5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13
0 OSA: Üldandmed
TEATE ANDMED
Hanke viitenumber: 235857
Hanke nimetus: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses
(Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga)
Teate tüüp: Hanketeade - TV02
I OSA: Hankija
I.1) HANKIJA NIMI JA AADRESSID
Riigi Tugiteenuste Keskus, Lõkke tn 4, 10122, Tallinn, Eesti Kontaktisik :
REGINA VESKIMÄE Tel. : +372 6631958 E-post :
[email protected]
Veebiaadress (URL): http://www.rtk.ee (http://www.rtk.ee)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122,
Tallinn, Eesti Kontaktisik : REGINA VESKIMÄE Tel. : +372 6631958 E-post :
[email protected]
Veebiaadress (URL): http://www.mkm.ee (http://www.mkm.ee)
Rahandusministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn, Eesti Kontaktisik :
REGINA VESKIMÄE Tel. : +372 6631958 E-post : info@ n.ee
Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/ (http://www. n.ee/)
I.2) ÜHISHANGE
Leping hõlmab ühishanget: Jah
Lepingu sõlmib keskne hankija: Ei
I.3) TEABEVAHETUS
Hankedokumendid on kättesaadavad: tasuta
Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3157034/general-info (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3157034/general-info)
Lisateavet saab: eespool nimetatud aadressil
Pakkumused või osalemistaotlused saata: https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3157034/tenders (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3157034/tenders) eespool nimetatud aadressil
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 1/4
5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13
I.4) HANKIJA LIIK
Hankija liik: Riigiasutus või valitsusasutus
I.5) PÕHITEGEVUS
Põhitegevus: Majandus ja rahandus
II OSA: Ese
II.1) HANKE KOGUS VÕI ULATUS
II.1.1) Hanke nimetus ja viitenumber: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja
ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga) (235857)
II.1.2) CPV kood:
Põhikood Täiendkoodid
73200000-4 Uurimis- ja arendustöö
nõustamisteenused
II.1.3) Lepingu liik: Teenused
II.1.4) Lühikirjeldus: Uuringu eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate, avaliku sektori
e-arvete kasutamist ja selle takistusi ning välja töötada parendusettepanekud
e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks.
II.1.5) Eeldatav kogumaksumus: 45 000,00 EUR
II.1.6) Teave osade kohta
Hankeleping on jaotatud osadeks: Ei
II.2) KIRJELDUS
II.2.3) Täitmise koht: Eesti
II.2.5) Hindamiskriteeriumid:
Kvaliteedikriteeriumid: Nimetus Osakaal
Tehniline lahendus ja meeskond 70
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 2/4
5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13
Hind: Nimetus Osakaal
Pakkumuse kogumaksumus 30
(käibemaksuta)
II.2.6) Eeldatav maksumus või suurusjärk: 45 000,00 EUR
II.2.7) Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Algus/Lõpp
Algus/Lõpp: - 31.12.2021
Seda lepingut võidakse uuendada: Jah
Uuenduste kirjeldus: Vastavalt hankelepingu projektis toodule
II.2.10) Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud
II.2.11) Täiendavad hankevõimalused: Ei ole
II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta
Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused
peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei
II.2.13) Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole
III OSA: Juriidiline, majanduslik, nants- ja tehniline teave
III.1) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
III.1.1) Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse
kuulumisega seotud nõuded:
III.1.2) Majanduslik ja nantsseisund:
III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus: Vaata hankepassist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/procurement-
passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3157034/procurement-passport) või alusdokumendist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/documents?
group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3157034/documents?group=B)
III.2) LEPINGU TINGIMUSED
III.2.1) Teenust võivad osutada ainult teatava kutseala esindajad: Ei
IV OSA: Hankemenetlus
IV.1) KIRJELDUS
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 3/4
5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13
IV.1.6) Teave elektroonilise oksjoni kohta: Elektroonilist oksjonit ei kasutata
IV.1.8) Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: Ei
IV.2) HALDUSALANE TEAVE
IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: 11.06.2021 10:00
IV.2.4) Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: eesti
IV.2.6) Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma:
Kestus kuudes
4
VI OSA: Lisateave
VI.1) TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA
See on korduv hange: Ei
VI.2) TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA
Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: Ei
Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: Jah
Kasutatakse elektroonilisi makseid: Jah
VI.4) VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD
VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ
Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. :
+372 6113713
Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika
(http://www. n.ee/riigihangete-poliitika)
VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus
Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. :
+372 6113713
Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika
(http://www. n.ee/riigihangete-poliitika)
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 4/4
1/2
KÕRVALDAMISE ALUSED JA
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
Viitenumber: 235857
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)
Hange: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses
(Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga)
KÕRVALDAMISE ALUSED
RIIGIHANGETE SEADUSE § 95 LÕIKES 1 TOODUD KÕRVALDAMISE ALUSTE
PUUDUMISE KINNITUS
Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja : 1) keda või kelle
haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega
seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse
rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku
tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase
süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani
liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud
riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase
Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu
määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või
järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist
esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo
eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise
sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RHS § 95 lg 1).
Hankijal on igal aja hetkel õigus küsida pakkujalt täiendavaid dokumente, kui neid andmeid ei
ole hankijal võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike andmete põhjal.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Küsimused ettevõtjale:
1) Kas pakkujal, ühispakkumuse puhul kaaspakkujal, ning tuginemise puhul ettevõtjal, kelle
vahenditele tuginedes pakkuja tõendab oma tehnilise- ja kutsealase pädevuse vastavust
kvalifitseerimise tingimustele, esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 toodud kõrvaldamise
alused? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE
Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täitnud vähemalt ühe
finantsanalüüsi või ärianalüüsi teostamise lepingu, mille maksumus on vähemalt 30 000 eurot
ilma käibemaksuta.
Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad 36
kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingut
Koostatud 12.05.2021 09:23:14
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info
2/2
täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada
ja leping loetakse täidetuks osas ja väärtuses, milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale
üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi
eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osa ja väärtusega
lepingust, millises see on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud)
referentsperioodi jooksul. Kui teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma
kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega.
Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud finantsanalüüsi
või ärianalüüsi teostamise lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise
kuupäeva, maksumuse ja teise lepingu poole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon).
Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu.
Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste
kulutusteta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused,
andmed või dokumendid kuni viie tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on
õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Küsimused ettevõtjale:
1) Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud finantsanalüüsi või
ärianalüüsi teostamise lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva,
maksumuse ja teise lepingu poole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). (Suur sisestusala (max
pikkus 4000 tähemärki))
Koostatud 12.05.2021 09:23:14
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info
1/2
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 235857
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)
Hange: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses
(Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga)
PAKKUMUSE KIRJELDUS
Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust, mis peab vastama riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele.
Pakkumuse kirjeldus peab sisaldama vähemalt alljärgnevat:
1. Pakutava uurimismetoodika ja valimi moodustamise kirjeldus ja põhjendatus.
2. Uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike
tegevuste kirjeldus.
3. Uuringu läbiviimise aja- ja tegevuskava.
4. Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus.
Esitatud pakkumuse kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel kriteeriumis "Tehniline lahendus
ja meeskond".
Küsimused ettevõtjale:
1. Esitada pakkumuse kirjeldus. (Vabas vormis dokument)
PROJEKTIJUHT
Projektijuht osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel ning on peamine kontaktisik lepingu täitmise
perioodil, vastutab töö üldise juhtimise ja koordineerimise eest ning peab täitma järgmisi
põhiülesandeid:
1. suhtlema tellijaga ja teiste seotud asjaosalistega;
2. koordineerima uuringumeeskonna tööd ja vastutama töö tulemuste eest;
3. osalema uuringu elluviimisega seotud koosolekutel ja aruteludel.
Projektijuhil peab olema vähemalt kahe uuringu projektijuhtimise kogemus.
Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta vormil “Projektijuht“ meeskonnaliikme kohta andmed,
mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik
hinnata meeskonnaliikme eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele.
Meeskonnaliikme tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda vormil
nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole.
Küsimused ettevõtjale:
1. Esitada andmed projektijuhi kohta täidetud vormil “Projektijuht“ (Dokumendi vorm /
Projektijuht_vorm.docx)
ANALÜÜTIK-EKSPERT
Analüütik-eksperdil peab olema vähemalt kahe hankelepingu esemele sarnaste uuringute
läbiviimise kogemus, milles on kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid.
Hankelepingu esemele sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja
mõjuanalüüse ning raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalisi uuringuid.
Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta vormil „Analüütik-ekspert“ meeskonnaliikme kohta
Koostatud 13.05.2021 07:31:56
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info
2/2
andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel
võimalik hinnata meeskonnaliikme eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele.
Meeskonnaliikme tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda vormil
nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole.
Küsimused ettevõtjale:
1. Esitada andmed analüütik-eksperdi kohta täidetud vormil “Analüütik-ekspert" (Dokumendi
vorm / Analüütik-ekspert_vorm.docx)
SPETSIALIST
Spetsialist peab olema osalenud vähemalt ühes projektis, mille sisuks oli e-arvete temaatiline
analüüs ja/või arendus.
Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta vormil „Spetsialist“ meeskonnaliikme kohta andmed,
mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik
hinnata meeskonnaliikme eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele.
Meeskonnaliikme tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda vormil
nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole.
Küsimused ettevõtjale:
1. Esitada andmed spetsialisti kohta täidetud vormil “Spetsialist“ (Dokumendi vorm /
Spetsialist_vorm.docx)
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ühispakkujad võivad volikirja esitamisel kasutada hankija vormi.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
Koostatud 13.05.2021 07:31:56
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info
Lihthankemenetluse kord
Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise
kokkuleppe kohaselt korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi vajadustele
vastavaid riigihankeid, mis nõuavad riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on volitanud riigihanget läbi viima
Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.
Riigi Tugiteenuste Keskus teeb huvitatud ettevõtjatele ettepaneku esitada pakkumus riigihankes „E-
arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele
tingimustele. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 125 kohaselt korraldatav riigihange viiakse
läbi vastavalt lihthankemenetluse korrale.
1. Riigihanke ese
1.1. Riigihanke esemeks on uuringu läbiviimine, mille eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate,
avaliku sektori e-arvete kasutamist ja selle takistusi ning välja töötada
parendusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks.
1.2. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides.
1.3. Riigihange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi eRHR).
2. Selgituste esitamine
2.1. Huvitatud ettevõtjatel on võimalik riigihanke alusdokumentide kohta esitada hankijale
selgitustaotlusi riigihangete registri teabevahetuse töölehe kaudu. Selleks tuleb eRHR e-
keskkonda sisse logida, registreeruda riigihanke juurde ning edastada hankijale
selgitustaotlus teabevahetuse lehe kaudu.
2.2. Kui ettevõtja ei ole esitanud küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta ning riigihanke
alusdokumentides sätestatud nõue on mitmeti tõlgendatav, on hankijal õigus hankelepingu
sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam
riigihanke alusdokumentide tõlgendus.
3. Nõuded pakkumusele
3.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv
alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides
määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumuse esitamisega
kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
3.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele.
3.3. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema
eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks. Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuste
esitamise tähtpäeva tagasi võtta.
3.4. Alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.
3.5. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni.
Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes RHS-s sätestatud juhtudel ja
ulatuses. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab
teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida RHS § 111 lg 5
sätestatud teavet. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija
ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks
märkinud.
3.6. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad
solidaarselt.
3.7. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud
hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Null või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole
lubatud kasutada ja sellised pakkumused loetakse mittevastavaks ning lükatakse tagasi.
Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee
täiendavaid makseid.
3.8. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamisele kohaldatakse RHS § 112 sätestatut.
3.9. Hankija avab pakkumused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal. Pakkumuste
avamise protokolli ei koostata.
4. Pakkuja kõrvaldamine
4.1. Pakkuja kõrvaldamise alused on sätestatud riigihanke alusdokumentides.
4.2. Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldab hankija RHS § 95 lg 1-3 ja 6, § 96 lg 2-5 ning
§ 103 lg 5 ja 6 sätestatut.
4.3. RHS § 125 lg-st 7 tulenevalt kontrollib hankija enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal RHS
§ 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kui pakkumuse esitab välismaa
äriühingu filiaal, siis kontrollib hankija kõrvaldamise aluseid ka välismaa äriühingu suhtes.
4.4. Hankijal on õigus kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kogu
lihthankemenetluse vältel.
4.5. Hankija võib pakkujalt nõuda kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või
esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmete või
dokumentide esitamist hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kui need andmed ei ole hankijale
andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad.
4.6. Kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kõrvaldamise aluste kontrollimiseks
vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist
võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale
andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kõrvaldab
hankija pakkuja riigihankest.
4.7. Pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta teeb hankija sellekohase
põhjendatud kirjaliku otsuse.
4.8. Ühispakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse lihthankemenetluse korra
punktides 4.1-4.7 sätestatut iga ühispakkuja suhtes.
5. Pakkuja kvalifitseerimine
5.1. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused on sätestatud riigihanke alusdokumentides.
5.2. Hankija kontrollib pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Hankija kvalifitseerib
pakkujad, kelle kvalifikatsioon vastab riigihanke alusdokumentides seatud pakkuja
kvalifitseerimistingimustele ja jätab pakkuja, kelle kvalifikatsioon ei vasta riigihanke
alusdokumentides seatud kvalifitseerimistingimustele, kvalifitseerimata.
5.3. Kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke
dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist võimaldavaid
andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus
olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja
kvalifitseerimata.
5.4. Pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija põhjendatud
kirjaliku otsuse.
5.5. Pakkuja võib oma tehnilist ja kutsealast pädevust tõendada teise ettevõtja vahendite alusel.
Sellisel juhul peab pakkuja esitama eRHRi vormil kinnituse RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise
aluste puudumise kinnituse ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb.
5.6. Juhul, kui pakkuja tugineb tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuste
osas teise ettevõtja vahenditele, siis lähtub hankija pakkuja kvalifitseerimisel riigihangete
seaduse § 103 lõike 5 ning lõike 6 esimesest ja kolmandast lausest.
6. Pakkumuste vastavuse kontrollimine
6.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides kehtestatud
tingimustele.
6.2. Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja
täiendavaid selgitusi.
6.3. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke alusdokumentides
sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine
sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija teeb
pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.
6.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides
kehtestatud nõuetele või kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või kui
pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta
põhjendatud kirjaliku otsuse.
6.5. Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes
kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib
hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid edukal pakkujal (nn
pöördmenetlus).
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine
7.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal
ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui eduka
pakkumuse maksumus või kulu ületab riigihanke eeldatavat maksumust või
alusdokumentides kindlaks määratud hankelepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste
tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.
7.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel lihthankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
7.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta.
7.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja
seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks.
7.2.3. kui riigihankes on ilmnenud ebakõlad, mida ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust
seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
8. Läbirääkimiste pidamine
8.1. Hankijal on õigus pidada vastavaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujatega
läbirääkimisi pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse ning hankelepingu tingimuste üle
osas, mida hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud kohustuslike nõuetena (n-
ö mittesiduvad tingimused).
8.2. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja.
Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib pidada kirjalikult (eRHRi
vahendusel) või suuliselt. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimised
on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise.
8.3. Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõppemisest.
8.4. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud pakkumuse, mis
esitatakse eRHRi kaudu läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks.
9. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine
9.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks
tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides
(hindamismetoodikas) toodud hindamiskriteeriumide alusel.
9.2. Kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab
sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab
hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea
parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija
pakkumuse tagasi.
9.3. Hankija kontrollib eduka pakkuja RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste
puudumist enne hankelepingu sõlmimist.
10. Hankelepingu sõlmimine
10.1. Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmivad eduka
pakkujaga hankelepingu, mille projekt on toodud riigihanke alusdokumentides.
10.2. Pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud
lepingu hiljemalt kolme tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates.
10.3. Kui edukaks tunnistatud pakkuja võtab oma pakkumuse enne hankelepingu sõlmimist
tagasi või ei allkirjasta hankelepingut hankija antud tähtaja jooksul, on hankijal õigus
lähtuda RHS §-st 119, sh RHS § 119 lõikest 3.
11. Muud sätted
11.1. Hankija viis eRHRi vahendusel läbi turu-uuringu viitenumbriga 235844.
11.2. Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades
põhjendamatult madal, kohaldab hankija RHS § 115 lg 1, 7-10 sätestatut.
11.3. Hankija võib vajadusel pikendada pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra.
11.4. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2
nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile
vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt,
et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb
riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile,
päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või
sellega samaväärne“.
11.5. Kui pakkumuse esitamisel pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane ja/või tal ei olnud
kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist,
peab pakkuja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.
11.6. Pakkuja, kelle suhtes esineb vähemalt üks riigihangete seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3
ja 5 nimetatud alustest, võib riigihankes esitada koos pakkumusega tõendid selle kohta, et
ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad
olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine,
uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või
tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi
süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid
on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat
sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida
hankelepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule.
Spetsialist
„E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga)“
Pakkuja nimi: __________
Spetsialisti ees- ja perekonnanimi: _______________
Spetsialisti kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon)
1. Spetsialisti kogemus
Spetsialist peab olema osalenud vähemalt ühes projektis, mille sisuks oli e-arvete temaatiline analüüs
ja/või arendus.
Tööandja/tellija andmed
(Asutuse/ettevõtte nimi, Töötamise alguse ja lõpu aeg Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja
kontaktisiku nimi, kuu ning aasta täpsusega. olulisemate tööülesannete kirjeldus
telefon, e-posti aadress)
Vajadusel jätkata loetelu…
2. Spetsialisti kogemus avalikku sektorit käsitleva analüüsi projekti läbiviimisel.*
* Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja
rollide jaotus“ lisapunkte saada.
Tööandja/tellija andmed
Töötamise alguse ja lõpu aeg
(Asutuse/ettevõtte nimi, Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja
kuu ning aasta täpsusega.
kontaktisiku nimi, olulisemate tööülesannete kirjeldus
telefon, e-posti aadress)
Vajadusel jätkata loetelu…
Andmete esitamisega kinnitame, et isik (spetsialist) on andnud pakkujale nõusoleku enda
meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel.
Andmete esitamisega anname hankijale õiguse andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud
andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.1
1
NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL
2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
Vastutava isiku (spetsialisti) andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning
hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava
isiku (spetsialisti) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (spetsialisti) vastavuses riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul
täitmisel osaleb ka vastutav isik (spetsialist) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (spetsialisti) kohta käivaid andmeid
üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus.
MEMO
Teema: riigihankele „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ eelnenud turu-uuringu kokkuvõte
Hankija: Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sisu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis läbi turu-uuringu edastades 07.04.2021 e-
kirjaga Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuhi Jüri Jõemale palvega see
edastada kõikidele erialaliitu kuuluvatele ettevõtetele. Tagasisidet turu-uuringule oodati
14.04.2021.
E-kirja teel hankijale turu-uuringu osas tagasisidet ei tulnud, seejärel avaldas hankija 19.04.2021
uuesti samasisulise turu-uuringu riigihangete registris viitenumbriga 2358441.
Eelnimetatud turu-uuringu eesmärgiks oli täpsustada turu-uuringule järgneva analüüsi riigihanke
eeldatavat maksumust, tehnilist kirjeldust ning projekti teostamise aja pikkust.
Ettepanekud palus hankija esitada riigihangete registris hiljemalt 23.04.2021.
Turu-uuringule vastas ja ettepanekud edastas Ernst & Young Baltic AS.
1
Riigihangete register. Hankele „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium
koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ eelnev turu-uuring. Kättesaadav:
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3156252/general-info.
Hindamiskriteeriumid- ja metoodika
„E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“
1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide
alusel.
Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:
Kriteerium Maksimaalsed
väärtuspunktid
Pakkumuse maksumus 30
Tehniline lahendus ja meeskond 70
KOKKU 100
2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe),
mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil riigihanke alusdokumentides
toodud hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse.
Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
3. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete
väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud
„Pakutava uurimismetoodika ja valimi moodustamise kirjeldus ja põhjendatus“ allkriteeriumi
eest suurim arv hindamispunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed,
tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Meeskonna koosseis ja rollide jaotus“
allkriteeriumi eest suurim arv hindamispunkte. Juhul, kui ka „Meeskonna koosseis ja rollide
jaotus“ allkriteeriumi hindamispunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse
väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse
esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.
4. Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt:
Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (30), järgmised
pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste
punktisummad arvutatakse valemiga:
madalaim väärtus: (jagatud) pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal 30).
Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
5. Pakkumuse tehnilist lahendust ja meeskonna hindamine toimub järgmiselt:
5.1.Hindajad lähtuvad hindamisel hankedokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud
põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis,
mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.
5.2.Pakkumuse tehnilise lahenduse hindamispunktid saadakse igas tehnilise lahenduse ja
uuringumeeskonna hindamise allkriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud
hindamispunktide summeerimisel.
6. Kui vastavaks on tunnistatud üks pakkumus, siis pakkumuse sisulist hindamist ei toimu ja
pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid.
Allkriteerium 1: Pakutava uurimismetoodika ja valimi moodustamise Hindamis-
kirjeldus ja põhjendatus punktide arv
Hinnang, kuidas valitud metoodikaga on püstitatud eesmärk
saavutatav – maksimaalselt 25 punkti
SUUREPÄRANE: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud 25
metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused
on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi.
Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud.
Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab uuringu
metoodikale. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika,
andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil.
Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate
põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid
lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis
võimaldavad uuringu eesmärke efektiivsemalt saavutada.
VÄGA HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud 20
metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused
on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle
moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad
uuringu metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise
otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused
on uuringu eesmärgiga seostatud.
HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest 15
põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud
arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole piisavad ja/või asjakohased
uuringu metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste
kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on
üldjoontes põhjendatud ja lahendused on uuringu eesmärgiga seostatud, kuid
pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või
ebatäpsused, mis ei takista uuringu eesmärkide täitmist.
RAHULDAV: Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid 10
esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning
nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine uuringu eesmärki) või valimi
suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas.
Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas
põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik
uuringu eesmärke täielikult täita.
VÄHENE: Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt 5
ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise
info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur,
valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud
andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Hankijal tekkis
pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus,
kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik uuringu eesmärke täita.
Allkriteerium 2: Uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide Hindamis-
ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus - maksimaalselt 15 punktide arv
punkti
SUUREPÄRANE: Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, 15
hõlmab nii analüüsi/ uuringu sisust (analüüsi teemast) kui
teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide
olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud.
Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt
põhjendatud ning tagavad uuringu käigus tekkivate võimalike probleemide
lahendamise uuringu kvaliteetseks teostamiseks. Tulenevalt kavandatud
metoodikatest on pakkuja kirjeldanud mitmeid täiendavaid võimalikke riske,
nende maandamismeetmeid ja vastutavaid isikuid.
HEA: Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii analüüsi/ uuringu sisust 10
(analüüsi teemast) kui uuringuprotsessis tekkida võivate erinevate riskide
olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud.
Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud kirjeldatud olulisemate
probleemolukordade lahendamiseks. Hankijal tekkisid väljapakutud riskide
ja nende maandamismeetmete osas üksikud mittepõhimõttelised küsimused
(puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused), kuid need ei ole hankija
hinnangul oluliseks takistuseks uuringu kvaliteetsel teostamisel.
RAHULDAV: Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb 5
olulisi puudujääke st riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii
analüüsi/ uuringu sisust (analüüsi teemast) kui uuringuprotsessis tekkida
võivaid riske) ja/ või maandamismeetmed olid ebarealistlikud või
puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide olulisusele ja esinemise
tõenäosusele ja/või vastutavad isikud. Hankijal tekkis väljapakutud riskide
ja nende maandamismeetmete osas hulgaliselt küsimusi, mis ei võimalda
hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine kavandatud. Hankija
hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada uuringu
käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi.
Allkriteerium 3: Uuringu läbiviimise aja- ja tegevuskava – Hindamis-
maksimaalselt 15 punkti punktide arv
SUUREPÄRANE: Aja- ja tegevuskava on esitatud ja põhjendatud. 15
Tegevused on esitatud koos tähtaegadega (tegevus võib toimuda ka mitu
nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja tulemitega. Iga tegevuse
juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Pakutud ajakava on
hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud.
Lisaks on väljapakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid
tegevusi või olemasolevaid tegevusi on liigendatud detailsemaks,
eesmärgiga neid paremini avada. Kirjeldatud ajakava ületab hankija ootusi
st ajakavva on lisatud täiendavaid tegevusi vms, mis hankija hinnangul on
vajalikud, kuid mida pole osatud ette näha.
HEA: Aja- ja tegevuskava on esitatud ja põhjendatud. Tegevused on esitatud 10
koos tähtaegadega (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb
märkida kui mitu nädalat) ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud
läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Pakutud ajakava on hankelepingu
kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Kirjeldatud
ajakava vastab hankija ootustele. Ajakavas võivad esineda üksikud
ebatäpsused (planeeritud ajakavas on ebakõlasid, kus mõne tegevuse jaoks
on planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike periood), mis
aga ei ole põhimõttelised.
RAHULDAV: Aja- ja tegevuskava on esitatud koos tähtaegadega, kuid 5
ajakavast on puudu mõni oluline etapp ja/või iga tegevuse juures ei ole
märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Puuduvad põhjendused, kuidas
pakutud ajakavaga on võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine.
Ajakava ei ole hankija jaoks lahti kirjutatud selgelt ja arusaadavalt. Hankijal
tekkisid mitmed põhimõttelised küsimused ajakava sobivuse osas.
Allkriteerium 4: Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus – Hindamis-
maksimaalselt 15 punkti punktide arv
4.1. Projektijuhi varasem kogemus 4 või 2
Hankija annab pakkumusele 4 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse
projektijuht, kellel on varasem kogemus vähemalt kahe hankelepingu
esemele sarnase uuringu läbiviimisel. Sarnasteks uuringuteks peetakse
majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse või
raamatupidamisseaduse ning e-arvete teemalisi uuringuid.
Hankija annab pakkumusele 2 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse
projektijuht, kellel on varasem kogemus vähemalt ühe hankelepingu esemele
sarnase uuringu läbiviimisel. Sarnasteks uuringuteks peetakse
majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse või
raamatupidamisseaduse ning e-arvete teemalisi uuringuid.
Hankija annab punkte vaid ühe projektijuhi kaasamise eest, st kui pakkuja
kaasab meeskonda mitu projektijuhti, siis projektijuhi kogemuste eest
saadavaid punkte (4 või 2) omavahel ei summeerita.
4.2. Analüütik-eksperdi varasem kogemus 6 või 4
Hankija annab pakkumusele 6 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse
analüütik-ekspert, kellel on varasem kogemus vähemalt ühe uuringu või
projekti läbiviimisel, mille sisu hõlmas Eestis ja EL tasandil e-arvete
toimivusmudeli kirjeldust ja rakendamist.
Hankija annab pakkumusele 4 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse
analüütik-ekspert, kellel on varasem kogemus vähemalt ühe uuringu või
projekti läbiviimisel, mille sisu hõlmas Eestis ja EL tasandil e-arvete
toimivusmudeli kirjeldust, kuid puudub kogemus nende rakendamisel.
Hankija annab punkte vaid ühe analüütik-eksperdi kaasamise eest, st kui
pakkuja kaasab meeskonda mitu analüütik-eksperti, siis analüütik-eksperdi
kogemuste eest saadavaid punkte (6 või 4) omavahel ei summeerita.
4.3. Avaliku sektori analüüsi kogemus 3
Hankija annab pakkumusele 3 punkti juhul, kui töö teostamisse on kaasatud
meeskonnaliige, kes on osalenud avalikku sektorit käsitlevate
analüüsiprojektide läbiviimisel.
4.4. Meeskonna koosseis ja rollide jaotus 2 või
Hankija annab pakkumusele 2 punkti juhul, kui pakkuja on uuringusse 1
kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud uuringu eesmärkidest,
uurimisküsimustest ja metoodikast. Planeeritav uuringumeeskond ja sellesse
kuuluvate ekspertide senine kogemus uuringute läbiviimisel on detailselt
kirjeldatud ja need annavad alust eeldada, et pakkuja viib läbi kõrge
kvaliteediga uuringu. Uuringumeeskonna kirjelduses on detailselt ja
põhjendustega välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab
ning seejuures on meeskonnaliikmete oskused ja kogemused integreeritud
ühise eesmärgi saavutamisse. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ja ning
võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada.
Hankija annab pakkumusele 1 punkti juhul, kui hankija näeb, et pakkumuses
esitatud meeskonna liikmete tööjaotus töö teostamiseks on üldiselt sobiv.
Kirjelduses või tööjaotuses esinevad üksikud mittepõhimõttelised
puudujäägid või vastuolud.
Projektijuht
„E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga)“
Pakkuja nimi: __________
Projektijuhi ees- ja perekonnanimi: _______________
Projektijuhi kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon)
1. Projektijuhtimise kogemus
Projektijuhil peab olema vähemalt kahe uuringu projektijuhtimise kogemus.
Tööandja/tellija andmed
Töötamise alguse ja lõpu
(Asutuse/ettevõtte nimi, Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja
aeg kuu ning aasta
kontaktisiku nimi, telefon, olulisemate tööülesannete kirjeldus
täpsusega.
e-posti aadress)
Vajadusel jätkata loetelu…
2. Projektijuhi kogemus hankelepingu esemele sarnaste uuringute läbiviimisel.*
Sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse ning
raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalisi uuringuid.
* Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja rollide
jaotus“ lisapunkte saada.
Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja
olulisemate tööülesannete kirjeldus, sh
Tööandja/tellija andmed
Töötamise alguse ja lõpu nimetada, millise uuringu/analüüsiga on
(Asutuse/ettevõtte nimi,
aeg kuu ning aasta tegemist (kas tegemist on majandusarvestuse
kontaktisiku nimi, telefon,
täpsusega. alased uuringuga või mõjuanalüüsiga või
e-posti aadress)
raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalise
uuringu või analüüsiga)
Vajadusel jätkata loetelu…
3. Projektijuhi kogemus avalikku sektorit käsitleva analüüsi projekti läbiviimisel.*
* Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja
rollide jaotus“ lisapunkte saada.
Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu aeg Töökoha/ametikoha/projekti
(Asutuse/ettevõtte nimi, kuu ning aasta täpsusega. nimetus ja olulisemate
kontaktisiku nimi, telefon, e- tööülesannete kirjeldus
posti aadress)
Vajadusel jätkata loetelu…
Andmete esitamisega kinnitame, et isik (projektijuht) on andnud pakkujale nõusoleku enda
meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel.
Andmete esitamisega anname hankijale õiguse andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud
andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.1
1
NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL
2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
Vastutava isiku (projektijuhi) andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning
hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava
isiku (projektijuhi) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (projektijuhi) vastavuses riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul
täitmisel osaleb ka vastutav isik (projektijuht) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (projektijuhi) kohta käivaid
andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus.
Analüütik-ekspert
„E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga)“
Pakkuja nimi: __________
Analüütik-eksperdi ees- ja perekonnanimi: _______________
Analüütik-eksperdi kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon)
1. Analüütik-eksperdi kogemus
Analüütik-eksperdil peab olema vähemalt kahe hankelepingu esemele sarnase uuringu läbiviimise
kogemus, milles on kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid.
Hankelepingu esemele sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja
mõjuanalüüse ning raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalisi uuringuid.
Tööandja/tellija andmed
Töötamise alguse ja lõpu
(Asutuse/ettevõtte nimi, Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja
aeg kuu ning aasta
kontaktisiku nimi, telefon, olulisemate tööülesannete kirjeldus
täpsusega.
e-posti aadress)
Vajadusel jätkata loetelu…
2. Analüütik-eksperdi kogemus uuringu(te) või projekti(de) läbiviimisel, mille sisu hõlmas Eestis ja
EL tasandil e-arvete toimivusmudeli kirjeldust ja rakendamist.*
* Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja rollide
jaotus“ lisapunkte saada.
Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu
(Asutuse/ettevõtte nimi, aeg kuu ning aasta Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja
kontaktisiku nimi, telefon, täpsusega. olulisemate tööülesannete kirjeldus
e-posti aadress)
Vajadusel jätkata loetelu…
3. Analüütik-eksperdi kogemus avalikku sektorit käsitleva analüüsi projekti läbiviimisel.*
* Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja
rollide jaotus“ lisapunkte saada.
Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu aeg Töökoha/ametikoha/projekti
(Asutuse/ettevõtte nimi, kuu ning aasta täpsusega. nimetus ja olulisemate
kontaktisiku nimi, telefon, e- tööülesannete kirjeldus
posti aadress)
Vajadusel jätkata loetelu…
Andmete esitamisega kinnitame, et isik (analüütik-ekspert) on andnud pakkujale nõusoleku enda
meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel.
Andmete esitamisega anname hankijale õiguse andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud
andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.1
1
NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL
2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
Vastutava isiku (analüütik-eksperdi) andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning
hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava
isiku (analüütik-eksperdi) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (analüütik-eksperdi) vastavuses riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul
täitmisel osaleb ka vastutav isik (analüütik-ekspert) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (analüütik-eksperdi) kohta
käivaid andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus.
Hankelepingu projekt
TÖÖVÕTULEPING
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi tellija), mida ühiselt esindab volikirja alusel
Rahandusministeerium, mida esindab ___ alusel ___
ja
___ (edaspidi töövõtja), registrikood ___, asukoht ___, mida esindab juhatuse liige/ volituse
alusel ___
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihankes „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses
(Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga”
(viitenumber 235857) (edaspidi riigihange).
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse
vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja viib vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele läbi
uuringu, mille eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate, avaliku sektori e-arvete kasutamist
ja selle takistusi ning välja töötada parendusettepanekud e-arvete laialdasemaks
kasutuselevõtuks (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku
___ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks / ei lisandu
käibemaksu.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest pärast tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
235857.
3.5. E-arve saatmise võimalused on:
3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse
infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee).
Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne
1
tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile
edastamiseks.
3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise
elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-
vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamine toimub kolmes etapis, mis on kirjeldatud lisa 1 punktis 5. Avakoosolek
toimub hiljemalt 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud
metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis
ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub
edaspidi uuringu läbiviimine.
4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu,
ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida
ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud
kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse
edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine
viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.
4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud,
töötoad, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab
omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise
käigus haldama.
4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata
omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele
töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja
toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt
kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka.
4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele
4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise
korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni
ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.
4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui
töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul
tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel.
Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load,
õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest
tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.9. Töövõtja tagab, et meeskonnal on lepingu täitmiseks vajalikul tasemel (tase B2)
võõrkeelte oskus, et tutvuda ja analüüsida välisriikide praktikat valdkonnas vastavalt
pakkumuses esitatud näidisriikidele. Juhul, kui meeskonnaliikmed ei valda võõrkeelt
piisaval tasemel peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu. Tõlk peab olema
kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni
töö teostamisega seotud küsimustes.
4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel
töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
2
4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele
mittevastavuse eest.
5. Töö üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses
esitatud ajakavale. Uuringutulemuste esitlemine tellijale ja avalikkusele toimub pärast
uuringutulemuste lõpparuande üleandmist tellijale, kuid mitte hiljem kui 31. detsember
2021.a.
5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt üks kord kahe nädala jooksul ülevaate tehtud töö ja
läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel kahel nädalal planeeritud tööde/tegevuste
kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine
või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-
posti aadressile.
5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö
nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö
teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või teemavaldkondade
täpsustamiseks.
5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud,
kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega.
Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija .
5.3.Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-
vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud töö
vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule.
5.4. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas
parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö
üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue
töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid
tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest
eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse
hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.
Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,
hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde
mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.
5.5. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4.
määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
3
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh
leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist
suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude
esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu
hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö
ei vasta lepingutingimustele.
6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem
kui 5% lepingu hinnast.
6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis
9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10%
lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis
ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika
tunnistab vääramatu jõuna.
6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad
lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise
tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud
piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu
ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid
lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste
esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku
tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu
täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad
selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on
oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis
kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik
õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi
andmiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose
muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui
see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale
võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
4
7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade
avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale.
7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud
vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes:
8.4.1. Tellija esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. Tellija volitatud esindajal on õigus
esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine,
lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude
hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja esindaja on ___, telefon ___, e-post ___.
8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate
andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete
muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud
poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt
õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning
juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
5
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise
jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2021 või kuni lepingust
tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste
täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest
võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel
järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise
tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine
pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad.
10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.5. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui
esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud
põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on
pooltel õigus muuta teenuse osutamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise
tähtaega.
10.5.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks
tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas
olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused
tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.
10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega
seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku
30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu.
10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui nendel puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde
järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 15 kalendripäeva.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi
kohta sätestatut.
11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt/paberkandjal.
6
KÄSKKIRI
31.05.2021 nr 41
Volikiri riigihanke "E-arvete kasutamine avalikus
sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium
koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga) korraldamiseks
Riigihangete seaduse § 43 lõigete 1 ja 2 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning
majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis
03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorra“ § 6 lõikega 4:
1. volitan Rahandusministeeriumi korraldama ühishanget „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja
ettevõtluses (Rahandusministeerium (RAM) koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM))”, mille eeldatav maksumus peab jääma alla 60 000 euro
käibemaksuta;
2. volitan RAM-i korraldama ühishanget kooskõlas hanke alusdokumentidega (lisatud);
3. volitan RAM-i viima läbi punktis 1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajalikke menetlusega
seotud toiminguid kuni hankemenetluse lõppemiseni;
4. punktis 1 nimetatud ühishanke raames sõlmib hankelepingu, kontrollib hankelepingu täitmist, võtab
töö vastu ning tasub arved RAM. MKM tasub RAM-i esitatud arve alusel hankelepingu maksumusest
osa, mis ületab 25 000 eurot käibemaksuta, kuid mitte rohkem kui 35 000 eurot käibemaksuta;
5. määran punktis 1 nimetatud ühishankes MKM-i poolseks vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juhi Sirli Heinsoo;
6. RAM kooskõlastab kõik punktis 1 nimetatud ühishankega seotud olulised muudatused punktis 5
nimetatud vastutava isikuga ning kaasab ta vajadusel hankelepingu täitmise kontrollimisel.
Volikiri on antud RAM-ile edasivolitamise õigusega ühishanke läbiviimiseks Riigi Tugiteenuste
Keskuse poolt ja kehtib kuni hankemenetlusega seotud toimingud on teostatud ja hankelepinguga
seotud kohustused on täidetud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
TEHNILINE KIRJELDUS
„E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“
1. Uuringu taust
Riigi eesmärk on e-arvete osas pakkuda ettevõtjatele võimalikult väikese halduskoormusega
võimalikult kvaliteetset ja efektiivset lahendust, mis hoiaks märkimisväärselt ettevõtjate aega ja
ressurssi kokku ning aitaks ka välismaiste hankijate/klientidega hõlpsamalt arveid vahetada. Paber-
ja pdf-arved on kulukad, nende töötlus on aega ja lisatööd nõudev.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on koostanud Reaalajamajanduse
(edaspidi RTE) visiooni aastateks 2020-2027 ning sama dokumendiga seotud RTE tööplaani
aastaks 2021. Selle dokumendi alusel on Rahandusministeeriumil kaasvastutus täita järgmine
eesmärk: E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes aastaks 2023. RTE
edendamise tegevused on Vabariigi Valitsus lisanud riigireformi kavva 2020-2023 ja
tegevusprogrammi 2021-2023. Rahandusministeeriumi üheks eesmärgiks on luua Eestis
usaldusväärne ja läbipaistev rahanduskeskkond ning e-arvete kasutuselevõtt aitab sellele
eesmärgile kaasa. Lisaks parandab e-arvete kasutuselevõtt maksukäitumist ning vähendab
ettevõtjate halduskoormust.
2020 aastal läbi viidud RTE mõjuanalüüsist nähtub, et kasutades RTE kontseptsioonil põhinevaid
lahendusi (e-arved, e-kviitungid, e-veoselehed, põllumajandusmasinate andmetöötlus, reaalajas
majandusprognoosid ja andmepõhine aruandlus XBRL GL formaadis) hoitaks Eestis aastas kokku
üle 14 miljoni töötunni ja 200 miljoni euro. Ainuüksi e-arvetele üleminekul säästaksid Eesti
maksumaksjad üle 100 miljoni euro aastas.
Alates 2017. aasta 1. juulist olid avaliku sektori asutused kohustatud vastu võtma e-arveid, kui
erasektori ettevõtja neid esitada soovis. Muudatusest tulenevalt oli avalikul sektoril olemas
võimekus e-arveid vastu võtta, kuid ettevõtjate poolt e-arvete esitamise kohustuse puudumise tõttu
saadeti neid siiski vähe. Selle tulemusena tehti seaduses muudatus, mille kohaselt alates 2019. aasta
1. juulist peavad ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel
riigiraamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Üleminek masinloetavatele e-arvetele oli
vajalik, et riigi raamatupidamine saaks üle minna ühele arvete töötlemise süsteemile senise kolme
asemel. See aitas vähendada arvete töötlemiseks kuluvat töö hulka ja -aega, tõsta andmete kvaliteeti
ja säästa maksumaksja raha. Selline kohustus sätestati raamatupidamise seadusesse (edaspidi RPS).
RPS-s on välja toodud regulatsioon, mis reguleerib avaliku sektorile e-arvete saatmist, sh kellele
tuleb e-arve saata ja kes peavad seda tegema. Lisaks on regulatsioonis välja toodud, millisel
tehnilisel ja semantilisel kujul peab e-arve olema, et infosüsteemid saaksid sellest ühtemoodi aru.
Regulatsioonis on veel välja toodud e-arvete registri nõuded ja erisused, millal e-arvet ei tule
avaliku sektori üksusele esitada.
Seadusest tulenevalt peab Rahandusministeerium koostama 2021. aasta 1. oktoobriks analüüsi
sätestatud RPS regulatsiooni mõjule e-arvete kasutuse kohta ning vajaduse korral esitama
ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Sellest tulenevalt oleks vaja teada, kas regulatsioon on
täitnud enda eesmärki võtta e-arved avalikus sektoris kasutusele, vähendades arveldamisele
kuluvat aega ja raha. Pole täpselt teada, kas avaliku sektori üksused on kõik praeguseks ka
tegelikult võimelised e-arveid vastu võtma, kas ettevõtjad saadavad ikkagi e-arveid, kas e-arvete
vastuvõtjate register toimib selliselt nagu vaja või on vaja selle funktsionaalsust muuta, kas Eesti
e-arve standard (EVS 923:2014) toimib ja kas on arvestatud kõikide erisustega, mis võivad arvete
väljastamisel ette tulla, nt. pöördkäibemaksustamine või nõuded arvel esitatava informatsiooni
osas, mis tuleneb teistest seadustest. Lisaks ei ole teada, miks ettevõtjad ei ole veelgi laiemalt e-
arveid kasutusele võtnud.
E-arveldamine puudutab kõiki avaliku sektori üksusi, kellel on kohustus e-arveid vastu võtta ja
neid ettevõtjaid, kes peavad avaliku sektori üksustele e-arve esitama. Samuti puudutab see
teenusepakkujaid, kelle kaudu e-arved liiguvad (e-arvete operaatorid ja
raamatupidamiseprogrammid). Vaja on hinnata, kas regulatsiooni nõuded on täidetud ja kas oleks
vaja regulatsioonis muudatusi teha.
Hetkel on Eestis lubatud kasutada kahte e-arve standardit - Eesti e-arve standard (EVS 923:2014)
ja Euroopa Liidu e-arvete standard (e-arve semantiline mudel EN 16931). Euroopa Liidu e-arvete
standard tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/55/EL ning Eesti e-arveldamise
keskkonnas mõistetakse selle all EN 16931 UBL süntaksit, mis on dokumenteeritud CEN/TS
16931-3-2:2020). Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille
ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse
“Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“. Eesti e-
arve standard on Eesti e-arve huviliste poolt välja töötatud ja ka Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskuses ametlikult registreeritud standard. Küll aga on antud standardi arendus
peatunud ja seetõttu ka tulevikku silmas pidades on selle kasutamise jätkusuutlikus küsitav. EL-i
standard EN 16931 on laialdaselt kasutatav nii EL-i kui ka globaalses mastaabis. Formaadil on
olemas tugev tehniline tugi ja jätkusuutlik arendus. Formaat omab täpseid juhendeid
implementeerimiseks ning valideerimiseks nii struktuuri kui ka andmete sisu osas. Masinloetavuse
tagamiseks kasutatakse tunnustatud ISO sertifitseeritud koode. Lisaks on igale huvilisele saadaval
EN 16391 ametlik dokumentatsioon (näitena UBL süntaksi kirjeldus): https://www.evs.ee/et/cen-
ts-16931-3-1-2017.
Tänane Eesti e-arve standard on olemuselt lihtarve. Eesti standardi kohustuslikud väljad tulenevad
raamatupidamise seadusest § 7, mis sätestab tingimused algdokumendile ja milleks on näiteks
kuupäev, summa, arve saatja jne. EL standardil on välju rohkem (sh. ka kohustuslikke) ning
tulenevalt standardi jätkusuutlikkusest ja toetavast taustsüsteemist on võimalik seda kasutades
parandada e-arvetega edastatavate andmete kvaliteeti, e-arvete üheselt mõistetavust, liikuda
vabama piiriülese infovahetuse suunas ning tagada ka e-arve semantilise mudeli ja süntaksi pidev
areng.
Täna puudub mõjuanalüüs, kas on optimaalne minna üle ühele standardile ja võtta ainult EL e-arve
standard kasutusele ja mida see tähendaks rahalise kuluna raamatupidamise tarkvara arendajatele
ja e-arvete operaatoritele ning ettevõtjatele kes juba kasutavad või on soov hakata kasutama e-
arveid. Analüüsida on vaja, et kui pikk peaks olema ülemineku periood, et minna üle vaid ühe
standardi kasutamisele. Samuti analüüsida, et millised riskid ja hüved sellega kaasnevad kõikidele
eelpool mainitud osapooltele. Samuti hinnata, et kas Eestil on vaja luua oma CIUS (Core Invoice
Usage Specification) ja mida see peaks sisaldama? Ametlikust definitsioonist lähtudes on CIUS-e
tähendus järgmine: arve kasutamise spetsifikatsioon (ingl. CIUS) on spetsifikatsioon, mis pakub
müüjale üksikasjalikke juhiseid, selgitusi ja näiteid ning reegleid (ärireegleid), mis on seotud arvel
olevate struktureeritud elementide tegeliku rakendamise ja kasutamisega konkreetses 3
kauplemissituatsioonis. CIUS-i järgi loodud arve peab alati vastama Euroopa e-arve standardile
EN 16931.
2. Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded
Uuringu eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate ja avaliku sektori e-arvete kasutamist, tuua välja
takistused e-arvete laialdasemal kasutusele võtmisel ning välja töötada parendusettepanekud e-
arvete veelgi laialdasemaks kasutuselevõtuks.
2.1 Uuringu tulemusel peab selguma:
2.1.1 Kuivõrd on avaliku sektori üksused (riigiraamatupidamiskohustuslased, kohaliku
omavalitsuse üksused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja
raamatupidamiskohustuslased, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev
mõju ja hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses), kellele kehtestati on
raamatupidamise seaduse muutmisega kohustus alates 01.07.2019 esitada vaid
masintöödeldav arve (edaspidi e-arve), on seaduse muudatused ellu viinud ja võimelised
e-arveid vastu võtma. Kas toimub siiski palju käsitsi sisestamist, pdf arvete välja
printimist, üldist pdf arvete saatmist? Mis on peamised takistused ja probleemid B2G
kohustuse rakendamisel? Milline on rahaline mõju ja saadud kasu arvestades seaduse
jõustumisest (e-arve sätestamise kohustusest)?
2.1.2 Statistika – saamaks ülevaate sellest palju kasutatakse e-arveid Eestis (sh. palju
saadetakse, palju võetakse vastu? Millist standardit kasutatakse? Peab olema välja
toodud nii tükkida arv kui kasutajate arv).
2.1.3 Millised probleemid (sh. standardist tulenevad probleemid, kasutaja mugavus
probleemid, arendusprobleemid jm.) on tekkinud e-arvete saatjatel, vastuvõtjatel ja
teenusepakkujatel ja kuidas need on lahendatud (avalik sektor, ettevõtjad,
majandustarkvara pakkujad ja e-arve operaatorid)? Kas mõni neist on saanud
takistuseks, et e-arveid edaspidi laiemalt kasutusele võtta?
2.1.4 Kuidas toetada e-arvete laiemat kasutuselevõttu erasektoris ning missugune võiks olla
riigipoolne sekkumisloogika? Missugune on ettevõtjate toetusvajadus? Missuguseid
sihtgruppe tuleks toetada? Lisada sihtgruppide prioriteetsus koos põhjendustega.
Missuguseid tegevusi, arendusi tuleks toetada? Kas ja kuidas on mõistlik e-arveid
erasektoris kohustuslikuks muuta? Kas see aitab kiiremale kasutusele võtule kaasa viisil,
mis ei koorma liigselt ettevõtjaid?
2.1.5 Millised on Põhjamaade kogemused e-arvete kasutuselevõtmisel ning millised on
olulisemad õppetunnid Eestile? Millised on peamised rakenduslikud soovitused, kuidas
muuta e-arvete kasutamine laialdasemaks õhukeses riigis (st. oodatud on nutikad
lahendused)?
2.1.6 Kui kehtestada kohustus kasutada vaid Euroopa Liidu e-arve standardit, siis
1) kuivõrd see lahendaks välja toodud probleeme?
2) milline peaks olema kaasnevate tegevuste kirjeldus ja hulk.
3) rahaline mõju kõikidele osapooltele (ettevõtjale kes kasutab e-arveid, ettevõtjale kes
veel ei kasuta e-arveid, majandustarkvara pakkujale, e-arve operaatorile, avalikule
sektorile).
4) ettepanek/analüüs ülemineku perioodi kohta.
5) millised riskid ja hüved sellega kaasnevad kõikidele eelpool mainitud osapooltele.
6) kas Eestil on vaja luua oma CIUS (Core Invoice Usage Specification) ja mida see peaks
sisaldama? Ametlikust definitsioonist lähtudes on CIUS-e tähendus järgmine: arve
kasutamise spetsifikatsioon (ingl. CIUS) on spetsifikatsioon, mis pakub müüjale
üksikasjalikke juhiseid, selgitusi ja näiteid ning reegleid (ärireegleid), mis on seotud
arvel olevate struktureeritud elementide tegeliku rakendamise ja kasutamisega
konkreetses 3 kauplemissituatsioonis. CIUS-i järgi loodud arve peab alati vastama
Euroopa e-arve standardile EN 16931.
2.1.7 Arendades edasi e-kviitungit, siis millele peaks riik tähelepanu pöörama ning mida
tegema teisiti, et vältida vigu ning õppida e-arvete rakendamise kogemustest nii
kasutajate suunal kui ka teenusepakkujate poolt? Tuua välja parimad
lahendusettepanekud.
3. Uuringu meetod ja valim
Esialgne nägemus uuringu läbiviimise metoodikast, mida töövõtja võib oma nägemuse järgi
kujundada, on esitatud allpool. Tellija ootab, et töövõtja esitab pakkumuses analüüsi läbiviimise
metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada uurimiseesmärgi ja vastata uurimisküsimustele.
Tellija hinnangul saab uuringu teostamiseks kombineerida erinevaid analüüsimeetodeid. Analüüsi
lõplik metoodika tuleb kooskõlastada uuringu tellijaga.
Uuringu võimalikud sihtgrupid: kõik ettevõtjad, kui e-arvete saatjad ja/või vastuvõtjad; erasektori
raamatupidamistarkvara pakkujad ja e-arvete vahetusteenuse pakkujad, avaliku sektori üksused.
Kaasata uuringusse muuhulgas ettevõtjaid, kes kasutavad e-arveid vaid riigile esitamiseks ja
ettevõtjaid, kes võtavad vastu ja/või väljastavad e-arveid ka ettevõtete vahelistes tehingutes.
Uurimisfookuse kirjeldus sihtgruppide lõikes:
Avaliku sektori üksused: kas avaliku sektori üksused on e-arvetele vastuvõtu võimekuse
saavutanud ja milliseid probleeme on nad e-arveldamisel täheldanud. Vajalikku infot haldab RTK,
kellel on ülevaade avaliku sektori raamatupidamisest ja suhtleb teiste avaliku sektori üksuste
raamatupidajatega. Tellija annab töövõtjale RTK asjakohased kontaktid ning töövõtja suhtleb
RTK-ga iseseisvalt vajaliku teabe saamiseks.
Ettevõtjad: milliseid probleeme esineb e-arvete saatmisel ja millised võiksid olla muudatused, mida
teostada.
Teenusepakkujad ja ITL: ITL koondab kõik e-arvete teenusepakkujad ja seal on mitmed
raamatupidamiseprogrammide tarkvarade arendajad. Oluline on teada saada, kuidas nähakse
standardi lahendamise küsimust ja millised on peamised tegevused EL standardile üleminekul.
RIK: RIK on üks e-arvete operaator, kelle kaudu on võimalik avalikule sektorile e-arveid esitada.
RIKi käest saab küsida sama infot, mis teenuspakkujatelt, kuid lisaks e-arvete vastuvõtjate registri
küsimusi.
1. Teemaga seotud ametiasutused:
1.1. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium
1.2. RIK
1.3. Rahandusministeerium
1.4. Maksu ja Tolliamet
1.5. RTK
2. Välisriikide esindajad:
Juhtumuuringud välisriikide heade praktikate kaardistamiseks 2-3 näidisriigi põhjal
(dokumendianalüüs + intervjuud)
Võimalikud uurimismeetodid uurimisküsimustele vastamiseks:
1. Süvaintervjuud või fookusgrupiintervjuud (eesmärgistatud valim lähtuvalt
uurimisprobleemistikust, vastutajatest, operaatorid)
2. Dokumendianalüüs (seadusandlus, dokumendid, standardid, statistika)
3. Valideeriv fookusgrupp väljatöötatud lahenduste testimiseks (eesmärgistatud valim lähtuvalt
teemaga seotusest).
4. Juhtumuuringud välismaise praktika analüüsimiseks, 2-3 välisriigi näitel, mille käigus võib
näiteks läbi viia:
- semi-struktureeritud intervjuusid virtuaalsel teel
4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
4.1 Uuringu peamisteks väljunditeks on:
4.1.1 E-arvete kasutamise analüüs avalikus ning erasektoris ja peamised põhjused, mis
takistavad ettevõtjatel e-arvete laialdast kasutamist Eestis.
4.1.2 Analüüs, kuidas on õnnestunud teistes riikides e-arvete laialdane kasutusele võtmine.
4.1.3 Rakenduslikud soovitused e-arvete laialdaseks kasutusele võtmiseks soodustavate
meetmetele ja lahendustele ning nende rakendamiseks.
4.1.4 Analüüs e-arve standardite kasutamise võimaluste ja suundade osas tulevikus.
4.2 Uuringu lõpparuandele kohalduvad järgmised kvaliteedinõuded:
4.2.1 Lõpparuanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab kõigile tehnilises kirjelduses
sisalduvatele küsimustele. Lõpparuanne käsitleb kõiki uuringu ettevalmistamise käigus
lisandunud küsimusi tingimusel, et see on töövõtja ja tellija vahel eelnevalt kokku
lepitud.
4.2.2 Lõpparuandes on andmete kogumise ja analüüsimise meetodid täpselt kirjeldatud ja
viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Alusandmete usaldusväärsuse riskid
peavad olema vajadusel välja toodud.
4.2.3 Uuringu järeldused peavad olema selgelt eristatud, loogilised ja tuginema analüüsi
tulemusele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema
loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud ja sisaldama üldjuhul
uuringu koostaja poolseid hinnanguid.
4.2.4 Lõpparuandes antavad rakenduslikud soovitused ja ettepanekud peavad olema piisavalt
detailsed, konkreetsed, reaalselt rakendatavad, põhjendatud ja selgelt adresseeritud
(tuues välja iga tegevuse peamised rakendajad ja soovituslik ajaraam ning ligikaudne
maksumus). Soovitused peavad olema eraldatud töös esitatud järeldustest. Erinevad
soovitused ja ettepanekud ei tohi olla omavahel vastuolus.
4.2.5 Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud
hinnang/lühike selgitus.
4.2.6 Lõpparuanne peab olema ühtlaselt toimetatud, hästi visualiseeritud ja tekstikorrektuuri
läbinud. Lõpparuande kokkuvõte koos olulisemate soovitustega peab olema esitatud ka
inglise keeles. Lühikokkuvõte peab olema hästi visualiseeritud ning laiemale
avalikkusele suunatud, st lihtsasti mõistetav, eesti ja inglise keeles. Uuringutulemuste
esitlemiseks avalikkusele peab olema koostatud ka uuringut kokkuvõttev
slaidipresentatsioon nii inglise kui ka eesti keeles.
Koos lõpparuandega antakse üle ka kogutud andmestikud (nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed).
Kvalitatiivsete uurimismeetodite puhul piisab intervjuude kokkuvõtete esitamisest.
5. Uuringu ajakava
Uuringu lõpparuanne ja andmefail antakse tellijale üle hiljemalt 4 kuud lepingu sõlmimisest.
Uuringutulemuste esitlemine tellijale ja avalikkusele toimub pärast uuringutulemuste lõpparuande
üleandmist tellijale, tellijaga kokkulepitud kuupäevadel, kuid mitte hiljem kui 31. detsember
2021.a.
Uuringule peab eelnema ettevalmistus, mille jooksul toimub uuringu lõpliku metoodika ja
läbiviimise tööplaani detailne kavandamine.
Avakoosolekul tutvustab töö teostaja uuringumeeskonda ja analüüsi läbiviimise meetodit ning
uuringu tellija selgitab vajadusel lähteülesannet ja ootusi uuringu tulemuste osas. Avakoosolekul
täpsustatakse vajadusel töö läbiviimise aluseks olevaid uurimisküsimusi ja lepitakse kokku uuringu
läbi viimisel kasutatavas metoodikas.
Kõik avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse
avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille
aluse toimub edaspidi uuringu läbiviimine.
Uuringu läbiviimine on jaotatud kolme etappi:
I etapp: ettevalmistus - uuringu lõpliku metoodika väljatöötamine koostöös uuringu
tellijaga, lähtudes hanke eesmärkidest ja ülesannetest, metoodika
lähteraporti koostamine.
II etapp: vahearuande vastuvõtmine (sh turu- ja dokumendianalüüsi tulemused, teiste
riikide kogemus ja lõpparuande struktuur).
III etapp: lõpparuande koostamine ja vastuvõtmine ning tutvustamine.