Elering AS nõukogu aruanne 20 20 . majandusaasta aruande kohta Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule oma aruande Elering AS 20 20 . majandusaasta aruande kohta. Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 20 20 . majandusaasta aruande läbi ja leidis : V aatama COVID19 olukorrale 2020.aastal saavutas ettevõtte täielikult strateegias 2020. aastaks seatud sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikud 2020-2025 täitmine ) sh 2020. aastal oli võrguteenuse klientidele andmata energia kogus viimaste aastate madalaim – 10,3 MWh elektrisüsteemis (10 aasta keskmisena 136 MWh) ning gaasisüsteemis 0 MWh. Ettevõte teenis 1 42,4 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures eelarvet ületava ärikasumi 32,6 miljonit eurot ja p uhaskasum i 25,3 miljonit eur ot . Head majandustulemused võimaldavad ettevõttel dividen di dena omanikule välja maksta planeeritud 2 0 , 6 miljonit eurot. Koos 20 20 . aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on valdavas osas täidetud, sealhulgas m andri-Euroopaga sünkroniseerimise võimaldamiseks pingestati Eesti-Läti kolmas elektriühendus, ning sõlmit i hankelepingud sünkroonkompensaatorite ja Balti-Tartu ning Tartu-Valmiera ehitamiseks. Lisaks oli Elering AS edukas Euroopa Liidu kaasfinantseerimise kaasamisel, mille tulemusena eraldas Euroopa Komisjon Elering AS-ile sünkroniseerimisega seotud investeeringuteks täiendavad 55,5 miljonit eurot ning seda maksimaalse toetusmääraga 75%. Ainsa olulise mõjuga tegevuseesmärkidest jäi saavutamata Puiatu ja Paldis ki kompressorjaamade valmimine seoses töövõtja Control Process S.A. poolt juhitava konsortsiumi suutmatusega lepingu te sse sätest at ud kohustusi ja ajakava täita. Tegemist on „võtmed kätte“ tüüpi projektiga, mis piiritleb Elering AS võimaluse projekti sekkuda. Elering AS on pöördunud hilinemisega seotud leppetrahvide nõudega Stockholmi arbitraaži . Toimunud v ahemenetluse raames otsustas arbitraaž, et Töövõtja nõue Eleringil maksta välja kinni peetud tasud ei ole põhjendatud, lepingut tuleb täita ette nähtud viisil ja arbitraaž mõistis Elering AS-i kasuks välja k õik vahemenetluse menetluskulud. Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 20 20 . aastal toimus 4 korralist nõukogu koosolekut ja 4 elektroonili st nõukogu koosolek ut : 1 1 .03 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga; 02.04 – auditikomitee koosoleku otsuste kinnitamine, majandusaasta aruande kinnitamine , nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, põhitegevuste täitmise ülevaade, kindlustuslepingu tingimuste ülevaade; 1 7.06 – nõukogu esimehe valimine, auditikomitee liikmete nimetamine, Elering AS-i strateegia 202 1 -202 5 arutelu, 4 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste täitmise ülevaade ; 0 9.07 (e lektrooniline ) – tehingud registrivaraga ; 03 .09 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga; 23.09 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, 8 kuu majandustulemuste ülevaade, Elering AS-i strateegia 202 1 -2025 arutelu, põhitegevuse ülevaade ; 30.11 (elektrooniline) – tehingud registrivaraga; 1 6 .12 – auditikomitee koosolekute otsuste kinnitamine, äritegevuse eelarve ja inv esteeringute eelarve kinnitamine , 10 kuu majandustulemuste ülevaade, põhitegevuste ülevaade , huvide konflikti vältimise poliitika ülevaade . 20 20 . aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed: Timo Rajala, nõukogu esimees, alates 14.06.2017 , osales 4 korralisel koosolekul ja 4 elektroonilisel hääletusel ; Timo Tatar, nõukogu liige alates 26.03.2012 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler ), osales 4 korralisel koosolekul ja 4 elektroonilisel hääletusel ; T armo Porgand , nõukogu liige alates 22.05.2017 (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna osakonnajuhataja asetäitja ), osales 4 korralisel koosolekul ja 4 elektroonilisel hääletusel ; Indrek Kasela, nõukogu liige alates 21.08.2016 (ettevõtja), osa les 4 korralisel koosolekul ja 1 elektroonilisel hääletusel; Toomas Põld, nõukogu liige alates 22.05.2017 kuni 22.05.2020 (ettevõtja), osales 1 korralisel koosolekul ja 1 elektroonilisel hääletusel; Janek Stalmeister, nõukogu liige alates 22.05.2020 (ettevõtja), osales 3 korralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel hääletusel . Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid, mis on esitatud ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. 2020. aastal kogunes auditikomitee 4 korda: 23.03, 17.06, 16.09 ja 09.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: füüsiline turvalisus ja elektri elutähtsa teenuse toimepidevus. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid. 20 20 . aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 7 7,1 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid k oos sotsiaalmaksudega summas 4,2 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt: Nõukogu liikmed Brutotasu sh audititasu Sotsiaalmaks sh auditi sotsiaalmaks Timo Tatar 10 125 1 125 3 341 371 Indrek Kasela 9 750 750 3 218 248 Tarmo Porgand 9 750 750 3 218 248 Janek Stalmeister 6 563 563 2 166 186 Toomas Põld 3 750 0 1 238 0 Timo Rajala 18 000 0 5 940 0 Kokku 57 938 3 188 19 119 1 052 20 20 . aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 506,6 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt: Juhatus Brutotasu Sotsiaalmaks Taavi Veskimägi 1 61 705 53 363 Kalle Kilk 120 800 39 864 Riina Käi 98 400 31 472 Kokku 380 905 125 699 Timo Rajala Indrek Kasela Nõukogu esimees Nõukogu liige Janek Stalmeister Timo Tatar Nõukogu liige Nõukogu liige Tarmo Porgand Nõukogu liige 21770368 762027 3 3 Lisa 1: . Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikud 2020-2025 täitmine Objective: Meter: Ühik Eesmärgi sihtväärtus Tegelik 2020 2020 Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus 1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk Andmata jäänud elektrienergia (10 a. keskmine) MWh <145 136 1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk Andmata jäänud gaas MWh (10 a. keskmine) MWh 0 0 1.3 Kolme aasta perspektiivis on täidetud Eesti elektri varustuskindluse standard 3 aasta varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS standardit h MWh LOLE < 9h/a EENS < 6 GWh/a LOLE2025 =0,3 EENS2025 =0,04GWh 1.4 Energiasüsteemi dekarbomiseerimiseks on Eesti elektrisüsteem atraktiivne tootmisvõimsustele Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused") % 95% 98% 1.5 Sünkroniseerimine mandri-Euroopaga 2025 aasta lõpuks Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused") % 95% 100% Eesmärk 2. Tagada elektri - ja gaasihind , mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet 2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas Läänemere äärsete riikidega sama elektrihind % tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus) % EE-FI: >95 EE-LV: >75 EE-FI 96 % EE-LV 99% 2.2 Õhuke elektrivõrk Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine) % <100 58% 2.3 Tagada Eestis FI-3B turupiirkonnaga sama gaasi hind % tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus) % EE-FI: >95 EE-LV: >95 EE-FI: 99% EE-LV: 100% 2.4 Õhuke gaasivõrk Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC) % <100 64% 2.5 Konkurentsitihe energiaturg Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused") % 95 95% Eesmärk 3. Majandusliku lisandväärtuse loomine Majanduslik lisandväärtus (EVA) EUR >0 8,3 mln Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 87 Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % > 65 71
Foto: Tõnu Tunnel
Majandusaasta aruanne 2020
1
Juriidiline aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti
Eesti Äriregistri kood: 11022625
Telefon: +372 715 1222
E-mail:
[email protected]
Interneti koduleht: www.elering.ee
Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne
Juhatuse esimees: Taavi Veskimägi
Omanik: Eesti Vabariik
Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers
Majandusaasta aruanne 2020
Sisukord
Juhatuse esimehe pöördumine 4
Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 6
Eleringi tegevused varustuskindluse tagamisel 12
Süsteemipiisavus 12
Võrgupiisavus 13
Süsteemi töökindlus 15
Küberturvalisus 17
Majandustegevuse ülevaade ja 2020. aasta tulemused 18
Töötajate kaasamise ja motiveerimise tegevuskava Meie Elering 24
Vastutustundlik tegutsemine ehk ESG 26
Ühingu juhtimine 36
Raamatupidamise aastaaruanne 45
Varustuskindlus koos 2020. aastal valminud kolmanda Eesti-Läti
elektriühendusega 2500 megavatti, võrreldes Eesti
kliimaneutraalsel ligikaudu 1600-megavatise tiputarbimisega.
moel Meie tuleviku elektrivarustuskindluse tagamine
seisab kolmel sambal, millest esimene on Eesti
varustuskindluse standardi kehtestamine. Standard
sätestab tundide arvu, mil turu tulemusena ei kata
tootmine koos ühendustega täielikult siinse tarbimise
TAAVI VESKIMÄGI tippu. See ei tähenda tulede kustumist, vaid tarbimise
Juhatuse esimees juhtimist või Eleringi sekkumist reserve kasutades.
Varustuskindluse standardi ettevalmistuste raames
läbi viidud uuring soovitab lubada Eestis üheksal
(9) tunnil aastas olukorda, kus elektri pakkumine
Eleringi ülesanne on hoida Eestis tuled põlemas ja ei kata turupõhiselt täies ulatuses tipunõudlust.
kodud soojad. 2020. aastal saime sellega suurepäraselt Euroopa kontekstis on selline standard tavapärane
hakkama. Elektrienergiat jäi andmata ainult ühe (näiteks Iirimaal ja Portugalis on standard kaheksa
tavalise eramaja aastase elektritarbimise võrra ehk vaid tundi). Teisena koostame igal aastal koos Euroopa
10,3 megavatt-tundi ja gaasienergiat null megavatt- teiste elektri põhivõrguettevõtjatega üle-euroopalise
tundi. Riikidevahelised elektriühendused Soome ja elektrisüsteemi piisavuse analüüsi. Kui tehtav
Lätiga töötasid hästi. Nende näitajate põhiselt võib analüüs peaks jõudma tulemuseni, et Eesti tuleviku
öelda, et Elering tuli oma põhiülesannetega 2020. elektrivarustus ei vasta varustuskindluse standardile,
aastal eeskujulikult toime. Arvestades keerulisi aegu siis oleme kolmanda, administratiivse sammuna valmis
ja niigi suurt segadust ühiskonnas, omab elektri- ja võimsusmehhanismi rakendamiseks strateegilise
gaasivarustuskindluse tagamine eriti suurt kaalu reservi näol. Näeme, et sellel kümnendil tuleb Eestis
inimestele heaolu ja kindlustunde loomisel. Jõudmine elektrivarustuse tagamiseks mistahes olukorras hoida
nii kvaliteetse elektrivarustuskindluseni ei ole tulnud 1000 megavatti kindlaid tootmisvõimsusi.
iseenesest. See on otsene tulem 2011. aastal käivitatud
ja 10 aastat väldanud programmide „Liinid puuvabaks“ Teiseks, varustuskindlus
ja „Töökindel võrk“ tegevustest elektrivõrgu rikkelisuse kliimaneutraalsel moel
vähendamisel. See on üks näide paljude hulgast
illustreerimaks Eleringis valitsevat mentaliteeti – kui Euroopa roheleppega seadis Euroopa Komisjon
midagi võetakse ette, tehakse see tulemuslikult ära. eesmärgi saavutada 2050. aastaks Euroopas
See näitab, kui tugevalt on üks Eleringi põhiväärtustest kliimaneutraalsus, vähendades selleks ulatuslikult
– vastutustunne – meie inimestele omane. kõigi majandussektorite kasvuhoonegaaside heidet.
Eleringi visioon on Euroopa Komisjoni ja Eesti valitsuse
Nagu kõigi meie jaoks, ei olnud 2020. aasta tavaline kliimapoliitilisi eesmärke toetades tagada tulevikus
ka Eleringile. Kui paljud ettevõtted olid 2020. aastal Eesti tarbijate varustuskindlus kliimaneutraalsel
keskendunud eelkõige lühiajaliste väljakutsete moel ja digitaalsete tööriistade toel. Kust siis tuleb
alistamisele, siis meie põhilised väljakutsed olid elekter süsinikuheitevabas energiamajanduses?
lühiajaliste probleemide kõrval seotud eelkõige Elektrit toodetakse nii hajatootmise vormis kui suurtes
strateegiliste plaanidega. Tahaksin tuua esile neist taastuvallikaid kasutatavates tootmisseadmetes.
kolm. Tuleb harjuda mõttega, et enamus elektrist siinses
regioonis toodetakse tulevikus suuresti tuulest.
Esiteks, Eesti elektrivarustuskindluse Tuuleenergia kogupotentsiaal Läänemeres on tohutu
standardi loomine – kuni 93 gigavatti. Kui see potentsiaal rakenduks,
oleks võimalik merel toodetava energia hulgaga katta
Elektrivõrgud elektrit ei tooda. Elektri tootmiseks on kolmandik kogu Läänemereäärsete riikide aastasest
vaja elektrijaama kuskil Euroopa Liidu elektriturul elektrienergia vajadusest. Eesti potentsiaal ületab
ja piisavalt jämedat juhet tarbija juurde. Euroopa meie enda tarbimist kordades. Elering on võtnud
ühtse energiaturu vaates on mõistagi oluline initsiatiivi Läänemere merevõrgu arendamisel, kuna
regionaalne elektrisüsteemi piisavus, mitte üksnes see võimaldab kiirendada tuuleenergia ulatuslikku
Eesti elektrisüsteemi piisavus. Eesti on õnneks hästi kasutuselevõttu merel ning seeläbi kindlustada meie
ühendatud riik. Meil on ühendusi teiste ELi riikidega tarbijate varustuskindlus kliimaneutraalsel moel.
4
Konkreetse projektina on Elering ise alustamas Ühiskondliku vastutuse tajumine
koos Läti kolleegidega põhivõrgu ettevõttest AST
täiendava riikidevahelise mereühenduse loomist 2020. aastal astume Eleringis sammu edasi, et olla
koos sõlmalajaamadega, kuhu on võimalik liita ettevõttena parem sotsiaalne kodanik. Esimest korda
riikidevahelise kokkuleppe järgi eelisarendatavatele kinnitasime koos 2021. aasta eelarvega ära Eleringi
merealadele ehitatavad tuuleelektrijaamad. Mida keskkonna, sotsiaalse ja hea ühingujuhtimise plaani
rohkem on konkurentsivõimelist tootmist võrgus, uueks aastaks. See on meie tegevuskava eesmärgiga
seda parem on see loomulikult nii varustuskindluse realiseerida Eleringi missioon – hoida tuled põlemas
kui Eestis toodetud energia ekspordipotentsiaali ja kodud soojad – senisest hoolivamalt. Hoolivamalt
vaatenurgast. keskkonna ja inimeste suhtes. Eleringi professionaalse
„muskliga“ on võimalik teha Eestis mida iganes ja kus
Kolmandaks, sünkroniseerimine kui energiajulgeoleku iganes. Peame oma „muskleid“ kasutades märkama
nurgakivi ja arvestama ümbritsevat. Saame sellele põhimõttele
toetudes oma järgnevate aastate suurprojekte, mis
Viimasel kümnel aastal oleme hoidnud fookuses mõjutavad elu-olu paljudes Eesti paikades, nagu
eelkõige kõige süsteemsema riski, Venemaa sünkroniseerimine või merevõrgu arendus, teostada
elektrisüsteemi mõju vähendamist Eesti veelgi paremini ja paremas koostöös kohalike
energiasüsteemile. Selle töö tulemusena peaksime kogukondadega.
2025. aasta lõpuks olema elektriliselt ühendatud
riikidega, kes jagavad meiega sarnasemat elukorraldust Lõpetuseks, kõige selle juures, mida me teeme
ja väärtusi. See tähendab eelkõige Venemaa ühiskonna, klientide ja oma töötajate heaolu
elektrisüsteemist eraldumist ja Mandri-Euroopa nimel, suutsime 2020. aastal saavutada omaniku
elektrisüsteemiga liitumist 2025. aasta lõpuks. Hetkel poolt seatud eelarvelised eesmärgid ja maksta
Venemaal ja Valgevenes toimuvat jälgides nimetatud omanikule omanikutulu planeeritud mahus, mis
süsteemne risk ei kahane, vaid kasvab. Seega tuleb läbi riigieelarve samuti tagasi kõigi meie heaolu
valmisoleku loomine mitte ainult plaaniliseks, vaid ka parandamisse Eestis.
mitte-plaaniliseks desünkroniseerumiseks Venemaa
ühendenergiasüsteemist on lähiaastatel meie keskne Aitäh teile, kliendid, partnerid ja kolleegid suurepärase
prioriteet. 2020. aastal saime sünkroniseerimise koostöö eest 2020. aastal!
seisukohalt võtmetähtsusega projektid tähtaegselt
töösse ja Eesti poolt oleme selgelt täieliku
desünkroniseerimise graafikus 2025. aasta lõpuks.
5 SISUKORD
Eleringi missioonist strateegiliste
eesmärkideni
Energia kättesaadavus on muutunud ühiskonnas iseenesest mõistetavaks. Elektri puudumine mõjutab suurt osa Eesti
ühiskonnast, sealhulgas elutähtsate teenuste tõrgeteta toimimist. Eleringi missioon Eesti elektri- ja gaasisüsteemi
haldurina on „hoida Eestis tuled põlemas ja toad soojad“. Seda igal ajahetkel ja igas olukorras.
Kiiresti muutuv keskkond esitab meile suured väljakutsed saada hakkama üha kiireneva kliimamuutusega, tagades
samas turvalisuse tänases geopoliitilises olukorras.
Eleringi visioon on muuta Eesti energiavõrk ja turud Euroopa energiasüsteemi lahutamatuks osaks. Selle
saavutamiseks on oluline sünkroniseerida Eesti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga aastaks 2026. Samal ajal säilitame
Eesti energiatarbijate varustuskindluse kõrge taseme, toetame Eesti majanduse konkurentsivõimet ja aitame täita
kliimapoliitika eesmärke.
Eleringi järgneva kümnendi väljakutseks on tagada varustuskindlus kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete
tööriistade toel.
Missiooni saavutamisel ja visiooni elluviimisel on vajalik leida tasakaal eri osapoolte huvide vahel, milleks on ühiskond,
kliendid, töötajad ning omanik. Sellest lähtuvalt oleme seadnud Eleringile viis strateegilist eesmärki.
Kvaliteet Hind
ÜHISKOND
Eesmärk 1: Eesmärk 2:
Tagada igal ajahetkel Tagada elektri- ja gaasihind,
elektri ja gaasi varustus- mis toetab Eesti majanduse
kindlus konkurentsivõimet
KLIENT Eleringi missioon: OMANIK
Eesmärk 5: Hoida Eestis tuled Eesmärk 3:
Kliendirahulolu põlemas ja toad Majandusliku
soojad lisandväärtuse
loomine
Eesmärk 4:
Pühendunud töötajad
TÖÖTAJAD
Aeg Kasum
6
Eesmärk 1: Tagada igal Sünkroniseerimise projekti raames arendame välja
tugevama Baltikumi sünkroonala võimekuse. Baltikumi
ajahetkel elektri- ja gaasi ootamatu saarestumisega toimetulekuks on võimekus
varustuskindlus juba ka täna olemas. Siiski tuleb tänases seisus
suuremate avariide korral saartalitlusel süsteemi
Varustuskindluse väärtusahel koosneb neljast stabiilsena hoidmiseks rakendada lühiajaliselt suures
sambast: süsteemi töökindlus, võrgupiisavus, mahus tarbijate automaatset piiramist. Täiendavate
süsteemipiisavus ning küberturvalisus. Antud arenduste ja meetmete abil saavutame võimekuse
komponentide tõhusaks juhtimiseks oleme seadnud pikaajaliseks sünkroontööks N-1 (mistahes ühe
endale 2025. aasta vaates eesmärgiks tagada hästi elemendi väljalülitumise) olukorras ilma tarbijaid
automaatselt piiramata.
töötav elektri ja gaasi põhivõrk. Elektrisüsteemis
on meie sihiks hoida andmata jäänud elektrienergia
Sünkroniseerimise projekti Eesti tegevuste üks olulisi
kümne aasta keskmine tase langustrendis. 2025.
teetähiseid oli Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse
aastaks soovime selle näitaja viia põhivõrgus allapoole
pingestamine 2020. aasta detsembris ja ühenduse
120 megavatt-tunnise taseme aastas.
andmine turu käsutusse 1. jaanuaril 2021. Sellega
lisandus kahe riigi vahele ülekandevõimsust ligikaudu
Ühiskonna ja tarbijate jaoks ei ole vahet, kas
600 megavatti. Uus ühendus parandab oluliselt
andmata jäänud energia on seotud seadmete rikke,
varustuskindlust, kuna tugevnenud on põhja-
süsteemi opereerimise vea, võimsuste puudujäägi
lõunasuunalised elektriühendused, samuti Eesti-sisene
või küberrünnakuga. Kliimapoliitikast tulenevalt
võrk Lääne-Eestis. Selle elektriühenduse valmimine
saavutab elekter energiakandjana üha olulisemat rolli.
võimaldab 2021. aastal teostada järgmisi vajalikke
Energiasüsteemi lisandub üha rohkem nii tootmis- kui tugevdusi, sealhulgas renoveerida Narva piirkonnast
tarbimisseadmeid, samuti lisandub energiasüsteemi algavad ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvad
uusi osalisi, mis omakorda muudab süsteemi ülekandeliinid. 2020. aastal viisime läbi hanked
haldamise, juhtimise ja kaitsmise üha keerulisemaks. ja sõlmisime Balti-Tartu ja Tartu-Valmiera liinide
Sellest tulenevalt nõuab antud strateegilise eesmärgi renoveerimistööde lepingud.
täitmine uute tehnoloogiate ning targemate ja
efektiivsemate lahenduste kasutamist. Sünkroniseerimise juures on väga oluliseks meetmeks
ka piisava inertsi olemasolu, millega tagatakse
2020. aastal oli põhivõrgu 10 aasta keskmine süsteemi stabiilsuse püsimine avariide korral ja
andmata energia viimaste aastate madalaimal, 136 parema sageduse stabiilsuse hoidmine tavaolukorras.
megavatt-tunni tasemel ja andmata jäänud energia Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks
ulatus vaid 10,3 megavatt-tunnini. Gaasisüsteemis Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on vajalik
on põhivõrgus andmata jäänud energia 0 megavatt- Baltimaade süsteemis igal ajahetkel tagada
tunni tasemel ning meie eesmärgiks on saavutatud piisav kogus (17 100 MWs) inertsi. Baltikumi
taset hoida. Varustuskindluse kõrgetasemelisuse süsteemihaldurid paigaldavad üle Baltikumi kokku
saavutamine on võimalik tänu õigetele hooldus- üheksa sünkroonkompensaatorit. 2020. aastal
ja investeerimisotsustele. Üha enam võtame viisime läbi hanke ja sõlmisime ehituslepingu
kasutusele uusi lahendusi, et opereerimis-, sünkroonkompensaatori ehitamiseks Viru, Püssi ja Kiisa
hooldus- ja investeerimisotsused põhineksid rohkem 330 kilovoldi sõlmalajaamade juurde. Siemens Energy
üksikseadmete seisundi põhisel informatsioonil ning Oy Eesti filiaal ja Siemens Energy Global ühispakkumise
selle mõjul tervikvõrgule. kogumaksumus on 83,5 miljonit eurot. Seadmed
valmistatakse Siemens Energy Global Saksamaa
Baltimaade Mandri-Euroopa sagedusalaga tehases. Sünkroonkompensaatorite projekteerimis- ja
sünkroniseerimine ehitustööde algus on planeeritud aastasse 2021 ning
viimane neist viiakse töösse 2024. aasta lõpuks.
Varustuskindluse tagamise üks suuremaid riske on
erakorraline Baltimaade eraldumine sünkroonalasse, 2020. aastal alustasime süsteemiteenuste raamistiku
mis tuleneb Venemaa ühendenergiasüsteemis (IPS/ väljatöötamisega. Baltikumis võetakse kasutusele
UPS) toimunud arengutest ja tänasest geopoliitilisest ja arendatakse vastavad võimekused tulenevalt
olukorrast. Selle riski vähendamiseks ja elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sageduse reservide põhimõtetest
stabiilsuse ning töökindluse tagamiseks plaanime ja tekitatakse lokaalse pingejuhtimise võimekus.
Baltimaade sünkroniseerimise Mandri-Euroopa Olemasolevaid juhtimissüsteeme uuendatakse ja
sagedusalaga 2026. aastaks. võetakse kasutusele ka täiendavaid juhtimissüsteeme,
7
et vastata Mandri-Euroopa sagedusalade nõuetele. oleme töötanud välja lahenduse, kus suudame
Vaja on hankida kiired avariireservid läbi olemasolevate standardse liitumispunkti valmis ehitada 18 kuuga.
Baltimaade ja Põhjamaade vaheliste ning lisaks Samuti oleme töötanud välja paindliku võimsusega
rajatava Leedu-Poola alalisvoolu merekaabli. liitumislahenduse, et muuta võimalik liitumine
odavamaks ja investoritele atraktiivsemaks.
Energiasüsteemi piisavus
Euroopa Liidu ja Euroopa riikide ambitsioonikate
kliimapoliitika eesmärkide tõttu on varustuskindluse
seisukohast üha olulisemaks küsimuseks tõusmas
energiasüsteemi piisavus. Kui kliimapoliitikast
tulenevalt tõrjutakse planeeritava tootmistsükliga
paindliku reguleerimisulatusega süsinikuintensiivsed
tootmisvõimsused turult välja, siis kus toodetakse
edaspidi elekter? Usume, et odavaima ja parima
süsteemipiisavuse tagavad jätkuvalt hästi toimivad
turud. Turg tagab, et arendatakse ja investeeritakse
parimatesse tehnoloogiatesse, millele on nõudlus
ja mida võimaldavad ka keskkonnapiirangud. Seega
süsteemipiisavuse saavutamise esmaseks ülesandeks
on läbipaistva ja hästi toimiva turukorralduse ning
-platvormide tagamine.
Oleme endale eesmärgiks seadnud, et igal ajahetkel Näeme, et Eesti üks suurimaid potentsiaale
on kolme aasta perspektiivis täidetud Eesti elektri ja ressursse suuremahulise kliimaneutraalse
varustuskindluse norm. Oleme regulaarselt koostöös tootmisvõimsuse tekkeks on meretuuleparkidel.
Entso-E ja Euroopa teiste süsteemihalduritega Täna on üheks meretuuleparkide potentsiaali
teostanud energiasüsteemi piisavuse analüüsi. 2020. kasutuselevõtu väljakutseks kindlasti merel
aasta analüüs näitab, et tänase parima teadmise paiknevate tootmisvõimsuste liitmine energiavõrku.
kohaselt kuni 2030. aastani Eestis energiasüsteemi 2020. aasta lõpus sõlmisime Läänemere-äärsete
piisavuse probleemi ei ole. Varustuskindluse põhivõrguettevõtjatega (edaspidi ka TSO) ühiste
analüüsi ja hinnangut teostatakse iga-aastaselt, kavatsuste kokkuleppe Läänemere merevõrgu
kuna energeetikas on turukeskkond kliimapoliitikast initsiatiivi algatamiseks. Koostöö eesmärk on välja
tulenevalt kiires muutuses. töötada Läänemere energiavõrgu kontseptsioon ja läbi
viia teostatavuse eelanalüüsid. Merevõrgu lahendus
Tootmis- ja salvestusvõimekustele peab olema kasutatav nii ülekandevõimsusena
atraktiivne Eesti elektrisüsteem riikide vahel, et tugevdada kõikuvamal tootmisel
põhinevat energiasüsteemi, kui ka võimaldama
Lisaks on meile oluline, et energiasüsteemi liita energiasüsteemiga uusi merel olevaid
kliimaneutraalseks muutmiseks oleks suuremahulisi tootmisvõimsusi, et anda panus
Eesti elektrisüsteem atraktiivne tootmis- ja süsteemipiisavusse. Seoses Eesti ja Läti riikide
salvestusvõimsustele. Euroopa Liit on võtnud endale vahel sõlmitud ühiste kavatsuste kokkuleppega,
eesmärgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks oleme 2020. aastal alustanud koostöös Läti TSO-ga
ja meie naaberriik Soome, kellega oleme nii esmaste analüüside läbiviimist Eesti-Läti merevõrgu
elektri- kui gaasisüsteemide ja turgude osas alternatiivide hindamisel. Samuti alustasime
tugevalt integreeritud, soovib sama saavutada uuringut, et välja selgitada piirangud ja meetmed,
juba 2035. aastaks. Loome lahendusi ja teeme et Eesti elektrisüsteemi ette valmistada töötamaks
koostööd naabritega, et saaksime pakkuda uute 100% inverterpõhisel ehk eelkõige tuulel ja päikesel
tootmisvõimsuste tekkeks konkurentsivõimelist baseeruval energiatootmisel. Süsteemihaldurina
keskkonda. Selleks arendasime Eleringis 2020. aastal oleme jätkuvalt tehnoloogianeutraalsed, samas
välja regioonis ainulaadse e-Gridmap lahenduse, kus näeme tulenevalt tehnoloogiate küpsusest, et
investorid saavad esmase elektrisüsteemiga liitumise energiasüsteemi juhtimisel tuleb valmis olla keerukuse
hinna erinevates alajaamades teada kulupõhiselt suurenemiseks, kuna enamus energiatootmisest
sekunditega. Soodustamaks kiiret liitumisprotsessi, baseerub inverterpõhistel tootmisviisidel.
8
Eesmärk 2: Tagada elektri- ja 2020. aastal tegime analüüsid Eesti elektrivõrkude
optimaalse arengukava koostamiseks, et leida kogu
gaasihind, mis toetab Eesti elektrivõrku (nii ülekande- kui jaotusvõrku) silmas
majanduse konkurentsivõimet pidades ühiskonna jaoks sotsiaalmajanduslikult parimad
lahendused. See arengukava ei ole veel meie partneriks
Elektri- ja gaasivõrgu süsteemihaldurina saame oleva jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi poolt heaks
panustada elektri ja gaasi hinda kolme parameetri kiidetud. Samuti oleme ette valmistamas võimsuspõhist
kaudu. tariifikomponenti.
Läänemere-äärsete riikidega sama Investeeringute optimeerimise positiivseks näiteks on
elektrihinna tagamiseks peavad piiriülesed asjaolu, et oleme suutnud sünkroniseerimise projekti
võimsused olema maksimaalselt töös sisuliselt arendada selliselt, et sünkroniseerimiseks
vajalikud investeeringud ei too kaasa elektri võrgutariifi
Oluline on tagada olemasolevate piiriüleste võimsuste tõusu. Elering rahastab ehitust kolmveerandi ulatuses
võimalikult kõrge kasutatavus, et Eesti hinnapiirkonnas Euroopa Ühendamise Rahastust ja veerandi osas
oleks Läänemere-äärsete riikidega sama elektri- ülekoormustulufondist. Kokku läheb Mandri-Euroopa
ja gaasihind. Jälgime, et suudaksime pudelikaela elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projekt Eestile
tundidel hoida võimsused võimalikult suurel protsendil maksma ligikaudu 300 miljonit eurot, millest suurema
tundidest töös. On hea tõdeda, et oleme suutnud osa katab Euroopa Liidu kaasfinantseering. 2020.
koostöös Soome elektrisüsteemihalduriga hoida aastal olime taas kord edukad Euroopa Liidu vahendite
alalisvooluühenduste töökindluse kõrgel tasemel. 2020. kaasamisel ja Euroopa Komisjon otsustas eraldada
aasta EstLink 1 tehniline valmisolek oli 97,4% ja EstLink Eleringile sünkroniseerimisega seotud investeeringute
2 tehniline valmisolek 97,5% ning seejuures üle 30% kaasrahastamiseks veel 55,5 miljonit eurot. Nii 2020.
ajast töötasid ühendused maksimumvõimsusel. aasta kui ka 2019. aasta taotlusvoorus saime Euroopa
Komisjonilt maksimaalse võimaliku toetusmäära
Õhuke elektrivõrk 75% ulatuses. Omafinantseeringuks kasutame
ülekandevõimsuste oksjonitulu ning seega ei koorma
Teine oluline aspekt on muuta elektrivõrk nii öelda sünkroniseerimise investeeringud meie elektritarbijat.
õhemaks ja hoida sellega ülekandevõrgu tariifi kontrolli Kavatseme esitada Euroopa Liidu järgmisesse
all. Meie pikaajaliseks eesmärgiks on, et meie viie aasta eelarveperioodi nelja riigi süsteemihalduritega
asendusinvesteeringud on väiksemad kui järgmise viie üheskoos veel ühe sünkroniseerimisega seotud
aasta reguleeritud varade kulum. Antud eesmärgil on investeeringute kaasrahastuse taotluse, et kaasata
pikaajaline mõju. Kuna samal ajal on oluline hoida ka Euroopa Liidu vahendeid ka elektrisüsteemi juhtimis- ja
andmata jäänud energia langustrendis, tuleb võrgu infosüsteemide kaasajastamiseks.
opereerimisel leida praegusest efektiivsemaid ja
uuenduslikemaid lahendusi ja tehnoloogiaid. Kolmas aspekt konkurentsivõimelise energiahinna
tagamisel on hästi toimiva turukorralduse ja
–platvormide arendamine, mis soodustaksid võimalikult
suurt konkurentsi ja tagaksid paljude osalistega
konkurentsituru. Kliimapoliitika eesmärkidest tulenevalt
peaksid erinevad energiakandjad pikaajalises vaates
omavahel konkureerima. Selleks oleme arendamas
digitaalseid lahendusi nii süsteemiteenuste,
paindlikkusteenuste, taastuvenergia päritolutunnistuste
ja turuplatvormide kui ka energiaandmete lahendusi, mis
võimaldaksid lihtsamini harmoniseerida regionaalsete
reservide, hulgi- ja jaeturu reegleid ning andmevahetust.
9
Eesmärk 3: Majandusliku Eesmärk 4:
lisandväärtuse loomine Pühendunud töötajad
Iga omaniku ootus on, et ettevõttesse paigutatud Üldise töötuse madala taseme ja palgafondi surve
kapital looks eesmärgipäraselt väärtust. Jälgime all on talentide hoidmine ja leidmine üha keerulisem.
lisandväärtust, mis luuakse majandusliku Seetõttu on olemasolevate inimeste hoidmiseks,
lisandväärtuse metoodika EVA alusel. 2020. aastal järgmise viie aasta ambitsioonikate eesmärkide
suutsime luua omanikule lisandväärtust 8,3 miljoni saavutamiseks ning energiasüsteemi muutuste
euro väärtuses. juhtimiseks oluline tugev meeskonnavaim ja hea
töökultuur. Pühendunud töötajad on oma tööga enam
Majandusliku lisandväärtuse vaatest on kindlasti rahul ja panustavad enam. Mõistame, et töötajate
olulised pikaajalised arengud gaasisüsteemis. pühendumuse juhtimisel on oluline roll ja reaalsed
Gaasivõrgu areng on hetkel rohkem kui kunagi varem tagajärjed Eleringi missiooni täitmisele. Viime igal
mõjutatud kliimapoliitilistest eesmärkidest. Kui aastal läbi pühendumuse uuringut ja oleme seadnud
varasemalt oli gaasivõrk vahelüliks kasvuhoonegaaside endale eesmärgiks hoida ettevõtte pühendumuse
järk-järgulisel vähendamisel, siis praeguste indeksit tasemel üle 70%. 2020. aastal oli meie
ambitsioonikate kliimapoliitiliste eesmärkide puhul on inimeste pühendumuse indeksi tase seejuures 87%.
vajalik muuta kliimaneutraalseks ka gaasitorustikus 2020. aastal olid suurimad väljakutsed seotud COVID
transporditavad kütused. Kindlasti saavad rohegaasid eriolukorra ja kaugtöö rakendamisega. Samas oleme
olema osa taastuvenergia ringlussüsteemist, suutnud keerulisel ajal hoida fookust keskastme juhtide
sealhulgas energia ülekandmisel, salvestamisel ja oskuste ja juhtimiskvaliteedi kasvatamisel.
muundamisel gaasist elektriks ja vastupidi. Seoses
inverterpõhise taastuvenergia osakaalu suurenemisega
elektrisüsteemis suureneb väljakutse hoida elektri
tarbimine ja tootmine tasakaalus, mis toob kaasa
kogu energiasüsteemi ehk nii elektri-, gaasi-,
transpordisektori tugevama integreerimise ja energia
salvestamise vajaduse. Mittejuhitava tootmise
lisandumine ja tavapäraste elektrijaamade sulgemine
nõuab energiasüsteemi turvaliseks haldamiseks
suuremat võimekust energia salvestamiseks.
Eeldatavalt 2030. aastatel paigaldatava tuuleenergia
integreerimise peamine väljakutse on vajadus
rakendada suures mahus sesoonset paindlikkust.
Olemasoleval gaasitaristul on potentsiaal mängida
olulist rolli täielikult kliimaneutraalses elektrisüsteemis,
kuna see võib pakkuda võimalusi sünteetiliste gaaside
või vesiniku ladustamiseks ning transportimiseks
kiiresti käivitatavatesse elektrijaamadesse. Seega
seisab ees väljakutse, kuidas muuta gaasitaristu
kasutatavaks rohegaasidele. Oleme praegu olukorras,
kus on palju teadmatust tehnoloogiate, erinevate
rohegaaside gaasivõrgus ja lõpptarbijate seadmetes
kasutatavuse kui ka võimalike erinevate rohegaasidele
üleminekulahenduste osas. 2020. aastal viisime
läbi analüüsi rohegaaside kasutatavuse osas Eesti
gaasivõrgus ja koostöös regiooni süsteemihalduritega
oleme algatamas regioonipõhiseid uuringuid.
Teeme praegu gaasivõrgu varustuskindluse taseme
hoidmiseks vaid vältimatuid investeeringuid, kuniks
oleme välja selgitanud, kuidas regionaalselt saame
gaasisüsteemiga rohekütustele üle minna.
10
Eesmärk 5: Kliendirahulolu
Eleringil on neli olulisemat teenuste segmenti: elektri ja gaasi võrguteenus, elektri- ja gaasisüsteemiga liitumise
teenus, elektri ja gaasi bilansiteenus ning taastuvenergia toetuste makseagentuur. Viies läbi kliima- ja geopoliitilistest
väljakutsetest tulenevalt suuri muutusi energiasüsteemis ja energiaturgudel, ei saa Elering olla edukas, kui meie
kliendid ei ole rahul. Samuti ühendub võrku üha rohkem uusi kliente, sealhulgas tuule-ja päikeseenergia tootjaid,
kes eeldavad, et Elering toimib kiiresti ja tõhusalt. Oleme teinud tööd, et jõuda kliendikeskse töökultuurini. 2020.
aastal arendasime ja lansseerisime võrguteenuse klientide portaali, uuendasime liitumiste teenuste kliendiportaali
eesmärgiga muuta infovahetus ja protsessid kiiremaks ja efektiivsemaks. Samuti arendasime liitumise klientide
jaoks välja e-Gridmap rakenduse, mis annab esmase info liitumise maksumuse kohta sekunditega. Taastuvenergia
toetuste klientidele oleme välja arendanud automatiseeritud lahendused taastuvenergia toetuste taotlemiseks ning
tegevusteks energia päritolutunnistustega.
Selleks, et olla süsinikuneutraalse energiasüsteemi eestvedaja ja meie kliendid saaksid kasutada kogu väärtusahelas
kliimaneutraalset energiat, oleme võtnud suuna muuta Elering 2030. aastaks kliimaneutraalseks, viies sellega
minimaalseks ka energia ülekandmise jalajälje.
Igal aastal viime klientide seas läbi uuringu kõikides teenusesegmentides nii teenuse täpsuse väljaselgitamiseks kui
klientide rahulolu hindamiseks. Meie eesmärk on hoida klientide rahulolu tasemel üle 65%. 2020. aasta küsitluse
põhjal oli Eleringi kliendirahulolu tase 71%.
11
SISUKORD
Eleringi tegevused Lisaks koostööle ENTSO-E’ga lõi Elering 2020. aastal
sisemise võimekuse teostada tõenäosuslikul meetodil
varustuskindluse elektrisüsteemi piisavuse analüüse. Selleks hankisime
vajaliku tarkvara nimega PLEXOS ning arendasime
tagamisel välja vajalikud sisemised kompetentsid analüüside
läbiviimiseks. 2020. aasta detsembris välja antud
Eleringi varustuskindluse aruanne sisaldas juba
lisaks üleeuroopalistele analüüsidele ka Eleringi poolt
Nii nagu juba eelpool mainitud, on Eleringi teostatud tõenäosuslikke analüüse.
missiooniks varustuskindluse tagamine nii
elektri- kui ka gaasitarbijate jaoks. Elering vaatleb Olukorras, kus riigis on risk elektrisüsteemi piisavuse
varustuskindlust süsteemselt nelja niinimetatud puudujäägile, tuleb Euroopa elektri siseturu
varustuskindluse samba lõikes: süsteemipiisavus, määruse järgi kehtestada riiklik varustuskindluse
võrgupiisavus, süsteemi töökindlus ja küberturvalisus. norm. Normiga määrab iga liikmesriik oma
Süsteemi piisavusena vaatleb Elering olukorda, kus elektrisüsteemi piisavuse aktsepteeritava taseme
oodatav tarbimine on kaetud kohaliku tootmise, ning selle vastu võrreldakse elektrisüsteemi piisavuse
impordivõimaluste ning tarbimise juhtimise analüüsi tulemusi. 2020. aastal tellis Elering koos
võimalustega. Võrgupiisavus tähendab, et ülekandevõrk Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning
on võimsuste ja töökindluse mõttes piisav, et tagada Konkurentsiametiga uuringu Eesti varustuskindluse
energia jõudmine tarbimiskeskustesse. Süsteemi normi taseme määramiseks. Läbi viidud uuringu
töökindlus on võimekus hoida elektrisüsteem tervikuna põhjal on Eesti jaoks optimaalne, kui varustuskindluse
töös ning tulla toime erinevate häiringute ja avariidega. normiks on keskmine piirangutundide arv 9 tundi
Küberturvalisus on võimekus vältida küberohte aina aastas.
enam digitaliseeruvas energiasüsteemis.
Kui peaks selguma, et tegelik süsteemipiisavuse
Kõrge varustuskindluse taseme tagamiseks on oluline olukord on kehvem kui 9 tundi, siis on lubatud pärast
kõigi nelja varustuskindluse samba üheaegne tugev Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist kehtestada
täitmine. riigis võimsusmehhanism. Võimsusmehhanism
on sisuliselt riigiabi elektritootjatele või juhitavale
tarbimisele, et nad oleksid valmis vajalikul
Süsteemipiisavus hetkel oma võimsust pakkuma. Elering koos
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning
2020. aastal tegi Elering mitmeid tegevusi Konkurentsiametiga viis 2020. aastal läbi uuringu,
süsteemipiisavuse taseme kõrgel hoidmiseks nii täna mille ülesandeks oli leida Eesti jaoks sobivaim
kui ka tulevikus. võimsusmehhanismi liik. Erinevate mehhanismide
kaardistamise ja sobilikkuse analüüsi tulemusena jäi
Eesti elektrisüsteemi piisavuse hindamiseks teostab kõige perspektiivikamaks lahenduseks strateegiline
Elering koostöös Euroopa ülekandesüsteemihaldurite reserv. Strateegiliseks reserviks on võimsus, mis
ühendusega ENTSO-E üleeuroopalisi süsteemipiisavuse elektriturul ei osale, kuid on valmisolekus tiputarbimist
hinnanguid. Hinnangu aluseks on Euroopa katma.
süsteemioperaatorite poolt esitatavad andmed iga riigi
tootmisvõimsuste, tarbimise ning ülekandevõimsuste Eelneva kokkuvõttena avaldas Elering detsembris
kohta ja kogutud andmeid sisaldav üleeuroopaline turu 2020 iga-aastase varustuskindluse aruande. Aruande
modelleerimise andmebaas. Aruande ajaline perspektiiv järelduste põhjal on nii Euroopa elektrisüsteemi
on kuni 2030. aastani ning tulemused sisaldavad piisavuse uuringu kui Eleringi poolt tellitud ja teostatud
kõigi Euroopa riikide elektrisüsteemi piisavuse erinevatele metoodikatele tuginevate analüüside
indikaatoreid. Elektrisüsteemi piisavust hinnatakse järgi Eesti tarbijate elektriga varustuskindlus tagatud
tõenäosusliku meetodi abil. Metoodika aluseks on turupõhiselt vähemalt 2030. aastani. Tänaste
Monte Carlo meetod, mille kohaselt simuleeritakse 35 teadmiste kohaselt ei ole tarbijatele taastuvenergia
erinevat kliima-aastat 20 korda, arvestades tarbimise, tasuga sarnaste täiendavate tasude kehtestamine
tuuleolude, päiksekiirguse, hüdroloogilise olukorra ja elektritootjatele toetuse maksmiseks põhjendatud.
süsteemi elementide avariide muutumisega.
12
Gaasisüsteemi piisavus paranes 2020. aastal oluliselt Lisaks sünkroniseerimise suurprojektile teostatakse
tulenevalt Balticconnectori gaasitoru kasutusele riigisiseseid investeeringuid elektrivõrgu töökindluse,
võtmisest. Balticconnector on gaasitoru Soome läbilaskevõime ja efektiivsuse tagamiseks
lahes, mis ühendab omavahel Eesti ja Soome ning võrgu vananemise peatamiseks. Üle Eesti
gaasisüsteemid ja lisas Eestile täiendava tarnekanali rekonstrueeritakse 110 kV õhuliine, millest suur
lisaks olemasolevatele ühendustele Läti ja Venemaaga. hulk tehakse sünkroniseerimise projekti mahus, kus
Regionaalse gaasituru osalised alustasid otsekohe ühtedele mastidele tõstetakse rekonstrueeritavate
Balticconnectori aktiivset kasutamist ning gaasitoru on 330 kV liinidega paralleelselt kulgevaid 110 kV õhuliine.
olnud täies ulatuses kasutuses suunal Eestist Soome. Sellega tagatakse väiksem mõju keskkonnale ning
2021. aasta jooksul on oodata Balticconnectori klastri kokkuhoid hoolduskuludelt. Eesti kahes suuremas
osana kompressorjaamade valmimist, mis suurendavad tarbimispiirkonnas – Tallinnas ja Tartus – on rõhk
ülekandevõimsust Eesti ja Soome vahel. olemasolevate 110 kV õhuliinide asendamisel
kaabelliinidega. Lisaks ehitatakse Tallinnas juurde uus
Iru-Viimsi 110 kV kaabelliin ning Tartus rajatakse Tartu-
Võrgupiisavus Ülejõe 110 kV kaabelliin. Samuti rekonstrueeritakse
ja optimeeritakse 110 kV õhuliine Tallinna ümbruses.
110-330 kV elektrivõrgu investeeringud Kirde-Eestis toimuvad võimsusvoogude muutustest ja
koormuste ümberjagunemisest tingituna elektrivõrgu
Võrgupiisavuse ja seeläbi varustuskindluse jätkuvalt rekonfigureerimistööd, mille käigus tekib tugev Püssi-
heaks tagamiseks ning võrgu optimeerimiseks ja Ahtme-Alutaguse ringühendus. Samuti optimeeritakse
kaasajastamiseks on Elering järjepidevalt teostanud 110 kV võrku suunal Balti-Allika-Oru. 330 kV võrgus
erinevaid arendusi ja investeeringuid. on kavas Mustvee-Paide liini rekonstrueerimine.
Saarte võrgupiirkonnas on käimas võrgu sidususe
Käsil on suurprojekt Mandri-Euroopa sagedusalaga suurendamine mandriga ning seeläbi saarte
sünkroniseerimiseks. Projekti raames valmis aastal varustuskindluse tõstmine. Valminud on Rõuste-Tusti
2020 Eestit ja Lätit ühendav kolmas 330 kilovoldi ja Väikese väina 110 kV merekaabel. Vähendamaks
(kV) ühendus, tänu millele on oluliselt tõusnud Eesti õhuliinide mõju linnustikule, teostati Tusti-Leisi
ja Läti elektrisüsteemi varustuskindlus ning tagatud kaheahelalisel 110 kV õhuliinil üle Väikese väina tammi
on suurem läbilaskevõimsus. Järgmise sammuna suunduvas lõigus osaline juhtmete eemaldus, asendati
teostatakse aastatel 2021-2025 olemasolevate piksekaitsetross ning paigaldati liinimarkerid, et muuta
Balti-Tartu-Valmiera ja Viru-Tsirguliina-Valmiera liin lindudele ohutumaks. Kaalumisel on Väikese väina
330 kV ühenduste rekonstrueerimine ja ehitatakse teise 110 kV merekaabli rajamine, mis võimaldaks
Mustvee 330 kV alajaam. Samuti paigaldatakse likvideerida üle Väikese väina tammi suunduva
projekti mahus võrgu strateegilistesse punktidesse õhuliini lõigu. Varustuskindluse suurendamiseks
sünkroonkompensaatorid, millega tagatakse süsteemi ehitatakse Muhu saarel ühtedel mastidel paiknevad
stabiilsus nii normaal- kui häiringuolukorras. Tusti-Leisi ja Võiküla-Orissaare 110 kV liinid eraldi
mastidele.
13
Aastatel 2019-2020 tegi Elering koostööd Võrgu talitluskindlus
jaotusvõrguettevõtetega Elektrilevi OÜ ja VKG
Elektrivõrgud. Koostöö tulemusena valmis 35(20)-330 2020. aasta oli Eleringi ajaloos võrgu talitluskindluse
kV elektrivõrgu pikaajaline arenguplaan aastateks seisukohalt parim aasta. Andmata energia oli 2020.
2020-2045, milles ühildati võimaluste ulatuses aastal läbi aastate kõige väiksem, olles üksnes 10,3 MWh.
jaotusvõrguettevõtete ja Eleringi lühi- ja pikaajalised Võrdluseks võib tuua, et viimase 10 aasta keskmine
investeeringute kavad ning plaanid ning leiti piirkonniti andmata energia kogus on 136 MWh aasta kohta. Suurima
optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestavad ja ainsa märkimisväärse andmata energiahulgaga
lõpptarbija vajadusi ning vähimat ühiskondlikku kulu. sündmus toimus jaanuaris, kui purunes kantav
maandusseade, millest põhjustatud lühise tagajärjel jäi
toiteta mitu liitumispunkti. Kokku oli viimati nimetatud
sündmuse tagajärjel andmata energiat 7,2 MWh. Ülejäänud
erinevatest sündmustest põhjustatud andmata energia
kogus oli marginaalne.
2020. aastal oli väljalülitumisi kokku 106. Suurimaks
väljalülitumiste põhjustajaks olid erinevad
keskkonnategurid 30 juhtumiga. Enim väljalülitumisi
põhjustas omakorda äike 13 korraga. Ülejäänud juhtumite
põhjuseks oli isolaatorite mustumine tulenevalt lindude
tegevusest või muudest ümbritseva keskkonnaga seotud
tingimustest. Peaaegu kõik need sündmused toimusid
liinidel, ainult üks äikselöök juhtus Sindi alajaamas ja
põhjustas seal seadmete hävinemise. Elektriseadmete
väljalülitumise põhjust ei õnnestunud välja selgitada 20
Võrguga liitumise võimekus korral. 12 korral olid väljalülitumise põhjused inimtekkelised,
näiteks seotud seadistus- ja paigaldusvigadega.
Vabad liitumisvõimsused on võimsused, mille korral
ei ole vaja liitumisel Eleringiga ülekandeliinide Viimastel aastatel ei ole massilisi puudest tingitud
läbilaskevõimeid suurendada. Peamiseks piirajaks väljalülitumisi esinenud, kuna liini kaitsevööndid on
on ülekandeliinide termiline piirang, mis sõltub liini
läbivast voolust. Vabad liitumisvõimsused vähenevad
uute liitumistega ja olemasoleva liitumisvõimsuse
suurendamisega ning suurenevad elektrivõrku tehtavate
investeeringutega, millest olulisema mõjuga on Harku-
Lihula-Sindi liini valmimine, Balti-Tartu-Valmiera ja Viru-
Tsirguliina-Valmiera 330 kV õhuliinide rekonstrueerimine
ja Kirde-Eestis võrgu ümberkorraldamine.
Võrguga liitumise võimekuse suurendamiseks pakub
Elering uue võimalusena paindlikku liitumist, kus
võrguinvesteeringud on võimalik asendada piisava
koguse paindlikkuse teenusega (tarbimise ja tootmise
juhtimine). Sellisel moel muudetakse võrguga liitumine
uutele klientidele atraktiivsemaks, kuna kliendil
on võimalik valida, kas maksta kinni ülekoormuva
võrguelemendi läbilaskevõime suurendamine või
leppida ülekoormuse tekkimise olukordades kokku oma
tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse mahakoormamine.
Läbi paindlikkuse on teoreetiliselt võimalik saavutada
piiratud võrguressursi maksimaalne ärakasutamine,
mis tagab võrguettevõtjale optimaalsema elektrivõrgu,
mille tulemusena vähenevad selle investeerimis- ja
ülalpidamiskulud.
14
järjepideva tegevuse tulemusena korrastatud. Seetõttu
ei ole ka suuremad tormid põhjustanud väljalülitumisi,
nagu see oli tavapärane varasematel perioodidel. Ehkki
viimastel aastatel ei ole esinenud suuri torme, mis oleksid
ületanud seadmete projekteerimisel aluseks olnud norme,
on samas esinenud tavapärasest tugevamaid tuuleiile,
nagu näiteks 2019. aastal. Ent need pole kaasa toonud
massilisi väljalülitumisi. See tõestab, et elektrivõrk peab
tuulele edukalt vastu tänu liinitrasside süsteemsele
hooldusele, millega on olulisel määral vähendatud puude
langemist või langetamist liinidele, mis oli aastaid üks
suurimaid andmata jäänud energia põhjustajaid. Puudest
puhastamata pindala elektriliinide kaitsevööndites on vaid
180 ha. Kaitsevööndite korrashoid nõuab pidevat tööd, sh
liinide ja kaitsevööndite perioodilisi ülevaatuseid.
Eleringis toimub üleminek riski- ja seisundipõhisele
hooldusele. Liinide ülevaatused tehakse lisaks mehitatud
ülevaatustele automaatselt pildistava kaameraga
varustatud helikopteriga. Tulevikus ei ole välistatud ka
droonide kasutamine. Taolise tehnikaga on võimalik näha
liinide seisukorda ka selliste nurkade alt, mida maapealne
vaatlus ei võimalda.
Süsteemi töökindlus
Energiasüsteemi töökindlus on tagatud, kui
energiasüsteem talitleb kindlaks määratud moel. Energiasüsteemi töökindluse tagamist korraldab
Elektrisüsteemi puhul tähendab see seda, et Eleringi juhtimiskeskus. Töökindluse tagamise võib
suures plaanis jagada kaheks osaks – energiasüsteemi
• sagedus on kas 50 Hz-i või sageduse kõrvalekalle operatiivne planeerimine ja sellele järgnev
50 Hz-ist on minimaalne; energiasüsteemi talitluse reaalajas juhtimine.
• pinged ja võimsusvood on lubatud piirides; Talitluse planeerimise ülesandeks on viia läbi
energiasüsteemi talitluse lubatavuse koordineeritud
• on piisavalt aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reserve, et tulla kontroll ehk talitluskindluse analüüs ja vajadusel
toime elektrisüsteemis juhtuda võivate häiringutega; planeeritud talitluse viimine lubatud piiridesse ning
koostada plaanid ja prognoosid talitluse juhtimise
• elektrisüsteem jääb talitlema talitluskindluse lubatud faasi jaoks. Talitluse planeerimisel lähtutakse
piirides ka pärast ühe kõige suurema mõjuga häiringu võrgueeskirjades toodud nõuetest ning selle käigus
juhtumist. koostatavad plaanid ja prognoosid peavad vastama
võrgueeskirjades toodud töö- ja varustuskindluse
Gaasisüsteemi puhul tähendab see seda, et nõuetele, tagama optimaalsed kaod ning võimaldama
maksimaalse võimaliku piiriülese ülekandevõimsuse.
• rõhud ja gaasivood ülekandetorustikus on lubatud Energiasüsteemi talitluse operatiivsele planeerimisele
piirides; järgneb talitluse reaalajas juhtimise protsess, mis
toimub ööpäevaringselt. Talitluse juhtimise ülesandeks
• on piisavalt piiriüleseid ülekandevõimsuseid Eesti on tagada reaalajas energiasüsteemi ohutu ja töökindel
sisemaise tarbimise katmiseks ja transiidi tagamiseks; toimimine. Talitluse juhtimine on protsess, mis hõlmab
kõiki energiasüsteemi reaalajas toimimiseks vajalikke
• gaasisüsteem jääb talitlema talitluskindluse lubatud tegevusi nii normaal-, häiritud ja avariitalitluse kui ka
piirides ka pärast ühe kõige suurema mõjuga häiringu energiasüsteemi kustumise ning talitluse taastamise
juhtumist. korral.
15
Juhtimisprotsessi viivad läbi vastava ettevalmistuse naabersüsteemihalduritega. Gaasisüsteemi poole
saanud dispetšerid, kelle teadmisi kontrollitakse pealt saab välja tuua Eesti-Läti ühise bilansitsooni
perioodiliselt ja kaasajastatakse avariitreeningutel tarkvara lahenduse juurutamise ja kindlasti Eesti ja
ning koolitustel. Dispetšerite ülesanneteks on Soome vahelise gaasiühenduse ehk Balticconnectori
korrigeerida reaalajas tekkivaid kõrvalekaldeid opereerimise võimekuse tekitamise. Lisaks
planeeritud bilansiplaanist, tagada põhivõrgu oli oluline fookus energiasüsteemi tehniliste
klientidele kvaliteetne energiavarustus, juhtida juhtimissüsteemide küberturvalisuse, töökindluse
põhivõrgu seadmete hooldusesse, töösse ning reservi ning andmekvaliteedi parandamisel. Selle eesmärgi
viimist, häiritud ja avariitalitluse tuvastamine ning saavutamiseks viidi läbi mitmeid katseid, mille käigus
likvideerimine, koostöö korraldamine klientidega ja testiti juhtimissüsteemide toimimist mitmesuguste
naaberriikide süsteemihaldurite juhtimiskeskustega häiringute olukorras, leidmaks neis võimalikke nõrku
ning turuosaliste informeerimine piiriüleste kohti. Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise
ülekandevõimsuste muutustest. ettevalmistamiseks koostati ning arutati turuosalistega
läbi Balti riikide sagedusjuhtimise ala kontseptsioon,
Vajalik on tagada vastavate protsesside mis käsitleb uues olukorras sageduse juhtimise ja
ööpäevaringne katkematu toimimine ja nende reservide hankimise põhimõtteid.
protsesside pidev täiustamine. 2020. aasta jooksul
panime rõhku mitmesuguste infotehnoloogiliste 2020. aasta kokkuvõttes saab öelda, et
vahendite edasiarendamisele ja täiustamisele – energiasüsteemi operatiivne planeerimine ja reaalajas
energiasüsteemi tehnilises juhtimissüsteemis ehk juhtimine oli korraldatud moel, mis võimaldas tagada
SCADAs täiustati elektrisüsteemi oleku reaalajas Eesti energiasüsteemi kui terviku töökindluse igal
hindamise lahendust, arendati bilansihaldustarkvara, ajahetkel.
täiustamaks andmevahetust turuosaliste ja
Küberturvalisus nende turvalisus ning omada varasemast paremaid
lahendusi kodukontoris olevate töötajate kaitsmiseks
Kaugjuhtimine, suur sõltuvus digitaalsetest küberohtude eest.
juhtimissüsteemidest ja andmesidest, kaugtöö ja
hoogne digitaliseerimine vajavad aina keerulisemaid Jätkame enda töötajate koolitamist küberhügieeni
IT-lahendusi – kasvav keerukus omakorda suurendab vallas. Viime igal aastal läbi kõigile töötajatele
võimalusi turvaaukudeks ja vigadeks, mida avatud majasisest koolitust, et hoida enda töötajaid
pahatahtlikul ründajal on võimalus ära kasutada. kursis digimaailmas valitsevate ohtudega. Eleringi
kontoritöötajad viibisid 2020. aastal mitme kuu vältel
Eleringi ohustavad enimlevinud küberruumi kodukontoris, mis loob teistmoodi väljakutsed ning
ohuvektorid, kuid samas on Elering kogu Eesti elektri- soodustab era- ja tööelu segunemist. Samuti väheneb
ja gaasivarustuse eest vastutajana potentsiaalselt võimalus küsimuste korral kolleegilt operatiivselt nõu
huvipakkuv sihtmärk ka keerukatele suunatud küsida. Küberohtude märkamine ja neist teavitamine
rünnakutele. Taustsüsteem näitab ilmekalt, miks on uues olukorras aina suurema olulisusega.
küberturvalisuse tagamine on Eleringi jaoks oluline ja
miks selle tähtsus ajas tõuseb. Lisaks otseselt elektri- Augustis osalesid Eleringi IT-spetsialistid Riigi
ja gaasisüsteemi opereerimisega seotud süsteemidele Infosüsteemi Ameti korraldatud koolitus-õppusel
haldab Elering mitmeid infosüsteeme, mis on kriitilised KüberSärts, mille raames omandati teadmisi
elektri- ja gaasituru toimimiseks ja seetõttu on nende küberrünnakute avastamise kohta. Pärast teadmiste
turvalisus ja usaldusväärsus oluline Eesti pikaajalise täiendamist harjutati koos teiste energiasektori
varustuskindluse tagamiseks. ettevõtete spetsialistidega fiktiivse energiaettevõtte
infosüsteemide kaitsmist. Õppus võimaldas
2020. aastal tugevdas Elering küberturbe meeskonda, suurendada koostööks vajalikku usaldust energiasektori
et tõsta küberturbe tegevuste kvaliteeti ja arendada spetsialistide vahel ja harjutada käitumist
välja uusi võimeid. Lähiaastatel elluviidavad turvalisust kriisisituatsioonis. Elering on elutähtsa teenuse
tõstvad projektid peavad tagama parema nähtavuse osutaja ning seetõttu järgib hoolega küberturvalisuse
ettevõtte infrastruktuuris toimuvast ja ennetama seaduses sätestatud kohustusi, sh koostööpõhimõtet
potentsiaalseid küberrünnakuid või aitama neid küberturvalisuse tagamisel ja küberintsidentide
paremini tuvastada. lahendamisel. Seetõttu on sektorisisene koostöö
hädavajalik, et olla võimalikult hästi valmis
Tervisekriisi tõttu oli aasta eriline ka küberturvalisuse potentsiaalseteks kriisiolukordadeks.
seisukohast. Eriolukorra ajal tekkis vajadus kiirelt
välja töötada uudseid kaugtöö lahendusi, tagada
17 SISUKORD
Majandustegevuse ülevaade ja
2020. aasta tulemused
Majandustegevuse olemus
Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti kaheks:
a. Reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus; b. Mittereguleeritud tegevusalad.
Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate elektri ja gaasi
ülekandevõrkude kaudu. Võrgutegevus on ülekaalukalt olulisem kui muud tegevusalad nii käibe, kasumlikkuse kui ka
varade osas, nagu on näha järgnevalt graafikult.
120%
100%
34% 27% 34% 12% 30% 33% Mitte-
reguleeritud
80%
60%
40%
20%
66% 73% 66% 88% 70% 67% Reguleeritud
0%
2019 2020 2019 2020 2019 2020
Äritulud Ärikasum Vara kokku
Võrgutegevus on reguleeritud, millest tulenevalt kinnitab lubatud võrgutasud Konkurentsiamet. Regulaator hindab
sealjuures võrgutasude taotluses esitatud kulude põhjendatust ning annab ette põhjendatud tootluse, mis on
arvutatud Capital Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud koosnevad nii elektris kui gaasis tegevuseks vajalikest
tegevuskuludest, kapitalikulust ning lubatud tulukusest. Ärikasum saadakse reguleeritud vara ja kapitali põhjendatud
tootluse (WACC) korrutisena.
Ettevõttel on kokku 27 elektrivõrguteenuse klienti ning 11 gaasivõrguteenuse klienti (2019: 29 elektrivõrguteenuse
klienti ning 14 gaasivõrguteenuse klienti). Suurim osa ehk 89,9% võrguteenuse tuludest (2019: 88%) tuleb klientidelt,
kes on loomulike monopolidena tegutsevad reguleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrguteenuse osas on suurimaks
kliendiks Elektrilevi OÜ, kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 75,6%-ni (2019: 74,1%). Elektrilevi on Eesti riigi
omanduses oleva Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv jaotusvõrguettevõte.
Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisnevad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse osutamises.
Et tagada elektrisüsteemi stabiilne elektri sagedus, peab süsteem olema tasakaalus, st tootmine peab igal ajahetkel
võrduma tarbimisega. Selleks peavad ka kõik turuosalised olema samamoodi tasakaalus ning enamus neist ostabki
oma elektribilansi tasakaalustamise teenust sisse bilansihalduritelt. Elering omakorda osutab bilansihalduritele nende
elektribilansi tasakaalustamise teenust. Bilansihaldureid, kellele Elering teenust osutab on 15 (2019: 8).
Gaasisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise põhimõtetega.
18
Ainuke erinevus seisneb selles, et gaasisüsteem ei pea olema igal hetkel tasakaalus. Kui gaasi tarbimine on
juurdevoolust suurem, siis rõhk süsteemis alaneb ning vastupidi. Eleringi kui gaasi süsteemihalduri ülesandeks on
hoida rõhk lubatud piires. Selleks Elering ostab ja müüb gaasi bilansihalduritele bilansigaasi. Bilansihaldureid, kellega
bilansigaasi ost ja müük toimub, on 11 (2019: 7).
Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on väheoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse selliselt, et sellest
teenitav tulu kataks ära selle osutamiseks vajalikud kulud.
Majandustulemused
Olulisemad finantsnäitajad
2020 2019 2018 2017 2016
Müügitulu 137,1 142,1 143,0 130,3 134,0
Muud äritulud 5,3 13,1 1,9 1,6 1,9
Ärikulud 109,8 113,4 113,9 98,8 98,1
Ärikasum 32,6 41,8 31,0 33,1 37,8
Kulumieelne ärikasum 72,7 78,7 65,7 67,6 76,0
Finantskulud 2,3 2,1 7,3 11,0 11,4
Tulumaks 5,0 6,8 5,0 5,0 7,8
Puhaskasum 25,3 32,8 18,6 17,1 18,7
Ärikasumi marginaal 23,8% 29,4% 21,7% 25,4% 28,2%
Kulumieelse ärikasumi marginaal 53,0% 55,4% 46,0% 51,9% 56,7%
Puhaskasumi marginaal 18,5% 23,1% 13,0% 13,1% 14,0%
Omakapitali tootlus 6,5% 8,5% 5,1% 4,9% 5,5%
Omakapitali suhe varadesse 36,0% 37,9% 40,6% 38,3% 38,6%
Neto laenukohustus / 3,9 3,8 4,4 4,1 4,1
kulumieelne ärikasum
Investeeringud põhivarasse 85,0 129,8 125,0 32,2 26,7
Dividendid 25,6 29,4 20,0 20,0 31,0
Kulumieelne ärikasum = Ärikasum + kulum
Omakapitali tootlus = Puhaskasum / keskmine omakapital
Omakapitali suhe varadesse = Omakapital / Varad kokku
Neto laenukohustus = Võlakohustused - raha ja raha ekvivalendid
19
Tulud Kulud
Tulud kokku moodustasid 142,4 miljonit eurot (2019: Ärikulud ulatusid kokku 109,8 miljoni euroni (2019:
155,2 miljonit eurot). Kõige olulisem tuluallikas oli 113,4 miljoni euroni). Seoses langusega bilansiteenuste
võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust müügis näeme sarnast langust ka bilansiteenuse
76,7% või 105,2 miljonit eurot (2019: 73,1% või 103,9 ostukuludes ehk bilansiteenuse energia ostukulud
miljonit eurot). Võrguteenustest moodustasid 82% olid 18,1% või 5,9 miljoni euro võrra väiksemad (2019:
elektrivõrguteenuse tulud ja 18% gaasivõrguteenuste 4,7% või 1,6 miljoni euro võrra väiksemad). Samuti oli
tulud (2019: 88% ja 12%). Sealjuures võrguteenuste aruandeaastal madalamast elektrihinnast tulenevalt
tulust 91,9% moodustas võrgutariifidega reguleeritud kokkuhoid ka elektrivõrgu kadudes 28,0% või 4,8
tulu (2019: 92,8%). miljonit eurot (2019: 9,5% või 1,8 miljonit eurot).
Tööjõukulud kasvasid võrreldes 2019. aastaga 14,8%
Elektrivõrguteenuse müügi langust 4,2% ehk või 1,4 miljonit eurot, ulatudes 11,0 miljoni euroni (2019:
3,5 miljonit eurot tasakaalustas suurenenud 10,0% või 0,9 miljonit eurot). Palgakulude kasv on
gaasivõrguteenuste müük, mis kasvas 31,2% seotud peamiselt palkade korrigeerimisega.
võrra ehk 3,8 miljonit eurot. Nii aktiivenergia kui
gaasi ülekandemahud olid 2020. aastal võrreldes Seoses täiendavate oluliste investeeringutega on
2019. aastaga madalamad vastavalt 3,5% ja 6,2%. kasvanud ka amortisatsioonikulu 8,7% või 3,2 miljonit
Ülekandemahtude langust põhjustas suuresti eurot, ulatudes 40,1 miljoni euroni (2019: 6,3% või 2,2
tavapärasest soojem talv. Aasta keskmine temperatuur miljonit eurot).
oli tavapärasest 2,5 kraadi võrra kõrgem.
Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 32,6 miljonit eurot
Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulu langes 17,6% ehk (2019: 41,8 miljonit eurot).
5,9 miljonit eurot, ulatudes 27,8 miljoni euroni (2019:
33,7 miljoni euroni). Bilansiteenuse tulude vähenemise Neto finantskulud jäid suhteliselt stabiilseks, ulatudes
põhjuseks olid madalamad bilansienergia hinnad 2,3 miljoni euroni (2019: 2,1 miljonit eurot).
(ligi 20%), mis oli otseselt mõjutatud odavamatest
elektribörsi hindadest varasemal aastal, Balti Ettevõtte tulumaksu kuluks kujunes 5,0 miljonit eurot
summaarne ebabilansi vähenemine ning Eesti ja Soome (2019: 6,8 miljonit eurot). Aruandeaasta puhaskasum
reguleerimisteenuse pakkujate tarnete vähenemine ulatus 24,3 miljoni euroni (2019: 32,8 miljoni euroni).
Balti bilansiturul.
Langus muudes ärituludes 13,1 miljonilt eurolt 5,3
miljoni euroni on suuresti seotud 2019. aastal saadud
ühekordse leppetrahviga töövõtjalt summas 10,4
miljonit eurot.
20
Investeeringud
Ühingu investeeringud võib jaotada tavapärasteks ning piiriülesteks.
Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väljavahetamisse.
Asendusinvesteeringute mahuks on keskmiselt ligikaudu 30 miljonit eurot aastas.
2020. aasta märksõnaks on kindlasti Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise ettevalmistused. 2020.
aastal valmis Eestit ja Lätit ühendav kolmas 300 kV ühendus, mis tõstab nii läbilaskevõimsust kui suurendab
varustuskindlust. Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise investeeringud jätkuvad ka aastatel 2021-2024.
Lisaks tavapärastele investeeringutele on Eleringil alanud ka intensiivne erakorraliste investeeringute programm.
Nendeks on investeeringud piiriüleste energiavõrkude ehitusse. Piiriüleste investeeringute prognoositavad mahud on
toodud järgnevas tabelis.
Investeering kokku kuni 2020 2021-2025 Investeering
Eesti-Läti 3. elektriliin 82 80 2 2011-2021
Sünkroniseerimine 268 5 263 2018-2025
Eesti-Soome gaasiühendus 136 125 11 2013-2021
Eesti-Läti gaasiühendus 45 36 9 2015-2021
GIPL 2 0 2 2022
Kokku 533 246 287
(miljonit eurot)
Finantseerimine
Ettevõte on oma investeeringuid finantseerinud nii Euroopa Liidu vahenditest kui laenude ning võlakirjadega. Ühingu
intressikandvad kohustused bilansipäeva seisuga on järgmised:
2020 2019
Pikaajaliste pangalaenude amortiseeruv osa keskmise
10,6 10,6
intressimääraga 0,7% (2019: 0,7%)
Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 10,6 10,6
Eurovõlakirjad kupongimääraga 0,875%
Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga
0,7% (2019: 0,7%)
Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 322,4 332,7
Kokku intressikandvad võlakohustused 333,0 343,3
(miljonit eurot)
21
Elering on emiteerinud eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot. Eurovõlakirjad on noteeritud Londoni
Väärtpaberibörsil lunastamistähtajaga 03.05.2023 ning kupongi intressimääraga 0,875%.
Pangalaenud on võetud Euroopa Investeerimispangalt ning Põhjamaade Investeerimispangalt. Seisuga 31.12.2020 on
nende laenude jääk vastavalt 85,4 miljonit eurot ja 23,0 miljonit eurot (2019: 92,6 miljonit eurot ja 26,3 miljonit eurot).
Nii Euroopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenud on amortiseeruvad. Euroopa
Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toimub aastal 2033 ja Põhjamaade Investeerimispangalt
võetud laenude tagasimakse on planeeritud aastale 2032. Võlakohustuste tagasimaksmise graafik on järgmine:
250 000
Eurovõlakiri
200 000
150 000
100 000
50 000
0 Laenu tagasimaksed
2021 2022 2023 2024 2025
Lisaks intressikandvatele kohustustele finantseerib Elering investeeringuid ka allikatest, millega ei kaasne
intressikulu. Peamine allikas on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Elering on sõlminud finantseerimislepingud Euroopa
Liidu agentuuriga INEA (Innovation and Networks Executive Agency) järgmiste projektide finantseerimiseks:
Eesti ja Soome gaasivõrke
Eesti ja Läti vaheline ühendav merealune Eesti ja Läti Sünkroniseerimiseks
elektriülekandeliin gaasitoru koos kaasneva gaasivõrkude vahelise vajalikud
infrastruktuuriga ühenduse tugevdamine investeeringud
Kokkuvõte prognoositavast EL abist piiriülestele suurematele investeeringutele:
kokku kuni 2020 2021-2026
EL abi laekumine 341 140 201
(miljonit eurot)
22
Teine finantseerimisallikas, millega ei
kaasne intressikulusid, on ülekoormustulu.
See tekib olukordades, kus elektribörsi
erinevate hinnapiirkondade (riikide) vahel
tekivad hinnaerinevused ning elektribörs
kannab hinnaerinevuste tõttu laekunud raha
vastavate riikide põhivõrguettevõtjatele.
Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele
tuleb sel viisil saadud raha kasutada
eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste
suurendamiseks. Elering on 2020. aasta lõpu
seisuga sel viisil kogunud 112,4 miljonit eurot
(2019. aasta lõpu seisuga 87,5 miljonit eurot).
Nii EL abi kui ka ülekoormustulu eest
ehitatud varasid ei lisata reguleeritud varade
arvestusse, seega nende kapitalikulusid ei
lülitata võrgutariifidesse.
SISUKORD
Töötajate kaasamise Hariduse omandajatele ja edasiõppijatele võimaldab
Elering paindlikku töökorraldust ning täiendavaid
õppepuhkuse päevi. Selleks, et hoida Eleringi
ja motiveerimise kui energeetikasektori tööandjat tudengite seas
paremini pildil, antakse välja Eleringi stipendiumit
tegevuskava Meie ja võimaldatakse tudengitel teostada Eleringis
praktikat. Stipendiumiprogrammi raames saavad
Elering toetust Eesti ülikoolides õppivad bakalaureuse-,
magistri- ja doktoriõppe tudengid energeetikaga
seotud aktuaalsete teemade uurimiseks.
Eleringi kõige suuremaks kapitaliks missiooni Stipendiumiprogramm on ühtlasi osaks Eleringi
igapäevasel elluviimisel ja visiooni saavutamisel on energeetika kompetentsikeskuse edendamise
meie inimesed ja nende teadmised ning oskused. tegevustest. Praktikaprogrammis saavad osaleda
reaalteaduste tudengid, kes on omandanud oma
Eleringis töötas 2020. aasta lõpu seisuga 240 inimest
õppevaldkonna põhiteadmised ja soovivad end teostada
(2019: 234 inimest). Töötajate keskmine tööstaaž on
energeetikas. Praktika koosneb tutvustavatest
veidi üle 13 aasta ning keskmine vanus 43 eluaastat.
seminaridest ja väljasõitudest Eleringi objektidele
Töötajaskonnast pea kolmveerandi moodustavad
(alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Senisest enam
mehed.
kaasame praktikategevustesse ka IT-tudengeid.
Lisaks tutvustatakse õpilastele ja tudengitele Eleringi
Eleringi iseloomustab madal tööjõu voolavus,
töövarjutamise raames ning koolides läbi viidavate
vabatahtlik voolavus oli 2020. aastal
informatiivsete tundide kaudu. Eleringi inimeste
2,4% (2019: 4,8%). Madal tööjõu
juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab
voolavus on Eleringi põhitegevuseks
Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis seab
vajaliku kõrge kompetentsitaseme
hoidmiseks strateegiliselt oluline
Vabatahtlik järgnevad fookused: ühtne ettevõte ja tugev
voolavus vaid maine tööandjana, kaasav juhtimiskultuur ning
näitaja. Selle taseme hoidmiseks
süsteemne talendijuhtimine.
on oluline olla töötajatega heas 2,4%
dialoogis, et mõista paremini nende
Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus
ootusi ja kaasata neid organisatsiooni
ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud
arendamisse. Valdav enamus meie
Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord
töötajatest on kõrgharidusega ning
aastas viime läbi töötajate pühendumuse uuringut,
ligi pooled Eleringi töötajatest on omandanud
kus uurime indeksi komponentide koosmõju üldise
magistri- või doktorikraadi.
rahuloluga. Indeksi komponentideks on neli küsimust,
mis mõõdavad töötaja rahulolu, lojaalsust ning
Elering toetab töö ja õppimise ühendamist ning
loomulikult pühendumust.
innustab spetsialiste erialasele ja isiklikule arengule.
Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste
järeltegevuste väljatöötamiseks ja koordineerimiseks on
loodud Meie Elering juhtrühm. Meie Elering juhtrühm
koostab uuringu tagasiside põhjal Meie Elering
tegevuskava, mille eesmärgiks on tegeleda Eleringi
kui tööandja tugevuste hoidmise ja arendamisega,
et tagada Eleringi inimeste pühendumuse indeks
vähemalt üle 70% taseme, ning tegeleda kitsaskohtade
lahendamisega, mis takistavad Eleringi inimeste
pühendumust ja tööga rahulolu. 2020. aasta lõpul
läbiviidud pühendumuse uuringu tulemus oli 87%
(2019: 84%).
Parema sünergia loomiseks erinevate tegevussuundade
vahel ning valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme
loonud Eleringi struktuuris alalised juhtrühmad,
kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi erinevatest
struktuuriüksustest ja mis võimaldavad ettevõttel luua
24
sünergiat erinevate teemade vahel ning laiemat vaadet
ja väljakutseid töötajale. Koostööd meeskondades ja
meeskondade vahel soodustame ka koostööpäevadega.
Ühtse ettevõtte ja meeskonnatunde arendamiseks
ja hoidmiseks on Eleringis pikaajaline koostöö-
ja ühistegevuste traditsioon. Nii leiavad hea
kontakti uued ja kogenud, nooremad ja vanemad
erinevate tööülesannetega Eleringi töötajad, kes
vahetavad kogemusi ja õpivad üksteiselt. Heaks
traditsiooniks on saanud iga-aastased ühisüritused,
näiteks aastaseminar, spordipäev, suveseminar
ning ühendsüsteemihalduri loomist tähistav
sündmus sügisel. Ürituste paremaks läbiviimiseks
ja töötajate väärtustamise tagamiseks on loodud
ürituskorraldusmeeskond, kelle vastutada on Eleringi
siseürituste korraldamine.
Toetame tervislikke eluviise, seetõttu toimuvad lisaks
spordikompensatsioonile meil ka erinevad spordiga
seotud üritused ja kontoris iganädalased juhendatud
tervisevõimlemised. Kohustuslik tervisekontroll
toimub iga kahe aasta järel, mis sisaldab 40+ vanuses
töötajatele ka koormustesti.
Viimase viie aasta jooksul on Eleringiga liitunud 117
kompetentside ühendamine, teadmuse jagamine
uut töötajat. Töötajate valikul on oluline, et ka uued
ettevõtte sees. Organisatsioonisisese teadmuse
töötajad kannaksid Eleringi peamisi väärtusi, milleks on
paremaks levitamiseks toimuvad seminarireeded, kus
vastutustunne, pühendumus ja avatus.
ettevõttesisesed ja -välised esinejad tutvustavad oma
valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid teemasid.
Võttes arvesse meeskonna mitmekesisust, on eriti
oluline järgida võrdse kohtlemise printsiipi nii
Eleringi Akadeemia talendiprogramm on
töötajate värbamisel kui juhtimisel, mis
suunatud Eleringi spetsialistidele, kes
tähendab kõikidele võrdse võimaluse
soovivad laiendada oma teadmisi
andmist, kui see on konkreetses
ning panustada ja kaasa rääkida
olukorras mõistlik ja teostatav. Meie
jaoks on oluline tagada, et kedagi ei Viie aastaga on Eleringi ja Eesti energiasüsteemi
tuleviku teemadel ning omavad
diskrimineeritaks tema ea, soo, usu, Eleringiga liitunud motivatsiooni ja valmisolekut olla
päritolu, puude, seksuaalse sättumuse, 117 uut töötajat Eleringis muutuste eestvedajaks.
perekonnaseisu või muude asjaolude
Juhtide arengu toetamiseks on
tõttu.
sõnastatud koos juhtidega Eleringi
juhtimise hea tava ning läbi viidud juhtide
Uute töötajate sujuvamaks liitumiseks
vastavaid koolitusi. Tegutseme töökeskkonna
tähtsustame läbimõeldud sisselamise ja
parandamisega püsivalt, kogudes ideid ja vajadusi
arendustegevuste korraldust. Sisseelamisprogrammi
jooksvalt ning samuti kaks korda aastas toimuvate
kestus on orienteeruvalt kaks kuud. Programmi vältel
koostöövestluste kaudu. Ettevõttes on loodud kõik
kohtub uus töötaja erinevate üksuste esindajatega ning
võimalused, et erivajadustega inimesed saaksid
saab ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning
võrdväärselt töökeskkonnas hakkama (liftid, mugavad
üksuste tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist ning
sisenemised tubadesse). Kõikidele kontoritöötajatele
Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas. Mentorlus ja
on loodud avarad, valgusküllased ja hea sisekliimaga
juhendamine on osa ettevõtte kultuurist. Lisaks erialase
kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel inimestel on
pädevuse loomisele ja hoidmisele suunatud koolitustele
spetsiifilised riided, mugavad lisaruumid pesemiseks
pakume ka muid, üldiste kompetentside kasvatamiseks
ja riietumiseks ning riiete kuivatamiseks. Kontoris on
vajalikke koolitusi alates kaasaegsetest masinõppe
võimalik kasutada eraldumist võimaldavaid töökohti,
tehnikatest ja tehisintellektist kuni ajajuhtimise
ergonoomilisi laudu ja toole.
metoodikateni. Fookuses on IT ja energeetika
25 SISUKORD
Vastutustundlik tegutsemine ehk ESG
(environment, social, governance)
Töötame selle nimel, et tagada juurdepääs
taskukohasele, usaldusväärsele, jätkusuutlikule
ja kaasaegsele energiale. Me usume, et
sotsiaalmajanduslikult odavaima energia saab
tagada vaid tõhusalt toimiv läbipaistev regionaalne
energiaturg, mis tugineb töökindlal ja targal
energiavõrgul. Meie visioon on tagada varustuskindlus
Eleringi jaoks on olnud pikka aega oluline kestlik kliimaneutraalsel moel ja digitaalsete tööriistade toel.
lähenemine, kus meie tegevusel oleks võimalikult väike
negatiivne mõju ühiskonnale ja keskkonnale. Seda Eleringis mõtleme kaasa ja panustame Euroopa
ilmestab hästi, et kui 2019. aastal osalesime esimest kliimaeesmärkide saavutamisse. Oleme eestvedajaks,
korda CSR (Corporate social responsibility) hindamisel, et muuta elektri ja gaasisüsteemid kliimaneutraalseks.
pälvis Elering Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi Meie jaoks on oluline hinnata ettevõtte tegevuse mõju
korraldatud CSR indeksis kaheaastase kehtivusega erinevatele valdkondadele, suurendada tegevuste
vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise. See positiivset mõju ning vähendada võimalikku negatiivset
toob esile meie soovi panustada vastutustundlikku mõju meid ümbritsevale keskkonnale.
ettevõtlusesse rohkem kui pelgalt seaduses nõutud.
Meie hetke siht on osaleda ka 2021. aasta indeksis ja 2020. aastal töötasime välja ettevõttesisesed Eleringi
hoida saavutatud taset, jätkates tegutsemist positiivse kliimapoliitika põhimõtted ja viisime läbi Eleringi
mõju suurendamise ja negatiivse vähendamise suunas. süsiniku jalajälje kaardistuse. Oleme ettevõttena
süsiniku jalajälje vähendamises võtnud Euroopa
Selleks, et jagada ja saada kestliku mõtteviisi Liidust ambitsioonikama eesmärgi: muuta Elering
kogemusi, liitusime 2019. aastal Majandus- ja 2030. aastaks kliimaneutraalseks. See võimaldab ka
kommunikatsiooniministeeriumi algatatud riigi meie klientidel saavutada kliimaneutraalsust varem,
osalusega ettevõtete ja sihtasutuste ühise vabatahtliku kuna elektrienergia ja energia transport lõppkliendini
sotsiaalse- ja keskkonnaalase vastutuse kokkuleppega, mõjutab suuresti kõikide ühiskonnas pakutavate
mille eesmärk on muuta Eesti ettevõtluskeskkond toodete ja teenuste jalajälge.
vastutustundlikumaks ning jätkusuutlikumaks.
2020. aasta sügisel astusime Vastutustundliku
Ettevõtluse Foorumi liikmeks, et juhtida
vastutustundliku ettevõtluse teemasid süvendatumalt,
teha sügavamat koostööd sektori ettevõtetega ja tuua
lisaväärtust töötajatele, partneritele ja ühiskonnale.
Üha enam liigub maailm selles suunas, et toetada
eetilist äri ajavaid ettevõtteid – ärisid, kelle tegevus
ei saasta keskkonda ega tekita kliima soojenemist,
kes peavad kinni töö- ja inimõigustest ning kes ei ole
seotud altkäemaksude ja korruptsiooniga. Samas ei saa
me jääda paigalseisu, vaid tuleb igapäevaselt tegutseda
selle nimel, et meie tegevuse mõjud oleksid olukorda,
tehnoloogiaid ja võimalusi arvestades parimad.
Panustame Eleringis oma igapäevases tegevuses ÜRO
säästva arengu eesmärkide (sustainable development
goals) saavutamisse.
26
ESG tegevusplaan
Alates 2020. aastast oleme Eleringis koostanud jätkusuutlikkuse ehk ESG (Environmental, Social, Governance)
tegevusplaani, mis koondab kolme suuremat mõõdet: keskkonnamõju, sotsiaalne mõju ja juhtimine, millel on oluline
roll ettevõtte vastutustundlikul ja jätkusuutlikul juhtimisel. Plaan toob välja olulisemad tegevused jätkusuutliku
ettevõtluse arendamiseks, mida järgneva aasta jooksul soovime ära teha.
Eleringi ESG tegevusplaan pöörab keskkonnamõõtme all erilist tähelepanu kliimapoliitika, taastuvenergia, keskkonna
taastamise, ohtlike jäätmete, liinide mõju ja visuaalse mõju aspektidele. Sotsiaalse mõju mõõde kätkeb endas
tegevusi hariduse, maaomanike, klientide, kogukonna, sidusgruppide, töötajate, töövõtjate ja andmekaitse suunal.
Juhtimise mõõde keskendub töötajate kaasamisele ja rahulolule ning läbipaistvusele.
Keskkond Sotsiaalne mõõde Juhtimine
Kliimapoliitika Haridus Kaasamine ja rahulolu
Taastuvenergia Maaomanikud Läbipaistvus
Keskkonna taastamine Kliendid
Liinide mõju Ühiskond
Liinide visuaalne mõju Sidusgrupid
Prügi sorteerimine ja ohtlikud jäätmed Töötajad
Tarnijad
Andmekaitse
Olulisemaid ESG taastuvenergia vastu kasvatame tarbijate teadlikkust,
kasutades digitaalseid lahendusi.
2020. aasta tegevusi
Selleks, et muuta Eesti elektrisüsteem
Eleringi 2020. aasta ESG plaani tegevused keskkonna tootmisvõimsustele atraktiivseks ning aidata kaasa
valdkonnas olid peamiselt seotud kliimapoliitika, liinide Euroopa ja Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisele,
mõju ja ettevõtte tarbimisvalikutega. oleme alustanud rahvusvaheliselt Läänemere avamere
võrgu initsiatiivi vedamist eesmärgiga arendada
Kliimapoliitika ja keskkond maismaa- ja merevõrku üheks tervikuks, et tugevdada
riikidevahelisi ühendusi, anda riikidele võimalus ehitada
Moodustasime eelmisel aastal kliimapoliitika avamere elektrijaamasid ning tagada merel toodetud
juhtrühma, et töötada välja Eleringi kliimapoliitika energia jõudmine Eesti tarbijateni. Läänemere
ning koordineerida ja korraldada ettevõtteüleselt energiavõrk on Läänemere äärseid riike ning meres
ettevõtte kliimapoliitika eesmärkide elluviimist ja paiknevaid tuuleparke ühendav energiavõrgustik,
saavutamist. Eleringi kliimapoliitika eesmärk on mis aitab saavutada kliimaeesmärke kulutõhusalt ja
tagada varustuskindlus Eestis energiasüsteemi tagades energia varustuskindlust.
üleminekul kliimaneutraalseks ja saavutada
kliimaneutraalsele majandusele üleminekul Läänemere energiavõrk loob eeldused merel
Eleringi strateegilised eesmärgid. Meie taastuvenergia suuremahuliseks tootmiseks,
eesmärk on olla kliimaneutraalse Soovime mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist
energiasüsteemi eestvedaja ja muuta varustuskindlust ja elavdab Eesti majandust,
Elering kliimaneutraalseks 2030. 2030 olla samuti parandab Eesti konkurentsivõimet
aastaks, kannustatuna soovist näidata kliima- turupõhise ja kliimaneutraalse
ühiskonnas eeskuju, võimaldada neutraalsed energiatootmise arendamise kohana.
klientidele kliimaneutraalne energia
ning olla silmapaistev tööandja. Arendades suuremahulist roheenergeetikat
merel ning võttes arvesse elu- ja
2020. aastal kaardistasime Eleringi CO2 looduskeskkonnast tulenevaid ning riigikaitselisi
jalajälje. Tegeleda tuleb nii otseste kui ka kaudsete piiranguid Eesti maismaal, on otstarbekas arendada
emissioonidega nii emissioonide vähendamise just Läänemere energiavõrku, et saavutada seatud
kui kompenseerimise vaatepunktist. Jalajälje kliimaneutraalsuse eesmärgid.
hindamiseks kasutame üldtunnustatud metoodikat
ning vähendamisel arvestame nii otseseid meetmeid 2021. aastal viime läbi taastuvenergia Eesti
kui ka mõju kompenseerivaid tegevusi. Edasistel elektrisüsteemi liitmise mahu uuringu, kus teeme
aastatel tegeleme jalajälje vähendamise meetmete kindlaks võrgu piirangud ja meetmed nende piirangute
väljatöötamise ja rakendamisega. 2019. aastal elimineerimiseks.
oli Eleringi süsiniku jalajälg (KHG) 291,4 tonni
CO2 ekvivalenti. Ligikaudu 98 protsenti Eleringi
emissioonidest olid kaudse energiatarbimisega
seotud emissioonid nagu sisse ostetud elektri- ja
soojusenergia ning võrgukaod.
Tarnijate suunal lisasime hanketingimustesse
ehitusprügi sorteerimise juhendi töövõtjatele, et
täiendavalt kindlustada ehitusest tulenevate jäätmete
õige käitlemine.
2021. aastal töötame välja Eleringi süsiniku
jalajälje vähendamise meetmed ja alustame
nende rakendamisega. Järgnevate aastate jooksul
töötame selle nimel, et Eleringi poolt kasutatav
elekter, gaas, küte ja mootorikütused oleksid pärit
taastuvatest allikatest või kaetud taastuvenergia
päritolutunnistustega. Nõudluse suurendamiseks
28
Tegevused alajaamades
Eleringi alajaamades võivad keskkonnareostust
põhjustada trafodest lekkida võivad õlid, kemikaalid
ning ohtlikud jäätmed (peamiselt akupatareid).
Võimalik keskkonnaoht võib tekkida ka alajaamades
olevatest trafodest õliproovide ning akupatareide
elektrolüüdi proovide võtmisel, mille käigus võib
keskkonda sattuda väike kogus ohtlikku ainet.
Alajaamade rekonstrueerimise käigus renoveeriti 2020.
aastal võimaliku keskkonna mõju vähendamiseks
olemasolevad trafode õlikogumissüsteemid ja
paigaldati uued õlipüüdurid Risti, Väike-Maarja, Abja ja
Lihula alajaamades.
Töötavate alajaamade seadmed võivad tekitada
ümbruskonda häirivat müra. Alajaamaseadmetest
põhjustatud müra mõõtmised teostati 2020. aastal
Kohila ja Tsirguliina alajaamades. Mõõtmise tulemused
piirväärtuste ületamist ei näidanud ning vajadus
täiendavate meetmete rakendamiseks müraleviku
piiramiseks seal puudub.
Tegevused gaasivõrgus
2020. aastal teostasime ülekande gaasivõrgus
mitmeid investeeringuid, mis suurendasid
gaasivõrgu ohutust ja parandasid keskkonna üldist
seisundit. Vahetasime välja Väike-Maarja, Viljandi
ja Tartu gaasijaamade küttesüsteemide katlad
ökonoomsemate ehk kondensatsiooni põhimõttel
töötavate maagaasikatelde vastu. Asendasime uute
torudega 700 meetrit amortiseerunud gaasitorusid.
Ehitasime välja Värska ja Lokuta liinikraanisõlmede
kraanide kaugjuhtimise, mis tagab gaasitorustike
kiirema ja ohutuma opereerimise ja kaotab lülituste
teostamiseks kohapeale sõitmise vajaduse,
mille võrra vähendame keskkonnajälge. Samuti
vahetasime välja kümme torustiku katoodjaama, mis
asendati väiksema energiatarbimisega automaatse
töötsükliga jaamadega. Koos jaamade kaughaldusega
kadus vajadus igakuiseks kohapeale sõitmiseks ja
reguleerimiste teostamiseks. Elektriliinide mõju vähendamine
Liinihooldustööd Projekt „Suurlinnad kaablisse“
Uue Harku-Lihula-Sindi 330/110kV õhuliinide ehitusega „Suurlinnad kaablisse“ projekti raames oleme viimas
seoses demonteerisime eelmisel aastal õhuliine 83 maakaablitesse eluea lõpetanud õhuliinid Veskimetsa-
km ulatuses. Lisaks demonteerisime 2020. aastal 22 Volta ja Veskimetsa-Kopli, Harku-Veskimetsa, Harku-
km merekaableid, utiliseerisime 73 masti ja jalandit Kadaka ja Veskimetsa-Kadaka, nii et linnaruumist
ning demonteerisime ja utiliseerisime 7,7 km õhuliini kaovad õhuliinid ja mastid ning vabanevaid liinikoridore
juhtmeid ning 35 km piksekaitsetrosse. saab linn kasutada elanike elukeskkonda parandavateks
ettevõtmisteks.
29
Eesti esimene kõrgepinge disainmast
Soorebane
Eleringi tellimusel püstitati 2020. aasta
juulikuus Risti aleviku lähistele Läänemaal
Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast
Soorebane. Ääsmäe-Haapsalu ja Risti-
Virtsu maanteede ristmiku piirkonda
rajatud Soorebane on 45 meetrit kõrge
ning kaalub 38,5 tonni. Disainmast on
valmistatud COR-TEN terasest, mis
annab mastile iseloomuliku roostekarva
värvitooni. Masti tüve läbimõõt on kõige
jämedamas kohas 1,66 meetrit ning seina
maksimaalne paksus 22 millimeetrit.
Disainmasti kunstilise lahenduse leidmiseks
korraldas Elering koostöös Eesti Arhitektide
Liiduga 2016. aastal Eestis esimese
omataolise ideekonkursi. Rahvusvahelise
konkursi žürii valis 15 osaleja esitatud
18 ideelahenduse hulgast võitjaks töö
„Soorebane“, mille autoriteks on Part OÜ
arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
30
Masti detailid valmistati 2000 kilomeetri
kaugusel Rumeenias, kust need transporditi
2020. aasta juuli alguses 11 osas kolmel veokil
Eestisse. Masti valmistajatehase töötajad
keevitasid masti põhidetailid kokku Risti-Virtsu
maanteetaskus mõne kilomeetri kaugusel masti
lõplikust asukohast. Soorebane kannab Eleringi
hallatava Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldise
kõrgepingeliini juhtmeid.
Disainmasti ideekavandi saamiseks korraldatud
ideekonkurss pälvis 2016. aastal konkursil Eesti
disainiauhinnad 2016 parima hanke tiitli. 2020.
aastal Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu
korraldatud aasta ehitusprojekti konkursil sai
Soorebane kaks auhinda. Soorebane noppis esikoha
nii konkursil „Aasta digitaalse innovatsiooni
projekt“ kui ka „Aasta ehitusprojekt“ rajatiste
kategoorias. Kõige prestiižikama auhinna pälvis
disainmast konkursil Eesti Arhitektide Liidu
aastapreemiad 2020, kus see valiti aastapreemia
laureaadiks kategoorias „Väike“.
Liinide mõju keskkonnale Keskkonnasäästlikum mõtteviis kontoris
Eleringi üldine põhimõte on kõikide investeeringute 2020. aastal tegime ka mitmeid parendusi
puhul arvestada võimaliku mõjuga linnustikule, mis- ettevõttesiseste tarbimisvalikute osas nagu
tõttu teeme lindude seiret ja paigaldame vajadusel prügi liigiti sorteerimine. Paigaldasime töötajate
õhuliinide märgistamiseks liinimarkereid. kööginurkadesse prügi liigiti sorteerimist võimaldavad
kogumissüsteemid, vähendame ühekordselt tarbitavaid
2020. aastal teostasime koostöös Eesti tooteid ja plastikut. Kõik töötajad said ettevõtte poolt
Ornitoloogiaühinguga kompleksuuringu Väikese väina isiklikud klaasist korduvkasutatavad veepudelid, et
tammil kulgevate elektrikõrgepingeliinide mõju kohta vähendada plasttaarat. Samuti lõpetasime ühekordsete
linnustikule, eemaldasime Väinatammilt ühe õhuliini plastikust nõude soetamise. Tegime ka ettevalmistused
ja korrastasime alles jääva liini, millele paigaldati ka elektri- ja pistikhübriidautode laadimistaristu
liinimarkerid vastavalt läbiviidud uuringu soovitustele. loomiseks ettevõtte kontori parklasse, et soodustada
keskkonnasäästlikuma transpordiviisi kasutuselevõttu
Lindude ohutust tagavad liinimarkerid paigaldati ka töötajate poolt. Oleme loonud ettevõtte kontori
uuele Harku-Lihula-Sindi liinile, mis on osa Eesti–Läti juurde rattaparkla, et soodustada töötajate autovaba
kolmandast elektriühendusest. Väikese väina tammile liikumist.
esmalt alles jäänud õhuliini osas võtsime vastu
otsuse viia see samuti merekaablisse ning lisasime
teise merekaabli rajamise ettevõtte investeeringute
eelarvesse. Peale kaabli paigaldamist on võimalik
Väinatammi allesjäänud õhuliin lindude rändeteelt
eemaldada, nii et see neid enam mingil moel ei ohusta.
Ehitus- ja hooldustööde planeerimisel otsime lahendusi
arvestada nii palju kui võimalik elusloodusega – nii
kohandati eelmise aasta kevadel toimunud Suure väina
teise merekaabli paigaldustööde graafik vastavalt
linnurahu perioodile ning „Suurlinnad kaablisse“
projekti graafik kimalaste elupaiga kaitsmiseks.
Sotsiaalne mõõde rolli luua väärtust ka tarkvõrgu valdkonnas, arendades
energeetikakeskset IT-taristut.
Haridus
2020. aastal alustasime uue kliendiportaali arendamise
Koostöös TalTechi Arengufondiga andsime eelmisel projekti, et pakkuda tarbijatele ja tootjatele hea
aastal välja neli Tuleviku energiasüsteemi stipendiumit kasutajakogemusega lahendust oma energiatarbimise
bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele, ja tootmise jälgimiseks ning analüüsi ja võrdluste
kelle lõputööde teemad on Eleringi hinnangul tuleviku tegemiseks. Portaal sisaldab ka taastuvenergia
energiasüsteemi, varustuskindluse tagamise ja andmeid, mis võimaldab tõendatult taastuvenergia
kliimaeesmärkide täitmise vaatest väga olulised. tarbimist jälgida ja aidata seeläbi nii eraisikutel kui
ettevõtetel vastutustundlikumalt toimida.
Vastavalt Eleringi omaniku ootusele panustame
teadus- ja arendustegevusse ühe protsendi käibest. Elering jätkas regionaalse paindlikkusturu platvormi
eestvedamist. Paindlikkusteenused võimaldavad
Kogukond, ühiskond, andmekaitse tarbijatel pakkuda enda tarbimisvõimekust turul kui
võrdväärset teenust elektrienergia tootmisele, mille
Võimalusel soodustame liinikoridoride kasutamist tulemusena on vaja vähem energiat toota.
avalikkuse hüvanguks või koos teiste trassidega.
Tallinna linn alustas 2020. aastal uue Järve Isikuandmete töötlemisele seatud nõuete täitmiseks
kergliiklustee rajamise projektiga, mille raames täiendasime eelmisel aastal Eleringi veebilehtedel
rajatakse tee Eleringi kooskõlastuse alusel ja kliendiportaalides isikuandmete töötlemise infot,
liinikaitsevööndi äärde. küpsiste kasutamise tingimusi ja külastajate teavitusi.
Samuti töötasime välja ja rakendasime ettevõttesisese
Samuti kasutame uute liinide ehitamisel isikuandmete töötlemise korra.
võimalusel vanu liinikoridore, et vähendada uue liini
rajamisega koormust keskkonnale. Ka vastvalminud
175-kilomeetrine Harku-Lihula-Sindi liin Eesti-Läti
kolmanda elektriühenduse osana on suures osas
rajatud vanasse liinikoridori. Trassimuudatused
on tehtud eesmärgiga arvestada tänapäevaste
oludega ning võimalikult vähe häirida kohalikke
elanikke ja kogukonda. Kuna uuele liinile lisandus
110-kilovoldisele liinile paralleelselt 330-kilovoldine liin,
võeti kasutusele kõrgemad liinimastid, mis suurendas
mastide vahemaad seniselt ligikaudu 200-250
meetrilt 350-450 meetrile ehk liinimaste jäi senisega
võrreldes vähemaks. See lihtsustab liini lähedale ja
kaitsevööndisse jäävate põldude harimist.
Oleme käesoleva aasta üheks eesmärgiks võtnud
välja töötada põhimõtted kasutuselt maha läinud
liinikoridoride taasmetsastamiseks.
Eelmise aasta jaanipäeva eel viisime teist korda läbi
elanikkonnale suunatud ohutuskampaania liinide
läheduses ohutuks tegutsemiseks. Ohutusalasest
teavitustööst oleme märganud reaalset kasu, saades
inimestelt tagasisidet ohutusnõuetele mittevastavate
sündmuste toimumisest või materjalide ladustamisest
liinide kaitsevööndis. Ohutusalane teavitus on
plaanitud ka 2021. aasta ESG tegevusplaanis.
Energiasüsteemi ümberkujundamise juhtimisel soovib
Elering peale elektri- ja gaasivõrgu süsteemihalduri
33
Kliendid
Elering on alates 2018. aastast läbi viinud
kliendirahulolu-uuringut. Uuring toimub kord aastas
eesmärgiga kaardistada erinevate kliendisegmentide
rahulolu seoses neid puudutavate teenustega,
mida Elering pakub. Vastavalt uuringu tulemustele
parendab Elering teenuseid ja protsesse, et
klientide rahulolu tõsta. 2020. aasta küsitlus toimus
perioodil 22. septembrist 29. oktoobrini ning hõlmas
bilansiteenuse, liitumisteenuse ja võrguteenuse
kliente. Taastuvenergia klientidest vastas küsitlusele
948 inimest, mis on umbes neljandik selle
segmendi klientidest. Kliendirahuloluindeks paranes
veidi võrguteenuse segmendis ning nõrgenes
bilansiteenuse segmendis, teistes segmentides jäi
rahulolu 2019. aastaga võrreldes samaks.
Kliendisegmendid
Võrguteenus
1. Elektri suurtootjad
2. Elektri suurtarbijad
3. Elektri võrguettevõtjad
4. Gaasi suurtarbijad
5. Gaasi võrguettevõtjad
Võrguga liitumine
1. Elektri suurtootjad
2. Elektri suurtarbijad
3. Elektri võrguettevõtjad
4. Gaasi suurtarbijad
5. Gaasi võrguettevõtjad
6. Gaasi suurtootjad
Bilansiteenus
1. Elektri bilansihaldurid
2. Gaasi bilansihaldurid
3. Reguleerimisteenuse pakkujad, agregaatorid
Taastuvenergia toetuste maksmine ja päritolu-
tunnistuste haldamine
1. Mikrotootjad (kuni 200kW tootjad) ja kõik
päikesepaneelidega tootjad
2. Muid tehnoloogiaid kasutavad tootjad,
suurtootjad
3. Elektrimüüjad
4. Elektritarbijad
5. Biometaanitootjad
6. Statistikakauplejad (sh. vedelkütuse müüjad)
34
Energiaturgude arendamiseks korraldab
Elering turuosalistele regulaarselt elektri- ja
gaasituru nõukodasid, biometaani nõukoda,
liitumise ja võrguteenuste klientide nõukoda
ning elektrisüsteemi Mandri-Euroopaga
sünkroniseerimise teemalist ümarlauda.
Eelmise aasta suureks töövõiduks
saab lugeda liitumise protsessi
lihtsustamist põhivõrguga liituda
soovijatele. Lansseerisime vabade
liitumisvõimsuste rakenduse e-Gridmap
2.0, mis võimaldab liitumise esmase
maksumuse teada saada sekunditega. Uus
nutikas tööriist elektrivõrguga liitumise
kulu kiireks arvutamiseks on abiks ka
ettevõtluskontaktide vahendajatele (EAS,
välissaatkonnad) kui ka valdade-linnade
arengu- ja planeerimisspetsialistidele
tulevaste arendusprojektide planeerimisel.
Rakendus annab nii taastuvenergia tootjatele
kui ka energiamahukatele tööstus- või
muudele arendusprojektidele vaid paari
sekundiga elektri põhivõrguga liitumise info
ja maksumuse kõikjal Eestis.
Kuna rohelise ehk süsinikneutraalse tootmise
planeerimine pole olnud kunagi nii lihtne
kui nüüd, aitab rakendus kaasa ka Euroopa
Roheleppe rakendamisele Eestis ja teeb Eesti
kahtlemata atraktiivsemaks taastuvenergia
tootjatele kogu Euroopast. Loodame,
et oleme Eesti innovatiivse algatusega
eeskujuks ja testkeskkonnaks arendajatele
mujal Euroopas, sest aeg on ka roheleppe
täitmise puhul kriitiline tegur. Oleme läbi
viinud juba antud rakenduse arendamise
kohta teadmiste vahetamise töötubasid ka
teistele Euroopa süsteemihalduritele.
Arendasime ja lansseerisime ka
võrguteenuse klientidele, maaomanikele
ja töövõtjatele suunatud portaali neile
vajaliku info kättesaadavuse ja vahetamise
lihtsustamiseks.
Juhtimine
Eleringi strateegia on juhindunud paljuski
kliimapoliitika mõõtmest kui ühest trendist,
mis mõjutab Eleringi tegevussuundi
pikemaajaliselt.
SISUKORD
Ühingu juhtimine
Eleringi ühingu juhtimine põhineb Äriseadustikul, Riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning Heal Ühingujuhtimise Taval
(HÜT), mis on koostatud Finantsinspektsiooni ja OMX Tallinna Väärtpaberibörsi poolt.
Elering on pühendunud ühingujuhtimise heade tavade järgimisele ning soovime selles valdkonnas pidevalt edasi
areneda. Peame seda eelduseks oma strateegiliste eesmärkide saavutamisel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel.
Ühingu juhtimise tava ja toimimine on Eleringis ellu viidud nii, et kõik töötajad tegutseksid Ühingu eesmärkide
saavutamise nimel. Täpsem aruanne vastavusest HÜT-ile aastal 2020 on toodud Eleringi kodulehel
elering.ee/investorile#tab2
Ühingu juhtimise struktuur
Aktsionäride
üldkoosolek Välisaudiitor
100% Eesti
Auditi-
Nõukogu Siseaudiitor
komitee
Juhatus
Aktsionäride üldkoosolek Nõukogu
Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan. Omaniku huvid on ettevõttes tagatud nõukogu
Üldkoosoleku pädevus hõlmab põhikirja muutmist, liikmete näol. Nõukogu annab juhatusele suunised
aktsiakapitali suurendamist ja vähendamist, nõukogu ettevõtte juhtimise korraldamiseks ning teostab
liikmete valimist ja tagasikutsumist, audiitorite järelevalvet ettevõtte juhatuse tegevuse üle. Nõukogu
valimist, erikontrolli määramist, majandusaasta vaatab korrapäraselt üle ning annab hinnangu ühingu
aruande kinnitamist ja kasumi jaotamist, ettevõtte strateegiale, põhitegevustele, riskihinnangutele,
ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või aastaaruandele ja eelarvetele.
lõpetamise otsustamist ja muude seaduse ja põhikirjaga
üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamist. Põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu korralised
Üldkoosolek lähtub oma tegevuses (kokkukutsumine, koosolekud vastavalt vajadusele, aga mitte harvemini kui
avalikustatav teave jm) lisaks äriseadustikule ka üks kord kolme kuu jooksul.
riigivaraseadusest.
Nõukogu koosseis ja tasustamine
Üldkoosolekul esindab omanikku Majandus- ja
taristuminister, kelleks 2020. aastal oli Taavi Aas. Nõukogu koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Nõukogu
liikmete arvu otsustab ning nõukogu liikmed valib
Aasta jooksul toimus üks üldkoosolek 1. juulil 2020. ja kutsub tagasi omaniku esindaja ehk majandus-
aastal, kus kinnitati 2019. aasta majandusaasta aruanne ja taristuminister sõltumatu nimetamiskomitee
ning kasumi jaotamine. soovituse alusel. Nõukogu tööd korraldab nõukogu
36
esimees. Nõukogu esimees määrab kindlaks nõukogu volitused kestavad kuni 22.05.2023.
koosoleku päevakorra, juhatab nõukogu koosolekuid,
jälgib nõukogu töö tõhusust, korraldab andmete Nõukogu liikmed peavad vastama nii äriseadustikus
operatiivset edastamist nõukogu liikmetele, tagab, et kui ka riigivaraseaduses toodud nõukogu liikmetele
nõukogul oleks piisav aeg otsuste ettevalmistamiseks esitatavatele nõuetele ning järgima liikmetele seatud
ja andmetega tutvumiseks ja esindab nõukogu kohustusi.
suhtlemisel Eleringi juhatusega. Nõukogu töö
korraldamiseks on üldkoosolek kehtestanud nõukogu Juhatus
töökorra.
Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, mis esindab ja
2020. aastal toimus 4 korralist ja 4 elektroonilist juhib ühingu igapäevast tegevust kooskõlas seaduse
koosolekut. Nõukogu kinnitas 2019. aasta ja ettevõtte põhikirja nõuetega ning korraldab ka
majandusaasta aruande enne selle esitamist ettevõtte raamatupidamist. Eleringi juhatusel on täielik
kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule, otsustusvabadus ning igapäevaseid juhtimisotsuseid
kinnitas Eleringi strateegia aastateks 2021-2025 ning tehakse iseseisvalt ilma omaniku ja nõukogu
kinnitas 2021. aasta äritegevuse ning investeeringute sekkumiseta. Juhatus vajab nõukogu nõusolekut
eelarved. Tavapäraselt käsitleb nõukogu oma tehinguteks ja toiminguteks, mis väljuvad ühingu
koosolekutel regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid igapäevase majandustegevuse raamest. Juhatus tagab
küsimusi, finantsküsimusi, sisekontrolli ning teisi olulisi nõukogu liikmete piisava informeerituse ettevõtte
teemasid seoses Eleringi põhitegevusega. majanduslikust olukorrast ning majandustegevusega
seotud olulisematest asjaoludest ning informeerib
2020. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu nõukogu vastavalt vajadusele majandustegevuse
järgmised liikmed: olulisematest asjaoludest.
• Timo Rajala, nõukogu esimees alates 14.06.2017 Juhatuse koosseis ja tasustamine
(ettevõtja), osales 4 korralisel koosolekul ning 4
elektroonilisel hääletamisel; Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda ühest kuni
kolmest liikmest. Juhatuse liige valitakse kuni viieks
• Timo Tatar alates 26.03.2012 (Majandus- ja
aastaks nõukogu poolt. Eleringi põhikirja kohaselt
kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja
võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada kaks
maavarade asekantsler), osales 4 korralisel
juhatuse liiget ühiselt või juhatuse esimees üksinda.
koosolekul ning 4 elektroonilisel hääletamisel;
• Indrek Kasela alates 21.08.2016 (ettevõtja), osales 4 Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud
korralisel koosolekul, ning 1 elektroonilisel isik lepingud, milles nähakse täpsemalt ette juhatuse
hääletamisel; liikme õigused ja kohustused ettevõtte suhtes ning
tema töötasud.
• Tarmo Porgand alates 22.05.2017
(Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kogu 2020. aasta vältel koosnes Eleringi juhatus
asetäitja), osales 4 korralisel koosolekul ning 4 kolmest liikmest:
elektroonilisel hääletamisel;
• Taavi Veskimägi, juhatuse esimehena täidab
• Toomas Põld alates 22.05.2017 kuni 22.05.2020 muuhulgas Eleringi tegevjuhi igapäevaseid kohustusi,
(ettevõtja), osales 1 korralisel koosolekul ja 1 s.t. juhib ja esindab ettevõtet, tagab tegevuste
elektroonilisel hääletamisel;
vastavuse lepingutele ja seadustele, korraldab
• Janek Stalmeister alates 22.05.2020 (ettevõtja), juhatuse tööd, koordineerib ühingu strateegia
osales 3 korralisel koosolekul ja 3 elektroonilisel arendamist ja on selle rakendamise eestvedaja;
hääletamisel.
• Riina Käi, juhatuse liikmena täidab muuhulgas
2020. aastal arvestati Elering AS-i nõukogu liikmetele finantsjuhi rolli, juhtides Eleringi finantstegevust,
tasusid koos maksudega 77,1 tuhat eurot (2019: 71,8 taastuvenergia valdkonda ning halduse ja
tuhat eurot). Lahkumishüvitusi või muid makstavaid infotehnoloogia valdkonda;
hüvesid nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2020.
aastal lahkus nõukogust Toomas Põld ning uueks • Kalle Kilk, juhatuse liikmena täidab muuhulgas
nõukogu liikmeks valiti Janek Stalmeister. Nõukogu varahaldusjuhi igapäevaseid ülesandeid.
37
Põhikirjale vastavalt võib juhatuse liikmele tasu maksta Auditikomitee
üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Juhatuse liikmele võib ka maksta täiendavat tasu, Nõukogu valib kuni 5-liikmelise auditikomitee,
arvestades tema töö tulemuslikkust, kuni nelja kuutasu mille ülesandeks on riskijuhtimise, sisekontrolli
ulatuses. Preemiat võib maksta aastatulemuste ning finantsaruandluse üle järelevalve teostamine.
alusel või muudel alustel nõukogu otsusest lähtuvalt. Auditikomitee on nõukogu nõuandev organ
Juhatuse liikmete tasud on fikseeritud ja sätestatud raamatupidamise, finantsaruandluse, vandeaudiitori
juhatuse liikme lepingus. Pikaajalisi preemiasüsteeme sõltumatuse kontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli
Eleringis loodud ei ole. Juhatuse liikmele võib maksta ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve
lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist osas.
kolme kuutasu ulatuses.
Komitee liikmed valitakse tähtajaliselt kolmeks aastaks
2020. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele ning nad valivad endi seast esimehe, kes korraldab
arvestatud tasud koos maksudega 506,6 (2019: 494,7) auditikomitee tegevust. Auditikomitee esimeheks
tuhat eurot. ei või olla nõukogu esimees. 2020. aastal maksti
auditikomitee liikmetele auditikomitees osalemise
Huvide konflikti vältimine eest tasu 4,2 tuhat eurot (2019 kokku 5,0 tuhat eurot).
2020. aastal olid auditikomitee liikmed järgnevad:
Juhatuse liikmed ei tee otsuseid, lähtudes enda
isiklikest huvidest ega kasuta Eleringile suunatud • Timo Tatar (Majandus- ja kommunikatsiooni-
ärilisi pakkumisi isiklikes huvides. Juhatuse liige teatab ministeeriumi energeetika ja maavarade
nõukogule ja teistele juhatuse liikmetele huvide asekantsler);
konflikti olemasolust enne ametilepingu sõlmimist
ning samuti viivitamatult selle hilisemal tekkimisel. • Indrek Kasela (ettevõtja);
Juhatuse liikmele, tema lähedasele või temaga seotud
isikule tehtavast ärilisest pakkumisest, mis on seotud • Tarmo Porgand alates 22.05.2017
ettevõtte majandustegevusega, teatab juhatuse liige (Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja
viivitamatult teistele juhatuse liikmetele ja nõukogu asetäitja);
esimehele.
• Janek Stalmeister (ettevõtja), alates 25.06.2020.
Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise nõue on 2020. aastal kogunes auditikomitee 4 korda:
sätestatud juhatuse liikme lepingus. 23.03, 17.06, 16.09 ja 09.12 (2019. aastal 4 korda).
Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid:
Juhatuse liige väldib huvide konflikti tekkimist füüsiline turvalisus ja elektri elutähtsa teenuse
ettevõtte ja juhatuse liikme huvide vahel ning teavitab toimepidevus. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati
Eleringi nõukogu oma otsesest või kaudsest huvist välisaudiitori tööd, käsitleti riskihindamise ning
ettevõtte poolt tehtavate tehingute suhtes ja teavitab sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse
nõukogu koheselt taolise konflikti tekkimisest või teemasid. Siseauditi teenus on ostetud sisse välise
olukorrast, mis võib põhjustada taolise konflikti teenuse pakkujalt. Siseaudiitorile maksti teenuste
tekkimise. Juhatuse liikmega tehingute tegemise või osutamise eest 2020. aastal 30,1 tuhat eurot (2019: 11,7
tehingute tegemise, milles esineb juhatuse liikme tuhat eurot).
isiklik huvi, otsustab nõukogu, määrates kindlaks ka
tehingute tingimused. Juhatuse ja nõukogu koostöö
Juhatuse liikmed deklareerivad endaga seotud Juhatus ja nõukogu teevad Eleringi huvide parima
osapooled ning nendega teostatud tehingute summad kaitsmise eesmärgil tihedat koostööd. Juhatus ja
tuuakse välja majandusaasta aruandes. Elering ei ole nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte strateegia
2020. aastal teinud juhatuse liikmetega ega nendega arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste tegemisel
seotud osapooltega ühtegi tehingut (2019. aastal nõukogu poolt antud strateegilistest juhistest.
ei tehtud juhatuse liikmetega ega nendega seotud
osapooltega ühtegi tehingut). Juhatus teavitab nõukogu korrapäraselt kõikidest
olulistest asjaoludest, mis puudutavad ettevõtte
tegevuse planeerimist ja äritegevust ning juhib
38
eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi 2017. aasta kevadel viidi läbi uus hange audiitori
äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule andmed, leidmiseks aastateks 2017-2021. Hanke võitis
sh. finantsaruanded piisava ajavaruga enne nõukogu AS PricewaterhouseCoopers. Ettevõte juhindub
koosoleku toimumist. Juhatuse liige annab nõukogu välisauditi teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest,
nõudmisel nõukogule kas suuliselt või kirjalikult rahvusvahelistest auditeerimisstandardidest ja
teavet juhatuse ja ühingu tegevuse kohta ning tagab audiitorühingu riskijuhtimise reeglitest, sealhulgas
nõukogule juurdepääsu juhatuse ja ettevõtte tegevust 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audiitortegevuse
kajastavale teabele. valdkonna alasest määrusest. 2020. aastal maksis
Elering majandusaasta aruande auditeerimise eest
Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadusest, põhikirjast, vastavalt esitatud arvetele 14,2 tuhat eurot (2019: 12,3
üldkoosoleku ja nõukogu koosolekute otsustest ja tuhat eurot).
püstitatud eesmärkidest.
Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet
Teabe avaldamine auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadusele.
Eleringi veebilehel www.elering.ee on eraldi välja Lisaks Eleringi finantsaruandluse hindamisele on
toodud andmete loetelu, mis kuuluvad õigusaktidest välisaudiitor 2020. aasta jooksul osutanud järgnevaid
tulenevalt avaldamisele. Veebilehel on esitatud teenuseid:
majandusaasta aruanded, majandustulemused,
tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaade, struktuur, • teostanud tegevusalade aruande kontrolli kooskõlas
strateegia kokkuvõte, uudised ja teated ning muu elektrituru seaduse §-s 17 esitatud nõuetega;
informatsioon, mis on investoritele ja üldsusele
vajalik. Veebilehte on võimalik lugeda ka inglise keeles. • koostanud aruande auditi tähelepanekutest
Veebilehel www.elering.ee olevat informatsiooni (sh Riigikontrollile;
uudiseid ja teateid) uuendatakse pidevalt.
• teostanud tehingute seaduslikkuse kontrolli vastavalt
Finantsaruandlus ja auditeerimine Riigikontrolli nõuetele;
Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandusaasta • osutanud maksunõustamisteenuseid, mis on
aruande ning majandusaasta jooksul kvartaalsed kooskõlas audiitortegevuse seadusega.
finantstulemused. Majandusaasta aruanne on
koostatud vastavalt IFRS standarditele ning
auditeeritud ISA-le vastavalt. Nõukogu koosolekul,
kus vaadatakse läbi majandusaasta aruanne, osaleb
nõukogu kutsel ka ettevõtte audiitor. Üldkoosolekule
esitatakse kinnitamiseks majandusaasta aruanne,
millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed. Koos
majandusaasta aruandega esitatakse üldkoosolekule
nõukogu aruanne majandusaasta aruande kohta.
Elering valib välisaudiitori, järgides avalikku
hankeprotseduuri. Pakkumisi küsitakse vaid
rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetseid teenuseid
pakkuvatelt ettevõtetelt.
Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsusega,
audiitorteenuse lepingu sõlmib juhatus. Audiitoriga
sõlmitavas lepingus lepitakse eelkõige kokku audiitori
tööülesanded, ajakava ja tasu. Audiitoriga sõlmitav
leping ei tohi seada audiitorile mingil moel takistusi
ühingu tegevuse hindamisel.
39
Riskijuhtimine ja riskid
Seoses Eleringi kohustusega pakkuda elutähtsat teenust ehk osutada elektri- ning gaasivõrguteenust ülekandevõrgu
kaudu üle kogu riigi, on riskijuhtimisel ettevõtte juhtimises oluline roll ning selle ulatus laiem kui tavalisel äriühingul.
Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise eesmärgiks on viia organisatsiooni tegevusega kaasnevad riskid ühingu poolt
aktsepteeritavale tasemele. Selleks kasutab ühing COSO ERM (Enterprise Risk Management) riskijuhtimise
raamistikku.
Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja riskijuhtimise eesmärgiks on minimeerida hädaolukorrani viiva võrguühenduse
katkemise tõenäosust ja ulatust võrguteenuse klientidele. Selleks kasutab ühing hädaolukorraseaduses sätestatud
riskijuhtimise raamistikku.
Äriühingu riskijuhtimine
Riskijuhtimine on integreeritud nii ühingu strateegilisse kui ka igapäevasesse juhtimisse.
Iga-aastase strateegia uuendamise käigus kasutatakse olulise sisendina riskide hindamise tulemusi. Kui strateegia
uuendamise tulemusena otsustatakse kaaluda uusi tegevusi, siis läbivad need enne vastuvõtmist riskianalüüsi.
Kõik ühingu töötajad osalevad igapäevaselt riskijuhtimises sellega, et arvestavad otsuste tegemisel võimalike
tagajärgedega, mis võivad ühingul takistada seatud eesmärkide saavutamist.
Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus, andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja nõukogule.
Igapäevaselt korraldavad riskijuhtimist ühingu riskijuht ja riskikomitee. Riskijuhtimise kvaliteeti hindab sõltumatu
siseaudiitor, kes annab hindamise tulemustest aru auditikomiteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal Ernst & Young
Baltic AS.
Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev skeem:
1.
Riskide
tuvastamine
7. 2.
Korrigeerimine Riskide
hindamine
3.
6. Riskitasemete
Seire võrdlus riski-
valmidusega
5. 4.
Sisekontrolli Riskihalduse
meetmete meetodite valik
rakendamine
40
1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse • Loodi riskijuhi ametikoht, mille eesmärgiks on riskijuhtimise üldine
eesmärkide täitmist ohustada võivad korraldamine ning arendamine. Riskijuht juhib ja korraldab ka
stsenaariumid ning jagatakse need riskikomitee tööd
kategooriatesse;
• Riskikomitee koosseisus loodi 5 töörühma, mis analüüsivad oma
2. Riskide hindamine – analüüsitakse valdkonna spetsiifilisi teemasid:
riski tõenäosust ja mõju, mille alusel
määratakse riski tase vastava maatriksi - Energiasüsteemi riskide töörühm;
abil; - Finantsriskide töörühm;
- Tegevusriskide töörühm;
3. Riskide taset võrreldakse ühingu - IT-riskide töörühm;
riskivalmidusega. Ühing on defineerinud - Vastavusriskide töörühm.
riskivalmiduse taseme, mida ollakse
valmis võtma ilma täiendavaid Eelmistel aastatel oli töörühmade asemel valdkondlike teemade
riskimaandamise meetmeid kasutusele analüüs riskihaldurite ülesandeks. Töörühmade loomise eesmärgiks
võtmata. Ühing ei pea põhjendatuks on kaasata rohkem kollektiivset teadmist.
aktsepteerida kõrge ja väga kõrge taseme
jääkriske seoses oma erilise rolliga Riskide hindamise tulemusel selgus järgnev ühingu taseme
ühiskonnas, milleks on elutähtsa teenuse jääkriskide jaotus riskitasemete vahel:
osutamine;
Riski kategooria / Väga
4. Riskihalduse meetodid valitakse riski tase Madal Keskmine Kõrge Kokku
kõrge
vastavalt eelmises punktis kirjeldatud
riski võrdlusele ühingu riskivalmidusega. IT risk 0 2 0 0 2
Kui uue riski puhul on riski tase kõrgem Energiasüsteemi 4 5 0 0 9
ühingu riskivalmidusest, siis otsitakse opereerimise risk
sobivaid maandamise meetodeid, Finantsrisk 5 3 0 0 8
milleks võib olla riski vältimine või riski
vähendamine. Kui riski tase on madal Vastavusrisk 4 2 0 0 6
või keskmine, siis võib olla meetodiks ka Tegevusrisk 5 5 0 0 10
riskiga leppimine;
Kokku 18 17 0 0 35
5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu
eesmärkide saavutamist takistavate Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge ja väga kõrge
sündmuste ennetamise, õigeaegse tasemega jääkriske. Nagu tabelist näha, on hinnatud kõikide riskide
avastamise, nendele kiire reageerimise ja maandamismeetmed piisavateks, mistõttu kõik riskid on viidud
tekkiva kahju minimeerimise. lubatud tasemele.
6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete Aasta jooksul tehti riskiregistris mitmeid muudatusi: konsolideeriti
kohta andmete kogumises, nende sarnaseid riske, kustutati aktuaalsuse kaotanud riske ning lisati uusi
analüüsimises ning aruandluses riske. Uued riskid on järgmised:
juhtorganitele;
- Elektrisüsteemi sünkroniseerimise hilinemise risk;
7. Korrigeerimine tähendab muudatuste - Pandeemia risk;
sisseviimist sisekontrolli meetmetesse
- Andmekaitse nõuete rikkumise risk;
kohe, kui seire tulemusena selgub, et
mõni meede ei saavuta seatud eesmärki - Päritolutunnistuste väljaandmise nõuete rikkumise risk;
või on tekkinud võimalus sama eesmärki - Energiaturgude puuduliku arendamise risk.
saavutada sobivamate meetmetega.
Aastal 2020 viis ühing riskijuhtimise
taseme tõstmise eesmärgil ellu järgnevad
muudatused:
41
Elutähtsa teenuse riskijuhtimine Võrdne kohtlemine
Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb Eleringil süsteemihaldurina on vastavalt
hädaolukorraseaduses ning selle alamaktides elektrituruseadusele süsteemivastutus ehk kohustus
sätestatud nõuetel ja põhimõtetel. tagada igal ajahetkel elektrisüsteemi varustuskindlus
ja bilanss. Süsteemihaldur teostab oma õigusi ja täidab
Iga elutähtsa teenuse osutaja peab koostama elutähtsa kohustusi võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes.
teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani.
Elering on võrdse kohtlemise tagamiseks kehtestanud
Riskianalüüs käsitleb: sisekorrad ning tulenevalt siseriiklikest ja Euroopa Liidu
õigusaktidest, sealhulgas võrgueeskirjadest, koostanud
- Elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset; mitmesugused tüüptingimused, metoodikad ja muud
- Elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke ressursse; reeglid, mis on avaldatud ettevõtte veebilehel ja
kinnitatud Konkurentsiameti poolt.
- Võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua elutähtsa
teenuse katkemise; Eetika ja korruptsioonivastane tegevus
- Riskistsenaariumite kirjeldusi ning nendele
riskiklasside omistamist õigusaktides etteantud Eleringi jaoks on oluline, et kõik tema töötajad ning
kriteeriumite alusel; juhid järgiksid kõrgeimaid eetikastandardeid. On oluline,
et meie tegevus oleks läbipaistev ning järgiks kõiki
- Ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks on seadusi ja eetikanorme. Ettevõttes on kehtestatud nii
riskistsenaariumite realiseerumise tõenäosuse ja/või eetikakoodeks kui korruptsiooni ennetamise ja huvide
mõju vähendamine. konflikti vältimise juhendmaterjal. Samuti viiakse
töötajate seas läbi perioodilisi koolitusi. Elering on
Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks on äriühing, kus on lubamatu mistahes kujul või vormil
riskianalüüsis leitud olulisemate riskistsenaariumite esinev korruptsioon.
taasteplaanide kirjeldus. Igale riskistsenaariumile
on üks või mitu taasteplaani, milles kirjeldatakse, ÜRO Global Compact pakt toob välja neli peamist
kuidas toimub energiavarustuse taastamine olukorras, korruptsiooni tagajärge äriühingutele:
kui see riskistsenaarium on realiseerunud. Lisaks
on toimepidevuse plaanis veel kirjeldatud ühingu • Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on selgelt
kriisikomisjoni tööd, hädaolukorras infovahetust seadusevastane tegevus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga,
olulisemate energiavarustuse taastamisel osalevate Elering soovib olla ühiskonnas õiguskuulekuse mõttes
lepingupartnerite kontaktandmed jms. eeskujuks teistele äriühingutele ning seda saab teha
ainult täites ise õigusaktide nõudeid.
Elutähtsa teenuse riskijuhtimisel on küll palju ühist
äriühingu riskijuhtimisega (riskide tuvastamine, • Mainerisk
maandavate meetmete rakendamine), kuid on ka üks Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid tegevusi,
oluline erinevus: mille mõju ulatub väljapoole tavapärast äritegevust.
Me peame oma erapooletu ja läbipaistva tegevusega
- Elutähtsa teenuse riskijuhtimise fookuses on tagama toimivad ja efektiivsed elektri- ning gaasiturud,
energiavõrgu klientidele katkematu elutähtsa teenuse korraldame taastuvelektri toetuste kogumist ja
osutamine ja häirete korral nõuetekohase teenuse väljamaksmist, soovime kaasa rääkida riigi energia-
võimalikult kiire taastamine. ning kliimapoliitikate kujundamisel jne. Seda kõike on
võimalik teha ainult omades laitmatut reputatsiooni.
- Äriühingu riskijuhtimise eesmärgiks on ühingu
eesmärkide saavutamine, millest kõik ei ole seotud • Finantsrisk
võrguteenuse klientidega.
Korruptsiooni tagajärjena on võimalik kannatada
Juhatus on veendunud, et riskijuhtimise tulemusel märkimisväärselt suurt majanduslikku kahju. See võib
on riskid hästi hallatud nii äriühingu kui ka elutähtsa avalduda näiteks suuremates ostukuludes, ostetud
teenuse klientide jaoks. seadmete madalamas kvaliteedis jne.
42
• Ühingusisese usalduse kadumine Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale on
ühingu üheksas erinevas korras sätteid eesmärgiga
Kui töötajad märkavad, et ühingus võimaldatakse
vältida korruptsiooniohu teket.
ebaeetilist käitumist, siis see toob kaasa tõsise
usalduse kaotuse ühingu vastu, lojaalsuse vähenemise
Riskianalüüsi käigus tuvastati, et kõige tõenäolisem
ning üldise firmakultuuri languse.
korruptsiooniohuga kokkupuutekoht on hanked.
Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud töötajatele
Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi vältida, tuleb
kohustuslikuks paljude ennetavate meetmete
korruptsiooni tekkimist ennetada.
järgimine. Näiteks on seatud kohustus esitada juhatuse
Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi koosolekule eelnevalt hanke dokumentatsioon
„Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis ning pakkumuste laekumise järel juhatus kinnitab
hanke tulemused. Laekunud arvete menetlemisel on
keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele.
infotehnoloogiliste vahenditega tagatud „nelja silma“
Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni ennetamise
printsiibi kasutamine.
aspekte:
• Altkäemaks/korruptiivne tulu Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepidamine kõigi
varade üle, ka nende varade, mis on küll kasutuses, kuid
Poliitika defineerib altkäemaksu ja korruptiivse tulu mille raamatupidamislik jääkväärtus on null. Varasid
ning välistab juhtorganite ning töötajate igasuguse saab maha kanda ainult vastava akti koostamisel, mille
seotuse sellega. peavad kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui
valdkonna eest vastutav juhatuse liige.
• Huvide konflikt
Sätestatud on kohustus vältida igasugust huvide Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni
konflikti, defineeritud on seotud osapoole mõiste ning ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendmaterjale
tehtud kohustuslikuks huvide konfliktist teatamine. korruptsiooni äratundmise ning vältimise kohta.
Kõik töötajad on andnud elektroonilise kinnituse
• Toetused ja annetused juhendmaterjalidega tutvumise kohta.
Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi anda ainult Aastatel 2020 ega 2019 ei tuvastatud Eleringis ühtegi
kooskõlas riigivaraseadusega ning ühingu vastava korruptsioonijuhtumit ja juhatus on veendunud, et
korraga kasutuselevõetud korruptsiooni ennetavad abinõud
aitavad ka tulevikus korruptsiooniriskil jääda
• Kingitused ja külalislahkus minimaalseks.
Kingitused ning külalislahkus on lubatud ainult hea
äritava piires, mis on poliitikas defineeritud. Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise
meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni riski
• Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole töötajate
enda suhtumine ning eetilised tõekspidamised.
Kõik töötajad on kohustatud viivitamatult teavitama Töötajate suhtumist saab suunata nii kesk- kui
ühingut korruptsioonivastase tegevuse poliitika tippjuhtide isikliku eeskujuga. Samuti on siseveebis
rikkumisest või rikkumise kahtluse korral. saadaval ühingu eetikakoodeks. See sisaldab üldiste
tõekspidamiste ja põhimõtete kirjeldusi, mida
töötajatelt eeldatakse.
43
Majandusaasta aruanne 2020
Raamatupidamise
aastaaruande sisukord
Finantsseisundi aruanne 46
Koondkasumiaruanne 47
Rahavoogude aruanne 48
Omakapitali muutuste aruanne 49
Raamatupidamise aastaaruande lisad 50
Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 50
Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 51
Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised
raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 60
Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 61
Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 62
Lisa 6. Segmendiaruandlus 67
Lisa 7. Hoiused ja deposiidid pankades 70
Lisa 8. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 71
Lisa 9. Varud 73
Lisa 10. Materiaalne põhivara 74
Lisa 11. Immateriaalne põhivara 75
Lisa 12. Võlakohustused 76
Lisa 13. Võlad tarnijatele ja muud võlad 78
Lisa 14. Tulevaste perioodide tulud 79
Lisa 15. Omakapital 80
Lisa 16. Müügitulu 81
Lisa 17. Muud äritulud 82
Lisa 18. Kaubad, toore, materjal ja teenused 83
Lisa 19. Mitmesugused tegevuskulud 84
Lisa 20. Tööjõukulud 85
Lisa 21. Finantstulud ja -kulud 86
Lisa 22. Kasutusrent 87
Lisa 23. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 88
Lisa 24. Tingimuslikud kohustused ja siduvad tulevikukohustused 90
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 91
Kasumi jaotamise ettepanek 97
Tegevjuhtkonna allkirjad 2020.aasta majandusaasta aruandele 98
Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 99
45
Finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2020 31.12.2019
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 7 50 619 42 347
Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse 2 899 1 900
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 38 586 39 025
Varud 9 3 535 3 687
Käibevara kokku 93 639 86 959
Põhivara
Materiaalne põhivara 10 961 285 919 956
Immateriaalne põhivara 11 20 812 17 441
Põhivara kokku 982 097 937 397
VARAD KOKKU 1 075 736 1 024 356
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused 12 10 565 10 577
Võlad tarnijatele ja muud võlad 13 28 448 46 670
Lühiajalised kohustused kokku 39 013 57 247
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused 12 322 389 332 751
Tulevaste perioodide tulud 14 327 366 246 091
Pikaajalised kohustused kokku 649 755 578 842
KOHUSTUSED KOKKU 688 768 636 089
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 15 229 890 229 890
Ümberhindluse reserv 2 -1 047 -46
Kohustuslik reservkapital 15 16 330 14 686
Jaotamata kasum 15 141 795 143 737
OMAKAPITAL KOKKU 386 968 388 267
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 075 736 1 024 356
Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
46 SISUKORD
Koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes Lisa 2020 2019
Müügitulu 16 137 068 142 115
Muud äritulud 17 5 327 13 105
Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 -53 255 -61 700
Mitmesugused tegevuskulud 19 -5 445 -5 271
Tööjõukulud 20 -10 970 -9 559
Põhivara kulum 10;11 -40 123 -36 913
Ärikasum 32 602 41 777
Finantstulud 21 2 62
Finantskulud 21 -2 338 -2 183
Kasum enne tulumaksustamist 30 266 39 656
Tulumaks 15 -4 964 -6 769
Aruandeaasta kasum 25 302 32 887
Muu koondkasum
Kirjed, mida ei ole võimalik edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse
Õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande olevate
2 -1 001 -46
investeeringute omakapitaliinstrumentidesse õiglase väärtuse muutus
Aruandeaasta kasum 24 301 32 841
Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
47 SISUKORD
Rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2020- 1.01.2019-
31.12.2020 31.12.2019
Rahavood äritegevusest
Kasum enne tulumaksu 30 266 39 656
Korrigeerimised:
Kasum materiaalse põhivara müügist 17 -100 -78
Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse põhivara
10,11 40 123 36 913
amortisatsioon
Laekunud dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 17 -873 -94
Kasutatud ja amortiseeritud toetused 17 -2 978 -1 359
Intressikulud 21 2 287 2 177
Intressitulu 21 -2 -62
Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 68 723 77 153
Varude muutus 9 152 249
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 1 707 -4 136
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 13 -1 155 4 098
Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu muutus 14 -583 2 260
Käibekapitali muutused 121 2 471
Makstud tulumaks 15 -6 531 -5 201
Laekunud dividendid 17 873 94
Makstud intressid 13,21 -2 319 -2 282
Saadud intressid 8, 21 2 62
Kokku rahavood äritegevusest 60 869 72 296
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 10,11, 13 -100 214 -117 553
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 14 59 477 51 657
Laekunud materiaalse põhivara müügist 10,17 264 125
Laekunud ülekoormustulu 8,13,14 24 053 13 091
Kokku rahavood investeerimistegevusest -16 420 -52 679
Rahavood finantseerimistegevusest
Tagasimakstud pangalaenud 12 -10 558 -10 558
Tagasimakstud rendikohustused 12 -19 -28
Makstud dividendid 15 -25 600 -29 400
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -36 177 -39 986
Raha ja raha ekvivalentide netomuutus 8 272 -20 369
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 7 42 347 62 716
Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 7 50 619 42 347
Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
48 SISUKORD
Omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Ümberhindluse Kokku
reservkapital kasum reserv
Saldo seisuga 1.01.2019 229 890 13 754 141 182 0 384 826
Aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 0 32 887
Aruandeaasta muu koondkasum 0 0 0 -46 -46
Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 32 887 -46 32 841
Tehingud omanikega:
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 932 -932 0 0
Makstud dividendid 0 0 -29 400 0 -29 400
Kokku tehingud omanikega 0 932 -30 332 0 -29 400
Saldo seisuga 31.12.2019 229 890 14 686 143 737 -46 388 267
Aruandeaasta koondkasum 0 0 25 302 0 25 302
Aruandeaasta muu koondkasum 0 0 0 -1 001 -1 001
Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 25 302 -1 001 24 301
Tehingud omanikega:
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 0 1 644 -1 644 0 0
Makstud dividendid 0 0 -25 600 0 -25 600
Kokku tehingud omanikega 0 1 644 -27 244 0 -25 600
Saldo seisuga 31.12.2020 229 890 16 330 141 795 -1 047 386 968
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 15.
Lisad lehekülgedel 50 kuni 90 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.
49 SISUKORD
Raamatupidamise
aastaaruande lisad
Lisa 1
Elering AS ja selle äritegevus
Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2020 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne on
koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i
põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis.
Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet teostab järelevalvet
Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutariifid ning vastavate lepingute
tüüptingimused.
Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik.
Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 08.03.2021. Vastavalt Eesti Vabariigi Äriseadustikule
esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule.
50 SISUKORD
Lisa 2
Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest
Koostamise alused
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega
(„IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Käesoleva
raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid
arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on
viidatud teisiti.
Segmendiaruandlus
Informatsioon ärisegmentide kohta on avaldatud nii, nagu aruandeid koostatakse Eleringi siseselt kõrgeimale
äritegevust puudutavate otsuste langetajale. Kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja, kes vastutab
ärisegmentidele vahendite eraldamise ning nende tegevuse tulemuste eest, on Eleringi juhatus.
Arvestus- ja esitusvaluuta
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on
koostatud tuhandetes eurodes.
Välisvaluuta ümberarvestus
Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse tehingupäeval kehtivate Euroopa
Keskpanga valuutakursside alusel. Valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on tekkinud nende tehingute kajastamisest
ning monetaarsete varade ja kohustuste valuutakursside ümberarvestamisest aastalõpu vahetuskursi alusel,
kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes.
Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes sisaldavad lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga soetatud) kõrge
likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub
oluline turuväärtuse muutuse risk, sh. kassa, pangakontode ja lühiajaliste kuni 3-kuulise tähtajaga pangadeposiitide
saldosid.
Finantsvarad
Klassifitseerimine
Elering klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi
koondkasumiaruande või muutusega läbi kasumiaruande),
need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal
Elering võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse
üle ja Elering annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on
otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses
muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade
51
tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumendid
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvara
lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse
mõõtmiskategooriasse.
Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata
põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu
kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum
või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid
kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud selles
kategoorias:
nõuded ostjate vastu,
pangadeposiidid,
raha ja raha ekvivalendid.
Omakapitalinstrumendid
Elering kajastab omakapitaliinstrumendid õiglases väärtuses. Kui Elering on võtnud vastu pöördumatu otsuse
kajastada mitte-kauplemise eesmärgil hoitavate omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse muutused läbi
koondkasumiaruande, siis ei ole võimalik omakapitali instrumendi kajastamise lõpetamisel õiglase väärtuse
muutuseid ümber klassifitseerida ning kajastada läbi kasumiaruande. Selliste investeeringutelt saadud dividendid
kajastatakse jätkuval kasumiaruandes real muud tulud, kui Eleringil on tekkinud dividendide saamise õigus.
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetud omakapitaliinstrumentist saadud kasum või kahjum
kajastatakse kasumiaruandes real muu tulu/kulu. Õiglases väärtuses läbi muu koondkasumiaruande kajastatud
omakapitaliinstrumentide allahindluseid (ning allahindluse tühistamisi) ei kajastata eraldi õiglase väärtuse muutusest.
Järgnevad Eleringi omakapitaliinstrumendid on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande:
Nord Pool AS (kuni 2016. a Nord Pool Spot) aktsiad. Norras registreeritud Nord Pool AS grupi tegevusalaks on
peamiselt elektribörside korraldus Põhjamaades, Suurbritannias ning Baltikumis. Investeering tehti pikaajalise
strateegilise eesmärgiga osalemaks Põhja-Balti regiooni elektrituru arengut puudutavate otsuste tegemisel.
Kuna aktsiad ei ole soetatud kauplemiseks, siis juhtkond on otsustanud kajastada aktsiaid õiglases väärtuses
muutusega läbi koondkasumiaruande. Aruandva aasta detsembris võttis Eleringi nõukogu vastu otsuse
müüa kõik Eleringi omandis olevad aktsiad. Allahindlus on tehtud aktsiate neto müügihinnani. Allahindluse
summa 1 001 tuhat eurot on kajastatud 2020. aasta koondkasumiaruandes ja 46 tuhat eurot 2019. aasta
koondkasumiaruandes.
Väärtuse langus
Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku
informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel
hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete
kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste,
praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete
allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering kasutab allahindluste
maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.
52
Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk ei ole
märkimisväärselt suurenenud.
Ettemaksed
Ettemaksed kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Ettemakse liigitatakse pikaajaliseks, kui ettemaksega seotud kaupu või teenuseid saadakse pikema kui üheaastase
perioodi jooksul või kui ettemakse on seotud varaga, mida liigitatakse pikaajaliseks esmasel arvelevõtmisel. Varade
omandamisega seotud ettemaksed klassifitseeritakse ümber vara soetusmaksumuseks siis, kui Elering on saavutanud
vara üle kontrolli ja on tõenäoline, et Elering saab vara kasutamisest tulevast majanduslikku kasu. Muud ettemaksed
kajastatakse kasumiaruandes kuluna siis, kui ettemaksetega seotud kaubad või teenused on kätte saadud. Juhul, kui
esineb märke selle kohta, et ettemaksega seotud varasid, kaupu või teenuseid ei saada kätte, hinnatakse ettemakse
alla ja sellega seotud kahjum vara väärtuse langusest kajastatakse kasumiaruandes.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis
on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid
makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja
dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto
realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha
hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana käsitatakse materiaalset vara, mida kasutatakse äritegevuses ning mille eeldatav
kasulik tööiga on üle ühe aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloolise
soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline soetusmaksumus
sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega. Ostetud põhivara soetusmaksumus sisaldab lisaks
ostuhinnale ka kulutusi transpordile ja paigaldamisele ning muid soetuse ja kasutuselevõtuga otseselt seotud
väljaminekuid. Soetusmaksumus sisaldab ka laenukasutuse kulutusi, mis on tekkinud vara soetamisega otseselt
seotud või üldistelt võlakohustustelt, mis finantseerivad kriteeriumitele vastavate varade ehitust. Laenukasutuse
kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning
vara valmistamist on alustanud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis
või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud.
Hilisemad kulutused lisatakse vara bilansilisele maksumusele või kajastatakse vajadusel eraldiseisva varana ainult
juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara kriteeriumitele. Asendatud komponendi jääkväärtus kantakse maha.
Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna kasumiaruandes nende tekkimise perioodil.
Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad arvele iseseisvate
põhivaraobjektidena.
Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit,
kajastamaks soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade jooksul:
Kasulik eluiga aastates
Ehitised 25-40
Rajatised – elektriliinid, gaasi trassid 30-60
Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7-40
Muu materiaalne põhivara 3-20
53
Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja
oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust,
kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille
tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.
Varaobjekti lõppväärtus on hinnanguline summa, mida Elering saaks praegu vara realiseerimisest, millest on
maha arvatud vara realiseerimisega seotud müügikulud, juhul kui vara oleks nii vana ja sellises olukorras, nagu ta
on eeldatavasti oma kasuliku eluea lõpus. Varade lõppväärtusi ja kasulikke eluigasid vaadatakse üle ja vajadusel
korrigeeritakse igal bilansipäeval.
Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara jääkväärtuse
vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
varaobjekt on Eleringi poolt kontrollitav;
on tõenäoline, et Elering saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, otseselt
soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse viimiseks, ning laenukasutuse
kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast
arvelevõtmist kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud
kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks tehtud kulutuste
põhjal.
Isiklik kasutusõigus
Immateriaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate hoonestusõiguste ja servituutide eest tehtud maksed
kajastatakse immateriaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi jooksul, mis
ei ületa 100 aastat.
Immateriaalseid põhivarasid ja isiklikke kasutusõigusi amortis eeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade
jooksul:
Kasulikud eluead aastates
Tarkvara litsentsid 3-5 aastat
Isiklikud kasutusõigused 50-100 aastat
Väärtuse languse korral hinnatakse immateriaalse põhivara jääkmaksumus alla kasutusväärtuseni või õiglase väärtuseni,
millest on arvatud maha müügikulutused, olenevalt kumb on kõrgem.
Mittefinantsvarade väärtuse langus
Maa ja amortiseeritavate varade puhul hinnatakse väärtuse langust juhul, kui teatud sündmused või muutused
olukorras viitavad sellele, et kaetav väärtus võib olla langenud alla jääkmaksumuse. Väärtuse langusest tekkinud
kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara jääkmaksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus
on kas vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, olenevalt kumb on
kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil grupeeritakse varad madalamal tasemel, mille puhul on võimalik
eristada rahavoogusid (raha genereerivad üksused). Kord alla hinnatud mittefinantsvarade puhul tuleb igal järgmisel
aruandekuupäeval hinnata, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud.
54
Rendilepingud
Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud ajavahemikul tasu eest kontrollida.
Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist.
Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amortiseeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on
rendilepingud, mille rendiperiood on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus
on madal (väheolulised rendilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasumiaruandes
lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega,
ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt.
Finantskohustused
Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemiseesmärgil hoitavad, mis hõlmab ka
tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult „Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid
finantskohustusi.
Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud tehingukulutused,
ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus
on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes
maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse
ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul,
kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse
varade soetusmaksumusse.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansipäevast
või kui Eleringil ei ole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks
pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena
laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu ning see
õigus on selgunud bilansipäevaks.
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Eraldised kohustuste või kulude katteks on mittefinantskohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Neid kajastatakse tekkepõhiselt siis, kui Eleringil on minevikus aset leidnud sündmusest tulenev (juriidiline või faktiline)
kohustus ja on tõenäoline, et selle kohustuse täitmine nõuab majanduslikke hüvesid sisaldavatest ressurssidest loobumist
ning kohustuse summa on usaldusväärselt hinnatav.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mis tulenevad minevikus aset leidnud sündmusest ja mille realiseerumine
ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärtusega mõõta, on avalikustatud raamatupidamise
aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
Arendusväljaminekud
Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete või
protsesside väljatöötamiseks. Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on täidetud kõik IAS 38-s esitatud
kajastamiskriteeriumid. Kapitaliseeritud arendusväljaminekuid amortiseeritakse toodete eeldatava kasutamisperioodi
jooksul. Uuringutega seotud kulutusi, mida tehakse uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumiseks ei
kapitaliseerita.
Aktsiakapital
Eleringil puuduvad eelisaktsiad. Lisakulutused, mis on otseselt omistatavad uute aktsiate emiteerimiseks, kajastatakse
omakapitali vähendamisena. Kui saadud tasu õiglane väärtus on suurem kui nominaalväärtus, kajastatakse see vahe
ülekursina omakapitalis.
Dividendid
Dividende kajastatakse kohustusena ja nad arvatakse maha omakapitalist perioodil, mil need kuulutatakse välja ja
kiidetakse heaks. Dividendid, mis kuulutatakse välja pärast bilansipäeva ja enne raamatupidamise aastaaruande
avaldamist, avalikustatakse aastaaruande lisades.
55
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest
puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital
moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks.
Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Tulude arvestus
Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind
on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha
arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle
antakse üle kliendile.
Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides.
Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse
maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide liitumispunktides.
Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel arvutatakse ülekandeteenuse
maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Eleringi enda ning
Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Elektribilansid koostakse
Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega.
Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende
bilansiplaanides esitatud elektri koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil
olukord on vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt ülejääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad arvutab Elering
igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat
müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste
osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi enda ning Eleringiga
bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh). Gaasibilansid koostakse Eleringi enda
ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel,
mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud
koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab
Elering bilansihalduritelt ülejääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks
Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse
põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest
kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.
Elektri põhivõrguettevõtjatevaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõrguettevõtjate
vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud piiriüleste energiavoogude
kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõtjad. Mehhanism töötab põhimõttel, et riigi
põhivõrguettevõtja hüvitab ITC fondi kaudu teistele põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud
lisakulud juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit ning saab fondist hüvitist, kui
riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood. Vastavat arvestust peetakse selleks volitatud
administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele igakuiselt maksmisele kuuluvate
netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koondkasumiaruandes vastavalt sellele kas tegu on
netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude võrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas
muude kulude koosseisus.
Gaasi põhivõrguettevõtjatevaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanuarist 2020 alustas
tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon mis tõi muudatused ka gaasivõrguga ülekandeteenuse
pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu
56
pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid,
enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised
sisendpunktide tasud on ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi
sisestamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt toimub ilma
täiendavate ülekandetasudeta.
Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti
põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensatsioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi
sisendpunktidest kogutud ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See
tagab põhivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg mingil
konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes netotuluna „Müügitulu“ lisas
muude võrguteenuste hulgas.
Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille määramise aluseks
on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Juhatus on jõudnud järeldusele,
et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat teostamiskohustust ja seega ei kajastata
müügitulu liitumistasudelt koheselt. Klientidelt saadud liitumistasud kajastatakse edasilükkunud tuluna ja kajastatakse
ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat. Edasilükkunud liitumistasudest tulenev
lepinguline kohustus kajastatakse finantsseisundiaruandes pikaajaliste tulevaste perioodide tuludena.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Ülekoormustulu
Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem kui on tehniliselt võimalik elektrit
üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oksjonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel
printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on:
1. Järgmise päeva turu oksjoni tulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkondade börsihindade
vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimetatud hinnavahe ja kannab selle üle
vastavatele põhivõrguettevõtjatele.
2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist tuleneva piirkondade
vahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS ja AS „Augstprieguma tikls“ pakuvad
rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward Transmission Rights (kuni 31.12.2018 PTR- Physical
Transmission Right) aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on õigus samas mahus järgmise-päeva
turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab ja tulu jaotab süsteemihaldurite volitusel üle-Europaline
ühtne jaotamiskeskkond (Singel Allocation Platform- SAP), mida opereerib Joint Allocation Office (JAO). Vastavalt
regulaatorite otsusele Soome piiril pikaajalisi oksjoneid 2020 ja 2019 aastatel ettenähtud ei ole.
Järgmise päeva turu ja FTR (kuni 31.12.2018 PTR) oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastamisel võetakse
arvesse EL määruse 714/2009 artikkel 16 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustulu kasutada eelkõige uute
riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks;
kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrguteenuse tariifi vähendamisel.
Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt
sihtfinantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud vara
kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu ülekoormuse tekkimise
perioodis, ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas.
Alates 1.07.2014 kasutab Elering saadud tulu ainult uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Vt lisa 3.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et Elering vastab
sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset. Kulude kompenseerimiseks ette
nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil.
57
Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võetakse vara
üles selle soetusmaksumuses, juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara üleandmise teel, siis
kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine võetakse arvele kohustusena kui
edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus
tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Toetused elektritootjatele
Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate elektritootjate (eelkõige
taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning
jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele vastavatele elektritootjatele välja.
Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta jooksul, lähtudes
hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on lõpptarbijatele osutatavate
võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata järgmise kalendriaasta toetusesumma
tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike
makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil (novembrist oktoobrini), ülelaekunud summalt teenitud intressi
või alalaekunud summalt tasutud intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi.
Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste summast.
Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad
tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Need
saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja
maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13.
Toetused biogaasi tootjatele
Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimustele vastavate biogaasi tootjate toetamise
skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui
süsteemihaldur, organiseerib biogaasi tootjatega lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste
väljamaksmist.
Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud kvartaalsete kulude
prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike kulude summad kulude prognoosist.
Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad toetuse summad kajastatakse bilansis kas real
„Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral).
Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 8 ja 13.
Hüvitised töötajatele
Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumisega seotud hüvitisi
(puhkusetasud või muud seesugused tasud). Need hüvitised kajastatakse kasumiaruandes sellel aastal, mil Eleringi
töötajad osutasid nendega seotud teenuseid. Bilansipäevaks tasumata summad kajastatakse kohustusena.
Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvitise maksmist,
moodustab Elering prognoositava hüvitiste summa ulatuses kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba
tasutud summad.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruandeaasta kasumit. Tulumaksu
makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud
väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.
Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele
rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni
kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga.
Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta.
58
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna
samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või
millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10.
kuupäeval.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara maksuarvestuslike
ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi.
Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel.
Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud
aastaaruande lisas 15.
Maksumäärad
Aastal 2020 kehtisid järgmised maksumäärad:
Maks Maksumäär
Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt
Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt
Maamaks 1,0-2,5% maa maksustatavalt väärtuselt aastas
Aktsiisimaks elektrilt 1 eurot/MWh elektrienergia kohta (kuni 30.04.2020: 4,47 eurot/MWh)
Aktsiisimaks gaasilt 40 eurot/tuhat m3 (kuni 30.04.2020: 79,14 eurot/tuhat m3)
Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud
20/80 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
kuludelt
59 SISUKORD
Lisa 3
Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised
raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused
Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summasid ning
varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja eeldusi vaadatakse pidevalt
üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel,
mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hinnangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete
rakendamise protsessis. Eeldused, millel on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud
summadele, ja hinnangud, mis võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses
järgmisel majandusaastal, hõlmavad:
Materiaalse põhivara kasulikud eluead
Materiaalsete põhivara (lisa 10) objektide hinnangulised kasulikud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara
kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse
kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 37 960 tuhat eurot
(2019: 35 249 tuhat eurot). Kui amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks
amortisatsioonikulu aastas 3 796 tuhande euro (2019: 3 525 tuhat eurot) võrra.
Ülekoormustulu kajastamine
Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub ülekoormustulu kajastamine sellest, kummal EL määruse
714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks
(sel juhul kajastatakse seda tulevaste perioodide tuluna kuni ehituse lõpuleviimiseni) või võrgutariifide jooksvaks
vähendamiseks (sel juhul kajastatakse tulu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine nõuab
juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse saadud ülekoormustulu
uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. 2020. aastal tekkinud ülekoormustulu summas 25 320 tuhat eurot (2019. a 12 708
tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tuluna (lisa 14). Alates 1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse
ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantseerimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri
ülekandeliini ehitamiseks.
60 SISUKORD
Lisa 4
Uued arvestuspõhimõtted
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine
Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Eleringile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2020:
Finantsaruandluse kontseptuaalse raamistiku muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele
aruandeperioodidele).
Muudetud kontseptuaalne raamistik sisaldab uut peatükki mõõtmise kohta, juhiseid finantstulemuse raporteerimise
kohta, täiendatud mõisteid ja juhiseid (nt kohustuse mõiste) ning selgitusi oluliste valdkondade rolli kohta
finantsaruandluses, näiteks juhtkonna kätte usaldatud ressursside kasutamise hoolsus, konservatiivsus, mõõtmise
ebakindlus. Muudatus ei avaldanud olulist mõju Elering poolt avalikustatava informatsiooni ulatusele.
„Olulisuse mõiste“ – IAS 1 ja IAS 8 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2020 või hiljem algavatele
aruandeperioodidele).
Muudatused selgitavad olulisuse mõistet ning seda, kuidas mõistet rakendada, kaasates mõistesse need juhised, mis
seni olid kirjas muudes standardites. Samuti on täiendatud mõistega kaasnevaid selgitusi. Muudatuste tulemusena on
olulisuse mõiste kõikides IFRS standardites järjepidev. Info on oluline, kui selle avaldamata jätmine, valesti avaldamine
või varjamine võib mõistlikult eeldades mõjutada otsuseid, mida ettevõtte üldotstarbeliste finantsaruannete
peamised kasutajad nende aruannete põhjal teevad. Muudatus ei avaldanud olulist mõju Elering poolt avalikustatava
informatsiooni ulatusele.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 1. jaanuaril 2020
alanud aruandeaastal, ei olnud olulist mõju Eleringile.
Uued standardid, tõlgendused ja nende muudatused
Välja on antud uusi või muudetud standardeid ja tõlgendusi, mis muutuvad Eleringile kohustuslikuks alates
1.01.2021 või hilisematel perioodidel ja mida Elering ei ole rakendanud ennetähtaegselt:
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks” - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2022 või hiljem algavatele
aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).
Piiratud ulatusega muudatused selgitavad, et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt
aruandeperioodi lõpus kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi
lõpus oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua enam sellisel
juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükkamise õigust kasutada või mitte ei
mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi
lõpu seisuga asjakohased tingimused. Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi
lõpus või enne seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma.
Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast aruandekuupäeva.
Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete kohta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes
seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu
sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul,
mida võib konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus vahetusõigus
liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumendis.
„Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajalisteks, jõustumiskuupäeva edasilükkamine” - IAS 1 muudatused
(rakendub 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu
poolt). IAS 1 muudatus kohustuste lühi- või pikaajaliseks liigitamise kohta anti välja 2020.aasta jaanuaris algse
jõustumiskuupäevaga 1. jaanuar 2022. Kuid reageerides COVID-19 pandeemiale lükati jõustumiskuupäev ühe
aasta võrra edasi, et anda ettevõtetele rohkem aega muudetud juhistest tulenevate liigituste muudatuste
rakendamiseks.
Elering hindab muudatuste mõju ebaoluliseks. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel
ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Eleringile.
61 SISUKORD
Lisa 5
Finantsriskide juhtimine
Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management
Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee (COSO) poolt.
Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-, finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid
hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk, valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski.
Finantsriskide juhtimise funktsiooni peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja
seejärel tagada, et avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning
tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas.
Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9
mõõtmiskategooriatele:
Finantsvarad
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 50 619 42 347
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 38 120 35 624
Kokku finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses 88 739 77 971
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande
Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse (lisa 2) 899 1 900
Kokku finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande 899 1 900
Finantsvarad kokku 89 638 79 871
Finantskohustused
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 23 069 41 602
Võlakohustused (lisa 12) 332 954 343 328
Finantskohustused kokku 356 023 384 930
Krediidirisk
Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada finantskahju teisele
poolele oma kohustuse täitmatajätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb Eleringi müügitegevusest krediiditingimustel
ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest, mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi
riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Eleringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse
finantsinstrumentidesse: kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöö deposiidid ja tähtajalised deposiidid.
Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine,
kapitali säilitamine, intressi tulu teenimine.
62
Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Raha ja raha ekvivalendid (lisa 7) 50 619 42 347
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 8) 38 120 35 624
Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 88 739 77 971
Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või tehingupartnerite
rühmadele aktsepteeritavad riski piirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks. Elering on kehtestanud
kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriumid sätestavad maksimaalsed
lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali adekvaatsusest ning omakapitalist.
Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning
aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas.
Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Eleringi
finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 8.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest
ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni 31. detsember
2020 või vastavalt kuni 31. detsember 2019 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel
krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku
informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Elering on
hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad
näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.
Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlus 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga oli
ebaoluline. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi
mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga.
Krediidiriski kontsentratsioon
Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni
aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastaspoolega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab
5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2020 oli Eleringil üks vastaspool (31.12.2019: üks vastaspool), mille puhul
nõuete saldode kogusumma oli 19 646 tuhat eurot (31.12.2019: 18 016 tuhat eurot) ehk 63% ostjate laekumata
arvetest (31.12.2019: 64%). Nii 2020 kui ka 2019 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile
kuuluva grupi tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus
krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks.
Raha on paigutatud nelja panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 7.
Tururisk
Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest
välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate avatud
positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga täielikult
kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust.
Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik ülejäänud tegurid
jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites võivad olla omavahel seotud,
näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused.
63
Elektri hinnarisk
Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt. Võrgutasude arvutamisel
kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus börsihind erineb tariifide arvutamisel
kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju
tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente.
Gaasi hinnarisk
Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide arvutamisel eeldatud gaasi hind
erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna
muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk
võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente.
Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi
muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro, ei ole Elering avatud olulisele
valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutapositsioonidele sõltuvalt valuutast ning
kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega: seisuga 31.12.2020 kui ka 31.12.2019 ei olnud
Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades.
Intressimäära risk
Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude intressimäära riski, st riski, et
turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Samas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab
turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering
on seadnud minimaalseks fikseeritud intressiga võlakohustuste piirmääraks 50% kõigist võlakohustustest. Elering
on teataval määral kaitstud intressimäärade muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse
tariifide arvutamisel viimase viie aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressikandvaid
finantsinstrumente õiglases väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega
kohustuste bilansilist väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu.
Seisuga 31.detsember 2020 moodustasid 67% (31.12.2019: 65%) Eleringi võlakohustustest korrigeeritud
soetusmaksumuses kajastatud fikseeritud intressimääraga võlakirjad ja 33% (31.12.2019: 35%) korrigeeritud
soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud. Laenukohustuste kirjeldus on
toodud lisas 12.
Pangalaenude ujuv intress põhineb 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse kaks korda aastas.
Seisuga 31.12.2020 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 108 379 eurot (31.12.2019: 118 920 tuhat eurot).
Kui seisuga 31.12.2020 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile,
intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2019: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad oleksid jäänud
konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 542 tuhande euro (2019: 595 tuhande euro) võrra väiksem.
Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleöödeposiitidel
fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi perioodiks. Seetõttu ei
ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile.
Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente.
Likviidsusrisk
Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil on igapäevane vajadus
vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finantseerimisbaas, mis koosneb peamiselt
kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni
ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui
ka keerulisemaid turutingimusi.
64
Järgnevas tabelis esitatakse kohustused seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019 nende lepinguliste tähtaegade järgi.
Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate perioodide laenude
rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuintressimäärasid.
Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2020 on alljärgnev:
tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku
ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta
Kohustused*
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 16 234 5 489 0 0 21 723
Võlakohustused (lisa 12)* 0 12 732 269 852 56 198 338 782
Tulevased maksed kokku 16 234 18 221 269 852 56 198 360 505
* Koos intressidega
Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2019 on alljärgnev:
tuhandetes eurodes Nõudmiseni 1 kuni 12 kuud Üle Kokku
ja kuni 1 kuu 12 kuud kuni 5 aastat 5 aasta
Kohustused*
Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 13) 39 682 605 0 0 40 287
Võlakohustused (lisa 12) 0 12 721 275 589 66 653 354 963
Tulevased maksed kokku 39 682 13 326 275 589 66 653 395 250
* Koos intressidega
Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2020 oli Eleringil raha ja raha ekvivalente mahus
50 619 tuhat eurot (31.12.2019 seisuga 42 347 tuhat eurot). Lisainformatsioon on toodud lisas 7.
Kapitali juhtimine
Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kindlustada tulu
aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne kapitali struktuur, vähendamaks
kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri, on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele
makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või
võlakirju ning võtta uusi laene.
Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapitali ja varade
suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva seisuga. Eleringi eesmärgiks
on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 35 - 45%. Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas
tabelis:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Omakapital 386 968 388 267
Varad kokku 1 075 736 1 024 356
Omakapitali ja varade suhe 36% 38%
65
Finantsinstrumentide õiglane väärtus
Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises jooksvas tehingus,
mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne noteeritud turuhind.
Alljärgnevalt on toodud õiglase väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse hindamise meetodi järgi.
Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest sisenditest järgmiselt:
Tase 1. Identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel.
Tase 2. Muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse puhul kas otseselt
või kaudselt jälgitavad.
Tase 3. Vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid.
Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasutades kättesaadavat
turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid. Lisaks kasutatakse hinnanguid
turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus.
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad
Ostjate vastu nõuete ja muude finantsnõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele
(tase 3).
Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused
Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase
3).
Võlakirjade hinnanguline õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades börsil noteeritud võlakirjade turuhinda (tase
1). Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks, kasutades
hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud sarnase krediidiriski (0,36%) ja
järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide turuintressimääradega.
Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2020 on alljärgnev:
tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus
Võlakirjad 228 922 224 561
Pangalaenud 105 683 108 379
Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2019 on alljärgnev:
tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus
Võlakirjad 227 626 224 376
Pangalaenud 115 032 118 920
66 SISUKORD
Lisa 6
Segmendiaruandlus
Eleringi juhatus on kõrgeim äritegevust puudutavate otsuste langetaja. Elering on määranud põhitooted ja teenused,
mis toodavad tulusid ja kasumit, ning on üles ehitanud metoodika, mille alusel jaotatakse tulud ja kulud ning varad
toodetele.
Juhatus kasutab juhtimisotsuste tegemiseks ning Eleringi majandustulemuste hindamiseks tootepõhist
segmendiarvestust.
Eleringis on eristatud kolm toodet ja teenust, mida esitatakse eraldi avalikustatavate segmentidena, ja mitmed
väiksemad tooted ja teenused, mis on esitatud koos kui „Muud tulud ja kulud”:
1. reguleeritud elektrivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud
tariifidega elektri võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu
saadud hüvitistes;
2. reguleeritud gaasivõrguteenus, mis seisneb regulaatori (Konkurentsiamet) poolt eelnevalt kooskõlastatud
tariifidega gaasi võrguteenuse osutamises ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamise mehhanismi (ITC) kaudu
saadud hüvitistes;
3. bilansiteenus (kuigi arvestust peetakse eraldi elektri- ja gaasibilansi teenuste vahel, on need kaks koondatud
ühte avalikustatavasse segmenti, kuna neil on ühised äriprotsessid ning sarnased omadused, kliendid ja sarnane
regulatiivne keskkond);
4. muud tulud ja kulud.
Muud segmendid sisaldavad mitmeid väiksemaid tooteid ja teenuseid (nt liitumistasud, välisabi, ülekoormusetulu,
renditulu jm), mille osakaal üksikult nii Eleringi müügitulust kui ka EBITDA-st on ebaoluline ja mida ei võeta
Konkurentsiameti poolt võrguteenuse tariifide ja bilansiteenuse hinnametoodika kujundamisse arvesse. Ükski
nendest toodetest ja teenustest ei ületa kvantitatiivseid kriteeriume, mille puhul oleks nõutav nende kohta eraldi
informatsiooni avalikustamine.
Juhatusele esitatakse segmendiaruanded samade raamatupidamispõhimõtete alusel ning vormis, mida on kasutatud
käesolevas raamatupidamise aastaaruandes. Tulumaksukulu on kajastatud ainult reguleeritud elektrivõrguteenuste
segmendis, kuna dividendid makstakse välja elektri tegevusalast.
Juhatus hindab segmentide majandustegevust peamiselt müügitulu, EBITDA (puhaskasum, millele on liidetud
tulumaks, netofinantskulu ja põhivara kulum) ning puhaskasumi alusel.
Elering on registreeritud Eesti Vabariigis ja selle põhivara asub samuti Eestis. Eleringil oli aruandeperioodil üks klient,
kellega tehingutelt teenitav tulu on rohkem kui 10% Eleringi tulust. Suurima kliendi tulu on seotud elektri ülekande
segmendiga ja moodustab aruandeperioodil 73 678 tuhat eurot (2019: 76 476 tuhat eurot).
67
Müügitulu klientide asukoha põhiselt on ära toodud allpool.
Segmendiaruanne,
1.01.2020-31.12 2020
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku
elektri gaasi segmentide
võrguteenus võrguteenus vahel
Müügitulu kolmandatelt
84 305 18 886 27 838 6 039 0 137 068
osapooltelt
Tehingud segmentide vahel -24 75 -51 0 0 0
Müügitulu kokku 84 281 18 961 27 787 6 039 0 137 068
Muud äritulud 0 0 0 5 327 0 5 327
Tulud kokku 84 281 18 961 27 787 11 366 0 142 395
Kaubad, toore, materjal ja
-22 616 -3 407 -26 697 -535 0 -53 255
teenused
Mitmesugused tegevuskulud
-9 651 -4 124 -1 046 -1 594 0 -16 415
ja tööjõukulud
EBITDA 52 014 11 430 44 9 237 0 72 725
Kulum ja amortisatsioon
-30 038 -4 846 -117 -5 122 0 -40 123
(lisa 10,11)
Neto finantstulud (-kulud)
-1 726 -136 -10 -464 0 -2 336
(lisa 21)
Tulumaks (lisa 15) -4 964 0 0 0 0 -4 964
Aruandeaasta kasum 15 286 6 448 -83 3 651 0 25 302
Vara kokku 612 043 114 691 5 580 343 422 0 1 075 736
Kohustused kokku 314 322 49 458 4 471 320 518 0 688 769
Lisandumised materiaalsesse
30 155 8 711 235 40 352 0 79 453
põhivarasse (lisa 10)
Lisandumised immateriaal-
3 121 1 021 433 959 0 5 534
sesse põhivarasse (lisa 11)
68
1.01.2019-31.12 2019
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Tehingud Kokku
elektri gaasi segmentide
võrguteenus võrguteenus vahel
Müügitulu kolmandatelt
89 910 12 323 33 746 6 136 0 142 115
osapooltelt
Tehingud segmentide vahel -17 51 -34 0 0 0
Müügitulu kokku 89 893 12 374 33 712 6 136 0 142 115
Muud äritulud 0 0 0 13 105 0 13 105
Tulud kokku 89 893 12 374 33 712 19 241 0 155 220
Kaubad, toore, materjal ja
-26 027 -2 228 -32 559 -886 0 -61 700
teenused
Mitmesugused tegevuskulud
-9 447 -3 387 -955 -1 041 0 -14 830
ja tööjõukulud
EBITDA 54 419 6 759 198 17 314 0 78 690
Kulum ja amortisatsioon
-29 306 -4 263 -86 -3 258 0 -36 913
(lisa 10,11)
Neto finantstulud (-kulud)
-1 832 -48 -10 -231 0 -2 121
(lisa 21)
Tulumaks (lisa 15) -6 769 0 0 0 0 -6 769
Aruandeaasta kasum 16 512 2 448 102 13 825 0 32 887
Vara kokku 607 872 107 422 5 159 303 903 0 1 024 356
Kohustused kokku 299 841 48 636 3 966 283 647 0 636 089
Lisandumised materiaalsesse
16 578 24 550 0 82 528 0 123 656
põhivarasse (lisa 10)
Lisandumised immateriaal-
2 218 987 227 2 703 0 6 135
sesse põhivarasse (lisa 11)
Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2020-31.12.2020
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku
elektri võrguteenus gaasi võrgutenus
Eesti 80 506 18 271 12 553 4 320 115 650
Norra 1 233 0 0 0 1 233
Läti 0 411 3 804 9 4 224
Soome 11 204 1 969 1 495 3 679
Leedu 0 0 9 512 146 9 658
Venemaa 0 0 0 0 0
Muud 2 555 0 0 69 2 624
Müügitulu kokku 84 305 18 886 27 838 6 039 137 068
69
Müügitulu klientide asukoha järgi, 1.01.2019-31.12.2019
tuhandetes eurodes Reguleeritud Reguleeritud Bilansiteenus Muud Kokku
elektri võrguteenus gaasi võrgutenus
Eesti 84 049 11 756 15 950 3 465 115 220
Norra 0 0 0 0 0
Läti 0 0 3 709 0 3 709
Soome 405 0 4 060 2 656 7 121
Leedu 0 8 10 027 12 10 047
Venemaa 0 559 0 0 559
Muud 5 456 0 0 3 5 459
Müügitulu kokku 89 910 12 323 33 746 6 136 142 115
Lisa 7
Hoiused ja deposiidid pankades
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Raha ja raha ekvivalendid 50 619 42 347
Hoiused ja deposiidid pankades:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Hoiused ja deposiidid pankades:
mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2 2 107 24 120
mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa3 48 447 0
mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 65 18 227
Kokku hoiused ja deposiidid pankades 50 619 42 347
70 SISUKORD
Lisa 8
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Nõuded ostjate vastu
Ostjatelt laekumata arved 30 963 28 295
sh nõuded FTR tehingute eest 1 284 18
sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv -8 0
Muud nõuded 7 157 7 329
sh saamata kompensatsioon* 5 700 5 700
sh kogutud ettemaksud elektrienergia tootjatele (lisa 2,13) 0 1 354
sh potentsiaalsed nõuded ITC maksjate vastu 1 358 175
sh tagatistasud 99 99
sh intressinõuded 0 1
Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ 38 120 35 624
Maksunõuded 88 3 248
sh tagastatav käibemaks 0 2 645
Ettemaksud 378 153
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 38 586 39 025
* Vastavalt Eesti ja Soome regulaatorite vahel sõlmitud kokkuleppe „Cross-Border Cost Allocation Agreement between the Estonian Competition Authority and
Energy Authority of Finland“ hüvitab Baltic Connector Oy Eleringile 5,7 miljonit eurot, mis ületab gaasitaristu rajamiseks Euroopa abirahastusest finantseeritavat
osa. Antud hüvitis on kajastatud nõuete hulgas seisuga 31.12.2019. Hüvitise laekumist oodati 2020. aastal. Seisuga 31.12.2020 kajastatakse hüvitist endiselt nõudena.
Eelpool nimetatud summa laekumist eeldame parima teadmise alusel 2021.
71 SISUKORD
Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud
Jaotusvõrguettevõtjad 23 765 21 124
Muud kliendid 6 603 7 125
Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 30 368 28 249
Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole
ebatõenäoliselt laekuvad
laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 595 46
Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole
595 46
ebatõenäoliselt laekuvad
Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole
ebatõenäoliselt laekuvad
laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva 5 0
laekumistähtajast on möödas enam kui 90 päeva 3 0
Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas ning mis on
8 0
ebatõenäoliselt laekuvad
Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 603 46
Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv -8 0
Nõuded ostjate vastu kokku 30 963 28 295
Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 90
päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse kogusummat korrigeeritakse
tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal
perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle
90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Samuti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja
erakorralisi mõjusid nagu globaalne majandusolukorra halvenemine.
Aruandeaastal on tehtud nõuete allahindlusi summas 8 tuhat EUR. Seisuga 31.12.2019 nõuetele allahindlusreservi
moodustatud ei olnud.
Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 23
72 SISUKORD
Lisa 9
Varud
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Diislikütus 2 447 2 503
Mahuvarugaas 344 477
Muu materjal ladudes 744 707
Varud kokku 3 535 3 687
Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks
mahuvarugaasi varu, gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi varu ja muid gaasi seadmete ja gaasi torustiku
remondiks kasutatavaid materjale.
73 SISUKORD
Lisa 10
Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes Maa Ehitised Rajatised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku
seadmed ehitus
Materiaalne põhivara 1.01.2019
Soetusmaksumus 1.01.2019 6 138 49 520 510 041 512 341 515 83 461 1 078 555
Akumuleeritud kulum 0 -9 969 -178 545 -177 474 -215 0 -366 203
Jääkmaksumus 1.01.2019 6 138 39 551 331 496 334 867 300 0 712 352
Ettemaksed 0 0 20 729 14 991 0 0 35 720
Materiaalne põhivara kokku 01.01.2019 6 138 39 550 352 226 349 858 300 83 461 831 533
Liikumised 1.01.2019-31.12.2019
Lisandumised 4 0 0 0 0 153 929 153 933
Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 2 591 96 977 31 669 18 -131 254 0
Vara kasutusõiguse arvele võtmine (lisa 12) 0 0 0 61 0 0 61
Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 218 218
Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -16 0 0 -30 0 0 -46
Ettemaksed 4 0 -19 905 -10 594 0 0 -30 495
Arvestatud kulum 0 -1 412 -14 267 -19 464 -105 0 -35 248
Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 -8 1 180 62 805 1 642 -87 22 893 88 423
Soetusmaksumus 31.12.2019 6 126 51 889 604 622 538 425 488 106 354 1 201 550
Akumuleeritud kulum 0 -11 158 -190 417 -191 322 -276 0 -393 173
Jääkmaksumus 31.12.2019 6 126 40 731 414 205 347 103 212 0 808 377
Ettemaksed 4 0 824 4 397 0 0 5 225
Materiaalne põhivara kokku 31.12.2019 6 130 40 731 415 029 351 500 212 106 354 919 956
Liikumised 1.01.2020-31.12.2020
Lisandumised 76 0 0 0 0 80 384 80 460
Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest 0 704 20 343 22 835 16 -43 898 0
Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 21) 0 0 0 0 0 264 264
Müük ja mahakandmine jääkväärtuses -27 0 0 -137 0 0 -163
Ettemaksed 5 0 -824 -453 0 0 -1 272
Arvestatud kulum 0 -1 439 -15 995 -20 420 -106 0 -37 960
Liikumised kokku 1.01.2020-31.12.2020 55 -735 3 523 1 824 -90 36 750 41 329
Materiaalne põhivara 31.12.2020
Soetusmaksumus 31.12.2020 6 179 52 541 611 275 557 404 504 143 100 1 227 904
Akumuleeritud kulum 0 -12 546 -192 722 -208 023 -382 0 -413 673
Jääkmaksumus 31.12.2020 6 179 39 995 418 554 349 381 122 0 814 231
Ettemaksed 9 0 0 3 944 0 0 3 953
Materiaalne põhivara kokku 31.12.2020 6 189 39 995 418 554 353 325 122 143 100 961 285
Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaasitorustiku ehitusi. Lõpetamisel
kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja rajatiste soetusmaksumuse hulka.
Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas 264 tuhat eurot
(2019: 218 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 0,76% (2019: 0,69%).
Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 22.
74 SISUKORD
Lisa 11
Immateriaalne põhivara
tuhandetes eurodes Omandatud Maa Kokku
tarkvara, litsentsid kasutusõigus
Immateriaalne põhivara 1.01.2019
Soetusmaksumus 1.01.2019 11 778 4 235 16 013
Akumuleeritud amortisatsioon -5 064 -187 -5 251
Jääkmaksumus 1.01.2019 6 714 4 049 10 763
Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 207 0 2 207
Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2019 8 921 4 049 12 970
Liikumised 1.01.2019-31.12.2019
Lisandumised 3 794 2 340 6 134
Amortisatsioonikulu -1 610 -54 - 1 664
Liikumised kokku 1.01.2019-31.12.2019 2 184 2 287 4 471
Immateriaalne põhivara 31.12.2019
Soetusmaksumus 31.12.2019 11 822 6 580 18 402
Akumuleeritud amortisatsioon -5 862 -244 -6 106
Jääkmaksumus 31.12.2019 5 960 6 336 12 296
Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 5 146 0 5 146
Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2019 11 105 6 336 17 441
Liikumised 1.01.2020-31.12.2020
Lisandumised 5 035 499 5 534
Amortisatsioonikulu -2 092 -71 -2 163
Liikumised kokku 1.01.2020-31.12.2020 2 943 428 3 371
Immateriaalne põhivara 31.12.2020
Soetusmaksumus 31.12.2020 19 670 7 078 26 748
Akumuleeritud amortisatsioon -7 671 -314 -7 985
Jääkmaksumus 31.12.2020 11 999 6 764 18 763
Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 2 049 0 2 049
Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2020 14 048 6 764 20 812
75 SISUKORD
Lisa 12
Võlakohustused
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised võlakohustused
Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 10 558 10 558
Rendikohustused 7 19
Lühiajalised võlakohustused kokku 10 565 10 577
Pikaajalised võlakohustused
Pikaajaline pangalaen 97 821 108 362
Emiteeritud võlakirjad 224 562 224 376
Rendikohustused 6 13
Pikaajalised võlakohustused kokku 322 389 332 751
Ettevõtte võlakohustuste alusvaluutad on järgmised:
Võlakohustused eurodes 332 954 343 328
Võlakohustused kokku (Lisa 5) 332 954 343 328
Võlakohustuste liikumine
tuhandetes eurodes Pikaajalise Pikaajaline Emiteeritud Rendi- Rendi- Kokku
pangalaenu pangalaen võlakirjad kohustuste kohustuste
lühiajaline lühiajaline pikaajaline
osa osa osa
Saldo seisuga 01.01.2019 10 558 118 901 224 259 0 0 353 718
Kapitalirendina kajastatud
0 0 0 28 32 60
rendikohustused
Võlakohustuste tagasimakse -10 558 0 0 -28 0 -10 586
Ümberklassifitseerimine 10 558 -10 558 0 19 -19 0
Mitterahalised liikumised 0 19 117 0 0 136
Saldo seisuga 31.12.2019 10 558 108 362 224 376 19 13 343 328
Võlakohustuste tagasimakse -10 558 0 0 -19 0 -10 577
Ümberklassifitseerimine 10 558 -10 558 0 7 -7 0
Mitterahalised liikumised 0 17 186 0 0 203
Saldo seisuga 31.12.2020 10 558 97 821 224 562 7 6 332 954
Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2020. aastal 0,70% (2019: 0,69%).
Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid:
• Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt
Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 85 422 tuhat eurot. Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033,
intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaasta tagastati laene Euroopa Investeerimis-
pangale 7 209 tuhat eurot (2019. aastal 7 209 tuhat eurot).
76
• Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt
Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 23 034 tuhat eurot tagasimaksmise tähtaegadega aastatel
2025 ja 2032. Intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhja-
maade Investeerimispangale summas 3 349 tuhat eurot (2019. aastal 3 349 tuhat eurot).
• Eurovõlakirjad
Elering emiteeris aastal 2011 Eurovõlakirju nominaalväärtuses 225 miljonit eurot tähtajaga 2018 ning noteeris need
Londoni börsil. Võlakirjade kupong oli fikseeritud 4,625% ning intressimaksed toimusid üks kord aastas. Nimetatud
võlakirjad lunastati 12.07.2018.
03.05.2018 emiteeris Elering Eurovõlakirjad nominaalväärtuses 225 miljonit eurot, millega refinantseeriti eelmised
Eurovõlakirjad. Uued võlakirjad emiteeriti kupongimääraga 0,875% ning lunastamistähtajaga 03.05.2023. Võlakirja
intressimaksed toimuvad kord aastas.
• Laenud Eurovõlakirjade refinantseerimise riski vähendamiseks
Eleringi poolt sõlmituvd laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele (omakapitali suhe
kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud. Eleringil on sõlmitud refinanantseerimisriski
maandamiseks neli arvelduskrediidi lepingut kogusummas 70 miljonit eurot, intressimarginaaliga 1 kuu EURIBOR
pluss 0,36-0,55% marginaal. Laene ei ole 31.12.2020 seisuga välja võetud. Arvelduskrediidilepingud on sõlmitud kuni
aastani 2023. jaanuar-veebruar.
77 SISUKORD
Lisa 13
Võlad tarnijatele ja muud võlad
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Võlad tarnijatele 11 967 19 924
Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 4 267 19 758
Saadud ettemaks biogaasi tootjatele 4 193 283
Kogutud ettemaksed elektrienergiatootjatele 807 0
Muud võlad 489 322
Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol 21 723 40 287
„Võlad tarnijatele ja muud võlad“ ilma kogunenud intressideta
Korrigeeritud soetusmaksumuses võlakohustuste kogunenud intressid 1 346 1 315
Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol „Võlad tarnijatele ja muud 23 069 41 602
võlad“
Maksuvõlad:
Käibemaks 2 286 0
Sotsiaalkindlustusmaks 448 482
Üksikisiku tulumaks 254 286
Töötuskindlustusmaks 29 32
Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 22 23
Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 5 1 574
Aktsiisimaks 113 525
Maksuvõlad kokku 3 157 2 922
Viitvõlad - töötajate hüvitised:
Palk 512 478
Preemia 834 761
Puhkusetasu 292 233
Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 381 336
Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 2 019 1 808
Muud võlad 203 338
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 28 448 46 670
Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 23.
78 SISUKORD
Lisa 14
Tulevaste perioodide tulud
Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus
tuhandetes eurodes 2020 2019
Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 35 020 32 425
Saadud liitumis- ja muud teenustasud 1 784 4 265
Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -1 949 -1 670
Tulevaste perioodide tulud liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 34 855 35 020
Sihtfinantseerimine
tuhandetes eurodes 2020 2019
Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 123 573 73 275
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 59 385 51 657
Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 297 209
Kasutatud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 17) -168 -209
Sihtfinantseerimise amortiseerimine (lisa 17) -2 978 -1 359
Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 180 109 123 573
Ülekoormustulu
tuhandetes eurodes 2020 2019
Ülekoormustulu perioodi algul 87 498 75 125
Saadud perioodi jooksul 25 320 12 708
Arvestatud tuludesse (lisa 17) -416 -335
Ülekoormustulu perioodi lõpul 112 402 87 498
Tulevaste perioodide tulud kokku 327 366 246 091
79 SISUKORD
Lisa 15
Omakapital
Eleringi aktsiakapital koosneb 229 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2019: 229 890 aktsiat
nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud.
Aruandval aastal ei ole ainuosanik teinud otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta.
2020. aastal maksti dividende summas 25,6 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 111 eurot (aastal 2019 29,4
miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 128 eurot).
Dividendide maksmisega kaasnes tulumaksukulu summas 5 miljonit eurot (2019. aastal 6,8 miljonit eurot, millest
5,2 miljonit eurot maksti 2019.aastal ja 1,6 miljonit eurot 2020.aastal).
Seisuga 31.12.2020 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 16 330 tuhat eurot (31.12.2019: 14 686 tuhat
eurot). Seisuga 31.12.2020 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 1 265 tuhat eurot
(31.12.2019: 1 644 tuhat eurot). 2020. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali 1 644 tuhat
eurot (2019. aastal 932 tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2020 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 140 530 tuhat eurot (31.12.2019: 143 737 tuhat
eurot). Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat
maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide
väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse
arvestamisel on 2018. aasta esimene arvesse võetav aasta (2018. aasta maksumäär: 20/80). Seisuga 31.12.2020
on võimalik jaotada 107 578 tuhat eurot netodividendidena (31.12.2019: 108 006 tuhat eurot) ja vastav tulumaks
oleks 32 952 tuhat eurot (31.12.2019: 34 087 tuhat eurot), võttes arvesse kohustust kanda osa jaotamata kasumist
kohustuslikku reservkapitali. Soodsama määraga arvutatav tulumaksu summa on 4 070 tuhat eurot.
80 SISUKORD
Lisa 16
Müügitulu
Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes
tuhandetes eurodes 2020 2019
Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük
Bilansienergia 22 397 24 134
Bilansigaas 3 329 4 863
Reguleerimisteenused 2 061 4 715
Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 27 787 33 712
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük
Elektrivõrgu teenuste müük 80 483 84 031
Gaasivõrgu teenuste müük 16 232 12 374
Müügitulu liitumistasudest (lisa 14) 1 949 1 670
Muud elektrivõrguteenused 6 527 5 862
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 105 191 103 937
Muude kaupade ja teenuste müük
Ülekandeseadmete rent (lisa 22) 917 917
Muude teenuste müük 2 956 3 469
Muude kaupade müük 217 80
Muude kaupade ja teenuste müük kokku 4 090 4 466
Müügitulu kokku 137 068 142 115
81 SISUKORD
Lisa 17
Muud äritulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 14) 2 978 1 359
Dividendid pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 873 94
Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 788 10 584
Ülekoormustulu amortisatsioon (lisa 14) 416 335
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (lisa 14) 168 209
Kasum materiaalse põhivara müügist 104 78
Muud äritulud 0 446
Kokku 5 327 13 105
*2019.aastal jaanuaris sai Elering tulu leppetrahvist summas 10 440 tuhat eurot seoses koostööpartneripoolse lepingu rikkumisega. Leppetrahv määrati ICC
rahvusvahelise vahekohtus.
82 SISUKORD
Lisa 18
Kaubad, toore, materjal ja teenused
tuhandetes eurodes 2020 2019
Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks
Ostetud bilansienergia 20 188 24 221
Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 3 293 3 906
Ostetud bilansigaas 3 103 4 378
Avarii elektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 39 10
Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 26 623 32 515
Süsteemiteenused
Reaktiivenergia 438 368
Avariielektrijaama püsikulud 39 844
Süsteemiteenuste kulud kokku 477 1 212
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod
Elektrivõrgu kaod 12 193 16 943
Gaasivõrgu kaod 158 343
Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 12 351 17 286
Hooldus- ja remonditööd
Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 9 485 6 985
Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 1 122 464
Tootmishoonetele ja -territooriumitele 1 086 1 024
Muud kulud 538 510
Hooldus- ja remonditööd kokku 12 231 8 983
Muud kulud
Muud kulud 1 195 1 339
Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 378 365
Muud kulud kokku 1 573 1 704
Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 53 255 61 700
83 SISUKORD
Lisa 19
Mitmesugused tegevuskulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 1 199 1 314
Infotehnoloogia kulud 1 169 901
Telekommunikatsioonikulud 1 026 1 005
Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 616 288
Koolitus- ja muud tegevuskulud 599 976
Bürookulud 388 400
Teadus-ja arendustegevuse kulud (R&D) 270 86
Muud tegevuskulud 92 182
Transpordi- ja töövahendite kulud 86 119
Mitmesugused tegevuskulud kokku 5 445 5 271
Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega seotud kulu
summas 248 tuhat eurot (2019 aastal summas 275 tuhat eurot).
84 SISUKORD
Lisa 20
Tööjõukulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 7 841 6 932
Töölepingu lõpetamise hüvitised 44 7
Muud tasud 305 195
Töövõtjatele arvestatud kokku 8 190 7 134
Sotsiaalmaks 2 714 2 371
Töötuskindlustusmaks 66 54
Tööjõukulud kokku 10 970 9 559
sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 439 430
Sotsiaalmaks 162 153
Erisoodustused 41 28
Erisoodustuste tulumaks 10 7
Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 653 618
Töötajate keskmine arv 234 246
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötavad isikud 230 239
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 4 7
Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 8 8
Töötajate keskmine töötasu kuus 3 080 2 682
Kolmele juhatuse liikmetele makstakse teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamise eest hüvitist, mis võrdub kolme kuu
teenistustasuga.
85 SISUKORD
Lisa 21
Finantstulud ja -kulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Finantstulud
Intressitulu 2 62
Kokku finantstulud 2 62
Finantskulud
Intressikulu -2 552 -2 395
Kahjum valuuta kursi muutustest -2 -3
Muud finantskulud -48 -3
Kokku finantskulud -2 603 -2 401
Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 10) 264 218
Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -2 338 -2 183
Neto finantstulud (-kulud) -2 336 -2 121
86 SISUKORD
Lisa 22
Kasutusrent
Elering kui rendileandja
Kasutusrendi tulud
tuhandetes eurodes 2020 2019
Ehitised 82 84
Rajatised 917 917
Muu vara rent 2 2
Kasutusrendi tulu kokku 1 001 1 003
Rajatised
Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiudoptilise kaabli vabu kiude.
See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud
rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid
kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.03.2025. Iga-
aastane rendimaksete suurus sõltub aasta jooksul väljarenditud kiudude hulgast.
Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Soetusmaksumus 5 567 5 718
Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -4 970 -4 850
Jääkmaksumus 597 868
Arvestatud kulum
tuhandetes eurodes 2 020 2 019
Arvestatud kulum 141 156
Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
sh kuni 1 aasta 916 916
1-5 aastat 2 977 3 664
üle 5 aasta 0 229
Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 3 893 4 809
87 SISUKORD
Lisa 23
Saldod ja tehingud seotud osapooltega
Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on võime kontrollida
teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja tegevusalaste otsuste
tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu suhte sisule, mitte üksnes
juriidilisele vormile.
Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks:
I Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted;
II Eleringi juhatus ja nõukogu;
III Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all
olevad ettevõtted.
Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Nõuded ostjate vastu
Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 21 441 19 982
Nõuded ostjate vastu kokku 21 441 19 982
sh võrguettevõtjad 19 692 18 059
Võlad tarnijatele ja muud võlad
Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 2 104 6 553
Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 2 104 6 553
88
Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest:
tuhandetes eurodes Seotud osapool 2020 2019
Tulu kaupade müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 5 430 8 431
Tulu teenuste müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 82 311 79 131
Tulu kaupade ja teenuste müügist kokku 87 741 87 562
Kaupade ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 5 224 5 046
Teenuste ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 2 150 4 729
Kaupade ja teenuste ost 7 374 9 775
Investeeringud põhivarasse Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 345 1 115
Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist.
Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri ja gaasivõrguteenuste müügist.
Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust.
Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja
dispetšerjuhtimise teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid.
Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende
lähedased omavad olulist mõjuvõimu, aruandval aastal ei olnud.
Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 20.
Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2020. aastal nii nagu ka 2019. aastal moodustatud allahindluseid.
89 SISUKORD
Lisa 24
Tingimuslikud kohustused ja siduvad
tulevikukohustused
Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks
Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada
ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust. Seisuga 31.12.2020 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed
siduvad tulevikukohustused kapitalikulutusteks summas 93 459 tuhat eurot (31.12.2019: 85 700 tuhat eurot).
Covid-19-l ettevõtte majandustegevusele olulist mõju ei ole.
Maksualased kohustused
Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise
tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei
esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma.
90 SISUKORD
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
Elering AS-i aktsionärile
Aruanne raamatupidamise aastaaruande auditi kohta
Meie arvamus
Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i
(Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud
majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse
standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.
Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 5. märtsil 2021 esitatud täiendava aruandega.
Mida me auditeerisime
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020;
• koondkasumi aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud
selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused
vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused
seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite
Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga
(sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud
eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele osutatud
auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega
ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse
seaduse §-i 591 poolt.
Meie poolt 2020. aasta jooksul Ettevõttele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud
tegevusaruandes lk 39.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
91
Ülevaade meie auditist
Kokkuvõte
Auditi olulisus on 1 800 tuhat eurot, mis on määratud kui ligikaudu
Olulisus
2,5% kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA).
• Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara objektide kapitaliseerimise
Peamised auditi
ja nende kasulike eluigade määramise kohta
teemad
• Ülekoormustulude raamatupidamislik kajastamine
Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske
raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud
subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele
ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime
riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad
pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.
Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada
arvamust raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Ettevõtte struktuuri,
raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tööstusharu, milles Ettevõte tegutseb.
Ettevõtte auditi meeskond on teostanud Ettevõttele täismahus auditi.
Olulisus
Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada
põhjendatud kindlustunne selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi
väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis,
kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt
raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas raamatupidamise
aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas
tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi
ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste mõju
raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.
Auditi olulisus 1 800 tuhat eurot
2,5% kasumist enne intresse, tulumaksu ja kulumit (EBITDA), mis
on avalikustatud aastaaruande lisas 6. EBITDA on juhtkonna
määratletud ja arvutatud finantsaruandluse raamistikus
Kuidas me selle määrasime
defineerimata tulemuslikkuse näitaja, mille eest juhtkond
vastutab. EBITDA määratlus ja arvutamine võib ettevõtetel olla
erinev.
Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu
Rakendatud olulisuse kirjeldatud aastaaruande lisas 6, on see üheks olulisemaks
kriteeriumi põhjendus mõõdikuks Ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel Ettevõtte
juhtkonna poolt.
2 (6)
92
Peamised auditi teemad
Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva
perioodi raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti
raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis
ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.
Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga
Peamine auditi teema
oma auditis
Juhtkonna hinnangud materiaalse põhivara Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted
objektide kapitaliseerimise ja nende kasulike materiaalse põhivara investeeringute
eluigade määramise kohta (täiendav info kapitaliseerimise kohta on kooskõlas IFRSiga.
aastaaruande lisas 2 „Ülevaade olulistest
arvestuspõhimõtetest“, lisas 3 Saime aru investeeringutega seotud kontrollidest
„Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud ja hindasime nende toimimist.
olulised raamatupidamislikud hinnangud ja
eeldused“ ja lisas 10 „Materiaalne põhivara“). Hindasime ettevõtte poolt määratud kasulike
eluigade sobivust arvestades vara olemust, äri- ja
2020. aastal kajastas Ettevõte materiaalse tegevuskeskkonda.
põhivara soetusi summas 80,5 miljonit eurot, mis
on peamiselt seotud elektri ja maagaasi Saime nimekirja aasta jooksul materiaalse
ülekandevõrgu ehitamisega. põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritud
kulutustest ja testisime valimi alusel soetustega
Kulutused kapitaliseeritakse, kui nende seotud ostuarveid kontrollimaks kapitaliseerimise
tulemusena luuakse uusi või täiustatakse korrektsust.
olemasolevaid varasid, ja kajastatakse kuludes,
kui need on seotud varade remontimise või Samuti saime nimekirja aasta jooksul tehtud
hooldamisega. Kulutuste kajastamine vara või remondi- ja hoolduskuludest ning testisime valimi
kuluna on hinnanguline. alusel seotud ostuarveid kontrollimaks kuluna
klassifitseerimise korrektsust.
Materiaalse põhivara objektide kasulikud eluead
tuginevad juhtkonna hinnangutel vara või vara Saime nimekirja aasta jooksul lõpetamata
oluliste komponentide äritegevuses kasutamise ehitusest materiaalse põhivara gruppi ümber
perioodi kohta. Hinnangud põhinevad ajaloolisel klassifitseeritud objektidest. Testisime valimi
kogemusel ja turu praktikal ning võtavad arvesse alusel objektide õigeaegset amortiseerimise
varade füüsilist seisundit. alustamist võrreldes amortisatsiooni
alguskuupäeva põhivara valmimise kuupäevaga.
Kuigi materiaalse põhivara kapitaliseerimine ei
ole meie auditi jaoks kõrge riskiga valdkond, Samuti hindasime, kas nendele objektidele
nõuab selle auditeerimine tehingute suure mahu määratud kasulik eluiga oli kooskõlas ettevõtte
tõttu märkimisväärse osa auditi ajast ja arvestuspõhimõtetega.
ressurssidest, mistõttu on see auditi üheks
peamiseks teemaks.
Ülekoormustulude raamatupidamislik Hindasime, kas Ettevõtte arvestuspõhimõtted
kajastamine (täiendav info aastaaruande lisas 2 ülekoormustulude kajastamise kohta on
„Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest“, lisas kooskõlas IFRSiga.
3 „Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud
olulised raamatupidamislikud hinnangud ja Analüüsisime juhtkonna poolt teostatud
eeldused“ ja lisas 14 „Tulevaste perioodide hinnanguid, kas ja millal on Ettevõttel kavatsus
tulud“). ülekoormustasusid kasutada uute
ülekandevõimsuste ehitamiseks. Viisime saadud
2020. aastal sai Ettevõte ülekoormustasusid info kokku juhatuse ja nõukogu koosolekute
3 (6)
93
summas 25,3 miljonit eurot ning bilansis seisuga protokollides kirja pandud otsustega tulevikus
31. detsember 2020 tulevaste perioodide tuluna tehtavate investeeringute kohta ning
kajastatud ülekoormustasude saldo oli kokku investeeringute eelarvega.
112,4 miljonit eurot.
Saime kolmandalt osapoolelt kinnituskirja, mille
Saadud ülekoormustasude kajastamine sõltub abil kinnitasime aasta jooksul saadud
nende kasutuseesmärgist. Ülekoormustasud, ülekoormustasude kogusumma.
mida kasutatakse uute ülekandevõimsuste
ehitamiseks, kajastatakse sarnaselt Lisaks hindasime ülekoormustulude kajastamise
sihtfinantseerimisele kuni ehituse valmimiseni kohta avalikustatud info piisavust
bilansis kohustuste all tulevaste perioodide raamatupidamise aastaaruandes.
tuluna. Ülekoormustasud, mida kasutatakse
tariifide vähendamiseks, kajastatakse
ülekoormuse tekkimise perioodil tuluna.
Ülekoormustasude raamatupidamislik
kajastamine nõuab hinnangute tegemist. Nende
olulisuse ja hindamisega kaasneva ebakindluse
tõttu on see üheks auditi peamiseks teemaks
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükke „Juhatuse esimehe
pöördumine, Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni, Eleringi tegevused varustuskindluse
tagamisel, Majandustegevuse ülevaade ja 2020. aasta tulemused, Töötajate kaasamise ja
motiveerimise tegevuskava Meie Elering, Vastutustundlik tegutsemine ehk ESG, Ühingu juhtimine,
Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“(kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie
vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda
muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni
ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise
aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt
väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt
väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses
midagi välja tuua.
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja
sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest
või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte
jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja
kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida
või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve
teostamise eest.
4 (6)
94
Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne
tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne,
mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega
kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised
võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et
need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel
tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase
skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi
tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud
riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks.
Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva
väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku
tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud
raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas
kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi,
mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole,
mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on
ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande
kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski
põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas
avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud
tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud
ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud
oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid
eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada
põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks
rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta.
Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need
teemad, mis olid käesoleva perioodi raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad
ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud
juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui
me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot
esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed
ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.
5 (6)
95
Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta
Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood
Meid määrati esmakordselt Ettevõtte kui avaliku huvi üksuse audiitoriks 31. detsembril 2011 lõppenud
majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud
konkurssidele ja aktsionäri otsustele; meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Ettevõttele
kui avaliku huvi üksusele on kokku 9 aastat. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja
Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Ettevõtte audiitorina pikendada kuni
31. detsembril 2030 lõppeva majandusaastani.
AS PricewaterhouseCoopers
Lauri Past
Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567
8. märts 2021
6 (6)
96 SISUKORD
Kasumi jaotamise ettepanek
Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2020 oli 141 795 tuhat eurot.
Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum
järgmiselt:
Maksta aktsionärile dividendidena 20 600 tuhat eurot
Kohustuslikku reservkapitali 1 265 tuhat eurot
Jaotamata kasumisse 119 930 tuhat eurot
97 SISUKORD
Tegevjuhtkonna allkirjad
2020. aasta majandusaasta aruandele
Elering AS 2020.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 08.03.2021
Taavi Veskimägi Riina Käi Kalle Kilk
Juhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige
98 SISUKORD
Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le
Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt:
EMTAK* Tegevusala 2020 2019
35121 Ülekande teenus- edastamine põhivõrgu kaudu 87 901 94 218
35221 Maagasi ülekanne 18 962 11 697
35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 24 457 28 849
35231 Bilansigaasi müük 3 329 4 863
77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 919 917
49501 Torutransport 0 678
47770 Muude kasutatud kaupade jaemüük 217 80
68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 84 84
46699 Muu müük 1 199 729
* EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
99 SISUKORD
Fotod ja illustratsioonid:
Ain Köster, Andres Treial, Empower AS, Part OÜ,
Estfilm Productions OÜ, Mart Landsberg,
Nikolai Dorovatovski, Tõnu Tunnel, Valmar Voolaid.
Elering AS
(registrikood: 11022625)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Elering AS asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915, Eesti
Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 26.03.2021. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister
Taavi Aas
Aktsiate/häälte arv: 229 890
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames
kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub
üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud Elering AS 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi
nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305
lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada Elering AS korralise üldkoosoleku päevakord;
2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne (lisatud);
3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse
dividendikorralduse kinnitamist.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega;
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020. a majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas