dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur korraline üldkoosoleku otsus 26.03.21

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. aprill 2021
Viit
1.1-5/21-008
Registreeritud
5. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎1.1-521-008 05.04.2021 Käskkiri.asice551 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur registrikood: 11124171 tänava nimi, maja number: Pärnu mnt 102b linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11312 telefon: +372 6600900 faks: +372 6600904 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.ospa.ee AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Kasumiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Omakapitali muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 18 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Varud 19 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 6 Kasutusrent 19 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 20 Lisa 9 Aktsiakapital 20 Lisa 10 Müügitulu 21 Lisa 11 Muud äritulud 21 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 21 Lisa 13 Tööjõukulud 22 Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud 22 Lisa 15 Tulumaks 22 Lisa 16 Seotud osapooled 23 Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Lisa 18 Lisa 4 Varud täiendav lisa 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2020 1. Turu ülevaade 1.1. Rahvusvaheline kütuseturg Eelmistes aastaraamatutes nimetati 2018. ennustamatuks ja 2019. naftasektorit laastavaks. Täna teame, et see kõik oli vaid ettevalmistus 2020. aastaks, mis jääb nafta- ja aktsiaturgudel ajalukku kui tõeline vastupidavuse testija. 2018. aasta prognoosid tõotasid nafta hinnale tõusu 100 dollari tasemele. Tegelikult jäi kasv pidama „kõigest“ 85 dollari tasemel ning aasta viimases kvartalis koges turg kiiret 40% kukkumist. 2019. aastal pendeldasid toornafta hinnad 55- 75 dollari koridoris. Turu suunda juhtisid poliitilised pinged Brexitist Lähis-Ida rünnakuteni ning OPEC-i kartellikokkulepped. Poliitilisest ärevusest hoolimata oli turu nõudlus pidevas kasvus ja pakkumise poolt iseloomustas tihe rahvusvaheline konkurents. Ka 2020. aasta alguses kaubeldi toornaftaga 60 dollari tasemel ja analüütikud panustasid nõudluse mõõdukale kasvule, kuid mõne kuuga oli kogu pilt muutunud. Alates veebruarist juhtisid naftaturgu COVIDi pandeemia ja OPEC’i poliitika. Esimene häire jõudis pärale, kui Covid- viirus tõi Hiinas ja seejärel laiemalt Aasias kaasa majanduselu suuremahulise sulgemise, põhjustades maailma suurima energiat tarbiva piirkonna naftanõudluse kokku kukkumise. Kütuse maailmaturu hinnad langesid väga lühikese aja jooksul ligi 50%. Täiendav turušokk saabus märtsis, kui Saudi Araabia teatas, et pöördub OPEC-i ja Venemaaga peetud läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kartelli poolt 2015.aastast rakendatud tootmispiirangutest tagasi vaba hinnakonkurentsi juurde. Veel OPEC+ riikide tippkohtumiste eel oli ootus, et arvestatakse COVID-pandeemia negatiivse mõjuga ja lepitakse kokku tootmise vähendamises mahus 1,5 miljonit barrelit päevas. OPECi liikmesmaad olid eelkokkuleppe saavutanud, kuid läbirääkimistel Venemaa esindajatega selgus, et sealtpoolt ettepanekutele toetust ei tule. Kuna läbirääkimised luhtusid, otsustasid OPEC-i riigid Saudi Araabia juhtimisel tootmise vabaks lasta. Oma avaldustes lubati turg üle võtta ja nafta pakkumishindu alandati 6-8 USD võrra barreli eest. Märtsikuised analüüsid näitasid, et pandeemiast tingitud nõudluse vähenemise ning OPEC’i tegevuse koosmõjul tekkis kahenädalase ajaperioodi jooksul pretsedenditu naftatoodete ülepakkumine tasemel 3+3 miljonit barrelit päevas. Kevadised ekstreemsed arengud kulmineerusid 20.aprillil, kui pretsedenditu sündmusena muutus USA toornafta WTI ühe kuu futuurlepingute hind negatiivseks. Euroopa Brenti indeks langes 25 USD/barrel tasemele ja nii mootoribensiini kui diislikütuse hinnanoteeringud oli kukkunud mõne kuuga enam kui 50%. Koos turušokiga jäid massiivse surve alla ka sektori ettevõtted. Pöördeliste sündmuste mõjul olid naftatööstuse varad kaotanud suure osa oma aasta alguse väärtusest ning prognoositi saabuvat pankrotiide lainet. Pärast tagasilööke stabiliseerus toornafta barreli hind aasta teises pooles 40 dollari juures. Üllatava asjaoluna päästis ülemaailmse kütuseturu USA president Donald Trump, saades saudiaraablased ja venelased uuesti läbi rääkima ja tootmist kärpima. Kolmandas kvartalis nõudlus paranes, olles siiski aastatagusest madalam. Kasv oli suures osas tingitud Hiina majanduse taastumisest. Teiste riikide majanduse olukord jäi nõrgemaks ja energiatoodete nõudlus näitas keskmiselt ca 5% langust. Täna teame, et kokkuvõtvalt vähenes 2020.a. globaalne naftatarbimine võrdluses aastatagusega kokku ligi 9 miljonit barrelit päevas. 2021.a. kahe kuuga on turul taas pööret tunda ning naftatoodete hinnad on kasvutrendis. Veebruari lõpuks on noteeringud võrdluses bilansipäevaga kasvanud üle 20% ja jõudnud tagasi 2019.a. lõpu tasemele. 1.2. Eesti kütuseturg Nii nagu kogu maailmas, nii ei vastanud ka Eestis tegelik turuolukord ühelegi prognoosile. Aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamine jäi 2020.a. I kvartalis tava-aastale ligi 50% alla. Jaanuari- ja veebruarikuine aktsiisiga maksutatud kaupade alatarbimine oli ennustatav. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisel karmistunud nõuded tõid eelmise aasta lõpus kaasa biolisandita diislikütuse ja mootoribensiini suuremahulise tarbimisse lubamise ehk aktsiisiladudest kommertsladudesse deklareerimise. Ettevõtjate suured laovarud tähendasid omakorda, et 2020.a. algul jäid aktsiisilaost tarbimisse lubatud kaubakogused tavapärasest oluliselt väiksemaks. Märtsi esimeses pooles näitasid kütuste müügimahud taastumise märke, kuid kuu lõpus tabas turge COVID-19 piirangutega seotud löök. Märtsis ja aprillis oli transpordikütuste tarbimise madalseis. Maikuus mootoribensiini ja diislikütuse kasutamine taastus, kuid lennukikütuse poolel kestis kriis aasta lõpuni. Diislikütuse müügimahtude kasvu saab seostada 1. maist jõustunud aktsiismäära 25% langetamisega 493-lt 372-le eurole 1000 liitri kohta. Aktsiisiga maksustatud kaupade andmebaasi andmetel lubati 2020.aastal tarbimisse ligi 260 tuhat m3 mootoribensiini ning 748 tuhat m3 diislikütuseid. Võrreldes maailmas toiminuga olid Eesti lõpptarbijatele müüdud kütuste kogused siiski märksa stabiilsemad. Maksu- ja Tolliameti kütuse käitlemise andmekogu põhjal müüdi 2020. aastal jae- ja hulgiklientidele üle 276 tuhande m3 mootoribensiini ning üle 854 tuhande m3 diislikütuseid. 2. Ettevõte AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur sai 2020. aastal 15-aastaseks. Tegemist on Eesti Vabariigile strateegiliselt olulise äriühinguga, mille ülesandeks on riigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine. OSPA on asutatud Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), mida esindab äriühingu aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel juhindub OSPA Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid ja vedelkütusevaru seaduse nõuetest, seaduse alusel kehtestatud rakendusaktidest ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud nõuetest. 3. Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri strateegilised eesmärgid ja majandustegevuses osalemise alused OSPA on nimetatud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks, millele on omanik seadnud ülesandeks:  Eesti Vabariigi kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt vedelkütusevaru seadusele  vedelkütusevarude ostu ja müügi ning vedelkütusevaru ladustamise korraldamise  riigi vedelkütustega varustamise ja vedelkütuste varustamisraskuste olukorra analüüsimise  vedelkütuse varustamisraskuste korral vedelkütusevaru kasutusele võtmise korraldamise  koostöö arendamise vedelkütuse müüjate ja teiste riikide vedelkütusevaru organisatsioonidega OSPA on unikaalne äriühing, kelle tegutsemise eesmärgid ja põhimõtted on otseselt sätestatud eriseaduses: vedelkütusevaru seaduses. Euroopa Nõukogu miinimumvarude direktiivis on kütusevarude haldamise üksuse mõistet selgitatud järgnevalt: varude säilitamise kesküksus (Central Stockholding Entity) on asutus või talitus, millele võib anda volitused tegutseda naftavarude, sealhulgas kriisivarude ja erivarude soetamiseks, säilitamiseks või müümiseks. Direktiivis on täpsustatud, et  igas liikmesriigis võib olla vaid üks kesküksus  kesküksus peab tegutsema üldistes avalikes huvides  kesküksus ei tohi olla direktiivi mõistes majandustegevuses osaleja OSPA lähtub oma töö korraldamisel omaniku seatud efektiivsuse eesmärkidest. Vedelkütusevaru seaduses on sätestatud OSPA majandamise põhimõtted, eelkõige tulude ja kulude kavandamise alused ning piirangud varumaksest teenitud kasumi jaotamisele. Vabariigi Valitsuse “Osaluste valitsemise aruandes” on selgitatud, et Eesti Vedelkütusevaru Agentuuriga ei ole seotud dividendide tasumise ootust. Ettevõtte tegevuse kasumlikkuse osas tuleb arvestada OSPA rahastamise korraldust, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt. Varu haldamiskulud kaetakse kütuse ettevõtete poolt tasutavast varumaksest. Seega tuleb OSPA-l pidada varumaksete laekumiste ja varude soetamiseks eraldatud või teenitud tulude kohta eraldi arvestust. Lähtudes põhimõttest, et vastavalt seadusele ei saa aasta jooksul laekunud ning vedelkütusevaru haldamiseks kulutamata varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka, ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks oodatavat omakapitali hinda seada. Kütuse ostuks mõeldud vahendite kasutamisel peab OSPA lähtuma eesmärgist tegutseda kasumlikult ja ühtlasi tagama riigi varude väärtuse säilimise. Vedelkütusevarude roteerimisel peab OSPA parima efektiivsuse saavutamiseks lähtuma otsuste tegemisel turu olukorrast, sh. kütuse hetke- ja tulevikuhindade erinevustest. Ülevaru kasutamisel tuleb eelistada majandamise seisukohast kõige efektiivsemaid lahendusi, mille hulka kuuluvad võimalused varude efektiivseks roteerimiseks ja delegeeritud varude müümiseks. 4. Vedelkütusevarude kogus Vastavalt vedelkütusevaru seadusele on OSPA-l kohustus tagada, et varu kogus vastaks igal ajal nõutavale tasemele. Direktiiv võimaldab arvutada varude kohustust kahel meetodil sõltuvalt sellest, milline on riigi vedelkütuste ekspordi ja impordi suhe. Regulatsiooni kohaselt tuleb vedelkütusevaru hoida pidevalt tasemel, mis võrdluses varasema aasta tarbimisstatistikaga vastab vähemalt 90 päeva keskmisele päevasele energiatoodete puhasimpordile või vähemalt 61 päeva keskmisele päevasele energiatoodete siseriiklikule nõudlusele, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem. Erinevalt direktiivis sätestatust paneb VKVS OSPA-le ülesandeks jälgida, et varu hoidmise kohustus oleks täidetud 90 päeva keskmise päevase naftatoodete puhasimpordi alusel ka tingimusel, kus riigisiseselt toodetud põlevkiviõli eksport on languses. 2020. aastal kujunes vedelkütusevaru kohustuslikuks koguseks Statistikaameti esitatud 2019. aasta andmetel (www.stat.ee KE0230) oli varude arvutamisel arvesse minevate energiatoodete sisemaine tarbimine Eestis kokku üle 1 miljoni tonni ja kohustuslik 90-päeva varu kohustus oli 250,1 tuhat tonni. 2020. aasta 31. detsembril oli OSPA omanduses või kontrolli all olev vedelkütusevarude maht kokku 254,5 tuhat tonni, jäädes võrdluses aasta algusega sisuliselt muutumatuks. Eestis hoiustatud varude osakaal oli 2020.aastal 49%. Teiste sõnadega suudaks OSPA tagada Eestis hoiustatud varuga 45 päeva kütuse siseriikliku vajaduse. 2020. aastal ladustasime kütusevarusid Eestis üheksas ja Soomes kahes ning Rootsis kuues hoiukohas. Varude hoiustamiseks on sõlmitud lepingud 15 ettevõttega. Raske kütteõli hoiukohustuse täitmiseks on sõlmitud üks delegeeritud varu leping. Tulenevalt raske kütteõli vähesest turunõudlusest on selle varuliigi kogus tagasihoidlik. 5. Tegevus 5.1 Varude haldamine 2020. jätkas OSPA kütuse roteerimisega. Aasta alguses jõudis lõpule suuremahuline diislikütuse rotatsioon Paldiski terminalis ning algasid väiksema mahuga operatsioonid kahes Eesti ja ühes Soome terminalis. Kokku uuendasime aasta jooksul ligi 20 tuhat tonni diislikütust. Hamina terminali rotatsioon lõppes 2021. aasta jaanuaris. Tulenevalt heitlikust turuolukorrast, varude kontrollitud kvaliteedist ja hoiulepingute kestvusest OSPA 2020.a. jooksul varude müüki ei teostanud. Samuti ei planeerinud OSPA viia läbi kütuse soetusi, kuivõrd laoseisud olid piisavad ning siseriiklik tarbimine näitas kevadel tõsiseid languse märke. Seoses kavatsustega viia ellu muudatused lennukikütuse varude hoiustamisel kasutasime võimalust sõlmida kuueks kuuks leping Rootsis hoiustatud lennukikütuse varu delegeerimiseks ehk ticketi müügiks. 2020.a. jätkus raske kütteõli delegeeritud varu ehk ticketi ostu leping Energy Nord OÜ-ga. 5.2 Varumakse laekumine Varude haldamisega seotud kulude katmiseks kogume kütusettevõtjatelt varumakset, mille laekumine on seotud aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamise näitajatega. 2020.a. eelarves varumaksetulu arvutamisel lähtusime järgmisest kütuste tarbimise prognoosist: mootoribensiin 310 tuh.m3, diislikütus 798 tuh.m3, lennukikütus 85 tuh.m3. Nagu turuülevaates kirjutatud, kujunes tegelik nõudlus märgatavalt tagasihoidlikumaks. Varumakse tegeliku laekumise hindamisel tuleb arvestada 2020. aasta eripäraga. Aasta alguskuude tulemusi mõjutas 2019.a. detsembris toimunud ettevõtete kommertsvarude mahu 2,5-kordne suurenemine ning samas proportsioonis kasvanud varumaksete detsembrikuine laekumine. Kütuste tarbimisse lubamine tõusis detsembris hüppeliselt seoses aastavahetusel jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega. Karmistunud bionõuded tõid kaasa nii diislikütuse kui mootoribensiini massiivse tarbimisse lubamise ja aasta kokkuvõttes toimus varumaksete 5% ülelaekumine. Seega kasvas OSPA varumakse reserv oodatust oluliselt suuremaks ja 2020.a. eelarve tulupoole koostasime 395 tuhande euro suuruse defitsiidiga, mille katteks nägime ette varumaksereservi vähendamise. 2020.a. esimesel neljal kuul jäid kütuste tarbimisse lubamise kogused erakordselt madalaks ja varumakse laekumine langes kaks korda. Tegemist oli kahe protsessi koosmõjuga: jaanuaris-veebruaris jõudis „ettemakstud“ kütus tanklamüüki ning märtsis-aprillis tabas turgu COVID-19 kriisiga kaasnenud majandusseisak. Suvel tarbimine stabiliseerus ning diislikütuse aktsiisilangetuse mõjul isegi kasvas. Aasta viimase kvartali näitajad on sõltuvalt COVID- kriisi teise laine mõjudest taas langenud. OSPA 2020. aasta varumakse tuluks prognoosisime 4 230 tuhat eurot. Tegelik varumakse laekumine oli 3 780 tuhat eurot. Seega kujunes aastaseks varumakse puudujäägiks 11%. Tabel 2_2020.a. varumakse laekumine Eelarve, EUR Varumakse laekumine, EUR Erinevus 2020 I kv II kv III kv IV Kokku Varumaksed 4 230 000 515 700 981 900 1 204 800 1 077 000 3 779 550 -11% kokku 5.3 Varude kindlustamine 2020. aastal jätkus koostöö Marsh Kindlustusmaakler AS-iga. OSPA on kohustatud tagama, et kõik vedelkütusevarud on kindlustatud. 2020.a. olid varud kindlustatud PZU Lietuvos Draudimas AB Eesti esinduse poolt. Kõik OSPA varud on kindlustatud kütuste maailmaturuhinna põhiselt. 5.4 Audiitor Osaluse valitseja otsusega on OSPA 2018.-2020. aasta raamatupidamise aastaaruande audiitoriks valitud KPMG Baltics OÜ. 5.5 Varude inspekteerimine OSPA korraldab oma vedelkütusevarude säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. Vedelkütusevarude inspekteerimise eesmärgiks on kontrollida varude koguseid ja kvaliteeti. Vastavalt ettevõtte sisekorrale teostatakse varude inspektsioon igas hoiustamiskohas vähemalt kahel korral kalendriaasta jooksul. Arvestades, et OSPA vedelkütusevarud on loodud pikaajaliseks hoiustamiseks, kasutatakse kütusevarude kvaliteedi ja vananemise jälgimiseks spetsiaalset tarkvara ProQuality, mille abil saab langetada õigeaegseid otsuseid kütuse roteerimiseks või kauba müügiks. Hoolimata Euroopas kehtinud reisipiirangutele toimusid ka Soomes ja Rootsis hoiustatud OSPA varude inspektsioonid korrapäraselt. 2020.a. jätkus OSPA varude inspekteerimisel koostöö Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Amspec Estonia OÜ-ga. 5.6 Ettevalmistused Eesti Varude Keskuse loomiseks 2019. aastal viidi lähtuvalt riigireformi tegevuskavast MKM poolt läbi analüüs OSPA ülesannete laiendamiseks lähtuvalt elanikkonnakaitse kontseptsiooni järeldusest, koondades kriisiolukorras esmavajalike toidu- ja esmatarbekaupade ning käsimüügi- ja retseptiravimite varude tagamise ning jaotuslogistika korraldamise ülesanded ministeeriumidest OSPA- sse. 2020.a. juulis kiitis Vabariigi Valitsus heaks majandus- ja taristuministri ettepaneku luua hiljemalt 2021. aasta keskpaigaks elanikkonna varustuskindluse tagamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse AS Eesti Varude Keskus. Majandusministri ettepaneku kohaselt moodustatakse AS Eesti Varude Keskus OSPA ülesannete laiendamise kaudu. Analüüsi põhjal on koostatud ettepanek koondada AS Eesti Varude Keskusse elanikkonnakaitseliste varude (nt isikukaitsevahendite, ravimite, meditsiinitarvikute, toidu- ja esmatarbekaupade, vedelkütuse) hankimise, hoidmise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja jagamise korraldamine. Lisaks varude haldamisele vastutaks ettevõte varude logistika ning vastavate ettevõtlussektori ettevõtete toimepidevuse ja turuolukorra analüüside läbiviimise eest. Valitsuse otsuse elluviimiseks tuleb MKM-l töötada välja hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud, mille eeldatav heakskiit ja jõustamine toimub 2021. a esimesel poolaastal. Kavatsuste kohaselt soovib omanik seada AS-ile Eesti Varude Keskus ülesandeks:  Eesti Vabariigi tegevusvaru moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt hädaolukorra seadusele;  Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt vedelkütusevaru seadusele;  riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning ladustamise korraldamise;  riigi tegevusvaru valdkondades varustamise ja varustamisraskuste olukorra analüüsimise;  riigi tegevusvaru varustamisraskuste korral varu kasutusele võtmise korraldamise;  koostöö arendamise riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ning teiste riikide vedelkütusevaru organisatsioonide ja riigivaru haldavate organisatsioonidega. Täpsemad otsused OSPA ülesannete laiendamise kohta tehakse omaniku poolt 2021. aastal. 11. märtsil 2021 otsustas valitsus kinnitada hädaolukorra seaduse muudatused, millega luuakse alus Eesti Varude Keskuse loomiseks. Seaduse muutmise eelnõu saadeti arutamiseks riigikogule. EVK plaanitakse moodustada alates 2021. aasta juulist ja see hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varuga ka riigile vajaliku muu tegevusvaru, näiteks toidu, ravimite ja isikukaitsevahendite varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja logistikaga. 6. 2021. a. eesmärgid OSPA nõukogu on seadnud juhatusele 2021.aastaks järgmised eesmärgid Organisatsiooni üldised eesmärgid  Äriühingu varad on majandatud kasumlikult ja efektiivselt.  Äriühingu uus strateegia on välja töötatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud.  Äriühingu uus visuaalne identiteet on välja töötatud.  Meeskond on värvatud Eesti Varude Keskusele pandud ülesannete elluviimiseks. OSPA ülesannetega seotud eesmärgid  Vedelkütusevaru on hoitud ja uuendatud vastavalt vedelkütusevaru seaduses sätestatule.  Varumakse korrapärane laekumine on tagatud.  Korraldatud on uuenenud nõuetele vastav vedelkütuse valdkonna kriisiharjutuse õppus.  ACOMES-i aastakonverents on läbi viidud. Varude keskuse käivitamisega seotud eesmärgid (eeldavad eelnevalt omaniku poolt OSPA ülesannete laiendamise kaudu AS Eesti Varude Keskuse loomist)  Moodustatud on valdkondlikud ekspertide töörühmad.  Tegevuskavad autonoomse elektrivarustuse tagamiseks, toiduvaru, isikukaitsevahendite ning käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute varu moodustamiseks on välja töötatud.  Hanked varude täiendavaks soetamiseks või uuendamiseks ja autonoomse elektrivarustuse kindlustamiseks on ette valmistatud.  Täna riigi poolt elanikkonnakaitse eesmärgil moodustatud varud ja varude delegeeritud lepingud on üle võetud, auditeeritud ja uuendatud.  Varude infosüsteemi loomise ärianalüüs on läbi viidud ja andmelao struktuur ning tehniline lahendus väljavalitud. 7. Juhtimine 7.1. Nõukogu OSPA nõukogusse on nimetatud neli liiget, kellest pooled on riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduses sätestatud kütuseettevõtete esindajad. OSPA nõukogu esimeheks on alates 2020.a. septembrist valitud MKM-i asekantsler Kristi Talving. Jako Reinaste, kes alates 2012. aastast nõukogu juhtis, kutsuti üldkoosoleku otsusega OSPA nõukogust tagasi. OSPA nõukogu pidas 2020. aastal kokku 7 koosolekut. Nõukogu liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku 14,9 tuhat eurot. 7.2. Juhatus OSPA juhatus on kaheliikmeline. 2020. aasta märtsis otsustas nõukogu juhatuse liikmete lepinguid kaheks aastaks pikendada. Juhatuse liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku 129 tuhat eurot. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 2020 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. OSPA ühingujuhtimise aruanne on avaldatud veebilehel www.ospa.ee lõigus „Majandusaasta aruanne“. Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest (edaspidi RVS), Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) juhistest ning OSPA ülesannete eripärast tulenevalt EN direktiivis 2009/119/EÜ ja vedelkütusevaru seaduses (edaspidi VKVS) sätestatud põhimõtetest. OSPA riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on moodustatud ettevõtte auditi komitee ja kasutatakse siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt OSPA töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks. OSPA 2020. aasta tööplaanis oli esialgne kava viia läbi ettevõtte IT audit, kuid nõukogu otsustas, et seoses suure tõenäosusega asetleidvate OSPA ülesannete laiendamisega AS Eesti Varude Keskuseks pole IT-auditi läbiviimine hetkel otstarbekas. OSPA järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee ülesandeks on nõukogu nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes. Riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks on juhatus koostanud vajalikud sise-eeskirjad ja loonud asjakohase aruandlussüsteemi. OSPA juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜT soovituslike juhistega mõningaid erisusi. Mittejärgitavad HÜT juhised puudutavad OSPA üldkoosoleku läbiviimise korda ja VKVS-st tulenevaid erisusi nõukogu liikmete määramisel. 1. Juhtimine OSPA on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja taristuminister. Seega on HÜT aruandes sätestatud emitentide õiguste teostamine tagatud ja reeglid, mida tuleks rakendada laiema aktsionäride ringiga ühingu juhtimisel, OSPA puhul ei kohaldu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute korraldamisel on lähtutud kehtestatud töökorrast. Töökorras esitatud nõuded on täienduseks riigivara seaduses sätestatud riigi äriühingu juhtimise põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:  üldkoosoleku pädevus;  üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord;  nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas;  üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord. Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist. 2. Nõukogu OSPA tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel. Põhikirja kohaselt on nõukogul on kolmeks aastaks valitud neli kuni kuus liiget, kellest pooled on riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduse kohaselt kütuse müüjate esindajad. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi majandus- ja taristuminister. Nõukogu esimees valitakse liikmete hulgast, kelle kandidatuuri ei ole esitanud kütuse müüjad. OSPA nõukogu moodustamise põhimõtted on reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on keelatud tegutseda vedelkütuste valdkonnaga seotud tegevusalal. 2020. aastal lõppesid senise nõukogu esimehe Jako Reinaste volitused ja nõukogusse nimetati MKM asekantsler Kristi Talving, kes valiti ka uueks nõukogu esimeheks. Üldkoosoleku otsusega kehtivad kõigi nõukogu liikmete volitused 2021.a. augusti lõpuni. OSPA nõukogu liikmed on:  Kristi Talving, nõukogu esimees, MKM  Priit Laaniste, Siseministeerium  Andres Linnas, Olerex AS  Rauno Raudsepp, Tartu Terminal AS Kütuseettevõtjate nõukogu töösse kaasamise kohustus tuleneb VKVS-st ja seda nõuet tuleb nii RVS kui HÜT mõistes lugeda OSPA juhtimise erisuseks. Sellise erisuse sätestamine on põhjendatud seadusandja sooviga kaasata kütusereservi loomisesse ja korraldusse majandustegevuses osalevate kütuseettevõtjate esindajad, kes on seeläbi seotud varude haldamiskulude järelevalvega ning kriisijuhtimissüsteemi toimepidevuse tagamisega. Kütuseettevõtjatest nõukogu liikmete puhul võib tekkida vastuolu HÜT aruandes kirjeldatud isiku sõltumatuse nõuetega, kuna on võimalus, et seotud kütusettevõte osutub OSPA-ga sõlmitud kütuste ostu-, müügi-, rotatsiooni või hoiustamise lepingu partneriks. Vastavad tehingud on kajastatud majandusaasta aruande lisas “Seotud osapooled“. Vedelkütuste varustamisraskuste korral on OSPA-l kohustus teha varud turul kättesaadavaks. Kriisiolukorras peab OSPA tegema seadustega ettenähtud ettevõtetele, s.h. ka sellistele ettevõtetele, kelle esindajad võivad olla OSPA nõukogu liikmed, kütuse müügipakkumise ja võib sõlmida nende ettevõtetega kütuse müügi lepingu. Kütuse müüjaid esindavate nõukogu liikmete huvide konflikti vältimiseks on OSPA hankeid puudutavale informatsioonile kehtestatud juurdepääsupiirangud. OSPA nõukogu otsusel on OSPA juhatuse liikmetel lubatud avaldada pooleliolevatele või lõpetatud hangetele esitatud pakkumisi puudutavat teavet ja dokumente vaid nendele nõukogu liikmetele, kes ei ole kütuse müüjate esindajad. Vastavalt ministri määrusele „Vedelkütusevaru moodustamiseks ja hoidmiseks korraldatavate hangete läbiviimise põhimõtted ja vedelkütusevaruga seotud lepingute üldtingimused“ on moodustatud OSPA hangete hindamiskomisjon, kuhu ei tohi kuuluda ettevõtte nõukogus kütuse müüjaid esindavad nõukogu liikmed. Vastatavalt RVS sätestatule on osaluse valitseja otsusega määratud OSPA nõukogu liikme tasu suuruseks 250 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 500 eurot kuus. Nõukogu liikme tasule võib lisanduda täiendav tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest. OSPA puhul on sellisteks organiteks kaheliikmeline auditikomitee, kuhu kuulub üks nõukogu liige ja kolmeliikmeline hangete hindamiskomisjon, kuhu kuulub samuti üks nõukogu liige. Põhikirjast tulenevalt on nõukogu liikmed ühtlasi ka vastavate organite esimehed, kelle täiendav esimehe tasu on 50% nõukogu liikme tasust. Nõukogu liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku 14 919 eurot. Vastavalt VKVS-le on OSPA nõukogu kohustatud moodustama auditikomitee. 2020. aastal auditikomitee liikmete seas muudatusi ei toimunud ja see töötas kaheliikmelisena:  Priit Laaniste, auditikomitee esimees  Rein Vaks, auditikomitee liige, MKM 3. Juhatus OSPA-l on kaheliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Priit Enok ja juhatuse liige Priit Ploompuu. 2020. aastal saabusid mõlema juhatuse liikme lepingute tähtajad. Nõukogu otsustas pikendada juhatuse liikmete lepinguid kahe aasta võrra 2022. aastani. OSPA juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu sekkumiseta. Juhatus lähtub igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale isiklikud ja/või kontrolliva aktsionäri huvid. Juhatus lähtub otsustamisel ainuaktsionäri parimatest huvidest ning kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ja nõukogu seatud eesmärkidele ja strateegiale. Toiminguteks, mis väljuvad OSPA igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu kooskõlastust. Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest. Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmetega ametilepingud, kus on määratud juhatuse liikme tööülesanded, volitused, juhatuse tasustamise ja hüvitiste maksmise alused. Lepingud on nõukogu poolt läbi arutaud ja heaks kiidetud. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS § 86-s. Seadusest tulenevalt ei või OSPA juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist kolme kuutasu ulatuses üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Juhatuse liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku 129 225 eurot. Vastavalt OSPA põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal vedelkütuste müügi või vedelkütuste hoiuteenuse tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Korruptsioonivastase seaduse mõistes on OSPA juhatuse liikme staatus võrdsustaud ametiisiku staatusega, kel on kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest. 4. Teabe avaldamine ja aruandlus OSPA avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, vedelkütusevarude koosseisu, asjakohaste regulatsioonide, avatud ja viimati lõppenud hangete kohta. Veebilehel on avaldatud ühingu põhikiri, aastaaruanded, varumakseid puudutav info ja lepinguvormid nii eesti kui inglise keeles. Lisaks tehakse hankeid puudutav informatsioon turuosalistele kättesaadavaks otsepostituste abil. Aruandluse korraldamisel lähtub OSPA riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses, EN miinimumvaru direktiivis ja ühingu põhikirjas sätestatust. OSPA tegevuse eripärast tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt ajakohastatavat arvestust kogu hoiustatud vedelkütusevaru koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded nii MKM- le kui Statistikaametile. Statistikaamet esitab OSPA aruande põhjal Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab OSPA Euroopa Komisjonile aruande, milles märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavuse ja kontroll. 5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine OSPA-l on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks, auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab juhatus, aruande kontrollimise eest audiitor ja nõukogu. Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande nõukogule esitlemisel. Osaluse valitseja otsusega on OSPA 2018.-2020. aasta majandusaruande audiitoriks valitud KPMG Baltics OÜ. Audiitori valik ja audiitorteenuse lepingu tingimused, s.h. tasu suurus ja teenuse sisu on nõukogu poolt heaks kiidetud. AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 7 543 105 4 729 066 2 Nõuded ja ettemaksed 451 850 4 302 660 3 Varud 147 996 376 149 120 235 4 Kokku käibevarad 155 991 331 158 151 961 Kokku varad 155 991 331 158 151 961 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 608 006 1 248 543 7 Kokku lühiajalised kohustised 608 006 1 248 543 Kokku kohustised 608 006 1 248 543 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 132 851 000 132 851 000 9 Kohustuslik reservkapital 1 391 944 1 307 771 Muud reservid 18 340 371 18 094 285 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 3 920 103 2 966 895 Aruandeaasta kasum (kahjum) -1 120 093 1 683 467 Kokku omakapital 155 383 325 156 903 418 Kokku kohustised ja omakapital 155 991 331 158 151 961 10 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Müügitulu 15 919 896 9 049 303 10 Muud äritulud 1 175 20 543 11 Kaubad, toore, materjal ja teenused -12 087 798 -2 683 879 Mitmesugused tegevuskulud -4 612 660 -4 504 382 12 Tööjõukulud -229 418 -217 438 13 Muud ärikulud -2 275 -121 Ärikasum (kahjum) -1 011 080 1 664 026 Intressitulud 3 809 8 023 Muud finantstulud ja -kulud -12 822 11 418 14 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -1 020 093 1 683 467 Tulumaks -100 000 0 15 Aruandeaasta kasum (kahjum) -1 120 093 1 683 467 11 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -1 011 080 1 664 026 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 851 308 -3 829 153 Varude muutus 1 123 859 -8 967 158 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -640 536 -5 709 727 7 Muud rahavood äritegevusest 0 1 314 Kokku rahavood äritegevusest 3 323 551 -16 840 698 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 3 310 8 296 Kokku rahavood investeerimistegevusest 3 310 8 296 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid -400 000 0 15 Makstud ettevõtte tulumaks -100 000 0 15 Muud laekumised finantseerimistegevusest -64 -86 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -500 064 -86 Kokku rahavood 2 826 797 -16 832 488 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 729 066 21 551 364 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 826 797 -16 832 488 Valuutakursside muutuste mõju -12 758 10 190 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 543 105 4 729 066 2 12 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2018 132 851 000 1 266 708 17 314 083 3 788 160 155 219 951 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 683 467 1 683 467 (kahjum) Muutused reservides 0 41 063 780 202 -821 265 0 31.12.2019 132 851 000 1 307 771 18 094 285 4 650 362 156 903 418 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -1 120 093 -1 120 093 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 0 -400 000 -400 000 dividendid Muutused reservides 0 84 173 246 086 -330 259 0 31.12.2020 132 851 000 1 391 944 18 340 371 2 800 010 155 383 325 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 9 ja dividendide kohta lisades 8 ja 15. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv, vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ja rahavoo riskimaandamisinstrumentide reserv. Vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastav kohustus tuleneb vedelkütusevaru seaduse § 10 lõikest 4, mis sätestab, et kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eeltoodust tulenevalt ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas ülelaekunud varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina muude reservide real. Algsaldo 31.12.2019 oli 1 755 361 eurot. 2019 aastaaruande kinnitamisel hinnati vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv ümber. Reservi suurendati 246 086 euro võrra. Lõppsaldo 31.12.2020 on 2 001 447 eurot. Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis 2011. a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest. Algsaldo 31.12.2019 oli 16 338 924 eurot. 2019 aastaaruande kinnitamisel vedelkütusevarude rotatsioonide reservi ümber ei hinnatud. Lõppsaldo 31.12.2020 on 16 338 924 eurot. Rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservis kajastatakse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa. Reserv moodustati 2012. a. kui kasutusele võeti rahavoo riskimaandamisinstrumendid. 31.12.2019 ja 31.12.2020 seisuga ei moodustatud uut rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservi. 13 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi ettevõte) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida täinedavad rahandusministri määrusega kinnitatud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha ja kuni 12-kuulised tähtajalised katkestatavad deposiidid. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded),välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded ning tuletisinstrumendid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil). Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust. Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks). Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub. Varud 14 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Ettevõte kajastab varudena oma põhitegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib OSPA moodustada varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus, diislikütus ja raske kütteõli. Kuna ettevõtte vedelkütusevarude realiseerimine toimub vaid seaduses loetletud juhtudel, eelkõige tarneraskuste korral, ja võttes arvesse OSPA-le kehtestatud müügihinna piiranguid, lähtume eeldusest, et OSPA varude madalaimaks neto realiseerimisväärtuseks ei ole vedelkütuste bilansipäeva turuhind. Vastavalt ettevõtte sisekorrale võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mille kindlaksmääramiseks kasutatakse vastava kütuseliigi kaalutud keskmise meetodit. Ettevõtte vedelkütusevarude bilansilise väärtuse ja hüpoteetilise turuhinna võrdlemiseks on Lisa 17 kooseisus esitatud vastav arvutuskäik. Vedelkütusevaru soetusmaksumus koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes ning varude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse. Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 4 «Varud» toodud varude definitsiooni järgi on varud sellised varad, mida hoitakse või toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus või tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis moodustatakse riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel põhinevaid usaldusväärseid ja läbipaistvaid mehhanisme. Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil. Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise korral. Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne ja järsk vähenemine. Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud. OSPA võib varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust rohkem kui viis protsenti. Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal. Varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub. Varude soetusemaksumuse kindlaks määramisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”. 15 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi ning tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise aastaaruande lisades. Tulud Ettevõtte tuluks on vedelkütusevarude haldamiskulude katteks tasutavad varumaksed. Varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad või ka isikud, kes varustavad Eestis tangitavat õhusõidukit lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiiniga. Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab importija nimel eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab vedelkütusevarude roteerimisel tekkinud kulu varude müügist. 16 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Maksustamine Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019. aastast rakendub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamakselt). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda dividendide välja maksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Pärast esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumite või kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh valuuta- ja kütusehinna SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest. Kui ettevõte kasutab riskimaandamis arvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja strateegia, riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi. Samuti dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad. Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud. Rahavoo riskimaandamine 2012 aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida kütuse hinnad ning maandada kütusehinna muutumise riski. Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa kajastatakse omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes. Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude kogusele. Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata, kas need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli. Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava tehingu toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude või -kuludena. Riskimaandamise efektiivsuse hindamine Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara õiglase väärtuse muutusi. 17 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui hinnastamisperiood kui ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne. Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel: • riskimaandamistehingu tegemise hetkel • aruandekuupäeval • riskimaandamistehingu realiseerumise päeval Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Arvelduskontod 7 543 105 4 729 066 Kokku raha 7 543 105 4 729 066 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 437 393 437 393 Ostjatelt laekumata 437 393 437 393 arved Muud nõuded 500 500 Intressinõuded 498 498 Viitlaekumised 2 2 Ettemaksed 13 957 13 957 Tulevaste perioodide 13 955 13 955 kulud Muud makstud 2 2 ettemaksed Kokku nõuded ja 451 850 451 850 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 4 285 866 4 285 866 Ostjatelt laekumata 4 285 866 4 285 866 arved Ettemaksed 16 794 16 794 Tulevaste perioodide 16 792 16 792 kulud Muud makstud 2 2 ettemaksed Kokku nõuded ja 4 302 660 4 302 660 ettemaksed 18 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Vedelkütusevarud 147 996 376 149 120 235 Kokku varud 147 996 376 149 120 235 Täiendav ülevaade hoiustatud varudest on lisas 18. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 30 138 355 520 Üksikisiku tulumaks 3 051 2 426 Erisoodustuse tulumaks 140 8 Sotsiaalmaks 5 220 4 163 Kohustuslik kogumispension 308 236 Töötuskindlustusmaksed 139 65 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 38 996 362 418 Lisa 6 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Lisa nr Kasutusrendikulu 14 029 16 289 12 31.12.2020 seisuga on ettevõttel üks ruumide üürileping. 2019. aastal pikendati Üürilepingut 5 aastaks tähtajaga 28.02.2024, misjärel muutub leping tähtajatuks kui ettevõte ei avalda soovi lepingut lõpetada. Tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil on nii üürileandjal kui üürnikul lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks piiratud õigused. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kahjustatud osapoolel õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 19 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 529 391 529 391 Võlad töövõtjatele 37 664 37 664 Maksuvõlad 38 996 38 996 5 Muud võlad 1 955 1 955 Kokku võlad ja ettemaksed 608 006 608 006 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 855 230 855 230 Võlad töövõtjatele 29 695 29 695 Maksuvõlad 362 418 362 418 5 Muud võlad 1 200 1 200 Kokku võlad ja ettemaksed 1 248 543 1 248 543 Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 2 249 310 3 720 290 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 550 700 930 072 Delegeertitud varude maksumus 282 301 407 727 Kokku tingimuslikud kohustised 3 082 311 5 058 089 2020. aastal maksti dividende 400 000 eurot, seega saab võimalikke dividendide 133 333 euro ulatuses maksustada tulumaksumääraga 14/86. Ülejäänud võimalikud dividendid 2 115 977 eurot maksustatakse maksumääraga 20/80. Täiendav info lisas nr. 15 Delegeeritud varuna on kajastatud lepingute alusel hoiustatud vedelkütusevarud. Sõlmitud lepingute järgi on OSPA-l õigus vedelkütuste varustamisraskuse korral need varud välja osta. Delegeeritud varu lepingute alusel hoitud varudest annab ülevaate lisa 18. Lisa 9 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Aktsiakapital 132 851 000 132 851 000 Aktsiate arv (tk) 1 328 510 1 328 510 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Seisuga 31.12.2020. a. on ettevõtte aktsiakapital 132 851 000 eurot, sealjuures ettevõtte minimaalne aktsiakapital on 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot ja põhikirjajärgselt maksimaalne aktsiakapital ilma põhikirja muutmata saab olla 200 000 000 (kakssada miljonit) eurot. 20 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisa 10 Müügitulu (eurodes) 2020 2019 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 15 812 255 9 049 303 Rootsi 107 641 0 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 15 919 896 9 049 303 Kokku müügitulu 15 919 896 9 049 303 Müügitulu tegevusalade lõikes Vedelkütuse varumaksed 3 779 458 4 967 907 Kütuse müük 12 140 438 4 081 396 Kokku müügitulu 15 919 896 9 049 303 Lisa 11 Muud äritulud (eurodes) 2020 2019 Kasum valuutakursi muutustest 1 175 20 543 Kokku muud äritulud 1 175 20 543 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Üür ja rent 14 029 16 289 6 Energia 1 034 1 277 Elektrienergia 765 974 Soojusenergia 269 303 Mitmesugused bürookulud 11 375 5 875 Lähetuskulud 2 682 15 824 Koolituskulud 397 1 297 Riiklikud ja kohalikud maksud 2 259 2 216 Kütuse ladustamise, analüüsi, kontrolli ja pumpamise kulud 4 492 103 4 376 537 Kütuse kindlustuskulud 39 822 38 007 Muud 48 959 47 060 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 612 660 4 504 382 21 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 172 359 163 370 Sotsiaalmaksud 57 059 54 068 Kokku tööjõukulud 229 418 217 438 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 1 1 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 2 2 Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2020 2019 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -12 758 10 190 Kasum tuletisinstrumentidelt 0 1 314 Muud finantskulud -64 -86 Kokku muud finantstulud ja -kulud -12 822 11 418 Lisa 15 Tulumaks (eurodes) Tulumaksukulu komponendid 2020 2019 Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 400 000 100 000 0 0 Eesti 400 000 100 000 0 0 Kokku 400 000 100 000 0 0 Ettevõtte potentsiaalne tulumaksukohustis. 2020. aastal maksti dividende 400 000 eurot, seega saab võimalikke dividendide 133 333 euro ulatuses maksustada tulumaksumääraga 14/86. Ülejäänud võimalikud dividendid 2 115 977 eurot maksustatakse maksumääraga 20/80 (lisa nr.8). Jaotamata kasum seisuga 31.12.2020. a. moodustab 2 800 010 (2019: 4 650 362) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 550 700 (2019: 930 072) eurot. Seega saab dividendidena välja maksta 2 249 310 (2019: 3 720 290) eurot. Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega kaasnev tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2020. a. 22 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 144 144 140 765 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2020. ja 2019. aastal ei olnud. 2020. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 129 225 (2019: 124 918) eurot ja 14 919 (2019: 15 847) eurot. Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel tagasikutsumisel nõukogu algatusel. OSPA on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab majandus- ja taristuminister. Nõukogu moodustamise põhimõtted on reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14, mille kohaselt on ettevõtte nõukogus esindatud nii riigi kui kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esindajad. Kütuseettevõtjate nõukogu töösse kaasamist tuleb lugeda OSPA juhtimise erisuseks. Kütuseettevõtjatest nõukogu liikmete puhul võib tekkida olukord, kus temaga seotud kütusettevõte osutub ka OSPA-ga sõlmitud kütuste ostu-, müügi- või hoiustamise lepingu partneriks. Lisaks peab arvestama, et vedelkütuste varustamisraskuste korral on OSPA-l kohustus teha varud kütusemüügi ettevõtetele, s.h. ka sellistele ettevõtetele, kelle esindajad võivad olla OSPA nõukogu liikmed, kättesaadavaks. Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”. 23 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 2021.a. naftaturu arengud Aasta algas rahutult, tuues kaasa uued naftat tootvate OPEC+ riikide vahelised pinged, veebruarikuise Texase tootmiskatkestuse ja märtsis Saudi Araabia naftataristu vastu suunatud raketirünnaku. Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA aruannete põhjal näitas jaanuarikuine globaalne nafta pakkumine tänu riikide suurenenud tootmismahtudele mõningast kasvu. Globaalsed nafta ja kütuste varud olid küll poole aasta jooksul languses, kuid jäid siiski suhteliselt suureks püsides viie aasta keskmisel tasemel. Kuna selline areng ei vastanud Saudi Araabiale eesmärkidele, rakendati veebruaris ja märtsis taas märkimisväärset survet tootmise kärpimiseks. Paiksetest kriisidest suuremat hinnamõju avaldas OPEC-i 4.märtsi otsus, mis jättis oodatud tootmisleevendused tegemata ning viis toornafta hinnad kasvule. IEA eeldab, et I kvartali kokkuvõttes näeme aastases võrdluses kuni 2% pakkumise vähenemist. II kvartalis võiks olukord stabiliseeruda. Need arengud on tõstnud toornafta hinnad mitme aasta kõrgeimale tasemele. Tulevikuhinnad tõotavad püsida kõrged, peegeldades teise poolaasta soodsaid majandusväljavaateid ja eeldatavat OPEC+ riikide kärpepoliitika jätkumist. Kuigi arengud on naftatootjatele soodsad, ollakse riskide võtmisel hapra turutasakaalu tõttu ettevaatlikud. Märtsi esimeste nädalate hinnatõus on tõstnud Brenti noteeringu tasemele 70 dollarit barreli eest. Hinnatõus on OSPA varude väärtusele positiivselt mõjunud. Kui aastalõpu seisuga oli OSPA bilansis oleva vedelkütusevaru teoreetiline turuväärtus 87,3 miljonit eurot, siis võttes aluseks 2021. aasta märtsikuu Platts’i hinnanoteeringud, näitab sama arvestus kasvu 120 miljoni euro tasemele. Kahe kuuga on varude väärtus tõusnud 28%. Kütuste siseriiklik tarbimine Aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamise näitajad vastavad prognoositule. Jaanuari ja veebruari varumaksetulu ületab OSPA eelarvet 1,4%. Vabasse ringlusesse lubatud diislikütuse mahud ületavad prognoosi 8% ja mootoribensiini, lennukikütuse ning raske kütteõli kogused jäävad eeldatud mahtudele alla. Maksu- ja Tolliameti kütuse käitlemise andmekogu põhjal on jaanuari ja veebruari müügimahud nii mootoribensiini kui diislikütuse osas 2020.a. keskmistest näitajatest väiksemaks jäänud. Mõlema tarbimist peegeldava andmebaasi puhul edestasid 2021.a. veebruari näitajad jaanuarikuiseid. Kuna varumaksetulu on laekunud plaanipäraselt, ei ole siseriikliku tarbimise näitajad OSPA tegevust oluliselt mõjutanud. Ettevalmistused Eesti Varude Keskuse loomiseks 11. märtsil 2021 otsustas valitsus kinnitada hädaolukorra seaduse muudatused, millega luuakse alus Eesti Varude Keskuse loomiseks. Eelnõu kohaselt moodustatakse AS Eesti Varude Keskus OSPA ülesannete laiendamise kaudu. Seaduse muutmise eelnõu saadeti arutamiseks riigikogule. EVK plaanitakse moodustada alates 2021. aasta juulist ja see hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varuga ka riigile vajaliku muu tegevusvaru, näiteks toidu, ravimite ja isikukaitsevahendite varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja logistikaga. EVK tegevuskulud ja uute varuliikide moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarvest. Vedelkütusevarude haldamise ja uuendamise kulud kaetakse ka edaspidi vastavalt vedelkütusevaru seadusele vedelkütuseettevõtjate poolt. Oma eesootavate ülesannete täitmiseks valmistab OSPA 2021.a. esimesel poolaastal ette muudatused ettevõtte põhikirjas, esitab nõukogule ettevõtte uuendatud strateegia, alustab valdkondlike ekspertide töörühmade moodustamisega ja ettevõtte meeskonna laiendamisega. 24 Lisa 18 „Lisa 4 Varud“ täiendav lisa OSPA bilansis olevad vedelkütusevarud seisuga 31.12.2020.a. Kogus, Kütus Asukoht tonn Bensiin 45 541,445 Eesti Bensiin 10 027,190 Rootsi Bensiin 7 120,153 Soome Diislikütus 78 096,520 Eesti Diislikütus 71 280,620 Rootsi Diislikütus 31 922,598 Soome Lennukipetrool 9 946,517 Rootsi Kogus Keskmine soetushind Soetusmaksumus Kütus tonn EUR/t EUR Bensiin 62 688,788 566,75 35 528 821,09 Diislikütus 181 299,738 581,72 105 465 937,97 Lennukipetrool 9 946,517 703,93 7 001 616,93 KOKKU: 253 935,043 147 996 376,00 31.12.2020 oli OSPA bilansis vedelkütusevarusid kokku 253 935 tonni summaarse soetusmaksumusega 147 996 376 eurot. Varude teoreetiline turuväärtus, võttes arvesse 2020. aasta detsembri keskmisi Platts’i noteeringuid, oli bilansipäeva seisuga 87 337 886 eurot. OSPA delegeeritud vedelkütusevarud seisuga 31.12.2020.a. Ostu- Kogus Turuhind Maksumus Kütus preemia tonn USD/t USD/t EUR Raske kütteõli 960 328,85 32 282 300,90 Delegeeritud varusid oli bilansipäeval kokku 960 tonni turuväärtusega 282 300,90 eurot, mis on aastaaruandes (Lisa 8) kajastatud tingimuslike kohustistena. Turuväärtuse arvutamisel on kasutatud Platts’i 2020. a. detsembrikuu keskmist raske kütteõli hinda. Valuutakursina on kasutatud Euroopa Keskpanga 31.12.2020 EUR/USD kurssi. SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Alliksaar Vandeaudiitori number 446 Liina Randmann Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn, Harju maakond, 10117 19.03.2021 AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur registrikood: 11124171 KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 102b, 11312 OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 26.03.2021. a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 1 328 510 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Võttes aluseks äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur korralise üldkoosoleku päevakord; 2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne (lisatud); 3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020. a majandusaasta aruande kohta. 1 Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel