MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
ärinimi: AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
registrikood: 11124171
tänava nimi, maja number: Pärnu mnt 102b
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11312
telefon: +372 6600900
faks: +372 6600904
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.ospa.ee
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 10
Bilanss 10
Kasumiaruanne 11
Rahavoogude aruanne 12
Omakapitali muutuste aruanne 13
Raamatupidamise aastaaruande lisad 14
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14
Lisa 2 Raha 18
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18
Lisa 4 Varud 19
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19
Lisa 6 Kasutusrent 19
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 20
Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad 20
Lisa 9 Aktsiakapital 20
Lisa 10 Müügitulu 21
Lisa 11 Muud äritulud 21
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 21
Lisa 13 Tööjõukulud 22
Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud 22
Lisa 15 Tulumaks 22
Lisa 16 Seotud osapooled 23
Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24
Lisa 18 Lisa 4 Varud täiendav lisa 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2020
1. Turu ülevaade
1.1. Rahvusvaheline kütuseturg
Eelmistes aastaraamatutes nimetati 2018. ennustamatuks ja 2019. naftasektorit laastavaks. Täna teame, et see kõik
oli vaid ettevalmistus 2020. aastaks, mis jääb nafta- ja aktsiaturgudel ajalukku kui tõeline vastupidavuse testija. 2018.
aasta prognoosid tõotasid nafta hinnale tõusu 100 dollari tasemele. Tegelikult jäi kasv pidama „kõigest“ 85 dollari
tasemel ning aasta viimases kvartalis koges turg kiiret 40% kukkumist. 2019. aastal pendeldasid toornafta hinnad 55-
75 dollari koridoris. Turu suunda juhtisid poliitilised pinged Brexitist Lähis-Ida rünnakuteni ning OPEC-i
kartellikokkulepped. Poliitilisest ärevusest hoolimata oli turu nõudlus pidevas kasvus ja pakkumise poolt iseloomustas
tihe rahvusvaheline konkurents. Ka 2020. aasta alguses kaubeldi toornaftaga 60 dollari tasemel ja analüütikud
panustasid nõudluse mõõdukale kasvule, kuid mõne kuuga oli kogu pilt muutunud.
Alates veebruarist juhtisid naftaturgu COVIDi pandeemia ja OPEC’i poliitika. Esimene häire jõudis pärale, kui Covid-
viirus tõi Hiinas ja seejärel laiemalt Aasias kaasa majanduselu suuremahulise sulgemise, põhjustades maailma
suurima energiat tarbiva piirkonna naftanõudluse kokku kukkumise. Kütuse maailmaturu hinnad langesid väga lühikese
aja jooksul ligi 50%. Täiendav turušokk saabus märtsis, kui Saudi Araabia teatas, et pöördub OPEC-i ja Venemaaga
peetud läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kartelli poolt 2015.aastast rakendatud tootmispiirangutest tagasi vaba
hinnakonkurentsi juurde. Veel OPEC+ riikide tippkohtumiste eel oli ootus, et arvestatakse COVID-pandeemia
negatiivse mõjuga ja lepitakse kokku tootmise vähendamises mahus 1,5 miljonit barrelit päevas. OPECi liikmesmaad
olid eelkokkuleppe saavutanud, kuid läbirääkimistel Venemaa esindajatega selgus, et sealtpoolt ettepanekutele toetust
ei tule. Kuna läbirääkimised luhtusid, otsustasid OPEC-i riigid Saudi Araabia juhtimisel tootmise vabaks lasta. Oma
avaldustes lubati turg üle võtta ja nafta pakkumishindu alandati 6-8 USD võrra barreli eest. Märtsikuised analüüsid
näitasid, et pandeemiast tingitud nõudluse vähenemise ning OPEC’i tegevuse koosmõjul tekkis kahenädalase
ajaperioodi jooksul pretsedenditu naftatoodete ülepakkumine tasemel 3+3 miljonit barrelit päevas. Kevadised
ekstreemsed arengud kulmineerusid 20.aprillil, kui pretsedenditu sündmusena muutus USA toornafta WTI
ühe kuu futuurlepingute hind negatiivseks. Euroopa Brenti indeks langes 25 USD/barrel tasemele ja nii mootoribensiini
kui diislikütuse hinnanoteeringud oli kukkunud mõne kuuga enam kui 50%. Koos turušokiga jäid massiivse surve alla
ka sektori ettevõtted. Pöördeliste sündmuste mõjul olid naftatööstuse varad kaotanud suure osa oma aasta alguse
väärtusest ning prognoositi saabuvat pankrotiide lainet.
Pärast tagasilööke stabiliseerus toornafta barreli hind aasta teises pooles 40 dollari juures. Üllatava asjaoluna päästis
ülemaailmse kütuseturu USA president Donald Trump, saades saudiaraablased ja venelased uuesti läbi rääkima ja
tootmist kärpima. Kolmandas kvartalis nõudlus paranes, olles siiski aastatagusest madalam. Kasv oli suures osas
tingitud Hiina majanduse taastumisest. Teiste riikide majanduse olukord jäi nõrgemaks ja energiatoodete nõudlus
näitas keskmiselt ca 5% langust. Täna teame, et kokkuvõtvalt vähenes 2020.a. globaalne naftatarbimine võrdluses
aastatagusega kokku ligi 9 miljonit barrelit päevas.
2021.a. kahe kuuga on turul taas pööret tunda ning naftatoodete hinnad on kasvutrendis. Veebruari lõpuks on
noteeringud võrdluses bilansipäevaga kasvanud üle 20% ja jõudnud tagasi 2019.a. lõpu tasemele.
1.2. Eesti kütuseturg
Nii nagu kogu maailmas, nii ei vastanud ka Eestis tegelik turuolukord ühelegi prognoosile. Aktsiisiga maksustatud
kütuste tarbimisse lubamine jäi 2020.a. I kvartalis tava-aastale ligi 50% alla. Jaanuari- ja veebruarikuine aktsiisiga
maksutatud kaupade alatarbimine oli ennustatav. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisel karmistunud nõuded tõid
eelmise aasta lõpus kaasa biolisandita diislikütuse ja mootoribensiini suuremahulise tarbimisse lubamise ehk
aktsiisiladudest kommertsladudesse deklareerimise. Ettevõtjate suured laovarud tähendasid omakorda, et 2020.a.
algul jäid aktsiisilaost tarbimisse lubatud kaubakogused tavapärasest oluliselt väiksemaks. Märtsi esimeses pooles
näitasid kütuste müügimahud taastumise märke, kuid kuu lõpus tabas turge COVID-19 piirangutega seotud löök.
Märtsis ja aprillis oli transpordikütuste tarbimise madalseis. Maikuus mootoribensiini ja diislikütuse kasutamine taastus,
kuid lennukikütuse poolel kestis kriis aasta lõpuni. Diislikütuse müügimahtude kasvu saab seostada 1. maist jõustunud
aktsiismäära 25% langetamisega 493-lt 372-le eurole 1000 liitri kohta. Aktsiisiga maksustatud kaupade andmebaasi
andmetel lubati 2020.aastal tarbimisse ligi 260 tuhat m3 mootoribensiini ning 748 tuhat m3 diislikütuseid. Võrreldes
maailmas toiminuga olid Eesti lõpptarbijatele müüdud kütuste kogused siiski märksa stabiilsemad. Maksu- ja Tolliameti
kütuse käitlemise andmekogu põhjal müüdi 2020. aastal jae- ja hulgiklientidele üle 276 tuhande m3 mootoribensiini
ning üle 854 tuhande m3 diislikütuseid.
2. Ettevõte
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur sai 2020. aastal 15-aastaseks. Tegemist on Eesti Vabariigile strateegiliselt olulise
äriühinguga, mille ülesandeks on riigi vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine. OSPA on asutatud Vabariigi
Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel. Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja
aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), mida esindab äriühingu
aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Vedelkütusevarude moodustamisel ja haldamisel juhindub
OSPA Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või
naftatoodete miinimumvarusid ja vedelkütusevaru seaduse nõuetest, seaduse alusel kehtestatud rakendusaktidest
ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiaprogrammi käsitlevas kokkuleppes sätestatud nõuetest.
3. Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri strateegilised eesmärgid ja majandustegevuses osalemise alused
OSPA on nimetatud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks, millele on omanik seadnud ülesandeks:
Eesti Vabariigi kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise
korraldamise vastavalt vedelkütusevaru seadusele
vedelkütusevarude ostu ja müügi ning vedelkütusevaru ladustamise korraldamise
riigi vedelkütustega varustamise ja vedelkütuste varustamisraskuste olukorra analüüsimise
vedelkütuse varustamisraskuste korral vedelkütusevaru kasutusele võtmise korraldamise
koostöö arendamise vedelkütuse müüjate ja teiste riikide vedelkütusevaru organisatsioonidega
OSPA on unikaalne äriühing, kelle tegutsemise eesmärgid ja põhimõtted on otseselt sätestatud eriseaduses:
vedelkütusevaru seaduses.
Euroopa Nõukogu miinimumvarude direktiivis on kütusevarude haldamise üksuse mõistet selgitatud järgnevalt: varude
säilitamise kesküksus (Central Stockholding Entity) on asutus või talitus, millele võib anda volitused tegutseda
naftavarude, sealhulgas kriisivarude ja erivarude soetamiseks, säilitamiseks või müümiseks. Direktiivis on täpsustatud,
et
igas liikmesriigis võib olla vaid üks kesküksus
kesküksus peab tegutsema üldistes avalikes huvides
kesküksus ei tohi olla direktiivi mõistes majandustegevuses osaleja
OSPA lähtub oma töö korraldamisel omaniku seatud efektiivsuse eesmärkidest. Vedelkütusevaru seaduses on
sätestatud OSPA majandamise põhimõtted, eelkõige tulude ja kulude kavandamise alused ning piirangud varumaksest
teenitud kasumi jaotamisele. Vabariigi Valitsuse “Osaluste valitsemise aruandes” on selgitatud, et Eesti
Vedelkütusevaru Agentuuriga ei ole seotud dividendide tasumise ootust. Ettevõtte tegevuse kasumlikkuse osas tuleb
arvestada OSPA rahastamise korraldust, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu
haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt. Varu haldamiskulud
kaetakse kütuse ettevõtete poolt tasutavast varumaksest. Seega tuleb OSPA-l pidada varumaksete laekumiste ja
varude soetamiseks eraldatud või teenitud tulude kohta eraldi arvestust. Lähtudes põhimõttest, et vastavalt seadusele
ei saa aasta jooksul laekunud ning vedelkütusevaru haldamiseks kulutamata varumakset arvestada jaotamata kasumi
hulka, ei pea osaluse valitseja äriühingule optimaalseks oodatavat omakapitali hinda seada. Kütuse ostuks mõeldud
vahendite kasutamisel peab OSPA lähtuma eesmärgist tegutseda kasumlikult ja ühtlasi tagama riigi varude väärtuse
säilimise. Vedelkütusevarude roteerimisel peab OSPA parima efektiivsuse saavutamiseks lähtuma otsuste tegemisel
turu olukorrast, sh. kütuse hetke- ja tulevikuhindade erinevustest. Ülevaru kasutamisel tuleb eelistada majandamise
seisukohast kõige efektiivsemaid lahendusi, mille hulka kuuluvad võimalused varude efektiivseks roteerimiseks ja
delegeeritud varude müümiseks.
4. Vedelkütusevarude kogus
Vastavalt vedelkütusevaru seadusele on OSPA-l kohustus tagada, et varu kogus vastaks igal ajal nõutavale tasemele.
Direktiiv võimaldab arvutada varude kohustust kahel meetodil sõltuvalt sellest, milline on riigi vedelkütuste ekspordi ja
impordi suhe. Regulatsiooni kohaselt tuleb vedelkütusevaru hoida pidevalt tasemel, mis võrdluses varasema aasta
tarbimisstatistikaga vastab vähemalt 90 päeva keskmisele päevasele energiatoodete puhasimpordile või vähemalt 61
päeva keskmisele päevasele energiatoodete siseriiklikule nõudlusele, olenevalt sellest, kumb kogus on suurem.
Erinevalt direktiivis sätestatust paneb VKVS OSPA-le ülesandeks jälgida, et varu hoidmise kohustus oleks täidetud 90
päeva keskmise päevase naftatoodete puhasimpordi alusel ka tingimusel, kus riigisiseselt toodetud põlevkiviõli eksport
on languses.
2020. aastal kujunes vedelkütusevaru kohustuslikuks koguseks Statistikaameti esitatud 2019. aasta andmetel
(www.stat.ee KE0230) oli varude arvutamisel arvesse minevate energiatoodete sisemaine tarbimine Eestis kokku üle
1 miljoni tonni ja kohustuslik 90-päeva varu kohustus oli 250,1 tuhat tonni. 2020. aasta 31. detsembril oli OSPA
omanduses või kontrolli all olev vedelkütusevarude maht kokku 254,5 tuhat tonni, jäädes võrdluses aasta algusega
sisuliselt muutumatuks. Eestis hoiustatud varude osakaal oli 2020.aastal 49%. Teiste sõnadega suudaks OSPA tagada
Eestis hoiustatud varuga 45 päeva kütuse siseriikliku vajaduse. 2020. aastal ladustasime kütusevarusid Eestis üheksas
ja Soomes kahes ning Rootsis kuues hoiukohas. Varude hoiustamiseks on sõlmitud lepingud 15 ettevõttega. Raske
kütteõli hoiukohustuse täitmiseks on sõlmitud üks delegeeritud varu leping. Tulenevalt raske kütteõli vähesest
turunõudlusest on selle varuliigi kogus tagasihoidlik.
5. Tegevus
5.1 Varude haldamine
2020. jätkas OSPA kütuse roteerimisega. Aasta alguses jõudis lõpule suuremahuline diislikütuse rotatsioon Paldiski
terminalis ning algasid väiksema mahuga operatsioonid kahes Eesti ja ühes Soome terminalis. Kokku uuendasime
aasta jooksul ligi 20 tuhat tonni diislikütust. Hamina terminali rotatsioon lõppes 2021. aasta jaanuaris. Tulenevalt
heitlikust turuolukorrast, varude kontrollitud kvaliteedist ja hoiulepingute kestvusest OSPA 2020.a. jooksul varude
müüki ei teostanud. Samuti ei planeerinud OSPA viia läbi kütuse soetusi, kuivõrd laoseisud olid piisavad ning siseriiklik
tarbimine näitas kevadel tõsiseid languse märke. Seoses kavatsustega viia ellu muudatused lennukikütuse varude
hoiustamisel kasutasime võimalust sõlmida kuueks kuuks leping Rootsis hoiustatud lennukikütuse varu
delegeerimiseks ehk ticketi müügiks. 2020.a. jätkus raske kütteõli delegeeritud varu ehk ticketi ostu leping Energy
Nord OÜ-ga.
5.2 Varumakse laekumine
Varude haldamisega seotud kulude katmiseks kogume kütusettevõtjatelt varumakset, mille laekumine on seotud
aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamise näitajatega. 2020.a. eelarves varumaksetulu arvutamisel lähtusime
järgmisest kütuste tarbimise prognoosist: mootoribensiin 310 tuh.m3, diislikütus 798 tuh.m3, lennukikütus 85 tuh.m3.
Nagu turuülevaates kirjutatud, kujunes tegelik nõudlus märgatavalt tagasihoidlikumaks. Varumakse tegeliku laekumise
hindamisel tuleb arvestada 2020. aasta eripäraga. Aasta alguskuude tulemusi mõjutas 2019.a. detsembris toimunud
ettevõtete kommertsvarude mahu 2,5-kordne suurenemine ning samas proportsioonis kasvanud varumaksete
detsembrikuine laekumine. Kütuste tarbimisse lubamine tõusis detsembris hüppeliselt seoses aastavahetusel
jõustunud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega. Karmistunud bionõuded tõid kaasa nii diislikütuse kui
mootoribensiini massiivse tarbimisse lubamise ja aasta kokkuvõttes toimus varumaksete 5% ülelaekumine. Seega
kasvas OSPA varumakse reserv oodatust oluliselt suuremaks ja 2020.a. eelarve tulupoole koostasime 395 tuhande
euro suuruse defitsiidiga, mille katteks nägime ette varumaksereservi vähendamise.
2020.a. esimesel neljal kuul jäid kütuste tarbimisse lubamise kogused erakordselt madalaks ja varumakse laekumine
langes kaks korda. Tegemist oli kahe protsessi koosmõjuga: jaanuaris-veebruaris jõudis „ettemakstud“ kütus
tanklamüüki ning märtsis-aprillis tabas turgu COVID-19 kriisiga kaasnenud majandusseisak. Suvel tarbimine
stabiliseerus ning diislikütuse aktsiisilangetuse mõjul isegi kasvas. Aasta viimase kvartali näitajad on sõltuvalt COVID-
kriisi teise laine mõjudest taas langenud. OSPA 2020. aasta varumakse tuluks prognoosisime 4 230 tuhat eurot. Tegelik
varumakse laekumine oli 3 780 tuhat eurot. Seega kujunes aastaseks varumakse puudujäägiks 11%.
Tabel 2_2020.a. varumakse laekumine
Eelarve, EUR Varumakse laekumine, EUR Erinevus
2020 I kv II kv III kv IV Kokku
Varumaksed 4 230 000 515 700 981 900 1 204 800 1 077 000 3 779 550 -11%
kokku
5.3 Varude kindlustamine
2020. aastal jätkus koostöö Marsh Kindlustusmaakler AS-iga. OSPA on kohustatud tagama, et kõik vedelkütusevarud
on kindlustatud. 2020.a. olid varud kindlustatud PZU Lietuvos Draudimas AB Eesti esinduse poolt. Kõik OSPA varud
on kindlustatud kütuste maailmaturuhinna põhiselt.
5.4 Audiitor
Osaluse valitseja otsusega on OSPA 2018.-2020. aasta raamatupidamise aastaaruande audiitoriks valitud KPMG
Baltics OÜ.
5.5 Varude inspekteerimine
OSPA korraldab oma vedelkütusevarude säilimise kindlustamiseks regulaarselt inspektsioone. Vedelkütusevarude
inspekteerimise eesmärgiks on kontrollida varude koguseid ja kvaliteeti. Vastavalt ettevõtte sisekorrale teostatakse
varude inspektsioon igas hoiustamiskohas vähemalt kahel korral kalendriaasta jooksul. Arvestades, et OSPA
vedelkütusevarud on loodud pikaajaliseks hoiustamiseks, kasutatakse kütusevarude kvaliteedi ja vananemise
jälgimiseks spetsiaalset tarkvara ProQuality, mille abil saab langetada õigeaegseid otsuseid kütuse roteerimiseks või
kauba müügiks. Hoolimata Euroopas kehtinud reisipiirangutele toimusid ka Soomes ja Rootsis hoiustatud OSPA
varude inspektsioonid korrapäraselt. 2020.a. jätkus OSPA varude inspekteerimisel koostöö Eesti Keskkonnauuringute
Keskuse ja Amspec Estonia OÜ-ga.
5.6 Ettevalmistused Eesti Varude Keskuse loomiseks
2019. aastal viidi lähtuvalt riigireformi tegevuskavast MKM poolt läbi analüüs OSPA ülesannete laiendamiseks lähtuvalt
elanikkonnakaitse kontseptsiooni järeldusest, koondades kriisiolukorras esmavajalike toidu- ja esmatarbekaupade ning
käsimüügi- ja retseptiravimite varude tagamise ning jaotuslogistika korraldamise ülesanded ministeeriumidest OSPA-
sse.
2020.a. juulis kiitis Vabariigi Valitsus heaks majandus- ja taristuministri ettepaneku luua hiljemalt 2021. aasta
keskpaigaks elanikkonna varustuskindluse tagamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse AS
Eesti Varude Keskus. Majandusministri ettepaneku kohaselt moodustatakse AS Eesti Varude Keskus OSPA
ülesannete laiendamise kaudu. Analüüsi põhjal on koostatud ettepanek koondada AS Eesti Varude Keskusse
elanikkonnakaitseliste varude (nt isikukaitsevahendite, ravimite, meditsiinitarvikute, toidu- ja esmatarbekaupade,
vedelkütuse) hankimise, hoidmise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja jagamise korraldamine. Lisaks varude
haldamisele vastutaks ettevõte varude logistika ning vastavate ettevõtlussektori ettevõtete toimepidevuse ja
turuolukorra analüüside läbiviimise eest.
Valitsuse otsuse elluviimiseks tuleb MKM-l töötada välja hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste
muudatusettepanekud, mille eeldatav heakskiit ja jõustamine toimub 2021. a esimesel poolaastal. Kavatsuste kohaselt
soovib omanik seada AS-ile Eesti Varude Keskus ülesandeks:
Eesti Vabariigi tegevusvaru moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt
hädaolukorra seadusele;
Eesti Vabariigi vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise ning selle uuendamise korraldamise vastavalt
vedelkütusevaru seadusele;
riigi tegevusvaru ostu ja müügi ning ladustamise korraldamise;
riigi tegevusvaru valdkondades varustamise ja varustamisraskuste olukorra analüüsimise;
riigi tegevusvaru varustamisraskuste korral varu kasutusele võtmise korraldamise;
koostöö arendamise riigi tegevusvaru müüjate, maaletoojate, tootjate ning teiste riikide vedelkütusevaru
organisatsioonide ja riigivaru haldavate organisatsioonidega.
Täpsemad otsused OSPA ülesannete laiendamise kohta tehakse omaniku poolt 2021. aastal.
11. märtsil 2021 otsustas valitsus kinnitada hädaolukorra seaduse muudatused, millega luuakse alus Eesti Varude
Keskuse loomiseks. Seaduse muutmise eelnõu saadeti arutamiseks riigikogule. EVK plaanitakse moodustada alates
2021. aasta juulist ja see hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varuga ka riigile vajaliku muu tegevusvaru, näiteks
toidu, ravimite ja isikukaitsevahendite varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja logistikaga.
6. 2021. a. eesmärgid
OSPA nõukogu on seadnud juhatusele 2021.aastaks järgmised eesmärgid
Organisatsiooni üldised eesmärgid
Äriühingu varad on majandatud kasumlikult ja efektiivselt.
Äriühingu uus strateegia on välja töötatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud.
Äriühingu uus visuaalne identiteet on välja töötatud.
Meeskond on värvatud Eesti Varude Keskusele pandud ülesannete elluviimiseks.
OSPA ülesannetega seotud eesmärgid
Vedelkütusevaru on hoitud ja uuendatud vastavalt vedelkütusevaru seaduses sätestatule.
Varumakse korrapärane laekumine on tagatud.
Korraldatud on uuenenud nõuetele vastav vedelkütuse valdkonna kriisiharjutuse õppus.
ACOMES-i aastakonverents on läbi viidud.
Varude keskuse käivitamisega seotud eesmärgid (eeldavad eelnevalt omaniku poolt OSPA ülesannete laiendamise
kaudu AS Eesti Varude Keskuse loomist)
Moodustatud on valdkondlikud ekspertide töörühmad.
Tegevuskavad autonoomse elektrivarustuse tagamiseks, toiduvaru, isikukaitsevahendite ning
käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute varu moodustamiseks on välja töötatud.
Hanked varude täiendavaks soetamiseks või uuendamiseks ja autonoomse elektrivarustuse
kindlustamiseks on ette valmistatud.
Täna riigi poolt elanikkonnakaitse eesmärgil moodustatud varud ja varude delegeeritud lepingud on üle
võetud, auditeeritud ja uuendatud.
Varude infosüsteemi loomise ärianalüüs on läbi viidud ja andmelao struktuur ning tehniline lahendus
väljavalitud.
7. Juhtimine
7.1. Nõukogu
OSPA nõukogusse on nimetatud neli liiget, kellest pooled on riigi ja pooled vedelkütusevaru seaduses sätestatud
kütuseettevõtete esindajad. OSPA nõukogu esimeheks on alates 2020.a. septembrist valitud MKM-i asekantsler Kristi
Talving. Jako Reinaste, kes alates 2012. aastast nõukogu juhtis, kutsuti üldkoosoleku otsusega OSPA nõukogust
tagasi. OSPA nõukogu pidas 2020. aastal kokku 7 koosolekut. Nõukogu liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku
14,9 tuhat eurot.
7.2. Juhatus
OSPA juhatus on kaheliikmeline. 2020. aasta märtsis otsustas nõukogu juhatuse liikmete lepinguid kaheks aastaks
pikendada. Juhatuse liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku 129 tuhat eurot.
HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE 2020
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu juhtimisel hea
ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
OSPA ühingujuhtimise aruanne on avaldatud veebilehel www.ospa.ee lõigus „Majandusaasta aruanne“.
Ühingujuhtimise heade tavade järgimisel lähtume riigivara seadusest (edaspidi RVS), Hea Ühingujuhtimise Tava
(edaspidi HÜT) juhistest ning OSPA ülesannete eripärast tulenevalt EN direktiivis 2009/119/EÜ ja vedelkütusevaru
seaduses (edaspidi VKVS) sätestatud põhimõtetest.
OSPA riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on moodustatud ettevõtte auditi komitee ja kasutatakse
siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt OSPA töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks.
OSPA 2020. aasta tööplaanis oli esialgne kava viia läbi ettevõtte IT audit, kuid nõukogu otsustas, et seoses suure
tõenäosusega asetleidvate OSPA ülesannete laiendamisega AS Eesti Varude Keskuseks pole IT-auditi läbiviimine
hetkel otstarbekas.
OSPA järelevalve teostamisega seotud küsimuste lahendamiseks moodustatud auditikomitee ülesandeks on nõukogu
nõustamine riskijuhtimise, sisekontrolli ning finantsaruandluse küsimustes. Riskijuhtimise ja sisekontrolli tagamiseks
on juhatus koostanud vajalikud sise-eeskirjad ja loonud asjakohase aruandlussüsteemi.
OSPA juhtimise korralduses esineb võrdluses HÜT soovituslike juhistega mõningaid erisusi. Mittejärgitavad HÜT
juhised puudutavad OSPA üldkoosoleku läbiviimise korda ja VKVS-st tulenevaid erisusi nõukogu liikmete määramisel.
1. Juhtimine
OSPA on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab ainuaktsionäri esindajana majandus- ja
taristuminister. Seega on HÜT aruandes sätestatud emitentide õiguste teostamine tagatud ja reeglid, mida tuleks
rakendada laiema aktsionäride ringiga ühingu juhtimisel, OSPA puhul ei kohaldu.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute
korraldamisel on lähtutud kehtestatud töökorrast. Töökorras esitatud nõuded on täienduseks riigivara seaduses
sätestatud riigi äriühingu juhtimise põhimõtetele. Töökorras on muuhulgas sätestatud:
üldkoosoleku pädevus;
üldkoosolekute juhtimise, läbiviimise, koosolekul osalemise kord;
nõuded üldkoosoleku kutse, päevakorra, protokollimise ja eelnõude osas;
üldkoosoleku otsuste langetamise, nende vormistamise ja avaldamise kord.
Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu liikmete
valimist ja tagasikutsumist, audiitorite valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi
jaotamist, ettevõtte ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamist.
2. Nõukogu
OSPA tegevust ja juhtimist korraldab ning järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab nõukogu. Nõukogu tegutseb
iseseisvalt ja aktsionäri parimates huvides ning osaleb ühingu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel.
Põhikirja kohaselt on nõukogul on kolmeks aastaks valitud neli kuni kuus liiget, kellest pooled on riigi ja pooled
vedelkütusevaru seaduse kohaselt kütuse müüjate esindajad. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi majandus- ja
taristuminister. Nõukogu esimees valitakse liikmete hulgast, kelle kandidatuuri ei ole esitanud kütuse müüjad. OSPA
nõukogu moodustamise põhimõtted on reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14. Nõukogu liikmeks ei või olla
isik, kellel on keelatud tegutseda vedelkütuste valdkonnaga seotud tegevusalal.
2020. aastal lõppesid senise nõukogu esimehe Jako Reinaste volitused ja nõukogusse nimetati MKM asekantsler Kristi
Talving, kes valiti ka uueks nõukogu esimeheks. Üldkoosoleku otsusega kehtivad kõigi nõukogu liikmete volitused
2021.a. augusti lõpuni. OSPA nõukogu liikmed on:
Kristi Talving, nõukogu esimees, MKM
Priit Laaniste, Siseministeerium
Andres Linnas, Olerex AS
Rauno Raudsepp, Tartu Terminal AS
Kütuseettevõtjate nõukogu töösse kaasamise kohustus tuleneb VKVS-st ja seda nõuet tuleb nii RVS kui HÜT mõistes
lugeda OSPA juhtimise erisuseks. Sellise erisuse sätestamine on põhjendatud seadusandja sooviga kaasata
kütusereservi loomisesse ja korraldusse majandustegevuses osalevate kütuseettevõtjate esindajad, kes on seeläbi
seotud varude haldamiskulude järelevalvega ning kriisijuhtimissüsteemi toimepidevuse tagamisega.
Kütuseettevõtjatest nõukogu liikmete puhul võib tekkida vastuolu HÜT aruandes kirjeldatud isiku sõltumatuse
nõuetega, kuna on võimalus, et seotud kütusettevõte osutub OSPA-ga sõlmitud kütuste ostu-, müügi-, rotatsiooni või
hoiustamise lepingu partneriks. Vastavad tehingud on kajastatud majandusaasta aruande lisas “Seotud osapooled“.
Vedelkütuste varustamisraskuste korral on OSPA-l kohustus teha varud turul kättesaadavaks. Kriisiolukorras peab
OSPA tegema seadustega ettenähtud ettevõtetele, s.h. ka sellistele ettevõtetele, kelle esindajad võivad olla OSPA
nõukogu liikmed, kütuse müügipakkumise ja võib sõlmida nende ettevõtetega kütuse müügi lepingu.
Kütuse müüjaid esindavate nõukogu liikmete huvide konflikti vältimiseks on OSPA hankeid puudutavale
informatsioonile kehtestatud juurdepääsupiirangud. OSPA nõukogu otsusel on OSPA juhatuse liikmetel lubatud
avaldada pooleliolevatele või lõpetatud hangetele esitatud pakkumisi puudutavat teavet ja dokumente vaid nendele
nõukogu liikmetele, kes ei ole kütuse müüjate esindajad. Vastavalt ministri määrusele „Vedelkütusevaru
moodustamiseks ja hoidmiseks korraldatavate hangete läbiviimise põhimõtted ja vedelkütusevaruga seotud lepingute
üldtingimused“ on moodustatud OSPA hangete hindamiskomisjon, kuhu ei tohi kuuluda ettevõtte nõukogus kütuse
müüjaid esindavad nõukogu liikmed.
Vastatavalt RVS sätestatule on osaluse valitseja otsusega määratud OSPA nõukogu liikme tasu suuruseks 250 eurot
kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 500 eurot kuus. Nõukogu liikme tasule võib lisanduda täiendav tasu nõukogu
organi tegevuses osalemise eest. OSPA puhul on sellisteks organiteks kaheliikmeline auditikomitee, kuhu kuulub üks
nõukogu liige ja kolmeliikmeline hangete hindamiskomisjon, kuhu kuulub samuti üks nõukogu liige. Põhikirjast
tulenevalt on nõukogu liikmed ühtlasi ka vastavate organite esimehed, kelle täiendav esimehe tasu on 50% nõukogu
liikme tasust. Nõukogu liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku 14 919 eurot.
Vastavalt VKVS-le on OSPA nõukogu kohustatud moodustama auditikomitee. 2020. aastal auditikomitee liikmete seas
muudatusi ei toimunud ja see töötas kaheliikmelisena:
Priit Laaniste, auditikomitee esimees
Rein Vaks, auditikomitee liige, MKM
3. Juhatus
OSPA-l on kaheliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Priit Enok ja juhatuse liige Priit Ploompuu. 2020.
aastal saabusid mõlema juhatuse liikme lepingute tähtajad. Nõukogu otsustas pikendada juhatuse liikmete lepinguid
kahe aasta võrra 2022. aastani. OSPA juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu
sekkumiseta. Juhatus lähtub igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel äriühingu parimatest huvidest jättes kõrvale
isiklikud ja/või kontrolliva aktsionäri huvid. Juhatus lähtub otsustamisel ainuaktsionäri parimatest huvidest ning
kohustub tagama ettevõtte jätkusuutliku arengu vastavalt ettevõtte ülesannetele, üldkoosoleku ja nõukogu seatud
eesmärkidele ja strateegiale.
Toiminguteks, mis väljuvad OSPA igapäevase majandustegevuse raamest, vajab juhatus nõukogu kooskõlastust.
Juhatus tagab nõukogu liikmete pideva informeerituse ettevõtte majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega
seotud olulisematest asjaoludest.
Nõukogu esimees on sõlminud juhatuse liikmetega ametilepingud, kus on määratud juhatuse liikme tööülesanded,
volitused, juhatuse tasustamise ja hüvitiste maksmise alused. Lepingud on nõukogu poolt läbi arutaud ja heaks
kiidetud. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse piirmäärad on sätestatud RVS §
86-s. Seadusest tulenevalt ei või OSPA juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ületada juhatuse
liikme nelja kuu tasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist kolme kuutasu ulatuses üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Juhatuse liikmetele maksti 2020. aastal tasusid kokku 129
225 eurot.
Vastavalt OSPA põhikirjale ei või juhatuse liikmeks olla samal ajal vedelkütuste müügi või vedelkütuste hoiuteenuse
tegevusalal tegutseva mistahes juriidilise isiku osanik või juhtimisorgani liige ega ka isik, kelle suhtes kohus on
kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal
tegevusalal, millel tegutseb aktsiaselts, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel.
Korruptsioonivastase seaduse mõistes on OSPA juhatuse liikme staatus võrdsustaud ametiisiku staatusega, kel on
kohustus pidada kinni tegevus- ja toimingupiirangutest.
4. Teabe avaldamine ja aruandlus
OSPA avaldab oma veebilehel pidevalt informatsiooni ühingu juhtimise, tööpõhimõtete, vedelkütusevarude koosseisu,
asjakohaste regulatsioonide, avatud ja viimati lõppenud hangete kohta. Veebilehel on avaldatud ühingu põhikiri,
aastaaruanded, varumakseid puudutav info ja lepinguvormid nii eesti kui inglise keeles. Lisaks tehakse hankeid
puudutav informatsioon turuosalistele kättesaadavaks otsepostituste abil.
Aruandluse korraldamisel lähtub OSPA riigivaraseaduses, vedelkütusevaru seaduses, EN miinimumvaru direktiivis ja
ühingu põhikirjas sätestatust. OSPA tegevuse eripärast tulenevalt peab juhatus üksikasjalikku ja pidevalt
ajakohastatavat arvestust kogu hoiustatud vedelkütusevaru koosseisu kohta ning edastab vajalikud aruanded nii MKM-
le kui Statistikaametile. Statistikaamet esitab OSPA aruande põhjal Euroopa Komisjonile kokkuvõtlikud andmed
vedelkütusevaru koosseisu ja varu koguste kohta. Iga-aastaselt esitab OSPA Euroopa Komisjonile aruande, milles
märgitakse meetmed, mille abil tagatakse vedelkütusevaruvaru kättesaadavuse ja kontroll.
5. Finantsaruandlus ja raamatupidamise auditeerimine
OSPA-l on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, seega hiljemalt iga aasta 30. aprilliks,
auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud majandusaasta aruanne. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eest
vastutab juhatus, aruande kontrollimise eest audiitor ja nõukogu. Vajadusel osaleb audiitor majandusaasta aruande
nõukogule esitlemisel.
Osaluse valitseja otsusega on OSPA 2018.-2020. aasta majandusaruande audiitoriks valitud KPMG Baltics OÜ.
Audiitori valik ja audiitorteenuse lepingu tingimused, s.h. tasu suurus ja teenuse sisu on nõukogu poolt heaks kiidetud.
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 7 543 105 4 729 066 2
Nõuded ja ettemaksed 451 850 4 302 660 3
Varud 147 996 376 149 120 235 4
Kokku käibevarad 155 991 331 158 151 961
Kokku varad 155 991 331 158 151 961
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 608 006 1 248 543 7
Kokku lühiajalised kohustised 608 006 1 248 543
Kokku kohustised 608 006 1 248 543
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 132 851 000 132 851 000 9
Kohustuslik reservkapital 1 391 944 1 307 771
Muud reservid 18 340 371 18 094 285
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 3 920 103 2 966 895
Aruandeaasta kasum (kahjum) -1 120 093 1 683 467
Kokku omakapital 155 383 325 156 903 418
Kokku kohustised ja omakapital 155 991 331 158 151 961
10
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Müügitulu 15 919 896 9 049 303 10
Muud äritulud 1 175 20 543 11
Kaubad, toore, materjal ja teenused -12 087 798 -2 683 879
Mitmesugused tegevuskulud -4 612 660 -4 504 382 12
Tööjõukulud -229 418 -217 438 13
Muud ärikulud -2 275 -121
Ärikasum (kahjum) -1 011 080 1 664 026
Intressitulud 3 809 8 023
Muud finantstulud ja -kulud -12 822 11 418 14
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -1 020 093 1 683 467
Tulumaks -100 000 0 15
Aruandeaasta kasum (kahjum) -1 120 093 1 683 467
11
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) -1 011 080 1 664 026
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 851 308 -3 829 153
Varude muutus 1 123 859 -8 967 158 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -640 536 -5 709 727 7
Muud rahavood äritegevusest 0 1 314
Kokku rahavood äritegevusest 3 323 551 -16 840 698
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 3 310 8 296
Kokku rahavood investeerimistegevusest 3 310 8 296
Rahavood finantseerimistegevusest
Makstud dividendid -400 000 0 15
Makstud ettevõtte tulumaks -100 000 0 15
Muud laekumised finantseerimistegevusest -64 -86
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -500 064 -86
Kokku rahavood 2 826 797 -16 832 488
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 4 729 066 21 551 364
Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 826 797 -16 832 488
Valuutakursside muutuste mõju -12 758 10 190
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 543 105 4 729 066 2
12
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Muud reservid Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2018 132 851 000 1 266 708 17 314 083 3 788 160 155 219 951
Aruandeaasta kasum
0 0 0 1 683 467 1 683 467
(kahjum)
Muutused reservides 0 41 063 780 202 -821 265 0
31.12.2019 132 851 000 1 307 771 18 094 285 4 650 362 156 903 418
Aruandeaasta kasum
0 0 0 -1 120 093 -1 120 093
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 0 -400 000 -400 000
dividendid
Muutused reservides 0 84 173 246 086 -330 259 0
31.12.2020 132 851 000 1 391 944 18 340 371 2 800 010 155 383 325
Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 9 ja dividendide kohta lisades 8 ja 15.
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku
reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta,
kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali
kasutada aktsiakapitali suurendamiseks.
Muude reservidena kajastatakse vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv, vedelkütusevarude rotatsioonide reserv ja rahavoo
riskimaandamisinstrumentide reserv.
Vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservi kasutatakse tegevuskulude katmiseks järgnevatel perioodidel. Vastav kohustus
tuleneb vedelkütusevaru seaduse § 10 lõikest 4, mis sätestab, et kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab
vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel. Eeltoodust
tulenevalt ei tohi kalendriaastal ülelaekunud varumakset arvestada jaotamata kasumi hulka ning vastavas summas ülelaekunud
varumakse kajastatakse seega vedelkütuse varumaksete ülejäägi reservina muude reservide real.
Algsaldo 31.12.2019 oli 1 755 361 eurot. 2019 aastaaruande kinnitamisel hinnati vedelkütuse varumaksete ülejäägi reserv ümber.
Reservi suurendati 246 086 euro võrra. Lõppsaldo 31.12.2020 on 2 001 447 eurot.
Vedelkütusevarude rotatsioonide reserv on loodud tulevaste perioodide varude rotatsioonide võimaliku kahjumi katmiseks. Reserv tekkis 2011.
a. vedelkütusevarude rotatsiooni tulemusel vana varu müügimaksumuse ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse vahest.
Algsaldo 31.12.2019 oli 16 338 924 eurot. 2019 aastaaruande kinnitamisel vedelkütusevarude rotatsioonide reservi ümber ei hinnatud.
Lõppsaldo 31.12.2020 on 16 338 924 eurot.
Rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservis kajastatakse tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa. Reserv moodustati
2012. a. kui kasutusele võeti rahavoo riskimaandamisinstrumendid.
31.12.2019 ja 31.12.2020 seisuga ei moodustatud uut rahavoo riskimaandamisinstrumentide reservi.
13
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi ettevõte) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele
tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning mida
täinedavad rahandusministri määrusega kinnitatud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates
arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva
ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise
majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Raha
Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa
raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskontodel olev raha ja kuni 12-kuulised
tähtajalised katkestatavad deposiidid.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber
eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja
-kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad
erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes.
Nõuded ja ettemaksed
Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised nõuded),välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded
ning tuletisinstrumendid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul
alusdokumendil).
Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüüsitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii
aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.
Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on
täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse
lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pankrot ning
pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).
Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see
hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude
laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.
Varud
14
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Ettevõte kajastab varudena oma põhitegevuse käigus soetatud vedelkütusevaru. Vastavalt vedelkütusevaru seadusele võib OSPA moodustada
varu järgmistest energiatoodetest: bensiin, reaktiivkütus, diislikütus ja raske kütteõli. Kuna ettevõtte vedelkütusevarude realiseerimine toimub
vaid seaduses loetletud juhtudel, eelkõige tarneraskuste korral, ja võttes arvesse OSPA-le kehtestatud müügihinna piiranguid,
lähtume eeldusest, et OSPA varude madalaimaks neto realiseerimisväärtuseks ei ole vedelkütuste bilansipäeva turuhind. Vastavalt
ettevõtte sisekorrale võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mille kindlaksmääramiseks kasutatakse vastava kütuseliigi kaalutud
keskmise meetodit. Ettevõtte vedelkütusevarude bilansilise väärtuse ja hüpoteetilise turuhinna võrdlemiseks on Lisa 17 kooseisus
esitatud vastav arvutuskäik.
Vedelkütusevaru soetusmaksumus koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse
asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid
makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi.
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soetamisega kaasnev
mittetagastatav käibemaks ja lõiv kuludes ning varude soetamisega kaasnev kütuseaktsiis kapitaliseeritakse varude maksumusse.
Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 4 «Varud» toodud varude definitsiooni järgi on varud sellised varad, mida hoitakse või toodetakse
müügiks tavapärase äritegevuse käigus või tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
VKVS § 1 lõike 2 kohaselt on vedelkütusevaru riigi käsutuses või kontrolli all olev kindlaksmääratud energiatoodete kogus, mis
moodustatakse riigi varustuskindluse kõrge taseme, riigi julgeoleku ning rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmise
ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, kasutades rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsusel
põhinevaid usaldusväärseid ja läbipaistvaid mehhanisme.
Toodud definitsioonist tulenevalt ei hoita vedelkütusevarusid tavapärase äritegevuse eesmärgil.
Vastavalt VKVS-ile saab varude kasutusele võtmine toimuda vaid Vabariigi Valitsuse korraldusel kütuste varustusraskuste ilmnemise korral.
Varustamisraskus on Euroopa Liidu või Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikidesse tehtavate energiatoodete tarnete märkimisväärne
ja järsk vähenemine.
Varu roteerimisel võib varu müüa turuhinnaga ning tingimusel, et varu müügil ja taassoetamisel on energiatoote hinnarisk maandatud.
OSPA võib varusid müüa varude vähendamise eesmärgil, kui olemasolev varu kogus ületab kohustuslikku varu kogust rohkem kui viis protsenti.
Samas võib VKVS § 17 lõike 2 kohaselt varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine
soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud valdkonna eest vastutava ministri loal.
Varu vähendamisel tuleb arvestada, et ka tulevikus oleks varu hoidmise kohustus täidetud 90 päeva keskmise päevase puhasimpordi
alusel tingimusel, et riigisiseselt toodetud energiatoodete eksport puudub.
Varude soetusemaksumuse kindlaks määramisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid
mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara
kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse.
Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse
need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile
eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks
sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust.
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued
hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist
enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle
perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.
15
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Rendid
Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul
loetakse rendilepingut kasutusrendiks.
Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt
kuluna.
Finantskohustised
Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus.
Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses.
Edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustisi ning tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse
muutused kajastatakse kasumiaruandes.
Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”intessikulud”.
Finantskohustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Bilansis kajastatakse eraldis juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline
või tegevusest tingitud kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus
on juhtkonna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäosus, on avalikustatud tingimuslike kohustistena raamatupidamise
aastaaruande lisades.
Tulud
Ettevõtte tuluks on vedelkütusevarude haldamiskulude katteks tasutavad varumaksed. Varumakse maksjateks on kütuseaktsiisi
maksjad, aktsiisimaksja puudumise korral isikud, kes kütuse tarbimisse lubavad või ka isikud, kes varustavad Eestis tangitavat
õhusõidukit lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiiniga. Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole
hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab importija nimel eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale
varumakse määrale.
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised kauba omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, kui
tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, kui tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja kui tehinguga seotud kulutusi on
võimalik usaldusväärselt hinnata.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
Kulud
Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku
kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad
majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil
või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Kasumiaruande rida „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ sisaldab vedelkütusevarude roteerimisel tekkinud kulu varude müügist.
16
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Maksustamine
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil
kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksustatakse maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Alates 2019.
aastast rakendub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% (14/86 netoväljamakselt).
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võiks kaasneda dividendide välja maksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades.
Seotud osapooled
Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist
raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele
nõuetele või turutingimustele.
Tuletisinstrumendid ja riskimaandamine
Tuletisinstrumente kajastatakse nende esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses tuletisinstrumendi lepingu sõlmimise kuupäeval. Pärast
esmast kajastamist hinnatakse neid igal aruandekuupäeval ümber nende hetke õiglasele väärtusele. Väärtuse muutusest tekkinud kasumite või
kahjumite kajastamise meetod sõltub sellest, kas tuletisinstrument on määratletud riskimaandamisinstrumendina (sh valuuta- ja kütusehinna
SWAP tehingud) ja kui on, siis maandatava objekti olemusest.
Kui ettevõte kasutab riskimaandamis arvestuse erireegleid, dokumenteerib ettevõte tehingu sõlmimisel riski juhtimise eesmärgi ja strateegia,
riskimaandamise suhte liigi, maandatava riski kirjelduse, riskimaandamise objekti ning maandava instrumendi. Samuti
dokumenteeritakse riskimaandamise efektiivsuse nõuete täitmine ning võimalikud ebaefektiivsuse allikad.
Riskimaandamisinstrumentide kogu õiglast väärtust liigitatakse kas pikaajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud
eluiga on rohkem kui 12 kuud ja lühiajalise vara või kohustisena, kui maandatava objekti järelejäänud eluiga on vähem kui 12 kuud.
Rahavoo riskimaandamine
2012 aastast kasutab ettevõte rahavoo riskimaandamisinstrumente, mille eesmärgiks on fikseerida kütuse hinnad ning maandada kütusehinna
muutumise riski.
Rahavoo riskimaandamisena määratletud ja selleks kvalifitseeruvate tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutuse efektiivne osa kajastatakse
omakapitalis. Ebaefektiivse osaga seotud kasumit või kahjumit kajastatakse hindamise hetkel kasumiaruandes.
Riskimaandamisinstrumentide lepingud on sõlmitud mahus, mis vastavad roteeritavate vedelkütusevarude kogusele.
Realiseerunud hinna katmisest tekkinud summad loetakse vastavalt ostusumma (varud) või müügisumma (tulud) koosseisu, olenemata,
kas need olid hinna kõikumise maandamiseks sõlmitud lepingud või mitu lepingut sealjuures oli.
Kui riskimaandamisinstrument ei vasta enam riskimaandamisarvestuse kriteeriumitele, jääb omakapitalis sisalduv kumulatiivne kasum või
kahjum omakapitali ja kajastatakse kasumiaruandes eeldatava tulevikusündmuse lõplikul realiseerumisel. Kui prognoositava tehingu
toimumisi enam ei eeldata, kajastatakse omakapitalis sisalduv riskimaandamisinstrumendi kasum või kahjum kasumiaruandes finantstulude või
-kuludena.
Tuletisinstrumente, mida ei ole määratletud riskimaandamisinstrumendina, kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande. Selliste
tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutusest tulenevad kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes finantstulude või -kuludena.
Riskimaandamise efektiivsuse hindamine
Juhatus hindab avatud positsiooniga riskimaandamisinstrumendi efektiivsust võrreldes omavahel maandava instrumendi ja alusvara õiglase
väärtuse muutusi.
17
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Kui riskimaandamisinstrument on sõlmitud mahus, mis vastab müüdava või soetatava objekti kogusele ning kui hinnastamisperiood kui
ka hinnastamisel kasutatav alusvara on vastavuses, on prognoositav riskimaandamine efektiivne.
Riskimaandamise efektiivsust hinnatakse järgmistel hetkedel:
• riskimaandamistehingu tegemise hetkel
• aruandekuupäeval
• riskimaandamistehingu realiseerumise päeval
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Arvelduskontod 7 543 105 4 729 066
Kokku raha 7 543 105 4 729 066
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 437 393 437 393
Ostjatelt laekumata
437 393 437 393
arved
Muud nõuded 500 500
Intressinõuded 498 498
Viitlaekumised 2 2
Ettemaksed 13 957 13 957
Tulevaste perioodide
13 955 13 955
kulud
Muud makstud
2 2
ettemaksed
Kokku nõuded ja
451 850 451 850
ettemaksed
31.12.2019 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 4 285 866 4 285 866
Ostjatelt laekumata
4 285 866 4 285 866
arved
Ettemaksed 16 794 16 794
Tulevaste perioodide
16 792 16 792
kulud
Muud makstud
2 2
ettemaksed
Kokku nõuded ja
4 302 660 4 302 660
ettemaksed
18
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Vedelkütusevarud 147 996 376 149 120 235
Kokku varud 147 996 376 149 120 235
Täiendav ülevaade hoiustatud varudest on lisas 18.
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 30 138 355 520
Üksikisiku tulumaks 3 051 2 426
Erisoodustuse tulumaks 140 8
Sotsiaalmaks 5 220 4 163
Kohustuslik kogumispension 308 236
Töötuskindlustusmaksed 139 65
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 38 996 362 418
Lisa 6 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2020 2019 Lisa nr
Kasutusrendikulu 14 029 16 289 12
31.12.2020 seisuga on ettevõttel üks ruumide üürileping. 2019. aastal pikendati Üürilepingut 5 aastaks tähtajaga 28.02.2024, misjärel
muutub leping tähtajatuks kui ettevõte ei avalda soovi lepingut lõpetada. Tähtajalise lepingu kehtivuse perioodil on nii üürileandjal kui
üürnikul lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks piiratud õigused. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on kahjustatud osapoolel õigus nõuda
tekitatud kahju hüvitamist.
19
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 529 391 529 391
Võlad töövõtjatele 37 664 37 664
Maksuvõlad 38 996 38 996 5
Muud võlad 1 955 1 955
Kokku võlad ja ettemaksed 608 006 608 006
31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 855 230 855 230
Võlad töövõtjatele 29 695 29 695
Maksuvõlad 362 418 362 418 5
Muud võlad 1 200 1 200
Kokku võlad ja ettemaksed 1 248 543 1 248 543
Lisa 8 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 2 249 310 3 720 290
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 550 700 930 072
Delegeertitud varude maksumus 282 301 407 727
Kokku tingimuslikud kohustised 3 082 311 5 058 089
2020. aastal maksti dividende 400 000 eurot, seega saab võimalikke dividendide 133 333 euro ulatuses maksustada tulumaksumääraga 14/86.
Ülejäänud võimalikud dividendid 2 115 977 eurot maksustatakse maksumääraga 20/80. Täiendav info lisas nr. 15
Delegeeritud varuna on kajastatud lepingute alusel hoiustatud vedelkütusevarud. Sõlmitud lepingute järgi on OSPA-l õigus vedelkütuste
varustamisraskuse korral need varud välja osta. Delegeeritud varu lepingute alusel hoitud varudest annab ülevaate lisa 18.
Lisa 9 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Aktsiakapital 132 851 000 132 851 000
Aktsiate arv (tk) 1 328 510 1 328 510
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Seisuga 31.12.2020. a. on ettevõtte aktsiakapital 132 851 000 eurot, sealjuures ettevõtte minimaalne aktsiakapital on 50 000 000
(viiskümmend miljonit) eurot ja põhikirjajärgselt maksimaalne aktsiakapital ilma põhikirja muutmata saab olla 200 000 000 (kakssada
miljonit) eurot.
20
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur omanik on Eesti Vabariik ja aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Lisa 10 Müügitulu
(eurodes)
2020 2019
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 15 812 255 9 049 303
Rootsi 107 641 0
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 15 919 896 9 049 303
Kokku müügitulu 15 919 896 9 049 303
Müügitulu tegevusalade lõikes
Vedelkütuse varumaksed 3 779 458 4 967 907
Kütuse müük 12 140 438 4 081 396
Kokku müügitulu 15 919 896 9 049 303
Lisa 11 Muud äritulud
(eurodes)
2020 2019
Kasum valuutakursi muutustest 1 175 20 543
Kokku muud äritulud 1 175 20 543
Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Üür ja rent 14 029 16 289 6
Energia 1 034 1 277
Elektrienergia 765 974
Soojusenergia 269 303
Mitmesugused bürookulud 11 375 5 875
Lähetuskulud 2 682 15 824
Koolituskulud 397 1 297
Riiklikud ja kohalikud maksud 2 259 2 216
Kütuse ladustamise, analüüsi, kontrolli ja pumpamise kulud 4 492 103 4 376 537
Kütuse kindlustuskulud 39 822 38 007
Muud 48 959 47 060
Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 612 660 4 504 382
21
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 13 Tööjõukulud
(eurodes)
2020 2019
Palgakulu 172 359 163 370
Sotsiaalmaksud 57 059 54 068
Kokku tööjõukulud 229 418 217 438
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 1 1
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 2 2
Lisa 14 Muud finantstulud ja -kulud
(eurodes)
2020 2019
Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -12 758 10 190
Kasum tuletisinstrumentidelt 0 1 314
Muud finantskulud -64 -86
Kokku muud finantstulud ja -kulud -12 822 11 418
Lisa 15 Tulumaks
(eurodes)
Tulumaksukulu komponendid 2020 2019
Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks
Väljakuulutatud dividendid 400 000 100 000 0 0
Eesti 400 000 100 000 0 0
Kokku 400 000 100 000 0 0
Ettevõtte potentsiaalne tulumaksukohustis.
2020. aastal maksti dividende 400 000 eurot, seega saab võimalikke dividendide 133 333 euro ulatuses maksustada tulumaksumääraga 14/86.
Ülejäänud võimalikud dividendid 2 115 977 eurot maksustatakse maksumääraga 20/80 (lisa nr.8).
Jaotamata kasum seisuga 31.12.2020. a. moodustab 2 800 010 (2019: 4 650 362) eurot. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise
summa, mis võiks kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 550 700 (2019: 930 072) eurot. Seega
saab dividendidena välja maksta 2 249 310 (2019: 3 720 290) eurot.
Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustise välja arvutamisel on lähtutud eeldusest, et jaotamata netodividendid ja nende maksmisega kaasnev
tulumaks kokku ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2020. a.
22
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2020 2019
Arvestatud tasu 144 144 140 765
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev-
ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid
nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014
jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§491). Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2020. ja 2019. aastal ei olnud.
2020. aasta juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete tasud moodustasid kokku vastavalt 129 225 (2019: 124 918) eurot ja 14 919 (2019: 15 847)
eurot.
Juhatuse liikmete ametilepingutes on ette nähtud lahkumishüvitis kolme kuu tasu ulatuses juhatuse liikme ennetähtaegsel
tagasikutsumisel nõukogu algatusel.
OSPA on täielikult riigile kuuluv äriühing, mida üldkoosolekul esindab majandus- ja taristuminister. Nõukogu moodustamise põhimõtted on
reguleeritud vedelkütusevaru seaduse §-s 14, mille kohaselt on ettevõtte nõukogus esindatud nii riigi kui kütuse müüjaid
ühendava organisatsiooni esindajad. Kütuseettevõtjate nõukogu töösse kaasamist tuleb lugeda OSPA juhtimise erisuseks.
Kütuseettevõtjatest nõukogu liikmete puhul võib tekkida olukord, kus temaga seotud kütusettevõte osutub ka OSPA-ga sõlmitud kütuste
ostu-, müügi- või hoiustamise lepingu partneriks. Lisaks peab arvestama, et vedelkütuste varustamisraskuste korral on OSPA-l kohustus
teha varud kütusemüügi ettevõtetele, s.h. ka sellistele ettevõtetele, kelle esindajad võivad olla OSPA nõukogu liikmed, kättesaadavaks.
Seotud osapooli käsitlev asjaajamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud tegevusaruande peatükis “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”.
23
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva
2021.a. naftaturu arengud
Aasta algas rahutult, tuues kaasa uued naftat tootvate OPEC+ riikide vahelised pinged, veebruarikuise Texase tootmiskatkestuse ja
märtsis Saudi Araabia naftataristu vastu suunatud raketirünnaku.
Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA aruannete põhjal näitas jaanuarikuine globaalne nafta pakkumine tänu riikide
suurenenud tootmismahtudele mõningast kasvu. Globaalsed nafta ja kütuste varud olid küll poole aasta jooksul languses, kuid jäid siiski
suhteliselt suureks püsides viie aasta keskmisel tasemel. Kuna selline areng ei vastanud Saudi Araabiale eesmärkidele, rakendati veebruaris ja
märtsis taas märkimisväärset survet tootmise kärpimiseks. Paiksetest kriisidest suuremat hinnamõju avaldas OPEC-i 4.märtsi otsus, mis jättis
oodatud tootmisleevendused tegemata ning viis toornafta hinnad kasvule. IEA eeldab, et I kvartali kokkuvõttes näeme aastases võrdluses kuni
2% pakkumise vähenemist. II kvartalis võiks olukord stabiliseeruda. Need arengud on tõstnud toornafta hinnad mitme aasta
kõrgeimale tasemele. Tulevikuhinnad tõotavad püsida kõrged, peegeldades teise poolaasta soodsaid majandusväljavaateid ja
eeldatavat OPEC+ riikide kärpepoliitika jätkumist. Kuigi arengud on naftatootjatele soodsad, ollakse riskide võtmisel hapra turutasakaalu tõttu
ettevaatlikud. Märtsi esimeste nädalate hinnatõus on tõstnud Brenti noteeringu tasemele 70 dollarit barreli eest.
Hinnatõus on OSPA varude väärtusele positiivselt mõjunud. Kui aastalõpu seisuga oli OSPA bilansis oleva vedelkütusevaru
teoreetiline turuväärtus 87,3 miljonit eurot, siis võttes aluseks 2021. aasta märtsikuu Platts’i hinnanoteeringud, näitab sama arvestus kasvu 120
miljoni euro tasemele. Kahe kuuga on varude väärtus tõusnud 28%.
Kütuste siseriiklik tarbimine
Aktsiisiga maksustatud kütuste tarbimisse lubamise näitajad vastavad prognoositule. Jaanuari ja veebruari varumaksetulu ületab OSPA
eelarvet 1,4%. Vabasse ringlusesse lubatud diislikütuse mahud ületavad prognoosi 8% ja mootoribensiini, lennukikütuse ning raske kütteõli
kogused jäävad eeldatud mahtudele alla. Maksu- ja Tolliameti kütuse käitlemise andmekogu põhjal on jaanuari ja veebruari müügimahud nii
mootoribensiini kui diislikütuse osas 2020.a. keskmistest näitajatest väiksemaks jäänud. Mõlema tarbimist peegeldava andmebaasi puhul
edestasid 2021.a. veebruari näitajad jaanuarikuiseid.
Kuna varumaksetulu on laekunud plaanipäraselt, ei ole siseriikliku tarbimise näitajad OSPA tegevust oluliselt mõjutanud.
Ettevalmistused Eesti Varude Keskuse loomiseks
11. märtsil 2021 otsustas valitsus kinnitada hädaolukorra seaduse muudatused, millega luuakse alus Eesti Varude Keskuse loomiseks. Eelnõu
kohaselt moodustatakse AS Eesti Varude Keskus OSPA ülesannete laiendamise kaudu. Seaduse muutmise eelnõu saadeti arutamiseks
riigikogule. EVK plaanitakse moodustada alates 2021. aasta juulist ja see hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varuga ka riigile
vajaliku muu tegevusvaru, näiteks toidu, ravimite ja isikukaitsevahendite varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli, uuendamise ja
logistikaga. EVK tegevuskulud ja uute varuliikide moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarvest.
Vedelkütusevarude haldamise ja uuendamise kulud kaetakse ka edaspidi vastavalt vedelkütusevaru seadusele vedelkütuseettevõtjate poolt.
Oma eesootavate ülesannete täitmiseks valmistab OSPA 2021.a. esimesel poolaastal ette muudatused ettevõtte põhikirjas, esitab
nõukogule ettevõtte uuendatud strateegia, alustab valdkondlike ekspertide töörühmade moodustamisega ja ettevõtte meeskonna laiendamisega.
24
Lisa 18 „Lisa 4 Varud“ täiendav lisa
OSPA bilansis olevad vedelkütusevarud seisuga 31.12.2020.a.
Kogus,
Kütus Asukoht
tonn
Bensiin 45 541,445 Eesti
Bensiin 10 027,190 Rootsi
Bensiin 7 120,153 Soome
Diislikütus 78 096,520 Eesti
Diislikütus 71 280,620 Rootsi
Diislikütus 31 922,598 Soome
Lennukipetrool 9 946,517 Rootsi
Kogus Keskmine soetushind Soetusmaksumus
Kütus
tonn EUR/t EUR
Bensiin 62 688,788 566,75 35 528 821,09
Diislikütus 181 299,738 581,72 105 465 937,97
Lennukipetrool 9 946,517 703,93 7 001 616,93
KOKKU: 253 935,043 147 996 376,00
31.12.2020 oli OSPA bilansis vedelkütusevarusid kokku 253 935 tonni summaarse soetusmaksumusega 147 996 376 eurot.
Varude teoreetiline turuväärtus, võttes arvesse 2020. aasta detsembri keskmisi Platts’i noteeringuid, oli bilansipäeva seisuga
87 337 886 eurot.
OSPA delegeeritud vedelkütusevarud seisuga 31.12.2020.a.
Ostu-
Kogus Turuhind Maksumus
Kütus preemia
tonn USD/t USD/t EUR
Raske kütteõli 960 328,85 32 282 300,90
Delegeeritud varusid oli bilansipäeval kokku 960 tonni turuväärtusega 282 300,90 eurot, mis on aastaaruandes (Lisa 8) kajastatud
tingimuslike kohustistena. Turuväärtuse arvutamisel on kasutatud Platts’i 2020. a. detsembrikuu keskmist raske kütteõli hinda.
Valuutakursina on kasutatud Euroopa Keskpanga 31.12.2020 EUR/USD kurssi.
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh
sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise
aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab
vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada
või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja
vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib
oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks
olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes
sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Indrek Alliksaar
Vandeaudiitori number 446
Liina Randmann
Vandeaudiitori number 661
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 17
Narva mnt 5, Tallinn, Harju maakond, 10117
19.03.2021
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
registrikood: 11124171
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,
Pärnu mnt 102b, 11312
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 26.03.2021. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 1 328 510 ehk 100% aktsiatega esindatud häältest
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut,
toimub üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2): Võttes aluseks äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur korralise üldkoosoleku päevakord;
2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne (lisatud);
3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse
dividendikorralduse kinnitamist.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega;
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020. a majandusaasta aruande kohta.
1
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja
ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2