Lp. Taavi Aas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Lp. Keit Pentus -Rosimannus Rahandusministeerium
[email protected] 31 . mai 20 21 nr 11 Narva linna soojusmajanduse olukorrast ning biomassi koospõletamisest Narva elektrijaamades Lugupeetud ministrid Mõned nädalad tagasi kirjutasid Narva linnavalitsus ja Narvat soojusenergiaga varustav Eesti Energia teile ühise märgukirja Narva linna soojamajanduse olukorrast ja edasistest arenguperspektiividest . Kirjas märgiti, et Eesti on taastuvenergia valdkonnas teinud läbi kiire arengu , kus juures eriti kiire on olnud areng soojamajanduse dekarboniseerimises . Enamikku Eesti linnadesse on rajatud uued, kaasaegsed ja tõhusad biomassil põhinevad koostootmisseadmed või katlamajad, mille tulemusel ulatub taastuvenergia osakaal Eesti soojamajanduses juba ligi 60% lähedale. Kuna selliste arengutega on kaasnenud võrdlemisi suur investeeringukulu, siis on Eesti riik toetanud neid arenguid taastuvenergia toetustega . Narva o n taastuvenergiaalastest arengutest seni kõrvale jäänud , sest madalad CO2 hinnad on võimaldanud vajalikud investeeringud edasi lükata ja tagada ilma investeeringuid tegemata Narvas Eesti soodsa i mat soojuse hinda . Kirjas tõdeti, et Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid on ambitsioonikad ning tõusevad lähitulevikus veel. Selle tulemusena on tõusnud ka CO2 kvoodihind , mistõttu tugevneb surve soojuse hinnale. Probleemi lahenduseks pakutakse välja järgmised meetmed: 1) biokütuste koospõletami ne Narva elektrijaamades ehk seaduseelnõu 156 SE kiire menetlemine , misläbi Narva soojatootjal oleks võimalik taotleda fossiilkütuse osaliseks asendamiseks biomassiga taastuvenergia toetust ning 2) uue , kaasaegse, biomassil põhineva koostootmisjaama kiire rajamine Narva ( nt Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest) . Eelnimetatud kirjast lähtudes ja väljatoodud argumentidest tulenevalt on meil hea meel kinnitada, et Eesti kaugküttesektori rohepööre algas tõesti juba enam kui 10 aastat tagasi . Koos järjepidevate investeeringutega, mida on ka riiklikult regulaarselt toetatud, on t änaseks saavutatud ca 62%- line taastuvenergia osakaal kaugküttesektoris tarbitud soojusest – meie andmetel kokku ca 2,77 TWh aastal 2020 . Seda ilmestab ka asjaolu, et 2020 aasta seisuga o n Eestis 94 kaugküttepiirkonda, millele on väljastatud märgis Tõhus Kaugküte ehk need piirkonnad vastavad energiatõhusa kaugkütte definitsioonile vastavalt EL energiatõhususe direktiivi le 2012/27/EL . Eesti k eskmine soojusenergia hind on täna küll tunduvalt kõrgem kui Narvas, kuid taastuvenergia ja energiasäästu investeeringute tulemusena on p erioodil 2012-2019 soojusenergia langenud ligi 20% ehk 75 eurolt 60-le eurole MWh eest. Samal perioodil kasvas Eesti keskmine palk 48%. Mõistame Narva linna muret, et järsk investeerimisvajadus , mis on põhjustatud vananenud tootmisseadmetest, pideva st investeeringute edasilükkamisest , CO2 järsust hinnatõusust ning kliimaeesmärkide ambitsioonikusest toob kaasa tarbijate ja linnaelanike pahameele . Seetõttu teeme olukorra kiireks lahendamiseks järgmised ettepanekud: 1. Narva kaugkütte võrguettevõttel tule b viivitamatult välja kuuluta da soojuse avatud hankekonkurs s vastavalt k augkütteseaduse s ja MKM määruses 21.06.2011 nr 47 sätestatud tingimustele . Sealjuures: Oluline on tagada läbipaistev ja kõigile soovijatele avatud konkurents, et leida Narva linna elanikele parim ja soodsaim soojuse nergia tootja. Uus koostootmisjaam muudab Narva tulevikukindlamaks, sest tagab lisaks soojusenergia varustuskindlusele ka regionaalse ja reguleeritava elektritootmise. Vajalike lubade, sobivate asukohtade ja vajalike võrguühenduste tagamisega saab Narva linn olukorra kiirele leevenemisele kaasa aidata nt üldplaneeringus taastuvenergiaalade määrami ne . Koostootmisjaama kiire rajamine on oluline, sest a lanud EL rahastusperioodil tohib investeeringutoetusi suunata ainult energiatõhusatesse kaugküttevõrkudesse. 2. Muuta ja täiendada töös olevat seaduseelnõu 156 SE selliselt, et välistatud oleks Narva põlevkiviplokkides biomassi koospõletami ne järgnevatel põhjustel: see ei vasta biomassi säästlikkuse kriteeriumitele ja mõjutab negatiivselt bio kütuste mainet . K oosmõjus EL linnudirektiivi , looduskaitseseaduse alusel karmistuvate piirangutega ja kevadiste kohalike teede sulgemispiirangutega suurenevad riskid biokütuse kättesaadavusele ja tarnekindlusele. see ei lahenda Narva soojusenergia hinnaprobleemi, sest piirhinna langetamine elektri toetuste abil on käsitletav ristsubsideerimisena, mis on seadusega keelatud (konkurentsiamet on kehtestanud ka vastava metoodika 29.04.2021 „Koostootmisjaama kulude jagamine mehaanilise kasuliku töö vahe meetodi alusel“). see on ebaefektiivne ja puiduhaket raiskav tegevus, mis toob kaasa üldise hinnatõusu ja mis tuleb t eiste Eesti linnade kaugküttetarbijate arvelt nt Räpinas või Mõisakülas (eriti koosmõjus EL linnudirektiivi/looduskaitseseaduse /kohalike teede üha karmistuvate piirangutega) . see on ebavajalik tegevus, mis hajutab tähelepanu ning takistab keskendumist olukorra tegelikule lahendamisele . Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja t egevjuh t Sama: konkurentsiamet
[email protected] 5165943