LÄHTEÜLESANNE NR: 334300
Bensiinijaama kinnistu Orgita küla Märjamaa vald
Raplamaa
Projekti kood: LP8492
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
IONITY GmbH Eesti filiaal 14530894
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Tallinn, Hobujaama tn, 4 10151 Harju maakond
Telefon e-post
+370 69920266
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Jan Haugen Ihle
Telefon e-post
+370 69920266
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Mõõtepunkti ID
Bensiinijaama Orgita küla Märjamaa vald Rapla 38ZEE-00757054-O
maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
Ärihoone 50402:001:0210
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE ANDMED
Pingeklass Lubatud võimsus Nimitoitepinge
Keskpinge 1250 kW
Liitumispunkti asukoht
34:Liitumispunkti asukoht määratakse piiritlusaktiga
TEHNILISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED
Elektriline Toitealajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
aadress
MÄRJAMAA 35/10 RINGUTA:MRJ Bensiini:(Märjamaa)
Kontaktisik projekteerimisalastes Ehituse projektijuht Karl-Martin Müür 55576644
küsimustes võrgu planeerija Kadri Raap 5298155
Projekteerimistöö vastuvõtja Ehituse projektijuht Karl-Martin Müür 55576644
Projekt vaja kooskõlastada Elektrilevi OÜ e-teeninduses: https://www.elektrilevi.ee/et/
projektidekooskolastamine.
Teiste asjast huvitatud organisatsioonide ja maavaldajatega
Märkused
EELDATAVAD TÖÖDE MAHUD
Töö kirjeldus Projekteeritav Demonteeritav
1/3
LÄHTEÜLESANNE NR: 334300
Alajaam
Trafode võimsus (kVA) - arv (tk) 1-trafoga komplektalajaam 250 Bensiini KAJ HEKA VM
kVa trafoga, trafo ümbertõstetav
Bensiini alajaamast
Teenindusviis sisene
Korpuse materjal betoon
Keskpingeliin
Maakaabelliini ristlõige (mm2) - maakaabel 3x240 mm² ristlõikega
pikkus (m) ca 1820 m
Õhuliini ristlõige (mm2) - pikkus AS-35 ca 1360 m
(m)
Madalpingeliin
Maakaabelliini ristlõige (mm2) - maakaabel ca 234 m
pikkus (m)
Jaotuskilpide arv (tk) 1
Lisa 1:
• Projekteerimisel lähtuda Elektrilevi OÜ nõuetest ja hankedokumentidest: https://www8.energia.ee/public/
ee043.nsf/PKDE?OpenView
• Projekteeritavad elektrivõrgu elemendid tuleb tähistada vastavalt standardile (P346 0, 4 - 20 kV
võrgustandard - identifitseerimine ja tähistamine).
• Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks koostada projektile EPP-s vastav alamtellimus (raamleping).
• Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ ehitusosakonna maateenuse
spetsialisti poole (3-poolne koostööleping).
• Kolmandate osapoolte esitatavad erinõuded tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga.
• Taotleda KOV-lt projekteerimistingimused.
• Projekteeritavate elektrivõrgu elementide täpsed asukohad määrata projekteerimise käigus, arvestades
kohalikku olukorda, planeeringuid, teisi projekte jms.
• Vertikaalplaneeringu olemasolul tuleb projektis kajastada projekteeritavate elektrivõrgu elementide
absoluutkõrgusmärgid.
• Elektrivõrgu parameetrid täpsustada elektrivõrgu arvutuste alusel.
• Liitumispunkti asukoha tüübi muutumisel vormistada vastav muudatus vormil V2181.
• ELV poolt ümberehitatav kliendile kuuluv võrk tuleb vormistada kliendi omandisse.
• Kui tööde käigus selgub vajadus muuta Töö mahtu, tuleb see eelnevalt kokku leppida tellimuse esitajaga.
Lisa 2:
Liitumise LP8492 mahus projekteerida:
- Märjamaa- Ringuta 10 kVF õhuliini mastist nr.36 uus 10 kV kaabelliin 3x240 mm² ristlõikega ca 1020 m
kuni olemasoleva Bensiini alajaamani
- Bensiini AJ asendamine uue kaugjuhitava betoonkestaga alajaamaga SB1000 koos mõõtekambriga, trafo
250 kVA tõstetakse ringi uude alajaama
- Olemasolevate Bensiini alajaama 0,4 kV fiidrite sidumine uue alajaama toitele kaabliga 4x120 mm²
ristlõikega ca 70 m
- Bensiini AJ demontaaž
Kaasneva investeeringu IP4092 mahus projekteerida:
- Uue alajaama automatiseerimine
- KP liituja ringtoitele viimiseks uuest alajaamast AJ9725 kuni Peekoni alajaamani KP kaabelliin 3x240 mm²
ristlõikega ca 800 m
2/3
LÄHTEÜLESANNE NR: 334300
- Sovhoosi AJ likvideerimiseks Peekoni AJ uus 0,4 kV kaabelliin 4x240 mm² ristlõikega olemasolevate 0,4
kV õhuliide sidumiseks ca 235 m
- Reservtorude paigaldus perspektiivse KP kaabli tarbeks Kontori ja Peekoni AJ vahel- väjaviikudele
Peekoni alajaamast 4 toru, AJ9725 ja Kontori AJ vahel Märjamaa-Koluvere tee ääres ca 325 m ning 0,4 kV
kaabelliinile Emise AJ 0,4 kV võrgu sidumiseks ca 150 m
- Sovhoosi AJ demonteerimine ko trafoga
- AVM alajaama demonteerimine
Lisa 3:
334300 AS_1.dxf, 334300 AS_2.pdf, 334300 Märjamaa-Ringuta KP skeem.dxf
KOOSTAJA
Nimi Kuupäev
Kadri Raap 08.01.2020
3/3
4 0 4
0 0
/ 0
5 /A 5 A
0 i d u t ö ö k o d
5 3 5 / 1 0
7 0 + 9 5
0 u
6
3 a
5 0
2
5 p
x a
ia1
x 0
964
1
9
5a
tmx
4 9
01x
4
i
3m3
0
4
a a
. 9
7x2
4
g
-i.
5
.
j
v l
K 7
641
.
l
SgA
ia-
K
r
p
M 6
1.K
a
AuK
AlS
P
ä
m
X 1
KKM
P
4
6 1
1
2
P 3
4
8
7
5 0
0
T 3
4
7
1 k1
2
A
P 8 V
0
T k,A V1 I, I1 s
M
A L
AüX
M
u
A K
LPX
F
0 7
1
4
6 F
, 8
1
0
2
T
5
6
3 F
4 4
N
5
2
0
1
A 2
3
H
0
T
5
,A
/ 14
5
Ak0 1
0
A
V
/ k2
4
AV I5
0 IA
0 Is s
P
K
L
A A
K
L X
Va komplekt, Usi
Ve liitumiskilp
Va sigala
5ni
AS-50
3o
Mt
-k
kn
kl
Vik
Se
4e
4a
Ag4
Ae
,h
,g
13
5
P02
6
3
4
7 7
1
5
P
K 3
2
-1 kA
0
A
K -4
10 V
k12 V
0 0 I sI I s
0r,
P
0a
0i
F
2 1
P F
2
-N
45 3
2
4
F
- 5
8
5
0 8
7
6
F
3
2
,0
A
4 1
9
F
8
/ 0
2
5
4
T
A 1
/- 2
TF
0
8
,5
P
A
- 21
F
3
4
5
P
N
k0
A/ 1
2
F
7
6
4
5
N
V
0k/ 1
-A k8
0
9
2
-5
V
A I1
/ V2
A
-/ sA
- I I s
O
K
S
e A J 0 , 4
4e0r
0 r h a l l
9l3a
u xn
s 2d
sli
Kek
7 a
9lA
MC1
s
A
I I
x a
2a0
u
o
J
AJ0
3
A
e
J A
. 4 k
8h5
r
o
I
Hs5
8
J
k
I
l v
vr-
o
h
B
Xa-
i
I
o
B
I
B r
K i
oa5
S
o
R
EhS
m
J
B
n
R
t e
P l
Sa0
N
A
AeR
h
A
R
a s
X l
2
0
4
1
3
M
a
P2 1
3
9
8
7
5 1
0
T
4
P
h 9
4
5
2
õ
0
,Ke k0
1-l V
õ
5
A k,tA
1 1 V
m0 IA Ia st .a
1
T
K
TTe
A
K e
A a
-F 1
10 8
F
2
4
6 1
9
F
,3 0
2
6
3 ,2
4 0
15
4
7
F
O
6
3 8
9
1
/A ,4
0
k6
A/ 4
F
0
V /A
5 kA
/5
0 kV
F
2
IA V
I5 Is0 s. .
T
r
H
K1-2 .3x120
W0
x 7 0
74Jx
M
1
4K
9.A
9L
9tK
X
0 .
4sM
H
1 K
1 0 k V
3aX
A
6 M
5
3
1
0 4
6,0 04 0k /V 5 A
A
m
5 X
F6
8
2
N F
1 3
0
8
2
H
N /H
0 5 /0
4 4
1 1
2 /4
0
2 6
0
4 0C0
A
20
1
35
14
x.
2 3 x 2
1r0
x 1 2 0
M K
t 2
x 1 n
4 K
13K
4
C J
s
K 9 L
82M
X 7
a
A
H 7
K
H 9
m
P 0
X 5
P
x 9
X 1
K0
K1K
0 M0
K
3
5 9 7
O
M
LVLMkV L
VL
A 0
X
A 4
L
A 6
0
K
61 ,0P
T
2 04
M
5 /0 5K
k A
VA
1
Õ
3
5
-F 0
8
2 -F
62 0
1 /3 /4 40
1 0
6 0
i2 0A J
K 1 2 0
ixn1
K
L x
i4L
2 4
s.2
4 .
nK4
1 K
eM1
2 M
BX2
6 X
1F2
-N /1 5
H 4 /2
0 4
0 0 0
6
A
A
sxt7ö0
3
a ö+
5
l k9
l o5
5 d a
0
J A
u3
I 5
l.i
B 3
bAr
R -
mKv
T A S
ÕMh
A
PJ
4
1 02 -0
6
T A kL
5 1/0 L
V
,5
k 1
A
VA
O
A
8 1
F
2 3
2
M
F
5 5
0
4 4
6
F
1A7
,0 P
4
0AK A kA V
0
9x 2 4 0
1x 1 2 0
8 24
0
8 34
5K
5K
0P
0P
1X
1X
A
A
-F 3
2
/ 4 0 0
A M K A . 3 x 5 0 + 7 0
7 a
0
a. 3 x 5 0 + 7 0
tSe-
A
a e5
.
, 20
k
3 4u
o
x
P nm
5 ip
0 + l
lA
tAP
K
j
üK
OaM
KM
P0
1
0
4 Kk
,2
T
6 4- V
0
5
A k/0
1 V
5k0 A
VA
M
A
A
F
- 1
P
1
2 3
2
-F
/ 6
P
N
0
5 4
5
/N
-0 -20
/ 2-/ -
l g u s t u s
65
45
65
25
338
2
332
d
3a2
ai
33
4 x
e
J x
A
4Ax
i
vAn
u4 x
u0
ua4
uJa
s0o
J
m5.
mje
I
.
mI.
e
i5k
I
m.
a-K
art
B
K
aBK
t
l-e
B
aK
lSP
lis
R
P
o
lRP
s
äSe
R
lP
0
1 12
07 0 9
28
4 k kV V I sI I s
EAX
EMa
A
X
i
EAX
a
VAP
EX
1
3P1T9
4
03
K
P16T4
-9
0
AK2 4
9
0
6
/1
A
- k0 5
/1 VkA
5
0 A
VA
A
L
T
A
B
A
L
T
T
A
F
1 1
P F
0 2
P
N
5 4
3
F
M
0
P
N F
8
7
6
5
-,M
-1 P
1
0
N
2 / 1
4 9
,P
N
4F
2/ 1
-0 0S
F
-4
P
N
2
5 /1
/ 2K
5
4
3
k-S
N 0 -k6
1
K
V
20
/ V
2
-/ I- Is I s
Tingmärgid Värvid
- projekteeritav madalpinge
- õhuliin - komplektalajaam
- projekteeritav keskpinge
- maakaabel - mastalajaam - olemasolev madalpinge
- liitumiskilp - kioskalajaam - olemasolev keskpinge
- demonteeritav võrk
- jaotuskilp - harukilp - kinnistu piir
Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste
teemaale kavandamisel
MA 2018-015
SISUKORD
1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2
2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2
3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6
4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7
Tabel 1 ................................................................................................................................. 8
Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10
Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11
Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12
Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13
Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides
14
1
1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA
1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased
nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi
teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja
toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise
vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada
teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel.
1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas
elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende
juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti
kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele.
1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui:
1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle
kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab
tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil;
1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd
ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee
muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus;
1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid.
2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED
2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks
andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või
muudaks selle võimatuks.
2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete
konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku
kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise
kulud kannab tehnovõrgu omanik.
2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud
2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise
vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide
paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle
jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde
käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid
lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega.
2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu
teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus
alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult
otstarbekaima lahenduse välja selgitamist.
2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus
puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee
konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele.
Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa
olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud
kujaga.
2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on
tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee
2
mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded).
Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi
ei ole.
2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida.
Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel
meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli
paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega
kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad
taastada vastavalt endisele olukorrale.
2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui
Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal
tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama
Tabelis 1 toodud nõuetele.
2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi
Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete
asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu
(sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja
nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid,
haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded,
müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist.
2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud
2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa
ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse.
2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks
teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1
toodud nõuetele.
2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse
näidised on toodud juhendi Lisas 3.
2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:
2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1
m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused,
kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult
otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest
on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel
truubi põhjast.
2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või
nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal
kui 2,0 m.).
2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu
ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt
(teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja
Maanteeameti juhistest.
2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise
projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel
(https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee
truubi tüüpjoonistest.
2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS §
99 lg 3 alusel.
2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi
p 4 toodud nõuetega.
3
2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole
(1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning
raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega.
Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida.
Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus.
2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi
truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite
kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m.
2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla
või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta
paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu
ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus.
2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud
nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle
rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas
juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest.
2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad,
hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale
kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse
majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“
lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega
külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.
Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada
projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas.
2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega
külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi
paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti
kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse
võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4.
2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid
mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis
ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti
kaevamata.
2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on
aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja
majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti
igakordsetele nõuetele.
2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS-
EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN
50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et
sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab
olema minimaalselt 7 m.
2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori
22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning
elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine
puudutavast osast.
2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1
toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine.
2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub
teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt
tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all.
4
2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale
võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi.
5
3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE
3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt
määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei
tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad
tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile
kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis.
3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda
Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides.
3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee
kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata
(liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti
Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis.
3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded
topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik
„Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks
esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune.
3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks.
Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või
analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest
vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja.
3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga
trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all,
lahtine kaeve jne).
3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi
riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja
maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee
teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute
puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast.
3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised
lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt
kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava
tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid,
puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või
muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava
peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50.
3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa
isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud
juhendi Lisas 6.
3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua
andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta.
6
4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL
4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda
Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee
maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt
kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses,
riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest.
4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku
kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks.
4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse
liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui
Maanteeamet on lubanud erandi.
4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik.
4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse
leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine
toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa
ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist.
4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning
teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama
teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5
aastase garantiiperioodi vältel.
4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis
kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde
nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi.
4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui
Maanteeamet on lubanud erandi.
4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla
ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis –
„Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele.
4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku
teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal)
teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde
valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded
projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad
nõuded“.
4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile
ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel
tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui
tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt
määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed
lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5.
7
Tabel 1
elektrikaabel kuni 110 kV
Elektirkaabel 110 kV+
Kanalisatsioonitorustik
või sademevee torustik
Maaparandussüsteemi
Kaablikanalisatsioon,
või kaugküttetorustik
või gaasitorustik
Tehnovõrk
sidekaabel või
Veetorustik
Näitajad
teemaale paigaldamisel
Vähim sügavus riigi põhimaantee või 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x
arendushuviga tee katte ja mulde all
külmumispiir,
Vähim sügavus tugi- või kuid mitte
1,5 m 1,5 m 1,8 x
kõrvalmaantee katte ja mulde all vähem kui
1,5 m
Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/
1250 N/
teega või kraaviga teemaal 16 16 16 16
(survetugevus/rõngasjäikus) 16 kN/m²
kN/m² kN/m² kN/m² kN/m²
Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/
ristumisel teega või kraaviga 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m²
(survetugevus/rõngasjäikus)
külmumispiir,
Vähim sügavus teemaal, mulde ei ole kuid mitte
1,2 m** 1,8 m x
nõlvast kuni 1 m kaugusel lubatud vähem kui
1,2 m
külmumispiir,
Vähim sügavus teemaal, mulde
kuid mitte
nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi 1,0 m** 1,0 m 1,8 m x
vähem kui
põhjas
1,0 m
külmumispiir,
Vähim sügavus teemaal ristumisel
kuid mitte
kraaviga, kraavi või muu 1,0 m 1,0 m 1,8 m x
vähem kui
vooluveekogu ning truubi põhjast
1,0 m
Vähim kaugus teemaal paiknevast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x
truubist ja truubi otsast
Vähim kaugus silla, tunneli või 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x
viadukti konstruktsioonidest
Avatud kaeviku vähim kaugus
teemaal paikneva kraavi 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x
välisnõlvast***
Avatud kaeviku vähim kaugus tee 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x
nõlva alumisest joonest***
Avatud kaeviku vähim kaugus
teekattest mulde nõlva 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x
puudumisel***
Vähim sügavus liiklusmärgi posti,
torupiirde posti või ulukitara posti 2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x
juures
Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde
või ulukitara postist teemaal juhul kui 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x
sügavuse nõue ei ole täidetud
8
Vähim sügavus valgustimasti,
märgikonsooli jms vundamendi
2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x
asukohas või teepiirde all (kinnise
meetodi puhul)
Vähim kaugus valgustimastist,
märgikonsoolist, teepiirdest jms
teemaal juhul kui sügavuse nõue ei 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x
ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise
meetod)*
* adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla.
** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel
kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m.
*** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde
varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1)
x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga
9
Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal.
teemaa piir (3)
teemaa piir (2)
teemaa piir (1)
teekraav
(1)
kate
katend
alused
mulle
piiririba (2) (2)
Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad
Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest.
10
Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine.
Katete taastamise lahenduse näidisjoonised
11
Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks.
Eeldatav 50 km/h 70 km/h 90 km/h
liiklussagedus
0-50 = VI klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Peatumine riigitee
peenral* peenral* peenral*
50- 500 = V klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Ümberpööramist
peenral* peenral* võimaldav tasku või
mahasõit
500-3000 = IV klass Peatumine riigitee AKÖL< 1500 teepeenral. Ümberpööramist
peenral* Ümberpööramist võimaldav plats/tasku
võimaldav plats/tasku või
mahasõit
3000-6000 = III Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist
klass võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku
või mahasõit
6000 - edasi Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist
võimaldav plats/tasku võimaldav plats võimaldav plats
*Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa
rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit
Selgitused tabelile:
1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva
päästeauto korral > 3,5 meetrit
2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule
manööverdamine toimub riigiteel.
3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed
4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut,
Täiendavad juhised:
- Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks
ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms.
- Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud.
- Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012).
12
Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel
Elektirkaabel 110 kV+ või
elektrikaabel kuni 110 kV
Kanalisatsioonitorustik
või sademevee torustik
Maaparandussüsteemi
Kaablikanalisatsioon,
või kaugküttetorustik
sidekaabel või
Tehnovõrk
gaasitorustik
Veetorustik
Lubatud
hälbed projektist
teemaale paigaldamisel
Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm
Horisontaalne paiknemine lõikumisel 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm
teega
Kaugus tee konstruktsioonidest või 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm
muudest tee-elementidest või -rajatistest
* Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud,
sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi.
13
Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides
1. Üldist:
1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja
neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on
õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või -
rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks.
1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide
(kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse
lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud
kannab tehnovõrgu omanik.
1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku
kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on
aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*.
1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku
tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult
kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja
omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul
kasutusõiguse alal teehoiu teostamist.
1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või
tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või
rajatiste kahjustamise eest.
1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6)
kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus
kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või
muul avalikul eesmärgil.
1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline.
2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks :
2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn
formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“.
2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus,
kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne).
2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot,
muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr.
2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk
vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel
teha märge „A3“).
2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.).
2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning
katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt
eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks.
2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d):
2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km
21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus);
2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega);
2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt);
2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada
joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.).
14
2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib
erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil
tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul
kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis.
2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ
vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada
olemasoleva IKÕ muutmise lahendus.
2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga
alljärgnevalt:
2.10.1. Leppemärgid
- katastriüksuse piirid;
- IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise
rajamiseks;
- IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks;
- muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid.
2.10.2. Tabel:
- järjekorra number tabelis;
- IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil;
- riigi omandis oleva kinnistu registriosa number;
- katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
- asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km);
- ala pindala ruutmeetrites.
Tabeli näidis:
Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht Ala pindala
Pos nr registriosa ja sihtotstarve; riigitee (nr ja ruutmeetrites
(plaanil) number nimi) suhtes m2
(lõigu algus ja
lõpp km);
1. Pos 1 29501:010:0146; 17 Keila- 200 m2
17 Keila-Haapsalu tee Haapsalu km
transpordimaa 12,11-12,36
2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga
käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee
kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest):
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418
015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F
UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1
2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem
(mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga.
2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse
eelselt pdf formaadis.
3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited):
3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise
horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust
tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga,
on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks
võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala
näidata raadiuse asemel nurgapunktina.
3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu
piirini.
15
Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel
Kinnitatud Maanteeameti peadirektori
13 mai 2008.a käskkirjaga nr. 102
2008-9
MAANTEEAMET Tallinn 2008
Sisukord
1. ÜLDINE .........................................................................................................................3
1.1 Reguleerimisala .............................................................................................................3
1.2 Muud põhimõtted...........................................................................................................3
2. TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISTELE UURIMISTÖÖDELE 3
2.1 Liikluskorraldus ja ohutus .............................................................................................3
2.2 Nõuded töid teostavale firmale. .....................................................................................3
2.3 Tellijapoolne lähteülesanne ...........................................................................................3
2.4 Täpsusnõuded ................................................................................................................4
2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule..........................................................4
2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded .......................................4
2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkavades 1:500 – 1:1000 .........4
2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine ......................................................4
2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine.............................................................5
2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine ............................................5
2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine...............................................................6
2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine .................................................................7
2.5.6 Vee-elemendid.....................................................................................................7
2.5.7 Liiklusmärgid ......................................................................................................8
2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel ..................................................8
2.6 Nõuded digitaalsele joonisele ........................................................................................9
2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid ......................................................9
2.6.2 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine ................................9
2
1. Üldine
Mõõdistused tuleb teostada vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti
2007. a määrusele nr 70 “Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”.
1.1 Reguleerimisala
Käesolevad nõuded on mõeldud kasutamiseks liiklusrajatiste projekteerimiseks (teeprojekti
koostamisel) vajalikel topo-geodeetilistel uurimistöödel.
1.2 Muud põhimõtted
Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:500 – 1:1000 on mõeldud maanteede ja nen-
dega seotud ehitiste projektide koostamiseks.
Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 on ette nähtud uue tee trassi-
valikuks ja/või eelprojekti koostamiseks.
Mõõtkava 1:5000 käsitletakse 1:2000 erijuhuna ning lähtutakse „Ehitusgeodeetiliste uurimis-
tööde tegemise korras” mõõtkavale 1:2000 esitatud nõuetest.
Maa-ala plaan mõõtkavas 1:2000 – 1:5000 ei ole aluseks maantee põhi- või tööprojekti
koostamisele ning mahtude määramisele.
2. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele
2.1 Liikluskorraldus ja ohutus
Liikluskorraldus välitöödel peab vastama kehtivatele nõuetele “Liikluskorralduse nõuded tee-
töödel”.
2.2 Nõuded töid teostavale firmale.
Mõõdistamistöid teostav firma peab olema kantud MKM majandustegevuse registrisse
(MTR) ja omama registreeringut ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegevusalal.
Mõõdistamistööde eest vastutaval spetsialistil peab olema vähemalt 3-aastane topo-
geodeetiliste uurimistööde kogemus.
2.3 Tellijapoolne lähteülesanne
Topo-godeetiliste uurimistööde tellija (maanteeamet, projekteerija jne) lähteülesandega mää-
ratletakse teostatava töö otstarve (trassi valik, eelprojekt, tehniline projekt, freesprojekt, silla
projekt jne), mõõdistatava ala ulatus, töö ja koostatavate jooniste väljatrüki mõõtkava(d), esi-
tatava digitaalse joonise failiformaat, 3D-maapinnamudeli formaat, erinõuete vajadus (tee
telg, piirinaabrite andmed, piiriprotokollist lähtuv piir, jms).
Juhul, kui tellijapoolse lähteülesandega ei ole määratud mõõdistusala, kasutatakse mõõdis-
tusala laiust 50 m tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20m tee
teljest.
3
2.4 Täpsusnõuded
2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule
Nivelleerimiskäikude ja suletud polügoonide lubatav sulgemisviga arvutatakse valemiga:
f h lub = ±30 L (mm),
Kus L on käigu pikkus kilomeetrites.
Maastikul, kus nivelleerimiskäigu punktide arv 1 km käigu kohta on üle 25, arvutatakse luba-
tav sulgemisviga valemiga:
f h lub = ±8 n (mm),
Kus n on käigupunktide (statiivide) arv käigus (polügoonis).
2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded
Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi püsikatendi mõõ-
distuspunkti kõrguslik viga lähima mõõdistamisvõrgu punkti suhtes ületada ±2 cm.
Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi katendi mõõ-
distamisel kasutada reaalaja GPS tehnoloogiat, juhul kui kasutajast mitte sõltuvate
kõrguslike vigade tekkimine ei ole välditav.
2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkava-
des 1:500 – 1:1000
2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine
Tee ristprofiilid mõõdistatakse nii, et need iseloomustaksid tee geomeetriat. Maksimaalseks
ristprofiilide mõõdistamise sammuks on üldjuhul 25 m, freesprojektidel vastavalt telli-
ja/projekteerija lähteülesandele, kuid mitte üle 12,5m.
Ristprofiili katendi punktide mõõdistamisel ei tohi vaatekiire pikkus ületada 150 m.
Ühest mõõdistamispunktist järgmisse üleminekul alustatakse mõõdistamist eelmisest mõõ-
distamispunktist mõõdetud viimaste punktide kordamisega (vähemalt 2 tähistatud punkti ka-
tendil).
4
Joonis 2-1. Ristprofiilis mõõdistatavad punktid.
2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine
Äärekividel mõõdistatakse ja kantakse plaanile mõlemad servad.
Äärekivide juures mõõdistatakse ja esitatakse katete vm tasapindade absoluutkõrgused.
Juhul kui äärekivi on katete tasapinnast kõrgemal, siis mõõdistatakse ja kantakse plaanile ka
äärekivi absoluutkõrgus, viimase baaspunkt peab asuma äärekivi kujutavate joonte vahel, vt
Joonis 2-2.
Joonis 2-2. Äärekivi juures mõõdistatavad punktid.
2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine
Sildade ja viaduktide geodeetiliste uurimistööde programm määratakse kindlaks tellijapool-
ses lähteülesandes. Igal juhul mõõdistatakse ja kantakse topograafilisele maa-ala plaanile
järgnevad elemendid:
1) silla gabariidid;
2) vuugid (tee profiil);
3) äärekivid, betoonrinnatised ja põrkepiirded;
5
4) sillasambad;
5) silla katendi ristprofiilid;
6) tala alumised kõrgused kaldasamba juures.
Sildade ja viaduktide alla jäävaid joonobjekte ei katkestata.
2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine
Katend mõõdistatakse ja kujutatakse maa-ala plaanil selle tegeliku serva järgi.
Katendi põhikontuuri sees olevaid eritüübilisi katendeid kujutatakse alates 20 mm2 pindalast
plaanil.
Eritüübiliste katenditega teede ristumisel kujutatakse läbiv katend ühe elemendina (joont ei
katkestata), vt Joonis 2-3.
Joonis 2-3. Eritüübiliste katenditega teede ristumine.
Samatüübiliste katenditega teede ristumisel katendi serv katkestatakse, ristuvad teed kujuta-
takse digitaalses joonises eraldi elementidena, sh ka juhtumil, kus peateega sama tüüpi ka-
tend on kõrvalteel ainult mahapöörde pikkuses. Vt Joonis 2-4.
K
6
K
Joonis 2-4. Samatüübilise katendiga teede ristumine.
Püsi- või kergkatendi piiril siirdekatendiga kasutatakse joonetüüpi “ASFBET”.
2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine
Mõõdistamisalale jääval raudteel tuleb mõõta kõik raudtee elemendid (raudtee, märgid raud-
teel, semaforid ja raudtee juurde kuuluvad elektriseadmed).
Tellijapoolsel erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile pöörangut iseloomustavad jm ele-
mendid (isoleerlukud, sulgrööpa algus ja riströöpa kand), joonis 4-5.
Joonis 2-5. Raudtee pöörangut iseloomustavad punktid.
2.5.6 Vee-elemendid
Kõikidel mõõdistamisalasse jäävatel kraavidel mõõdistatakse nõlvad ja põhi (Joonis 2-1.
Ristprofiilis mõõdistatavad punktid.), vee olemasolul näidatakse plaanil ka voolusuund.
Tee projekteerimisel ei iseloomusta kraavi selle keskmine sügavus, vaid kraavipõhja
kõrgused.
Plaanile kantud truupide juurde kirjutatakse teekatendi kõrgus tee teljel (või maapinna kõrgus
truubi keskel), sissevoolukõrgus, väljavoolukõrgus, toru läbimõõt (mm) ja materjal ning
truubi kõrval kujutatakse voolusuund (sümbolelement „SUUND” kihil „TRUUP (37)”, vt
Joonis 2-6.
Viitjoon kinnitatakse torude väljumiskohta.
7
→
→
Joonis 2-6. Truubi kujutamine maa-ala plaanil.
2.5.7 Liiklusmärgid
Mõõdistatakse ja maa-ala plaanile kantakse kõik olemasolevad liiklusmärgipostid.
Tellijapoolsel erinõudmisel (p.o. sel juhul lähteülesandes mainitud) esitatakse olemasolevate
liiklusmärkide kataloog. Sel juhul liiklusmärgid plaanil nummerdatakse.
Tabel 2-1. Liiklusmärkide tabeli näidis
Nr Liiklusmärk1 Märkus
1 111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht.
2
2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel
Mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 kantakse plaanile katastris olevad piirid ja katastriüksuse tun-
nused.
Mõõtkavades 1:500 – 1:1000 teostatavate uurimistööde käigus mõõdistatakse ja kantakse
plaanile kõik looduses leitud piiripunktid (kiht PIIRIMLEITUD). Lisaks leitud piirimärkidele
kantakse maa-ala plaanile katastri järgsed piirid ja katastritunnused ning katastriüksuste ni-
med (kiht PIIR).
Erinõudmisel kantakse maa-ala plaanile piiriprotokollijärgsed piirid.
Tellijapoolsel erinõudmisel koostatakse piirinaabrite tabel. Tabelisse kantakse:
1) haldusüksuse nimi;
2) katastriüksuse tunnus;
3) katastriüksuse nimi;
Tabel 2-2. Piirinaabrite tabeli näidis
Nr Haldusüksus Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tun-
nus
1 Märjamaa vald Paali 00000:000:0000
2.5.9 Elektriõhuliinide mõõdistamine ja kujutamine
Mõõdistatava teega ristuvatel õhuliinidel mõõdistatakse madalaimad ripped tee kohal, plaani-
le lisatakse õhuliiniga samas kihis ripete kõrgusmärgid.
Elektriõhuliinide juurde kirjutatakse ka liini pinge (0,4 kV, 30 kV jne).
1
Liikluseeskirja lisa 2 järgne märgi number ja nimetus.
8
2.6 Nõuded digitaalsele joonisele
Digitaalse joonise failiformaat määratakse kindlaks tellijapoolses lähteülesandes. Maantee-
ametile tuleb esitada digitaalne joonis mitte uuemas kui eelviimases ja mitte vanemas kui 14
versiooni AutoCAD’i DWG-formaadis, kasutades CAD kihijaotust.
Digitaalses joonises võib kasutada ainult kehtivas „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemi-
se korras” toodud kihijaotust, sümbolelementide ning joonetüüpide nimetusi.
Tellijale üleantavast digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid,
sümbolelemendid, joone- ning tekstistiilid.
2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid
Eri graafikatarkvarade vahelise konverteerimise lihtsustamiseks võib joonises kasutada ainult
tabelis (vt Tabel 2-3) esitatud graafilisi elemente.
Tabel 2-3. Joonises kasutatavad elemendid.
Nr Element AutoCAD Microstation
1 Joon Line Line elements (Type 3)
2 Liitjoon Polyline/Lwpolyline Linestring (Type 4) ja
Complex Chains (Type 12)
3 Sümbolelement Insert Cell Headers (Type 2)
4 Tekst Text Text Elements (Type 17)
5 Ellips Ellipse Ellips Elements (Type 15)
6 Ring Circle Ellips Elements (Type 15)
7 Punkt Point Line Elements (Type 3) (nullpikkusega
joon)
Mõõtkavaliste objektide kontuurid kujutatakse liitjoontena (Polyline/Lwpolyline ehk
Linestring/Complex Chains), abijooned joontena (Line ehk Line elements).
2.6.2 Mõõtkavas 1:5000 kasutatavad elementide suurused ja skaalafak-
torid
Mõõtkavas 1:5000 kasutatakse sümbolelementidel, joonelementidel ja tekstidel skaalafaktorit
4,0.
2.6.3 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine
Enamasti vajab teeprojekt lisaks maa-ala plaanile ka 3D (kolmemõõtmelist) maapinna mude-
lit. Maastikumudeli koostamiseks esitatakse digitaalses joonises järgnevad andmed:
1) kihil “MOOTKORG” olevad kõrgused teksti kujul (kümnendkoha eraldajaks on
“PUNKT”);
2) kihil “MAAMUDEL” olevad 3D punktid;
3) mõõdistatud ala piir (mudeli välispiir);
4) maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid vt. Tabel 2-4;
5) reljeefi murdejooned kihil “MAAMUDEL” juhul, kui need ei kujuta situatsioonilisi
joonobjekte.
9
Lisaks joonises olevatele andmetele esitatakse töö väljastamisel digitaalsele andmekandjal
kihil “MOOTKORG” olevate kõrguste või kihil “MAAMUDEL” olevate 3D punktide alusel
saadud tekstifail kujul:
1 6568023.052 546144.396 1.300
(“Punkti järjekorra number” tühik “X-koordnaat” tühik “Y-koordinaat” tühik “Z-
koordinaat”).
Kui plaani koostamisel on loodud digitaalne maastikumudel ja kasutatud programm võimal-
dab loodud mudelit eksportida “Land-XML” formaati, siis lisatakse loodud mudel “Land-
XML” formaadis digitaalsele andmekandjale.
Maapinna mudeli esitusviisi (formaadi) võib topo-geodeetilise uurimistöö tegijale lähteüles-
andega ette anda ka projekteerija vastavalt tema kasutatavale tarkvarale.
Tabel 2-4. Maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid.
Objekt Kiht Joonetüüp
1 Hoone väliskontuur HOONE HOONEKP
2 Ehitatava hoone ja vare väliskontuur HOONE HOONEKK
3 Sild RAJATIS SILD
4 Maapealse rajatise väliskontuur RAJATIS RAJATISP
5 Ümberpööramisseade raudteel RDT RDTYMBER
6 Üle 4 m2 kivi RELJEEF KIVI
7 Aiavundament AED AIAVUND
8 Tugimüür AED JARSAK
9 Betoon- ja kivimüür AED MYYR
10 Järsak RELJEEF JARSAK
11 Võrkaed AED VO_AED
12 Puitaed, puittara AED LA_AED
13 Traataed AED TR_AED
14 Kuni 1 m kõrgune metallaed, põrkepiire AED RA_AED
15 Üle 1 m kõrgune metallaed AED RAKAED
16 Äärekivi TEE AAREKIVI
17 Asfalt- ja betoonkatte serv TEE ASFBET
18 Kruusa- ja killustikkatte serv TEE KRUUSKILL
19 Ballastprismaga raudtee lõpp RDT BALLPRISMA
20 Veepiir VEEKOGU VEEPIIR
21 Pinnastee TEE PINNASTEE
22 Nõlva, valli ülemine serv RELJEEF NOLVAPEAL
23 Nõlva, valli alumine serv RELJEEF NOLVAALL
24 Kraaviperv VEEKOGU KRAAV
25 Teerada TEE TEERADA
10
Helgi Tammaru
Märjamaa Vallavalitsus Teie 21.02.2020
[email protected]
Tehnika 11 Meie 28.02.2020 nr 15-2/20/9769-2
Märjamaa alev, Märjamaa vald,
78304, Rapla maakond
Nõuded elektripaigaldiste projekti koostamiseks
riigiteede nr 4 ja nr 29 maaüksuste piires ja tee
kaitsevööndis Märjamaa vallas Raplamaal
Olete kaasanud läbi ehitisregistri (Projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/01779, menetlus nr 204866)
Maanteeameti projekteerimistingimuste menetlusse. Koos projekteerimistingimuste taotlusega
ehitisregistrisse on esitatud ka Elektrilevi OÜ lähteülesanne nr 334300 ja projekteerimistingimused nr
2011802/01225 (eelnõu).
Kavandatavate alajaamade, madalpinge ja keskpinge maakaablite (edaspidi tehnovõrkude) eeldatavad
asukohad ja paiknemised Orgita külas Märjamaa vallas Raplamaal on määratlenud Elektrilevi OÜ oma
lähteülesandes. Kavandatavad tehnovõrgud jäävad riigiteede nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 64,40-64,60 ja
nr 29 Märjamaa – Koluvere km 0,24-0,61 maaüksuste piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning
Maanteeameti põhimääruse esitame nõuded elektripaigaldiste (edaspidi tehnovõrgud) projekteerimiseks
ning ehitamiseks riigiteede maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.
Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud
asjaolude ja nõuetega:
1. Riigitee nr 29 teelõik km 0,05-14,36 rekonstrueeriti 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile
ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele on antud ja kehtib ehitaja poolne garantii 5
aastat alates vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste
kahjustamine peab koostatavas tehnovõrgu projektis olema välistatud.
2. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine).
3. Projektis (seletuskirjas) tuleb näidata kes on projekteeritava tehnovõrgu omanik ja kus on omanike
vahelised piiritluspunktid.
4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja
tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam lahendus.
5. Teega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke on teemaale võimalik kavandada ainult tee toimimise
vajadusest üle jääva vaba teemaa olemasolul, arvestades teede laiendamise, kraavide
rajamise/puhastamise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise, teemaa hooldamise jne vajadusega.
Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.
6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu
kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all, lahtine kaeve jne).
7. Tuleb arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel
palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. Projekti
kooskõlastamiseks esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune.
8. Kavandades tegevust riigitee piirides ja riigitee teemaal tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt
Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr
102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/Juhendid/projekteerimine). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele
peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded
jne).
9. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise
normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul väljapoole
teemaad ja sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee
muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid jne).
10. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, kilbid, kapid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad.
Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimis-normides“ (majandus-
ja taristuministri 5. augusti 2015. a. määruse nr 106 Lisa „Tee projekteerimise normid“) toodud teega
külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. Postide,
mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimisnormide“ p. 8.2.
lõikes 1, 2 ja 3 toodud nõuetega (õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast ja posti või masti kaugus
maanteest).
11. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus
maapinnast 1,5 m, kraavi põhjast 1,0 m, põrkepiirde alt 2,5 m või vajadusel sügavamalt) ja riigiteelt
algavate teedega (või mahasõitudega) teemaa piirides teostada kinnisel meetodil, suundpuurimisega
ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde
varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja
rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga
manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
12. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi (A
tugevusklass).
13. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega tee ristprofiili joonis, millel on näidatud riigitee teemaa
piir, tehnorajatise asukoht, sügavus maapinnast (truubi, kraavi põhjast), puurimiskaeviku asukoht,
mõõtahel siduda riigitee teljega. Õhuliinidel esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil,
millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, mastide asukoht, õhuliini kõrgus maapinnast.
mõõtahelad siduda riigitee teljega.
14. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee
ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise
kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest
(kätte saadav Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult
kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala
kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteede piirides annab Maanteeamet.
Teede projekteerimise kvalifikatsiooni omava inseneri nimi ja pädevus, kes projekteerimistöös osales,
tuleb ära näidata projektdokumentides.
15. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti
veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning
millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada.
16. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud
paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning
teekatte taastamine.
17. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud tee maaala korrastamine, riigitee
katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde
lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul.
2 (3)
Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed
ehitustööd riigitee piirides välistatud.
18. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab
mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega.
Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude
(varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja
jooksul.
19. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sade-
ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist.
20. Teiste teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tuleb võtta tehnilised tingimused vastavalt
trassi kulgemisele.
21. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega
seotud tegevusi.
22. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-
EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti
aadressil
[email protected]. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks
vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan.
23. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase
taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks
ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/
blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku
liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
24. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma tehnovõrkude ehitusprojekti
seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks.
Juhime tähelepanu, et projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks
tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise
tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid. Loa taotlusele tuleb
lisada ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja maakasutusõigust tõendav dokument (kirja p 23). Vajadusel
lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise
liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43
„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle
kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: LP8492_Lisa_1_Lahteulesanne.pdf; Nouded tehnovorkude teemaale kavandamisel_05.11.2019.pdf;
täiendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf;
Arvo Veltri
3372691
[email protected]
3 (3)