab huvitatud isik ning ristumiskoha rajamine on hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks. 12. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Juhime tähelepanu, et kõik projektiga kavandatu peab jääma mõõdistatud alale. 13. Projekt ja kõik projektiga seotud eriosade projektid ( sh ristumiskoha projekt) kooskõlastada Maanteeametiga [email protected] või ehitusloa menetluses läbi ehitisregistri. Võttes aluseks EhS § 99 lg 3 määrab Maanteeamet ristumiskoha ühendamiseks riigiteega, so tee ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded: 14. Ristumiskoht projekteerida orienteeruvalt asukohta 11158 km 1,90 (vt Lisa 1 Asukoha skeemil tähistatud noolega) nii, et mahasõit tagab juurdepääsu ka naaberkinnistule Aasamäe. 15. Ristumiskoha ühendamiseks riigiteega tuleb koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis (edaspidi projekt) vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 16. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise pädevus. Pädeva isiku nimi ja allkiri tuleb välja tuua projekti kirjanurgas ja seletuskirjas. 17. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee) sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). 18. Projektis tuua välja riigitee kaitsevööndi ulatus vastavalt EhS § 71 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 19. Projekti koostamisel arvestada riigiteel 11158 Lähtse-Paekna 2018 a keskmise ööpäevase liiklussagedusega 385 autot/ööp, kiirusrežiimiga 90 km/h ning projekteerimise lähtetasemega rahuldav. 2 (5) 20. Teostada geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks arvestada: 20.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 20.2. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid sh truubid mahus, mis on vajalik veeviimaritele eelvoolu tagamiseks. Anda seletuskirjas hinnang olemasolevate veeviimarite ja truupide seisukorrast. 20.3. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 20.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistus aktuaalne (so kehtivas kõrgussüsteemis ja kooskõlastuste vanus kuni üks aasta). 21. Lähtuda plaanilahenduse koostamisel Maanteeameti mahasõitude tüüpjoonisest (valida sobiv tüüp) arvestades normides toodud põhimõtetega, et ristumiskoht tuleb projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all ja pöörderaadiuste määramisel tuleb lähtuda liikluskoosseisust ( kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridorist). 22. Projekteerida ristumiskohta riigiteega samaväärne kate (freesipuru h=10cm kahekordse pindamisega) vähemalt riigitee aluse maa või pöörderaadiuste ulatuses. Esitada katendikonstruktsioon. 23. Esitada minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 24. Projekteerida ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. 25. Ristumiskoha pikikalle ühildada riigitee põikkaldega 0,5-3,0% vähemalt 10 meetri ulatuses ohutu ja sujuva pöördemanöövri sooritamiseks. 26. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega. 27. Põhjendatud juhul projekteerida sademevete ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada (või puhastada) kraavid eelvoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb põhjendada seletuskirjas. 28. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. 29. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 30. Esitada joonisel ristumiskoha nähtavuskaugused vastavalt normidele (tabel 5.1 ja 5.2, joonis 5.9). Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 31. Näha ette riigiteega külgneva ala korrastamine ja riigitee konstruktsioonide kahjustamise korral riigitee katete, muldkeha, nõlvade, teepeenarde jne taastamine. 32. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud tingimused võivad seada piiranguid ristumiskoha asukohale. 33. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad riigitee täieliku sulgemiseta. 34. Ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise kulud kannab huvitatud isik. 35. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas täidab omaniku ülesandeid Maanteeamet. 36. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. 37. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. 3 (5) Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume Maanteeametit informeerida juhul kui projekteerimistingimuste väljaandja jätab ülaltoodud märkused arvestamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: Asukoha skeem mahasõidu asukohale – punane nool Krista Einama 4 (5) 6119344 [email protected] 5 (5)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel