Käskkirja Lisa 1
Pakkuja kõrvaldamise alused1
ja kvalifitseerimise tingimused
1. Kõrvaldamise alused
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kellel esineb RHS §
95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetluselt Pakkuja, kellel esinevad RHS § 95 lõikes 4
nimetatud asjaolud.
1.3. Pakkuja (iga ühispakkumuses osaleja), kes on registreeritud väljaspool Eesti Vabariiki, esitab
karistusregistri teate RHS § 95 lõike 1 p-des 1-3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või
Pakkuja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärse dokumendi. Pakkuja
esitab Pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi RHS § 95 lg 1 p-s 4 ning lg 4 p-des 1
ja 3 nimetatud asjaolude kohta. Kui Pakkuja asukohariik ei väljasta nimetatud dokumente, võib
need asendada Pakkuja või tema esindaja vande all antud tunnistuse või pädeva justiits- või
haldusasutuse või notari või kutseala- või ametiliidu ees Pakkuja asukohariigi õigusaktide
kohaselt antud tunnistusega.
2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid
2.1. Majanduslik- ja finantsseisund
2.1.1. Pakkuja viimase kolme (2017-2019) lõppenud majandusaasta kinnitatud aruannete alusel
peab iga majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive olema vähemalt 99 000 EUR
(käibemaksuta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse
hankepassis. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike
andmete põhjal juhul, kui pakkuja 2017-2019 kinnitatud majandusaasta aruanded on
avaldatud äriregistris.
2.1.2. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud
nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peavad pakkuja ja teine ettevõtja vastutama
solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele
tuginetakse, ning esitama kinnituse solidaarse vastutuse kohta koos pakkumusega.
2.1.3. Hankija kontrollib, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele tuginetakse, esinevad RHS § 95
lõikes 1 ja lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad esitatud
kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja on nende näitajatele tuginenud.
Ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse on kohustatud esitama hankepassi koos
pakkumisega.
2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus
2.2.1. Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul peab Pakkuja täidetud lepingute hulgas
olema vähemalt üks soojus- ning jahutusmajanduse (sh energiasääst, energiasüsteemide
integreerimine) analüüsiga seotud projekt ja vähemalt üks avaliku sektori tarkvara või
teenuse arendusprojekt, mis on samaväärsed hanke eseme objektile. Nimetatud lepingute
maksumus ühe lepingu kohta ilma käibemaksuta on vähemalt 90 000 EUR.
2.2.2. Pakkuja esitab punktis 2.2.1 nimetatud lepingute nimekirja, sh maksumus, kuupäevad,
teised lepingupooled. Kõik nimekirjas märgitud lepingud peavad olema täidetud.
1
Kõrvaldamise aluste kontrollimisel tuleb kohaldada RHS §s104 sätestatud korda.
2.3. Kui pakkuja tõendab enda RHS § 101 lg 1 p -s 6 sätestatud kvalifikatsiooni vastavust
kvalifitseerimise tingimustele teise ettevõtja vahenditega, siis peab see ettevõtja, kelle
vahenditele tuginetakse, täitma vastavat hankelepingu osa isiklikult (RHS § 103 lg 2).
3. Hankepass
3.1. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 ja lõikes 4
sätestatud kõrvaldamise alusele.
3.2. Pakkuja esitab hankepassis kinnituse, et ta vastab kõikidele pakkuja kvalifitseerimiseks
esitatud nõuetele.
3.3. Pakkuja märgib hankepassis, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral
Pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, ja Pakkuja esitab hankepassi
allkirjastamisega kinnituse, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid
Hankijale esitada.
3.4. Pakkuja esitatud hankepass sisaldab märget selle kohta, kas Pakkuja kinnitustele vastavad
andmed või dokumendid on Hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete
põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi,
identifitseerimisandmete ja vajaduse korral Pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete
väljastamisega.
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/
Käskkirja Lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Uuringu „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“
Riigihanke alusdokument
Riigihange
CPV kood: 73110000-6
Tallinn 2021
Sisukord
1. ÜLDANDMED................................................................................................................................... 2
2. HANKELEPINGU ESE................................................................................................................ 2
3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG ................................................................................ 2
4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE .......... 2
5. PAKKUMUSE KOOSSEIS .......................................................................................................... 3
6. PAKKUMUSE MAKSUMUS ...................................................................................................... 4
7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE ................................................................ 4
8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE ................................................................................... 4
9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE ............................................................... 5
10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID .................................... 5
11. HANKELEPINGU TINGIMUSED ......................................................................................... 5
LISAD ..................................................................................................................................................... 5
1. ÜLDANDMED
1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122,
registrikood 70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 625 6342.
1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri (RHR) e-keskkonnas.
1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika osakonna arendusnõunik Kristjan Lepp, tel: +372 639 7602, e-post:
[email protected]
1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest
sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja
pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.
1.6. Erinevuste esinemisel eesti ja ingliskeelsete hanke alusdokumentide vahel loetakse õigeks ning
lähtutakse eestikeelsete hanke alusdokumentide sisust.
2. HANKELEPINGU ESE
2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „Eesti üleminek süsinikneutraalsele
soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ (hankelepingu ese) täitmiseks riigihanke
alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel.
2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja tulemused on lahti kirjutatud riigihanke
alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1).
2.3. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 12 kuud alates lepingu sõlmimisest.
2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõigis riigihanke alusdokumentides
kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega.
2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu
riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh
turu-uuringu läbiviimisega seotud kulusid.
3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG
3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast.
Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast, mis on märgitud RHRi e-
keskkonnas üldandmete lehel.
4. PAKKUMUSE ETTEVALMISTAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE
4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama
RHR-i e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes riigihanke juurde „Hankes osalejad“
lehel. Riigihanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi riigihanke
alusdokumentide tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele
vastamine RHR-i e-keskkonna kaudu.
4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
4.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd,
mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja
professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks.
4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid võivad olla vormistatud eesti keeles
või inglise keeles.
4.5. Pakkumus peab sisaldama kõiki RHR-is avaldatud riigihanke alusdokumentides nõutud
dokumente (vt p 5.2) ning vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja Eesti
Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav.
4.6. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse
või volitatud esindaja poolt.
4.7. Hanke korraldaja võib teha hanke alusdokumentides muudatusi vastavalt riigihangete seadusele
(RHS), teave nimetatud muudatuste kohta saadetakse vaid neile hankemenetlusest huvitatud
ettevõtjatele, kes on registreerunud riigihanke alusdokumentide väljavõtmisel.
4.8. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise
kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.9. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtpäevaks elektroonselt RHR-i e-keskkonna
vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev märgitakse RHR-i e-
keskkonnas riigihanke üldandmete lehele.
4.10. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse
koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse
käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena RHR-i e-keskkonnas. Erinevuste
esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel
originaaldokumentide sisust.
4.11. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale
pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi RHR-i e-keskkonna.
4.12. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada RHR-i e-keskkonna kaudu.
Küsimuste esitamiseks peab hankest huvitatud ettevõtja end riigihanke juurde registreerima.
Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest.
4.13. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul
asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke
alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja
pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2).
4.14. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu viivitamatult,
kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
4.15. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas.
5. PAKKUMUSE KOOSSEIS
5.1. Koos Pakkumusega esitab pakkuja hankepassi.
5.1.1. Hankepass tuleb esitada Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104
sätestatud tingimustele.
5.2. Pakkumuse koosseisus esitab Pakkuja järgmise teabe:
5.2.1. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning
põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse
maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid
pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu
asjaolule, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja
poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses
arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal
kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.
5.2.2. Pakkumuse maksumus, mis esitatakse Maksumuse esitamise vormil (HD Lisa 4) Maksumus
esitatakse eurodes täpsusega kaks kohta peale koma.
5.2.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete kinnituskiri (HD Lisa 5 vorm I) ja nende CVd, mis on
meeskonnaliikme poolt allkirjastatud.
5.2.4. Vabas vormis esitatud tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse „Tehnilises kirjelduses“ (HD
Lisa 1) esitatud infot, hindamiskriteeriume (HD Lisa 6) ja tingimusi ning mille raames esitatakse:
5.2.4.1. Meeskonna koosseis ja selle liikmete valiku põhjendus;
5.2.4.2. Vabas vormis kirjalik kinnitus kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmise
kohta;
5.2.4.3. Vabas vormis kirjalik kinnitus, et Pakkuja suudab tagada punktis 8.1 esitatud nõuetele vastavate
spetsialistide kaasamise kogu lepingu perioodi vältel;
5.2.4.4. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus; Tegevuste loend ja kirjeldus lähtudes HD Lisa 1 punktis
3 ja 7 toodust ning lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste
kirjeldus ja põhjendus, ehk arusaam lähteülesandest ning metodoloogia kirjeldus;
5.2.4.5. Tegevuste ja tööde ajakava ning projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate
tegevuste lõikes lähtudes „Tehnilises kirjelduses“ (HD Lisa 1) esitatud infost ja punktis 2.3
toodust;
5.2.4.6. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega.
5.2.4.7. Koostöö ja projektijuhtimise kirjeldus; Koostöö korralduse kirjeldus, tagamaks hankes seatud
eesmärgi saavutamise.
5.2.5. Vajadusel volikirjad (HD Lisa 5 vormid II ja III), sh:
5.2.5.1. Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada
pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri (HD Lisa vorm II);
5.2.5.2. Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu
sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja (HD Lisa 5
vorm III);
5.2.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu
täitmise eest solidaarselt (HD Lisa 5 vorm III);
5.2.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada.
6. PAKKUMUSE MAKSUMUS
6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes koos muude asjakohaste maksudega,
käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga.
6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus jääb alla 120 000 euro ilma käibemaksuta.
6.3. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö
läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisa 1) vajalikke kulusid, makse ja
maksusid. Hankelepingu täitmise käigus Hankija täiendavaid makseid Pakkujale ei tee.
7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKKAMINE
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui:
7.1.1. kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu
eeldatavat maksumust või
7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või
muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud
käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE
8.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga
spetsialisti(de) poolt:
8.1.1. vähemalt üks kaugkütte ja -jahutuse valdkonna uurimistöö kogemusega (vahemikus 2017-2020)
projektijuht, kes on läbi viinud vähemalt kaks projekti, mille maksumus ühe projekti kohta ületab
avatud hankemenetlusega riigihanke piirmäära (60000 eurot ilma käibemaksuta);
8.1.2. ekspertide näol peavad kaetud olema järgmised valdkonnad:
8.1.2.1. energiasääst
8.1.2.2. jahutus
8.1.2.3. kaugküte
8.1.2.4. tarbimise juhtimine
8.1.2.5. majandusanalüüs
8.1.2.6. pikaajaliste strateegiliste plaanide koostamine.
8.2. Üks isik võib katta mitut punktis 8.1 esitatud valdkonda. Vastav info on kontrollitav esitatud CV-
de kaudu.
8.3. Pakkujal on lubatud Töö elluviimiseks pakkuda suuremat meeskonda.
8.4. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul
loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu. Pakkujal on õigus töö tegemise käigus
kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat informeerima kaasatud täiendavast
eksperdist.
8.5. Hankijal on õigus kontrollida punkti 8.1. tingimuste täitmist kogu lepingu perioodi vältel.
9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.
9.2. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama
käesoleva dokumendi alapunktis 5.2 nõutud andmeid ja dokumente.
9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele.
9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest.
9.5. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIUMID
10.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt HD Lisas 6 toodule.
10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja
hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel (vt HD Lisa 6). Maksimaalne
punktisumma on 100.
10.3. Hankekomisjon summeerib kuue hindamiskriteeriumi alusel antud punktid. Hindamistäpsus on
kaks (2) kohta pärast koma.
10.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse
vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
10.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
10.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. Vastav
pakkumus lükatakse tagasi.
10.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem
punkte metodoloogia eest (vt HD Lisa 6 p 2 ). Kui ka siis on pakkumustel võrdsel arvul punkte,
otsustatakse võitja liisu heitmise teel.
11. HANKELEPINGU TINGIMUSED
11.1. Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2.
LISAD
Kõik toodud lisad on leitavad Riigihangete registris ka inglisekeelsetena.
HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus
HD Lisa 2 – Hankelepingu projekt
HD Lisa 3 – Teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt
HD Lisa 4 – Maksumuse esitamise vorm
HD Lisa 5 – Vormid pakkumuse koostamiseks
HD Lisa 6 – Hindamiskriteeriumid
KÄSKKIRI
01.04.2021 nr 25
Riigihanke „Eesti üleminek süsinikneutraalsele
soojus- ning jahutusmajandusele aastaks
2050“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku
nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning
jahutusmajandusele aastaks 2050“ (riigihanke objekti kood 73110000-6
„Uurimistööteenused“) avatud hankemenetluse teel.
2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel
kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi
alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud
pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ja edukal pakkujal
kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite
alusel järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees: Rein Vaks – energiaturgude valdkonnajuht.
Komisjoni liikmed: Kristjan Lepp – arendusnõunik;
Irje Möldre – strateegilise planeerimise juht.
3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks
energeetikaosakonna arendusnõuniku Kristjan Lepp.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete
vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
PD ANNEX 3
Deed of transfer and acceptance of work performed in procurement nr XXX
Name of the procurement: „ TRANSITIONING TO A CARBON NEUTRAL HEATING AND
COOLING IN ESTONIA BY 2050 “
General information of the contractor (specify contacts and the object of the deed):
Price of the procurement
Price EUR without VAT:
Price EUR including VAT:
Description of work performed:
The work has been carried out to the agreed extent by a public procurement reference number XXX and
in accordance with the terms of the basic procurement documents.
The following data files were transferred to the contracting authority:
All material are created in English
Contracting authority: Contractor:
Ministry of Economic Affairs and xxxxxxxxxxxxx
Communications
Kristjan Lepp Xxxxxxxxxxxxx
Development advisor
Signed digitally Signed digitally
PD ANNEX 4
Quotation submission form
Nr. Deliverables according to HD Price Specifications and/or comments.
Annex 1: without
VAT, €
1 Deliverable 1: Inception report
2 Deliverable 2: Baseline data
collection report
3 Deliverable 3: Report - Scenarios for
reaching carbon neutral heating and
cooling by 2050
4 Deliverable 4: Impact assessments
5 Deliverable 5: Risk analysis
6 Deliverable 6: Sensitivity analysis
7 Deliverable 7: Action Plans for
carbon neutral heating and cooling in
Estonia
8 Deliverable 8: Final report, executive
summary in Estonian, presentation
materials (HD Annex1).
Total price without VAT, €
VAT €
Total price with VAT, €
PD ANNEX 5
FORM I – TEAM CONFIRMATION
Contracting authority: Estonian Ministry of Economic Affairs and
Communications (MKM)
Name of the procurement: TRANSITIONING TO A CARBON
NEUTRAL HEATING AND COOLING IN
ESTONIA BY 2050
Public Procurement Register (PPR) 234808
reference:
Name of the tenderer:
I confirm my participation in the procurement of “Carbon neutral heat and cooling management
2050” by signing this document. I am ready to contribute and partake in this procurement. My
role in the team follows below:
Name Role
1.
2.
3.
4.
If necessary additional rows can be added to get the overview from the whole team.
I confirm that all named persons above participate in tenderers team in the procurement of
“Carbon neutral heat and cooling management 2050” and all team members meet the
requirement provided in the procurement documentation and in the extent of the role they are
given.
Team member (name): Team member (name):
/signed digitally/signature /signed digitally/signature
Team member (name): Team member (name):
/signed digitally/signature /signed digitally/signature
Representative of the tender:
/signed digitally/signature
PD ANNEX 5
FORM II – POWER OF ATTORNEY
Contracting authority: Estonian Ministry of Economic Affairs and
Communications (MKM)
Name of the procurement: TRANSITIONING TO A CARBON
NEUTRAL HEATING AND COOLING IN
ESTONIA BY 2050
Public Procurement Register (PPR) 234808
reference:
Name of the tenderer:
_____________ (name of the tenderer) ____________________ (name, personal identification
code and position of the authorizer) is hereby authorized to be the official representative of the
tenderer in person __________________ (name, personal identification code, position of the
authorized person) and to sign the above-mentioned public procurement tender, procurement
contract.
Power of attorney is not to be subdelegated.
Power of attorney is valid until: ________________
Date: _________________
____________________ (authoriser name)
/signed digitally/ signature
____________________ (authorized name)
/signed digitally/ signature
Tenderer:
/signed digitally/ signature
PD ANNEX 5
FORM III – POWER OF ATTORNEY FOR JOINT TENDER
Contracting authority: Estonian Ministry of Economic Affairs and
Communications (MKM)
Name of the procurement: TRANSITIONING TO A CARBON
NEUTRAL HEATING AND COOLING IN
ESTONIA BY 2050
Public Procurement Register (PPR) 234808
reference:
Name of the tenderer:
The tenderer hereby authorizes ___________ (name of tenderer) ____________________
(name and position of the authorizer) _________________ (name and registry code of the
authorized representative of the joint tenderers) to be the authorized representative of the joint
tenderers in our joint tender and to sign the above-mentioned public procurement tender,
procurement contract
We confirm that as a joint bidder we are jointly and severally liable for the performance of the
procurement contract.
Power of attorney is not to be subdelegated.
Power of attorney is valid until: ________________
Date: _________________
____________________ (authoriser name)
/signed digitally/ signature
____________________ (authorized name)
/signed digitally/ signature
Tenderer:
/signed digitally/ signature
PD ANNEX 6
Evaluation Criteria
1. Tenderers understanding of the assignment 10% of
the result
1
Purpose of the analysis and questions set in public procurement are described ≥8 - 10
(additional theoretical and empirical background is provided if necessary) in a
meaningful way. Proposed approach responses to the needs of contracting authority in
every way. Additional relevant proposals regarding the assignment to reach better results
are provided and to be accepted by the contracting authority.
Purpose of the analysis and questions set in tender are described (additional theoretical ≥5 - 8>
and empirical background is provided if necessary) in a meaningful way. Proposed
approach responses to the needs of contracting authority in every way
Purpose of the analysis and questions set in tender are described mostly in a meaningful ≥2-5>
way. Proposed approach mostly responses to the needs of contracting authority.
Deficiencies and lack of precision are not principal.
Purpose of the analysis and questions set in tender are described mostly in a meaningful 0-2>
way. Proposed approach responses in general to the needs of contracting authority, but
occasionally unclear and/or contradicts and/or quotes too much technical description of
tender PD Annex 1.
2. Methodology 35% of
the result
Used methodology is based on generally acknowledged methodological principals and ≥30 - 35
is well connected with the topic of the tender. Methods and their sub procedures are
described in detail and in a comprehensible manner. Appropriateness of proposed
methodological solutions are justified, and solutions are well connected according to the
purpose of this tender. Outcome of this analyse and how it forms through each sub task
is well described. Additional solutions are provided by the tenderer which are not
mandatory but help to reach better outcome, give more effective solutions, help to
communicate the results more efficiently.
Used methodology is based on generally acknowledged methodological principals and ≥25 - 30>
is well connected with the topic of the tender. Methods and their sub procedures are
described in detail and in a comprehensible manner. Appropriateness of proposed
methodological solutions are justified, and solutions are well connected according to the
purpose of this tender. Outcome of this analyse and how it forms through each sub task
is well described.
Methods and their sub procedures are described in detail and in a comprehensible ≥15-25>
manner. Deficiencies and lack of precision are not principal.
Used methodology and action plan is generally appropriate, but some deficiencies occur, 0-15>
like inappropriateness of methodology and inaccuracies in their descriptions.
3. Timetable and Work Plan 10% of
the result
The timetable and work plan meet all the requirements, all activities2 are described in ≥7 - 10
a weekly basis, every activity has a responsible lead person and a cost. The work plan is
suitable, objectively justified, realistic and optimal to reach high quality outcomes of the
analysis. All necessary activities have been described, given actions and tasks are
differentiated with the purpose to describe them better. The estimated amount of work is
realistic and optimal.
The timetable and work plan meet the requirements, activities are described in a ≥4-7>
weekly basis, activities have a responsible lead person and a cost. The work plan is
1
PD ANNEX 1
2
PD ANNEX 1 p 7.
PD ANNEX 6
suitable, objectively justified, realistic and optimal to reach outcomes of the analysis.
Necessary actions have been described, given actions and tasks are differentiated. The
estimated amount of work is realistic but not optimal.
The timetable and work plan meet some of the requirements, activities are not 0-4>
described in a weekly basis, activities missing responsible lead persons and some costs.
The working plan is not suitable nor justified for contracting authority. Necessary actions
have been described, given actions and tasks are differentiated. The estimated amount
of work is not realistic.
4. Cooperation and project management 10% of
the result
Tenderer’s understanding of prospective cooperation with contracting authority are ≥8 - 10
clearly defined, expectations are justified and realistic. Additional value is planned and
provided by the technical international support network, in the existence of technical
possibilities, additional procedures of analysis are provided and to communicate with
contracting authority through original cooperative forms and methods.
Tenderer’s understanding of prospective cooperation with contracting authority and ≥5 - 8>
possible other forms for it are clearly defined, expectations are justified and realistic.
Tenderer understands cooperation with contracting authority. Minor deficiencies, lack ≥2-5>
of precision and questionable parts exist.
Tenderer understands cooperation with contracting authority and in general it matches 0-2>
with the expectations of the contracting authority. There are substantive shortcomings
(example unrealistic expectations to the contracting authority etc).
5. Risk assessment 10% of
the result
Risk management is well described and people responsible named. Description of the ≥8 - 10
risks is comprehensive and well though ally thought, there are highlighted are described
and named, highlighted are risks originated from the content of the analyse (topic) and
from procedures of the work. List of risks is realistic and comprehensive. Different risks
are evaluated through relevance and probability, provided risk management is realistic
and original.
Risk management is well described and people responsible named. Description of the ≥6 - 8>
risks is comprehensive and well throughally thought, there are highlighted are described
and named, highlighted are risks originated from the content of the analyse (topic) and
from procedures of the work.
Different risks are evaluated through relevance and probability, provided risk
management is realistic.
Most risks and their management are provided, responsible people are named. ≥3-6>
Deficiencies and lack of precision are not principal.
Risks and their management is provided, responsible people named, but some key risks 0-3>
and/or their management is lacking and/or responsible people unnamed or they have not
sufficiently mitigated. Deficiencies and lack of precision are principal.
6. Pricing 25% of
the result
Value points for the total cost of tender (PD Annex 1 and PD Annex4), the maximum
points are given the tender with the lowest price. Other tenders will receive their points
according to the following formula:
"𝐶ℎ𝑒𝑎𝑝𝑒𝑠𝑡 𝑜𝑓𝑓𝑒𝑟 𝑐𝑜𝑠𝑡"
"value points" = ∙ 25
" 𝑂𝑓𝑓𝑒𝑟 𝑏𝑒𝑖𝑛𝑔 𝑒𝑣𝑎𝑙𝑢𝑎𝑡𝑒𝑑"
PD ANNEX 1
Ministry of Economic Affairs and Communications of the Republic of Estonia
TRANSITIONING TO A CARBON NEUTRAL HEATING AND
COOLING IN ESTONIA BY 2050
TECHNICAL DESCRIPTION
MARCH, 2021
1. Context .............................................................................. Error! Bookmark not defined.
1.1. General context .......................................................... Error! Bookmark not defined.
1.2. Current situation ........................................................ Error! Bookmark not defined.
2. Objectives ......................................................................... Error! Bookmark not defined.
3. Outcomes .......................................................................... Error! Bookmark not defined.
4. Resources to be made available by Estonia ...................... Error! Bookmark not defined.
5. Report format .................................................................... Error! Bookmark not defined.
6. Description of the request for services .............................. Error! Bookmark not defined.
7. Deliverables and Tasks ..................................................... Error! Bookmark not defined.
7.1. Deliverable 1: Inception report ..................................... Error! Bookmark not defined.
7.2. Deliverable 2: Baseline data collection report .............. Error! Bookmark not defined.
7.3. Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral heating and cooling by
2050
…………………………………………………………………………………………..
Error! Bookmark not defined.
7.4. Deliverable 4: Impact assessments ................................ Error! Bookmark not defined.
7.5. Deliverable 5: Risk analysis .......................................... Error! Bookmark not defined.
7.6. Deliverable 6: Sensitivity analysis ................................ Error! Bookmark not defined.
7.7. Deliverable 7: Action Plans for carbon neutral heating and cooling in Estonia .... Error!
Bookmark not defined.
7.8. Deliverable 8: Final report ............................................ Error! Bookmark not defined.
8. Work plan.......................................................................... Error! Bookmark not defined.
9. Methodology ..................................................................... Error! Bookmark not defined.
10. Submission and approval of deliverables ...................... Error! Bookmark not defined.
11. Meetings ........................................................................ Error! Bookmark not defined.
12. Intellectual property rights. ........................................... Error! Bookmark not defined.
1
1. Context
1.1. General context
Within the last five years following strategic documents have been issued by European Union:
The European Green Deal1
Powering a climate-neutral economy: An EU Strategy for Energy System
Integration2
A Renovation Wave for Europe - greening our buildings, creating jobs,
improving lives3
Estonian district heating is highly regulated, and it is due to wood based combined heat and
power production 93% efficient according to Directive 2012/27/EU4 (EED) definition.
Considering the abovementioned initiatives and the directions of EU energy and climate policy,
it is necessary to analyse our current heating and cooling pathway, as it does not align with
those initiatives. New pathways are to be created and analysed to reach carbon neutral heating
and cooling in Estonia by 2050.
Investments in heating and cooling sector are made for decades but due to unpredictable
changes in demand feasibility of these investments (especially into heating transmission) means
sustainable, climate and future proof solutions. By 2050, we must reach climate neutrality in
the European Union. This means that the investments that will be made in the next decades
must be futureproof. The interactions between local and district heating, cooling, heat storage
and demand response will play a key role in this transition.
1.2. Current situation
In 2019, ca 65% (4,450 GWh) of the total heat demand was covered district heating.
In Estonia, there are, in total 230 district heating areas. In November 2019, the prices of thermal
energy without value added tax, remained between 35,33€/MWh (East-Estonia) and 86,96
€/MWh (Tallinn). The average weighed price of thermal energy was 50,58€/MWh in November
2019, whereas arithmetic mean value was 60,27€/MWh. Generally, the main reasons behind
the higher than average prices of thermal energy, are the use of expensive fuels, like oil shale
oil and natural gas and the poor technical condition of older district heating networks.
Most common fuels in district heating are biomass 51,5% and natural gas 21,2% (Graph 1).
Biomass consists of wood chips, by product from wood industry.
Most common fuel in local heating has been wood, from which 66% are firewood and 34%
woodchips and other wood products. Almost 1/3 of local heating source comes through heat
pumps and 1/5 from natural gas (Graph 2).
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?qid=1596443911913&uri=CELEX:52019DC0640#document2
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0299&from=EN
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1603122220757&uri=CELEX:52020DC0662
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32012L0027
2
Projects for district cooling have been launched in the city of Tallinn5, Tartu6 and Pärnu7.
District heating sales by fuels
4,4TWh - 100% (2018)
Oilshale 9,8%
Other 3,5%
Oilshale oil 2,2% Biomass
Peat 4,9% Gas
Retortgas
Retortgas 6,9%
Biomass 51,5% Peat
Oilshale oil
Other
Oilshale
Gas 21,2%
Graph 1 - District heating sales by fuels (Source: Ministry of Economic Relations and Communications)8
Local heating by fuels
2018
Other
7%
Natural gas
15%
Wood
Wood
44% Heatpumps
Natural gas
Other
Heatpumps
34%
Graph 2 - Local heating by fuels, 2018 (Source: Statistics Estonia, The Estonian Renewable Energy Association)9
In Estonia, district heating is regulated by District Heating Act10. The strategic directions
for heating and cooling in Estonia are set in the following strategic documents:
5
District cooling in Tallinn - https://www.utilitas.ee/kaugjahutus/
6
District cooling in Tartu - https://www.fortumtartu.ee/tooted-ja-teenused/kaugjahutus/
7
District cooling in Pärnu - https://www.fortum.ee/media/2018/06/fortum-alustab-parnu-esimese-jahutusjaama-
ehitamist
8
https://mkm.ee/en/objectives-activities/energy-sector/heating-sector
9
http://www.taastuvenergeetika.ee/taastuvenergia-aastaraamat-2019/
10
District Heating Act https://www.riigiteataja.ee/en/eli/520062017016/consolide
3
National Development Plan of the Energy Sector until 203011;
„Estonia 2035“ strategy12;
Spatial Planning „Estonia 2030+13;
National Strategy on Sustainable Development "Sustainable Estonia 21”14
General Principles of Climate Policy until 205015
Estonian National Energy and Climate Plan 203016;
Long-term strategy for building renovation17
Estonian Entrepreneurship Growth Strategy 2014-202018;
As the goal for climate neutrality is relatively new, those documents do not include certain new
elements such as carbon neutrality (climate neutrality), energy system integration,
(district) cooling, seasonal (heat) storage, district heating demand response, renewable
gases etc. The interactions of these new directions and elements are of key importance in our
future heating and cooling sector.
2. Objectives
The objective of this study is to identify and analyse scenarios towards achieving carbon
neutral heating and cooling sector in Estonia by 2050. The analysis must consider at least
three different scenarios, compared with BAU scenario towards carbon neutral heating and
cooling sector. Provide impact assessments and action plans for these scenarios. Based on these
results national authorities will have enough background information to propose and justify
the most environmentally friendly, energy efficient, socio-economically beneficial, with
the least cost for society and with the least cost for adaptation, sustainable pathway 19 for
carbon neutral heating and cooling sector in Estonia by 2050.
The successful tenderer will identify and analyse scenarios for transitioning the Estonian
heating and cooling sector to climate neutrality (carbon neutrality20) by 2050. A thorough
analysis of different options accompanied by socio-economic impact assessments and action
plans is expected to accompany these scenarios to support in deciding the pathway.
The deliverables under this project shall indicate how the necessary changes in the heating
and cooling sector will need to be facilitated/implemented. The outputs of the project will
be used while updating the relevant development plans and policy documents of the
Government of Estonia, mainly the National Development Plan of the Energy Sector, the
11
National Development Plan of the Energy Sector until 2030
https://www.mkm.ee/sites/default/files/ndpes_2030_eng.pdf
12
https://valitsus.ee/en/estonia-2035-development-stategy/strategy/strategic-goals f
13
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
14
https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_eng_web.pdf
15
https://www.envir.ee/en/news-goals-activities/climate/general-principles-climate-policy
16
https://www.mkm.ee/en/objectives-activities/energy-sector/summary-estonian-national-energy-and-climate-
plan-2030-0
17
Long-term strategy for building renovation
https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_2020_ltrs_official_translation_en.pdf
18
https://kasvustrateegia.mkm.ee/index_eng.html
19
Pathway=Scenario+ action plan
20
Carbon neutrality means having a balance between emitting carbon and absorbing carbon from the atmosphere
in carbon sinks.
4
National Energy and Climate Plan, and the General Principles of Climate Policy until
2050.
All solutions and technologies considered must be applicable in Estonian climate and
conditions. The existing infrastructure, and legislation will also need to be taken into account.
The transition to carbon neutral heating and cooling must be in line with the principles and
goals of the EU energy and climate policy (e.g. Green Deal) and take into account energy
efficiency measures that the heating and cooling sector can effectively implement (i.e., waste
heat recovery accompanied by demand response measures). The scenarios to be analysed must
consider the possibilities for maximum energy system integration 21 to take advantage of the
emerging possibilities in integrating different energy markets (e.g. electricity and heating).
The summarized report will build upon analysis structured around the tasks described in the
“Deliverables and Tasks” paragraph. Graphs, schemes and simplifying visualizations are
expected to be an essential part of this analyse to simplify, describe the necessary
connections, developments, effects etc. The results must be easy to read, with summarized
chapters that provide concentrated findings.
3. Outcomes
The deliverables are expected to result in the following outcomes:
Outcome 1: Descriptions and analyses of at least three scenarios (+BAU) towards
carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050;
Outcome 2: Impact assessment of carbon neutral heating and cooling scenarios;
Outcome 3: Action Plans for carbon neutral heating and cooling scenarios in Estonia
by 2050.
Although subject to other contributing factors, the tasks and deliverables of the contract and the
associated outcomes should over the longer-term contribute towards sustainable carbon neutral
heating and cooling, thus achieving Estonian and EU climate and energy policy objectives,
while maintaining security of supply.
4. Resources to be made available by Estonia
- The Ministry will, if justified and possible, assist in gathering input data for the study;
- The Ministry will participate in meetings organised by the contractor;
- The Ministry, if needed, will help to facilitate the organisation of the meetings with
stakeholders.
5. Report format
All deliverables and reports will be provided in English or in Estonian.
Meetings, presentations and workshops will be conducted in English or in Estonian.
21
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=COM:2020:299:FIN
5
A 10…15 page summary in Estonian will need to be a part of the final report. The summary
must be well structured, main results clearly stated and illustrated by necessary visualisation
tools (graphs, schemes etc).
All reports should be consistent in style (headings, margins, citations, bibliography, etc.) and
contain a short executive summary. The contractor is required to properly apply quotation
techniques and particular care will be taken to verify improper re-use of existing material
6. Description of the request for services
The contractor shall take care of the collection of data and information necessary for the
implementation of the contract. The contractor will organise meetings with relevant
stakeholders. The list of relevant stakeholders will be compiled in cooperation with the
Ministry.
7. Deliverables and Tasks
In order to achieve outcomes 1, 2 and 3, the contractor shall produce the following deliverables
by implementing the tasks listed below.
7.1. Deliverable 1: Inception report
The aim of the inception report is to provide a common understanding among the parties
(Estonian authorities and the contractor) on the implementation approach of the rest of the
analyse. The report should include a presentation of the assumptions (consumption, prices,
taxes, technologies etc.), definitions (for example carbon neutral heating and cooling, relevant
technologies like Power-to-X etc.) and the proposed methodology, in particular, related to the
projection of consumption of heating and cooling, the definitions of scenarios (incl. BAU
scenario) and related action plans, the socio-economic impact assessment, and the risk and
sensitivity analysis. Furthermore, the report should comprise a list of relevant stakeholders, the
project’s timeline, a communication protocol, the minutes of the kick-off meeting, and follow-
up of activities agreed at the kick-off meeting. The report will also contain a short proposal by
the contractor of indicators to monitor the project during its implementation, and indicators that
could be followed by the national authorities for monitoring the results and impact of the project
after the conclusion of the contract.
Tasks:
- Prepare and circulate a detailed agenda and presentation to the Estonian Authorities
prior to the kick-off meeting;
- Arrange the kick-off meeting, in coordination with Estonian Authorities.
- The purpose of the kick-off meeting is to:
(a) discuss the execution of the tasks, including the project’s milestones and timetable,
the methodology proposed by the contractor for conducting the planned activities, and
- (b) determine the needs for data and information from the Estonian Authorities and
market participants, etc., as well as the proposed indicators to monitor the project. The
meeting shall take place in Tallinn or via electronic channels and shall be conducted in
English;
6
- To provide necessary modelling tool to use throughout the analysis22;
- Draft the report.
7.2. Deliverable 2: Baseline data collection report
The report will analyse and interpret the collected data and technology mapping possible to
implement to achieve carbon neutral heating and cooling by 2050. The report will include data
excel tables with references to sources used.
Tasks:
- Collect the relevant data, of the last 5 years, describing the current situation of heating
and cooling market (generation, consumption, prices, fuels, etc.) in Estonia;
- Collect the relevant data to be used to describe BAU scenario on the known and
probable future changes in the heating and cooling market in Estonia (including NECP,
legislation, technology integrations solutions, etc.);
- Collect the relevant data on potential technologies that can be used to achieve carbon
neutral heating and cooling in Estonia within 5 years or longer, at the Technology
Readiness Levels (TRLs) enabling actual use of such technologies for production,
storage, demand/response, rather than just pilot projects - TRL overview of
technologies;
- Collect the relevant data for comparison of scenarios based on socioeconomic and
environmental indicators as well as risk and sensitivity analysis;
- Draft the report, including supporting MS Excel files with references to sources used.
7.3. Deliverable 3: Report - Scenarios for reaching carbon neutral
heating and cooling by 2050
The report will provide an analysis of minimum three possible scenarios (+ business as usual
(BAU)) for the transition to carbon neutral heating and cooling in Estonia by 2050.
Main characters for carbon neutral heating and cooling are sustainability and
economically reasonable models, energy market integration, energy efficiency (incl.
demand response), security of supply, avoiding energy poverty, high level of digitalisation
(smart grids, distance metering etc.).
The scenarios, in principle, will describe in detail how would a carbon neutral and
sustainable heating and cooling function in Estonia in 2050. Model-based scenario
quantification must be used to support the Estonian Government in developing the policy
options23. The suitable modelling tool is chosen in cooperation with contracting authority,
in Deliverable 1
22
https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en
23
https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en
7
One of the characters to be considered is energy sector integration. As an outcome of the
analysis, energy sector integration overview and necessary technical requirements for
maximum integration is delivered. This overview considers integrations like Power-to-X,
hydrogen, geothermal, waste energy, cooling, seasonal storage, electricity, sun, wind, etc. As
there is a lack of unitedly agreed definitions, list of these technologies is given with the
definitions in one systematic approach in this deliverable.
A single house in a countryside, apartment buildings in outside urban areas, districts in cities,
cities and communities and industry, they all have different descriptions and technical solutions
in carbon neutral heating and cooling sector. These heating and cooling market participants:
single house owners, apartment building owners in rural areas, districts in cities, city as a
holistic system, industry differ in scale, role and possible technologies used in carbon neutral
heating and cooling management. Those roles ought to be described as they form an input for
policy makers and stakeholders to create more focused understanding of development needs for
these market participants in the heating and cooling market. This representation acts as
supporting and simplifying tool to set necessary messages in scenarios for carbon neutral
heating and cooling in Estonia.
A technology overview through technology readiness levels (TRL in Deliverable 2) and their
possible developments are described (including investment cost scenarios), to provide scenarios
with relevant input. This additional overview will provide the development needs of these
technologies (TRL Deliverable 2) through existing base research, pilots and planned
developments, considering sustainability criteria (fossil fuel technologies are not revised).
Additional view on the need of legislation developments for these technologies is a part of this
overview.
Overview of these technologies will be presented in categories:
- Production technologies (Heat pumps, geothermal energy, industry and waste heat etc)
- Heat carrier technologies (e.g. low temperature carrier)
- Consumer technologies (e.g. energy efficient heat exchangers)
- Storage technologies (e.g. seasonal storage)
- Pilot and development projects overview in each category (a - d).
Energy efficiency and therefore primary energy consumption are related to materials,
technologies used in building materials. Adding energy production units to roofs and already
walls and window are producing energy – these elements have growing part in energy balance
in carbon neutral heating and cooling. Assessment of the share of heat and electricity in heating
and cooling balance connected with the building material technologies is to be delivered.
Assumptions and overall connections between district heating, energy balance and
buildings are delivered through this analysis.
Another connected area is transportation (connectivity). Considering energy balance with
buildings, transport has its part in either using or providing additional value to the holistic
energy balance. For example, charging stations for electric cars (hydrogen cars in 2050) either
use the energy surplus or giving extra energy. Connections and overall approach study are
expected on these topics.
Before creating the scenarios, a comparison between local and district heating must be created
to provide pros and cons for both, considering that carbon neutral heating and cooling is
8
achieved by 2050. Also, the role of the district heating grid must be redefined according to the
emerging business opportunities the near-zero (energy-positive) buildings can offer (i.e.,
heating storage using the DH grid, integration of energy market, prosumers, waste heat,
seasonal storage in cooling etc.) The demand-response opportunities similarly to the electricity
sector must also be considered and necessary suggestions made to lower the need of high-peak
consumption and therefore optimize the needed investments to the grid and production. At least
one of the scenarios must include a major role for district heating and cooling compared
to local heating and cooling.
Scenarios must include necessary development steps for technology (including storage), energy
system integration, impact to energy efficiency, legislation, economical models, and digital
management but also, regional development trends given in development strategies. Scenarios
will consider population projections processes in different regions, stated in existing strategical
documents (p 1.2).
These scenarios will be represented additionally through market participants given in
deliverable 3 above.
Scenarios created must be different by nature, well justified and be based on the questions given
below:
- What are the sources of the energy in a carbon neutral system?
- What (if anything) could replace biomass usage in the carbon neutral heating and
cooling?
- Which of the used technologies seem to be the most sustainable considering the whole
supply chain?
- What should be the needed regulatory framework for such a vision to be accomplished?
- What are the needed technologies that must be further developed?
- What are the measures that direct the consumers and producers to use demand response
measures?
- What is the impact of such a vision in terms of energy efficiency compared to the
situation in 2020?
- What are the basic measures to provide sustainable heating and cooling?
- How to maximize joint result of heating and cooling sectors?
- What are the key aspects of carbon neutral heating and cooling economics?
- What is the role of district grid storage in waste heat usage?
- How to make the most of the energy market integration benefit towards the carbon
neutral heating and cooling?
- What are the reasonings when developing new regions in district heating? Size?
- If and on which conditions, it is reasonable to divide operator of the grid from
production?
- Which version has better security of supply?
- On what conditions the grid is necessary and what are the functions for the grid?
- What are the necessary changes in consumer choices?
- Which version helps better to avoid energy poverty?
- The role of energy system integration in both versions?
- Is there a need to redefine district/local heating considering the optimum solution in
carbon neutral heating and cooling;
9
- What is the optimal length of the heating grid in various occasions (dense demand, low
temperature grid, etc.)?
- What are the advantages of district heating compared to local heating in carbon neutral
heating and cooling, considering relevant business models?
- What might be the impact of the development of building materials to the production
and consumption of a building and might such developments play a role in using the
district grid?
- What might be the possible share of the locally produced energy in the field of heating
and cooling considering the development of building materials?
- What are the possible connections and effect of mobility for the carbon neutral heating
and cooling?
The report will include MS Excel files comparing the relevant indicators for the different
scenarios.
Tasks:
- Forecast the production, distribution and consumption, of heating and cooling;
- Define and describe the scenarios in detail;
- Prepare projections using relevant market modelling tool with up to date information
on the Estonian heating and cooling market;
- Prepare the MS Excel files with graphs and references to sources used;
- Technology developments needs described to be implemented in carbon neutral
heating and cooling in Estonia
- Provide one systematic definition approach for technologies in TRL overview, to avoid
inaccurate interpretations in given context;
- Description of a carbon neutral heating and cooling for different market participants:
single house, apartment buildings, city district, city, industry
- Consult relevant stakeholders;
- Incorporate comments from stakeholders and prepare the report.
- Present the draft results of the impact assessment to relevant stakeholders in Estonia;
- Comparison between district heating and local heating and as a result reasoning matrix
for district or local heating is provided;
- Provide overview from different roles that carbon neutral heating and cooling could
have;
- Analyse of the main parameters in carbon neutral heating and cooling;
- Study on the impact of building materials and mobility to heating and cooling balance;
- Present at least three different scenarios to reach a carbon neutral heating and cooling
by 2050 plus the BAU scenario;
- Draft the report
7.4. Deliverable 4: Impact assessments
For each of the scenario (including the BAU scenario) defined in Deliverable 3, the contractor
will conduct an impact assessment. For this assessment the contractor will use the methodology
described in the inception report.
10
Overview of the impacts to social economy, energy efficiency, energy security, system stability,
CO2 reduction and security of supply according to the provided scenarios compared to
counterfactual scenario (BAU).
The impacts will be assessed in both absolute and comparative terms. The comparison will be
made against the continuation of the current situation (business as usual) and presented for each
level (direct, indirect, induced impacts) and as sum total.
The output indicators should, at minimum, include the following in each scenario (incl. BAU):
- Gross Domestic Product (GDP) broken down into main components;
- Changes in Employment;
- Changes in Labour Productivity (expressed in GDP per employee);
- Changes in Household Disposable Income (due to changes in energy costs);
- Average cost of heating and cooling in scenario;
- Changes in the Heating and Cooling Cost for Commercial Consumers (broken down to
at least: (market) price of heating and cooling levies and taxes);
- Changes in the Heating and Cooling Cost of Households (broken down to at least:
(market) price of heating and cooling levies and taxes);
- Changes in the Greenhouse Gas Emissions (GHG) related to heating production,
transmission and use;
- Changes in Government Taxes and Revenues;
- Changes in energy efficiency (including DH losses);
- Changes in RES (Renewable Energy Sources) deployment;
- Consumption, distribution and production of Heating and Cooling;
- Impact to electricity system (increased consumption capacity, etc.).
The calculations should be made in 2020 prices (i.e. prices in real terms). All scenarios
(excluding BAU scenario) must be compared to BAU scenario through these indicators.
The outputs of the socio-economic cost-benefit analysis will at least include:
1. Direct impacts – forecast of value added, people employed, and taxes and fees paid to the
government as a direct result of the actions; direct changes in the payables and revenues of
households and commercial consumers and; GHG emissions.
2. Indirect impacts - forecast of value added, people employed, and taxes and fees paid to the
government by the companies that constitute the supply chain; indirect changes in the payables
and revenues of households and commercial consumers and; GHG emissions.
3. Induced impacts - forecast of value added, people employed, and taxes and fees paid to the
government by the companies who provide goods and services to the people who are employed
by the supply chain and who are spending their salaries.
The desired impact model will successfully provide combined approach where impact of small
developments will support further development. For example, monetizing CO2 and the income
from saved CO2 will be directed to further development. Influence from the initial steps should
support the next steps to fast track achieving the desired outcome.
Tasks:
11
- Consult relevant stakeholders;
- Conduct an impact assessment, including supporting Excel files;
- Compare each scenario with the BAU (“business as usual”) scenario
- Present the draft results of the impact assessment to relevant stakeholders in Estonia;
- Incorporate comments from stakeholders and prepare the final draft of the analysis,
including supporting excel files with references to sources used.
7.5. Deliverable 5: Risk analysis
The contractor will perform a thorough risk analysis (including, for example, technological risk,
risk for opposition and “Not In My Back Yard” (NIMBY) syndrome, biomass price increase)
of choosing the alternative scenarios, describe and justify their level of likelihood and impact
and measures for mitigation and avoidance. The risk analysis will also contain the analysis of
acceptance of the actions required for a scenario (e.g. reactions of different market participants).
Tasks:
- Conduct risk analysis for each scenario;
- Compare each scenario with the “business as usual” scenario;
- Draft the analysis report, including supporting excel tables.
7.6. Deliverable 6: Sensitivity analysis
The sensitivity analysis will at minimum be conducted for the following variables: fuel prices,
price of heating, technology prices. For the purposes of this analyse, the sensitivity analysis is
a technique used to determine how different values of an independent variable will impact a
dependent variable under a given set of assumptions. The sensitivity analysis will be based on
an appropriate methodology to make the results of Deliverable 4 more robust.
Tasks:
- Conduct a sensitivity analysis of the results of Deliverable 4;
- Compare each scenario with the “business as usual” scenario;
- Draft the analysis report, including supporting excel files.
7.7. Deliverable 7: Action Plans for carbon neutral heating and
cooling in Estonia
The proposed Action Plans, for each defined scenario (Deliverable 3), must include all actions
(e.g. general changes in legislative documents, establishment of new entities, subsidies,
technical requirements for building the grid, new economic (business) models for producers
and consumers (at least 3 for each), digital management development etc.) that the Government
of Estonia or market participants could take in order to reach carbon neutral heating and cooling
by 2050. The National Development Plan of the Energy Sector until 2030 will be used as a
starting point, defining the “business as usual” actions. The Action Plans, namely proposed
measures, must be complete and concrete, forming a comprehensive pathway (scenario +action
plan). For example, if a legislative document needs to be changed or introduced, a concrete
proposal with justification needs to be provided. The results of the analysis must indicate how
the necessary heating and cooling capacities will be brought to the market, including how these
12
activities could be financed and whether and to which degree the support by public sector is
required.
Tasks:
- Draft detailed Action Plans for each scenario;
- Define the expected costs and revenues for each Action Plan;
- Compare each Action Plan against the “business as usual” Action Plan;
- Provide recommendations for implementing the best pathway(s) for carbon neutral
heating and cooling in Estonia;
- Provide recommendations on reducing the negative and increasing the positive
environmental, social and economic - including regional - impacts of each pathway;
- Provide concrete policy recommendations and assess their compatibility with the
Estonian legal system and public perception;
- Provide other relevant recommendations;
- Draft the report, including supporting excel tables;
- Present the draft results of the draft result to relevant stakeholders in Estonia.
7.8. Deliverable 8: Final report
The final report will summarise the performed activities and deliverables. Final reports consist
of all the deliverables that are forming holistic wholesome document, which is organically
adaptable in time. Graphs, schemes and simplifying visualizations are expected to be an
essential part of this analyse to simplify, describe necessary connections, developments, effects
etc.
The report must include at least:
- Summary on the activities carried out during the implementation of the project and
main results;
- Challenges encountered and the way they were overcome;
- Results of the monitoring indicators for the implementation of the project;
- If needed, revised indicators to monitor the project after the completion of the
contract;
- Lessons learnt and recommendations;
- Graphs, sketches and other visual representations that help to simplify and give an
overall visualization from each deliverable.
Tasks:
- Draft the report, including excel tables with references to sources used and other
relevant materials;
- Present the report during a workshop in Tallinn or suitable online medium.
- Feedback implementation gathered from the stakeholder’s presentation.
- Submitting the report to contracting authority.
13
8. Work plan
The maximum duration of the execution of the tasks and submission of all reports is 12 months
the reference date for the contract is one day after the date of signature by both parties. A
progress report must be provided on a two weeks basis starting from the date of signature of the
contract. This report should describe clearly the progress status of each deliverable described
under the Work plan below.
Working plan example provided acts as an example and tenderer must create their own
timetable considering relevant changes, their workflow and overall project management.
Deliverables Deadline
Deliverable 1: Inception report Reference date +
0,5 months
Deliverable 2: Baseline data collection report Reference date + 2
months
Deliverable 3: Report - Development of scenarios for reaching carbon Reference date + 5
neutral heating and cooling by 2050 months
Deliverable 4: Impact assessments Reference date + 7
Deliverable 5: Risk analysis month
Deliverable 6: Sensitivity analysis
Deliverable 7: Action Plans for carbon neutral heating and cooling in Reference date +
Estonia 10 months
Introduction of the survey for stakeholders. Duration of the Reference date +
presentation maximum of two hours. Additional time for Q/A should 12 months
be planned
Feedback and recommendations from stakeholders implemented in
the report.
Deliverable 9: Final report
9. Methodology
Main characters for carbon neutral heating and cooling sector are sustainability, economically
reasonable models, energy efficiency, security of supply, avoiding energy poverty, reasonable
energy price, impact on living environment, energy integration, investment projections.
This list is not ranked but forms a circular view to allow change in priorities in future
developments. Methodology of the analyse is provided by the tenderer. Description of the
methodology is one of key evaluation criteria. Methodology to describe these criteria is
developed by the provider of this survey.
Additional layer that all tasks are analysed through are single houses, small cities (one- two
apartment houses), district (smallest and average district heating region), city (combination of
previous) and industry. The aim of this approach is to provide summary of recommendations
for policies in different development areas. This layer of suggestions combines necessary policy
recommendations for these developments to reach carbon neutral heating and cooling. As an
example, design condition for new development areas to use district heating returning water for
heating. This would set precondition for future developments to use low-temperature district
14
heating. Presuming that low temperature is one of the key parameters in carbon neutral heating
and cooling (see Deliverable 3.).
Methodology will be described by the tenderer and will consider provided specifications
given in all the tasks above. Methodology description is one of the characters in evaluation
process.
10. Submission and approval of deliverables
The deliverables described in sections above shall be submitted by the contractor to the
contracting authority within the agreed deadlines (HD ANNEX 1, p 8). The contracting
authority will comment on the deliverables submitted within 15 days of the date of their
reception. If the contracting authority has not reacted within this period, the deliverables shall
be deemed to have been approved.
In case clarifications or corrections are required, the contractor should respond within 10
working days, addressing the input of the contracting authority.
11. Meetings
Regular meetings are held according to agreed timetable in the contract. Online meetings and
physical project meetings must be planned, to consider possible restrictions due to COVID-19.
Meeting schedules and project management approaches is to be addressed in the submitted
document in tender.
At least two physical meetings with contracting authority in Estonia must be planned by
contractor in their budget throughout this survey. If due do to COVID-19 there are restrictions,
the meetings will be held virtually.
As an extra feedback instrument, international expert panel is expected to be created by the
tenderer. This international expert panel should be introduced interim report of task 1 and full
report. Their task is to evaluate the report and provide their incentive on the results of this
survey. These experts must not be connected to the tenderer and must represent different
international levels in heating and cooling market. Two online meetings must be organized by
the contractor, each meeting 3 hours + Q/A.
12. Intellectual property rights.
The intellectual property rights include any rights, such as copyright and other intellectual or
property rights, to any of the results and information created or produced by the contractor or
by its subcontractor in performance of this analyse. The contracting authority acquires all the
rights as from the moment the contractor has created the results.
The fee of the intellectual property rights includes in the submitted offer. It includes any fees
payable to the contractor about the acquisition of ownership of rights by the Contracting
Authority including for all forms of exploitation and of use of the Results.
15
HD LISA 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
EESTI ÜLEMINEK SÜSINIKNEUTRAALSELE SOOJUS- NING
JAHUTUSMAJANDUSELE AASTAKS 2050
TEHNILINE KIRJELDUS
Sisukord
1.1. Uuringu taust ................................................................................................................... 2
1.2. Üldine taust .................................................................................................................. 2
1.3. Hetke olukord .............................................................................................................. 2
2. Eesmärk............................................................................................................................... 4
3. Tulemused ........................................................................................................................... 5
4. Olemasolev sisendinformatsioon ........................................................................................ 6
5. Aruande formaat ................................................................................................................. 6
7. Tulemused ja ülesanded ...................................................................................................... 6
7.1. Vahearuanne 1: Uuringu planeerimine ........................................................................... 6
7.2. Vahearuanne 2: Olemasoleva olukorra ülevaade ............................................................ 7
7.3. Vahearuanne 3: Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse
saavutamiseks aastaks 2050 ....................................................................................................... 8
7.4. Vahearuanne 4: Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs .................................................... 10
7.5. Vahearuanne 5: Riskianalüüs ........................................................................................ 12
7.6. Vahearuanne 6: Sensitiivsusanalüüs ............................................................................. 12
7.7. Vahearuanne 7: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku
tegevusplaanid Eestis ............................................................................................................... 12
7.8. Tulemus 8: Lõpparuanne ............................................................................................... 13
8. Ajakava................................................................................................................................. 14
9. Metoodika............................................................................................................................. 14
10. Aruannete esitamine ja vastuvõtmine ................................................................................ 15
11. Kohtumised ........................................................................................................................ 15
12. Autoriõigused ..................................................................................................................... 15
1
1.1. Uuringu taust
1.2. Üldine taust
Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega
kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja
võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid
parimal viisil ära kasutada1.
Euroopa Liidu tasandil on viimaste aastate jooksul välja tuldud järgmiste initsiatiividega:
- Euroopa roheline kokkulepe2
- Energiasüsteemi integreerimise strateegia3
- Renoveerimislaine strateegia4
Eesti kaugkütte valdkond on õigusaktidega reguleeritud ning vastavalt Euroopa Liidu direktiivi
2012/27/EU5 (EED) definitsioonile, loetakse kaugküte 93% ulatuses efektiivseks. See tuleneb
peamiselt puitkütustel põhinevate koostootmisjaamade laialdasest kasutamisest. Arvestades
eelmainitud initsiatiive, Euroopa energia ja kliimapoliitikat ja toodud direktiivi on vajalik
põhjalikult analüüsida hetke olukorda Eesti soojus- ning jahutusmajanduses ja luua sobilikud
teekaardid, mis toetavad antud valdkonna üleminekut süsinikneutraalsele majandamisele
aastaks 2050.
Euroopa liidu (sh. Eesti) sihiks on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Soojus- ning
jahutusmajanduse investeeringute eluiga on kümneid aastaid ning seetõttu on vajalik
kindlustada, et järgnevate kümnendite investeeringud antud valdkonnas on jätkusuutlikud ning
toetavad kliimaneutraalsuse saavutamist. Kaugküte, lokaalküte, jahutus, salvestus ja tarbimise
juhtimine tuleb omavahel integreerida kliimaneutraalsele majandamisele üleminekul.
1.3. Hetke olukord
2019. aastal moodustas kogu soojusvarustusest ca 65% kaugküte (ca 4450 GWh).
Eestis on kokku 230 kaugkütte võrgupiirkonda. Soojusenergia kaalutud keskmine
käibemaksuta hind oli 2019. aasta novembris 50,58 €/MWh, aritmeetiline keskmine 60,27
€/MWh. Soojusenergia käibemaksuta hinnad olid 2019. aasta novembris vahemikus 35,33
€/MWh Narvas kuni 86,96 €/MWh Harkus. Reeglina on keskmisest kõrgema soojusenergia
hinna põhjus kallite kütuste nagu põlevkiviõli ja maagaasi kasutamine ning kaugküttesüsteemi
halb tehniline olukord.
1
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustra
teegia_eesti_2035_eelnou_uldosa.pdf
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?qid=1596443911913&uri=CELEX:52019DC0640#document2
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0299&from=EN
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1603122220757&uri=CELEX:52020DC0662
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32012L0027
2
Enimlevinud kütus kaugkütte tootmiseks on hakkepuit - 51,5% tarbitavast kaugküttesoojusest
toodetakse hakkepuidust. Sellele järgneb maagaas (21,2%) (graafik 1).
Lokaalküttes enimlevinud kütus on puit, millest 66% on küttepuu ning 34% pellet või muu
puittoode. Kolmandik lokaalküttest on lahendatud soojuspumpade ning viiendik maagaasiga
(graafik 2).
Viimastel aastatel on ka ellu viidud kaugjahutuse projekte Tallinnas6, Tartus7 ja Pärnus8.
Kaugküte kütuste lõikes
4,4TWh - 100% (2018)
Põlevkivi 9,8
Muu 3,5
Põlevkivi õli 2,2 Biomass
Turvas 4,9 Gaas
Uttegaas
Uttegaas 6,9
Turvas
Biomass 51,5
Põlevkivi õli
Muu
Gaas 21,2 Põlevkivi
Graafik 1 – Kaugkütte kütused, 2018 (Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)9
Lokaalkütte kütused
2018
Muu
7%
Maagaas
15%
Puit
Puit
44% Soojuspumbad
Maagaas
Muu
Soojuspumbad
34%
Graafik 2 – Lokaalkütte kütused,, 2017 (Allikas: Statistikaamet, ETEK)10
6
Kaugjahutus Tallinnas - https://www.utilitas.ee/kaugjahutus/
7
Kaugjahutus Tartus - https://www.fortumtartu.ee/tooted-ja-teenused/kaugjahutus/
8
Kaugjahutus Pärnus - https://www.fortum.ee/media/2018/06/fortum-alustab-parnu-esimese-jahutusjaama-
ehitamist
9
https://mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika/soojusmajandus
10
http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2020/10/ETEK_aastaraamat_A4_2019_veeb.pdf
3
Eestis reguleerib kaugküttesektorit kaugkütteseadus11 ning sellele lisaks on veel mitmeid
strateegilisi dokumente, mis soojus- ning jahutusmajanduse arengut käsitlevad. Käesolevas
uuringus peab soojus- ning jahutusmajanduse süsinikneutraalsuse saavutamise teekaartide
koostamisel lähtuma muuhulgas alljärgnevatest strateegilistest dokumentidest:
Energiamajanduse arengukava aastani 203012;
Strateegia “Eesti 203513”;
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“14;
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“15
Kliimapoliitika põhialused aastani 205016
Riiklik energia- ja kliimakava aastani 203017;
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia18
Eesti Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-202019;
Kliimaneutraalsus eesmärgina on suhteliselt uus, seetõttu eelnevad dokumendid ei käsitle
teatud uusi märksõnu nagu süsinikneutraalsus20, energiasüsteemide integreerimine,
kaugjahutus, sesoonne soojussalvestus, kaugkütte tarbimise juhtimine, taastuvad gaasid jne.
Tugev omavaheline seotus toodud elementide vahel on süsinikneutraalse soojus- ning
jahutusmajanduse nurgakiviks.
2. Eesmärk
Käesoleva uuringu eesmärgiks on koostada stsenaariumid, mis kirjeldaks
süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saavutamise erinevaid võimalusi aastaks
2050. Uuringu tulemusena tuleb modelleerida vähemalt kolm stsenaariumit, mis on sisu poolest
erineva lähenemisega süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saavutamisele ning neid
tuleb võrrelda praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumiga (PSJS21) ehk kokku 4
stsenaariumit. Modelleeritud stsenaariumitele tuleb läbi viia sotsiaalmajandusliku mõju
hindamine ning koostada vajalikud tegevuskavad stsenaariumite elluviimiseks.
Stsenaariumite modelleerimise tulemusena koostatakse teekaardid22, mis on sisendiks
poliitikakujundajale, et saavutada keskkonnasõbralik, energiasäästlik,
sotsiaalmajanduslikult kasulik ja jätkusuutlik süsinikneutraalne soojus- ning
jahutusmajandus aastaks 2050.
11
Kaugkütteseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017012
12
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
13
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengus
trateegia_eesti_2035_eelnou_tegevuskava_ja_moodikud.pdf
14
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf
15
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf
16
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0
17
https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf
18
https://www.ekyl.ee/wp-content/uploads/Hoonete-rekonstrueerimise-pikaajaline-strateegia-
l%c3%b5ppraport_2020-06-02.pdf
19
https://kasvustrateegia.mkm.ee/index.html
20
olukord, kus mõne toote või protsessiga seotud netoheitkogus on null; see saavutatakse vältimatu heite
kompenseerimise abil https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014SA0014&from=ET
21
Praeguste suundumuste jätkamise stsenaarium
22
Teekaart=Stsenaarium+ Tegevusplaan
4
Edukaks osutunud pakkuja loob ning analüüsib erinevaid stsenaariume süsinikneutraalse
soojus- ning jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050. Stsenaariumitega kaasneb põhjalik
analüüs, mis peab arvestama erinevate lähenemistega seonduvaid kasvuhoonegaaside
heitkoguste ning võimalike sotsiaalmajanduslike mõjudega nende stsenaariumite korral.
Oluline väärtus on stsenaariumite tegevuskavadel, mis aitavad poliitikakujundajal valida
rakendatavat teekaarti.
Käesoleva uuringu tulemused peavad andma selge indikatsiooni milliseid vajalikke
muutusi on vaja rakendada ja kuidas, et saavutada süsinikneutraalne soojus- ning
jahutusmajandus Eestis aastaks 2050. Uuringu väljundid annavad olulise sisendi
strateegiliste dokumentide uuendamiseks (nt energiamajanduse arengukava, riiklik
energia ja kliimakava, kliimapoliitika põhialused 2050) ja üldiseks
poliitikakujundamiseks.
Uuringus väljapakutud lahendused peavad olema rakendatavad Eesti klimaatilistel tingimustel,
arvestades väljakujunenud kohalikku taristut ja seadusandlust.
Üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele peab olema vastavuses Euroopa
energia ja kliimapoliitika põhimõtete ja eesmärkidega (nt Rohelepe), arvestama kindlasti
energiasäästu meetmetega, mida on võimalik soojus- ning jahutusmajanduses efektiivselt
rakendada (nt tarbimise juhtimine, jääksoojuse kasutamine). Analüüsitavad stsenaariumid
peavad arvestama maksimaalse energiasüsteemide integratsiooniga23, et uusi tekkivaid
võimalusi energiaturgude integreerimisel ära kasutada.
Lõplik aruanne on terviklik dokument, koosnedes vahearuannetest, mis on välja toodud 7.
peatükis. Aruanne (iga vahearuanne ja lõpparuanne) peab olema lihtsasti loetav ja sisaldama
kontsentreeritud kokkuvõtet tulemustest iga peatüki juures. Sisu selgema edasi andmise
eesmärgil peab kasutama erinevaid lihtsustavaid visuaalseid tööriistu (nt graafikud, skeemid).
Oluline on, et vajalikud seosed, arengud ja mõjud selgelt välja tulevad.
3. Tulemused
Uuringu tulemused on järgmised:
Tulemus 1: Vähemalt kolme stsenaariumi (+PSJS24) võrdlev analüüs süsinikneutraalse
soojus- ning jahutumajanduse saavutamiseks Eestis aastaks 2050;
Tulemus 2: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse stsenaariumite
sotsiaalmajandusliku mõju võrdlev hinnang;
Tulemus 3: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse stsenaariumite
tegevusplaanid koos maksumustega aastaks 2050.
Kõigi stsenaariumite puhul peab olema tagatud varustuskindlus, jätkusuutlik soojus- ning
jahutusmajanduse areng ning Euroopa ja Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmine.
23
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=COM:2020:299:FIN
24
Praeguste Suundumuste Jätkamise Stsenaarium (PSJS)
5
4. Olemasolev sisendinformatsioon
- Töö tellija aitab põhjendatud vajaduse ja võimaluse korral vajalike sisendandmete
kogumisel;
- Ministeeriumi kontaktisik osaleb uuringu läbiviija poolt korraldatavatel
kohtumistel;
- Ministeeriumi kontaktisik aitab kohtumiste läbiviimist turuosalistega, kui see on
põhjendatud ja vajalik.
5. Aruande formaat
Kõik aruanded (7 vahearuannet + lõpparuanne) tuleb koostada inglise keeles või eesti keeles.
Kohtumised, esitlused ja töötoad viiakse läbi inglise keeles või eesti keeles.
Lõpparuande juurde kuulub ka eestikeelne, 10…15 leheküljeline, kokkuvõte. Kokkuvõte peab
olema selge struktuuriga, peamised tulemused selgelt välja toodud ning visualiseeritud vajalike
graafikute, skeemide ja piltidega. Lisaks peab koostama 1-2 leheküljelise infolehe peamistest
uuringu tulemustest.
Kõik vahearuanded (7 vahearuannet vt. peatükk 7) peavad olema ühtse stiiliga (pealkirjad,
küljendus, viitamine, bibliograafia jne) ja sisaldama samuti kokkuvõtvat, peamisi leide ja
järeldusi sisaldavat peatükki. Viitamine algallikatele on oluline, et välistada kasutatud materjali
ebasobilik kasutamine.
6. Uuringuga tellitavad tegevused
Uuringu teostaja vastutab vajalike sisendandmete ja -informatsiooni kogumise eest,
kindlustamaks uuringu kvaliteetse läbiviimise. Uuringu teostaja korraldab kõik vajalikud
kohtumised turuosalistega ja teiste vajalike osapooltega. Tellija esindajad osalevad turuosaliste
määramise protsessil.
7. Tulemused ja ülesanded
Uuring on jaotutud etappideks, mida kirjeldatakse allpool toodud vahearuannete ja ülesannete
kaudu. Esitatud ülesannete ja küsimuste korrektne lahendamine on eelduseks eelpool toodud
tulemuste 1, 2 ja 3 saavutamisel. Tulemused esitatakse seitsme vahearuandena, mis
moodustavad ühtse tervikliku uuringu (lõpparuanne).
7.1. Vahearuanne 1: Uuringu planeerimine
Algetapi aruande eesmärgiks on osapoolte vahelise (Tellija ja Töö teostaja) ühise arusaama
loomine, et edasine uuringu läbiviimine kulgeks sujuvalt ja ootuspäraselt mõlemale osapoolele.
Aruanne peab sisaldama uuringu teostamise eeldusi (tarbimine, hinnad, maksud jne),
definitsioone (näiteks süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus, Power-to-X tehnoloogia
jne) ja metoodika täpsemat avamist. Sealhulgas on ära toodud tarbimisprognooside,
stsenaariumite aluste (sh PSJS), seotud tegevusplaanide, sotsiaalmajandusliku mõju, riski ja
sensitiivsuse analüüsi koostamise põhimõtted. Aruandes tuuakse välja olulised huvirühmad,
uuringu ajaplaan, kommunikatsiooni protokoll osapoolte vahel, avakohtumise protokoll koos
6
kokkulepitud järeltegevustega. Koostatav aruanne sisaldab ettepanekuid kuidas hinnata
uuringu järgseid tegevusi süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse arendamisel.
Ülesanded:
- Ministeeriumiga kooskõlastatult avakoosoleku korraldamine;
- Avakoosolekule eelnevalt päevakava ja koosolekul esitletavate materjalide edastamine;
- Avakoosoleku eesmärgid on:
(a) uuringu vahearuannete, ülesannete teostamise, ajagraafiku, metodoloogia ja
planeeritud tegevuste arutelu;
- (b) turuosaliste ja Ministeeriumi poolt vajalike sisendandmete ja -informatsiooni
vajaduste kaardistamine. Eesmärgi tulemuslikkust hinnata võimaldavate indikaatorite
arutelu. Kohtumine toimub füüsiliselt Tallinnas või elektrooniliste kanalite kaudu ning
arutelud toimuvad inglise või eesti keeles;
- Uuringu tulemuste analüüsiks sobiliku modelleerimise tarkvara välja pakkumine25;
- Aruande koostamine.
7.2. Vahearuanne 2: Olemasoleva olukorra ülevaade
Aruanne (ülevaade) peab sisaldama uuringu planeerimise vahearuandes kogutud
informatsiooni ning selle analüüsi. Kaardistatakse sobilikud tehnoloogiad, mille rakendamine,
Eesti süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses, on realistlik. Aruande lisana
esitatakse koondatud arvandmed ja muu informatsioon muudetavate Exceli tabelitena, kus on
vajalikud viited algallikatele.
Ülesanded:
- Vajaliku informatsiooni koondamine. Eesti soojus- ning jahutusmajanduse
olemasolevat olukorda kirjeldatakse viimase viie aasta andmete põhjal (tarbimine,
tootmine, hinnad, kütused jne).
- PSJS stsenaariumi koostamiseks vajaliku informatsiooni koondamine, arvestades
lähitulevikus aset leidvaid muutusi soojus- ning jahutusmajanduses (REKK,
seadusandlus, tehnoloogiate integratsioon jne);
- Rakendatavate tehnoloogiate kaardistamine, millel on potentsiaalne roll
süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamisel järgneva viie või enam
aasta jooksul. Tehnoloogiad reastatakse tehnoloogia valmiduse taseme (TVT26) järgi
ning eristatakse tootmise, salvestamise, tarbimise juhtimise tehnoloogiaid;
- Stsenaariumite võrdlemiseks vajaliku sisendandmete koondamine (sotsiaalmajanduslik,
riski- ja sensitiivsusanalüüs ning keskkonna alased indikaatorid);
- Vahearuande koostamine, koondandmete edastamine muudetavas Exceli failis, vajalike
viidetega algallikatele.
25
https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en
26
https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/01/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed.pdf
7
7.3. Vahearuanne 3: Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning
jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050
Aruandes peab analüüsima ja võrdlema modelleeritud stsenaariumeid: vähemalt kolm
süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku stsenaariumit ja PSJS stsenaarium
aastaks 2050.
Süsinikneutraalset soojus- ning jahutusmajandust kirjeldavad parameetrid on
jätkusuutlikkus, majanduslikult tasuvad ärimudelid, energiaturgude integratsioon,
energiaefektiivsus (koos tarbimise juhtimisega), varustuskindlus, energiavaesuse
vältimine ja digitaliseerimine (targad võrgud, kaugloendurid jne).
Stsenaariumid peavad kirjeldama detailselt süsinikneutraalse soojus- ning
jahutusmajanduse toimimist aastal 2050 Eestis. Stsenaariumite kvantifitseerimiseks on
vaja kasutada sobivat modelleerimise tarkvara27, mis on välja valitud uuringu
planeerimise vahearuandes.
Energiaturgude integreerimine on üks teguritest süsinikneutraalses soojus- ning
jahutusmajanduses. Aruandes antakse ülevaade erinevatest võimalikest tehnoloogiatest, mida
on võimalik integreerida ühtses süsteemis, nt Power-to-X, vesinik, geotermaal, jääksoojus,
jahutus, sesoonne salvestamine, elekter, päike, tuul jne. Ülevaade tehnoloogiatest on süsteemne
koos definitsioonidega, vältimaks tehnoloogiate erinevaid tõlgendusi.
Erinevate profiilidega turuosalised omavad erinevaid rolle terviklikus soojus- ning
jahutusmajanduses. Käesolevas uuringus on soojus- ning jahutusmajanduse turuosalised
jaotatud alljärgnevalt: eramajad, kortermajad hajaasustuses, linnaosa, linn tervikuna ja tööstus.
Analüüsis on vajalik välja tuua turuosaliste erinev roll ning selgelt defineerida.
Süsinikneutraalsuse saavutamiseks on rakendatavad strateegiad ja tehnoloogilised valikud
turuosalistel erinevad. Toodud eristus aitab poliitikakujundajatel kujundada vastavaid
meetmeid ning teha vajalikke otsuseid.
Aruandes kirjeldatakse stsenaariumites kasutatavate tehnoloogiate arendamise vajadusi.
Sisendina kasutada TVT ülevaadet, mis on koostatud olemasoleva olukorra kirjelduses
(Vahearuanne 2). Oluline on välja tuua baasinfo, pilootprojektid, planeeritud arendused, mis
vastavad jätkusuutlikkuse kriteeriumitele (fossiilkütuste tehnoloogiaid ei kirjeldata). Lisaks
kaardistatakse tehnoloogiate rakendamiseks vajalike seaduste muutmise vajadused.
Ülevaade tehnoloogiatest esitatakse alljärgnevalt:
- Tootmistehnoloogiad (nt soojuspumbad, geotermaalenergia, jääksoojus jne)
- Ülekandetehnoloogiad (nt madalatemperatuurne soojuskandija)
- Tarbimise tehnoloogiad (nt energiatõhusam soojussõlm)
- Salvestustehnoloogiad (nt sesoonne salvestus)
- Pilootprojektid ning arendused eelnevate tehnoloogiate kohta.
Primaarenergia kasutamine ja energiatõhusus on seotud ehitamiseks kasutatavate materjalide ja
tehnoloogiatega. Energiat tootvad seinad ja aknad, PV paneelide katustele paigaldamine ning
energiasäästlike hoonete ehitamine mõjutab hoonete energiabilanssi. Uuringus on vajalik
27
https://ec.europa.eu/clima/policies/strategies/analysis/models_en
8
hinnata toodud arengute mõju hoonete energiabilansis (elektri osakaal). Tuuakse välja
eeldused ja üldised seosed kaugkütte ning -jahutuse, energiabilansi ja materjalide vahel.
Hoonete energiabilansi arvestuses võib tulevikus rolli mängida ka liikuvus (transport).
Elektriautode laadimistaristu, vesinikautode kasutamine jne, need on mõned näited, mis võiksid
olulist rolli energiabilansis omada. Aruandes esitatakse teoreetiline ülevaade, milline on
transpordi potentsiaalne osakaal süsinikneutraalses soojusmajanduse bilansis.
Uute võimaluste esile kerkimisega (energiapositiivsed majad, võrgus soojuse salvestamine,
energiaturgude integreerimine, aktiivsed tarbijad, jääksoojus, sesoonne salvestus jahutuse osas
jne) on vajalik analüüsida ülekande tehnoloogiate (soojusvõrk, jahutusvõrk) võimalikke uusi
funktsioone, mida seni ei ole rakendatud. Tarbimise juhtimise võimaluste rakendamine
sarnaselt elektri sektoriga ja seeläbi tipukoormuste vähendamine, võivad vähendada
investeeringute vajadusi nii võrkudesse kui ka tootmisvõimsustesse. Vähemalt üks
stsenaarium peab kesksele kohale seadma võrgu ja selle maksimaalse kasutuse
süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses.
Iga stsenaarium peab kirjeldama tehnoloogiate arenguvajadusi (sh salvestustehnoloogiad),
energiaturgude integreerimise osa, mõju energiatõhususele, muutuseid seadusandluses,
majandusmudeleid, arvestama digitaliseerimise ning regionaalsete arengutrendidega, mis on
toodud strateegilistes alusdokumentides (p.1.3 toodud loetelu).
Loodud stsenaariumid esitletakse ülal mainitud (p.7.3) turuosaliste kaudu (eramaja, kortermaja
jne).
Loodavad stsenaariumid peavad olema erinevalt üles ehitatud, selgelt põhjendatud ning
vastama ka järgmistele küsimustele:
- Mis on süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduses energia allikateks?
- Kas ning millega on võimalik biomassi tuleviku soojussüsteemis asendada?
- Millised tehnoloogiad tunduvad kõige jätkusuutlikumad, arvestades tervet tarneahelat?
- Milliseid muutusi on regulatsioonides vajalik teha, et saavutada süsinikneutraalsus?
- Milliseid tehnoloogiaid on vajalik täiendavalt arendada?
- Milliste meetmetega on võimalik suunata turuosalisi tarbimise juhtimist laiemalt
kasutama?
- Milline mõju on süsinikneutraalsel soojus- ning jahutusmajandusel energiatõhususele
võrreldes aastaga 2020?
- Milliste baasmõõdikutega on võimalik kirjeldada jätkusuutlikku soojus- ning
jahutusmajandust?
- Millised on peamised elemendid süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses?
- Millised on kaugkütte võrgu funktsioonid jääksoojuse kasutamisel?
- Millistel alustel planeerida uusi kaugkütte piirkondasid?
- Kas ja mis tingimustel on mõistlik eraldada soojusvõrk tootmisest? Kummal juhul on
paremini lahendatud varustuskindlus?
- Kuidas suurendada soojus- ning jahutussektori positiivset koosmõju?
- Millistel tingimustel on jaotusvõrk oluline ja millised on tema funktsioonid?
- Milliseid tarbimisharjumuste muutused on vajalikud süsinikneutraalses soojus- ning
jahutusmajanduses?
- Milline stsenaarium aitab kõige paremini leevendada või ära hoida energiavaesust?
9
- Kuidas suurendada energiaturgude integreerimist ning kasulikkust süsinikneutraalses
soojus- ning jahutusmajanduses?
- Kuidas piiritleda lokaal- ja kaugkütet süsinikneutraalses soojus- ning
jahutusmajanduses?
- Milline on optimaalne kaugküttevõrgu suurus?
- Milline mõju võib olla ehitusmaterjalide (tehnoloogiatel) hoonete energiabilansis ning
kuidas see mõjutab võrguettevõtteid?
- Milline võib olla seos transpordivahendite taristu ja energiabilansi vahel ning kuidas see
mõjutab võrguettevõtteid?
Ülesanded:
- Prognooside koostamine soojuse ja jahutuse tootmisele, tarnimisele ja tarbimisele;
- Stsenaariumite detailne kirjeldamine;
- Eesti soojus- ning jahutusmajanduse projektsioonide loomine, kasutades sobilikku
modelleerimistarkvara;
- Exceli faili loomine vajalike tabelite, graafikute ja viidetega;
- Süsinikneutraalses soojus- ning jahutusmajanduses kasutatavate tehnoloogiate
arendamise vajaduste kaardistamine;
- Tehnoloogiate süsteemse definitsioonide loomine, vältimaks tehnoloogiate
ebakorrektset tõlgendust antud kontekstis;
- Tehnoloogia valmidustasemete (TVT) ülevaate loomine;
- Erinevate turuosaliste vaates süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse
kirjelduste loomine (eramaja, kortermaja, linnaosa, linn, tööstus);
- Konsultatsioonid erinevate huvigruppide/turuosalistega;
- Lokaalkütte ja kaugkütte võrdlus, mille tulemusena valmib sobilik otsustamise
maatriks;
- Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse võimalike rollide ülevaade üldises
energiasüsteemis;
- Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse peamiste parameetrite analüüs;
- Ülevaate koostamine ehitusmaterjalide ja transpordi taristu seostest hoone
energiabilansis;
- Looma ja esitlema vähemalt kolme (+PSJS) süsinikneutraalse soojus- ning
jahutusmajanduse ülemineku stsenaariumit;
- Analüüsi esmane esitlus huvigruppidele/turuosalistele Eestis;
- Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine;
- Aruande koostamine
7.4. Vahearuanne 4: Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs
Iga stsenaariumi kohta (lisaks PSJS stsenaarium), mis on loodud kolmandas vahearuandes
(Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050),
on vajalik koostada mõjude analüüs. Mõjude analüüside koostamisel kasutatakse uuringu
planeerimise etapis kokkulepitud metoodikat.
10
Loodud stsenaariumite mõjusid võrreldakse PSJS stsenaariumiga. Mõjude kirjeldamisel
võrreldakse sotsiaalmajanduslikke mõjusid, muutusi energiatõhususes, CO2 vähenemises,
lisaks on oluline eraldi välja tuua energia turvalisus, süsteemi stabiilsus ja varustuskindlus.
Mõjusid hinnatakse nii absoluutses kui suhtelises arvestuses. Mõjusid hinnatakse praeguste
suundumuste jätkamise stsenaariumiga (PSJS) ning esitletakse erinevatel tasanditel (otsene,
kaudne ja indutseeritud mõju) ning koosmõjuna.
Stsenaariumite (+PSJS) mõjude hindamise indikaatorid peavad sisalduma minimaalselt
järgmist:
- Sisemajanduse koguprodukt (SKP) jaotatuna põhikomponentideks;
- Muutused tööhõives;
- Muutused tööviljakuses (väljendatuna SKP muutus töötaja kohta);
- Majapidamiste brutosissetuleku muutused (energiahinna muutuste tõttu);
- Keskmine soojusenergia ning jahutuse hind (MWh) stsenaariumites;
- Muutused soojuseenergia ning jahutuse hindades kommertstarbijatele (eristatuna välja
tuua vähemalt: soojuse ning jahutuse hind (MWh)(müügihind), tasud ja maksud);
- Muutused soojuseenergia ning jahutuse hindades eratarbijatele (eristatuna välja tuua
vähemalt: soojuse ning jahutuse hind (MWh) (müügihind), tasud ja maksud);
- Muudatused kasvuhoonegaaside heitkogustes (KHG) tootmises, ülekandes ning
tarbimises;
- Muudatused riiklikes maksudes ja tuludes;
- Muutused energiatõhususes (sisaldades võrgukadusid);
- Muutused taastuvenergia tootmises ja kasutamises;
- Soojuse ning jahutuse tarbimist, jaotust ja tootmist;
- Mõjud elektrisüsteemile (suurenenud tarbimisvõimsus, jne).
Kõik kalkulatsioonid ja arvestused (kus on asjakohane) tuleb teha 2020 aasta hindadega
(reaalhindades). Kõiki koostatud stsenaariumeid on vajalik võrrelda praeguste suundumuste
jätkumise stsenaariumiga läbi toodud indikaatorite.
Sotsiaalmajandusliku kasu analüüs sisaldab vähemalt:
1. Otsesed mõjud - väljundiindikaatorid, mis iseloomustavad konkreetse tegevuse
eeldatavat vahetut tulemit (inglise keeles output), nt lisandväärtus, muutused tööhõives,
maksude laekumine, muutused kasvuhoonegaaside emissioonides, kulude ja tulude
muutused sihtrühmade lõikes (era- ja kommertstarbijad) jne;
2. Kaudsed mõjud - tulemusindikaatorid, mis näitavad taotletava tulemuse saavutamist
või saavutamise suunas liikumist (inglise keeles outcome). Need on näiteks otsesed
mõjud sihtrühmale, nt tarneahelate kaudu prognoositav lisandväärtus, tööjõuhõive
muutus, maksude laekumine, kaudsed mõjud sihtrühmade lõikes (era- ja
kommertstarbija) jne;
3. Indutseeritud mõjud - mõjuindikaatorid, mille abil on võimalik mõõta või hinnata
soovitud sotsiaalmajandusliku vm mõju (inglise keeles impact) saavutamist. Need
iseloomustavad tagajärgi väljaspool selle otsest ja kohest kokkupuudet adressaatide või
sihtrühmaga (nt mõju tarneahela firmade varustajatele või allhankijatele jne).
11
Ülesanded:
- Huvirühmadega konsultatsioonid;
- Mõjuanalüüside läbiviimine;
- Kõikide loodud stsenaariumide võrdlemine praeguste suundumuste jätkumise
stsenaariumiga (PSJS);
- Esialgsete tulemuste esitlemine huvirühmadele Eestis;
- Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine ning andmete edastamine muudetavas
Exceli failis, vajalike viidetega algallikatele.
7.5. Vahearuanne 5: Riskianalüüs
Uuringu teostaja viib läbi põhjaliku riskianalüüsi kõikidele kolmandas vahearuandes loodud
stsenaariumitele (Vahearuanne 3). Riskianalüüsid sisaldavad erinevate riskide (nt tehnoloogia,
mitte-minu-naabrusse (MMN), biomassi hinna tõus jne) kirjeldamist, nende esinemise
tõenäosust, riskide mõju ning välja toodud riskide maandamise võimalusi. Stsenaariumites aset
leidvate muutuste vastuvõtlikkust turuosaliste poolt on samuti vajalik käsitleda läbiviidavates
riskianalüüsides.
Ülesanded:
- Riskianalüüsi läbiviimine kolmandas vahearuandes loodud kõikidele stsenaariumitele;
- Stsenaariumite riskianalüüside võrdlus PSJS stsenaariumiga;
- Aruande koostamine, seotud Exceli tabelite esitamine koos viidetega.
7.6. Vahearuanne 6: Sensitiivsusanalüüs
Uuringu teostaja viib läbi sensitiivsusanalüüsid kõikidele kolmandas vahearuandes loodud
stsenaariumitele koostatud sotsiaalmajanduse mõju analüüsidele (Vahearuanne 4).
Sensitiivsusanalüüs viiakse läbi vähemalt järgmiste muutujate puhul: kütusehinnad,
soojusenergia ja tehnoloogia hind. Sensitiivsusanalüüs on meetod, mida kasutatakse selleks, et
määrata, kuidas sõltumatu muutuja erinevad väärtused mõjutavad sõltuvat muutujat antud
eelduste kogumi alusel. Sensitiivsusanalüüs põhineb asjakohasel metoodikal ning täiendab
neljanda vahearuande (sotsiaalmajandusliku mõju analüüs) tulemusi.
Ülesanded:
- Sensitiivsusanalüüside teostamine (3 stsenaariumit + PSJS);
- Sensitiivsusanalüüside võrdlus PSJS stsenaariumiga;
- Aruande koostamine, seotud Exceli tabelite esitamine koos viidetega;
- Aruande esitlemine huvipooltele;
- Aruande esitlemiselt saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine;
- Aruande esitamine.
7.7. Vahearuanne 7: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse
ülemineku tegevusplaanid Eestis
Tegevusplaanid luuakse kõikidele kolmandas vahearuandes loodud stsenaariumitele
(vahearuanne 3). Koostatud tegevusplaanid peavad sisaldama terviklikku tegevuste
(muudatused seadusandluses, toetuste vajadus, tehnilised nõuded võrkude rajamiseks, uued
12
ärimudelid tootjatele ja tarbijatele (minimaalselt 3 mõlemale), digitaliseerimise arendamiseks
vajalikud sammud jne) ülevaadet, saavutamaks süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus
aastaks 2050. Praeguste suundumuste jätkamise stsenaariumi lähtekohaks on riiklik energia
kliimakava aastani 2030. Loodavad tegevusplaanid annavad sisu eelnevalt koostatud
stsenaariumitele, moodustades teekaardi edasiste tegevuste planeerimiseks. Tegevusplaanid
toovad selgelt välja vajalikud muudatused (nt seadusandluses) ning põhjendused
väljapakutavate muutuste elluviimiseks. Tegevusplaanid annavad ülevaate vajalikest
investeeringutest, et saavutada süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus Eestis aastaks
2050.
Ülesanded:
- Kolmandas vahearuandes loodud stsenaariumitele tegevusplaani loomine;
- Tegevusplaanides sisalduvate meetmete realiseerimise eeldatava maksumus ja
tasuvuse tuvastamine;
- Praeguste suundumuste jätkumise tegevusplaani võrdlus koostatud stsenaariumite
tegevusplaanidega;
- Omapoolsete soovitused esitamine sobilikuima teekaardi valimiseks;
- Loodud teekaartide põhjal arengut (keskkonna, sotsiaal-, majandus- ja regionaalset
arengut) toetavate soovituste esitamine loodud teekaartide põhjal;
- Eesti õigussüsteemi ja ühiskonda sobilike poliitikasoovituste esitamine;
- Täiendavate relevantsete soovituste pakkumine;
- Vahearuande koostamine, koondandmete edastamine muudetavas Exceli failis,
vajalike viidetega algallikatele;
- Esialgsete tulemuste esitlemine huvirühmadele Eestis;
- Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine;
- Aruande esitamine tellijale
7.8. Tulemus 8: Lõpparuanne
Lõpparuanne on terviklik dokument, mis koosneb eelnevalt loodud vahearuannetest
(vahearuanded 1-7). Aruanne (iga vahearuanne) peab olema lihtsasti loetav ja sisaldama
kontsentreeritud kokkuvõtet tulemustest iga peatüki juures. Sisu selgema edasi andmise
eesmärgil peab kasutama erinevaid lihtsustavaid visuaalseid tööriistu (nt graafikud, skeemid).
Oluline on, et vajalikud seosed, arengud ja mõjud selgelt välja tulevad.
Aruanne peab sisaldama vähemalt:
- Peamiste tulemuste kokkuvõtet;
- Ülevaadet uuringu vältel läbiviidud tegevustest;
- Kogetud väljakutsete ja nende lahenduste ülevaadet;
- Vajadusel täiendavaid ettepanekuid kuidas hinnata uuringu järgseid tegevusi
süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse arendamisel;
- Lihtsustavaid, illustreerivaid graafikuid, skeeme ja muid visuaalseid lihtsusi;
- Saadud kogemused ja soovitused edasiseks;
- 10-15 leheküljelist eestikeelset uuringu kokkuvõtet
Ülesanded:
13
- Aruande koostamine, koondandmete edastamine muudetavas Exceli failis, vajalike
viidetega algallikatele ja teistele seotud materjalidele;
- Aruande esitlemine huvirühmadele füüsilisel kohtumisel Tallinnas või
virtuaalsel platvormil.
- Aruande esitlemisel saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine;
- Aruande esitamine tellijale.
8. Ajakava
Lõpparuande tähtajaks on 12 kuud alates lepingu sõlmimist. Eduka pakkuja ja hankija vahel
toimuvad kohtumised iga kahe nädala tagant, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate
teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest. Hankijal on õigus vajadusel edastada eduka
pakkuja töödele täiendavaid suuniseid. Aruannete üldine esitamiste tähtaeg on toodud allpool
näidisena.. Pakkuja peab koostama enda töökorraldust ja projektijuhtimist arvestava ajakava,
mis arvestab vahepealseid aruannete esitamise tähtaegasid kui ka lõpp-tähtaega.
Vahearuanded Periood
Vahearuanne 1: Uuringu planeerimine Lepingu sõlmimise
kuupäev +1päev +
0,5 kuud
Vahearuanne 2: Olemasoleva olukorra ülevaade Lepingu sõlmimise
kuupäev +1päev +
2 kuud
Vahearuanne 3: Stsenaariumid süsinikneutraalse soojus- ning Lepingu sõlmimise
jahutusmajanduse saavutamiseks aastaks 2050 kuupäev+1päev +
5 kuud
Vahearuanne 4: Sotsiaalmajandusliku mõju analüüs Lepingu sõlmimise
Vahearuanne 5: Riskianalüüs kuupäev +1päev +
Vahearuanne 6: Sensitiivsusanalüüs 7 kuud
Vahearuanne 7: Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse Lepingu sõlmimise
ülemineku tegevusplaanid Eestis kuupäev+1päev +
10 kuud
Lõpparuande esitlemine seotud osapooltele. Eeldatav kestvus Lepingu sõlmimise
maksimaalselt kaks tundi, millele lisandub küsimuste ja vastuste aeg. kuupäev+1päev +
Saadud tagasiside põhjal aruande täiendamine; 12 kuud
Lõpparuanne koos eestikeelse lühikokkuvõttega (p. 5)
9. Metoodika
Süsinikneutraalset soojus- ning jahutusmajandust kirjeldavad parameetrid on
jätkusuutlikkus, majanduslikult tasuvad ärimudelid, energiaturgude integratsioon,
energiatõhusus (koos tarbimise juhtimisega), varustuskindlus, energiavaesuse vältimine
ja digitaliseerimine (targad võrgud, kaugloendurid jne).
Nimetatud loetelu ei ole prioriteetsuse järjekorras vaid pigem tervikpilt, mis võimaldab otsuste
tegemisel erinevaid prioriteete seada. Töö teostaja pakub välja omapoolse nägemuse analüüsi
eesmärgi täitmise ning kõigile uurimisküsimustele põhjendatult vastamise metoodikast, millele
14
lisab omapoolsed võimalikud täiendused. Esitatud metoodika on üks
hindamiskriteeriumitest eduka pakkuja valimisel.
Käesolevas uuringus on soojus- ning jahutusmajanduse turuosalised jaotatud alljärgnevalt:
eramajad, kortermajad hajaasustuses, linnaosa, linn tervikuna ja tööstus. Analüüsis on vajalik
välja tuua turuosaliste erinev roll ning need selgelt defineerida. Süsinikneutraalsuse
saavutamiseks on rakendatavad strateegiad ja tehnoloogilised valikud turuosalistel erinevad.
Toodud eristus aitab poliitikakujundajatel kujundada vastavaid meetmeid ning teha vajalikke
otsuseid.
Uuringu läbiviimiseks pakutav metoodika peab arvestama kõiki vahearuannete
ülesannete ja toodud küsimuste lahendamisega.
10. Aruannete esitamine ja vastuvõtmine
Kõik koostatud aruanded esitatakse hankijale õigeaegselt vastavalt HD Lisa 1 p 8. toodud
ajagraafikule. Hankija tagasisidestab aruended 15 päeva jooksul aruande esitamisest. Kui
hankija ei ole selle aja jooksul tagasisidet andnud, loetakse aruanne vastuvõetuks.
Tagasiside põhjal täienduste osas peab uuringu läbiviija vastama 10 päeva jooksul,
adresseerides tehtud täiendusi ning teada andma täienduste lisamiseks kuluva aja osas.
11. Kohtumised
Regulaarsete kohtumiste ajakava lepitakse kokku lepingus. Kohtumiste planeerimisel tuleb
arvestada võimalike COVID-19 piirangutega, mis eeldab valmisolekut virtuaalseteks
kohtumiseks. Vastav ülevaade planeeritud kohtumiste ajakavast koos projektijuhtimisega
esitatakse koos pakkumisega.
Uuringu läbiviimise ajal planeeritakse vähemalt kaks füüsilist kohtumist hankijaga Eestis.
Võimalikke piiranguid arvesse võttes võivad kohtumised toimuda ka virtuaalselt.
Täiendava tagasiside saamiseks on pakkuja poolt oodatud rahvusvahelise ekspertide paneeli
kaasamist. Eksperdid peaksid tutvuma algaruande ja lõpparuandega. Ekspertide ülesandeks on
anda omapoolne sisend analüüsi läbiviimisele ja tulemustele. Kaasatud eksperdid ei tohi olla
otseses seoses pakkujaga ning peavad esindama erinevaid rahvusvahelisi soojus- ning
jahutusmajanduse valdkondasid. Ekspertidega kohtumiseks korraldab uuringu läbiviija kaks
kolmetunnist virtuaalkohtumist, millele lisandub küsimuste ja vastuste esitamine. Kõik kulud
seoses ekspertide ja nende kaasamisega peab sisalduma esitatud hinnapakkumises.
12. Autoriõigused
Analüüsi lõpparuanne koos kasutatud metoodikaga on teos autoriõiguse seaduse mõistes. Kõik
teosega seotud varalised autoriõigused kuuluvad hankijale pärast temapoolsete
lepingutingimuste täitmist. Hankijal, kes esindab riiki, on õigus teost kasutada viisil, mis toob
kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osa avaldamise või selle osade olulises mahus
töötlemise (sh tõlkimine, kohandused, kokkuvõtted).
Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (nt
küsimustikud, joonised, juhendid, arvutustabelid, lisaandmed) kuuluvad hankijale. Kõik
15
autoriõigustega või muu intellektuaalomandiga seotud tasud sisalduvad esitatud pakkumuse
maksumuses.
16
HD LISA 2
HANKELEPINGU PROJEKT
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija),
ja
... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ………….. alusel... (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi
nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu
esemeks oleva töö „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks
2050“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades
sätestatud tingimusi.
1.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning
Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud
tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Eesti üleminek
süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks 2050“ (viitenumber 234808)
tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud
pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted „Tellija“ ja „Töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Töövõtjaga töö või
teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Töövõtja on
kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest
muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu
lisadeks järgmised dokumendid:
1.8.1. Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
1.8.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus;
1.8.3. Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete
keskkonnas);
1.8.4. Lisa 4 – Töövõtja pakkumus.
2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1. Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende
lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline
kirjeldus“.
2.2. Töövõtja teostab Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise ja
vastuvõtmise aktiga (Lisa 1, edaspidi akt). Töövõtja annab Töö üle vastavalt HD Lisa 1
„Tehniline kirjeldus“ punktides 7 ja 8 toodud vahearuannete plaanile ja lõpp tähtajale (12 kuud
arvates lepingu sõlmimisest).
HD LISA 2
2.3. Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Töövõtjale hiljemalt 15 tööpäeva
jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele ja
üle antud vastavalt punktile 2.2.
2.4. Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi
jooksul sellest Töövõtjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning andma
Töövõtjale vähemalt 10 tööpäeva aega puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele
vastava Töö esitamiseks.
2.5. Töövõtja arvestab Töö teostamisel Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös
(vt p 2.1) esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1. Tellija tasub Töövõtjale teostatud Töö eest tasu …... eurot, millele lisandub käibemaks (20%).
Tasu makstakse Töövõtjale alljärgnevate etappide kaupa:
3.1.1. „20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-des 7.1 ja 7.2 nimetatud
vahearuannete Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist
vastavalt Lepingu p-le 2.3).
3.1.2. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-des 7.3 ja 7.4 nimetatud
vahearuannete Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist
vastavalt Lepingu p-le 2.3).
3.1.3. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-des 7.5 ja 7.6 nimetatud
vahearuannete Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist
vastavalt Lepingu p-le 2.3).
3.1.4. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-s 7.7 nimetatud vahearuande
7 Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu p-
le 2.3).
3.1.5. 20% tasust makstakse välja pärast Lisa 2 „Tehniline kirjeldus“ p-s 7.8 nimetatud
lõpparuande, sh lühikokkuvõtete ja esitluse materjalide, esitamist ja Tellija poolt
heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu p-le 2.3).
3.2. Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja heakskiitmist punktis
2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Töövõtja arve Lepingu punktides 3.1.1.- 3.1.5.
nimetatud Töö teostamise eest.
3.3. Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva
jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates.
Töövõtja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008).
Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud
Tellija volitatud isik.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus:
4.1.1. nõuda Töövõtjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist
ja selle üleandmist;
4.1.2. nõuda Töövõtjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise
käigus selgub, et asendamine aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat
töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja vastaval kinnitusel on meeskonna
ressursivajadus vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja
meeskonna vaba ressursiga;
4.1.3. kontrollida Töö teostamise käiku, hanke alusdokumentides nimetatud tingimuste täitmist ja
nõuda Töövõtjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
HD LISA 2
4.1.4. nõuda Töövõtjalt hankelepingu täitmisel läbiviidavate koosolekute ja kohtumiste
protokollimist ning protokollide esitamist Hankijale ja seotud osapooltele kättesaadavaks
tegemist kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku või kohtumise toimumisest;
4.1.5. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest,
samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud
kohustusi.
4.2. Tellija on kohustatud:
4.2.1. esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile
juurdepääsu;
4.2.2. Töövõtja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab Lepingu Lisas 2 toodud nõuetele;
4.2.3. Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Töövõtjale punktis 2.4
nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
4.2.4. maksma Töövõtjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.
5. Töövõtja õigused ja kohustused
5.1. Töövõtjal on õigus:
5.1.1. nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
5.1.2. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3. saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu.
5.2. Töövõtja on kohustatud:
5.2.1. teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, hanke
alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud
täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud
tähtaegadeks ja korras;
5.2.2. järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3. kaasama Töö teostamiseks kolmanda isiku Tellija nõusolekul;
5.2.4. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise
kohta informatsiooni;
5.2.5. Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise
käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat
töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Töövõtja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate
töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Töövõtja meeskonna vaba ressursiga;
5.2.6. esitlema töö tulemusi koos loodud slaididega kahel avalikul üritusel;
5.2.7. asendama Töövõtja esindajat teise isikuga vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt
samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu;
5.2.8. vahetama Pakkumuses nimetatud meeskonnaliiget vaid Tellija eelneval kirjalikul loal ja
vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu;
5.2.9. Töö Lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puuduse Töös
või esitama uue, Lepingu tingimustele vastava töö Tellija sätestatud tähtaja jooksul.
6. Vastutus
6.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2. Juhul, kui Töövõtja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal
õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,25% üle andmata või teostamata Töö vastava etapi
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni. Tellijal on õigus
leppetrahvi summa võrra vähendada Töövõtjale Töö eest tasumisele kuuluvat vastava etapi
maksumust.
HD LISA 2
6.3. Juhul, kui Töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 tööpäeva. Kui
Töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt
leppetrahvi 30% lepingu maksumusest.
6.4. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudusi või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis
6.2 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele Lepingust taganeda või Leping üles
öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.6. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt
iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast
päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest.
6.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate
muude kohustuste täitmisest.
6.8. Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu
summaga.
7. Vääramatu jõud
7.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole
tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei
saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje
ületaks.
7.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
7.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende
mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama
vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud
vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju
vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui
vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
8.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2. Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
8.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri;
8.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval) või;
8.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
8.3. Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise
avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
8.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
HD LISA 2
9.1. Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud
kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool
rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda
olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise
korral ei ole töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise
nõude esitamisest arvates.
10. Vaidluste lahendamine
10.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
10.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse
Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
10.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
10.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
11. Muud sätted
11.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma
teise Poole nõusolekuta.
11.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on
lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning
juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on
teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest
tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
11.3. Töövõtja on teadlik, et Töö tulemused on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning
Tellijal on õigus neid ilma Töövõtja nõusolekuta avalikustada.
11.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
11.5. Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
11.6. Varaliste õiguste loovutamine:
11.6.1. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Töövõtjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
11.6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud
esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik
sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
11.6.3. Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest
sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.
11.7. Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh
üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib
kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade
avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Töövõtjale.
11.8. Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
HD LISA 2
juhendid, lisaandmed) annab Töövõtja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad
Tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja
õppetöös.
12. Poolte volitatud esindajad
12.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö
vastuvõtmisel on Kristjan Lepp e-post:
[email protected], telefon +372 639 7602.
12.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel
on ..., e-post ..., telefon ....
12.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
12.4. Juhul, kui Pool asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis
8 sätestatule.
Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ando Leppiman
kantsler
HD Lisa 3
Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke nr XXX raames
Teostatava töö nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele aastaks
2050“
Töö teostaja andmed (täpsustada töö teostaja, üleantav töö):
Töö maksumus: Maksumus eurodes KM-ta:
Maksumus eurodes KM-ga:
Teostatud töö kirjeldus:
Töö on teostatud kokkulepitud mahus riigihanke viitenumber XXX raames ning vastavalt riigihanke
alusdokumentide tingimustele.
Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid:
Kõik kirjalikud materjalid on koostatud….. keeles
Töö vastuvõtja: Töö üleandja:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxxxx
Kristjan Lepp Xxxxxxxxxxxxx
Arendusnõunik
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
HD Lisa 4
Maksumuse esitamise vorm
Rea Vahearuanded ja Maksumus Märkused/selgitused
nr lõpparuanne vastavalt ilma km-ta
hanke dokumentatsioonile €
1 Vahearuanne 1: Uuringu
planeerimine
2 Vahearuanne 2:
Olemasoleva olukorra
ülevaade
3 Vahearuanne 3:
Stsenaariumid
süsinikneutraalse soojus-
ning jahutusmajanduse
saavutamiseks aastaks
2050
4 Vahearuanne 4:
Sotsiaalmajandusliku mõju
analüüs
5 Vahearuanne 5:
Riskianalüüs
6 Vahearuanne 6:
Sensitiivsusanalüüs
7 Vahearuanne 7:
Süsinikneutraalse soojus-
ning jahutusmajanduse
ülemineku tegevusplaanid
Eestis
8 Lõpparuanne (eelnevad
aruanded), tulemuste
esitlemine, kokkuvõtted
(10-15 lk kokkuvõte) ja
muud lepingus (HD Lisa 2)
ja tehnilises kirjelduses
(HD lisa 1) toodud
teenused.
Kogumaksumus ilma KM-
ta €
Käibemaks €
Kogumaksumus koos KM-
ga €
HD LISA 5
VORM I - MEESKONNA KINNITUSKIRI
Hankija nimi: Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Riigihanke nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus-
ning jahutusmajandusele aastaks 2050“
RHR viitenumber: 234808
Pakkuja nimi:
Mina, allakirjutanu, olles riigihankes „Süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus 2050“
pakkuja projektimeeskonna liige, kinnitan oma valmisolekut osalemiseks eelnimetatud
riigihankes alltoodud rollis:
Nimi Roll
1.
2.
3.
4.
Vajadusel lisada ridu, et tekiks ülevaade kogu planeeritavast meeskonnast.
Kinnitan, et ülalnimetatud isik(ud) osalevad pakkuja projektimeeskonnas hankel
„Süsinikneutraalne soojus- ning jahutusmajandus 2050“ ja kõik ülaltoodud liikmed vastavad
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele lepingus täidetava rolli ulatuses.
Meeskonna liige (nimi): Meeskonna liige (nimi):
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Meeskonna liige (nimi): Meeskonna liige (nimi):
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Pakkuja esindaja:
/allkirjastatud digitaalselt/
HD LISA 5
VORM II – VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS
Hankija nimi: Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Riigihanke nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus-
ning jahutusmajandusele aastaks 2050“
RHR viitenumber: 234808
Pakkuja nimi:
Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi,
isikukood ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, isikukood, ametikoht)
olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust,
hankelepingut.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni: ________________
Kuupäev: _________________
____________________ (volitaja nimi)
/allkirjastatud digitaalselt/
____________________ (volitatava nimi)
/allkirjastatud digitaalselt/
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/
HD LISA 5
VORM III – VOLIKIRI ÜHISPAKKUJA ESINDAMISEKS
Hankija nimi: Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Riigihanke nimetus: „Eesti üleminek süsinikneutraalsele soojus-
ning jahutusmajandusele aastaks 2050“
RHR viitenumber: 234808
Pakkuja nimi:
Käesolevaga volitab ühises pakkumuses osaleja ___________ (pakkuja nimi)
____________________
(volitaja nimi ja ametikoht) isikus ühises pakkumuses osalevat _________________
(ühispakkujate volitatud esindaja nimi ja registrikood) olema meie ühises pakkumuses
ühispakkujate volitatud esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust,
hankelepingut.
Kinnitame et ühispakkujana vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni: ________________
Kuupäev: _________________
____________________ (volitaja nimi)
/allkirjastatud digitaalselt/
____________________ (volitatava nimi)
/allkirjastatud digitaalselt/
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/
HD LISA 6
Hindamiskriteeriumid
1. Pakkuja arusaam lähteülesandest 10%
lõpphindest
1
Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused on pakkuja poolt (vajadusel selleks ≥8 - 10
pakkumiskutse tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatule täiendavat teoreetilist ja
empiirilist taustinfot kaasates) selgelt lahti mõtestatud, esitatud lähenemine vastab igati
hankija vajadustele. Lisaks on koos sisuliste põhjendustega välja pakutud hankija poolt
aktsepteerimist leidvaid olulisi täiendusi ja/või muudatusi analüüsiülesande püstituse ja
analüüsiküsimuste osas.
Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused on pakkuja poolt (vajadusel selleks ≥5 - 8>
pakkumiskutses esitatule täiendavat teoreetilist ja empiirilist taustinfot kaasates) selgelt
lahti mõtestatud, esitatud lähenemine vastab hankija vajadustele.
Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused on pakkuja poolt valdavalt hankija vajadustele ≥2-5>
vastavalt lahti mõtestatud. Puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised.
Analüüsi eesmärgi kirjeldus ja analüüsiülesandele lähenemine vastab üldjoontes hankija 0-2>
vajadustele, kuid on kohati ebaselge ja/või vastuoluline ja/või tsiteerib liialt suurel
määral pakkumiskutse tehnilist kirjeldust HD Lisa1.
2. Metodoloogia 35%
lõpphindest
Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning hanke ≥30 - 35
objektist. Meetodid ja nende alamprotseduurid on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt.
Väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja
lahendused on omavahel analüüsi eesmärgist lähtuvalt seostatud. Kirjeldatud on analüüsi
planeeritavat lõppväljundit ja selle moodustumist analüüsi eri etappide tulemuste põhjal.
Lisaks tehnilises kirjelduses (HD Lisa1)nõutule on välja pakutud omapoolseid
põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate analüüsimeetodite või andmete kasutamine,
tulemuste), mis võimaldavad analüüsi eesmärke efektiivsemalt lahendada ning analüüsi
tulemusi paremini kommunikeerida.
Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest ning hanke ≥25 - 30>
objektist. Meetodid ja nende alamprotseduurid on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt.
Väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja
lahendused on omavahel analüüsi eesmärgist lähtuvalt seostatud. Kirjeldatud on analüüsi
planeeritavat lõppväljundit ja selle moodustumist analüüsi eri etappide tulemuste põhjal.
Meetodid ja protseduurid on valdavalt kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Kirjeldatud ≥15-25>
on analüüsi planeeritavat lõppväljundit ja selle moodustumist. Puudujäägid ja
ebatäpsused pole põhimõttelised.
Metoodika ja tegevuskava kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme nt 0-15>
pakutavate lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas.
3. Ajagraafik ja tegevuskava 10%
lõpphindest
Tegevuskava on vastavalt kõigile nõuetele esitatud, tegevused2 on nädala täpsusega lahti ≥7 - 10
kirjutatud, iga tegevuse juures on märgitud vastutajad ja maksumus. Pakutud
tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik, realistlik ja
objektiivselt põhjendatud. Kõik vajalikud tegevused on kirjeldatud, liigendatud
1
HD LISA 1
2
HD LISA 1 p 7
HD LISA 6
eesmärgiga neid paremini kirjeldada. Hinnangulised töömahud on realistlikud ja
optimaalsed.
Tegevuskava on vastavalt nõuetele esitatud, tegevused3 on nädala täpsusega lahti ≥4-7>
kirjutatud, tegevuste juures on märgitud vastutajad ja maksumus. Pakutud tegevuskava
on hankelepingu täitmiseks mõistlik, realistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vajalikud
tegevused on kirjeldatud, liigendatud eesmärgiga neid paremini kirjeldada.
Hinnangulised töömahud on realistlikud, kuid ei ole optimaalsed.
Tegevuskava on vastavalt nõuetele esitatud, tegevused4 on nädala täpsusega lahti 0-4>
kirjutatud, tegevuste juures on märgitud vastutajad ja maksumus. Pakutud tegevuskava
on hankelepingu täitmiseks mõistlik, realistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vajalikud
tegevused on kirjeldatud, liigendatud eesmärgiga neid paremini kirjeldada.
Hinnangulised töömahud ei ole realistlikud.
4. Koostöö ja projektijuhtimine 10%
lõpphindest
Pakkujal on selge ettekujutus perspektiivsest koostööst hankijaga ja selle võimalikest ≥8 - 10
vormidest, soovid hankija poolt analüüsi käigus garanteeritava osas on põhjendatud ja
realistlikud. Täiendava lisaväärtusena on planeeritud ja põhjendatud näiteks reaalselt
kasutatava välismaise tugivõrgustiku olemasolu, tehniliste võimaluste olemasolu
täiendavalt väljapakutud analüüsiprotseduuride realiseerimiseks ja originaalsete
koostöövormide ning meetodite kasutamist hankijaga suhtlemisel.
Pakkujal on selge ettekujutus perspektiivsest koostööst hankijaga ja selle võimalikest ≥5 - 8>
vormidest, soovid hankija poolt analüüsi käigus garanteeritava osas on põhjendatud ja
realistlikud.
Pakkujal on ettekujutus koostööst hankijaga. Kirjelduses esineb väiksemaid puudujääke, ≥2-5>
ebatäpsusi ja küsitavusi.
Pakkuja nägemus koostööst hankijaga vastavad üldjoontes hankija ootustele. Kirjelduses 0-2>
esineb sisulisi puudujääke (nt ebarealistlikud ootused hankija osaluse suhtes vms).
5. Riskianalüüs 10%
lõpphindest
Hankija poolt nimetatud võimalike riskide maandamismeetmed ja nende eest vastutavad ≥8 - 10
isikud on välja toodud. Riskide kirjeldus on põhjalik ja läbimõeldud, välja on toodud nii
analüüsi sisust ( analüüsi teemast) kui ka teostamisprotseduurist lähtuvate riskide
originaalne ja ammendav loend, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja
esinemistõenäosust, välja pakutud maandamismeetmed on originaalsed ja realistlikud.
Hankija poolt nimetatud võimalike riskide maandamismeetmed ja nende eest vastutavad ≥6 - 8>
isikud on välja toodud. Riskide kirjeldus on põhjalik ja läbimõeldud, välja on toodud nii
analüüsi sisust (analüüsi teemast) kui ka teostamisprotseduurist lähtuvate riskide loend,
hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemistõenäosust, välja on pakutud
realistlikud maandamismeetmed.
Enamus analüüsiga kaasnevad riskid, nende maandamismeetmed ja nende eest ≥3-6>
vastutavad isikud on välja toodud. Puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised.
Analüüsiga kaasnevaid olulisi riske ja nende maandamismeetmed ja nende eest 0-3>
vastutavad isikud on välja toodud, kuid mõned olulised riskid ja/või nende
maandamismeetmed ja/või vastutavad isikud on jäänud kajastamata või on neid
ebapiisavalt käsitletud. Puudujäägid on põhimõttelised.
6. Hind 25%
lõpphindest
3
HD LISA 1 p 7
4
HD LISA 1 p 7
HD LISA 6
Pakkumuse tööde kogumaksumuse (HD Lisa 1 p 7 ja HD Lisa 4) väärtuspunktide
määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad
40-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende
pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. Väärtuspunktid arvutatakse:
"𝑜𝑑𝑎𝑣𝑎𝑖𝑚 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑚𝑢𝑠"
"väärtuspunktid" = ∙ 25
"ℎ𝑖𝑛𝑛𝑎𝑡𝑎𝑣𝑎 𝑝𝑎𝑘𝑘𝑢𝑚𝑢𝑠𝑒 𝑘𝑜𝑔𝑢𝑚𝑎𝑘𝑠𝑢𝑚𝑢𝑠"