dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Volikiri riigihanke "E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)" korraldamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. mai 2021
Viit
41
Registreeritud
31. mai 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Helen Roosimägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎41 31.05.2021 Käskkiri.asice3509 KB

Sisu (failidest)

5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13 0 OSA: Üldandmed TEATE ANDMED Hanke viitenumber: 235857 Hanke nimetus: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) Teate tüüp: Hanketeade - TV02 I OSA: Hankija I.1) HANKIJA NIMI JA AADRESSID Riigi Tugiteenuste Keskus, Lõkke tn 4, 10122, Tallinn, Eesti Kontaktisik : REGINA VESKIMÄE Tel. : +372 6631958 E-post : [email protected] Veebiaadress (URL): http://www.rtk.ee (http://www.rtk.ee) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn, Eesti Kontaktisik : REGINA VESKIMÄE Tel. : +372 6631958 E-post : [email protected] Veebiaadress (URL): http://www.mkm.ee (http://www.mkm.ee) Rahandusministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn, Eesti Kontaktisik : REGINA VESKIMÄE Tel. : +372 6631958 E-post : info@ n.ee Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/ (http://www. n.ee/) I.2) ÜHISHANGE Leping hõlmab ühishanget: Jah Lepingu sõlmib keskne hankija: Ei I.3) TEABEVAHETUS Hankedokumendid on kättesaadavad: tasuta Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3157034/general-info (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3157034/general-info) Lisateavet saab: eespool nimetatud aadressil Pakkumused või osalemistaotlused saata: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3157034/tenders (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3157034/tenders) eespool nimetatud aadressil https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 1/4 5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13 I.4) HANKIJA LIIK Hankija liik: Riigiasutus või valitsusasutus I.5) PÕHITEGEVUS Põhitegevus: Majandus ja rahandus II OSA: Ese II.1) HANKE KOGUS VÕI ULATUS II.1.1) Hanke nimetus ja viitenumber: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) (235857) II.1.2) CPV kood: Põhikood Täiendkoodid 73200000-4 Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused II.1.3) Lepingu liik: Teenused II.1.4) Lühikirjeldus: Uuringu eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate, avaliku sektori e-arvete kasutamist ja selle takistusi ning välja töötada parendusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks. II.1.5) Eeldatav kogumaksumus: 45 000,00 EUR II.1.6) Teave osade kohta Hankeleping on jaotatud osadeks: Ei II.2) KIRJELDUS II.2.3) Täitmise koht: Eesti II.2.5) Hindamiskriteeriumid: Kvaliteedikriteeriumid: Nimetus Osakaal Tehniline lahendus ja meeskond 70 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 2/4 5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13 Hind: Nimetus Osakaal Pakkumuse kogumaksumus 30 (käibemaksuta) II.2.6) Eeldatav maksumus või suurusjärk: 45 000,00 EUR II.2.7) Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Algus/Lõpp Algus/Lõpp: - 31.12.2021 Seda lepingut võidakse uuendada: Jah Uuenduste kirjeldus: Vastavalt hankelepingu projektis toodule II.2.10) Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud II.2.11) Täiendavad hankevõimalused: Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei II.2.13) Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole III OSA: Juriidiline, majanduslik, nants- ja tehniline teave III.1) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED III.1.1) Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded: III.1.2) Majanduslik ja nantsseisund: III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus: Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3157034/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3157034/documents?group=B) III.2) LEPINGU TINGIMUSED III.2.1) Teenust võivad osutada ainult teatava kutseala esindajad: Ei IV OSA: Hankemenetlus IV.1) KIRJELDUS https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 3/4 5/20/2021 Riigihangete register 4.8.13 IV.1.6) Teave elektroonilise oksjoni kohta: Elektroonilist oksjonit ei kasutata IV.1.8) Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: Ei IV.2) HALDUSALANE TEAVE IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: 11.06.2021 10:00 IV.2.4) Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: eesti IV.2.6) Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma: Kestus kuudes 4 VI OSA: Lisateave VI.1) TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA See on korduv hange: Ei VI.2) TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: Ei Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: Jah Kasutatakse elektroonilisi makseid: Jah VI.4) VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika (http://www. n.ee/riigihangete-poliitika) VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika (http://www. n.ee/riigihangete-poliitika) https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/notices/notice/2383744/print-secure 4/4 1/2 KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 235857 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) KÕRVALDAMISE ALUSED RIIGIHANGETE SEADUSE § 95 LÕIKES 1 TOODUD KÕRVALDAMISE ALUSTE PUUDUMISE KINNITUS Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja : 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses (RHS § 95 lg 1). Hankijal on igal aja hetkel õigus küsida pakkujalt täiendavaid dokumente, kui neid andmeid ei ole hankijal võimalik kontrollida andmekogus olevate avalike andmete põhjal. Kehtib: Kogu hanke kohta Küsimused ettevõtjale: 1) Kas pakkujal, ühispakkumuse puhul kaaspakkujal, ning tuginemise puhul ettevõtjal, kelle vahenditele tuginedes pakkuja tõendab oma tehnilise- ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele, esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 toodud kõrvaldamise alused? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täitnud vähemalt ühe finantsanalüüsi või ärianalüüsi teostamise lepingu, mille maksumus on vähemalt 30 000 eurot ilma käibemaksuta. Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad 36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingut Koostatud 12.05.2021 09:23:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info 2/2 täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas ja väärtuses, milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osa ja väärtusega lepingust, millises see on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud finantsanalüüsi või ärianalüüsi teostamise lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva, maksumuse ja teise lepingu poole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni viie tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole. Kehtib: Kogu hanke kohta Küsimused ettevõtjale: 1) Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud finantsanalüüsi või ärianalüüsi teostamise lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva, maksumuse ja teise lepingu poole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 12.05.2021 09:23:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 235857 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) PAKKUMUSE KIRJELDUS Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust, mis peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Pakkumuse kirjeldus peab sisaldama vähemalt alljärgnevat: 1. Pakutava uurimismetoodika ja valimi moodustamise kirjeldus ja põhjendatus. 2. Uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus. 3. Uuringu läbiviimise aja- ja tegevuskava. 4. Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus. Esitatud pakkumuse kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel kriteeriumis "Tehniline lahendus ja meeskond". Küsimused ettevõtjale: 1. Esitada pakkumuse kirjeldus. (Vabas vormis dokument) PROJEKTIJUHT Projektijuht osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel ning on peamine kontaktisik lepingu täitmise perioodil, vastutab töö üldise juhtimise ja koordineerimise eest ning peab täitma järgmisi põhiülesandeid: 1. suhtlema tellijaga ja teiste seotud asjaosalistega; 2. koordineerima uuringumeeskonna tööd ja vastutama töö tulemuste eest; 3. osalema uuringu elluviimisega seotud koosolekutel ja aruteludel. Projektijuhil peab olema vähemalt kahe uuringu projektijuhtimise kogemus. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta vormil “Projektijuht“ meeskonnaliikme kohta andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikme eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Meeskonnaliikme tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda vormil nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole. Küsimused ettevõtjale: 1. Esitada andmed projektijuhi kohta täidetud vormil “Projektijuht“ (Dokumendi vorm / Projektijuht_vorm.docx) ANALÜÜTIK-EKSPERT Analüütik-eksperdil peab olema vähemalt kahe hankelepingu esemele sarnaste uuringute läbiviimise kogemus, milles on kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Hankelepingu esemele sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse ning raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalisi uuringuid. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta vormil „Analüütik-ekspert“ meeskonnaliikme kohta Koostatud 13.05.2021 07:31:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info 2/2 andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikme eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Meeskonnaliikme tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda vormil nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole. Küsimused ettevõtjale: 1. Esitada andmed analüütik-eksperdi kohta täidetud vormil “Analüütik-ekspert" (Dokumendi vorm / Analüütik-ekspert_vorm.docx) SPETSIALIST Spetsialist peab olema osalenud vähemalt ühes projektis, mille sisuks oli e-arvete temaatiline analüüs ja/või arendus. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta vormil „Spetsialist“ meeskonnaliikme kohta andmed, mis peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik hinnata meeskonnaliikme eelneva kogemuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Meeskonnaliikme tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda vormil nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole. Küsimused ettevõtjale: 1. Esitada andmed spetsialisti kohta täidetud vormil “Spetsialist“ (Dokumendi vorm / Spetsialist_vorm.docx) ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühispakkujad võivad volikirja esitamisel kasutada hankija vormi. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 13.05.2021 07:31:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3157034/general-info Lihthankemenetluse kord Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe kohaselt korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi vajadustele vastavaid riigihankeid, mis nõuavad riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on volitanud riigihanget läbi viima Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Riigi Tugiteenuste Keskus teeb huvitatud ettevõtjatele ettepaneku esitada pakkumus riigihankes „E- arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 125 kohaselt korraldatav riigihange viiakse läbi vastavalt lihthankemenetluse korrale. 1. Riigihanke ese 1.1. Riigihanke esemeks on uuringu läbiviimine, mille eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate, avaliku sektori e-arvete kasutamist ja selle takistusi ning välja töötada parendusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks. 1.2. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides. 1.3. Riigihange viiakse läbi riigihangete registris (edaspidi eRHR). 2. Selgituste esitamine 2.1. Huvitatud ettevõtjatel on võimalik riigihanke alusdokumentide kohta esitada hankijale selgitustaotlusi riigihangete registri teabevahetuse töölehe kaudu. Selleks tuleb eRHR e- keskkonda sisse logida, registreeruda riigihanke juurde ning edastada hankijale selgitustaotlus teabevahetuse lehe kaudu. 2.2. Kui ettevõtja ei ole esitanud küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta ning riigihanke alusdokumentides sätestatud nõue on mitmeti tõlgendatav, on hankijal õigus hankelepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus. 3. Nõuded pakkumusele 3.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. 3.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. 3.3. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks. Pakkuja võib pakkumuse enne pakkumuste esitamise tähtpäeva tagasi võtta. 3.4. Alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. 3.5. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes RHS-s sätestatud juhtudel ja ulatuses. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida RHS § 111 lg 5 sätestatud teavet. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 3.6. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt. 3.7. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Null või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused loetakse mittevastavaks ning lükatakse tagasi. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 3.8. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamisele kohaldatakse RHS § 112 sätestatut. 3.9. Hankija avab pakkumused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal. Pakkumuste avamise protokolli ei koostata. 4. Pakkuja kõrvaldamine 4.1. Pakkuja kõrvaldamise alused on sätestatud riigihanke alusdokumentides. 4.2. Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldab hankija RHS § 95 lg 1-3 ja 6, § 96 lg 2-5 ning § 103 lg 5 ja 6 sätestatut. 4.3. RHS § 125 lg-st 7 tulenevalt kontrollib hankija enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis kontrollib hankija kõrvaldamise aluseid ka välismaa äriühingu suhtes. 4.4. Hankijal on õigus kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kogu lihthankemenetluse vältel. 4.5. Hankija võib pakkujalt nõuda kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmete või dokumentide esitamist hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kui need andmed ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad. 4.6. Kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja riigihankest. 4.7. Pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 4.8. Ühispakkujate kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse lihthankemenetluse korra punktides 4.1-4.7 sätestatut iga ühispakkuja suhtes. 5. Pakkuja kvalifitseerimine 5.1. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused on sätestatud riigihanke alusdokumentides. 5.2. Hankija kontrollib pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Hankija kvalifitseerib pakkujad, kelle kvalifikatsioon vastab riigihanke alusdokumentides seatud pakkuja kvalifitseerimistingimustele ja jätab pakkuja, kelle kvalifikatsioon ei vasta riigihanke alusdokumentides seatud kvalifitseerimistingimustele, kvalifitseerimata. 5.3. Kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata. 5.4. Pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse. 5.5. Pakkuja võib oma tehnilist ja kutsealast pädevust tõendada teise ettevõtja vahendite alusel. Sellisel juhul peab pakkuja esitama eRHRi vormil kinnituse RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise aluste puudumise kinnituse ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. 5.6. Juhul, kui pakkuja tugineb tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimuste osas teise ettevõtja vahenditele, siis lähtub hankija pakkuja kvalifitseerimisel riigihangete seaduse § 103 lõike 5 ning lõike 6 esimesest ja kolmandast lausest. 6. Pakkumuste vastavuse kontrollimine 6.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. 6.2. Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi. 6.3. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 6.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides kehtestatud nõuetele või kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või kui pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija teeb pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. 6.5. Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid edukal pakkujal (nn pöördmenetlus). 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 7.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui eduka pakkumuse maksumus või kulu ületab riigihanke eeldatavat maksumust või alusdokumentides kindlaks määratud hankelepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 7.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel lihthankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 7.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta. 7.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks. 7.2.3. kui riigihankes on ilmnenud ebakõlad, mida ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 8. Läbirääkimiste pidamine 8.1. Hankijal on õigus pidada vastavaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujatega läbirääkimisi pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse ning hankelepingu tingimuste üle osas, mida hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määranud kohustuslike nõuetena (n- ö mittesiduvad tingimused). 8.2. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja. Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib pidada kirjalikult (eRHRi vahendusel) või suuliselt. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise. 8.3. Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõppemisest. 8.4. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud pakkumuse, mis esitatakse eRHRi kaudu läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks. 9. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 9.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides (hindamismetoodikas) toodud hindamiskriteeriumide alusel. 9.2. Kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 9.3. Hankija kontrollib eduka pakkuja RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist enne hankelepingu sõlmimist. 10. Hankelepingu sõlmimine 10.1. Rahandusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmivad eduka pakkujaga hankelepingu, mille projekt on toodud riigihanke alusdokumentides. 10.2. Pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu hiljemalt kolme tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. 10.3. Kui edukaks tunnistatud pakkuja võtab oma pakkumuse enne hankelepingu sõlmimist tagasi või ei allkirjasta hankelepingut hankija antud tähtaja jooksul, on hankijal õigus lähtuda RHS §-st 119, sh RHS § 119 lõikest 3. 11. Muud sätted 11.1. Hankija viis eRHRi vahendusel läbi turu-uuringu viitenumbriga 235844. 11.2. Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, kohaldab hankija RHS § 115 lg 1, 7-10 sätestatut. 11.3. Hankija võib vajadusel pikendada pakkumuste esitamise tähtaega mõistliku aja võrra. 11.4. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 11.5. Kui pakkumuse esitamisel pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane ja/või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, peab pakkuja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 11.6. Pakkuja, kelle suhtes esineb vähemalt üks riigihangete seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 nimetatud alustest, võib riigihankes esitada koos pakkumusega tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida hankelepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Spetsialist „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ Pakkuja nimi: __________ Spetsialisti ees- ja perekonnanimi: _______________ Spetsialisti kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon) 1. Spetsialisti kogemus Spetsialist peab olema osalenud vähemalt ühes projektis, mille sisuks oli e-arvete temaatiline analüüs ja/või arendus. Tööandja/tellija andmed (Asutuse/ettevõtte nimi, Töötamise alguse ja lõpu aeg Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja kontaktisiku nimi, kuu ning aasta täpsusega. olulisemate tööülesannete kirjeldus telefon, e-posti aadress) Vajadusel jätkata loetelu… 2. Spetsialisti kogemus avalikku sektorit käsitleva analüüsi projekti läbiviimisel.* * Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus“ lisapunkte saada. Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu aeg (Asutuse/ettevõtte nimi, Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja kuu ning aasta täpsusega. kontaktisiku nimi, olulisemate tööülesannete kirjeldus telefon, e-posti aadress) Vajadusel jätkata loetelu… Andmete esitamisega kinnitame, et isik (spetsialist) on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega anname hankijale õiguse andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.1 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (spetsialisti) andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (spetsialisti) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (spetsialisti) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul täitmisel osaleb ka vastutav isik (spetsialist) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (spetsialisti) kohta käivaid andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus. MEMO Teema: riigihankele „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ eelnenud turu-uuringu kokkuvõte Hankija: Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viis läbi turu-uuringu edastades 07.04.2021 e- kirjaga Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuhi Jüri Jõemale palvega see edastada kõikidele erialaliitu kuuluvatele ettevõtetele. Tagasisidet turu-uuringule oodati 14.04.2021. E-kirja teel hankijale turu-uuringu osas tagasisidet ei tulnud, seejärel avaldas hankija 19.04.2021 uuesti samasisulise turu-uuringu riigihangete registris viitenumbriga 2358441. Eelnimetatud turu-uuringu eesmärgiks oli täpsustada turu-uuringule järgneva analüüsi riigihanke eeldatavat maksumust, tehnilist kirjeldust ning projekti teostamise aja pikkust. Ettepanekud palus hankija esitada riigihangete registris hiljemalt 23.04.2021. Turu-uuringule vastas ja ettepanekud edastas Ernst & Young Baltic AS. 1 Riigihangete register. Hankele „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ eelnev turu-uuring. Kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3156252/general-info. Hindamiskriteeriumid- ja metoodika „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ 1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid Pakkumuse maksumus 30 Tehniline lahendus ja meeskond 70 KOKKU 100 2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 3. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Pakutava uurimismetoodika ja valimi moodustamise kirjeldus ja põhjendatus“ allkriteeriumi eest suurim arv hindamispunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Meeskonna koosseis ja rollide jaotus“ allkriteeriumi eest suurim arv hindamispunkte. Juhul, kui ka „Meeskonna koosseis ja rollide jaotus“ allkriteeriumi hindamispunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 4. Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (30), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga: madalaim väärtus: (jagatud) pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal 30). Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 5. Pakkumuse tehnilist lahendust ja meeskonna hindamine toimub järgmiselt: 5.1.Hindajad lähtuvad hindamisel hankedokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 5.2.Pakkumuse tehnilise lahenduse hindamispunktid saadakse igas tehnilise lahenduse ja uuringumeeskonna hindamise allkriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud hindamispunktide summeerimisel. 6. Kui vastavaks on tunnistatud üks pakkumus, siis pakkumuse sisulist hindamist ei toimu ja pakkumusele omistatakse automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid. Allkriteerium 1: Pakutava uurimismetoodika ja valimi moodustamise Hindamis- kirjeldus ja põhjendatus punktide arv Hinnang, kuidas valitud metoodikaga on püstitatud eesmärk saavutatav – maksimaalselt 25 punkti SUUREPÄRANE: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud 25 metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab uuringu metoodikale. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad uuringu eesmärke efektiivsemalt saavutada. VÄGA HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud 20 metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad uuringu metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on uuringu eesmärgiga seostatud. HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest 15 põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole piisavad ja/või asjakohased uuringu metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on uuringu eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista uuringu eesmärkide täitmist. RAHULDAV: Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid 10 esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine uuringu eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik uuringu eesmärke täielikult täita. VÄHENE: Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt 5 ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või mitte-asjakohased. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik uuringu eesmärke täita. Allkriteerium 2: Uuringu metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide Hindamis- ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus - maksimaalselt 15 punktide arv punkti SUUREPÄRANE: Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, 15 hõlmab nii analüüsi/ uuringu sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad uuringu käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise uuringu kvaliteetseks teostamiseks. Tulenevalt kavandatud metoodikatest on pakkuja kirjeldanud mitmeid täiendavaid võimalikke riske, nende maandamismeetmeid ja vastutavaid isikuid. HEA: Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii analüüsi/ uuringu sisust 10 (analüüsi teemast) kui uuringuprotsessis tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud kirjeldatud olulisemate probleemolukordade lahendamiseks. Hankijal tekkisid väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas üksikud mittepõhimõttelised küsimused (puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused), kuid need ei ole hankija hinnangul oluliseks takistuseks uuringu kvaliteetsel teostamisel. RAHULDAV: Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb 5 olulisi puudujääke st riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii analüüsi/ uuringu sisust (analüüsi teemast) kui uuringuprotsessis tekkida võivaid riske) ja/ või maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide olulisusele ja esinemise tõenäosusele ja/või vastutavad isikud. Hankijal tekkis väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas hulgaliselt küsimusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada uuringu käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi. Allkriteerium 3: Uuringu läbiviimise aja- ja tegevuskava – Hindamis- maksimaalselt 15 punkti punktide arv SUUREPÄRANE: Aja- ja tegevuskava on esitatud ja põhjendatud. 15 Tegevused on esitatud koos tähtaegadega (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Pakutud ajakava on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Lisaks on väljapakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi on liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada. Kirjeldatud ajakava ületab hankija ootusi st ajakavva on lisatud täiendavaid tegevusi vms, mis hankija hinnangul on vajalikud, kuid mida pole osatud ette näha. HEA: Aja- ja tegevuskava on esitatud ja põhjendatud. Tegevused on esitatud 10 koos tähtaegadega (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Pakutud ajakava on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Kirjeldatud ajakava vastab hankija ootustele. Ajakavas võivad esineda üksikud ebatäpsused (planeeritud ajakavas on ebakõlasid, kus mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike periood), mis aga ei ole põhimõttelised. RAHULDAV: Aja- ja tegevuskava on esitatud koos tähtaegadega, kuid 5 ajakavast on puudu mõni oluline etapp ja/või iga tegevuse juures ei ole märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Puuduvad põhjendused, kuidas pakutud ajakavaga on võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine. Ajakava ei ole hankija jaoks lahti kirjutatud selgelt ja arusaadavalt. Hankijal tekkisid mitmed põhimõttelised küsimused ajakava sobivuse osas. Allkriteerium 4: Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus – Hindamis- maksimaalselt 15 punkti punktide arv 4.1. Projektijuhi varasem kogemus 4 või 2 Hankija annab pakkumusele 4 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse projektijuht, kellel on varasem kogemus vähemalt kahe hankelepingu esemele sarnase uuringu läbiviimisel. Sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse või raamatupidamisseaduse ning e-arvete teemalisi uuringuid. Hankija annab pakkumusele 2 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse projektijuht, kellel on varasem kogemus vähemalt ühe hankelepingu esemele sarnase uuringu läbiviimisel. Sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse või raamatupidamisseaduse ning e-arvete teemalisi uuringuid. Hankija annab punkte vaid ühe projektijuhi kaasamise eest, st kui pakkuja kaasab meeskonda mitu projektijuhti, siis projektijuhi kogemuste eest saadavaid punkte (4 või 2) omavahel ei summeerita. 4.2. Analüütik-eksperdi varasem kogemus 6 või 4 Hankija annab pakkumusele 6 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse analüütik-ekspert, kellel on varasem kogemus vähemalt ühe uuringu või projekti läbiviimisel, mille sisu hõlmas Eestis ja EL tasandil e-arvete toimivusmudeli kirjeldust ja rakendamist. Hankija annab pakkumusele 4 punkti juhul, kui töö teostamisse kaasatakse analüütik-ekspert, kellel on varasem kogemus vähemalt ühe uuringu või projekti läbiviimisel, mille sisu hõlmas Eestis ja EL tasandil e-arvete toimivusmudeli kirjeldust, kuid puudub kogemus nende rakendamisel. Hankija annab punkte vaid ühe analüütik-eksperdi kaasamise eest, st kui pakkuja kaasab meeskonda mitu analüütik-eksperti, siis analüütik-eksperdi kogemuste eest saadavaid punkte (6 või 4) omavahel ei summeerita. 4.3. Avaliku sektori analüüsi kogemus 3 Hankija annab pakkumusele 3 punkti juhul, kui töö teostamisse on kaasatud meeskonnaliige, kes on osalenud avalikku sektorit käsitlevate analüüsiprojektide läbiviimisel. 4.4. Meeskonna koosseis ja rollide jaotus 2 või Hankija annab pakkumusele 2 punkti juhul, kui pakkuja on uuringusse 1 kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud uuringu eesmärkidest, uurimisküsimustest ja metoodikast. Planeeritav uuringumeeskond ja sellesse kuuluvate ekspertide senine kogemus uuringute läbiviimisel on detailselt kirjeldatud ja need annavad alust eeldada, et pakkuja viib läbi kõrge kvaliteediga uuringu. Uuringumeeskonna kirjelduses on detailselt ja põhjendustega välja toodud, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab ning seejuures on meeskonnaliikmete oskused ja kogemused integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. Kirjeldatud tööjaotus on optimaalne ja ning võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada. Hankija annab pakkumusele 1 punkti juhul, kui hankija näeb, et pakkumuses esitatud meeskonna liikmete tööjaotus töö teostamiseks on üldiselt sobiv. Kirjelduses või tööjaotuses esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid või vastuolud. Projektijuht „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ Pakkuja nimi: __________ Projektijuhi ees- ja perekonnanimi: _______________ Projektijuhi kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon) 1. Projektijuhtimise kogemus Projektijuhil peab olema vähemalt kahe uuringu projektijuhtimise kogemus. Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu (Asutuse/ettevõtte nimi, Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja aeg kuu ning aasta kontaktisiku nimi, telefon, olulisemate tööülesannete kirjeldus täpsusega. e-posti aadress) Vajadusel jätkata loetelu… 2. Projektijuhi kogemus hankelepingu esemele sarnaste uuringute läbiviimisel.* Sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse ning raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalisi uuringuid. * Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus“ lisapunkte saada. Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja olulisemate tööülesannete kirjeldus, sh Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu nimetada, millise uuringu/analüüsiga on (Asutuse/ettevõtte nimi, aeg kuu ning aasta tegemist (kas tegemist on majandusarvestuse kontaktisiku nimi, telefon, täpsusega. alased uuringuga või mõjuanalüüsiga või e-posti aadress) raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalise uuringu või analüüsiga) Vajadusel jätkata loetelu… 3. Projektijuhi kogemus avalikku sektorit käsitleva analüüsi projekti läbiviimisel.* * Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus“ lisapunkte saada. Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu aeg Töökoha/ametikoha/projekti (Asutuse/ettevõtte nimi, kuu ning aasta täpsusega. nimetus ja olulisemate kontaktisiku nimi, telefon, e- tööülesannete kirjeldus posti aadress) Vajadusel jätkata loetelu… Andmete esitamisega kinnitame, et isik (projektijuht) on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega anname hankijale õiguse andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.1 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (projektijuhi) andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (projektijuhi) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (projektijuhi) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul täitmisel osaleb ka vastutav isik (projektijuht) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (projektijuhi) kohta käivaid andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus. Analüütik-ekspert „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ Pakkuja nimi: __________ Analüütik-eksperdi ees- ja perekonnanimi: _______________ Analüütik-eksperdi kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon) 1. Analüütik-eksperdi kogemus Analüütik-eksperdil peab olema vähemalt kahe hankelepingu esemele sarnase uuringu läbiviimise kogemus, milles on kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Hankelepingu esemele sarnasteks uuringuteks peetakse majandusarvestuse alaseid uuringuid ja mõjuanalüüse ning raamatupidamisseaduse ja e-arvete teemalisi uuringuid. Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu (Asutuse/ettevõtte nimi, Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja aeg kuu ning aasta kontaktisiku nimi, telefon, olulisemate tööülesannete kirjeldus täpsusega. e-posti aadress) Vajadusel jätkata loetelu… 2. Analüütik-eksperdi kogemus uuringu(te) või projekti(de) läbiviimisel, mille sisu hõlmas Eestis ja EL tasandil e-arvete toimivusmudeli kirjeldust ja rakendamist.* * Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus“ lisapunkte saada. Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu (Asutuse/ettevõtte nimi, aeg kuu ning aasta Töökoha/ametikoha/projekti nimetus ja kontaktisiku nimi, telefon, täpsusega. olulisemate tööülesannete kirjeldus e-posti aadress) Vajadusel jätkata loetelu… 3. Analüütik-eksperdi kogemus avalikku sektorit käsitleva analüüsi projekti läbiviimisel.* * Täidetakse juhul, kui pakkuja soovib hindamisel allkriteeriumis „Uuringumeeskonna koosseis ja rollide jaotus“ lisapunkte saada. Tööandja/tellija andmed Töötamise alguse ja lõpu aeg Töökoha/ametikoha/projekti (Asutuse/ettevõtte nimi, kuu ning aasta täpsusega. nimetus ja olulisemate kontaktisiku nimi, telefon, e- tööülesannete kirjeldus posti aadress) Vajadusel jätkata loetelu… Andmete esitamisega kinnitame, et isik (analüütik-ekspert) on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel. Andmete esitamisega anname hankijale õiguse andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.1 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutava isiku (analüütik-eksperdi) andmete esitamine on vajalik sõlmitava hankelepingu korrektseks täitmiseks ning hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutava isiku (analüütik-eksperdi) kohta andmete esitamist veendumaks vastutava isiku (analüütik-eksperdi) vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses täita korrektselt sõlmitav hankeleping, mille vahetul täitmisel osaleb ka vastutav isik (analüütik-ekspert) isiklikult. Hankija kasutab vastutava isiku (analüütik-eksperdi) kohta käivaid andmeid üksnes riigihanke menetluses ning sõlmitavas hankelepingus. Hankelepingu projekt TÖÖVÕTULEPING Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122 (edaspidi tellija), mida ühiselt esindab volikirja alusel Rahandusministeerium, mida esindab ___ alusel ___ ja ___ (edaspidi töövõtja), registrikood ___, asukoht ___, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___ edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihankes „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga” (viitenumber 235857) (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele läbi uuringu, mille eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate, avaliku sektori e-arvete kasutamist ja selle takistusi ning välja töötada parendusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku ___ eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks / ei lisandu käibemaksu. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 235857. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne 1 tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub kolmes etapis, mis on kirjeldatud lisa 1 punktis 5. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille alusel toimub edaspidi uuringu läbiviimine. 4.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud, töötoad, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.9. Töövõtja tagab, et meeskonnal on lepingu täitmiseks vajalikul tasemel (tase B2) võõrkeelte oskus, et tutvuda ja analüüsida välisriikide praktikat valdkonnas vastavalt pakkumuses esitatud näidisriikidele. Juhul, kui meeskonnaliikmed ei valda võõrkeelt piisaval tasemel peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 2 4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses esitatud ajakavale. Uuringutulemuste esitlemine tellijale ja avalikkusele toimub pärast uuringutulemuste lõpparuande üleandmist tellijale, kuid mitte hiljem kui 31. detsember 2021.a. 5.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt üks kord kahe nädala jooksul ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel kahel nädalal planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija volitatud esindaja e- posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või teemavaldkondade täpsustamiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija . 5.3.Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.4. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 7 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.5. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka 3 kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.10.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.10.2. Punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 4 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on ___, telefon ___, e-post ___. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või 5 tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2021 või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul, kui poolteväliste asjaolude tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööde teostamisel järgida lepingus nimetatud tähtaegu, on tellijal õigus lükata edasi lepingu täitmise tähtpäev jt lepingust tulenevad tähtajad perioodi võrra, mille osas tööde teostamine pooltest mitteoleneval põhjusel viibis ning määrata uued tähtajad. 10.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.4. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.5. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta teenuse osutamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.5.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 10.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui nendel puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 15 kalendripäeva. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul, kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt/paberkandjal. 6 KÄSKKIRI 31.05.2021 nr 41 Volikiri riigihanke "E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga) korraldamiseks Riigihangete seaduse § 43 lõigete 1 ja 2 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõikega 4: 1. volitan Rahandusministeeriumi korraldama ühishanget „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium (RAM) koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM))”, mille eeldatav maksumus peab jääma alla 60 000 euro käibemaksuta; 2. volitan RAM-i korraldama ühishanget kooskõlas hanke alusdokumentidega (lisatud); 3. volitan RAM-i viima läbi punktis 1 nimetatud ühishanke korraldamiseks vajalikke menetlusega seotud toiminguid kuni hankemenetluse lõppemiseni; 4. punktis 1 nimetatud ühishanke raames sõlmib hankelepingu, kontrollib hankelepingu täitmist, võtab töö vastu ning tasub arved RAM. MKM tasub RAM-i esitatud arve alusel hankelepingu maksumusest osa, mis ületab 25 000 eurot käibemaksuta, kuid mitte rohkem kui 35 000 eurot käibemaksuta; 5. määran punktis 1 nimetatud ühishankes MKM-i poolseks vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juhi Sirli Heinsoo; 6. RAM kooskõlastab kõik punktis 1 nimetatud ühishankega seotud olulised muudatused punktis 5 nimetatud vastutava isikuga ning kaasab ta vajadusel hankelepingu täitmise kontrollimisel. Volikiri on antud RAM-ile edasivolitamise õigusega ühishanke läbiviimiseks Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt ja kehtib kuni hankemenetlusega seotud toimingud on teostatud ja hankelepinguga seotud kohustused on täidetud. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler TEHNILINE KIRJELDUS „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses (Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga)“ 1. Uuringu taust Riigi eesmärk on e-arvete osas pakkuda ettevõtjatele võimalikult väikese halduskoormusega võimalikult kvaliteetset ja efektiivset lahendust, mis hoiaks märkimisväärselt ettevõtjate aega ja ressurssi kokku ning aitaks ka välismaiste hankijate/klientidega hõlpsamalt arveid vahetada. Paber- ja pdf-arved on kulukad, nende töötlus on aega ja lisatööd nõudev. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on koostanud Reaalajamajanduse (edaspidi RTE) visiooni aastateks 2020-2027 ning sama dokumendiga seotud RTE tööplaani aastaks 2021. Selle dokumendi alusel on Rahandusministeeriumil kaasvastutus täita järgmine eesmärk: E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes aastaks 2023. RTE edendamise tegevused on Vabariigi Valitsus lisanud riigireformi kavva 2020-2023 ja tegevusprogrammi 2021-2023. Rahandusministeeriumi üheks eesmärgiks on luua Eestis usaldusväärne ja läbipaistev rahanduskeskkond ning e-arvete kasutuselevõtt aitab sellele eesmärgile kaasa. Lisaks parandab e-arvete kasutuselevõtt maksukäitumist ning vähendab ettevõtjate halduskoormust. 2020 aastal läbi viidud RTE mõjuanalüüsist nähtub, et kasutades RTE kontseptsioonil põhinevaid lahendusi (e-arved, e-kviitungid, e-veoselehed, põllumajandusmasinate andmetöötlus, reaalajas majandusprognoosid ja andmepõhine aruandlus XBRL GL formaadis) hoitaks Eestis aastas kokku üle 14 miljoni töötunni ja 200 miljoni euro. Ainuüksi e-arvetele üleminekul säästaksid Eesti maksumaksjad üle 100 miljoni euro aastas. Alates 2017. aasta 1. juulist olid avaliku sektori asutused kohustatud vastu võtma e-arveid, kui erasektori ettevõtja neid esitada soovis. Muudatusest tulenevalt oli avalikul sektoril olemas võimekus e-arveid vastu võtta, kuid ettevõtjate poolt e-arvete esitamise kohustuse puudumise tõttu saadeti neid siiski vähe. Selle tulemusena tehti seaduses muudatus, mille kohaselt alates 2019. aasta 1. juulist peavad ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Üleminek masinloetavatele e-arvetele oli vajalik, et riigi raamatupidamine saaks üle minna ühele arvete töötlemise süsteemile senise kolme asemel. See aitas vähendada arvete töötlemiseks kuluvat töö hulka ja -aega, tõsta andmete kvaliteeti ja säästa maksumaksja raha. Selline kohustus sätestati raamatupidamise seadusesse (edaspidi RPS). RPS-s on välja toodud regulatsioon, mis reguleerib avaliku sektorile e-arvete saatmist, sh kellele tuleb e-arve saata ja kes peavad seda tegema. Lisaks on regulatsioonis välja toodud, millisel tehnilisel ja semantilisel kujul peab e-arve olema, et infosüsteemid saaksid sellest ühtemoodi aru. Regulatsioonis on veel välja toodud e-arvete registri nõuded ja erisused, millal e-arvet ei tule avaliku sektori üksusele esitada. Seadusest tulenevalt peab Rahandusministeerium koostama 2021. aasta 1. oktoobriks analüüsi sätestatud RPS regulatsiooni mõjule e-arvete kasutuse kohta ning vajaduse korral esitama ettepanekud õigusaktide muutmiseks. Sellest tulenevalt oleks vaja teada, kas regulatsioon on täitnud enda eesmärki võtta e-arved avalikus sektoris kasutusele, vähendades arveldamisele kuluvat aega ja raha. Pole täpselt teada, kas avaliku sektori üksused on kõik praeguseks ka tegelikult võimelised e-arveid vastu võtma, kas ettevõtjad saadavad ikkagi e-arveid, kas e-arvete vastuvõtjate register toimib selliselt nagu vaja või on vaja selle funktsionaalsust muuta, kas Eesti e-arve standard (EVS 923:2014) toimib ja kas on arvestatud kõikide erisustega, mis võivad arvete väljastamisel ette tulla, nt. pöördkäibemaksustamine või nõuded arvel esitatava informatsiooni osas, mis tuleneb teistest seadustest. Lisaks ei ole teada, miks ettevõtjad ei ole veelgi laiemalt e- arveid kasutusele võtnud. E-arveldamine puudutab kõiki avaliku sektori üksusi, kellel on kohustus e-arveid vastu võtta ja neid ettevõtjaid, kes peavad avaliku sektori üksustele e-arve esitama. Samuti puudutab see teenusepakkujaid, kelle kaudu e-arved liiguvad (e-arvete operaatorid ja raamatupidamiseprogrammid). Vaja on hinnata, kas regulatsiooni nõuded on täidetud ja kas oleks vaja regulatsioonis muudatusi teha. Hetkel on Eestis lubatud kasutada kahte e-arve standardit - Eesti e-arve standard (EVS 923:2014) ja Euroopa Liidu e-arvete standard (e-arve semantiline mudel EN 16931). Euroopa Liidu e-arvete standard tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/55/EL ning Eesti e-arveldamise keskkonnas mõistetakse selle all EN 16931 UBL süntaksit, mis on dokumenteeritud CEN/TS 16931-3-2:2020). Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“. Eesti e- arve standard on Eesti e-arve huviliste poolt välja töötatud ja ka Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuses ametlikult registreeritud standard. Küll aga on antud standardi arendus peatunud ja seetõttu ka tulevikku silmas pidades on selle kasutamise jätkusuutlikus küsitav. EL-i standard EN 16931 on laialdaselt kasutatav nii EL-i kui ka globaalses mastaabis. Formaadil on olemas tugev tehniline tugi ja jätkusuutlik arendus. Formaat omab täpseid juhendeid implementeerimiseks ning valideerimiseks nii struktuuri kui ka andmete sisu osas. Masinloetavuse tagamiseks kasutatakse tunnustatud ISO sertifitseeritud koode. Lisaks on igale huvilisele saadaval EN 16391 ametlik dokumentatsioon (näitena UBL süntaksi kirjeldus): https://www.evs.ee/et/cen- ts-16931-3-1-2017. Tänane Eesti e-arve standard on olemuselt lihtarve. Eesti standardi kohustuslikud väljad tulenevad raamatupidamise seadusest § 7, mis sätestab tingimused algdokumendile ja milleks on näiteks kuupäev, summa, arve saatja jne. EL standardil on välju rohkem (sh. ka kohustuslikke) ning tulenevalt standardi jätkusuutlikkusest ja toetavast taustsüsteemist on võimalik seda kasutades parandada e-arvetega edastatavate andmete kvaliteeti, e-arvete üheselt mõistetavust, liikuda vabama piiriülese infovahetuse suunas ning tagada ka e-arve semantilise mudeli ja süntaksi pidev areng. Täna puudub mõjuanalüüs, kas on optimaalne minna üle ühele standardile ja võtta ainult EL e-arve standard kasutusele ja mida see tähendaks rahalise kuluna raamatupidamise tarkvara arendajatele ja e-arvete operaatoritele ning ettevõtjatele kes juba kasutavad või on soov hakata kasutama e- arveid. Analüüsida on vaja, et kui pikk peaks olema ülemineku periood, et minna üle vaid ühe standardi kasutamisele. Samuti analüüsida, et millised riskid ja hüved sellega kaasnevad kõikidele eelpool mainitud osapooltele. Samuti hinnata, et kas Eestil on vaja luua oma CIUS (Core Invoice Usage Specification) ja mida see peaks sisaldama? Ametlikust definitsioonist lähtudes on CIUS-e tähendus järgmine: arve kasutamise spetsifikatsioon (ingl. CIUS) on spetsifikatsioon, mis pakub müüjale üksikasjalikke juhiseid, selgitusi ja näiteid ning reegleid (ärireegleid), mis on seotud arvel olevate struktureeritud elementide tegeliku rakendamise ja kasutamisega konkreetses 3 kauplemissituatsioonis. CIUS-i järgi loodud arve peab alati vastama Euroopa e-arve standardile EN 16931. 2. Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded Uuringu eesmärgiks on analüüsida ettevõtjate ja avaliku sektori e-arvete kasutamist, tuua välja takistused e-arvete laialdasemal kasutusele võtmisel ning välja töötada parendusettepanekud e- arvete veelgi laialdasemaks kasutuselevõtuks. 2.1 Uuringu tulemusel peab selguma: 2.1.1 Kuivõrd on avaliku sektori üksused (riigiraamatupidamiskohustuslased, kohaliku omavalitsuse üksused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja raamatupidamiskohustuslased, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju ja hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses), kellele kehtestati on raamatupidamise seaduse muutmisega kohustus alates 01.07.2019 esitada vaid masintöödeldav arve (edaspidi e-arve), on seaduse muudatused ellu viinud ja võimelised e-arveid vastu võtma. Kas toimub siiski palju käsitsi sisestamist, pdf arvete välja printimist, üldist pdf arvete saatmist? Mis on peamised takistused ja probleemid B2G kohustuse rakendamisel? Milline on rahaline mõju ja saadud kasu arvestades seaduse jõustumisest (e-arve sätestamise kohustusest)? 2.1.2 Statistika – saamaks ülevaate sellest palju kasutatakse e-arveid Eestis (sh. palju saadetakse, palju võetakse vastu? Millist standardit kasutatakse? Peab olema välja toodud nii tükkida arv kui kasutajate arv). 2.1.3 Millised probleemid (sh. standardist tulenevad probleemid, kasutaja mugavus probleemid, arendusprobleemid jm.) on tekkinud e-arvete saatjatel, vastuvõtjatel ja teenusepakkujatel ja kuidas need on lahendatud (avalik sektor, ettevõtjad, majandustarkvara pakkujad ja e-arve operaatorid)? Kas mõni neist on saanud takistuseks, et e-arveid edaspidi laiemalt kasutusele võtta? 2.1.4 Kuidas toetada e-arvete laiemat kasutuselevõttu erasektoris ning missugune võiks olla riigipoolne sekkumisloogika? Missugune on ettevõtjate toetusvajadus? Missuguseid sihtgruppe tuleks toetada? Lisada sihtgruppide prioriteetsus koos põhjendustega. Missuguseid tegevusi, arendusi tuleks toetada? Kas ja kuidas on mõistlik e-arveid erasektoris kohustuslikuks muuta? Kas see aitab kiiremale kasutusele võtule kaasa viisil, mis ei koorma liigselt ettevõtjaid? 2.1.5 Millised on Põhjamaade kogemused e-arvete kasutuselevõtmisel ning millised on olulisemad õppetunnid Eestile? Millised on peamised rakenduslikud soovitused, kuidas muuta e-arvete kasutamine laialdasemaks õhukeses riigis (st. oodatud on nutikad lahendused)? 2.1.6 Kui kehtestada kohustus kasutada vaid Euroopa Liidu e-arve standardit, siis 1) kuivõrd see lahendaks välja toodud probleeme? 2) milline peaks olema kaasnevate tegevuste kirjeldus ja hulk. 3) rahaline mõju kõikidele osapooltele (ettevõtjale kes kasutab e-arveid, ettevõtjale kes veel ei kasuta e-arveid, majandustarkvara pakkujale, e-arve operaatorile, avalikule sektorile). 4) ettepanek/analüüs ülemineku perioodi kohta. 5) millised riskid ja hüved sellega kaasnevad kõikidele eelpool mainitud osapooltele. 6) kas Eestil on vaja luua oma CIUS (Core Invoice Usage Specification) ja mida see peaks sisaldama? Ametlikust definitsioonist lähtudes on CIUS-e tähendus järgmine: arve kasutamise spetsifikatsioon (ingl. CIUS) on spetsifikatsioon, mis pakub müüjale üksikasjalikke juhiseid, selgitusi ja näiteid ning reegleid (ärireegleid), mis on seotud arvel olevate struktureeritud elementide tegeliku rakendamise ja kasutamisega konkreetses 3 kauplemissituatsioonis. CIUS-i järgi loodud arve peab alati vastama Euroopa e-arve standardile EN 16931. 2.1.7 Arendades edasi e-kviitungit, siis millele peaks riik tähelepanu pöörama ning mida tegema teisiti, et vältida vigu ning õppida e-arvete rakendamise kogemustest nii kasutajate suunal kui ka teenusepakkujate poolt? Tuua välja parimad lahendusettepanekud. 3. Uuringu meetod ja valim Esialgne nägemus uuringu läbiviimise metoodikast, mida töövõtja võib oma nägemuse järgi kujundada, on esitatud allpool. Tellija ootab, et töövõtja esitab pakkumuses analüüsi läbiviimise metoodika, mis võimaldab parimal viisil saavutada uurimiseesmärgi ja vastata uurimisküsimustele. Tellija hinnangul saab uuringu teostamiseks kombineerida erinevaid analüüsimeetodeid. Analüüsi lõplik metoodika tuleb kooskõlastada uuringu tellijaga. Uuringu võimalikud sihtgrupid: kõik ettevõtjad, kui e-arvete saatjad ja/või vastuvõtjad; erasektori raamatupidamistarkvara pakkujad ja e-arvete vahetusteenuse pakkujad, avaliku sektori üksused. Kaasata uuringusse muuhulgas ettevõtjaid, kes kasutavad e-arveid vaid riigile esitamiseks ja ettevõtjaid, kes võtavad vastu ja/või väljastavad e-arveid ka ettevõtete vahelistes tehingutes. Uurimisfookuse kirjeldus sihtgruppide lõikes: Avaliku sektori üksused: kas avaliku sektori üksused on e-arvetele vastuvõtu võimekuse saavutanud ja milliseid probleeme on nad e-arveldamisel täheldanud. Vajalikku infot haldab RTK, kellel on ülevaade avaliku sektori raamatupidamisest ja suhtleb teiste avaliku sektori üksuste raamatupidajatega. Tellija annab töövõtjale RTK asjakohased kontaktid ning töövõtja suhtleb RTK-ga iseseisvalt vajaliku teabe saamiseks. Ettevõtjad: milliseid probleeme esineb e-arvete saatmisel ja millised võiksid olla muudatused, mida teostada. Teenusepakkujad ja ITL: ITL koondab kõik e-arvete teenusepakkujad ja seal on mitmed raamatupidamiseprogrammide tarkvarade arendajad. Oluline on teada saada, kuidas nähakse standardi lahendamise küsimust ja millised on peamised tegevused EL standardile üleminekul. RIK: RIK on üks e-arvete operaator, kelle kaudu on võimalik avalikule sektorile e-arveid esitada. RIKi käest saab küsida sama infot, mis teenuspakkujatelt, kuid lisaks e-arvete vastuvõtjate registri küsimusi. 1. Teemaga seotud ametiasutused: 1.1. Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 1.2. RIK 1.3. Rahandusministeerium 1.4. Maksu ja Tolliamet 1.5. RTK 2. Välisriikide esindajad:  Juhtumuuringud välisriikide heade praktikate kaardistamiseks 2-3 näidisriigi põhjal (dokumendianalüüs + intervjuud) Võimalikud uurimismeetodid uurimisküsimustele vastamiseks: 1. Süvaintervjuud või fookusgrupiintervjuud (eesmärgistatud valim lähtuvalt uurimisprobleemistikust, vastutajatest, operaatorid) 2. Dokumendianalüüs (seadusandlus, dokumendid, standardid, statistika) 3. Valideeriv fookusgrupp väljatöötatud lahenduste testimiseks (eesmärgistatud valim lähtuvalt teemaga seotusest). 4. Juhtumuuringud välismaise praktika analüüsimiseks, 2-3 välisriigi näitel, mille käigus võib näiteks läbi viia: - semi-struktureeritud intervjuusid virtuaalsel teel 4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 4.1 Uuringu peamisteks väljunditeks on: 4.1.1 E-arvete kasutamise analüüs avalikus ning erasektoris ja peamised põhjused, mis takistavad ettevõtjatel e-arvete laialdast kasutamist Eestis. 4.1.2 Analüüs, kuidas on õnnestunud teistes riikides e-arvete laialdane kasutusele võtmine. 4.1.3 Rakenduslikud soovitused e-arvete laialdaseks kasutusele võtmiseks soodustavate meetmetele ja lahendustele ning nende rakendamiseks. 4.1.4 Analüüs e-arve standardite kasutamise võimaluste ja suundade osas tulevikus. 4.2 Uuringu lõpparuandele kohalduvad järgmised kvaliteedinõuded: 4.2.1 Lõpparuanne peab kajastama adekvaatselt infot, mis vastab kõigile tehnilises kirjelduses sisalduvatele küsimustele. Lõpparuanne käsitleb kõiki uuringu ettevalmistamise käigus lisandunud küsimusi tingimusel, et see on töövõtja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud. 4.2.2 Lõpparuandes on andmete kogumise ja analüüsimise meetodid täpselt kirjeldatud ja viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Alusandmete usaldusväärsuse riskid peavad olema vajadusel välja toodud. 4.2.3 Uuringu järeldused peavad olema selgelt eristatud, loogilised ja tuginema analüüsi tulemusele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud ja sisaldama üldjuhul uuringu koostaja poolseid hinnanguid. 4.2.4 Lõpparuandes antavad rakenduslikud soovitused ja ettepanekud peavad olema piisavalt detailsed, konkreetsed, reaalselt rakendatavad, põhjendatud ja selgelt adresseeritud (tuues välja iga tegevuse peamised rakendajad ja soovituslik ajaraam ning ligikaudne maksumus). Soovitused peavad olema eraldatud töös esitatud järeldustest. Erinevad soovitused ja ettepanekud ei tohi olla omavahel vastuolus. 4.2.5 Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud hinnang/lühike selgitus. 4.2.6 Lõpparuanne peab olema ühtlaselt toimetatud, hästi visualiseeritud ja tekstikorrektuuri läbinud. Lõpparuande kokkuvõte koos olulisemate soovitustega peab olema esitatud ka inglise keeles. Lühikokkuvõte peab olema hästi visualiseeritud ning laiemale avalikkusele suunatud, st lihtsasti mõistetav, eesti ja inglise keeles. Uuringutulemuste esitlemiseks avalikkusele peab olema koostatud ka uuringut kokkuvõttev slaidipresentatsioon nii inglise kui ka eesti keeles. Koos lõpparuandega antakse üle ka kogutud andmestikud (nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed). Kvalitatiivsete uurimismeetodite puhul piisab intervjuude kokkuvõtete esitamisest. 5. Uuringu ajakava Uuringu lõpparuanne ja andmefail antakse tellijale üle hiljemalt 4 kuud lepingu sõlmimisest. Uuringutulemuste esitlemine tellijale ja avalikkusele toimub pärast uuringutulemuste lõpparuande üleandmist tellijale, tellijaga kokkulepitud kuupäevadel, kuid mitte hiljem kui 31. detsember 2021.a. Uuringule peab eelnema ettevalmistus, mille jooksul toimub uuringu lõpliku metoodika ja läbiviimise tööplaani detailne kavandamine. Avakoosolekul tutvustab töö teostaja uuringumeeskonda ja analüüsi läbiviimise meetodit ning uuringu tellija selgitab vajadusel lähteülesannet ja ootusi uuringu tulemuste osas. Avakoosolekul täpsustatakse vajadusel töö läbiviimise aluseks olevaid uurimisküsimusi ja lepitakse kokku uuringu läbi viimisel kasutatavas metoodikas. Kõik avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis ning töövõtja esitab tellijale kinnitamiseks uuringu lähteraporti, mille aluse toimub edaspidi uuringu läbiviimine. Uuringu läbiviimine on jaotatud kolme etappi: I etapp: ettevalmistus - uuringu lõpliku metoodika väljatöötamine koostöös uuringu tellijaga, lähtudes hanke eesmärkidest ja ülesannetest, metoodika lähteraporti koostamine. II etapp: vahearuande vastuvõtmine (sh turu- ja dokumendianalüüsi tulemused, teiste riikide kogemus ja lõpparuande struktuur). III etapp: lõpparuande koostamine ja vastuvõtmine ning tutvustamine.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →