dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Süsinikneutraalse soojuse 2050 analüüs

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. aprill 2021
Viit
25
Registreeritud
1. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Anastassia Batulin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎25 01.04.2021 Käskkiri.asice5949 KB

Sisu (failidest)

Käskkirja Lisa 1 Pakkuja kõrvaldamise alused1 ja kvalifitseerimise tingimused 1. Kõrvaldamise alused 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetluselt Pakkuja, kellel esinevad RHS § 95 lõikes 4 nimetatud asjaolud. 1.3. Pakkuja (iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab karistusregistri teate RHS § 95 lõike 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Pakkuja esitab Pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi RHS § 95 lg 1 p-s 4 ning lg 4 p-des 1 ja 3 nimetatud asjaolude kohta. Kui Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib need asendada Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees Pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt antud tunnistusega. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid 2.1. Majanduslik- ja finantsseisund 2.1.1. Pakkuja viimase kolme (2017-2019) lõppenud majandusaasta kinnitatud aruannete alusel peab iga majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive olema vähemalt 99 000 EUR (käibemaksuta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse hankepassis. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja 2017-2019 kinnitatud majandusaasta aruanded on avaldatud äriregistris. 2.1.2. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peavad pakkuja ja teine ettevõtja vastutama solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tuginetakse, ning esitama kinnituse solidaarse vastutuse kohta koos pakkumusega. 2.1.3. Hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele tuginetakse, esinevad RHS § 95 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja on nende näitajatele tuginenud. Ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse on kohustatud esitama hankepassi koos pakkumisega. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus 2.2.1. Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul peab Pakkuja täidetud lepingute hulgas olema vähemalt üks soojus- ning jahutusmajanduse (sh energiasääst, energiasüsteemide integreerimine) analüüsiga seotud projekt ja vähemalt üks avaliku sektori tarkvara või teenuse arendusprojekt, mis on samaväärsed hanke eseme objektile. Nimetatud lepingute maksumus ühe lepingu kohta ilma käibemaksuta on vähemalt 90 000 EUR. 2.2.2. Pakkuja esitab punktis 2.2.1 nimetatud lepingute nimekirja, sh maksumus, kuupäevad, teised lepingupooled. Kõik nimekirjas märgitud lepingud peavad olema täidetud. 1 Kõrvaldamise aluste kontrollimisel tuleb kohaldada RHS §s104 sätestatud korda. 2.3. Kui pakkuja tõendab enda RHS § 101 lg 1 p -s 6 sätestatud kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise ettevõtja vahenditega, siis peab see ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, täitma vastavat hankelepingu osa isiklikult (RHS § 103 lg 2). 3. Hankepass 3.1. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alusele. 3.2. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele. 3.3. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja Pakkuja esitab hankepassi allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid Hankijale esitada. 3.4. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ Riigihanke alusdokument Riigihange CPV kood: 73110000-6 Tallinn 2021 Sisukord 1. ÜLDANDMED................................................................................................................................... 2 2. HANKELEPINGU ESE................................................................................................................ 2 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG ................................................................................ 2 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE .......... 2 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS .......................................................................................................... 3 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS ...................................................................................................... 4 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE ................................................................ 4 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ................................................................................... 4 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE ............................................................... 5 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID .................................... 5 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED ......................................................................................... 5 LISAD ..................................................................................................................................................... 5 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri (RHR) e-keskkonnas. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna arendusnõunik Kristjan Lepp, tel: +372 639 7602, e-post: [email protected] 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 1.6. Erinevuste esinemisel eesti ja ingliskeelsete hanke alusdokumentide vahel loetakse õigeks ning lähtutakse eestikeelsete hanke alusdokumentide sisust. 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ (hankelepingu ese) täitmiseks riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja tulemused on lahti kirjutatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõigis riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast, mis on märgitud RHRi e- keskkonnas üldandmete lehel. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama RHR-i e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes riigihanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Riigihanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi riigihanke alusdokumentide tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine RHR-i e-keskkonna kaudu. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid võivad olla vormistatud eesti keeles või inglise keeles. 4.5. Pakkumus peab sisaldama kõiki RHR-is avaldatud riigihanke alusdokumentides nõutud dokumente (vt p 5.2) ning vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. 4.6. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 4.7. Hanke korraldaja võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt riigihangete seadusele (RHS), teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud ettevõtjatele, kes on registreerunud riigihanke alusdokumentide väljavõtmisel. 4.8. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.9. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtpäevaks elektroonselt RHR-i e-keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev märgitakse RHR-i e- keskkonnas riigihanke üldandmete lehele. 4.10. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena RHR-i e-keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.11. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i e-keskkonna. 4.12. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada RHR-i e-keskkonna kaudu. Küsimuste esitamiseks peab hankest huvitatud ettevõtja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.13. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2). 4.14. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 4.15. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas. 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1. Koos Pakkumusega esitab pakkuja hankepassi. 5.1.1. Hankepass tuleb esitada Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 5.2. Pakkumuse koosseisus esitab Pakkuja järgmise teabe: 5.2.1. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5.2.2. Pakkumuse maksumus, mis esitatakse Maksumuse esitamise vormil (HD Lisa 4) Maksumus esitatakse eurodes täpsusega kaks kohta peale koma. 5.2.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete kinnituskiri (HD Lisa 5 vorm I) ja nende CVd, mis on meeskonnaliikme poolt allkirjastatud. 5.2.4. Vabas vormis esitatud tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse „Tehnilises kirjelduses“ (HD Lisa 1) esitatud infot, hindamiskriteeriume (HD Lisa 6) ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 5.2.4.1. Meeskonna koosseis ja selle liikmete valiku põhjendus; 5.2.4.2. Vabas vormis kirjalik kinnitus kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise kohta; 5.2.4.3. Vabas vormis kirjalik kinnitus, et Pakkuja suudab tagada punktis 8.1 esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu lepingu perioodi vältel; 5.2.4.4. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus; Tegevuste loend ja kirjeldus lähtudes HD Lisa 1 punktis 3 ja 7 toodust ning lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste kirjeldus ja põhjendus, ehk arusaam lähteülesandest ning metodoloogia kirjeldus; 5.2.4.5. Tegevuste ja tööde ajakava ning projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes lähtudes „Tehnilises kirjelduses“ (HD Lisa 1) esitatud infost ja punktis 2.3 toodust; 5.2.4.6. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega. 5.2.4.7. Koostöö ja projektijuhtimise kirjeldus; Koostöö korralduse kirjeldus, tagamaks hankes seatud eesmärgi saavutamise. 5.2.5. Vajadusel volikirjad (HD Lisa 5 vormid II ja III), sh: 5.2.5.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri (HD Lisa vorm II); 5.2.5.2. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja (HD Lisa 5 vorm III); 5.2.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt (HD Lisa 5 vorm III); 5.2.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 120 000 euro ilma käibemaksuta. 6.3. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisa 1) vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus Hankija täiendavaid makseid Pakkujale ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust või 7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 8.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt: 8.1.1. vähemalt üks kaugkütte ja -jahutuse valdkonna uurimistöö kogemusega (vahemikus 2017-2020) projektijuht, kes on läbi viinud vähemalt kaks projekti, mille maksumus ühe projekti kohta ületab avatud hankemenetlusega riigihanke piirmäära (60000 eurot ilma käibemaksuta); 8.1.2. ekspertide näol peavad kaetud olema järgmised valdkonnad: 8.1.2.1. energiasääst 8.1.2.2. jahutus 8.1.2.3. kaugküte 8.1.2.4. tarbimise juhtimine 8.1.2.5. majandusanalüüs 8.1.2.6. pikaajaliste strateegiliste plaanide koostamine. 8.2. Üks isik võib katta mitut punktis 8.1 esitatud valdkonda. Vastav info on kontrollitav esitatud CV- de kaudu. 8.3. Pakkujal on lubatud Töö elluviimiseks pakkuda suuremat meeskonda. 8.4. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. Pakkujal on õigus töö tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 8.5. Hankijal on õigus kontrollida punkti 8.1. tingimuste täitmist kogu lepingu perioodi vältel. 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 9.2. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.2 nõutud andmeid ja dokumente. 9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 9.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID 10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt HD Lisas 6 toodule. 10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel (vt HD Lisa 6). Maksimaalne punktisumma on 100. 10.3. Hankekomisjon summeerib kuue hindamiskriteeriumi alusel antud punktid. Hindamistäpsus on kaks (2) kohta pärast koma. 10.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. 10.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. Vastav pakkumus lükatakse tagasi. 10.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte metodoloogia eest (vt HD Lisa 6 p 2 ). Kui ka siis on pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED 11.1. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2. LISAD Kõik toodud lisad on leitavad Riigihangete registris ka inglisekeelsetena. HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 2 – Hankelepingu projekt HD Lisa 3 – Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt HD Lisa 4 – Maksumuse esitamise vorm HD Lisa 5 – Vormid pakkumuse koostamiseks HD Lisa 6 – Hindamiskriteeriumid KÄSKKIRI 01.04.2021 nr 25 Riigihanke „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ (riigihanke objekti kood 73110000-6 „Uurimistööteenused“) avatud hankemenetluse teel. 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ja edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Rein Vaks – energiaturgude valdkonnajuht. Komisjoni liikmed: Kristjan Lepp – arendusnõunik; Irje Möldre – strateegilise planeerimise juht. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks energeetikaosakonna arendusnõuniku Kristjan Lepp. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler PD ANNEX 3 Deed of transfer and acceptance of work performed in procurement nr XXX Name of the procurement: „ TRANSITIONING TO A CARBON NEUTRAL HEATING AND COOLING IN ESTONIA BY 2050 “ General information of the contractor (specify contacts and the object of the deed): Price of the procurement Price EUR without VAT: Price EUR including VAT: Description of work performed: The work has been carried out to the agreed extent by a public procurement reference number XXX and in accordance with the terms of the basic procurement documents. The following data files were transferred to the contracting authority: All material are created in English Contracting authority: Contractor: Ministry of Economic Affairs and xxxxxxxxxxxxx Communications Kristjan Lepp Xxxxxxxxxxxxx Development advisor Signed digitally Signed digitally PD ANNEX 4 Quotation submission form Nr. Deliverables according to HD Price Specifications and/or comments. Annex 1: without VAT, € 1 Deliverable 1: Inception report 2 Deliverable 2: Baseline data collection report 3 Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and cooling by 2050 4 Deliverable 4: Impact assessments 5 Deliverable 5: Risk analysis 6 Deliverable 6: Sensitivity analysis 7 Deliverable 7: Action Plans for carbon neutral heating and cooling in Estonia 8 Deliverable 8: Final report, executive summary in Estonian, presentation materials (HD Annex1). Total price without VAT, € VAT € Total price with VAT, € PD ANNEX 5 FORM I – TEAM CONFIRMATION Contracting authority: Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications (MKM) Name of the procurement: TRANSITIONING TO A CARBON NEUTRAL HEATING AND COOLING IN ESTONIA BY 2050 Public Procurement Register (PPR) 234808 reference: Name of the tenderer: I confirm my participation in the procurement of “Carbon neutral heat and cooling management 2050” by signing this document. I am ready to contribute and partake in this procurement. My role in the team follows below: Name Role 1. 2. 3. 4. If necessary additional rows can be added to get the overview from the whole team. I confirm that all named persons above participate in tenderers team in the procurement of “Carbon neutral heat and cooling management 2050” and all team members meet the requirement provided in the procurement documentation and in the extent of the role they are given. Team member (name): Team member (name): /signed digitally/signature /signed digitally/signature Team member (name): Team member (name): /signed digitally/signature /signed digitally/signature Representative of the tender: /signed digitally/signature PD ANNEX 5 FORM II – POWER OF ATTORNEY Contracting authority: Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications (MKM) Name of the procurement: TRANSITIONING TO A CARBON NEUTRAL HEATING AND COOLING IN ESTONIA BY 2050 Public Procurement Register (PPR) 234808 reference: Name of the tenderer: _____________ (name of the tenderer) ____________________ (name, personal identification code and position of the authorizer) is hereby authorized to be the official representative of the tenderer in person __________________ (name, personal identification code, position of the authorized person) and to sign the above-mentioned public procurement tender, procurement contract. Power of attorney is not to be subdelegated. Power of attorney is valid until: ________________ Date: _________________ ____________________ (authoriser name) /signed digitally/ signature ____________________ (authorized name) /signed digitally/ signature Tenderer: /signed digitally/ signature PD ANNEX 5 FORM III – POWER OF ATTORNEY FOR JOINT TENDER Contracting authority: Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications (MKM) Name of the procurement: TRANSITIONING TO A CARBON NEUTRAL HEATING AND COOLING IN ESTONIA BY 2050 Public Procurement Register (PPR) 234808 reference: Name of the tenderer: The tenderer hereby authorizes ___________ (name of tenderer) ____________________ (name and position of the authorizer) _________________ (name and registry code of the authorized representative of the joint tenderers) to be the authorized representative of the joint tenderers in our joint tender and to sign the above-mentioned public procurement tender, procurement contract We confirm that as a joint bidder we are jointly and severally liable for the performance of the procurement contract. Power of attorney is not to be subdelegated. Power of attorney is valid until: ________________ Date: _________________ ____________________ (authoriser name) /signed digitally/ signature ____________________ (authorized name) /signed digitally/ signature Tenderer: /signed digitally/ signature PD ANNEX 6 Evaluation Criteria 1. Tenderers understanding of the assignment 10% of the result 1 Purpose of the analysis and questions set in public procurement are described ≥8 - 10 (additional theoretical and empirical background is provided if necessary) in a meaningful way. Proposed approach responses to the needs of contracting authority in every way. Additional relevant proposals regarding the assignment to reach better results are provided and to be accepted by the contracting authority. Purpose of the analysis and questions set in tender are described (additional theoretical ≥5 - 8> and empirical background is provided if necessary) in a meaningful way. Proposed approach responses to the needs of contracting authority in every way Purpose of the analysis and questions set in tender are described mostly in a meaningful ≥2-5> way. Proposed approach mostly responses to the needs of contracting authority. Deficiencies and lack of precision are not principal. Purpose of the analysis and questions set in tender are described mostly in a meaningful 0-2> way. Proposed approach responses in general to the needs of contracting authority, but occasionally unclear and/or contradicts and/or quotes too much technical description of tender PD Annex 1. 2. Methodology 35% of the result Used methodology is based on generally acknowledged methodological principals and ≥30 - 35 is well connected with the topic of the tender. Methods and their sub procedures are described in detail and in a comprehensible manner. Appropriateness of proposed methodological solutions are justified, and solutions are well connected according to the purpose of this tender. Outcome of this analyse and how it forms through each sub task is well described. Additional solutions are provided by the tenderer which are not mandatory but help to reach better outcome, give more effective solutions, help to communicate the results more efficiently. Used methodology is based on generally acknowledged methodological principals and ≥25 - 30> is well connected with the topic of the tender. Methods and their sub procedures are described in detail and in a comprehensible manner. Appropriateness of proposed methodological solutions are justified, and solutions are well connected according to the purpose of this tender. Outcome of this analyse and how it forms through each sub task is well described. Methods and their sub procedures are described in detail and in a comprehensible ≥15-25> manner. Deficiencies and lack of precision are not principal. Used methodology and action plan is generally appropriate, but some deficiencies occur, 0-15> like inappropriateness of methodology and inaccuracies in their descriptions. 3. Timetable and Work Plan 10% of the result The timetable and work plan meet all the requirements, all activities2 are described in ≥7 - 10 a weekly basis, every activity has a responsible lead person and a cost. The work plan is suitable, objectively justified, realistic and optimal to reach high quality outcomes of the analysis. All necessary activities have been described, given actions and tasks are differentiated with the purpose to describe them better. The estimated amount of work is realistic and optimal. The timetable and work plan meet the requirements, activities are described in a ≥4-7> weekly basis, activities have a responsible lead person and a cost. The work plan is 1 PD ANNEX 1 2 PD ANNEX 1 p 7. PD ANNEX 6 suitable, objectively justified, realistic and optimal to reach outcomes of the analysis. Necessary actions have been described, given actions and tasks are differentiated. The estimated amount of work is realistic but not optimal. The timetable and work plan meet some of the requirements, activities are not 0-4> described in a weekly basis, activities missing responsible lead persons and some costs. The working plan is not suitable nor justified for contracting authority. Necessary actions have been described, given actions and tasks are differentiated. The estimated amount of work is not realistic. 4. Cooperation and project management 10% of the result Tenderer’s understanding of prospective cooperation with contracting authority are ≥8 - 10 clearly defined, expectations are justified and realistic. Additional value is planned and provided by the technical international support network, in the existence of technical possibilities, additional procedures of analysis are provided and to communicate with contracting authority through original cooperative forms and methods. Tenderer’s understanding of prospective cooperation with contracting authority and ≥5 - 8> possible other forms for it are clearly defined, expectations are justified and realistic. Tenderer understands cooperation with contracting authority. Minor deficiencies, lack ≥2-5> of precision and questionable parts exist. Tenderer understands cooperation with contracting authority and in general it matches 0-2> with the expectations of the contracting authority. There are substantive shortcomings (example unrealistic expectations to the contracting authority etc). 5. Risk assessment 10% of the result Risk management is well described and people responsible named. Description of the ≥8 - 10 risks is comprehensive and well though ally thought, there are highlighted are described and named, highlighted are risks originated from the content of the analyse (topic) and from procedures of the work. List of risks is realistic and comprehensive. Different risks are evaluated through relevance and probability, provided risk management is realistic and original. Risk management is well described and people responsible named. Description of the ≥6 - 8> risks is comprehensive and well throughally thought, there are highlighted are described and named, highlighted are risks originated from the content of the analyse (topic) and from procedures of the work. Different risks are evaluated through relevance and probability, provided risk management is realistic. Most risks and their management are provided, responsible people are named. ≥3-6> Deficiencies and lack of precision are not principal. Risks and their management is provided, responsible people named, but some key risks 0-3> and/or their management is lacking and/or responsible people unnamed or they have not sufficiently mitigated. Deficiencies and lack of precision are principal. 6. Pricing 25% of the result Value points for the total cost of tender (PD Annex 1 and PD Annex4), the maximum points are given the tender with the lowest price. Other tenders will receive their points according to the following formula: "𝐶ℎ𝑒𝑎𝑝𝑒𝑠𝑡 𝑜𝑓𝑓𝑒𝑟 𝑐𝑜𝑠𝑡" "value points" = ∙ 25 " 𝑂𝑓𝑓𝑒𝑟 𝑏𝑒𝑖𝑛𝑔 𝑒𝑣𝑎𝑙𝑢𝑎𝑡𝑒𝑑" PD ANNEX 1 Ministry of Economic Affairs and Communications of the Republic of Estonia TRANSITIONING TO A CARBON NEUTRAL HEATING AND COOLING IN ESTONIA BY 2050 TECHNICAL DESCRIPTION MARCH, 2021 1. Context .............................................................................. Error! Bookmark not defined. 1.1. General context .......................................................... Error! Bookmark not defined. 1.2. Current situation ........................................................ Error! Bookmark not defined. 2. Objectives ......................................................................... Error! Bookmark not defined. 3. Outcomes .......................................................................... Error! Bookmark not defined. 4. Resources to be made available by Estonia ...................... Error! Bookmark not defined. 5. Report format .................................................................... Error! Bookmark not defined. 6. Description of the request for services .............................. Error! Bookmark not defined. 7. Deliverables and Tasks ..................................................... Error! Bookmark not defined. 7.1. Deliverable 1: Inception report ..................................... Error! Bookmark not defined. 7.2. Deliverable 2: Baseline data collection report .............. Error! Bookmark not defined. 7.3. Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and cooling by 2050 ………………………………………………………………………………………….. Error! Bookmark not defined. 7.4. Deliverable 4: Impact assessments ................................ Error! Bookmark not defined. 7.5. Deliverable 5: Risk analysis .......................................... Error! Bookmark not defined. 7.6. Deliverable 6: Sensitivity analysis ................................ Error! Bookmark not defined. 7.7. Deliverable 7: Action Plans for carbon neutral heating and cooling in Estonia .... Error! Bookmark not defined. 7.8. Deliverable 8: Final report ............................................ Error! Bookmark not defined. 8. Work plan.......................................................................... Error! Bookmark not defined. 9. Methodology ..................................................................... Error! Bookmark not defined. 10. Submission and approval of deliverables ...................... Error! Bookmark not defined. 11. Meetings ........................................................................ Error! Bookmark not defined. 12. Intellectual property rights. ........................................... Error! Bookmark not defined. 1 1. Context 1.1. General context Within the last five years following strategic documents have been issued by European Union:  The European Green Deal1  Powering a climate-neutral economy: An EU Strategy for Energy System Integration2  A Renovation Wave for Europe - greening our buildings, creating jobs, improving lives3 Estonian district heating is highly regulated, and it is due to wood based combined heat and power production 93% efficient according to Directive 2012/27/EU4 (EED) definition. Considering the abovementioned initiatives and the directions of EU energy and climate policy, it is necessary to analyse our current heating and cooling pathway, as it does not align with those initiatives. New pathways are to be created and analysed to reach carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050. Investments in heating and cooling sector are made for decades but due to unpredictable changes in demand feasibility of these investments (especially into heating transmission) means sustainable, climate and future proof solutions. By 2050, we must reach climate neutrality in the European Union. This means that the investments that will be made in the next decades must be futureproof. The interactions between local and district heating, cooling, heat storage and demand response will play a key role in this transition. 1.2. Current situation In 2019, ca 65% (4,450 GWh) of the total heat demand was covered district heating. In Estonia, there are, in total 230 district heating areas. In November 2019, the prices of thermal energy without value added tax, remained between 35,33€/MWh (East-Estonia) and 86,96 €/MWh (Tallinn). The average weighed price of thermal energy was 50,58€/MWh in November 2019, whereas arithmetic mean value was 60,27€/MWh. Generally, the main reasons behind the higher than average prices of thermal energy, are the use of expensive fuels, like oil shale oil and natural gas and the poor technical condition of older district heating networks. Most common fuels in district heating are biomass 51,5% and natural gas 21,2% (Graph 1). Biomass consists of wood chips, by product from wood industry. Most common fuel in local heating has been wood, from which 66% are firewood and 34% woodchips and other wood products. Almost 1/3 of local heating source comes through heat pumps and 1/5 from natural gas (Graph 2). 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1596443911913&uri=CELEX:52019DC0640#document2 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0299&from=EN 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1603122220757&uri=CELEX:52020DC0662 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32012L0027 2 Projects for district cooling have been launched in the city of Tallinn5, Tartu6 and Pärnu7. District heating sales by fuels 4,4TWh - 100% (2018) Oilshale 9,8% Other 3,5% Oilshale oil 2,2% Biomass Peat 4,9% Gas Retortgas Retortgas 6,9% Biomass 51,5% Peat Oilshale oil Other Oilshale Gas 21,2% Graph 1 - District heating sales by fuels (Source: Ministry of Economic Relations and Communications)8 Local heating by fuels 2018 Other 7% Natural gas 15% Wood Wood 44% Heatpumps Natural gas Other Heatpumps 34% Graph 2 - Local heating by fuels, 2018 (Source: Statistics Estonia, The Estonian Renewable Energy Association)9 In Estonia, district heating is regulated by District Heating Act10. The strategic directions for heating and cooling in Estonia are set in the following strategic documents: 5 District cooling in Tallinn - https://www.utilitas.ee/kaugjahutus/ 6 District cooling in Tartu - https://www.fortumtartu.ee/tooted-ja-teenused/kaugjahutus/ 7 District cooling in Pärnu - https://www.fortum.ee/media/2018/06/fortum-alustab-parnu-esimese-jahutusjaama- ehitamist 8 https://mkm.ee/en/objectives-activities/energy-sector/heating-sector 9 http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2019/ 10 District Heating Act https://www.riigiteataja.ee/en/eli/520062017016/consolide 3  National Development Plan of the Energy Sector until 203011;  „Estonia 2035“ strategy12;  Spatial Planning „Estonia 2030+13;  National Strategy on Sustainable Development "Sustainable Estonia 21”14  General Principles of Climate Policy until 205015  Estonian National Energy and Climate Plan 203016;  Long-term strategy for building renovation17  Estonian Entrepreneurship Growth Strategy 2014-202018; As the goal for climate neutrality is relatively new, those documents do not include certain new elements such as carbon neutrality (climate neutrality), energy system integration, (district) cooling, seasonal (heat) storage, district heating demand response, renewable gases etc. The interactions of these new directions and elements are of key importance in our future heating and cooling sector. 2. Objectives The objective of this study is to identify and analyse scenarios towards achieving carbon neutral heating and cooling sector in Estonia by 2050. The analysis must consider at least three different scenarios, compared with BAU scenario towards carbon neutral heating and cooling sector. Provide impact assessments and action plans for these scenarios. Based on these results national authorities will have enough background information to propose and justify the most environmentally friendly, energy efficient, socio-economically beneficial, with the least cost for society and with the least cost for adaptation, sustainable pathway 19 for carbon neutral heating and cooling sector in Estonia by 2050. The successful tenderer will identify and analyse scenarios for transitioning the Estonian heating and cooling sector to climate neutrality (carbon neutrality20) by 2050. A thorough analysis of different options accompanied by socio-economic impact assessments and action plans is expected to accompany these scenarios to support in deciding the pathway. The deliverables under this project shall indicate how the necessary changes in the heating and cooling sector will need to be facilitated/implemented. The outputs of the project will be used while updating the relevant development plans and policy documents of the Government of Estonia, mainly the National Development Plan of the Energy Sector, the 11 National Development Plan of the Energy Sector until 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ndpes_2030_eng.pdf 12 https://valitsus.ee/en/estonia-2035-development-stategy/strategy/strategic-goals f 13 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 14 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_eng_web.pdf 15 https://www.envir.ee/en/news-goals-activities/climate/general-principles-climate-policy 16 https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/energy-sector/summary-estonian-national-energy-and-climate- plan-2030-0 17 Long-term strategy for building renovation https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_2020_ltrs_official_translation_en.pdf 18 https://kasvustrateegia.mkm.ee/index_eng.html 19 Pathway=Scenario+ action plan 20 Carbon neutrality means having a balance between emitting carbon and absorbing carbon from the atmosphere in carbon sinks. 4 National Energy and Climate Plan, and the General Principles of Climate Policy until 2050. All solutions and technologies considered must be applicable in Estonian climate and conditions. The existing infrastructure, and legislation will also need to be taken into account. The transition to carbon neutral heating and cooling must be in line with the principles and goals of the EU energy and climate policy (e.g. Green Deal) and take into account energy efficiency measures that the heating and cooling sector can effectively implement (i.e., waste heat recovery accompanied by demand response measures). The scenarios to be analysed must consider the possibilities for maximum energy system integration 21 to take advantage of the emerging possibilities in integrating different energy markets (e.g. electricity and heating). The summarized report will build upon analysis structured around the tasks described in the “Deliverables and Tasks” paragraph. Graphs, schemes and simplifying visualizations are expected to be an essential part of this analyse to simplify, describe the necessary connections, developments, effects etc. The results must be easy to read, with summarized chapters that provide concentrated findings. 3. Outcomes The deliverables are expected to result in the following outcomes: Outcome 1: Descriptions and analyses of at least three scenarios (+BAU) towards carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050; Outcome 2: Impact assessment of carbon neutral heating and cooling scenarios; Outcome 3: Action Plans for carbon neutral heating and cooling scenarios in Estonia by 2050. Although subject to other contributing factors, the tasks and deliverables of the contract and the associated outcomes should over the longer-term contribute towards sustainable carbon neutral heating and cooling, thus achieving Estonian and EU climate and energy policy objectives, while maintaining security of supply. 4. Resources to be made available by Estonia - The Ministry will, if justified and possible, assist in gathering input data for the study; - The Ministry will participate in meetings organised by the contractor; - The Ministry, if needed, will help to facilitate the organisation of the meetings with stakeholders. 5. Report format All deliverables and reports will be provided in English or in Estonian. Meetings, presentations and workshops will be conducted in English or in Estonian. 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=COM:2020:299:FIN 5 A 10…15 page summary in Estonian will need to be a part of the final report. The summary must be well structured, main results clearly stated and illustrated by necessary visualisation tools (graphs, schemes etc). All reports should be consistent in style (headings, margins, citations, bibliography, etc.) and contain a short executive summary. The contractor is required to properly apply quotation techniques and particular care will be taken to verify improper re-use of existing material 6. Description of the request for services The contractor shall take care of the collection of data and information necessary for the implementation of the contract. The contractor will organise meetings with relevant stakeholders. The list of relevant stakeholders will be compiled in cooperation with the Ministry. 7. Deliverables and Tasks In order to achieve outcomes 1, 2 and 3, the contractor shall produce the following deliverables by implementing the tasks listed below. 7.1. Deliverable 1: Inception report The aim of the inception report is to provide a common understanding among the parties (Estonian authorities and the contractor) on the implementation approach of the rest of the analyse. The report should include a presentation of the assumptions (consumption, prices, taxes, technologies etc.), definitions (for example carbon neutral heating and cooling, relevant technologies like Power-to-X etc.) and the proposed methodology, in particular, related to the projection of consumption of heating and cooling, the definitions of scenarios (incl. BAU scenario) and related action plans, the socio-economic impact assessment, and the risk and sensitivity analysis. Furthermore, the report should comprise a list of relevant stakeholders, the project’s timeline, a communication protocol, the minutes of the kick-off meeting, and follow- up of activities agreed at the kick-off meeting. The report will also contain a short proposal by the contractor of indicators to monitor the project during its implementation, and indicators that could be followed by the national authorities for monitoring the results and impact of the project after the conclusion of the contract. Tasks: - Prepare and circulate a detailed agenda and presentation to the Estonian Authorities prior to the kick-off meeting; - Arrange the kick-off meeting, in coordination with Estonian Authorities. - The purpose of the kick-off meeting is to: (a) discuss the execution of the tasks, including the project’s milestones and timetable, the methodology proposed by the contractor for conducting the planned activities, and - (b) determine the needs for data and information from the Estonian Authorities and market participants, etc., as well as the proposed indicators to monitor the project. The meeting shall take place in Tallinn or via electronic channels and shall be conducted in English; 6 - To provide necessary modelling tool to use throughout the analysis22; - Draft the report. 7.2. Deliverable 2: Baseline data collection report The report will analyse and interpret the collected data and technology mapping possible to implement to achieve carbon neutral heating and cooling by 2050. The report will include data excel tables with references to sources used. Tasks: - Collect the relevant data, of the last 5 years, describing the current situation of heating and cooling market (generation, consumption, prices, fuels, etc.) in Estonia; - Collect the relevant data to be used to describe BAU scenario on the known and probable future changes in the heating and cooling market in Estonia (including NECP, legislation, technology integrations solutions, etc.); - Collect the relevant data on potential technologies that can be used to achieve carbon neutral heating and cooling in Estonia within 5 years or longer, at the Technology Readiness Levels (TRLs) enabling actual use of such technologies for production, storage, demand/response, rather than just pilot projects - TRL overview of technologies; - Collect the relevant data for comparison of scenarios based on socioeconomic and environmental indicators as well as risk and sensitivity analysis; - Draft the report, including supporting MS Excel files with references to sources used. 7.3. Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and cooling by 2050 The report will provide an analysis of minimum three possible scenarios (+ business as usual (BAU)) for the transition to carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050. Main characters for carbon neutral heating and cooling are sustainability and economically reasonable models, energy market integration, energy efficiency (incl. demand response), security of supply, avoiding energy poverty, high level of digitalisation (smart grids, distance metering etc.). The scenarios, in principle, will describe in detail how would a carbon neutral and sustainable heating and cooling function in Estonia in 2050. Model-based scenario quantification must be used to support the Estonian Government in developing the policy options23. The suitable modelling tool is chosen in cooperation with contracting authority, in Deliverable 1 22 https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en 23 https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en 7 One of the characters to be considered is energy sector integration. As an outcome of the analysis, energy sector integration overview and necessary technical requirements for maximum integration is delivered. This overview considers integrations like Power-to-X, hydrogen, geothermal, waste energy, cooling, seasonal storage, electricity, sun, wind, etc. As there is a lack of unitedly agreed definitions, list of these technologies is given with the definitions in one systematic approach in this deliverable. A single house in a countryside, apartment buildings in outside urban areas, districts in cities, cities and communities and industry, they all have different descriptions and technical solutions in carbon neutral heating and cooling sector. These heating and cooling market participants: single house owners, apartment building owners in rural areas, districts in cities, city as a holistic system, industry differ in scale, role and possible technologies used in carbon neutral heating and cooling management. Those roles ought to be described as they form an input for policy makers and stakeholders to create more focused understanding of development needs for these market participants in the heating and cooling market. This representation acts as supporting and simplifying tool to set necessary messages in scenarios for carbon neutral heating and cooling in Estonia. A technology overview through technology readiness levels (TRL in Deliverable 2) and their possible developments are described (including investment cost scenarios), to provide scenarios with relevant input. This additional overview will provide the development needs of these technologies (TRL Deliverable 2) through existing base research, pilots and planned developments, considering sustainability criteria (fossil fuel technologies are not revised). Additional view on the need of legislation developments for these technologies is a part of this overview. Overview of these technologies will be presented in categories: - Production technologies (Heat pumps, geothermal energy, industry and waste heat etc) - Heat carrier technologies (e.g. low temperature carrier) - Consumer technologies (e.g. energy efficient heat exchangers) - Storage technologies (e.g. seasonal storage) - Pilot and development projects overview in each category (a - d). Energy efficiency and therefore primary energy consumption are related to materials, technologies used in building materials. Adding energy production units to roofs and already walls and window are producing energy – these elements have growing part in energy balance in carbon neutral heating and cooling. Assessment of the share of heat and electricity in heating and cooling balance connected with the building material technologies is to be delivered. Assumptions and overall connections between district heating, energy balance and buildings are delivered through this analysis. Another connected area is transportation (connectivity). Considering energy balance with buildings, transport has its part in either using or providing additional value to the holistic energy balance. For example, charging stations for electric cars (hydrogen cars in 2050) either use the energy surplus or giving extra energy. Connections and overall approach study are expected on these topics. Before creating the scenarios, a comparison between local and district heating must be created to provide pros and cons for both, considering that carbon neutral heating and cooling is 8 achieved by 2050. Also, the role of the district heating grid must be redefined according to the emerging business opportunities the near-zero (energy-positive) buildings can offer (i.e., heating storage using the DH grid, integration of energy market, prosumers, waste heat, seasonal storage in cooling etc.) The demand-response opportunities similarly to the electricity sector must also be considered and necessary suggestions made to lower the need of high-peak consumption and therefore optimize the needed investments to the grid and production. At least one of the scenarios must include a major role for district heating and cooling compared to local heating and cooling. Scenarios must include necessary development steps for technology (including storage), energy system integration, impact to energy efficiency, legislation, economical models, and digital management but also, regional development trends given in development strategies. Scenarios will consider population projections processes in different regions, stated in existing strategical documents (p 1.2). These scenarios will be represented additionally through market participants given in deliverable 3 above. Scenarios created must be different by nature, well justified and be based on the questions given below: - What are the sources of the energy in a carbon neutral system? - What (if anything) could replace biomass usage in the carbon neutral heating and cooling? - Which of the used technologies seem to be the most sustainable considering the whole supply chain? - What should be the needed regulatory framework for such a vision to be accomplished? - What are the needed technologies that must be further developed? - What are the measures that direct the consumers and producers to use demand response measures? - What is the impact of such a vision in terms of energy efficiency compared to the situation in 2020? - What are the basic measures to provide sustainable heating and cooling? - How to maximize joint result of heating and cooling sectors? - What are the key aspects of carbon neutral heating and cooling economics? - What is the role of district grid storage in waste heat usage? - How to make the most of the energy market integration benefit towards the carbon neutral heating and cooling? - What are the reasonings when developing new regions in district heating? Size? - If and on which conditions, it is reasonable to divide operator of the grid from production? - Which version has better security of supply? - On what conditions the grid is necessary and what are the functions for the grid? - What are the necessary changes in consumer choices? - Which version helps better to avoid energy poverty? - The role of energy system integration in both versions? - Is there a need to redefine district/local heating considering the optimum solution in carbon neutral heating and cooling; 9 - What is the optimal length of the heating grid in various occasions (dense demand, low temperature grid, etc.)? - What are the advantages of district heating compared to local heating in carbon neutral heating and cooling, considering relevant business models? - What might be the impact of the development of building materials to the production and consumption of a building and might such developments play a role in using the district grid? - What might be the possible share of the locally produced energy in the field of heating and cooling considering the development of building materials? - What are the possible connections and effect of mobility for the carbon neutral heating and cooling? The report will include MS Excel files comparing the relevant indicators for the different scenarios. Tasks: - Forecast the production, distribution and consumption, of heating and cooling; - Define and describe the scenarios in detail; - Prepare projections using relevant market modelling tool with up to date information on the Estonian heating and cooling market; - Prepare the MS Excel files with graphs and references to sources used; - Technology developments needs described to be implemented in carbon neutral heating and cooling in Estonia - Provide one systematic definition approach for technologies in TRL overview, to avoid inaccurate interpretations in given context; - Description of a carbon neutral heating and cooling for different market participants: single house, apartment buildings, city district, city, industry - Consult relevant stakeholders; - Incorporate comments from stakeholders and prepare the report. - Present the draft results of the impact assessment to relevant stakeholders in Estonia; - Comparison between district heating and local heating and as a result reasoning matrix for district or local heating is provided; - Provide overview from different roles that carbon neutral heating and cooling could have; - Analyse of the main parameters in carbon neutral heating and cooling; - Study on the impact of building materials and mobility to heating and cooling balance; - Present at least three different scenarios to reach a carbon neutral heating and cooling by 2050 plus the BAU scenario; - Draft the report 7.4. Deliverable 4: Impact assessments For each of the scenario (including the BAU scenario) defined in Deliverable 3, the contractor will conduct an impact assessment. For this assessment the contractor will use the methodology described in the inception report. 10 Overview of the impacts to social economy, energy efficiency, energy security, system stability, CO2 reduction and security of supply according to the provided scenarios compared to counterfactual scenario (BAU). The impacts will be assessed in both absolute and comparative terms. The comparison will be made against the continuation of the current situation (business as usual) and presented for each level (direct, indirect, induced impacts) and as sum total. The output indicators should, at minimum, include the following in each scenario (incl. BAU): - Gross Domestic Product (GDP) broken down into main components; - Changes in Employment; - Changes in Labour Productivity (expressed in GDP per employee); - Changes in Household Disposable Income (due to changes in energy costs); - Average cost of heating and cooling in scenario; - Changes in the Heating and Cooling Cost for Commercial Consumers (broken down to at least: (market) price of heating and cooling levies and taxes); - Changes in the Heating and Cooling Cost of Households (broken down to at least: (market) price of heating and cooling levies and taxes); - Changes in the Greenhouse Gas Emissions (GHG) related to heating production, transmission and use; - Changes in Government Taxes and Revenues; - Changes in energy efficiency (including DH losses); - Changes in RES (Renewable Energy Sources) deployment; - Consumption, distribution and production of Heating and Cooling; - Impact to electricity system (increased consumption capacity, etc.). The calculations should be made in 2020 prices (i.e. prices in real terms). All scenarios (excluding BAU scenario) must be compared to BAU scenario through these indicators. The outputs of the socio-economic cost-benefit analysis will at least include: 1. Direct impacts – forecast of value added, people employed, and taxes and fees paid to the government as a direct result of the actions; direct changes in the payables and revenues of households and commercial consumers and; GHG emissions. 2. Indirect impacts - forecast of value added, people employed, and taxes and fees paid to the government by the companies that constitute the supply chain; indirect changes in the payables and revenues of households and commercial consumers and; GHG emissions. 3. Induced impacts - forecast of value added, people employed, and taxes and fees paid to the government by the companies who provide goods and services to the people who are employed by the supply chain and who are spending their salaries. The desired impact model will successfully provide combined approach where impact of small developments will support further development. For example, monetizing CO2 and the income from saved CO2 will be directed to further development. Influence from the initial steps should support the next steps to fast track achieving the desired outcome. Tasks: 11 - Consult relevant stakeholders; - Conduct an impact assessment, including supporting Excel files; - Compare each scenario with the BAU (“business as usual”) scenario - Present the draft results of the impact assessment to relevant stakeholders in Estonia; - Incorporate comments from stakeholders and prepare the final draft of the analysis, including supporting excel files with references to sources used. 7.5. Deliverable 5: Risk analysis The contractor will perform a thorough risk analysis (including, for example, technological risk, risk for opposition and “Not In My Back Yard” (NIMBY) syndrome, biomass price increase) of choosing the alternative scenarios, describe and justify their level of likelihood and impact and measures for mitigation and avoidance. The risk analysis will also contain the analysis of acceptance of the actions required for a scenario (e.g. reactions of different market participants). Tasks: - Conduct risk analysis for each scenario; - Compare each scenario with the “business as usual” scenario; - Draft the analysis report, including supporting excel tables. 7.6. Deliverable 6: Sensitivity analysis The sensitivity analysis will at minimum be conducted for the following variables: fuel prices, price of heating, technology prices. For the purposes of this analyse, the sensitivity analysis is a technique used to determine how different values of an independent variable will impact a dependent variable under a given set of assumptions. The sensitivity analysis will be based on an appropriate methodology to make the results of Deliverable 4 more robust. Tasks: - Conduct a sensitivity analysis of the results of Deliverable 4; - Compare each scenario with the “business as usual” scenario; - Draft the analysis report, including supporting excel files. 7.7. Deliverable 7: Action Plans for carbon neutral heating and cooling in Estonia The proposed Action Plans, for each defined scenario (Deliverable 3), must include all actions (e.g. general changes in legislative documents, establishment of new entities, subsidies, technical requirements for building the grid, new economic (business) models for producers and consumers (at least 3 for each), digital management development etc.) that the Government of Estonia or market participants could take in order to reach carbon neutral heating and cooling by 2050. The National Development Plan of the Energy Sector until 2030 will be used as a starting point, defining the “business as usual” actions. The Action Plans, namely proposed measures, must be complete and concrete, forming a comprehensive pathway (scenario +action plan). For example, if a legislative document needs to be changed or introduced, a concrete proposal with justification needs to be provided. The results of the analysis must indicate how the necessary heating and cooling capacities will be brought to the market, including how these 12 activities could be financed and whether and to which degree the support by public sector is required. Tasks: - Draft detailed Action Plans for each scenario; - Define the expected costs and revenues for each Action Plan; - Compare each Action Plan against the “business as usual” Action Plan; - Provide recommendations for implementing the best pathway(s) for carbon neutral heating and cooling in Estonia; - Provide recommendations on reducing the negative and increasing the positive environmental, social and economic - including regional - impacts of each pathway; - Provide concrete policy recommendations and assess their compatibility with the Estonian legal system and public perception; - Provide other relevant recommendations; - Draft the report, including supporting excel tables; - Present the draft results of the draft result to relevant stakeholders in Estonia. 7.8. Deliverable 8: Final report The final report will summarise the performed activities and deliverables. Final reports consist of all the deliverables that are forming holistic wholesome document, which is organically adaptable in time. Graphs, schemes and simplifying visualizations are expected to be an essential part of this analyse to simplify, describe necessary connections, developments, effects etc. The report must include at least: - Summary on the activities carried out during the implementation of the project and main results; - Challenges encountered and the way they were overcome; - Results of the monitoring indicators for the implementation of the project; - If needed, revised indicators to monitor the project after the completion of the contract; - Lessons learnt and recommendations; - Graphs, sketches and other visual representations that help to simplify and give an overall visualization from each deliverable. Tasks: - Draft the report, including excel tables with references to sources used and other relevant materials; - Present the report during a workshop in Tallinn or suitable online medium. - Feedback implementation gathered from the stakeholder’s presentation. - Submitting the report to contracting authority. 13 8. Work plan The maximum duration of the execution of the tasks and submission of all reports is 12 months the reference date for the contract is one day after the date of signature by both parties. A progress report must be provided on a two weeks basis starting from the date of signature of the contract. This report should describe clearly the progress status of each deliverable described under the Work plan below. Working plan example provided acts as an example and tenderer must create their own timetable considering relevant changes, their workflow and overall project management. Deliverables Deadline Deliverable 1: Inception report Reference date + 0,5 months Deliverable 2: Baseline data collection report Reference date + 2 months Deliverable 3: Report - Development of scenarios for reaching carbon Reference date + 5 neutral heating and cooling by 2050 months Deliverable 4: Impact assessments Reference date + 7 Deliverable 5: Risk analysis month Deliverable 6: Sensitivity analysis Deliverable 7: Action Plans for carbon neutral heating and cooling in Reference date + Estonia 10 months Introduction of the survey for stakeholders. Duration of the Reference date + presentation maximum of two hours. Additional time for Q/A should 12 months be planned Feedback and recommendations from stakeholders implemented in the report. Deliverable 9: Final report 9. Methodology Main characters for carbon neutral heating and cooling sector are sustainability, economically reasonable models, energy efficiency, security of supply, avoiding energy poverty, reasonable energy price, impact on living environment, energy integration, investment projections. This list is not ranked but forms a circular view to allow change in priorities in future developments. Methodology of the analyse is provided by the tenderer. Description of the methodology is one of key evaluation criteria. Methodology to describe these criteria is developed by the provider of this survey. Additional layer that all tasks are analysed through are single houses, small cities (one- two apartment houses), district (smallest and average district heating region), city (combination of previous) and industry. The aim of this approach is to provide summary of recommendations for policies in different development areas. This layer of suggestions combines necessary policy recommendations for these developments to reach carbon neutral heating and cooling. As an example, design condition for new development areas to use district heating returning water for heating. This would set precondition for future developments to use low-temperature district 14 heating. Presuming that low temperature is one of the key parameters in carbon neutral heating and cooling (see Deliverable 3.). Methodology will be described by the tenderer and will consider provided specifications given in all the tasks above. Methodology description is one of the characters in evaluation process. 10. Submission and approval of deliverables The deliverables described in sections above shall be submitted by the contractor to the contracting authority within the agreed deadlines (HD ANNEX 1, p 8). The contracting authority will comment on the deliverables submitted within 15 days of the date of their reception. If the contracting authority has not reacted within this period, the deliverables shall be deemed to have been approved. In case clarifications or corrections are required, the contractor should respond within 10 working days, addressing the input of the contracting authority. 11. Meetings Regular meetings are held according to agreed timetable in the contract. Online meetings and physical project meetings must be planned, to consider possible restrictions due to COVID-19. Meeting schedules and project management approaches is to be addressed in the submitted document in tender. At least two physical meetings with contracting authority in Estonia must be planned by contractor in their budget throughout this survey. If due do to COVID-19 there are restrictions, the meetings will be held virtually. As an extra feedback instrument, international expert panel is expected to be created by the tenderer. This international expert panel should be introduced interim report of task 1 and full report. Their task is to evaluate the report and provide their incentive on the results of this survey. These experts must not be connected to the tenderer and must represent different international levels in heating and cooling market. Two online meetings must be organized by the contractor, each meeting 3 hours + Q/A. 12. Intellectual property rights. The intellectual property rights include any rights, such as copyright and other intellectual or property rights, to any of the results and information created or produced by the contractor or by its subcontractor in performance of this analyse. The contracting authority acquires all the rights as from the moment the contractor has created the results. The fee of the intellectual property rights includes in the submitted offer. It includes any fees payable to the contractor about the acquisition of ownership of rights by the Contracting Authority including for all forms of exploitation and of use of the Results. 15 HD LISA 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050 TEHNILINE KIRJELDUS Sisukord 1.1. Uuringu taust ................................................................................................................... 2 1.2. Üldine taust .................................................................................................................. 2 1.3. Hetke olukord .............................................................................................................. 2 2. Eesmärk............................................................................................................................... 4 3. Tulemused ........................................................................................................................... 5 4. Olemasolev sisendinformatsioon ........................................................................................ 6 5. Aruande formaat ................................................................................................................. 6 7. Tulemused ja ülesanded ...................................................................................................... 6 7.1. Vahearuanne 1: Uuringu planeerimine ........................................................................... 6 7.2. Vahearuanne 2: Olemasoleva olukorra ülevaade ............................................................ 7 7.3. Vahearuanne 3: Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050 ....................................................................................................... 8 7.4. Vahearuanne 4: Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs .................................................... 10 7.5. Vahearuanne 5: Riskianalüüs ........................................................................................ 12 7.6. Vahearuanne 6: Sensitiivsusanalüüs ............................................................................. 12 7.7. Vahearuanne 7: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku tegevusplaanid Eestis ............................................................................................................... 12 7.8. Tulemus 8: Lõpparuanne ............................................................................................... 13 8. Ajakava................................................................................................................................. 14 9. Metoodika............................................................................................................................. 14 10. Aruannete esitamine ja vastuvõtmine ................................................................................ 15 11. Kohtumised ........................................................................................................................ 15 12. Autoriõigused ..................................................................................................................... 15 1 1.1. Uuringu taust 1.2. Üldine taust Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada1. Euroopa Liidu tasandil on viimaste aastate jooksul välja tuldud järgmiste initsiatiividega: - Euroopa roheline kokkulepe2 - Energiasüsteemi integreerimise strateegia3 - Renoveerimislaine strateegia4 Eesti kaugkütte valdkond on õigusaktidega reguleeritud ning vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2012/27/EU5 (EED) definitsioonile, loetakse kaugküte 93% ulatuses efektiivseks. See tuleneb peamiselt puitkütustel põhinevate koostootmisjaamade laialdasest kasutamisest. Arvestades eelmainitud initsiatiive, Euroopa energia ja kliimapoliitikat ja toodud direktiivi on vajalik põhjalikult analüüsida hetke olukorda Eesti soojus- ning jahutusmajanduses ja luua sobilikud teekaardid, mis toetavad antud valdkonna üleminekut süsinikneutraalsele majandamisele aastaks 2050. Euroopa liidu (sh. Eesti) sihiks on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Soojus- ning jahutusmajanduse investeeringute eluiga on kümneid aastaid ning seetõttu on vajalik kindlustada, et järgnevate kümnendite investeeringud antud valdkonnas on jätkusuutlikud ning toetavad kliimaneutraalsuse saavutamist. Kaugküte, lokaalküte, jahutus, salvestus ja tarbimise juhtimine tuleb omavahel integreerida kliimaneutraalsele majandamisele üleminekul. 1.3. Hetke olukord 2019. aastal moodustas kogu soojusvarustusest ca 65% kaugküte (ca 4450 GWh). Eestis on kokku 230 kaugkütte võrgupiirkonda. Soojusenergia kaalutud keskmine käibemaksuta hind oli 2019. aasta novembris 50,58 €/MWh, aritmeetiline keskmine 60,27 €/MWh. Soojusenergia käibemaksuta hinnad olid 2019. aasta novembris vahemikus 35,33 €/MWh Narvas kuni 86,96 €/MWh Harkus. Reeglina on keskmisest kõrgema soojusenergia hinna põhjus kallite kütuste nagu põlevkiviõli ja maagaasi kasutamine ning kaugküttesüsteemi halb tehniline olukord. 1 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustra teegia_eesti_2035_eelnou_uldosa.pdf 2 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1596443911913&uri=CELEX:52019DC0640#document2 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0299&from=EN 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1603122220757&uri=CELEX:52020DC0662 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32012L0027 2 Enimlevinud kütus kaugkütte tootmiseks on hakkepuit - 51,5% tarbitavast kaugküttesoojusest toodetakse hakkepuidust. Sellele järgneb maagaas (21,2%) (graafik 1). Lokaalküttes enimlevinud kütus on puit, millest 66% on küttepuu ning 34% pellet või muu puittoode. Kolmandik lokaalküttest on lahendatud soojuspumpade ning viiendik maagaasiga (graafik 2). Viimastel aastatel on ka ellu viidud kaugjahutuse projekte Tallinnas6, Tartus7 ja Pärnus8. Kaugküte kütuste lõikes 4,4TWh - 100% (2018) Põlevkivi 9,8 Muu 3,5 Põlevkivi õli 2,2 Biomass Turvas 4,9 Gaas Uttegaas Uttegaas 6,9 Turvas Biomass 51,5 Põlevkivi õli Muu Gaas 21,2 Põlevkivi Graafik 1 – Kaugkütte kütused, 2018 (Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)9 Lokaalkütte kütused 2018 Muu 7% Maagaas 15% Puit Puit 44% Soojuspumbad Maagaas Muu Soojuspumbad 34% Graafik 2 – Lokaalkütte kütused,, 2017 (Allikas: Statistikaamet, ETEK)10 6 Kaugjahutus Tallinnas - https://www.utilitas.ee/kaugjahutus/ 7 Kaugjahutus Tartus - https://www.fortumtartu.ee/tooted-ja-teenused/kaugjahutus/ 8 Kaugjahutus Pärnus - https://www.fortum.ee/media/2018/06/fortum-alustab-parnu-esimese-jahutusjaama- ehitamist 9 https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus 10 http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2020/10/ETEK_aastaraamat_A4_2019_veeb.pdf 3 Eestis reguleerib kaugküttesektorit kaugkütteseadus11 ning sellele lisaks on veel mitmeid strateegilisi dokumente, mis soojus- ning jahutusmajanduse arengut käsitlevad. Käesolevas uuringus peab soojus- ning jahutusmajanduse süsinikneutraalsuse saavutamise teekaartide koostamisel lähtuma muuhulgas alljärgnevatest strateegilistest dokumentidest:  Energiamajanduse arengukava aastani 203012;  Strateegia “Eesti 203513”;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“14;  Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“15  Kliimapoliitika põhialused aastani 205016  Riiklik energia- ja kliimakava aastani 203017;  Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia18  Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-202019; Kliimaneutraalsus eesmärgina on suhteliselt uus, seetõttu eelnevad dokumendid ei käsitle teatud uusi märksõnu nagu süsinikneutraalsus20, energiasüsteemide integreerimine, kaugjahutus, sesoonne soojussalvestus, kaugkütte tarbimise juhtimine, taastuvad gaasid jne. Tugev omavaheline seotus toodud elementide vahel on süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse nurgakiviks. 2. Eesmärk Käesoleva uuringu eesmärgiks on koostada stsenaariumid, mis kirjeldaks süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saavutamise erinevaid võimalusi aastaks 2050. Uuringu tulemusena tuleb modelleerida vähemalt kolm stsenaariumit, mis on sisu poolest erineva lähenemisega süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saavutamisele ning neid tuleb võrrelda praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga (PSJS21) ehk kokku 4 stsenaariumit. Modelleeritud stsenaariumitele tuleb läbi viia sotsiaalmajandusliku mõju hindamine ning koostada vajalikud tegevuskavad stsenaariumite elluviimiseks. Stsenaariumite modelleerimise tulemusena koostatakse teekaardid22, mis on sisendiks poliitikakujundajale, et saavutada keskkonnasõbralik, energiasäästlik, sotsiaalmajanduslikult kasulik ja jätkusuutlik süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus aastaks 2050. 11 Kaugkütteseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017012 12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 13 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengus trateegia_eesti_2035_eelnou_tegevuskava_ja_moodikud.pdf 14 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 15 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 16 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 17 https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 18 https://www.ekyl.ee/wp-content/uploads/Hoonete-rekonstrueerimise-pikaajaline-strateegia- l%c3%b5ppraport_2020-06-02.pdf 19 https://kasvustrateegia.mkm.ee/index.html 20 olukord, kus mõne toote või protsessiga seotud netoheitkogus on null; see saavutatakse vältimatu heite kompenseerimise abil https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014SA0014&from=ET 21 Praeguste suundumuste jätkamise stsenaarium 22 Teekaart=Stsenaarium+ Tegevusplaan 4 Edukaks osutunud pakkuja loob ning analüüsib erinevaid stsenaariume süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050. Stsenaariumitega kaasneb põhjalik analüüs, mis peab arvestama erinevate lähenemistega seonduvaid kasvuhoonegaaside heitkoguste ning võimalike sotsiaalmajanduslike mõjudega nende stsenaariumite korral. Oluline väärtus on stsenaariumite tegevuskavadel, mis aitavad poliitikakujundajal valida rakendatavat teekaarti. Käesoleva uuringu tulemused peavad andma selge indikatsiooni milliseid vajalikke muutusi on vaja rakendada ja kuidas, et saavutada süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus Eestis aastaks 2050. Uuringu väljundid annavad olulise sisendi strateegiliste dokumentide uuendamiseks (nt energiamajanduse arengukava, riiklik energia ja kliimakava, kliimapoliitika põhialused 2050) ja üldiseks poliitikakujundamiseks. Uuringus väljapakutud lahendused peavad olema rakendatavad Eesti klimaatilistel tingimustel, arvestades väljakujunenud kohalikku taristut ja seadusandlust. Üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele peab olema vastavuses Euroopa energia ja kliimapoliitika põhimõtete ja eesmärkidega (nt Rohelepe), arvestama kindlasti energiasäästu meetmetega, mida on võimalik soojus- ning jahutusmajanduses efektiivselt rakendada (nt tarbimise juhtimine, jääksoojuse kasutamine). Analüüsitavad stsenaariumid peavad arvestama maksimaalse energiasüsteemide integratsiooniga23, et uusi tekkivaid võimalusi energiaturgude integreerimisel ära kasutada. Lõplik aruanne on terviklik dokument, koosnedes vahearuannetest, mis on välja toodud 7. peatükis. Aruanne (iga vahearuanne ja lõpparuanne) peab olema lihtsasti loetav ja sisaldama kontsentreeritud kokkuvõtet tulemustest iga peatüki juures. Sisu selgema edasi andmise eesmärgil peab kasutama erinevaid lihtsustavaid visuaalseid tööriistu (nt graafikud, skeemid). Oluline on, et vajalikud seosed, arengud ja mõjud selgelt välja tulevad. 3. Tulemused Uuringu tulemused on järgmised: Tulemus 1: Vähemalt kolme stsenaariumi (+PSJS24) võrdlev analüüs süsinikneutraalse soojus- ning jahutumajanduse saavutamiseks Eestis aastaks 2050; Tulemus 2: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse stsenaariumite sotsiaalmajandusliku mõju võrdlev hinnang; Tulemus 3: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse stsenaariumite tegevusplaanid koos maksumustega aastaks 2050. Kõigi stsenaariumite puhul peab olema tagatud varustuskindlus, jätkusuutlik soojus- ning jahutusmajanduse areng ning Euroopa ja Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmine. 23 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=COM:2020:299:FIN 24 Praeguste Suundumuste Jätkamise Stsenaarium (PSJS) 5 4. Olemasolev sisendinformatsioon - Töö tellija aitab põhjendatud vajaduse ja võimaluse korral vajalike sisendandmete kogumisel; - Ministeeriumi kontaktisik osaleb uuringu läbiviija poolt korraldatavatel kohtumistel; - Ministeeriumi kontaktisik aitab kohtumiste läbiviimist turuosalistega, kui see on põhjendatud ja vajalik. 5. Aruande formaat Kõik aruanded (7 vahearuannet + lõpparuanne) tuleb koostada inglise keeles või eesti keeles. Kohtumised, esitlused ja töötoad viiakse läbi inglise keeles või eesti keeles. Lõpparuande juurde kuulub ka eestikeelne, 10…15 leheküljeline, kokkuvõte. Kokkuvõte peab olema selge struktuuriga, peamised tulemused selgelt välja toodud ning visualiseeritud vajalike graafikute, skeemide ja piltidega. Lisaks peab koostama 1-2 leheküljelise infolehe peamistest uuringu tulemustest. Kõik vahearuanded (7 vahearuannet vt. peatükk 7) peavad olema ühtse stiiliga (pealkirjad, küljendus, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama samuti kokkuvõtvat, peamisi leide ja järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on oluline, et välistada kasutatud materjali ebasobilik kasutamine. 6. Uuringuga tellitavad tegevused Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumise eest, kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud kohtumised turuosalistega ja teiste vajalike osapooltega. Tellija esindajad osalevad turuosaliste määramise protsessil. 7. Tulemused ja ülesanded Uuring on jaotutud etappideks, mida kirjeldatakse allpool toodud vahearuannete ja ülesannete kaudu. Esitatud ülesannete ja küsimuste korrektne lahendamine on eelduseks eelpool toodud tulemuste 1, 2 ja 3 saavutamisel. Tulemused esitatakse seitsme vahearuandena, mis moodustavad ühtse tervikliku uuringu (lõpparuanne). 7.1. Vahearuanne 1: Uuringu planeerimine Algetapi aruande eesmärgiks on osapoolte vahelise (Tellija ja Töö teostaja) ühise arusaama loomine, et edasine uuringu läbiviimine kulgeks sujuvalt ja ootuspäraselt mõlemale osapoolele. Aruanne peab sisaldama uuringu teostamise eeldusi (tarbimine, hinnad, maksud jne), definitsioone (näiteks süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus, Power-to-X tehnoloogia jne) ja metoodika täpsemat avamist. Sealhulgas on ära toodud tarbimisprognooside, stsenaariumite aluste (sh PSJS), seotud tegevusplaanide, sotsiaalmajandusliku mõju, riski ja sensitiivsuse analüüsi koostamise põhimõtted. Aruandes tuuakse välja olulised huvirühmad, uuringu ajaplaan, kommunikatsiooni protokoll osapoolte vahel, avakohtumise protokoll koos 6 kokkulepitud järeltegevustega. Koostatav aruanne sisaldab ettepanekuid kuidas hinnata uuringu järgseid tegevusi süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse arendamisel. Ülesanded: - Ministeeriumiga kooskõlastatult avakoosoleku korraldamine; - Avakoosolekule eelnevalt päevakava ja koosolekul esitletavate materjalide edastamine; - Avakoosoleku eesmärgid on: (a) uuringu vahearuannete, ülesannete teostamise, ajagraafiku, metodoloogia ja planeeritud tegevuste arutelu; - (b) turuosaliste ja Ministeeriumi poolt vajalike sisendandmete ja -informatsiooni vajaduste kaardistamine. Eesmärgi tulemuslikkust hinnata võimaldavate indikaatorite arutelu. Kohtumine toimub füüsiliselt Tallinnas või elektrooniliste kanalite kaudu ning arutelud toimuvad inglise või eesti keeles; - Uuringu tulemuste analüüsiks sobiliku modelleerimise tarkvara välja pakkumine25; - Aruande koostamine. 7.2. Vahearuanne 2: Olemasoleva olukorra ülevaade Aruanne (ülevaade) peab sisaldama uuringu planeerimise vahearuandes kogutud informatsiooni ning selle analüüsi. Kaardistatakse sobilikud tehnoloogiad, mille rakendamine, Eesti süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses, on realistlik. Aruande lisana esitatakse koondatud arvandmed ja muu informatsioon muudetavate Exceli tabelitena, kus on vajalikud viited algallikatele. Ülesanded: - Vajaliku informatsiooni koondamine. Eesti soojus- ning jahutusmajanduse olemasolevat olukorda kirjeldatakse viimase viie aasta andmete põhjal (tarbimine, tootmine, hinnad, kütused jne). - PSJS stsenaariumi koostamiseks vajaliku informatsiooni koondamine, arvestades lähitulevikus aset leidvaid muutusi soojus- ning jahutusmajanduses (REKK, seadusandlus, tehnoloogiate integratsioon jne); - Rakendatavate tehnoloogiate kaardistamine, millel on potentsiaalne roll süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamisel järgneva viie või enam aasta jooksul. Tehnoloogiad reastatakse tehnoloogia valmiduse taseme (TVT26) järgi ning eristatakse tootmise, salvestamise, tarbimise juhtimise tehnoloogiaid; - Stsenaariumite võrdlemiseks vajaliku sisendandmete koondamine (sotsiaalmajanduslik, riski- ja sensitiivsusanalüüs ning keskkonna alased indikaatorid); - Vahearuande koostamine, koondandmete edastamine muudetavas Exceli failis, vajalike viidetega algallikatele. 25 https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en 26 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/01/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf 7 7.3. Vahearuanne 3: Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050 Aruandes peab analüüsima ja võrdlema modelleeritud stsenaariumeid: vähemalt kolm süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku stsenaariumit ja PSJS stsenaarium aastaks 2050. Süsinikneutraalset soojus- ning jahutusmajandust kirjeldavad parameetrid on jätkusuutlikkus, majanduslikult tasuvad ärimudelid, energiaturgude integratsioon, energiaefektiivsus (koos tarbimise juhtimisega), varustuskindlus, energiavaesuse vältimine ja digitaliseerimine (targad võrgud, kaugloendurid jne). Stsenaariumid peavad kirjeldama detailselt süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse toimimist aastal 2050 Eestis. Stsenaariumite kvantifitseerimiseks on vaja kasutada sobivat modelleerimise tarkvara27, mis on välja valitud uuringu planeerimise vahearuandes. Energiaturgude integreerimine on üks teguritest süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses. Aruandes antakse ülevaade erinevatest võimalikest tehnoloogiatest, mida on võimalik integreerida ühtses süsteemis, nt Power-to-X, vesinik, geotermaal, jääksoojus, jahutus, sesoonne salvestamine, elekter, päike, tuul jne. Ülevaade tehnoloogiatest on süsteemne koos definitsioonidega, vältimaks tehnoloogiate erinevaid tõlgendusi. Erinevate profiilidega turuosalised omavad erinevaid rolle terviklikus soojus- ning jahutusmajanduses. Käesolevas uuringus on soojus- ning jahutusmajanduse turuosalised jaotatud alljärgnevalt: eramajad, kortermajad hajaasustuses, linnaosa, linn tervikuna ja tööstus. Analüüsis on vajalik välja tuua turuosaliste erinev roll ning selgelt defineerida. Süsinikneutraalsuse saavutamiseks on rakendatavad strateegiad ja tehnoloogilised valikud turuosalistel erinevad. Toodud eristus aitab poliitikakujundajatel kujundada vastavaid meetmeid ning teha vajalikke otsuseid. Aruandes kirjeldatakse stsenaariumites kasutatavate tehnoloogiate arendamise vajadusi. Sisendina kasutada TVT ülevaadet, mis on koostatud olemasoleva olukorra kirjelduses (Vahearuanne 2). Oluline on välja tuua baasinfo, pilootprojektid, planeeritud arendused, mis vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele (fossiilkütuste tehnoloogiaid ei kirjeldata). Lisaks kaardistatakse tehnoloogiate rakendamiseks vajalike seaduste muutmise vajadused. Ülevaade tehnoloogiatest esitatakse alljärgnevalt: - Tootmistehnoloogiad (nt soojuspumbad, geotermaalenergia, jääksoojus jne) - Ülekandetehnoloogiad (nt madalatemperatuurne soojuskandija) - Tarbimise tehnoloogiad (nt energiatõhusam soojussõlm) - Salvestustehnoloogiad (nt sesoonne salvestus) - Pilootprojektid ning arendused eelnevate tehnoloogiate kohta. Primaarenergia kasutamine ja energiatõhusus on seotud ehitamiseks kasutatavate materjalide ja tehnoloogiatega. Energiat tootvad seinad ja aknad, PV paneelide katustele paigaldamine ning energiasäästlike hoonete ehitamine mõjutab hoonete energiabilanssi. Uuringus on vajalik 27 https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en 8 hinnata toodud arengute mõju hoonete energiabilansis (elektri osakaal). Tuuakse välja eeldused ja üldised seosed kaugkütte ning -jahutuse, energiabilansi ja materjalide vahel. Hoonete energiabilansi arvestuses võib tulevikus rolli mängida ka liikuvus (transport). Elektriautode laadimistaristu, vesinikautode kasutamine jne, need on mõned näited, mis võiksid olulist rolli energiabilansis omada. Aruandes esitatakse teoreetiline ülevaade, milline on transpordi potentsiaalne osakaal süsinikneutraalses soojusmajanduse bilansis. Uute võimaluste esile kerkimisega (energiapositiivsed majad, võrgus soojuse salvestamine, energiaturgude integreerimine, aktiivsed tarbijad, jääksoojus, sesoonne salvestus jahutuse osas jne) on vajalik analüüsida ülekande tehnoloogiate (soojusvõrk, jahutusvõrk) võimalikke uusi funktsioone, mida seni ei ole rakendatud. Tarbimise juhtimise võimaluste rakendamine sarnaselt elektri sektoriga ja seeläbi tipukoormuste vähendamine, võivad vähendada investeeringute vajadusi nii võrkudesse kui ka tootmisvõimsustesse. Vähemalt üks stsenaarium peab kesksele kohale seadma võrgu ja selle maksimaalse kasutuse süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses. Iga stsenaarium peab kirjeldama tehnoloogiate arenguvajadusi (sh salvestustehnoloogiad), energiaturgude integreerimise osa, mõju energiatõhususele, muutuseid seadusandluses, majandusmudeleid, arvestama digitaliseerimise ning regionaalsete arengutrendidega, mis on toodud strateegilistes alusdokumentides (p.1.3 toodud loetelu). Loodud stsenaariumid esitletakse ülal mainitud (p.7.3) turuosaliste kaudu (eramaja, kortermaja jne). Loodavad stsenaariumid peavad olema erinevalt üles ehitatud, selgelt põhjendatud ning vastama ka järgmistele küsimustele: - Mis on süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduses energia allikateks? - Kas ning millega on võimalik biomassi tuleviku soojussüsteemis asendada? - Millised tehnoloogiad tunduvad kõige jätkusuutlikumad, arvestades tervet tarneahelat? - Milliseid muutusi on regulatsioonides vajalik teha, et saavutada süsinikneutraalsus? - Milliseid tehnoloogiaid on vajalik täiendavalt arendada? - Milliste meetmetega on võimalik suunata turuosalisi tarbimise juhtimist laiemalt kasutama? - Milline mõju on süsinikneutraalsel soojus- ning jahutusmajandusel energiatõhususele võrreldes aastaga 2020? - Milliste baasmõõdikutega on võimalik kirjeldada jätkusuutlikku soojus- ning jahutusmajandust? - Millised on peamised elemendid süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses? - Millised on kaugkütte võrgu funktsioonid jääksoojuse kasutamisel? - Millistel alustel planeerida uusi kaugkütte piirkondasid? - Kas ja mis tingimustel on mõistlik eraldada soojusvõrk tootmisest? Kummal juhul on paremini lahendatud varustuskindlus? - Kuidas suurendada soojus- ning jahutussektori positiivset koosmõju? - Millistel tingimustel on jaotusvõrk oluline ja millised on tema funktsioonid? - Milliseid tarbimisharjumuste muutused on vajalikud süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses? - Milline stsenaarium aitab kõige paremini leevendada või ära hoida energiavaesust? 9 - Kuidas suurendada energiaturgude integreerimist ning kasulikkust süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses? - Kuidas piiritleda lokaal- ja kaugkütet süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses? - Milline on optimaalne kaugküttevõrgu suurus? - Milline mõju võib olla ehitusmaterjalide (tehnoloogiatel) hoonete energiabilansis ning kuidas see mõjutab võrguettevõtteid? - Milline võib olla seos transpordivahendite taristu ja energiabilansi vahel ning kuidas see mõjutab võrguettevõtteid? Ülesanded: - Prognooside koostamine soojuse ja jahutuse tootmisele, tarnimisele ja tarbimisele; - Stsenaariumite detailne kirjeldamine; - Eesti soojus- ning jahutusmajanduse projektsioonide loomine, kasutades sobilikku modelleerimistarkvara; - Exceli faili loomine vajalike tabelite, graafikute ja viidetega; - Süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses kasutatavate tehnoloogiate arendamise vajaduste kaardistamine; - Tehnoloogiate süsteemse definitsioonide loomine, vältimaks tehnoloogiate ebakorrektset tõlgendust antud kontekstis; - Tehnoloogia valmidustasemete (TVT) ülevaate loomine; - Erinevate turuosaliste vaates süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse kirjelduste loomine (eramaja, kortermaja, linnaosa, linn, tööstus); - Konsultatsioonid erinevate huvigruppide/turuosalistega; - Lokaalkütte ja kaugkütte võrdlus, mille tulemusena valmib sobilik otsustamise maatriks; - Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse võimalike rollide ülevaade üldises energiasüsteemis; - Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse peamiste parameetrite analüüs; - Ülevaate koostamine ehitusmaterjalide ja transpordi taristu seostest hoone energiabilansis; - Looma ja esitlema vähemalt kolme (+PSJS) süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku stsenaariumit; - Analüüsi esmane esitlus huvigruppidele/turuosalistele Eestis; - Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine; - Aruande koostamine 7.4. Vahearuanne 4: Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs Iga stsenaariumi kohta (lisaks PSJS stsenaarium), mis on loodud kolmandas vahearuandes (Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050), on vajalik koostada mõjude analüüs. Mõjude analüüside koostamisel kasutatakse uuringu planeerimise etapis kokkulepitud metoodikat. 10 Loodud stsenaariumite mõjusid võrreldakse PSJS stsenaariumiga. Mõjude kirjeldamisel võrreldakse sotsiaalmajanduslikke mõjusid, muutusi energiatõhususes, CO2 vähenemises, lisaks on oluline eraldi välja tuua energia turvalisus, süsteemi stabiilsus ja varustuskindlus. Mõjusid hinnatakse nii absoluutses kui suhtelises arvestuses. Mõjusid hinnatakse praeguste suundumuste jätkamise stsenaariumiga (PSJS) ning esitletakse erinevatel tasanditel (otsene, kaudne ja indutseeritud mõju) ning koosmõjuna. Stsenaariumite (+PSJS) mõjude hindamise indikaatorid peavad sisalduma minimaalselt järgmist: - Sisemajanduse koguprodukt (SKP) jaotatuna põhikomponentideks; - Muutused tööhõives; - Muutused tööviljakuses (väljendatuna SKP muutus töötaja kohta); - Majapidamiste brutosissetuleku muutused (energiahinna muutuste tõttu); - Keskmine soojusenergia ning jahutuse hind (MWh) stsenaariumites; - Muutused soojuseenergia ning jahutuse hindades kommertstarbijatele (eristatuna välja tuua vähemalt: soojuse ning jahutuse hind (MWh)(müügihind), tasud ja maksud); - Muutused soojuseenergia ning jahutuse hindades eratarbijatele (eristatuna välja tuua vähemalt: soojuse ning jahutuse hind (MWh) (müügihind), tasud ja maksud); - Muudatused kasvuhoonegaaside heitkogustes (KHG) tootmises, ülekandes ning tarbimises; - Muudatused riiklikes maksudes ja tuludes; - Muutused energiatõhususes (sisaldades võrgukadusid); - Muutused taastuvenergia tootmises ja kasutamises; - Soojuse ning jahutuse tarbimist, jaotust ja tootmist; - Mõjud elektrisüsteemile (suurenenud tarbimisvõimsus, jne). Kõik kalkulatsioonid ja arvestused (kus on asjakohane) tuleb teha 2020 aasta hindadega (reaalhindades). Kõiki koostatud stsenaariumeid on vajalik võrrelda praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga läbi toodud indikaatorite. Sotsiaalmajandusliku kasu analüüs sisaldab vähemalt: 1. Otsesed mõjud - väljundiindikaatorid, mis iseloomustavad konkreetse tegevuse eeldatavat vahetut tulemit (inglise keeles output), nt lisandväärtus, muutused tööhõives, maksude laekumine, muutused kasvuhoonegaaside emissioonides, kulude ja tulude muutused sihtrühmade lõikes (era- ja kommertstarbijad) jne; 2. Kaudsed mõjud - tulemusindikaatorid, mis näitavad taotletava tulemuse saavutamist või saavutamise suunas liikumist (inglise keeles outcome). Need on näiteks otsesed mõjud sihtrühmale, nt tarneahelate kaudu prognoositav lisandväärtus, tööjõuhõive muutus, maksude laekumine, kaudsed mõjud sihtrühmade lõikes (era- ja kommertstarbija) jne; 3. Indutseeritud mõjud - mõjuindikaatorid, mille abil on võimalik mõõta või hinnata soovitud sotsiaalmajandusliku vm mõju (inglise keeles impact) saavutamist. Need iseloomustavad tagajärgi väljaspool selle otsest ja kohest kokkupuudet adressaatide või sihtrühmaga (nt mõju tarneahela firmade varustajatele või allhankijatele jne). 11 Ülesanded: - Huvirühmadega konsultatsioonid; - Mõjuanalüüside läbiviimine; - Kõikide loodud stsenaariumide võrdlemine praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga (PSJS); - Esialgsete tulemuste esitlemine huvirühmadele Eestis; - Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine ning andmete edastamine muudetavas Exceli failis, vajalike viidetega algallikatele. 7.5. Vahearuanne 5: Riskianalüüs Uuringu teostaja viib läbi põhjaliku riskianalüüsi kõikidele kolmandas vahearuandes loodud stsenaariumitele (Vahearuanne 3). Riskianalüüsid sisaldavad erinevate riskide (nt tehnoloogia, mitte-minu-naabrusse (MMN), biomassi hinna tõus jne) kirjeldamist, nende esinemise tõenäosust, riskide mõju ning välja toodud riskide maandamise võimalusi. Stsenaariumites aset leidvate muutuste vastuvõtlikkust turuosaliste poolt on samuti vajalik käsitleda läbiviidavates riskianalüüsides. Ülesanded: - Riskianalüüsi läbiviimine kolmandas vahearuandes loodud kõikidele stsenaariumitele; - Stsenaariumite riskianalüüside võrdlus PSJS stsenaariumiga; - Aruande koostamine, seotud Exceli tabelite esitamine koos viidetega. 7.6. Vahearuanne 6: Sensitiivsusanalüüs Uuringu teostaja viib läbi sensitiivsusanalüüsid kõikidele kolmandas vahearuandes loodud stsenaariumitele koostatud sotsiaalmajanduse mõju analüüsidele (Vahearuanne 4). Sensitiivsusanalüüs viiakse läbi vähemalt järgmiste muutujate puhul: kütusehinnad, soojusenergia ja tehnoloogia hind. Sensitiivsusanalüüs on meetod, mida kasutatakse selleks, et määrata, kuidas sõltumatu muutuja erinevad väärtused mõjutavad sõltuvat muutujat antud eelduste kogumi alusel. Sensitiivsusanalüüs põhineb asjakohasel metoodikal ning täiendab neljanda vahearuande (sotsiaalmajandusliku mõju analüüs) tulemusi. Ülesanded: - Sensitiivsusanalüüside teostamine (3 stsenaariumit + PSJS); - Sensitiivsusanalüüside võrdlus PSJS stsenaariumiga; - Aruande koostamine, seotud Exceli tabelite esitamine koos viidetega; - Aruande esitlemine huvipooltele; - Aruande esitlemiselt saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine; - Aruande esitamine. 7.7. Vahearuanne 7: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku tegevusplaanid Eestis Tegevusplaanid luuakse kõikidele kolmandas vahearuandes loodud stsenaariumitele (vahearuanne 3). Koostatud tegevusplaanid peavad sisaldama terviklikku tegevuste (muudatused seadusandluses, toetuste vajadus, tehnilised nõuded võrkude rajamiseks, uued 12 ärimudelid tootjatele ja tarbijatele (minimaalselt 3 mõlemale), digitaliseerimise arendamiseks vajalikud sammud jne) ülevaadet, saavutamaks süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus aastaks 2050. Praeguste suundumuste jätkamise stsenaariumi lähtekohaks on riiklik energia kliimakava aastani 2030. Loodavad tegevusplaanid annavad sisu eelnevalt koostatud stsenaariumitele, moodustades teekaardi edasiste tegevuste planeerimiseks. Tegevusplaanid toovad selgelt välja vajalikud muudatused (nt seadusandluses) ning põhjendused väljapakutavate muutuste elluviimiseks. Tegevusplaanid annavad ülevaate vajalikest investeeringutest, et saavutada süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus Eestis aastaks 2050. Ülesanded: - Kolmandas vahearuandes loodud stsenaariumitele tegevusplaani loomine; - Tegevusplaanides sisalduvate meetmete realiseerimise eeldatava maksumus ja tasuvuse tuvastamine; - Praeguste suundumuste jätkumise tegevusplaani võrdlus koostatud stsenaariumite tegevusplaanidega; - Omapoolsete soovitused esitamine sobilikuima teekaardi valimiseks; - Loodud teekaartide põhjal arengut (keskkonna, sotsiaal-, majandus- ja regionaalset arengut) toetavate soovituste esitamine loodud teekaartide põhjal; - Eesti õigussüsteemi ja ühiskonda sobilike poliitikasoovituste esitamine; - Täiendavate relevantsete soovituste pakkumine; - Vahearuande koostamine, koondandmete edastamine muudetavas Exceli failis, vajalike viidetega algallikatele; - Esialgsete tulemuste esitlemine huvirühmadele Eestis; - Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine; - Aruande esitamine tellijale 7.8. Tulemus 8: Lõpparuanne Lõpparuanne on terviklik dokument, mis koosneb eelnevalt loodud vahearuannetest (vahearuanded 1-7). Aruanne (iga vahearuanne) peab olema lihtsasti loetav ja sisaldama kontsentreeritud kokkuvõtet tulemustest iga peatüki juures. Sisu selgema edasi andmise eesmärgil peab kasutama erinevaid lihtsustavaid visuaalseid tööriistu (nt graafikud, skeemid). Oluline on, et vajalikud seosed, arengud ja mõjud selgelt välja tulevad. Aruanne peab sisaldama vähemalt: - Peamiste tulemuste kokkuvõtet; - Ülevaadet uuringu vältel läbiviidud tegevustest; - Kogetud väljakutsete ja nende lahenduste ülevaadet; - Vajadusel täiendavaid ettepanekuid kuidas hinnata uuringu järgseid tegevusi süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse arendamisel; - Lihtsustavaid, illustreerivaid graafikuid, skeeme ja muid visuaalseid lihtsusi; - Saadud kogemused ja soovitused edasiseks; - 10-15 leheküljelist eestikeelset uuringu kokkuvõtet Ülesanded: 13 - Aruande koostamine, koondandmete edastamine muudetavas Exceli failis, vajalike viidetega algallikatele ja teistele seotud materjalidele; - Aruande esitlemine huvirühmadele füüsilisel kohtumisel Tallinnas või virtuaalsel platvormil. - Aruande esitlemisel saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine; - Aruande esitamine tellijale. 8. Ajakava Lõpparuande tähtajaks on 12 kuud alates lepingu sõlmimist. Eduka pakkuja ja hankija vahel toimuvad kohtumised iga kahe nädala tagant, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest. Hankijal on õigus vajadusel edastada eduka pakkuja töödele täiendavaid suuniseid. Aruannete üldine esitamiste tähtaeg on toodud allpool näidisena.. Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava, mis arvestab vahepealseid aruannete esitamise tähtaegasid kui ka lõpp-tähtaega. Vahearuanded Periood Vahearuanne 1: Uuringu planeerimine Lepingu sõlmimise kuupäev +1päev + 0,5 kuud Vahearuanne 2: Olemasoleva olukorra ülevaade Lepingu sõlmimise kuupäev +1päev + 2 kuud Vahearuanne 3: Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning Lepingu sõlmimise jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050 kuupäev+1päev + 5 kuud Vahearuanne 4: Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs Lepingu sõlmimise Vahearuanne 5: Riskianalüüs kuupäev +1päev + Vahearuanne 6: Sensitiivsusanalüüs 7 kuud Vahearuanne 7: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse Lepingu sõlmimise ülemineku tegevusplaanid Eestis kuupäev+1päev + 10 kuud Lõpparuande esitlemine seotud osapooltele. Eeldatav kestvus Lepingu sõlmimise maksimaalselt kaks tundi, millele lisandub küsimuste ja vastuste aeg. kuupäev+1päev + Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine; 12 kuud Lõpparuanne koos eestikeelse lühikokkuvõttega (p. 5) 9. Metoodika Süsinikneutraalset soojus- ning jahutusmajandust kirjeldavad parameetrid on jätkusuutlikkus, majanduslikult tasuvad ärimudelid, energiaturgude integratsioon, energiatõhusus (koos tarbimise juhtimisega), varustuskindlus, energiavaesuse vältimine ja digitaliseerimine (targad võrgud, kaugloendurid jne). Nimetatud loetelu ei ole prioriteetsuse järjekorras vaid pigem tervikpilt, mis võimaldab otsuste tegemisel erinevaid prioriteete seada. Töö teostaja pakub välja omapoolse nägemuse analüüsi eesmärgi täitmise ning kõigile uurimisküsimustele põhjendatult vastamise metoodikast, millele 14 lisab omapoolsed võimalikud täiendused. Esitatud metoodika on üks hindamiskriteeriumitest eduka pakkuja valimisel. Käesolevas uuringus on soojus- ning jahutusmajanduse turuosalised jaotatud alljärgnevalt: eramajad, kortermajad hajaasustuses, linnaosa, linn tervikuna ja tööstus. Analüüsis on vajalik välja tuua turuosaliste erinev roll ning need selgelt defineerida. Süsinikneutraalsuse saavutamiseks on rakendatavad strateegiad ja tehnoloogilised valikud turuosalistel erinevad. Toodud eristus aitab poliitikakujundajatel kujundada vastavaid meetmeid ning teha vajalikke otsuseid. Uuringu läbiviimiseks pakutav metoodika peab arvestama kõiki vahearuannete ülesannete ja toodud küsimuste lahendamisega. 10. Aruannete esitamine ja vastuvõtmine Kõik koostatud aruanded esitatakse hankijale õigeaegselt vastavalt HD Lisa 1 p 8. toodud ajagraafikule. Hankija tagasisidestab aruended 15 päeva jooksul aruande esitamisest. Kui hankija ei ole selle aja jooksul tagasisidet andnud, loetakse aruanne vastuvõetuks. Tagasiside põhjal täienduste osas peab uuringu läbiviija vastama 10 päeva jooksul, adresseerides tehtud täiendusi ning teada andma täienduste lisamiseks kuluva aja osas. 11. Kohtumised Regulaarsete kohtumiste ajakava lepitakse kokku lepingus. Kohtumiste planeerimisel tuleb arvestada võimalike COVID-19 piirangutega, mis eeldab valmisolekut virtuaalseteks kohtumiseks. Vastav ülevaade planeeritud kohtumiste ajakavast koos projektijuhtimisega esitatakse koos pakkumisega. Uuringu läbiviimise ajal planeeritakse vähemalt kaks füüsilist kohtumist hankijaga Eestis. Võimalikke piiranguid arvesse võttes võivad kohtumised toimuda ka virtuaalselt. Täiendava tagasiside saamiseks on pakkuja poolt oodatud rahvusvahelise ekspertide paneeli kaasamist. Eksperdid peaksid tutvuma algaruande ja lõpparuandega. Ekspertide ülesandeks on anda omapoolne sisend analüüsi läbiviimisele ja tulemustele. Kaasatud eksperdid ei tohi olla otseses seoses pakkujaga ning peavad esindama erinevaid rahvusvahelisi soojus- ning jahutusmajanduse valdkondasid. Ekspertidega kohtumiseks korraldab uuringu läbiviija kaks kolmetunnist virtuaalkohtumist, millele lisandub küsimuste ja vastuste esitamine. Kõik kulud seoses ekspertide ja nende kaasamisega peab sisalduma esitatud hinnapakkumises. 12. Autoriõigused Analüüsi lõpparuanne koos kasutatud metoodikaga on teos autoriõiguse seaduse mõistes. Kõik teosega seotud varalised autoriõigused kuuluvad hankijale pärast temapoolsete lepingutingimuste täitmist. Hankijal, kes esindab riiki, on õigus teost kasutada viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osa avaldamise või selle osade olulises mahus töötlemise (sh tõlkimine, kohandused, kokkuvõtted). Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (nt küsimustikud, joonised, juhendid, arvutustabelid, lisaandmed) kuuluvad hankijale. Kõik 15 autoriõigustega või muu intellektuaalomandiga seotud tasud sisalduvad esitatud pakkumuse maksumuses. 16 HD LISA 2 HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ………….. alusel... (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ (viitenumber 234808) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: 1.8.1. Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; 1.8.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus; 1.8.3. Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas); 1.8.4. Lisa 4 – Töövõtja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1. Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“. 2.2. Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (Lisa 1, edaspidi akt). Töövõtja annab Töö üle vastavalt HD Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktides 7 ja 8 toodud vahearuannete plaanile ja lõpp tähtajale (12 kuud arvates lepingu sõlmimisest). HD LISA 2 2.3. Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja üle antud vastavalt punktile 2.2. 2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning andma Töövõtjale vähemalt 10 tööpäeva aega puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5. Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös (vt p 2.1) esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest tasu …... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa: 3.1.1. „20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-des 7.1 ja 7.2 nimetatud vahearuannete Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu p-le 2.3). 3.1.2. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-des 7.3 ja 7.4 nimetatud vahearuannete Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu p-le 2.3). 3.1.3. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-des 7.5 ja 7.6 nimetatud vahearuannete Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu p-le 2.3). 3.1.4. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-s 7.7 nimetatud vahearuande 7 Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu p- le 2.3). 3.1.5. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-s 7.8 nimetatud lõpparuande, sh lühikokkuvõtete ja esitluse materjalide, esitamist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu p-le 2.3). 3.2. Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja arve Lepingu punktides 3.1.1.- 3.1.5. nimetatud Töö teostamise eest. 3.3. Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on meeskonna ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, hanke alusdokumentides nimetatud tingimuste täitmist ja nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; HD LISA 2 4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste protokollimist ning protokollide esitamist Hankijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest; 4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellija on kohustatud: 4.2.1. esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele; 4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1. Töövõtjal on õigus: 5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2. Töövõtja on kohustatud: 5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul; 5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga; 5.2.6. esitlema töö tulemusi koos loodud slaididega kahel avalikul üritusel; 5.2.7. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.8. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu; 5.2.9. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse Töös või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul. 6. Vastutus 6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,25% üle andmata või teostamata Töö vastava etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat vastava etapi maksumust. HD LISA 2 6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 30% lepingu maksumusest. 6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 6.2 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest. 6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu summaga. 7. Vääramatu jõud 7.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2. Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või; 8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3. Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine HD LISA 2 9.1. Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada. 11.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 11.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6. Varaliste õiguste loovutamine: 11.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 11.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale. 11.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, HD LISA 2 juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Kristjan Lepp e-post: [email protected], telefon +372 639 7602. 12.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 12.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ando Leppiman kantsler HD Lisa 3 Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr XXX raames Teostatava töö nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ Töö teostaja andmed (täpsustada töö teostaja, üleantav töö): Töö maksumus: Maksumus eurodes KM-ta: Maksumus eurodes KM-ga: Teostatud töö kirjeldus: Töö on teostatud kokkulepitud mahus riigihanke viitenumber XXX raames ning vastavalt riigihanke alusdokumentide tingimustele. Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid: Kõik kirjalikud materjalid on koostatud….. keeles Töö vastuvõtja: Töö üleandja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxxxx Kristjan Lepp Xxxxxxxxxxxxx Arendusnõunik Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt HD Lisa 4 Maksumuse esitamise vorm Rea Vahearuanded ja Maksumus Märkused/selgitused nr lõpparuanne vastavalt ilma km-ta hanke dokumentatsioonile € 1 Vahearuanne 1: Uuringu planeerimine 2 Vahearuanne 2: Olemasoleva olukorra ülevaade 3 Vahearuanne 3: Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050 4 Vahearuanne 4: Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs 5 Vahearuanne 5: Riskianalüüs 6 Vahearuanne 6: Sensitiivsusanalüüs 7 Vahearuanne 7: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku tegevusplaanid Eestis 8 Lõpparuanne (eelnevad aruanded), tulemuste esitlemine, kokkuvõtted (10-15 lk kokkuvõte) ja muud lepingus (HD Lisa 2) ja tehnilises kirjelduses (HD lisa 1) toodud teenused. Kogumaksumus ilma KM- ta € Käibemaks € Kogumaksumus koos KM- ga € HD LISA 5 VORM I - MEESKONNA KINNITUSKIRI Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Riigihanke nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ RHR viitenumber: 234808 Pakkuja nimi: Mina, allakirjutanu, olles riigihankes „Süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus 2050“ pakkuja projektimeeskonna liige, kinnitan oma valmisolekut osalemiseks eelnimetatud riigihankes alltoodud rollis: Nimi Roll 1. 2. 3. 4. Vajadusel lisada ridu, et tekiks ülevaade kogu planeeritavast meeskonnast. Kinnitan, et ülalnimetatud isik(ud) osalevad pakkuja projektimeeskonnas hankel „Süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus 2050“ ja kõik ülaltoodud liikmed vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele lepingus täidetava rolli ulatuses. Meeskonna liige (nimi): Meeskonna liige (nimi): /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Meeskonna liige (nimi): Meeskonna liige (nimi): /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/ HD LISA 5 VORM II – VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Riigihanke nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ RHR viitenumber: 234808 Pakkuja nimi: Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi, isikukood ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, isikukood, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust, hankelepingut. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Kuupäev: _________________ ____________________ (volitaja nimi) /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ (volitatava nimi) /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ HD LISA 5 VORM III – VOLIKIRI ÜHISPAKKUJA ESINDAMISEKS Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Riigihanke nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ RHR viitenumber: 234808 Pakkuja nimi: Käesolevaga volitab ühises pakkumuses osaleja ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus ühises pakkumuses osalevat _________________ (ühispakkujate volitatud esindaja nimi ja registrikood) olema meie ühises pakkumuses ühispakkujate volitatud esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust, hankelepingut. Kinnitame et ühispakkujana vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Kuupäev: _________________ ____________________ (volitaja nimi) /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ (volitatava nimi) /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ HD LISA 6 Hindamiskriteeriumid 1. Pakkuja arusaam lähteülesandest 10% lõpphindest 1 Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused on pakkuja poolt (vajadusel selleks ≥8 - 10 pakkumiskutse tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatule täiendavat teoreetilist ja empiirilist taustinfot kaasates) selgelt lahti mõtestatud, esitatud lähenemine vastab igati hankija vajadustele. Lisaks on koos sisuliste põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid olulisi täiendusi ja/või muudatusi analüüsiülesande püstituse ja analüüsiküsimuste osas. Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused on pakkuja poolt (vajadusel selleks ≥5 - 8> pakkumiskutses esitatule täiendavat teoreetilist ja empiirilist taustinfot kaasates) selgelt lahti mõtestatud, esitatud lähenemine vastab hankija vajadustele. Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused on pakkuja poolt valdavalt hankija vajadustele ≥2-5> vastavalt lahti mõtestatud. Puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised. Analüüsi eesmärgi kirjeldus ja analüüsiülesandele lähenemine vastab üldjoontes hankija 0-2> vajadustele, kuid on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt suurel määral pakkumiskutse tehnilist kirjeldust HD Lisa1. 2. Metodoloogia 35% lõpphindest Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning hanke ≥30 - 35 objektist. Meetodid ja nende alamprotseduurid on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja lahendused on omavahel analüüsi eesmärgist lähtuvalt seostatud. Kirjeldatud on analüüsi planeeritavat lõppväljundit ja selle moodustumist analüüsi eri etappide tulemuste põhjal. Lisaks tehnilises kirjelduses (HD Lisa1)nõutule on välja pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate analüüsimeetodite või andmete kasutamine, tulemuste), mis võimaldavad analüüsi eesmärke efektiivsemalt lahendada ning analüüsi tulemusi paremini kommunikeerida. Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning hanke ≥25 - 30> objektist. Meetodid ja nende alamprotseduurid on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja lahendused on omavahel analüüsi eesmärgist lähtuvalt seostatud. Kirjeldatud on analüüsi planeeritavat lõppväljundit ja selle moodustumist analüüsi eri etappide tulemuste põhjal. Meetodid ja protseduurid on valdavalt kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Kirjeldatud ≥15-25> on analüüsi planeeritavat lõppväljundit ja selle moodustumist. Puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised. Metoodika ja tegevuskava kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme nt 0-15> pakutavate lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas. 3. Ajagraafik ja tegevuskava 10% lõpphindest Tegevuskava on vastavalt kõigile nõuetele esitatud, tegevused2 on nädala täpsusega lahti ≥7 - 10 kirjutatud, iga tegevuse juures on märgitud vastutajad ja maksumus. Pakutud tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik, realistlik ja objektiivselt põhjendatud. Kõik vajalikud tegevused on kirjeldatud, liigendatud 1 HD LISA 1 2 HD LISA 1 p 7 HD LISA 6 eesmärgiga neid paremini kirjeldada. Hinnangulised töömahud on realistlikud ja optimaalsed. Tegevuskava on vastavalt nõuetele esitatud, tegevused3 on nädala täpsusega lahti ≥4-7> kirjutatud, tegevuste juures on märgitud vastutajad ja maksumus. Pakutud tegevuskava on hankelepingu täitmiseks mõistlik, realistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vajalikud tegevused on kirjeldatud, liigendatud eesmärgiga neid paremini kirjeldada. Hinnangulised töömahud on realistlikud, kuid ei ole optimaalsed. Tegevuskava on vastavalt nõuetele esitatud, tegevused4 on nädala täpsusega lahti 0-4> kirjutatud, tegevuste juures on märgitud vastutajad ja maksumus. Pakutud tegevuskava on hankelepingu täitmiseks mõistlik, realistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vajalikud tegevused on kirjeldatud, liigendatud eesmärgiga neid paremini kirjeldada. Hinnangulised töömahud ei ole realistlikud. 4. Koostöö ja projektijuhtimine 10% lõpphindest Pakkujal on selge ettekujutus perspektiivsest koostööst hankijaga ja selle võimalikest ≥8 - 10 vormidest, soovid hankija poolt analüüsi käigus garanteeritava osas on põhjendatud ja realistlikud. Täiendava lisaväärtusena on planeeritud ja põhjendatud näiteks reaalselt kasutatava välismaise tugivõrgustiku olemasolu, tehniliste võimaluste olemasolu täiendavalt väljapakutud analüüsiprotseduuride realiseerimiseks ja originaalsete koostöövormide ning meetodite kasutamist hankijaga suhtlemisel. Pakkujal on selge ettekujutus perspektiivsest koostööst hankijaga ja selle võimalikest ≥5 - 8> vormidest, soovid hankija poolt analüüsi käigus garanteeritava osas on põhjendatud ja realistlikud. Pakkujal on ettekujutus koostööst hankijaga. Kirjelduses esineb väiksemaid puudujääke, ≥2-5> ebatäpsusi ja küsitavusi. Pakkuja nägemus koostööst hankijaga vastavad üldjoontes hankija ootustele. Kirjelduses 0-2> esineb sisulisi puudujääke (nt ebarealistlikud ootused hankija osaluse suhtes vms). 5. Riskianalüüs 10% lõpphindest Hankija poolt nimetatud võimalike riskide maandamismeetmed ja nende eest vastutavad ≥8 - 10 isikud on välja toodud. Riskide kirjeldus on põhjalik ja läbimõeldud, välja on toodud nii analüüsi sisust ( analüüsi teemast) kui ka teostamisprotseduurist lähtuvate riskide originaalne ja ammendav loend, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemistõenäosust, välja pakutud maandamismeetmed on originaalsed ja realistlikud. Hankija poolt nimetatud võimalike riskide maandamismeetmed ja nende eest vastutavad ≥6 - 8> isikud on välja toodud. Riskide kirjeldus on põhjalik ja läbimõeldud, välja on toodud nii analüüsi sisust (analüüsi teemast) kui ka teostamisprotseduurist lähtuvate riskide loend, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemistõenäosust, välja on pakutud realistlikud maandamismeetmed. Enamus analüüsiga kaasnevad riskid, nende maandamismeetmed ja nende eest ≥3-6> vastutavad isikud on välja toodud. Puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised. Analüüsiga kaasnevaid olulisi riske ja nende maandamismeetmed ja nende eest 0-3> vastutavad isikud on välja toodud, kuid mõned olulised riskid ja/või nende maandamismeetmed ja/või vastutavad isikud on jäänud kajastamata või on neid ebapiisavalt käsitletud. Puudujäägid on põhimõttelised. 6. Hind 25% lõpphindest 3 HD LISA 1 p 7 4 HD LISA 1 p 7 HD LISA 6 Pakkumuse tööde kogumaksumuse (HD Lisa 1 p 7 ja HD Lisa 4) väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 40-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse: "𝑜𝑑𝑎𝑣𝑎𝑖𝑚 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑚𝑢𝑠" "väärtuspunktid" = ∙ 25 "ℎ𝑖𝑛𝑛𝑎𝑡𝑎𝑣𝑎 𝑝𝑎𝑘𝑘𝑢𝑚𝑢𝑠𝑒 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑚𝑢𝑠"
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →