dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. aprill 2021
Viit
1.10-17/2021/1653-2
Registreeritud
5. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Triin Orav (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-42054-2 05.04.2021 Väljaminev kiri.asice425 KB

Sisu (failidest)

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 15.03.2021 [email protected] Meie 05.04.2021 nr 15-4/2054-2 Vastuskiri selgitustaotlusele ehitusõiguse kohta riigi eriplaneeringu alal Olete 15.03.2021 pöördunud Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole kirjaga nr 16-1/20-03109-004, milles soovite ministeeriumite seisukohta Rail Balticu (edaspidi RB) raudtee peatuste osas läbiviidavate kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) detailplaneeringute (edaspidi DP) koostamise aluste ning nende alusel ehituslubade väljastamise pädevuse osas. Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastavad esitatud küsimustele ühise kirjaga, mille koostamisse on kaasatud mõlema ministeeriumi pädevad spetsialistid. Edastame ministeeriumite poolsed vastused esitatud küsimustele nende esitamise järjekorras: Küsimus 1: Kas KOV saab kehtestada DP riigi eriplaneeringu alas pärast RB maakonnaplaneeringute kehtestamist, kui PlanS § 53 lg 2 järgi riigi eriplaneering asendab kõik muud planeeringud (sh KOV-i planeeringud)? Oleme seisukohal, et KOV saab kehtestada DP riigi eriplaneeringu alas pärast RB maakonnaplaneeringute kehtestamist. Asjaolu, et PlanS § 53 lg-st 2 tulenevalt asendab riigi eriplaneering planeeringualal varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivuse, ei välista seda, et juriidiliselt oleks võimalik tulevikus eriplaneeringu alas uus detailplaneering kehtestada. PlanS § 53 lg 2 tulenev regulatsioon on suunatud juba varem kehtestatud planeeringutele, kuid PlanS ei sisalda regulatsiooni, mis välistaks juba kehtiva REP alal detailplaneeringute kehtestamise. Kas PlanS § 53 lg 2 kohaldub vaid enne riigi eriplaneeringut kehtestatud teistele planeeringutele või kohaldub ka see norm kõikidele tulevikus vastuvõetavatele planeeringutele? PlanS § 53 lg 2 kohaldub vaid enne riigi eriplaneeringut kehtestatud planeeringutele. Kas riigi eriplaneeringu alal on võimalik PlanS § 53 lg 2 regulatsioonile vaatamata kehtestada teisi planeeringuid (nt KOV poolt DP)? Jah, on küll võimalik. Vt vastust esimesena toodud küsimusele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kui jah, siis millest peavad sellised DP-d lähtuma? Kehtestamiseni saab jõuda vaid detailplaneering, mis on õigusaktidega, sh riigi eriplaneeringuga, kooskõlas. Sisuliselt vastutab detailplaneeringu õigusaktidele vastamise eest kohalik omavalitsus, kellel on detailplaneeringu menetluse käigus kohustus seda järjepidevalt kontrollida ja tagada, sh peab kohalik omavalitsus juba detailplaneeringu algatamisel kontrollima, kas ei esine ühtegi PlanS § 128 lg 2 tulenevat alust, miks jätta detailplaneering algatamata. Kuigi selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas üldse ja milline planeering kehtestatakse, tuleb ilmselge riigi eriplaneeringuga vastuolu korral kohalikul omavalitsusel detailplaneering juba isegi algatamata jätta. Küsimus 2: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis kuidas tagab riik, et KOV ei kehtestaks riigi eriplaneeringu alal DP-d, mis ei satuks vastuollu riigi eriplaneeringuga enne selle realiseerimist? Tulenevalt PlanS § 127 lg 1, koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Seega olukorras, kus kohalik omavalitsus plaanib kehtestada detailplaneeringut alal, kus on riigi eriplaneering kehtestatud, ei ole võimalik ilma asjakohaste ametiasutuste, sh TTJA, kaasamiseta planeeringut õiguspäraselt menetleda. PlanS § 133 g 1 kohaselt tuleb kaasatavatele detailplaneering ka kooskõlastamiseks esitada ja seega saab kooskõlastamise käigus mh kontrollida detailplaneeringu riigi eriplaneeringule vastavust. Kooskõlastus planeeringule on siduv ehk ilma positiivse kooskõlastuseta ei ole õiguspärase planeeringu kehtestamine võimalik. Kes viib selles osas läbi järelevalvet? Nagu eelpool toodud, ei ole eelnevalt mainitud koostöö pelgalt formaalne, vaid päädib PlanS § 133 lg 1 kohase kooskõlastamiseks esitamisega neile samadele valitsusasutustele. Kui kooskõlastamisele esitatud planeering on ametiasutuse hinnangul vastuolus riigi eriplaneeringuga, on võimalik detailplaneering jätta kooskõlastamata. Mis saab olukorras, kus riigi eriplaneering ja selle trassikoridoris kehtestatud DP on omavahel vastuolus? Kuigi kohalikel omavalitsustel on tulenevalt PS § 154 lai enesekorraldusõigus, on eelneva kirjelduse pinnalt sisuliselt pea võimatu jõuda õiguspäraselt detailplaneeringu kehtestamiseni, mis oleks riigi eriplaneeringuga vastuolus – selle peaksid välistama nii PlanS § 127 lg 1 kohased kaasatavad valitsusasutused, kui ka teatud juhtudel PlanS § 138 alusel heakskiidu andmise menetlust teostav Rahandusministeerium. Kui esineb vastuolu DP ja riigi eriplaneeringu vahel, siis kuidas peab juriidiliselt käituma TTJA? Kui tõesti jõutaksegi selle olukorrani, et on kehtestatud riigi eriplaneeringuga mitte kooskõlas olev detailplaneering, siis on TTJA-l võimalik pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kes teostab haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuse haldusaktide õiguspärasuse üle. Samuti on võimalik kehtestatud õigusakti õiguspärasuse kontrolliks pöörduda halduskohtusse. Millisest planeeringust tuleb sel juhul lähtuda? 2 Arvestades, et nii riigi eriplaneering, kui ka detailplaneering kehtestatakse mõlemad haldusaktiga ja seda, et nende kehtestajateks on vastavalt riigi eriplaneeringu puhul riik ja detailplaneeringu puhul kohalik omavalitsus, kehtivad faktiliselt mõlemad planeeringud – need loovad õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslikud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 60 lg 1). Seni kuni kummagi haldusakti õigusvastasust pole tuvastatud, ei ole võimalik öelda, millisest planeeringust lähtuda tuleb, sest isegi õigusvastane haldusakt kehtib seni, kuni see on kehtetuks tunnistatud (HMS § 61 lg 2). Küsimus 3: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav, siis milline roll ja eesmärk on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 4 nimetatud projekteerimistingimustel? Kas ühe ja sama ala kohta on võimalik kehtestada nii detailplaneering kui väljastada ka projekteerimistingimused? Kui jah, kumb on ülemuslik, arvestades asjaolu, et projekteerimistingimuste väljastajaks on EhSRS § 13 lg 5 ja EhS § 39 lg 2 ja § 89 alusel TTJA? EhSRS § 13 reguleerib, kuidas pärast uue EhS ja PlanS jõustumist käsitleda vana PlanS alusel algatatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku maakonnaplaneeringut. EhSRS § 13 lg 2 järgi loetakse säärane planeering eriplaneeringuks. Kui võrrelda joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringut ning tänast eriplaneeringut, siis viimane on detailsem. Seega kehtestati üldreegel, et üldiselt võib ka joonehitise maakonnaplaneeringu alusel koostada kohe ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba (§ 13 lg 3), aga kui on vajalik, võib seda täpsustada projekteerimistingimustega (§ 13 lg 4 ja 5). Seega vastus on, et kui on konkreetselt vaja täpsustada eriplaneeringut ja objekti, mille tõttu eriplaneering koostati (nt raudtee trassikoridori asukoha määramiseks), siis tuleks seda teha eelkõige projekteerimistingimustega (nt täpsustada maakonnaplaneeringus sätestatud ökodukti asukohta vms). Nt RB eriplaneeringute puhul on PT-de andjaks TTJA ehk see väljendaks eelkõige riigi huvi ja konkretiseerib spetsiifiliselt riigi huvist lähtuvat objekti. Detailplaneering, millest oli küsimuses üks juttu, ei peaks olema spetsiifiliselt eriplaneeringu ja n-ö riigi huvi objekti täpsustamiseks, vaid laiemal eesmärgil: nt lahendab küsimust, millest maakonnaplaneeringus ei ole üldse juttu, katab suuremat ala, reguleerib objekte, mis ei ole riigi tuumhuvi, vaid ka kohalik huvi. Võib olla ka olukordi, kus riigil ja KOVil on ühishuvi (nt terminal) ning nende osas on maakonnaplaneeringus öeldud, et see tuleb lahendada detailplaneeringuga. Küsimus 4: Kui küsimuse 1 vastus on jaatav ning KOV kehtestab eriplaneeringuga kaetud alal DP, kas selles alas ehitise ehitamiseks ehitus- ja kasutusloa väljastamine on KOV-i või riigi pädevuses olukorras, kus tegemist ei ole raudteerajatisega (näiteks parklad, kõnniteed, peatustega seotud hoonestus)? Palume siinkohal mitte lähtuda EhS § 39 lg-dest 4 ja 5, kuivõrd igale ehitisele on võimalik võtta eraldiseisev ehitusluba. Kui rajatist soovitakse rajada detailplaneeringu alusel, siis on pädevaks asutuseks ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel kohalik omavalitsus (EhS § 39 lg 1 ja § 51 lg 1). Lähtudes EhS- st (§ 42 lg 7 ja § 54 lg 6) on kohalikul omavalitsusel aga kohustus need load TTJA-ga kooskõlastada. Küsimus 5: Kui eriplaneeringu alal on algatatud KOV-i poolt DP koostamine, kuid DP ei ole kehtestatud, aga arendaja esitab raudteerajatise ehitusloa taotluse TTJA-le, kas sellisel juhul esineb juriidilisi takistusi TTJA poolt raudteerajatistele ehitusloa väljastamiseks? Näiteks: Ülemiste terminalis kattuvad omavahel Tallinna linna poolt 3 läbiviidav 12.02.2014 korraldusega 199-k algatatud reisiterminali DP menetluse ala ja RB eriplaneering, kus eriplaneeringuga määratud raudteerajatised paiknevad linna DP-ga määratavas hoones (rongid sõidavad hoonesse sisse). Kehtestamata detailplaneering ei tekita TTJA-le juriidilisi takistusi ehitusloa väljastamiseks, sest õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (vt HMS § 60 lg 1). Lisaks ei ole detailplaneeringu ülesandeks raudteerajatiste planeerimine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siim Orav 611 3233 [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel