Laenukäenduse sihtfondi haldamise teatis
Dokumendi nr
Teataja tehingupartneri kood
Teataja nimetus
Teatise saaja tehingupartneri kood
Teatise saaja nimetus
Sihtfondi nimetus
Teatis seisuga
Sihtfondi väärtus perioodi alguseks
Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud
Tagatistasud
Tehnilised eraldised tagatistele
Väljamakstud tagatiskahjud
Tagasivõitmised tagatistega seotud kahjujuhtumitest
Programmi haldustasud
Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas
Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks
Teatise edastaja:
Kuupäev
012303
Sihtasutus KredEx
012001
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Käibelaenu sihtfondi haldamise teatis
Dokumendi nr Kuupäev
Teataja tehingupartneri kood 012303
Teataja nimetus Sihtasutus KredEx
Teatise saaja tehingupartneri kood 012001
Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sihtfondi nimetus
Teatis seisuga
Sihtfondi väärtus perioodi alguseks
Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud
Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt
Laenude allahindlus
Mahakantud laenude tagasilaekumine
Programmi haldustasud
Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas
Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks
Teatise edastaja:
- ja Kommunikatsiooniministeerium
Investeerimislaenu sihtfondi haldamise teatis
Dokumendi nr Kuupäev
Teataja tehingupartneri kood 012303
Teataja nimetus Sihtasutus KredEx
Teatise saaja tehingupartneri kood 012001
Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sihtfondi nimetus
Teatis seisuga
Sihtfondi väärtus perioodi alguseks
Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud
Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt
Laenude allahindlus
Mahakantud laenude tagasilaekumine
Programmi haldustasud
Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas
Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks
Teatise edastaja:
- ja Kommunikatsiooniministeerium
Finantseerimise ajakava Lisa 3
Lisa 2. Finantseerimise ajakava
Kuni 7 päeva
Finantseerimise peale lepingu
allikas lisatunnuse kirjeldus sõlmimist 18.05.2020 01.06.2020 01.07.2020 01.08.2020 30.09.2020 30.12.2020* Kokku
riigieelarvelised
vahendid Laenukäenduste sihtfond 35 220 000 53 595 000 53 595 000 36 095 000 36 095 000 85 400 000 300 000 000
riigieelarvelised
vahendid Investeerimislaenu sihtfond 20 000 000 20 000 000 10 000 000 0 0 0 50 000 000
riigieelarvelised
vahendid Käibelaenu sihtfond 80 000 000 90 000 000 90 000 000 90 000 000 100 000 000 -285 000 000 165 000 000
riigieelarvelised
vahendid Riiklikult olulised projektid 0 0 0 0 0 100 000 000 108 400 000 208 400 000
Kokku KredExi e-Riigikassa kontole nr 350 00078649 135 220 000 163 595 000 153 595 000 126 095 000 136 095 000 100 000 000 -91 200 000 723 400 000
* 30.12.2020 makse hõlmab järgmisi makseid ja tasaarvelduskokkuleppeid Ministeeriumi ja KredEx vahel:
Ministeeriumi kohustus KredEx ees:
riiklikult olulistest projektidest 108 400 000
laenukäenduste sihtfondi kandamta vahenditest 85 400 000
käibelaenude sihtfondi kandmata vahenditest 50 000 000
243 800 000
KredEx kohustus Ministeeriumi ees tagasi maksta 335 mln eurot:
Laenukäenduse ja (või ainult) käibelaenu sihtfondist 335 000 000
Tasaarvelduse tulemusena ülekantav summa KredExilt Ministeeriumile: 91 200 000
Ministeeriumi e-riigikassa kontole 2800045496
Lisa 3 Ministeeriumi suunised
Vabariigi Valitsuse korraldustega on alates märtsikuust piiratud nii turismisektori kui ka mitmete teiste
sektorite tegevus, mis on olnud suletud alates 22. veebruarist 2021. Eesti Panga andmetel langes
reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 67%
ehk 1,04 miljardi võrra. Koos reisijateveo ekspordiga langes turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi
võrra ehk 63%. Suured tegevuskulud on eelkõige majutusel, toitlustusel ja mitmetel teistel sektori
ettevõtjatel. Eeltoodust lähtuvalt ning lisaks täiendavatele kehtestatud piirangutele seoses epideemia
jätkuva leviku tõttu on allpool välja toodud sektorite olukord jätkuvalt väga raske. Enim kannatanud
majandusharude toetamisel keskendume sellele, et võimalikult paljud ettevõtted oleksid võimelised
piirangute lõppedes oma uksed taas avama, äri taaskäivitama ja töökohad säilitama.
Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:
kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;
kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu
ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;
kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise tõttu
kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt.
A. Suunised erakorralise käibelaenu meetme rakendamiseks:
Käibelaenu antakse summas kuni 700 000 eurot ettevõtjale või seotud grupi kohta.
Laenusaaja peab tagama laenu vähemalt 10% ulatuses, kui laenu summa on üle 150 000 euro, siis 50%
ulatuses laenu summast.
Laenutaotleja põhitegevusalaks on:
a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55),
Põhjendus: Majutusettevõtjatel on kriisist tulenevalt tühistatud broneeringute ja rahvusvahelisele
reisimisele kehtivate piirangute tõttu jätkuvalt ulatuslik saamata jäänud müügitulu ja kõrged
tegevuskulud. Pärast siseturismi hoogustanud 2020. aasta suvehooaja lõppu on ettevõtjad taas olnud
silmitsi märkimisväärse nõudluse ja käibe langusega eelseisva pika madalhooaja vältel ning uute
piirangute tõttu. Eelkõige kannatavad välisturistide majutamisega tegelevad majutusasutused.
Ettevõtjatel on lisaks personalikuludele kanda püsivad hooldus- ja rendikulud, kommunaalkulud.
Välisturismi taastumine võtab aega ning sõltub rahvusvaheliste ühenduste taastumisest, vaktsineerimise
kiirusest ja piirangute leevenemisest ning erinevate rahvusvaheliste sündmuste toimumise
võimalikkusest Eestis.
b. toitlustus (I56),
Põhjendus: Toitlustusettevõtjad on kehtivate piirangute tõttu kannatanud olulisi käibelangust –
avamisaja lühendamisest kuni täieliku sulgemiseni. Ilma toetuseta ei ole võimalik ettevõtjatel säilitada
ka kriitilisel hulgal töökohti, et olla valmis nõudluse taastumisel pakkuma kvaliteetseid teenuseid.
Restoranid, kohvikud ja catering teenuse pakkujad on oluline osa külalislahkuse sektori ettevõtjatest,
kellel on märkimisväärne roll nii tööandjatena üle Eesti kui välis- kui siseturistide kvaliteetses
külastuskogemuses ja korduvkülastuste soodustamisel.
c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51) ja transpordi abitegevused (H52),
Põhjendus: Ehkki reisijate maismaaveo ettevõtjad on sarnaselt reisiettevõtjatele otseselt kehtestatud
piirangutest puutumata, on nende majandustegevus sarnaselt reisiettevõtjatega saanud oluliselt
kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu. Lisaks on teatritele, kultuuriasutustele, üritustele,
konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud
toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise reisijateveo teenuse järele. Kliendi vähesuse tõttu on aga
ettevõtetel sellegi poolest kapitalikuluga seotud kohustused.
d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79),
Põhjendus: Reisiettevõtted tegutsevad juba pea aasta praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes ning see
kajastub sissetulekute drastilises kukkumises. Alates 2020. aasta aprillist on käive kukkunud keskmiselt
90%, alles on umbes pooled kriisieelsetest töötajatest. Ettevõtjad prognoosivad, et ka algav sissetuleva
turismi (turismiteenuste ekspordi) hooaeg jääb praktiliselt vahele või toimub oluliselt vähendatud mahus
nn piirkondlike reisimullide arvelt. Sissetuleval suunal tegutsejate käibest oli 2020. aastal alles 0-5%.
e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823),
Põhjendus: Seoses piirangutega reisimisele ja paljude rahvusvaheliste konverentside ning ürituste
ärajäämisega uutest piirangutest tulenevalt on nõupidamiste ja messide korraldamisega tegelevad
ettevõtjad kannatanud olulist käibelangust. Nende ettevõtjate toetamine on oluline ekspordivõimekuse
ja tulu teenimise võimaluste säilitamiseks, kuna äri- ja konverentsiturismi klient on kõige tulutoovam
külastaja.
f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide
tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041),
Põhjendus: Ravieesmärkidel tegutsevad sanatooriumid ja saunade, spaadega ning muu sarnasega seotud
tegevused on juba pikemat aega täituvuse piirangute tingimustes või on uutest piirangutest tulenevalt
suletud, põhjustades ettevõtjatele olulist käibelangust.
g. kultuuritegevus (R90, R91)
Põhjendus: Teatritetendustele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele,
huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud on juba pikemat aega pärssinud nende
tegevust, mistõttu on käibelangus suur.
h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604)
Põhjendus: Sporditegevusega seotud ettevõtted on juba pikemat aega tegutsenud piiratud tingimustes
või olnud täiesti suletud, mis on väga olulist mõju avaldanud ettevõtete käibele.
i. või on laenutaotleja turismiteenuste pakkuja, kes pakub külastajatele elamusteenuseid
kas loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenustena ning on leitav
vastavate kategooriate teenusepakkujana Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
hallatavas Eesti turismiteenuste andmebaasis www.puhkaeestis.ee.
Põhjendus: Sihtgrupiks on väiksematest teenusepakkujatest ettevõtjad, kes pakuvad nii sise- kui
välisturistidele elamusteenuseid loodusturismis, aktiivse puhkuse valdkonnas või kultuuripärandi
tutvustamisel ning kelle ellujäämisel on oluline roll reisimise taastumisel vajalike teenuste jätkamiseks.
B. Suunised meetme Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris
tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele sihtgrupi
laiendamiseks
Meedet „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele
ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi laiendatakse laenutaotlejatele,
kelle põhitegevusalaks on (põhjendused vt ülalpool):
a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55),
b. toitlustus (I56),
c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52),
d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79),
e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823),
f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide
tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041),
g. kultuuritegevus (R90, R91),
h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604).
Lisa 4. Eraldatud vahendite kasutamine seisuga 31.12.2020 ja jaotus sihtfondide lõikes
ROP jaotus
Eelarved Kasutamine Vähendamine
sihtfondidesse
käendused 300 000 000 56 462 336 0 0
käibelaen 500 000 000 25 560 635 -300 553 699 169 000 000
investeerimislaen 50 000 000 15 553 699 -34 446 301 39 400 000
ROP 265 000 000 208 400 000
1 115 000 000 305 976 670 -335 000 000 208 400 000
Sihtfondi
Kasutatud
eraldatud
56 462 336 300 000 000
194 560 635 368 446 301
54 953 699 54 953 699
305 976 670 723 400 000
Lepingu nr 1.8-7/20-163 muutmine
30.03.2021
Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindab põhimääruse § 23 punkti
4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
ja
Sihtasutus KredEx, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Ivo
Kuldmäe,
on kokku leppinud muuta 06.05.2020. a sõlmitud ning 19.06. ja 30.12.2020 muudetud lepingut nr
1.8-7/20-163 (edaspidi Leping) ja lähtuda alates 01.04.2021 Lepingu terviktekstist ja lisadest lisatud
sõnastuses.
MINISTEERIUM ERALDISE SAAJA
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Ivo Kuldmäe
LEPING nr 1.8-7/20-163
06.05.2020
Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindavad põhimääruse § 23
punkti 4 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
ja
Sihtasutus KredEx, (edaspidi KredEx või Eraldise saaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse
esimees Ivo Kuldmäe,
edaspidi nimetatud eraldi Pool või koos Pooled,
võttes arvesse, et
a) 12.03.2020. a kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord;
b) 27.03.2020. a sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu majanduslike meetmete pakett, mille raames
suunab riik KredExi kaudu rahalised vahendid ettevõtete toetamiseks ning ettevõtlussektorile
tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks (edaspidi ka Meetmed);
c) Meetmete rahastamiseks on 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisala
eelarvesse eraldatud 850 miljonit eurot;
d) Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt ja arvestades 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse
seletuskirjas märgitut hakkab Ministeerium läbi KredExi pakkuma Eesti ettevõtetele järgmised
meetmed:
1. Laenukäenduste andmine, sh juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute
leevendamiseks, eelarve kokku 300 miljonit eurot.
2. Käibelaen, eelarve kokku 500 miljonit eurot. KredEx annab ettevõttele käibelaenu
koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajadusel pangalaenu
maksete tasumiseks.
3. Investeerimislaen, eelarve kokku 50 miljonit eurot. KredEx annab ettevõttele investeerimislaenu,
et rahuldada ettevõtjate koroonaviiruse levikust tulenevaid investeerimisvajadusi.
4. Finantsinstrumendid konkreetsetele isikule Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2020. a määruse nr 31
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra
mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi VV määrus nr 31) § 10
kohaselt Vabariigi Valitsuse nõusoleku alusel, eelarve kokku kuni 257 miljonit eurot;
e) Lepingu preambuli punktis c nimetatud summat vähendati tuginedes 24.09.2020 a
valitsuskabineti nõupidamise otsusele 335 miljoni euro võrra ja nimetatud summa on Eraldise saaja
tagastanud Ministeeriumile,
sõlmisid alljärgneva lepingu (edaspidi Leping):
1. Lepingu objekt
1.1. Lepingu objektiks on 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisalale
eraldatud vahendite arvelt raha eraldamine Eraldise saajale:
1.1.1. summas 515 000 000 eurot (viissada viisteist miljonit eurot) Eraldise saaja poolt elluviidavate
Meetmete rahastamiseks;
1.1.2. VV määruse nr 31 § 10 lõike 9 kohaselt Vabariigi Valitsuse nõusolekute alusel konkreetse
isiku finantsinstrumendi rahastamiseks eraldatavad vahendid summas kuni 265 000 000 eurot
(kakssada kuuskümmend viis miljonit eurot), mis eraldatakse punkti 2.4 alusel.
1.2. Eraldise saaja kasutab eraldatud vahendeid enda välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse poolt
heakskiidetud Meetmete rakendamiseks kooskõlas VV määrusega nr 31 ja riigiabi reeglitega,
arvestades punktides 1.1.2 ja 1.5 nimetatud Vabariigi Valitsuse otsuste tingimustega ning
järgnevate põhimõtetega:
1.2.1. Eraldise saajalt ei eeldata Meetmete elluviimisel isetasuvust, kuid käenduste alusel võetud
kohustuste täitmisel on uute laenude käendamisel krediidikahjude hüvitamise ülempiir 80%,
olemasolevatele laenudele käenduse lisamisel on krediidikahjude hüvitamise ülempiir 50%;
1.2.2. Ühte konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele 10 000 000 (kümme miljoni)
euro suuruse või suurema finantsinstrumendi kriisimeetmetena rakendamise teenusetingimustega
kehtestab Eraldise saaja alates samast piirsummast nõuded ettevõtja või projekti ebaõnnestumise
sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi vajalikkusele ja selle koostamise miinimumtingimused;
1.2.3. Kui Ministeerium peab kriisi mõju leevendamiseks hädavajalikuks teha muudatusi Eraldise
saaja poolt kavandatud Meetmetesse, sh sihistada täpsemalt kriisist enim kannatanud sektoreid või
rakendada Meetmeid teatud ettevõtjate suhtes soodustingimustel, vormistatakse sellised suunised
Lepingu lisana. Eraldise saaja töötab nende alusel ja kehtivatest riigiabi reeglitest tulenevaid
piiranguid arvestades välja uue Meetme või muudab olemasolevat.
1.3. Eraldatavatest vahenditest moodustatakse finantsarvestuses järgmised sihtfondid:
1.3.1. laenukäenduste sihtfond suurusega kuni 300 miljonit eurot, mille vahendeid kasutatakse
Eraldise saaja poolt ettevõtluslaenude tagamiseks sõlmitud tagatislepingutest tulenevate
kohustustega seotud kulude katmiseks ja Eraldise saaja ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku
tagamise seaduse (ETS) § 18 lõikes 2 sätestatud omavahendite normatiivi täitmiseks (edaspidi
Laenukäenduste sihtfondi vahendid);
1.3.2. käibelaenu sihtfond suurusega kuni 368 446 301 eurot, millest 199 446 301 eurot on Lepingu
punkt 1.1.1 alusel eraldatud vahendid ja 169 000 000 eurot punkti 1.1.2. alusel eraldatud vahendid
(edaspidi Käibelaenu sihtfondi vahendid);
1.3.3. investeerimislaenu sihtfond suurusega 54 953 699 eurot, millest 15 553 699 eurot on punkti
1.1.1 alusel eraldatud vahendid ja 39 400 000 eurot punkti 2.4.4. alusel eraldatud vahendid
(edaspidi Investeerimislaenu sihtfondi vahendid).
1.4. Eraldatavate vahendite näol on tegemist tagastatavate vahenditega, mida Eraldise saaja haldab.
Eraldise saajal on kohustus tagastada eraldatavad vahendid Ministeeriumile vastavalt Lepingule ja
VV määrusele nr 31.
1.5. Tulenevalt VV määruse nr 31 §-st 4 oli KredExil õigus võtta punktis 1.1. nimetatud vahendite
kasutamiseks kohustusi kuni 31.12.2020. a. Lisaks on Vabariigi Valitsuse 25.03.2021. a otsuse
alusel (istungi protokolli päevakorrapunkt nr 8) KredExil õigus punktis 1.1.1 nimetatud vahendite
arvel võtta kohustusi laenukäenduste ja käibelaenu andmiseks 180 000 000 (ühesaja kaheksakümne
miljoni) euro ulatuses kuni 30.06.2021. a. ja nimetatud tähtajaks võetud kohustuste täitmiseks saab
vahendeid kasutada kuni 31.12.2021. a.
1.6. Punktis 1.5 nimetatud laenukäenduste ja käibelaenu andmiseks mõeldud vahendid jaotab
Eraldise saaja punktides 1.3.1. ja 1.3.2. nimetatud sihtfondide vahel vastavalt vahendite tegelikule
kasutamise vajadusele. Kui vahendite tegelik kasutus erineb punktides 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud
sihtfondide suurusest, viiakse punktid 1.3.1 ja 1.3.2 kooskõlla vahendite tegeliku kasutusega 1 kuu
jooksul vahendite kasutuse lõpliku jaotuse selgumisest.
1.7. Vabariigi Valitsuse 25.03.2021. a otsuse (istungi protokolli päevakorrapunkt nr 8) alusel
Ministeeriumi reservi arvatud Eraldise saaja käes olevad vahendid summas 265 400 000 (kakssada
kuuskümmend viis miljonit nelisada tuhat) eurot sisalduvad punktides 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud
sihtfondides. Nimetatud vahendite arvelt sihtfondide vähendamine või neis muudatuste tegemine,
samuti vajadusel vahendite Ministeeriumile tagastamine lepitakse kokku Lepingu muudatusega
vahendite kasutamise otstarbe selgumisel.
2. Eraldatavate vahendite ülekandmine Eraldise saajale ja nende kasutamine
2.1. Eraldatavad vahendid kannab Ministeerium Eraldise saajale osamaksete kaupa ettemaksetena
vastavalt lisas 2 toodud finantseerimise ajakavale ja alates 01.09.2020. a Eraldise saaja
maksetaotluste alusel. Eraldatavad vahendid jaotab Eraldise saaja punktides 1.3.1. kuni 1.3.3.
nimetatud sihtfondide vahel vastavalt vahendite tegelikule kasutamisele ja arvestades vastavate
sihtfondide suurust.
2.1.2. Ministeerium kannab vahendid Eraldise saaja e-riigikassa kontole 3500078649.
2.2. Eraldise saaja kasutab Eraldatud vahendeid:
2.2.1. Meetmete rakendamiseks lähtudes Lepingu punktist 1.3 ja vastavate omakapitali
normatiivide täitmiseks;
2.2.2. Meetmete rakendamisega seoses kantud laenukahjumite katmiseks;
2.2.3. Meetmete raames sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nendega
seotud kulude katmiseks, sh Meetme tingimustega kehtestatud intressi- jm finantseerimiskulude
subsiidiumide maksmiseks laenusaajatele;
2.2.4. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulude, sh kahjude tagasivõitmise
kulude katmiseks kuni Lepingu punktis 3.2.4 nimetatud määrani väljastatud laenude, käenduste
ning finantseerimiskulude subsiidiumite mahust;
2.2.5. ka enne Lepingu sõlmimist, kuid pärast vastava riigiabi loa saamist Meetmetega seoses
võetud kohustuste täitmiseks.
2.3. Eraldise saaja hoiab talle Lepingu alusel üle kantud ja laenusaajatelt tagasi laekunud vahendeid
oma e-riigikassa kontol. Kontol olevatest vahenditest tehakse väljamakseid vastavalt õigusaktidele,
Meetmete tingimustele, tagatise saajate ja laenusaajatega sõlmitud lepingutele.
2.4. Ministeerium eraldab kooskõlas punktiga 1.1.2 ja 2020. aasta riigi lisaeelarve seadusega
Ministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite arvelt Eraldise saajale Vabariigi Valitsuse
nõusolekute alusel finantsinstrumentide rahastamiseks vahendeid järgmiselt:
2.4.1. kuni 100 miljonit eurot Aktsiaseltsile Tallink Grupp käibelaenu andmiseks Vabariigi
Valitsuse 08.05.2020. a nõusolekus toodud tingimustel;
2.4.2. kuni 37 miljonit eurot Alexela Varahalduse Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi
Valitsuse 09.07.2020. a nõusolekus toodud tingimustel;
2.4.3. kuni 10 miljonit eurot Magnetic MRO Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi
Valitsuse 10.09.2020. a nõusolekus toodud tingimustel;
2.4.4. kuni 39,4 miljonit eurot Porto Franco Osaühingule investeerimislaenu andmiseks Vabariigi
Valitsuse 03.09.2020. a nõusolekus toodud tingimustel;
2.4.5. kuni 8 miljonit eurot Nordic Aviation Group Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi
Valitsuse 15. oktoobri 2020. a korralduse nr 359 „Volitus Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group
aktsiakapitali suurendamiseks ja laenu andmine“ punktis 5 toodud tingimustel;
2.4.6. kuni 14 miljonit eurot Alexela Varahalduse Aktsiaseltsile käibelaenu andmiseks Vabariigi
Valitsuse 29.12.2020. a nõusolekus toodud tingimustel.
2.5. Kui punktis 2.4 nimetatud käibe- või investeerimislaen on laenusaajale enne punkti 2.4 alusel
raha Eraldise saajale kandmist juba Lepingu alusel eraldatud vahendite arvelt välja makstud,
kasutatakse punktis 2.4. nimetatud vahendeid väljamakstud laenusumma ulatuses käibelaenu või
investeerimislaenu sihtkapitali taastamiseks.
2.6. Ministeerium kannab punktis 2.4 nimetatud vahendid Eraldise saaja e-riigikassa kontole nr
3500078649 7 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva punkti jõustumisest.
3. Vahendite tagastamine
3.1. Eraldise saaja tagastab riigi tuludesse Meetmete rakendamisel kasutatud vahendid vastavalt
antud laenude tagasimaksetele ning võetud käenduskohustuste lõppemisele.
3.2. Vahendite tagastamisel teeb Eraldise saaja VV määruse nr 31 kohaselt järgmised
mahaarvamised:
3.2.1. Eraldise saaja väljastatud ettevõtluslaenudelt ja tagatislepingutelt saadud intressid, tagatis- ja
lepingutasud, mille arvelt kaetakse Eraldise saaja tegevuskulusid punktis 3.2.4 nimetatud ulatuses;
3.2.2. laenukahjumid;
3.2.3. Eraldise saaja sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja kulude
katmiseks kasutatud vahendid, sh meetme tingimustega kehtestatud intressi- jm
finantseerimiskulude subsiidiumid laenusaajatele;
3.2.4. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulud, sealhulgas kahjude
tagasivõitmise kulud, mille katmiseks ei piisanud punktis 3.2.1. nimetatud vahenditest. Käesoleva
punkti ja punkti 3.2.1. alusel saadud vahendite raames mahaarvatavate kulude maksimaalne summa
on 3% väljastatud laenude, käenduste ning finantseerimiskulude subsiidiumi mahust.
3.3. Lepingu punktis 6.1.3 nimetatud ülevaadete alusel lepivad Pooled Lepingu lisas kokku
Ministeeriumile tagastatava summa ja tagasimaksmise aja või teevad muudatusi juba kokku lepitud
tagasimakse tingimustes, arvestades seejuures VV määruse nr 31 § 14 lõike 3 teist lauset.
3.4. Eraldise saaja kannab tagastatava summa e-riigikassa kontole 2800045496.
4. Ministeeriumi õigused ja kohustused
4.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust õigusaktide, Lepingu ja
Meetmete tingimuste nõuetele ning eraldatud vahendite kasutamise sihipärasust ja mõju,
sealhulgas:
4.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevustest;
4.1.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või
dokumentide õigsust ja eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel.
5. Eraldise saaja õigused ja kohustused
5.1. Eraldise saaja kajastab Lepingus sätestatud, sealhulgas Eraldise saaja kontole üle kantud
vahendid kooskõlas ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning selle alusel
antud õigusaktidega ning finantsarvestuse reeglitega oma omavahendites ja asjakohastes
sihtfondides.
5.2. Eraldise saaja lähtub vahendite kasutamisel, tagastamisel, Meetmete välja töötamisel ja nende
rakendamisel VV määrusest nr 31, Vabariigi Valitsuse asjakohastest otsustest ning arvestab
Ministeeriumi suuniseid (Lepingu punkt 1.2.3). Eraldise saaja kooskõlastab Meetmete tingimused
Ministeeriumiga, edastades need Poolte vahel punktis 12.1.1. nimetatud Ministeeriumi esindajale.
Kui Ministeerium ei anna Meetmete tingimustele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis hinnangut 7 päeva jooksul arvates tingimuste esitamisest, loetakse tingimused
Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. Juhul, kui Ministeerium teeb Meetmete tingimuste osas
eelnimetatud tähtajal täiendavaid ettepanekuid, annab Eraldise saaja neile tagasiside 2 päeva
jooksul. Arvates eelmises lauses toodud Eraldise saaja poolsest tagasiside saamisest esitab
Ministeerium omapoolse kooskõlastuse või täiendavad seisukohad 5 päeva jooksul. Kooskõlastuse
või täiendavate seisukohtade esitamata jätmisel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, loetakse Meetmete tingimused Ministeeriumi poolt heakskiidetuks.
5.3. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Meetmetega seonduva ja Lepingu
tingimuste muutmiseks.
5.4. Eraldise saajal on kohustus eraldatavate vahendite arvelt rakendada Meetmeid ning teha
Ministeeriumiga koostööd Meetmete arendamisel, eelarve ning tagasimaksete planeerimisel ja
tulemuslikkuse näitajate koostamisel.
5.5. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldatud vahendite
kasutamisega, omavahendite normatiivi täitmisega ja eraldatud vahendite tagastamisega seotud
tulevikuprognoose.
5.6. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus Lepingu täitmine
osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima järgneva 30 kalendripäeva
jooksul edasise tegevuse ning muudavad vajadusel Lepingut. Muudatus vormistatakse Lepingu
lisana.
5.7. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele
juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele. Eraldise saajal on õigus antud
ülesannet täitvatelt ametnikelt nõuda konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist, tagamaks oma kohustusi,
mis tulenevad isikuandmete kaitse seadusest, krediidiasutuste seadusest ja teistest panga- ning
ärisaladuse kaitset reguleerivatest õigusaktidest, samuti Eraldise saajale lepingutest tulenevaid
kohustusi.
5.8. KredEx juhindub riigiabi andmisel konkurentsiseaduse 6. ptk, määrustest (EL) nr 1407/20131,
(EL) nr 651/20142, Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguses COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT
C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8; ELT
C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15) ja selle alusel Komisjoni poolt heaks
kiidetud abikavadest.
5.9. KredEx esitab enda antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt
konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
6. Eraldise saaja aruanded
6.1. Eraldise saaja koostab:
6.1.1. igakuiselt hiljemalt üks nädal enne järgneva kalendrikuu algust väljamaksete prognoosi
kaheks järgnevaks kalendrikuuks ning edastab selle aadressile
[email protected] ja punktis 12.1.1
nimetatud Ministeeriumi esindajale;
6.1.2. VV määruse nr 31 § 13 toodud kohustuse täitmiseks lepivad Pooled kokku, et KredEx esitab
kuni eraldatud vahendite ammendumiseni iga kuu 15. kuupäevaks Ministeeriumile (punktis 12.1.1
nimetatud Ministeeriumi kontaktisik või teda asendav isik) ülevaate eelmisel kalendrikuul saadud
rahalistest vahenditest ning nende alusel rakendatud meetmetest;
6.1.3. alates 2021. aastast 2 korda aastas (1. veebruariks ja 1. augustiks) ülevaate tema käsutusest
olevatest:
6.1.3.1. Käibelaenu ja investeerimislaenu sihtfondi vahenditest, millest on maha arvatud Lepingu
punktides 3.2.1 kuni 3.2.4 nimetatud vastavate sihtfondide vahendid;
6.1.3.2. Laenukäenduste omavahendite normatiivi täitmiseks kasutatud Laenukäenduste sihtfondi
vahenditest, millest on maha arvatud Lepingu punktis 3.2.1 kuni 3.2.4 nimetatud vastava sihtfondi
vahendid;
6.1.4. igakuuliselt hiljemalt järgneva kuu 25. kuupäevaks Ministeeriumi eelarveosakonnale
Lepingu punktis 1.3 nimetatud iga sihtfondi osas teatise eelneval kuul toimunud sihtfondi väärtuse
muutumise kohta vastavalt Lisas 1 toodud vormile „Laenude ja tagatiste sihtfondi teatis“.
6.2. Kui Eraldise saaja jätab punktis 6.1 nimetatud ülevaate või teatise esitamata või ei ole esitatud
ülevaade või teatis nõuetekohane, on Ministeeriumil õigus peatada Eraldise saajale väljamaksete
tegemine kuni aruande esitamiseni või puuduste kõrvaldamiseni.
7. Eraldise saaja vastutus
7.1. Eraldise saaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase
täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
7.2. Kui Eraldise saaja jätab kohustused täitmata või pole need nõuetekohaselt täidetud ning juhul,
kui Eraldise saaja ei kõrvalda rikkumist Ministeeriumi kirjalikus teates antud mõistliku tähtaja
jooksul, on Ministeeriumil õigus peatada väljamaksete tegemine Eraldise saajale.
8. Vaidluste lahendamine
8.1. Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused
kokkuleppeliselt.
8.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju
Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
9. Lepingu muutmine ja lõpetamine
1
Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013,milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
2 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.
9.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu
osa.
9.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema Poole poolt või Poolte
poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9.3. Ministeeriumil on õigus Leping üles öelda Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise
või mittenõuetekohase täitmise korral.
9.4. Eraldise saajal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste
kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral.
9.5. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva.
10. Vääramatu jõud
Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on
tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Pooled ei saanud
mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise või
lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid,
et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma Lepingust tulenevate
ja sellega seotud kohustuste täitmine.
11. Lepingu kehtivus
11.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema Poole poolt.
11.2. Leping kehtib kuni mõlema Poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.
12. Lõppsätted
12.1. Poolte kontaktisikud Lepingu täitmisega seonduvas:
12.1.1. Ministeeriumi poolt: Henrik Kutberg, tel: +372 6256426 e-post:
[email protected]
12.1.2. Eraldise saaja poolt: Helen Kapp, tel: +372 667 4124, e-post:
[email protected]
12.2. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
12.2.1. Lisa 1. Laenude ja tagatiste sihtfondi teatis;
12.2.2. Lisa 2. Finantseerimise ajakava;
12.2.3. Lisa 3. Ministeeriumi suunised;
12.2.4. Lisa 4. Eraldatud vahendite kasutamine seisuga 31.12.2020 ja jaotus sihtfondide lõikes.
MINISTEERIUM: ERALDISE SAAJA:
Majandus- ja Sihtasutus KredEx
Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012
registrikood: 70003158 Hobujaama 4
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 10151 Tallinn
Telefon: 6 256 330 Telefon: 6 674 100
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Ivo Kuldmäe
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse esimees