MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
ärinimi: Aktsiaselts Eesti Loots
registrikood: 10717897
tänava/talu nimi, Sadama tee 9
maja ja korteri number:
küla: Rohuneeme küla
vald: Viimsi vald
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 74012
telefon: +372 6053800
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.loots.ee
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 11
Bilanss 11
Kasumiaruanne 12
Rahavoogude aruanne 13
Omakapitali muutuste aruanne 14
Raamatupidamise aastaaruande lisad 15
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15
Lisa 2 Raha 17
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18
Lisa 4 Varud 18
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20
Lisa 8 Kasutusrent 20
Lisa 9 Laenukohustised 21
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 22
Lisa 11 Aktsiakapital 22
Lisa 12 Müügitulu 23
Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused 23
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 15 Tööjõukulud 24
Lisa 16 Intressikulud 24
Lisa 17 Seotud osapooled 25
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE
AS Eesti Loots on 2000. aastal asutatud äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning
mille aktsiate valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Aktsiaseltsi
tegevuse eesmärgiks on ohutu meresõidu tagamine lootsitavatele laevadele.
AS-i Eesti Loots põhitegevuseks on lootsiteenuse osutamine Eesti sadamaid külastavatele
laevadele. See ülesanne on äriühingule pandud meresõiduohutuse seadusega. Muud AS-i
Eesti Loots põhikirjalised tegevusalad on lootsimispiirkondades laevade teenindamine,
lootsimisalane konsultatsioon ja koolitus, lootsilaevade rentimine ja sadamateenuste
osutamine.
AS-i Eesti Loots asutamise alus tuleneb meresõiduohutuse seadusest, mille kohaselt osutab
lootsiteenust kohustusliku lootsimise piirkondades riigi poolt moodustatud äriühing.
Sadama akvatooriumil lootsiteenuse osutamise õigus on ka sadama valdajal.
AS Eesti Loots pakub lootsiteenust kõigis kohustusliku lootsimise piirkondades, mis on (6
kohustusliku lootsimise piirkonda): Tallinn, Paldiski, Kunda-Loksa, Väinameri, Pärnu ja
Sillamäe. Tallinna piirkonnas saab eristada Muuga sadamat ja Tallinna lahe sadamaid
(olulisemad Vanasadam, Paljassaare, Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse ja Miiduranna).
Paldiski jaotub Põhjasadamaks ja Lõunasadamaks. Väinameres on alajaotus Saaremaa ja
Hiiumaa (kokku 9 sadamat, millele lisaks Virtsu sadam ja Väinamere transiit). Kunda
piirkond hõlmab ka Loksa sadamat.
Aktsiaseltsi tulud moodustuvad laevade lootsimise eest saadavatest lootsitasudest,
lootsilaevade rendist ja muudest tuludest. Tasu lootsimise eest kujuneb kombineerituna
lootsimise pikkusest ning lootsitava laeva suurusest (kogumahtuvusest).
Lootsimiste arv
2020. aastal teostas AS Eesti Loots 8732 lootsimist, mis on 19% vähem kui 2019. aastal.
Lootsimiste arv 2020 aastal langes kõikide kuude lõikes võrreldes 2019 aastaga. Suurim
langus leidis aset juulis (-39,8%), väikseim aprillis (-4,9%). Lootsimiste arvud ja muutused
kuude lõikes on kajastatud järgnevates graafikutes ja tabelis.
Piirkonniti jagunes lootsimiste arv 2020 aastal võrreldes 2019 aastaga järgmiselt :
2020 2019
Tallinn 3540 4778
sh Muuga 2211 2613
Kopli (Vene-Balti, Bekkeri, Meeruse) 848 1023
Vanasadam 43 749
Paljassaare, Patareisadam, Miiduranna, Lahesuu, Miinisadam,
Noblessneri sadam ja sadama välised 438 393
Paldiski 1392 1639
Kunda, Loksa 730 717
Väinameri 810 882
Pärnu 862 1095
Sillamäe 1398 1669
Kokku 8732 10780
Tabelis toodud andmetest nähtub, et lootsimiste arvud on kasvanud vaid Kunda-Loksa
piirkonnas (1,8%), kõikides teistes sadamates ja piirkondades lootsimiste arvud vähenesid.
Väinamere piirkonnas (-8,2%), Pärnu ja Paldiski sadamates (vastavalt -21,3% ja -15,1%).
Sillamäe sadamas (-16,2%), Muuga sadamas (-15,4%). Suurim lootsimiste arvu langus
toimus Tallinna lahe sadamates (-25,9%).
2020. aasta lootsimised jagunesid piirkondade lõikes järgnevalt:
Allpool olevast graafikust on näha lootsimised kuude lõikes kahel viimasel aastal: 2019 ja
2020. Kuna aastal 2020 jäi seoses COVID-19 pandeemiaga ära kruiisihooaeg ja seda täies
mahus, siis kõige suuremad kukkumised toimusid just suvekuudel, seda nii lootsimiste
arvus kui ka lootsimisest saadud tuludes. 2020 aasta lootsimiste mahud võrdluses 2019
aasta vastavate kuude näitajatega jäid alla kõikide kuude lõikes. Suurim mahtude langus
toimus juulis 2020.
Tulud
AS Eesti Loots on 2020. aastal saanud tulusid kokku ligikaudu 8,065 miljonit eurot, millest
tulud lootsimisest moodustavad 96,48%. Ülejäänud tulud laekuvad põhiliselt lootsilaevade
rentimisest ja muudest tuludest (näit: vara rent, lootsimisalane koolitus jne). 2020. aastal
teenisime tulusid lootsimistest 24,68% vähem võrreldes 2019 aastaga, summaliselt ligikaudu
2,550 miljonit eurot.
Kuni 2014. aastani oli läbi aastate oluliselt suurim piirkondlik tuluteenija Muuga. 2017.
aasta tõi muutuse, mis jätkus 2019 aastani, kus rahaline sissetulek on suurim Tallinna lahe
sadamates. 2020 aastal, seoses COVID-19 pandeemiaga ja sellest ära jäänud
kruiisihooajaga jäi Tallinna lahe sadamate osakaaluks vaid 11,8% kogu lootsimisest
teenitud tuludest, rahalises väärtuses 916 tuhat eurot. Suurim osakaal oli Muuga sadamal,
31,7%, rahalises väärtuses 2,47 miljonit eurot. Järgnesid Sillamäe ja Paldiski vastavalt 1,47
miljoni ja 1,26 miljoni euroga. Kunda-Loksa, Pärnu ja Väinamere piirkonnad, iga neist
eraldi 540 - 580 tuhande eurose käibega.
Kulud
AS-i Eesti Loots 2020. aasta märksõnadeks olid jätkuvalt kulude optimeerimine ja kokkuhoid.
Tegevuskuludeks oli planeeritud 8,62 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulutused 7,60
miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 12% ehk rahaliselt ligikaudu 1 021 tuhat eurot.
Valdava osa kuludest moodustavad tööjõukulud. Nende kujunemine on kokku lepitud
kollektiivlepingus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja AS-i Eesti Loots vahel.
Töötasu ja maksukulu oleme suutnud planeerida ja kontrolli all hoida. Võrreldes eelarvega oli
kokkuhoid töötasult ja maksudelt 8% ehk rahaliselt ligikaudu 451 tuhat eurot. Kulutused
meditsiinile tekitasid mõningase ülekulu, mis oli seotud nõudest töötajaid täiendavalt
vaktsineerida.
Kõigi majandamiskulude alaliikide osas on tegu planeeritust väiksemate või täpselt
planeeritud kulutustega. Kokku on majandamiskulud eelarvega võrreldes väiksemad 19% ehk
rahaliselt ligikaudu 131 tuhat eurot.
Laevakulud jäid eelarvega võrreldes 36% väiksemaks ehk rahaliselt ligikaudu 405 tuhat eurot.
Põhiosa sellest moodustab kulu laevakütusele mis odavnes aktsiisi alandamise tulemusel,
jäävabale talvele ja töömahu olulisele vähenemisele eriti just Tallinna lahe piirkonnas.
Vähesel määral on tegu ka erakorraliste ja ettenägematute laevaseadmete remontide
vähenemisega.
Amortisatsioon kujunes täpselt planeeritud summas.
Finantskulud kujunesid planeeritust 6% väiksemateks.
Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 111 tuhat eurot, mis on 1 137 tuhat eurot planeeritust
vähem.
Olulised sündmused aruandeaastal
AS-i Eesti Loots lootsilaevastiku baassadamaks on Rohuneeme sadam. 2020. aastal on
mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna nii sadam, kui ka kaks merekanalit, mis
võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. Kanalite heas
seisukorras hoidmine on jätkuvalt problemaatiline, kuna Eestis puudub või ei ole küllaldaselt
madalates veekogudes süvendamise ja pinnase äraveoga seotud tehnikat.
2020. aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja. Nimetatud majandusaastal
opereeris AS Eesti Loots 01.01.2014.a. kehtima hakanud hinnakirja alusel.
2020. aastal täiendavaid laenulepinguid ei sõlmitud.
Tulususe näitajad
Finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on järgmised:
2020 2019
omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 3,6 15,8
aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 2,7 10,9
puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 1,4 16,6
ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 5,7 19,1
omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 0,9 14,0
likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 0,7 4,4
Muu avaldamisele kuuluv teave
Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 117, aruandeaasta lõpul 113.
Töötajate töötasu üldsumma aruandeaastal oli 3 684 959 eurot. Juhatusele ja nõukogule on
aruandeaastal makstud tasudena vastavalt 62 400 ja 29 886 eurot.
Tehinguid seotud osapooltega on kajastatud raamatupidamise aastaaruande lisas nr 17.
Hea Ühingujuhtimise Tava aruanne 2020
Tulenevalt riigivara seaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja AS-i Eesti Loots põhikirja punktist
7.2.2 on AS-il Eesti Loots kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea
Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise
aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
Üldreeglina AS Eesti Loots järgib HÜT põhimõtteid mõningate eranditega, mida on
kirjeldatud ja nimetatud mittejärgimise põhjus.
Üldkoosolek
Tulenevalt sellest, et 2020. majandusaasta jooksul oli AS-i Eesti Loots ainuaktsionäriks Eesti
Vabariik siis ei ole vajadust järgida HÜT-i põhimõtet – tagada aktsionäride võrdne
kohtlemine.
01.07.2020 kinnitas korraline üldkoosolek AS-i Eesti Loots 2019. aasta majandusaasta
aruande, tegi otsuse maksta aktsionärile jaotamata kasumi arvel välja dividendidena 1 500 000
eurot.
AS-i Eesti Loots 2019-2021 majandusaasta audiitoriks on kinnitatud KM Audit OÜ.
Nõukogu
AS-i Eesti Loots nõukogu koosneb 4 liikmest. Nõukogu liikmed valitakse kooskõlas
riigivaraseaduse, § 81 sätestatule.
2020. aasta detsembrikuu seisuga oli AS Eesti Loots nõukogu koosseis järgmine: esimees
Margus Kaasik ja liikmed: Maivi Ots, Roomet Leiger, Ain Tatter.
Ainuaktsionäri otsusega 07.09.2020 nr 1.1-5/20-049:
kutsuti Teet Palmse ja Taivo Linnamägi volituste lõppemise tõttu AS-i Eesti Loots nõukogust
tagasi alates 08.09.2020;
pikendati Margus Kaasiku ja Maivi Otsa volitusi AS-i Eesti Loots nõukogu liikmena alates
08.09.2020 kolme aasta võrra;
valiti Roomet Leiger ja Ain Tatter AS-i Eesti Loots nõukogu liikmeks alates 08.09.2020
volituste pikkusega kolm aastat.
Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi
tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2020. aastal toimus 7 koosolekut.
Nõukogu olulisemad otsused:
1. Kiita heaks AS-i Eesti Loots 2019. aasta majandusaasta tulemused.
2. Ära jätta sellel aastal 2020. aasta AS Eesti Loots investeeringute plaanis olevad
investeeringud.
3. Olemasolev Huvide konflikti vältimise kord jätta samaks.
4. Juhatuse liikmel lasta hinnata kogu AS Eesti Loots laevaparki kuuluvate laevade
turuväärtused.
5. Juhatusel ajakohastada Laevastiku arengukava ning lisada sellesse ka laevapargi vajaduse
ja kasutamise detailne analüüs.
6. Kinnitada AS-i Eesti Loots 2021. aasta eelarve.
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad tulenevalt riigivaraseaduse §
80 lõikest 1 ja § 81-st ning kooskõlas äriseadustiku § 305 lõikega 1, § 319 lõigetega 1 ja 4,
AS-i Eesti Loots põhikirjaga ning arvestades nimetamiskomitee 07.07.2017 kirjaga nr 12.5-
8/31 saadetud ettepanekut.
Juhatus
AS-i Eesti Loots juhatus on üheliikmeline.
AS-i Eesti Loots juhatuse liige esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust
iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatuse liige tegutseb majanduslikult
kõige otstarbekamal viisil, et tagada äriühingu jätkusuutlik areng vastavalt seatud
eesmärkidele.
Juhatuse liige tagab kehtivate õigusaktide täitmise ning korraldab kontrolli ja aruandlust.
Juhatuse liige Peeter Sepp ei kuulu teiste äriühingute juhatustesse.
Teabe avaldamine
AS Eesti Loots avaldab oma veebilehel informatsiooni aktsionäri, nõukogu ja juhatuse
koosseisu kohta.
Veebilehel on avaldatud Lootsitasu määrad ja maksmise kord, AS Eesti Loots hankekord ja
hankeplaan.
Lisaks sellele avaldatakse veebilehel äriühingu põhikiri, andmed audiitori kohta ja
majandusaasta vahearuanded ning aastaaruanne.
Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud
andmeid, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning mida
täiendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded.
Juhatuse koostatud 2020. aasta majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu vandeaudiitor.
Ainuaktsionäri otsusega on 2020. aasta majandusaasta audiitoriks valitud KM Audit OÜ
vandeaudiitor Koidu Metsamaa.
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 2 977 823 3 578 426 2
Nõuded ja ettemaksed 515 882 600 614 3
Varud 101 205 89 171 4
Kokku käibevarad 3 594 910 4 268 211
Põhivarad
Materiaalsed põhivarad 12 619 906 13 897 106 6
Immateriaalsed põhivarad 3 880 9 406 7
Kokku põhivarad 12 623 786 13 906 512
Kokku varad 16 218 696 18 174 723
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 4 503 538 513 932 9
Võlad ja ettemaksed 388 083 441 567 10
Kokku lühiajalised kohustised 4 891 621 955 499
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 0 4 502 339 9
Kokku pikaajalised kohustised 0 4 502 339
Kokku kohustised 4 891 621 5 457 838
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 1 803 600 1 803 600 11
Kohustuslik reservkapital 180 360 180 360
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 232 925 9 000 728
Aruandeaasta kasum (kahjum) 110 190 1 732 197
Kokku omakapital 11 327 075 12 716 885
Kokku kohustised ja omakapital 16 218 696 18 174 723
11
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Müügitulu 8 065 161 10 440 965 12
Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 075 068 -1 628 201 13
Mitmesugused tegevuskulud -277 827 -275 674 14
Tööjõukulud -4 970 255 -5 252 334 15
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 282 725 -1 293 696 6,7
Muud ärikulud -770 -802
Kokku ärikasum (-kahjum) 458 516 1 990 258
Intressitulud 295 267
Intressikulud -31 761 -37 398 16
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 427 050 1 953 127
Tulumaks -316 860 -220 930 11
Aruandeaasta kasum (kahjum) 110 190 1 732 197
12
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 458 516 1 990 258
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 282 725 1 293 696 6,7
Kokku korrigeerimised 1 282 725 1 293 696
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 84 740 -44 405 3
Varude muutus -12 033 6 400 4
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -53 365 -212 107 10
Kokku rahavood äritegevusest 1 760 583 3 033 842
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud intressid 295 267
Kokku rahavood investeerimistegevusest 295 267
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -512 732 -803 732 9
Makstud intressid -31 889 -37 659
Makstud dividendid -1 500 000 -1 000 000 11
Makstud ettevõtte tulumaks -316 860 -220 930 11
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 361 481 -2 062 321
Kokku rahavood -600 603 971 788
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 578 426 2 606 638
Raha ja raha ekvivalentide muutus -600 603 971 788
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 977 823 3 578 426 2
13
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2018 1 803 600 180 360 10 000 728 11 984 688
Aruandeaasta kasum
0 0 1 732 197 1 732 197
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 -1 000 000 -1 000 000
dividendid
31.12.2019 1 803 600 180 360 10 732 925 12 716 885
Aruandeaasta kasum
0 0 110 190 110 190
(kahjum)
Väljakuulutatud
0 0 -1 500 000 -1 500 000
dividendid
31.12.2020 1 803 600 180 360 9 343 115 11 327 075
Täpsem informatsioon on esitatud lisas 11.
14
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Loots koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum,
mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud
valdkonna eest vastutava ministri määrus (edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend).
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja
rahaturufondi osakuid. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Äritegevuse rahavoogude leidmisel
on korrigeeritud ärikasumit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud varade ning kohustuste saldode
muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete
laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt
seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni
kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse
kantud väheväärtuslike inventari maksumusega 640 kuni 5 000 eurot üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis
tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse
põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel).
Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, on
need komponendid võetud raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule
elueale.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem
tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse nii materiaalse kui immateriaalse põhivara
puhul protsentides soetusmaksumusest lineaarselt.
15
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate
asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav
väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem.
Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi
kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal
tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha
genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse
vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse
tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised ja rajatised 20-33
Masinad ja seadmed 5-10
Bürooseadmed 5
Arvutid ja tarvikud 3-4
Veesõidualused 20
Muu materiaalne põhivara 5-10
Immateriaalne põhivara 4
Maad ei amortiseerita.
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendimaksed väljarenditud varadelt kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised
võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.
Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades
sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ettevõttel pole
tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Samuti kajastatakse
lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või
faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis
16
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandekuupäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis
realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud
väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik
piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
Tulu lootsi- ja muude teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.
Kulud
Kulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid alla 2 000 euro ei periodiseerita.
Maksustamine
Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega
kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 20/80 netodividendina
väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna
samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja
makstakse.
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aastaaruande lisades.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada
dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendi väljamakseni, mis on maksustatud 20/80
maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel oli 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Seotud osapooled
AS-i Eesti Loots seotud osapoolteks on loetud:
- ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;
- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev
või oluline mõju.
Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud
osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või AS-i Eesti
Loots sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.
Aruandekuupäevajärgsed sündmused.
Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on
korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab
aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes.
Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud
asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui
nad on olulised.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Arvelduskontod pankades 2 977 823 3 578 426
Kokku raha 2 977 823 3 578 426
17
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 470 212 470 212
Ostjatelt laekumata
470 212 470 212
arved
Maksude ettemaksed ja
33 535 33 535
tagasinõuded
Ettemaksed 12 135 12 135
Tulevaste perioodide
12 135 12 135
kulud
Kokku nõuded ja
515 882 515 882
ettemaksed
31.12.2019 12 kuu jooksul
Nõuded ostjate vastu 537 776 537 776
Ostjatelt laekumata
537 776 537 776
arved
Maksude ettemaksed ja
62 838 62 838
tagasinõuded
Kokku nõuded ja
600 614 600 614
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Tooraine ja materjal 101 205 89 171
Laevakütus 57 486 68 956
Eririietus 43 719 20 215
Kokku varud 101 205 89 171
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 0 720 0 2 452
Käibemaks 17 822 0 33 400 0
Üksikisiku tulumaks 0 63 160 0 61 910
Sotsiaalmaks 0 108 333 0 109 348
Kohustuslik kogumispension 0 3 961 0 3 930
Töötuskindlustusmaksed 0 6 625 0 6 418
Ettemaksukonto jääk 15 713 29 438
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 33 535 182 799 62 838 184 058
18
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
põhivarad
31.12.2018
Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610
Akumuleeritud kulum 0 -1 361 641 -9 936 846 -95 202 -11 393 689
Jääkmaksumus 373 369 1 035 674 13 757 373 8 505 15 174 921
Amortisatsioonikulu 0 -99 472 -1 175 270 -3 073 -1 277 815
31.12.2019
Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610
Akumuleeritud kulum 0 -1 461 113 -11 112 116 -98 275 -12 671 504
Jääkmaksumus 373 369 936 202 12 582 103 5 432 13 897 106
Amortisatsioonikulu 0 -99 473 -1 175 270 -2 457 -1 277 200
31.12.2020
Soetusmaksumus 373 369 2 397 315 23 694 219 103 707 26 568 610
Akumuleeritud kulum 0 -1 560 586 -12 287 386 -100 732 -13 948 704
Jääkmaksumus 373 369 836 729 11 406 833 2 975 12 619 906
19
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2018
Soetusmaksumus 55 542 55 542
Akumuleeritud kulum -30 255 -30 255
Jääkmaksumus 25 287 25 287
Amortisatsioonikulu -15 881 -15 881
31.12.2019
Soetusmaksumus 55 542 55 542
Akumuleeritud kulum -46 136 -46 136
Jääkmaksumus 9 406 9 406
Amortisatsioonikulu -5 526 -5 526
31.12.2020
Soetusmaksumus 55 542 55 542
Akumuleeritud kulum -51 662 -51 662
Jääkmaksumus 3 880 3 880
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2020 2019
Kasutusrenditulu 253 596 73 154
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2020 31.12.2019
12 kuu jooksul 238 840 1 590
1-5 aasta jooksul 58 500 0
Kasutusrendile on antud lootsilaev AHTO-15 Saksamaale tähtajaga 31.03.2022. bilansilise väärtusega 2 105 260 eurot.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2020 2019
20
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Kasutusrendikulu 63 881 59 390
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2020 31.12.2019
12 kuu jooksul 62 201 58 105
1-5 aasta jooksul 31 214 32 299
Lisa 9 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Lühiajalised laenud
Luminor Bank Euribor +
2 408 550 2 408 550 EUR 20.10.2021
0,80%
OP Corporate Bank Euribor +
2 094 988 2 094 988 EUR 21.04.2021
0,79%
Lühiajalised laenud
4 503 538 4 503 538
kokku
Laenukohustised kokku 4 503 538 4 503 538
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Lühiajalised laenud
Luminor Bank Euribor +
261 901 261 901 EUR 20.10.2021
0,80%
OP Corporate Bank Euribor +
252 031 252 031 EUR 21.04.2021
0,79%
Lühiajalised laenud
513 932 513 932
kokku
Pikaajalised laenud
Luminor Bank Euribor +
2 408 550 0 2 408 550 0 EUR 20.10.2021
0,80%
OP Corporate Bank Euribor +
2 093 789 0 2 093 789 0 EUR 21.04.2021
0,79%
Pikaajalised laenud
4 502 339 0 4 502 339 0
kokku
Laenukohustised kokku 5 016 271 513 932 4 502 339 0
Laenude lepingute limiitide kogumaht seisuga 31.12.2020 on OP Corporate Bank PLC Eesti filiaalilt 3 698 000 eurot (31.12.2019: 3 698
000 eurot) ja Luminorilt 4 000 000 eurot (31.12.2019: 4 000 000). Seisuga 31.12.2020 on Luminorilt kasutamata laenulimiit 200 000
eurot (31.12.2019: 200 000 eurot).
Tulenevalt sellest, et Eest Vabariik on AS-i Eesti Loots ainuaktsoinär, kõikide eespool nimetatud laenude puhul tagatisi ei nõuta.
Pangalaenude laenulepingud sisaldavad muu hulgas teatud tingimusi (loan covenants) ettevõtte suhtarvude osas, millele
ettevõtte finantsnäitajad peavad vastama - vastasel korral on pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda.Pangalaenude laenulepingud sisaldavad
muu hulgas teatud tingimusi (loan covenants) ettevõtte suhtarvude osas, millele ettevõtte finantsnäitajad peavad vastama - vastasel korral on
pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga 31.12.2020 vastas ettevõte kõikidele laenulepingute tingimustele.
21
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Informatsioon laenude refinantseerimise kohta on toodud lisas 18.
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 68 497 68 497 0 0
Võlad töövõtjatele 135 974 135 974 0 0
Maksuvõlad 182 799 182 799 0 0 5
Muud võlad 813 813 0 0
Intressivõlad 813 813 0 0
Kokku võlad ja
388 083 388 083 0 0
ettemaksed
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 119 155 119 155 0 0
Võlad töövõtjatele 137 413 137 413 0 0
Maksuvõlad 184 058 184 058 0 0 5
Muud võlad 941 941 0 0
Intressivõlad 941 941 0 0
Kokku võlad ja
441 567 441 567 0 0
ettemaksed
Lisa 11 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Aktsiakapital 1 803 600 1 803 600
Aktsiate arv (tk) 18 036 18 036
Aktsiate nimiväärtus 100 100
Kõik AS Eesti Loots aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäride õiguste teostajaks on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. AS Eesti Loots
põhikirjas fikseeritud miimimumaktsiakapital on 1 803 600 eurot ja maksimumkapital on 7 214 400 eurot.
Aruandeaastal kuulutati välja ja maksti omanikule dividende 1 500 000 eurot (2019: 1 000 000 eurot), millelt tekkis tulumaksukulu 316 860
eurot (2019: 220 930 eurot).
Ettevõtte vaba omakapital seisuga 31.12.2020 moodustas 9 434 115 eurot (2019: 10 732 925 eurot). Aruandekuupäeva seisuga on
omanikele võimalik dividendidena välja maksta 7 628 687 eurot (2019: 8 632 852 eurot) ning dividendide väljamaksmisel kaasneks
dividendide tulumaks väljamakstavalt summalt, seega 1 805 428 eurot (2019: 2 100 073 eurot).
22
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Müügitulu
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 7 827 261 10 401 315
Saksamaa 237 900 39 650 8
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 8 065 161 10 440 965
Kokku müügitulu 8 065 161 10 440 965
Müügitulu tegevusalade lõikes
Laevade lootsimine 7 781 541 10 329 368
Lootsilaevade rent 252 062 71 571 8
Ruumide rent 1 534 1 583 8
Muud 30 024 38 443
Kokku müügitulu 8 065 161 10 440 965
Lisa 13 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2020 2019
Tooraine ja materjal -23 844 -24 852
Energia -372 207 -646 070
Kütus -372 207 -646 070
Transpordikulud -305 244 -400 569
Laevade ja sõidukite remont ja hooldus -182 685 -305 094
Laevade kindlustus -39 465 -52 848
Muud laevakulud -151 623 -198 768
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 075 068 -1 628 201
23
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 14 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2020 2019
Üür ja rent -63 881 -59 390
Energia -35 696 -40 117
Elektrienergia -20 114 -20 109
Soojusenergia -15 582 -20 008
Mitmesugused bürookulud -10 911 -14 296
Lähetuskulud -121 -1 169
Koolituskulud -14 371 -10 035
Riiklikud ja kohalikud maksud -2 366 -2 366
Inventar ja inventari hooldus -4 422 -13 471
IT kulud -38 508 -37 292
Ruumide korrashoiukulud -38 638 -32 355
Sõidukite ülalpidamiskulud -12 694 -14 107
Sidekulud -10 178 -10 274
Esindus- ja õigusabi kulud -29 103 -21 516
Muud -16 938 -19 286
Kokku mitmesugused tegevuskulud -277 827 -275 674
Lisa 15 Tööjõukulud
(eurodes)
2020 2019
Palgakulu -3 684 959 -3 888 352
Sotsiaalmaksud -1 243 324 -1 312 386
Erisoodustused -41 972 -51 596
Kokku tööjõukulud -4 970 255 -5 252 334
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 117 117
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 116 116
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1
Lisa 16 Intressikulud
(eurodes)
2020 2019
Intressikulu laenudelt -31 761 -37 398
Kokku intressikulud -31 761 -37 398
24
Aktsiaselts Eesti Loots 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2020 2019
Arvestatud tasu 92 286 99 833
Juhatuse liikmega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustus kahe kuupalga
keskmise tasu ulatuses.
Nõukogu liikmetele on aruandeperioodil arvestatud tasusid 29 886 eurot (2019: 30 000 eurot) ja juhatuse liikmele 62 400 eurot (2019: 69 833
eurot).
Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Luminor ja OP Corporate investeerimislaenude tähtajad on vastavalt 21.10.2021 ja 21.04.2021. Pärast aruandekuupäeva on Luminor pangaga
sõlmitud kokkulepe mõlema laenu refinantseerimiseks järgmistel tingimustel: tagatist ei ole, annuiteedigraafiku alusel kuni 8 aastaks ja
intress 0,93 % + 6 kuu EURIBOR.
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Loots nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Loots (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2020 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja
omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete
kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval
lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Asjaolu rõhutamine - järgnevad sündmused
Juhime tähelepanu, et 31.12.2020 seisuga ületavad ettevõtte lühiajalised kohustused käibevara. Lühiajalistest kohustistest, kokku 4 891 621 eurot, moodustavad 92 %
laenukohustised. Laenulepingute järgi on 31.12.2020 seisuga laenukohustiste 4 503 538 eurot tähtaeg 2021. aastal. Pärast bilansipäeva on need laenud refinantseeritud ja
tingimused selle asjaolu kohta on esitatud lisas 18 "Sündmused pärast aruandekuupäeva". Meie arvamus ei ole märkusega seoses selle asjaoluga.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru
anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on
suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud
info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või
tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
Koidu Metsamaa
Vandeaudiitori number 435
KM Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 279
Tallinn
01.03.2021
AS Eesti Loots nõukogu aruanne Kuupäev digiallkirjas Käesolev aruanne on koostatud äriseadustiku § 333 alusel. Hinnang juhatuse poolt koostatud 20 20 . a asta majandusaasta aruandele: 20 20 . a asta majandusaasta aruanne (edaspidi: aruanne) on koostatud järgides raamatupidamise seadust ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Aruanne on auditeeritud KM Audit OÜ poolt ning selle kohta on esitatud märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne . Aruande kohaselt on aktsiaseltsi 31.12.20 20 varade mahuks 1 6 218 696 eurot. Majandusaasta puhaskasum moodustab 110 19 0 eurot. Nõukogu teeb üldkoosolekule ettepaneku jaotada kasumist 110 190 eurot dividendideks ja 0 eurot jaotamata kasumisse. Nõukogu kiitis juhatuse poolt koostatud aruande heaks ning esitas selle üldkoosolekule kinnitamiseks. Aktsiaseltsi tegevuse korraldamine ja juhtimine 20 20 . a astal tegeles aktsiaseltsi igapäevase juhtimisega juhatuse liige Peeter Sepp. 20 20 . a astal toimus 7 nõukogu koosolekut. Nõukogu on juhtinud aktsiaseltsi tegevust 20 20 . a asta eelarve (bilansi ja kasumiaruande projektsioon ning investeeringute kava) abil . Eelarve kinnitati 20. 12. 2019 . Nõukogu võttis teadmiseks AS Eesti Loots poolt koostatud kolme etappi jaotatud laevastiku arengukava aastateks 2020-2030 , mille tarvis on arvestatud asjaoludega, et oleks tagatud kvaliteetne laevastik ning finants-majanduslikus kontekstis oleks kontroll tulude-kulude, rahavoogude ja muude oluliste näitajate üle ning arvestatud omanikupoolsete ootustega äriühingu tegevuse planeerimisel. 2020. aastaks p la neeritud investeeringud lükati edasi. Saksa partneriga pikendati lootsilaeva AHTO-15 rendilepingut kuni 31.03.2022. Antud rendist saadav tulu on aastas 240 tuhat eurot. Seoses töömahtude vähenemisega toimusid ümberkorraldused, mille tulemusel koondati 2020 detsembris 2 autojuhi ametikohta. Aktsiaseltsi keskmine töötajate arv aruandeaastal oli 11 7 ja aruandeaasta lõpul 11 3 . Täiendavaid laenulepinguid või muid finantskohustusi 2020 aastal ei sõlmitud ega võetud. 2020. aasta finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on langenud, kuna laevakülastuste arv ja nõudlus lootsiteenuse järele on seoses COVID-19 pandeemiaga olulisel määral vähenenud (kruiisihooaeg jäi täies mahus ära). Suurim mahtude langus toimus juulis 2020. 2020. aastal ei muutnud nõukogu Lootsiteenuse hinnakirja, nimetatud majandusaastal opereeris AS Eesti Loots 2014 . aastast kehtima hakanud hinnakirja alusel. V arasemad juhtimisotsused hoiavad aktivad jätkuvalt efektiivselt töös ning vastavad omanikupoolsetele ootustele. Alljärgnevalt on ära toodud olulised tulususe näitajad võrdluses eelmise perioodiga: 20 20 201 9 omakapitali tootlus ROE (kasum enne maksustamist/keskmine omakapital) 3,6 1 5 , 8 aktivate tootlus ROA (ärikasum/keskmised varad) 2 , 7 10 , 9 puhaskasumi marginaal (puhaskasum/müügitulu) 1 , 4 1 6 , 6 ärikasumi marginaal (ärikasum/müügitulu) 5 , 7 1 9 , 1 omakapitali puhastootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) 0 , 9 14 , 0 likviidsuskordaja (likviidsed varad/lühiajalised kohustused) 0 , 7 4 , 4 Siseauditeid 2020. aastal läbi ei viidud. Nõukogu koosseisus toimusid 2020. aastal järgmised muudatused : ainuaktsionäri 0 7 . 09 .20 20 otsusega nr 1.1-5/20-049 kutsuti Teet Palmse ja Taivo Linnamägi volituste lõppemise tõttu AS-i Eesti Loots nõukogust tagasi alates 08.09.2020 ; ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusega nr 1.1-5/20-049 pikendati Margus Kaasiku ja Maivi Otsa volitusi AS-i Eesti Loots nõukogu liikmena alates 08.09.2020 kolme aasta võrra; ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusega nr 1.1-5/20-049 valiti Roomet Leiger ja Ain Tatter AS-i Eesti Loots nõukogu liikmeks alates 08.09.2020 volituste pikkusega kolm aastat. 20 20 . a a sta detsembrikuu seisuga oli AS-i Eesti Loots nõukogu nelja liikmeline: Margus Kaasik ( nõukogu esimees ), Maivi Ots (nõukogu liige), Ain Tatter (nõukogu liige), Roomet Leiger (nõukogu liige) . Nõukogu on kiitnud aktsiaseltsi juhatuse tegevuse 201 9 . a astal heaks , seoses kriisi ajaga 20 20 . a astal juhatuse liikmele t ulemustasu ei makstud. /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Kaasik AS Eesti Loots nõukogu esimees
Lisa AS Eesti Loots
nõukogu aruandele 2020
Eesti Loots AS
AS Eesti Loots nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud 2020
Nõukogu
Nõukogu liikmed liikme tasu Kokku
Margus Kaasik 12 000 12 000
Taivo Linnamägi 4 114 4 114
Teet Palmse 4 000 4 000
Roomet Leiger 1 886 1 886
Ain Tatter 1 886 1 886
Maivi Ots 6 000 6 000
Kokku 29 886 29 886
Juhatuse
Juhatuse liikme
Juhatuse liikmed liikme tasu täiendav tasu Kokku
Peeter Sepp 62 400 0 62 400
Kokku 62 400 0 62 400
Maiu Lutter
pearaamatupidaja-finantsjuht
AS Eesti Loots kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum 10 732 925 eurot 20 20 . aasta puhaskasum 110 190 eurot Kokku jaotamata kasum seisuga 31.12.20 20 10 843 115 eurot AS Eesti Loots juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kasumi jaotamiseks järgmiselt: 1. dividendideks 1 10 190 eurot 2. jaotamata kasumisse 0 eurot Kokku 110 19 0 e urot Peeter Sepp Juhatuse liige
Aktsiaselts Eesti Loots
(registrikood: 10717897)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Eesti Loots asukohaga Sadama tee 9, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond,
Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 26.03.2021. a.
AKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 18 036
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames
kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub
üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud AS Eesti Loots 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1
punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada korralise üldkoosoleku päevakord;
2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne (lisatud);
3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse
dividendikorralduse kinnitamist.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega;
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020. a majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja
ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas