Teie 01.04.2021 nr RIIGIKOGU/21-0352/-
Siseministeerium 2T
[email protected]
Pikk 61 Meie 01.04.2021 nr 2-15/21-0026/1837-2
15065, Tallinn
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht SE
354 kohta
Austatud siseminister Kristian Jaani
Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad välismaalaste
seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu
(354 SE) kohta.
Eelnõu üks eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu
värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu. Sel eesmärgil soovitakse
VMS-is sätestatud palgakriteeriumit tõsta 2-kordseks. Palgakriteeriumi määramisel peame
oluliseks reaalsest majandusolukorrast ja tööturu näitajatest lähtumist. Palgakriteeriumi 2-
kordseks tõstmine raskendaks tööandjate ligipääsu vajaminevale oskustööjõule veel enam ning
vähendaks seeläbi ka Eesti konkurentsivõimet, mistõttu ei saa MKM ettepanekut toetada.
Struktuurne tööjõupuudus on jätkuvalt Eesti majanduse üks suurematest probleemidest.
Kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleemi olemasolu ja selle tõsidust kinnitab muu hulgas 2021.
aasta märtsis valminud MKMi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Välisministeeriumi tellitud
ning uuringufirma Ernst & Young Baltic läbiviidud Eesti ekspordiuuring. Uuringust selgub, et
kvalifitseeritud tööjõu puudus on ettevõtjatele jätkuvalt kõige kriitilisem Eesti
majanduskeskkonnast tulenev probleem. Vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu vähene kättesaadavus
takistab ettevõtjatel omakorda uutesse, senistest keerukamatesse tootegruppidesse sisenemist, ent
vähendab ka ettevõtte võimekust investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja oma tegevust
automatiseerida. Raskused kõrgema kvalifikatsiooniga juhtide ja spetsialistide leidmisel
takistavad seega ekspordimahtude kasvu, uutele turgudele sisenemist ning ei võimalda ettevõtetel
panustada piisavas mahus tootearendusse. Kvalifitseeritud tööjõu puudus ei ole vaid üksikute
majandussektorite probleem, vaid ulatuslik kitsaskoht, mis takistab Eesti 2035 strateegia ühe
olulise sihi saavutamist, s.o Eesti tööjõu tootlikkuse kasvu 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest.
Lisaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule on Eestis pikaajaliselt puudus ka oskustööjõust. Vananeva
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
elanikkonnaga ühiskonna tingimustes on probleem üha põletavam, mistõttu tuleb luua aina
efektiivsemaid võimalusi Eesti inimeste heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime
kasvatamiseks ning olla avatud välistööjõule. Oskustööjõupuudus mõjutab ulatuslikult meie
tööstus-, ehitus- ja põllumajandussektorit, ent ka tervishoidu. Palgakriteeriumi tõstmine vähendaks
märkimisväärselt näiteks Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkust, sest sektori keskmine palgatase
on võrreldes teiste tegevusaladega ligikaudu 30% madalam. Palgakriteeriumi 2-kordseks tõstmine
ei oleks kooskõlas reaalse majandusolukorraga ning sunniks oskustööjõupuuduses vaevlevaid
põllumajandusettevõtteid tegevust lõpetama.
Eelnõuga soovitakse muuta VMS-i § 106 lõiget (15) ja piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana
Eestis seniselt 270 päevalt 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Hooajatöötamise perioodi
piiramine 270 päevalt 183 päevale ei ole põhjendatud ning pärsiks hooajatöötajatest sõltuvate
ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu MKM ei toeta ka hooajatöötamise perioodi kärpimise
ettepanekut.
Hooajatöö lubatud perioodi kärpimine tähendaks seda, et ühe töötaja senisest lühema töötamise
perioodi lõppedes tuleb ettevõttel teha kulutusi uute hooajatöötajate leidmiseks ja palkamiseks.
Seejuures aga jääb teenitud tulu senisega võrreldavale tasemele, mis seab kahtluse alla ettevõtte
jätkamise võimaluse ning seetõttu ka ettevõtte nn püsivate töötajate töökohtade säilimise.
Peame oluliseks rõhutada, et Eesti ettevõtted kasutavad mistahes välistööjõu värbamist vaid
hädavajadusel, sest välistööjõu palkamine on ettevõtetele märkimisväärselt kulukam kui Eestist
töötajate palkamine. Samas välistööjõu värbamisest saadav ettevõtete tulu ja sellelt riigile laekuv
maksutulu õigustavad tehtavaid kulutusi ning riigipoolset tuge tööandjatele, kes ei leia vajalikku
tööjõudu Eestist. Seetõttu on riigi ülesanne muu hulgas toetada ettevõtteid tööandjaid toetava
regulatsiooni kujundamise teel. Nende ettevõtete teenitud tulu ja oma töötajatele makstud tasu jääb
ringlusesse Eesti majandusse, mis on omakorda kasulik teistele kodumaistele kaupmeestele ja
teenuseosutajatele.
MKM ei toeta eelnõuga esitatud ettepanekuid, sest kavandatud muudatusel on pärssiv mõju Eesti
inimeste heaolule, ettevõtete konkurentsivõimele ning Eesti majandusele tervikuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
2 (3)
Lisaadressaadid: Riigikantselei
Gertrud Luhaoja
625 6440
[email protected]
3 (3)