dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. aprill 2021
Viit
1.8-7/S/21-142
Registreeritud
6. aprill 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine
Sari
1.8-7/S Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud ja aruanded
Toimik
1.8-7/S
Vastutaja
Henrik Kutberg

Failid

  • 📎1.8-721-142 06.04.2021 Leping (1).asice1947 KB

Sisu (failidest)

Laenukäenduse sihtfondi haldamise teatis Dokumendi nr Teataja tehingupartneri kood Teataja nimetus Teatise saaja tehingupartneri kood Teatise saaja nimetus Sihtfondi nimetus Teatis seisuga Sihtfondi väärtus perioodi alguseks Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud Tagatistasud Tehnilised eraldised tagatistele Väljamakstud tagatiskahjud Tagasivõitmised tagatistega seotud kahjujuhtumitest Programmi haldustasud Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks Teatise edastaja: Kuupäev 012303 Sihtasutus KredEx 012001 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Käibelaenu sihtfondi haldamise teatis Dokumendi nr Kuupäev Teataja tehingupartneri kood 012303 Teataja nimetus Sihtasutus KredEx Teatise saaja tehingupartneri kood 012001 Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtfondi nimetus Teatis seisuga Sihtfondi väärtus perioodi alguseks Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt Laenude allahindlus Mahakantud laenude tagasilaekumine Programmi haldustasud Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks Teatise edastaja: - ja Kommunikatsiooniministeerium Investeerimislaenu sihtfondi haldamise teatis Dokumendi nr Kuupäev Teataja tehingupartneri kood 012303 Teataja nimetus Sihtasutus KredEx Teatise saaja tehingupartneri kood 012001 Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtfondi nimetus Teatis seisuga Sihtfondi väärtus perioodi alguseks Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt Laenude allahindlus Mahakantud laenude tagasilaekumine Programmi haldustasud Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks Teatise edastaja: - ja Kommunikatsiooniministeerium Finantseerimise ajakava Lisa 3 Lisa 2. Finantseerimise ajakava Kuni 7 päeva Finantseerimise peale lepingu allikas lisatunnuse kirjeldus sõlmimist 18.05.2020 01.06.2020 01.07.2020 01.08.2020 30.09.2020 30.12.2020* Kokku riigieelarvelised vahendid Laenukäenduste sihtfond 35 220 000 53 595 000 53 595 000 36 095 000 36 095 000 85 400 000 300 000 000 riigieelarvelised vahendid Investeerimislaenu sihtfond 20 000 000 20 000 000 10 000 000 0 0 0 50 000 000 riigieelarvelised vahendid Käibelaenu sihtfond 80 000 000 90 000 000 90 000 000 90 000 000 100 000 000 -285 000 000 165 000 000 riigieelarvelised vahendid Riiklikult olulised projektid 0 0 0 0 0 100 000 000 108 400 000 208 400 000 Kokku KredExi e-Riigikassa kontole nr 350 00078649 135 220 000 163 595 000 153 595 000 126 095 000 136 095 000 100 000 000 -91 200 000 723 400 000 * 30.12.2020 makse hõlmab järgmisi makseid ja tasaarvelduskokkuleppeid Ministeeriumi ja KredEx vahel: Ministeeriumi kohustus KredEx ees: riiklikult olulistest projektidest 108 400 000 laenukäenduste sihtfondi kandamta vahenditest 85 400 000 käibelaenude sihtfondi kandmata vahenditest 50 000 000 243 800 000 KredEx kohustus Ministeeriumi ees tagasi maksta 335 mln eurot: Laenukäenduse ja (või ainult) käibelaenu sihtfondist 335 000 000 Tasaarvelduse tulemusena ülekantav summa KredExilt Ministeeriumile: 91 200 000 Ministeeriumi e-riigikassa kontole 2800045496 Lisa 3 Ministeeriumi suunised Vabariigi Valitsuse korraldustega on alates märtsikuust piiratud nii turismisektori kui ka mitmete teiste sektorite tegevus, mis on olnud suletud alates 22. veebruarist 2021. Eesti Panga andmetel langes reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Koos reisijateveo ekspordiga langes turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi võrra ehk 63%. Suured tegevuskulud on eelkõige majutusel, toitlustusel ja mitmetel teistel sektori ettevõtjatel. Eeltoodust lähtuvalt ning lisaks täiendavatele kehtestatud piirangutele seoses epideemia jätkuva leviku tõttu on allpool välja toodud sektorite olukord jätkuvalt väga raske. Enim kannatanud majandusharude toetamisel keskendume sellele, et võimalikult paljud ettevõtted oleksid võimelised piirangute lõppedes oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama. Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:  kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;  kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;  kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt. A. Suunised erakorralise käibelaenu meetme rakendamiseks: Käibelaenu antakse summas kuni 700 000 eurot ettevõtjale või seotud grupi kohta. Laenusaaja peab tagama laenu vähemalt 10% ulatuses, kui laenu summa on üle 150 000 euro, siis 50% ulatuses laenu summast. Laenutaotleja põhitegevusalaks on: a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55), Põhjendus: Majutusettevõtjatel on kriisist tulenevalt tühistatud broneeringute ja rahvusvahelisele reisimisele kehtivate piirangute tõttu jätkuvalt ulatuslik saamata jäänud müügitulu ja kõrged tegevuskulud. Pärast siseturismi hoogustanud 2020. aasta suvehooaja lõppu on ettevõtjad taas olnud silmitsi märkimisväärse nõudluse ja käibe langusega eelseisva pika madalhooaja vältel ning uute piirangute tõttu. Eelkõige kannatavad välisturistide majutamisega tegelevad majutusasutused. Ettevõtjatel on lisaks personalikuludele kanda püsivad hooldus- ja rendikulud, kommunaalkulud. Välisturismi taastumine võtab aega ning sõltub rahvusvaheliste ühenduste taastumisest, vaktsineerimise kiirusest ja piirangute leevenemisest ning erinevate rahvusvaheliste sündmuste toimumise võimalikkusest Eestis. b. toitlustus (I56), Põhjendus: Toitlustusettevõtjad on kehtivate piirangute tõttu kannatanud olulisi käibelangust – avamisaja lühendamisest kuni täieliku sulgemiseni. Ilma toetuseta ei ole võimalik ettevõtjatel säilitada ka kriitilisel hulgal töökohti, et olla valmis nõudluse taastumisel pakkuma kvaliteetseid teenuseid. Restoranid, kohvikud ja catering teenuse pakkujad on oluline osa külalislahkuse sektori ettevõtjatest, kellel on märkimisväärne roll nii tööandjatena üle Eesti kui välis- kui siseturistide kvaliteetses külastuskogemuses ja korduvkülastuste soodustamisel. c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51) ja transpordi abitegevused (H52), Põhjendus: Ehkki reisijate maismaaveo ettevõtjad on sarnaselt reisiettevõtjatele otseselt kehtestatud piirangutest puutumata, on nende majandustegevus sarnaselt reisiettevõtjatega saanud oluliselt kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu. Lisaks on teatritele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise reisijateveo teenuse järele. Kliendi vähesuse tõttu on aga ettevõtetel sellegi poolest kapitalikuluga seotud kohustused. d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79), Põhjendus: Reisiettevõtted tegutsevad juba pea aasta praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes ning see kajastub sissetulekute drastilises kukkumises. Alates 2020. aasta aprillist on käive kukkunud keskmiselt 90%, alles on umbes pooled kriisieelsetest töötajatest. Ettevõtjad prognoosivad, et ka algav sissetuleva turismi (turismiteenuste ekspordi) hooaeg jääb praktiliselt vahele või toimub oluliselt vähendatud mahus nn piirkondlike reisimullide arvelt. Sissetuleval suunal tegutsejate käibest oli 2020. aastal alles 0-5%. e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823), Põhjendus: Seoses piirangutega reisimisele ja paljude rahvusvaheliste konverentside ning ürituste ärajäämisega uutest piirangutest tulenevalt on nõupidamiste ja messide korraldamisega tegelevad ettevõtjad kannatanud olulist käibelangust. Nende ettevõtjate toetamine on oluline ekspordivõimekuse ja tulu teenimise võimaluste säilitamiseks, kuna äri- ja konverentsiturismi klient on kõige tulutoovam külastaja. f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041), Põhjendus: Ravieesmärkidel tegutsevad sanatooriumid ja saunade, spaadega ning muu sarnasega seotud tegevused on juba pikemat aega täituvuse piirangute tingimustes või on uutest piirangutest tulenevalt suletud, põhjustades ettevõtjatele olulist käibelangust. g. kultuuritegevus (R90, R91) Põhjendus: Teatritetendustele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud on juba pikemat aega pärssinud nende tegevust, mistõttu on käibelangus suur. h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604) Põhjendus: Sporditegevusega seotud ettevõtted on juba pikemat aega tegutsenud piiratud tingimustes või olnud täiesti suletud, mis on väga olulist mõju avaldanud ettevõtete käibele. i. või on laenutaotleja turismiteenuste pakkuja, kes pakub külastajatele elamusteenuseid kas loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenustena ning on leitav vastavate kategooriate teenusepakkujana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatavas Eesti turismiteenuste andmebaasis www.puhkaeestis.ee. Põhjendus: Sihtgrupiks on väiksematest teenusepakkujatest ettevõtjad, kes pakuvad nii sise- kui välisturistidele elamusteenuseid loodusturismis, aktiivse puhkuse valdkonnas või kultuuripärandi tutvustamisel ning kelle ellujäämisel on oluline roll reisimise taastumisel vajalike teenuste jätkamiseks. B. Suunised meetme Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele sihtgrupi laiendamiseks Meedet „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi laiendatakse laenutaotlejatele, kelle põhitegevusalaks on (põhjendused vt ülalpool): a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55), b. toitlustus (I56), c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52), d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79), e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823), f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041), g. kultuuritegevus (R90, R91), h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604). Lisa 4. Eraldatud vahendite kasutamine seisuga 31.12.2020 ja jaotus sihtfondide lõikes ROP jaotus Eelarved Kasutamine Vähendamine sihtfondidesse käendused 300 000 000 56 462 336 0 0 käibelaen 500 000 000 25 560 635 -300 553 699 169 000 000 investeerimislaen 50 000 000 15 553 699 -34 446 301 39 400 000 ROP 265 000 000 208 400 000 1 115 000 000 305 976 670 -335 000 000 208 400 000 Sihtfondi Kasutatud eraldatud 56 462 336 300 000 000 194 560 635 368 446 301 54 953 699 54 953 699 305 976 670 723 400 000 Lepingu nr 1.8-7/20-163 muutmine 30.03.2021 Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindab põhimääruse § 23 punkti 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Sihtasutus KredEx, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Ivo Kuldmäe, on kokku leppinud muuta 06.05.2020. a sõlmitud ning 19.06. ja 30.12.2020 muudetud lepingut nr 1.8-7/20-163 (edaspidi Leping) ja lähtuda alates 01.04.2021 Lepingu terviktekstist ja lisadest lisatud sõnastuses. MINISTEERIUM ERALDISE SAAJA (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Ivo Kuldmäe LEPING nr 1.8-7/20-163 06.05.2020 Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindavad põhimääruse § 23 punkti 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Sihtasutus KredEx, (edaspidi KredEx või Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Ivo Kuldmäe, edaspidi nimetatud eraldi Pool või koos Pooled, võttes arvesse, et a) 12.03.2020. a kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord; b) 27.03.2020. a sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu majanduslike meetmete pakett, mille raames suunab riik KredExi kaudu rahalised vahendid ettevõtete toetamiseks ning ettevõtlussektorile tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks (edaspidi ka Meetmed); c) Meetmete rahastamiseks on 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisala eelarvesse eraldatud 850 miljonit eurot; d) Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt ja arvestades 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse seletuskirjas märgitut hakkab Ministeerium läbi KredExi pakkuma Eesti ettevõtetele järgmised meetmed: 1. Laenukäenduste andmine, sh juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, eelarve kokku 300 miljonit eurot. 2. Käibelaen, eelarve kokku 500 miljonit eurot. KredEx annab ettevõttele käibelaenu koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajadusel pangalaenu maksete tasumiseks. 3. Investeerimislaen, eelarve kokku 50 miljonit eurot. KredEx annab ettevõttele investeerimislaenu, et rahuldada ettevõtjate koroonaviiruse levikust tulenevaid investeerimisvajadusi. 4. Finantsinstrumendid konkreetsetele isikule Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi VV määrus nr 31) § 10 kohaselt Vabariigi Valitsuse nõusoleku alusel, eelarve kokku kuni 257 miljonit eurot; e) Lepingu preambuli punktis c nimetatud summat vähendati tuginedes 24.09.2020 a valitsuskabineti nõupidamise otsusele 335 miljoni euro võrra ja nimetatud summa on Eraldise saaja tagastanud Ministeeriumile, sõlmisid alljärgneva lepingu (edaspidi Leping): 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite arvelt raha eraldamine Eraldise saajale: 1.1.1. summas 515 000 000 eurot (viissada viisteist miljonit eurot) Eraldise saaja poolt elluviidavate Meetmete rahastamiseks; 1.1.2. VV määruse nr 31 § 10 lõike 9 kohaselt Vabariigi Valitsuse nõusolekute alusel konkreetse isiku finantsinstrumendi rahastamiseks eraldatavad vahendid summas kuni 265 000 000 eurot (kakssada kuuskümmend viis miljonit eurot), mis eraldatakse punkti 2.4 alusel. 1.2. Eraldise saaja kasutab eraldatud vahendeid enda välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Meetmete rakendamiseks kooskõlas VV määrusega nr 31 ja riigiabi reeglitega, arvestades punktides 1.1.2 ja 1.5 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuste tingimustega ning järgnevate põhimõtetega: 1.2.1. Eraldise saajalt ei eeldata Meetmete elluviimisel isetasuvust, kuid käenduste alusel võetud kohustuste täitmisel on uute laenude käendamisel krediidikahjude hüvitamise ülempiir 80%, olemasolevatele laenudele käenduse lisamisel on krediidikahjude hüvitamise ülempiir 50%; 1.2.2. Ühte konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele 10 000 000 (kümme miljoni) euro suuruse või suurema finantsinstrumendi kriisimeetmetena rakendamise teenusetingimustega kehtestab Eraldise saaja alates samast piirsummast nõuded ettevõtja või projekti ebaõnnestumise sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi vajalikkusele ja selle koostamise miinimumtingimused; 1.2.3. Kui Ministeerium peab kriisi mõju leevendamiseks hädavajalikuks teha muudatusi Eraldise saaja poolt kavandatud Meetmetesse, sh sihistada täpsemalt kriisist enim kannatanud sektoreid või rakendada Meetmeid teatud ettevõtjate suhtes soodustingimustel, vormistatakse sellised suunised Lepingu lisana. Eraldise saaja töötab nende alusel ja kehtivatest riigiabi reeglitest tulenevaid piiranguid arvestades välja uue Meetme või muudab olemasolevat. 1.3. Eraldatavatest vahenditest moodustatakse finantsarvestuses järgmised sihtfondid: 1.3.1. laenukäenduste sihtfond suurusega kuni 300 miljonit eurot, mille vahendeid kasutatakse Eraldise saaja poolt ettevõtluslaenude tagamiseks sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustustega seotud kulude katmiseks ja Eraldise saaja ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (ETS) § 18 lõikes 2 sätestatud omavahendite normatiivi täitmiseks (edaspidi Laenukäenduste sihtfondi vahendid); 1.3.2. käibelaenu sihtfond suurusega kuni 368 446 301 eurot, millest 199 446 301 eurot on Lepingu punkt 1.1.1 alusel eraldatud vahendid ja 169 000 000 eurot punkti 1.1.2. alusel eraldatud vahendid (edaspidi Käibelaenu sihtfondi vahendid); 1.3.3. investeerimislaenu sihtfond suurusega 54 953 699 eurot, millest 15 553 699 eurot on punkti 1.1.1 alusel eraldatud vahendid ja 39 400 000 eurot punkti 2.4.4. alusel eraldatud vahendid (edaspidi Investeerimislaenu sihtfondi vahendid). 1.4. Eraldatavate vahendite näol on tegemist tagastatavate vahenditega, mida Eraldise saaja haldab. Eraldise saajal on kohustus tagastada eraldatavad vahendid Ministeeriumile vastavalt Lepingule ja VV määrusele nr 31. 1.5. Tulenevalt VV määruse nr 31 §-st 4 oli KredExil õigus võtta punktis 1.1. nimetatud vahendite kasutamiseks kohustusi kuni 31.12.2020. a. Lisaks on Vabariigi Valitsuse 25.03.2021. a otsuse alusel (istungi protokolli päevakorrapunkt nr 8) KredExil õigus punktis 1.1.1 nimetatud vahendite arvel võtta kohustusi laenukäenduste ja käibelaenu andmiseks 180 000 000 (ühesaja kaheksakümne miljoni) euro ulatuses kuni 30.06.2021. a. ja nimetatud tähtajaks võetud kohustuste täitmiseks saab vahendeid kasutada kuni 31.12.2021. a. 1.6. Punktis 1.5 nimetatud laenukäenduste ja käibelaenu andmiseks mõeldud vahendid jaotab Eraldise saaja punktides 1.3.1. ja 1.3.2. nimetatud sihtfondide vahel vastavalt vahendite tegelikule kasutamise vajadusele. Kui vahendite tegelik kasutus erineb punktides 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud sihtfondide suurusest, viiakse punktid 1.3.1 ja 1.3.2 kooskõlla vahendite tegeliku kasutusega 1 kuu jooksul vahendite kasutuse lõpliku jaotuse selgumisest. 1.7. Vabariigi Valitsuse 25.03.2021. a otsuse (istungi protokolli päevakorrapunkt nr 8) alusel Ministeeriumi reservi arvatud Eraldise saaja käes olevad vahendid summas 265 400 000 (kakssada kuuskümmend viis miljonit nelisada tuhat) eurot sisalduvad punktides 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud sihtfondides. Nimetatud vahendite arvelt sihtfondide vähendamine või neis muudatuste tegemine, samuti vajadusel vahendite Ministeeriumile tagastamine lepitakse kokku Lepingu muudatusega vahendite kasutamise otstarbe selgumisel. 2. Eraldatavate vahendite ülekandmine Eraldise saajale ja nende kasutamine 2.1. Eraldatavad vahendid kannab Ministeerium Eraldise saajale osamaksete kaupa ettemaksetena vastavalt lisas 2 toodud finantseerimise ajakavale ja alates 01.09.2020. a Eraldise saaja maksetaotluste alusel. Eraldatavad vahendid jaotab Eraldise saaja punktides 1.3.1. kuni 1.3.3. nimetatud sihtfondide vahel vastavalt vahendite tegelikule kasutamisele ja arvestades vastavate sihtfondide suurust. 2.1.2. Ministeerium kannab vahendid Eraldise saaja e-riigikassa kontole 3500078649. 2.2. Eraldise saaja kasutab Eraldatud vahendeid: 2.2.1. Meetmete rakendamiseks lähtudes Lepingu punktist 1.3 ja vastavate omakapitali normatiivide täitmiseks; 2.2.2. Meetmete rakendamisega seoses kantud laenukahjumite katmiseks; 2.2.3. Meetmete raames sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nendega seotud kulude katmiseks, sh Meetme tingimustega kehtestatud intressi- jm finantseerimiskulude subsiidiumide maksmiseks laenusaajatele; 2.2.4. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulude, sh kahjude tagasivõitmise kulude katmiseks kuni Lepingu punktis 3.2.4 nimetatud määrani väljastatud laenude, käenduste ning finantseerimiskulude subsiidiumite mahust; 2.2.5. ka enne Lepingu sõlmimist, kuid pärast vastava riigiabi loa saamist Meetmetega seoses võetud kohustuste täitmiseks. 2.3. Eraldise saaja hoiab talle Lepingu alusel üle kantud ja laenusaajatelt tagasi laekunud vahendeid oma e-riigikassa kontol. Kontol olevatest vahenditest tehakse väljamakseid vastavalt õigusaktidele, Meetmete tingimustele, tagatise saajate ja laenusaajatega sõlmitud lepingutele. 2.4. Ministeerium eraldab kooskõlas punktiga 1.1.2 ja 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite arvelt Eraldise saajale Vabariigi Valitsuse nõusolekute alusel finantsinstrumentide rahastamiseks vahendeid järgmiselt: 2.4.1. kuni 100 miljonit eurot Aktsiaseltsile Tallink Grupp käibelaenu andmiseks Vabariigi Valitsuse 08.05.2020. a nõusolekus toodud tingimustel; 2.4.2. kuni 37 miljonit eurot Alexela Varahalduse Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi Valitsuse 09.07.2020. a nõusolekus toodud tingimustel; 2.4.3. kuni 10 miljonit eurot Magnetic MRO Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi Valitsuse 10.09.2020. a nõusolekus toodud tingimustel; 2.4.4. kuni 39,4 miljonit eurot Porto Franco Osaühingule investeerimislaenu andmiseks Vabariigi Valitsuse 03.09.2020. a nõusolekus toodud tingimustel; 2.4.5. kuni 8 miljonit eurot Nordic Aviation Group Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 2020. a korralduse nr 359 „Volitus Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamiseks ja laenu andmine“ punktis 5 toodud tingimustel; 2.4.6. kuni 14 miljonit eurot Alexela Varahalduse Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi Valitsuse 29.12.2020. a nõusolekus toodud tingimustel. 2.5. Kui punktis 2.4 nimetatud käibe- või investeerimislaen on laenusaajale enne punkti 2.4 alusel raha Eraldise saajale kandmist juba Lepingu alusel eraldatud vahendite arvelt välja makstud, kasutatakse punktis 2.4. nimetatud vahendeid väljamakstud laenusumma ulatuses käibelaenu või investeerimislaenu sihtkapitali taastamiseks. 2.6. Ministeerium kannab punktis 2.4 nimetatud vahendid Eraldise saaja e-riigikassa kontole nr 3500078649 7 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva punkti jõustumisest. 3. Vahendite tagastamine 3.1. Eraldise saaja tagastab riigi tuludesse Meetmete rakendamisel kasutatud vahendid vastavalt antud laenude tagasimaksetele ning võetud käenduskohustuste lõppemisele. 3.2. Vahendite tagastamisel teeb Eraldise saaja VV määruse nr 31 kohaselt järgmised mahaarvamised: 3.2.1. Eraldise saaja väljastatud ettevõtluslaenudelt ja tagatislepingutelt saadud intressid, tagatis- ja lepingutasud, mille arvelt kaetakse Eraldise saaja tegevuskulusid punktis 3.2.4 nimetatud ulatuses; 3.2.2. laenukahjumid; 3.2.3. Eraldise saaja sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja kulude katmiseks kasutatud vahendid, sh meetme tingimustega kehtestatud intressi- jm finantseerimiskulude subsiidiumid laenusaajatele; 3.2.4. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulud, sealhulgas kahjude tagasivõitmise kulud, mille katmiseks ei piisanud punktis 3.2.1. nimetatud vahenditest. Käesoleva punkti ja punkti 3.2.1. alusel saadud vahendite raames mahaarvatavate kulude maksimaalne summa on 3% väljastatud laenude, käenduste ning finantseerimiskulude subsiidiumi mahust. 3.3. Lepingu punktis 6.1.3 nimetatud ülevaadete alusel lepivad Pooled Lepingu lisas kokku Ministeeriumile tagastatava summa ja tagasimaksmise aja või teevad muudatusi juba kokku lepitud tagasimakse tingimustes, arvestades seejuures VV määruse nr 31 § 14 lõike 3 teist lauset. 3.4. Eraldise saaja kannab tagastatava summa e-riigikassa kontole 2800045496. 4. Ministeeriumi õigused ja kohustused 4.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust õigusaktide, Lepingu ja Meetmete tingimuste nõuetele ning eraldatud vahendite kasutamise sihipärasust ja mõju, sealhulgas: 4.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevustest; 4.1.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või dokumentide õigsust ja eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel. 5. Eraldise saaja õigused ja kohustused 5.1. Eraldise saaja kajastab Lepingus sätestatud, sealhulgas Eraldise saaja kontole üle kantud vahendid kooskõlas ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega ning finantsarvestuse reeglitega oma omavahendites ja asjakohastes sihtfondides. 5.2. Eraldise saaja lähtub vahendite kasutamisel, tagastamisel, Meetmete välja töötamisel ja nende rakendamisel VV määrusest nr 31, Vabariigi Valitsuse asjakohastest otsustest ning arvestab Ministeeriumi suuniseid (Lepingu punkt 1.2.3). Eraldise saaja kooskõlastab Meetmete tingimused Ministeeriumiga, edastades need Poolte vahel punktis 12.1.1. nimetatud Ministeeriumi esindajale. Kui Ministeerium ei anna Meetmete tingimustele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnangut 7 päeva jooksul arvates tingimuste esitamisest, loetakse tingimused Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. Juhul, kui Ministeerium teeb Meetmete tingimuste osas eelnimetatud tähtajal täiendavaid ettepanekuid, annab Eraldise saaja neile tagasiside 2 päeva jooksul. Arvates eelmises lauses toodud Eraldise saaja poolsest tagasiside saamisest esitab Ministeerium omapoolse kooskõlastuse või täiendavad seisukohad 5 päeva jooksul. Kooskõlastuse või täiendavate seisukohtade esitamata jätmisel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, loetakse Meetmete tingimused Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. 5.3. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Meetmetega seonduva ja Lepingu tingimuste muutmiseks. 5.4. Eraldise saajal on kohustus eraldatavate vahendite arvelt rakendada Meetmeid ning teha Ministeeriumiga koostööd Meetmete arendamisel, eelarve ning tagasimaksete planeerimisel ja tulemuslikkuse näitajate koostamisel. 5.5. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldatud vahendite kasutamisega, omavahendite normatiivi täitmisega ja eraldatud vahendite tagastamisega seotud tulevikuprognoose. 5.6. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus Lepingu täitmine osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima järgneva 30 kalendripäeva jooksul edasise tegevuse ning muudavad vajadusel Lepingut. Muudatus vormistatakse Lepingu lisana. 5.7. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele. Eraldise saajal on õigus antud ülesannet täitvatelt ametnikelt nõuda konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist, tagamaks oma kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse seadusest, krediidiasutuste seadusest ja teistest panga- ning ärisaladuse kaitset reguleerivatest õigusaktidest, samuti Eraldise saajale lepingutest tulenevaid kohustusi. 5.8. KredEx juhindub riigiabi andmisel konkurentsiseaduse 6. ptk, määrustest (EL) nr 1407/20131, (EL) nr 651/20142, Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguses COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15) ja selle alusel Komisjoni poolt heaks kiidetud abikavadest. 5.9. KredEx esitab enda antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 6. Eraldise saaja aruanded 6.1. Eraldise saaja koostab: 6.1.1. igakuiselt hiljemalt üks nädal enne järgneva kalendrikuu algust väljamaksete prognoosi kaheks järgnevaks kalendrikuuks ning edastab selle aadressile [email protected] ja punktis 12.1.1 nimetatud Ministeeriumi esindajale; 6.1.2. VV määruse nr 31 § 13 toodud kohustuse täitmiseks lepivad Pooled kokku, et KredEx esitab kuni eraldatud vahendite ammendumiseni iga kuu 15. kuupäevaks Ministeeriumile (punktis 12.1.1 nimetatud Ministeeriumi kontaktisik või teda asendav isik) ülevaate eelmisel kalendrikuul saadud rahalistest vahenditest ning nende alusel rakendatud meetmetest; 6.1.3. alates 2021. aastast 2 korda aastas (1. veebruariks ja 1. augustiks) ülevaate tema käsutusest olevatest: 6.1.3.1. Käibelaenu ja investeerimislaenu sihtfondi vahenditest, millest on maha arvatud Lepingu punktides 3.2.1 kuni 3.2.4 nimetatud vastavate sihtfondide vahendid; 6.1.3.2. Laenukäenduste omavahendite normatiivi täitmiseks kasutatud Laenukäenduste sihtfondi vahenditest, millest on maha arvatud Lepingu punktis 3.2.1 kuni 3.2.4 nimetatud vastava sihtfondi vahendid; 6.1.4. igakuuliselt hiljemalt järgneva kuu 25. kuupäevaks Ministeeriumi eelarveosakonnale Lepingu punktis 1.3 nimetatud iga sihtfondi osas teatise eelneval kuul toimunud sihtfondi väärtuse muutumise kohta vastavalt Lisas 1 toodud vormile „Laenude ja tagatiste sihtfondi teatis“. 6.2. Kui Eraldise saaja jätab punktis 6.1 nimetatud ülevaate või teatise esitamata või ei ole esitatud ülevaade või teatis nõuetekohane, on Ministeeriumil õigus peatada Eraldise saajale väljamaksete tegemine kuni aruande esitamiseni või puuduste kõrvaldamiseni. 7. Eraldise saaja vastutus 7.1. Eraldise saaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7.2. Kui Eraldise saaja jätab kohustused täitmata või pole need nõuetekohaselt täidetud ning juhul, kui Eraldise saaja ei kõrvalda rikkumist Ministeeriumi kirjalikus teates antud mõistliku tähtaja jooksul, on Ministeeriumil õigus peatada väljamaksete tegemine Eraldise saajale. 8. Vaidluste lahendamine 8.1. Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 8.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 9. Lepingu muutmine ja lõpetamine 1 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013,milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 2 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 9.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu osa. 9.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema Poole poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Ministeeriumil on õigus Leping üles öelda Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 9.4. Eraldise saajal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 9.5. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva. 10. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 11. Lepingu kehtivus 11.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema Poole poolt. 11.2. Leping kehtib kuni mõlema Poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 12. Lõppsätted 12.1. Poolte kontaktisikud Lepingu täitmisega seonduvas: 12.1.1. Ministeeriumi poolt: Henrik Kutberg, tel: +372 6256426 e-post: [email protected] 12.1.2. Eraldise saaja poolt: Helen Kapp, tel: +372 667 4124, e-post: [email protected] 12.2. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 12.2.1. Lisa 1. Laenude ja tagatiste sihtfondi teatis; 12.2.2. Lisa 2. Finantseerimise ajakava; 12.2.3. Lisa 3. Ministeeriumi suunised; 12.2.4. Lisa 4. Eraldatud vahendite kasutamine seisuga 31.12.2020 ja jaotus sihtfondide lõikes. MINISTEERIUM: ERALDISE SAAJA: Majandus- ja Sihtasutus KredEx Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012 registrikood: 70003158 Hobujaama 4 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 10151 Tallinn Telefon: 6 256 330 Telefon: 6 674 100 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Ivo Kuldmäe ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse esimees
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel