Nõuded Väo parkla veoautode parkimissüsteemi lahendusele ÜLDINFO Käesolevaga sätestatakse Väo veoautode parklasse paigaldatava parkimi ssüsteemi tehnilised- ja paigaldusnõuded ning vastuvõtu-, garantii- ja hooldus tingimuse d . Süsteemi funktsionaalsuse üldine kirjeldus Veoautode parkimissüsteem peab toimima magnetismil põhinevate juhtmevabade anduritega ( sensors ), mis jälgivad ja tuvastavad parkimiskohtade hõivatust ja fikseerivad hõivatuse kestvust. Lisaks peab p arkimiskohtade hõivatuse hindamiseks olema automaatne loendurite süsteem parkla sisse- ja väljasõitudel (induktsioonkaablid ). Parkimisa ndurite süsteem edastab signaali püsiva sideühenduse kaudu reaalajas VMS infotabloole, kus on kuvatud parklas olevate vabade kohtade arv numbriliselt. Parklas peab olema veoautojuhtidele mõeldud infokiosk, mis võimaldab kuvada neile vajalikku informatsiooni (näiteks teeolud, laevade väljumisajad, sõiduaeg sadamasse). Parkimissüsteem peab omama veebipõhist kaughallatavat kasutajaliidest, mille abil saab süsteemi (k.a. VMS infotablood ja info kioskit) juhtida ja jälgida Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusest . Ühte võimalikku lahendust on kirjeldatud Maanteeameti poolt tellitud projektis „Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine“ , mis on käesoleva dokumendi Lisa 1 . Töövõt ja peab oma pakkumuses arvestama, et alates parkimissüsteemi vastuvõtmisest antakse parkimissüsteemi ja selle seadmet el e ning tarkvara kasutamiseks Tellijale vähemalt viie (5) a astase kehtivusega litsents. Töövõtja peab oma pakkumuses arvestama, et alates parkimissüsteemi vastuvõtmisest on Töövõtja kohustatud hooldama parkimissüsteemi viis (5) aastat. TEHNILISED NÕUDED Üldised nõuded Kogu p arkimissüsteem peab töötama temperatuurivahemikus -30℃ kuni +60℃. Parkimissüsteem ja selle seadmed tuleb varustada ülepinge kaitsmega(- tega ). Võimalikud kulud (nt. äikesekahjud ) jäävad Töövõtja kanda. Liiklusmärgi 575a* (koos VMS infotabloo ga) tehnilised nõuded Liiklusmärk peab vastama standardile EVS 613 . Kasutada tuleb II klassi valgust peegeldavat kilet . Liiklusmärgi ja selle komponentide kandekonstruktsioon peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 12899-1 kohase tuulerõhu klassile WL4 ja sahkamisel paiskuvast lumest tekkivale löökkoormusele klass DSL3 Kandekonstruktsioon ning kõik nähtavad kinnitusdetailid peavad vastama standardis EVS-EN 12899-1 esitatud korrosioonikindluse klassile SP1 Liiklusmärgi orienteeruvad m õõtmed on näidatud joonisel 1 : Joonis 1 Tarnitav VMS infotabloo peab omama CE märgist ning vastama standardile EVS-EN-12966. Standardi EVS-EN 12966 ja standardi EVS-EN 12899-1 toimivusklassid peavad VMS infotablool olema järgmised: Värvusklass ( Colour ): C2; Heledus ( Luminance ): L 3 (*) ; Kontrast ( Luminance ratio ): R3; Valguskiire nurk ( Beam width ): B3 kuni B7 ; Temperatuuri taluvus ( Temperature ): T1+T2+T3; Sissepääsukaitse ( Ingress Protection ): vähemalt IP54; Korrosioonikindlus: läbinud edukalt EN ISO 9227 kohase soola pihustamise testi . Toimivusklasside kontrollimiseks peab Töövõtja ennem hankimist esitama Tellijale VMS infotabloo kohta teavitatud asutuse ( Notified Body ) poolt väljastatud CE sertifikaadi koos kõikide katsearuannete ja lisadega. VMS infotablool peab saama kuvada numbreid ühest kuni üheksakümmend üheksani (1-99) . Numbri kõrgus peab olema vähemalt 300mm. Kui parklas on vabu parkimiskohti, siis VMS infotablool kuvatavad numbrid peavad olema rohelist värvi mustal taustal . Kui vabu parkimiskohti ei ole, siis tuleb kuvada numbrit 0 (null) punases kirjas mustal taustal . VMS infotabloo valgusintensiivsus peab olema automaatselt reguleeritav sõltuval t keskkonna valgustingimustest. VMS infotabloo peab olema võimeline seadistatava ajavahemiku järel end automaatselt välja lülitama kui on kadunud sideühendus kontr olleri ja infotabloo vahel . VMS infotabloo hooldusluuk peab olema varustatud luku ga, et oleks takistatud kõrvaliste isikute ligipääs infotabloo komponentidele. Magnetismil põhinevate j uhtmevabade p arkimisandurite tehnilised nõuded P eavad omama CE märgist . P eavad olema juhtmevaba ühendusega ( varustatud sisseehitatud toiteallikaga ) ning vandalismikindlad . Toiteallika eluiga peab olema vähemalt 5 aastat. P eavad vastama vähemalt IP 67 kaitseklassile ja töötama temperatuurivahe mikus -40 ℃ kuni +80℃. Infokioski tehnilised nõuded Peab olema varustatud puuteekraaniga, mis toetab ühte samaaegset puudet . Korpus peab olema turvalukustatav. Esipaneel peab olema kaetud vähemalt 12 mm paksuse turvaklaasiga. Ekraan peab olema vähemalt 46“ ja LED valgustusega. Peab vastama vähemalt IP 65 kaitseklassile ja töötama temperatuurivahemikus -4 0 ℃ kuni +60℃. Infokioski valgusintensiivsus peab olema automaatselt reguleeritav sõltuval t keskkonna valgustingimustest. NÕUDED PARKIMISSÜSTEEMI PAIGALDISE PROJEKTEERIMISELE JA EHITUSELE Töövõtjal tuleb parkimissüsteemi jaoks koostada projekt, kus on lahendatud süsteemi elektri- ja sideühendused. Liiklusmärk (koos VMS infotablooga) L iiklusmärgi k andekonstruktsiooni lahendus ei tohi takistada VMS infotabloo hooldamist . Liiklusmärk tuleb paigaldada vähe malt 400 meetrit enne parkla mahasõitu . Liiklusmärk tuleb paigaldada 0,5 kuni 2,0 meetri kaugusele peenra välisäärest ja liiklusmärgi alumise serva kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 2,5 meetrit mõõdetuna katte servast . Töö võtja peab tagam a lahendus e, mis võimaldab liiklusmärki hooldada ilma tõstukit kasutamata. Pakutud lahendus peab olema ohutu hooldustööde teostajale. Liiklusmärgi VMS infotablool peab olema püsiv sideühendus (sidekaabel) parkimissüsteemiga. Liiklusmärgi VMS infotablool peab olema püsiv elektritoide. Parkimisandurite ja induktsioonkaabli paigaldus Iga veoauto parkimiskoha hõivatuse tuvastamiseks tuleb kasutada vähemalt kolme andurit ühe l parkimiskohal . Parkimisandurid peab asfaltkattesse täielikult süvistama. Parkla lumekoristusel peab olema võimalik kasutada terasest lumesahaga. Induktsioonkaablid ja parkimisandurid tuleb paigaldada veetihedalt. Infokioski paigaldus Infokioski alla tuleb rajada tänavakivi plats mõõtmetega vähemalt 3x3 meetrit . Infokiosk i esikülg peab jääma parklapoolsest äärekivis t vähemalt 1,7 meetri kaugusele , et oleks välistatud veoautode otsasõit . Infokioskile otsasõidu kaitseks kasutada selle ees kahte tõkisposti läbimõõduga vähemalt 20 cm ja kõrgusega vähemalt 100 cm . Tõkispostide omavaheline kaugus peab jääma vahemikku 1 ,0 -1,3 meetrit ja tõkisposti kaugus infokioski esiküljest peab jääma vahemikku 1,0-1,4 meetrit. Infokiosk tuleb tähistada 0-suurusgrupi liiklusmärgiga 713 ja kasutada I klassi valgust peegeldavat kilet. Liiklusmärgi alumise serva kõrgus peab olema 2,5 meetrit, mõõdetuna tänavakivi pealt. Liiklusmärk tuleb paigaldada infokioski vahetusse lähedusse või selle külge. PARKIMISSÜSTEEMI LISASEADMETE TEHNILISED NÕUDED Üldnõuded Kõik parkimissüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud lisaseadm ed peavad olema valitud sellise d, et tagatud oleks nende nõuetekohane toimivus ( fit for purpose ) vähemalt 10 aasta jooksul välitingimustes. NÕUDED PARKIMISSÜSTEEMI HALDUSTARKVARALE Üldnõuded Tarkvara peab olema inglise- või eesti keelne. Parkimissüsteemi haldustarkvarale peab olema Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusel ligipääs. Tarkvara funktsionaalsed nõuded Parkimissüsteem peab väljastama masinloetavalt parkimisandmeid Tellijale (API -liides ). Tarkvaraga peab olema võimalik juhtida ( control ) ja jä lgida (monitor the status ) süsteemi . Juhtimise osas peab olema võimalik vähemalt sisse ja välja lülitada süsteemi (sh VMS infotablood ja infokioskit) . Jälgimise osas peab olema võimalik jälgida vähemalt süsteemi staatust, elektrivarus tuse olemasolu, andurite ja kontrolleri korrasolekut/rikkeid , VMS infotablool ja infokioskil hetkel kuvatud näitu. Tarkvara dokumentatsioon Tellijale tuleb edastada tarkvara kasutusjuhend, j uhend peab olema eesti- või inglise keeles. Tarkvara litsentsid ja uuendused Alates süsteemi vastuvõtmisest antakse t arkvara kasutamiseks T ellijale viie aastase kehtivusega litsents . Töövõtja tagab Tellijale tasuta vajalikud tarkvara uuendused viie aastase perioodi jooksul pärast süsteemi vastuvõtmist. TÖÖDE VASTUVÕTMISE KORD Töövõtja peab saatma Tellijale kooskõlastamiseks parkimissüsteemi detailse projekti koos funktsionaalse toimivuse täpse kirjelduse ja kasutatavate andurite jm seadmete tootjate poolsete spetsifikatsioonidega enne süsteemi väljaehitamist. Töövõtja esitab andurite ja muude tehniliste komponentide tootjate poolsed tehnilised näitajad Tellijale heakskiitmiseks piisava ajavaruga, et oleks vajadusel võimalik viia sisse Tellija nõutud muudatused. Tellijale peab jääma kolm nädalat esitatud dokumentatsiooni ülevaatuseks. Süsteemi tarnimise alustamise eelduseks on süsteemi lahenduse heakskiitmine Tellija poolt. Vastuvõtueelne katsetus Pär ast parkimissüsteemi paigaldust ja enne süsteemi vastuvõtmist, peab Töövõtja korraldama kogu süsteemi katsetuse. Katsetuse käigus peab Töövõtja katseplaani abil d emonstreerima Tellijale, et paigaldatud parkimissüsteem toimib käesoleva hanke nõuete kohaselt, mh tuleb katsetuste käigus simuleerida võimalikke rikkeolukordi. Töövõtja saadab Tellijale katseplaani ja kontrollinimekirjad vähemalt 7 päeva enne süsteemi vastuvõtueelse katsetuse läbiviimist. Parkimissüsteem võetakse Tellija poolt vastu pärast seda kui kõik vastuvõtueelsed katsetused on teostatud ja täielikult heaks kiidetud ning mõlemad pooled on heaks kiitnud ning allkirjastanud nende kohta koostatud dokumendid. Üleandmise- ja vastuvõtmisakti allkirjastamisega läheb Töövõtjalt Tellijale üle juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ning omandiõigus. Töövõtja annab Telli jale enne vastuvõtmist üle kõik parkimissüsteemi komponentide nimekirjad ning kasutus- ja hooldusjuhendid. Kõik juhendid peavad olema eesti- või inglise keeles. GARANTII - JA HOOLDUS TINGIMUSED Töövõtja peab pakkuma kõigile parkimissüsteemi osadele ja nendega kaasnevatele lisaseadmetele ning nende kandekonstrukt sioonidele pärast vastuvõtmist 5 aastast garantiid ja 5 aastast hooldusperioodi . Töövõtja peab parkimissüsteemi korralist hooldust teostama piisava sagedusega, et oleks tagatud parkimissüsteemi toimivus. Töövõtja peab tegema parkimissüsteemi erakorralist hooldust nii riistvaraliste kui tarkvaraliste probleemide ilmnemisel. P robleemidena käsitletakse parkimissüsteemi või selle seadmete/osade töö seiskumist, töökatkestusi või muid häireid parkimissüsteemi nõuetekohases töös. Parkimissüsteemi töö võib olla häiritud remondi ja häälestustööde ajal või kui parkimissüsteemi töö taastamine on häiritud kolmandatest osapooltest (elektrienergia või sideühenduse katkestus). H ooldusperioodi jooksul mistahes rikke korral, mis tingib varuosa kasutamise vajaduse, peab Töövõtja vastava varuosa välja vahet ama 10 töö päeva jooksul alates Tellijalt vastava teate saamisest. Maanteeameti kontaktiks on Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskus , e-post
[email protected] : keda peab Töövõtja informeerima korralisest hool dusest e-posti teel vähemalt üks ööpäev enn e nende teostamist koos teostamise ajaga ; keda peab Töövõtja informeerima erakorralisest hooldusest e-posti teel kohe kui tekkis vastavate tööde vajadus koos tööde kirjelduse- ja teostamise aja ga ;
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
Töö nr P17102
VÄO PARKLA VEOAUTODE PARKIMISSÜSTEEMI
OPTIMAALSE LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMINE
ESKIISPROJEKT
SELETUSKIRI
Tellija: Maanteeamet
Teelise 4, 10916 Tallinn
reg.nr 75026106
Kontaktisik Siim Jaksi
tel 636 1148
e-post
[email protected]
Töövõtja: OÜ Reaalprojekt
Pärnu mnt 463
10916 Tallinn
tel 6081100, faks 6081101
e-post:
[email protected]
reg.nr:10765904
Projektijuht: Liina Lipre
Koostas: Olev Jakobson
Kevin Oper
Tallinn 2018
P17102_EN_Seletuskiri lk 1/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
SISUKORD
1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED.............................................. 3
2 PARKIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS .......................................................................... 4
2.1 Eesmärk .................................................................................................................................... 4
2.2 Projekteerimise lähteülesanne .................................................................................................. 4
2.3 Parkimissüsteemi võimekus ..................................................................................................... 4
2.3.1 Laserskänneriga parkimissüsteemi tööpõhimõte ............................................................................... 5
2.3.2 Ultraheli lainetel parkimissüsteemi tööpõhimõte .............................................................................. 5
2.3.3 Infrapuna kiirgusel ja magnetismil põhinevate anduritega parkimissüsteemi tööpõhimõte .............. 6
2.3.4 Magnetismil põhinev, kaabliga ühendatud anduritega parkimissüsteemi tööpõhimõte .................... 6
2.3.5 Muudetava teabega infotablood VMS, suunaviidad, kohanäidutablood ........................................... 7
2.3.6 Sisse- ja väljasõiduala induktsiooniandurid ja Moov kontroller ....................................................... 8
2.3.7 Infokioskid, välimudel....................................................................................................................... 9
3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................ 10
3.1 Süsteemi kirjeldus, riistvara ................................................................................................... 10
3.1.1 Juhtmevabad parkimisandurid, tehnilised nõuded parkimisanduritele ........................................... 10
3.1.2 Signaali kontsentraator (Relay Node 2G), tehnilised nõuded......................................................... 11
3.1.3 Võrgulüüs ehk keskseade (Gateway 2/3G), tehnilised nõuded ....................................................... 12
3.1.4 Muudetava teabega liiklusmärk, tehnilised nõuded......................................................................... 13
3.1.5 Nõuded VMS märgi kandekonstruktsioonile .................................................................................. 14
3.1.6 Sisse- ja väljasõiduala induktsiooniandurid ja kontroller, tehnilised nõuded. ................................. 15
3.1.7 Infokiosk/infotabloo, tehnilised nõuded. ......................................................................................... 16
3.2 Parkimissüsteemi tarkvara...................................................................................................... 17
3.2.1 Kohanäidu süsteemi tarkvara .......................................................................................................... 17
3.2.2 Muudetava teabega infotabloo (Variable Message Signs) tarkvara ................................................ 19
3.2.3 Infokioski tarkvara .......................................................................................................................... 19
3.3 Liiklusmärgid. ........................................................................................................................ 20
3.3.1 Liiklusmärgid ja nende asetus ......................................................................................................... 20
4 KASUTATUD TOOTED.............................................................................................. 21
4.1 KOHANÄITAMIS- JA PARKIMISSÜSTEEMID ................................................................ 21
4.2 SISSE- JA VÄLJASÕIDUALA INDUKTSIOONIANDURID ............................................ 22
4.3 INFOTABLOOD JA INFOKIOSKID ................................................................................... 22
P17102_EN_Seletuskiri lk 2/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED
Käesoleva projekt on koostatud vastavalt Maanteeameti tellimusele ning on arvestatud
Maanteeameti poolt väljastatud hankedokumendi tehnilise kirjelduse nõudeid.
Projektiga haaratav ala paikneb Tallinnas, Lasnamäe linnaosa haldusterritooriumil, riigitee nr. 11
Tallinna ringtee ja riigitee nr. 1 Tallinn-Narva maantee Väo liiklussõlmes.
Käesoleva projekti eesmärgiks on Väo liiklussõlme rajatava veoautode parkla parkimissüsteemi
optimaalseima lahenduse välja töötamine.
Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alusdokumentidega:
1. Maanteeameti projekti koostamise nõuded (15.05.2017 kiri nr 15-2/17-00017/097)
2. Maanteeameti riigihanke „Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse
lahenduse välja töötamine” hankedokumendid. Lisa 1 tehniline kirjeldus.
3. K-Projekt AS töö nr 17011 „Väo liiklussõlm“ eelprojekti asendiplaan.
Lahenduse koostamisel on lähtutud koostamise ajal kehtinud seadusandlusest,
normdokumentidest ja juhenditest. Kaasaarvatud järgnevast:
1. Ehitusseadustik;
2. Elektrituruseadus;
3. Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97 Nõuded
ehitusprojektile;
4. Majandus- ja taristuministri poolt 14.07.2015 vastu võetud määrus nr 91 Elektriseadmele
esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad
elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord;
5. EVS 932:2017 Ehitusprojekt.
6. Maanteede projekteerimisnormid.
7. EVS_613_2001_A1;2008 - Liiklusmärgid ja nende kasutamine.
8. EVS-EN_12899-1_2007_et - Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid.
P17102_EN_Seletuskiri lk 3/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
2 PARKIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS
2.1 Eesmärk
Tallinna ringtee poolt liikudes Tallinn-Narva maanteele teavitatakse autojuhte enne Väo
parkimisalasse jõudmist vabadest parkimiskohtadest VMS infotablooga (Variable Message Sign).
Parkimiskohtade hõivatuse hindamiseks peab olema automaatne loendurite süsteem parkla sisse- ja
väljasõitudel või parkimiskohtadel. Vabade kohtade olemasolul tuleb andmeid edastada reaalajas
VMS-ile (Maanteeametile). Lisaks on parklas veoautojuhtidele mõeldud infotabloo, mis võimaldab
kuvada neile vajalikku informatsiooni (näiteks teeolud, laevade väljumisajad, sõiduaeg sadamasse).
2.2 Projekteerimise lähteülesanne
Töövõtja ülesandeks on määrata VMS märgi ja infotabloo optimaalsed asukohad ning välja töötada
nende kandekonstruktsioon.
Välja töötada VMS märgi ja infotabloo tehnilised nõuded ning visuaalne lahendus (joonised).
Kirjeldada kogu parkimissüsteemi ja VMS märgi ning infotabloo elektri- ning kommunikatsioonide
tehnilised tingimused.
Kirjeldada parkla hõivatuse tuvastussüsteemi tehnilised tingimused.
Töö koosseisu ei kuulu projekti kooskõlastamine võrguvaldajatega.
Seadmete kogukulu - suurusjärk ca´50 000 eurot koos käibemaksuga.
2.3 Parkimissüsteemi võimekus
Sõiduki tuvastamise süsteem autoparklates hõlbustab koguda andmeid parkimiskohtade hõivatuse
kohta ja edastab teate teistele veokijuhtidele vabade kohtade olemasolust parklas.
Parkimissüsteem võimaldab juhtidele peatuda puhkuseks ohutusalas ja edastab parkla haldajale
reaalajas täpseid andmeid parkimiskohtade tegelikust kasutusest.
Kogutud teavet saab kasutada liikluse juhtimiseks tasuta parkimiskohtadesse, võimaldab
raskeveokitel koguneda parkimisalas enne laevadele prahtimist ning luua ooteala raskete
ilmastikuoludel puhul laevaühenduse katkemise korral.
Parkla üle täituvuse vältimiseks paigaldatakse sissesõidu aladele induktsioonid, mis ühendatud
kontrolleriga ja integreeritud ühtsesse süsteemi teavitades parkimissüsteemi ja parklasse sisenevat
autojuhti parkimiskohtade puudumisest ning võimaldades suunata juht lähimasse vabade
parkimiskohtadega parklasse.
Parkimiskohtade hõivatust saab kontrollida:
• Parkla valgustusmastile paigaldatava laserskänneri abil;
• Ultraheli lainetel töötavate juhtmevabade parkimisanduritega;
• Infrapuna kiirgusel töötavate juhtmevabade parkimisanduritega;
P17102_EN_Seletuskiri lk 4/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
Magnetismil põhinevate juhtmega- ja juhtmevabade parkimisanduritega.
2.3.1 Laserskänneriga parkimissüsteemi tööpõhimõte
Varem koostatud alusele on käsitsi märgistatud parkimiskohad, süsteem püüab klassifitseerida kas
sõiduk asub parkimisalal või mitte. Iga parkimiskoht on horisontaalselt joondatud ja suurusega
32x32 pikslit. Tuvastussüsteem on integreeritav kolme erineva ilmatiku tingimuse jaoks:
päikeseline, pilvine ja sademete olukorras. Parkla hõivatuse tuvastuskiirus on väga hea, 0,5
sekundiga suudab süsteem teostada parkimiskohtade klassifitseerimise, tuvastuse intervall on
seadistatav.
2.3.2 Ultraheli lainetel parkimissüsteemi tööpõhimõte
Pinnapealsed andurid (kohtades kus anduri süvistamine ei ole lubatud) kontrollivad
parkimiskohtade hõivatust, andmed edastatakse juhtmevaba ühenduse teel kontrollerile, mis
koondab andmed ja edastab need juhtmevaba ühenduse teel Gateway keskseadmele ehk võrgulüüsi.
Keskseade kogub andmed mis tulevad anduritelt ja edastab need serverisse kus on võimalik
andmete kogumine, arhiveerimine, töötlemine ja sisestamine SIS (Sensit Interface Software).
P17102_EN_Seletuskiri lk 5/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
2.3.3 Infrapuna kiirgusel ja magnetismil põhinevate anduritega parkimissüsteemi
tööpõhimõte
Pinnapealsed, osaliselt süvistatavad ja täielikult süvistatavad kahesuunalise tuvastustehnikaga
andurid kontrollivad parkimiskohtade hõivatust, andmed edastatakse juhtmevaba ühenduse teel
kontrollerile. Kontroller koondab andmed ja edastab need juhtmevaba ühenduse teel keskseadmele
Gateway ehk võrgulüüsi. Gateway kogub andmed mis tulevad anduritelt ja edastab need serverisse
kus on võimalik andmete kogumine, arhiveerimine, töötlemine ja sisestamine SIS (Sensit Interface
Software).
2.3.4 Magnetismil põhinev, kaabliga ühendatud anduritega parkimissüsteemi tööpõhimõte
Parkla pinnakattesse süvistatud magnetvälja analüüsivate anduritega tee pinda süvistatud pakub
täielikku süsteemi, mis võimaldab avastada vabu ja hõivatud (või osaliselt hõivatud) parkimiskohti.
Andurid põhinevad maa magnetvälja ja resistentsuse põhineval sõidukite automaatsel tuvastamisel,
lume, mustuse ja lehtede olemasolu ei häiri süsteemi tööd Andurite tööd juhib kontroller.
Kuna Tellija on seadnud lahenduse maksumusele piirväärtuse, seadmete kogukulu - suurusjärk
ca´50 000 eurot koos käibemaksuga. Siis tehniline lahendus on koostatud põhimõttel, et tarnitavate
seadmete soetamise kogukulu ei ületaks tellija poolt püstitatud rahaliste vahendite suurusjärku.
Eelpool toodust lähtuvalt koostatud lahendus ei kajasta parkimisala hõivatuse tuvastamist
laserskaneerimise abil ja kaablitega ühendatud parkimisanduritel põhinevat parkimissüsteemi.
Vastavalt Eesti klimaatilistele tingimustele on talvel vaja teostada lumekoristust parkimisalalt,
lähtudes lumekoristuse vajadusest on optimaalse lahenduse väljatöötamisel loobutud ka
pinnapealsetest ja osaliselt süvistatud parkimisanduritega süsteemidest.
Käesolev, koostaja arvates, optimaalne lahendus on koostatud süvistatavate, magnetismil
põhinevate parkimisandurite süsteemi baasil.
P17102_EN_Seletuskiri lk 6/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
2.3.5 Muudetava teabega infotablood VMS, suunaviidad, kohanäidutablood
Muudetava teabega infotabloo VMS (Variable Message Signs) LED ekraan võimaldab näidata
parklas olevate vabade parkimiskohtade arvu ja juhatab autojuhid lähimasse vabade kohtadega
parklasse. Iga parkla tsooni kohta võib näidata vabade parkimiskohtade olemasolu, konkreetsele
parkimistsoonile eraldatakse omaette kuva. Ekraanil edastatavat infot saab seadistada tarkvara abil.
Maanteele konsool- või portaalkanduri ja selle külge kinnitatud liiklusmärgi, -viida ja muu seadme
alaserva kõrgus sõidutee pinnast peab olema vähemalt 4,6 m. Konsool- või portaalkanduri
konstruktsioon peab vastu võtma liikluskorralduse teabevahendite, omakaalust ja ilmastikuoludest
tingitud koormused. Välitingimustesse sobivad ekraanid mille heledus on vähemalt 5500NIT ja mis
on mõeldud välitingimustes kasutamiseks.
Üldjuhul peab infotabloo horisontaalne vaatenurk olema üle 130 kraadi. Ekraanide paigaldamisel
postide/portaalide külge on mõistlik anda ettekalle 7-10 kraadi.
Teksti puhul, kuni 50m kauguselt on hea nägemisega inimese jaoks loetav tekst kõrgusega 200-
250mm, 50-100m kauguselt 250-300mm, 100-150m kaugusel 300mm+, üle 150m korral tuleks
eelistada täiendava ekraani või ekraanide paigaldamist.
P17102_EN_Seletuskiri lk 7/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
2.3.6 Sisse- ja väljasõiduala induktsiooniandurid ja Moov kontroller
Parkla ületäituvuse vältimiseks ja informeerimaks süsteemi sisenevast ja või väljuvast veokist
paigaldatakse sissesõidu alale tee pinda süvistatud induktsiooni andurid/ringid.
Induktsiooniandurid/ringid on ühendatud kontrolleriga mis jagab parkimissüsteemile informatsiooni
liikumisest sisse- ja väljasõidualal. Kontrolleriga võib olla ühendatud parklasse sisenemist ja
sisenemise keelamist lubav rohelised ja punased indikaatori märgutuled.
Kui parklas on 1 vaba parkimiskoht ja veok siseneb parklasse, siis kuvatakse kohe info (eeldusel, et
sissesõidul on induktsioonid), et parkla on täis ja et parklasse ei ole mõtet sõita. Väljasõidule on
induktsioon vajalik selleks, et veenduda, et veok lahkus ja vaba parkimiskoht on saadav.
P17102_EN_Seletuskiri lk 8/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
2.3.7 Infokioskid, välimudel
Konfigureeritav kiosk või ekraan välis-tingimustesse. Puutetundliku ekraaniga infokiosk võimaldab
24 x 7h järelevalveta iseteenindust välitingimustes. Infokioski esipaneel on valmistatud 12mm
turvaklaasist ning korpus vandaalikindlast anodeeritud alumiiniumist. Infokioski korpus on
lukustatud turvalukkudega. Infokioskioski disaini lähtepunktideks on vandalismikindlus ning
vastupidavus rasketele ilmastikutingimustele.
Infokioskit saab konfigureerida puuteekraaniga mis toetab ühte samaaegset puudet. Konfigureerides
infokioski ilma puuteekraanita saab seda kasutada infoekraanina. Infokioski ekraan on kõrg-
lahutusega (FullHD) resolutsioonil põhinev, välitingimuste jaoks mõeldud eriti kõrge
valgustugevusega (2500 cd/m²). Valgustugevuse automaatse reguleerimisega (vastavalt keskkonna
valgustingimustele) baseeruv lahendus. Pikaajaliselt liikumatu (staatilise) kujutise kuvamiseks on
ekraan varustatud sisse-põlemisvastaste tehnoloogiatega pikslinihe (pixelshift) ja värskendusrada
(rollbar).
P17102_EN_Seletuskiri lk 9/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3 PROJEKTLAHENDUS
3.1 Süsteemi kirjeldus, riistvara
Veoautode parkimissüsteem põhineb juhtmevabadel anduritel (sensors), mis jälgivad ja
tuvastavad parkimiskohtade hõivatust ja fikseerivad hõivatuse kestvust. Andurid edastavad signaal
reaalajas ja Tarkvara Sensit Interface Software (SIS) abil saab jälgida reaalajas parkla täitumist.
Parkla hõivatuse kõrval saab mõõta ka tegelikku parkimisaega, mis võimaldab omanikul
kaardistada ja hinnata pikaajalisi parkimisi. Andurid peavad olema vandalismikindlad, kõrge
täpsuskassiga ja andurite aku eluiga on rohkem kui 5 aastat. Lugemistäpsuse saavutamiseks on
tehase poolne soovitus kasutada iga veoauto parkimiskoha hõivatuse tuvastamiseks 3 andurit ühel
parkimiskohal.
3.1.1 Juhtmevabad parkimisandurid, tehnilised nõuded parkimisanduritele
Tehniline info
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, sõlme kinnitusviis
Vastavus standardile -
Andurite info edastamise sagedus 868 – 868.6 MHz
Anduri tuvastamisviis Maa magnetvälja ja resistentsuse mõõtmisel põhinev
Anduri paigaldusviis Parkla kattese täielikult süvistatav
Lumesahakindlus Lubatud kasutada nii kummi- kui terasest lumesahka
Mõõdud paigaldamiseks, (või Ø60 - 80 mm, sügavus 75 – 125 mm
analoogsed sõltuvalt tootjast) mm
Anduri kaal, (eeldatav) g 250 – 350 g
Anduri toiteallikas, sisseehitatud LI-SOC12 liitium aku,
või analoog sõltuvalt tootjast
Toiteallika pinge, aku mahtuvus 3,6 V 5,8 Ah
IP kaitseklass IP67 - IP68
Töötemperatuuri minimaalne -40/+85
miinimum ja maksimaalne
maksimum väärtus, °C
Anduri minimaalne eluiga* 5 – 10 aastat
Tootja poolt seadmele antav 1 aasta*
minimaalne garantii
*Normaalsetes tava- ja kasutustingimustes.
P17102_EN_Seletuskiri lk 10/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.1.2 Signaali kontsentraator (Relay Node 2G), tehnilised nõuded
Antud lahenduse andurid (sensors) edastavad signaali juhtmevaba 2/3G võrgu kaudu signaali
kontsentraatorile (Relay Node 2G) mis tagab kiirema informatsiooni edastamise andurite võrgu ja
keskseadme (Data Collektori) või Gateway võrgulüüsi tarkvara vahel. Signaali kontsentraatorit
(Relay Node 2G) on lihtne paigaldada parkimisala valgustusposti külge, soovitavalt 3-6 m
kõrgusele nii, et andurid on nähtaval. Seade on minimaalset hooldust nõudev, tagades usaldusväärse
sideühenduse andurite ja kontrolleri vahel. Antud lahenduse puhul suudab üks signaali
kontsentraator (Relay Node 2G) teenindada kuni 1-40 andurit (analoog lahenduse puhul lähtuda
minimaalselt 40 anduri teeninduse vajadusest). Seade on installeeritud töötama EU maades 2G
võrgus sagedusel 868.2MHz.
Tehniline info
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, sõlme kinnitusviis
Vastavus standardile -
Andurite info edastamise sagedus 868 MHz
Seadmete vaheline suurim kaugus: Andur – RN 2G max. 50m; DC – RN 2G max. 50m
Ühe suunaline andmete edastus Andur – RN 2G 35m; DC – RN 2G 35m,
mitme suunaline andmete edastus RN 2G - RN 2G max. 100m
(eeldatav) DC GPRS – RN 2G 10m
Seadme paigaldusviis Seinale, valgusti mastile Ø40 – 150 mm,
komplekteeritud koos kinnitusklambritega
Antenni ühendus Antenn kuulub komplekti
Seadme paigalduse kõrgus kõrgusele 3-6 m
Mõõdud, (või analoogsed sõltuvalt 200 x 170 x 200 mm
tootjast) mm
Seadme kaal, (eeldatav) g 540 – 650 g
Seadme toiteallikas, sisseehitatud LI-SOC12 liitium aku, või analoog
Toiteallika pinge, aku minimaalne 3,6 V 5,8 Ah
mahtuvus,
(korrigeeritav vastavalt lahendusele)
IP kaitseklass IP65
Töötemperatuuri minimaalne -40/+85°C
miinimum ja maksimaalne
maksimum väärtus, °C
Seadme minimaalne eluiga* Toiteelemendil 5 aastat
Tootja poolt seadmele antav 1 aasta*
minimaalne garantii
*Normaalsetes tava- ja kasutustingimustes.
P17102_EN_Seletuskiri lk 11/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.1.3 Võrgulüüs ehk keskseade (Gateway 2/3G), tehnilised nõuded
Parkla kohta on vaja vähemalt ühte kesk-seadet Gateway või (Data Collektorit) mis kogub
informatsiooni anduritelt ja edastab kogutud andmed serverisse kasutades TCP/IP võrku Etherneti
või 3/4G mobiilse side kaudu. Antud lahenduse Gateway-d võib paigaldada praktiliselt kõikjale
tänu IP65 ilmastiku kindlale korpusele ja sisseehitatud 3G modemile. Ainsad tingimused on
mobiilse interneti kasutamise puhul AC toite olemasolu ja et Gateway oleks paigaldatud andurite
traadita võrgu levialasse. Antud lahenduse puhul on iga 250 parkimise koha kohta vajalik
1 Gateway. Kõik Gatewayd peavad olema nii kaugel kui võimalik üksteisest, eelistatuna erinevates
parkimisala nurkades.
Tehniline info
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, sõlme kinnitusviis
Vastavus standardile -
Andurite info edastamise sagedus EU 3G/GPRS, ethernet võrk, 868 MHz
Seadme vaheline vahemaa Andur – DC soovitavalt 25 m
Antenni ühendus (eeldatav) Antenn kuulub komplekti
Seadme paigaldus,
Data Collektor Seinale, valgusti mastile Ø40 – 150 mm,
Data Collektor IP65 GPRS koos kinnitusklambritega
Mõõdud, mm (või analoogsed sõltuvalt tootjast) mm
Data Collektor 125 x110 x 65 mm
Data Collektor IP65 GPRS 252 x 251 x 89 mm
Seadme kaal, (eeldatav) g
Data Collektor IP65 GPRS 1850 g
Data Collektor (siseruumides) 105 g
Seadme elektriline toide 110 – 240 VAC, 50/60 Hz,
(korrigeeritav vastavalt lahendusele) 12 VDC (päikesepaneel ei kuulu seadme komplekti)
Informatsiooni edastusviis 3G mobiilne sidevõrk (SIM kaart ei kuulu komplekti)
või ühendus kaabliga RJ45; TCP/IP; SUB-D9; RS232
IP kaitseklass, Data Collektor (välja) IP44 (väljas)
Data Collektor IP65 GPRS IP65
Töötemperatuur, °C minimaalne miinimum ja maksimaalne maksimum väärtus,
Data Collektor (siseruumides) 0/+55°C
Data Collektor IP65 GPRS -40/+65°C
Tootja poolt seadmele antav 1 aasta*
minimaalne garantii
*Normaalsetes tava- ja kasutustingimustes.
P17102_EN_Seletuskiri lk 12/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.1.4 Muudetava teabega liiklusmärk, tehnilised nõuded
Muudetava teabega infotabloo VMS (Variable Message Signs) LED ekraan võimaldab näidata
parklas olevate vabade parkimiskohtade arvu ja juhatab autojuhid lähimasse vabade kohtadega
parklasse. Iga parkla tsooni kohta võib näidata vabade parkimiskohtade olemasolu, konkreetsele
parkimistsoonile eraldatakse omaette kuva. Ekraanil edastatavat infot saab seadistada tarkvara abil.
Maanteele konsool- või portaalkanduri ja selle külge kinnitatud liiklusmärgi, -viida ja muu seadme
alaserva kõrgus sõidutee pinnast peab olema vähemalt 4,6 m. Konsool- või portaalkanduri
konstruktsioon peab vastu võtma liikluskorralduse teabevahendite, omakaalust ja ilmastikuoludest
tingitud kombineeritud koormused.
Tehniline info
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, kinnitus
Vastavus standardile EVS-EN 12966:2014 Vertikaalsed
liikluskorraldusvahendid. Muudetava teabega liiklusmärgid
Ekraan (Display), väljundite arv, Digi-numbrid, ühepoolne, logo/sümboli kasutusvõimalus
Ekraani värvivalik Roheline, sinine, kollane, punane
Ekraani segmendite arv 7
LED arv segmendis 7-9
Värvusklass C2
Heledus L3
Kontrast R3
Valguskiire nurk B6
Temperatuuri taluvus T1+T2+T3
Tuulerõhk vähemalt WL6 (vastavalt standardile EVS-EN 12899-1)
Mõõdud, mm L531mm x H235mm x P55mm (ilma kinnititeta)
Korpuse materjal Anodeeritud alumiinium, värv RAL7040
Töötemperatuur, °C -25/+55°C
Suhteline niiskus 5-95%RH (kondentsivaba)
Korrosioonikindlus, läbinud edukalt EN ISO 9227 kohase soola pihustamise testi
IP kaitseklass, sisestus IP54 (IP67 kasutades kaablisisestus M12 tihendusmuhvi)
Seadme elektriline toide 48 VDC (43,0 VDC – 48,5 VDC)
Isolatsiooniklass III
Energiatarve 300mA enimalt kuni 700mA.
Info edastus standard RS-485
Tuvastuskaugus 60 m
Tootja poolt seadmele antav garantii 1 aasta*
*Normaalsetes tava- ja kasutustingimustes.
P17102_EN_Seletuskiri lk 13/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.1.5 Nõuded VMS märgi kandekonstruktsioonile
VMS infotabloo kandekonstruktsioon ja vundament peab tagama märgi püsivuse ja häireteta
toimivuse vähemalt 15 a jooksul. Kandekonstruktsiooni lahendus ei tohi takistada VSL märgi või
selle luukide avamist hoolduseks. Kandekonstruktsioon ning kõik nähtavad kinnitusdetailid, poldid,
kruvid ja mutrid peavad olema valmistatud korrosioonikindlast materjalist. VMS infotabloo
kandekonstruktsioon peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 12899-1 kohase tuulerõhu klassile
WL4.
VMS infotabloo kandekonstruktsiooni lahendus peab võimaldama paigaldusjärgselt muuta
infotabloo horisontaalnurka ±2.5° ja vertikaalnurka ±3° ulatuses baaspositsioonist.VMS.
VMS infotabloo kandekonstruktsioon peab jääma vähemalt 1,5 m kaugusele põrkepiirdest.
VMS märgi kandekonstruktsioonina tuleb kasutada ühte toruposti.
Liiklusmärkide postidena kasutatakse tihti standardseid metalltorusid. Standardis EVS-EN
12767:2007 lisas F loetletud konkreetseid posti tüüpe tuleb lugeda selle standardi lisas määratletud
klassidele vastavaks.
Tehniline info
(EVS-EN 12767:2007 lisa F, Tabel F.1 – Ühe postiga toed)
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, kinnitus
Vastavus standardile EVS-EN 12767:2007
Teepäraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus.
Nõuded, klassifikatsioon ja katsemeetodid
Materjal ja klass Teras S355J2H
Katsetatud kõrgus ja liiklusmärgi
mõõtmed:
Kõrgus 1500
Laius 1500
Paigalduskõrgus alaküljeni 2100
Kiirusklass 100 km/h
Energianeelavuse kategooria NE
Sõidukis viibija ohutustase 2
P17102_EN_Seletuskiri lk 14/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.1.6 Sisse- ja väljasõiduala induktsiooniandurid ja kontroller, tehnilised nõuded.
Kontroller, mille külge ühendatakse induktsioonid, mis paigaldatakse sisse ja väljasõidu alasse.
Induktsioonid on vajalikud selleks, et saada info parkla vabade kohtade kohta juba sisenemisel.
Kui parklas on 1 vaba parkimiskoht ja veok siseneb parklasse, siis kuvatakse (eeldusel, et
sissesõidul on induktsioonid), et parkla on täis ja veokijuhid saavad kohe info, et parklasse ei ole
mõtet sõita. Väljasõidule on induktsioon vajalik selleks, et veenduda, kas veok lahkus.
Tehniline info
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, kinnitus
Vastavus standardile CE
Mõõdud, mm mõõtmed 212 x 175 x 210 mm
Materjal Tsingitud teras ja polükarbonaatkate
Töötemperatuur, °C -30/+60°C
Suhteline niiskus 10% ... 93% suhteline niiskus, mittekondenseeruv
Seadme elektriline toide 24 VDC, 8W
Sideliides TCP / IP, Aebus (isoleeritud max 1000m), mini USB-porti
Sisend 2 x 4 digitaalset sisendit avastamisskeemide, andurite ja
tõkkeasendite (NPN & PNP) jaoks.
Spetsiaalne sisend töörežiimi / ootele lüliti jaoks
Väljund 2×2 potentsiaalset vaba releeväljundit takistuse juhtimiseks
Juurdepääsu kontroll: Mitu identifitseerimisliiki (sildid, numbrimärkide lugemine,
Identifitseerimine biomeetria, mobiiltelefonid ja passid)
Andmelugeja ühendused 4 lugeja kanalid (TTL) või RS232 / RS485 lugejad
Ühilduvad lugejad Kõik Nedap, TRANSIT, ANPR ja uPASS lugejad
Lisa funktsioonid
Väravate/tõkete juhtimine Väravate/barjääride juhtimine, lükandväravad, tõkkepuud
Värava oleku jälgimine Väravaid jälgitakse oleku, liikumiskiiruse ja suuna järgi
Liides Saab ühendada 2 takistust. Iga värava jaoks on olemas 2
releed, 1x avamiseks, 1x sulgemiseks.
Liiklusvalgustuse juhtimine Valgusfoor LED-märgutuledega kuni 24 V, <15W
Toiteallikaga luminofoorid Toide saab ühendada otse MOOV VMC Lite pistikutega
Liiklusvalgus konfiguratsioon 2 x punane / roheline
Kaughaldus LAN, ADSL / SDSL, privaatvõrkude või traadita 3G-
võrkude kaudu
Juhtimisrakendus Tootjapoolne veebipõhine haldusrakendus
Tootja poolt seadmele antav garantii 1 aasta*
*Normaalsetes tava- ja kasutustingimustes.
P17102_EN_Seletuskiri lk 15/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.1.7 Infokiosk/infotabloo, tehnilised nõuded.
Infokiosk on ettenähtud konfigureerida puuteekraaniga mis toetab ühte samaaegset puudet.
Konfigureerides infokioski ilma puuteekraanita saab seda kasutada infoekraanina. Infokioski ekraan
on kõrg-lahutusega (Full HD) resolutsiooni, välitingimuste jaoks mõeldud eriti kõrge
valgustugevusega (2500 cd/m²) ja valgustugevuse automaatse reguleerimisega vastavalt keskkonna
valgustingimustele. Pikaajaliselt liikumatu (staatilise) kujutise kuvamiseks on ekraan varustatud
sisse-põlemisvastaste tehnoloogiatega pikslinihe (pixel shift) ja värskendusrada (roll bar).
Tehniline info
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, kinnitus
Vastavus standardile EVS-EN 843:2016 Linnatänavad
Infokioski korpus Turvalukustatav, esipaneel turvaklaas (12 mm), metallist
korpus 46" ekraaniavaga, soojustatud
Infokioski värv Standard värv hall, teised värvid eritellimusel
Ekraan, 46'' (116,8 cm) LED valgustusega profiekraan (LFD)
puuteekraaniga või ilma Samsung OM46DK
Ekraani (vajadusel) puutesensor ja puutesensor 46“ ekraanile (läbi klaasi töötav)
-klaviatuur ekraanil puuteklaviatuur ekraanil
Ekraani arvuti ekraaniarvuti Premium D32CV2
Mõõdud, mm mõõtmed 751 (L) x 2050 (K) x 210 (S) mm või
Seadme kaal, kg 12,5 kg
Seadme elektriline toide 230 VAC, 50/60 Hz,
Kliimakontroller jah
IP kaitseklass IP65
Töötemperatuur, °C -40/+65°C
Võrguühendus:
- lõimitud juhtmega kohtvõrgu liides LAN kohtvõrguühendus 10/100/1000 Mb/s
- juhtmeta kohtvõrgu (Wifi) adapter
koos välise antenniga 802.11b/g/n tugi, vandalismi- ja ilmastikukindel väline
- 3,5G andmesidemoodul koos välise antenn;
antenniga 3,5G andmeside, SIM-pesa, Wifi-võrgu loomine, 4x
kaablivõrguühendust
Operatsioonisüsteem Microsoft® Windows® Embedded Standard 7, ingliskeelne
versioon, 32-bitine
Tootja poolt seadmele antav 1 aasta
minimaalne garantii
*Normaalsetes tava- ja kasutustingimustes.
P17102_EN_Seletuskiri lk 16/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.2 Parkimissüsteemi tarkvara
3.2.1 Kohanäidu süsteemi tarkvara
Parkimise juhtimist teostatakse ja jälgimiseks on loodud veebipõhine lahendus, mis ühendab kõik
olemasolevad parkimisstruktuurid (kaubanduskeskused, lennujaamad, sadamad ja privaatsed
parkimiskohad jne).
Tarkvara pakub reaalajas aruandeid, statistikat parklate ja seadme seisundi kohta, tagades parkimise
täiusliku juhtimise.
Paljude võimalustega, sealhulgas:
- ruumi, tsooni või taseme sulgemine või reserveerimine näiteks lumekoristuseks;
- seire ja signaalid sõidukite kohta, mille lubatud parkimisaeg on liiga pikk;
- statistika parkimise keskmise hõivatuse kohta või konkreetse taseme kohta;
- iga parkimiskoha viimaste liikumiste ajalugu;
- kaardi põhine autoparkla visualiseerimine.
Parkimisjuhtimise tarkvara võimaldab lihtsat süsteemi integreerimist, jõustamist, koostada liiklus-
või parkimisjuhised.
Tarkvara paigaldamine on lihtne võimaldab hõlpsasti konfigureerida andurite traadita
andmesidevõrk. Kui võrk ja andurid on paigaldatud ja kalibreeritud, ilmuvad andurid automaatselt
nähtavale tarkvaras. Andurite konfigureerimisel seotakse parkimiskohad konkreetse anduriga mis
võimaldab reaalajas jälgimist ja salvestatud andmete hilisemat töötlust.
Tarkvara pakub lihtsat andmete integreerimise ja edastamise võimalust vajalikus formaadis
loodavasse andmebaasi või haldusrakendusse.
Tarkvara abil konfigureeritakse ja jälgitakse sidepidamist võrgus, andmeedastust andurite ja
andmekogujate vahel. Lisaks analüüsitakse ka kommunikatsiooni usaldusväärsust andurivõrgu
graafilises kaardis, automaatselt hoiatades hoolduse vajadusest.
Serverisse installeeritud tarkvara tugi ja kaughooldus on tootja poolt tagatud.
Tarkvara võimaldab juurdepääsu parkimisala jälgimiseks määratud õigusega isikutele.
Tarkvara saab vaadata ka nutitelefoni rakendusega ja neid saab tasuta alla laadida Androidile
saadaval (Google Play pood) ja iPhone (Apple App Store).
Kasutada oma administraatori mandaate sisselogimiseks, lubab rakendus vaateid parkla kõige
olulisemate haldussüsteemide kohta.
P17102_EN_Seletuskiri lk 17/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
Tehniline info
Nõue (nõude kirjeldus) Norm, väärtus, vastavus, kinnitus
Installatsioon ja konfigureerimine Andurite kalibreerimine ja kalibreerimisprotsessi
analüüsimine;
Omistada andurile ID-number, eraldi igale parkimiskohale;
Seadistada kõiki traadita andmesidevõrgu seadmete osad.
Andurite konfiguratsioon Anduri oleku teade, registreeritud sündmuse teade,
anduri oleku seisund
Sündmuste konfiguratsioon Lihtsalt selekteeritavad andmed, mida soovitakse edastada
juhtimisrakendusele;
Erinevate sündmuste seadistus.
Võrguühendus: Sidelüüside konfigureerimine Data Collector'i ja
juhtmevaba võrgu liideste vahel.
Jälgib tarkvara ja sidevõrgu usaldusväärsust
Asukoha andmed Parkla hõivatuse graafiline kuvamine ekraanil.
Kuva/vaate konfiguratsioon Seadistada kuvar traadita andmeside võrgu osana;
Määrata vaate uuendamise ajaline intervall;
Määrata erinevate päevadel ja kellaaegadel vaate kuvamist;
Võimalust edastada pilti reaalajas.
Üle-parkimise/täituvuse hoiatus Limiteeritud parkimisaja ületamise hoiatus.
Integratsioon teiste tarkvaradega Integratsiooni API vahendusel
P17102_EN_Seletuskiri lk 18/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.2.2 Muudetava teabega infotabloo (Variable Message Signs) tarkvara
AmpronLed tarkvara on oma olemuselt modulaarne ja kavandatud mastaapsuse ja integreeritusega.
AmpronLed tarkvara peamine tugevus on reaalajas infotöötlusvõime ja serveri integreeritud
lahendused täisautonoomsete töörežiimidega. Nutikat LED-kuvarit saab kasutada mitmetes
konfiguratsioonides, alates ühest eraldiseisvast seadmest kuni serveri hallatud lahenduseni, kus on
üle kogu maailma paiknevad tõrkeotsinguväljundid ja ohutu kuvarid. Tarkvara kasutajaliidest saab
vähendada peamistest nuppude funktsioonidest kuni keerukate koostoimimisteni ja -
funktsioonideni.
AmpronLed Smart LED Display System sisaldab kohapealseid ekraanide juhtimis- ja
jälgimisfunktsioone. See lähenemine tagab, et kuvatav teave on alati ajakohane. Kohaliku kontrolli,
jälgimise ja aruandluse tarkvara töötab igas Ampron'i juhitavas kuvaril. Sees ja väljaspool
temperatuuri, niiskust, energiatarvet, ümbritsevat valgustust, 6-teljelist kiirendust, liikumist ja palju
muid parameetreid saab täpselt jälgida. Heli- ja videosalvestus on saadaval taotluse alusel. Näidud
võivad olla ajaplaanid võimsuse suurendamiseks ja vähendamiseks ja / või väliste andurite
käivitamiseks (IR-, induktiivandurid, numbrilugejad jne). Kahjukindel funktsioon suudab välja
lülitada või kuvada eelblokeerimis andmeid, kui kesk-serveriga suhtlemine on kadunud või mõni
rike on käivitunud.
- Linuxi ja Windowsi operatsioonisüsteemi tugi kesksele serveritarkvarale
- Integreerimine kolmandate osapoolte süsteemidega (nt ANPR, automaatkontrollerid)
HTTP, FTP, MODBUS, XML, RS485 ja paljude muude protokollide kaudu
- hoiatused, hoiatused ja olekuteated ning sündmuste genereerimine
- Varundamis- ja kordusfunktsioonid hilisemate uurimiste ja olukorra korduste tegemiseks
- Automaatne taastamine pärast toite- ja / või sidekanalite jaotust
- Rollipõhine kasutajate haldamine toetustega ja funktsioonide piirangutega
- autonoomne toimimine ja infotöötlus
- Secure Socket Layer (SSL) side - seire ja logimine
3.2.3 Infokioski tarkvara
- Microsoft® Windows® 10 Home ingliskeelne versioon
- arvutimoodul Intel® Core™ i5-7260U protsessoriga
- lõimitud Intel® Core™ i5-7260U protsessor
- GB DDR4-2133 mälu
- 250 GB SSD ketas Samsung 850 EVO
- lõimitud juhtmega kohtvõrgu liides
- puutesensor “65 ekraanile
- puuteklaviatuur ekraanil
- integreeritud stereokõlarid
P17102_EN_Seletuskiri lk 19/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
3.3 Liiklusmärgid.
3.3.1 Liiklusmärgid ja nende asetus
Tallinna ringtee poolt liikudes Tallinn-Narva maanteele on projekteeritud suunavad liiklusmärgid
parklasse.
VMS infotablooga (Variable Message Sign) liiklusmärk 575a koos veoauto märgisega 842, Tellija
soovib paigaldada VMS infotablooga parkla sissesõidust 400 m kaugusele, ehk piketile PK 6+20.
Mõlemale poole parkla sissesõitu paigaldada parklamärgid 575a, koos veoauto märgisega 842.
Postidena kasutada kvaliteetseid standardikohaseid liiklusmärgi poste.
P17102_EN_Seletuskiri lk 20/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
4 KASUTATUD TOOTED
4.1 KOHANÄITAMIS- JA PARKIMISSÜSTEEMID
Nedap indetification systems
http://www.nedapidentification.com/products/sensit/
Parallelwed 2 – 7141 DC Groenlo, The Netherlands
Tel: +31 554 471 666
E:
[email protected]
MobiliSis GmbH
https://www.mobilisis.eu/en/applications/truck-detection/
Erns-Schneider Strasse
64646 Heppenheim, Germany
Tel: +49 6252-791 7900
https://www.mobilisis.eu/
Rosim ITS Techology CO., Ltd
http://www.rosimits.com/page/solution/132.php
No.88, Kangxiang Road, Torch District,
Zhongshan City, Guangdong Province
Tel: +86-760-85313186
Fax: +86-760-85313186
E-mail:
[email protected]
Schick Electronic S.A.
http://www.schick-sa.com/en/our-solutions/outdoor-parking/
Aveneu des Baumettes 9
1020 Renens Switzerland
Tel: +41 21 625 0612
E:
[email protected]
Aesys S.p.A.
https://www.aesys.com/LED-signs-and-LED-display/traffic-systems/parking-guidance-system
Via Pastrengo 7C
24068 Seriate (Bergamo), Italy
Tel: +39 035 2924111
E:
[email protected]
P17102_EN_Seletuskiri lk 21/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
4.2 SISSE- JA VÄLJASÕIDUALA INDUKTSIOONIANDURID
GATE DEPOT
http://www.gatedepot.com/
7526 Highway 12, Sonoma,
CA 95476 US
Tel: 707 938 1002
E:
[email protected]
http://www.gatedepot.com/category/accessories_loops--loop-detectors_loops/
4.3 INFOTABLOOD JA INFOKIOSKID
AMPRON OÜ
http://www.ampron.eu/displays/
Asula 4c
11315 Tallinn, Estonia
E:
[email protected]
Gen Vagula
[email protected]
CEO
Ampron OÜ
Tel. +37256633143
ML Novator OÜ
https://mlnovator.com/et/
Artelli 10 c, 10621 Tallinn
[email protected]
Skype: villy.punab
Tel: +372 650 4938
Tallinna ringtee
Koostas: Olev Jakobson
P17102_EN_Seletuskiri lk 22/23
Väo parkla veoautode parkimissüsteemi optimaalse lahenduse väljatöötamine
TÖÖ NR P17102
5 JOONISED
P17102_EN_Seletuskiri lk 23/23
15
870
900
27,5
300
355
27,5
40
15
27,5 200 55 200 27,5
30 510 30
15 570 15
600
10916 Tallinn Estonia
tel +372 608 11 00
www.reaalprojekt.ee
[email protected]
Tellija Asukoht
Maanteeamet
Joonise nimetus
Insener: Kevin Oper
Insener: ...
M 1:8
Insener: ...
Projektijuht: Staadium Joonise nr
Liina Lipre
P17102_PP_TL-5TK-bind_Ac2010.dwg / 28.02.2018 P17102 ES TL 7TP
Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: RIIGITEE NR 1 TALLINN-NARVA VÄO LIIKLUSSÕLME EHI TAMINE HD III TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS OSA 1 TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED 1 Üldised 1.1 SISSEJUHATUS 1.1.4 Õigusaktid ja normdokumendid Lisada nõue: Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud e hitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/ , Standardikeskus, Tallinn Aru 10. http://www.evs.ee/ , ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ rubriigist Tee/ Juhendid “ . Juhul, kui Lepingu dokumendis (g) Joonised on rangemad nõuded, kui alltoodud loetelus nimetatud Maanteeameti peadirektori käskkirjadega kinnitatud juhistes, juhendmaterjalides ja eeskirjades on sätestatud, siis peab Töövõtja lähtuma Lepingu dokumendis (g) Joonised sätestatud nõuetest. Jrk nr. Nimetus Avaldatud 1. „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ . Maanteeameti peadirektori 25.12.2017. a käskkir i nr 0325 Maanteeameti koduleht Maanteeameti koduleht 2. „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“ . Maanteeameti peadirektori 01 . 04 .201 9 . a käskkirjaga nr 1-2/19/197 3. „Tee-ehitustööde lõpetamise kord“ . Maanteeameti peadirektori 06.12.2016. a käskkir i nr 0233 4. „Riigimaanteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ . Maanteeameti peadirektori 28.11.2016. a käskkir i nr 0223 5 . „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend“ . Maanteeameti peadirektori 25.06.2015. a käskkir i nr 0181 6 . „Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel“ . Maanteeameti peadirektori 10.12.2016 a. käskkir i nr. 241 7 . „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ning remondi juhise ”. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkir i nr 1 8 . „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkir i nr 0314 9 . „Pindamisjuhis 2017-20“ Maanteeameti peadirektori 28.12.2017. a käskki ri nr 0326 10 . „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“ . Maanteeameti peadirektori 22.04.2016. a käskkir i nr 0093 1 1 . „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. MA 2018-009 Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ . Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 a käskkir i nr 458 1 2 . „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“ . Maanteeameti peadirektori 29.11.2016. a käskkir i nr 0224 1 3 . „Teetööde garantiiaegse ülevaatuse ja puuduste kõrvaldamise juhis” . Maanteeameti peadirektori 28.11.2016. a käskkir i nr 0222 1 4 . „ Geotehniliste uuringute juhis “ . Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/462 1 5 . „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 18.01.2018. a käskkir i nr 18 1 6 . „Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika“ . Maanteeameti peadirektori 30.07.2010. a käskkir i nr 230 17 . „Riigimaanteede valgustamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 23.12.2014. a käskkir i nr 0340 18 . „Kaltsiumkloriidiga tolmutõrje tegemise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 12.12.2007. a käskkir i nr 255 19 . „Asfaldi geotekstiilide projekteerimise ja paigalduse juhis“ . Maanteeameti peadirektori 30.01.2015. a käskkir i nr 0024 2 0 . „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ . Maanteeameti peadirektori 10.01.2017. a käskkiri nr 0015 2 1 . „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkir i nr 0215 2 2 . „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkir i nr 0215 2 3 . Seletuskiri toodete HRB 32,5 ja TAS 22,5 kohta . Maanteeameti 03.06.2015. a kiri nr 17-3/15-00524/008 . 2 4 . Eelteade ehitustööde alustamise kohta – standardvorm 2 5 . Proovide võtmine Maanteeameti objektidel. Kiri Asfaldiliidule 21.04. 20 17 nr 17-2/17-00196/036 26. „ Torusillad . Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis “ , Maanteeameti peadirektori käskkiri 01.02.2017 nr 0035 27. „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ , Maanteeameti peadirektori käskkiri 30.11.2018 nr 1-2/18/496 28 . Tööinspektsiooni trükis "Tööohutus ehitusplatsil" 29 . Akt teehoolde tegemise kohta ehituse/remondi ajal – standardvorm; 3 0 . „Teetööde tehniline kirjeldus“ , - 18 . 02 .201 9 .a. versioon Maanteeameti koduleht 31. „ Täiendavad nõuded Tallinna linna tänavate teehoiutööde korraldamiseks ning haljasalade rajamiseks ja remondiks “ , Tallinna Kommunaalameti 19.11.2018 käskkiri nr 1.1-15/ 97 33. „ Tallinna linna kaevetööde eeskiri “ , kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusega nr 32 Riigi Teataja Kasutatud lühendid: MA-Maanteeamet, EVS-Eesti Standardikeskus 1 ÜLDISED Lisada nõue: Üldine Juhul, kui Lepingu Loendites ja/või Joonistes ja juhendmaterjalides on sätestatud madalamad kvaliteedi nõuded võrreldes Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 03.08.2015 vastu võetud määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedi nõuetega, siis Töö tegemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda viidatud määruses sätestatud kvaliteedinõuetest . Projekti koosseisus toodud piketil i sed mahud on informatiivsed võimaldamaks T öövõtjal aru saada mahtude jaotumisest lõikude osas . T öövõtja lähtub pakkumuse koostamisel L oendis toodud mahtudest. Akteerimine toimub tegelike mahtude alusel. Objekti piirkonnas paikneb muinsuskaitsealune arheoloogiamälestis Kultusekivi, I a-tuh. e. Kr. – I a. tuh., reg . nr 2623. arheoloogiamälestise kaitsevöönd on 50 m, kaevetöödele kaitsevööndis tuleb tellida arheoloogiline järelevalve Muinsuskaitseameti tegevusloaga ettevõttelt. K ulud arvestada artikkel 10215 sisse. 1.1.7 Kasutatavad materjalid Lisada nõue: Iga viidet, mida Tellija on teinud riigihanke alusdokumentides, k.a lisades, kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne». Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele riigihangete seaduses 88 paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. Töövõtja kohustuseks jääb tõendada samaväärsust ja kui õigusaktides on sätestatud tingimused kuidas samaväärsust tõendada, siis aktsepteeritakse ainult õigusaktides nimetatud tõendeid. Oluline on tagada projektis toodud toote eesmärgipärasust tagavate omadustele vastavus . Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist Insenerile kooskõlastamiseks. 1.2. 1 . Proovivõtt , töövõtja labor ja katsetamine Lisada nõue: Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab T öövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja rajatiste ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima kõik vajalikud mõõtmised. Töövõtja peab mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe ööpäeva jooksul pärast mõõtmisprotokollide vormistamist I nsenerile, kes esitab need omakorda tellijale. Töövõtja peab lubama mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide T öövõtja poolt vastava objekti kohta tellitud mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist I nsenerile ja T ellijale paberkandjal ja digitaalselt. Tellijal ja I nseneril on õigus lisaks T öövõtja poolt tehtud mõõtmistele ja võetud katsetustele teha T öövõtja juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta täiendavaid kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks. Kontrollproovid katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata T ellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. Töövõtja vastutab proovivõtu kõigi protseduuride eest. Töövõtja kannab tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja proovide võtmise kulud. Insener peab valima projektdokumentatsioonis olevate geoloogiliste andmete ja objektil tööde käigus selgunud informatsiooni põhjal välja 4 punkti objekti kilomeetri kohta, millel Töövõtja peab teostama plaatkoormuskatse kogukonstruktsiooni kandevõime kinnitamiseks enne uue katendi rajamist. Plaatkoormuskatse teostatakse rajatava katendikonstruktsiooni (killustik) alt. Kõik labori ja katsetustega seotud kulud katab Tellija, va IRI, haardeteguri, plaatkoormuskatse ga seotud katsed ja maaradari mõõtmised. Kui Töövõtja soovib kontrollproovide teise osa, nn B-proovi katsetamist, siis selle katsetamise kulud kannab Töövõtja. 1.2. 2 Load Lisada nõue: Töövõtja taotleb Tallinna linna operatiivinfo süsteemi kaudu kaevetööloa, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö tingimused ja tähtaja. Tallinna linna Transpordiamet on teavitanud oma 29.01.2020 saadetud kirjas nr 1-9/20/3-2, et seoses riigihankega „Riigitee nr 1 Tallinn-Narva Väo liiklussõlme ehitamine“ ei arvestata teede ja tänavate sulgemise maksu teede osalise või täieliku sulgemise korral. Ajutine liikluskorraldus tuleb lahendada ja Tallinna Transpordiametiga kooskõlastada. Tee peal ajutise liikluskorralduse kehtestamiseks tuleb taotleda tänava ajutise sulgemise luba Tallinna operatiivinfo keskkonna kaudu (opinfo.tallinn.ee) . Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa /kasutu s - ja/või ehitu steatise taotluste koostamise, esitamise , kooskõlastamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. Töövõtja taotleb raieloa. Vastavalt vajadusele taotleb Töövõtja vee - erikasutusloa (veeluba vms) vastavalt Veeseadusele (vastu võetud 30.01.2019) . Lisada punkt : Töödest teavitamine Lisada nõue: Avalikustamine Lisaks muudele meediakanalitele kohustub Töövõtja välja andma illustreeritud Infolehte ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Infoleht on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele. Töövõtja informeerib lisaks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti t oma töödest minimaalselt 5 päeva enne iga olulist ajutise liikluskorralduse muudatust . Töövõtja peab leidma kohaliku(d) ajalehe(d) ning kokku leppima infolehe koostamise, kujundamise, trükkimise ja levitamise lähtudes alljärgnevast: Infolehe väljaandmisega seotud kulutused jäävad Töövõtja kanda; Infoleht peab ilmuma eesti keeles; Infolehe formaat - 2xA4 ühepoolne või 1xA3 ühepoolne; Infolehe ilmumise sagedus – 2 korda lepingu perioodi jooksul; Infoleht peab olema värviline ja infolehe tiraaž on seotud kohaliku ajalehe tiraažiga, mille lisalehena ta ilmuma hakkab; Infoleht peab sisaldama: Projektijuhtide aruandeid tööde käigust koos piltidega, mis iseloomutavad tööde kulgemist; Intervjuusid töö tegijatelt; Arvamusartikleid elanikelt, liiklejatelt; Tööde progressi iseloomustavaid värvilisi skeeme, graafikuid ja pilte; Infot liikluskorralduse muudatustest; Vajadusel muud huvitavat tööde käigust. Infolehe sisu kooskõlastatakse Maanteeametiga. Lisaks tuleb enne infolehe trükkimist esitada see tutvumiseks ja kommenteerimiseks Insenerile ning Maanteeametile. Infoleht peab olema kasutatav ka elektroonilisena. Samuti tuleb Töövõtjal koostada ja Inseneri ga ko oskõlastada materjalid, mis on vajalikud Maanteeametil üles panemiseks projekti tutvustaval leheküljel www.mnt.ee . Eelkõige puudutab see operatiivset infot liikluskorralduse kohta ja ülevaateid tööde seisust. Eelnimetatud infot tuleb uuendada vastavalt vajadusele. Liikluskorralduse muudatusi puudutav info tuleb projekti tutvustavale leheküljele üles panna minimaalselt 5 päeva enne vastavat muudatust ja vajadusel on Töövõtja kohustatud koostama ja kandma kõik kulud, mis on seotud liiklusk orralduse muudatusi puudutavate jooniste koostamisega. Iga olulise liikluskorralduse muudatus e kohta peab T öövõtja tegema animatsiooni, mis selgitab lihtsas pildikeeles lahti erinevad tee- ehitusega kaasnevad liikluskorralduslikud muudatused, mis liiklejaid enim mõjutavad - bussipeatuste, ülekäiguradade ja juurdepääsuteede uued asukohad, ümbersõidu võimalused, võimalikud sulgemised ja parkimised . Animatsioon peab vastama järgmistele tingimustele: animatsioon peab olema kasutatav kolmandate osapoolte poolt (nt. mõnes uudiste portaali uudises); resolutsioon – FullHD 1080p; formaat – H.264 / MPEG – 4AVC Lisaks tuleb Töövõtjal esitada j oonised pdf -formaadis, maksimaalse suurusega 2 MB. Töövõtja projektijuhi kohuseks on jagada operatiivset infot ajakirjandusele kõigi liikluskorralduse muudatusi puudutavate küsimuste kohta ning eelnevalt Tellijat või Inseneri teavitades jagada infot ka tööprogressi osas. Lisada punkt: Infotahvlid Lisada nõue : Infotahvlite paigaldamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori poolt 14.11.2018 käskkirjaga juhendist „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus “. Töövõtja peab paigaldama infotahvlid riigitee nr 1 Tallinn- Narva mõlemasse otsa , Rahu tee ja riigiteele nr 11 Tallinna ringtee objekti töömaa piires, kooskõlastades need eelnevalt Maanteeameti põhja teehoiu osakonna, Tellija Esindaja ja Inseneriga. Kuna tegemist on Euroopa Ühtekuuluvusfon d ist rahastatava projektiga on objektile vajalik paigaldada toetusest teavitavad infotahvlid . Pärast tööde vastuvõtuakti allkirjastamist peab Töövõtja infotahvlid asendama tänutahvlitega. Infotahvlid ja tänutahvlid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 ”Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” ja Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Tänutahvlid paigaldatakse teemaale avalikkusele nähtavasse kohta risti tee teljega. Euroopa Liidu logoga objekti tänutahvel ei ole käsitletav liiklusvälise teabevahendina Liiklusseaduse mõistes. Töövõtja peab tahvleid ehitusperioodil puhastama ja hooldama. Infotahvlite paigaldamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori poolt 14 .1 1 .201 8 käskkirjaga kinnitatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Infotahvli l peavad muuhulgas olema Töövõtja ja Inseneri projektijuhtide nimed koos kontaktandmetega . Töövõtja peab aegsasti andma liiklejatele infot tööde teostamise kohta ja soovitusliku ümbersõidu võimaluste kohta ning selleks paigaldama täiendavalt infostendid ka objektist väljapoole. Lisada punkt: T ööpiirkond Lisada nõue: Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised jms) seisukorra. Töövõtja peab arvestama, et tööd teostatakse osaliselt avalikus linnaruumis ning põhjendamatult ei tohi hoida tänavaid suletuna või häirida muul viisil tänava te kasutajaid. Ehitustööd tuleb organiseerida selliselt, et töö d toimuks id tööfrondi olemasolul pidevalt ja võimalikult minimaalse perioodi jooksul. Vajadusel tuleb töid teostada mitmes vahetuses. 1.2. 3 Tööpiirkonna , juurdepääsu-ja ümbersõiduteede korrashoid Lisada nõue: Töö piirkonna korrashoiu korraldab T öövõtja. Töövõtja peab teostama tänava te (sh ajutiste liikluskorraldusvahenditega hõlmatud alade) heakorratöid alates ehitustööde algusest (alustamiskorralduse väljastamise kuupäevast kuni objekti vastuvõtmiseni) vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale, Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrus nr. 45 . Töövõtja peab peale lepingu allkirjastamist võtma hoolde tegemise üle vastu vaidlemata ning omapoolseid tingimusi esitamata. Kui hoolde ülevõtmise ajal on näha, et tee ei vasta teatud osas seisundinõuetele, tuleb Töövõtjal sellest hoolimata hoole üle võtta ja tagada seisundinõuded, sh. Maanteeameti pe adirektori 10.01.2017.a käskkirjas nr 0015 kirjeldatud „ Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks“ . Vastavad kulud arvestada artikli 10204 all. Teehoolde võtab T öövõtja üle sellekohase aktiga 10 tööpäeva jooksul alates alustamiskorralduse kuupäevast. Hooldetase ei muutu hoolde üle minemisel. Hoole ja heakord objektil jääb T öövõtja kanda kuni objekti vastuvõtmiseni va lepingu lõpetamine. Töövõtjal on kohustus tagada kõigile kinnistuomanikele takistusteta juurdepääs elamutele / kinnistutele, vajadusel rajab töövõtja selleks omal kulul ajutisi teid. Lisada punkt: Kvaliteedi tagamise plaan ja tööprogramm Lisada nõue : Kvaliteedi tagamise plaani (edaspidi KTP) esitamise kord on järgmine: - 14 päeva jooksul pärast Alustamiskuupäeva teate saamist peab Töövõtja esitama KTP Insenerile kooskõlastamiseks. Ehitustöödega (va geodeetilised tööd) võib alustada siis, kui Töövõtja poolt koostatud KTP on Inseneri poolt kooskõlastatud. - Töövõtja täiendab jooksvalt ehitustööde käigus KTP punkte 7.1, 7.2 (täpsustatud ajagraafiku osa), 7.3 ja 8.2. ning punkte, mille sisu ei pea olema Töövõtjale teada koheselt peale töövõtulepingu sõlmimist. - „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhendi“ punktides 7.1. Töö etapikohane planeerimine ja 7.3. Eritööde tehnilised tööplaanid nimetatud plaanid tuleb esitada viis (5) tööpäeva enne konkreetsete töödega alustamist. - Töö käigus on Inseneril õigus nõuda KTP täiendamist. Inseneri vastavasisulise nõudmise esitamisel, tuleb Töövõtjal esitada kolme tööpäeva jooksul täiendatud/ korrigeeritud KTP . Lisada punkt: Töökoosolekud Lisada nõue: Korralised objektikoosolekud toimuvad vähemalt 2 kord a kuus, progressikoosolek toimub üks kord kuus, va kui on kokku lepitud teisiti. Lisada punkt: Tööde dokumenteerimine Lisada nõue: Töövõtja kohustub : teostama objekti teostusmõõdistuse 25m sammuga, mõõdistades üles kõik tee teetelje ja ristprofiili elementide murdepunktide x,y,z koordinaadid ning kõikide truupide sisse ja väljavoolud ja pikkused, kõnni- ja jalgrattateed, kõikide tehnovõrkude (s.h side, elekter, gaas, vesi- kanal isatsioon , soojus) ja valgustusmastide asukohad. Mõõdista ma töömaaalas asuvad rajatised, nende gabariidid, kõrgused, laiused, konstruktsiooni elemendid. Tunnelitel sisenemise teed, trepid, teede gabariidid. teostama kõigi ümberehitatavate tehnovõrkude teostusmõõdistused vastavalt tehnovõrkude valdajate nõuetele. teostama kõigi kaetud tööde teostusmõõdistused . Teostusmõõdistused antakse lõplikult üle digitaalsel andmekandjal koos täitedokumentatsiooniga ( dwg ja dgn formaadis). Teostusmõõdistused peavad vastama „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (MKM 14.04.2016 määrus nr 34) ning mõõdistustöid tegev ettevõte esitab teostusjoonised 10 päeva pärast ehitustööde lõppu Tellijale. Lõplik teostusjoonis esitada nii BK77 (Kroonlinna null) süsteemis kui ka ümberarvutatuna Eestis kehtima hakkavas EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemis . Tööde dokumenteerimine teostakse topelt, arvestades T ellija ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ja Tallinna Linnaplaneerimisameti nõudeid. Lisada nõue: Kogu dokumenteerimine sh täitedokumentatsioon toimub digitaalsel kujul ning peab olema Insenerile ja Tellijale kättesaadav elektroonilises keskkonnas (ftp server, pilves, vms) . Töövõtja on kohustatud tagama, et elektroonilises keskkonnas oleksid igal ajal ajakohased ja korrektsed dokumendid . Kõik päevikud ja kaetud tööde a ktid koos lisadega ning kõik mõõ teprotokollid allkirjastatakse digitaalselt. Objekti päeviku failinimi peab sisaldama kuupäeva (järjestuses - aasta, kuu, päev), et oleks tagatud elektroonsete päevikute sorteerimine. Kaetud tööde aktide faili nimi peab sisaldama kuupäeva (järjestuses - aasta, kuu, päev), töö nimetust ja asukohta. Mõõteprotokollid tuleb lisada kaetud tööde aktile enne alla kirjutamist. Lõplik täitedokumentatsioon tuleb esitada kahes eksemplaris . Lisada nõue: Progressifotod Töövõtja peab organiseerima ja katma kõik kulud seoses progressifotode tegemise ja üleandmisega Insenerile , kes peale läbivaatust edastab need Tellijale. Enne ehituse algust ja ehituse käigus tehtavate progressifotode arv ja tehnilised nõuded on esitatud alljärgnevalt. Progressi-fotode Asukoht Maafoto / Aerofoto Fotode tegemise sagedus Min. fotode arv ühes komplektis Igale trükitud fotole esitatavad nõuded Märkused Kogu ehitusobjekt Maafoto 1 kord kuus 25 - . Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada Inseneriga . Esimene kogus fotosid tuleb teha enne ehitustööde algust ehituseelse olukorra fikseerimiseks objektil. Kogu ehitusobjekt Aerofoto 3 korda ehitusperioodi jooksul 30 - Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada Inseneriga ja Tellijaga . Progressifotode tegemiseks peab kasutama digitaalset fotograafiat. Fotod tuleb teha digitaalse kaameraga, mille eraldusvõime on vähemalt 12,8-megapikslit. Juhul kui Insener ei ole instrueerinud Töövõtjat teistmoodi, tuleb kõik digitaalsed fotod teha kõrgeima resolutsiooni juures ja fotod tuleb salvestada kõrgeima kvaliteedi JPEG või TIFF formaati. Autoriõigus. Töövõtja peab kinnitama, et Lepingu alusel tehtud fotode osas tekkivad kõik isiklikud ja varalised õigused kuuluvad temale ja Töövõtja loovutab kõik Lepingu alusel tehtud fotodele tekkivad varalised õigused Tellijale (Maanteeametile). Töövõtja annab Tellijale (Maanteeametile) pärast fotokomplektide esitamist ainulitsentsi kõigile autori isiklikele õigustele Lepingu alusel tehtud fotode suhtes kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks ilma territoriaalsete piiranguteta. Kõik mittevastava kvaliteediga fotod kuuluvad töövõtja poolt koheselt ümbertegemisele. Kõik progressifotod tuleb varustada siltidega, kus on näidatud foto asukoht (koos piketaažiga), kirjeldus fotol kujutatu kohta, fot o tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kõik progressifotode digitaalsed fotofailid tuleb salvestada JPEG-formaadis nende originaalresolutsiooni juures mälupu lgal . Digitaalsed fotofailid peavad sisaldama faili nime, foto numbrit, foto asukohta ja metaandmetes ka foto kuupäeva ja kellaaega. D igitaalset e fotofailidega mälupulk tuleb esitada Insenerile heakskiitmiseks hiljemalt 10 päeva peale fotode tegemist ehitusobjektil , misjärel Insener edastab selle Tellijale. Inseneri kirjalikul nõudmisel on töövõtja kohustatud tegema täiendavaid progressifotosid. Aerofotod tuleb teha minimaalselt 100 m kõrguselt maapinnast ( põhjendatult vajadusel ning kooskõlastades Tellijaga võib ka madalamalt pildistada) . Aerofotode tegemisel on T öövõtja kohustuseks kõikide vajalike lennulubade hankimine Lennuametist ning muude, aerofotode tegemisega seotud, lubade ja kooskõlastuste hankimine. 1.2. 4 Ajutised tööd Lisada nõue: Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud täiendavad ajutised tööd, rajatised, teed (ajutised teed, rajatised, sillad, toestamised jne sh ajutiste teede ja rajatiste likvideerimine ning olemasoleva olukorra taastamine) peab Töövõtja arvestama ajut iste tööde (makseartikkel nr 10210) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Töövõtja rajab objekti ulatuses ajutised teed vastavalt vajadusele. Juhul, kui Töövõtja soovib ajutised teed jätta mulde osaks, peab Töövõtja kasutama ajutiste teede rajamiseks materjale, mis vastavad projektis toodud mulde materjalide nõuetele. Töövõtja kooskõlastab ajutiste teede asukohad ja materjalid Inseneriga. Kõik ajutiste teedega seotud kulutused peab Töövõtja arvestama ajutiste tööde (makseartikkel nr 10210) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Töövõtja objektikontor Lisada nõue: Töövõtja peab enne objektikontori rajamist selle asukoha kooskõlastama maaomanikuga, Inseneri ja Tellijaga. Objektikontor peab omama elektrivarustust, interneti ühendust, konditsioneeri, vastavat mööblit ja ruumi koosolekute pidamiseks (ko osoleku ruumi suurus vähemalt 12 m², 10 kohaga laud 800x3000mm , printer). Objektikontori territoorium peab olema korrastatud (killustikust või freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, vähemalt 1 välikäimla, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objektikontori tagades eelnenud olukorra, arvestades seonduvad kulud makseartiklis nr 102 10 . Inseneri objektikontor Lisada nõue: Töövõtja peab võimaldama enda objektikontoriga samal maa- alal Inseneri objektikontori ning laoruumide paigaldamise ja selleks ette valmistama vastava platsi. Töövõtja peab tagama Inseneri objektikontorile elektrivarustuse , internetiühendus e , konditsioneeri, töökoha kolmele inimesele (lauad, kontori toolid, riiulid, printer jms). Töövõtja kannab kõik objektikontoriga seotud kulud, sh. tagab töövälisel ajal valve ja tagab joogivee olemasolu. Objekti kontori territoorium (territooriumil ka autode parkla vähemalt 4 autole) peab olema korrastatud (vähemalt freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objekti kontori tagades eelnenud olukorra, arvestades seonduvad kulud makseartiklis nr 10210. Ajutis te rajatiste korrashoid Lisada nõue: Töövõtja rajab objekti ulatuses ajutised teed vastavalt oma vajadusele. Juhul, kui Töövõtja soovib ajutised teed jätta mulde osaks, siis peab Töövõtja kasutama ajutiste teede rajamiseks materjale, mis vastavad projektis toodud mulde materjalide nõuetele. Töövõtja kooskõlastab ajutiste teede asukohad ja materjalid Inseneriga. Kõik ajutiste teedega seotud kulutused peab Töövõtja arvestama makseartikkel nr 10210 hinna sisse. 1.2. 5 Tööde mahamärkimine, mõõdistamine Lisada nõue: Töövõtja on kohustatud rajama kogu objekti ulatuses reeperite võrgu. Töövõtja annab reeperite võrgu andmed üle Insenerile ja Tellijale kontrollmõõtmiste tegemiseks. Piketaaži märk peab olema loetav eemalt. Piketaaži märke kohustub Töövõtja säilitama kuni garantiiaja lõpuni, vajadusel Töövõtja taastab need . 1.2. 6 Projekteerimine Lisada nõue : Töövõtja kohustus on kõigi vajalike tööjooniste/tööprojekti (tööprojektide) koostamine. Tööprojekti juurde kulub ka projekteeritud sadeveesüsteemi lahenduse kontroll (mh kõrguseid) ning vajadusel korrigeerimine. Kommunikatsioonide puhul tuleb teha tööprojektid ja need vastava võrguvaldajaga kooskõlastada. Töövõtja kohustus on kõikide tööjooniste/tööprojektide kooskõlastamine vastavate asutustega või huvitatud isikutega. Töövõtja kohustus on pikendada olemasolevaid kooskõlastusi juhul, kui enne tööde alustamist kooskõlastus aegub ning tekkib vajadus kooskõlastust pikendada . Tööjoonistega / tööprojektidega/ põhiprojekti kontrolliga seotud kulud arvestada vastavalt artiklites 10212 ja 102 14 . Lisada järgmine alapunkt: Lisaprojekteerimised: Töövõtja peab omal kulul projekteerima, vajadusel kooskõlastama ning välja ehitama järgnev a: Riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 9,2 kergliiklustee tunneli ja jalgtee põhiprojekti koostamine (Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste lisa 1) . Riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 9,2 kergliiklustee tunneli ja jalgtee põhiprojekti koostami s e ning ehitamisega seotud kõik kulud arvestada Loendi Rajatise 10 (Tallinn-Narva km 9,2 kergliiklustee tunnel) all; Trammi depoo lammutusprojekt; trammidepoo asub Rahu teel, kinnistu T16, 78401:101:0337; Trammi depoo lammutusprojekti koostamisega kulud arvestada makseartikli 20315 all. Töövõtja taotleb kõik vajalikud load seoses projekteerimistega; projekteerimistega seotud kulutused näidata makseartikli 10214 all. Kõik projekteeritavad lahendused peavad mh sisaldama kõiki vajalikke tööde kirjeldusi, jooniseid, mahte jne (mh sadevete äravoolu lahendus, liikluskorraldus , sõlmed ). Projekti d tuleb eelnevalt kooskõlastada Inseneriga. Projekt id pea vad olema vormistatud vastavalt Majandus- ja taristu ministri määrusele nr 82, 02.07.2015.a. Lisada järgmine alapunkt: Kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise seadustamine (edaspidi servituutide seadmine). Töövõtja peab koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid (vastavalt haldusterritooriumil kehtivatele nõuetele) projekti raames olevate rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate rajatiste servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele. Vajalikud servituudi, isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks kinnisasja servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksustele ehitatavate rajatiste kohta. Kõik eelpooltooduga seotud kulud kannab T öövõtja va notaritasud. 2 Ehitusobjekti ettevalmistamine 2 .2 RAADAMINE, JUURIMINE, TEEMAA PUHASTAMINE JA SÄILITATAVATE PUUDE KAITSE 2.2.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Töövõtja peab arvestama kogu teemaa ala raadamise, juurimise, teemaa puhastamisega. Töövõtja kohustus on tutvuda enne pakkumu se tegemist teemaa alaga ja võtta arvesse kõik kulud, mis selle tööga kaasnevad, sh ka üksikpuude langetamise kulud. Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise tekkinud jäätmed kuuluvad Töövõtjale . Puitmaterjal , va. arvatud materjalid , mis kuuluvad maade omanikele nende soovi korral kuulub Töövõtjale . Riigimaal olev puitmaterjal kuulub RMK’le . Töövõtja kutsub RMK esindaja enne raietöid objektile ja saab töödega alustada alles pärast RMK kooskõlastust (tingimused puidu ladustamiseks, hakkepuit). Kui RMK ei soovi puitmaterjale, kuuluvad need töövõtjale. 2 .3 KONSTRUKTSIOONIDE JA TEEPÄRALDISTE LAMMUTAMINE, DEMONTEERIMINE JA ÜMBERPAIGUTAMINE 2.3.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Lammutamise või demonteerimise käigus tekkinud materjalid, mis osutuvad mittevajalikuks või mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu projektis, jäävad üldjuhul Töövõtja omandisse. Töövõtja omandisse ei lähe üldjuhul liikluskorraldusvahendid (s.h liiklusmärgid ja postid, põrkepiire, tähispostid, katte-helkurid) . Edaspidi kasutamist leidvad liikluskorraldusvahendid antakse kokkuleppel Töövõtja ja tee omaniku vahel üle tee omanikule. Töövõtjale ei kuulu ka lammutatavad või demonteeritavad eraomanikele kuuluvad konstruktsioonid ja teepäraldised (liiklusmärgid, valgustusseadmed, foorisüsteemid, reklaamid jne.), v älja a rvatud kui seda on kirjalikult kinnitanud omanik. Mittevajalikud ja mittekasutatavad konstruktsioonid ja teepäraldised eemaldab objektilt ning käitleb nõuete kohaselt Töövõtja. Olemasolevate fooride likvideerimisega seotud kulud arvestada makseartiklis nr 20101 . Taaskasutatavad liikluskorraldusvahendid on võimalik anda piirkonna teehooldajale üle, kui teehooldaja aktsepteerib nende vastuvõtmist, sh ladustamist oma kinnistule (eelnevalt leppida kokku teehooldajaga konkreetsed LK-vahendid, mille nad võtavad vastu). Aadress: Kuusalu teepiirkonna keskus ( kü 35201:002:1901). Ülejäänud LK-vahendid utiliseerida, mida teehooldaja vastu ei võta. 3 MULLATÖÖD 3.1 KAEVETÖÖD 3.1.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed ning ehituspraht, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub Töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Töövõtja peab arvestama, et turba vms materjali (kaevise maapõueseaduse tähenduses) kasutamisel ja ladustamisel ehitusobjekti piires ei tule taotleda kaevise võõrandamise luba ning tasuda sellega seotud tasu ( MaaPS § 97 lg 9 p 2). Materjalide objektilt väljaviimisel peab Töövõtja taotlema loa ja tasuma kaevise võõrandamise tasu. Kui projektis ei ole määratud teisiti, siis- kraavide ja truupide ehitus peab toimuma enne katendikonstruktsiooni ehitamist . Juhul, kui Töövõtja ei suuda tagada nõutud tasasust paekivi kaevikus, siis täiendav betoonalus või muu Töövõtja poolt valitud tehnoloogial baseeruv töö tuleb Töövõtjal teostada oma kuludega. 3 . 4 MULLETE EHITAMINE 3.4.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Muldkeha pinnaste tihendustegur olema vähemalt 0,98. Tihendamise kontrollil peavad saadud mõõtetulemused olema seotud koordinaatsüsteemiga ning mõõtmise asukoht peab olema defineeritud kolmemõõtmelisena (mõõdistus peab vastama „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korrale”). Lisada nõue: Tuleb teha vähemalt üks proov iga 10 000 m³ muldesse paigaldatud pinnase kohta, et tõestada materjalide vastavust nendele nõuetele. Pinnaseid, samuti eripinnaseid ja tööstusjäätmeid, mille tugevus klimaatiliste tingimuste ja koormuste mõjul aja jooksul muutub, ei ole lubatud kasutada. 3.4.4 Vastavuse kontroll Lisada nõue: Juhul, kui valmis mulde kihist võetud juhuslik proov ei vasta projekti nõuetele, siis välja tuleb vahetada kogu vastav kiht proovi kehtivuse piirides, mis on projektile vastava proovi ja mittevastava proovi pool vahemaad. 3 .5 DREENKIHT 3.5.2 Materjalinõuded Lisada nõue: Materjal peab vastama minimaalselt projektis toodud omadustele ning seda peab olema lubatud kasutada dreenkihis. 3.5.4 Vastavuse kontroll Lisada nõue: Filtratsioon määrata EVS 901-20 kohaselt . Lisada nõue: Juhul, kui valmis mulde kihist võetud juhuslik proov ei vasta projekti nõuetele, siis välja tuleb vahetada kogu vastav kiht proovi kehtivuse piirides, mis on projektile vastava proovi ja mittevastava proovi pool vahemaad. 3.5.5 Mõõtmine Lisada nõue: Teostatud mahu m õõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Töövõtja kohustub esitama väljaehitatud iga konstruktsiooni kihi pealt geodeetilise teostusjoonise. 4 K ATEND 4 .1 Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) 4.1.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Töövõtjal on lubatud käesoleva lepingu objektilt saadav freesipuru kasutamine objektil, tingimusel, et kasutamiseks on saadud Inseneri kooskõlastus. Käesoleva lepingu objektilt ülejääv freesipuru tuleb utiliseerida Töövõtjal. Dokumenteerimine: Töövõtja peab jooksvalt mõõdistama ja Insener kontrollima ja kinnitama tööde mahtu ning kõik kinnitatud aruanded tuleb kajastada täitedokumentides . 4.2 ALUSE EHITAMINE 4.2.2 Materjalinõuded Lisada nõue: Tardkivimi killustikuna võib fr . 4/32 asemele kasutada killustikku fr 0 /32 . Tardkivimi killustik fr 0/32 peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juh ise tabel 2 nr. 1 osas toodud nõuetele ja täiendavalt peab k ülmakindlus 1% NaCl lahuses olema FNaCl4. Katendi tüüp 1, 1T, 1C – killustikalus fr . 32/ 6 3 kiiluda killustikuga fr . 16/32. Katendi tüüp 5a – killustikaluseks on fr . 32/ 63 , kiilumiskillustik fr . 16/32 ja fr . 4/16. Katendi tüüp 12 (ramp 4.2 pinnatud tee) – killustikaluse minimaalsed nõuded valida vastavalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhise tabeli 1 veerus 6 toodud nõuetele. 4.2.4 Vastavuse kontroll Lisada nõue : Aluse tihendamise kontrollil peavad saadud mõõtetulemused olema seotud koordinaatsüsteemiga ning mõõtmise asukoht peab olema defineeritud kolmemõõtmelisena (mõõdistus peab vastama „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korrale”) . Aluste ehitamisel lähtuda Killustikust katendikihtide ehitamise juhendist (22.11.2016 kinnitamise käskkiri nr 0215). Juhul kui valmis alusest võetud juhuslik proov ei vasta „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi le“ tuleb välja vahetada kogu aluse kiht kogupikkusega 50 m (võetud proovi asukohast 25 m mõlemas suunas). 4.2.5 Mõõtmine Lisada nõue: Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Töövõtja kohustub esitama väljaehitatud iga konstruktsiooni kihi pealt geodeetilise teostusjoonise. 4.3 STABILISEERITUD KATENDIKIHID 4.3. 2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kompleksstabiliseerimise osas lähtuda uuest 18.02.2019 Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde tehnilise kirjelduse versioonist. Kululoendis on eraldi makseartiklitena kompleksstabiliseerimistöö (41101) ning segus kasutatavate materjalide kogused (41101 a,b,c ) , mille põhjal teha hinnapakkumine. Kululoendis etteantud materjalide suhtarvud (41101 a,b,c ) ei tähenda automaatselt retsepti lisatavate materjalide suhet (eelkõige sideainete osas). Töövõtja peab vastavalt SKEJ (Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis) juhendile ja määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ koostama retsepti omapoolsete suhtarvudega (võib kasutada ka samu, kui vastavalt nõuetele koostatud retsept seda ette näeb) ning kooskõlastama selle Inseneri ga . Materjalide eest tasumine toimub tõendatud reaalse mahu alusel ( Inseneri poolt kontrollitud andmete alusel) vastavalt töövõtja pakutud ühikhinnale. Töövõtja on kohustatud tagama, et freesipuru on terasuurusega 0/31,5 mm (vajadusel purustada ja sõeluda õigesse fraktsiooni). Töövõtja võib kasutada segus erinevate fraktsioonidega killustikust (41101 a) täitematerjali. Soovituslik on kasutada suurema fraktsiooniga killustikust täitematerjali 40% ja väiksema fraktsiooniga killustikust täitematerjal 10%. Segu arvestuslik mahumass (tihedus) on 2150 kg/m³. Kompleksstabiliseerimise kihi killustik peab vastavama Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis e tabeli 2 vähemalt AKÖL 20 ≥ 6000 nõuetele. 4.3.4 Vastavuse kontroll Lisada nõue: „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ (Maanteeameti peadirektori 25.12.2017. a käskkiri nr 0325) täiendada punkt iga 3.5 järgmises sõnastuses : Lisada nõue: Kui vahetuses stabiliseeritud kihi 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetiline keskmine tulemus ei vasta juhises ja määruses toodud miinimum tugevusomaduste nõuetele, siis arvutatakse selle vahetuse stabiliseeritud kihi mahaarvamine järgnevate valemite järgi: Kompleksstabiliseerimine Survetugevus vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetilise keskmise tulemuse põhjal A=0,001 * H* F * M 0,1 * p 1,5 A – Mahaarvamise summa [€]; H – Stabiliseerimise töö ühikhind (vastavalt kululoendis toodule) [€/m²]; F – Vahetuses stabiliseeritud ala pindala [m²]; M – Vahetuses kasutatud materjalide kogusumma, vastavalt kasutatud kogusele ja kululoendis toodud ühikhinnale (killustik + hüdrauliline sideaine + orgaaniline sideaine) [€]; P – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide aritmeetilise keskmise katsetulemuse protsent miinimum nõudest [%]; p=100-((T*100)/3) T – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetiline keskmine. Lõhestus-tõmbetugevus vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetilise keskmise tulemuse põhjal A=0,001 * H* F * M 0,1 * p 1,5 A – Mahaarvamise summa [€]; H – Stabiliseerimise töö ühikhind (vastavalt kululoendis toodule) [€/m²]; F – Vahetuses stabiliseeritud ala pindala [m²]; M – Vahetuses kasutatud materjalide kogusumma, vastavalt kasutatud kogusele ja kululoendis toodud ühikhinnale (killustik + hüdrauliline sideaine + orgaaniline sideaine) [€]; P – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide aritmeetilise keskmise katsetulemuse protsent miinimum nõudest [%]; p=100-((T*100)/0,5) T – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetiline keskmine. Bituumenstabiliseerimine Lõhestus-tõmbetugevus vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetilise keskmise tulemuse põhjal A=0,001 * H* F * M 0,1 * p 1,5 A – Mahaarvamise summa [€]; H – Stabiliseerimise töö ühikhind (vastavalt kululoendis toodule) [€/m²]; F – Vahetuses stabiliseeritud ala pindala [m²]; M – Vahetuses kasutatud materjalide kogusumma, vastavalt kasutatud kogusele ja kululoendis toodud ühikhinnale (killustik + orgaaniline sideaine) [€]; P – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide aritmeetilise keskmise katsetulemuse protsent miinimum nõudest [%]; p=100-((T*100)/0,25) T – Vahetusest võetud 28 päeva vanuste proovide katsetulemuste aritmeetiline keskmine. 4 .6 KRUN T KIHT 4. 4 .3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kruntimiseks kasutatakse bituumenit või bituumenemulsiooni või polüme e rmodifitseeritud sideaine baasil valmistatud bituumenemulsiooni. Kruntimise kulunormid peavad vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“. Kruntimise hind arvestada vastava kihi hinna sisse ja seda eraldi ei maksta. Kohtades, kus tehnoloogiliselt ei ole võimalik asfaltbetoonist kihtide vuuk e teostada kuumvuugina, tuleb Töövõtjal oma kuludega kasutada spetsiaalset vuugiliimi (nt Tok -plast, Bornit Nahtflex jne või analoogi ). Töövõtja peab Insenerile tõestama, et kuumvuugi tegemine on tehnoloogiliselt võimatu ja saama igakordselt selleks Inseneri kooskõlastuse. 4. 6 ASFALTBETOONKATETE EHITAMINE 4. 6 .3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: SMA kihi ehitamine on ette nähtud koheselt. Kogu objektil peavad ülemised kihid olema sujuvalt kokku viidud. Töövõtja on kohustatud enne asfaltbetoonkatete ehitamist koostama asfalteerimise plaanid ja need kooskõlastama Inseneriga. Asfaltkatete vuugid ei tohi sattuda rattajälge. Juhul, kui asfaltkatete vuuk satub rattajälge, tuleb Töövõtjal töö ümber teha. Bussipeatus t es on ette nähtud kasutada Confalt katet, segu margiks PA20. Nõuete valikul lähtuda projektis segule PA 16 esitatud nõuetest. Projekti ja eelnimetatud tingimuse vastuolu ilmnemisel lähtuda käesolevast dokumendist. Katendi tüü p 2 – õige alumine asfaltkiht on AC 32 base 70/100 h=11cm. Katendi tüüp 2T – õige alumine asfaltkiht on AC 32 base 70/100 h= 7 cm ja AC 32 base 70/100 h=8cm . AC surf segudes, millistes ei ole projektiga külmakindluse (F) kategooriat NaCl lahuses nõutud tuleb kasutada vähemalt 45% tardkivi killustikku. 4. 6 .5 Mõõtmis e d Lisada nõue: Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Töövõtja kohustub esitama väljaehitatud iga asfaltbetoonkihi pealt geodeetilise teostusjoonise. 4.8 PINDAMINE 4.8.2 Materjalinõuded Lisada nõue: Katendi tüüp 12 (pinnatud tee) – pindamise killustiku minimaalsed nõuded peavad vastama vähemalt Pindamisjuhise (MA peadirektori käskkiri 13.02.2014 nr 0063) tabeli veerus „R2, R3 500-2500 a/ööp“ toodud nõuetele. 4 . 9 PEENARDE KINDLUSTAMINE 4. 9 .3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Maantee osas k indlustamata peenarde ehituseks kasutada purustatud kruus a või killustik ku . Materjali terastikuline koostis peab vastama Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10 segu positsioonile nr 6. Projekti ja eelnimetatud määruses vastuolude ilmnemisel lähtuda määrusest. 4. 9 .5 Mõõtmine Lisada nõue: Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. 6 KONSTRUKTSIOONID 6.1 ÜLDNÕUDED Lisada nõue: Töövõtja on kohustatud vajadusel koostama konstruktsioonide ja rajatistega seotud vajalikke, täiendavaid tööjooniseid, seletuskirjasid, töökirjeldusi, arvutusi, aruandeid vms, milliste hind tuleb arvestada tööjooniste koostamise (makseartikkel nr 1021 4 ) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Kui Töövõtja tööde korraldamise projektist tulenevalt peab vajalikuks ajutiste ehitiste vms rajamist, siis vastavad kulud peab ta arvestama tööde ühikhindade sisse. Viadukti ohutuspiirde külge paigaldatav lumetõke peab olema katsetatud vastavalt standardile EN 1317. Rajatiste betoonpindadel (välja arvatud tekiplaat) on betooni pinna klass varjatud pindadel MUO-C, nähtavatel pindadel MUO-B . Betooni pinna klass servaprussidel on MUO-A. Rajatiste vundamendi konstruktsioon on Töövõtja tehnoloogiast lähtuv ja kui see erineb projekti omast, siis Töövõtja teostab kontrollarvutused. R ajatiste hüdroisolatsiooni kaitsekihina kasutada AC 8 surf, h=3cm , nõuded valida vastavalt A sfaldist katendikihtide ehitamise juhisele arvestades konkreetse rajatise liiklussagedust . 7 L IIKLUSKORRALDUS-JA OHUTUSVAHENDID 7.1.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Enne liikluskorraldusvahendite paigaldamist tuleb liikluskorraldus (ka maht) kooskõlastada nii Maanteeameti põhja teehoiu osakonnaga kui ka Tallinna Transpordiametiga . Töövõtja peab arvestama, et liikluskorralduste vahendite täpne maht selgub kooskõlastamisel. Liikluskorraldusvahendite tehnilised ja paigaldusnõuded on toodud Riigiteede liikluskorralduse juhises nr MA 2018-008 . Liiklusmärkidel bussipeatuste nimetused tuleb täiendavalt kooskõlas tada vahetult enne paigaldamist. 7.2 TEEMÄRGISED 7.2.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja uue teekatte märgistuse kokkuviimisega ning olemasoleva märgistuse eemaldamisega (ka olukorral, kui valmiva objekti märgistus läheb vastuol l u olemasolevaga) . Teekatte märgistuse tööd tuleb täiendavalt kooskõlastada nii Maanteeameti põhja teehoiu osakonna liikluskorraldajatega kui ka Tallinna Transpordiametiga enne märgistustööde alustamist . 7.4 TEEPIIRDED Lisada nõue: Piirde valikul ei pea arvestama projektis toodud piirdepostide vahekaugusega (samuti ka löögileevendi nõudega) , kuna erinevad tootjad toodavad sama ohjeldustaseme ja töölaiusega piirdeid erinevate postide vahekaugusega. Töövõtja poolt valitavatel ohutuspiiretel ja nende elementidel peab olema tagatud minimaalne ohjeldustase ja maksimaalne töölaius projekti nõuetest lähtuvalt. Projekti seletuskirjas toodud piirete üleminekute nõuete asemel arvestada kehtivas Maanteeameti juhises („Piirded riigiteedel, juhen d nr 2016-1“) öelduga, mille kohaselt "Piirde ülemineku ühelt ohjeldamise tasemelt teisele ning erinevate töölaiuste ühendamisel, peab piirdetootja andma kaasa kinnituse, et valitud lahendus sobib antud olukorras kasutamiseks ning lisama vastavad tehnilised joonised". Töövõtja ülesandeks on riigitee nr 1 Tallinn -Narva eraldusribale rajada eriveoste ja hooldussõidukite liiklemiseks projekteeritud ümberpõikekohad (elektritoide, telefoni teel juhitavad tõkkepuud (töötemperatuur vahemikus -30 ºC … . +45 ºC ) , 2-kihiline a/b kate kogupaksusega min 12cm , kildalus min 25cm). Kulud arvestada makse artikli 70 701 (1) all. Ümberpõikekoha projekt peab sisaldama täielikuks valmis ehitamiseks kõike vajalikku, sealhulgas tehnilisi tingimusi olemasoleva võrguga liitumiseks ja ehitustööde mahtusid. Projekti koostamiseks vajalikud kulutused kajastuvad muuhulgas makseartiklis nr 10214. Olemasoleva t betoonpiiret Pirita jõe sillal võib T öövõtja võimalusel kasutada projektijärgse piirde rajamisel, kuluartikkel nr 70413 (1). Tööde eest akteerimine toimub tegelike mahtude alusel. 7.5 TÄHISPOSTID 7.5.2 Materjalivajadus Lisada nõue: Tähispostide kinnitamisel ette näha ankurdus (tootjapoolne) . 7 .9 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS 7.9.2 Liikluskorraldus ja ohutus Lisada nõue: Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse projekt i (sh lahendatud peab olema ühistranspordi ja kergliiklejate liikluskorraldus) ning kooskõlastama selle Maanteeameti ja vajadusel Tallinna Transpordiameti ga . R iigitee nr 1 Tallinn- Narva ja riigi tee nr 11 Tallinna ringtee osas ei ole liikluse sulgemine lubatud. Rahu tee sulgemise võimaluse üle otsustab Tallinna Transpordiamet. Iga olulise liikluskorralduse muudatuse korral tuleb ajutise liikluskorralduse projekti korrigeerida ja uuesti kooskõlastada. Tallinna linna omandis olevatel tänavatel tuleb e hitusae gse d liikluskorralduse skeemid (sh ühistransport ja kergliiklejad ) kooskõlastada Tallinna linna operatiivinfo süsteemi kaudu . Juhul kui ehituse ajal tekib vajadus muuta Tallinna linna omandis olevatel tänavatel liikluskorraldust, siis tuleb muudatused kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga. Aastaringselt peab objekt il olema tagatud: 2+2 sõidurajaga liiklus riigiteel nr 1 Tallinn-Narva maanteel (asfalteeritud kate) ; 1+1 sõidurajaga liiklus riigiteel nr 11 Tallinna ringteel (asfalteeritud kate) ; 1+1 sõidurajaga liiklus Rahu teel (asfalteeritud kate või ajutiselt tasandusfreesitud kate) . Sulgemine vaid Tallinna Transpordiameti nõusolekul. Tööde teostamine ei tohi takistada märgatavalt (suured ummikud jne) liiklust tööpäeviti kella 7.30-9.30 hommikuti ja 16.00-18.00 õhtuti . Töövõtja peab tagama sõidu raja laiuseks 3, 5 m . R iigitee nr 1 Tallinn-Narva ja riigitee nr 11 Tallinna ringtee ristmikul peavad vasakpöörded olema reguleeritud kas fooridega või reguleerija te ga 24 h . R iigitee nr 1 Tallinn-Narva ja riigitee nr 11 Tallinna ringtee ristmikul peab olema tagatud reguleeritud jalakäijate ületus (ajavahemikul kella 6.00 -st kuni kella 22.00 -ni reguleeritult kas fooridega või reguleerija te ga ) . Objekt peab olema valgustatud aastaringselt vähemalt varasemaga (enne eh. tööde algust) samal tasemel. Juhul kui liikumine hakkab toimuma tasandusfreesitud pinnal (Rahu tee) , peab Töövõtja arvestama kohustusega vajadusel remonti d a omal kulul tasandusfreesitud pinn d , kui peale liikluse ümbersuunamist tekivad tasandusfreesitud pinnal ebatasasused . Töövõtja peab arvestama, et tööd teostatakse avalikus linnaruumis ning põhjendamatult ei tohi hoida tänavaid suletuna või häirida muul viisil tänava kasutajaid . Ehitustööd tuleb organiseerida selliselt, et töö toimuks tööfrondi olemasolul pidevalt ja võimalikult minimaalse perioodi jooksul. Vajadusel tuleb töid teostada mitmes vahetuses (ka öösiti , öö töö puhul tuleb linnalt taotleda luba ) . Objektil remonttööde ajal liiklusele avatud sõiduradadel liikluse seiskamine ei ole lubatud (va seose s ühistranspordi bussipeatuses peat u misega) . Üldjuhul peab objektil remondi ajal olema tagatud liikluskor raldus selliselt , et oleks võimalik liikuda kiirusega 50 km/h. Sõidukiirust võib alandada ehitustööde tegemise ajal või kui see peaks osutama liiklusohtlikuks või sõltuvalt ehitustö öde tehnoloogiast minimaalselt 3 0 km/ h ( iga situatsioon kooskõlastada täiendavalt Inseneri, Tellijaga ja vajadusel kohaliku omavalitsusega ) . Liiklusreguleerijate kasutamine on kohustuslik juhul, kui T öövõtja ei suuda tagada fooridega ajutise liikluskorralduse toimimist (ka liiklusseisakud üle 10 min või kui liiklejad rikuvad liikluseeskirju). Olemasolev põhimõtteline fooride lahendus peab toimima kuni uue süsteemi kasutuselevõtmiseni (lubatud kasutada ajutisi foor e ). Töövõtja on kohustatud tagama jalakäijate ja jalgratturite ohutu läbipääsu objektilt, rajades vajadusel täiendavaid panduseid, tolmuvaba kattega teid, paigaldades ohutuspiirdeid , valgustust jne. Tee ületuskohad peavad olema valgustatud ja valgusfoori de ga (kutse nupu ga). Kõik ajutised ümbersõidud ja laiendused peavad olema asfalteeritud. Kui see peaks osutuma tehnoloogiliselt võimatuks, siis tuleb iga situatsioon kooskõlastada täiendavalt Inseneri, Tellija projektijuhi ja vajadusel kohaliku omavalitsusega ( asfalteerimata saab olla kuni üks tööpäev või kuni 2 puhkepäeva ) . Juhul, kui liikluskorralduse muutmisel nähakse ette ümbersõiduteed või ümberpõikekohad, tuleb nende projekteerimisel arvestada projektkiiruseks vähemalt 6 0 km/h ja pikikaldeks kuni 7%. L ähtetase H – hea . Põhjendatud juhtudel võib kasutada ka väiksemat kiirust (kooskõlastades Insenriga ja Tellijaga). Ümberpõikekohtades tuleb märkidel 686 ja 684 kasutada suunavaid ohutuslampe. Võimaliku ajutise rajatise ja ümbersõidu peab kiitma heaks Insener ja Tellija projektijuht ning see tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Ümbersuunamisel tuleb arvestada, et objektile jäävad buss ipeatused, kus peatuvad bussid. Töövõtja peab korraldama nendelt bussidelt põhimaanteel olevatesse peatustesse jõuda soovinud inimestele ajutise bussi- või autotranspordi remontlõigul olevatesse bussipeatustesse või inimestega eraldi kokkulepitud kohta. Ümberistumisel ei tohi tekkida viivitusi, transporti saabudes, peab ajutine transpordivahend olema juba kohal. Töövõtja peab tagama ajutise transpordi kohta käiva info piisava kättesaadavuse kõikidele ühistranspordiga reisijatele, kohalikele elanikele ning transporditeenust pakkuvatele ettevõtetele (sh bussijuhtidele). Sama moodi tuleb korraldada kohalike elanike pääsemine suletud suunal liikuvale bussile, mis tavaolukorras peatub suletud liiklussuunda jäävates peatustes. Töövõtja peab tagama, et bussipeatuseid kasutatavad bussid ei takistaks liiklust põhisõiduradadel. Selleks Töövõtja ehitab ajutisi bussitaskuid . Töövõtja ehitab vajadusel ka ajutisi bussipeatusi (koos ajutise paviljonidega), mahasõite ja põhisõiduradade kasutamiseks võimalikke üleminekuid. Objektil peab olema tagatud läbipääs eriveostele: 4 , 0 meetri laiustele, 5 ,5 meetri kõrgustele ja 30,0 meetri pikkustele, kuni 80t kaaluvatele eriveostele liikluskorraldusvahendite liigutamise vajaduseta. Kuni 7m laiustele ja kuni 7m kõrgustele eriveostele peab võimaldama objekti läbimise kergesti teisaldavate liikluskorraldusvahenditega. Ehitustööde tegemise ajal peab alati objektil olema liikluskorraldusvahendeid käitlev isik. Ajutist liikluskorraldust tuleb kontrollida ja korrigeerida pidevalt, tipptuuni eelne kontroll koos Inseneriga ning vajalik korrektuur on kohustuslik igapäevaselt. Objekti kontrollimine ja ülevaatus ning tehtud märkused ja liikluskorralduse muudatused tuleb kajastada objekti liikluskorralduse päevikus. Liikluskorralduse päeviku esitamise kord peab vastama Riigiteede ajutise liik luskorralduse juhise le (MA 2018-002 ) . Töövõtja peab likvideerima ajutise liikluskorralduse (ka ajutine teekattemärgistus) objekti vastuvõtmiseks. Alaline t eekatte märgistus peab olema eemaldatud vahetult enne ajutise liikluskorralduse kehtestamist ( ülevärvimine ei ole lubatud). Ehitusaegsel liikluskorraldusel tuleb paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada vähemalt II klassi valgust peegeldavat kilet. Hoiatus- ja keelumärgid tuleb valmistada kollasepõhjalised . Ajutine kattemärgistus ( kollane) peab olema valgus t peegeldav vastavalt R iigiteede liikluskorralduse juh isele . T eekatte märgistus mis läheb ajutise liikluskorraldusega vastuolu tuleb eemaldada ( ülevärvimine ei ole lubatud). Enne igat olulist liikluskorralduse muudatust on Töövõtja kohustunud esitama liikluskorralduse projekti muudatuse joonistega koos selgitustega ja kriisiolukorra lahendamise kava ning paigaldatud liikluskorraldusvahenditega teelõigu Insenerile või tema poolt moodustatud komisjonile (sh MA liikluskorralduse spetsialist) ülevaatamiseks. Ehitusaegse liikluskorralduse projekteerija peab projekti koostamisel arvestama: tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosseisu ja liiklussagedusega, kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse tingimustega. Iga oluline liikluskorraldusmuudatus tuleb peale Inseneri ja Tellija kooskõlastada ka vajadusel kohaliku omavalitsusega ja informeerida aegsasti sellest puudutatud olevaid ettevõtteid ning avalikkust. Iga oluline liikluskorraldusmuudatus tuleb peale Inseneri ja Tellija kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega ja informeerida aegsasti sellest puudutatud olevaid ettevõtteid ning avalikkust. Töövõtja informeerib Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskust ja Maanteeameti ühistranspordiosakonda pidevalt olulistest liikluskorralduse muudatustest (keelud, ümbersõidud, piiranguala pikkuse ja iseloomu muutus, tööde lõpetamine jms). Töövõtja vastutab ja katab kõik kulud, mis osutuvad tööde teostamisel vajalikuks seoses ohutute liiklus tingimuste tagamise ja ajutise liikluskorraldusega, sh: projekteerimise, kõikide vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimise, vajadusel ajutiste ümbersõitude ehitamise, liikluskorraldusvahendite valmistamise, paigaldamise, korrashoiuga ja kogu ajuti se liikluskorraldusega hõlmatud teedel hooldamise. Töövõtja peab hooldama ajutisi ümbersõiduteid ja seal paiknevaid liikluskorraldusvahendeid kogu liikluskorraldusprojekti rakendamise ulatuses (ehitusobjekti esimesest teetööde märgist kuni viimaseni kogu ümbersõidutee/liikluskorraldusskeemi ulatuses). Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on tingitud võimalikest avariidest. Kõikide vajalike ajutiste bussipeatuste, bussitaskute, mahasõitude , põhisõiduradade üleminekute jne hind tuleb arvestada liikluskorralduse (makseartikkel nr 70901 ) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu . Olemasolevad, likvideeritavad liikluskorraldusvahendid (mida tee hooldaja peab võimalikuks kasutada edaspidi) antakse üle tee hooldajale üleandmisaktiga, mille valmistab ette Insener ja allkirjastavad Töövõtja ning hooldaja. Lisada nõue: Ehitusobjektil liikluskatkestust põhjustava sündmuse toimumine Teehooldaja paigaldab ajutise liikluskorralduse liikluse sulgemisel, piiramisel ja ümbersuunamisel liiklusõnnetuste, tormikahjustuste, keskkonnareostuste jm võimalike takistuste puhul. Teehooldaja tagab ümbersõidumarsruudi tähistamise pärast sellekohase teate saamist T ellijalt, Häirekeskusest, P olitseist, Päästeametist, T öövõtjalt: tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 tunni jooksul; töövälisel ajal – 3 tunni jooksul. 8 T EHNOVÕRGUD 8.1 ELEKTRIÜLEKANDE LIINID 8.1.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Tööde mahud projektis on orienteeruvad , mistõttu Kulul oendis on toodud tehnovõrkude osad kogusummadena , töövõtja peab koostama elektritööde jt kommunikatsioonide tööprojekti d ja vajadusel korrigeerida põhiprojekti ning selle kooskõlastama vastava võrgu valdaja ning Inseneriga. Arvestada, et Kululoendis ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu. Töövõtja peab arvestama, et sõlmitakse kolmepoolne leping Töövõtja , Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ vahel . Lepingu projekt on lisatud hanke alusdokumentidesse. Töövõtja peab ette valmistama vajalikud dokumendid liitumise taotlemiseks (sh VMS liiklusmärkide, ilmajaamade ja liiklusloenduspunktide keskseadmete toi d e ) . Tellija tellib ja maksab elektriliitumise. Töövõtjal arvestada, et liitumise väljaehitamine võib võtta kuni 300 päeva. Projektijärgsete fooride rajamisega seotud kõik kulud arvestada makseartikli nr 80100 all. 8 .2 TELEKOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMID 8.2.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Arvestada, et projektis toodud mahud on orienteeruvad. Töövõtja peab koostama tööprojekti ja selle AS -ga Telia ja Inseneriga enne tööde algust kooskõlastama . Loendites ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Olemasolevate kaablite demonteerimist saab teha vaid peale projekteeritud kaablite ühendamist. IKÕ lepinguid ei sõlmita Tallinna Linnale kuuluvatel maaüksustel, Töövõtja esitab kasutusteatiseid . Töövõtja peab arvestama, et sõlmitakse kolmepoolne leping Töövõtja, Maanteeameti ja Telia Eesti AS vahel. Lepin gu projekt on lisatud hanke alusdokumentidesse. 8.3 VÄLISVALGUSTUS Lisada nõue: Arvestada, et välisvalgustuse mahud projektis on orienteeruvad . Töövõtja koostab tööprojekti ja vajadusel korrigeerib põhiprojekti ning kooskõlastab selle (vajadusel mõlemad) Tallinna Keskkonna- ja Ko mmunaalameti vastava spetsialisti , Maanteeameti ja Inseneriga. 8.4 VALGUSF O ORID Lisada nõue: Töövõtja koostab tööprojekti ja vajadusel korrigeerib põhiprojekti ning kooskõlastab selle (vajadusel mõlemad) Tallinna Transpordiameti vastava spetsialisti ja Inseneriga. Foori käivitamisel tsüklite programmi korrigeerimine ja reaalsele vajadusele vastavaks seadmine kuulub ka T öövõtja ülesannete hulka kooskõlastades tegevust Tallinna Transpordiametiga. 8.5 MUUD TEHNOVÕRGUD SOOJUSVARUSTUSE TRASSID Lisada nõue: Töövõtjal tuleb arvestada, et paralleelselt teostab Utilitas AS soojavõrgu ehitustöid. Soojatrassi ümberpaigutamise ja ehituse tööde täpsemad nõuded ja tingimused on toodud projektis ja kolmepoolses koostöölepingus Utilitas AS-i , T öövõtja ja Maanteeameti vahel . Arvestada, et soojatrassi ümberpaigutamise mahud projektis on orienteeruvad. Töövõtja koostab tööprojekti ja vajadusel korrigeerib põhiprojekti ning kooskõlastab selle Utilitas AS - ga ja Inseneriga. VEOAUTOPARKLA INFOSÜSTEEM Lisada nõue: Veoautoparkla infosüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste lisa 2 nõuetest. Kõik projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud arvestada Loendi tehnovõrkude osas veoautoparkla infosüsteemi kulureal. MUUTUVA TEABEGA LIIKLUSMÄRGID Märkide haldustarkvara peab töötama Windows 10 operatsioonisüsteemiga ning selle kaudu peab olema võimalik juhtida ( control ) ja jälgida (monitor the status ) VMSi vastavalt punkti 2 nõuetele (nõuded muutuva teabega liiklusmärkidele, projekti teedeehitusliku osa seletuskirja lisa nr 9). Töövõtja annab Tellijale enne vastuvõtmist üle märkide haldustarkvara koos kasutusjuhendiga. 9. MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Lisada nõue: Töövõtja on kohustatud leidma ja omal kulul tagama meetmed nõlvade püsivuseks erosiooni suhtes kuni haljastuse juurdumiseni. Töövõtjal tuleb tagada istutatud põõsaste ja puude garantiihooldus. Garantiiaegse hoolduse tööde eesmärgiks on kindlustada haljastuse kasvu algus ja jätkuv eluvõimeline areng. Garantiihoolduse alla kuulub põõsaste ja puude kastmine, vajadusel väetamine, puude toestamine ja vajadusel tugede uuendamine, puude ümbruse hoidmine umbrohuvaba, külma kergitatud istikud tuleb uuesti istutada garantiiaja kevadel, istikute talvekaitse kaitsetarade kontroll ja parandamine. Garantiikorras toimub taimede asendamine, kui taime asendamise vajaduse tingis töövõtja tegemata töö, va vandalismi korral. Garantiiaegse hoolduse kulud peavad sisalduma maastikukujunduse tööde ühikhindades. Lisa 1 – Riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 9,2 kergliiklustee tunneli ja jalgtee põhiprojekti koostami s e tehniline kirjeldus . Lisa 2 – Veoautoparkla infosüsteemi projekteerimise ja ehitamise nõuded. OSA 2 TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS Töövõtja peab teetööde tegemisel juhinduma Maanteeameti peadirektori 18 . 02 .201 9 . a käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud „Teetööde tehnilisest kirjeldusest“, mis on elektrooniliselt kättesaadav Maanteeameti kodulehelt https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused .
KÄSKKIRI
28.02.2020 nr 1-23/20/136
Riigihanke „Riigitee nr 1 Tallinn-Narva Väo
liiklussõlme ehitamine“ (viitenumber 217526)
alusdokumentide muutmine
Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1, 5 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas majandus-
ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 9
lõikega 1 ja § 10 lõikega 1:
Muudan Maanteeameti peadirektori 18.12.2019. a käskkirjaga nr 1-23/19/786 kinnitatud ja
07.02.2020. a käskkirjaga nr 1-23/20/088 muudetud riigihanke „Riigitee nr 1 Tallinn-Narva Väo
liiklussõlme ehitamine“ (viitenumber 217526) alusdokumente järgnevalt:
1. Kustutan hanketeate punktidest IV.2.2) ja IV.2.7) kuupäeva „09.03.2020“ ning asendan
kuupäevaga „23.03.2020“.
2. Kustutan HD III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused ja asendan tervikuna uuega.
3. Kustutan HD IV Loendi ja asendan tervikuna uuega.
Muudatused on tähistatud teise värviga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor