Teie 20.04.2021 nr 16.3/21-0660/-1T
Riigikantselei
[email protected] Meie 31.05.2021 nr 2-13/21-2557
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule
konsultatsioonile hoonete energiatõhususe
direktiivi läbivaatamise kohta
Esitame 3. juuni 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni
avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Vabariigi Valituse protokollilise otsuse eelnõu
Seletuskiri
Lisa 1. Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise küsimustik
Lisa 2. Kaasatud huvigruppide nimekiri
Lisa 3. Kaasamise tabel
Kadi Avingo
625 6491
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Konsultatsioon hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL
läbivaatamise kohta
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Osa A. Planeerimis- ja poliitikavahendid
Hoonete CO2-heite vähendamine
Küsimus 1. Pikaajalises CO2-heite vähendamise strateegias kasutusele võetud kontseptsioon eeldab
heitevabade hoonete ehitamist hiljemalt aastaks 2050, et saavutada pikas perspektiivis CO2-
neutraalsus. Kas olete nõus, et selline uus kontseptsioon tuleks hoonete energiatõhususe direktiivis
määratleda?
Jah
Ei, seda ei ole hoonete energiatõhususe direktiivis vaja
Seisukoht puudub
Kui jah, siis
peaks see hõlmama ka kasvuhoonegaaside heidet hoonete kogu olelusringi vältel
peaks see hõlmama taastuvenergia minimaalset osakaalu hoonetes ja linnaosades
tuleks selles viidata fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajakavale, eelkõige
kütte- ja jahutussüsteemide puhul
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Küsimus 2. Pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega kehtestatakse visioon, tegevuskava, konkreetsed
poliitikameetmed ja tegevused ning spetsiaalsed rahastusmehhanismid, et vähendada 2050. aastaks
riikide hoonefondide CO2-heidet. Esimesed 13 pikaajalist renoveerimisstrateegiat on esitatud ja
komisjon on neid hinnanud. Kehtiva õigusraamistiku kohaselt tuleb pikaajaline
renoveerimisstrateegia esitada iga 10 aasta järel koos võimalusega seda ajakohastada, nagu on ette
nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses.
Kas tuleks muuta energiatõhususe direktiivi sätteid, mis käsitlevad pikaajalisi
renoveerimisstrateegiaid?
Jah
Ei
Küsimus 3. Kas liikmesriikide pikaajalistes renoveerimisstrateegiates kindlaks määratud eesmärkide
jälgimist tuleks tõhustada?
Jah
Ei
Küsimus 4. Milliseid meetmeid lisaksite hoonete energiatõhususe direktiivi, et veelgi toetada
piirkondade ja linnade ametiasutusi hoonete energiatõhususe suurendamisel ja kiirendada
küttekatelde asendamist taastuvenergial põhinevate CO2-heiteta kateldega? (kuni 1000 tähemärki)
Energiatõhususe suurendamiseks on esmatähtis juba olemasolevate meetme parem rakendamine,
seega pole esmajoones vajalik uute täiendavate meetmete kehtestamine. Liikmesriigid peavad ise
tegelema teadlikkuse tõstmisega läbi selgelt mõistetavate näidete levitamise ja propageerimise.
Näiteks kampaaniad selgitamaks eri küttelahenduste mõju CO2 emissioonile ja kulutustele
eurodes. Samuti peaksid liikmesriigid korraldama senisest suuremal määral rohehankeid, milles
CO2 jalajälje osakaalu arvestatakse pakkumuste hindamiskriteeriumides. Täiendavad rahalised
toetused ametiasutustele kampaaniate, selgitustöö ja hangete koostamiseks.
Ressursitõhusus ja kliimamuutustele vastupanu võime hoonete renoveerimisel
Euroopa rohelises kokkuleppes osutatakse energia- ja ressursitõhususele. Sellest tulenevalt
tunnistatakse 2020. aasta märtsis vastu võetud uues ringmajanduse tegevuskavas, et saavutamaks
2050. aastaks kliimaneutraalsust, on vaja väga energia- ja ressursitõhusaid hooneid. Need peaksid
olema varustatud taastuvenergiaga, võttes arvesse energiatõhusust kogu olelusringi vältel ning
tõhusamat ressursikasutust hoonete renoveerimisel ja ehitamisel? Ka renoveerimislaine teatisega
määratakse sellekohaseid tegevusi, nagu 2050. aastani kehtiva kogu olelusringi hõlmava
energiatõhususe tegevuskava arendamine, et vähendada hoonete CO2-heidet.
Küsimus 5. Kas leiate, et läbivaadatud hoonete energiatõhususe direktiivis peaks olema
aruandemeetmed hoonete kogu olelusringi CO2-heite kohta (tootmine ja ehitamine, kasutamine ja
olelusringi lõpp)?
Jah
Ei, hoonete energiatõhususe direktiiv ei ole selleks õige vahend
Ei oska öelda / arvamus puudub
Kui jah, siis
kõigi hoonete kohta (uued ja renoveeritavad hooned)
kõigi uute hoonete kohta
ainult renoveeritavate hoonete kohta
kõigi uute avaliku sektori hoonete kohta
ainult renoveeritavate avaliku sektori hoonete kohta
teatavate eraomandis olevate mitteeluhoonete, näiteks ostukeskuste või andmekeskuste
kohta
seda võimalust tuleks kaaluda seoses läbivaadatud direktiivi hindamisega, mis on kavandatud
2026. aastaks
Kommentaar: (kuni 500 tähemärki)
Arvestades hoonete käidu energiatõhususe nõuete karmistamist ja tasemeid tuleks kaasata ka
hoonete ehitusmaterjalidesse seotud energia/keskkonnamõju vältimaks olukorda, kus ülim
energiatõhusus on saavutatud summaarselt suurema materjalidega seotud keskkonnamõjuga ja
suunamaks ehitamisel teadlikuma materjalide valiku poole. Esmalt võiks olla kaetud avalik sektor
ja uued hooned ning vähemalt esialgu tuleks välistada väikeelemud.
Küsimus 6. Kas hoonete energiatõhususe direktiiviga tuleks nõuda, et uute hoonete projekteerimisel
ja suuremahulise renoveerimise kavandamisel võetaks arvesse kliimamuutuste tõenäolist mõju?
Jah
Ei, hoonete energiatõhususe direktiiv ei ole selleks õige vahend
Seisukoht puudub
Kui jah, siis
uute eraomandis olevate hoonete (elamud ja mitteeluhooned) puhul
uute avaliku sektori hoonete puhul
eraomandis hoonete renoveerimisel
avaliku sektori hoonete renoveerimisel
eraomandis hoonete puhul ainult juhul, kui need on teatavast piirist suuremad
eraomandis hoonete korral ainult teatavate mitteeluhoonete puhul (nagu bürood või
ärihooned)
seda võimalust tuleks kaaluda seoses läbivaadatud direktiivi hindamisega, mis on kavandatud
2026. aastaks
Küsimus 7. Renoveerimislaine teatise kohaselt töötab komisjon välja kogu olelusringi hõlmava 2050.
aasta tulemuslikkuskava1, et vähendada hoonete CO2-heidet ja edendada koos liikmesriikidega
riiklikke võrdlusuuringuid. Kuidas võiks hoonete energiatõhususe direktiiv Teie arvates sellele kavale
kaasa aidata? (kuni 1000 tähemärki)
Direktiiv võiks täiendavalt energiatõhususe nõuetele kehtestada hoonete olelusringi
süsinikujalajälje raporteerimise nõuded.
Liginullenergiahooned (energiasäästuhooned)
Küsimus 8. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned alates 2021.
aastast (avaliku sektori hooned alates 2019. aastast) olema liginullenergiahooned
(energiasäästuhooned). Hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2 kohaselt on liginullenergiahoone
hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur. Nullilähedane või väga väike
tarbitud energiakogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas
taastuvatest energiaallikatest kohapeal või lähiümbruses toodetud energiast. Kas Teie arvates on
liginullenergiahoonete (energiasäästuhoonete) praegused määratlused piisavalt ambitsioonikad, et
aidata kaasa täielikult CO2-heitevaba hoonefondi loomisele?
Jah, praegune määratlus on piisavalt ambitsioonikas
Ei
Seisukoht puudub
Kui ei, siis
1
Tulemuslikkuskava on üks renoveerimislaine teatisega (COM(2020) 662 final) ette nähtud meetmetest, mille
eesmärk on muuta ehituse ökosüsteem kestlikku renoveerimist võimaldavaks.
tuleks praegust määratlust ajakohastada, et seada selged piirid energiakasutusele ja
taastuvenergia kasutamise miinimumnormid ning võtta arvesse kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise eesmärke
tuleks praegune määratlus asendada heitevaba hoone määratlusega
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
* Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki
Tuleks võtta arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Direktiiviga
kehtestatavasse arvestusse tuleks kaasata energiaallika põhised (mitte riigi keskmised) mõõdetud
väärtustel põhinevad CO2 emissioonid ja vähendamise nõuded.
Küsimus 9. Liginullenergiahoonete näitajate arvulisi piirnorme ega vahemikke ei ole hoonete
energiatõhususe direktiivis määratletud. Kuigi see võimaldab liikmesriikidel kehtestada
liginullenergiahoone (energiasäästuhoone) näitajate normid, arvestades oma riigi olusid, on selle
tulemuseks riigiti väga erinevad määratlused. Kas liginullenergiahoone (energiasäästuhoone)
ühtlustatum määratlus on vajalik?
Jah
Ei, see ei ole vajalik
Ei oska öelda / arvamus puudub
Kui jah, siis
tuleks hoonete energiatõhususe direktiiviga määrata hoone haldamisel primaarenergia
kasutamise miinimumnormid erinevate kliimavööndite puhul
tuleks hoonete energiatõhususe direktiivi lisada taastuvate energiaallikate kasutamise
minimaalne osakaal erinevates kliimavööndite puhul
tuleks hoonete energiatõhususe direktiivis kehtestada nii primaarenergia kasutamise
piirnormid kui ka taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal hoone haldamisel eri
kliimavööndite puhul
tuleks arvestada ka kasvuhoonegaaside heidet kogu olelusringi jooksul
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
* Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki
Tuleks EL üleselt ühtlustada hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika. Praegused erinevused on
põhjustatud suures osas energiakasutusest, mida on metoodikas arvestatud. Näiteks mitte
kõikides riikides ei ole hoone energiatõhususe arvutusse ja klassifitseerimisse kaasatud valgustuse
ja seadmete energiakasutus. Tulenevalt riikide energiaallikatest on riigiti erinevad ka
energiakandjate primaarenergia tegurid (kaalumistegurid). Need näitajad raskendavad võrdlust eri
riikide hoonete energiatõhususe nõuete vahel ning nende täitmise jälgimisel. Selle lahendaks EL
üleselt ühtlustatum ja ühine käsitlus.
Hoonete täisrenoveerimine
Küsimus 10. Täisrenoveerimise all mõistetakse renoveerimist, mis peaks andma vähemalt 60 %
energiasäästu (olenemata sellest, kas töö tehakse ühes või mitmes etapis). Kas Teie arvates oleks
kasulik esitada hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise õiguslik määratlus?
Jah
Ei, määratlus muudaks olukorra veel keerulisemaks
Ei oska öelda / arvamus puudub
Kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid (MEPS)
Renoveerimiskohustus ja energiatõhususe miinimumnõuded on mõjusaimad meetmeid hoonete
renoveerimise määra suurendamiseks. Neid on mõnes liikmesriigis juba uuritud ja rakendatud.
Nende eesmärk on kinnitada investorite ootusi, luues võimalusi eri hooneklasside energiatõhususe
parandamiseks, suurendades seeläbi järk-järgult riigi hoonefondi keskmist energiatõhusust.
Renoveerimiskohustuse ja energiatõhususe miinimumnõuded saaks kehtestada järk-järgult ja seada
prioriteediks konkreetsed segmendid.
Küsimus 11. Kas Teie arvates tuleks hoonete energiatõhususe direktiiviga kehtestada ELis
kohaldatavad kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid, mille jaoks tuleb kindlaks
määrata konkreetsed tingimused?
Jah
Ei
Ei oska öelda / arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust: (kuni 1000 tähemärki)
Energiatõhususe miinimumstandardid (MEPS) renoveerimisele on hea mõte, sest tagavad selguse,
millistele energiatõhususe miinimumnõuetele hoone renoveerimisel vastama peab. See välistab
liiga vaba tõlgenduse ja tagab ühise aluse liikmesriikide vahelisel võrdlusel. Leiame, et
energiatõhususe miinimumstandardid peavad arvestama kohalikku konteksti ja piirkonna trende.
Kuna renoveeritakse pikka perspektiivi silmas pidades, ei tohiks olla kohustust renoveerida kõiki
olemasolevaid hooneid, eriti tühjenevates piirkondades, ainult kõige suurema energiatarbimisega
hooneid. Samuti on oluline, et uute energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamisel oleks piisav
etteteatamise ja üleminekuperiood.
Küsimus 12. Millised energiatõhususe miinimumstandardid on Teie arvates kõige asjakohasemad?
Hoone tasandi energiatõhususe standardid, mille fookuses on hoone üldine energiatõhusus
(mis on seotud näiteks energiamärgise klassiga või energiatõhususe eeskirjadega, energia
eritarbimisega, mõne muu süsinikumõõdikuga jne)
Ehitusdetailide tasandi tõhususstandardid, millega kehtestatakse ehitusdetailidele konkreetsed
miinimumnormid (välispiirde ja/või hoone tehnosüsteemide, sealhulgas kütte- ja
jahutussüsteemide jaoks)
Kvaliteedi miinimumstandardid, sealhulgas ka muud aspektid peale energiatõhususe nagu
soojusmugavus - palun täpsustage tekstiväljal
Muud (palun täpsustage tekstiväljal)
Ei tea / arvamus puudub
Palun selgitage oma vastust: (kuni 1500 tähemärki)
Peame oluliseks nii hoone kui ehitusdetailide tasandit, seega soovime rõhutada nii valikut 1 kui ka
2. Energiatõhususe direktiivi miinimumstandardina on kõige kohasem hoone tasand ehk valik
number 1. See peaks olema miinimumiks kui käsitluse all on hoone kui tervik ja selle
energiatõhususe parendamine tervikuna. Samuti peaks säilima vabadus valida, kuidas nõudeid
täita. Kuna tihti on hoonete renoveerimine etapiviisiline, siis peame oluliseks ka valik 2-e. See
tagab, et etapiviisilisel energiatõhususe parendamisel tehakse valikuid, mis üksikuna selgelt
toetavad parendamist. Sellisel juhul välditakse olukorda, kus hilisemate parendustega peab
kompenseerima varasemaid valesid otsuseid (vähe ambitsioonikaid meetmeid). Kindlasti on detaili
tasandil soovituslikud juhised abiks valdkonnakaugele tellijale, kes oskab nende abil kvaliteeti
nõuda ja nüanssidele tähelepanu pöörata.
Küsimus 13. Millist liiki hoonetele tuleks teie arvates kohaldada kohustuslikke energiatõhususe
miinimumstandardeid? (mitte rohkem kui 2 valik(ut))
Kõik elamud ja mitteeluhooned
Kõik elamud, kui neid müüakse või välja üüritakse
Kõik elamud
Teatavad elamud (palun täpsustage tekstiväljal)
Kõik mitteeluhooned
Kõik mitteeluhooned, kui neid müüakse või välja üüritakse
Teatavad mitteeluhooned (palun täpsustage tekstiväljal)
Kõik avaliku sektori hooned (kogupinnaga üle 250 m²)
Ainult halvimate tõhususnäitajatega hooned olenemata nende omandi- ja kasutusprofiilist
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Ei tea / arvamus puudub
* Miski muu? Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki
Kõik suuremad elamud (mitmepere-elamud, korterelamud) jättes välja väikeelamud, mille köetav
pind on kuni 220 ruutmeetrit, ja kõik mitte-eluhooned. Tuleb säilitada kehtiva direktiivi skoop ehk
kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid peaksid kohalduma üksnes sisekliima
tagamisega hoonetele.
Küsimus 14. Kas Teie arvates tuleks kehtestada kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid?
Jah
Ei, ma ei usu, et kohustuslikud miinimumstandardid oleksid asjakohased
Ei tea / arvamus puudub
Kui jah, siis
seoses konkreetsete hetkedega hoone olelusringis, näiteks tehing (nt hoone müük,
üürileandmine või liisimine)
järkjärgulise lähenemise ajakava alusel, et saavutada konkreetsed energiatõhususe tasemed
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
* Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki
Toetame kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist kui need arvestavad
kohalikku konteksti, on klassifitseeritud hoone tüübi põhiselt, arvestavad kinnisvara väärtuse,
sissetulekute ja ruumiliste protsessidega (nt kahanemine, linnastumine jm) ning tegu on rahaliselt
optimaalse lahendusega. Seejuures peame põhjendatuks miinimumstandardite järkjärgulist
kehtestamist, nähes ette piisava etteteatamisaja ning üleminekuperioodi senisest rangemate
nõuete kohustuslikkuseni.
Küsimus 15. Millised on Teie arvates kõige olulisemad elemendid, mis võiksid tagada kohustuslike
energiatõhususe miinimumstandardite eduka kasutuselevõtu?
Rahalise toetuse kättesaadavus hoonete omanikele
Halvimate tõhususnäitajatega hoonete õige tuvastamine
Stabiilse õigusraamistiku olemasolu
Renoveerimiseks sobiva tööjõu olemasolu
Kiireid renoveerimistöid hõlbustavate kujunemisjärgus tehnoloogiate kättesaadavus
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Ei tea / arvamus puudub
* Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki
Olulised on 3 meedet: 1) rahalise toetuse kättesaadavus nii era- kui avaliku sektori meetmed, 2)
renoveerimiseks sobiva tööjõu olemasolu, 3) kiireid renoveerimistöid hõlbustavate tehnoloogiate
kättesaadavus. Arvestades Eestis eluhoonete renoveerimistoetuste taotlusvoorude ületaotlemise
määra on selgelt nõudlus täiendavate rahaliste vahendite järele. Tagamaks tööde kvaliteeti peame
oluliseks tööjõu kättesaadavust ja täiendkoolitust. Uute tehnoloogiate kättesaadavus aitab
kiirendada protsesse ning vähendada survet tööjõule.
Avaliku sektori hooned
Küsimus 16. Milliseid järgmistest reguleerimismeetmetest tuleks Teie arvates kavandada, et
kestlikult suurendada avaliku sektori hoonete renoveerimise kiirust ja põhjalikkust?
Rangemate energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine avaliku sektori hoonete
renoveerimisele
Energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine avaliku sektori hoonetele koos
kohustusega saavutada järk-järgult kõrgemad tasemed
Olelusringi aspektide lisamine renoveeritud avaliku sektori hoonete projekteerimisele,
ehitamisele ja kasutusele (nt ringmajanduse põhimõtteid nagu kasutusea pikendamist,
kohandatavust ja paindlikkust, materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu arvestav
lähenemine)
Kliimamuutustele vastupanu võime aspektide kasutamine uute ja renoveeritud avaliku sektori
hoonete projekteerimisel ja haldamisel
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Ei tea / arvamus puudub
Elektritransport
Küsimus 17. Hiljuti kehtestati hoonete energiatõhususe direktiivi artiklis 8 elektritranspordi
teemalised sätted, mis käsitlevad laadimispunktide paigaldamist hoonete juures asuvatesse
parklatesse. Kas Teie arvates on vaja nõudeid karmistada, arvestades kõrgemaid kliimaeesmärke ja
kasvanud stiimuleid elektriautode kasutuselevõtuks, aga ka elektriliste jalgrataste ja kaubarataste
kasutamise suurt kasvu?
Küsimus 18. Millist nõuet oleks Teie arvates vaja?
Muud meetmed? Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki
Küsimus 19. Kas olete teadlik haldustõketest, mis teie asukohariigis takistavad laadimispunktide
kasutuselevõttu hoonetes?
Jah
Ei
* Kui jah, siis palun täpsustage: kuni 1000 tähemärki
Kõiksuguste ehituste jaoks on tarvis korteriühistu nõusolekut, mida on keeruline saada. Probleem
ei pruugi olla vaid vanade kortermajadega, aga ka uuematega, kuhu ei ole rajatud täielikult
laadimiskohti välja. Seetõttu vajaks kaalumist, kas ja kuidas oleks võimalik parandada
korteriomanike võimalusi soovi korral elektriauto laadijate rajamist kortermajade juurde.
Osa B. Teabe esitamine ja energiamärgised
Energiamärgis
Energiamärgis on vahend, mille otstarve on teavitada hoonete omanikke, üürnikke ja kasutajaid
kütte- ja jahutuskuludest ning investeeringutest saadavatest võimalikest säästudest, ning pakkuda
võrdlusaluseid sarnaste hoonete võrdlemiseks. Energiamärgist on vaja ka selleks, et siduda soodsad
rahastustingimused kvaliteetse renoveerimisega. ELi kehtiva õigusraamistiku kohaselt on
energiamärgis kohustuslik, kui hoone ehitatakse, seda müüakse või välja üüritakse. Energiamärgisel
esitatud energiaklass peab olema esitatud ka reklaamides. Energiamärgis on kohustuslik ka üle 250
m² pindalaga hoonete puhul, mida kasutab avaliku sektori asutus ja mida rahvas sageli külastab.
Energiamärgiste abil saab kavandada poliitikat või jälgida rakendatud meetmete tulemuslikkust. Siiski
on selliste märgiste kasutamise ulatus liikmesriigiti väga erinev.
Küsimus 20. Kas olete nõus, et energiamärgiste raamistikku tuleks ajakohastada ja nende kvaliteeti
parandada?
Jah
Ei, see ei ole vajalik
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Ei tea / arvamus puudub
Küsimus 21. Kas energiamärgised tuleks ühtlustada, et kiirendada hoonete energiatõhususe kasvu, ja
kuidas seda saavutada?
Jah, see on vajalik ja seda on võimalik saavutada ühtse vormi kasutuselevõtuga
Jah, see on vajalik ja seda on võimalik saavutada muude vahenditega - palun täpsustage
tekstiväljal
Jah, see on vajalik, kuid mõned riikide erisused tuleks alles jätta - palun täpsustage tekstiväljal
Ei, ühtlustamine ei ole vajalik
Ei tea / arvamus puudub
Palun põhjendage oma valikut: kuni 500 tähemärki
Tuleks EL üleselt ühtlustada hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika, vt. vastust küsimusele
#9. Vormi/välimuse mõttes võiks energiamärgised olla samad, aga otseselt see ei aita kaasa
hoonete energiatõhususe kasvule.
Küsimus 22. Kuidas hindaksite järgmisi tegevusi selleks, et parandada energiamärgise nõuete
kvaliteeti ja mõju?
0 - Arvamus puudub; 1 – Ebaoluline; 2 – Väheoluline; 3 - Üsna oluline; 4 – Oluline; 5 - Väga oluline
Kommentaar: kuni 500 tähemärki
Olulised on õiged ja piisavalt ajakohastatud andmed. Tähtis on keskenduda nii dünaamiliste
andmete (energiaandmed, renoveerimistööd, muud ehitise muutmisega seonduvad tegevused)
kättesaadavusele piisavalt tiheda ajavälba tagant (kaugloetavuse parandamine) kui ka staatiliste
andmete (hoone suurus, sh köetava/jahutava pinna suurus; ehitusaeg; asukoht jne) õigsusele.
Küsimus 23. Millised meetmed on kõige olulisemad, et tagada vastavus energiamärgise nõuetele?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Anda üksikasjalikud suunised energiamärgise jaoks (sealhulgas visuaalse sümboolika, ühise
logo ja soovitatud näitajate kasutamine)
Rangemad karistused nõuete täitmata jätmise eest, näiteks seoses hoonete müügi- või
üürireklaamiga
Laiendada vastutust kõigile kinnisvara müügi/väljaüürimisega seotud turuosalistele
Teha energiamärgis hoone renoveerimiseks ettenähtud rahaliste toetuste saamiseks
kohustuslikuks
Ligipääsetav energiamärgiste andmebaas koos võrdlusalustega, mis võimaldavad võrdlust
sarnaste hoonetega
Võtta kasutusele teabevoog ja ristkontrollid energiamärgiste andmebaaside ja muude
andmebaaside vahel, mis sisaldavad teavet hoonete või toodete kohta (nt riiklik ehitisregister
või kataster, toodete energiamärgistuse andmebaas, hoonete digipäevikud, muu riiklik
statistika jne).
Muud meetmed (palun täpsustage tekstiväljal)
Hoonete arukus ja üldine kaasajastamine
Küsimus 24. Hoone renoveerimispassi eesmärk on esitada konkreetse hoone pikaajaline etapiviisiline
renoveerimiskava, mis põhineb energiaauditist tulenevatel kvaliteedikriteeriumidel. Selles esitatakse
asjakohased meetmed ja renoveerimised, mis võiksid parandada hoone energiatõhusust ja kvaliteeti.
ELi hoone renoveerimispassi kavad ja algatused on erinevad ning enamik neist ei ole oma täit
potentsiaali saavutanud, samal ajal kui mõned on alles uurimisetapis. Millised meetmed võiksid Teie
arvates kõige paremini toetada hoone renoveerimispassi kasutuselevõttu?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Suunised ja parimate tavade vahetus selle kohta, kuidas hoone renoveerimispass saab toetada
pikaajalise renoveerimisstrateegia eesmärke
Riiklikud/piirkondlikud teavituskampaaniad, et suurendada teadlikkust hoone
renoveerimispassi teemal
Energiaekspertide koolitamine
Rahaliste vahendite (näiteks Euroopa Energiatõhususe Fondist või Euroopa kohaliku energiaabi
fondist) kättesaadavaks tegemine liikmesriikidele, et töötada välja ja võtta kasutusele hoone
renoveerimispass
Suunised selle kohta, kuidas toetada panku ja võimaldada neil pakkuda hoone
renoveerimispassiga seotud laenu ja hüpoteeklaenu soodsa intressiga
Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel lisada õiguslik nõue, et komisjon töötaks
välja hoone renoveerimispassi ühtse vormi
Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel lisada õiguslik nõue, et komisjon töötaks
välja hoone renoveerimispassi kava, mille järgimine on vabatahtlik
Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel lisada õiguslik nõue, millega muutub hoone
renoveerimispass teatavate hoonetüüpide puhul pärast 2030. aastat kohustuslikuks (hoone
energiamärgist käsitlevate eeskirjade eeskujul, seoses hoonete müügiga jne).
Meetmeid pole vaja
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Ei tea / arvamus puudub
Küsimus 25. Komisjon on loonud ELis ühtse nutivalmiduse näitajate kava. Kava, mille järgimine on
praegu vabatahtlik, võimaldab edendada hoonetega seotud digipööret ja hoonete võimalikku rolli
sektorite arukas lõimimises.
Milline oleks Teie arvates parim viis, kuidas nutivalmiduse näitajaga saaks toetada hoonete rolli
sektorite arukas lõimimises?
Jätkata praegust raamistikku ja keskenduda selle vabatahtlikule kasutusele
Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele mitteeluhoonete puhul
Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele kõigi uute hoonete puhul
Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele kõigi hoonete puhul
Toetada nutivalmiduse näitaja ja muude kavade (nt energiamärgised, hoonete
renoveerimispassid, hoonete päevikud jne) vaheliste seoste arendamist
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Ei tea / arvamus puudub
Küsimus 26. Kas arvate, et hoonete energiatõhususe direktiiv võib aidata muuta kättesaadavaks ja
ligipääsetavaks rohkem andmeid hoonete ja nendega kogu olelusringi jooksul seotud ehitus- ja
renoveerimistööde energiatõhususe kohta? (märkus: hoonega seotud andmed võivad pärineda
mitmesugustest allikatest: nutivalmiduse näitaja, päevik ja energiamärgised, norm(id), toetuskavad,
ehitusload, digitaalsed mudelid)
Jah
Ei
Seisukoht puudub
Palun selgitage oma vastust: kuni 1000 tähemärki
Osa 3. Kättesaadavama ja taskukohasema rahastuse võimalused hoonete
renoveerimiseks
Küsimus 27. Renoveerimislaine teatises märgitakse, et hoonete renoveerimisse on vaja mõistlikke
lisainvesteeringuid, et kahekordistada renoveerimise iga-aastast määra kogu Euroopas, vähendada
hoonete CO2-heidet ja saavutada 2030. aasta energiatõhususe eesmärgid. Nende eesmärkide
saavutamiseks ei piisa üksnes riiklikust rahastusest; on väga oluline võimaldada kättesaadavamaid ja
taskukohasemaid erasektori rahastusvõimalusi hoonete renoveerimiseks. Kuidas hindate järgmisi
võimalusi renoveerimist toetada?
0 - Arvamus puudub; 1 – Ebaoluline; 2 – Väheoluline; 3 - Üsna oluline; 4 – Oluline; 5 - Väga oluline
Muud toetuse liigid? Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki
Küsimus 28. Investeerimine täisrenoveerimisse ei too alati kiiret tulu. Kuidas saab Teie arvates
kasutada avaliku sektori rahalisi stiimuleid selleks, et soodustada täisrenoveerimist kogu ELis? (kuni
1000 tähemärki)
Toetused (tagatud laen, soodsamad intressid, jagatud kohustus nt panga-riigi-laenuvõtja vahel)
piisavalt ambitsioonikatele täisrenoveerimistele. Soodustada pikaajaliste (30+ aastat) perioodiga
soodsate laenuinstrumentide käivitamist.
Küsimus 29. Kas Teie arvates peaks renoveerimise rahaline toetus olema seotud
renoveerimisastmega?
Jah
Ei, see ei ole vajalik.
Ei tea / arvamus puudub
Kui jah, siis
peaks rahastusmäär sõltuma renoveerimisastmest, mida hinnatakse saavutatud
energiamärgise klassi järgi
tuleks kõigis erahoonete renoveerimiseks mõeldud avaliku sektori rahastuskavades arvestada
kohustuslikku miinimumnõuet, et energiasääst peab olema vähemalt 60 %
tuleks kõigis erahoonete renoveerimiseks mõeldud avaliku sektori rahastuskavades arvestada
kohustuslikku miinimumnõuet, et energiasääst peab olema vähemalt 30 %
Muu - palun täpsustage tekstiväljal
Küsimus 30. Millised järgmistest meetmetest aitaksid Teie arvates avaliku sektori hoonete
renoveerimist rohkem toetada?
Tehniline abi riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele avaliku sektori asutustele selleks, et
kavandada ja rakendada ulatuslikud renoveerimisprogrammid (ELENA mudel), sealhulgas
seosed teiste asjakohaste kliimamuutustele vastupanu võimet hõlmavate
poliitikavaldkondadega linnas ja maal
Energiatõhususe lepingute tõhusam kasutamine ja sellekohase suutlikkuse (sealhulgas
raamatupidamiseeskirjade) arendamine avalikus sektoris
Rahalised stiimulid energiatõhususe lepinguid pakkuvate ettevõtete toetuseks
Avaliku ja erasektori koostöö, et nõustada avaliku sektori asutusi ja toetada nende jõupingutusi
hoonete renoveerimisel ning lihtsustada juurdepääsu rahastusele
Riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi raamlepingud, mille konkreetne eesmärk on avaliku
sektori hoonete renoveerimine
Muud meetmed (palun täpsustage tekstiväljal)
Ei oska öelda / arvamus puudub
* Palun täpsustage: kuni 1500 tähemärki
Rahaline stabiilne toetusraha EL-i eelarvelistest vahenditest hoone omanikule olemasolevate
hoonete rekonstrueerimise toetamiseks.
Küsimus 31. Pikaajaliste renoveerimisstrateegiate osana peavad liikmesriigid kavandama
asjakohased riiklikud meetmed, millega vähendada energiaostuvõimetust. Renoveerimislaine
teatises osutatakse mitmele meetmele, mille eesmärk on võidelda energiaostuvõimetuse vastu ja
renoveerida halvimate tõhususnäitajatega hooned, sealhulgas sotsiaaleluruumid. Samuti märgitakse
selles, et haavatavaid leibkondi tuleb kaitsta renoveerimisele järgneda võiva üüritõusu eest. Millised
on Teie arvates kõige olulisemad poliitikavaldkonnad, milles võideldakse energiaostuvõimetuse vastu
ja mida tuleks veelgi tugevdada?
mitte rohkem kui 3 valik(ut)
Rahaline sihttoetus madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele
Energiatõhususe miinimumstandardid koos rahastusega, mis piirab elanike igakuiseid
netokulusid
Muud seadusandlikud lisameetmed (palun täpsustage tekstiväljal)
Taskukohase eluaseme algatus
Energiaostuvõimetuse jälgimiskeskus
Muud meetmed (palun täpsustage tekstiväljal)
Ei tea / arvamus puudub
Muud meetmed
Uute töökohtade, avalike teenuste ja koolitusvõimaluste loomise stimuleerimine suurema
energiavaesusega piirkondades.
Lisamärkused
Küsimus 32. Kas Teil on lisamärkusi hoonete CO2-heite vähendamisega seotud poliitikaaspektide
kohta, mida eespool ei käsitletud? (kuni 1000 tähemärki)
CO2-heite vähendamine peab põhinema liginullenergia (nZEB) nõuetel, mida täiendatakse hoone
ehitusmaterjalide süsinikujalajälje nõuetega. Eraldi peaksid olema nõuded süsinikujalajäljele ja
energiakasutusele. Soovime, et eesmärgina püsiks nõuded hoonete energiatõhususele ja lisanduva
nõudena toetame mõtet hoone olelusringi süsinikujalajälje kaasamiseks. Kui lisandub CO2
arvestus, võiks kaasata ka hoone kasutamisega seotud jalajälje ehk säästva liikuvusega seotud
eesmärgid, mis soodustab tiheasustust, ligipääsetavust laiemalt ja renoveerimist.
Lisa 2. Kaasatud huvigrupid
Asutus E-post
Eesti Arhitektide Liit
[email protected]
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
[email protected]
Eesti Ehitusinseneride Liit
[email protected]
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
[email protected]
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
[email protected]
Eesti Inseneride Liit
[email protected]
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
[email protected]
Eesti Keskkonnauuringute Keskus
[email protected]
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
[email protected]
Eesti Korteriühistute Liit
[email protected]
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
[email protected]
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing
[email protected]
Eesti Linnade ja Valdade Liit
[email protected]
Eesti Maaülikool
[email protected]
Eesti Omanike Keskliit
[email protected]
Eesti Puitmajaliit
[email protected]
Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon
[email protected]
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
[email protected]
Eesti Soojustehnikainseneride Selts
[email protected]
Eesti Standardikeskus
[email protected]
Eesti Taastuvenergia Koda
[email protected]
Eesti Teadusagentuur
[email protected]
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
[email protected]
Eesti Tuuletehnoloogia Liit
[email protected]
Digitaalehituse klaster
[email protected]
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)
[email protected]
Finest Twins
[email protected]
Keskkonnainvesteeringute Keskus
[email protected]
KredEx
[email protected]
MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon
[email protected]
Riigi Kinnisvara AS
[email protected]
Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected];
[email protected]
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna
[email protected]
Keskus
Tallinna Energiaagentuur
[email protected]
Tallinna Tehnikakõrgkool
[email protected];
[email protected]
[email protected];
Tallinna Tehnikaülikool
[email protected]
Tallinna Ülikool
[email protected]
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
[email protected];
[email protected]
Targa Linna klaster
[email protected]
Tartu Regiooni Energiaagentuur
[email protected]
Tartu Ülikool
[email protected]
Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) läbivaatamise kohta
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Keskkonnaministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-00938 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud EestiEttepanek 1
seisukohtadeks Euroopa Komisjoni energiatõhusust puudutavale avalikule konsultatsioonile (Energiatõhusus
arvestatud,
– hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatus). Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil seisukohas1.
arvestada Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus järgmiste seisukohtadega. Ettepanek 2
arvestatud
1. Peame oluliseks vähendada hoonete sektori mõju kliimale. Seetõttu toetame energiatõhususe seisukohas 2.
parandamist ning ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete rakendamise edendamist
hoonete sektoris.
Selgitus: Hoonete sektori süsinikujalajälje vähendamiseks peame terve olelusringi kestel võtma arvesse
mõjusid kliimale ja järgima ressursitõhususe ning ringmajanduse põhimõtteid. Samas peame oluliseks
jälgida, et kavandatavad meetmed ei tooks kaasa ebamõistlikke administratiivseid kulusid, takistaks
hoonefondi uuendamist läbi ehituskulude ebamõistliku suurenemise ega vähendaks kvaliteetse elamispinna
kättesaadavust.
2. Seoses kliimamuutuste kasvava mõjuga on oluline, et uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel
ning hoonete suuremahulise renoveerimise kavandamisel võetaks arvesse kliimamuutuste mõju ja
tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta hooned kliimamuutustele vastupidavamaks.
Selgitus: Toetame tegevusi hoonete muutmiseks kliimamuutuste mõjule vastupidavamaks. Kliimamuutuste
mõju võib avaldada survet hoone konstruktsioonidele, ehitusmaterjalidele, sisekliimale ja energiatõhususele
ning võib lühendada hoonete oodatavat eluiga. Selleks, et tagada hoone ettenähtud funktsioonide täitmine
eluea vältel on oluline, et projektide kavandamisel ja ehitamisel võetakse arvesse konkreetse piirkonna
kliima tingimusi ja kliimaga seotud riske. See kooskõlas ka riiklike strateegiadokumentidega, nt rõhutatakse
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas, et ehituse põhimõtteid tuleks kohandada selliselt, et
hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peetaks silmas tuleviku kliimatingimusi. Samuti on kliimamuutuste
leevendamine ja mõjuga kohanemine üks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kesksetest
põhimõtetest. EL-üleste meetmete välja töötamisel on aga oluline arvestada riiklike eripärade ja kohalike
oludega (nt põua ja üleujutusrisk on riigiti oluliselt erinev).
Küsimustiku vastused:
Konsultatsiooni
vastused_KEM sisend.pdf
Haridus- ja Toetame arvamust, et sõltumatute ekspertide koolitamise parandamisel on positiivne mõju energiamärgise Arvestatud osaliselt
Teadusministeerium nõuete kvaliteedi ja mõju parandamisele. Samuti leiame, et vastava (kvaliteedi)märgise väljatöötamine seisukohas 4 ja 5,
hoonete tehnosüsteemide paigaldajatele võib aidata kaasa nõuete paremale järgimisele, kuid eelistame, et kuna direktiivi ja
märgise saamiseks vajalikud tingimused lepitakse kokku EL tasandil. konsultatsiooni
Selgitus. Ka Eestis on viidatud probleemile (OSKA ehitusvaldkonna uuring), et tehnosüsteemide skoobis pole niivõrd
projekteerijaid ja paigaldajaid võiks olla rohkem. Seetõttu võiks ekspertide koolitamisele pöörata suuremat põhjalik koolituse
tähelepanu. Vajalike muudatuste tegemine õppekavades või vastava kutsestandardi väljatöötamine toimub käsitlemine.
Eestis kutsevaldkondade esindajate initsiatiivil, seega on hetkel raske hinnata, kas ja millal muudatusi
koolitamises tegema hakatakse. Leiame, et koolituse läbinud ekspertidele võiks omistada vastava märgise,
mis kinnitab, et tegemist on isikuga, kellel on vajalikud oskused ja kvalifikatsioon energiamärgise nõuete
täitmiseks. Kuna ELis on võetud suund, et liikmesriigid peaksid hoolega kaaluma uute reguleeritud kutsete
lisamise vajalikkust, siis eelistame, et kokkulepe märgise andmise tingimuste osas sõlmitakse EL tasandil,
mitte ei jääks iga liikmesriigi enda kanda.
Küsimustiku vastused (küsimus nr22):
küstimustik_SoMsis
end.pdf
Kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumi seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete Arvestatud
energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta seisukohas 2 ja 5.
Peame oluliseks, et hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel tuleks keskkonna mõju määratlemisel
ning renoveerimispõhimõtete ajakohastamisel jälgida põhimõtet, kus renoveerimine muudab meie
elukeskkonna atraktiivseks ja inimkeskseks. Tuleks arvestada hoone kogu olelusringi ning kvaliteetse
ruumiloome põhimõtteid ja kvaliteetseid ehituslahendusi. Kvaliteetseid ehituslahendusi toetab näiteks ka
Euroopa uue Bauhausi initsiatiiv, mille kohaselt peaks Euroopa roheline kokkulepe olema eelkõige Euroopa
uus kultuuriprojekt. Süsteemne renoveerimine tähendab esteetikat, milles ühendatakse nii disain kui ka
kestlikkus.
Kulutõhususe laiemat lähenemist toetab äsja publitseeritud Davosi1 kvaliteedi-tööriist mida energiatõhususe
meetmete kavandamisel ja elluviimisel terviklikult rakendada. Tööriista kohaselt ei tohiks ühegi
1
https://davosdeclaration2018.ch/quality-system/
(renoveerimis)projekti puhul lähtuda ainuüksi energiatõhususe kriteeriumist, vaid mistahes ruumilise
sekkumise (sh renoveerimisprojekt) kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kompleksselt, s.t käsitleda tuleb
kõiki kaheksat kriteeriumi korraga (ühtegi ei saa kõrvale jätta, isegi kui erinevatel projektide puhul on
kriteeriumidel erinevad kaalud).
Hetkel mälestised, UNESCO maailmapärandi paigad ja kultushooned ei ole energiatõhususe direktiivi
skoobis põhjusel, et nende kultuuriväärtuslik välimus ei satuks rekonstrueerimisega surve alla. Euroopa
rohepöörde algatuste ja EL poolse rahastamise kontekstis on teatav oht, kus ehituspärand, mis ei käi
energiatõhususe ja CO2e heitme vähendamise arvutuse alla, jääb ka üldistest programmide eesmärkidest ja
arengutest, sh EL-i meetmetest, kõrvale. Seetõttu soovime terviklikku vaadet, mis hõlmaks programmidesse
ka kultuuripärandi.
Sotsiaalministeerium Saadan SOM sisendi 31. küsimuse kohta: Toetame mõtet, aga
Toetaksime MKM haldusalas üldise ja sihitatud toetusmeetme tekitamist madalama ja keskmise jääb antud
sissetulekuga leibkondadele, mille puhul rakendatakse diferentseeritud omaosalust lähtuvalt leibkonna küsimustiku
sissetulekust ja ülalpeetavate arvust. Antud sihtgrupile toe pakkumises saab kasutada juba täna käsitlusalast välja.
olemasolevaid Kredexi kaudu pakutavaid toetusmeetmeid (kodutoetus lasterikkale peredele, väikeelamutu On käsitletud
rekonstrueerimistoetus, elektripaigaldiste renoveerimise toetus, korterelamu tehaselise rekonstrueerimise renoveerimislaine
toetus, korterelamu renoveerimislaen, renoveerimise toetusmeetmeid jmt). Eraldi sihitatud toetumeetme strateegia
tekitamist SOM haldusalasse ei pea mõistlikuks lahenduseks, sest puudub antud teemal kompetents. seisukohtades.
Kuna inimesed elavad tavaliselt eramus või kortermajas, siis on võimalik toetust pakkuda otse füüsilisele
isikule või korteriühistule, mille puhul pakutakse meetme sees madalama sissetulekuga isikutele kulude
katmise võimalust riigi poolt suuremas määras. Oluline, et toetumeetme puhul peaks oleme võimalik
teostada tööde eest ka ettemaksu. Sotsiaaleluruumid kuuluvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksusele,
kellel on võimalik leida energiatõhususe tagamiseks vahendeid riiklikest toetusmeetmetest või oma
eelarvest.
Juhul kui isikul tekib täna majanduslikke raskusi ning ta langeb toimetulekutoetuse skeemi, siis
toimetulekutaotlejatele makstakse praegu korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu ja
korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. See abi on just kortermajades elavatele TTT
taotlejatele. Kui renoveeritud majades tõuseb üür, siis ka seda saab TTT raames kompenseerida KOV-is
kehtestatud piirmäärade järgi.
Toimetulekutoetuse raames saab kompenseeritud korterelamuga seotud järgmised kulud:
korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;
korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse.
Kahjuks jäävad täna hätta pigem eramutes elavad leibkonnad ning leibkonnad, kes jäävad TTT piirmäärast
napilt välja. Toimetulekutoetus tagab vaid minimaalsed vahendid esmavajaduste katmiseks, tõenäoliselt ei
suuda energiatõhususe parandamisse panustada ka need inimesed, kes toimetulekutoetust saavad vaid
mõnel kuul aastas (nt talvekuudel) ja muul ajal jäävad toetuse saajate ringist välja, aga ka nende
sissetulekud on siiski madalad.
Kokkuvõtvalt pakuks paremat tuge ehk rahaline sihttoetus madalama sissetulekuga leibkondadele, mille
puhul riik katab kuni 90%, mõningate sihtgruppide puhul kuni 100% energiatõhususe investeeringute
hinnast. Praegu küll on võimalusi elamistingimusi erinevate meetmetega parandada aga sealt ei ole
võimalus abi saada kõigil abivajajatel. Meetmes osalemine käib täna enamusele inimesetele üle jõu juba
meetme tingimuste täitmise osas (taotluse jmt. dokumentide esitamine) ning seetõttu, et kulud kaetakse
tagantjärgi.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) leiab, et renoveerimislaine täidab oma eesmärki, Arvestatud osaliselt.
Järelevalve Amet kui lisaks hoonete energiasäästu võimalustele leitakse võimalikud lahendused ka hoone ohutuse (nt. Detailid (nõuete
korterelamute rõdupaneelid) ja ligipääsetavuse (eelkõige avalikud hooned) tagamiseks. Seetõttu pooldame mõistetavus,
terviklahendusi. järjepidevus ja
Renoveerimislaine edukus sõltub finantsvahendite olemasolust (käendused, toetused, laenud või muud järelevalve) ei ole
vahendid) ja sellega peab arvestama nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi eelarevete koostamisel. Samas tuleb käesoleva avaliku
soodustada ka erasektori investeeringuid renoveerimislaines. konsultatsiooni
Terviklahenduste pakkumiseks tuleks soodustada nn. ühe-peatuse-teenuspunkte (one-stop-shop) kus saaks skoobis. Kui protsess
infot nii tehniliste lahenduste kui ka finantseerimis võimaluste kohta. Samuti on oluline ka üldine detailideni jõuab,
kommunikatsioon ja teadlikkuse tõstmine – nt. kogemuslood. kaasame ka need
Ekspordi suurendamiseks (nt. tehaseline rekonstrueerimine, tehases eeltoodetud elemendid) on oluline, et ideed.
kliimapiirkondade üldised nõuded hoonetele/elementidele oleks üheselt mõistetavad ning mitte üleliia
koormavad.
Rakendatavad võimalikud uued nõudeid (nt. CO2 ja ehitise elukaare näitajad) ei tohiks olla keerulised,
millest tavakasutaja aru ei saa ning neil peab olema teatud järjepidevus (nt. peamised kaebused mida TTJA
praegu saab, on seotud nõuete muutmisega, nende kehtivusega ning kuidas nõudeid tõendada). Enne
võimalike uute nõuete rakendamist, tuleb läbi mõelda nende järelevalve küsimused ja kuidas nõuete
tulemusi jälgitakse (monitoorimine, seiramine).
See on TTJA üldine arvamus, meie täpsemad vastused direktiivi küsimustikule on manuses. Täiendavad
kommentaarid direktiivi küsimustikule on küsimustikust eraldi.
Küsimustiku vastused:
TTJA_EPBDConsulta
tion_30_03_2021_ET (2).pdf
Täiendavad kommentaarid küsimuste osas:
TTJA taiendavad
kommentaarid EPBD.pdf
Rahandusministeerium Küsimus 1: Muu: Euroopa roheline kokkulepe ei sea hoonetele energiatõhususe eesmärke, kuid seab Arvestatud osaliselt.
eesmärgiks CO2 vähendamise ja kliimaneutraalsuse. Hoonete renoveerimine energiatõhusaks võib sõltuvalt Nõustume CO2
kasutatud materjalidest olelusringi perioodil CO2 heiteid summana kasvatada. Tuleb tagada, et kaasamise ja
energiatõhususe eesmärk ei töötaks vastu Euroopa rohelise kokkuleppe peaeesmärgile. Otstarbekas oleks olulisusega, aga ei
loobuda energiatõhususe direktiivist ja luua täiesti uus direktiiv hoonete kasvuhoonegaaside heidete toeta mõtet hoonete
vähendamiseks. Heidete vähendamise eesmärki täites saab energiatõhususest isetäituv eesmärk. energiatõhususe
Küsimus 2: Jah: Pikaajaliste renoveerimisstrateegiate eesmärk on majanduse turgutamine ja energiatõhusus. direktiiv asendada
Direktiivi sätteid tuleb muuta lähtudes Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidest, milleks pole mitte süsinikujalajälje
renoveerimine ise ega ka majanduse turgutamine, vaid heidete vähendamine ja kliimaneutraalsus. direktiiviga. Suurim
Küsimus 3: Muu: Jah, aruandlust tuleb tõhustada lähtudes roheleppe peaeesmärkidest. hoonetega seotud
1) Iga-aastane aruandlus summeeritud CO2 heidete kohta hoonete olelusringi etappide (ehitus, keskkonnamõju
tegevus, lammutus) ja hooneportfellide (keskvalitsus, KOV hooned, üksikelamud, korterelamud, vähendamine tuleb
erasektori mitteeluhooned) kaupa. hetkel Eestis
2) Iga-aastane aruandlus ehitusmaterjalide kasutuse ja korduskasutuse kohta. kasutusaegse
Kõige olulisem on siiski üle vaadata LTRS eesmärk, milleks seni on seatud rohelisem ühiskond ja majanduse energiakasutuse
turgutamine. Need kaks eesmärki töötavad üksteisele vastu ja tekitavad valikudilemma kahe eesmärgi vahel. vähendamisest.
Otstarbekas oleks seada vaid üks eesmärk ja see võiks soovitavalt olla roheleppe eesmärk jõuda
kliimaneutraalsuseni aastaks 2050.
Küsimus 4: Energiatõhususe direktiivi saab järgida sellisel moel, mis ei eelda CO2 heiterikaste katelde
vahetamist taastuvenergial põhinevate vastu. Seepärast oleks otstarbekas loobuda energiatõhususe
direktiivist ja luua täiesti uus direktiiv hoonete kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks.
Küsimus 5: Jah; kõigi hoonete kohta (uued ja renoveeritavad hooned): Kui komisjon leiab, et energiatõhususe
direktiiv pole CO2 aruandluseks õige vahend, tuleks energiatõhususe direktiivist kui ebavajalikust loobuda ja
luua uus direktiiv hoonete kasvuhoonegaaside heidete kohta. Hoonete CO2 direktiiv aitaks automaatselt täita
energiatõhususe direktiivi eesmärke.
Küsimus 6: seisukoht puudub.
Küsimus 7: Energiatõhusus ja CO2 heited on omavahel nõrgalt seotud või töötavad üksteisele vastu.
Otstarbekas on loobuda energiatõhususe direktiivist ning luua hoonete kasvuhoonegaaside direktiiv, mis
reguleeriks renoveerimislaine toiminguid. kuhugi võiks sisse tuua ka energiamärgise kohustust mitteomavate
hoonete energiatõhususe tõstmise arvesse võtmise. Neid ei saa arvestada kui kohustust, aga samas sinna
(vabatahtlikult) panustamine aitab kaasa direktiivi eesmärgile
Küsimus 8: Ei, tuleks praegune määratlus asendada heitevaba hoone määratlusega: Näiteks, ka väga
energiatõhus hoone võib kasutada vähe, kuid see-eest CO2 rikast energiat (nt diiselgeneraator) või olla
ehitatud väga CO2 intensiivsel moel. Vastupidisel näitel ei omaks energiatõhusus tähtsust, kui energia pärineb
kohapealsest CO2 vabast allikast. Eesmärk on siiski CO2 heidete vähendamine ja seepärast on energiamärgises
kasutusel kaalumistegurid, et arvesse võtta erinevate energiaallikate CO2 heiteid. Otstarbekas on kogu
aruandlus viia üle ainult CO2 heidete arvutamisele. Sealjuures peaks arvutusreeglid olema lihtsustatud
tasemeni, mis on arusaadav igale tavakodanikule ja kaasaks seega iga kodaniku CO2 eesmärgi saavutamisse.
Sealjuures peaks reeglid olema ilma eranditeta ja ühtsed kõikidele liikmesriikidele. Näiteks tuleks CO2 heidete
hulka lugeda ka liftimootorid, basseinivee soojendamine, haljastuse valgustus jmt, millele praegune
energiamärgis annab erandi. Näiteks tuleks loobuda keerulisest kraadpäevadega või standardkasutusega
korrigeerimisest jne.
Küsimus 9: Ei, see ei ole vajalik. Kui komisjon nõuaks liikmesriikidelt hoonefondi CO2 sihttasemete täitmist, on
iga liikmesriigi enda otsustada, millistele hooneklassidele mingil aastal milliseid CO2 heidete piirmäärasid
kehtestada.
Küsimus 10: Ei, määratlus muudaks olukorra veel keerulisemaks
Küsimus 11: Ei: Kohustuslikuks tuleb seada iga liikmesriigi maksimumtase kogu hoonefondi kogu olelusringi
CO2 heidetele. Seejärel otsiks iga liikmesriik ise võimalusi vähendada heidete kogust ja vajadusel määrab
liikmesriik ise energiatõhususe miinimumstandardid, kui see liikmesriigi arvates võiks panustada CO2 heidete
vähenemisse.
Küsimus 12: Muu: Nagu küsimus 11 juures selgitatud, pole energiatõhususe miinimumstandardi keskne
kehtestamine vajalik.
Küsimus 13: Muu, Nagu küsimus 11 juures selgitatud, pole energiatõhususe miinimumstandardi keskne
kehtestamine vajalik.
Küsimus 14: Muu: Nagu küsimus 11 juures selgitatud, pole energiatõhususe miinimumstandardi keskne
kehtestamine vajalik. Kohustuslikuks tuleks seada iga liikmesriigi maksimumtase kogu hoonefondi kogu
olelusringi CO2 heidetele. Seejärel otsiks iga liikmesriik ise võimalusi vähendada heidete kogust ja vajadusel
määrab liikmesriik ise energiatõhususe miinimumstandardid, kui see liikmesriigi arvates võiks panustada CO2
heidete vähenemisse.
Küsimus 15: Rahalise toetuse kättesaadavus hoonete omanikele; muu. Põhjendus: Kuniks CO2 heidete
vähendamine on riigi, mitte omaniku huvi, tuleks riigil võtta juhtroll hoonete renoveerimisel. Riik võiks läbi
rakendusüksuse olla renoveerimisprojekti algataja (ESCO rollis) ja finantseerija (EPC laadse lepinguga).
Omanike kohuseks jääb järelmaks, mis arvestades kokku hoitud energiat ei oleks omanikule koormav. Seega
sisuliselt me ei räägi rahalisest toetusest vaid .
Küsimus 16: Olelusringi aspektide lisamine renoveeritud avaliku sektori hoonete projekteerimisele,
ehitamisele ja kasutusele (nt ringmajanduse põhimõtteid nagu kasutusea pikendamist, kohandatavust ja
paindlikkust, materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu arvestav lähenemine). Põhjendus: Rangemad CO2
heidete maksimummäärad. Nõuded peavad olema maksimaalselt ranged juba esimesel aastal, et saavutada
2050 aasta eesmärk. Kui nõudeid karmistada iga 10 aasta tagant, loob see kohustuse täiendavateks
renoveerimisteks, mis kokkuvõttes loob täiendavaid CO2 heiteid ehitustegevusest ja materjalide tootmisest.
Küsimus 17: ei oska öelda/arvamus puudub
Küsimus 18: ei oska öelda/arvamus puudub
Küsimus 19: Ei
Küsimus 20: Muu. Põhjendus: Asendada CO2 märgisega. Märgised tuleks vähemalt osaliselt automatiseerida
sõltuvalt hoone energiakasutusest, et oleks võimalik jälgida CO2 heiteid kuude või päevade kaupa. Tuleks
loobuda erisustest, mis teevad märgised kergelt manipuleeritavaks (nt mitte arvestada hoone
standardkasutust, kaasata energiakasutusse ka liftimootorid ja basseinivee soojendamine, mitte arvestada
kraadpäevi jne)
Küsimus 21: Jah, see on vajalik ja seda on võimalik saavutada ühtse vormi kasutuselevõtuga. Põhjendus:
Energiamärgised tuleks asendada CO2 märgistega. Ühtlustamine ja lihtsustamine aitaks ka tavakodanikul
arvutuskäigust aru saada ja mõista oma tegevuse tagajärgi. See loob eelduse rohujuuretasandi sekkumiseks,
mis võib olla seni võimsaim relv kliimamuutuste vastu.
Küsimus 22: Kohustuslike näitajate hulka tuleks arusaadavuse eesmärgil võimalusel vähendada miinimumini,
lähtudes eelkõige ainult CO2 heidetest.
Koostalitusvõimet tuleks suurendada määrani, mis võimaldaks andmete põhjal CO2 märgise
automatiseerimist (kütte kasutus kütte liigiti, vajadusel kohustuslikud CO2 mõõturid korstnatel, elektri kasutus
elektri tootmise liigiti, vee kasutus, prügi teke jne).
Küsimus 23: Anda üksikasjalikud suunised energiamärgise jaoks (sh visuaalse sümboolika, ühise logo ja
soovitatud näitajate kasutamine); teha energiamärgis hoone renoveerimiseks ettenähtu rahaliste toetuste
saamiseks kohustuslikuks. Põhjendus: Energiamärgis tuleks asendada CO2 märgisega. Vastavalt märgisele, kui
see põhineb automatiseeritud ja kontrollitavatel andmete, on võimalik kehtestada liigse CO2 heite maks alates
mingist lävendist.
Küsimus 24: Iga liikmesriik töötagu välja omad meetmed sõltuvalt igale liikmesriigile seatud hoonefondi CO2
heidete sihttasemetest.
Küsimus 25: Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele kõigi hoonete puhul.
Küsimus 26: Ei. Põhjendus: Energiatõhususe direktiiv on CO2 heidete andmestiku huvides ebaoluline, kuid
hoonete CO2 direktiiv võiks muuta kättesaadavamaks seni puuduoleva andmestiku, nt tegelik korstnast väljuv
CO2 heide, tegelik prügi teke, tegelik CO2 heide sõltuvalt elektripaketist jne.
Küsimus 27: Peamiseks peaks siiski jääma riigi antav madala või nullintressiga laen, mis makstakse tagasi
igakuiste arvete kaudu. Kõik erasektori instrumendid (riigi tagatised, maksusoodustused) võivad tänu
suuremale halduskoormusele riigile rohkemgi maksma minna.
Küsimus 28: Esiteks ei ole teaduslikult põhjendatud renoveerimislaine teatises nimetatud eesmärk
kahekordistada iga-aastast renoveerimise määra kogu Euroopas. Renoveerimine ei saa olla eesmärk omaette,
sest selle tulemuseks võib kujuneda CO2 heidete summaarne kasv aastaks 2050 ja halva elukeskkonna
põlistamine terveks sajandiks (sõltub liikmesriigi ajaloopärandist). Teiseks pole piisavalt argumenteeritud CO2
intensiivse täisrenoveerimise eelistamine vaid CO2 heite vähendamiseks vajalikele renoveerimistöödele.
Elukondliku kinnisvara sektoris võiks avaliku sektori vahendeid kasutada madala või nullintressiga laenuna,
mis makstakse tagasi igakuiste arvetega. Sealjuures võiks riigi rakendusüksus võtta ESCO rolli. Esmalt valib
rakendusüksus omal initsiatiivil (mitte taotluste põhjal) välja objektid, mis vastavad kõige enam riigi
poliitilistele eesmärkidele, mitte omanike eesmärgile (kõrge CO2 heide; kaasneks elukeskkonna/linnaruumi
parandamine; sissetulekute alumise 5 detsiili sisse kuulumine; elanike suunamine pendelrändelt
ühistranspordile jne.). Seejärel tellib rakendusüksus tööd vastavalt CO2 eesmärgile (lammutuse korral
korduskasutus, ehitusprojektide CO2 võrdlusarvutus jne). Riigipoolne ESCO rolli vajadus võib selguda päeval,
mil ülemised 5 sissetulekute detsiili on oma hooned juba renoveerinud, kuid alumisel 5 detsiilil (samas ka CO2
osas problemaatilisem osa omanikest) puudub igasugune omafinantseering ja ka ettevõtlikkus
renoveerimistööde algatamiseks.
Tähele tuleks panna, et viimati nimetatud probleem on suurem liikmesriikides, kus on suurem määr elanikele
kuuluvat kinnisvara (owner-occupied dwellings) – Rumeenia 94,7%, Ungari 91,6%, Leedu 88,6%, Slovakkia
86,1%. Probleem on väiksem riikides, kus eluasemefond kuulub enamasti ettevõtetele või
munitsipaalomandisse kui elanikele – Šveits 36,3%, Rootsi 42,2%, Saksamaa 45,2%, Austria 51,9%, Taani
52,5%.
Küsimus 29: Ei, see ei ole vajalik. Rahaline toetus peaks olema seotud otseselt ja ainult säästetud CO2 heitega.
Sealjuures on eelduseks, et andmed on kättesaadavad ja tõendatavad, mis omakorda eeldab CO2 andmestiku
automatiseerimist ja vajadusel CO2 mõõturite paigaldamist.
Küsimus 30: Riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi raamlepingud, mille konkreetne eesmärk on avaliku
sektori hoonete renoveerimine. Põhjendus: Keskvalitsus peaks looma programmi vähem võimekatele
omavalitsustele, millega toetatakse avaliku sektori hoonete renoveerimist, kuid samas nõutakse keskvalitsuse
poolt ette määratud kriteeriumide täitmist (eelkõige CO2 heite vähendamine, kuid ka pendelrände ja
segregatsiooni jm teemad).
Küsimus 31: Taskukohase eluaseme algatus.
Küsimustiku fail:
RM tagasiside 2010
31 EL Peter + Lennart.docx
TTÜ Ehituse ja Küsimus 5: Jah, kõigi uute hoonete kohta. Selgitus: Kaaluda väikeelamute välistamist esimeses järgus. Lisada Arvestatud.
arhitektuuri instituut hiljem. Esialgu välistada igal pool. välja jätta, ka muude küsimuste puhul.
(Jarek Kurnitski) Küsimus 6: Jah, uute eraomandis olevate hoonete (elamud ja mitteeluhooned) puhul. Selgitus: välistada
väikeelamutele. Varasem praktika avaliku sektori eesrindlikust näitest pole väga suurt levikut kaasa toonud.
Seega avaliku sektori näiteks toomine ei taga suure tõenäosusega soovitud eesmärki.
Küsimus 7: Direktiiv võiks kehtestada en. tõhususe nõuetele täiendavalt süsinikujalajälje nõuded hoone eh.
materjalidele. Iga riik oma nõuded ehk lävendid riigi põhiselt.
Küsimus 8: kuluoptimaalsues põhinev nZEB on väga hea. Täiendavalt lisada eh.materjalide CO2 jalajälje
nõuded.
Küsimus 9: Jah. Põhjendus: tuleks alustada süsteemi piiri ja arvutusmetoodika ühtlustamisest. Praegused
erinevused on põhjustatud suures osas energiakasutusest, mis on kaasatud ja primaarenergia
(kaalumis)teguritest. Hea näide ühtlustatud arvutusmetoodikast on kuluoptimaalsuse arvutusmetoodika. EU
määrus + juhend. Mandaat direktiivi.
Küsimus 10: Ei. Põhjendus: täisrenoveerimise all tuleks mõista direktiivis toodud olulist rekonstrueerimist.
Midagi uut ei lisaks.
Küsimus 12: Ehitusdetailide tasandi tõhususstandardid, millega kehtestatakse ehitusdetailidele konkreetsed
miinimumnormid (välispiiride ja/või hoone tehnosüsteemide, sh kütte- ja jahutussüsteemide jaoks).
Küsimus 13: kõik elamud ja mitteeluhooned.
Küsimus 18: tehnilistesse detailidesse laskuvaid nõudeid pole vaja.
Küsimus 28: Riiklikud toetusmeetmed elamute, avalikele hoonetele ja ärikinnisvarale.
Küsimus 30: Muud meetmed. Põhjendus: Rahaline toetus hoone omanikule olemasolevate hoonete
rekonstrueerimise toetamiseks.
Küsimus 32: CO2 heite vähendamise põhinemine peab baseeruma nZEB nõuetel, mida täiendatakse hoone
eh. materjalide süsinikujalajälje nõuetega. Eraldi nõuded süsinikujalajäljele ja en. kasutusele, mitte kokku
liita.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe
direktiivi läbivaatamise kohta
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa
Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise
kohta:
1.1. Leiame, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala võiks laiendada üksnes
kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele
käsitlusele, võttes kasutusele süsinikujalajälje arvestuse hoonete kogu olelusringi
keskkonnamõju hindamiseks. Peame oluliseks säilitada energiatõhususe kui eraldi
eesmärgina seatud indikaatori, kuid me ei pea vajalikuks hoonetele kohustusliku
taastuvenergia osakaalu nõude kehtestamist.
1.2. Toetame hoonete renoveerimise põhimõtete ajakohastamist direktiivis, kuna
olemasolevatel hoonetel on oluline roll Euroopa Liidu energia- ja kliimaeesmärkide
saavutamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise õiguslikul
määratlemisel pooldame energiasäästupõhisest definitsioonist laiemat määratlust, mis
arvestaks ka renoveerimise muid olulisi aspekte. Peame oluliseks, et renoveerimine on
võimalikult terviklik ja lisaks energiatõhususele pööratakse tähelepanu
keskkonnasäästlikematele ning kvaliteetsetele ehituslahendustele, tervisliku sisekliima
tagamisele, energeetika- ja ehitussektori sünergiale, elektrisõidukite laadimispunktide
laialdasemale kasutuselevõtule ning laiemalt hea ja ligipääsetava elukeskkonna
loomisele, juhindudes kestliku arengu eesmärkidest. Toetame ettepanekut, et hoonete
kavandamisel võetaks arvesse tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta hooned
kliimamuutustele vastupidavamaks.
1.3. Toetame põhimõtteliselt hoonete renoveerimisel kohustuslike energiatõhususe
miinimumstandardite kehtestamist, kuid sellele peab eelnema põhjalik mõjude analüüs
ja arvestama peab liikmesriikide eripärasid halduskorralduses ning vältima võimalike
uute nõuetega seotud halduskoormuse ja –kulu olulist kasvamist. Samuti on oluline
arvestada piirkondlikke erisusi ja pakkuda madalama kinnisvaraväärtusega
piirkondades paiknevate hoonete omanikele motiveerivaid lahendusi nende kasutuses
olevate hoonete rekonstrueerimiseks.
1.4. Toetame hoonete energiamärgiste määratluse ja arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning
kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide energiamärgiste võrreldavus. Peame
oluliseks, et energiamärgised oleksid koondatud digitaalsetesse andmebaasidesse, mis
tagaksid lihtsa ligipääsu ning looks võimalused võrdlusanalüüsiks. Eesti soovib olla
eestvedajaks dünaamiliste energiamärgiste süsteemi loomisel EL üleselt, tuginedes
siseriiklikule süsteemide loomise ja rakendamise kogemusele.
1.5. Laiaulatusliku renoveerimise elluviimiseks on vajalikud piisavad rahastusmeetmed.
Seejuures on tähtis, et rahalise toetuse määramise aluseks olev üldistustase ja
kriteeriumid oleksid iga liikmesriigi enda määrata. Leiame, et rahaline toetus peaks
sõltuma renoveerimisastmest. Oluline on tähelepanu pöörata meetmetele, mis toetavad
avaliku ja erasektori koostööd, hoone tarbimise tervikliku info kättesaadavust,
spetsialistide koolitamist ning koostööd liikmesriikide vahel.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Regioonide Komitee
liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete
energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta
Ülevaade ja eesmärk
Euroopa rohelise kokkuleppega1 seadis Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) eesmärgi
saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa Liit, kus aastaks 2050
on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav
majanduskasv. Hoonete sektori roll ja panus rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse on
detailsemalt välja toodud Euroopa renoveerimislaine strateegias2, milles komisjon seab
eesmärgi järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid Euroopa Liidus (edaspidi EL)
vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja
ressursitõhusust. Strateegia sisaldab tegevuskava, milles on konkreetsed regulatiivsed,
rahastus- ja tugimeetmed järgnevateks aastateks.
Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% kogu ELi energiatarbimisest ja 36% energiatarbimise
tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Üle 220 miljoni hoone ehk ligikaudu 85% ELi
hoonefondist on ehitatud üle 20 aasta tagasi ning eeldatavasti on sellest 2050. aastaks alles 90%.
Igal aastal renoveeritakse energiatõhusamaks aga ainult 1% hoonetest. Põhjaliku
renoveerimise, mis suurendab hoone energiatõhusust vähemalt 60%, läbib igal aastal ainult
0,2% hoonetest ning energiatõhusus on oluliselt paranenud ainult viiendikul juhtudest.
Renoveerimislaine strateegias leitakse, et olemasolevatest hoonetega seotud seadusandlikest
meetmetest ei piisa, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside
netoheitkoguseid vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, energiatõhususe
eesmärgi raames kavandatud tõus ega ka kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks. Seetõttu
on renoveerimislaine teatises välja kuulutatud hoonete energiatõhususe direktiivi
läbivaatamine, et toetada hoonete renoveerimist ja vähendada nende CO2-heidet.
Hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL3 võeti vastu 2012. aastal, et parandada ELis
hoonete energiatõhusust, kehtestades energiatõhususe miinimumnõuded ja ühine raamistik
energiatõhususe arvutamiseks. Hoonete energiatõhususe direktiivi esimene läbivaatamine
toimus 2018. aastal paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames, et kiirendada
olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist ja edendada hoonetes aruka tehnoloogia
kasutamist. Direktiiviga (EL) 2018/8444 kehtestati nõue ELi liikmesriikidele töötada välja
pikaajalised renoveerimisstrateegiad nii elu- kui ka mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks,
et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Samuti
laiendati kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuskorra ulatust kombineeritud süsteemidele (koos
ventilatsiooniga) ja süsteemide tulemuslikkuse arvutamisele tavapärastes töötingimustes, võeti
vastu meetmeid julgustamaks hoonetes kasutama digilahendusi ning arukaid automatiseerimise
ja kontrolli tehnoloogiaid ning toetamaks hoonete parklates elektrisõidukite laadimisjaamade
väljaarendamist ja võeti kasutusele nutivalmiduse näitaja, et mõõta hoone võimet kohandada
oma toimimist vastavalt kasutaja ning võrgu vajadustele.
1
Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640
2
Euroopa renoveerimislaine - keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg COM(2020) 662
final
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
1
Renoveerimislaine teatises on välja toodud mõned konkreetsed aspektid, mida direktiivi
käesoleval läbivaatamisel käsitletakse: kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite
järkjärguline kasutuselevõtt igat liiki (avalike ja eraomandis) hoonete jaoks, energiamärgiste
raamistiku uuendamine ning hoonete renoveerimispasside ja täisrenoveerimise standardi
kasutuselevõtt seoses hoonete CO2-heite vähendamise rahastuse ja eesmärkidega. Kaalutakse
ka uutele hoonetele esitatavate nõuete ja säästvat liikuvust edendavate meetmete ajakohastamist
kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga5. See hõlmab
ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete käsitlemist, et vähendada kogu olelusringi
heidet; hoonete projekteerimise, ehitamise ja haldamise digipööret; vastupanuvõimet
kliimamuutustele ning tervise- ja keskkonnanõudeid. Samuti tuleb Komisjoni hinnangul
arvestada energiaostuvõimetust ja puuetega inimeste ligipääsuvõimalusi.
Eestis on hoonete renoveerimist puudutav strateegiline dokument „Hoonete rekonstrueerimise
pikaajaline strateegia“, mis kinnitati 9.07.2020 Vabariigi Valitsuse istungil. Hoonete
rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva
hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks. Eesmärk tuleneb kehtivast
hoonete energiatõhususe direktiivist, mis seab eesmärgiks vähendada aastaks 2050 hoonefondi
CO2-heidet. Hoonete rekonstrueerimise strateegia haakub ka ELi ringmajanduse
tegevuskavaga, mille üks fookus on ehitus ja hooned ning tegevus tervikliku kestliku
hoonestatud keskkonna strateegia loomine, et edendada ringluse põhimõtteid hoonete jaoks.
Strateegia moodustab osa Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast. Strateegia lähtub viiest
põhimõttest:
Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine – lisaks hoone energiakasutusele peab
arvestama ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju;
Regionaalne tasakaal – rekonstrueerimise tagamine nii linna- kui ka maa-asulates;
Elukeskkonna kvaliteet – hoonete sisekliima ja juurdepääsetavuse tagamine,
terviklahendustega avaliku ruumi tagamine, hoonete kasutusfunktsioonide tõstmine;
Tehnoloogia arendus – rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate innovatsioon;
Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine – kliimamuutuste leevendamine,
hoonefondi süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalse hoonefondi
saavutamine.
Pikaajalistes rekonstrueerimisstrateegiates on kesksel kohal finantsmehhanismid ja -stiimulid
turutõrgete kõrvaldamiseks ning finantseerimisasutuste kaasamine võimaldamaks erasektori
suuremahulisi investeeringuid hoonete renoveerimisel energiatõhususe parandamiseks.
Strateegia hõlmab meetmeid nagu laenude andmise soodustamist hoonete energiatõhususe
parandamiseks, avaliku sektori investeeringute soodustamist energiatõhusasse hoonefondi,
avaliku ja erasektori partnerlust ja investeeringute arvatavate riskide vähendamist, samuti
toetusi ja meetmete rahastamiseks vajalikku tulubaasi loomist. Maapiirkondade ja kohaliku
ettevõtluse toetamiseks esitab majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi järgi detsembriks 2021 analüüsi ja ettepanekud elamuinvesteeringute fondi
loomise kohta.
Strateegial on erakordselt suur sotsiaalne mõõde, mis väljendub hinnanguliselt 80% Eesti
elanike elu- ja töötingimuste paranemises. Strateegia koostamisel on arvestatud maksimaalse
programmiga ehk kogu enne 2000 aastat ehitatud hoonefondi rekonstrueerimisega aastaks
2050, mis kõikides hoonekategooriates ei pruugi olla 100% ulatuses võimalik.
Rekonstrueerimist vajavate hoonete kogupindala on 54 mln m2. Aastaks 2030 tuleb strateegias
esitatud jaotuse alusel rekonstrueerida 22%, aastaks 2040 64% ja aastaks 2050 100%
5
Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste
hüvanguks COM(2020) 562 final
2
rekonstrueerimata hoonete pindalast. 2019. aasta hindades kujuneb 54 mln m2 hoonefondi
tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumuseks ligi 22 mld eurot (maksumus aastatel 2021-
2030 on 4,9 miljardit eurot). Hoonete renoveerimisel on lisaks toetusmeetmetest tekkivatele
kuludele ka positiivne mõju riigieelarvele ehitustegevusest ja muudest teenustest laekuvate
maksude näol. Hoonete energiatõhususe direktiivi ettepanek, sh uued nõuded, võib samuti
mõjutada rekonstrueerimise kogumaksumust, kuid neid mõjusid hindame eelnõu esitamise
järgselt.
Kokkuvõtvalt strateegia esitab hoonete rekonstrueerimise pikaajalise visiooni ning kirjeldab
eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja mahtusid. Strateegia põhjal on võimalik hakata
otsima selle teostamiseks vajalikke katteallikaid ning hakata koostama üksikasjalikke
toetusmeetmeid. Strateegia tegevuste elluviimise eelduseks on nende käsitlemine riigi
strateegilise planeerimise ja eelarveprotsessides ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite
optimaalne kasutamine. Avaliku sektori vahendite piiratust arvestades tuleb rahastust leida
erinevatest Euroopa Liidu fondidest (nii Eesti tasemel kavandatavad kui kesksed fondid),
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulust, riigieelarve muudest
vahenditest ja samuti erasektori vahenditest turupõhiste teenuste abil. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis on hetkel pooleli hoonete renoveerimise tegevuskava
koostamine strateegia alusel, kus esitatakse täpsemaid meetmeid. Tegevuste elluviimisel
arvestatakse ka hoonete energiatõhususe direktiivi muudatustega. Kuivõrd Eesti hoonete
renoveerimise pikaajaline strateegia juba lähtub eesmärgist renoveerida põhimõtteliselt kogu
olemasolev hoonefond (v.a osa eraomandis olevatest hoonetest, kus hoone omanikul ei pruugi
olla soovi renoveerida), toetavad hoonete energiatõhususe direktiivi plaanitavad muudatused
selle eesmärgi täitmist, olles nõnda positiivse mõjuga.
Käesoleva avaliku konsultatsiooniga soovib komisjon koguda sidusrühmade arvamusi selle
kohta, kuidas tuleks hoonete energiatõhususe direktiivi muuta. Käesoleva konsultatsiooni
küsimustik on kättesaadav leheküljelt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-
your-say/initiatives/12910-Energiatohusus-hoonete-energiatohususe-direktiivi-
labivaatus/public-consultation_et (vastamise tähtaeg 22.06.2021). Vastused küsimustikule on
lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 1). Täpsemad Eesti seisukohad konkreetse algatuse
kohta koostatakse pärast vastava eelnõu avaldamist 2021. aasta neljandas kvartalis.
Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted
Küsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest:
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust
käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL)
2018/2001 läbivaatamise kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2021.a
istungil ja kinnitatud 26. veebruari 2021. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil);
- Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9.
juuli 2020. a istungil);
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama
ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse
18. juuni 2020. a istungil ja kinnitatud 16. juulil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni
istungil);
3
- Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa
kliimaseadus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ja
kinnitatud 19. juunil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil).
Koostajad
Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna
keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Erkki Seinre (
[email protected]),
elamumajanduse valdkonna juht Lauri Suu (
[email protected]), energeetikaosakonna ekspert
Tauno Hilimon (
[email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna
nõunikud Katry Ahi (
[email protected]) ja Kadi Avingo (
[email protected]). Valdkonna
eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass
(
[email protected]).
Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1. Leiame, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala võiks laiendada üksnes
kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele
käsitlusele, võttes kasutusele süsinikujalajälje arvestuse hoonete kogu olelusringi
keskkonnamõju hindamiseks. Peame oluliseks säilitada energiatõhususe kui eraldi
eesmärgina seatud indikaatori, kuid me ei pea vajalikuks hoonetele kohustusliku
taastuvenergia osakaalu nõude kehtestamist.
Selgitus: Sõltuvalt riikide kohalikust kontekstist ja energiaallikate efektiivsusest ning kütuse
liikidest on olelusringis kasutusaegse energiatõhususe mõju erinev. Suurema taastuvenergia
osakaaluga riikides on hoonete energiatõhususe kõrval oluline ka hoone konstruktsioonides
kasutatud materjalidega seotud keskkonnamõju kliimasoojenemisele, mida väljendatakse
reeglina süsinikujalajäljena (kq CO2eq). Keskkonda rohkem saastavate energiaallikatega
riikides on hoonete energiatõhusus prioriteetsem tänu materjalidesse seotud süsiniku väiksema
osakaaluga hoonete olelusringis. Hoonete energiatõhususe parendamise korral muutub ehitise
keskkonnamõju arvestamisel kasutusaegse energiatõhususe osakaal väiksemaks, mis omakorda
tähendab hoone olelusringi teiste etappide tähtsuse suurenemist. Seetõttu peame mõistlikuks
lisada hoonete energiatõhususe direktiivi süsinikujalajälje käsitlus, kuna olelusringi
süsinikujalajälje arvestus on nii ehituses kui ka laiemalt selgelt kasvav suundumus.
Süsinikujalajälje arvestus aitab teha keskkonnasäästlikumaid ja teadlikumaid valikuid, pidades
silmas pikka perspektiivi. Kui süsinikujalajälje arvestust kui reguleeritavat näitajat hakatakse
hoonete energiatõhususe direktiivis käsitlema, saab selle mõjutamiseks lisaks hoonete
kasutusaegse süsinikujalajälje vähendamisele optimeerida materjalide kasutust. Samuti valides
kasutuseks väiksema keskkonnamõjuga ja kestlikumaid materjale, toetatakse sellega
ringmajandust ja jäätmete tekke vähendamist.
Seoses komisjoni plaanidega lisada hoonete energiatõhususe direktiivi hoonete
süsinikujalajälge käsitlevad sätted peame oluliseks käsitleda seda eraldiseisvalt hoonete
energiatõhususe sätetest. See on otstarbekas, et vältida olukordi, kus üksnes süsinikujalajälje
vähendamisele keskendumine võiks tuua kaasa kas rekonstrueerimisest või uute vajalike
hoonete ehitamisest loobumise tulenevalt süsinikujalajälje arvestusperioodi pikkusest ja
energiakandjate süsinikuheidetest. Samuti võivad tähelepanuta jääda soojuslik mugavus ja
tervislik sisekliima tervikuna.
Taastuvenergiale ülemineku tähtsus hoonete energiatõhususe ja jätkusuutlikuma keskkonna
toetajana on oluline. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned
4
alates 2021. aastast ja avaliku sektori hooned alates 2019. aastast olema liginullenergiahooned
ehk energiasäästuhooned. Nullilähedane või väga väike tarbitud energiakogus peaks direktiivi
kohaselt ka olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas taastuvatest
energiaallikatest kohapeal või hoonete lähiümbruses toodetud energiast. Eestis rakendatakse
uute hoonete ehitamisel direktiiviga nõutud liginullenergia (nZEB) nõudeid, mille saavutamine
tähendab muu hulgas taastuvenergia kasutamist. Samas ei pea me vajalikuks lisada direktiivi
eraldiseisevat nõuet, et teatud lävendi või protsendi mahus hoone aastasest energiakasutusest
peab tulema taastuvenergiast. Sõltuvalt lävendist võib selline piirang olla ebaproportsionaalselt
koormav, kui seda tuleks rakendada ainult selleks, et vastata direktiivi nõuetele. Nõude riikide
ülesel ühtsel rakendamisel on ka võimalus, et see ei vastaks konkreetse riigi ja hoonetüübi
kulutõhususe lävendile ning võib tuua kaasa ebamõistlikult suure halduskoormuse.
2. Toetame hoonete renoveerimise põhimõtete ajakohastamist direktiivis, kuna
olemasolevatel hoonetel on oluline roll Euroopa Liidu energia- ja kliimaeesmärkide
saavutamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise õiguslikul
määratlemisel pooldame energiasäästupõhisest definitsioonist laiemat määratlust, mis
arvestaks ka renoveerimise muid olulisi aspekte. Peame oluliseks, et renoveerimine on
võimalikult terviklik ja lisaks energiatõhususele pööratakse tähelepanu
keskkonnasäästlikematele ning kvaliteetsetele ehituslahendustele, tervisliku
sisekliima tagamisele, energeetika- ja ehitussektori sünergiale, elektrisõidukite
laadimispunktide laialdasemale kasutuselevõtule ning laiemalt hea ja ligipääsetava
elukeskkonna loomisele, juhindudes kestliku arengu eesmärkidest. Toetame
ettepanekut, et hoonete kavandamisel võetaks arvesse tuleviku kliimatingimusi
eesmärgiga muuta hooned kliimamuutustele vastupidavamaks.
Selgitus: Käesoleva avaliku konsultatsiooni küsimustikus on komisjon defineerinud
täisrenoveerimist kui renoveerimist, mille tulemusel peaks saavutatama vähemalt 60%
energiasääst (olenemata sellest, kas tööd tehakse ühes või mitmes etapis). Leiame, et välja
pakutud hoonete täisrenoveerimise definitsioon koos konkreetse 60% nõudega on
energiatõhususe seisukohast ambitsioonikas, kuid samal ajal hoonete kasutuse laiema mõju
seisukohast liiga kitsas lähenemine. Sellise nõude ja kõrge lävendi puhul võidakse eesmärgi
saavutamiseks tehtavate pingutuste kõrval jätta tähelepanuta muud hooneid puudutavad
näitajad, näiteks sisekliima ning keskkonnasäästlikumad ja kvaliteetsed ehituslahendused. See
omakorda võib tuua kaasa vajaduse tulevikus juba renoveeritud hoonete täiendavaks
renoveerimiseks, mis tuleneb varasema etapi renoveerimise ebapiisavusest, nt tervisenõuete ja
ligipääsetavuse seisukohast või madalatemperatuurilisele kaugküttesüsteemile üleminekust.
Kvaliteetseid ehituslahendusi toetab näiteks ka Euroopa uue Bauhausi initsiatiiv, mille kohaselt
peaks Euroopa roheline kokkulepe olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Süsteemne
renoveerimine tähendab esteetikat, milles ühendatakse nii disain kui ka kestlikkus.
Samuti tuleb arvestada kulutõhususega ehk kui aluseks võetakse 60% energiasäästu nõue, võib
see juba energiatõhusamate hoonete puhul viia mitte-optimaalsete lahenduste kasutusele (nt
liigne soojustuse kasutamine), mis omakorda võib suurendada süsinikujalajälge, sest
kasutatakse rohkem materjale, mida muidu ei kasutataks. See poleks aga kooskõlas eesmärgiga
arvestada hoonete puhul kogu olelusringi keskkonnamõju. Laiemat lähenemist toetab näiteks
ka äsja publitseeritud Davosi6 kvaliteedi-tööriist, mida energiatõhususe meetmete
kavandamisel ja elluviimisel terviklikult rakendada. Tööriista kohaselt ei tohiks ühegi
(renoveerimis)projekti puhul lähtuda ainuüksi energiatõhususe kriteeriumist, vaid mistahes
ruumilise sekkumise (sh renoveerimisprojekt) kavandamisel tuleb hinnata selle mõju
6
https://davosdeclaration2018.ch/quality-system/
5
kompleksselt, s.t käsitleda tuleb kõiki kaheksat kriteeriumi korraga (ühtegi ei saa kõrvale jätta,
isegi kui erinevate projektide puhul on kriteeriumidel erinevad kaalud).
Hoonete keskkonnamõju, sh elutsükli süsinikujalajälge tuleb vaadata terviklikult koos
kaugkütte ja -jahutuse jalajäljega. Arvestamata energiakandja süsiniku jalajälge võib mitte-
optimaalne hoonete energiatõhus renoveerimine hoonete elutsükli keskkonnamõju suurendada.
Pigem näeme, et hoonete ja kaugkütte ning -jahutussüsteemi renoveerimist ja elutsükli
keskkonnajalajälge tuleb vaadata tervikuna, kaasajastades süsteeme käsikäes ja võttes hoonete
elutsükli jalajäljes arvesse kaugkütte ja -jahutuse süsinikusisaldus, eesmärgiga saavutada
optimaalne tasakaal ja jõuda minimaalse süsinikujalajäljega terviksüsteemini.
Liikmesriikidel on erinev potentsiaal, lähtetase ja võimalused olemasolevate hoonete
renoveerimisel energiatarbimise vähendamiseks. Seetõttu on ka oluline vältida kiirustatud
otsuste langetamist, et hoiduda loodusele ja majandusele kahjulike eesmärkide seadmisest.
Selleks peab hoonete energiatõhususe direktiivi muutmisele eelnema põhjalik mõjude analüüs,
mille tulemused võimaldavad hinnata mõju ka liikmesriikide lõikes. Näiteks lähtudes hoonete
rekonstrueerimisel ainuüksi saavutatud energiasäästu kogusest võib tekkida olukord, kus
hooneid ei rekonstrueerita terviklikult ja uuendamata jääks näiteks hoonete
ventilatsioonisüsteem, mille uuendamisel või väljaehitamisel oleks samas inimeste tervisele
oluline positiivne mõju. Sarnasel juhul, võtmata arvesse ringmajanduse põhimõtteid, võib
hoone mitmekordne renoveerimine hoone eluea jooksul kaasa tuua CO2 koguheite kasvamise,
võrreldes vähem tõhusa, kuid süsinikuneutraalset energiat tarbiva hoonega.
Hoonete energiatõhususe direktiiviga kehtestati elektritranspordi teemalised sätted, mis
käsitlevad laadimispunktide paigaldamist hoonete juures asuvatesse parklatesse. Direktiivi
kohaselt uute ja oluliselt renoveeritavate hoonete juurde laadimisvõimekuse rajamine ei ole
samaväärne valmisolekuga elektrilaadijate rajamiseks. Täpsemad kohustused või
juhendmaterjalid aitaksid arendajatel luua sobivad lahendused nii, et neid ei peaks lähiajal
ümber tegema. Öistel tundidel kasutatakse elektrienergiat täna vähe, öine koormuse kasvamine
aitaks elektrivõrgu ressurssi tõhusamalt kasutada ja päevast tipukoormust vähendada. Selleks,
et elektriautosid optimaalselt ära kasutada, on neid mõistlik laadida enamasti aeglaselt ning
kiirlaadijaid kasutada harvem. Aeglane üleöö laadimine võimaldab kasutada efektiivselt ka
elektritootmise eripärasid ja võrgukoormust. Paraku, kui laadimiskohad ei võimalda
optimeerida laadimisaega nendele aegadele, kui elektrihind on madalaim, siis jääb suur osa
elektriautode võimalustest kasutamata. Täiendavad täpsustavad nõuded aitaksid paremini ette
valmistada elektriautode laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas.
Toetame tegevusi hoonete muutmiseks kliimamuutuste mõjule vastupidavamaks.
Kliimamuutuste mõju võib avaldada survet hoone konstruktsioonidele, ehitusmaterjalidele,
sisekliimale, energiatõhususele ja ligipääsetavusele ning võib lühendada hoonete oodatavat
eluiga. Selleks, et tagada hoone ettenähtud funktsioonide täitmine eluea vältel on oluline, et
projektide kavandamisel ja ehitamisel võetakse arvesse konkreetse piirkonna kliimatingimusi
ja kliimaga seotud riske.
3. Toetame põhimõtteliselt hoonete renoveerimisel kohustuslike energiatõhususe
miinimumstandardite kehtestamist, kuid sellele peab eelnema põhjalik mõjude
analüüs ja arvestama peab liikmesriikide eripärasid halduskorralduses ning
vältima võimalike uute nõuetega seotud halduskoormuse ja –kulu olulist
kasvamist. Samuti on oluline arvestada piirkondlikke erisusi ja pakkuda
madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades paiknevate hoonete omanikele
motiveerivaid lahendusi nende kasutuses olevate hoonete rekonstrueerimiseks.
6
Selgitus: Renoveerimiskohustus ja energiatõhususe miinimumstandardid on komisjoni
hinnangul mõjusaimad meetmeid hoonete renoveerimise määra suurendamiseks. Nende
eesmärk on kinnitada investorite ootusi, luues võimalusi eri kasutusotstarvetega hoonete
energiatõhususe parandamiseks, suurendades seeläbi järk-järgult riigi hoonefondi keskmist
energiatõhusust. Komisjon leiab, et renoveerimiskohustuse ja energiatõhususe
miinimumnõuded saaks kehtestada järk-järgult, seades prioriteediks konkreetsed segmendid.
Toetame hoonete renoveerimisele energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist, kuna
see tagaks selguse, millistele energiatõhususe miinimumnõuetele hoone renoveerimise
tulemusel vastama peaks, ja ühise aluse liikmesriikide vaheliseks võrdluseks. Leiame, et
kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisele peab eelnema põhjalik
kavandatavate meetmete mõjude analüüs. Oluline on, et mõjude hindamisel võetaks arvesse
liikmesriikide ja piirkondade eripärasid (sh asustustihedust, kliimat, taastuvenergia
tootmisvõimalusi piirkonnas jm) ning et kavandatavate uute nõuete elluviimine ei suurendaks
oluliselt liikmesriikide avaliku sektori ega erasektori halduskoormust ning -kulu.
Kohustuslikud miinimumstandardid tuleks kehtestada hoonetüübi alusel ning nendega tuleks
hõlmata esimeses etapis kõik suuremad elamutüübid (mitmepere-elamud, korterelamud), ning
kõik mitte-eluhooned. Väikeelamute, mille köetav pind on kuni 220 ruutmeetrit, hõlmamist
nõuetega tuleb kaaluda tulevikus.
Hoonete rekonstrueerimisel on regionaalne ja sotsiaalne ning elukeskkonda pikaajaliselt
kujundav mõõde. Seega energiatõhususe miinimumstandardid peaksid arvestama kohalikke
eripärasid ja trende ning nägema ette hoonete renoveerimisel ligipääsetavuse parandamiseks
kaasava disaini7 nõuded. Energiatõhususe praktika edasiarendusena võiks sama põhimõtet
rakendada ka ehitiste ligipääsetavuse mitmekomponendilisel hindamisel, mis mängiks olulist
rolli sotsiaalse õigluse ja sidususe ning majandusliku tõhususe arendamisel. Kuna
renoveeritakse pikka perspektiivi silmas pidades (ning vältimaks renoveerimise ühikuhinna
kiiret ja järsku kasvu ning sellest tulevat järsku mõju nii tööhõivele kui hoonete renoveerimise
maksumusele), ei tohiks seada kohustust renoveerida lühikese perioodi jooksul kõiki
olemasolevaid hooneid, eriti tühjenevates piirkondades, ja ainult kõige suurema
energiatarbimisega hooneid. Kohustuslike miinimumnõuete seadmise ja suurima energiakuluga
hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise esmajärjekorda seadmise puhul tuleb arvestada
elanike sissetulekute taseme, kinnisvara väärtuse muutuse ja kahaneva elanikkonnaga
piirkondadega, et rekonstrueeritaks neid hooneid, mis on pikaajalises kasutuses ja ei
suurendataks elanike energiavaesusesse sattumise riski. Arvestada tuleb ka sellega, et sageli
asuvad kõige kehvemas seisus hooned piirkondades, kus tuleb teha olulisi elukeskkonna
ümberkorraldusi. Paljud kehvas seisus hooned langevad kasutusest välja ja need tuleb
lammutada või ümber kohandada uutele kaasaegse elukeskkonna vajadustele. Seetõttu ei ole
mõistlik moodustada hoonete rekonstrueerimise järjekorda ainult energiatõhususe alusel, mis
seab esimesena renoveerimist vajavaks kõige ebatõhusamad hooned, vaid arvesse võtta
võimalusel ka muid parameetreid (nt kinnisvara väärtus, sissetulekud, piirkonna tööjõuvajaduse
ja elanike arvu pikaajaline prognoos jm). Peame oluliseks nii ELis kui ka Eestis läbi erinevate
toetavate meetmete ja motiveerimise suurendada korterelamute tervikrekonstrueerimist
piirkondades, kus see on vajalik ja mõistlik. Tervikrekonstrueerimise objektiks olevad
piirkonnad peaks kajastuma omavalitsuste üldplaneeringutes. Tervikrenoveerimine peab olema
ka kooskõlas omavalitsuste strateegilise ja ruumilise planeerimise kavadega.
7
Kaasav disain hõlmab endas nelja peamise erivajaduse (liikumine, kuulmine, nägemine, intellektuaalsus),
elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine)
ligipääsetavuse võimalusi.
7
4. Toetame hoonete energiamärgiste määratluse ja arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning
kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide energiamärgiste võrreldavus. Peame
oluliseks, et energiamärgised oleksid koondatud digitaalsetesse andmebaasidesse, mis
tagaksid lihtsa ligipääsu ning looks võimalused võrdlusanalüüsiks. Eesti soovib olla
eestvedajaks dünaamiliste energiamärgiste süsteemi loomisel EL üleselt, tuginedes
siseriiklikule süsteemide loomise ja rakendamise kogemusele.
Selgitus: Energiamärgis8 on vahend, mille eesmärk on teavitada hoonete omanikke, üürnikke ja
kasutajaid käidukuludest ning investeeringutest saadavatest võimalikest säästudest. Samuti on
energiamärgised loodud tarbija informeerimiseks ja soodustamaks teadlikku valikut, pakkudes
võrdlusaluse sarnaste hoonete võrdlemiseks nende energiatõhususe alusel. Kehtiva hoonete
energiatõhususe direktiivi kohaselt on energiamärgis kohustuslik, kui hoone ehitatakse, seda
võõrandatakse või renditakse. Energiamärgisel esitatud energiaklass peab olema esitatud ka
hoone või selle osa ostu-müügi kuulutustes. Samuti on energiamärgis kohustuslik üle 250 m²
pindalaga hoonete puhul, mida kasutab avaliku sektori asutus. Energiamärgiste abil saab
kujundada nt energiatõhususe suurendamise meetmeid ja jälgida nende tulemuslikkust. Siiski
on selliste märgiste kasutamise ulatus liikmesriigiti väga erinev. Eestis kehtivad
energiatõhususe miinimumnõuded on Euroopa riikide võrdluses küllaltki nõudlikud.9 Kuna
peame enda miinimumnõudeid ja sellega kaasatud eri energiatarbijate käsitlust piisavalt
detailseks energiamärgise arvutuseks, soovime olla teistele riikidele eeskujuks.
Liginullenergiahoonete näitajate arvulisi piirnorme ega vahemikke ei ole hoonete
energiatõhususe direktiivis määratletud. See küll võimaldab liikmesriikidel, arvestades oma
riigi olusid, kehtestada liginullenergiahoonele (energiasäästuhoone) erinevad normid, kuid selle
tulemuseks on riigiti väga erinevad ja võrreldamatud liginullenergiahoone määratlused. Riikide
energiamärgised on omavahel väga raskesti võrreldavad, mistõttu vajab energiamärgiste
piirnormide ja metoodika rakendamine liikmesriikides selgelt ühiseid suunavaid juhiseid.
Seega pooldame energiamärgiste määratluse EL ülest ühtlustamist ning alustada on vaja
hoonete energiatõhususe arvestuse süsteemi piiri ja arvutusmetoodika ühtlustamisest. Süsteemi
piiri ehk hoone energiamärgise arvestusse kaasatud energiatarbijate ja -tootjate määramisel
tuleks kindlasti kaasata hoonega tihedalt seotud olulised energiatarbijad. Väljajäetavate
tarbijate puhul tuleks veenduda nende väikses osakaalus kogu hoone energiatarbest ja/või nende
vähesest seotusest hoone kui terviku toimivuses. See soodustaks oluliselt riikide ülest hoonete
energiamärgiste võrreldavust.
Oluline on tõsta ka energiamärgiste kvaliteeti. Eesti siseriiklikud uuringud on korduvalt
näidanud arvutuslike ja mõõdetud energiatarbe väärtustel põhinevate energiamärgiste vahelist
erinevust ühe või enama klassi võrra. Reeglina on tarbimisandmetel põhinev energiamärgis
madalama klassi ja kõrgema energiatarbega, mis on tekitanud turuosalistes kõhklusi
energiamärgise usaldusväärsuses. Leiame, et tuleks tuvastada erinevuste põhjused (süsteemne
viga, arvutusvead, võimekus vm.) ning teha vajalikud muudatused arvutuslikku energiamärgise
täpsustamiseks. See aitaks tõsta tarbijate usaldust energiamärgiste kvaliteedi ja korrektsuse
suhtes.
Digitaalsete lahenduste kasutamine võimaldab tõhustada protsesse ja pakkuda ajakohast
informatsiooni hoonete kohta. Näiteks reaalsel energiatarbimisel põhinevate digitaalsete
tööriistade loomine võimaldab energiamärgiste ja energiaauditite koostamist veebis (sh
reaalajas energiamärgise täitmise jälgimine) ning lihtsustatud energiakalkulaatorite arendamist
8
Pikem ülevaade energiamärgisest on nt kättesaadav https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-
elamumajandus/hoonete-energiatohusus
9
Kurnitski, J. NZEB requirements in Nordic countries. REHVA Journal, December 2019
8
hoonete omanikele. Seda lähenemist toetavad ka energiatõhususe direktiiviga10 sätestatud
nõuded kaugloetavate arvestite paigaldamisele.11
Eesti on siseriiklikult arendamas veebiplatvormi koondamaks kogu hoone staatiline ja
dünaamiline info ühte kesksesse süsteemi, mille põhjal on võimalik näiteks automaatselt
energiamärgiste arvutamine ja paljude teiste funktsionaalsuste tekitamine. Selline süsteem
annab tulevikus ülevaate hoonest kui tervikust ja täidab oma sisult renoveerimislaine strateegias
mainitud digitaalse hoonete logiraamatu ülesannet (Digital Building Logbook). Platvormi
arhitektuur võimaldab sinna tulevikus juurde liita erinevaid teenuseid ja tööriistu ning seetõttu
on võimalik selle kaudu renoveerimislahenduste visualiseerimine, finantseerimisvõimaluste (nt
olemasolevad riiklikud toetusmeetmed ja erasektori finantsteenused) väljatoomine ja erinevate
kalkulaatorite pakkumine lõppkasutajale. Eelmainitud veebiplatvormi põhjal saab hoone
omanikele edaspidi luua teekaarte kõige sobilikumate lahenduste rakendamiseks ning oma
sisult on tegemist digiteeritud renoveerimispassi (Building Renovation Passport) tüüpi
lahendusega, kus on välja toodud energiatõhususe tehniline pool, visualiseerimine ja
finantseerimine. Lahendus aitab ka tarbijal jälgida oma kodu energiatõhususe parameetreid ja
sellest tulenevalt langetada teadlikke otsuseid oma energiatarbimise harjumuste muutmiseks
ning võtta ette tegevusi hoone energiatõhususe suurendamiseks.
ELis on probleemiks puuduliku teabe olemasolu hoonete energia- ja muude ressursside
tarbimise kohta. Leiame, et hoonete digitaalse logiraamatu ja renoveerimispassi
kontseptsioonid peavad olema piisavalt paindlikud, et nende arvestamiseks ei oleks vaja ümber
kujundada või kasutusest välja jätta liikmesriikides juba toimivaid või arendatavaid
digilahendusi, mis toetavad renoveerimislaine strateegia meetmete ja tegevuste elluviimist.
Eesti on oma kogemusele tuginedes näidanud komisjonile valmisolekut kaasa rääkida ning oma
kogemusi jagada renoveerimislaine digitaliseerimise initsiatiivide sisustamisel.
5. Laiaulatusliku renoveerimise elluviimiseks on vajalikud piisavad rahastusmeetmed.
Seejuures on tähtis, et rahalise toetuse määramise aluseks olev üldistustase ja
kriteeriumid oleksid iga liikmesriigi enda määrata. Leiame, et rahaline toetus peaks
sõltuma renoveerimisastmest. Oluline on tähelepanu pöörata meetmetele, mis
toetavad avaliku ja erasektori koostööd, hoone tarbimise tervikliku info
kättesaadavust, spetsialistide koolitamist ning koostööd liikmesriikide vahel.
Selgitus: Renoveerimise laiaulatuslikuks levikuks on vaja toetavate meetmete olemasolu.
Hetkel näeme Eestis, et näiteks renoveerimiseks avatud toetuse taotlusvoorudes on tegu
mitmekordse ületaotlemisega (täituvad väga kiiresti) ning huviliste hulk on oluliselt suurem kui
avaliku sektori poolsed toetusvõimalused. Pidades silmas hoonete energiatõhususe
parandamise pikaajalist soodsat mõju energiakasutusega seotud kulude vähenemisele, on
pikemas perspektiivis põhjendatud ja otstarbekas jätkata (järkjärgulist) üleminekut
tagastamatutelt toetustelt laenude-käenduste jt finantsinstrumentide kasutusele. Selle
toetamiseks on vajalik pankade ja teiste finantsturuosaliste koostöö. Lisaks rahastusvõimaluste
laiendamisele on vajalik pädevate spetsialistide olemasolu ning täiendav koolitamine ja nende
teadmise ajakohasena hoidmine. Abi oleks kohalikku konteksti arvestatavatest Euroopa
Komisjoni tehnilistest juhistest, mis võimaldaks renoveerimisele läheneda tüüp-valikute alusel.
Samuti on oodatud võimalused näiteks liikmesriikidega parimaid praktikaid vahetada,
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust
11
Nimetatud nõudeid rakendatakse energiamajanduse korralduse seadusega, mille kohaselt tuleb soojusettevõtjatel
alates 25. veebruarist 2021. a paigaldada kõik uued arvestid kaugloetavatena. Alates 1. jaanuar 2027. a peavad
kõik soojusettevõtja paigaldatud arvestid olema kaugloetavad. MKMi 2020. a tellitud uuring leidis, et enamik
asjakohaseid arvesteid juba on kaugloetavad.
9
pilootuuringute tulemused, EL-i ülene renoveerimislahenduste andmebaas või kavandatavad
hoonete renoveerimispassid (Building Renovation Passports). Kuigi mälestised, UNESCO
maailmapärandi paigad ja kultushooned ei ole hetkel energiatõhususe direktiivi skoobis
põhjusel, et nende kultuuriväärtuslik välimus ei satuks rekonstrueerimisega surve alla, kehtivad
ülaltoodud väljakutsed ka kultuuripärandi valdkonnas, mida peaks EL renoveerimislaine
tegevustes laiemalt arvestama.
Avaliku sektori rahastusmehhanismid võiks soodustada kommertspankade ja/või
kinnisvaraarendajate huvi panustada ühiselt renoveerimisesse. Lahenduseks võiks olla näiteks
Euroopa Investeerimispanga või muude finantsasutuste tagatised, soodustused, madalamad
laenuintressid vms. Koostöövormid peaks olema sellised, mis on kõikidele osapooltele
ahvatlevad ja kättesaadavad. Mõistlikem stardikoht on korterelamute rekonstrueerimine.
Avalike hoonete ja ärihoonete rekonstrueerimisel tuleks järgida punktis 2 ja 3 kaetud teemasid
ehk järjestades objekte lisaks suurele energiatarbele (kui suurima potentsiaaliga hooneid) ka
muude oluliste näitajate kaasatuse alusel (sisekliima, ligipääsetavus, ümbruskonna
arengusuundumused jm).
ELi eelarvega seotud erinevate fondide ja programmide rahastus peaks olema ennekõike
suunatud tervikrekonstrueerimiste toetamiseks. Näeme trendi Ida-Euroopa riikides, et
renoveeritakse üksnes fassaade ilma õhuvahetusele erilist rõhku pööramata. Eestis
rakendatakse elamute rekonstrueerimise toetust, mille eelduseks on projektiga nii energiasäästu
kui ka tervisliku sisekliima saavutamine. Elamute rekonstrueerimisel sõltub toetuse määr
saavutatavast energiatõhususarvu klassist. Tervikrekonstrueerimisel on seatud eesmärgiks C
energiatõhususarvu klassile vastava energiamärgise saavutamine. Oleme arvamusel, et toetuste
jagamine seotuna saavutatava energiatõhususe tasemega soosib terviklahenduste teostamist. Ei
pea vajalikuks EL ülest lävendite sätestamist - iga liikmesriigi ametkonnad ja kohalikud
eksperdid on pädevad nende otsuste langetamisel.
Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Sisendit küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt,
Kultuuriministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt. Teatis saadeti ka
arvamuse saamiseks lisas 2 loetletud asutustele ja organisatsioonidele.
Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud
seletuskirja lisas 3 kaasamise tabelis.
10