Maanteeamet Teie 12.02.2020 nr 15-1/20-0042/8099-1
[email protected]
Meie 28.02.2020 nr 6-2/20/2519-2
Riigitee nr 22233 Nigula - Pataste kilomeetril
1,079 asuva Nigula silla põhiprojekt
Esitasite Keskkonnaametile riigimaantee nr 22233 Nigula - Pataste kilomeetril 1,079 asuva
Nigula silla (nr 575) silla põhiprojekti arvamuse esitamise taotluse kirja, ehitusprojekti (Stricto
Project OÜ töö nr S1915-2), ehitusloa ja nende andmise otsuse eelnõu. Kavandatavad tööd ei
ulatu kaitstavatele loodusobjektidele looduskaitseseaduse § 14 lg 1 tähenduses, mille tõttu ei
ole nõutav ehitusloa Keskkonnaametiga kooskõlastamine. Projekteeritavate tööde asukoht on
Tartu maakonnas, Tartu vallas Igavere ja Nigula külas. Sild ületab Amme jõge
(keskkonnaregistri kood VEE1040900).
Projektiga kavandatakse olemasoleva Nigula silla lammutamist ja uue raamsilla rajamist.
Projekti kohaselt on vajalik vee erikasutusloa, mille nüüdseks korrektne nimetus on
keskkonnaloa, taotlemine. Üle 100 m³ süvendamiseks ja üle 100 m³ tahkete ainete uputamiseks
vajalik keskkonnaloa1 taotlemine. 5-100 m³ mahuga süvendamine ja vette tahkete ainete
paigutamine tuleb Keskkonnaametis registreerida2 veekeskkonnariskiga tegevusena. Projekti
mahtude tabeli alusel saab eeldada keskkonnaloa vajadust.
Ehitusloa andmise korralduse punktis 1.3 otsustatakse, et keskkonnamõju hindamist ei
kohaldata vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6
lõikele 23, kuna kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse
29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus 224) esitatud
tegevuste nimistusse ning see üksi ega koostoimes muu tegevusega ei mõjuta Natura 2000
võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et määruse 224 § 11 p 5 kohaselt on eelhindamine
kohustuslik, kui toimub silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala.
Kuna projekti materjalidest saab välja lugeda, et silla ava väheneb, siis oleks korrektne
eelhindamise läbiviimine. Samuti nõuab vähemalt eelhinnangu koostamist määruse 224 § 11 p
7, kui veekogu süvendatakse või uputatakse tahkeid aineid üle 100 m³.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 p 17 kohaselt on
tegu olulise keskkonnamõjuga, kui toimub veekogu süvendamine üle 500 m³ ja p 171 nõuab
keskkonnamõju hindamist kui vooluveekogusse uputatakse aineid üle 2000 m³. Kuna projektist
ei ole võimalik täpselt välja lugeda, mis mahud eemaldatakse Amme jõest ja mis selle kõrvalt,
1
VeeS § 187 p 8, 10 ja 11
2
VeeS § 196 lg 2 p 2 ja 5
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
siis ei ole üheselt võimalik tuvastada keskkonnamõju hindamise vajadust, kuid palume seda
otsustajal silmas pidada. Uue veeseaduse kohaselt loetakse süvendamiseks3 igasuguse setendi
veekogust eemaldamist. Keskkonnaloa menetluses tekib Keskkonnaametil samuti vajadus
keskkonnamõju hindamise vajaduse kaalumiseks.
Tööde tegemise optimaalne aeg on ära toodud projekti peatükis 4.3. Tööde teostamisel peab
arvestama, et antud asukoht Amme jões võib olla jõevähi elupaik (tööpiirkonnas võib leiduda
jõevähke). Juhul, kui tööde tegemisel märgatakse veest kuivale jäänud või hättasattunud
jõevähke tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning vastavalt juhistele viia jõe voolavasse
osasse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Lõuna regioon
Ivo Ojamäe 7302252
[email protected]
3
Veeseadus § 176
2 (2)