dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. mai 2021
Viit
2-13/21-2557
Registreeritud
31. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Kadi Avingo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-2557 31.05.2021 Väljaminev kiri.asice3309 KB

Sisu (failidest)

Teie 20.04.2021 nr 16.3/21-0660/-1T Riigikantselei [email protected] Meie 31.05.2021 nr 2-13/21-2557 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta Esitame 3. juuni 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad:  Vabariigi Valituse protokollilise otsuse eelnõu  Seletuskiri  Lisa 1. Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise küsimustik  Lisa 2. Kaasatud huvigruppide nimekiri  Lisa 3. Kaasamise tabel Kadi Avingo 625 6491 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Konsultatsioon hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL läbivaatamise kohta Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Osa A. Planeerimis- ja poliitikavahendid Hoonete CO2-heite vähendamine Küsimus 1. Pikaajalises CO2-heite vähendamise strateegias kasutusele võetud kontseptsioon eeldab heitevabade hoonete ehitamist hiljemalt aastaks 2050, et saavutada pikas perspektiivis CO2- neutraalsus. Kas olete nõus, et selline uus kontseptsioon tuleks hoonete energiatõhususe direktiivis määratleda? Jah Ei, seda ei ole hoonete energiatõhususe direktiivis vaja Seisukoht puudub Kui jah, siis peaks see hõlmama ka kasvuhoonegaaside heidet hoonete kogu olelusringi vältel peaks see hõlmama taastuvenergia minimaalset osakaalu hoonetes ja linnaosades tuleks selles viidata fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajakavale, eelkõige kütte- ja jahutussüsteemide puhul Muu - palun täpsustage tekstiväljal Küsimus 2. Pikaajaliste renoveerimisstrateegiatega kehtestatakse visioon, tegevuskava, konkreetsed poliitikameetmed ja tegevused ning spetsiaalsed rahastusmehhanismid, et vähendada 2050. aastaks riikide hoonefondide CO2-heidet. Esimesed 13 pikaajalist renoveerimisstrateegiat on esitatud ja komisjon on neid hinnanud. Kehtiva õigusraamistiku kohaselt tuleb pikaajaline renoveerimisstrateegia esitada iga 10 aasta järel koos võimalusega seda ajakohastada, nagu on ette nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses. Kas tuleks muuta energiatõhususe direktiivi sätteid, mis käsitlevad pikaajalisi renoveerimisstrateegiaid? Jah Ei Küsimus 3. Kas liikmesriikide pikaajalistes renoveerimisstrateegiates kindlaks määratud eesmärkide jälgimist tuleks tõhustada? Jah Ei Küsimus 4. Milliseid meetmeid lisaksite hoonete energiatõhususe direktiivi, et veelgi toetada piirkondade ja linnade ametiasutusi hoonete energiatõhususe suurendamisel ja kiirendada küttekatelde asendamist taastuvenergial põhinevate CO2-heiteta kateldega? (kuni 1000 tähemärki) Energiatõhususe suurendamiseks on esmatähtis juba olemasolevate meetme parem rakendamine, seega pole esmajoones vajalik uute täiendavate meetmete kehtestamine. Liikmesriigid peavad ise tegelema teadlikkuse tõstmisega läbi selgelt mõistetavate näidete levitamise ja propageerimise. Näiteks kampaaniad selgitamaks eri küttelahenduste mõju CO2 emissioonile ja kulutustele eurodes. Samuti peaksid liikmesriigid korraldama senisest suuremal määral rohehankeid, milles CO2 jalajälje osakaalu arvestatakse pakkumuste hindamiskriteeriumides. Täiendavad rahalised toetused ametiasutustele kampaaniate, selgitustöö ja hangete koostamiseks. Ressursitõhusus ja kliimamuutustele vastupanu võime hoonete renoveerimisel Euroopa rohelises kokkuleppes osutatakse energia- ja ressursitõhususele. Sellest tulenevalt tunnistatakse 2020. aasta märtsis vastu võetud uues ringmajanduse tegevuskavas, et saavutamaks 2050. aastaks kliimaneutraalsust, on vaja väga energia- ja ressursitõhusaid hooneid. Need peaksid olema varustatud taastuvenergiaga, võttes arvesse energiatõhusust kogu olelusringi vältel ning tõhusamat ressursikasutust hoonete renoveerimisel ja ehitamisel? Ka renoveerimislaine teatisega määratakse sellekohaseid tegevusi, nagu 2050. aastani kehtiva kogu olelusringi hõlmava energiatõhususe tegevuskava arendamine, et vähendada hoonete CO2-heidet. Küsimus 5. Kas leiate, et läbivaadatud hoonete energiatõhususe direktiivis peaks olema aruandemeetmed hoonete kogu olelusringi CO2-heite kohta (tootmine ja ehitamine, kasutamine ja olelusringi lõpp)? Jah Ei, hoonete energiatõhususe direktiiv ei ole selleks õige vahend Ei oska öelda / arvamus puudub Kui jah, siis kõigi hoonete kohta (uued ja renoveeritavad hooned) kõigi uute hoonete kohta ainult renoveeritavate hoonete kohta kõigi uute avaliku sektori hoonete kohta ainult renoveeritavate avaliku sektori hoonete kohta teatavate eraomandis olevate mitteeluhoonete, näiteks ostukeskuste või andmekeskuste kohta seda võimalust tuleks kaaluda seoses läbivaadatud direktiivi hindamisega, mis on kavandatud 2026. aastaks Kommentaar: (kuni 500 tähemärki) Arvestades hoonete käidu energiatõhususe nõuete karmistamist ja tasemeid tuleks kaasata ka hoonete ehitusmaterjalidesse seotud energia/keskkonnamõju vältimaks olukorda, kus ülim energiatõhusus on saavutatud summaarselt suurema materjalidega seotud keskkonnamõjuga ja suunamaks ehitamisel teadlikuma materjalide valiku poole. Esmalt võiks olla kaetud avalik sektor ja uued hooned ning vähemalt esialgu tuleks välistada väikeelemud. Küsimus 6. Kas hoonete energiatõhususe direktiiviga tuleks nõuda, et uute hoonete projekteerimisel ja suuremahulise renoveerimise kavandamisel võetaks arvesse kliimamuutuste tõenäolist mõju? Jah Ei, hoonete energiatõhususe direktiiv ei ole selleks õige vahend Seisukoht puudub Kui jah, siis uute eraomandis olevate hoonete (elamud ja mitteeluhooned) puhul uute avaliku sektori hoonete puhul eraomandis hoonete renoveerimisel avaliku sektori hoonete renoveerimisel eraomandis hoonete puhul ainult juhul, kui need on teatavast piirist suuremad eraomandis hoonete korral ainult teatavate mitteeluhoonete puhul (nagu bürood või ärihooned) seda võimalust tuleks kaaluda seoses läbivaadatud direktiivi hindamisega, mis on kavandatud 2026. aastaks Küsimus 7. Renoveerimislaine teatise kohaselt töötab komisjon välja kogu olelusringi hõlmava 2050. aasta tulemuslikkuskava1, et vähendada hoonete CO2-heidet ja edendada koos liikmesriikidega riiklikke võrdlusuuringuid. Kuidas võiks hoonete energiatõhususe direktiiv Teie arvates sellele kavale kaasa aidata? (kuni 1000 tähemärki) Direktiiv võiks täiendavalt energiatõhususe nõuetele kehtestada hoonete olelusringi süsinikujalajälje raporteerimise nõuded. Liginullenergiahooned (energiasäästuhooned) Küsimus 8. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned alates 2021. aastast (avaliku sektori hooned alates 2019. aastast) olema liginullenergiahooned (energiasäästuhooned). Hoonete energiatõhususe direktiivi artikli 2 kohaselt on liginullenergiahoone hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur. Nullilähedane või väga väike tarbitud energiakogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest kohapeal või lähiümbruses toodetud energiast. Kas Teie arvates on liginullenergiahoonete (energiasäästuhoonete) praegused määratlused piisavalt ambitsioonikad, et aidata kaasa täielikult CO2-heitevaba hoonefondi loomisele? Jah, praegune määratlus on piisavalt ambitsioonikas Ei Seisukoht puudub Kui ei, siis 1 Tulemuslikkuskava on üks renoveerimislaine teatisega (COM(2020) 662 final) ette nähtud meetmetest, mille eesmärk on muuta ehituse ökosüsteem kestlikku renoveerimist võimaldavaks. tuleks praegust määratlust ajakohastada, et seada selged piirid energiakasutusele ja taastuvenergia kasutamise miinimumnormid ning võtta arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke tuleks praegune määratlus asendada heitevaba hoone määratlusega Muu - palun täpsustage tekstiväljal * Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki Tuleks võtta arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Direktiiviga kehtestatavasse arvestusse tuleks kaasata energiaallika põhised (mitte riigi keskmised) mõõdetud väärtustel põhinevad CO2 emissioonid ja vähendamise nõuded. Küsimus 9. Liginullenergiahoonete näitajate arvulisi piirnorme ega vahemikke ei ole hoonete energiatõhususe direktiivis määratletud. Kuigi see võimaldab liikmesriikidel kehtestada liginullenergiahoone (energiasäästuhoone) näitajate normid, arvestades oma riigi olusid, on selle tulemuseks riigiti väga erinevad määratlused. Kas liginullenergiahoone (energiasäästuhoone) ühtlustatum määratlus on vajalik? Jah Ei, see ei ole vajalik Ei oska öelda / arvamus puudub Kui jah, siis tuleks hoonete energiatõhususe direktiiviga määrata hoone haldamisel primaarenergia kasutamise miinimumnormid erinevate kliimavööndite puhul tuleks hoonete energiatõhususe direktiivi lisada taastuvate energiaallikate kasutamise minimaalne osakaal erinevates kliimavööndite puhul tuleks hoonete energiatõhususe direktiivis kehtestada nii primaarenergia kasutamise piirnormid kui ka taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal hoone haldamisel eri kliimavööndite puhul tuleks arvestada ka kasvuhoonegaaside heidet kogu olelusringi jooksul Muu - palun täpsustage tekstiväljal * Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki Tuleks EL üleselt ühtlustada hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika. Praegused erinevused on põhjustatud suures osas energiakasutusest, mida on metoodikas arvestatud. Näiteks mitte kõikides riikides ei ole hoone energiatõhususe arvutusse ja klassifitseerimisse kaasatud valgustuse ja seadmete energiakasutus. Tulenevalt riikide energiaallikatest on riigiti erinevad ka energiakandjate primaarenergia tegurid (kaalumistegurid). Need näitajad raskendavad võrdlust eri riikide hoonete energiatõhususe nõuete vahel ning nende täitmise jälgimisel. Selle lahendaks EL üleselt ühtlustatum ja ühine käsitlus. Hoonete täisrenoveerimine Küsimus 10. Täisrenoveerimise all mõistetakse renoveerimist, mis peaks andma vähemalt 60 % energiasäästu (olenemata sellest, kas töö tehakse ühes või mitmes etapis). Kas Teie arvates oleks kasulik esitada hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise õiguslik määratlus? Jah Ei, määratlus muudaks olukorra veel keerulisemaks Ei oska öelda / arvamus puudub Kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid (MEPS) Renoveerimiskohustus ja energiatõhususe miinimumnõuded on mõjusaimad meetmeid hoonete renoveerimise määra suurendamiseks. Neid on mõnes liikmesriigis juba uuritud ja rakendatud. Nende eesmärk on kinnitada investorite ootusi, luues võimalusi eri hooneklasside energiatõhususe parandamiseks, suurendades seeläbi järk-järgult riigi hoonefondi keskmist energiatõhusust. Renoveerimiskohustuse ja energiatõhususe miinimumnõuded saaks kehtestada järk-järgult ja seada prioriteediks konkreetsed segmendid. Küsimus 11. Kas Teie arvates tuleks hoonete energiatõhususe direktiiviga kehtestada ELis kohaldatavad kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid, mille jaoks tuleb kindlaks määrata konkreetsed tingimused? Jah Ei Ei oska öelda / arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: (kuni 1000 tähemärki) Energiatõhususe miinimumstandardid (MEPS) renoveerimisele on hea mõte, sest tagavad selguse, millistele energiatõhususe miinimumnõuetele hoone renoveerimisel vastama peab. See välistab liiga vaba tõlgenduse ja tagab ühise aluse liikmesriikide vahelisel võrdlusel. Leiame, et energiatõhususe miinimumstandardid peavad arvestama kohalikku konteksti ja piirkonna trende. Kuna renoveeritakse pikka perspektiivi silmas pidades, ei tohiks olla kohustust renoveerida kõiki olemasolevaid hooneid, eriti tühjenevates piirkondades, ainult kõige suurema energiatarbimisega hooneid. Samuti on oluline, et uute energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamisel oleks piisav etteteatamise ja üleminekuperiood. Küsimus 12. Millised energiatõhususe miinimumstandardid on Teie arvates kõige asjakohasemad? Hoone tasandi energiatõhususe standardid, mille fookuses on hoone üldine energiatõhusus (mis on seotud näiteks energiamärgise klassiga või energiatõhususe eeskirjadega, energia eritarbimisega, mõne muu süsinikumõõdikuga jne) Ehitusdetailide tasandi tõhususstandardid, millega kehtestatakse ehitusdetailidele konkreetsed miinimumnormid (välispiirde ja/või hoone tehnosüsteemide, sealhulgas kütte- ja jahutussüsteemide jaoks) Kvaliteedi miinimumstandardid, sealhulgas ka muud aspektid peale energiatõhususe nagu soojusmugavus - palun täpsustage tekstiväljal Muud (palun täpsustage tekstiväljal) Ei tea / arvamus puudub Palun selgitage oma vastust: (kuni 1500 tähemärki) Peame oluliseks nii hoone kui ehitusdetailide tasandit, seega soovime rõhutada nii valikut 1 kui ka 2. Energiatõhususe direktiivi miinimumstandardina on kõige kohasem hoone tasand ehk valik number 1. See peaks olema miinimumiks kui käsitluse all on hoone kui tervik ja selle energiatõhususe parendamine tervikuna. Samuti peaks säilima vabadus valida, kuidas nõudeid täita. Kuna tihti on hoonete renoveerimine etapiviisiline, siis peame oluliseks ka valik 2-e. See tagab, et etapiviisilisel energiatõhususe parendamisel tehakse valikuid, mis üksikuna selgelt toetavad parendamist. Sellisel juhul välditakse olukorda, kus hilisemate parendustega peab kompenseerima varasemaid valesid otsuseid (vähe ambitsioonikaid meetmeid). Kindlasti on detaili tasandil soovituslikud juhised abiks valdkonnakaugele tellijale, kes oskab nende abil kvaliteeti nõuda ja nüanssidele tähelepanu pöörata. Küsimus 13. Millist liiki hoonetele tuleks teie arvates kohaldada kohustuslikke energiatõhususe miinimumstandardeid? (mitte rohkem kui 2 valik(ut)) Kõik elamud ja mitteeluhooned Kõik elamud, kui neid müüakse või välja üüritakse Kõik elamud Teatavad elamud (palun täpsustage tekstiväljal) Kõik mitteeluhooned Kõik mitteeluhooned, kui neid müüakse või välja üüritakse Teatavad mitteeluhooned (palun täpsustage tekstiväljal) Kõik avaliku sektori hooned (kogupinnaga üle 250 m²) Ainult halvimate tõhususnäitajatega hooned olenemata nende omandi- ja kasutusprofiilist Muu - palun täpsustage tekstiväljal Ei tea / arvamus puudub * Miski muu? Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki Kõik suuremad elamud (mitmepere-elamud, korterelamud) jättes välja väikeelamud, mille köetav pind on kuni 220 ruutmeetrit, ja kõik mitte-eluhooned. Tuleb säilitada kehtiva direktiivi skoop ehk kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid peaksid kohalduma üksnes sisekliima tagamisega hoonetele. Küsimus 14. Kas Teie arvates tuleks kehtestada kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid? Jah Ei, ma ei usu, et kohustuslikud miinimumstandardid oleksid asjakohased Ei tea / arvamus puudub Kui jah, siis seoses konkreetsete hetkedega hoone olelusringis, näiteks tehing (nt hoone müük, üürileandmine või liisimine) järkjärgulise lähenemise ajakava alusel, et saavutada konkreetsed energiatõhususe tasemed Muu - palun täpsustage tekstiväljal * Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki Toetame kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist kui need arvestavad kohalikku konteksti, on klassifitseeritud hoone tüübi põhiselt, arvestavad kinnisvara väärtuse, sissetulekute ja ruumiliste protsessidega (nt kahanemine, linnastumine jm) ning tegu on rahaliselt optimaalse lahendusega. Seejuures peame põhjendatuks miinimumstandardite järkjärgulist kehtestamist, nähes ette piisava etteteatamisaja ning üleminekuperioodi senisest rangemate nõuete kohustuslikkuseni. Küsimus 15. Millised on Teie arvates kõige olulisemad elemendid, mis võiksid tagada kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite eduka kasutuselevõtu? Rahalise toetuse kättesaadavus hoonete omanikele Halvimate tõhususnäitajatega hoonete õige tuvastamine Stabiilse õigusraamistiku olemasolu Renoveerimiseks sobiva tööjõu olemasolu Kiireid renoveerimistöid hõlbustavate kujunemisjärgus tehnoloogiate kättesaadavus Muu - palun täpsustage tekstiväljal Ei tea / arvamus puudub * Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki Olulised on 3 meedet: 1) rahalise toetuse kättesaadavus nii era- kui avaliku sektori meetmed, 2) renoveerimiseks sobiva tööjõu olemasolu, 3) kiireid renoveerimistöid hõlbustavate tehnoloogiate kättesaadavus. Arvestades Eestis eluhoonete renoveerimistoetuste taotlusvoorude ületaotlemise määra on selgelt nõudlus täiendavate rahaliste vahendite järele. Tagamaks tööde kvaliteeti peame oluliseks tööjõu kättesaadavust ja täiendkoolitust. Uute tehnoloogiate kättesaadavus aitab kiirendada protsesse ning vähendada survet tööjõule. Avaliku sektori hooned Küsimus 16. Milliseid järgmistest reguleerimismeetmetest tuleks Teie arvates kavandada, et kestlikult suurendada avaliku sektori hoonete renoveerimise kiirust ja põhjalikkust? Rangemate energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamine avaliku sektori hoonete renoveerimisele Energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine avaliku sektori hoonetele koos kohustusega saavutada järk-järgult kõrgemad tasemed Olelusringi aspektide lisamine renoveeritud avaliku sektori hoonete projekteerimisele, ehitamisele ja kasutusele (nt ringmajanduse põhimõtteid nagu kasutusea pikendamist, kohandatavust ja paindlikkust, materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu arvestav lähenemine) Kliimamuutustele vastupanu võime aspektide kasutamine uute ja renoveeritud avaliku sektori hoonete projekteerimisel ja haldamisel Muu - palun täpsustage tekstiväljal Ei tea / arvamus puudub Elektritransport Küsimus 17. Hiljuti kehtestati hoonete energiatõhususe direktiivi artiklis 8 elektritranspordi teemalised sätted, mis käsitlevad laadimispunktide paigaldamist hoonete juures asuvatesse parklatesse. Kas Teie arvates on vaja nõudeid karmistada, arvestades kõrgemaid kliimaeesmärke ja kasvanud stiimuleid elektriautode kasutuselevõtuks, aga ka elektriliste jalgrataste ja kaubarataste kasutamise suurt kasvu? Küsimus 18. Millist nõuet oleks Teie arvates vaja? Muud meetmed? Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki Küsimus 19. Kas olete teadlik haldustõketest, mis teie asukohariigis takistavad laadimispunktide kasutuselevõttu hoonetes? Jah Ei * Kui jah, siis palun täpsustage: kuni 1000 tähemärki Kõiksuguste ehituste jaoks on tarvis korteriühistu nõusolekut, mida on keeruline saada. Probleem ei pruugi olla vaid vanade kortermajadega, aga ka uuematega, kuhu ei ole rajatud täielikult laadimiskohti välja. Seetõttu vajaks kaalumist, kas ja kuidas oleks võimalik parandada korteriomanike võimalusi soovi korral elektriauto laadijate rajamist kortermajade juurde. Osa B. Teabe esitamine ja energiamärgised Energiamärgis Energiamärgis on vahend, mille otstarve on teavitada hoonete omanikke, üürnikke ja kasutajaid kütte- ja jahutuskuludest ning investeeringutest saadavatest võimalikest säästudest, ning pakkuda võrdlusaluseid sarnaste hoonete võrdlemiseks. Energiamärgist on vaja ka selleks, et siduda soodsad rahastustingimused kvaliteetse renoveerimisega. ELi kehtiva õigusraamistiku kohaselt on energiamärgis kohustuslik, kui hoone ehitatakse, seda müüakse või välja üüritakse. Energiamärgisel esitatud energiaklass peab olema esitatud ka reklaamides. Energiamärgis on kohustuslik ka üle 250 m² pindalaga hoonete puhul, mida kasutab avaliku sektori asutus ja mida rahvas sageli külastab. Energiamärgiste abil saab kavandada poliitikat või jälgida rakendatud meetmete tulemuslikkust. Siiski on selliste märgiste kasutamise ulatus liikmesriigiti väga erinev. Küsimus 20. Kas olete nõus, et energiamärgiste raamistikku tuleks ajakohastada ja nende kvaliteeti parandada? Jah Ei, see ei ole vajalik Muu - palun täpsustage tekstiväljal Ei tea / arvamus puudub Küsimus 21. Kas energiamärgised tuleks ühtlustada, et kiirendada hoonete energiatõhususe kasvu, ja kuidas seda saavutada? Jah, see on vajalik ja seda on võimalik saavutada ühtse vormi kasutuselevõtuga Jah, see on vajalik ja seda on võimalik saavutada muude vahenditega - palun täpsustage tekstiväljal Jah, see on vajalik, kuid mõned riikide erisused tuleks alles jätta - palun täpsustage tekstiväljal Ei, ühtlustamine ei ole vajalik Ei tea / arvamus puudub Palun põhjendage oma valikut: kuni 500 tähemärki Tuleks EL üleselt ühtlustada hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika, vt. vastust küsimusele #9. Vormi/välimuse mõttes võiks energiamärgised olla samad, aga otseselt see ei aita kaasa hoonete energiatõhususe kasvule. Küsimus 22. Kuidas hindaksite järgmisi tegevusi selleks, et parandada energiamärgise nõuete kvaliteeti ja mõju? 0 - Arvamus puudub; 1 – Ebaoluline; 2 – Väheoluline; 3 - Üsna oluline; 4 – Oluline; 5 - Väga oluline Kommentaar: kuni 500 tähemärki Olulised on õiged ja piisavalt ajakohastatud andmed. Tähtis on keskenduda nii dünaamiliste andmete (energiaandmed, renoveerimistööd, muud ehitise muutmisega seonduvad tegevused) kättesaadavusele piisavalt tiheda ajavälba tagant (kaugloetavuse parandamine) kui ka staatiliste andmete (hoone suurus, sh köetava/jahutava pinna suurus; ehitusaeg; asukoht jne) õigsusele. Küsimus 23. Millised meetmed on kõige olulisemad, et tagada vastavus energiamärgise nõuetele? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Anda üksikasjalikud suunised energiamärgise jaoks (sealhulgas visuaalse sümboolika, ühise logo ja soovitatud näitajate kasutamine) Rangemad karistused nõuete täitmata jätmise eest, näiteks seoses hoonete müügi- või üürireklaamiga Laiendada vastutust kõigile kinnisvara müügi/väljaüürimisega seotud turuosalistele Teha energiamärgis hoone renoveerimiseks ettenähtud rahaliste toetuste saamiseks kohustuslikuks Ligipääsetav energiamärgiste andmebaas koos võrdlusalustega, mis võimaldavad võrdlust sarnaste hoonetega Võtta kasutusele teabevoog ja ristkontrollid energiamärgiste andmebaaside ja muude andmebaaside vahel, mis sisaldavad teavet hoonete või toodete kohta (nt riiklik ehitisregister või kataster, toodete energiamärgistuse andmebaas, hoonete digipäevikud, muu riiklik statistika jne). Muud meetmed (palun täpsustage tekstiväljal) Hoonete arukus ja üldine kaasajastamine Küsimus 24. Hoone renoveerimispassi eesmärk on esitada konkreetse hoone pikaajaline etapiviisiline renoveerimiskava, mis põhineb energiaauditist tulenevatel kvaliteedikriteeriumidel. Selles esitatakse asjakohased meetmed ja renoveerimised, mis võiksid parandada hoone energiatõhusust ja kvaliteeti. ELi hoone renoveerimispassi kavad ja algatused on erinevad ning enamik neist ei ole oma täit potentsiaali saavutanud, samal ajal kui mõned on alles uurimisetapis. Millised meetmed võiksid Teie arvates kõige paremini toetada hoone renoveerimispassi kasutuselevõttu? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Suunised ja parimate tavade vahetus selle kohta, kuidas hoone renoveerimispass saab toetada pikaajalise renoveerimisstrateegia eesmärke Riiklikud/piirkondlikud teavituskampaaniad, et suurendada teadlikkust hoone renoveerimispassi teemal Energiaekspertide koolitamine Rahaliste vahendite (näiteks Euroopa Energiatõhususe Fondist või Euroopa kohaliku energiaabi fondist) kättesaadavaks tegemine liikmesriikidele, et töötada välja ja võtta kasutusele hoone renoveerimispass Suunised selle kohta, kuidas toetada panku ja võimaldada neil pakkuda hoone renoveerimispassiga seotud laenu ja hüpoteeklaenu soodsa intressiga Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel lisada õiguslik nõue, et komisjon töötaks välja hoone renoveerimispassi ühtse vormi Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel lisada õiguslik nõue, et komisjon töötaks välja hoone renoveerimispassi kava, mille järgimine on vabatahtlik Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel lisada õiguslik nõue, millega muutub hoone renoveerimispass teatavate hoonetüüpide puhul pärast 2030. aastat kohustuslikuks (hoone energiamärgist käsitlevate eeskirjade eeskujul, seoses hoonete müügiga jne). Meetmeid pole vaja Muu - palun täpsustage tekstiväljal Ei tea / arvamus puudub Küsimus 25. Komisjon on loonud ELis ühtse nutivalmiduse näitajate kava. Kava, mille järgimine on praegu vabatahtlik, võimaldab edendada hoonetega seotud digipööret ja hoonete võimalikku rolli sektorite arukas lõimimises. Milline oleks Teie arvates parim viis, kuidas nutivalmiduse näitajaga saaks toetada hoonete rolli sektorite arukas lõimimises? Jätkata praegust raamistikku ja keskenduda selle vabatahtlikule kasutusele Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele mitteeluhoonete puhul Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele kõigi uute hoonete puhul Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele kõigi hoonete puhul Toetada nutivalmiduse näitaja ja muude kavade (nt energiamärgised, hoonete renoveerimispassid, hoonete päevikud jne) vaheliste seoste arendamist Muu - palun täpsustage tekstiväljal Ei tea / arvamus puudub Küsimus 26. Kas arvate, et hoonete energiatõhususe direktiiv võib aidata muuta kättesaadavaks ja ligipääsetavaks rohkem andmeid hoonete ja nendega kogu olelusringi jooksul seotud ehitus- ja renoveerimistööde energiatõhususe kohta? (märkus: hoonega seotud andmed võivad pärineda mitmesugustest allikatest: nutivalmiduse näitaja, päevik ja energiamärgised, norm(id), toetuskavad, ehitusload, digitaalsed mudelid) Jah Ei Seisukoht puudub Palun selgitage oma vastust: kuni 1000 tähemärki Osa 3. Kättesaadavama ja taskukohasema rahastuse võimalused hoonete renoveerimiseks Küsimus 27. Renoveerimislaine teatises märgitakse, et hoonete renoveerimisse on vaja mõistlikke lisainvesteeringuid, et kahekordistada renoveerimise iga-aastast määra kogu Euroopas, vähendada hoonete CO2-heidet ja saavutada 2030. aasta energiatõhususe eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamiseks ei piisa üksnes riiklikust rahastusest; on väga oluline võimaldada kättesaadavamaid ja taskukohasemaid erasektori rahastusvõimalusi hoonete renoveerimiseks. Kuidas hindate järgmisi võimalusi renoveerimist toetada? 0 - Arvamus puudub; 1 – Ebaoluline; 2 – Väheoluline; 3 - Üsna oluline; 4 – Oluline; 5 - Väga oluline Muud toetuse liigid? Palun täpsustage: kuni 500 tähemärki Küsimus 28. Investeerimine täisrenoveerimisse ei too alati kiiret tulu. Kuidas saab Teie arvates kasutada avaliku sektori rahalisi stiimuleid selleks, et soodustada täisrenoveerimist kogu ELis? (kuni 1000 tähemärki) Toetused (tagatud laen, soodsamad intressid, jagatud kohustus nt panga-riigi-laenuvõtja vahel) piisavalt ambitsioonikatele täisrenoveerimistele. Soodustada pikaajaliste (30+ aastat) perioodiga soodsate laenuinstrumentide käivitamist. Küsimus 29. Kas Teie arvates peaks renoveerimise rahaline toetus olema seotud renoveerimisastmega? Jah Ei, see ei ole vajalik. Ei tea / arvamus puudub Kui jah, siis peaks rahastusmäär sõltuma renoveerimisastmest, mida hinnatakse saavutatud energiamärgise klassi järgi tuleks kõigis erahoonete renoveerimiseks mõeldud avaliku sektori rahastuskavades arvestada kohustuslikku miinimumnõuet, et energiasääst peab olema vähemalt 60 % tuleks kõigis erahoonete renoveerimiseks mõeldud avaliku sektori rahastuskavades arvestada kohustuslikku miinimumnõuet, et energiasääst peab olema vähemalt 30 % Muu - palun täpsustage tekstiväljal Küsimus 30. Millised järgmistest meetmetest aitaksid Teie arvates avaliku sektori hoonete renoveerimist rohkem toetada? Tehniline abi riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele avaliku sektori asutustele selleks, et kavandada ja rakendada ulatuslikud renoveerimisprogrammid (ELENA mudel), sealhulgas seosed teiste asjakohaste kliimamuutustele vastupanu võimet hõlmavate poliitikavaldkondadega linnas ja maal Energiatõhususe lepingute tõhusam kasutamine ja sellekohase suutlikkuse (sealhulgas raamatupidamiseeskirjade) arendamine avalikus sektoris Rahalised stiimulid energiatõhususe lepinguid pakkuvate ettevõtete toetuseks Avaliku ja erasektori koostöö, et nõustada avaliku sektori asutusi ja toetada nende jõupingutusi hoonete renoveerimisel ning lihtsustada juurdepääsu rahastusele Riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi raamlepingud, mille konkreetne eesmärk on avaliku sektori hoonete renoveerimine Muud meetmed (palun täpsustage tekstiväljal) Ei oska öelda / arvamus puudub * Palun täpsustage: kuni 1500 tähemärki Rahaline stabiilne toetusraha EL-i eelarvelistest vahenditest hoone omanikule olemasolevate hoonete rekonstrueerimise toetamiseks. Küsimus 31. Pikaajaliste renoveerimisstrateegiate osana peavad liikmesriigid kavandama asjakohased riiklikud meetmed, millega vähendada energiaostuvõimetust. Renoveerimislaine teatises osutatakse mitmele meetmele, mille eesmärk on võidelda energiaostuvõimetuse vastu ja renoveerida halvimate tõhususnäitajatega hooned, sealhulgas sotsiaaleluruumid. Samuti märgitakse selles, et haavatavaid leibkondi tuleb kaitsta renoveerimisele järgneda võiva üüritõusu eest. Millised on Teie arvates kõige olulisemad poliitikavaldkonnad, milles võideldakse energiaostuvõimetuse vastu ja mida tuleks veelgi tugevdada? mitte rohkem kui 3 valik(ut) Rahaline sihttoetus madalama ja keskmise sissetulekuga leibkondadele Energiatõhususe miinimumstandardid koos rahastusega, mis piirab elanike igakuiseid netokulusid Muud seadusandlikud lisameetmed (palun täpsustage tekstiväljal) Taskukohase eluaseme algatus Energiaostuvõimetuse jälgimiskeskus Muud meetmed (palun täpsustage tekstiväljal) Ei tea / arvamus puudub Muud meetmed Uute töökohtade, avalike teenuste ja koolitusvõimaluste loomise stimuleerimine suurema energiavaesusega piirkondades. Lisamärkused Küsimus 32. Kas Teil on lisamärkusi hoonete CO2-heite vähendamisega seotud poliitikaaspektide kohta, mida eespool ei käsitletud? (kuni 1000 tähemärki) CO2-heite vähendamine peab põhinema liginullenergia (nZEB) nõuetel, mida täiendatakse hoone ehitusmaterjalide süsinikujalajälje nõuetega. Eraldi peaksid olema nõuded süsinikujalajäljele ja energiakasutusele. Soovime, et eesmärgina püsiks nõuded hoonete energiatõhususele ja lisanduva nõudena toetame mõtet hoone olelusringi süsinikujalajälje kaasamiseks. Kui lisandub CO2 arvestus, võiks kaasata ka hoone kasutamisega seotud jalajälje ehk säästva liikuvusega seotud eesmärgid, mis soodustab tiheasustust, ligipääsetavust laiemalt ja renoveerimist. Lisa 2. Kaasatud huvigrupid Asutus E-post Eesti Arhitektide Liit [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Eesti Ehitusinseneride Liit [email protected] Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] Eesti Inseneride Liit [email protected] Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Eesti Korteriühistute Liit [email protected] Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond [email protected] Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing [email protected] Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Eesti Maaülikool [email protected] Eesti Omanike Keskliit [email protected] Eesti Puitmajaliit [email protected] Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon [email protected] Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected] Eesti Soojustehnikainseneride Selts [email protected] Eesti Standardikeskus [email protected] Eesti Taastuvenergia Koda [email protected] Eesti Teadusagentuur [email protected] Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected] Eesti Tuuletehnoloogia Liit [email protected] Digitaalehituse klaster [email protected] Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) [email protected] Finest Twins [email protected] Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected] KredEx [email protected] MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon [email protected] Riigi Kinnisvara AS [email protected] Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected]; [email protected] Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna [email protected] Keskus Tallinna Energiaagentuur [email protected] Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected]; [email protected] [email protected]; Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tallinna Ülikool [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]; [email protected] Targa Linna klaster [email protected] Tartu Regiooni Energiaagentuur [email protected] Tartu Ülikool [email protected] Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) läbivaatamise kohta Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Keskkonnaministeerium Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/21-00938 esitab Keskkonnaministeerium ettepanekud EestiEttepanek 1 seisukohtadeks Euroopa Komisjoni energiatõhusust puudutavale avalikule konsultatsioonile (Energiatõhusus arvestatud, – hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatus). Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil seisukohas1. arvestada Vabariigi Valitsusele esitatavas seletuskirjas ja otsuse eelnõus järgmiste seisukohtadega. Ettepanek 2 arvestatud 1. Peame oluliseks vähendada hoonete sektori mõju kliimale. Seetõttu toetame energiatõhususe seisukohas 2. parandamist ning ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete rakendamise edendamist hoonete sektoris. Selgitus: Hoonete sektori süsinikujalajälje vähendamiseks peame terve olelusringi kestel võtma arvesse mõjusid kliimale ja järgima ressursitõhususe ning ringmajanduse põhimõtteid. Samas peame oluliseks jälgida, et kavandatavad meetmed ei tooks kaasa ebamõistlikke administratiivseid kulusid, takistaks hoonefondi uuendamist läbi ehituskulude ebamõistliku suurenemise ega vähendaks kvaliteetse elamispinna kättesaadavust. 2. Seoses kliimamuutuste kasvava mõjuga on oluline, et uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel ning hoonete suuremahulise renoveerimise kavandamisel võetaks arvesse kliimamuutuste mõju ja tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta hooned kliimamuutustele vastupidavamaks. Selgitus: Toetame tegevusi hoonete muutmiseks kliimamuutuste mõjule vastupidavamaks. Kliimamuutuste mõju võib avaldada survet hoone konstruktsioonidele, ehitusmaterjalidele, sisekliimale ja energiatõhususele ning võib lühendada hoonete oodatavat eluiga. Selleks, et tagada hoone ettenähtud funktsioonide täitmine eluea vältel on oluline, et projektide kavandamisel ja ehitamisel võetakse arvesse konkreetse piirkonna kliima tingimusi ja kliimaga seotud riske. See kooskõlas ka riiklike strateegiadokumentidega, nt rõhutatakse Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavas, et ehituse põhimõtteid tuleks kohandada selliselt, et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peetaks silmas tuleviku kliimatingimusi. Samuti on kliimamuutuste leevendamine ja mõjuga kohanemine üks hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia kesksetest põhimõtetest. EL-üleste meetmete välja töötamisel on aga oluline arvestada riiklike eripärade ja kohalike oludega (nt põua ja üleujutusrisk on riigiti oluliselt erinev). Küsimustiku vastused: Konsultatsiooni vastused_KEM sisend.pdf Haridus- ja Toetame arvamust, et sõltumatute ekspertide koolitamise parandamisel on positiivne mõju energiamärgise Arvestatud osaliselt Teadusministeerium nõuete kvaliteedi ja mõju parandamisele. Samuti leiame, et vastava (kvaliteedi)märgise väljatöötamine seisukohas 4 ja 5, hoonete tehnosüsteemide paigaldajatele võib aidata kaasa nõuete paremale järgimisele, kuid eelistame, et kuna direktiivi ja märgise saamiseks vajalikud tingimused lepitakse kokku EL tasandil. konsultatsiooni Selgitus. Ka Eestis on viidatud probleemile (OSKA ehitusvaldkonna uuring), et tehnosüsteemide skoobis pole niivõrd projekteerijaid ja paigaldajaid võiks olla rohkem. Seetõttu võiks ekspertide koolitamisele pöörata suuremat põhjalik koolituse tähelepanu. Vajalike muudatuste tegemine õppekavades või vastava kutsestandardi väljatöötamine toimub käsitlemine. Eestis kutsevaldkondade esindajate initsiatiivil, seega on hetkel raske hinnata, kas ja millal muudatusi koolitamises tegema hakatakse. Leiame, et koolituse läbinud ekspertidele võiks omistada vastava märgise, mis kinnitab, et tegemist on isikuga, kellel on vajalikud oskused ja kvalifikatsioon energiamärgise nõuete täitmiseks. Kuna ELis on võetud suund, et liikmesriigid peaksid hoolega kaaluma uute reguleeritud kutsete lisamise vajalikkust, siis eelistame, et kokkulepe märgise andmise tingimuste osas sõlmitakse EL tasandil, mitte ei jääks iga liikmesriigi enda kanda. Küsimustiku vastused (küsimus nr22): küstimustik_SoMsis end.pdf Kultuuriministeerium Kultuuriministeeriumi seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete Arvestatud energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta seisukohas 2 ja 5. Peame oluliseks, et hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisel tuleks keskkonna mõju määratlemisel ning renoveerimispõhimõtete ajakohastamisel jälgida põhimõtet, kus renoveerimine muudab meie elukeskkonna atraktiivseks ja inimkeskseks. Tuleks arvestada hoone kogu olelusringi ning kvaliteetse ruumiloome põhimõtteid ja kvaliteetseid ehituslahendusi. Kvaliteetseid ehituslahendusi toetab näiteks ka Euroopa uue Bauhausi initsiatiiv, mille kohaselt peaks Euroopa roheline kokkulepe olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Süsteemne renoveerimine tähendab esteetikat, milles ühendatakse nii disain kui ka kestlikkus. Kulutõhususe laiemat lähenemist toetab äsja publitseeritud Davosi1 kvaliteedi-tööriist mida energiatõhususe meetmete kavandamisel ja elluviimisel terviklikult rakendada. Tööriista kohaselt ei tohiks ühegi 1 https://davosdeclaration2018.ch/quality-system/ (renoveerimis)projekti puhul lähtuda ainuüksi energiatõhususe kriteeriumist, vaid mistahes ruumilise sekkumise (sh renoveerimisprojekt) kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kompleksselt, s.t käsitleda tuleb kõiki kaheksat kriteeriumi korraga (ühtegi ei saa kõrvale jätta, isegi kui erinevatel projektide puhul on kriteeriumidel erinevad kaalud). Hetkel mälestised, UNESCO maailmapärandi paigad ja kultushooned ei ole energiatõhususe direktiivi skoobis põhjusel, et nende kultuuriväärtuslik välimus ei satuks rekonstrueerimisega surve alla. Euroopa rohepöörde algatuste ja EL poolse rahastamise kontekstis on teatav oht, kus ehituspärand, mis ei käi energiatõhususe ja CO2e heitme vähendamise arvutuse alla, jääb ka üldistest programmide eesmärkidest ja arengutest, sh EL-i meetmetest, kõrvale. Seetõttu soovime terviklikku vaadet, mis hõlmaks programmidesse ka kultuuripärandi. Sotsiaalministeerium Saadan SOM sisendi 31. küsimuse kohta: Toetame mõtet, aga Toetaksime MKM haldusalas üldise ja sihitatud toetusmeetme tekitamist madalama ja keskmise jääb antud sissetulekuga leibkondadele, mille puhul rakendatakse diferentseeritud omaosalust lähtuvalt leibkonna küsimustiku sissetulekust ja ülalpeetavate arvust. Antud sihtgrupile toe pakkumises saab kasutada juba täna käsitlusalast välja. olemasolevaid Kredexi kaudu pakutavaid toetusmeetmeid (kodutoetus lasterikkale peredele, väikeelamutu On käsitletud rekonstrueerimistoetus, elektripaigaldiste renoveerimise toetus, korterelamu tehaselise rekonstrueerimise renoveerimislaine toetus, korterelamu renoveerimislaen, renoveerimise toetusmeetmeid jmt). Eraldi sihitatud toetumeetme strateegia tekitamist SOM haldusalasse ei pea mõistlikuks lahenduseks, sest puudub antud teemal kompetents. seisukohtades. Kuna inimesed elavad tavaliselt eramus või kortermajas, siis on võimalik toetust pakkuda otse füüsilisele isikule või korteriühistule, mille puhul pakutakse meetme sees madalama sissetulekuga isikutele kulude katmise võimalust riigi poolt suuremas määras. Oluline, et toetumeetme puhul peaks oleme võimalik teostada tööde eest ka ettemaksu. Sotsiaaleluruumid kuuluvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksusele, kellel on võimalik leida energiatõhususe tagamiseks vahendeid riiklikest toetusmeetmetest või oma eelarvest. Juhul kui isikul tekib täna majanduslikke raskusi ning ta langeb toimetulekutoetuse skeemi, siis toimetulekutaotlejatele makstakse praegu korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu ja korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. See abi on just kortermajades elavatele TTT taotlejatele. Kui renoveeritud majades tõuseb üür, siis ka seda saab TTT raames kompenseerida KOV-is kehtestatud piirmäärade järgi. Toimetulekutoetuse raames saab kompenseeritud korterelamuga seotud järgmised kulud:  korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu;  korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. Kahjuks jäävad täna hätta pigem eramutes elavad leibkonnad ning leibkonnad, kes jäävad TTT piirmäärast napilt välja. Toimetulekutoetus tagab vaid minimaalsed vahendid esmavajaduste katmiseks, tõenäoliselt ei suuda energiatõhususe parandamisse panustada ka need inimesed, kes toimetulekutoetust saavad vaid mõnel kuul aastas (nt talvekuudel) ja muul ajal jäävad toetuse saajate ringist välja, aga ka nende sissetulekud on siiski madalad. Kokkuvõtvalt pakuks paremat tuge ehk rahaline sihttoetus madalama sissetulekuga leibkondadele, mille puhul riik katab kuni 90%, mõningate sihtgruppide puhul kuni 100% energiatõhususe investeeringute hinnast. Praegu küll on võimalusi elamistingimusi erinevate meetmetega parandada aga sealt ei ole võimalus abi saada kõigil abivajajatel. Meetmes osalemine käib täna enamusele inimesetele üle jõu juba meetme tingimuste täitmise osas (taotluse jmt. dokumentide esitamine) ning seetõttu, et kulud kaetakse tagantjärgi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) leiab, et renoveerimislaine täidab oma eesmärki, Arvestatud osaliselt. Järelevalve Amet kui lisaks hoonete energiasäästu võimalustele leitakse võimalikud lahendused ka hoone ohutuse (nt. Detailid (nõuete korterelamute rõdupaneelid) ja ligipääsetavuse (eelkõige avalikud hooned) tagamiseks. Seetõttu pooldame mõistetavus, terviklahendusi. järjepidevus ja Renoveerimislaine edukus sõltub finantsvahendite olemasolust (käendused, toetused, laenud või muud järelevalve) ei ole vahendid) ja sellega peab arvestama nii Euroopa Liidu kui Eesti riigi eelarevete koostamisel. Samas tuleb käesoleva avaliku soodustada ka erasektori investeeringuid renoveerimislaines. konsultatsiooni Terviklahenduste pakkumiseks tuleks soodustada nn. ühe-peatuse-teenuspunkte (one-stop-shop) kus saaks skoobis. Kui protsess infot nii tehniliste lahenduste kui ka finantseerimis võimaluste kohta. Samuti on oluline ka üldine detailideni jõuab, kommunikatsioon ja teadlikkuse tõstmine – nt. kogemuslood. kaasame ka need Ekspordi suurendamiseks (nt. tehaseline rekonstrueerimine, tehases eeltoodetud elemendid) on oluline, et ideed. kliimapiirkondade üldised nõuded hoonetele/elementidele oleks üheselt mõistetavad ning mitte üleliia koormavad. Rakendatavad võimalikud uued nõudeid (nt. CO2 ja ehitise elukaare näitajad) ei tohiks olla keerulised, millest tavakasutaja aru ei saa ning neil peab olema teatud järjepidevus (nt. peamised kaebused mida TTJA praegu saab, on seotud nõuete muutmisega, nende kehtivusega ning kuidas nõudeid tõendada). Enne võimalike uute nõuete rakendamist, tuleb läbi mõelda nende järelevalve küsimused ja kuidas nõuete tulemusi jälgitakse (monitoorimine, seiramine). See on TTJA üldine arvamus, meie täpsemad vastused direktiivi küsimustikule on manuses. Täiendavad kommentaarid direktiivi küsimustikule on küsimustikust eraldi. Küsimustiku vastused: TTJA_EPBDConsulta tion_30_03_2021_ET (2).pdf Täiendavad kommentaarid küsimuste osas: TTJA taiendavad kommentaarid EPBD.pdf Rahandusministeerium Küsimus 1: Muu: Euroopa roheline kokkulepe ei sea hoonetele energiatõhususe eesmärke, kuid seab Arvestatud osaliselt. eesmärgiks CO2 vähendamise ja kliimaneutraalsuse. Hoonete renoveerimine energiatõhusaks võib sõltuvalt Nõustume CO2 kasutatud materjalidest olelusringi perioodil CO2 heiteid summana kasvatada. Tuleb tagada, et kaasamise ja energiatõhususe eesmärk ei töötaks vastu Euroopa rohelise kokkuleppe peaeesmärgile. Otstarbekas oleks olulisusega, aga ei loobuda energiatõhususe direktiivist ja luua täiesti uus direktiiv hoonete kasvuhoonegaaside heidete toeta mõtet hoonete vähendamiseks. Heidete vähendamise eesmärki täites saab energiatõhususest isetäituv eesmärk. energiatõhususe Küsimus 2: Jah: Pikaajaliste renoveerimisstrateegiate eesmärk on majanduse turgutamine ja energiatõhusus. direktiiv asendada Direktiivi sätteid tuleb muuta lähtudes Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidest, milleks pole mitte süsinikujalajälje renoveerimine ise ega ka majanduse turgutamine, vaid heidete vähendamine ja kliimaneutraalsus. direktiiviga. Suurim Küsimus 3: Muu: Jah, aruandlust tuleb tõhustada lähtudes roheleppe peaeesmärkidest. hoonetega seotud 1) Iga-aastane aruandlus summeeritud CO2 heidete kohta hoonete olelusringi etappide (ehitus, keskkonnamõju tegevus, lammutus) ja hooneportfellide (keskvalitsus, KOV hooned, üksikelamud, korterelamud, vähendamine tuleb erasektori mitteeluhooned) kaupa. hetkel Eestis 2) Iga-aastane aruandlus ehitusmaterjalide kasutuse ja korduskasutuse kohta. kasutusaegse Kõige olulisem on siiski üle vaadata LTRS eesmärk, milleks seni on seatud rohelisem ühiskond ja majanduse energiakasutuse turgutamine. Need kaks eesmärki töötavad üksteisele vastu ja tekitavad valikudilemma kahe eesmärgi vahel. vähendamisest. Otstarbekas oleks seada vaid üks eesmärk ja see võiks soovitavalt olla roheleppe eesmärk jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Küsimus 4: Energiatõhususe direktiivi saab järgida sellisel moel, mis ei eelda CO2 heiterikaste katelde vahetamist taastuvenergial põhinevate vastu. Seepärast oleks otstarbekas loobuda energiatõhususe direktiivist ja luua täiesti uus direktiiv hoonete kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks. Küsimus 5: Jah; kõigi hoonete kohta (uued ja renoveeritavad hooned): Kui komisjon leiab, et energiatõhususe direktiiv pole CO2 aruandluseks õige vahend, tuleks energiatõhususe direktiivist kui ebavajalikust loobuda ja luua uus direktiiv hoonete kasvuhoonegaaside heidete kohta. Hoonete CO2 direktiiv aitaks automaatselt täita energiatõhususe direktiivi eesmärke. Küsimus 6: seisukoht puudub. Küsimus 7: Energiatõhusus ja CO2 heited on omavahel nõrgalt seotud või töötavad üksteisele vastu. Otstarbekas on loobuda energiatõhususe direktiivist ning luua hoonete kasvuhoonegaaside direktiiv, mis reguleeriks renoveerimislaine toiminguid. kuhugi võiks sisse tuua ka energiamärgise kohustust mitteomavate hoonete energiatõhususe tõstmise arvesse võtmise. Neid ei saa arvestada kui kohustust, aga samas sinna (vabatahtlikult) panustamine aitab kaasa direktiivi eesmärgile Küsimus 8: Ei, tuleks praegune määratlus asendada heitevaba hoone määratlusega: Näiteks, ka väga energiatõhus hoone võib kasutada vähe, kuid see-eest CO2 rikast energiat (nt diiselgeneraator) või olla ehitatud väga CO2 intensiivsel moel. Vastupidisel näitel ei omaks energiatõhusus tähtsust, kui energia pärineb kohapealsest CO2 vabast allikast. Eesmärk on siiski CO2 heidete vähendamine ja seepärast on energiamärgises kasutusel kaalumistegurid, et arvesse võtta erinevate energiaallikate CO2 heiteid. Otstarbekas on kogu aruandlus viia üle ainult CO2 heidete arvutamisele. Sealjuures peaks arvutusreeglid olema lihtsustatud tasemeni, mis on arusaadav igale tavakodanikule ja kaasaks seega iga kodaniku CO2 eesmärgi saavutamisse. Sealjuures peaks reeglid olema ilma eranditeta ja ühtsed kõikidele liikmesriikidele. Näiteks tuleks CO2 heidete hulka lugeda ka liftimootorid, basseinivee soojendamine, haljastuse valgustus jmt, millele praegune energiamärgis annab erandi. Näiteks tuleks loobuda keerulisest kraadpäevadega või standardkasutusega korrigeerimisest jne. Küsimus 9: Ei, see ei ole vajalik. Kui komisjon nõuaks liikmesriikidelt hoonefondi CO2 sihttasemete täitmist, on iga liikmesriigi enda otsustada, millistele hooneklassidele mingil aastal milliseid CO2 heidete piirmäärasid kehtestada. Küsimus 10: Ei, määratlus muudaks olukorra veel keerulisemaks Küsimus 11: Ei: Kohustuslikuks tuleb seada iga liikmesriigi maksimumtase kogu hoonefondi kogu olelusringi CO2 heidetele. Seejärel otsiks iga liikmesriik ise võimalusi vähendada heidete kogust ja vajadusel määrab liikmesriik ise energiatõhususe miinimumstandardid, kui see liikmesriigi arvates võiks panustada CO2 heidete vähenemisse. Küsimus 12: Muu: Nagu küsimus 11 juures selgitatud, pole energiatõhususe miinimumstandardi keskne kehtestamine vajalik. Küsimus 13: Muu, Nagu küsimus 11 juures selgitatud, pole energiatõhususe miinimumstandardi keskne kehtestamine vajalik. Küsimus 14: Muu: Nagu küsimus 11 juures selgitatud, pole energiatõhususe miinimumstandardi keskne kehtestamine vajalik. Kohustuslikuks tuleks seada iga liikmesriigi maksimumtase kogu hoonefondi kogu olelusringi CO2 heidetele. Seejärel otsiks iga liikmesriik ise võimalusi vähendada heidete kogust ja vajadusel määrab liikmesriik ise energiatõhususe miinimumstandardid, kui see liikmesriigi arvates võiks panustada CO2 heidete vähenemisse. Küsimus 15: Rahalise toetuse kättesaadavus hoonete omanikele; muu. Põhjendus: Kuniks CO2 heidete vähendamine on riigi, mitte omaniku huvi, tuleks riigil võtta juhtroll hoonete renoveerimisel. Riik võiks läbi rakendusüksuse olla renoveerimisprojekti algataja (ESCO rollis) ja finantseerija (EPC laadse lepinguga). Omanike kohuseks jääb järelmaks, mis arvestades kokku hoitud energiat ei oleks omanikule koormav. Seega sisuliselt me ei räägi rahalisest toetusest vaid . Küsimus 16: Olelusringi aspektide lisamine renoveeritud avaliku sektori hoonete projekteerimisele, ehitamisele ja kasutusele (nt ringmajanduse põhimõtteid nagu kasutusea pikendamist, kohandatavust ja paindlikkust, materjalide korduskasutust ja ringlussevõttu arvestav lähenemine). Põhjendus: Rangemad CO2 heidete maksimummäärad. Nõuded peavad olema maksimaalselt ranged juba esimesel aastal, et saavutada 2050 aasta eesmärk. Kui nõudeid karmistada iga 10 aasta tagant, loob see kohustuse täiendavateks renoveerimisteks, mis kokkuvõttes loob täiendavaid CO2 heiteid ehitustegevusest ja materjalide tootmisest. Küsimus 17: ei oska öelda/arvamus puudub Küsimus 18: ei oska öelda/arvamus puudub Küsimus 19: Ei Küsimus 20: Muu. Põhjendus: Asendada CO2 märgisega. Märgised tuleks vähemalt osaliselt automatiseerida sõltuvalt hoone energiakasutusest, et oleks võimalik jälgida CO2 heiteid kuude või päevade kaupa. Tuleks loobuda erisustest, mis teevad märgised kergelt manipuleeritavaks (nt mitte arvestada hoone standardkasutust, kaasata energiakasutusse ka liftimootorid ja basseinivee soojendamine, mitte arvestada kraadpäevi jne) Küsimus 21: Jah, see on vajalik ja seda on võimalik saavutada ühtse vormi kasutuselevõtuga. Põhjendus: Energiamärgised tuleks asendada CO2 märgistega. Ühtlustamine ja lihtsustamine aitaks ka tavakodanikul arvutuskäigust aru saada ja mõista oma tegevuse tagajärgi. See loob eelduse rohujuuretasandi sekkumiseks, mis võib olla seni võimsaim relv kliimamuutuste vastu. Küsimus 22: Kohustuslike näitajate hulka tuleks arusaadavuse eesmärgil võimalusel vähendada miinimumini, lähtudes eelkõige ainult CO2 heidetest. Koostalitusvõimet tuleks suurendada määrani, mis võimaldaks andmete põhjal CO2 märgise automatiseerimist (kütte kasutus kütte liigiti, vajadusel kohustuslikud CO2 mõõturid korstnatel, elektri kasutus elektri tootmise liigiti, vee kasutus, prügi teke jne). Küsimus 23: Anda üksikasjalikud suunised energiamärgise jaoks (sh visuaalse sümboolika, ühise logo ja soovitatud näitajate kasutamine); teha energiamärgis hoone renoveerimiseks ettenähtu rahaliste toetuste saamiseks kohustuslikuks. Põhjendus: Energiamärgis tuleks asendada CO2 märgisega. Vastavalt märgisele, kui see põhineb automatiseeritud ja kontrollitavatel andmete, on võimalik kehtestada liigse CO2 heite maks alates mingist lävendist. Küsimus 24: Iga liikmesriik töötagu välja omad meetmed sõltuvalt igale liikmesriigile seatud hoonefondi CO2 heidete sihttasemetest. Küsimus 25: Võtta nutivalmiduse näitaja kohustuslikuna kasutusele kõigi hoonete puhul. Küsimus 26: Ei. Põhjendus: Energiatõhususe direktiiv on CO2 heidete andmestiku huvides ebaoluline, kuid hoonete CO2 direktiiv võiks muuta kättesaadavamaks seni puuduoleva andmestiku, nt tegelik korstnast väljuv CO2 heide, tegelik prügi teke, tegelik CO2 heide sõltuvalt elektripaketist jne. Küsimus 27: Peamiseks peaks siiski jääma riigi antav madala või nullintressiga laen, mis makstakse tagasi igakuiste arvete kaudu. Kõik erasektori instrumendid (riigi tagatised, maksusoodustused) võivad tänu suuremale halduskoormusele riigile rohkemgi maksma minna. Küsimus 28: Esiteks ei ole teaduslikult põhjendatud renoveerimislaine teatises nimetatud eesmärk kahekordistada iga-aastast renoveerimise määra kogu Euroopas. Renoveerimine ei saa olla eesmärk omaette, sest selle tulemuseks võib kujuneda CO2 heidete summaarne kasv aastaks 2050 ja halva elukeskkonna põlistamine terveks sajandiks (sõltub liikmesriigi ajaloopärandist). Teiseks pole piisavalt argumenteeritud CO2 intensiivse täisrenoveerimise eelistamine vaid CO2 heite vähendamiseks vajalikele renoveerimistöödele. Elukondliku kinnisvara sektoris võiks avaliku sektori vahendeid kasutada madala või nullintressiga laenuna, mis makstakse tagasi igakuiste arvetega. Sealjuures võiks riigi rakendusüksus võtta ESCO rolli. Esmalt valib rakendusüksus omal initsiatiivil (mitte taotluste põhjal) välja objektid, mis vastavad kõige enam riigi poliitilistele eesmärkidele, mitte omanike eesmärgile (kõrge CO2 heide; kaasneks elukeskkonna/linnaruumi parandamine; sissetulekute alumise 5 detsiili sisse kuulumine; elanike suunamine pendelrändelt ühistranspordile jne.). Seejärel tellib rakendusüksus tööd vastavalt CO2 eesmärgile (lammutuse korral korduskasutus, ehitusprojektide CO2 võrdlusarvutus jne). Riigipoolne ESCO rolli vajadus võib selguda päeval, mil ülemised 5 sissetulekute detsiili on oma hooned juba renoveerinud, kuid alumisel 5 detsiilil (samas ka CO2 osas problemaatilisem osa omanikest) puudub igasugune omafinantseering ja ka ettevõtlikkus renoveerimistööde algatamiseks. Tähele tuleks panna, et viimati nimetatud probleem on suurem liikmesriikides, kus on suurem määr elanikele kuuluvat kinnisvara (owner-occupied dwellings) – Rumeenia 94,7%, Ungari 91,6%, Leedu 88,6%, Slovakkia 86,1%. Probleem on väiksem riikides, kus eluasemefond kuulub enamasti ettevõtetele või munitsipaalomandisse kui elanikele – Šveits 36,3%, Rootsi 42,2%, Saksamaa 45,2%, Austria 51,9%, Taani 52,5%. Küsimus 29: Ei, see ei ole vajalik. Rahaline toetus peaks olema seotud otseselt ja ainult säästetud CO2 heitega. Sealjuures on eelduseks, et andmed on kättesaadavad ja tõendatavad, mis omakorda eeldab CO2 andmestiku automatiseerimist ja vajadusel CO2 mõõturite paigaldamist. Küsimus 30: Riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi raamlepingud, mille konkreetne eesmärk on avaliku sektori hoonete renoveerimine. Põhjendus: Keskvalitsus peaks looma programmi vähem võimekatele omavalitsustele, millega toetatakse avaliku sektori hoonete renoveerimist, kuid samas nõutakse keskvalitsuse poolt ette määratud kriteeriumide täitmist (eelkõige CO2 heite vähendamine, kuid ka pendelrände ja segregatsiooni jm teemad). Küsimus 31: Taskukohase eluaseme algatus. Küsimustiku fail: RM tagasiside 2010 31 EL Peter + Lennart.docx TTÜ Ehituse ja Küsimus 5: Jah, kõigi uute hoonete kohta. Selgitus: Kaaluda väikeelamute välistamist esimeses järgus. Lisada Arvestatud. arhitektuuri instituut hiljem. Esialgu välistada igal pool. välja jätta, ka muude küsimuste puhul. (Jarek Kurnitski) Küsimus 6: Jah, uute eraomandis olevate hoonete (elamud ja mitteeluhooned) puhul. Selgitus: välistada väikeelamutele. Varasem praktika avaliku sektori eesrindlikust näitest pole väga suurt levikut kaasa toonud. Seega avaliku sektori näiteks toomine ei taga suure tõenäosusega soovitud eesmärki. Küsimus 7: Direktiiv võiks kehtestada en. tõhususe nõuetele täiendavalt süsinikujalajälje nõuded hoone eh. materjalidele. Iga riik oma nõuded ehk lävendid riigi põhiselt. Küsimus 8: kuluoptimaalsues põhinev nZEB on väga hea. Täiendavalt lisada eh.materjalide CO2 jalajälje nõuded. Küsimus 9: Jah. Põhjendus: tuleks alustada süsteemi piiri ja arvutusmetoodika ühtlustamisest. Praegused erinevused on põhjustatud suures osas energiakasutusest, mis on kaasatud ja primaarenergia (kaalumis)teguritest. Hea näide ühtlustatud arvutusmetoodikast on kuluoptimaalsuse arvutusmetoodika. EU määrus + juhend. Mandaat direktiivi. Küsimus 10: Ei. Põhjendus: täisrenoveerimise all tuleks mõista direktiivis toodud olulist rekonstrueerimist. Midagi uut ei lisaks. Küsimus 12: Ehitusdetailide tasandi tõhususstandardid, millega kehtestatakse ehitusdetailidele konkreetsed miinimumnormid (välispiiride ja/või hoone tehnosüsteemide, sh kütte- ja jahutussüsteemide jaoks). Küsimus 13: kõik elamud ja mitteeluhooned. Küsimus 18: tehnilistesse detailidesse laskuvaid nõudeid pole vaja. Küsimus 28: Riiklikud toetusmeetmed elamute, avalikele hoonetele ja ärikinnisvarale. Küsimus 30: Muud meetmed. Põhjendus: Rahaline toetus hoone omanikule olemasolevate hoonete rekonstrueerimise toetamiseks. Küsimus 32: CO2 heite vähendamise põhinemine peab baseeruma nZEB nõuetel, mida täiendatakse hoone eh. materjalide süsinikujalajälje nõuetega. Eraldi nõuded süsinikujalajäljele ja en. kasutusele, mitte kokku liita. EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja …………… 2021 nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta: 1.1. Leiame, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala võiks laiendada üksnes kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele käsitlusele, võttes kasutusele süsinikujalajälje arvestuse hoonete kogu olelusringi keskkonnamõju hindamiseks. Peame oluliseks säilitada energiatõhususe kui eraldi eesmärgina seatud indikaatori, kuid me ei pea vajalikuks hoonetele kohustusliku taastuvenergia osakaalu nõude kehtestamist. 1.2. Toetame hoonete renoveerimise põhimõtete ajakohastamist direktiivis, kuna olemasolevatel hoonetel on oluline roll Euroopa Liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise õiguslikul määratlemisel pooldame energiasäästupõhisest definitsioonist laiemat määratlust, mis arvestaks ka renoveerimise muid olulisi aspekte. Peame oluliseks, et renoveerimine on võimalikult terviklik ja lisaks energiatõhususele pööratakse tähelepanu keskkonnasäästlikematele ning kvaliteetsetele ehituslahendustele, tervisliku sisekliima tagamisele, energeetika- ja ehitussektori sünergiale, elektrisõidukite laadimispunktide laialdasemale kasutuselevõtule ning laiemalt hea ja ligipääsetava elukeskkonna loomisele, juhindudes kestliku arengu eesmärkidest. Toetame ettepanekut, et hoonete kavandamisel võetaks arvesse tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta hooned kliimamuutustele vastupidavamaks. 1.3. Toetame põhimõtteliselt hoonete renoveerimisel kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist, kuid sellele peab eelnema põhjalik mõjude analüüs ja arvestama peab liikmesriikide eripärasid halduskorralduses ning vältima võimalike uute nõuetega seotud halduskoormuse ja –kulu olulist kasvamist. Samuti on oluline arvestada piirkondlikke erisusi ja pakkuda madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades paiknevate hoonete omanikele motiveerivaid lahendusi nende kasutuses olevate hoonete rekonstrueerimiseks. 1.4. Toetame hoonete energiamärgiste määratluse ja arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide energiamärgiste võrreldavus. Peame oluliseks, et energiamärgised oleksid koondatud digitaalsetesse andmebaasidesse, mis tagaksid lihtsa ligipääsu ning looks võimalused võrdlusanalüüsiks. Eesti soovib olla eestvedajaks dünaamiliste energiamärgiste süsteemi loomisel EL üleselt, tuginedes siseriiklikule süsteemide loomise ja rakendamise kogemusele. 1.5. Laiaulatusliku renoveerimise elluviimiseks on vajalikud piisavad rahastusmeetmed. Seejuures on tähtis, et rahalise toetuse määramise aluseks olev üldistustase ja kriteeriumid oleksid iga liikmesriigi enda määrata. Leiame, et rahaline toetus peaks sõltuma renoveerimisastmest. Oluline on tähelepanu pöörata meetmetele, mis toetavad avaliku ja erasektori koostööd, hoone tarbimise tervikliku info kättesaadavust, spetsialistide koolitamist ning koostööd liikmesriikide vahel. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Euroopa Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise kohta Ülevaade ja eesmärk Euroopa rohelise kokkuleppega1 seadis Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) eesmärgi saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa Liit, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus ja ressursside jätkusuutlik kasutus ning tagatud piisav majanduskasv. Hoonete sektori roll ja panus rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse on detailsemalt välja toodud Euroopa renoveerimislaine strateegias2, milles komisjon seab eesmärgi järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid Euroopa Liidus (edaspidi EL) vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. Strateegia sisaldab tegevuskava, milles on konkreetsed regulatiivsed, rahastus- ja tugimeetmed järgnevateks aastateks. Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% kogu ELi energiatarbimisest ja 36% energiatarbimise tekitatud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Üle 220 miljoni hoone ehk ligikaudu 85% ELi hoonefondist on ehitatud üle 20 aasta tagasi ning eeldatavasti on sellest 2050. aastaks alles 90%. Igal aastal renoveeritakse energiatõhusamaks aga ainult 1% hoonetest. Põhjaliku renoveerimise, mis suurendab hoone energiatõhusust vähemalt 60%, läbib igal aastal ainult 0,2% hoonetest ning energiatõhusus on oluliselt paranenud ainult viiendikul juhtudest. Renoveerimislaine strateegias leitakse, et olemasolevatest hoonetega seotud seadusandlikest meetmetest ei piisa, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheitkoguseid vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega, energiatõhususe eesmärgi raames kavandatud tõus ega ka kliimaneutraalsuse eesmärk 2050. aastaks. Seetõttu on renoveerimislaine teatises välja kuulutatud hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine, et toetada hoonete renoveerimist ja vähendada nende CO2-heidet. Hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL3 võeti vastu 2012. aastal, et parandada ELis hoonete energiatõhusust, kehtestades energiatõhususe miinimumnõuded ja ühine raamistik energiatõhususe arvutamiseks. Hoonete energiatõhususe direktiivi esimene läbivaatamine toimus 2018. aastal paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames, et kiirendada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist ja edendada hoonetes aruka tehnoloogia kasutamist. Direktiiviga (EL) 2018/8444 kehtestati nõue ELi liikmesriikidele töötada välja pikaajalised renoveerimisstrateegiad nii elu- kui ka mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2-heitega hoonefond. Samuti laiendati kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuskorra ulatust kombineeritud süsteemidele (koos ventilatsiooniga) ja süsteemide tulemuslikkuse arvutamisele tavapärastes töötingimustes, võeti vastu meetmeid julgustamaks hoonetes kasutama digilahendusi ning arukaid automatiseerimise ja kontrolli tehnoloogiaid ning toetamaks hoonete parklates elektrisõidukite laadimisjaamade väljaarendamist ja võeti kasutusele nutivalmiduse näitaja, et mõõta hoone võimet kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja ning võrgu vajadustele. 1 Euroopa roheline kokkulepe COM(2019) 640 2 Euroopa renoveerimislaine - keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg COM(2020) 662 final 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta 1 Renoveerimislaine teatises on välja toodud mõned konkreetsed aspektid, mida direktiivi käesoleval läbivaatamisel käsitletakse: kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite järkjärguline kasutuselevõtt igat liiki (avalike ja eraomandis) hoonete jaoks, energiamärgiste raamistiku uuendamine ning hoonete renoveerimispasside ja täisrenoveerimise standardi kasutuselevõtt seoses hoonete CO2-heite vähendamise rahastuse ja eesmärkidega. Kaalutakse ka uutele hoonetele esitatavate nõuete ja säästvat liikuvust edendavate meetmete ajakohastamist kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga5. See hõlmab ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete käsitlemist, et vähendada kogu olelusringi heidet; hoonete projekteerimise, ehitamise ja haldamise digipööret; vastupanuvõimet kliimamuutustele ning tervise- ja keskkonnanõudeid. Samuti tuleb Komisjoni hinnangul arvestada energiaostuvõimetust ja puuetega inimeste ligipääsuvõimalusi. Eestis on hoonete renoveerimist puudutav strateegiline dokument „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“, mis kinnitati 9.07.2020 Vabariigi Valitsuse istungil. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia peamine eesmärk on aastaks 2050 olemasoleva hoonefondi kulutõhus rekonstrueerimine liginullenergiahooneteks. Eesmärk tuleneb kehtivast hoonete energiatõhususe direktiivist, mis seab eesmärgiks vähendada aastaks 2050 hoonefondi CO2-heidet. Hoonete rekonstrueerimise strateegia haakub ka ELi ringmajanduse tegevuskavaga, mille üks fookus on ehitus ja hooned ning tegevus tervikliku kestliku hoonestatud keskkonna strateegia loomine, et edendada ringluse põhimõtteid hoonete jaoks. Strateegia moodustab osa Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast. Strateegia lähtub viiest põhimõttest:  Energiatõhususe nõuete kulutõhus rakendamine – lisaks hoone energiakasutusele peab arvestama ka ehitusmaterjalide ja -protsesside keskkonnamõju;  Regionaalne tasakaal – rekonstrueerimise tagamine nii linna- kui ka maa-asulates;  Elukeskkonna kvaliteet – hoonete sisekliima ja juurdepääsetavuse tagamine, terviklahendustega avaliku ruumi tagamine, hoonete kasutusfunktsioonide tõstmine;  Tehnoloogia arendus – rekonstrueerimislahenduste ja -tehnoloogiate innovatsioon;  Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine – kliimamuutuste leevendamine, hoonefondi süsinikumahukuse vähendamine, kliimaneutraalse hoonefondi saavutamine. Pikaajalistes rekonstrueerimisstrateegiates on kesksel kohal finantsmehhanismid ja -stiimulid turutõrgete kõrvaldamiseks ning finantseerimisasutuste kaasamine võimaldamaks erasektori suuremahulisi investeeringuid hoonete renoveerimisel energiatõhususe parandamiseks. Strateegia hõlmab meetmeid nagu laenude andmise soodustamist hoonete energiatõhususe parandamiseks, avaliku sektori investeeringute soodustamist energiatõhusasse hoonefondi, avaliku ja erasektori partnerlust ja investeeringute arvatavate riskide vähendamist, samuti toetusi ja meetmete rahastamiseks vajalikku tulubaasi loomist. Maapiirkondade ja kohaliku ettevõtluse toetamiseks esitab majandus- ja taristuminister Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi järgi detsembriks 2021 analüüsi ja ettepanekud elamuinvesteeringute fondi loomise kohta. Strateegial on erakordselt suur sotsiaalne mõõde, mis väljendub hinnanguliselt 80% Eesti elanike elu- ja töötingimuste paranemises. Strateegia koostamisel on arvestatud maksimaalse programmiga ehk kogu enne 2000 aastat ehitatud hoonefondi rekonstrueerimisega aastaks 2050, mis kõikides hoonekategooriates ei pruugi olla 100% ulatuses võimalik. Rekonstrueerimist vajavate hoonete kogupindala on 54 mln m2. Aastaks 2030 tuleb strateegias esitatud jaotuse alusel rekonstrueerida 22%, aastaks 2040 64% ja aastaks 2050 100% 5 Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks COM(2020) 562 final 2 rekonstrueerimata hoonete pindalast. 2019. aasta hindades kujuneb 54 mln m2 hoonefondi tervikliku rekonstrueerimise kogumaksumuseks ligi 22 mld eurot (maksumus aastatel 2021- 2030 on 4,9 miljardit eurot). Hoonete renoveerimisel on lisaks toetusmeetmetest tekkivatele kuludele ka positiivne mõju riigieelarvele ehitustegevusest ja muudest teenustest laekuvate maksude näol. Hoonete energiatõhususe direktiivi ettepanek, sh uued nõuded, võib samuti mõjutada rekonstrueerimise kogumaksumust, kuid neid mõjusid hindame eelnõu esitamise järgselt. Kokkuvõtvalt strateegia esitab hoonete rekonstrueerimise pikaajalise visiooni ning kirjeldab eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja mahtusid. Strateegia põhjal on võimalik hakata otsima selle teostamiseks vajalikke katteallikaid ning hakata koostama üksikasjalikke toetusmeetmeid. Strateegia tegevuste elluviimise eelduseks on nende käsitlemine riigi strateegilise planeerimise ja eelarveprotsessides ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite optimaalne kasutamine. Avaliku sektori vahendite piiratust arvestades tuleb rahastust leida erinevatest Euroopa Liidu fondidest (nii Eesti tasemel kavandatavad kui kesksed fondid), kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulust, riigieelarve muudest vahenditest ja samuti erasektori vahenditest turupõhiste teenuste abil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on hetkel pooleli hoonete renoveerimise tegevuskava koostamine strateegia alusel, kus esitatakse täpsemaid meetmeid. Tegevuste elluviimisel arvestatakse ka hoonete energiatõhususe direktiivi muudatustega. Kuivõrd Eesti hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia juba lähtub eesmärgist renoveerida põhimõtteliselt kogu olemasolev hoonefond (v.a osa eraomandis olevatest hoonetest, kus hoone omanikul ei pruugi olla soovi renoveerida), toetavad hoonete energiatõhususe direktiivi plaanitavad muudatused selle eesmärgi täitmist, olles nõnda positiivse mõjuga. Käesoleva avaliku konsultatsiooniga soovib komisjon koguda sidusrühmade arvamusi selle kohta, kuidas tuleks hoonete energiatõhususe direktiivi muuta. Käesoleva konsultatsiooni küsimustik on kättesaadav leheküljelt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have- your-say/initiatives/12910-Energiatohusus-hoonete-energiatohususe-direktiivi- labivaatus/public-consultation_et (vastamise tähtaeg 22.06.2021). Vastused küsimustikule on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 1). Täpsemad Eesti seisukohad konkreetse algatuse kohta koostatakse pärast vastava eelnõu avaldamist 2021. aasta neljandas kvartalis. Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Küsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest: - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avalikele konsultatsioonidele energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/27/EL läbivaatamise ja muutmise kohta ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitleva direktiivi (EL) 2018/2001 läbivaatamise kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2021.a istungil ja kinnitatud 26. veebruari 2021. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil); - Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2020. a istungil); - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Uus ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. a istungil ja kinnitatud 16. juulil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil); 3 - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ja kinnitatud 19. juunil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil). Koostajad Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Erkki Seinre ([email protected]), elamumajanduse valdkonna juht Lauri Suu ([email protected]), energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ([email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunikud Katry Ahi ([email protected]) ja Kadi Avingo ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass ([email protected]). Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Leiame, et hoonete energiatõhususe direktiivi käsitlusala võiks laiendada üksnes kasutusaegselt energiatarbimiselt hoonete olelusringi keskkonnamõju põhisele käsitlusele, võttes kasutusele süsinikujalajälje arvestuse hoonete kogu olelusringi keskkonnamõju hindamiseks. Peame oluliseks säilitada energiatõhususe kui eraldi eesmärgina seatud indikaatori, kuid me ei pea vajalikuks hoonetele kohustusliku taastuvenergia osakaalu nõude kehtestamist. Selgitus: Sõltuvalt riikide kohalikust kontekstist ja energiaallikate efektiivsusest ning kütuse liikidest on olelusringis kasutusaegse energiatõhususe mõju erinev. Suurema taastuvenergia osakaaluga riikides on hoonete energiatõhususe kõrval oluline ka hoone konstruktsioonides kasutatud materjalidega seotud keskkonnamõju kliimasoojenemisele, mida väljendatakse reeglina süsinikujalajäljena (kq CO2eq). Keskkonda rohkem saastavate energiaallikatega riikides on hoonete energiatõhusus prioriteetsem tänu materjalidesse seotud süsiniku väiksema osakaaluga hoonete olelusringis. Hoonete energiatõhususe parendamise korral muutub ehitise keskkonnamõju arvestamisel kasutusaegse energiatõhususe osakaal väiksemaks, mis omakorda tähendab hoone olelusringi teiste etappide tähtsuse suurenemist. Seetõttu peame mõistlikuks lisada hoonete energiatõhususe direktiivi süsinikujalajälje käsitlus, kuna olelusringi süsinikujalajälje arvestus on nii ehituses kui ka laiemalt selgelt kasvav suundumus. Süsinikujalajälje arvestus aitab teha keskkonnasäästlikumaid ja teadlikumaid valikuid, pidades silmas pikka perspektiivi. Kui süsinikujalajälje arvestust kui reguleeritavat näitajat hakatakse hoonete energiatõhususe direktiivis käsitlema, saab selle mõjutamiseks lisaks hoonete kasutusaegse süsinikujalajälje vähendamisele optimeerida materjalide kasutust. Samuti valides kasutuseks väiksema keskkonnamõjuga ja kestlikumaid materjale, toetatakse sellega ringmajandust ja jäätmete tekke vähendamist. Seoses komisjoni plaanidega lisada hoonete energiatõhususe direktiivi hoonete süsinikujalajälge käsitlevad sätted peame oluliseks käsitleda seda eraldiseisvalt hoonete energiatõhususe sätetest. See on otstarbekas, et vältida olukordi, kus üksnes süsinikujalajälje vähendamisele keskendumine võiks tuua kaasa kas rekonstrueerimisest või uute vajalike hoonete ehitamisest loobumise tulenevalt süsinikujalajälje arvestusperioodi pikkusest ja energiakandjate süsinikuheidetest. Samuti võivad tähelepanuta jääda soojuslik mugavus ja tervislik sisekliima tervikuna. Taastuvenergiale ülemineku tähtsus hoonete energiatõhususe ja jätkusuutlikuma keskkonna toetajana on oluline. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad kõik uued hooned 4 alates 2021. aastast ja avaliku sektori hooned alates 2019. aastast olema liginullenergiahooned ehk energiasäästuhooned. Nullilähedane või väga väike tarbitud energiakogus peaks direktiivi kohaselt ka olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest kohapeal või hoonete lähiümbruses toodetud energiast. Eestis rakendatakse uute hoonete ehitamisel direktiiviga nõutud liginullenergia (nZEB) nõudeid, mille saavutamine tähendab muu hulgas taastuvenergia kasutamist. Samas ei pea me vajalikuks lisada direktiivi eraldiseisevat nõuet, et teatud lävendi või protsendi mahus hoone aastasest energiakasutusest peab tulema taastuvenergiast. Sõltuvalt lävendist võib selline piirang olla ebaproportsionaalselt koormav, kui seda tuleks rakendada ainult selleks, et vastata direktiivi nõuetele. Nõude riikide ülesel ühtsel rakendamisel on ka võimalus, et see ei vastaks konkreetse riigi ja hoonetüübi kulutõhususe lävendile ning võib tuua kaasa ebamõistlikult suure halduskoormuse. 2. Toetame hoonete renoveerimise põhimõtete ajakohastamist direktiivis, kuna olemasolevatel hoonetel on oluline roll Euroopa Liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Hoonete energiatõhususe direktiivis täisrenoveerimise õiguslikul määratlemisel pooldame energiasäästupõhisest definitsioonist laiemat määratlust, mis arvestaks ka renoveerimise muid olulisi aspekte. Peame oluliseks, et renoveerimine on võimalikult terviklik ja lisaks energiatõhususele pööratakse tähelepanu keskkonnasäästlikematele ning kvaliteetsetele ehituslahendustele, tervisliku sisekliima tagamisele, energeetika- ja ehitussektori sünergiale, elektrisõidukite laadimispunktide laialdasemale kasutuselevõtule ning laiemalt hea ja ligipääsetava elukeskkonna loomisele, juhindudes kestliku arengu eesmärkidest. Toetame ettepanekut, et hoonete kavandamisel võetaks arvesse tuleviku kliimatingimusi eesmärgiga muuta hooned kliimamuutustele vastupidavamaks. Selgitus: Käesoleva avaliku konsultatsiooni küsimustikus on komisjon defineerinud täisrenoveerimist kui renoveerimist, mille tulemusel peaks saavutatama vähemalt 60% energiasääst (olenemata sellest, kas tööd tehakse ühes või mitmes etapis). Leiame, et välja pakutud hoonete täisrenoveerimise definitsioon koos konkreetse 60% nõudega on energiatõhususe seisukohast ambitsioonikas, kuid samal ajal hoonete kasutuse laiema mõju seisukohast liiga kitsas lähenemine. Sellise nõude ja kõrge lävendi puhul võidakse eesmärgi saavutamiseks tehtavate pingutuste kõrval jätta tähelepanuta muud hooneid puudutavad näitajad, näiteks sisekliima ning keskkonnasäästlikumad ja kvaliteetsed ehituslahendused. See omakorda võib tuua kaasa vajaduse tulevikus juba renoveeritud hoonete täiendavaks renoveerimiseks, mis tuleneb varasema etapi renoveerimise ebapiisavusest, nt tervisenõuete ja ligipääsetavuse seisukohast või madalatemperatuurilisele kaugküttesüsteemile üleminekust. Kvaliteetseid ehituslahendusi toetab näiteks ka Euroopa uue Bauhausi initsiatiiv, mille kohaselt peaks Euroopa roheline kokkulepe olema eelkõige Euroopa uus kultuuriprojekt. Süsteemne renoveerimine tähendab esteetikat, milles ühendatakse nii disain kui ka kestlikkus. Samuti tuleb arvestada kulutõhususega ehk kui aluseks võetakse 60% energiasäästu nõue, võib see juba energiatõhusamate hoonete puhul viia mitte-optimaalsete lahenduste kasutusele (nt liigne soojustuse kasutamine), mis omakorda võib suurendada süsinikujalajälge, sest kasutatakse rohkem materjale, mida muidu ei kasutataks. See poleks aga kooskõlas eesmärgiga arvestada hoonete puhul kogu olelusringi keskkonnamõju. Laiemat lähenemist toetab näiteks ka äsja publitseeritud Davosi6 kvaliteedi-tööriist, mida energiatõhususe meetmete kavandamisel ja elluviimisel terviklikult rakendada. Tööriista kohaselt ei tohiks ühegi (renoveerimis)projekti puhul lähtuda ainuüksi energiatõhususe kriteeriumist, vaid mistahes ruumilise sekkumise (sh renoveerimisprojekt) kavandamisel tuleb hinnata selle mõju 6 https://davosdeclaration2018.ch/quality-system/ 5 kompleksselt, s.t käsitleda tuleb kõiki kaheksat kriteeriumi korraga (ühtegi ei saa kõrvale jätta, isegi kui erinevate projektide puhul on kriteeriumidel erinevad kaalud). Hoonete keskkonnamõju, sh elutsükli süsinikujalajälge tuleb vaadata terviklikult koos kaugkütte ja -jahutuse jalajäljega. Arvestamata energiakandja süsiniku jalajälge võib mitte- optimaalne hoonete energiatõhus renoveerimine hoonete elutsükli keskkonnamõju suurendada. Pigem näeme, et hoonete ja kaugkütte ning -jahutussüsteemi renoveerimist ja elutsükli keskkonnajalajälge tuleb vaadata tervikuna, kaasajastades süsteeme käsikäes ja võttes hoonete elutsükli jalajäljes arvesse kaugkütte ja -jahutuse süsinikusisaldus, eesmärgiga saavutada optimaalne tasakaal ja jõuda minimaalse süsinikujalajäljega terviksüsteemini. Liikmesriikidel on erinev potentsiaal, lähtetase ja võimalused olemasolevate hoonete renoveerimisel energiatarbimise vähendamiseks. Seetõttu on ka oluline vältida kiirustatud otsuste langetamist, et hoiduda loodusele ja majandusele kahjulike eesmärkide seadmisest. Selleks peab hoonete energiatõhususe direktiivi muutmisele eelnema põhjalik mõjude analüüs, mille tulemused võimaldavad hinnata mõju ka liikmesriikide lõikes. Näiteks lähtudes hoonete rekonstrueerimisel ainuüksi saavutatud energiasäästu kogusest võib tekkida olukord, kus hooneid ei rekonstrueerita terviklikult ja uuendamata jääks näiteks hoonete ventilatsioonisüsteem, mille uuendamisel või väljaehitamisel oleks samas inimeste tervisele oluline positiivne mõju. Sarnasel juhul, võtmata arvesse ringmajanduse põhimõtteid, võib hoone mitmekordne renoveerimine hoone eluea jooksul kaasa tuua CO2 koguheite kasvamise, võrreldes vähem tõhusa, kuid süsinikuneutraalset energiat tarbiva hoonega. Hoonete energiatõhususe direktiiviga kehtestati elektritranspordi teemalised sätted, mis käsitlevad laadimispunktide paigaldamist hoonete juures asuvatesse parklatesse. Direktiivi kohaselt uute ja oluliselt renoveeritavate hoonete juurde laadimisvõimekuse rajamine ei ole samaväärne valmisolekuga elektrilaadijate rajamiseks. Täpsemad kohustused või juhendmaterjalid aitaksid arendajatel luua sobivad lahendused nii, et neid ei peaks lähiajal ümber tegema. Öistel tundidel kasutatakse elektrienergiat täna vähe, öine koormuse kasvamine aitaks elektrivõrgu ressurssi tõhusamalt kasutada ja päevast tipukoormust vähendada. Selleks, et elektriautosid optimaalselt ära kasutada, on neid mõistlik laadida enamasti aeglaselt ning kiirlaadijaid kasutada harvem. Aeglane üleöö laadimine võimaldab kasutada efektiivselt ka elektritootmise eripärasid ja võrgukoormust. Paraku, kui laadimiskohad ei võimalda optimeerida laadimisaega nendele aegadele, kui elektrihind on madalaim, siis jääb suur osa elektriautode võimalustest kasutamata. Täiendavad täpsustavad nõuded aitaksid paremini ette valmistada elektriautode laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Toetame tegevusi hoonete muutmiseks kliimamuutuste mõjule vastupidavamaks. Kliimamuutuste mõju võib avaldada survet hoone konstruktsioonidele, ehitusmaterjalidele, sisekliimale, energiatõhususele ja ligipääsetavusele ning võib lühendada hoonete oodatavat eluiga. Selleks, et tagada hoone ettenähtud funktsioonide täitmine eluea vältel on oluline, et projektide kavandamisel ja ehitamisel võetakse arvesse konkreetse piirkonna kliimatingimusi ja kliimaga seotud riske. 3. Toetame põhimõtteliselt hoonete renoveerimisel kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist, kuid sellele peab eelnema põhjalik mõjude analüüs ja arvestama peab liikmesriikide eripärasid halduskorralduses ning vältima võimalike uute nõuetega seotud halduskoormuse ja –kulu olulist kasvamist. Samuti on oluline arvestada piirkondlikke erisusi ja pakkuda madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades paiknevate hoonete omanikele motiveerivaid lahendusi nende kasutuses olevate hoonete rekonstrueerimiseks. 6 Selgitus: Renoveerimiskohustus ja energiatõhususe miinimumstandardid on komisjoni hinnangul mõjusaimad meetmeid hoonete renoveerimise määra suurendamiseks. Nende eesmärk on kinnitada investorite ootusi, luues võimalusi eri kasutusotstarvetega hoonete energiatõhususe parandamiseks, suurendades seeläbi järk-järgult riigi hoonefondi keskmist energiatõhusust. Komisjon leiab, et renoveerimiskohustuse ja energiatõhususe miinimumnõuded saaks kehtestada järk-järgult, seades prioriteediks konkreetsed segmendid. Toetame hoonete renoveerimisele energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamist, kuna see tagaks selguse, millistele energiatõhususe miinimumnõuetele hoone renoveerimise tulemusel vastama peaks, ja ühise aluse liikmesriikide vaheliseks võrdluseks. Leiame, et kohustuslike energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamisele peab eelnema põhjalik kavandatavate meetmete mõjude analüüs. Oluline on, et mõjude hindamisel võetaks arvesse liikmesriikide ja piirkondade eripärasid (sh asustustihedust, kliimat, taastuvenergia tootmisvõimalusi piirkonnas jm) ning et kavandatavate uute nõuete elluviimine ei suurendaks oluliselt liikmesriikide avaliku sektori ega erasektori halduskoormust ning -kulu. Kohustuslikud miinimumstandardid tuleks kehtestada hoonetüübi alusel ning nendega tuleks hõlmata esimeses etapis kõik suuremad elamutüübid (mitmepere-elamud, korterelamud), ning kõik mitte-eluhooned. Väikeelamute, mille köetav pind on kuni 220 ruutmeetrit, hõlmamist nõuetega tuleb kaaluda tulevikus. Hoonete rekonstrueerimisel on regionaalne ja sotsiaalne ning elukeskkonda pikaajaliselt kujundav mõõde. Seega energiatõhususe miinimumstandardid peaksid arvestama kohalikke eripärasid ja trende ning nägema ette hoonete renoveerimisel ligipääsetavuse parandamiseks kaasava disaini7 nõuded. Energiatõhususe praktika edasiarendusena võiks sama põhimõtet rakendada ka ehitiste ligipääsetavuse mitmekomponendilisel hindamisel, mis mängiks olulist rolli sotsiaalse õigluse ja sidususe ning majandusliku tõhususe arendamisel. Kuna renoveeritakse pikka perspektiivi silmas pidades (ning vältimaks renoveerimise ühikuhinna kiiret ja järsku kasvu ning sellest tulevat järsku mõju nii tööhõivele kui hoonete renoveerimise maksumusele), ei tohiks seada kohustust renoveerida lühikese perioodi jooksul kõiki olemasolevaid hooneid, eriti tühjenevates piirkondades, ja ainult kõige suurema energiatarbimisega hooneid. Kohustuslike miinimumnõuete seadmise ja suurima energiakuluga hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise esmajärjekorda seadmise puhul tuleb arvestada elanike sissetulekute taseme, kinnisvara väärtuse muutuse ja kahaneva elanikkonnaga piirkondadega, et rekonstrueeritaks neid hooneid, mis on pikaajalises kasutuses ja ei suurendataks elanike energiavaesusesse sattumise riski. Arvestada tuleb ka sellega, et sageli asuvad kõige kehvemas seisus hooned piirkondades, kus tuleb teha olulisi elukeskkonna ümberkorraldusi. Paljud kehvas seisus hooned langevad kasutusest välja ja need tuleb lammutada või ümber kohandada uutele kaasaegse elukeskkonna vajadustele. Seetõttu ei ole mõistlik moodustada hoonete rekonstrueerimise järjekorda ainult energiatõhususe alusel, mis seab esimesena renoveerimist vajavaks kõige ebatõhusamad hooned, vaid arvesse võtta võimalusel ka muid parameetreid (nt kinnisvara väärtus, sissetulekud, piirkonna tööjõuvajaduse ja elanike arvu pikaajaline prognoos jm). Peame oluliseks nii ELis kui ka Eestis läbi erinevate toetavate meetmete ja motiveerimise suurendada korterelamute tervikrekonstrueerimist piirkondades, kus see on vajalik ja mõistlik. Tervikrekonstrueerimise objektiks olevad piirkonnad peaks kajastuma omavalitsuste üldplaneeringutes. Tervikrenoveerimine peab olema ka kooskõlas omavalitsuste strateegilise ja ruumilise planeerimise kavadega. 7 Kaasav disain hõlmab endas nelja peamise erivajaduse (liikumine, kuulmine, nägemine, intellektuaalsus), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) ligipääsetavuse võimalusi. 7 4. Toetame hoonete energiamärgiste määratluse ja arvutuspõhimõtete ühtlustamist ning kvaliteedi tõstmist, et tagada liikmesriikide energiamärgiste võrreldavus. Peame oluliseks, et energiamärgised oleksid koondatud digitaalsetesse andmebaasidesse, mis tagaksid lihtsa ligipääsu ning looks võimalused võrdlusanalüüsiks. Eesti soovib olla eestvedajaks dünaamiliste energiamärgiste süsteemi loomisel EL üleselt, tuginedes siseriiklikule süsteemide loomise ja rakendamise kogemusele. Selgitus: Energiamärgis8 on vahend, mille eesmärk on teavitada hoonete omanikke, üürnikke ja kasutajaid käidukuludest ning investeeringutest saadavatest võimalikest säästudest. Samuti on energiamärgised loodud tarbija informeerimiseks ja soodustamaks teadlikku valikut, pakkudes võrdlusaluse sarnaste hoonete võrdlemiseks nende energiatõhususe alusel. Kehtiva hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt on energiamärgis kohustuslik, kui hoone ehitatakse, seda võõrandatakse või renditakse. Energiamärgisel esitatud energiaklass peab olema esitatud ka hoone või selle osa ostu-müügi kuulutustes. Samuti on energiamärgis kohustuslik üle 250 m² pindalaga hoonete puhul, mida kasutab avaliku sektori asutus. Energiamärgiste abil saab kujundada nt energiatõhususe suurendamise meetmeid ja jälgida nende tulemuslikkust. Siiski on selliste märgiste kasutamise ulatus liikmesriigiti väga erinev. Eestis kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded on Euroopa riikide võrdluses küllaltki nõudlikud.9 Kuna peame enda miinimumnõudeid ja sellega kaasatud eri energiatarbijate käsitlust piisavalt detailseks energiamärgise arvutuseks, soovime olla teistele riikidele eeskujuks. Liginullenergiahoonete näitajate arvulisi piirnorme ega vahemikke ei ole hoonete energiatõhususe direktiivis määratletud. See küll võimaldab liikmesriikidel, arvestades oma riigi olusid, kehtestada liginullenergiahoonele (energiasäästuhoone) erinevad normid, kuid selle tulemuseks on riigiti väga erinevad ja võrreldamatud liginullenergiahoone määratlused. Riikide energiamärgised on omavahel väga raskesti võrreldavad, mistõttu vajab energiamärgiste piirnormide ja metoodika rakendamine liikmesriikides selgelt ühiseid suunavaid juhiseid. Seega pooldame energiamärgiste määratluse EL ülest ühtlustamist ning alustada on vaja hoonete energiatõhususe arvestuse süsteemi piiri ja arvutusmetoodika ühtlustamisest. Süsteemi piiri ehk hoone energiamärgise arvestusse kaasatud energiatarbijate ja -tootjate määramisel tuleks kindlasti kaasata hoonega tihedalt seotud olulised energiatarbijad. Väljajäetavate tarbijate puhul tuleks veenduda nende väikses osakaalus kogu hoone energiatarbest ja/või nende vähesest seotusest hoone kui terviku toimivuses. See soodustaks oluliselt riikide ülest hoonete energiamärgiste võrreldavust. Oluline on tõsta ka energiamärgiste kvaliteeti. Eesti siseriiklikud uuringud on korduvalt näidanud arvutuslike ja mõõdetud energiatarbe väärtustel põhinevate energiamärgiste vahelist erinevust ühe või enama klassi võrra. Reeglina on tarbimisandmetel põhinev energiamärgis madalama klassi ja kõrgema energiatarbega, mis on tekitanud turuosalistes kõhklusi energiamärgise usaldusväärsuses. Leiame, et tuleks tuvastada erinevuste põhjused (süsteemne viga, arvutusvead, võimekus vm.) ning teha vajalikud muudatused arvutuslikku energiamärgise täpsustamiseks. See aitaks tõsta tarbijate usaldust energiamärgiste kvaliteedi ja korrektsuse suhtes. Digitaalsete lahenduste kasutamine võimaldab tõhustada protsesse ja pakkuda ajakohast informatsiooni hoonete kohta. Näiteks reaalsel energiatarbimisel põhinevate digitaalsete tööriistade loomine võimaldab energiamärgiste ja energiaauditite koostamist veebis (sh reaalajas energiamärgise täitmise jälgimine) ning lihtsustatud energiakalkulaatorite arendamist 8 Pikem ülevaade energiamärgisest on nt kättesaadav https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja- elamumajandus/hoonete-energiatohusus 9 Kurnitski, J. NZEB requirements in Nordic countries. REHVA Journal, December 2019 8 hoonete omanikele. Seda lähenemist toetavad ka energiatõhususe direktiiviga10 sätestatud nõuded kaugloetavate arvestite paigaldamisele.11 Eesti on siseriiklikult arendamas veebiplatvormi koondamaks kogu hoone staatiline ja dünaamiline info ühte kesksesse süsteemi, mille põhjal on võimalik näiteks automaatselt energiamärgiste arvutamine ja paljude teiste funktsionaalsuste tekitamine. Selline süsteem annab tulevikus ülevaate hoonest kui tervikust ja täidab oma sisult renoveerimislaine strateegias mainitud digitaalse hoonete logiraamatu ülesannet (Digital Building Logbook). Platvormi arhitektuur võimaldab sinna tulevikus juurde liita erinevaid teenuseid ja tööriistu ning seetõttu on võimalik selle kaudu renoveerimislahenduste visualiseerimine, finantseerimisvõimaluste (nt olemasolevad riiklikud toetusmeetmed ja erasektori finantsteenused) väljatoomine ja erinevate kalkulaatorite pakkumine lõppkasutajale. Eelmainitud veebiplatvormi põhjal saab hoone omanikele edaspidi luua teekaarte kõige sobilikumate lahenduste rakendamiseks ning oma sisult on tegemist digiteeritud renoveerimispassi (Building Renovation Passport) tüüpi lahendusega, kus on välja toodud energiatõhususe tehniline pool, visualiseerimine ja finantseerimine. Lahendus aitab ka tarbijal jälgida oma kodu energiatõhususe parameetreid ja sellest tulenevalt langetada teadlikke otsuseid oma energiatarbimise harjumuste muutmiseks ning võtta ette tegevusi hoone energiatõhususe suurendamiseks. ELis on probleemiks puuduliku teabe olemasolu hoonete energia- ja muude ressursside tarbimise kohta. Leiame, et hoonete digitaalse logiraamatu ja renoveerimispassi kontseptsioonid peavad olema piisavalt paindlikud, et nende arvestamiseks ei oleks vaja ümber kujundada või kasutusest välja jätta liikmesriikides juba toimivaid või arendatavaid digilahendusi, mis toetavad renoveerimislaine strateegia meetmete ja tegevuste elluviimist. Eesti on oma kogemusele tuginedes näidanud komisjonile valmisolekut kaasa rääkida ning oma kogemusi jagada renoveerimislaine digitaliseerimise initsiatiivide sisustamisel. 5. Laiaulatusliku renoveerimise elluviimiseks on vajalikud piisavad rahastusmeetmed. Seejuures on tähtis, et rahalise toetuse määramise aluseks olev üldistustase ja kriteeriumid oleksid iga liikmesriigi enda määrata. Leiame, et rahaline toetus peaks sõltuma renoveerimisastmest. Oluline on tähelepanu pöörata meetmetele, mis toetavad avaliku ja erasektori koostööd, hoone tarbimise tervikliku info kättesaadavust, spetsialistide koolitamist ning koostööd liikmesriikide vahel. Selgitus: Renoveerimise laiaulatuslikuks levikuks on vaja toetavate meetmete olemasolu. Hetkel näeme Eestis, et näiteks renoveerimiseks avatud toetuse taotlusvoorudes on tegu mitmekordse ületaotlemisega (täituvad väga kiiresti) ning huviliste hulk on oluliselt suurem kui avaliku sektori poolsed toetusvõimalused. Pidades silmas hoonete energiatõhususe parandamise pikaajalist soodsat mõju energiakasutusega seotud kulude vähenemisele, on pikemas perspektiivis põhjendatud ja otstarbekas jätkata (järkjärgulist) üleminekut tagastamatutelt toetustelt laenude-käenduste jt finantsinstrumentide kasutusele. Selle toetamiseks on vajalik pankade ja teiste finantsturuosaliste koostöö. Lisaks rahastusvõimaluste laiendamisele on vajalik pädevate spetsialistide olemasolu ning täiendav koolitamine ja nende teadmise ajakohasena hoidmine. Abi oleks kohalikku konteksti arvestatavatest Euroopa Komisjoni tehnilistest juhistest, mis võimaldaks renoveerimisele läheneda tüüp-valikute alusel. Samuti on oodatud võimalused näiteks liikmesriikidega parimaid praktikaid vahetada, 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2002, 11. detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust 11 Nimetatud nõudeid rakendatakse energiamajanduse korralduse seadusega, mille kohaselt tuleb soojusettevõtjatel alates 25. veebruarist 2021. a paigaldada kõik uued arvestid kaugloetavatena. Alates 1. jaanuar 2027. a peavad kõik soojusettevõtja paigaldatud arvestid olema kaugloetavad. MKMi 2020. a tellitud uuring leidis, et enamik asjakohaseid arvesteid juba on kaugloetavad. 9 pilootuuringute tulemused, EL-i ülene renoveerimislahenduste andmebaas või kavandatavad hoonete renoveerimispassid (Building Renovation Passports). Kuigi mälestised, UNESCO maailmapärandi paigad ja kultushooned ei ole hetkel energiatõhususe direktiivi skoobis põhjusel, et nende kultuuriväärtuslik välimus ei satuks rekonstrueerimisega surve alla, kehtivad ülaltoodud väljakutsed ka kultuuripärandi valdkonnas, mida peaks EL renoveerimislaine tegevustes laiemalt arvestama. Avaliku sektori rahastusmehhanismid võiks soodustada kommertspankade ja/või kinnisvaraarendajate huvi panustada ühiselt renoveerimisesse. Lahenduseks võiks olla näiteks Euroopa Investeerimispanga või muude finantsasutuste tagatised, soodustused, madalamad laenuintressid vms. Koostöövormid peaks olema sellised, mis on kõikidele osapooltele ahvatlevad ja kättesaadavad. Mõistlikem stardikoht on korterelamute rekonstrueerimine. Avalike hoonete ja ärihoonete rekonstrueerimisel tuleks järgida punktis 2 ja 3 kaetud teemasid ehk järjestades objekte lisaks suurele energiatarbele (kui suurima potentsiaaliga hooneid) ka muude oluliste näitajate kaasatuse alusel (sisekliima, ligipääsetavus, ümbruskonna arengusuundumused jm). ELi eelarvega seotud erinevate fondide ja programmide rahastus peaks olema ennekõike suunatud tervikrekonstrueerimiste toetamiseks. Näeme trendi Ida-Euroopa riikides, et renoveeritakse üksnes fassaade ilma õhuvahetusele erilist rõhku pööramata. Eestis rakendatakse elamute rekonstrueerimise toetust, mille eelduseks on projektiga nii energiasäästu kui ka tervisliku sisekliima saavutamine. Elamute rekonstrueerimisel sõltub toetuse määr saavutatavast energiatõhususarvu klassist. Tervikrekonstrueerimisel on seatud eesmärgiks C energiatõhususarvu klassile vastava energiamärgise saavutamine. Oleme arvamusel, et toetuste jagamine seotuna saavutatava energiatõhususe tasemega soosib terviklahenduste teostamist. Ei pea vajalikuks EL ülest lävendite sätestamist - iga liikmesriigi ametkonnad ja kohalikud eksperdid on pädevad nende otsuste langetamisel. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Sisendit küsiti Haridus- ja Teadusministeeriumilt, Keskkonnaministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt ja Sotsiaalministeeriumilt. Teatis saadeti ka arvamuse saamiseks lisas 2 loetletud asutustele ja organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 3 kaasamise tabelis. 10
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel