dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Loots korralise üldkoosoleku otsus 26.03.21

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. aprill 2021
Viit
69
Registreeritud
5. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎69 05.04.2021 Käskkiri.asice728 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: Aktsiaselts Eesti Loots registrikood: 10717897 tänava/talu nimi, Sadama tee 9 maja ja korteri number: küla: Rohuneeme küla vald: Viimsi vald maakond: Harju maakond postisihtnumber: 74012 telefon: +372 6053800 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.loots.ee Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 11 Bilanss 11 Kasumiaruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Omakapitali muutuste aruanne 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Varud 18 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20 Lisa 8 Kasutusrent 20 Lisa 9 Laenukohustised 21 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 11 Aktsiakapital 22 Lisa 12 Müügitulu 23 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 23 Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 15 Tööjõukulud 24 Lisa 16 Intressikulud 24 Lisa 17 Seotud osapooled 25 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE AS Eesti Loots on 2000. aastal asutatud äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning mille aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aktsiaseltsi tegevuse eesmärgiks on ohutu meresõidu tagamine lootsitavatele laevadele. AS-i Eesti Loots põhitegevuseks on lootsiteenuse osutamine Eesti sadamaid külastavatele laevadele. See ülesanne on äriühingule pandud meresõiduohutuse seadusega. Muud AS-i Eesti Loots põhikirjalised tegevusalad on lootsimispiirkondades laevade teenindamine, lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus, lootsilaevade rentimine ja sadamateenuste osutamine. AS-i Eesti Loots asutamise alus tuleneb meresõiduohutuse seadusest, mille kohaselt osutab lootsiteenust kohustusliku lootsimise piirkondades riigi poolt moodustatud äriühing. Sadama akvatooriumil lootsiteenuse osutamise õigus on ka sadama valdajal. AS Eesti Loots pakub lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades, mis on (6 kohustusliku lootsimise piirkonda): Tallinn, Paldiski, Kunda-Loksa, Väinameri, Pärnu ja Sillamäe. Tallinna piirkonnas saab eristada Muuga sadamat ja Tallinna lahe sadamaid (olulisemad Vanasadam, Paljassaare, Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse ja Miiduranna). Paldiski jaotub Põhjasadamaks ja Lõunasadamaks. Väinameres on alajaotus Saaremaa ja Hiiumaa (kokku 9 sadamat, millele lisaks Virtsu sadam ja Väinamere transiit). Kunda piirkond hõlmab ka Loksa sadamat. Aktsiaseltsi tulud moodustuvad laevade lootsimise eest saadavatest lootsitasudest, lootsilaevade rendist ja muudest tuludest. Tasu lootsimise eest kujuneb kombineerituna lootsimise pikkusest ning lootsitava laeva suurusest (kogumahtuvusest). Lootsimiste arv 2020. aastal teostas AS Eesti Loots 8732 lootsimist, mis on 19% vähem kui 2019. aastal. Lootsimiste arv 2020 aastal langes kõikide kuude lõikes võrreldes 2019 aastaga. Suurim langus leidis aset juulis (-39,8%), väikseim aprillis (-4,9%). Lootsimiste arvud ja muutused kuude lõikes on kajastatud järgnevates graafikutes ja tabelis. Piirkonniti jagunes lootsimiste arv 2020 aastal võrreldes 2019 aastaga järgmiselt : 2020 2019 Tallinn 3540 4778 sh Muuga 2211 2613 Kopli (Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse) 848 1023 Vanasadam 43 749 Paljassaare, Patareisadam, Miiduranna, Lahesuu, Miinisadam, Noblessneri sadam ja sadama välised 438 393 Paldiski 1392 1639 Kunda, Loksa 730 717 Väinameri 810 882 Pärnu 862 1095 Sillamäe 1398 1669 Kokku 8732 10780 Tabelis toodud andmetest nähtub, et lootsimiste arvud on kasvanud vaid Kunda-Loksa piirkonnas (1,8%), kõikides teistes sadamates ja piirkondades lootsimiste arvud vähenesid. Väinamere piirkonnas (-8,2%), Pärnu ja Paldiski sadamates (vastavalt -21,3% ja -15,1%). Sillamäe sadamas (-16,2%), Muuga sadamas (-15,4%). Suurim lootsimiste arvu langus toimus Tallinna lahe sadamates (-25,9%). 2020. aasta lootsimised jagunesid piirkondade lõikes järgnevalt: Allpool olevast graafikust on näha lootsimised kuude lõikes kahel viimasel aastal: 2019 ja 2020. Kuna aastal 2020 jäi seoses COVID-19 pandeemiaga ära kruiisihooaeg ja seda täies mahus, siis kõige suuremad kukkumised toimusid just suvekuudel, seda nii lootsimiste arvus kui ka lootsimisest saadud tuludes. 2020 aasta lootsimiste mahud võrdluses 2019 aasta vastavate kuude näitajatega jäid alla kõikide kuude lõikes. Suurim mahtude langus toimus juulis 2020. Tulud AS Eesti Loots on 2020. aastal saanud tulusid kokku ligikaudu 8,065 miljonit eurot, millest tulud lootsimisest moodustavad 96,48%. Ülejäänud tulud laekuvad põhiliselt lootsilaevade rentimisest ja muudest tuludest (näit: vara rent, lootsimisalane koolitus jne). 2020. aastal teenisime tulusid lootsimistest 24,68% vähem võrreldes 2019 aastaga, summaliselt ligikaudu 2,550 miljonit eurot. Kuni 2014. aastani oli läbi aastate oluliselt suurim piirkondlik tuluteenija Muuga. 2017. aasta tõi muutuse, mis jätkus 2019 aastani, kus rahaline sissetulek on suurim Tallinna lahe sadamates. 2020 aastal, seoses COVID-19 pandeemiaga ja sellest ära jäänud kruiisihooajaga jäi Tallinna lahe sadamate osakaaluks vaid 11,8% kogu lootsimisest teenitud tuludest, rahalises väärtuses 916 tuhat eurot. Suurim osakaal oli Muuga sadamal, 31,7%, rahalises väärtuses 2,47 miljonit eurot. Järgnesid Sillamäe ja Paldiski vastavalt 1,47 miljoni ja 1,26 miljoni euroga. Kunda-Loksa, Pärnu ja Väinamere piirkonnad, iga neist eraldi 540 - 580 tuhande eurose käibega. Kulud AS-i Eesti Loots 2020. aasta märksõnadeks olid jätkuvalt kulude optimeerimine ja kokkuhoid. Tegevuskuludeks oli planeeritud 8,62 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulutused 7,60 miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 12% ehk rahaliselt ligikaudu 1 021 tuhat eurot. Valdava osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Nende kujunemine on kokku lepitud kollektiivlepingus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja AS-i Eesti Loots vahel. Töötasu ja maksukulu oleme suutnud planeerida ja kontrolli all hoida. Võrreldes eelarvega oli kokkuhoid töötasult ja maksudelt 8% ehk rahaliselt ligikaudu 451 tuhat eurot. Kulutused meditsiinile tekitasid mõningase ülekulu, mis oli seotud nõudest töötajaid täiendavalt vaktsineerida. Kõigi majandamiskulude alaliikide osas on tegu planeeritust väiksemate või täpselt planeeritud kulutustega. Kokku on majandamiskulud eelarvega võrreldes väiksemad 19% ehk rahaliselt ligikaudu 131 tuhat eurot. Laevakulud jäid eelarvega võrreldes 36% väiksemaks ehk rahaliselt ligikaudu 405 tuhat eurot. Põhiosa sellest moodustab kulu laevakütusele mis odavnes aktsiisi alandamise tulemusel, jäävabale talvele ja töömahu olulisele vähenemisele eriti just Tallinna lahe piirkonnas. Vähesel määral on tegu ka erakorraliste ja ettenägematute laevaseadmete remontide vähenemisega. Amortisatsioon kujunes täpselt planeeritud summas. Finantskulud kujunesid planeeritust 6% väiksemateks. Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 111 tuhat eurot, mis on 1 137 tuhat eurot planeeritust vähem. Olulised sündmused aruandeaastal AS-i Eesti Loots lootsilaevastiku baassadamaks on Rohuneeme sadam. 2020. aastal on mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna nii sadam, kui ka kaks merekanalit, mis võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. Kanalite heas seisukorras hoidmine on jätkuvalt problemaatiline, kuna Eestis puudub või ei ole küllaldaselt madalates veekogudes süvendamise ja pinnase äraveoga seotud tehnikat. 2020. aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja. Nimetatud majandusaastal opereeris AS Eesti Loots 01.01.2014.a. kehtima hakanud hinnakirja alusel. 2020. aastal täiendavaid laenulepinguid ei sõlmitud. Tulususe näitajad Finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on järgmised: 2020 2019 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 3,6 15,8 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 2,7 10,9 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 1,4 16,6 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 5,7 19,1 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 0,9 14,0 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 0,7 4,4 Muu avaldamisele kuuluv teave Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 117, aruandeaasta lõpul 113. Töötajate töötasu üldsumma aruandeaastal oli 3 684 959 eurot. Juhatusele ja nõukogule on aruandeaastal makstud tasudena vastavalt 62 400 ja 29 886 eurot. Tehinguid seotud osapooltega on kajastatud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 17. Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2020 Tulenevalt riigivara seaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Loots põhikirja punktist 7.2.2 on AS-il Eesti Loots kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina AS Eesti Loots järgib HÜT põhimõtteid mõningate eranditega, mida on kirjeldatud ja nimetatud mittejärgimise põhjus. Üldkoosolek Tulenevalt sellest, et 2020. majandusaasta jooksul oli AS-i Eesti Loots ainuaktsionäriks Eesti Vabariik siis ei ole vajadust järgida HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne kohtlemine. 01.07.2020 kinnitas korraline üldkoosolek AS-i Eesti Loots 2019. aasta majandusaasta aruande, tegi otsuse maksta aktsionärile jaotamata kasumi arvel välja dividendidena 1 500 000 eurot. AS-i Eesti Loots 2019-2021 majandusaasta audiitoriks on kinnitatud KM Audit OÜ. Nõukogu AS-i Eesti Loots nõukogu koosneb 4 liikmest. Nõukogu liikmed valitakse kooskõlas riigivaraseaduse, § 81 sätestatule. 2020. aasta detsembrikuu seisuga oli AS Eesti Loots nõukogu koosseis järgmine: esimees Margus Kaasik ja liikmed: Maivi Ots, Roomet Leiger, Ain Tatter. Ainuaktsionäri otsusega 07.09.2020 nr 1.1-5/20-049: kutsuti Teet Palmse ja Taivo Linnamägi volituste lõppemise tõttu AS-i Eesti Loots nõukogust tagasi alates 08.09.2020; pikendati Margus Kaasiku ja Maivi Otsa volitusi AS-i Eesti Loots nõukogu liikmena alates 08.09.2020 kolme aasta võrra; valiti Roomet Leiger ja Ain Tatter AS-i Eesti Loots nõukogu liikmeks alates 08.09.2020 volituste pikkusega kolm aastat. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2020. aastal toimus 7 koosolekut. Nõukogu olulisemad otsused: 1. Kiita heaks AS-i Eesti Loots 2019. aasta majandusaasta tulemused. 2. Ära jätta sellel aastal 2020. aasta AS Eesti Loots investeeringute plaanis olevad investeeringud. 3. Olemasolev Huvide konflikti vältimise kord jätta samaks. 4. Juhatuse liikmel lasta hinnata kogu AS Eesti Loots laevaparki kuuluvate laevade turuväärtused. 5. Juhatusel ajakohastada Laevastiku arengukava ning lisada sellesse ka laevapargi vajaduse ja kasutamise detailne analüüs. 6. Kinnitada AS-i Eesti Loots 2021. aasta eelarve. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad tulenevalt riigivaraseaduse § 80 lõikest 1 ja § 81-st ning kooskõlas äriseadustiku § 305 lõikega 1, § 319 lõigetega 1 ja 4, AS-i Eesti Loots põhikirjaga ning arvestades nimetamiskomitee 07.07.2017 kirjaga nr 12.5- 8/31 saadetud ettepanekut. Juhatus AS-i Eesti Loots juhatus on üheliikmeline. AS-i Eesti Loots juhatuse liige esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatuse liige tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud eesmärkidele. Juhatuse liige tagab kehtivate õigusaktide täitmise ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Juhatuse liige Peeter Sepp ei kuulu teiste äriühingute juhatustesse. Teabe avaldamine AS Eesti Loots avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta. Veebilehel on avaldatud Lootsitasu määrad ja maksmise kord, AS Eesti Loots hankekord ja hankeplaan. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, andmed audiitori kohta ja majandusaasta vahearuanded ning aastaaruanne. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Juhatuse koostatud 2020. aasta majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor. Ainuaktsionäri otsusega on 2020. aasta majandusaasta audiitoriks valitud KM Audit OÜ vandeaudiitor Koidu Metsamaa. Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 977 823 3 578 426 2 Nõuded ja ettemaksed 515 882 600 614 3 Varud 101 205 89 171 4 Kokku käibevarad 3 594 910 4 268 211 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 12 619 906 13 897 106 6 Immateriaalsed põhivarad 3 880 9 406 7 Kokku põhivarad 12 623 786 13 906 512 Kokku varad 16 218 696 18 174 723 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 4 503 538 513 932 9 Võlad ja ettemaksed 388 083 441 567 10 Kokku lühiajalised kohustised 4 891 621 955 499 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 4 502 339 9 Kokku pikaajalised kohustised 0 4 502 339 Kokku kohustised 4 891 621 5 457 838 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 803 600 1 803 600 11 Kohustuslik reservkapital 180 360 180 360 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 232 925 9 000 728 Aruandeaasta kasum (kahjum) 110 190 1 732 197 Kokku omakapital 11 327 075 12 716 885 Kokku kohustised ja omakapital 16 218 696 18 174 723 11 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Müügitulu 8 065 161 10 440 965 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 075 068 -1 628 201 13 Mitmesugused tegevuskulud -277 827 -275 674 14 Tööjõukulud -4 970 255 -5 252 334 15 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 282 725 -1 293 696 6,7 Muud ärikulud -770 -802 Kokku ärikasum (-kahjum) 458 516 1 990 258 Intressitulud 295 267 Intressikulud -31 761 -37 398 16 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 427 050 1 953 127 Tulumaks -316 860 -220 930 11 Aruandeaasta kasum (kahjum) 110 190 1 732 197 12 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 458 516 1 990 258 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 282 725 1 293 696 6,7 Kokku korrigeerimised 1 282 725 1 293 696 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 84 740 -44 405 3 Varude muutus -12 033 6 400 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -53 365 -212 107 10 Kokku rahavood äritegevusest 1 760 583 3 033 842 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 295 267 Kokku rahavood investeerimistegevusest 295 267 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -512 732 -803 732 9 Makstud intressid -31 889 -37 659 Makstud dividendid -1 500 000 -1 000 000 11 Makstud ettevõtte tulumaks -316 860 -220 930 11 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 361 481 -2 062 321 Kokku rahavood -600 603 971 788 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 578 426 2 606 638 Raha ja raha ekvivalentide muutus -600 603 971 788 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 977 823 3 578 426 2 13 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2018 1 803 600 180 360 10 000 728 11 984 688 Aruandeaasta kasum 0 0 1 732 197 1 732 197 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -1 000 000 -1 000 000 dividendid 31.12.2019 1 803 600 180 360 10 732 925 12 716 885 Aruandeaasta kasum 0 0 110 190 110 190 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -1 500 000 -1 500 000 dividendid 31.12.2020 1 803 600 180 360 9 343 115 11 327 075 Täpsem informatsioon on esitatud lisas 11. 14 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend). Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventari maksumusega 640 kuni 5 000 eurot üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse nii materiaalse kui immateriaalse põhivara puhul protsentides soetusmaksumusest lineaarselt. 15 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised ja rajatised 20-33 Masinad ja seadmed 5-10 Bürooseadmed 5 Arvutid ja tarvikud 3-4 Veesõidualused 20 Muu materiaalne põhivara 5-10 Immateriaalne põhivara 4 Maad ei amortiseerita. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed väljarenditud varadelt kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis 16 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu lootsi- ja muude teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulud Kulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid alla 2 000 euro ei periodiseerita. Maksustamine Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel oli 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Seotud osapooled AS-i Eesti Loots seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; - sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või AS-i Eesti Loots sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Arvelduskontod pankades 2 977 823 3 578 426 Kokku raha 2 977 823 3 578 426 17 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 470 212 470 212 Ostjatelt laekumata 470 212 470 212 arved Maksude ettemaksed ja 33 535 33 535 tagasinõuded Ettemaksed 12 135 12 135 Tulevaste perioodide 12 135 12 135 kulud Kokku nõuded ja 515 882 515 882 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 537 776 537 776 Ostjatelt laekumata 537 776 537 776 arved Maksude ettemaksed ja 62 838 62 838 tagasinõuded Kokku nõuded ja 600 614 600 614 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 101 205 89 171 Laevakütus 57 486 68 956 Eririietus 43 719 20 215 Kokku varud 101 205 89 171 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 720 0 2 452 Käibemaks 17 822 0 33 400 0 Üksikisiku tulumaks 0 63 160 0 61 910 Sotsiaalmaks 0 108 333 0 109 348 Kohustuslik kogumispension 0 3 961 0 3 930 Töötuskindlustusmaksed 0 6 625 0 6 418 Ettemaksukonto jääk 15 713 29 438 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 33 535 182 799 62 838 184 058 18 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed põhivarad 31.12.2018 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610 Akumuleeritud kulum 0 -1 361 641 -9 936 846 -95 202 -11 393 689 Jääkmaksumus 373 369 1 035 674 13 757 373 8 505 15 174 921 Amortisatsioonikulu 0 -99 472 -1 175 270 -3 073 -1 277 815 31.12.2019 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610 Akumuleeritud kulum 0 -1 461 113 -11 112 116 -98 275 -12 671 504 Jääkmaksumus 373 369 936 202 12 582 103 5 432 13 897 106 Amortisatsioonikulu 0 -99 473 -1 175 270 -2 457 -1 277 200 31.12.2020 Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610 Akumuleeritud kulum 0 -1 560 586 -12 287 386 -100 732 -13 948 704 Jääkmaksumus 373 369 836 729 11 406 833 2 975 12 619 906 19 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2018 Soetusmaksumus 55 542 55 542 Akumuleeritud kulum -30 255 -30 255 Jääkmaksumus 25 287 25 287 Amortisatsioonikulu -15 881 -15 881 31.12.2019 Soetusmaksumus 55 542 55 542 Akumuleeritud kulum -46 136 -46 136 Jääkmaksumus 9 406 9 406 Amortisatsioonikulu -5 526 -5 526 31.12.2020 Soetusmaksumus 55 542 55 542 Akumuleeritud kulum -51 662 -51 662 Jääkmaksumus 3 880 3 880 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2020 2019 Kasutusrenditulu 253 596 73 154 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 12 kuu jooksul 238 840 1 590 1-5 aasta jooksul 58 500 0 Kasutusrendile on antud lootsilaev AHTO-15 Saksamaale tähtajaga 31.03.2022. bilansilise väärtusega 2 105 260 eurot. Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 20 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 63 881 59 390 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 12 kuu jooksul 62 201 58 105 1-5 aasta jooksul 31 214 32 299 Lisa 9 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Luminor Bank Euribor + 2 408 550 2 408 550 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 2 094 988 2 094 988 EUR 21.04.2021 0,79% Lühiajalised laenud 4 503 538 4 503 538 kokku Laenukohustised kokku 4 503 538 4 503 538 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Lühiajalised laenud Luminor Bank Euribor + 261 901 261 901 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 252 031 252 031 EUR 21.04.2021 0,79% Lühiajalised laenud 513 932 513 932 kokku Pikaajalised laenud Luminor Bank Euribor + 2 408 550 0 2 408 550 0 EUR 20.10.2021 0,80% OP Corporate Bank Euribor + 2 093 789 0 2 093 789 0 EUR 21.04.2021 0,79% Pikaajalised laenud 4 502 339 0 4 502 339 0 kokku Laenukohustised kokku 5 016 271 513 932 4 502 339 0 Laenude lepingute limiitide kogumaht seisuga 31.12.2020 on OP Corporate Bank PLC Eesti filiaalilt 3 698 000 eurot (31.12.2019: 3 698 000 eurot) ja Luminorilt 4 000 000 eurot (31.12.2019: 4 000 000). Seisuga 31.12.2020 on Luminorilt kasutamata laenulimiit 200 000 eurot (31.12.2019: 200 000 eurot). Tulenevalt sellest, et Eest Vabariik on AS-i Eesti Loots ainuaktsoinär, kõikide eespool nimetatud laenude puhul tagatisi ei nõuta. Pangalaenude laenulepingud sisaldavad muu hulgas teatud tingimusi (loan covenants) ettevõtte suhtarvude osas, millele ettevõtte finantsnäitajad peavad vastama - vastasel korral on pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda.Pangalaenude laenulepingud sisaldavad muu hulgas teatud tingimusi (loan covenants) ettevõtte suhtarvude osas, millele ettevõtte finantsnäitajad peavad vastama - vastasel korral on pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga 31.12.2020 vastas ettevõte kõikidele laenulepingute tingimustele. 21 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Informatsioon laenude refinantseerimise kohta on toodud lisas 18. Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 68 497 68 497 0 0 Võlad töövõtjatele 135 974 135 974 0 0 Maksuvõlad 182 799 182 799 0 0 5 Muud võlad 813 813 0 0 Intressivõlad 813 813 0 0 Kokku võlad ja 388 083 388 083 0 0 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 119 155 119 155 0 0 Võlad töövõtjatele 137 413 137 413 0 0 Maksuvõlad 184 058 184 058 0 0 5 Muud võlad 941 941 0 0 Intressivõlad 941 941 0 0 Kokku võlad ja 441 567 441 567 0 0 ettemaksed Lisa 11 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Aktsiakapital 1 803 600 1 803 600 Aktsiate arv (tk) 18 036 18 036 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Kõik AS Eesti Loots aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäride õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. AS Eesti Loots põhikirjas fikseeritud miimimumaktsiakapital on 1 803 600 eurot ja maksimumkapital on 7 214 400 eurot. Aruandeaastal kuulutati välja ja maksti omanikule dividende 1 500 000 eurot (2019: 1 000 000 eurot), millelt tekkis tulumaksukulu 316 860 eurot (2019: 220 930 eurot). Ettevõtte vaba omakapital seisuga 31.12.2020 moodustas 9 434 115 eurot (2019: 10 732 925 eurot). Aruandekuupäeva seisuga on omanikele võimalik dividendidena välja maksta 7 628 687 eurot (2019: 8 632 852 eurot) ning dividendide väljamaksmisel kaasneks dividendide tulumaks väljamakstavalt summalt, seega 1 805 428 eurot (2019: 2 100 073 eurot). 22 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 7 827 261 10 401 315 Saksamaa 237 900 39 650 8 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 8 065 161 10 440 965 Kokku müügitulu 8 065 161 10 440 965 Müügitulu tegevusalade lõikes Laevade lootsimine 7 781 541 10 329 368 Lootsilaevade rent 252 062 71 571 8 Ruumide rent 1 534 1 583 8 Muud 30 024 38 443 Kokku müügitulu 8 065 161 10 440 965 Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2020 2019 Tooraine ja materjal -23 844 -24 852 Energia -372 207 -646 070 Kütus -372 207 -646 070 Transpordikulud -305 244 -400 569 Laevade ja sõidukite remont ja hooldus -182 685 -305 094 Laevade kindlustus -39 465 -52 848 Muud laevakulud -151 623 -198 768 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 075 068 -1 628 201 23 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent -63 881 -59 390 Energia -35 696 -40 117 Elektrienergia -20 114 -20 109 Soojusenergia -15 582 -20 008 Mitmesugused bürookulud -10 911 -14 296 Lähetuskulud -121 -1 169 Koolituskulud -14 371 -10 035 Riiklikud ja kohalikud maksud -2 366 -2 366 Inventar ja inventari hooldus -4 422 -13 471 IT kulud -38 508 -37 292 Ruumide korrashoiukulud -38 638 -32 355 Sõidukite ülalpidamiskulud -12 694 -14 107 Sidekulud -10 178 -10 274 Esindus- ja õigusabi kulud -29 103 -21 516 Muud -16 938 -19 286 Kokku mitmesugused tegevuskulud -277 827 -275 674 Lisa 15 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -3 684 959 -3 888 352 Sotsiaalmaksud -1 243 324 -1 312 386 Erisoodustused -41 972 -51 596 Kokku tööjõukulud -4 970 255 -5 252 334 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 117 117 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 116 116 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Lisa 16 Intressikulud (eurodes) 2020 2019 Intressikulu laenudelt -31 761 -37 398 Kokku intressikulud -31 761 -37 398 24 Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 92 286 99 833 Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustus kahe kuupalga keskmise tasu ulatuses. Nõukogu liikmetele on aruandeperioodil arvestatud tasusid 29 886 eurot (2019: 30 000 eurot) ja juhatuse liikmele 62 400 eurot (2019: 69 833 eurot). Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva Luminor ja OP Corporate investeerimislaenude tähtajad on vastavalt 21.10.2021 ja 21.04.2021. Pärast aruandekuupäeva on Luminor pangaga sõlmitud kokkulepe mõlema laenu refinantseerimiseks järgmistel tingimustel: tagatist ei ole, annuiteedigraafiku alusel kuni 8 aastaks ja intress 0,93 % + 6 kuu EURIBOR. 25 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Loots nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Loots (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2020 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Asjaolu rõhutamine - järgnevad sündmused Juhime tähelepanu, et 31.12.2020 seisuga ületavad ettevõtte lühiajalised kohustused käibevara. Lühiajalistest kohustistest, kokku 4 891 621 eurot, moodustavad 92 % laenukohustised. Laenulepingute järgi on 31.12.2020 seisuga laenukohustiste 4 503 538 eurot tähtaeg 2021. aastal. Pärast bilansipäeva on need laenud refinantseeritud ja tingimused selle asjaolu kohta on esitatud lisas 18 "Sündmused pärast aruandekuupäeva". Meie arvamus ei ole märkusega seoses selle asjaoluga. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Koidu Metsamaa Vandeaudiitori number 435 KM Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 279 Tallinn 01.03.2021 AS Eesti Loots nõukogu aruanne Kuupäev digiallkirjas Käesolev aruanne on koostatud äriseadustiku § 333 alusel. Hinnang juhatuse poolt koostatud 20 20 . a asta majandusaasta aruandele: 20 20 . a asta majandusaasta aruanne (edaspidi: aruanne) on koostatud järgides raamatupidamise seadust ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Aruanne on auditeeritud KM Audit OÜ poolt ning selle kohta on esitatud märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne . Aruande kohaselt on aktsiaseltsi 31.12.20 20 varade mahuks 1 6 218 696 eurot. Majandusaasta puhaskasum moodustab 110 19 0 eurot. Nõukogu teeb üldkoosolekule ettepaneku jaotada kasumist 110 190 eurot dividendideks ja 0 eurot jaotamata kasumisse. Nõukogu kiitis juhatuse poolt koostatud aruande heaks ning esitas selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Aktsiaseltsi tegevuse korraldamine ja juhtimine 20 20 . a astal tegeles aktsiaseltsi igapäevase juhtimisega juhatuse liige Peeter Sepp. 20 20 . a astal toimus 7 nõukogu koosolekut. Nõukogu on juhtinud aktsiaseltsi tegevust 20 20 . a asta eelarve (bilansi ja kasumiaruande projektsioon ning investeeringute kava) abil . Eelarve kinnitati 20. 12. 2019 . Nõukogu võttis teadmiseks AS Eesti Loots poolt koostatud kolme etappi jaotatud laevastiku arengukava aastateks 2020-2030 , mille tarvis on arvestatud asjaoludega, et oleks tagatud kvaliteetne laevastik ning finants-majanduslikus kontekstis oleks kontroll tulude-kulude, rahavoogude ja muude oluliste näitajate üle ning arvestatud omanikupoolsete ootustega äriühingu tegevuse planeerimisel. 2020. aastaks p la neeritud investeeringud lükati edasi. Saksa partneriga pikendati lootsilaeva AHTO-15 rendilepingut kuni 31.03.2022. Antud rendist saadav tulu on aastas 240 tuhat eurot. Seoses töömahtude vähenemisega toimusid ümberkorraldused, mille tulemusel koondati 2020 detsembris 2 autojuhi ametikohta. Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 11 7 ja aruandeaasta lõpul 11 3 . Täiendavaid laenulepinguid või muid finantskohustusi 2020 aastal ei sõlmitud ega võetud. 2020. aasta finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on langenud, kuna laevakülastuste arv ja nõudlus lootsiteenuse järele on seoses COVID-19 pandeemiaga olulisel määral vähenenud (kruiisihooaeg jäi täies mahus ära). Suurim mahtude langus toimus juulis 2020. 2020. aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja, nimetatud majandusaastal opereeris AS Eesti Loots 2014 . aastast kehtima hakanud hinnakirja alusel. V arasemad juhtimisotsused hoiavad aktivad jätkuvalt efektiivselt töös ning vastavad omanikupoolsetele ootustele. Alljärgnevalt on ära toodud olulised tulususe näitajad võrdluses eelmise perioodiga: 20 20 201 9 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 3,6 1 5 , 8 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 2 , 7 10 , 9 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 1 , 4 1 6 , 6 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 5 , 7 1 9 , 1 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 0 , 9 14 , 0 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 0 , 7 4 , 4 Siseauditeid 2020. aastal läbi ei viidud. Nõukogu koosseisus toimusid 2020. aastal järgmised muudatused : ainuaktsionäri 0 7 . 09 .20 20 otsusega nr 1.1-5/20-049 kutsuti Teet Palmse ja Taivo Linnamägi volituste lõppemise tõttu AS-i Eesti Loots nõukogust tagasi alates 08.09.2020 ; ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusega nr 1.1-5/20-049 pikendati Margus Kaasiku ja Maivi Otsa volitusi AS-i Eesti Loots nõukogu liikmena alates 08.09.2020 kolme aasta võrra; ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusega nr 1.1-5/20-049 valiti Roomet Leiger ja Ain Tatter AS-i Eesti Loots nõukogu liikmeks alates 08.09.2020 volituste pikkusega kolm aastat. 20 20 . a a sta detsembrikuu seisuga oli AS-i Eesti Loots nõukogu nelja liikmeline: Margus Kaasik ( nõukogu esimees ), Maivi Ots (nõukogu liige), Ain Tatter (nõukogu liige), Roomet Leiger (nõukogu liige) . Nõukogu on kiitnud aktsiaseltsi juhatuse tegevuse 201 9 . a astal heaks , seoses kriisi ajaga 20 20 . a astal juhatuse liikmele t ulemustasu ei makstud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Kaasik AS Eesti Loots nõukogu esimees Lisa AS Eesti Loots nõukogu aruandele 2020 Eesti Loots AS AS Eesti Loots nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud 2020 Nõukogu Nõukogu liikmed liikme tasu Kokku Margus Kaasik 12 000 12 000 Taivo Linnamägi 4 114 4 114 Teet Palmse 4 000 4 000 Roomet Leiger 1 886 1 886 Ain Tatter 1 886 1 886 Maivi Ots 6 000 6 000 Kokku 29 886 29 886 Juhatuse Juhatuse liikme Juhatuse liikmed liikme tasu täiendav tasu Kokku Peeter Sepp 62 400 0 62 400 Kokku 62 400 0 62 400 Maiu Lutter pearaamatupidaja-finantsjuht AS Eesti Loots kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum 10 732 925 eurot 20 20 . aasta puhaskasum 110 190 eurot Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.20 20 10 843 115 eurot AS Eesti Loots juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kasumi jaotamiseks järgmiselt: 1. dividendideks 1 10 190 eurot 2. jaotamata kasumisse 0 eurot Kokku 110 19 0 e urot Peeter Sepp Juhatuse liige Aktsiaselts Eesti Loots (registrikood: 10717897) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Aktsiaselts Eesti Loots asukohaga Sadama tee 9, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 26.03.2021. a. AKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 18 036 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud AS Eesti Loots 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord; 2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne (lisatud); 3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020. a majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel