dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht SE 354 kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. aprill 2021
Viit
2-15/21-0026/1837-2
Registreeritud
1. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0026
Vastutaja
Gertrud Luhaoja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎2-1521-00261837-2 01.04.2021 Väljaminev kiri.asice290 KB

Sisu (failidest)

Teie 01.04.2021 nr RIIGIKOGU/21-0352/- Siseministeerium 2T [email protected] Pikk 61 Meie 01.04.2021 nr 2-15/21-0026/1837-2 15065, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht SE 354 kohta Austatud siseminister Kristian Jaani Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (354 SE) kohta. Eelnõu üks eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu. Sel eesmärgil soovitakse VMS-is sätestatud palgakriteeriumit tõsta 2-kordseks. Palgakriteeriumi määramisel peame oluliseks reaalsest majandusolukorrast ja tööturu näitajatest lähtumist. Palgakriteeriumi 2- kordseks tõstmine raskendaks tööandjate ligipääsu vajaminevale oskustööjõule veel enam ning vähendaks seeläbi ka Eesti konkurentsivõimet, mistõttu ei saa MKM ettepanekut toetada. Struktuurne tööjõupuudus on jätkuvalt Eesti majanduse üks suurematest probleemidest. Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi olemasolu ja selle tõsidust kinnitab muu hulgas 2021. aasta märtsis valminud MKMi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Välisministeeriumi tellitud ning uuringufirma Ernst & Young Baltic läbiviidud Eesti ekspordiuuring. Uuringust selgub, et kvalifitseeritud tööjõu puudus on ettevõtjatele jätkuvalt kõige kriitilisem Eesti majanduskeskkonnast tulenev probleem. Vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu vähene kättesaadavus takistab ettevõtjatel omakorda uutesse, senistest keerukamatesse tootegruppidesse sisenemist, ent vähendab ka ettevõtte võimekust investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja oma tegevust automatiseerida. Raskused kõrgema kvalifikatsiooniga juhtide ja spetsialistide leidmisel takistavad seega ekspordimahtude kasvu, uutele turgudele sisenemist ning ei võimalda ettevõtetel panustada piisavas mahus tootearendusse. Kvalifitseeritud tööjõu puudus ei ole vaid üksikute majandussektorite probleem, vaid ulatuslik kitsaskoht, mis takistab Eesti 2035 strateegia ühe olulise sihi saavutamist, s.o Eesti tööjõu tootlikkuse kasvu 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Lisaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule on Eestis pikaajaliselt puudus ka oskustööjõust. Vananeva Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 elanikkonnaga ühiskonna tingimustes on probleem üha põletavam, mistõttu tuleb luua aina efektiivsemaid võimalusi Eesti inimeste heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ning olla avatud välistööjõule. Oskustööjõupuudus mõjutab ulatuslikult meie tööstus-, ehitus- ja põllumajandussektorit, ent ka tervishoidu. Palgakriteeriumi tõstmine vähendaks märkimisväärselt näiteks Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust, sest sektori keskmine palgatase on võrreldes teiste tegevusaladega ligikaudu 30% madalam. Palgakriteeriumi 2-kordseks tõstmine ei oleks kooskõlas reaalse majandusolukorraga ning sunniks oskustööjõupuuduses vaevlevaid põllumajandusettevõtteid tegevust lõpetama. Eelnõuga soovitakse muuta VMS-i § 106 lõiget (15) ja piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis seniselt 270 päevalt 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Hooajatöötamise perioodi piiramine 270 päevalt 183 päevale ei ole põhjendatud ning pärsiks hooajatöötajatest sõltuvate ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu MKM ei toeta ka hooajatöötamise perioodi kärpimise ettepanekut. Hooajatöö lubatud perioodi kärpimine tähendaks seda, et ühe töötaja senisest lühema töötamise perioodi lõppedes tuleb ettevõttel teha kulutusi uute hooajatöötajate leidmiseks ja palkamiseks. Seejuures aga jääb teenitud tulu senisega võrreldavale tasemele, mis seab kahtluse alla ettevõtte jätkamise võimaluse ning seetõttu ka ettevõtte nn püsivate töötajate töökohtade säilimise. Peame oluliseks rõhutada, et Eesti ettevõtted kasutavad mistahes välistööjõu värbamist vaid hädavajadusel, sest välistööjõu palkamine on ettevõtetele märkimisväärselt kulukam kui Eestist töötajate palkamine. Samas välistööjõu värbamisest saadav ettevõtete tulu ja sellelt riigile laekuv maksutulu õigustavad tehtavaid kulutusi ning riigipoolset tuge tööandjatele, kes ei leia vajalikku tööjõudu Eestist. Seetõttu on riigi ülesanne muu hulgas toetada ettevõtteid tööandjaid toetava regulatsiooni kujundamise teel. Nende ettevõtete teenitud tulu ja oma töötajatele makstud tasu jääb ringlusesse Eesti majandusse, mis on omakorda kasulik teistele kodumaistele kaupmeestele ja teenuseosutajatele. MKM ei toeta eelnõuga esitatud ettepanekuid, sest kavandatud muudatusel on pärssiv mõju Eesti inimeste heaolule, ettevõtete konkurentsivõimele ning Eesti majandusele tervikuna. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 2 (3) Lisaadressaadid: Riigikantselei Gertrud Luhaoja 625 6440 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel