dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ehitisregister- Raplamaa Märjamaa vald Bensiinijaama kinnistu liitumine elektrivõrguga projekteerimistingimuste taotlus, menetlus nr 204866

Maanteeamet · 28. veebruar 2020
Viit
15-2/20/9769-2
Registreeritud
28. veebruar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Märjamaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Arvo Veltri (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2209769-2 28.02.2020 Väljaminev kiri.bdoc1761 KB

Sisu (failidest)

LÄHTEÜLESANNE NR: 334300 Bensiinijaama kinnistu Orgita küla Märjamaa vald Raplamaa Projekti kood: LP8492 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood IONITY GmbH Eesti filiaal 14530894 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Tallinn, Hobujaama tn, 4 10151 Harju maakond Telefon e-post +370 69920266 [email protected] Kontaktisik Nimi Jan Haugen Ihle Telefon e-post +370 69920266 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Mõõtepunkti ID Bensiinijaama Orgita küla Märjamaa vald Rapla 38ZEE-00757054-O maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number Ärihoone 50402:001:0210 SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE ANDMED Pingeklass Lubatud võimsus Nimitoitepinge Keskpinge 1250 kW Liitumispunkti asukoht 34:Liitumispunkti asukoht määratakse piiritlusaktiga TEHNILISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED Elektriline Toitealajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider aadress MÄRJAMAA 35/10 RINGUTA:MRJ Bensiini:(Märjamaa) Kontaktisik projekteerimisalastes Ehituse projektijuht Karl-Martin Müür 55576644 küsimustes võrgu planeerija Kadri Raap 5298155 Projekteerimistöö vastuvõtja Ehituse projektijuht Karl-Martin Müür 55576644 Projekt vaja kooskõlastada Elektrilevi OÜ e-teeninduses: https://www.elektrilevi.ee/et/ projektidekooskolastamine. Teiste asjast huvitatud organisatsioonide ja maavaldajatega Märkused EELDATAVAD TÖÖDE MAHUD Töö kirjeldus Projekteeritav Demonteeritav 1/3 LÄHTEÜLESANNE NR: 334300 Alajaam Trafode võimsus (kVA) - arv (tk) 1-trafoga komplektalajaam 250 Bensiini KAJ HEKA VM kVa trafoga, trafo ümbertõstetav Bensiini alajaamast Teenindusviis sisene Korpuse materjal betoon Keskpingeliin Maakaabelliini ristlõige (mm2) - maakaabel 3x240 mm² ristlõikega pikkus (m) ca 1820 m Õhuliini ristlõige (mm2) - pikkus AS-35 ca 1360 m (m) Madalpingeliin Maakaabelliini ristlõige (mm2) - maakaabel ca 234 m pikkus (m) Jaotuskilpide arv (tk) 1 Lisa 1: • Projekteerimisel lähtuda Elektrilevi OÜ nõuetest ja hankedokumentidest: https://www8.energia.ee/public/ ee043.nsf/PKDE?OpenView • Projekteeritavad elektrivõrgu elemendid tuleb tähistada vastavalt standardile (P346 0, 4 - 20 kV võrgustandard - identifitseerimine ja tähistamine). • Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks koostada projektile EPP-s vastav alamtellimus (raamleping). • Maakasutusõiguse lepingute sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ ehitusosakonna maateenuse spetsialisti poole (3-poolne koostööleping). • Kolmandate osapoolte esitatavad erinõuded tuleb kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. • Taotleda KOV-lt projekteerimistingimused. • Projekteeritavate elektrivõrgu elementide täpsed asukohad määrata projekteerimise käigus, arvestades kohalikku olukorda, planeeringuid, teisi projekte jms. • Vertikaalplaneeringu olemasolul tuleb projektis kajastada projekteeritavate elektrivõrgu elementide absoluutkõrgusmärgid. • Elektrivõrgu parameetrid täpsustada elektrivõrgu arvutuste alusel. • Liitumispunkti asukoha tüübi muutumisel vormistada vastav muudatus vormil V2181. • ELV poolt ümberehitatav kliendile kuuluv võrk tuleb vormistada kliendi omandisse. • Kui tööde käigus selgub vajadus muuta Töö mahtu, tuleb see eelnevalt kokku leppida tellimuse esitajaga. Lisa 2: Liitumise LP8492 mahus projekteerida: - Märjamaa- Ringuta 10 kVF õhuliini mastist nr.36 uus 10 kV kaabelliin 3x240 mm² ristlõikega ca 1020 m kuni olemasoleva Bensiini alajaamani - Bensiini AJ asendamine uue kaugjuhitava betoonkestaga alajaamaga SB1000 koos mõõtekambriga, trafo 250 kVA tõstetakse ringi uude alajaama - Olemasolevate Bensiini alajaama 0,4 kV fiidrite sidumine uue alajaama toitele kaabliga 4x120 mm² ristlõikega ca 70 m - Bensiini AJ demontaaž Kaasneva investeeringu IP4092 mahus projekteerida: - Uue alajaama automatiseerimine - KP liituja ringtoitele viimiseks uuest alajaamast AJ9725 kuni Peekoni alajaamani KP kaabelliin 3x240 mm² ristlõikega ca 800 m 2/3 LÄHTEÜLESANNE NR: 334300 - Sovhoosi AJ likvideerimiseks Peekoni AJ uus 0,4 kV kaabelliin 4x240 mm² ristlõikega olemasolevate 0,4 kV õhuliide sidumiseks ca 235 m - Reservtorude paigaldus perspektiivse KP kaabli tarbeks Kontori ja Peekoni AJ vahel- väjaviikudele Peekoni alajaamast 4 toru, AJ9725 ja Kontori AJ vahel Märjamaa-Koluvere tee ääres ca 325 m ning 0,4 kV kaabelliinile Emise AJ 0,4 kV võrgu sidumiseks ca 150 m - Sovhoosi AJ demonteerimine ko trafoga - AVM alajaama demonteerimine Lisa 3: 334300 AS_1.dxf, 334300 AS_2.pdf, 334300 Märjamaa-Ringuta KP skeem.dxf KOOSTAJA Nimi Kuupäev Kadri Raap 08.01.2020 3/3 4 0 4 0 0 / 0 5 /A 5 A 0 i d u t ö ö k o d 5 3 5 / 1 0 7 0 + 9 5 0 u 6 3 a 5 0 2 5 p x a ia1 x 0 964 1 9 5a tmx 4 9 01x 4 i 3m3 0 4 a a . 9 7x2 4 g -i. 5 . j v l K 7 641 . l SgA ia- K r p M 6 1.K a AuK AlS P ä m X 1 KKM P 4 6 1 1 2 P 3 4 8 7 5 0 0 T 3 4 7 1 k1 2 A P 8 V 0 T k,A V1 I, I1 s M A L AüX M u A K LPX F 0 7 1 4 6 F , 8 1 0 2 T 5 6 3 F 4 4 N 5 2 0 1 A 2 3 H 0 T 5 ,A / 14 5 Ak0 1 0 A V / k2 4 AV I5 0 IA 0 Is s P K L A A K L X Va komplekt, Usi Ve liitumiskilp Va sigala 5ni AS-50 3o Mt -k kn kl Vik Se 4e 4a Ag4 Ae ,h ,g 13 5 P02 6 3 4 7 7 1 5 P K 3 2 -1 kA 0 A K -4 10 V k12 V 0 0 I sI I s 0r, P 0a 0i F 2 1 P F 2 -N 45 3 2 4 F - 5 8 5 0 8 7 6 F 3 2 ,0 A 4 1 9 F 8 / 0 2 5 4 T A 1 /- 2 TF 0 8 ,5 P A - 21 F 3 4 5 P N k0 A/ 1 2 F 7 6 4 5 N V 0k/ 1 -A k8 0 9 2 -5 V A I1 / V2 A -/ sA - I I s O K S e A J 0 , 4 4e0r 0 r h a l l 9l3a u xn s 2d sli Kek 7 a 9lA MC1 s A I I x a 2a0 u o J AJ0 3 A e J A . 4 k 8h5 r o I Hs5 8 J k I l v vr- o h B Xa- i I o B I B r K i oa5 S o R EhS m J B n R t e P l Sa0 N A AeR h A R a s X l 2 0 4 1 3 M a P2 1 3 9 8 7 5 1 0 T 4 P h 9 4 5 2 õ 0 ,Ke k0 1-l V õ 5 A k,tA 1 1 V m0 IA Ia st .a 1 T K TTe A K e A a -F 1 10 8 F 2 4 6 1 9 F ,3 0 2 6 3 ,2 4 0 15 4 7 F O 6 3 8 9 1 /A ,4 0 k6 A/ 4 F 0 V /A 5 kA /5 0 kV F 2 IA V I5 Is0 s. . T r H K1-2 .3x120 W0 x 7 0 74Jx M 1 4K 9.A 9L 9tK X 0 . 4sM H 1 K 1 0 k V 3aX A 6 M 5 3 1 0 4 6,0 04 0k /V 5 A A m 5 X F6 8 2 N F 1 3 0 8 2 H N /H 0 5 /0 4 4 1 1 2 /4 0 2 6 0 4 0C0 A 20 1 35 14 x. 2 3 x 2 1r0 x 1 2 0 M K t 2 x 1 n 4 K 13K 4 C J s K 9 L 82M X 7 a A H 7 K H 9 m P 0 X 5 P x 9 X 1 K0 K1K 0 M0 K 3 5 9 7 O M LVLMkV L VL A 0 X A 4 L A 6 0 K 61 ,0P T 2 04 M 5 /0 5K k A VA 1 Õ 3 5 -F 0 8 2 -F 62 0 1 /3 /4 40 1 0 6 0 i2 0A J K 1 2 0 ixn1 K L x i4L 2 4 s.2 4 . nK4 1 K eM1 2 M BX2 6 X 1F2 -N /1 5 H 4 /2 0 4 0 0 0 6 A A sxt7ö0 3 a ö+ 5 l k9 l o5 5 d a 0 J A u3 I 5 l.i B 3 bAr R - mKv T A S ÕMh A PJ 4 1 02 -0 6 T A kL 5 1/0 L V ,5 k 1 A VA O A 8 1 F 2 3 2 M F 5 5 0 4 4 6 F 1A7 ,0 P 4 0AK A kA V 0 9x 2 4 0 1x 1 2 0 8 24 0 8 34 5K 5K 0P 0P 1X 1X A A -F 3 2 / 4 0 0 A M K A . 3 x 5 0 + 7 0 7 a 0 a. 3 x 5 0 + 7 0 tSe- A a e5 . , 20 k 3 4u o x P nm 5 ip 0 + l lA tAP K j üK OaM KM P0 1 0 4 Kk ,2 T 6 4- V 0 5 A k/0 1 V 5k0 A VA M A A F - 1 P 1 2 3 2 -F / 6 P N 0 5 4 5 /N -0 -20 / 2-/ - l g u s t u s 65 45 65 25 338 2 332 d 3a2 ai 33 4 x e J x A 4Ax i vAn u4 x u0 ua4 uJa s0o J m5. mje I . mI. e i5k I m. a-K art B K aBK t l-e B aK lSP lis R P o lRP s äSe R lP 0 1 12 07 0 9 28 4 k kV V I sI I s EAX EMa A X i EAX a VAP EX 1 3P1T9 4 03 K P16T4 -9 0 AK2 4 9 0 6 /1 A - k0 5 /1 VkA 5 0 A VA A L T A B A L T T A F 1 1 P F 0 2 P N 5 4 3 F M 0 P N F 8 7 6 5 -,M -1 P 1 0 N 2 / 1 4 9 ,P N 4F 2/ 1 -0 0S F -4 P N 2 5 /1 / 2K 5 4 3 k-S N 0 -k6 1 K V 20 / V 2 -/ I- Is I s Tingmärgid Värvid - projekteeritav madalpinge - õhuliin - komplektalajaam - projekteeritav keskpinge - maakaabel - mastalajaam - olemasolev madalpinge - liitumiskilp - kioskalajaam - olemasolev keskpinge - demonteeritav võrk - jaotuskilp - harukilp - kinnistu piir Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel MA 2018-015 SISUKORD 1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2 2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2 3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6 4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7 Tabel 1 ................................................................................................................................. 8 Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11 Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 14 1 1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA 1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel. 1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele. 1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui: 1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil; 1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus; 1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid. 2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks. 2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud 2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega. 2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult otstarbekaima lahenduse välja selgitamist. 2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele. Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud kujaga. 2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee 2 mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded). Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi ei ole. 2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida. Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad taastada vastavalt endisele olukorrale. 2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu (sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid, haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded, müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist. 2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud 2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse. 2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse näidised on toodud juhendi Lisas 3. 2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: 2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1 m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused, kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel truubi põhjast. 2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m.). 2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt (teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja Maanteeameti juhistest. 2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee truubi tüüpjoonistest. 2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS § 99 lg 3 alusel. 2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi p 4 toodud nõuetega. 3 2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole (1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega. Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida. Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m. 2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus. 2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad, hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“ lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega. Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas. 2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4. 2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti kaevamata. 2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti igakordsetele nõuetele. 2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS- EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN 50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab olema minimaalselt 7 m. 2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori 22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine puudutavast osast. 2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1 toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine. 2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all. 4 2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi. 5 3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE 3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides. 3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata (liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. 3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik „Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune. 3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks. Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja. 3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all, lahtine kaeve jne). 3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast. 3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid, puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50. 3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud juhendi Lisas 6. 3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta. 6 4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL 4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest. 4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. 4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik. 4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist. 4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. 4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele. 4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“. 4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5. 7 Tabel 1 elektrikaabel kuni 110 kV Elektirkaabel 110 kV+ Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik või gaasitorustik Tehnovõrk sidekaabel või Veetorustik Näitajad teemaale paigaldamisel Vähim sügavus riigi põhimaantee või 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x arendushuviga tee katte ja mulde all külmumispiir, Vähim sügavus tugi- või kuid mitte 1,5 m 1,5 m 1,8 x kõrvalmaantee katte ja mulde all vähem kui 1,5 m Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ teega või kraaviga teemaal 16 16 16 16 (survetugevus/rõngasjäikus) 16 kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ ristumisel teega või kraaviga 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² (survetugevus/rõngasjäikus) külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde ei ole kuid mitte 1,2 m** 1,8 m x nõlvast kuni 1 m kaugusel lubatud vähem kui 1,2 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde kuid mitte nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi 1,0 m** 1,0 m 1,8 m x vähem kui põhjas 1,0 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal ristumisel kuid mitte kraaviga, kraavi või muu 1,0 m 1,0 m 1,8 m x vähem kui vooluveekogu ning truubi põhjast 1,0 m Vähim kaugus teemaal paiknevast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x truubist ja truubi otsast Vähim kaugus silla, tunneli või 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x viadukti konstruktsioonidest Avatud kaeviku vähim kaugus teemaal paikneva kraavi 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x välisnõlvast*** Avatud kaeviku vähim kaugus tee 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x nõlva alumisest joonest*** Avatud kaeviku vähim kaugus teekattest mulde nõlva 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x puudumisel*** Vähim sügavus liiklusmärgi posti, torupiirde posti või ulukitara posti 2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x juures Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde või ulukitara postist teemaal juhul kui 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x sügavuse nõue ei ole täidetud 8 Vähim sügavus valgustimasti, märgikonsooli jms vundamendi 2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x asukohas või teepiirde all (kinnise meetodi puhul) Vähim kaugus valgustimastist, märgikonsoolist, teepiirdest jms teemaal juhul kui sügavuse nõue ei 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise meetod)* * adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla. ** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m. *** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1) x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga 9 Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. teemaa piir (3) teemaa piir (2) teemaa piir (1) teekraav (1) kate katend alused mulle piiririba (2) (2) Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest. 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. Katete taastamise lahenduse näidisjoonised 11 Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. Eeldatav 50 km/h 70 km/h 90 km/h liiklussagedus 0-50 = VI klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Peatumine riigitee peenral* peenral* peenral* 50- 500 = V klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Ümberpööramist peenral* peenral* võimaldav tasku või mahasõit 500-3000 = IV klass Peatumine riigitee AKÖL< 1500 teepeenral. Ümberpööramist peenral* Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 3000-6000 = III Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist klass võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 6000 - edasi Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats võimaldav plats *Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit Selgitused tabelile: 1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva päästeauto korral > 3,5 meetrit 2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule manööverdamine toimub riigiteel. 3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed 4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut, Täiendavad juhised: - Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms. - Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud. - Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012). 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel Elektirkaabel 110 kV+ või elektrikaabel kuni 110 kV Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik sidekaabel või Tehnovõrk gaasitorustik Veetorustik Lubatud hälbed projektist teemaale paigaldamisel Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm Horisontaalne paiknemine lõikumisel 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm teega Kaugus tee konstruktsioonidest või 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm muudest tee-elementidest või -rajatistest * Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud, sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi. 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 1. Üldist: 1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või - rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks. 1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*. 1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul kasutusõiguse alal teehoiu teostamist. 1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline. 2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks : 2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“. 2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus, kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne). 2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot, muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr. 2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel teha märge „A3“). 2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.). 2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks. 2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d): 2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km 21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus); 2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega); 2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt); 2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.). 14 2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis. 2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada olemasoleva IKÕ muutmise lahendus. 2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga alljärgnevalt: 2.10.1. Leppemärgid - katastriüksuse piirid; - IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise rajamiseks; - IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks; - muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid. 2.10.2. Tabel: - järjekorra number tabelis; - IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil; - riigi omandis oleva kinnistu registriosa number; - katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve; - asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km); - ala pindala ruutmeetrites. Tabeli näidis: Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht Ala pindala Pos nr registriosa ja sihtotstarve; riigitee (nr ja ruutmeetrites (plaanil) number nimi) suhtes m2 (lõigu algus ja lõpp km); 1. Pos 1 29501:010:0146; 17 Keila- 200 m2 17 Keila-Haapsalu tee Haapsalu km transpordimaa 12,11-12,36 2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest): http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418 015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1 2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem (mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga. 2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse eelselt pdf formaadis. 3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited): 3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga, on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala näidata raadiuse asemel nurgapunktina. 3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu piirini. 15 Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13 mai 2008.a käskkirjaga nr. 102 2008-9 MAANTEEAMET Tallinn 2008 Sisukord 1. ÜLDINE .........................................................................................................................3 1.1 Reguleerimisala .............................................................................................................3 1.2 Muud põhimõtted...........................................................................................................3 2. TÄIENDAVAD NÕUDED TOPO-GEODEETILISTELE UURIMISTÖÖDELE 3 2.1 Liikluskorraldus ja ohutus .............................................................................................3 2.2 Nõuded töid teostavale firmale. .....................................................................................3 2.3 Tellijapoolne lähteülesanne ...........................................................................................3 2.4 Täpsusnõuded ................................................................................................................4 2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule..........................................................4 2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded .......................................4 2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkavades 1:500 – 1:1000 .........4 2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine ......................................................4 2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine.............................................................5 2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine ............................................5 2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine...............................................................6 2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine .................................................................7 2.5.6 Vee-elemendid.....................................................................................................7 2.5.7 Liiklusmärgid ......................................................................................................8 2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel ..................................................8 2.6 Nõuded digitaalsele joonisele ........................................................................................9 2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid ......................................................9 2.6.2 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine ................................9 2 1. Üldine Mõõdistused tuleb teostada vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrusele nr 70 “Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord”. 1.1 Reguleerimisala Käesolevad nõuded on mõeldud kasutamiseks liiklusrajatiste projekteerimiseks (teeprojekti koostamisel) vajalikel topo-geodeetilistel uurimistöödel. 1.2 Muud põhimõtted Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:500 – 1:1000 on mõeldud maanteede ja nen- dega seotud ehitiste projektide koostamiseks. Topo-geodeetilised uurimistööd mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 on ette nähtud uue tee trassi- valikuks ja/või eelprojekti koostamiseks. Mõõtkava 1:5000 käsitletakse 1:2000 erijuhuna ning lähtutakse „Ehitusgeodeetiliste uurimis- tööde tegemise korras” mõõtkavale 1:2000 esitatud nõuetest. Maa-ala plaan mõõtkavas 1:2000 – 1:5000 ei ole aluseks maantee põhi- või tööprojekti koostamisele ning mahtude määramisele. 2. Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele 2.1 Liikluskorraldus ja ohutus Liikluskorraldus välitöödel peab vastama kehtivatele nõuetele “Liikluskorralduse nõuded tee- töödel”. 2.2 Nõuded töid teostavale firmale. Mõõdistamistöid teostav firma peab olema kantud MKM majandustegevuse registrisse (MTR) ja omama registreeringut ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegevusalal. Mõõdistamistööde eest vastutaval spetsialistil peab olema vähemalt 3-aastane topo- geodeetiliste uurimistööde kogemus. 2.3 Tellijapoolne lähteülesanne Topo-godeetiliste uurimistööde tellija (maanteeamet, projekteerija jne) lähteülesandega mää- ratletakse teostatava töö otstarve (trassi valik, eelprojekt, tehniline projekt, freesprojekt, silla projekt jne), mõõdistatava ala ulatus, töö ja koostatavate jooniste väljatrüki mõõtkava(d), esi- tatava digitaalse joonise failiformaat, 3D-maapinnamudeli formaat, erinõuete vajadus (tee telg, piirinaabrite andmed, piiriprotokollist lähtuv piir, jms). Juhul, kui tellijapoolse lähteülesandega ei ole määratud mõõdistusala, kasutatakse mõõdis- tusala laiust 50 m tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20m tee teljest. 3 2.4 Täpsusnõuded 2.4.1 Nõuded kõrguslikule mõõdistamisvõrgule Nivelleerimiskäikude ja suletud polügoonide lubatav sulgemisviga arvutatakse valemiga: f h lub = ±30 L (mm), Kus L on käigu pikkus kilomeetrites. Maastikul, kus nivelleerimiskäigu punktide arv 1 km käigu kohta on üle 25, arvutatakse luba- tav sulgemisviga valemiga: f h lub = ±8 n (mm), Kus n on käigupunktide (statiivide) arv käigus (polügoonis). 2.4.2 Situatsiooni mõõdistamisele esitatavad täpsusnõuded Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi püsikatendi mõõ- distuspunkti kõrguslik viga lähima mõõdistamisvõrgu punkti suhtes ületada ±2 cm. Frees-projektide jaoks tehtavatel topo-geodeetilistel uurimistöödel ei tohi katendi mõõ- distamisel kasutada reaalaja GPS tehnoloogiat, juhul kui kasutajast mitte sõltuvate kõrguslike vigade tekkimine ei ole välditav. 2.5 Situatsiooni mõõdistamise ja esitamise erinõuded mõõtkava- des 1:500 – 1:1000 2.5.1 Ristprofiilide ja mahasõitude mõõdistamine Tee ristprofiilid mõõdistatakse nii, et need iseloomustaksid tee geomeetriat. Maksimaalseks ristprofiilide mõõdistamise sammuks on üldjuhul 25 m, freesprojektidel vastavalt telli- ja/projekteerija lähteülesandele, kuid mitte üle 12,5m. Ristprofiili katendi punktide mõõdistamisel ei tohi vaatekiire pikkus ületada 150 m. Ühest mõõdistamispunktist järgmisse üleminekul alustatakse mõõdistamist eelmisest mõõ- distamispunktist mõõdetud viimaste punktide kordamisega (vähemalt 2 tähistatud punkti ka- tendil). 4 Joonis 2-1. Ristprofiilis mõõdistatavad punktid. 2.5.2 Äärekivide mõõdistamine ja kujutamine Äärekividel mõõdistatakse ja kantakse plaanile mõlemad servad. Äärekivide juures mõõdistatakse ja esitatakse katete vm tasapindade absoluutkõrgused. Juhul kui äärekivi on katete tasapinnast kõrgemal, siis mõõdistatakse ja kantakse plaanile ka äärekivi absoluutkõrgus, viimase baaspunkt peab asuma äärekivi kujutavate joonte vahel, vt Joonis 2-2. Joonis 2-2. Äärekivi juures mõõdistatavad punktid. 2.5.3 Viaduktide ja sildade mõõdistamine ja kujutamine Sildade ja viaduktide geodeetiliste uurimistööde programm määratakse kindlaks tellijapool- ses lähteülesandes. Igal juhul mõõdistatakse ja kantakse topograafilisele maa-ala plaanile järgnevad elemendid: 1) silla gabariidid; 2) vuugid (tee profiil); 3) äärekivid, betoonrinnatised ja põrkepiirded; 5 4) sillasambad; 5) silla katendi ristprofiilid; 6) tala alumised kõrgused kaldasamba juures. Sildade ja viaduktide alla jäävaid joonobjekte ei katkestata. 2.5.4 Katendite mõõdistamine ja kujutamine Katend mõõdistatakse ja kujutatakse maa-ala plaanil selle tegeliku serva järgi. Katendi põhikontuuri sees olevaid eritüübilisi katendeid kujutatakse alates 20 mm2 pindalast plaanil. Eritüübiliste katenditega teede ristumisel kujutatakse läbiv katend ühe elemendina (joont ei katkestata), vt Joonis 2-3. Joonis 2-3. Eritüübiliste katenditega teede ristumine. Samatüübiliste katenditega teede ristumisel katendi serv katkestatakse, ristuvad teed kujuta- takse digitaalses joonises eraldi elementidena, sh ka juhtumil, kus peateega sama tüüpi ka- tend on kõrvalteel ainult mahapöörde pikkuses. Vt Joonis 2-4. K 6 K Joonis 2-4. Samatüübilise katendiga teede ristumine. Püsi- või kergkatendi piiril siirdekatendiga kasutatakse joonetüüpi “ASFBET”. 2.5.5 Raudtee mõõdistamine ja kujutamine Mõõdistamisalale jääval raudteel tuleb mõõta kõik raudtee elemendid (raudtee, märgid raud- teel, semaforid ja raudtee juurde kuuluvad elektriseadmed). Tellijapoolsel erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile pöörangut iseloomustavad jm ele- mendid (isoleerlukud, sulgrööpa algus ja riströöpa kand), joonis 4-5. Joonis 2-5. Raudtee pöörangut iseloomustavad punktid. 2.5.6 Vee-elemendid Kõikidel mõõdistamisalasse jäävatel kraavidel mõõdistatakse nõlvad ja põhi (Joonis 2-1. Ristprofiilis mõõdistatavad punktid.), vee olemasolul näidatakse plaanil ka voolusuund. Tee projekteerimisel ei iseloomusta kraavi selle keskmine sügavus, vaid kraavipõhja kõrgused. Plaanile kantud truupide juurde kirjutatakse teekatendi kõrgus tee teljel (või maapinna kõrgus truubi keskel), sissevoolukõrgus, väljavoolukõrgus, toru läbimõõt (mm) ja materjal ning truubi kõrval kujutatakse voolusuund (sümbolelement „SUUND” kihil „TRUUP (37)”, vt Joonis 2-6. Viitjoon kinnitatakse torude väljumiskohta. 7 → → Joonis 2-6. Truubi kujutamine maa-ala plaanil. 2.5.7 Liiklusmärgid Mõõdistatakse ja maa-ala plaanile kantakse kõik olemasolevad liiklusmärgipostid. Tellijapoolsel erinõudmisel (p.o. sel juhul lähteülesandes mainitud) esitatakse olemasolevate liiklusmärkide kataloog. Sel juhul liiklusmärgid plaanil nummerdatakse. Tabel 2-1. Liiklusmärkide tabeli näidis Nr Liiklusmärk1 Märkus 1 111. Tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. 2 2.5.8 Katastriüksuste kujutamine maa-ala plaanidel Mõõtkavades 1:2000 – 1:5000 kantakse plaanile katastris olevad piirid ja katastriüksuse tun- nused. Mõõtkavades 1:500 – 1:1000 teostatavate uurimistööde käigus mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik looduses leitud piiripunktid (kiht PIIRIMLEITUD). Lisaks leitud piirimärkidele kantakse maa-ala plaanile katastri järgsed piirid ja katastritunnused ning katastriüksuste ni- med (kiht PIIR). Erinõudmisel kantakse maa-ala plaanile piiriprotokollijärgsed piirid. Tellijapoolsel erinõudmisel koostatakse piirinaabrite tabel. Tabelisse kantakse: 1) haldusüksuse nimi; 2) katastriüksuse tunnus; 3) katastriüksuse nimi; Tabel 2-2. Piirinaabrite tabeli näidis Nr Haldusüksus Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tun- nus 1 Märjamaa vald Paali 00000:000:0000 2.5.9 Elektriõhuliinide mõõdistamine ja kujutamine Mõõdistatava teega ristuvatel õhuliinidel mõõdistatakse madalaimad ripped tee kohal, plaani- le lisatakse õhuliiniga samas kihis ripete kõrgusmärgid. Elektriõhuliinide juurde kirjutatakse ka liini pinge (0,4 kV, 30 kV jne). 1 Liikluseeskirja lisa 2 järgne märgi number ja nimetus. 8 2.6 Nõuded digitaalsele joonisele Digitaalse joonise failiformaat määratakse kindlaks tellijapoolses lähteülesandes. Maantee- ametile tuleb esitada digitaalne joonis mitte uuemas kui eelviimases ja mitte vanemas kui 14 versiooni AutoCAD’i DWG-formaadis, kasutades CAD kihijaotust. Digitaalses joonises võib kasutada ainult kehtivas „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemi- se korras” toodud kihijaotust, sümbolelementide ning joonetüüpide nimetusi. Tellijale üleantavast digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid, sümbolelemendid, joone- ning tekstistiilid. 2.6.1 Digitaalses joonises kasutatavad elemendid Eri graafikatarkvarade vahelise konverteerimise lihtsustamiseks võib joonises kasutada ainult tabelis (vt Tabel 2-3) esitatud graafilisi elemente. Tabel 2-3. Joonises kasutatavad elemendid. Nr Element AutoCAD Microstation 1 Joon Line Line elements (Type 3) 2 Liitjoon Polyline/Lwpolyline Linestring (Type 4) ja Complex Chains (Type 12) 3 Sümbolelement Insert Cell Headers (Type 2) 4 Tekst Text Text Elements (Type 17) 5 Ellips Ellipse Ellips Elements (Type 15) 6 Ring Circle Ellips Elements (Type 15) 7 Punkt Point Line Elements (Type 3) (nullpikkusega joon) Mõõtkavaliste objektide kontuurid kujutatakse liitjoontena (Polyline/Lwpolyline ehk Linestring/Complex Chains), abijooned joontena (Line ehk Line elements). 2.6.2 Mõõtkavas 1:5000 kasutatavad elementide suurused ja skaalafak- torid Mõõtkavas 1:5000 kasutatakse sümbolelementidel, joonelementidel ja tekstidel skaalafaktorit 4,0. 2.6.3 Maastikumudeli koostamiseks vajalike andmete esitamine Enamasti vajab teeprojekt lisaks maa-ala plaanile ka 3D (kolmemõõtmelist) maapinna mude- lit. Maastikumudeli koostamiseks esitatakse digitaalses joonises järgnevad andmed: 1) kihil “MOOTKORG” olevad kõrgused teksti kujul (kümnendkoha eraldajaks on “PUNKT”); 2) kihil “MAAMUDEL” olevad 3D punktid; 3) mõõdistatud ala piir (mudeli välispiir); 4) maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid vt. Tabel 2-4; 5) reljeefi murdejooned kihil “MAAMUDEL” juhul, kui need ei kujuta situatsioonilisi joonobjekte. 9 Lisaks joonises olevatele andmetele esitatakse töö väljastamisel digitaalsele andmekandjal kihil “MOOTKORG” olevate kõrguste või kihil “MAAMUDEL” olevate 3D punktide alusel saadud tekstifail kujul: 1 6568023.052 546144.396 1.300 (“Punkti järjekorra number” tühik “X-koordnaat” tühik “Y-koordinaat” tühik “Z- koordinaat”). Kui plaani koostamisel on loodud digitaalne maastikumudel ja kasutatud programm võimal- dab loodud mudelit eksportida “Land-XML” formaati, siis lisatakse loodud mudel “Land- XML” formaadis digitaalsele andmekandjale. Maapinna mudeli esitusviisi (formaadi) võib topo-geodeetilise uurimistöö tegijale lähteüles- andega ette anda ka projekteerija vastavalt tema kasutatavale tarkvarale. Tabel 2-4. Maastikumudelis murdejooni põhjustavad objektid. Objekt Kiht Joonetüüp 1 Hoone väliskontuur HOONE HOONEKP 2 Ehitatava hoone ja vare väliskontuur HOONE HOONEKK 3 Sild RAJATIS SILD 4 Maapealse rajatise väliskontuur RAJATIS RAJATISP 5 Ümberpööramisseade raudteel RDT RDTYMBER 6 Üle 4 m2 kivi RELJEEF KIVI 7 Aiavundament AED AIAVUND 8 Tugimüür AED JARSAK 9 Betoon- ja kivimüür AED MYYR 10 Järsak RELJEEF JARSAK 11 Võrkaed AED VO_AED 12 Puitaed, puittara AED LA_AED 13 Traataed AED TR_AED 14 Kuni 1 m kõrgune metallaed, põrkepiire AED RA_AED 15 Üle 1 m kõrgune metallaed AED RAKAED 16 Äärekivi TEE AAREKIVI 17 Asfalt- ja betoonkatte serv TEE ASFBET 18 Kruusa- ja killustikkatte serv TEE KRUUSKILL 19 Ballastprismaga raudtee lõpp RDT BALLPRISMA 20 Veepiir VEEKOGU VEEPIIR 21 Pinnastee TEE PINNASTEE 22 Nõlva, valli ülemine serv RELJEEF NOLVAPEAL 23 Nõlva, valli alumine serv RELJEEF NOLVAALL 24 Kraaviperv VEEKOGU KRAAV 25 Teerada TEE TEERADA 10 Helgi Tammaru Märjamaa Vallavalitsus Teie 21.02.2020 [email protected] Tehnika 11 Meie 28.02.2020 nr 15-2/20/9769-2 Märjamaa alev, Märjamaa vald, 78304, Rapla maakond Nõuded elektripaigaldiste projekti koostamiseks riigiteede nr 4 ja nr 29 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Märjamaa vallas Raplamaal Olete kaasanud läbi ehitisregistri (Projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/01779, menetlus nr 204866) Maanteeameti projekteerimistingimuste menetlusse. Koos projekteerimistingimuste taotlusega ehitisregistrisse on esitatud ka Elektrilevi OÜ lähteülesanne nr 334300 ja projekteerimistingimused nr 2011802/01225 (eelnõu). Kavandatavate alajaamade, madalpinge ja keskpinge maakaablite (edaspidi tehnovõrkude) eeldatavad asukohad ja paiknemised Orgita külas Märjamaa vallas Raplamaal on määratlenud Elektrilevi OÜ oma lähteülesandes. Kavandatavad tehnovõrgud jäävad riigiteede nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 64,40-64,60 ja nr 29 Märjamaa – Koluvere km 0,24-0,61 maaüksuste piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame nõuded elektripaigaldiste (edaspidi tehnovõrgud) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Riigitee nr 29 teelõik km 0,05-14,36 rekonstrueeriti 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele on antud ja kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas tehnovõrgu projektis olema välistatud. 2. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine). 3. Projektis (seletuskirjas) tuleb näidata kes on projekteeritava tehnovõrgu omanik ja kus on omanike vahelised piiritluspunktid. 4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 5. Teega paralleelselt kulgevaid tehnovõrke on teemaale võimalik kavandada ainult tee toimimise vajadusest üle jääva vaba teemaa olemasolul, arvestades teede laiendamise, kraavide rajamise/puhastamise, liikluskorraldusvahendite paigaldamise, teemaa hooldamise jne vajadusega. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all, lahtine kaeve jne). 7. Tuleb arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune. 8. Kavandades tegevust riigitee piirides ja riigitee teemaal tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/Juhendid/projekteerimine). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 9. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad ja sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid jne). 10. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, kilbid, kapid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimis-normides“ (majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a. määruse nr 106 Lisa „Tee projekteerimise normid“) toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada „Maanteede projekteerimisnormide“ p. 8.2. lõikes 1, 2 ja 3 toodud nõuetega (õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast ja posti või masti kaugus maanteest). 11. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m, kraavi põhjast 1,0 m, põrkepiirde alt 2,5 m või vajadusel sügavamalt) ja riigiteelt algavate teedega (või mahasõitudega) teemaa piirides teostada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 12. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi (A tugevusklass). 13. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega tee ristprofiili joonis, millel on näidatud riigitee teemaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus maapinnast (truubi, kraavi põhjast), puurimiskaeviku asukoht, mõõtahel siduda riigitee teljega. Õhuliinidel esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, mastide asukoht, õhuliini kõrgus maapinnast. mõõtahelad siduda riigitee teljega. 14. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (kätte saadav Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteede piirides annab Maanteeamet. Teede projekteerimise kvalifikatsiooni omava inseneri nimi ja pädevus, kes projekteerimistöös osales, tuleb ära näidata projektdokumentides. 15. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. 16. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 17. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud tee maaala korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. 2 (3) Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 18. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 19. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist. 20. Teiste teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tuleb võtta tehnilised tingimused vastavalt trassi kulgemisele. 21. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 22. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L- EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan. 23. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 24. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma tehnovõrkude ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. Juhime tähelepanu, et projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja maakasutusõigust tõendav dokument (kirja p 23). Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: LP8492_Lisa_1_Lahteulesanne.pdf; Nouded tehnovorkude teemaale kavandamisel_05.11.2019.pdf; täiendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf; Arvo Veltri 3372691 [email protected] 3 (3)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel