dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 31. mai 2021
Viit
2-16/2021/622-6
Registreeritud
31. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Gaasiliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-16/S Kohtumaterjalid
Toimik
2-16/2021
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
30. juuni 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎EGL_kutsed_final.asice161 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Heiko Heitur <[email protected]> Saadetud: 31.05.2021 09:24 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]> Teema: Eesti Gaasiliidu pöördumine Riigikohtu lahendiga asjas 3-18-1432 Tähtsus: Tavaline Lugupeetud Taavi Aas! Edastan teile Eesti Gaasiliidu pöördumise seoses Riigikohtu lahendiga asjas 3-18-1432 ja vajadusega kehtestada kutsete süsteemi kompetentsi ja kvalifikatsiooni nõuded majandusministri määrusega. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] +3725246885 2692188 212 0 0 Taavi Aas Majandusminister taavi.aas @ mkm .ee E esti Gaasiliidu pöördumine seoses Riigikohtu lahendiga asjas 3-18-1432 ja vajadusega kehtestada kutsete süsteemi kompetentsi ja kvalifikatsiooni nõuded majandusministri määrusega Lugu peetud Taavi Aas E esti Gaasiliit soovib gaasikutseala katuseorganisatsioonina osaleda aktiivselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kehtestatavate kutsakvalifikatsiooni nõuete kogumi terviklikus väljatöötamises ning olla sellele määrusega kehtestatavale regulatsioonile sisendit andvaks ekspertgrupi liikmeks. Soovime tähelepanu juhtida, et meie pöördumise ajendiks on praegu kehtivate kutsekvalifikatsiooni nõuete puudulikkus ning ebaproportsionaalsus, mis ei suuda arvesse võ t ta kutseala olukorda ning gaasitaristu ja gaasituru tegelikke vajadusi. Seetõttu me näeme, et majandusministri määrusega ei tohiks praeguseid kvalifikatsiooninõudeid majandus ministri määrusega üle võtta. Praegusel hetkel on kvalifikatsiooninõuete kogum kehtestatud lähtuvalt soojusenergeetika õppekavast, sest gaasialane õppekava puudub. Seetõttu oleme juba pikemat aega olukorras, kus gaasitaristu ja gaasituru vajadusi ei ole arvestatud ning kvalifikatsiooninõuete täitmisel on eelis soojusenergeetika õppekava lõpetanutel. Eesti Gaasiliit on kutseandjale vastavasisulisi pöördumisi ja ettepanekuid mitmel korral teinud , kuid kahjuks ei ole need viljakale pinnasele sattunud. Järgnevalt kirjeldame peamisi kitsaskohti olemasoleval süsteemil ja pakume omalt poolt mõtteid valdkonna arendamiseks: Praktiseerivate tippspetsialistide juurdepääsu tõkestamine kutsetaseme tunnustamisele ja p õhjendamatu eelise loomine kutsete taotlemisel asjakohase töökogemuseta isikutele Seni kehtinud kvalifikatsiooninõuded piiravad ühest küljest gaasikutseala olemasolevate tippspetsialistide juurdepääsu tunnustatud kutsekvalifikatsiooni taseme omandamisele ning teisest küljest võimaldavad lihtsat juurdepääsu kõrgematele kutsetasemetele ilma vajaliku ja mõistlikult eeldatava asjakohase töökogemuseta isikutele. Puuduvate asjakohaste nõuete tõttu liiga lihtsalt väljastatavate kõrgemate kutsetasemetega ohustatakse kaudselt gaasitaristu ja varustuskindluse toimepidevust ning üldist ohutust. Meile tundub, et piiratakse asjakohatute nõuetega kutsekvalifikatsioonitaseme tunnustamisele juurdepääsu kutseala tegelikele praktiseerivatele tippspetsialistidele . Praeguse olukorra jätkumine võib meid viia olukorda , kus ühel hetkel ei ole tagatud enam gaasivarustuse kui elutähtsa teenuse toimepidevus ja gaasivaldkonna turu kui terviku efektiivne toimimine. Kompetentsi hindamiseks kehtestatud ja seni kasutatud kriteeriumid ei ole proportsionaalsed ega objektiivsed. Rõhutame, et samas vajalikud asjakohased objektiivsed kompetentsuse kriteeriumid on seni jäänud kehtestamata ning nende asemel on kehtestatud tegelikkuses mittevajalikud ja liigselt piiravad kriteeriumid ning nende mittevajalike kriteeriumite liiga jäigad ja eluvõõrad kogumid. Soojusenergeetika alase jäiga kõrgharidusnõude ebaproportsionaalsus ja ebaasjakohasus. Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu poolt 01.04.2021 kinnitatud ja ESTIS-e poolt rakendatavas kutse andmise korras (ka varasemates versioonides) on kehtestatud kõikidele kutsetasemetele ning spetsialiseerumisaladele , formaalse hariduse omandamise nõue soojusenergeetikaalase kõrgharidusena. Leiame, et selline nõue ei ole spetsialiseerumisalal „Gaasiseadmed ja -paigaldised“ asjakohane , sest viidatud õppekava ei käsitle gaasieriala aineid vajalikus ja piisavas mahus ning seos nimetatud õppekavade ja spetsialiseerumisala vahel on üksnes kaudne . Seetõttu tekivad meie hinnangul diskrimineerivad ja ebamõistlikud piirangud kõrgemate kutsetasemete taotlemisele. K utsetasemetel , kus kõrghariduse nõue on eelduslikult vajalik, sobi vad kõik ehituslikud ja tehnilised õppekavad samaväärselt . V aldav osa gaasieriala kvalifikatsioonist ja kompetentsist on ajalooliselt omandatud ning täna üksnes omandatav kõrghariduse välise informaalse täiendõppena ning väljaõppena töökohal. Seega peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtete rakendamine siinkohal soositud ja eelistatud ning kutsetaotleja hindamisprotsessi lahutamatu osa. Soojusenergeetika kõrgharidusõppe läbimise nõue piirab põhjendamatult tänaste pädevate gaasieriala tippspetsialistide juurdepääsu nende kompetentsi ja kvalifikatsiooni tunnustamisele kutsekvalifikatsiooni süsteemis . Nad on sunnitud ebaõiglaselt oma kvalifikatsiooni tõendama nn. „erijuhul“ kutsetaotlemise protsessis, millega kaasnevad omakorda täiendavad koormavad eeltingimused töökogemuse kestuse osas. Oluline on siinkohal erijuhul kutsetaotlemise piirangute kohta ära märkida ka see, et erijuhul omandatud madalamad kutsetasemed ei võimalda kutse andmise korra järgi tulevikus taotleda järgmist kõrgemat kutsetaset ja erijuhul tingimusteta välistatud võimalus taotleda volitatud inseneri kutset tasemel 8, millised mõlemad või m alused on avatud aga tavamenetluse alusel saadud kutsetasemetele. Oleme seisukohal, et kuna soojusenergeetika õppekava ei ole spetsialiseerumisalal „Gaasiseadmed ja -paigaldised“ asjakohane, siis ei ole õiguspärane selle õppekaval õpingute lõpetanutele teiste tehniliste ja ehituslike kõrghariduse õppekavade lõpetanute ees eeliseid luua. Meie arvamuse kohaselt on see ebavõrd n e kohtlemi ne , mis ühest küljest takistab gaasieriala tippspetsialistidel juurdepääsu asjakohasele kutsekvalifikatsiooni tunnustamisele ning teisest küljest loob põhjendamatu eelise soojusenergeetika alase õppekava läbinutele spetsialiseerumisalal „Gaasiseadmed ja -paigaldised“ kutsetaseme taotlemisel. Ettepanek on loobuda spetsialiseerumisalal „Gaasiseadmed ja -paigaldised“ kutsetaotlemise eelduseks kehtestatud formaalse hariduse nõudest soojusenergeetika alase kõrghariduse õppekava läbimise kohta ning aktsepteerida samaväärse eeldusena ka teisi ehituslike ja tehniliste õppekavade läbimist. Spetsialiseerumisala „Gaasiseadmed ja -paigaldised “ kutset peaks vaatama lahus ja selgelt eristuvana soojusenergeetikast . N eil ei saa kehtida ühesugused nõuded. Töökogemuse nõu ded Kehtivas kutse andmise korras (ka varasemates versioonides) on spetsialiseerumisalal „Gaasiseadmed ja -paigaldised“ erinevate kutsetasemete taotlemisele kehtestatud töökogemuse nõuded sellistena, et need kogumis ei võimalda spetsialiseerumisala tippspetsialistidel ja harukordsete erioskustega praktiseerivatel inseneridel kutset taotleda. Olukorra illustreerimiseks toome välja järgmised elulised näited. Spetsialiseerumisala valitava osa „ehitise projekteerimine“ kompetentsi nõuded, selle kogumi sõnastuses kutsetasemel 7: „ viimase 2 aasta jooksul minimaalselt 6 objekti trassi kogupikkusega 4 km A- ja/või B-kategooria gaasitorustikke“ või teise valitava osa „ehitustegevuse juhtimine“ kompetentsi nõuded, selle kogumi sõnastuses kutsetasemel 8: „viimase 4 aasta jooksul on juhitud ehitustegevust minimaalselt 10 objektil trassi kogupikkusega 2 km“, välistavad eduka kutsetaotlemise võimaluse sellistele tippspetsialistidele, kes projekteerivad ja ehitavad suuri ning keerukaid Balticconnector -i mastaabis ja mahus objekte. Regionaalse tähtsusega Balticconnector -i maismaatorujuhe oli teatavasti ~54 km pikkune 700mm nominaalseläbimõõduga 54bar töörõhuga D-kategooria maagaasivarustuse põhivõrgu torujuhe, mille kavandamine-projekteerimine kestis aastaid, aktiivne ehitustegevus rahvusvahelise konsortsiumi juhtimisel rohkem kui poolteist aastat ja ehituslik maksumus oli ~43 miljonit eurot. Võrreldes Balticconnector -i parameetreid kutse andmise korras töökogemuse kohta kehtestatud nõuetega, siis on selge, et kutseala tippspetsialistidel, kes olid kaasatud selle projekteerimisse ja ehitamisse, ei ole võimalik viidatud kompetentsinõuete sõnastuse jäiga kogumi tõttu kutset edukalt taotleda. Kuigi nõutud summaarse trassipikkuse kriteerium on ilmse liiaga täidetud, siis jääb ületamatu probleem objektide-projektide arvu nõude täitmisega, kuna sellises mahus objektide-projektide teostamine nõutud arvulistes kogustes ja ette antud ajavahemikus ületab selgelt inimvõimete piire. Takistuseks on kontekstivaba ja mitte midagi näitava mõõdiku, milleks on objektide-projektide arv, rakendamine kompetentsi hindamisel. Töökogemuse arvestamise eeldusnõude tööde täi e liku lõpetatuse kohta Kui lisada juurde ka kutse andmise korras sätestatud nõue, et „taotleja poolt taotluses kajastatud objektid peavad olema lõpetatud täies mahus taotluse esitamise kuupäevaks“, siis on ilmne, et kuigi erialast kutset taotlev tippspetsialist võib olla Balticconnector -i taolist objekti projekteerinud kokku 4 aastat või ehitanud rohkem kui 1,5 aastat, siis kutse andmise korra järgi on sellise tippspetsialisti töökogemus enne objekti-projekti ametlikku lõpetamist võrdsustatud nulliga ja taotlejal ei ole võimalik tema kutsetaotluse hindamisel oma tegelikule ja sisuliselt väga kaalukale töökogemusele tugineda. Sisulise töökogemuse tühistamine ei ole meie arvates mõistlik. Oleme asunud seisukohal e , et sellisest nõudest tuleb loobuda, kuna see nõue ei ole proportsionaalne ja eesmärgipärane . Kutset aotleja töökogemust tõendav nn. referentsobjekt võib olla ja jäädagi lõpetamata mitmel erineval põhjusel. Näiteks võib tegemist olla tööga, mille lõpule viimisest on tellija loobunud, kuna töö käigus on selgunud, et töödega jätkamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Ka võib referentstöö olla ajaliselt kestuselt nii pikk, et see ei mahu vaadeldava ajaperioodi sisse. Referentsobjekti kui töökogemuse eseme tellijale üleandmist ei saa kohaldada kutsetaotlejale, kuna lepinguline üleandmine/vastuvõtmine ei ole enamasti taotleja tööülesanne, taotleja kontrolli all ja tahtest sõltuv. Leiame, et taotleja töökogemusse arvesse võtmine ei saa sõltuda sellest, kuidas teiste isikute vahelised lepingulised suhted on korraldatud, vaid peab vastama taotleja poolt faktiliselt tehtud tööde sisulisele asjakohasusele taotletava kutse kontekstis. Kutse taotlemise eeltingimus ed Meile jääb a rusaamatuks , et miks on spetsialiseerumisala valitava osa „ehitise projekteerimine“ kompetentsi nõuded kutsetasemel 7 sõnastatud „viimase 2 aasta jooksul minimaalselt 6 objekti trassi kogupikkusega 4 km A- ja/või B-kategooria gaasitorustikke“ . Sellise sõnastuse grammatiline tõlgendus võimaldab kompetentsi hindamisel arvestada töökogemusena üksnes madalama surve A- ja B-kategooria torustiku projekteerimise töid ja välistab põhjuseta kõrgema surve C- ja D-kategooria oluliselt töökogemuse arvestamise võimaluse. Kutse andmise korraga on tekitatud olukord, kus tehniliselt keerukuselt lihtsama ja madalama kvalifikatsioonitasemega töökogemusele tuginedes on võimalik kutset taotleda, aga kõrgema kvalifikatsiooniga keerulisem töökogemus kutset taotleda ei võimalda. Kompetentsi nõuete näite sõnastuses on liigne „A- ja/või B-kategooria„ mis ei võimalda arvestada töökogemusena kõrgema te C- ja D-kategooria torude projekteerimist. Sellist kõrgema kvalifikatsiooniga ja sisult keerukama töökogemuse mitte arvestamist ning suuremahuliste ja ajaliselt pikemalt kestvate töökogemuste tasalülitamist kompetentsi hindamisel ning sellega tippspetsialistide kutsetaotlemise tõkestamist ei saa aktsepteerida. Töökogemuse käsitlus K utse andmise korraga kehtestatud regulatsioon spetsialiseerumisala „Gaasiseadmed ja -paigaldised“ valitavate osade „ehitise projekteerimine“ ja „ehitustegevuse juhtimine“ osas on gaasitorustike kui joonelementide keskne. Hindamisel lähtutakse üksnes summaarsest torustiku pikkusest ja tehnoloogilise keerukusega sisustamata objektide arvust. Kehtiv regulatsioon ei käsitle gaasitaristu elemente nagu kraanisõlmed, sondisõlmed, filterseparaatorid, rõhualandusjaamad, kompressorjaamad, mõõdusõlmed, erinevat tüüpi gaasitanklad, biogaasi tootmise ja puhastamise seadmed ning rajatised, tööstusüksuste spetsiifilised gaasivarustussüsteemid, katlamajad, LNG ning vesiniku tehnoloogiaid. Meile jääb selgusetuks , miks kutsekompetentsi ja töökogemuse hindamisel ei arvestata tööde sisulist keerukust ja madalsurvetorustikud on olemuselt loetud samaväärseks kõrgsurvetorustikega. Samuti ei saa nõustuda , et hindamisel lähtutakse objektide arvust, mis praegusel juhul tähendab seda, et arvuliselt 10, aga sisult madalama B-kategooria gaasitorustikku objekti ehitamise juhtimine nende summaarses kogupikkuses 2 km loetakse suuremaks ja olulisemaks töökogemuseks kui ühe 54 km pikkuse kõrgsurve D-kategooria torustiku ehitamise juhtimine. Ettepanek on loobuda kutsetaotlejate hindamisel teostatud objektide tükiarvust kui tööde mahu ja keerukuse kontekstivabast ning ebaasjakohasest mõõdikust ja kehtestada hindamiseks regulatsioon, mis võimaldab arvesse võtta töökogemuse sisulist keerukust, teostatud tööde geomeetrilist mahtu ning konteksti seadvat tegelikult kulutatud tööaega. Nõutava töökogemuse kestus ja võimalik s ooline diskrimineerimine Leiame, et kutse andmise korras sätestatud järjepideva töötamise nõue on pisut ülepingutatud ja on taotlejale liiga koormav . Meie arvates, ei saa kelleltki nõud a , et ta pidevalt ühel spetsialiseerumise alal või valitaval kutseosal töötaks. Ka ei saa olla sünnituspuhkusel ja/või lapsehoolduspuhkusel viibimine või riigikaitseliste ülesannete täitmine faktiliseks takistuseks kutse taotlemisel või taastõendamisel. Leiame, et mõistlik lahendus on ette näha minimaalselt aktsepteeritav erialase töökogemuse kumulatiivne maht, mis peab kutse esmakordseks taotlemiseks või taastõendamiseks olema täidetud taotlemisele eelneva kontrollitava arvestusperioodi jooksul ning mille arvesse võtmine hindamisel ei sõltuks sellest, millisesse arvestusperioodi osasse töökogemuse omandamine jääb. Lisaks näeme , et vajalik on kehtestada piisavalt pikk hindamisel arvestatava töökogemuse kontrollimise ajavahemik, mille jooksul tuleb kutse taotlemiseks või taastõendamiseks vajalik töökogemus omandada. Näiteks s petsialiseerumisala valitava osa „ehitise projekteerimine“ kompetentsi nõuded, selle kogumi sõnastuses kutsetasemel 7: „viimase 2 aasta jooksul minimaalselt 6 objekti trassi kogupikkusega 4 km A- ja/või B-kategooria gaasitorustikke “ või teise valitava osa „ehitustegevuse juhtimine“ kompetentsi nõuded, selle kogumi sõnastuses kutsetasemel 8: „viimase 4 aasta jooksul on juhitud ehitustegevust minimaalselt 10 objektil trassi kogupikkusega 2 km “ kehtestavad ja piiravad töökogemusena arvesse võetavat kogemust vastavalt 2- ja 4-aastase perioodiga, mida ei saa lugeda mõistlikuks ja proportsionaalseks. Jääb arusaamatuks, miks tehakse spetsialiseerumisaladel ja valitavatel kutseosadel erisusi ja võetakse arvesse erineva pikkusega töökogemuse perioode . Meie hinnangul põhjustab see kutsetaotlejate ebavõrdset kohtlemist, seades neile erinevaid piiranguid. Arusaam a tuks jääb ka kutse taastõendamisele kehtestatud töökogemuse nõue sõnastuses: „7. ja 8. kutsetaseme puhul viimase 5 aasta jooksul omandatud 5-aastane summaarne töökogemus spetsialiseerumisalal“ , mille puhul tekkib ja jääb vastamata küsimus, et millest tuleneb vajadus kehtestada kardinaalne erinevus näiteks diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 esmataotluse 2-aastase töökogemuse nõude ja taastõendamise 5-aastase töökogemuse nõude vahel. Lisaks peame väga oluliseks välja tuua kehtivas regulatsioonis sisalduvat võimalikku soolise ebavõrdse kohtlemise aspekti , sest naissoost inseneridel, kes viibivad näiteks sünnituspuhkusel, ei ole matemaatiliselt võimalik 5 aasta jooksul pärast sünnituspuhkusel viibimist oma kutset taastõendada . Kutse taastõendamise eeldus on 5 aasta jooksul 5-aastase töökogemuse olemasolu , mis saab tekkida kõige varem alles 5 aastat peal sünnituspuhkusel viibimist. Seetõttu on sünnituspuhkusel viibivad inseneridelt võetud võimalus vabalt valida ja tegutseda tegevusalal nende soolise tunnuse alusel. Leiame, et nõutavat erialast töökogemust võiks nii esmakordsel kui ka taastõendamisel vaadata kõikidel kutsetasemetel ühetaoliselt 5…7 aasta ulatuses . T öökogemuse ajalist mahtu ei tohiks ühelgi juhul nõuda rohkem kui pool vaatlusperioodi mahust ja ilmselt tuleks nõutavat mahtu veelgi piirata, sest insenerid ei tegele enamasti ühel spetsialiseerumisalal . Nad tegutsevad mitmel omavahel sidusal spetsialiseerumisalal ja seetõttu on mõistetav, et selle käigus ei mineta nad asjakohast erilast kompetentsi. „Gaasiseadmed ja -paigaldised“ alase kõrgkooliõppekava puudumine ning e lukestva õp p e ja VÕTA ning informaalse hariduse ja väljaõppe tunnustamata jätmine K utsetaotleja kompetentsi hindamisel peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtete rakendamine soositud ja eelistatud ning kutsetaotleja hindamisprotsessi lahutamatu osa. Asjakohase formaalse hariduse õppekava puudumise situatsioonis on kutsetaotleja kompetentsi hindamisel möödapääsmatu elukestva õppe ja varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtete rakendamine. Hinnata tuleb kutsetaotleja tegeliku kompetentsi, kutsealaseid oskusi ja sisulist asjakohast töökogemust kogumis ning kutsetaotlemisel ei tohi põhjendamatut eelist luua soojusenergeetika alase õppekavade lõpetanutele. Hindamiskriteeriumid ei tohi olla diskrimineerivad ja kõigile kutse taotlejatele peab olema tagatud võrdne võimalus kutse saamiseks, lähtudes üksnes taotlejate tegelikest kompetentsidest. Tegeliku kompetentsi hindamise protsess ja alused peavad olema kooskõlas Euroopa Nõukogu 22.05.2017 soovitusega, mis puudutab informaalse ja elukestva õppe arvestamist. Meie arvates ei tohiks jätkata praktikat , kus tegelikke kutse taotleja oskusi ei arvestata, vaid hinnatakse ainult formaalsete haridusnõuete ja katkematu üldsõnaliselt erialase, aga objektiivselt sisustamata töökogemuse olemasolu . Selline hindamispraktika ei võta arvesse töökogemuse tegelikku sisulist asjakohast õpetuslikku aspekti, aga just see mis peakski tegelikkuses olema ainus või eelkõige arvestatav ja hinnatav kriteerium. Oleme seisukohal, et kutse andmisel tuleb hinnata ja tunnustada taotleja tegelikku kompetentsust, sõltumata sellest, kas see on saadud formaalse, mitteformaalse või informaalse õppe tulemusena, st et tuleb rakendada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) põhimõtteid. Täiendavalt oleme seisukohal, et mistahes põhjendamatult rangete nõuete kehtestamine, mis pärsivad Eesti ettevõtete ja inseneride rahvusvahelist konkurentsivõimet, tekitavad Eesti majandusolukorda kahjustavaid turutõrkeid ning ei võimalda tööjõu ja teenuste vaba liikumist olukorras, kus viimane on üheks põhiliseks EL aluspõhimõtetest, on täielikult lubamatu ja seda ei tohi võimaldada. Ebaproportsionaalne nõue kõrgema kutsetaseme taotlemisel eelnevalt omistatud madalama kutsetaseme ja tunnistuse olemasolu kohta Leiame, et senine õiguspraktika kutse andmisel, kus kutse taotlejalt eeldatakse tingimata ja eranditeta tema taotletavast kutsetasemest madalama kutsetaseme talle eelnevat omistamist ja sellel kutsetasemel töötamist mingi nõutud aja jooksul, ei saa lugeda õiguspäraseks tulenevalt selle ebaproportsionaalsusest ja eesmärgipäratusest. Nõustuda ei saa selle käsitusega, et kõrgema kutsetaseme taotlemine eeldab tingimata varem omistatud madalama kutsetaseme olemasolu või veel rangema nõudena sellise madalama kutsetaseme olemasolu mingi kindla ajaliselt eelneva perioodi jooksul enne kutsetaotlust. Sellist nõuet ei saa ega tohi kehtestada vajalikkuse tingimusena. Külla aga võib selle kehtestada piisavuse tingimusena, kuna varem omandatud kutsetase toetab kõrgema kutsetaseme taotlemist sellega, et varasem taotlusega on töökogemuse vastavust juba kontrollitud. Leiame, et töökogemuse arvestamine kompetentsi hindamisel peab ja saab olla hinnatav ainult sisuliselt ja ei tohi olla seatud sõltuvusse varem väljastatud kutsetaseme olemasolu formaalse nõude täidetusest. Rõhutame, et taotleja omandatud sisuline asjakohane töökogemus tuleb lugeda samaväärseks mõlemal võimalikul juhul: sisult sama töökogemus ilma ja koos varem omistatud kutsetunnistusega. Varem omistatud kutsetunnistus või selle puudumine ei mõjuta faktilise töökogemuse sisuliselt õpetuslikku väärtust. Kuigi iga kutsetunnistuse taseme omandamine on seotud mingis ulatuses tõendatud pädevuse omandamisega, siis ei välista varem omandamata madalama kutsetaseme puudumine kõrgema kutsetaseme saamiseks vajaliku töökogemust ja omandatud oskuste ja teadmiste olemasolu. Töötamise käigus omandatud sisulise asjakohase töökogemuse õpetlik väärtus ei ole ega saa olla seoselises sõltuvuses samal ajal olemasoleva või mitte olemas oleva kutsetunnistusega ja on seni lubamatult rakendatud kutsetunnistuse nõude suhtes seoseneutraalne. Kutsekvalifikatsiooni süsteemi ja haridusliku kvalifikatsiooni süsteem Juhime tähelepanu asjaolule, et kutsekvalifikatsioonisüsteem on oma olemuselt mõeldud paralleelselt toimivaks kompetentsuse tõendamise kvalifikatsioonisüsteemiks formaalse hariduse kvalifikatsioonisüsteemi kõrval ja formaalharidusliku süsteemiga paralleelselt toimivaks. Tänane õiguspraktika, kus kutse andjad seavad formaalharidusliku kvalifikatsiooni taseme eelneva olemasolu möödapääsmatult vajalikuks eelduseks arvuliselt samaväärse kutsekvalifikatsiooni taseme taotlemisel, moonutab seda põhimõtet ja eesmärki lubamatult. Leiame, et kutsekvalifikatsioonisüsteemis peab olemuslikult olema võimalik taotleda formaalharidusliku taseme, täiendõppe kui informaalse hariduse, sisulise asjakohase töökogemuse ja töökohal saadud väljaõppe koostoimes eelnevalt omandatud formaalse hariduse tasemele vastavast tasemest kõrgemaid kutsekvalifikatsioonitasemeid. Leiame, et see ongi kutsekvalifikatsioonisüsteemi kui sellise ja selle raames kompetentsi hindamise põhiline ja keskne eesmärk, mis teenib elukestva õppe eesmärke rakendades varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtteid (VÕTA). Kutse andjad peavad kutse andmise otsustamisel kontrollima kutsetaotleja kompetentsust (sh. töökogemuse õpetuslikke aspekte) ja vastavust kutseala nõuetele sisuliselt ja mitte piirduma üksnes haridustaset tõendavate dokumentide formaalse kontrollimisega. Kutsetaotleja hindamisel tuleb arvesse võtta kõik asjakohased kompetentsid sõltumata sellest, millisel viisil ja ajal need on omandatud. Mistahes varem omandatud asjakohase kompetentsi tühiseks lugemine selle arvesse võtmata jätmisega on õigusvastane. Mistahes tuvastatud kompetentsi puuduse avastamisel tuleb täiendavalt kontrollida, kas see puudus ei ole kompenseeritud alternatiivsel viisil. Materiaalõiguse ja menetlusõiguse lubamatu õigusvastane segamine ja k valifikatsiooninõuete kutse andmise korras kehtestamise lubamatus Ühtlasi juhime tähelepanu senisele õigusvastasele praktikale, kus kutsekvalifikatsiooni nõudeid on kehtestatud õigusvastaselt kutse andmise korras. Tulenevalt seadusest on ette nähtud kutsekvalifikatsiooni kompetentsinõuete kehtestamine ministri määrusega ja kutsestandarditega. Kutse andmise kord on seadusest tulenevalt mõeldud üksnes kutsete andmise protseduuri menetlusõigusliku regulatsiooni kehtestamiseks, ning sellega ei ole lubatud kompetentsinõudeid kehtestada. Vastuolud hea haldustava ja õiguskindluse ning õigusselguse põhimõtetega Leiame, et senises õiguspraktikas on hea haldustava ja õiguspärasusega vastuolus ka see, et kutse andmise korras lubamatult sätestatud kompetentsusnõudeid on omakorda korduvalt muu detud ja muudetud kujul jõustatud vahetult enne kutsetaotluste esitamise tähtaega, mis on vastuolus taotlejate õigusega õigusselgusele ja õiguskindlusele. Leiame, et taotlejatel peab olema võimalik pikemaajaliselt ette teada talle kohaldatavaid kompetentsusnõudeid, et taotlejal oleks ka praktikas mõistlik võimalus ja ajavaru oma kutsealast tegevust ette planeerida ning hariduslikku ettevalmistust täiendada. Leiame, et senine praktika kutsekvalifikatsiooni kompetentsusnõuete muutmisel kutsetaotleja suhtes koormavamaks ühe kuni kahe kuu jooksul vahetult enne kutsetaotluse esitamist on kutsetaotleja õigusi ebaproportsionaalselt kahjustav. Kvalifikatsiooninõuete muutustega kohanemine nõuab igal juhul pikemat kohanemisperioodi. Soov olla kaasatud kutsekvalifikatsiooni kompetentsuse nõuete kehtestamisesse Lähtuvalt eelpool kirjeldatust soovime veelkord rõhutada, et praegused kutsekvalifikatsiooni nõuded ja kutse andmise kord ei võta arvesse gaasitaristu ja valdkonna eripärasid ning see pärsib gaasituru (sh biometaani ning vesiniku kasutuselevõtt) arengut ning Eesti majanduse ning inseneride rahvusvahelist konkurentsivõimet. Soovime olla majandusministeeriumile heaks koostööpartneriks kutsekvalifikatsiooni asja- ja ajakohaste nõuete väljatöötamisel ning seetõttu soovime antud teemal esimesel võimalusel kohtuda või saada ametlik vastuskiri edasistest sammudest lähtuvalt meie ettepanekutest. Lugupidamisega ( digitaalselt allkirjastatud ) Eesti Gaasiliit Elering AS Heiko Heitur Vambola Randmaa T egevdirektor Gaasivõrgu käidu talituse juhataja
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel