dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Elering AS korraline üldkoosoleku otsus 26.03.21

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. aprill 2021
Viit
68
Registreeritud
5. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Eelarveosakond)

Failid

  • 📎68 05.04.2021 Käskkiri.asice7012 KB

Sisu (failidest)

Elering AS nõukogu aruanne 20 20 . majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule oma aruande Elering AS 20 20 . majandusaasta aruande kohta. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 20 20 . majandusaasta aruande läbi ja leidis : V aatama COVID19 olukorrale 2020.aastal saavutas ettevõtte täielikult strateegias 2020. aastaks seatud sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikud 2020-2025 täitmine ) sh 2020. aastal oli võrguteenuse klientidele andmata energia kogus viimaste aastate madalaim – 10,3 MWh elektrisüsteemis (10 aasta keskmisena 136 MWh) ning gaasisüsteemis 0 MWh. Ettevõte teenis 1 42,4 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures eelarvet ületava ärikasumi 32,6 miljonit eurot ja p uhaskasum i 25,3 miljonit eur ot . Head majandustulemused võimaldavad ettevõttel dividen di dena omanikule välja maksta planeeritud 2 0 , 6 miljonit eurot. Koos 20 20 . aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on valdavas osas täidetud, sealhulgas m andri-Euroopaga sünkroniseerimise võimaldamiseks pingestati Eesti-Läti kolmas elektriühendus, ning sõlmit i hankelepingud sünkroonkompensaatorite ja Balti-Tartu ning Tartu-Valmiera ehitamiseks. Lisaks oli Elering AS edukas Euroopa Liidu kaasfinantseerimise kaasamisel, mille tulemusena eraldas Euroopa Komisjon Elering AS-ile sünkroniseerimisega seotud investeeringuteks täiendavad 55,5 miljonit eurot ning seda maksimaalse toetusmääraga 75%. Ainsa olulise mõjuga tegevuseesmärkidest jäi saavutamata Puiatu ja Paldis ki kompressorjaamade valmimine seoses töövõtja Control Process S.A. poolt juhitava konsortsiumi suutmatusega lepingu te sse sätest at ud kohustusi ja ajakava täita. Tegemist on „võtmed kätte“ tüüpi projektiga, mis piiritleb Elering AS võimaluse projekti sekkuda. Elering AS on pöördunud hilinemisega seotud leppetrahvide nõudega Stockholmi arbitraaži . Toimunud v ahemenetluse raames otsustas arbitraaž, et Töövõtja nõue Eleringil maksta välja kinni peetud tasud ei ole põhjendatud, lepingut tuleb täita ette nähtud viisil ja arbitraaž mõistis Elering AS-i kasuks välja k õik vahemenetluse menetluskulud. Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 20 20 . aastal toimus 4 korralist nõukogu koosolekut ja 4 elektroonili st nõukogu koosolek ut : 1 1 .03 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga; 02.04 – auditikomitee koosoleku otsuste kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine , nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade, kindlustuslepingu tingimuste ülevaade; 1 7.06 – nõukogu esimehe valimine, auditikomitee liikmete nimetamine, Elering AS-i strateegia 202 1 -202 5 arutelu, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste täitmise ülevaade ; 0 9.07 (e lektrooniline ) – tehingud registrivaraga ; 03 .09 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga; 23.09 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, 8 kuu majandustulemuste ülevaade, Elering AS-i strateegia 202 1 -2025 arutelu, põhitegevuse ülevaade ; 30.11 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga; 1 6 .12 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, äritegevuse eelarve ja inv esteeringute eelarve kinnitamine , 10 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste ülevaade , huvide konflikti vältimise poliitika ülevaade . 20 20 . aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed: Timo Rajala, nõukogu esimees, alates 14.06.2017 , osales 4 korralisel koosolekul ja 4 elektroonilisel hääletusel ; Timo Tatar, nõukogu liige alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler ), osales 4 korralisel koosolekul ja 4 elektroonilisel hääletusel ; T armo Porgand , nõukogu liige alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna osakonnajuhataja asetäitja ), osales 4 korralisel koosolekul ja 4 elektroonilisel hääletusel ; Indrek Kasela, nõukogu liige alates 21.08.2016 (ettevõtja), osa les 4 korralisel koosolekul ja 1 elektroonilisel hääletusel; Toomas Põld, nõukogu liige alates 22.05.2017 kuni 22.05.2020 (ettevõtja), osales 1 korralisel koosolekul ja 1 elektroonilisel hääletusel; Janek Stalmeister, nõukogu liige alates 22.05.2020 (ettevõtja), osales 3 korralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel . Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid, mis on esitatud ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. 2020. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 23.03, 17.06, 16.09 ja 09.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: füüsiline turvalisus ja elektri elutähtsa teenuse toimepidevus. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid. 20 20 . aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 7 7,1 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid k oos sotsiaalmaksudega summas 4,2 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt: Nõukogu liikmed Brutotasu sh audititasu Sotsiaalmaks sh auditi sotsiaalmaks Timo Tatar 10 125 1 125 3 341 371 Indrek Kasela 9 750 750 3 218 248 Tarmo Porgand 9 750 750 3 218 248 Janek Stalmeister 6 563 563 2 166 186 Toomas Põld 3 750 0 1 238 0 Timo Rajala 18 000 0 5 940 0 Kokku 57 938 3 188 19 119 1 052 20 20 . aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 506,6 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt: Juhatus Brutotasu Sotsiaalmaks Taavi Veskimägi 1 61 705 53 363 Kalle Kilk 120 800 39 864 Riina Käi 98 400 31 472 Kokku 380 905 125 699 Timo Rajala Indrek Kasela Nõukogu esimees Nõukogu liige Janek Stalmeister Timo Tatar Nõukogu liige Nõukogu liige Tarmo Porgand Nõukogu liige 21770368 762027 3 3 Lisa 1: . Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikud 2020-2025 täitmine Objective: Meter: Ühik Eesmärgi sihtväärtus Tegelik 2020 2020 Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus 1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk Andmata jäänud elektrienergia (10 a. keskmine) MWh <145 136 1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk Andmata jäänud gaas MWh (10 a. keskmine) MWh 0 0 1.3 Kolme aasta perspektiivis on täidetud Eesti elektri varustuskindluse standard 3 aasta varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS standardit h MWh LOLE < 9h/a EENS < 6 GWh/a LOLE2025 =0,3 EENS2025 =0,04GWh 1.4 Energiasüsteemi dekarbomiseerimiseks on Eesti elektrisüsteem atraktiivne tootmisvõimsustele Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused") % 95% 98% 1.5 Sünkroniseerimine mandri-Euroopaga 2025 aasta lõpuks Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused") % 95% 100% Eesmärk 2. Tagada elektri - ja gaasihind , mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet 2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas Läänemere äärsete riikidega sama elektrihind % tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus) % EE-FI: >95 EE-LV: >75 EE-FI 96 % EE-LV 99% 2.2 Õhuke elektrivõrk Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine) % <100 58% 2.3 Tagada Eestis FI-3B turupiirkonnaga sama gaasi hind % tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus) % EE-FI: >95 EE-LV: >95 EE-FI: 99% EE-LV: 100% 2.4 Õhuke gaasivõrk Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC) % <100 64% 2.5 Konkurentsitihe energiaturg Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused") % 95 95% Eesmärk 3. Majandusliku lisandväärtuse loomine Majanduslik lisandväärtus (EVA) EUR >0 8,3 mln Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 87 Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % > 65 71 Foto: Tõnu Tunnel Majandusaasta aruanne 2020 1 Juriidiline aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 E-mail: [email protected] Interneti koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Taavi Veskimägi Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers Majandusaasta aruanne 2020 Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 4 Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 6 Eleringi tegevused varustuskindluse tagamisel 12 Süsteemipiisavus 12 Võrgupiisavus 13 Süsteemi töökindlus 15 Küberturvalisus 17 Majandustegevuse ülevaade ja 2020. aasta tulemused 18 Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava Meie Elering 24 Vastutustundlik tegutsemine ehk ESG 26 Ühingu juhtimine 36 Raamatupidamise aastaaruanne 45 Varustuskindlus koos 2020. aastal valminud kolmanda Eesti-Läti elektriühendusega 2500 megavatti, võrreldes Eesti kliimaneutraalsel ligikaudu 1600-megavatise tiputarbimisega. moel Meie tuleviku elektrivarustuskindluse tagamine seisab kolmel sambal, millest esimene on Eesti varustuskindluse standardi kehtestamine. Standard sätestab tundide arvu, mil turu tulemusena ei kata tootmine koos ühendustega täielikult siinse tarbimise TAAVI VESKIMÄGI tippu. See ei tähenda tulede kustumist, vaid tarbimise Juhatuse esimees juhtimist või Eleringi sekkumist reserve kasutades. Varustuskindluse standardi ettevalmistuste raames läbi viidud uuring soovitab lubada Eestis üheksal (9) tunnil aastas olukorda, kus elektri pakkumine Eleringi ülesanne on hoida Eestis tuled põlemas ja ei kata turupõhiselt täies ulatuses tipunõudlust. kodud soojad. 2020. aastal saime sellega suurepäraselt Euroopa kontekstis on selline standard tavapärane hakkama. Elektrienergiat jäi andmata ainult ühe (näiteks Iirimaal ja Portugalis on standard kaheksa tavalise eramaja aastase elektritarbimise võrra ehk vaid tundi). Teisena koostame igal aastal koos Euroopa 10,3 megavatt-tundi ja gaasienergiat null megavatt- teiste elektri põhivõrguettevõtjatega üle-euroopalise tundi. Riikidevahelised elektriühendused Soome ja elektrisüsteemi piisavuse analüüsi. Kui tehtav Lätiga töötasid hästi. Nende näitajate põhiselt võib analüüs peaks jõudma tulemuseni, et Eesti tuleviku öelda, et Elering tuli oma põhiülesannetega 2020. elektrivarustus ei vasta varustuskindluse standardile, aastal eeskujulikult toime. Arvestades keerulisi aegu siis oleme kolmanda, administratiivse sammuna valmis ja niigi suurt segadust ühiskonnas, omab elektri- ja võimsusmehhanismi rakendamiseks strateegilise gaasivarustuskindluse tagamine eriti suurt kaalu reservi näol. Näeme, et sellel kümnendil tuleb Eestis inimestele heaolu ja kindlustunde loomisel. Jõudmine elektrivarustuse tagamiseks mistahes olukorras hoida nii kvaliteetse elektrivarustuskindluseni ei ole tulnud 1000 megavatti kindlaid tootmisvõimsusi. iseenesest. See on otsene tulem 2011. aastal käivitatud ja 10 aastat väldanud programmide „Liinid puuvabaks“ Teiseks, varustuskindlus ja „Töökindel võrk“ tegevustest elektrivõrgu rikkelisuse kliimaneutraalsel moel vähendamisel. See on üks näide paljude hulgast illustreerimaks Eleringis valitsevat mentaliteeti – kui Euroopa roheleppega seadis Euroopa Komisjon midagi võetakse ette, tehakse see tulemuslikult ära. eesmärgi saavutada 2050. aastaks Euroopas See näitab, kui tugevalt on üks Eleringi põhiväärtustest kliimaneutraalsus, vähendades selleks ulatuslikult – vastutustunne – meie inimestele omane. kõigi majandussektorite kasvuhoonegaaside heidet. Eleringi visioon on Euroopa Komisjoni ja Eesti valitsuse Nagu kõigi meie jaoks, ei olnud 2020. aasta tavaline kliimapoliitilisi eesmärke toetades tagada tulevikus ka Eleringile. Kui paljud ettevõtted olid 2020. aastal Eesti tarbijate varustuskindlus kliimaneutraalsel keskendunud eelkõige lühiajaliste väljakutsete moel ja digitaalsete tööriistade toel. Kust siis tuleb alistamisele, siis meie põhilised väljakutsed olid elekter süsinikuheitevabas energiamajanduses? lühiajaliste probleemide kõrval seotud eelkõige Elektrit toodetakse nii hajatootmise vormis kui suurtes strateegiliste plaanidega. Tahaksin tuua esile neist taastuvallikaid kasutatavates tootmisseadmetes. kolm. Tuleb harjuda mõttega, et enamus elektrist siinses regioonis toodetakse tulevikus suuresti tuulest. Esiteks, Eesti elektrivarustuskindluse Tuuleenergia kogupotentsiaal Läänemeres on tohutu standardi loomine – kuni 93 gigavatti. Kui see potentsiaal rakenduks, oleks võimalik merel toodetava energia hulgaga katta Elektrivõrgud elektrit ei tooda. Elektri tootmiseks on kolmandik kogu Läänemereäärsete riikide aastasest vaja elektrijaama kuskil Euroopa Liidu elektriturul elektrienergia vajadusest. Eesti potentsiaal ületab ja piisavalt jämedat juhet tarbija juurde. Euroopa meie enda tarbimist kordades. Elering on võtnud ühtse energiaturu vaates on mõistagi oluline initsiatiivi Läänemere merevõrgu arendamisel, kuna regionaalne elektrisüsteemi piisavus, mitte üksnes see võimaldab kiirendada tuuleenergia ulatuslikku Eesti elektrisüsteemi piisavus. Eesti on õnneks hästi kasutuselevõttu merel ning seeläbi kindlustada meie ühendatud riik. Meil on ühendusi teiste ELi riikidega tarbijate varustuskindlus kliimaneutraalsel moel. 4 Konkreetse projektina on Elering ise alustamas Ühiskondliku vastutuse tajumine koos Läti kolleegidega põhivõrgu ettevõttest AST täiendava riikidevahelise mereühenduse loomist 2020. aastal astume Eleringis sammu edasi, et olla koos sõlmalajaamadega, kuhu on võimalik liita ettevõttena parem sotsiaalne kodanik. Esimest korda riikidevahelise kokkuleppe järgi eelisarendatavatele kinnitasime koos 2021. aasta eelarvega ära Eleringi merealadele ehitatavad tuuleelektrijaamad. Mida keskkonna, sotsiaalse ja hea ühingujuhtimise plaani rohkem on konkurentsivõimelist tootmist võrgus, uueks aastaks. See on meie tegevuskava eesmärgiga seda parem on see loomulikult nii varustuskindluse realiseerida Eleringi missioon – hoida tuled põlemas kui Eestis toodetud energia ekspordipotentsiaali ja kodud soojad – senisest hoolivamalt. Hoolivamalt vaatenurgast. keskkonna ja inimeste suhtes. Eleringi professionaalse „muskliga“ on võimalik teha Eestis mida iganes ja kus Kolmandaks, sünkroniseerimine kui energiajulgeoleku iganes. Peame oma „muskleid“ kasutades märkama nurgakivi ja arvestama ümbritsevat. Saame sellele põhimõttele toetudes oma järgnevate aastate suurprojekte, mis Viimasel kümnel aastal oleme hoidnud fookuses mõjutavad elu-olu paljudes Eesti paikades, nagu eelkõige kõige süsteemsema riski, Venemaa sünkroniseerimine või merevõrgu arendus, teostada elektrisüsteemi mõju vähendamist Eesti veelgi paremini ja paremas koostöös kohalike energiasüsteemile. Selle töö tulemusena peaksime kogukondadega. 2025. aasta lõpuks olema elektriliselt ühendatud riikidega, kes jagavad meiega sarnasemat elukorraldust Lõpetuseks, kõige selle juures, mida me teeme ja väärtusi. See tähendab eelkõige Venemaa ühiskonna, klientide ja oma töötajate heaolu elektrisüsteemist eraldumist ja Mandri-Euroopa nimel, suutsime 2020. aastal saavutada omaniku elektrisüsteemiga liitumist 2025. aasta lõpuks. Hetkel poolt seatud eelarvelised eesmärgid ja maksta Venemaal ja Valgevenes toimuvat jälgides nimetatud omanikule omanikutulu planeeritud mahus, mis süsteemne risk ei kahane, vaid kasvab. Seega tuleb läbi riigieelarve samuti tagasi kõigi meie heaolu valmisoleku loomine mitte ainult plaaniliseks, vaid ka parandamisse Eestis. mitte-plaaniliseks desünkroniseerumiseks Venemaa ühendenergiasüsteemist on lähiaastatel meie keskne Aitäh teile, kliendid, partnerid ja kolleegid suurepärase prioriteet. 2020. aastal saime sünkroniseerimise koostöö eest 2020. aastal! seisukohalt võtmetähtsusega projektid tähtaegselt töösse ja Eesti poolt oleme selgelt täieliku desünkroniseerimise graafikus 2025. aasta lõpuks. 5 SISUKORD Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni Energia kättesaadavus on muutunud ühiskonnas iseenesest mõistetavaks. Elektri puudumine mõjutab suurt osa Eesti ühiskonnast, sealhulgas elutähtsate teenuste tõrgeteta toimimist. Eleringi missioon Eesti elektri- ja gaasisüsteemi haldurina on „hoida Eestis tuled põlemas ja toad soojad“. Seda igal ajahetkel ja igas olukorras. Kiiresti muutuv keskkond esitab meile suured väljakutsed saada hakkama üha kiireneva kliimamuutusega, tagades samas turvalisuse tänases geopoliitilises olukorras. Eleringi visioon on muuta Eesti energiavõrk ja turud Euroopa energiasüsteemi lahutamatuks osaks. Selle saavutamiseks on oluline sünkroniseerida Eesti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga aastaks 2026. Samal ajal säilitame Eesti energiatarbijate varustuskindluse kõrge taseme, toetame Eesti majanduse konkurentsivõimet ja aitame täita kliimapoliitika eesmärke. Eleringi järgneva kümnendi väljakutseks on tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel. Missiooni saavutamisel ja visiooni elluviimisel on vajalik leida tasakaal eri osapoolte huvide vahel, milleks on ühiskond, kliendid, töötajad ning omanik. Sellest lähtuvalt oleme seadnud Eleringile viis strateegilist eesmärki. Kvaliteet Hind ÜHISKOND Eesmärk 1: Eesmärk 2: Tagada igal ajahetkel Tagada elektri- ja gaasihind, elektri ja gaasi varustus- mis toetab Eesti majanduse kindlus konkurentsivõimet KLIENT Eleringi missioon: OMANIK Eesmärk 5: Hoida Eestis tuled Eesmärk 3: Kliendirahulolu põlemas ja toad Majandusliku soojad lisandväärtuse loomine Eesmärk 4: Pühendunud töötajad TÖÖTAJAD Aeg Kasum 6 Eesmärk 1: Tagada igal Sünkroniseerimise projekti raames arendame välja tugevama Baltikumi sünkroonala võimekuse. Baltikumi ajahetkel elektri- ja gaasi ootamatu saarestumisega toimetulekuks on võimekus varustuskindlus juba ka täna olemas. Siiski tuleb tänases seisus suuremate avariide korral saartalitlusel süsteemi Varustuskindluse väärtusahel koosneb neljast stabiilsena hoidmiseks rakendada lühiajaliselt suures sambast: süsteemi töökindlus, võrgupiisavus, mahus tarbijate automaatset piiramist. Täiendavate süsteemipiisavus ning küberturvalisus. Antud arenduste ja meetmete abil saavutame võimekuse komponentide tõhusaks juhtimiseks oleme seadnud pikaajaliseks sünkroontööks N-1 (mistahes ühe endale 2025. aasta vaates eesmärgiks tagada hästi elemendi väljalülitumise) olukorras ilma tarbijaid automaatselt piiramata. töötav elektri ja gaasi põhivõrk. Elektrisüsteemis on meie sihiks hoida andmata jäänud elektrienergia Sünkroniseerimise projekti Eesti tegevuste üks olulisi kümne aasta keskmine tase langustrendis. 2025. teetähiseid oli Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse aastaks soovime selle näitaja viia põhivõrgus allapoole pingestamine 2020. aasta detsembris ja ühenduse 120 megavatt-tunnise taseme aastas. andmine turu käsutusse 1. jaanuaril 2021. Sellega lisandus kahe riigi vahele ülekandevõimsust ligikaudu Ühiskonna ja tarbijate jaoks ei ole vahet, kas 600 megavatti. Uus ühendus parandab oluliselt andmata jäänud energia on seotud seadmete rikke, varustuskindlust, kuna tugevnenud on põhja- süsteemi opereerimise vea, võimsuste puudujäägi lõunasuunalised elektriühendused, samuti Eesti-sisene või küberrünnakuga. Kliimapoliitikast tulenevalt võrk Lääne-Eestis. Selle elektriühenduse valmimine saavutab elekter energiakandjana üha olulisemat rolli. võimaldab 2021. aastal teostada järgmisi vajalikke Energiasüsteemi lisandub üha rohkem nii tootmis- kui tugevdusi, sealhulgas renoveerida Narva piirkonnast tarbimisseadmeid, samuti lisandub energiasüsteemi algavad ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvad uusi osalisi, mis omakorda muudab süsteemi ülekandeliinid. 2020. aastal viisime läbi hanked haldamise, juhtimise ja kaitsmise üha keerulisemaks. ja sõlmisime Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera liinide Sellest tulenevalt nõuab antud strateegilise eesmärgi renoveerimistööde lepingud. täitmine uute tehnoloogiate ning targemate ja efektiivsemate lahenduste kasutamist. Sünkroniseerimise juures on väga oluliseks meetmeks ka piisava inertsi olemasolu, millega tagatakse 2020. aastal oli põhivõrgu 10 aasta keskmine süsteemi stabiilsuse püsimine avariide korral ja andmata energia viimaste aastate madalaimal, 136 parema sageduse stabiilsuse hoidmine tavaolukorras. megavatt-tunni tasemel ja andmata jäänud energia Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks ulatus vaid 10,3 megavatt-tunnini. Gaasisüsteemis Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on vajalik on põhivõrgus andmata jäänud energia 0 megavatt- Baltimaade süsteemis igal ajahetkel tagada tunni tasemel ning meie eesmärgiks on saavutatud piisav kogus (17 100 MWs) inertsi. Baltikumi taset hoida. Varustuskindluse kõrgetasemelisuse süsteemihaldurid paigaldavad üle Baltikumi kokku saavutamine on võimalik tänu õigetele hooldus- üheksa sünkroonkompensaatorit. 2020. aastal ja investeerimisotsustele. Üha enam võtame viisime läbi hanke ja sõlmisime ehituslepingu kasutusele uusi lahendusi, et opereerimis-, sünkroonkompensaatori ehitamiseks Viru, Püssi ja Kiisa hooldus- ja investeerimisotsused põhineksid rohkem 330 kilovoldi sõlmalajaamade juurde. Siemens Energy üksikseadmete seisundi põhisel informatsioonil ning Oy Eesti filiaal ja Siemens Energy Global ühispakkumise selle mõjul tervikvõrgule. kogumaksumus on 83,5 miljonit eurot. Seadmed valmistatakse Siemens Energy Global Saksamaa Baltimaade Mandri-Euroopa sagedusalaga tehases. Sünkroonkompensaatorite projekteerimis- ja sünkroniseerimine ehitustööde algus on planeeritud aastasse 2021 ning viimane neist viiakse töösse 2024. aasta lõpuks. Varustuskindluse tagamise üks suuremaid riske on erakorraline Baltimaade eraldumine sünkroonalasse, 2020. aastal alustasime süsteemiteenuste raamistiku mis tuleneb Venemaa ühendenergiasüsteemis (IPS/ väljatöötamisega. Baltikumis võetakse kasutusele UPS) toimunud arengutest ja tänasest geopoliitilisest ja arendatakse vastavad võimekused tulenevalt olukorrast. Selle riski vähendamiseks ja elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sageduse reservide põhimõtetest stabiilsuse ning töökindluse tagamiseks plaanime ja tekitatakse lokaalse pingejuhtimise võimekus. Baltimaade sünkroniseerimise Mandri-Euroopa Olemasolevaid juhtimissüsteeme uuendatakse ja sagedusalaga 2026. aastaks. võetakse kasutusele ka täiendavaid juhtimissüsteeme, 7 et vastata Mandri-Euroopa sagedusalade nõuetele. oleme töötanud välja lahenduse, kus suudame Vaja on hankida kiired avariireservid läbi olemasolevate standardse liitumispunkti valmis ehitada 18 kuuga. Baltimaade ja Põhjamaade vaheliste ning lisaks Samuti oleme töötanud välja paindliku võimsusega rajatava Leedu-Poola alalisvoolu merekaabli. liitumislahenduse, et muuta võimalik liitumine odavamaks ja investoritele atraktiivsemaks. Energiasüsteemi piisavus Euroopa Liidu ja Euroopa riikide ambitsioonikate kliimapoliitika eesmärkide tõttu on varustuskindluse seisukohast üha olulisemaks küsimuseks tõusmas energiasüsteemi piisavus. Kui kliimapoliitikast tulenevalt tõrjutakse planeeritava tootmistsükliga paindliku reguleerimisulatusega süsinikuintensiivsed tootmisvõimsused turult välja, siis kus toodetakse edaspidi elekter? Usume, et odavaima ja parima süsteemipiisavuse tagavad jätkuvalt hästi toimivad turud. Turg tagab, et arendatakse ja investeeritakse parimatesse tehnoloogiatesse, millele on nõudlus ja mida võimaldavad ka keskkonnapiirangud. Seega süsteemipiisavuse saavutamise esmaseks ülesandeks on läbipaistva ja hästi toimiva turukorralduse ning -platvormide tagamine. Oleme endale eesmärgiks seadnud, et igal ajahetkel Näeme, et Eesti üks suurimaid potentsiaale on kolme aasta perspektiivis täidetud Eesti elektri ja ressursse suuremahulise kliimaneutraalse varustuskindluse norm. Oleme regulaarselt koostöös tootmisvõimsuse tekkeks on meretuuleparkidel. Entso-E ja Euroopa teiste süsteemihalduritega Täna on üheks meretuuleparkide potentsiaali teostanud energiasüsteemi piisavuse analüüsi. 2020. kasutuselevõtu väljakutseks kindlasti merel aasta analüüs näitab, et tänase parima teadmise paiknevate tootmisvõimsuste liitmine energiavõrku. kohaselt kuni 2030. aastani Eestis energiasüsteemi 2020. aasta lõpus sõlmisime Läänemere-äärsete piisavuse probleemi ei ole. Varustuskindluse põhivõrguettevõtjatega (edaspidi ka TSO) ühiste analüüsi ja hinnangut teostatakse iga-aastaselt, kavatsuste kokkuleppe Läänemere merevõrgu kuna energeetikas on turukeskkond kliimapoliitikast initsiatiivi algatamiseks. Koostöö eesmärk on välja tulenevalt kiires muutuses. töötada Läänemere energiavõrgu kontseptsioon ja läbi viia teostatavuse eelanalüüsid. Merevõrgu lahendus Tootmis- ja salvestusvõimekustele peab olema kasutatav nii ülekandevõimsusena atraktiivne Eesti elektrisüsteem riikide vahel, et tugevdada kõikuvamal tootmisel põhinevat energiasüsteemi, kui ka võimaldama Lisaks on meile oluline, et energiasüsteemi liita energiasüsteemiga uusi merel olevaid kliimaneutraalseks muutmiseks oleks suuremahulisi tootmisvõimsusi, et anda panus Eesti elektrisüsteem atraktiivne tootmis- ja süsteemipiisavusse. Seoses Eesti ja Läti riikide salvestusvõimsustele. Euroopa Liit on võtnud endale vahel sõlmitud ühiste kavatsuste kokkuleppega, eesmärgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks oleme 2020. aastal alustanud koostöös Läti TSO-ga ja meie naaberriik Soome, kellega oleme nii esmaste analüüside läbiviimist Eesti-Läti merevõrgu elektri- kui gaasisüsteemide ja turgude osas alternatiivide hindamisel. Samuti alustasime tugevalt integreeritud, soovib sama saavutada uuringut, et välja selgitada piirangud ja meetmed, juba 2035. aastaks. Loome lahendusi ja teeme et Eesti elektrisüsteemi ette valmistada töötamaks koostööd naabritega, et saaksime pakkuda uute 100% inverterpõhisel ehk eelkõige tuulel ja päikesel tootmisvõimsuste tekkeks konkurentsivõimelist baseeruval energiatootmisel. Süsteemihaldurina keskkonda. Selleks arendasime Eleringis 2020. aastal oleme jätkuvalt tehnoloogianeutraalsed, samas välja regioonis ainulaadse e-Gridmap lahenduse, kus näeme tulenevalt tehnoloogiate küpsusest, et investorid saavad esmase elektrisüsteemiga liitumise energiasüsteemi juhtimisel tuleb valmis olla keerukuse hinna erinevates alajaamades teada kulupõhiselt suurenemiseks, kuna enamus energiatootmisest sekunditega. Soodustamaks kiiret liitumisprotsessi, baseerub inverterpõhistel tootmisviisidel. 8 Eesmärk 2: Tagada elektri- ja 2020. aastal tegime analüüsid Eesti elektrivõrkude optimaalse arengukava koostamiseks, et leida kogu gaasihind, mis toetab Eesti elektrivõrku (nii ülekande- kui jaotusvõrku) silmas majanduse konkurentsivõimet pidades ühiskonna jaoks sotsiaalmajanduslikult parimad lahendused. See arengukava ei ole veel meie partneriks Elektri- ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame oleva jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi poolt heaks panustada elektri ja gaasi hinda kolme parameetri kiidetud. Samuti oleme ette valmistamas võimsuspõhist kaudu. tariifikomponenti. Läänemere-äärsete riikidega sama Investeeringute optimeerimise positiivseks näiteks on elektrihinna tagamiseks peavad piiriülesed asjaolu, et oleme suutnud sünkroniseerimise projekti võimsused olema maksimaalselt töös sisuliselt arendada selliselt, et sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud ei too kaasa elektri võrgutariifi Oluline on tagada olemasolevate piiriüleste võimsuste tõusu. Elering rahastab ehitust kolmveerandi ulatuses võimalikult kõrge kasutatavus, et Eesti hinnapiirkonnas Euroopa Ühendamise Rahastust ja veerandi osas oleks Läänemere-äärsete riikidega sama elektri- ülekoormustulufondist. Kokku läheb Mandri-Euroopa ja gaasihind. Jälgime, et suudaksime pudelikaela elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projekt Eestile tundidel hoida võimsused võimalikult suurel protsendil maksma ligikaudu 300 miljonit eurot, millest suurema tundidest töös. On hea tõdeda, et oleme suutnud osa katab Euroopa Liidu kaasfinantseering. 2020. koostöös Soome elektrisüsteemihalduriga hoida aastal olime taas kord edukad Euroopa Liidu vahendite alalisvooluühenduste töökindluse kõrgel tasemel. 2020. kaasamisel ja Euroopa Komisjon otsustas eraldada aasta EstLink 1 tehniline valmisolek oli 97,4% ja EstLink Eleringile sünkroniseerimisega seotud investeeringute 2 tehniline valmisolek 97,5% ning seejuures üle 30% kaasrahastamiseks veel 55,5 miljonit eurot. Nii 2020. ajast töötasid ühendused maksimumvõimsusel. aasta kui ka 2019. aasta taotlusvoorus saime Euroopa Komisjonilt maksimaalse võimaliku toetusmäära Õhuke elektrivõrk 75% ulatuses. Omafinantseeringuks kasutame ülekandevõimsuste oksjonitulu ning seega ei koorma Teine oluline aspekt on muuta elektrivõrk nii öelda sünkroniseerimise investeeringud meie elektritarbijat. õhemaks ja hoida sellega ülekandevõrgu tariifi kontrolli Kavatseme esitada Euroopa Liidu järgmisesse all. Meie pikaajaliseks eesmärgiks on, et meie viie aasta eelarveperioodi nelja riigi süsteemihalduritega asendusinvesteeringud on väiksemad kui järgmise viie üheskoos veel ühe sünkroniseerimisega seotud aasta reguleeritud varade kulum. Antud eesmärgil on investeeringute kaasrahastuse taotluse, et kaasata pikaajaline mõju. Kuna samal ajal on oluline hoida ka Euroopa Liidu vahendeid ka elektrisüsteemi juhtimis- ja andmata jäänud energia langustrendis, tuleb võrgu infosüsteemide kaasajastamiseks. opereerimisel leida praegusest efektiivsemaid ja uuenduslikemaid lahendusi ja tehnoloogiaid. Kolmas aspekt konkurentsivõimelise energiahinna tagamisel on hästi toimiva turukorralduse ja –platvormide arendamine, mis soodustaksid võimalikult suurt konkurentsi ja tagaksid paljude osalistega konkurentsituru. Kliimapoliitika eesmärkidest tulenevalt peaksid erinevad energiakandjad pikaajalises vaates omavahel konkureerima. Selleks oleme arendamas digitaalseid lahendusi nii süsteemiteenuste, paindlikkusteenuste, taastuvenergia päritolutunnistuste ja turuplatvormide kui ka energiaandmete lahendusi, mis võimaldaksid lihtsamini harmoniseerida regionaalsete reservide, hulgi- ja jaeturu reegleid ning andmevahetust. 9 Eesmärk 3: Majandusliku Eesmärk 4: lisandväärtuse loomine Pühendunud töötajad Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paigutatud Üldise töötuse madala taseme ja palgafondi surve kapital looks eesmärgipäraselt väärtust. Jälgime all on talentide hoidmine ja leidmine üha keerulisem. lisandväärtust, mis luuakse majandusliku Seetõttu on olemasolevate inimeste hoidmiseks, lisandväärtuse metoodika EVA alusel. 2020. aastal järgmise viie aasta ambitsioonikate eesmärkide suutsime luua omanikule lisandväärtust 8,3 miljoni saavutamiseks ning energiasüsteemi muutuste euro väärtuses. juhtimiseks oluline tugev meeskonnavaim ja hea töökultuur. Pühendunud töötajad on oma tööga enam Majandusliku lisandväärtuse vaatest on kindlasti rahul ja panustavad enam. Mõistame, et töötajate olulised pikaajalised arengud gaasisüsteemis. pühendumuse juhtimisel on oluline roll ja reaalsed Gaasivõrgu areng on hetkel rohkem kui kunagi varem tagajärjed Eleringi missiooni täitmisele. Viime igal mõjutatud kliimapoliitilistest eesmärkidest. Kui aastal läbi pühendumuse uuringut ja oleme seadnud varasemalt oli gaasivõrk vahelüliks kasvuhoonegaaside endale eesmärgiks hoida ettevõtte pühendumuse järk-järgulisel vähendamisel, siis praeguste indeksit tasemel üle 70%. 2020. aastal oli meie ambitsioonikate kliimapoliitiliste eesmärkide puhul on inimeste pühendumuse indeksi tase seejuures 87%. vajalik muuta kliimaneutraalseks ka gaasitorustikus 2020. aastal olid suurimad väljakutsed seotud COVID transporditavad kütused. Kindlasti saavad rohegaasid eriolukorra ja kaugtöö rakendamisega. Samas oleme olema osa taastuvenergia ringlussüsteemist, suutnud keerulisel ajal hoida fookust keskastme juhtide sealhulgas energia ülekandmisel, salvestamisel ja oskuste ja juhtimiskvaliteedi kasvatamisel. muundamisel gaasist elektriks ja vastupidi. Seoses inverterpõhise taastuvenergia osakaalu suurenemisega elektrisüsteemis suureneb väljakutse hoida elektri tarbimine ja tootmine tasakaalus, mis toob kaasa kogu energiasüsteemi ehk nii elektri-, gaasi-, transpordisektori tugevama integreerimise ja energia salvestamise vajaduse. Mittejuhitava tootmise lisandumine ja tavapäraste elektrijaamade sulgemine nõuab energiasüsteemi turvaliseks haldamiseks suuremat võimekust energia salvestamiseks. Eeldatavalt 2030. aastatel paigaldatava tuuleenergia integreerimise peamine väljakutse on vajadus rakendada suures mahus sesoonset paindlikkust. Olemasoleval gaasitaristul on potentsiaal mängida olulist rolli täielikult kliimaneutraalses elektrisüsteemis, kuna see võib pakkuda võimalusi sünteetiliste gaaside või vesiniku ladustamiseks ning transportimiseks kiiresti käivitatavatesse elektrijaamadesse. Seega seisab ees väljakutse, kuidas muuta gaasitaristu kasutatavaks rohegaasidele. Oleme praegu olukorras, kus on palju teadmatust tehnoloogiate, erinevate rohegaaside gaasivõrgus ja lõpptarbijate seadmetes kasutatavuse kui ka võimalike erinevate rohegaasidele üleminekulahenduste osas. 2020. aastal viisime läbi analüüsi rohegaaside kasutatavuse osas Eesti gaasivõrgus ja koostöös regiooni süsteemihalduritega oleme algatamas regioonipõhiseid uuringuid. Teeme praegu gaasivõrgu varustuskindluse taseme hoidmiseks vaid vältimatuid investeeringuid, kuniks oleme välja selgitanud, kuidas regionaalselt saame gaasisüsteemiga rohekütustele üle minna. 10 Eesmärk 5: Kliendirahulolu Eleringil on neli olulisemat teenuste segmenti: elektri ja gaasi võrguteenus, elektri- ja gaasisüsteemiga liitumise teenus, elektri ja gaasi bilansiteenus ning taastuvenergia toetuste makseagentuur. Viies läbi kliima- ja geopoliitilistest väljakutsetest tulenevalt suuri muutusi energiasüsteemis ja energiaturgudel, ei saa Elering olla edukas, kui meie kliendid ei ole rahul. Samuti ühendub võrku üha rohkem uusi kliente, sealhulgas tuule-ja päikeseenergia tootjaid, kes eeldavad, et Elering toimib kiiresti ja tõhusalt. Oleme teinud tööd, et jõuda kliendikeskse töökultuurini. 2020. aastal arendasime ja lansseerisime võrguteenuse klientide portaali, uuendasime liitumiste teenuste kliendiportaali eesmärgiga muuta infovahetus ja protsessid kiiremaks ja efektiivsemaks. Samuti arendasime liitumise klientide jaoks välja e-Gridmap rakenduse, mis annab esmase info liitumise maksumuse kohta sekunditega. Taastuvenergia toetuste klientidele oleme välja arendanud automatiseeritud lahendused taastuvenergia toetuste taotlemiseks ning tegevusteks energia päritolutunnistustega. Selleks, et olla süsinikuneutraalse energiasüsteemi eestvedaja ja meie kliendid saaksid kasutada kogu väärtusahelas kliimaneutraalset energiat, oleme võtnud suuna muuta Elering 2030. aastaks kliimaneutraalseks, viies sellega minimaalseks ka energia ülekandmise jalajälje. Igal aastal viime klientide seas läbi uuringu kõikides teenusesegmentides nii teenuse täpsuse väljaselgitamiseks kui klientide rahulolu hindamiseks. Meie eesmärk on hoida klientide rahulolu tasemel üle 65%. 2020. aasta küsitluse põhjal oli Eleringi kliendirahulolu tase 71%. 11 SISUKORD Eleringi tegevused Lisaks koostööle ENTSO-E’ga lõi Elering 2020. aastal sisemise võimekuse teostada tõenäosuslikul meetodil varustuskindluse elektrisüsteemi piisavuse analüüse. Selleks hankisime vajaliku tarkvara nimega PLEXOS ning arendasime tagamisel välja vajalikud sisemised kompetentsid analüüside läbiviimiseks. 2020. aasta detsembris välja antud Eleringi varustuskindluse aruanne sisaldas juba lisaks üleeuroopalistele analüüsidele ka Eleringi poolt Nii nagu juba eelpool mainitud, on Eleringi teostatud tõenäosuslikke analüüse. missiooniks varustuskindluse tagamine nii elektri- kui ka gaasitarbijate jaoks. Elering vaatleb Olukorras, kus riigis on risk elektrisüsteemi piisavuse varustuskindlust süsteemselt nelja niinimetatud puudujäägile, tuleb Euroopa elektri siseturu varustuskindluse samba lõikes: süsteemipiisavus, määruse järgi kehtestada riiklik varustuskindluse võrgupiisavus, süsteemi töökindlus ja küberturvalisus. norm. Normiga määrab iga liikmesriik oma Süsteemi piisavusena vaatleb Elering olukorda, kus elektrisüsteemi piisavuse aktsepteeritava taseme oodatav tarbimine on kaetud kohaliku tootmise, ning selle vastu võrreldakse elektrisüsteemi piisavuse impordivõimaluste ning tarbimise juhtimise analüüsi tulemusi. 2020. aastal tellis Elering koos võimalustega. Võrgupiisavus tähendab, et ülekandevõrk Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning on võimsuste ja töökindluse mõttes piisav, et tagada Konkurentsiametiga uuringu Eesti varustuskindluse energia jõudmine tarbimiskeskustesse. Süsteemi normi taseme määramiseks. Läbi viidud uuringu töökindlus on võimekus hoida elektrisüsteem tervikuna põhjal on Eesti jaoks optimaalne, kui varustuskindluse töös ning tulla toime erinevate häiringute ja avariidega. normiks on keskmine piirangutundide arv 9 tundi Küberturvalisus on võimekus vältida küberohte aina aastas. enam digitaliseeruvas energiasüsteemis. Kui peaks selguma, et tegelik süsteemipiisavuse Kõrge varustuskindluse taseme tagamiseks on oluline olukord on kehvem kui 9 tundi, siis on lubatud pärast kõigi nelja varustuskindluse samba üheaegne tugev Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist kehtestada täitmine. riigis võimsusmehhanism. Võimsusmehhanism on sisuliselt riigiabi elektritootjatele või juhitavale tarbimisele, et nad oleksid valmis vajalikul Süsteemipiisavus hetkel oma võimsust pakkuma. Elering koos Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning 2020. aastal tegi Elering mitmeid tegevusi Konkurentsiametiga viis 2020. aastal läbi uuringu, süsteemipiisavuse taseme kõrgel hoidmiseks nii täna mille ülesandeks oli leida Eesti jaoks sobivaim kui ka tulevikus. võimsusmehhanismi liik. Erinevate mehhanismide kaardistamise ja sobilikkuse analüüsi tulemusena jäi Eesti elektrisüsteemi piisavuse hindamiseks teostab kõige perspektiivikamaks lahenduseks strateegiline Elering koostöös Euroopa ülekandesüsteemihaldurite reserv. Strateegiliseks reserviks on võimsus, mis ühendusega ENTSO-E üleeuroopalisi süsteemipiisavuse elektriturul ei osale, kuid on valmisolekus tiputarbimist hinnanguid. Hinnangu aluseks on Euroopa katma. süsteemioperaatorite poolt esitatavad andmed iga riigi tootmisvõimsuste, tarbimise ning ülekandevõimsuste Eelneva kokkuvõttena avaldas Elering detsembris kohta ja kogutud andmeid sisaldav üleeuroopaline turu 2020 iga-aastase varustuskindluse aruande. Aruande modelleerimise andmebaas. Aruande ajaline perspektiiv järelduste põhjal on nii Euroopa elektrisüsteemi on kuni 2030. aastani ning tulemused sisaldavad piisavuse uuringu kui Eleringi poolt tellitud ja teostatud kõigi Euroopa riikide elektrisüsteemi piisavuse erinevatele metoodikatele tuginevate analüüside indikaatoreid. Elektrisüsteemi piisavust hinnatakse järgi Eesti tarbijate elektriga varustuskindlus tagatud tõenäosusliku meetodi abil. Metoodika aluseks on turupõhiselt vähemalt 2030. aastani. Tänaste Monte Carlo meetod, mille kohaselt simuleeritakse 35 teadmiste kohaselt ei ole tarbijatele taastuvenergia erinevat kliima-aastat 20 korda, arvestades tarbimise, tasuga sarnaste täiendavate tasude kehtestamine tuuleolude, päiksekiirguse, hüdroloogilise olukorra ja elektritootjatele toetuse maksmiseks põhjendatud. süsteemi elementide avariide muutumisega. 12 Gaasisüsteemi piisavus paranes 2020. aastal oluliselt Lisaks sünkroniseerimise suurprojektile teostatakse tulenevalt Balticconnectori gaasitoru kasutusele riigisiseseid investeeringuid elektrivõrgu töökindluse, võtmisest. Balticconnector on gaasitoru Soome läbilaskevõime ja efektiivsuse tagamiseks lahes, mis ühendab omavahel Eesti ja Soome ning võrgu vananemise peatamiseks. Üle Eesti gaasisüsteemid ja lisas Eestile täiendava tarnekanali rekonstrueeritakse 110 kV õhuliine, millest suur lisaks olemasolevatele ühendustele Läti ja Venemaaga. hulk tehakse sünkroniseerimise projekti mahus, kus Regionaalse gaasituru osalised alustasid otsekohe ühtedele mastidele tõstetakse rekonstrueeritavate Balticconnectori aktiivset kasutamist ning gaasitoru on 330 kV liinidega paralleelselt kulgevaid 110 kV õhuliine. olnud täies ulatuses kasutuses suunal Eestist Soome. Sellega tagatakse väiksem mõju keskkonnale ning 2021. aasta jooksul on oodata Balticconnectori klastri kokkuhoid hoolduskuludelt. Eesti kahes suuremas osana kompressorjaamade valmimist, mis suurendavad tarbimispiirkonnas – Tallinnas ja Tartus – on rõhk ülekandevõimsust Eesti ja Soome vahel. olemasolevate 110 kV õhuliinide asendamisel kaabelliinidega. Lisaks ehitatakse Tallinnas juurde uus Iru-Viimsi 110 kV kaabelliin ning Tartus rajatakse Tartu- Võrgupiisavus Ülejõe 110 kV kaabelliin. Samuti rekonstrueeritakse ja optimeeritakse 110 kV õhuliine Tallinna ümbruses. 110-330 kV elektrivõrgu investeeringud Kirde-Eestis toimuvad võimsusvoogude muutustest ja koormuste ümberjagunemisest tingituna elektrivõrgu Võrgupiisavuse ja seeläbi varustuskindluse jätkuvalt rekonfigureerimistööd, mille käigus tekib tugev Püssi- heaks tagamiseks ning võrgu optimeerimiseks ja Ahtme-Alutaguse ringühendus. Samuti optimeeritakse kaasajastamiseks on Elering järjepidevalt teostanud 110 kV võrku suunal Balti-Allika-Oru. 330 kV võrgus erinevaid arendusi ja investeeringuid. on kavas Mustvee-Paide liini rekonstrueerimine. Saarte võrgupiirkonnas on käimas võrgu sidususe Käsil on suurprojekt Mandri-Euroopa sagedusalaga suurendamine mandriga ning seeläbi saarte sünkroniseerimiseks. Projekti raames valmis aastal varustuskindluse tõstmine. Valminud on Rõuste-Tusti 2020 Eestit ja Lätit ühendav kolmas 330 kilovoldi ja Väikese väina 110 kV merekaabel. Vähendamaks (kV) ühendus, tänu millele on oluliselt tõusnud Eesti õhuliinide mõju linnustikule, teostati Tusti-Leisi ja Läti elektrisüsteemi varustuskindlus ning tagatud kaheahelalisel 110 kV õhuliinil üle Väikese väina tammi on suurem läbilaskevõimsus. Järgmise sammuna suunduvas lõigus osaline juhtmete eemaldus, asendati teostatakse aastatel 2021-2025 olemasolevate piksekaitsetross ning paigaldati liinimarkerid, et muuta Balti-Tartu-Valmiera ja Viru-Tsirguliina-Valmiera liin lindudele ohutumaks. Kaalumisel on Väikese väina 330 kV ühenduste rekonstrueerimine ja ehitatakse teise 110 kV merekaabli rajamine, mis võimaldaks Mustvee 330 kV alajaam. Samuti paigaldatakse likvideerida üle Väikese väina tammi suunduva projekti mahus võrgu strateegilistesse punktidesse õhuliini lõigu. Varustuskindluse suurendamiseks sünkroonkompensaatorid, millega tagatakse süsteemi ehitatakse Muhu saarel ühtedel mastidel paiknevad stabiilsus nii normaal- kui häiringuolukorras. Tusti-Leisi ja Võiküla-Orissaare 110 kV liinid eraldi mastidele. 13 Aastatel 2019-2020 tegi Elering koostööd Võrgu talitluskindlus jaotusvõrguettevõtetega Elektrilevi OÜ ja VKG Elektrivõrgud. Koostöö tulemusena valmis 35(20)-330 2020. aasta oli Eleringi ajaloos võrgu talitluskindluse kV elektrivõrgu pikaajaline arenguplaan aastateks seisukohalt parim aasta. Andmata energia oli 2020. 2020-2045, milles ühildati võimaluste ulatuses aastal läbi aastate kõige väiksem, olles üksnes 10,3 MWh. jaotusvõrguettevõtete ja Eleringi lühi- ja pikaajalised Võrdluseks võib tuua, et viimase 10 aasta keskmine investeeringute kavad ning plaanid ning leiti piirkonniti andmata energia kogus on 136 MWh aasta kohta. Suurima optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestavad ja ainsa märkimisväärse andmata energiahulgaga lõpptarbija vajadusi ning vähimat ühiskondlikku kulu. sündmus toimus jaanuaris, kui purunes kantav maandusseade, millest põhjustatud lühise tagajärjel jäi toiteta mitu liitumispunkti. Kokku oli viimati nimetatud sündmuse tagajärjel andmata energiat 7,2 MWh. Ülejäänud erinevatest sündmustest põhjustatud andmata energia kogus oli marginaalne. 2020. aastal oli väljalülitumisi kokku 106. Suurimaks väljalülitumiste põhjustajaks olid erinevad keskkonnategurid 30 juhtumiga. Enim väljalülitumisi põhjustas omakorda äike 13 korraga. Ülejäänud juhtumite põhjuseks oli isolaatorite mustumine tulenevalt lindude tegevusest või muudest ümbritseva keskkonnaga seotud tingimustest. Peaaegu kõik need sündmused toimusid liinidel, ainult üks äikselöök juhtus Sindi alajaamas ja põhjustas seal seadmete hävinemise. Elektriseadmete väljalülitumise põhjust ei õnnestunud välja selgitada 20 Võrguga liitumise võimekus korral. 12 korral olid väljalülitumise põhjused inimtekkelised, näiteks seotud seadistus- ja paigaldusvigadega. Vabad liitumisvõimsused on võimsused, mille korral ei ole vaja liitumisel Eleringiga ülekandeliinide Viimastel aastatel ei ole massilisi puudest tingitud läbilaskevõimeid suurendada. Peamiseks piirajaks väljalülitumisi esinenud, kuna liini kaitsevööndid on on ülekandeliinide termiline piirang, mis sõltub liini läbivast voolust. Vabad liitumisvõimsused vähenevad uute liitumistega ja olemasoleva liitumisvõimsuse suurendamisega ning suurenevad elektrivõrku tehtavate investeeringutega, millest olulisema mõjuga on Harku- Lihula-Sindi liini valmimine, Balti-Tartu-Valmiera ja Viru- Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliinide rekonstrueerimine ja Kirde-Eestis võrgu ümberkorraldamine. Võrguga liitumise võimekuse suurendamiseks pakub Elering uue võimalusena paindlikku liitumist, kus võrguinvesteeringud on võimalik asendada piisava koguse paindlikkuse teenusega (tarbimise ja tootmise juhtimine). Sellisel moel muudetakse võrguga liitumine uutele klientidele atraktiivsemaks, kuna kliendil on võimalik valida, kas maksta kinni ülekoormuva võrguelemendi läbilaskevõime suurendamine või leppida ülekoormuse tekkimise olukordades kokku oma tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse mahakoormamine. Läbi paindlikkuse on teoreetiliselt võimalik saavutada piiratud võrguressursi maksimaalne ärakasutamine, mis tagab võrguettevõtjale optimaalsema elektrivõrgu, mille tulemusena vähenevad selle investeerimis- ja ülalpidamiskulud. 14 järjepideva tegevuse tulemusena korrastatud. Seetõttu ei ole ka suuremad tormid põhjustanud väljalülitumisi, nagu see oli tavapärane varasematel perioodidel. Ehkki viimastel aastatel ei ole esinenud suuri torme, mis oleksid ületanud seadmete projekteerimisel aluseks olnud norme, on samas esinenud tavapärasest tugevamaid tuuleiile, nagu näiteks 2019. aastal. Ent need pole kaasa toonud massilisi väljalülitumisi. See tõestab, et elektrivõrk peab tuulele edukalt vastu tänu liinitrasside süsteemsele hooldusele, millega on olulisel määral vähendatud puude langemist või langetamist liinidele, mis oli aastaid üks suurimaid andmata jäänud energia põhjustajaid. Puudest puhastamata pindala elektriliinide kaitsevööndites on vaid 180 ha. Kaitsevööndite korrashoid nõuab pidevat tööd, sh liinide ja kaitsevööndite perioodilisi ülevaatuseid. Eleringis toimub üleminek riski- ja seisundipõhisele hooldusele. Liinide ülevaatused tehakse lisaks mehitatud ülevaatustele automaatselt pildistava kaameraga varustatud helikopteriga. Tulevikus ei ole välistatud ka droonide kasutamine. Taolise tehnikaga on võimalik näha liinide seisukorda ka selliste nurkade alt, mida maapealne vaatlus ei võimalda. Süsteemi töökindlus Energiasüsteemi töökindlus on tagatud, kui energiasüsteem talitleb kindlaks määratud moel. Energiasüsteemi töökindluse tagamist korraldab Elektrisüsteemi puhul tähendab see seda, et Eleringi juhtimiskeskus. Töökindluse tagamise võib suures plaanis jagada kaheks osaks – energiasüsteemi • sagedus on kas 50 Hz-i või sageduse kõrvalekalle operatiivne planeerimine ja sellele järgnev 50 Hz-ist on minimaalne; energiasüsteemi talitluse reaalajas juhtimine. • pinged ja võimsusvood on lubatud piirides; Talitluse planeerimise ülesandeks on viia läbi energiasüsteemi talitluse lubatavuse koordineeritud • on piisavalt aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reserve, et tulla kontroll ehk talitluskindluse analüüs ja vajadusel toime elektrisüsteemis juhtuda võivate häiringutega; planeeritud talitluse viimine lubatud piiridesse ning koostada plaanid ja prognoosid talitluse juhtimise • elektrisüsteem jääb talitlema talitluskindluse lubatud faasi jaoks. Talitluse planeerimisel lähtutakse piirides ka pärast ühe kõige suurema mõjuga häiringu võrgueeskirjades toodud nõuetest ning selle käigus juhtumist. koostatavad plaanid ja prognoosid peavad vastama võrgueeskirjades toodud töö- ja varustuskindluse Gaasisüsteemi puhul tähendab see seda, et nõuetele, tagama optimaalsed kaod ning võimaldama maksimaalse võimaliku piiriülese ülekandevõimsuse. • rõhud ja gaasivood ülekandetorustikus on lubatud Energiasüsteemi talitluse operatiivsele planeerimisele piirides; järgneb talitluse reaalajas juhtimise protsess, mis toimub ööpäevaringselt. Talitluse juhtimise ülesandeks • on piisavalt piiriüleseid ülekandevõimsuseid Eesti on tagada reaalajas energiasüsteemi ohutu ja töökindel sisemaise tarbimise katmiseks ja transiidi tagamiseks; toimimine. Talitluse juhtimine on protsess, mis hõlmab kõiki energiasüsteemi reaalajas toimimiseks vajalikke • gaasisüsteem jääb talitlema talitluskindluse lubatud tegevusi nii normaal-, häiritud ja avariitalitluse kui ka piirides ka pärast ühe kõige suurema mõjuga häiringu energiasüsteemi kustumise ning talitluse taastamise juhtumist. korral. 15 Juhtimisprotsessi viivad läbi vastava ettevalmistuse naabersüsteemihalduritega. Gaasisüsteemi poole saanud dispetšerid, kelle teadmisi kontrollitakse pealt saab välja tuua Eesti-Läti ühise bilansitsooni perioodiliselt ja kaasajastatakse avariitreeningutel tarkvara lahenduse juurutamise ja kindlasti Eesti ja ning koolitustel. Dispetšerite ülesanneteks on Soome vahelise gaasiühenduse ehk Balticconnectori korrigeerida reaalajas tekkivaid kõrvalekaldeid opereerimise võimekuse tekitamise. Lisaks planeeritud bilansiplaanist, tagada põhivõrgu oli oluline fookus energiasüsteemi tehniliste klientidele kvaliteetne energiavarustus, juhtida juhtimissüsteemide küberturvalisuse, töökindluse põhivõrgu seadmete hooldusesse, töösse ning reservi ning andmekvaliteedi parandamisel. Selle eesmärgi viimist, häiritud ja avariitalitluse tuvastamine ning saavutamiseks viidi läbi mitmeid katseid, mille käigus likvideerimine, koostöö korraldamine klientidega ja testiti juhtimissüsteemide toimimist mitmesuguste naaberriikide süsteemihaldurite juhtimiskeskustega häiringute olukorras, leidmaks neis võimalikke nõrku ning turuosaliste informeerimine piiriüleste kohti. Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise ülekandevõimsuste muutustest. ettevalmistamiseks koostati ning arutati turuosalistega läbi Balti riikide sagedusjuhtimise ala kontseptsioon, Vajalik on tagada vastavate protsesside mis käsitleb uues olukorras sageduse juhtimise ja ööpäevaringne katkematu toimimine ja nende reservide hankimise põhimõtteid. protsesside pidev täiustamine. 2020. aasta jooksul panime rõhku mitmesuguste infotehnoloogiliste 2020. aasta kokkuvõttes saab öelda, et vahendite edasiarendamisele ja täiustamisele – energiasüsteemi operatiivne planeerimine ja reaalajas energiasüsteemi tehnilises juhtimissüsteemis ehk juhtimine oli korraldatud moel, mis võimaldas tagada SCADAs täiustati elektrisüsteemi oleku reaalajas Eesti energiasüsteemi kui terviku töökindluse igal hindamise lahendust, arendati bilansihaldustarkvara, ajahetkel. täiustamaks andmevahetust turuosaliste ja Küberturvalisus nende turvalisus ning omada varasemast paremaid lahendusi kodukontoris olevate töötajate kaitsmiseks Kaugjuhtimine, suur sõltuvus digitaalsetest küberohtude eest. juhtimissüsteemidest ja andmesidest, kaugtöö ja hoogne digitaliseerimine vajavad aina keerulisemaid Jätkame enda töötajate koolitamist küberhügieeni IT-lahendusi – kasvav keerukus omakorda suurendab vallas. Viime igal aastal läbi kõigile töötajatele võimalusi turvaaukudeks ja vigadeks, mida avatud majasisest koolitust, et hoida enda töötajaid pahatahtlikul ründajal on võimalus ära kasutada. kursis digimaailmas valitsevate ohtudega. Eleringi kontoritöötajad viibisid 2020. aastal mitme kuu vältel Eleringi ohustavad enimlevinud küberruumi kodukontoris, mis loob teistmoodi väljakutsed ning ohuvektorid, kuid samas on Elering kogu Eesti elektri- soodustab era- ja tööelu segunemist. Samuti väheneb ja gaasivarustuse eest vastutajana potentsiaalselt võimalus küsimuste korral kolleegilt operatiivselt nõu huvipakkuv sihtmärk ka keerukatele suunatud küsida. Küberohtude märkamine ja neist teavitamine rünnakutele. Taustsüsteem näitab ilmekalt, miks on uues olukorras aina suurema olulisusega. küberturvalisuse tagamine on Eleringi jaoks oluline ja miks selle tähtsus ajas tõuseb. Lisaks otseselt elektri- Augustis osalesid Eleringi IT-spetsialistid Riigi ja gaasisüsteemi opereerimisega seotud süsteemidele Infosüsteemi Ameti korraldatud koolitus-õppusel haldab Elering mitmeid infosüsteeme, mis on kriitilised KüberSärts, mille raames omandati teadmisi elektri- ja gaasituru toimimiseks ja seetõttu on nende küberrünnakute avastamise kohta. Pärast teadmiste turvalisus ja usaldusväärsus oluline Eesti pikaajalise täiendamist harjutati koos teiste energiasektori varustuskindluse tagamiseks. ettevõtete spetsialistidega fiktiivse energiaettevõtte infosüsteemide kaitsmist. Õppus võimaldas 2020. aastal tugevdas Elering küberturbe meeskonda, suurendada koostööks vajalikku usaldust energiasektori et tõsta küberturbe tegevuste kvaliteeti ja arendada spetsialistide vahel ja harjutada käitumist välja uusi võimeid. Lähiaastatel elluviidavad turvalisust kriisisituatsioonis. Elering on elutähtsa teenuse tõstvad projektid peavad tagama parema nähtavuse osutaja ning seetõttu järgib hoolega küberturvalisuse ettevõtte infrastruktuuris toimuvast ja ennetama seaduses sätestatud kohustusi, sh koostööpõhimõtet potentsiaalseid küberrünnakuid või aitama neid küberturvalisuse tagamisel ja küberintsidentide paremini tuvastada. lahendamisel. Seetõttu on sektorisisene koostöö hädavajalik, et olla võimalikult hästi valmis Tervisekriisi tõttu oli aasta eriline ka küberturvalisuse potentsiaalseteks kriisiolukordadeks. seisukohast. Eriolukorra ajal tekkis vajadus kiirelt välja töötada uudseid kaugtöö lahendusi, tagada 17 SISUKORD Majandustegevuse ülevaade ja 2020. aasta tulemused Majandustegevuse olemus Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti kaheks: a. Reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus; b. Mittereguleeritud tegevusalad. Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate elektri ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgutegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud tegevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka varade osas, nagu on näha järgnevalt graafikult. 120% 100% 34% 27% 34% 12% 30% 33% Mitte- reguleeritud 80% 60% 40% 20% 66% 73% 66% 88% 70% 67% Reguleeritud 0% 2019 2020 2019 2020 2019 2020 Äritulud Ärikasum Vara kokku Võrgutegevus on reguleeritud, millest tulenevalt kinnitab lubatud võrgutasud Konkurentsiamet. Regulaator hindab sealjuures võrgutasude taotluses esitatud kulude põhjendatust ning annab ette põhjendatud tootluse, mis on arvutatud Capital Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud koosnevad nii elektris kui gaasis tegevuseks vajalikest tegevuskuludest, kapitalikulust ning lubatud tulukusest. Ärikasum saadakse reguleeritud vara ja kapitali põhjendatud tootluse (WACC) korrutisena. Ettevõttel on kokku 27 elektrivõrguteenuse klienti ning 11 gaasivõrguteenuse klienti (2019: 29 elektrivõrguteenuse klienti ning 14 gaasivõrguteenuse klienti). Suurim osa ehk 89,9% võrguteenuse tuludest (2019: 88%) tuleb klientidelt, kes on loomulike monopolidena tegutsevad reguleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrguteenuse osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ, kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 75,6%-ni (2019: 74,1%). Elektrilevi on Eesti riigi omanduses oleva Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte. Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisnevad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse osutamises. Et tagada elektrisüsteemi stabiilne elektri sagedus, peab süsteem olema tasakaalus, st tootmine peab igal ajahetkel võrduma tarbimisega. Selleks peavad ka kõik turuosalised olema samamoodi tasakaalus ning enamus neist ostabki oma elektribilansi tasakaalustamise teenust sisse bilansihalduritelt. Elering omakorda osutab bilansihalduritele nende elektribilansi tasakaalustamise teenust. Bilansihaldureid, kellele Elering teenust osutab on 15 (2019: 8). Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise põhimõtetega. 18 Ainuke erinevus seisneb selles, et gaasisüsteem ei pea olema igal hetkel tasakaalus. Kui gaasi tarbimine on juurdevoolust suurem, siis rõhk süsteemis alaneb ning vastupidi. Eleringi kui gaasi süsteemihalduri ülesandeks on hoida rõhk lubatud piires. Selleks Elering ostab ja müüb gaasi bilansihalduritele bilansigaasi. Bilansihaldureid, kellega bilansigaasi ost ja müük toimub, on 11 (2019: 7). Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on väheoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle osutamiseks vajalikud kulud. Majandustulemused Olulisemad finantsnäitajad 2020 2019 2018 2017 2016 Müügitulu 137,1 142,1 143,0 130,3 134,0 Muud äritulud 5,3 13,1 1,9 1,6 1,9 Ärikulud 109,8 113,4 113,9 98,8 98,1 Ärikasum 32,6 41,8 31,0 33,1 37,8 Kulumieelne ärikasum 72,7 78,7 65,7 67,6 76,0 Finantskulud 2,3 2,1 7,3 11,0 11,4 Tulumaks 5,0 6,8 5,0 5,0 7,8 Puhaskasum 25,3 32,8 18,6 17,1 18,7 Ärikasumi marginaal 23,8% 29,4% 21,7% 25,4% 28,2% Kulumieelse ärikasumi marginaal 53,0% 55,4% 46,0% 51,9% 56,7% Puhaskasumi marginaal 18,5% 23,1% 13,0% 13,1% 14,0% Omakapitali tootlus 6,5% 8,5% 5,1% 4,9% 5,5% Omakapitali suhe varadesse 36,0% 37,9% 40,6% 38,3% 38,6% Neto laenukohustus / 3,9 3,8 4,4 4,1 4,1 kulumieelne ärikasum Investeeringud põhivarasse 85,0 129,8 125,0 32,2 26,7 Dividendid 25,6 29,4 20,0 20,0 31,0 Kulumieelne ärikasum = Ärikasum + kulum Omakapitali tootlus = Puhaskasum / keskmine omakapital Omakapitali suhe varadesse = Omakapital / Varad kokku Neto laenukohustus = Võlakohustused - raha ja raha ekvivalendid 19 Tulud Kulud Tulud kokku moodustasid 142,4 miljonit eurot (2019: Ärikulud ulatusid kokku 109,8 miljoni euroni (2019: 155,2 miljonit eurot). Kõige olulisem tuluallikas oli 113,4 miljoni euroni). Seoses langusega bilansiteenuste võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust müügis näeme sarnast langust ka bilansiteenuse 76,7% või 105,2 miljonit eurot (2019: 73,1% või 103,9 ostukuludes ehk bilansiteenuse energia ostukulud miljonit eurot). Võrguteenustest moodustasid 82% olid 18,1% või 5,9 miljoni euro võrra väiksemad (2019: elektrivõrguteenuse tulud ja 18% gaasivõrguteenuste 4,7% või 1,6 miljoni euro võrra väiksemad). Samuti oli tulud (2019: 88% ja 12%). Sealjuures võrguteenuste aruandeaastal madalamast elektrihinnast tulenevalt tulust 91,9% moodustas võrgutariifidega reguleeritud kokkuhoid ka elektrivõrgu kadudes 28,0% või 4,8 tulu (2019: 92,8%). miljonit eurot (2019: 9,5% või 1,8 miljonit eurot). Tööjõukulud kasvasid võrreldes 2019. aastaga 14,8% Elektrivõrguteenuse müügi langust 4,2% ehk või 1,4 miljonit eurot, ulatudes 11,0 miljoni euroni (2019: 3,5 miljonit eurot tasakaalustas suurenenud 10,0% või 0,9 miljonit eurot). Palgakulude kasv on gaasivõrguteenuste müük, mis kasvas 31,2% seotud peamiselt palkade korrigeerimisega. võrra ehk 3,8 miljonit eurot. Nii aktiivenergia kui gaasi ülekandemahud olid 2020. aastal võrreldes Seoses täiendavate oluliste investeeringutega on 2019. aastaga madalamad vastavalt 3,5% ja 6,2%. kasvanud ka amortisatsioonikulu 8,7% või 3,2 miljonit Ülekandemahtude langust põhjustas suuresti eurot, ulatudes 40,1 miljoni euroni (2019: 6,3% või 2,2 tavapärasest soojem talv. Aasta keskmine temperatuur miljonit eurot). oli tavapärasest 2,5 kraadi võrra kõrgem. Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 32,6 miljonit eurot Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulu langes 17,6% ehk (2019: 41,8 miljonit eurot). 5,9 miljonit eurot, ulatudes 27,8 miljoni euroni (2019: 33,7 miljoni euroni). Bilansiteenuse tulude vähenemise Neto finantskulud jäid suhteliselt stabiilseks, ulatudes põhjuseks olid madalamad bilansienergia hinnad 2,3 miljoni euroni (2019: 2,1 miljonit eurot). (ligi 20%), mis oli otseselt mõjutatud odavamatest elektribörsi hindadest varasemal aastal, Balti Ettevõtte tulumaksu kuluks kujunes 5,0 miljonit eurot summaarne ebabilansi vähenemine ning Eesti ja Soome (2019: 6,8 miljonit eurot). Aruandeaasta puhaskasum reguleerimisteenuse pakkujate tarnete vähenemine ulatus 24,3 miljoni euroni (2019: 32,8 miljoni euroni). Balti bilansiturul. Langus muudes ärituludes 13,1 miljonilt eurolt 5,3 miljoni euroni on suuresti seotud 2019. aastal saadud ühekordse leppetrahviga töövõtjalt summas 10,4 miljonit eurot. 20 Investeeringud Ühingu investeeringud võib jaotada tavapärasteks ning piiriülesteks. Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väljavahetamisse. Asendusinvesteeringute mahuks on keskmiselt ligikaudu 30 miljonit eurot aastas. 2020. aasta märksõnaks on kindlasti Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise ettevalmistused. 2020. aastal valmis Eestit ja Lätit ühendav kolmas 300 kV ühendus, mis tõstab nii läbilaskevõimsust kui suurendab varustuskindlust. Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise investeeringud jätkuvad ka aastatel 2021-2024. Lisaks tavapärastele investeeringutele on Eleringil alanud ka intensiivne erakorraliste investeeringute programm. Nendeks on investeeringud piiriüleste energiavõrkude ehitusse. Piiriüleste investeeringute prognoositavad mahud on toodud järgnevas tabelis. Investeering kokku kuni 2020 2021-2025 Investeering Eesti-Läti 3. elektriliin 82 80 2 2011-2021 Sünkroniseerimine 268 5 263 2018-2025 Eesti-Soome gaasiühendus 136 125 11 2013-2021 Eesti-Läti gaasiühendus 45 36 9 2015-2021 GIPL 2 0 2 2022 Kokku 533 246 287 (miljonit eurot) Finantseerimine Ettevõte on oma investeeringuid finantseerinud nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude ning võlakirjadega. Ühingu intressikandvad kohustused bilansipäeva seisuga on järgmised: 2020 2019 Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise 10,6 10,6 intressimääraga 0,7% (2019: 0,7%) Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 10,6 10,6 Eurovõlakirjad kupongimääraga 0,875% Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 0,7% (2019: 0,7%) Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 322,4 332,7 Kokku intressikandvad võlakohustused 333,0 343,3 (miljonit eurot) 21 Elering on emiteerinud eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on noteeritud Londoni Väärtpaberibörsil lunastamistähtajaga 03.05.2023 ning kupongi intressimääraga 0,875%. Pangalaenud on võetud Euroopa Investeerimispangalt ning Põhjamaade Investeerimispangalt. Seisuga 31.12.2020 on nende laenude jääk vastavalt 85,4 miljonit eurot ja 23,0 miljonit eurot (2019: 92,6 miljonit eurot ja 26,3 miljonit eurot). Nii Euroopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenud on amortiseeruvad. Euroopa Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toimub aastal 2033 ja Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenude tagasimakse on planeeritud aastale 2032. Võlakohustuste tagasimaksmise graafik on järgmine: 250 000 Eurovõlakiri 200 000 150 000 100 000 50 000 0 Laenu tagasimaksed 2021 2022 2023 2024 2025 Lisaks intressikandvatele kohustustele finantseerib Elering investeeringuid ka allikatest, millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Elering on sõlminud finantseerimislepingud Euroopa Liidu agentuuriga INEA (Innovation and Networks Executive Agency) järgmiste projektide finantseerimiseks: Eesti ja Soome gaasivõrke Eesti ja Läti vaheline ühendav merealune Eesti ja Läti Sünkroniseerimiseks elektriülekandeliin gaasitoru koos kaasneva gaasivõrkude vahelise vajalikud infrastruktuuriga ühenduse tugevdamine investeeringud Kokkuvõte prognoositavast EL abist piiriülestele suurematele investeeringutele: kokku kuni 2020 2021-2026 EL abi laekumine 341 140 201 (miljonit eurot) 22 Teine finantseerimisallikas, millega ei kaasne intressikulusid, on ülekoormustulu. See tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate hinnapiirkondade (riikide) vahel tekivad hinnaerinevused ning elektribörs kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha vastavate riikide põhivõrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel viisil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Elering on 2020. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud 112,4 miljonit eurot (2019. aasta lõpu seisuga 87,5 miljonit eurot). Nii EL abi kui ka ülekoormustulu eest ehitatud varasid ei lisata reguleeritud varade arvestusse, seega nende kapitalikulusid ei lülitata võrgutariifidesse. SISUKORD Töötajate kaasamise Hariduse omandajatele ja edasiõppijatele võimaldab Elering paindlikku töökorraldust ning täiendavaid õppepuhkuse päevi. Selleks, et hoida Eleringi ja motiveerimise kui energeetikasektori tööandjat tudengite seas paremini pildil, antakse välja Eleringi stipendiumit tegevuskava Meie ja võimaldatakse tudengitel teostada Eleringis praktikat. Stipendiumiprogrammi raames saavad Elering toetust Eesti ülikoolides õppivad bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengid energeetikaga seotud aktuaalsete teemade uurimiseks. Eleringi kõige suuremaks kapitaliks missiooni Stipendiumiprogramm on ühtlasi osaks Eleringi igapäevasel elluviimisel ja visiooni saavutamisel on energeetika kompetentsikeskuse edendamise meie inimesed ja nende teadmised ning oskused. tegevustest. Praktikaprogrammis saavad osaleda reaalteaduste tudengid, kes on omandanud oma Eleringis töötas 2020. aasta lõpu seisuga 240 inimest õppevaldkonna põhiteadmised ja soovivad end teostada (2019: 234 inimest). Töötajate keskmine tööstaaž on energeetikas. Praktika koosneb tutvustavatest veidi üle 13 aasta ning keskmine vanus 43 eluaastat. seminaridest ja väljasõitudest Eleringi objektidele Töötajaskonnast pea kolmveerandi moodustavad (alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Senisest enam mehed. kaasame praktikategevustesse ka IT-tudengeid. Lisaks tutvustatakse õpilastele ja tudengitele Eleringi Eleringi iseloomustab madal tööjõu voolavus, töövarjutamise raames ning koolides läbi viidavate vabatahtlik voolavus oli 2020. aastal informatiivsete tundide kaudu. Eleringi inimeste 2,4% (2019: 4,8%). Madal tööjõu juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab voolavus on Eleringi põhitegevuseks Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis seab vajaliku kõrge kompetentsitaseme hoidmiseks strateegiliselt oluline Vabatahtlik järgnevad fookused: ühtne ettevõte ja tugev voolavus vaid maine tööandjana, kaasav juhtimiskultuur ning näitaja. Selle taseme hoidmiseks süsteemne talendijuhtimine. on oluline olla töötajatega heas 2,4% dialoogis, et mõista paremini nende Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus ootusi ja kaasata neid organisatsiooni ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud arendamisse. Valdav enamus meie Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord töötajatest on kõrgharidusega ning aastas viime läbi töötajate pühendumuse uuringut, ligi pooled Eleringi töötajatest on omandanud kus uurime indeksi komponentide koosmõju üldise magistri- või doktorikraadi. rahuloluga. Indeksi komponentideks on neli küsimust, mis mõõdavad töötaja rahulolu, lojaalsust ning Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning loomulikult pühendumust. innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule arengule. Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste järeltegevuste väljatöötamiseks ja koordineerimiseks on loodud Meie Elering juhtrühm. Meie Elering juhtrühm koostab uuringu tagasiside põhjal Meie Elering tegevuskava, mille eesmärgiks on tegeleda Eleringi kui tööandja tugevuste hoidmise ja arendamisega, et tagada Eleringi inimeste pühendumuse indeks vähemalt üle 70% taseme, ning tegeleda kitsaskohtade lahendamisega, mis takistavad Eleringi inimeste pühendumust ja tööga rahulolu. 2020. aasta lõpul läbiviidud pühendumuse uuringu tulemus oli 87% (2019: 84%). Parema sünergia loomiseks erinevate tegevussuundade vahel ning valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme loonud Eleringi struktuuris alalised juhtrühmad, kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi erinevatest struktuuriüksustest ja mis võimaldavad ettevõttel luua 24 sünergiat erinevate teemade vahel ning laiemat vaadet ja väljakutseid töötajale. Koostööd meeskondades ja meeskondade vahel soodustame ka koostööpäevadega. Ühtse ettevõtte ja meeskonnatunde arendamiseks ja hoidmiseks on Eleringis pikaajaline koostöö- ja ühistegevuste traditsioon. Nii leiavad hea kontakti uued ja kogenud, nooremad ja vanemad erinevate tööülesannetega Eleringi töötajad, kes vahetavad kogemusi ja õpivad üksteiselt. Heaks traditsiooniks on saanud iga-aastased ühisüritused, näiteks aastaseminar, spordipäev, suveseminar ning ühendsüsteemihalduri loomist tähistav sündmus sügisel. Ürituste paremaks läbiviimiseks ja töötajate väärtustamise tagamiseks on loodud ürituskorraldusmeeskond, kelle vastutada on Eleringi siseürituste korraldamine. Toetame tervislikke eluviise, seetõttu toimuvad lisaks spordikompensatsioonile meil ka erinevad spordiga seotud üritused ja kontoris iganädalased juhendatud tervisevõimlemised. Kohustuslik tervisekontroll toimub iga kahe aasta järel, mis sisaldab 40+ vanuses töötajatele ka koormustesti. Viimase viie aasta jooksul on Eleringiga liitunud 117 kompetentside ühendamine, teadmuse jagamine uut töötajat. Töötajate valikul on oluline, et ka uued ettevõtte sees. Organisatsioonisisese teadmuse töötajad kannaksid Eleringi peamisi väärtusi, milleks on paremaks levitamiseks toimuvad seminarireeded, kus vastutustunne, pühendumus ja avatus. ettevõttesisesed ja -välised esinejad tutvustavad oma valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid teemasid. Võttes arvesse meeskonna mitmekesisust, on eriti oluline järgida võrdse kohtlemise printsiipi nii Eleringi Akadeemia talendiprogramm on töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis suunatud Eleringi spetsialistidele, kes tähendab kõikidele võrdse võimaluse soovivad laiendada oma teadmisi andmist, kui see on konkreetses ning panustada ja kaasa rääkida olukorras mõistlik ja teostatav. Meie jaoks on oluline tagada, et kedagi ei Viie aastaga on Eleringi ja Eesti energiasüsteemi tuleviku teemadel ning omavad diskrimineeritaks tema ea, soo, usu, Eleringiga liitunud motivatsiooni ja valmisolekut olla päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, 117 uut töötajat Eleringis muutuste eestvedajaks. perekonnaseisu või muude asjaolude Juhtide arengu toetamiseks on tõttu. sõnastatud koos juhtidega Eleringi juhtimise hea tava ning läbi viidud juhtide Uute töötajate sujuvamaks liitumiseks vastavaid koolitusi. Tegutseme töökeskkonna tähtsustame läbimõeldud sisselamise ja parandamisega püsivalt, kogudes ideid ja vajadusi arendustegevuste korraldust. Sisseelamisprogrammi jooksvalt ning samuti kaks korda aastas toimuvate kestus on orienteeruvalt kaks kuud. Programmi vältel koostöövestluste kaudu. Ettevõttes on loodud kõik kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindajatega ning võimalused, et erivajadustega inimesed saaksid saab ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning võrdväärselt töökeskkonnas hakkama (liftid, mugavad üksuste tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist ning sisenemised tubadesse). Kõikidele kontoritöötajatele Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus ja on loodud avarad, valgusküllased ja hea sisekliimaga juhendamine on osa ettevõtte kultuurist. Lisaks erialase kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel inimestel on pädevuse loomisele ja hoidmisele suunatud koolitustele spetsiifilised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks pakume ka muid, üldiste kompetentside kasvatamiseks ja riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Kontoris on vajalikke koolitusi alates kaasaegsetest masinõppe võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid töökohti, tehnikatest ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise ergonoomilisi laudu ja toole. metoodikateni. Fookuses on IT ja energeetika 25 SISUKORD Vastutustundlik tegutsemine ehk ESG (environment, social, governance) Töötame selle nimel, et tagada juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule ja kaasaegsele energiale. Me usume, et sotsiaalmajanduslikult odavaima energia saab tagada vaid tõhusalt toimiv läbipaistev regionaalne energiaturg, mis tugineb töökindlal ja targal energiavõrgul. Meie visioon on tagada varustuskindlus Eleringi jaoks on olnud pikka aega oluline kestlik kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel. lähenemine, kus meie tegevusel oleks võimalikult väike negatiivne mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Seda Eleringis mõtleme kaasa ja panustame Euroopa ilmestab hästi, et kui 2019. aastal osalesime esimest kliimaeesmärkide saavutamisse. Oleme eestvedajaks, korda CSR (Corporate social responsibility) hindamisel, et muuta elektri ja gaasisüsteemid kliimaneutraalseks. pälvis Elering Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi Meie jaoks on oluline hinnata ettevõtte tegevuse mõju korraldatud CSR indeksis kaheaastase kehtivusega erinevatele valdkondadele, suurendada tegevuste vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise. See positiivset mõju ning vähendada võimalikku negatiivset toob esile meie soovi panustada vastutustundlikku mõju meid ümbritsevale keskkonnale. ettevõtlusesse rohkem kui pelgalt seaduses nõutud. Meie hetke siht on osaleda ka 2021. aasta indeksis ja 2020. aastal töötasime välja ettevõttesisesed Eleringi hoida saavutatud taset, jätkates tegutsemist positiivse kliimapoliitika põhimõtted ja viisime läbi Eleringi mõju suurendamise ja negatiivse vähendamise suunas. süsiniku jalajälje kaardistuse. Oleme ettevõttena süsiniku jalajälje vähendamises võtnud Euroopa Selleks, et jagada ja saada kestliku mõtteviisi Liidust ambitsioonikama eesmärgi: muuta Elering kogemusi, liitusime 2019. aastal Majandus- ja 2030. aastaks kliimaneutraalseks. See võimaldab ka kommunikatsiooniministeeriumi algatatud riigi meie klientidel saavutada kliimaneutraalsust varem, osalusega ettevõtete ja sihtasutuste ühise vabatahtliku kuna elektrienergia ja energia transport lõppkliendini sotsiaalse- ja keskkonnaalase vastutuse kokkuleppega, mõjutab suuresti kõikide ühiskonnas pakutavate mille eesmärk on muuta Eesti ettevõtluskeskkond toodete ja teenuste jalajälge. vastutustundlikumaks ning jätkusuutlikumaks. 2020. aasta sügisel astusime Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liikmeks, et juhtida vastutustundliku ettevõtluse teemasid süvendatumalt, teha sügavamat koostööd sektori ettevõtetega ja tuua lisaväärtust töötajatele, partneritele ja ühiskonnale. Üha enam liigub maailm selles suunas, et toetada eetilist äri ajavaid ettevõtteid – ärisid, kelle tegevus ei saasta keskkonda ega tekita kliima soojenemist, kes peavad kinni töö- ja inimõigustest ning kes ei ole seotud altkäemaksude ja korruptsiooniga. Samas ei saa me jääda paigalseisu, vaid tuleb igapäevaselt tegutseda selle nimel, et meie tegevuse mõjud oleksid olukorda, tehnoloogiaid ja võimalusi arvestades parimad. Panustame Eleringis oma igapäevases tegevuses ÜRO säästva arengu eesmärkide (sustainable development goals) saavutamisse. 26 ESG tegevusplaan Alates 2020. aastast oleme Eleringis koostanud jätkusuutlikkuse ehk ESG (Environmental, Social, Governance) tegevusplaani, mis koondab kolme suuremat mõõdet: keskkonnamõju, sotsiaalne mõju ja juhtimine, millel on oluline roll ettevõtte vastutustundlikul ja jätkusuutlikul juhtimisel. Plaan toob välja olulisemad tegevused jätkusuutliku ettevõtluse arendamiseks, mida järgneva aasta jooksul soovime ära teha. Eleringi ESG tegevusplaan pöörab keskkonnamõõtme all erilist tähelepanu kliimapoliitika, taastuvenergia, keskkonna taastamise, ohtlike jäätmete, liinide mõju ja visuaalse mõju aspektidele. Sotsiaalse mõju mõõde kätkeb endas tegevusi hariduse, maaomanike, klientide, kogukonna, sidusgruppide, töötajate, töövõtjate ja andmekaitse suunal. Juhtimise mõõde keskendub töötajate kaasamisele ja rahulolule ning läbipaistvusele. Keskkond Sotsiaalne mõõde Juhtimine Kliimapoliitika Haridus Kaasamine ja rahulolu Taastuvenergia Maaomanikud Läbipaistvus Keskkonna taastamine Kliendid Liinide mõju Ühiskond Liinide visuaalne mõju Sidusgrupid Prügi sorteerimine ja ohtlikud jäätmed Töötajad Tarnijad Andmekaitse Olulisemaid ESG taastuvenergia vastu kasvatame tarbijate teadlikkust, kasutades digitaalseid lahendusi. 2020. aasta tegevusi Selleks, et muuta Eesti elektrisüsteem Eleringi 2020. aasta ESG plaani tegevused keskkonna tootmisvõimsustele atraktiivseks ning aidata kaasa valdkonnas olid peamiselt seotud kliimapoliitika, liinide Euroopa ja Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisele, mõju ja ettevõtte tarbimisvalikutega. oleme alustanud rahvusvaheliselt Läänemere avamere võrgu initsiatiivi vedamist eesmärgiga arendada Kliimapoliitika ja keskkond maismaa- ja merevõrku üheks tervikuks, et tugevdada riikidevahelisi ühendusi, anda riikidele võimalus ehitada Moodustasime eelmisel aastal kliimapoliitika avamere elektrijaamasid ning tagada merel toodetud juhtrühma, et töötada välja Eleringi kliimapoliitika energia jõudmine Eesti tarbijateni. Läänemere ning koordineerida ja korraldada ettevõtteüleselt energiavõrk on Läänemere äärseid riike ning meres ettevõtte kliimapoliitika eesmärkide elluviimist ja paiknevaid tuuleparke ühendav energiavõrgustik, saavutamist. Eleringi kliimapoliitika eesmärk on mis aitab saavutada kliimaeesmärke kulutõhusalt ja tagada varustuskindlus Eestis energiasüsteemi tagades energia varustuskindlust. üleminekul kliimaneutraalseks ja saavutada kliimaneutraalsele majandusele üleminekul Läänemere energiavõrk loob eeldused merel Eleringi strateegilised eesmärgid. Meie taastuvenergia suuremahuliseks tootmiseks, eesmärk on olla kliimaneutraalse Soovime mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist energiasüsteemi eestvedaja ja muuta varustuskindlust ja elavdab Eesti majandust, Elering kliimaneutraalseks 2030. 2030 olla samuti parandab Eesti konkurentsivõimet aastaks, kannustatuna soovist näidata kliima- turupõhise ja kliimaneutraalse ühiskonnas eeskuju, võimaldada neutraalsed energiatootmise arendamise kohana. klientidele kliimaneutraalne energia ning olla silmapaistev tööandja. Arendades suuremahulist roheenergeetikat merel ning võttes arvesse elu- ja 2020. aastal kaardistasime Eleringi CO2 looduskeskkonnast tulenevaid ning riigikaitselisi jalajälje. Tegeleda tuleb nii otseste kui ka kaudsete piiranguid Eesti maismaal, on otstarbekas arendada emissioonidega nii emissioonide vähendamise just Läänemere energiavõrku, et saavutada seatud kui kompenseerimise vaatepunktist. Jalajälje kliimaneutraalsuse eesmärgid. hindamiseks kasutame üldtunnustatud metoodikat ning vähendamisel arvestame nii otseseid meetmeid 2021. aastal viime läbi taastuvenergia Eesti kui ka mõju kompenseerivaid tegevusi. Edasistel elektrisüsteemi liitmise mahu uuringu, kus teeme aastatel tegeleme jalajälje vähendamise meetmete kindlaks võrgu piirangud ja meetmed nende piirangute väljatöötamise ja rakendamisega. 2019. aastal elimineerimiseks. oli Eleringi süsiniku jalajälg (KHG) 291,4 tonni CO2 ekvivalenti. Ligikaudu 98 protsenti Eleringi emissioonidest olid kaudse energiatarbimisega seotud emissioonid nagu sisse ostetud elektri- ja soojusenergia ning võrgukaod. Tarnijate suunal lisasime hanketingimustesse ehitusprügi sorteerimise juhendi töövõtjatele, et täiendavalt kindlustada ehitusest tulenevate jäätmete õige käitlemine. 2021. aastal töötame välja Eleringi süsiniku jalajälje vähendamise meetmed ja alustame nende rakendamisega. Järgnevate aastate jooksul töötame selle nimel, et Eleringi poolt kasutatav elekter, gaas, küte ja mootorikütused oleksid pärit taastuvatest allikatest või kaetud taastuvenergia päritolutunnistustega. Nõudluse suurendamiseks 28 Tegevused alajaamades Eleringi alajaamades võivad keskkonnareostust põhjustada trafodest lekkida võivad õlid, kemikaalid ning ohtlikud jäätmed (peamiselt akupatareid). Võimalik keskkonnaoht võib tekkida ka alajaamades olevatest trafodest õliproovide ning akupatareide elektrolüüdi proovide võtmisel, mille käigus võib keskkonda sattuda väike kogus ohtlikku ainet. Alajaamade rekonstrueerimise käigus renoveeriti 2020. aastal võimaliku keskkonna mõju vähendamiseks olemasolevad trafode õlikogumissüsteemid ja paigaldati uued õlipüüdurid Risti, Väike-Maarja, Abja ja Lihula alajaamades. Töötavate alajaamade seadmed võivad tekitada ümbruskonda häirivat müra. Alajaamaseadmetest põhjustatud müra mõõtmised teostati 2020. aastal Kohila ja Tsirguliina alajaamades. Mõõtmise tulemused piirväärtuste ületamist ei näidanud ning vajadus täiendavate meetmete rakendamiseks müraleviku piiramiseks seal puudub. Tegevused gaasivõrgus 2020. aastal teostasime ülekande gaasivõrgus mitmeid investeeringuid, mis suurendasid gaasivõrgu ohutust ja parandasid keskkonna üldist seisundit. Vahetasime välja Väike-Maarja, Viljandi ja Tartu gaasijaamade küttesüsteemide katlad ökonoomsemate ehk kondensatsiooni põhimõttel töötavate maagaasikatelde vastu. Asendasime uute torudega 700 meetrit amortiseerunud gaasitorusid. Ehitasime välja Värska ja Lokuta liinikraanisõlmede kraanide kaugjuhtimise, mis tagab gaasitorustike kiirema ja ohutuma opereerimise ja kaotab lülituste teostamiseks kohapeale sõitmise vajaduse, mille võrra vähendame keskkonnajälge. Samuti vahetasime välja kümme torustiku katoodjaama, mis asendati väiksema energiatarbimisega automaatse töötsükliga jaamadega. Koos jaamade kaughaldusega kadus vajadus igakuiseks kohapeale sõitmiseks ja reguleerimiste teostamiseks. Elektriliinide mõju vähendamine Liinihooldustööd Projekt „Suurlinnad kaablisse“ Uue Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliinide ehitusega „Suurlinnad kaablisse“ projekti raames oleme viimas seoses demonteerisime eelmisel aastal õhuliine 83 maakaablitesse eluea lõpetanud õhuliinid Veskimetsa- km ulatuses. Lisaks demonteerisime 2020. aastal 22 Volta ja Veskimetsa-Kopli, Harku-Veskimetsa, Harku- km merekaableid, utiliseerisime 73 masti ja jalandit Kadaka ja Veskimetsa-Kadaka, nii et linnaruumist ning demonteerisime ja utiliseerisime 7,7 km õhuliini kaovad õhuliinid ja mastid ning vabanevaid liinikoridore juhtmeid ning 35 km piksekaitsetrosse. saab linn kasutada elanike elukeskkonda parandavateks ettevõtmisteks. 29 Eesti esimene kõrgepinge disainmast Soorebane Eleringi tellimusel püstitati 2020. aasta juulikuus Risti aleviku lähistele Läänemaal Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast Soorebane. Ääsmäe-Haapsalu ja Risti- Virtsu maanteede ristmiku piirkonda rajatud Soorebane on 45 meetrit kõrge ning kaalub 38,5 tonni. Disainmast on valmistatud COR-TEN terasest, mis annab mastile iseloomuliku roostekarva värvitooni. Masti tüve läbimõõt on kõige jämedamas kohas 1,66 meetrit ning seina maksimaalne paksus 22 millimeetrit. Disainmasti kunstilise lahenduse leidmiseks korraldas Elering koostöös Eesti Arhitektide Liiduga 2016. aastal Eestis esimese omataolise ideekonkursi. Rahvusvahelise konkursi žürii valis 15 osaleja esitatud 18 ideelahenduse hulgast võitjaks töö „Soorebane“, mille autoriteks on Part OÜ arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam. 30 Masti detailid valmistati 2000 kilomeetri kaugusel Rumeenias, kust need transporditi 2020. aasta juuli alguses 11 osas kolmel veokil Eestisse. Masti valmistajatehase töötajad keevitasid masti põhidetailid kokku Risti-Virtsu maanteetaskus mõne kilomeetri kaugusel masti lõplikust asukohast. Soorebane kannab Eleringi hallatava Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldise kõrgepingeliini juhtmeid. Disainmasti ideekavandi saamiseks korraldatud ideekonkurss pälvis 2016. aastal konkursil Eesti disainiauhinnad 2016 parima hanke tiitli. 2020. aastal Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu korraldatud aasta ehitusprojekti konkursil sai Soorebane kaks auhinda. Soorebane noppis esikoha nii konkursil „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt“ kui ka „Aasta ehitusprojekt“ rajatiste kategoorias. Kõige prestiižikama auhinna pälvis disainmast konkursil Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiad 2020, kus see valiti aastapreemia laureaadiks kategoorias „Väike“. Liinide mõju keskkonnale Keskkonnasäästlikum mõtteviis kontoris Eleringi üldine põhimõte on kõikide investeeringute 2020. aastal tegime ka mitmeid parendusi puhul arvestada võimaliku mõjuga linnustikule, mis- ettevõttesiseste tarbimisvalikute osas nagu tõttu teeme lindude seiret ja paigaldame vajadusel prügi liigiti sorteerimine. Paigaldasime töötajate õhuliinide märgistamiseks liinimarkereid. kööginurkadesse prügi liigiti sorteerimist võimaldavad kogumissüsteemid, vähendame ühekordselt tarbitavaid 2020. aastal teostasime koostöös Eesti tooteid ja plastikut. Kõik töötajad said ettevõtte poolt Ornitoloogiaühinguga kompleksuuringu Väikese väina isiklikud klaasist korduvkasutatavad veepudelid, et tammil kulgevate elektrikõrgepingeliinide mõju kohta vähendada plasttaarat. Samuti lõpetasime ühekordsete linnustikule, eemaldasime Väinatammilt ühe õhuliini plastikust nõude soetamise. Tegime ka ettevalmistused ja korrastasime alles jääva liini, millele paigaldati ka elektri- ja pistikhübriidautode laadimistaristu liinimarkerid vastavalt läbiviidud uuringu soovitustele. loomiseks ettevõtte kontori parklasse, et soodustada keskkonnasäästlikuma transpordiviisi kasutuselevõttu Lindude ohutust tagavad liinimarkerid paigaldati ka töötajate poolt. Oleme loonud ettevõtte kontori uuele Harku-Lihula-Sindi liinile, mis on osa Eesti–Läti juurde rattaparkla, et soodustada töötajate autovaba kolmandast elektriühendusest. Väikese väina tammile liikumist. esmalt alles jäänud õhuliini osas võtsime vastu otsuse viia see samuti merekaablisse ning lisasime teise merekaabli rajamise ettevõtte investeeringute eelarvesse. Peale kaabli paigaldamist on võimalik Väinatammi allesjäänud õhuliin lindude rändeteelt eemaldada, nii et see neid enam mingil moel ei ohusta. Ehitus- ja hooldustööde planeerimisel otsime lahendusi arvestada nii palju kui võimalik elusloodusega – nii kohandati eelmise aasta kevadel toimunud Suure väina teise merekaabli paigaldustööde graafik vastavalt linnurahu perioodile ning „Suurlinnad kaablisse“ projekti graafik kimalaste elupaiga kaitsmiseks. Sotsiaalne mõõde rolli luua väärtust ka tarkvõrgu valdkonnas, arendades energeetikakeskset IT-taristut. Haridus 2020. aastal alustasime uue kliendiportaali arendamise Koostöös TalTechi Arengufondiga andsime eelmisel projekti, et pakkuda tarbijatele ja tootjatele hea aastal välja neli Tuleviku energiasüsteemi stipendiumit kasutajakogemusega lahendust oma energiatarbimise bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, ja tootmise jälgimiseks ning analüüsi ja võrdluste kelle lõputööde teemad on Eleringi hinnangul tuleviku tegemiseks. Portaal sisaldab ka taastuvenergia energiasüsteemi, varustuskindluse tagamise ja andmeid, mis võimaldab tõendatult taastuvenergia kliimaeesmärkide täitmise vaatest väga olulised. tarbimist jälgida ja aidata seeläbi nii eraisikutel kui ettevõtetel vastutustundlikumalt toimida. Vastavalt Eleringi omaniku ootusele panustame teadus- ja arendustegevusse ühe protsendi käibest. Elering jätkas regionaalse paindlikkusturu platvormi eestvedamist. Paindlikkusteenused võimaldavad Kogukond, ühiskond, andmekaitse tarbijatel pakkuda enda tarbimisvõimekust turul kui võrdväärset teenust elektrienergia tootmisele, mille Võimalusel soodustame liinikoridoride kasutamist tulemusena on vaja vähem energiat toota. avalikkuse hüvanguks või koos teiste trassidega. Tallinna linn alustas 2020. aastal uue Järve Isikuandmete töötlemisele seatud nõuete täitmiseks kergliiklustee rajamise projektiga, mille raames täiendasime eelmisel aastal Eleringi veebilehtedel rajatakse tee Eleringi kooskõlastuse alusel ja kliendiportaalides isikuandmete töötlemise infot, liinikaitsevööndi äärde. küpsiste kasutamise tingimusi ja külastajate teavitusi. Samuti töötasime välja ja rakendasime ettevõttesisese Samuti kasutame uute liinide ehitamisel isikuandmete töötlemise korra. võimalusel vanu liinikoridore, et vähendada uue liini rajamisega koormust keskkonnale. Ka vastvalminud 175-kilomeetrine Harku-Lihula-Sindi liin Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse osana on suures osas rajatud vanasse liinikoridori. Trassimuudatused on tehtud eesmärgiga arvestada tänapäevaste oludega ning võimalikult vähe häirida kohalikke elanikke ja kogukonda. Kuna uuele liinile lisandus 110-kilovoldisele liinile paralleelselt 330-kilovoldine liin, võeti kasutusele kõrgemad liinimastid, mis suurendas mastide vahemaad seniselt ligikaudu 200-250 meetrilt 350-450 meetrile ehk liinimaste jäi senisega võrreldes vähemaks. See lihtsustab liini lähedale ja kaitsevööndisse jäävate põldude harimist. Oleme käesoleva aasta üheks eesmärgiks võtnud välja töötada põhimõtted kasutuselt maha läinud liinikoridoride taasmetsastamiseks. Eelmise aasta jaanipäeva eel viisime teist korda läbi elanikkonnale suunatud ohutuskampaania liinide läheduses ohutuks tegutsemiseks. Ohutusalasest teavitustööst oleme märganud reaalset kasu, saades inimestelt tagasisidet ohutusnõuetele mittevastavate sündmuste toimumisest või materjalide ladustamisest liinide kaitsevööndis. Ohutusalane teavitus on plaanitud ka 2021. aasta ESG tegevusplaanis. Energiasüsteemi ümberkujundamise juhtimisel soovib Elering peale elektri- ja gaasivõrgu süsteemihalduri 33 Kliendid Elering on alates 2018. aastast läbi viinud kliendirahulolu-uuringut. Uuring toimub kord aastas eesmärgiga kaardistada erinevate kliendisegmentide rahulolu seoses neid puudutavate teenustega, mida Elering pakub. Vastavalt uuringu tulemustele parendab Elering teenuseid ja protsesse, et klientide rahulolu tõsta. 2020. aasta küsitlus toimus perioodil 22. septembrist 29. oktoobrini ning hõlmas bilansiteenuse, liitumisteenuse ja võrguteenuse kliente. Taastuvenergia klientidest vastas küsitlusele 948 inimest, mis on umbes neljandik selle segmendi klientidest. Kliendirahuloluindeks paranes veidi võrguteenuse segmendis ning nõrgenes bilansiteenuse segmendis, teistes segmentides jäi rahulolu 2019. aastaga võrreldes samaks. Kliendisegmendid Võrguteenus 1. Elektri suurtootjad 2. Elektri suurtarbijad 3. Elektri võrguettevõtjad 4. Gaasi suurtarbijad 5. Gaasi võrguettevõtjad Võrguga liitumine 1. Elektri suurtootjad 2. Elektri suurtarbijad 3. Elektri võrguettevõtjad 4. Gaasi suurtarbijad 5. Gaasi võrguettevõtjad 6. Gaasi suurtootjad Bilansiteenus 1. Elektri bilansihaldurid 2. Gaasi bilansihaldurid 3. Reguleerimisteenuse pakkujad, agregaatorid Taastuvenergia toetuste maksmine ja päritolu- tunnistuste haldamine 1. Mikrotootjad (kuni 200kW tootjad) ja kõik päikesepaneelidega tootjad 2. Muid tehnoloogiaid kasutavad tootjad, suurtootjad 3. Elektrimüüjad 4. Elektritarbijad 5. Biometaanitootjad 6. Statistikakauplejad (sh. vedelkütuse müüjad) 34 Energiaturgude arendamiseks korraldab Elering turuosalistele regulaarselt elektri- ja gaasituru nõukodasid, biometaani nõukoda, liitumise ja võrguteenuste klientide nõukoda ning elektrisüsteemi Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise teemalist ümarlauda. Eelmise aasta suureks töövõiduks saab lugeda liitumise protsessi lihtsustamist põhivõrguga liituda soovijatele. Lansseerisime vabade liitumisvõimsuste rakenduse e-Gridmap 2.0, mis võimaldab liitumise esmase maksumuse teada saada sekunditega. Uus nutikas tööriist elektrivõrguga liitumise kulu kiireks arvutamiseks on abiks ka ettevõtluskontaktide vahendajatele (EAS, välissaatkonnad) kui ka valdade-linnade arengu- ja planeerimisspetsialistidele tulevaste arendusprojektide planeerimisel. Rakendus annab nii taastuvenergia tootjatele kui ka energiamahukatele tööstus- või muudele arendusprojektidele vaid paari sekundiga elektri põhivõrguga liitumise info ja maksumuse kõikjal Eestis. Kuna rohelise ehk süsinikneutraalse tootmise planeerimine pole olnud kunagi nii lihtne kui nüüd, aitab rakendus kaasa ka Euroopa Roheleppe rakendamisele Eestis ja teeb Eesti kahtlemata atraktiivsemaks taastuvenergia tootjatele kogu Euroopast. Loodame, et oleme Eesti innovatiivse algatusega eeskujuks ja testkeskkonnaks arendajatele mujal Euroopas, sest aeg on ka roheleppe täitmise puhul kriitiline tegur. Oleme läbi viinud juba antud rakenduse arendamise kohta teadmiste vahetamise töötubasid ka teistele Euroopa süsteemihalduritele. Arendasime ja lansseerisime ka võrguteenuse klientidele, maaomanikele ja töövõtjatele suunatud portaali neile vajaliku info kättesaadavuse ja vahetamise lihtsustamiseks. Juhtimine Eleringi strateegia on juhindunud paljuski kliimapoliitika mõõtmest kui ühest trendist, mis mõjutab Eleringi tegevussuundi pikemaajaliselt. SISUKORD Ühingu juhtimine Eleringi ühingu juhtimine põhineb Äriseadustikul, Riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mis on koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Väärtpaberibörsi poolt. Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles valdkonnas pidevalt edasi areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel. Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Eleringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid Ühingu eesmärkide saavutamise nimel. Täpsem aruanne vastavusest HÜT-ile aastal 2020 on toodud Eleringi kodulehel elering.ee/investorile#tab2 Ühingu juhtimise struktuur Aktsionäride üldkoosolek Välisaudiitor 100% Eesti Auditi- Nõukogu Siseaudiitor komitee Juhatus Aktsionäride üldkoosolek Nõukogu Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan. Omaniku huvid on ettevõttes tagatud nõukogu Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, liikmete näol. Nõukogu annab juhatusele suunised aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu ettevõtte juhtimise korraldamiseks ning teostab liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Nõukogu valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu ühingu aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte strateegiale, põhitegevustele, riskihinnangutele, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või aastaaruandele ja eelarvetele. lõpetamise otsustamist ja muude seaduse ja põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamist. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised Üldkoosolek lähtub oma tegevuses (kokkukutsumine, koosolekud vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui avalikustatav teave jm) lisaks äriseadustikule ka üks kord kolme kuu jooksul. riigivaraseadusest. Nõukogu koosseis ja tasustamine Üldkoosolekul esindab omanikku Majandus- ja taristuminister, kelleks 2020. aastal oli Taavi Aas. Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustab ning nõukogu liikmed valib Aasta jooksul toimus üks üldkoosolek 1. juulil 2020. ja kutsub tagasi omaniku esindaja ehk majandus- aastal, kus kinnitati 2019. aasta majandusaasta aruanne ja taristuminister sõltumatu nimetamiskomitee ning kasumi jaotamine. soovituse alusel. Nõukogu tööd korraldab nõukogu 36 esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu volitused kestavad kuni 22.05.2023. koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid, jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete Nõukogu liikmed peavad vastama nii äriseadustikus operatiivset edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et kui ka riigivaraseaduses toodud nõukogu liikmetele nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks esitatavatele nõuetele ning järgima liikmetele seatud ja andmetega tutvumiseks ja esindab nõukogu kohustusi. suhtlemisel Eleringi juhatusega. Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu Juhatus töökorra. Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis esindab ja 2020. aastal toimus 4 korralist ja 4 elektroonilist juhib ühingu igapäevast tegevust kooskõlas seaduse koosolekut. Nõukogu kinnitas 2019. aasta ja ettevõtte põhikirja nõuetega ning korraldab ka majandusaasta aruande enne selle esitamist ettevõtte raamatupidamist. Eleringi juhatusel on täielik kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule, otsustusvabadus ning igapäevaseid juhtimisotsuseid kinnitas Eleringi strateegia aastateks 2021-2025 ning tehakse iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu kinnitas 2021. aasta äritegevuse ning investeeringute sekkumiseta. Juhatus vajab nõukogu nõusolekut eelarved. Tavapäraselt käsitleb nõukogu oma tehinguteks ja toiminguteks, mis väljuvad ühingu koosolekutel regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid igapäevase majandustegevuse raamest. Juhatus tagab küsimusi, finantsküsimusi, sisekontrolli ning teisi olulisi nõukogu liikmete piisava informeerituse ettevõtte teemasid seoses Eleringi põhitegevusega. majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega seotud olulisematest asjaoludest ning informeerib 2020. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu nõukogu vastavalt vajadusele majandustegevuse järgmised liikmed: olulisematest asjaoludest. • Timo Rajala, nõukogu esimees alates 14.06.2017 Juhatuse koosseis ja tasustamine (ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul ning 4 elektroonilisel hääletamisel; Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni kolmest liikmest. Juhatuse liige valitakse kuni viieks • Timo Tatar alates 26.03.2012 (Majandus- ja aastaks nõukogu poolt. Eleringi põhikirja kohaselt kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada kaks maavarade asekantsler), osales 4 korralisel juhatuse liiget ühiselt või juhatuse esimees üksinda. koosolekul ning 4 elektroonilisel hääletamisel; • Indrek Kasela alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud korralisel koosolekul, ning 1 elektroonilisel isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse hääletamisel; liikme õigused ja kohustused ettevõtte suhtes ning tema töötasud. • Tarmo Porgand alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kogu 2020. aasta vältel koosnes Eleringi juhatus asetäitja), osales 4 korralisel koosolekul ning 4 kolmest liikmest: elektroonilisel hääletamisel; • Taavi Veskimägi, juhatuse esimehena täidab • Toomas Põld alates 22.05.2017 kuni 22.05.2020 muuhulgas Eleringi tegevjuhi igapäevaseid kohustusi, (ettevõtja), osales 1 korralisel koosolekul ja 1 s.t. juhib ja esindab ettevõtet, tagab tegevuste elektroonilisel hääletamisel; vastavuse lepingutele ja seadustele, korraldab • Janek Stalmeister alates 22.05.2020 (ettevõtja), juhatuse tööd, koordineerib ühingu strateegia osales 3 korralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel arendamist ja on selle rakendamise eestvedaja; hääletamisel. • Riina Käi, juhatuse liikmena täidab muuhulgas 2020. aastal arvestati Elering AS-i nõukogu liikmetele finantsjuhi rolli, juhtides Eleringi finantstegevust, tasusid koos maksudega 77,1 tuhat eurot (2019: 71,8 taastuvenergia valdkonda ning halduse ja tuhat eurot). Lahkumishüvitusi või muid makstavaid infotehnoloogia valdkonda; hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2020. aastal lahkus nõukogust Toomas Põld ning uueks • Kalle Kilk, juhatuse liikmena täidab muuhulgas nõukogu liikmeks valiti Janek Stalmeister. Nõukogu varahaldusjuhi igapäevaseid ülesandeid. 37 Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu maksta Auditikomitee üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib ka maksta täiendavat tasu, Nõukogu valib kuni 5-liikmelise auditikomitee, arvestades tema töö tulemuslikkust, kuni nelja kuutasu mille ülesandeks on riskijuhtimise, sisekontrolli ulatuses. Preemiat võib maksta aastatulemuste ning finantsaruandluse üle järelevalve teostamine. alusel või muudel alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ Juhatuse liikmete tasud on fikseeritud ja sätestatud raamatupidamise, finantsaruandluse, vandeaudiitori juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüsteeme sõltumatuse kontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli Eleringis loodud ei ole. Juhatuse liikmele võib maksta ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist osas. kolme kuutasu ulatuses. Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks aastaks 2020. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele ning nad valivad endi seast esimehe, kes korraldab arvestatud tasud koos maksudega 506,6 (2019: 494,7) auditikomitee tegevust. Auditikomitee esimeheks tuhat eurot. ei või olla nõukogu esimees. 2020. aastal maksti auditikomitee liikmetele auditikomitees osalemise Huvide konflikti vältimine eest tasu 4,2 tuhat eurot (2019 kokku 5,0 tuhat eurot). 2020. aastal olid auditikomitee liikmed järgnevad: Juhatuse liikmed ei tee otsuseid, lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta Eleringile suunatud • Timo Tatar (Majandus- ja kommunikatsiooni- ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab ministeeriumi energeetika ja maavarade nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide asekantsler); konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. • Indrek Kasela (ettevõtja); Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud • Tarmo Porgand alates 22.05.2017 ettevõtte majandustegevusega, teatab juhatuse liige (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu asetäitja); esimehele. • Janek Stalmeister (ettevõtja), alates 25.06.2020. Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise nõue on 2020. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: sätestatud juhatuse liikme lepingus. 23.03, 17.06, 16.09 ja 09.12 (2019. aastal 4 korda). Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist füüsiline turvalisus ja elektri elutähtsa teenuse ettevõtte ja juhatuse liikme huvide vahel ning teavitab toimepidevus. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati Eleringi nõukogu oma otsesest või kaudsest huvist välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning ettevõtte poolt tehtavate tehingute suhtes ja teavitab sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse nõukogu koheselt taolise konflikti tekkimisest või teemasid. Siseauditi teenus on ostetud sisse välise olukorrast, mis võib põhjustada taolise konflikti teenuse pakkujalt. Siseaudiitorile maksti teenuste tekkimise. Juhatuse liikmega tehingute tegemise või osutamise eest 2020. aastal 30,1 tuhat eurot (2019: 11,7 tehingute tegemise, milles esineb juhatuse liikme tuhat eurot). isiklik huvi, otsustab nõukogu, määrates kindlaks ka tehingute tingimused. Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud Juhatus ja nõukogu teevad Eleringi huvide parima osapooled ning nendega teostatud tehingute summad kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja tuuakse välja majandusaasta aruandes. Elering ei ole nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte strateegia 2020. aastal teinud juhatuse liikmetega ega nendega arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel seotud osapooltega ühtegi tehingut (2019. aastal nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest. ei tehtud juhatuse liikmetega ega nendega seotud osapooltega ühtegi tehingut). Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutavad ettevõtte tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib 38 eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi 2017. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, leidmiseks aastateks 2017-2021. Hanke võitis sh. finantsaruanded piisava ajavaruga enne nõukogu AS PricewaterhouseCoopers. Ettevõte juhindub koosoleku toimumist. Juhatuse liige annab nõukogu välisauditi teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest, nõudmisel nõukogule kas suuliselt või kirjalikult rahvusvahelistest auditeerimisstandardidest ja teavet juhatuse ja ühingu tegevuse kohta ning tagab audiitorühingu riskijuhtimise reeglitest, sealhulgas nõukogule juurdepääsu juhatuse ja ettevõtte tegevust 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitortegevuse kajastavale teabele. valdkonna alasest määrusest. 2020. aastal maksis Elering majandusaasta aruande auditeerimise eest Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põhikirjast, vastavalt esitatud arvetele 14,2 tuhat eurot (2019: 12,3 üldkoosoleku ja nõukogu koosolekute otsustest ja tuhat eurot). püstitatud eesmärkidest. Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet Teabe avaldamine auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele. Eleringi veebilehel www.elering.ee on eraldi välja Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele on toodud andmete loetelu, mis kuuluvad õigusaktidest välisaudiitor 2020. aasta jooksul osutanud järgnevaid tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud teenuseid: majandusaasta aruanded, majandustulemused, tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaade, struktuur, • teostanud tegevusalade aruande kontrolli kooskõlas strateegia kokkuvõte, uudised ja teated ning muu elektrituru seaduse §-s 17 esitatud nõuetega; informatsioon, mis on investoritele ja üldsusele vajalik. Veebilehte on võimalik lugeda ka inglise keeles. • koostanud aruande auditi tähelepanekutest Veebilehel www.elering.ee olevat informatsiooni (sh Riigikontrollile; uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt. • teostanud tehingute seaduslikkuse kontrolli vastavalt Finantsaruandlus ja auditeerimine Riigikontrolli nõuetele; Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandusaasta • osutanud maksunõustamisteenuseid, mis on aruande ning majandusaasta jooksul kvartaalsed kooskõlas audiitortegevuse seadusega. finantstulemused. Majandusaasta aruanne on koostatud vastavalt IFRS standarditele ning auditeeritud ISA-le vastavalt. Nõukogu koosolekul, kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb nõukogu kutsel ka ettevõtte audiitor. Üldkoosolekule esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. Koos majandusaasta aruandega esitatakse üldkoosolekule nõukogu aruanne majandusaasta aruande kohta. Elering valib välisaudiitori, järgides avalikku hankeprotseduuri. Pakkumisi küsitakse vaid rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt. Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsusega, audiitorteenuse lepingu sõlmib juhatus. Audiitoriga sõlmitavas lepingus lepitakse eelkõige kokku audiitori tööülesanded, ajakava ja tasu. Audiitoriga sõlmitav leping ei tohi seada audiitorile mingil moel takistusi ühingu tegevuse hindamisel. 39 Riskijuhtimine ja riskid Seoses Eleringi kohustusega pakkuda elutähtsat teenust ehk osutada elektri- ning gaasivõrguteenust ülekandevõrgu kaudu üle kogu riigi, on riskijuhtimisel ettevõtte juhtimises oluline roll ning selle ulatus laiem kui tavalisel äriühingul. Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise eesmärgiks on viia organisatsiooni tegevusega kaasnevad riskid ühingu poolt aktsepteeritavale tasemele. Selleks kasutab ühing COSO ERM (Enterprise Risk Management) riskijuhtimise raamistikku. Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja riskijuhtimise eesmärgiks on minimeerida hädaolukorrani viiva võrguühenduse katkemise tõenäosust ja ulatust võrguteenuse klientidele. Selleks kasutab ühing hädaolukorraseaduses sätestatud riskijuhtimise raamistikku. Äriühingu riskijuhtimine Riskijuhtimine on integreeritud nii ühingu strateegilisse kui ka igapäevasesse juhtimisse. Iga-aastase strateegia uuendamise käigus kasutatakse olulise sisendina riskide hindamise tulemusi. Kui strateegia uuendamise tulemusena otsustatakse kaaluda uusi tegevusi, siis läbivad need enne vastuvõtmist riskianalüüsi. Kõik ühingu töötajad osalevad igapäevaselt riskijuhtimises sellega, et arvestavad otsuste tegemisel võimalike tagajärgedega, mis võivad ühingul takistada seatud eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus, andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja nõukogule. Igapäevaselt korraldavad riskijuhtimist ühingu riskijuht ja riskikomitee. Riskijuhtimise kvaliteeti hindab sõltumatu siseaudiitor, kes annab hindamise tulemustest aru auditikomiteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal Ernst & Young Baltic AS. Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev skeem: 1. Riskide tuvastamine 7. 2. Korrigeerimine Riskide hindamine 3. 6. Riskitasemete Seire võrdlus riski- valmidusega 5. 4. Sisekontrolli Riskihalduse meetmete meetodite valik rakendamine 40 1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse • Loodi riskijuhi ametikoht, mille eesmärgiks on riskijuhtimise üldine eesmärkide täitmist ohustada võivad korraldamine ning arendamine. Riskijuht juhib ja korraldab ka stsenaariumid ning jagatakse need riskikomitee tööd kategooriatesse; • Riskikomitee koosseisus loodi 5 töörühma, mis analüüsivad oma 2. Riskide hindamine – analüüsitakse valdkonna spetsiifilisi teemasid: riski tõenäosust ja mõju, mille alusel määratakse riski tase vastava maatriksi - Energiasüsteemi riskide töörühm; abil; - Finantsriskide töörühm; - Tegevusriskide töörühm; 3. Riskide taset võrreldakse ühingu - IT-riskide töörühm; riskivalmidusega. Ühing on defineerinud - Vastavusriskide töörühm. riskivalmiduse taseme, mida ollakse valmis võtma ilma täiendavaid Eelmistel aastatel oli töörühmade asemel valdkondlike teemade riskimaandamise meetmeid kasutusele analüüs riskihaldurite ülesandeks. Töörühmade loomise eesmärgiks võtmata. Ühing ei pea põhjendatuks on kaasata rohkem kollektiivset teadmist. aktsepteerida kõrge ja väga kõrge taseme jääkriske seoses oma erilise rolliga Riskide hindamise tulemusel selgus järgnev ühingu taseme ühiskonnas, milleks on elutähtsa teenuse jääkriskide jaotus riskitasemete vahel: osutamine; Riski kategooria / Väga 4. Riskihalduse meetodid valitakse riski tase Madal Keskmine Kõrge Kokku kõrge vastavalt eelmises punktis kirjeldatud riski võrdlusele ühingu riskivalmidusega. IT risk 0 2 0 0 2 Kui uue riski puhul on riski tase kõrgem Energiasüsteemi 4 5 0 0 9 ühingu riskivalmidusest, siis otsitakse opereerimise risk sobivaid maandamise meetodeid, Finantsrisk 5 3 0 0 8 milleks võib olla riski vältimine või riski vähendamine. Kui riski tase on madal Vastavusrisk 4 2 0 0 6 või keskmine, siis võib olla meetodiks ka Tegevusrisk 5 5 0 0 10 riskiga leppimine; Kokku 18 17 0 0 35 5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu eesmärkide saavutamist takistavate Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge ja väga kõrge sündmuste ennetamise, õigeaegse tasemega jääkriske. Nagu tabelist näha, on hinnatud kõikide riskide avastamise, nendele kiire reageerimise ja maandamismeetmed piisavateks, mistõttu kõik riskid on viidud tekkiva kahju minimeerimise. lubatud tasemele. 6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete Aasta jooksul tehti riskiregistris mitmeid muudatusi: konsolideeriti kohta andmete kogumises, nende sarnaseid riske, kustutati aktuaalsuse kaotanud riske ning lisati uusi analüüsimises ning aruandluses riske. Uued riskid on järgmised: juhtorganitele; - Elektrisüsteemi sünkroniseerimise hilinemise risk; 7. Korrigeerimine tähendab muudatuste - Pandeemia risk; sisseviimist sisekontrolli meetmetesse - Andmekaitse nõuete rikkumise risk; kohe, kui seire tulemusena selgub, et mõni meede ei saavuta seatud eesmärki - Päritolutunnistuste väljaandmise nõuete rikkumise risk; või on tekkinud võimalus sama eesmärki - Energiaturgude puuduliku arendamise risk. saavutada sobivamate meetmetega. Aastal 2020 viis ühing riskijuhtimise taseme tõstmise eesmärgil ellu järgnevad muudatused: 41 Elutähtsa teenuse riskijuhtimine Võrdne kohtlemine Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb Eleringil süsteemihaldurina on vastavalt hädaolukorraseaduses ning selle alamaktides elektrituruseadusele süsteemivastutus ehk kohustus sätestatud nõuetel ja põhimõtetel. tagada igal ajahetkel elektrisüsteemi varustuskindlus ja bilanss. Süsteemihaldur teostab oma õigusi ja täidab Iga elutähtsa teenuse osutaja peab koostama elutähtsa kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes. teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani. Elering on võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestanud Riskianalüüs käsitleb: sisekorrad ning tulenevalt siseriiklikest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas võrgueeskirjadest, koostanud - Elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset; mitmesugused tüüptingimused, metoodikad ja muud - Elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke ressursse; reeglid, mis on avaldatud ettevõtte veebilehel ja kinnitatud Konkurentsiameti poolt. - Võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua elutähtsa teenuse katkemise; Eetika ja korruptsioonivastane tegevus - Riskistsenaariumite kirjeldusi ning nendele riskiklasside omistamist õigusaktides etteantud Eleringi jaoks on oluline, et kõik tema töötajad ning kriteeriumite alusel; juhid järgiksid kõrgeimaid eetikastandardeid. On oluline, et meie tegevus oleks läbipaistev ning järgiks kõiki - Ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks on seadusi ja eetikanorme. Ettevõttes on kehtestatud nii riskistsenaariumite realiseerumise tõenäosuse ja/või eetikakoodeks kui korruptsiooni ennetamise ja huvide mõju vähendamine. konflikti vältimise juhendmaterjal. Samuti viiakse töötajate seas läbi perioodilisi koolitusi. Elering on Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks on äriühing, kus on lubamatu mistahes kujul või vormil riskianalüüsis leitud olulisemate riskistsenaariumite esinev korruptsioon. taasteplaanide kirjeldus. Igale riskistsenaariumile on üks või mitu taasteplaani, milles kirjeldatakse, ÜRO Global Compact pakt toob välja neli peamist kuidas toimub energiavarustuse taastamine olukorras, korruptsiooni tagajärge äriühingutele: kui see riskistsenaarium on realiseerunud. Lisaks on toimepidevuse plaanis veel kirjeldatud ühingu • Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on selgelt kriisikomisjoni tööd, hädaolukorras infovahetust seadusevastane tegevus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, olulisemate energiavarustuse taastamisel osalevate Elering soovib olla ühiskonnas õiguskuulekuse mõttes lepingupartnerite kontaktandmed jms. eeskujuks teistele äriühingutele ning seda saab teha ainult täites ise õigusaktide nõudeid. Elutähtsa teenuse riskijuhtimisel on küll palju ühist äriühingu riskijuhtimisega (riskide tuvastamine, • Mainerisk maandavate meetmete rakendamine), kuid on ka üks Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid tegevusi, oluline erinevus: mille mõju ulatub väljapoole tavapärast äritegevust. Me peame oma erapooletu ja läbipaistva tegevusega - Elutähtsa teenuse riskijuhtimise fookuses on tagama toimivad ja efektiivsed elektri- ning gaasiturud, energiavõrgu klientidele katkematu elutähtsa teenuse korraldame taastuvelektri toetuste kogumist ja osutamine ja häirete korral nõuetekohase teenuse väljamaksmist, soovime kaasa rääkida riigi energia- võimalikult kiire taastamine. ning kliimapoliitikate kujundamisel jne. Seda kõike on võimalik teha ainult omades laitmatut reputatsiooni. - Äriühingu riskijuhtimise eesmärgiks on ühingu eesmärkide saavutamine, millest kõik ei ole seotud • Finantsrisk võrguteenuse klientidega. Korruptsiooni tagajärjena on võimalik kannatada Juhatus on veendunud, et riskijuhtimise tulemusel märkimisväärselt suurt majanduslikku kahju. See võib on riskid hästi hallatud nii äriühingu kui ka elutähtsa avalduda näiteks suuremates ostukuludes, ostetud teenuse klientide jaoks. seadmete madalamas kvaliteedis jne. 42 • Ühingusisese usalduse kadumine Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale on ühingu üheksas erinevas korras sätteid eesmärgiga Kui töötajad märkavad, et ühingus võimaldatakse vältida korruptsiooniohu teket. ebaeetilist käitumist, siis see toob kaasa tõsise usalduse kaotuse ühingu vastu, lojaalsuse vähenemise Riskianalüüsi käigus tuvastati, et kõige tõenäolisem ning üldise firmakultuuri languse. korruptsiooniohuga kokkupuutekoht on hanked. Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud töötajatele Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi vältida, tuleb kohustuslikuks paljude ennetavate meetmete korruptsiooni tekkimist ennetada. järgimine. Näiteks on seatud kohustus esitada juhatuse Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi koosolekule eelnevalt hanke dokumentatsioon „Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis ning pakkumuste laekumise järel juhatus kinnitab hanke tulemused. Laekunud arvete menetlemisel on keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele. infotehnoloogiliste vahenditega tagatud „nelja silma“ Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni ennetamise printsiibi kasutamine. aspekte: • Altkäemaks/korruptiivne tulu Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepidamine kõigi varade üle, ka nende varade, mis on küll kasutuses, kuid Poliitika defineerib altkäemaksu ja korruptiivse tulu mille raamatupidamislik jääkväärtus on null. Varasid ning välistab juhtorganite ning töötajate igasuguse saab maha kanda ainult vastava akti koostamisel, mille seotuse sellega. peavad kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui valdkonna eest vastutav juhatuse liige. • Huvide konflikt Sätestatud on kohustus vältida igasugust huvide Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni konflikti, defineeritud on seotud osapoole mõiste ning ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendmaterjale tehtud kohustuslikuks huvide konfliktist teatamine. korruptsiooni äratundmise ning vältimise kohta. Kõik töötajad on andnud elektroonilise kinnituse • Toetused ja annetused juhendmaterjalidega tutvumise kohta. Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi anda ainult Aastatel 2020 ega 2019 ei tuvastatud Eleringis ühtegi kooskõlas riigivaraseadusega ning ühingu vastava korruptsioonijuhtumit ja juhatus on veendunud, et korraga kasutuselevõetud korruptsiooni ennetavad abinõud aitavad ka tulevikus korruptsiooniriskil jääda • Kingitused ja külalislahkus minimaalseks. Kingitused ning külalislahkus on lubatud ainult hea äritava piires, mis on poliitikas defineeritud. Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni riski • Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole töötajate enda suhtumine ning eetilised tõekspidamised. Kõik töötajad on kohustatud viivitamatult teavitama Töötajate suhtumist saab suunata nii kesk- kui ühingut korruptsioonivastase tegevuse poliitika tippjuhtide isikliku eeskujuga. Samuti on siseveebis rikkumisest või rikkumise kahtluse korral. saadaval ühingu eetikakoodeks. See sisaldab üldiste tõekspidamiste ja põhimõtete kirjeldusi, mida töötajatelt eeldatakse. 43 Majandusaasta aruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruande sisukord Finantsseisundi aruanne 46 Koondkasumiaruanne 47 Rahavoogude aruanne 48 Omakapitali muutuste aruanne 49 Raamatupidamise aastaaruande lisad 50 Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 50 Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 51 Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 60 Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 61 Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 62 Lisa 6. Segmendiaruandlus 67 Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 70 Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 71 Lisa 9. Varud 73 Lisa 10. Materiaalne põhivara 74 Lisa 11. Immateriaalne põhivara 75 Lisa 12. Võlakohustused 76 Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 78 Lisa 14. Tulevaste perioodide tulud 79 Lisa 15. Omakapital 80 Lisa 16. Müügitulu 81 Lisa 17. Muud äritulud 82 Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 83 Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 84 Lisa 20. Tööjõukulud 85 Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 86 Lisa 22. Kasutusrent 87 Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 88 Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 90 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 91 Kasumi jaotamise ettepanek 97 Tegevjuhtkonna allkirjad 2020.aasta majandusaasta aruandele 98 Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 99 45 Finantsseisundi aruanne tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019 VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 7 50 619 42 347 Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse 2 899 1 900 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 38 586 39 025 Varud 9 3 535 3 687 Käibevara kokku 93 639 86 959 Põhivara Materiaalne põhivara 10 961 285 919 956 Immateriaalne põhivara 11 20 812 17 441 Põhivara kokku 982 097 937 397 VARAD KOKKU 1 075 736 1 024 356 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Võlakohustused 12 10 565 10 577 Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 28 448 46 670 Lühiajalised kohustused kokku 39 013 57 247 Pikaajalised kohustused Võlakohustused 12 322 389 332 751 Tulevaste perioodide tulud 14 327 366 246 091 Pikaajalised kohustused kokku 649 755 578 842 KOHUSTUSED KOKKU 688 768 636 089 OMAKAPITAL Aktsiakapital 15 229 890 229 890 Ümberhindluse reserv 2 -1 047 -46 Kohustuslik reservkapital 15 16 330 14 686 Jaotamata kasum 15 141 795 143 737 OMAKAPITAL KOKKU 386 968 388 267 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 075 736 1 024 356 Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 46 SISUKORD Koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019 Müügitulu 16 137 068 142 115 Muud äritulud 17 5 327 13 105 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -53 255 -61 700 Mitmesugused tegevuskulud 19 -5 445 -5 271 Tööjõukulud 20 -10 970 -9 559 Põhivara kulum 10;11 -40 123 -36 913 Ärikasum 32 602 41 777 Finantstulud 21 2 62 Finantskulud 21 -2 338 -2 183 Kasum enne tulumaksustamist 30 266 39 656 Tulumaks 15 -4 964 -6 769 Aruandeaasta kasum 25 302 32 887 Muu koondkasum Kirjed, mida ei ole võimalik edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse Õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande olevate 2 -1 001 -46 investeeringute omakapitaliinstrumentidesse õiglase väärtuse muutus Aruandeaasta kasum 24 301 32 841 Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 47 SISUKORD Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2020- 1.01.2019- 31.12.2020 31.12.2019 Rahavood äritegevusest Kasum enne tulumaksu 30 266 39 656 Korrigeerimised: ‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -100 -78 ‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse põhivara 10,11 40 123 36 913 amortisatsioon ‚ Laekunud dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 17 -873 -94 ‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused 17 -2 978 -1 359 ‚ Intressikulud 21 2 287 2 177 ‚ Intressitulu 21 -2 -62 Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 68 723 77 153 ‚ Varude muutus 9 152 249 ‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 1 707 -4 136 ‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 -1 155 4 098 ‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu muutus 14 -583 2 260 Käibekapitali muutused 121 2 471 Makstud tulumaks 15 -6 531 -5 201 Laekunud dividendid 17 873 94 Makstud intressid 13,21 -2 319 -2 282 Saadud intressid 8, 21 2 62 Kokku rahavood äritegevusest 60 869 72 296 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10,11, 13 -100 214 -117 553 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 59 477 51 657 Laekunud materiaalse põhivara müügist 10,17 264 125 Laekunud ülekoormustulu 8,13,14 24 053 13 091 Kokku rahavood investeerimistegevusest -16 420 -52 679 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -10 558 Tagasimakstud rendikohustused 12 -19 -28 Makstud dividendid 15 -25 600 -29 400 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -36 177 -39 986 Raha ja raha ekvivalentide netomuutus 8 272 -20 369 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 42 347 62 716 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 50 619 42 347 Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 48 SISUKORD Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Ümberhindluse Kokku reservkapital kasum reserv Saldo seisuga 1.01.2019 229 890 13 754 141 182 0 384 826 Aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 0 32 887 Aruandeaasta muu koondkasum 0 0 0 -46 -46 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 -46 32 841 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 932 -932 0 0 Makstud dividendid 0 0 -29 400 0 -29 400 Kokku tehingud omanikega 0 932 -30 332 0 -29 400 Saldo seisuga 31.12.2019 229 890 14 686 143 737 -46 388 267 Aruandeaasta koondkasum 0 0 25 302 0 25 302 Aruandeaasta muu koondkasum 0 0 0 -1 001 -1 001 Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 25 302 -1 001 24 301 Tehingud omanikega: Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 1 644 -1 644 0 0 Makstud dividendid 0 0 -25 600 0 -25 600 Kokku tehingud omanikega 0 1 644 -27 244 0 -25 600 Saldo seisuga 31.12.2020 229 890 16 330 141 795 -1 047 386 968 Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15. Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa. 49 SISUKORD Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Elering AS ja selle äritegevus Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis. Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet teostab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutariifid ning vastavate lepingute tüüptingimused. Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 08.03.2021. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. 50 SISUKORD Lisa 2 Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest Koostamise alused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti. Segmendiaruandlus Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse Eleringi siseselt kõrgeimale äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja, kes vastutab ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste eest, on Eleringi juhatus. Arvestus- ja esitusvaluuta Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. Välisvaluuta ümberarvestus Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on tekkinud nende tehingute kajastamisest ning monetaarsete varade ja kohustuste valuutakursside ümberarvestamisest aastalõpu vahetuskursi alusel, kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga soetatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. kassa, pangakontode ja lühiajaliste kuni 3-kuulise tähtajaga pangadeposiitide saldosid. Finantsvarad Klassifitseerimine Elering klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse: ƒ need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande), ƒ need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal Elering võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Elering annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade 51 tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias: ƒ nõuded ostjate vastu, ƒ pangadeposiidid, ƒ raha ja raha ekvivalendid. Omakapitalinstrumendid Elering kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Elering on võtnud vastu pöördumatu otsuse kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused läbi koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Selliste investeeringutelt saadud dividendid kajastatakse jätkuval kasumiaruandes real muud tulud, kui Eleringil on tekkinud dividendide saamise õigus. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumentist saadud kasum või kahjum kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest. Järgnevad Eleringi omakapitaliinstrumendid on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande: ƒ Nord Pool AS (kuni 2016. a Nord Pool Spot) aktsiad. Norras registreeritud Nord Pool AS grupi tegevusalaks on peamiselt elektribörside korraldus Põhjamaades, Suurbritannias ning Baltikumis. Investeering tehti pikaajalise strateegilise eesmärgiga osalemaks Põhja-Balti regiooni elektrituru arengut puudutavate otsuste tegemisel. Kuna aktsiad ei ole soetatud kauplemiseks, siis juhtkond on otsustanud kajastada aktsiaid õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande. Aruandva aasta detsembris võttis Eleringi nõukogu vastu otsuse müüa kõik Eleringi omandis olevad aktsiad. Allahindlus on tehtud aktsiate neto müügihinnani. Allahindluse summa 1 001 tuhat eurot on kajastatud 2020. aasta koondkasumiaruandes ja 46 tuhat eurot 2019. aasta koondkasumiaruandes. Väärtuse langus Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. 52 Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk ei ole märkimisväärselt suurenenud. Ettemaksed Ettemaksed kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Ettemakse liigitatakse pikaajaliseks, kui ettemaksega seotud kaupu või teenuseid saadakse pikema kui üheaastase perioodi jooksul või kui ettemakse on seotud varaga, mida liigitatakse pikaajaliseks esmasel arvelevõtmisel. Varade omandamisega seotud ettemaksed klassifitseeritakse ümber vara soetusmaksumuseks siis, kui Elering on saavutanud vara üle kontrolli ja on tõenäoline, et Elering saab vara kasutamisest tulevast majanduslikku kasu. Muud ettemaksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna siis, kui ettemaksetega seotud kaubad või teenused on kätte saadud. Juhul, kui esineb märke selle kohta, et ettemaksega seotud varasid, kaupu või teenuseid ei saada kätte, hinnatakse ettemakse alla ja sellega seotud kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud väljaminekuid. Soetusmaksumus sisaldab ka laenukasutuse kulutusi, mis on tekkinud vara soetamisega otseselt seotud või üldistelt võlakohustustelt, mis finantseerivad kriteeriumitele vastavate varade ehitust. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustanud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud. Hilisemad kulutused lisatakse vara bilansilisele maksumusele või kajastatakse vajadusel eraldiseisva varana ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara kriteeriumitele. Asendatud komponendi jääkväärtus kantakse maha. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna kasumiaruandes nende tekkimise perioodil. Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate põhivaraobjektidena. Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, kajastamaks soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul: Kasulik eluiga aastates Ehitised 25-40 Rajatised – elektriliinid, gaasi trassid 30-60 Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7-40 Muu materiaalne põhivara 3-20 53 Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. Varaobjekti lõppväärtus on hinnanguline summa, mida Elering saaks praegu vara realiseerimisest, millest on maha arvatud vara realiseerimisega seotud müügikulud, juhul kui vara oleks nii vana ja sellises olukorras, nagu ta on eeldatavasti oma kasuliku eluea lõpus. Varade lõppväärtusi ja kasulikke eluigasid vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse igal bilansipäeval. Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“. Immateriaalne põhivara Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: ƒ varaobjekt on Eleringi poolt kontrollitav; ƒ on tõenäoline, et Elering saab objekti kasutamisest tulevikus tulu; ƒ objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse viimiseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks tehtud kulutuste põhjal. Isiklik kasutusõigus Immateriaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate hoonestusõiguste ja servituutide eest tehtud maksed kajastatakse immateriaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis ei ületa 100 aastat. Immateriaalseid põhivarasid ja isiklikke kasutusõigusi amortis eeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul: Kasulikud eluead aastates Tarkvara litsentsid 3-5 aastat Isiklikud kasutusõigused 50-100 aastat Väärtuse languse korral hinnatakse immateriaalse põhivara jääkmaksumus alla kasutusväärtuseni või õiglase väärtuseni, millest on arvatud maha müügikulutused, olenevalt kumb on kõrgem. Mittefinantsvarade väärtuse langus Maa ja amortiseeritavate varade puhul hinnatakse väärtuse langust juhul, kui teatud sündmused või muutused olukorras viitavad sellele, et kaetav väärtus võib olla langenud alla jääkmaksumuse. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara jääkmaksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, olenevalt kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil grupeeritakse varad madalamal tasemel, mille puhul on võimalik eristada rahavoogusid (raha genereerivad üksused). Kord alla hinnatud mittefinantsvarade puhul tuleb igal järgmisel aruandekuupäeval hinnata, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. 54 Rendilepingud Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud ajavahemikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amortiseeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal (väheolulised rendilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt. Finantskohustused Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemiseesmärgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusi. Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse varade soetusmaksumusse. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansipäevast või kui Eleringil ei ole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu ning see õigus on selgunud bilansipäevaks. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldised kohustuste või kulude katteks on mittefinantskohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Neid kajastatakse tekkepõhiselt siis, kui Eleringil on minevikus aset leidnud sündmusest tulenev (juriidiline või faktiline) kohustus ja on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid sisaldavatest ressurssidest loobumist ning kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mis tulenevad minevikus aset leidnud sündmusest ja mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärtusega mõõta, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Arendusväljaminekud Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete või protsesside väljatöötamiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on täidetud kõik IAS 38-s esitatud kajastamiskriteeriumid. Kapitaliseeritud arendusväljaminekuid amortiseeritakse toodete eeldatava kasutamisperioodi jooksul. Uuringutega seotud kulutusi, mida tehakse uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumiseks ei kapitaliseerita. Aktsiakapital Eleringil puuduvad eelisaktsiad. Lisakulutused, mis on otseselt omistatavad uute aktsiate emiteerimiseks, kajastatakse omakapitali vähendamisena. Kui saadud tasu õiglane väärtus on suurem kui nominaalväärtus, kajastatakse see vahe ülekursina omakapitalis. Dividendid Dividende kajastatakse kohustusena ja nad arvatakse maha omakapitalist perioodil, mil need kuulutatakse välja ja kiidetakse heaks. Dividendid, mis kuulutatakse välja pärast bilansipäeva ja enne raamatupidamise aastaaruande avaldamist, avalikustatakse aastaaruande lisades. 55 Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulude arvestus Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse. Elektri põhivõrguettevõtjatevaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõtjad. Mehhanism töötab põhimõttel, et riigi põhivõrguettevõtja hüvitab ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit ning saab fondist hüvitist, kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koondkasumiaruandes vastavalt sellele kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude võrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus. Gaasi põhivõrguettevõtjatevaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanuarist 2020 alustas tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon mis tõi muudatused ka gaasivõrguga ülekandeteenuse pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu 56 pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid, enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised sisendpunktide tasud on ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi sisestamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt toimub ilma täiendavate ülekandetasudeta. Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensatsioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi sisendpunktidest kogutud ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See tagab põhivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg mingil konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes netotuluna „Müügitulu“ lisas muude võrguteenuste hulgas. Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille määramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Juhatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt koheselt. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse edasilükkunud tuluna ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat. Edasilükkunud liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus kajastatakse finantsseisundiaruandes pikaajaliste tulevaste perioodide tuludena. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Ülekoormustulu Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oksjonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on: 1. Järgmise päeva turu oksjoni tulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkondade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimetatud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele. 2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade vahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward Transmission Rights (kuni 31.12.2018 PTR- Physical Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üle-Europaline ühtne jaotamiskeskkond (Singel Allocation Platform- SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Vastavalt regulaatorite otsusele Soome piiril pikaajalisi oksjoneid 2020 ja 2019 aastatel ettenähtud ei ole. Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastamisel võetakse arvesse EL määruse 714/2009 artikkel 16 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustulu kasutada eelkõige uute riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks; kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel. Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt sihtfinantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Alates 1.07.2014 kasutab Elering saadud tulu ainult uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Vt lisa 3. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. 57 Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võetakse vara üles selle soetusmaksumuses, juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Toetused elektritootjatele Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate elektritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele vastavatele elektritootjatele välja. Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), ülelaekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi. Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste summast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Toetused biogaasi tootjatele Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur, organiseerib biogaasi tootjatega lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist. Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13. Hüvitised töötajatele Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud). Need hüvitised kajastatakse kasumiaruandes sellel aastal, mil Eleringi töötajad osutasid nendega seotud teenuseid. Bilansipäevaks tasumata summad kajastatakse kohustusena. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab Elering prognoositava hüvitiste summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta. 58 Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 15. Maksumäärad Aastal 2020 kehtisid järgmised maksumäärad: Maks Maksumäär Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt Maamaks 1,0-2,5% maa maksustatavalt väärtuselt aastas Aktsiisimaks elektrilt 1 eurot/MWh elektrienergia kohta (kuni 30.04.2020: 4,47 eurot/MWh) Aktsiisimaks gaasilt 40 eurot/tuhat m3 (kuni 30.04.2020: 79,14 eurot/tuhat m3) Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud 20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kuludelt 59 SISUKORD Lisa 3 Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hinnangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel majandusaastal, hõlmavad: Materiaalse põhivara kasulikud eluead Materiaalsete põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasulikud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 37 960 tuhat eurot (2019: 35 249 tuhat eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks amortisatsioonikulu aastas 3 796 tuhande euro (2019: 3 525 tuhat eurot) võrra. Ülekoormustulu kajastamine Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub ülekoormustulu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks (sel juhul kajastatakse seda tulevaste perioodide tuluna kuni ehituse lõpuleviimiseni) või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks (sel juhul kajastatakse tulu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustulu uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. 2020. aastal tekkinud ülekoormustulu summas 25 320 tuhat eurot (2019. a 12 708 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tuluna (lisa 14). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantseerimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. 60 SISUKORD Lisa 4 Uued arvestuspõhimõtted Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2020: Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise ebakindlus. Muudatus ei avaldanud olulist mõju Elering poolt avalikustatava informatsiooni ulatusele. „Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, valesti avaldamine või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Muudatus ei avaldanud olulist mõju Elering poolt avalikustatava informatsiooni ulatusele. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuaril 2020 alanud aruandeaastal, ei olnud olulist mõju Eleringile. Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Eleringile kohustuslikuks alates 1.01.2021 või hilisematel perioodidel ja mida Elering ei ole rakendanud ennetähtaegselt: „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma. Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis. „Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste rakendamiseks. Elering hindab muudatuste mõju ebaoluliseks. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Eleringile. 61 SISUKORD Lisa 5 Finantsriskide juhtimine Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas. Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9 mõõtmiskategooriatele: Finantsvarad tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 50 619 42 347 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 38 120 35 624 Kokku finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses 88 739 77 971 Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse (lisa 2) 899 1 900 Kokku finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande 899 1 900 Finantsvarad kokku 89 638 79 871 Finantskohustused tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 23 069 41 602 Võlakohustused (lisa 12) 332 954 343 328 Finantskohustused kokku 356 023 384 930 Krediidirisk Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmatajätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Eleringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Eleringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse: kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöö deposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine, kapitali säilitamine, intressi tulu teenimine. 62 Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 50 619 42 347 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 38 120 35 624 Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 88 739 77 971 Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või tehingupartnerite rühmadele aktsepteeritavad riski piirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriumid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas. Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Eleringi finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsember 2020 või vastavalt kuni 31. detsember 2019 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlus 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga oli ebaoluline. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga. Krediidiriski kontsentratsioon Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastaspoolega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2020 oli Eleringil üks vastaspool (31.12.2019: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli 19 646 tuhat eurot (31.12.2019: 18 016 tuhat eurot) ehk 63% ostjate laekumata arvetest (31.12.2019: 64%). Nii 2020 kui ka 2019 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks. Raha on paigutatud nelja panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7. Tururisk Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust. Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik ülejäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla omavahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused. 63 Elektri hinnarisk Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus börsihind erineb tariifide arvutamisel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. Gaasi hinnarisk Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide arvutamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro, ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutapositsioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2020 kui ka 31.12.2019 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades. Intressimäära risk Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intressimäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Samas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on seadnud minimaalseks fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustustest. Elering on teataval määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressikandvaid finantsinstrumente õiglases väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu. Seisuga 31.detsember 2020 moodustasid 67% (31.12.2019: 65%) Eleringi võlakohustustest korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja 33% (31.12.2019: 35%) korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud. Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 12. Pangalaenude ujuv intress põhineb 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse kaks korda aastas. Seisuga 31.12.2020 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 108 379 eurot (31.12.2019: 118 920 tuhat eurot). Kui seisuga 31.12.2020 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile, intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2019: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 542 tuhande euro (2019: 595 tuhande euro) võrra väiksem. Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleöödeposiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile. Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vajadus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finantseerimisbaas, mis koosneb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi. 64 Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 nende lepinguliste tähtaegade järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioodide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuintressimäärasid. Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2020 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kohustused* Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 16 234 5 489 0 0 21 723 Võlakohustused (lisa 12)* 0 12 732 269 852 56 198 338 782 Tulevased maksed kokku 16 234 18 221 269 852 56 198 360 505 * Koos intressidega Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2019 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta Kohustused* Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 39 682 605 0 0 40 287 Võlakohustused (lisa 12) 0 12 721 275 589 66 653 354 963 Tulevased maksed kokku 39 682 13 326 275 589 66 653 395 250 * Koos intressidega Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2020 oli Eleringil raha ja raha ekvivalente mahus 50 619 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 42 347 tuhat eurot). Lisainformatsioon on toodud lisas 7. Kapitali juhtimine Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene. Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapitali ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 35 - 45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Omakapital 386 968 388 267 Varad kokku 1 075 736 1 024 356 Omakapitali ja varade suhe 36% 38% 65 Finantsinstrumentide õiglane väärtus Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne noteeritud turuhind. Alljärgnevalt on toodud õiglase väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest sisenditest järgmiselt: Tase 1. Identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel. Tase 2. Muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad. Tase 3. Vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid. Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasutades kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad Ostjate vastu nõuete ja muude finantsnõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3). Võlakirjade hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades börsil noteeritud võlakirjade turuhinda (tase 1). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (0,36%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide turuintressimääradega. Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2020 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Võlakirjad 228 922 224 561 Pangalaenud 105 683 108 379 Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2019 on alljärgnev: tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus Võlakirjad 227 626 224 376 Pangalaenud 115 032 118 920 66 SISUKORD Lisa 6 Segmendiaruandlus Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhitooted ja teenused, mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud ja kulud ning varad toodetele. Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõhist segmendiarvestust. Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud tulud ja kulud”: 1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu saadud hüvitistes; 3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks koondatud ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarnased omadused, kliendid ja sarnane regulatiivne keskkond); 4. muud tulud ja kulud. Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, ülekoormusetulu, renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline ja mida ei võeta Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinnametoodika kujundamisse arvesse. Ükski nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi informatsiooni avalikustamine. Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis, mida on kasutatud käesolevas raamatupidamise aastaaruandes. Tulumaksukulu on kajastatud ainult reguleeritud elektrivõrguteenuste segmendis, kuna dividendid makstakse välja elektri tegevusalast. Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on liidetud tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel. Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandeperioodil üks klient, kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi tulu on seotud elektri ülekande segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 73 678 tuhat eurot (2019: 76 476 tuhat eurot). 67 Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool. Segmendiaruanne, 1.01.2020-31.12 2020 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku elektri gaasi segmentide võrguteenus võrguteenus vahel Müügitulu kolmandatelt 84 305 18 886 27 838 6 039 0 137 068 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -24 75 -51 0 0 0 Müügitulu kokku 84 281 18 961 27 787 6 039 0 137 068 Muud äritulud 0 0 0 5 327 0 5 327 Tulud kokku 84 281 18 961 27 787 11 366 0 142 395 Kaubad, toore, materjal ja -22 616 -3 407 -26 697 -535 0 -53 255 teenused Mitmesugused tegevuskulud -9 651 -4 124 -1 046 -1 594 0 -16 415 ja tööjõukulud EBITDA 52 014 11 430 44 9 237 0 72 725 Kulum ja amortisatsioon -30 038 -4 846 -117 -5 122 0 -40 123 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -1 726 -136 -10 -464 0 -2 336 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -4 964 0 0 0 0 -4 964 Aruandeaasta kasum 15 286 6 448 -83 3 651 0 25 302 Vara kokku 612 043 114 691 5 580 343 422 0 1 075 736 Kohustused kokku 314 322 49 458 4 471 320 518 0 688 769 Lisandumised materiaalsesse 30 155 8 711 235 40 352 0 79 453 põhivarasse (lisa 10) Lisandumised immateriaal- 3 121 1 021 433 959 0 5 534 sesse põhivarasse (lisa 11) 68 1.01.2019-31.12 2019 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku elektri gaasi segmentide võrguteenus võrguteenus vahel Müügitulu kolmandatelt 89 910 12 323 33 746 6 136 0 142 115 osapooltelt Tehingud segmentide vahel -17 51 -34 0 0 0 Müügitulu kokku 89 893 12 374 33 712 6 136 0 142 115 Muud äritulud 0 0 0 13 105 0 13 105 Tulud kokku 89 893 12 374 33 712 19 241 0 155 220 Kaubad, toore, materjal ja -26 027 -2 228 -32 559 -886 0 -61 700 teenused Mitmesugused tegevuskulud -9 447 -3 387 -955 -1 041 0 -14 830 ja tööjõukulud EBITDA 54 419 6 759 198 17 314 0 78 690 Kulum ja amortisatsioon -29 306 -4 263 -86 -3 258 0 -36 913 (lisa 10,11) Neto finantstulud (-kulud) -1 832 -48 -10 -231 0 -2 121 (lisa 21) Tulumaks (lisa 15) -6 769 0 0 0 0 -6 769 Aruandeaasta kasum 16 512 2 448 102 13 825 0 32 887 Vara kokku 607 872 107 422 5 159 303 903 0 1 024 356 Kohustused kokku 299 841 48 636 3 966 283 647 0 636 089 Lisandumised materiaalsesse 16 578 24 550 0 82 528 0 123 656 põhivarasse (lisa 10) Lisandumised immateriaal- 2 218 987 227 2 703 0 6 135 sesse põhivarasse (lisa 11) Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2020-31.12.2020 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrguteenus gaasi võrgutenus Eesti 80 506 18 271 12 553 4 320 115 650 Norra 1 233 0 0 0 1 233 Läti 0 411 3 804 9 4 224 Soome 11 204 1 969 1 495 3 679 Leedu 0 0 9 512 146 9 658 Venemaa 0 0 0 0 0 Muud 2 555 0 0 69 2 624 Müügitulu kokku 84 305 18 886 27 838 6 039 137 068 69 Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2019-31.12.2019 tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku elektri võrguteenus gaasi võrgutenus Eesti 84 049 11 756 15 950 3 465 115 220 Norra 0 0 0 0 0 Läti 0 0 3 709 0 3 709 Soome 405 0 4 060 2 656 7 121 Leedu 0 8 10 027 12 10 047 Venemaa 0 559 0 0 559 Muud 5 456 0 0 3 5 459 Müügitulu kokku 89 910 12 323 33 746 6 136 142 115 Lisa 7 Hoiused ja deposiidid pankades tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Raha ja raha ekvivalendid 50 619 42 347 Hoiused ja deposiidid pankades: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Hoiused ja deposiidid pankades: mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2 2 107 24 120 mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa3 48 447 0 mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 65 18 227 Kokku hoiused ja deposiidid pankades 50 619 42 347 70 SISUKORD Lisa 8 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 30 963 28 295 ‚ sh nõuded FTR tehingute eest 1 284 18 ‚ sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv -8 0 Muud nõuded 7 157 7 329 ‚ sh saamata kompensatsioon* 5 700 5 700 ‚ sh kogutud ettemaksud elektrienergia tootjatele (lisa 2,13) 0 1 354 ‚ sh potentsiaalsed nõuded ITC maksjate vastu 1 358 175 ‚ sh tagatistasud 99 99 ‚ sh intressinõuded 0 1 Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ 38 120 35 624 Maksunõuded 88 3 248 ‚ sh tagastatav käibemaks 0 2 645 Ettemaksud 378 153 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 38 586 39 025 * Vastavalt Eesti ja Soome regulaatorite vahel sõlmitud kokkuleppe „Cross-Border Cost Allocation Agreement between the Estonian Competition Authority and Energy Authority of Finland“ hüvitab Baltic Connector Oy Eleringile 5,7 miljonit eurot, mis ületab gaasitaristu rajamiseks Euroopa abirahastusest finantseeritavat osa. Antud hüvitis on kajastatud nõuete hulgas seisuga 31.12.2019. Hüvitise laekumist oodati 2020. aastal. Seisuga 31.12.2020 kajastatakse hüvitist endiselt nõudena. Eelpool nimetatud summa laekumist eeldame parima teadmise alusel 2021. 71 SISUKORD Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud ‚ Jaotusvõrguettevõtjad 23 765 21 124 ‚ Muud kliendid 6 603 7 125 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 30 368 28 249 Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 595 46 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole 595 46 ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad ‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 5 0 ‚ laekumistähtajast on möödas enam kui 90 päeva 3 0 Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas ning mis on 8 0 ebatõenäoliselt laekuvad Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 603 46 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv -8 0 Nõuded ostjate vastu kokku 30 963 28 295 Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Samuti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine. Aruandeaastal on tehtud nõuete allahindlusi summas 8 tuhat EUR. Seisuga 31.12.2019 nõuetele allahindlusreservi moodustatud ei olnud. Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 23 72 SISUKORD Lisa 9 Varud tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Diislikütus 2 447 2 503 Mahuvarugaas 344 477 Muu materjal ladudes 744 707 Varud kokku 3 535 3 687 Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks mahuvarugaasi varu, gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi varu ja muid gaasi seadmete ja gaasi torustiku remondiks kasutatavaid materjale. 73 SISUKORD Lisa 10 Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Maa Ehitised Rajatised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku seadmed ehitus Materiaalne põhivara 1.01.2019 Soetusmaksumus 1.01.2019 6 138 49 520 510 041 512 341 515 83 461 1 078 555 Akumuleeritud kulum 0 -9 969 -178 545 -177 474 -215 0 -366 203 Jääkmaksumus 1.01.2019 6 138 39 551 331 496 334 867 300 0 712 352 Ettemaksed 0 0 20 729 14 991 0 0 35 720 Materiaalne põhivara kokku 01.01.2019 6 138 39 550 352 226 349 858 300 83 461 831 533 Liikumised 1.01.2019-31.12.2019 Lisandumised 4 0 0 0 0 153 929 153 933 Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 2 591 96 977 31 669 18 -131 254 0 Vara kasutusõiguse arvele võtmine (lisa 12) 0 0 0 61 0 0 61 Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 218 218 Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -16 0 0 -30 0 0 -46 Ettemaksed 4 0 -19 905 -10 594 0 0 -30 495 Arvestatud kulum 0 -1 412 -14 267 -19 464 -105 0 -35 248 Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 -8 1 180 62 805 1 642 -87 22 893 88 423 Soetusmaksumus 31.12.2019 6 126 51 889 604 622 538 425 488 106 354 1 201 550 Akumuleeritud kulum 0 -11 158 -190 417 -191 322 -276 0 -393 173 Jääkmaksumus 31.12.2019 6 126 40 731 414 205 347 103 212 0 808 377 Ettemaksed 4 0 824 4 397 0 0 5 225 Materiaalne põhivara kokku 31.12.2019 6 130 40 731 415 029 351 500 212 106 354 919 956 Liikumised 1.01.2020-31.12.2020 Lisandumised 76 0 0 0 0 80 384 80 460 Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 704 20 343 22 835 16 -43 898 0 Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 264 264 Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -27 0 0 -137 0 0 -163 Ettemaksed 5 0 -824 -453 0 0 -1 272 Arvestatud kulum 0 -1 439 -15 995 -20 420 -106 0 -37 960 Liikumised kokku 1.01.2020-31.12.2020 55 -735 3 523 1 824 -90 36 750 41 329 Materiaalne põhivara 31.12.2020 Soetusmaksumus 31.12.2020 6 179 52 541 611 275 557 404 504 143 100 1 227 904 Akumuleeritud kulum 0 -12 546 -192 722 -208 023 -382 0 -413 673 Jääkmaksumus 31.12.2020 6 179 39 995 418 554 349 381 122 0 814 231 Ettemaksed 9 0 0 3 944 0 0 3 953 Materiaalne põhivara kokku 31.12.2020 6 189 39 995 418 554 353 325 122 143 100 961 285 Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaasitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka. Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas 264 tuhat eurot (2019: 218 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 0,76% (2019: 0,69%). Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22. 74 SISUKORD Lisa 11 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Omandatud Maa Kokku tarkvara, litsentsid kasutusõigus Immateriaalne põhivara 1.01.2019 Soetusmaksumus 1.01.2019 11 778 4 235 16 013 Akumuleeritud amortisatsioon -5 064 -187 -5 251 Jääkmaksumus 1.01.2019 6 714 4 049 10 763 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 207 0 2 207 Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2019 8 921 4 049 12 970 Liikumised 1.01.2019-31.12.2019 Lisandumised 3 794 2 340 6 134 Amortisatsioonikulu -1 610 -54 - 1 664 Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 2 184 2 287 4 471 Immateriaalne põhivara 31.12.2019 Soetusmaksumus 31.12.2019 11 822 6 580 18 402 Akumuleeritud amortisatsioon -5 862 -244 -6 106 Jääkmaksumus 31.12.2019 5 960 6 336 12 296 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 146 0 5 146 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2019 11 105 6 336 17 441 Liikumised 1.01.2020-31.12.2020 Lisandumised 5 035 499 5 534 Amortisatsioonikulu -2 092 -71 -2 163 Liikumised kokku 1.01.2020-31.12.2020 2 943 428 3 371 Immateriaalne põhivara 31.12.2020 Soetusmaksumus 31.12.2020 19 670 7 078 26 748 Akumuleeritud amortisatsioon -7 671 -314 -7 985 Jääkmaksumus 31.12.2020 11 999 6 764 18 763 Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 049 0 2 049 Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2020 14 048 6 764 20 812 75 SISUKORD Lisa 12 Võlakohustused tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised võlakohustused Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558 Rendikohustused 7 19 Lühiajalised võlakohustused kokku 10 565 10 577 Pikaajalised võlakohustused Pikaajaline pangalaen 97 821 108 362 Emiteeritud võlakirjad 224 562 224 376 Rendikohustused 6 13 Pikaajalised võlakohustused kokku 322 389 332 751 Ettevõtte võlakohustuste alusvaluutad on järgmised: Võlakohustused eurodes 332 954 343 328 Võlakohustused kokku (Lisa 5) 332 954 343 328 Võlakohustuste liikumine tuhandetes eurodes Pikaajalise Pikaajaline Emiteeritud Rendi- Rendi- Kokku pangalaenu pangalaen võlakirjad kohustuste kohustuste lühiajaline lühiajaline pikaajaline osa osa osa Saldo seisuga 01.01.2019 10 558 118 901 224 259 0 0 353 718 Kapitalirendina kajastatud 0 0 0 28 32 60 rendikohustused Võlakohustuste tagasimakse -10 558 0 0 -28 0 -10 586 Ümberklassifitseerimine 10 558 -10 558 0 19 -19 0 Mitterahalised liikumised 0 19 117 0 0 136 Saldo seisuga 31.12.2019 10 558 108 362 224 376 19 13 343 328 Võlakohustuste tagasimakse -10 558 0 0 -19 0 -10 577 Ümberklassifitseerimine 10 558 -10 558 0 7 -7 0 Mitterahalised liikumised 0 17 186 0 0 203 Saldo seisuga 31.12.2020 10 558 97 821 224 562 7 6 332 954 Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2020. aastal 0,70% (2019: 0,69%). Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid: • Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 85 422 tuhat eurot. Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaasta tagastati laene Euroopa Investeerimis- pangale 7 209 tuhat eurot (2019. aastal 7 209 tuhat eurot). 76 • Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 23 034 tuhat eurot tagasimaksmise tähtaegadega aastatel 2025 ja 2032. Intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhja- maade Investeerimispangale summas 3 349 tuhat eurot (2019. aastal 3 349 tuhat eurot). • Eurovõlakirjad Elering emiteeris aastal 2011 Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot tähtajaga 2018 ning noteeris need Londoni börsil. Võlakirjade kupong oli fikseeritud 4,625% ning intressimaksed toimusid üks kord aastas. Nimetatud võlakirjad lunastati 12.07.2018. 03.05.2018 emiteeris Elering Eurovõlakirjad nominaalväärtuses 225 miljonit eurot, millega refinantseeriti eelmised Eurovõlakirjad. Uued võlakirjad emiteeriti kupongimääraga 0,875% ning lunastamistähtajaga 03.05.2023. Võlakirja intressimaksed toimuvad kord aastas. • Laenud Eurovõlakirjade refinantseerimise riski vähendamiseks Eleringi poolt sõlmituvd laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele (omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud. Eleringil on sõlmitud refinanantseerimisriski maandamiseks neli arvelduskrediidi lepingut kogusummas 70 miljonit eurot, intressimarginaaliga 1 kuu EURIBOR pluss 0,36-0,55% marginaal. Laene ei ole 31.12.2020 seisuga välja võetud. Arvelduskrediidilepingud on sõlmitud kuni aastani 2023. jaanuar-veebruar. 77 SISUKORD Lisa 13 Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Võlad tarnijatele 11 967 19 924 Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 4 267 19 758 Saadud ettemaks biogaasi tootjatele 4 193 283 Kogutud ettemaksed elektrienergiatootjatele 807 0 Muud võlad 489 322 Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 21 723 40 287 „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ ilma kogunenud intressideta Korrigeeritud soetusmaksumuses võlakohustuste kogunenud intressid 1 346 1 315 Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol „Võlad tarnijatele ja muud 23 069 41 602 võlad“ Maksuvõlad: Käibemaks 2 286 0 Sotsiaalkindlustusmaks 448 482 Üksikisiku tulumaks 254 286 Töötuskindlustusmaks 29 32 Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 22 23 Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 5 1 574 Aktsiisimaks 113 525 Maksuvõlad kokku 3 157 2 922 Viitvõlad - töötajate hüvitised: Palk 512 478 Preemia 834 761 Puhkusetasu 292 233 Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 381 336 Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 2 019 1 808 Muud võlad 203 338 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 28 448 46 670 Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23. 78 SISUKORD Lisa 14 Tulevaste perioodide tulud Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus tuhandetes eurodes 2020 2019 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 35 020 32 425 Saadud liitumis- ja muud teenustasud 1 784 4 265 Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -1 949 -1 670 Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 34 855 35 020 Sihtfinantseerimine tuhandetes eurodes 2020 2019 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 123 573 73 275 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 59 385 51 657 Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 297 209 Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 17) -168 -209 Sihtfinantseerimise amortiseerimine (lisa 17) -2 978 -1 359 Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 180 109 123 573 Ülekoormustulu tuhandetes eurodes 2020 2019 Ülekoormustulu perioodi algul 87 498 75 125 Saadud perioodi jooksul 25 320 12 708 Arvestatud tuludesse (lisa 17) -416 -335 Ülekoormustulu perioodi lõpul 112 402 87 498 Tulevaste perioodide tulud kokku 327 366 246 091 79 SISUKORD Lisa 15 Omakapital Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2019: 229 890 aktsiat nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Aruandval aastal ei ole ainuosanik teinud otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta. 2020. aastal maksti dividende summas 25,6 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 111 eurot (aastal 2019 29,4 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 128 eurot). Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 5 miljonit eurot (2019. aastal 6,8 miljonit eurot, millest 5,2 miljonit eurot maksti 2019.aastal ja 1,6 miljonit eurot 2020.aastal). Seisuga 31.12.2020 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 16 330 tuhat eurot (31.12.2019: 14 686 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2020 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 1 265 tuhat eurot (31.12.2019: 1 644 tuhat eurot). 2020. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 1 644 tuhat eurot (2019. aastal 932 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2020 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 140 530 tuhat eurot (31.12.2019: 143 737 tuhat eurot). Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta (2018. aasta maksumäär: 20/80). Seisuga 31.12.2020 on võimalik jaotada 107 578 tuhat eurot netodividendidena (31.12.2019: 108 006 tuhat eurot) ja vastav tulumaks oleks 32 952 tuhat eurot (31.12.2019: 34 087 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust kanda osa jaotamata kasumist kohustuslikku reservkapitali. Soodsama määraga arvutatav tulumaksu summa on 4 070 tuhat eurot. 80 SISUKORD Lisa 16 Müügitulu Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes tuhandetes eurodes 2020 2019 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük Bilansienergia 22 397 24 134 Bilansigaas 3 329 4 863 Reguleerimisteenused 2 061 4 715 Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 27 787 33 712 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük Elektrivõrgu teenuste müük 80 483 84 031 Gaasivõrgu teenuste müük 16 232 12 374 Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 1 949 1 670 Muud elektrivõrguteenused 6 527 5 862 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 105 191 103 937 Muude kaupade ja teenuste müük Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 917 917 Muude teenuste müük 2 956 3 469 Muude kaupade müük 217 80 Muude kaupade ja teenuste müük kokku 4 090 4 466 Müügitulu kokku 137 068 142 115 81 SISUKORD Lisa 17 Muud äritulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 2 978 1 359 Dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 873 94 Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 788 10 584 Ülekoormustulu amortisatsioon (lisa 14) 416 335 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 14) 168 209 Kasum materiaalse põhivara müügist 104 78 Muud äritulud 0 446 Kokku 5 327 13 105 *2019.aastal jaanuaris sai Elering tulu leppetrahvist summas 10 440 tuhat eurot seoses koostööpartneripoolse lepingu rikkumisega. Leppetrahv määrati ICC rahvusvahelise vahekohtus. 82 SISUKORD Lisa 18 Kaubad, toore, materjal ja teenused tuhandetes eurodes 2020 2019 Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks Ostetud bilansienergia 20 188 24 221 Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 3 293 3 906 Ostetud bilansigaas 3 103 4 378 Avarii elektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 39 10 Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 26 623 32 515 Süsteemiteenused Reaktiivenergia 438 368 Avariielektrijaama püsikulud 39 844 Süsteemiteenuste kulud kokku 477 1 212 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod Elektrivõrgu kaod 12 193 16 943 Gaasivõrgu kaod 158 343 Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 12 351 17 286 Hooldus- ja remonditööd Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 9 485 6 985 Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 1 122 464 Tootmishoonetele ja -territooriumitele 1 086 1 024 Muud kulud 538 510 Hooldus- ja remonditööd kokku 12 231 8 983 Muud kulud Muud kulud 1 195 1 339 Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 378 365 Muud kulud kokku 1 573 1 704 Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 53 255 61 700 83 SISUKORD Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 1 199 1 314 Infotehnoloogia kulud 1 169 901 Telekommunikatsioonikulud 1 026 1 005 Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 616 288 Koolitus- ja muud tegevuskulud 599 976 Bürookulud 388 400 Teadus-ja arendustegevuse kulud (R&D) 270 86 Muud tegevuskulud 92 182 Transpordi- ja töövahendite kulud 86 119 Mitmesugused tegevuskulud kokku 5 445 5 271 Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega seotud kulu summas 248 tuhat eurot (2019 aastal summas 275 tuhat eurot). 84 SISUKORD Lisa 20 Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 7 841 6 932 Töölepingu lõpetamise hüvitised 44 7 Muud tasud 305 195 Töövõtjatele arvestatud kokku 8 190 7 134 Sotsiaalmaks 2 714 2 371 Töötuskindlustusmaks 66 54 Tööjõukulud kokku 10 970 9 559 sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 439 430 Sotsiaalmaks 162 153 Erisoodustused 41 28 Erisoodustuste tulumaks 10 7 Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 653 618 Töötajate keskmine arv 234 246 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötavad isikud 230 239 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 4 7 Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 8 8 Töötajate keskmine töötasu kuus 3 080 2 682 Kolmele juhatuse liikmetele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, mis võrdub kolme kuu teenistustasuga. 85 SISUKORD Lisa 21 Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Finantstulud Intressitulu 2 62 Kokku finantstulud 2 62 Finantskulud Intressikulu -2 552 -2 395 Kahjum valuuta kursi muutustest -2 -3 Muud finantskulud -48 -3 Kokku finantskulud -2 603 -2 401 Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 264 218 Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 338 -2 183 Neto finantstulud (-kulud) -2 336 -2 121 86 SISUKORD Lisa 22 Kasutusrent Elering kui rendileandja Kasutusrendi tulud tuhandetes eurodes 2020 2019 Ehitised 82 84 Rajatised 917 917 Muu vara rent 2 2 Kasutusrendi tulu kokku 1 001 1 003 Rajatised Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiudoptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.03.2025. Iga- aastane rendimaksete suurus sõltub aasta jooksul väljarenditud kiudude hulgast. Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Soetusmaksumus 5 567 5 718 Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -4 970 -4 850 Jääkmaksumus 597 868 Arvestatud kulum tuhandetes eurodes 2 020 2 019 Arvestatud kulum 141 156 Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 sh kuni 1 aasta 916 916 1-5 aastat 2 977 3 664 üle 5 aasta 0 229 Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 3 893 4 809 87 SISUKORD Lisa 23 Saldod ja tehingud seotud osapooltega Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kontrollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile. Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks: I Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted; II Eleringi juhatus ja nõukogu; III Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded ostjate vastu Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 21 441 19 982 Nõuded ostjate vastu kokku 21 441 19 982 sh võrguettevõtjad 19 692 18 059 Võlad tarnijatele ja muud võlad Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 2 104 6 553 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 2 104 6 553 88 Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest: tuhandetes eurodes Seotud osapool 2020 2019 Tulu kaupade müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 5 430 8 431 Tulu teenuste müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 82 311 79 131 Tulu kaupade ja teenuste müügist kokku 87 741 87 562 Kaupade ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 5 224 5 046 Teenuste ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 2 150 4 729 Kaupade ja teenuste ost 7 374 9 775 Investeeringud põhivarasse Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 345 1 115 ƒ Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist. ƒ Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri ja gaasivõrguteenuste müügist. ƒ Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust. ƒ Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid. Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõjuvõimu, aruandval aastal ei olnud. Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2020. aastal nii nagu ka 2019. aastal moodustatud allahindluseid. 89 SISUKORD Lisa 24 Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust. Seisuga 31.12.2020 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustused kapitalikulutusteks summas 93 459 tuhat eurot (31.12.2019: 85 700 tuhat eurot). Covid-19-l ettevõtte majandustegevusele olulist mõju ei ole. Maksualased kohustused Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma. 90 SISUKORD Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 5. märtsil 2021 esitatud täiendava aruandega. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020; • koondkasumi aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt. Meie poolt 2020. aasta jooksul Ettevõttele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud tegevusaruandes lk 39. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee 91 Ülevaade meie auditist Kokkuvõte Auditi olulisus on 1 800 tuhat eurot, mis on määratud kui ligikaudu Olulisus 2,5% kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA). • Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara objektide kapitaliseerimise Peamised auditi ja nende kasulike eluigade määramise kohta teemad • Ülekoormustulude raamatupidamislik kajastamine Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile. Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Ettevõtte struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Ettevõte tegutseb. Ettevõtte auditi meeskond on teostanud Ettevõttele täismahus auditi. Olulisus Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna. Auditi olulisus 1 800 tuhat eurot 2,5% kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA), mis on avalikustatud aastaaruande lisas 6. EBITDA on juhtkonna määratletud ja arvutatud finantsaruandluse raamistikus Kuidas me selle määrasime defineerimata tulemuslikkuse näitaja, mille eest juhtkond vastutab. EBITDA määratlus ja arvutamine võib ettevõtetel olla erinev. Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu Rakendatud olulisuse kirjeldatud aastaaruande lisas 6, on see üheks olulisemaks kriteeriumi põhjendus mõõdikuks Ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel Ettevõtte juhtkonna poolt. 2 (6) 92 Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust. Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga Peamine auditi teema oma auditis Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted objektide kapitaliseerimise ja nende kasulike materiaalse põhivara investeeringute eluigade määramise kohta (täiendav info kapitaliseerimise kohta on kooskõlas IFRSiga. aastaaruande lisas 2 „Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest“, lisas 3 Saime aru investeeringutega seotud kontrollidest „Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud ja hindasime nende toimimist. olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused“ ja lisas 10 „Materiaalne põhivara“). Hindasime ettevõtte poolt määratud kasulike eluigade sobivust arvestades vara olemust, äri- ja 2020. aastal kajastas Ettevõte materiaalse tegevuskeskkonda. põhivara soetusi summas 80,5 miljonit eurot, mis on peamiselt seotud elektri ja maagaasi Saime nimekirja aasta jooksul materiaalse ülekandevõrgu ehitamisega. põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud kulutustest ja testisime valimi alusel soetustega Kulutused kapitaliseeritakse, kui nende seotud ostuarveid kontrollimaks kapitaliseerimise tulemusena luuakse uusi või täiustatakse korrektsust. olemasolevaid varasid, ja kajastatakse kuludes, kui need on seotud varade remontimise või Samuti saime nimekirja aasta jooksul tehtud hooldamisega. Kulutuste kajastamine vara või remondi- ja hoolduskuludest ning testisime valimi kuluna on hinnanguline. alusel seotud ostuarveid kontrollimaks kuluna klassifitseerimise korrektsust. Materiaalse põhivara objektide kasulikud eluead tuginevad juhtkonna hinnangutel vara või vara Saime nimekirja aasta jooksul lõpetamata oluliste komponentide äritegevuses kasutamise ehitusest materiaalse põhivara gruppi ümber perioodi kohta. Hinnangud põhinevad ajaloolisel klassifitseeritud objektidest. Testisime valimi kogemusel ja turu praktikal ning võtavad arvesse alusel objektide õigeaegset amortiseerimise varade füüsilist seisundit. alustamist võrreldes amortisatsiooni alguskuupäeva põhivara valmimise kuupäevaga. Kuigi materiaalse põhivara kapitaliseerimine ei ole meie auditi jaoks kõrge riskiga valdkond, Samuti hindasime, kas nendele objektidele nõuab selle auditeerimine tehingute suure mahu määratud kasulik eluiga oli kooskõlas ettevõtte tõttu märkimisväärse osa auditi ajast ja arvestuspõhimõtetega. ressurssidest, mistõttu on see auditi üheks peamiseks teemaks. Ülekoormustulude raamatupidamislik Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted kajastamine (täiendav info aastaaruande lisas 2 ülekoormustulude kajastamise kohta on „Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest“, lisas kooskõlas IFRSiga. 3 „Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja Analüüsisime juhtkonna poolt teostatud eeldused“ ja lisas 14 „Tulevaste perioodide hinnanguid, kas ja millal on Ettevõttel kavatsus tulud“). ülekoormustasusid kasutada uute ülekandevõimsuste ehitamiseks. Viisime saadud 2020. aastal sai Ettevõte ülekoormustasusid info kokku juhatuse ja nõukogu koosolekute 3 (6) 93 summas 25,3 miljonit eurot ning bilansis seisuga protokollides kirja pandud otsustega tulevikus 31. detsember 2020 tulevaste perioodide tuluna tehtavate investeeringute kohta ning kajastatud ülekoormustasude saldo oli kokku investeeringute eelarvega. 112,4 miljonit eurot. Saime kolmandalt osapoolelt kinnituskirja, mille Saadud ülekoormustasude kajastamine sõltub abil kinnitasime aasta jooksul saadud nende kasutuseesmärgist. Ülekoormustasud, ülekoormustasude kogusumma. mida kasutatakse uute ülekandevõimsuste ehitamiseks, kajastatakse sarnaselt Lisaks hindasime ülekoormustulude kajastamise sihtfinantseerimisele kuni ehituse valmimiseni kohta avalikustatud info piisavust bilansis kohustuste all tulevaste perioodide raamatupidamise aastaaruandes. tuluna. Ülekoormustasud, mida kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse ülekoormuse tekkimise perioodil tuluna. Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab hinnangute tegemist. Nende olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse tõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükke „Juhatuse esimehe pöördumine, Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni, Eleringi tegevused varustuskindluse tagamisel, Majandustegevuse ülevaade ja 2020. aasta tulemused, Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava Meie Elering, Vastutustundlik tegutsemine ehk ESG, Ühingu juhtimine, Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“(kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. 4 (6) 94 Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu. 5 (6) 95 Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood Meid määrati esmakordselt Ettevõtte kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud konkurssidele ja aktsionäri otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Ettevõttele kui avaliku huvi üksusele on kokku 9 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Ettevõtte audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2030 lõppeva majandusaastani. AS PricewaterhouseCoopers Lauri Past Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567 8. märts 2021 6 (6) 96 SISUKORD Kasumi jaotamise ettepanek Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 oli 141 795 tuhat eurot. Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt: Maksta aktsionärile dividendidena 20 600 tuhat eurot Kohustuslikku reservkapitali 1 265 tuhat eurot Jaotamata kasumisse 119 930 tuhat eurot 97 SISUKORD Tegevjuhtkonna allkirjad 2020. aasta majandusaasta aruandele Elering AS 2020.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 08.03.2021 Taavi Veskimägi Riina Käi Kalle Kilk Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige 98 SISUKORD Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala 2020 2019 35121 Ülekande teenus- edastamine põhivõrgu kaudu 87 901 94 218 35221 Maagasi ülekanne 18 962 11 697 35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 24 457 28 849 35231 Bilansigaasi müük 3 329 4 863 77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 919 917 49501 Torutransport 0 678 47770 Muude kasutatud kaupade jaemüük 217 80 68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 84 84 46699 Muu müük 1 199 729 * EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 99 SISUKORD Fotod ja illustratsioonid: Ain Köster, Andres Treial, Empower AS, Part OÜ, Estfilm Productions OÜ, Mart Landsberg, Nikolai Dorovatovski, Tõnu Tunnel, Valmar Voolaid. Elering AS (registrikood: 11022625) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT Elering AS asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 26.03.2021. a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas Aktsiate/häälte arv: 229 890 Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud Elering AS 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada Elering AS korralise üldkoosoleku päevakord; 2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne (lisatud); 3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse dividendikorralduse kinnitamist. Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega; 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020. a majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →