Tingmärgid:
Olemasolevad kommunikatsioonid :
- Olemasolev gaasitorustik Projekteeritud veesõlme tähis
- Olemasolev sademeveekanalisatsioon Olemasolev maapind
- Olemasolev reoveekanalisatsioon
- Olemasolev veetorustik
- Olemasolev soojatorustik
- Olemasolev madalpingekaabel
Toru põhja kõrgusmärk
- Olemasolev keskpingekaabel
- Olemasolev sidekanalisatsioon
- Olemasolev sidekaabel
- Olemasolev survekanalisatsioon
- Kinnistupiir
- Likvideeritav rajatis
- Ol.olev geodeetiline märk kaitsetsooniga
Projekteeritud kommunikatsioonid :
- proj. veetorustik
- kinnisel meetodil rajatav veetorustik
- proj. siiber
- proj. maakraan
De110 L=26.5 m - Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus
75.63 * - Toru kõrgusmärk täpsustada
ehitustööde käigus
- teekaitsevöönd
Muudatuse nr:
Kuupäev: Projekteeris: Selgitus:
Töö nimetus: Tellija:
Altren Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi Robyland OÜ
Projekt OÜ - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Töövõtja:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee
Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald
Tartumaa 61113 veetorustik Altren Projekt OÜ
Tel: +372 53402723
Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava:
Tartu linn, Leilovi tee
Tingmärgid Töö nr : VK2003
Vastutav spetsialist: Allkiri:
Vahur Laas Joonise
/allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2003_TP_AS-4_VK-6_VK-7.dwg
Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr :
Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ 08.01.2020 Laiendamine TP AS-4-01
-3
DK
Muudatuse nr:
Tingmärgid: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus:
Töö nimetus: Tellija:
- 2,5 x pindamine 108 m² Altren Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi Robyland OÜ
Märkused:
Projekt OÜ - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Töövõtja:
- murukate 140 m² MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee
1. Ühikud toodud meetrites. Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald
Tartumaa 61113 veetorustik Altren Projekt OÜ
2. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu Tel: +372 53402723
- kruuskate 164 m²
geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500
3. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt Tartu linn, Leilovi tee
- killustikkate 21 m² tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. Katete taastamise asendiplaan Töö nr : VK2003
Vastutav spetsialist: Allkiri:
4. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis Tiit Korn Joonise
/allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2003_TP_AS-4_VK-6_VK-7.dwg
5. Kõrgused EH2000 süsteemis Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr :
Projekteerija: Allkiri:
Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ 08.01.2020 Laiendamine TP AS-4-04
Toru ots sulgeda
elekterkeevis otsakorgiga
DK-2
DK-1
Toru ots sulgeda
elekterkeevis otsakorgiga
betoonkaev likvideerida
Muudatuse nr:
Kuupäev: Projekteeris: Selgitus:
Tingmärgid: Tellija:
Töö nimetus:
Altren Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi Robyland OÜ
- 2,5 x pindamine 108 m²
Märkused:
Projekt OÜ - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Töövõtja:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee
- murukate 140 m² 1. Ühikud toodud meetrites. Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald
Altren Projekt OÜ
Tartumaa 61113 veetorustik
2. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu Tel: +372 53402723
geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500
- kruuskate 164 m²
3. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt Tartu linn, Leilovi tee
tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. Katete taastamise asendiplaan Töö nr : VK2003
Vastutav spetsialist: Allkiri:
- killustikkate 21 m² 4. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis Tiit Korn Joonise
/allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2003_TP_AS-4_VK-6_VK-7.dwg
5. Kõrgused EH2000 süsteemis Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr :
Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ 08.01.2020 Laiendamine TP AS-4-05
Kaeviku ristlõige Kruuskatte taastamine Haljasala katte taastamine
Tüüp nr 1 Purustatud kruus, segu nr 6, h=12 cm muru (külvinorm20...30g/m2)
0.30 0.30 asfaldi lõike Kruus filtr.m ≥1,0 m/ööp, h=20 cm kasvupinnas h = 10 cm,
asukoht asfaltbetoon maksimaalne osakeste suurus 20 mm
kaeviku serv
Täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul tasandatud aluspinnas
killustikalus vähemalt 0,5 m/ööpäevas)
Killustikkatte taastamine
2xE pindamisega sõidutee katte taastamine purustatud killustik (makismaalne
fraktsiooni suurus 20 mm) h = 10 cm
jämedateraline killustik h=10 cm
2xE pindamine, fr 8/16A, 4/8K ja 4/8Ü
purustatud kruus segu nr 6, h=20 cm
täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt
0,5 m/ööpäevas)
a täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt
0,5 m/ööpäevas)
min 0.2 De min 0.2
min 0.7
Kaeviku ristlõige
Tüüp nr 2
0.30 0.30 asfaldi lõike
asukoht asfaltbetoon Märkused:
kaeviku serv
1. Ühikud toodud meetrites.
killustikalus 2. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu
geoloogilistest ja ilmastikutingimustest.
3. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt
tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest.
Muudatuse nr:
Kuupäev: Projekteeris: Selgitus:
min 0.2 De min 0.2 Töö nimetus: Tellija:
min 0.7
min 1.0
Altren Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi Robyland OÜ
Projekt OÜ - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Töövõtja:
MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee
Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald
Tartumaa 61113 veetorustik Altren Projekt OÜ
Tel: +372 53402723
Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava:
Tartu linn, Leilovi tee
Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte Töö nr : VK2003
Vastutav spetsialist: Allkiri: taastamise ristlõiked
Tiit Korn Joonise
/allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2003_TP_VK-6-01.dwg
Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr :
Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ 08.01.2020 Laiendamine TP VK-6-01
Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan
Mõõtkava 1: 1000
DK-3
Aadress: Tartu maakond , Kambja vald, Räni alevik, 22128
Lemmatsi - Leilovi tee T3
Katastritunnus: 28301:001:0493
- Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike paralleel kulgemisel
2
maanteega, pindalaga 630,3 m
- Katastriüksuse piir
- projekteeritav veetorustik ,kasutusõigusega alal 315,0 m
Vahur Laas
Altren Projekt OÜ Teie 31.01.2020
[email protected]
Meie 28.02.2020 nr 15-2/20/6376-2
Tartumaa
Veeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22128
maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veetorustiku paigaldamine riigitee
maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Riigitee nr 22128 km 0,99 – 1,30 tehnovõrgu kulgemine riigitee alusel maal, km 0,88-0,99 ja km
1,30 – 1,32 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis.
Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Altern Projekt OÜ töö nr VK2003 „Lemmatsi -
Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee
veetorustik“.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 22128 teelõik km 0,000-2,000 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2018.
aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning
tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast
2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa
osakonda (
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid –
tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi
ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete
ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
VK2003_TP_AS-4-01_tingmargid.pdf
VK2003_TP_VK-6-01_ristloiked.pdf
VK2003_TP_AS-4-04_katted.pdf
VK2003_TP_AS-4-05_katted.pdf
VK2003_TP_AA-3-01_seletus.doc
IKÕ ala plaan
Peeter Uibo
5159766
[email protected]
2 (2)
MTR nr. EEP002873
reg. 21.02.2014
Töö nr: VK2003
Tellija: Robyland OÜ
Registrikood 10983021, Kurvitsa tee 7, Rahinge küla Tartu Tartumaa 61408,
tel. 56480037
Töövõtja: Altren Projekt OÜ
Registrikood 12609551, Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa
61113, tel. +372 53402723,
[email protected]
TARTUMAA, KAMBJA VALD, RÄNI ALEVIK, LEMMATSI -
LEILOVI TEE LÕIGUS VIIRPUU KUNI MAARJATÄHE JA
VIIRPUU TN LÕIGUS LEILOVI TEE KUNI KIVIMETSA TEE
VEETORUSTIK.
TÖÖPROJEKT
Juhataja: Vahur Laas
Projektijuht: Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/
Vastutav spetsialist (diplomeeritud
veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7): Vahur Laas
Vastutav spetsialist (diplomeeritud
teedeinsener, tase 7): Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/
Tartu
Altren Projekt OÜ Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Tel: 53402723
Registrikood 12609551 Rannu vald Tartumaa 61113
2019
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
2/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5
1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 5
1.2 PROJEKTLAHENDUS..................................................................................................................... 6
1.3 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 7
2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID .............................................. 8
2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID .............................................................................. 8
2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 9
2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 9
2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine ............................................................................ 9
3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ...................................................................................... 10
3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 10
3.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................... 10
3.2.1 Torud ja toruühendused ..................................................................................................... 10
3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped .................................................................. 10
3.2.2.1 Kiilsiibrid .................................................................................................................................. 11
3.3 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 11
3.4 KAEVUD ................................................................................................................................... 12
4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 12
4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID................................................................................................ 12
4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 12
4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 12
4.2.2 Tööde teostamise aeg ........................................................................................................ 12
4.2.3 Aruandlus ........................................................................................................................... 13
4.2.4 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................... 13
4.2.4.1 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused .................................... 13
4.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 13
4.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................... 14
4.2.6.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ....................................................................... 14
4.2.6.2 Liikluse taasavamine .............................................................................................................. 15
4.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................. 15
4.2.8 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 16
4.2.9 Kaevetööd .......................................................................................................................... 16
4.2.10 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ........................................................................... 17
4.2.11 Ehituskaeviku toestamine .............................................................................................. 17
4.2.12 Veetõrje ehituskaevikust ................................................................................................ 18
4.2.13 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ................................................................................. 18
4.2.14 Ehituskaeviku tagasitäide .............................................................................................. 19
4.2.15 Algtäide .......................................................................................................................... 19
4.2.16 Lõpptäide ....................................................................................................................... 19
4.2.17 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 19
4.2.18 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ................................................................... 20
4.2.19 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 20
4.2.20 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 21
4.2.21 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 21
4.2.22 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ..................................................... 21
4.2.23 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine ................................................. 22
5 TEE-EHITUSE OSA ............................................................................................................... 22
5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST................................................................................................... 22
5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................... 23
5.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................... 23
5.1 KRUUSKATTE TAASTAMINE ........................................................................................................ 24
5.2 HALJASTUSE TAASTAMINE ......................................................................................................... 24
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
3/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................................... 24
7 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 25
7.1 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 25
7.2 TORUSTIKUD ............................................................................................................................ 25
7.2.1 Survetorustike survekatse .................................................................................................. 25
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
4/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
TÖÖKIRJELDUS
1 SISSEJUHATUS
1.1 ÜLDOSA
Projekt on koostatud Robyland OÜ tellimusel.
Projektiga on lahendatud Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi
tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa
tee veetorustiku ehitus kinnisel meetodil ja osaliselt lahtise kaevega.
Asukoha skeem
Objekti asukoht
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
5/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
1.2 PROJEKTLAHENDUS
Käesoleva tööga on lahendatud Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi -
Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni
Kivimetsa tee veetorustiku ehitus. Töö eesmärk on ringistada Maarjatähe ja
Viirpuu tn veetorustikud, millega tagatakse parem varustatus. Tööd teostatakse
enamuses kinnisel meetodil. Kõik olemasolevad ühendused ühendatakse uue
toru peale ümber ja Viirpuu tn 55 kinnistule lisatakse üks väljavõte koos
maakraaniga.
Ehitatava veetorustiku pikkus kokku on 747 m.
Tehnovõrkude paiknemine kõrvalmaantee Lemmatsi – Leilovi (tee nr
22128) alas.
Rajatis Rajatis Rajatis tee Rajatise
riigiteealusel kaitsevööndis ristumine
maal (km) (km) (km)
Veetorustik 0,777 – 1,316
Tehnovõrkude paiknemine 22128 Lemmatsi - Leilovi tee T3 kinnistul
(katastri nr 28301:001:0493).
Rajatis Rajatis Rajatis tee Rajatise
riigiteealusel kaitsevööndis ristumine
maal (km) (km) (km)
Veetorustik 0,988 – 1,305
Veetorustik
Veetorustik on projekteeritud sõlmest V-1 kuni V-15 PE100 RC PN10 De160
mm torudest pikkusega ca 728 m, sõlmest V-15 kuni V-16 PE PN10 De160 mm
torudest pikkusega ca 13 m Majaühendused on projekteeritud De63 mm
läbimõõduga.
Torustik rajatakse kinnisel meetodil ja osaliselt lahtise kaevega.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
6/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
1.3 LÄHTEMATERJALID
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:
Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas
1:500. WeW OÜ, 18.12.2019 a. Töö nr GEO-214-19. Kõrgused EH2000
süsteemis.
AS Tartu Veevärk poolt väljastatud üldised nõuded vee- ja
kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
7/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID
2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:
- EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad
sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST
- EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
- EVS 835:2014 - Hoone Veevärk
- EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk
- EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon
- EVS 843:2016 – Linnatänavad
- EVS 932:2017 - Ehitusprojekt
- EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus
- RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend.
- Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhis“ –le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010
käskkirjaga nr 383.
- EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid
- EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained
- EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3: 2009
- Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti
peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215
- „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314
- „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“. Maanteeameti peadirektori
29.03.2017. a käskkiri nr 0088
- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad
sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;
- EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv
hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid;
- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
- EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
8/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
- EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
- EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine
- Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL
RT I, 15.07.2015, 5);
- Killustikaluse ehitamise nõuded ja kasutatavate materjalide minimaalsed
nõuded on esitatud „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ kinnitatud
Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215.
2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid,
millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.
2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus
- Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru
peale, arvestades maapinnast.
- Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab
olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused
nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust.
Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et
kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100
mm.
- Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1.8 m toru peale.
- Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks
maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale.
- Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite
sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale.
Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid
paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis
korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku
sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja
ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja.
Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate
trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad).
2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine
Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus
tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.
Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et
oleks välistatud põlispuude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb
hoiduda vähemalt puu võra ulatuses, kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus
ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist
meetodit kasutades.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
9/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR
3.1 ÜLDNÕUDED
Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud
ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide
tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon
ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus
nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne).
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek.
Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt
tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel,
paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga
kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada.
Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas
säilivalt markeeritud.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul
kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine
annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel
olnud materjale ei ole lubatud kasutada.
3.2 VEETORUSTIK
3.2.1 Torud ja toruühendused
Vee- ja survekanalisatsioonitoru materjaliks on PE (polüetüleen).
PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN 12201-
2:2003 või ISO4427 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Standardi
tähis peab olema kantud torule.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud,
ristid).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi
koonusliitmikke.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-
keevisühendusega.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha
elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja
terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist
takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped
Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
10/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt
standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Plastist maakraanid (POM)
peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2.
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama
standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate
muhvliitmikega.
Maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema kaetud korrodeerumist
takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud
terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile
peab olema malmist.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124
klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400
kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava
värvkattega.
3.2.2.1 Kiilsiibrid
Kiilsiibrid peavad vastamajärgnevatele minimumnõuetele:
Spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI 316;
O-rõngad materjalist NBR;
Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;
Tagumine tihend materjalist EPDM;
Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate
vastavalt standardile DIN30677;
Lametihend materjalist EPDM;
Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu
spindlil ning vähendab jõumomenti);
Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;
DIN 2501 äärikud
Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.
3.3 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED
Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama
roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii
pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud.
Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid
peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja
vastama standardile EN 681-1.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
11/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes
transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained
ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet
inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes.
Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
3.4 KAEVUD
Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598
nõuetele.
Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.
Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm.
Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse
olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna
vahekaugus.
Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega
teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi
EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda.
Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega.
4 EHITUSTÖÖD
4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID
Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja
muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja
standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate
seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel.
4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga
kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida
kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide
nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist
liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt
määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle
ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu
takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.
4.2.2 Tööde teostamise aeg
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja
vahelises lepingus.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
12/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
4.2.3 Aruandlus
Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning
töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega.
Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada
koostöös Tellijaga.
4.2.4 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal
kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine
kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes
avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud
vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud
olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku
omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis
tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema
poolt ette antud juhiseid.
4.2.4.1 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb
arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid
asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu
võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega
(reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms).
Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal
esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust.
Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik
(see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised
suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest
teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab
tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja
ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne
teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma
vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust.
4.2.5 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid
Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest.
Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab
Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada
Tellijale või Insenerile.
Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult.
Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada;
materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
13/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda
ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,
autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud
ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat
rahuldaval moel.
Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad
teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus
puhastada.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt
lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus
tuleb koheselt eemaldada.
Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle
vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada
ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul.
4.2.6 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee
omaniku kooskõlastuseta on keelatud.
Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja
kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse
nõuded teetöödel”.
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud
ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks
piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse
sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit.
olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide
paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega.
Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning
nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad
materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks
ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
4.2.6.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik
Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava
isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning
kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -
ohutuse eest Töövõtja Esindaja.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
14/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja
paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel
kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.
4.2.6.2 Liikluse taasavamine
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne,
kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed
ohutud ekspluatatsioonitingimused.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse
liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid.
Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele
liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks
avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest
ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte
lõpliku taastamiseni.
4.2.7 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-
aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde
teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit
toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate
kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides
töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks
mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja
rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv
tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks.
Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui
Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga.
Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende
mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud
tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja
läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid,
veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb
arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust
ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise
ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike
ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende
läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada
kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike
ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
15/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne
kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada
olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
4.2.8 Ettevalmistustööd
Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil
kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut.
Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste
tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.
Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra
ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade
kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne
olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide
fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad,
kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate
hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused,
liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu
arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi
kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile
kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod
tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult
täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde
alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel
(olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks
täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele
tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta
teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena
likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille
kaks eksemplari antakse üle Insenerile.
Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener.
4.2.9 Kaevetööd
Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle
olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde
teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult
omavalitsuselt saadud kaevloa alusel.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike
tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber
paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige
(ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt
sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003
kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega
ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse.
Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel
töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.
Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
16/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m
ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi
kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja
antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel
eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige
peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast,
nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata.
Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge.
Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud
nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse
olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise
või väljakaevatud pinnase uhtumise.
Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende
vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi.
Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate
kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida
olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja
sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon
saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti
ja oma kuludega.
Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku
võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste
leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile
ning säilitama leiukoha muutumatul kujul.
4.2.10 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas
Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja
lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud kohas.
Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada
kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega
alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele
Inseneriga.
Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse
olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise
või väljakaevatud pinnase uhtumise.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale,
siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.
4.2.11 Ehituskaeviku toestamine
Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
17/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud.
Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine
tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde
teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud
kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku
ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS
1997-1:2003 juhistest.
Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01.
4.2.12 Veetõrje ehituskaevikust
Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal
ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul.
Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool
võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite
tihendamist.
Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole
lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku
valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse
juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud
kaasnevad kulud kannab tööde teostaja.
Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku
aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi
käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik
kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või
veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel
järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju.
4.2.13 Toru aluse, tasanduskihi rajamine
Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette
paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt
0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt
90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt.
Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.
Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht
ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või
filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus
on vähemalt 150 mm:
Toru aluse, tasanduskihi materjal
Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate
plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
18/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm,
siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim
lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane
ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%.
Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi
(kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema
tihendatav.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude
korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla
suurem kui 16 mm.
4.2.14 Ehituskaeviku tagasitäide
Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja
vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77.
4.2.15 Algtäide
Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat
materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast
kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu
paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru
kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise
ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku
algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru
pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht.
Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see
ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis,
kui kihi paksus on vähemalt 300 mm.
Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru
aluse, tasanduskihi rajamine).
4.2.16 Lõpptäide
Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all)
tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud,
tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust
väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks
liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada
juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide
kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle
300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide
läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal
peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke.
Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord.
4.2.17 Tagasitäite tihendamine
Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru
ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide
abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt
300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
19/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
mehhanismist.
Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 %
maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95%
maksimumtiheduseni (Proctorini).
4.2.18 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded
Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud
kasutus- ja paigaldusjuhenditest.
Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik
ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks
pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda
kaevikusse.
Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende
kõrvalekaldeid:
Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad
vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud
kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;
Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud
asukohast ±100 mm;
Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200
mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded
kaldele);
Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰
kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu
pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud
täitega kuni 10% toru sisediameetrist);
Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla
sügavamal väljuva toru põhjast.
Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle
vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta.
Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:
- teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud
- tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus
- kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva
toru põhjast.
- torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks.
4.2.19 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega
Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades
läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad
põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse
üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite
tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
20/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada
kuumkahanevaid liitmike.
Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel
olemasoleva teadmata parameetritega toruga.
4.2.20 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
- asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega
samale tasapinnale;
- kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada
15-20 cm madalamale teepinnast;
- betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel
tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole.
Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele.
Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.
Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb
kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.
4.2.21 Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja
kaevud tuleb likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud
tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises
plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest
sulgeda betooniga.
Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle
peale jäävate kaevukonstruktsioonidega.
Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud
täidetakse ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.
Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse
betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse.
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga
samaväärselt.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme
elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja
jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida
sarnaset eelnevale.
4.2.22 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine
Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud,
sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale
ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada
uutega.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
21/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
4.2.23 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine
Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi
pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt
Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud
torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud
laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus
olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01.
nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb
kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele
kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga.
5 TEE-EHITUSE OSA
5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või
eemaldatud katted (kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt
olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest,
väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda
tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest., Kaevetöödele
eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri
poolt.
Asfaltkatte ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest
õigusaktidest:
o „Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele“ kinnitatud
Maanteeameti peadirektori 30.12.2004.a käskkirjaga nr. 215
o „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti
peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215
o „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314
o „Pindamisjuhis MA 2017-20“.
o “ Juhis passiivse ohutuse tagamiseks sõidukipiirdesüsteemide abil 2016“
kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.04.2016 käskkiri nr 0093
o “Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 12.12.2007.a käskkirjaga nr 255
o “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA
18.04.2006. a käskkiri nr 98
o „Avaliku ja kommertsliiniveoga koormatud riigimaanteede lõikude
sulgemistest ja ümbersõitudest teavitamise kord“ kinnitatud MA
peadirektori 03.04.2014.a käskkirjaga nr 0116
o „Teetööde tehniline kirjeldus MA 2016-016“, Maanteeameti peadirektori
06.12.2016.a käskkiri nr 0234
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
22/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
o Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA
peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264);
o Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90,
RTL RT I, 15.07.2015, 5);
o „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Maanteeameti peadirektori
09.04.2018 käskkiri nr 1-2/18/098
o Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 11.04.2016.a. määrus nr 101,
RT I, 08.04.2016, 4)
Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud
hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone
vundamendi ja sokli lähedusse.
5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
Asfaltkattega sõidutee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul
peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada
nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus. Olemasolev sõidutee tuleb taastada
asendiplaanil ja ristlõikel näidatud mahus (vaata jooniseid AS-4-04, AS-4-05 ja
VK-6-01).
Riigi maale kruuskatte ja haljasalale jäävad kaped ning kaevukaaned tuleb
paigaldada -30 cm madalamale projekteeritavast pinnast.
Torustike projekti kattetaastuse mahtu kuulub 22128 Lemmatsi - Leilovi
tee T3 kinnistu peal rajatavate torustike kattetaastustööd. Kokku on
haljastustööde maht maanteealas ca 90 m2. Maanteealas tehtava tööde
maksumus on kokku ca 500 eurot+km.
5.3 NÕUDED MATERJALIDELE
Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2 mm terade mass on GOST25100-95
kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%.
Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/24h (Proctor-teim).
Katendi ehitus teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“
(kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314
toodud nõuetega). Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt
sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide
tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.
Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.
Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud
elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja
170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse
eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad
töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga.
Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui
mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
23/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks
võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei
tohi langeda kokku.
5.1 KRUUSKATTE TAASTAMINE
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate
vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht
valmistada purustatud kruusast fraktsioon segu nr 6 paksusega vähemalt 12
cm ja selle alla vähemalt 20 cm paksune kruusast kiht. Kruuskatte alla jääva
täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole.
Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01.
5.2 HALJASTUSE TAASTAMINE
Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada
haljastatavale alale ning külvata peale linnavalitsuse heakorraspetsialisti poolt
heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus.
Haljastuse taastamisel kasutada varjumuru seemet. Külvamiseks sobilik aeg on
01. Mai – 01. September. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus
pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde
vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast
tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele
ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.
Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku
tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja.
Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50
mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale
kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee
sissevool kaevudesse.
Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01.
6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale
väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR
registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri
14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks
kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav
Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
24/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii
sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist
eelpoolmainitud nõuetele.
Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud
rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi).
Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist
iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.).
Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada
enne kaeviku tagasitäitmist.
Kinnisel meetodil paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistusele kanda
maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud
suhtelise sügavuse alusel.
Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt
kohapeal kehtivatele nõuetele.
7 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
7.1 ÜLEVAATUSED
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid.
Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale
piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks
ülevaatustest osa võtta.
7.2 TORUSTIKUD
7.2.1 Survetorustike survekatse
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise
metoodika alusel:
Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina
võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset
sulgarmatuuri.
Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel
vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).
Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul
seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett
lisades) tagamaks toru venimise.
Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit
siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus
on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub
Inseneri poolt valitud punkti(de)st.
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
25/26
Tartumaa, Kambja vald, Räni alevik, Lemmatsi - Leilovi tee lõigus Viirpuu kuni Maarjatähe ja
Viirpuu tn lõigus Leilovi tee kuni Kivimetsa tee veetorustik.
Töö nr VK2003. Projekti staadium: Tööprojekt
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike
survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval
lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist.
Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida
võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.
Lehekülgi kokku : 25 lk
Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/
Altren Projekt OÜ 21.01.2020
Vastutav spetsialist: Vahur Laas
26/26