Tallinna Lennujaama
aastaaruanne 2020
Sisukord
Tegevusaruanne
3 Juhatuse pöördumine 41 Tallinna lennujaama reisiterminali arendused 57 Maatranspordi kütused
5 Ülevaade ettevõttest 41 Mõju majandusele 58 Kemikaalid
7 COVID-19 mõju kontsernile 58 Jäätmekäitlus ja tarneahel
42 Lennuväljade käitamine 58 Sademevesi
9 Strateegia ja eesmärgid 43 Lennuohutus 58 Müra
10 Kontserni strateegia 2020−2024 43 Aeronavigatsiooniteenused 59 Vastutus maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse eest
13 Kestliku arengu põhisuunad 44 Tallinna lennujaam
13 Eesmärkide täitmine 46 Regionaalsed lennujaamad 60 Pilk tulevikku
47 Sidusrühmad 61 Kontserni 2021. aasta tähtsaimate müügi- ja
15 Ettevõtte juhtimine finantsnäitajate prognoos
16 Hea ühingujuhtimise tava aruanne 48 Meie meeskond 63 Kontserni strateegilised eesmärgid aastaks 2021
19 Osalemine sektori edendamises ja liikmesus 50 Töötajate pädevused 65 Jätkusuutlikkuse aruandluse põhimõtted
20 Komiteed ja nende koosseisud 51 Töötajate tagasiside 67 GRI sisuregister
21 Riskijuhtimine 51 Värbamine ja välise järelkasvu tagamine
25 Kontserni 2020. aasta majandustulemused
52
52
Töötajate tunnustamine ja motiveerimine
Tervisekäitumise edendamine
Raamatupidamise
aruanne
32 Ettevõtte tegevus 53 Keskkonnajuhtimine
33 Lennuliiklus 54 Keskkonnanõuded ja nendele vastavus 71 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise
54 Keskkonnateadlikkus aastaaruanne
37 Reisijakogemus 57 Kasvuhoonegaasid ja välisõhk
40 Lennundusjulgestus Tallinna lennujaamas 57 Energeetika
40 Maapealne teenindus 57 Joogivesi
2
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Hea lugeja!
2020. aasta oli katsumusterohke. See pani meid proovile, sundides otsima uusi lahendusi ja Hoolimata sellest, et Tallinna Lennujaamal on võrreldes teiste Euroopa lennujaamadega üsna
kiiresti reageerima muutuvatele oludele. suur mittelennundustulude osakaal, sõltume siiski lennundustuludest ja peame nüüd riskide
hajutamise nimel tuluallikate ringi laiendama. Seetõttu keskendume järgnevatel aastatel vara-
2019. aastal olime purustanud rekordi, kui Tallinna lennujaama läbis kõigi aegade suurim arv
semast rohkem just alternatiivsete tuluallikate leidmisele.
reisijaid: 3,27 miljonit. See andis lootust, et ka 2020. aasta möödub rekordite tuules. Keegi
meist ei osanud siis ennustada uue koroonaviiruse nii laialdast levikut, mis seiskas elu nii Eestis Tallinna lennujaama suhted lennufirmadega pole kunagi olnud paremad kui 2020. aastal.
kui ka mujal maailmas ning mõjutab meid siiani. Keeruline olukord ning soov taas lendama hakata ühendas ning kinnitas meie praegust ja ka
tulevast koostööd. Selle näiteks võib muu hulgas pidada asjaolu, et mitte ükski lennufirma ei
2020. aastal läbis Tallinna lennujaama 863 589 reisijat öelnud, et Tallinnast ta enam ei lenda. Vastupidi: lennufirmad ootasid ja soovisid taasavada
ja tehti 22 962 lennuoperatsiooni. oma liinid võimalikult kiiresti ning on teinud plaane ka uute liinide lisamiseks.
2020. aasta tõigi meile täiesti uusi liine, millest mõnel sai lennata ainult paaril korral enne, kui
Varakevadel jäid paljud lennukid maa peale seisma, sest enamik riike otsustas rahva tervise
jõustusid sihtkoha lennupiirangud. Nii laiendas Wizzair oma liinivõrgustikku ja avas Tallinnast
kaitseks piirid sulgeda. Eesti ainukese rahvusvahelise õhuväravana oli meil täita vastutusrikas
viis uut liini: Lvivi, Harkivisse, Viini, Oslosse ja Milanosse. Lisaks alustas Ryanair lendamist Tallinna-
ülesanne: pakkuda inimestele võimalust naasta Eestisse või lahkuda siitkaudu oma kodumaale.
Viini liinil. Ka 2021. aastal ootame uute liinide lisandumist, kuid ennekõike tuleb taastada vara-
Kogu kriisi vältel on Tallinna lennujaam olnud avatud ja me pole kordagi oma uksi reisijatele
sem liinivõrgustik ja pakkuda reisijatele sobivat lennugraafikut nii lennuaegade kui ka siht-
sulgenud. Kõige keerulisemal ajal aprillis toimisid lennuühendused Frankfurdi ja Minskiga
kohtade mõttes.
ning reisiterminali läbis 2999 reisijat.
2020. aasta detsembrist hakkas Tallinnast lendama üks uus lennufirma. Nimelt alustas Tallinna-
Reisijate ja lennuoperatsioonide arvu ulatuslik vähenemine tähendas meile ettevõttena tulude
Kuressaare liini teenindamist NyxAir, kasutades selleks uuemat ja suuremat lennukit.
suurt vähenemist. Üle tuli vaadata kõik kulud ja investeeringud ning anda endast parim, et
majandada ettevõtet jätkusuutlikult ka keerulisel ajal. Muu hulgas sisaldas see töötasu ajutist Nii lennufirmade soov uuesti lendama hakata kui ka prognoosid, mis kinnitavad pikas plaanis
alandamist ja Eesti Töötukassa töötasumeetme kasutamist. reisijate arvu kasvu, on andnud meile kindlustunde ja vajaduse jätkata strateegiliselt oluliste
arenduste ja investeeringute tegemist.
Kuna tööjõukulud moodustavad meie kogukuludest suurima osa, tuli langetada keerulisi
töötajatega seotud otsuseid. 2020. aastal lahkus majanduslikust olukorrast tingitud koonda- 2020. aastal alustasime strateegiliste investeeringute tegemist digi- ja rohepöördesse.
miste ja struktuursete ümberkorralduste tõttu ettevõttest veerand meie headest kolleegidest.
Rajasime üle Eesti lennujaamadesse seitse 50 kW päikeseparki: kaks Tallinna ja Pärnusse ning
Kärpida tuli aga kõigis valdkondades alates kinnisvara haldamise ja arendamise kuludest, info-
ühe päikesepargi Tartusse, Kärdlasse ja Kuressaarde. Ka tulevikus päikeseparkide rajamiseks
tehnoloogiast ning sõidukite majandamise, koristuse ja kommunaalkuludest kuni personali ja
osales AS Tallinna Lennujaam riigi korraldatud taastuvenergia vähempakkumisel, kus osutusid
koolitustega seotud kuludeni.
edukaks 2021. aastaks Tallinna lennujaama kavandatud päikesepargid koguvõimsusega 1 MW.
3
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2021. aastal oleme investeeringuteks kavandanud 35,9 miljonit eurot. Tallinna lennujaama reisijad ning ühendada Eesti maailmaga. Tallinna lennujaam on majanduslikult jätkusuutlik
lennuliiklusala laiendamise ja Pärnu lennujaama rekonstrueerimise jätkamise kõrval alustame ja endiselt maailma koduseim lennujaam. Suur tänu kõigile meie töötajatele ja reisijatele!
Tallinna lennujaama reisiterminalis pagasi- ja eelootealade laiendamist, sest soovime olla
2021. aasta tuleb kindlasti keeruline ja lennunduse taastumist võime hakata nägema suvel.
valmis reisijate arvu taastumiseks ja kasvuks.
Prognooside järgi võiksime 2021. aastal teenindada kolmandiku 2019. aasta mahust, st veidi
Vastutustundlik ja keskkonda säästev tegutsemine on Tallinna Lennujaama tähelepanu kesk- üle 1 miljoni reisija. Aasta alguses näeme häid märke: Euroopa riikide nakkuskordajad vähe-
mes olnud juba aastaid – 2020. aastal rajatud ja tööd alustanud päikesepargid on ainult väike nevad, saabuvad vaktsiinid, riigid avatakse järk-järgult ja inimesed soovivad endiselt reisida.
samm sellel teel. Võtsime kasutusele esimese akutehnoloogial töötava õhusõidukite abijõu- See annab meile põhjust mõõdukaks optimismiks, kuid me peame olema ka tuleviku suhtes
seadme ja 2021. aasta alguses saame oma esimese elektrilise pushback-traktori lennukite paindlikud ja valmis oludele reageerima. Lõppenud 2020. aasta nõudis meilt oskust kiiresti
manööverdamiseks. muutuvate oludega kohaneda ja seda peame tegema ka järgmisel aastal.
Tallinna Lennujaam on endiselt atraktiivne tööandja ja teeninduskvaliteedilt Euroopa tipus.
Juba kolmandat aastat järjest pälvisime Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (Airport Riivo Tuvike
Council International, ACI) poolt väljaantava tunnustuse „Euroopa parima teenindusega len- Juhatuse esimees
nujaam“. Lisaks pälvisime tunnustuse pandeemia ajal erinevate ennetus- ja ohutusmeetmete
rakendamise eest.
Reisijate ja töötajate turvalisuse ja tervena püsimise tagamine oli 2020. aastal üks meie täht-
samaid eesmärke. Kiire tegutsemise ja tõhusa koostöö tulemusena pole Eesti lennujaamades
tekkinud haiguskoldeid ning kogu kriisi vältel oleme säilitanud ettevõtte toimepidevuse.
Hoolimata keerulisest ajast lennunduses on meil hea
meel tõdeda, et AS Tallinna Lennujaam säilitas atraktiivse
tööandja uuringutes kõrged kohad. Kantar Emori maine-
uuringu alusel oli AS Tallinna Lennujaam ka 2020. aastal
mainekaim tööandja.
Töötajatesse investeerimine on olnud meie jaoks oluline alati. Keeruline ja muutusi täis aasta
jättis meeskonnatundele jälje, mistõttu on 2021. aasta üks fookuseesmärke töötajatele suuna-
tud tegevused, sh meeskondade arendamine ja koolitamine. On tähtis, et töötajad tunneksid
end lennujaama meeskonnas hästi.
Kõrge teenindustase on kinnitus sellest, et sõltumata olukorrast ja reisijate arvust töötavad
Eesti lennujaamades pühendunud oma ala eksperdid, kelle missioon on saata teele rahulolevad
4
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Ülevaade
ettevõttest
Tallinna Lennujaam on Eesti lennujaamade käitaja ja arendaja. AS Tallinna Lennujaam ja selle
tütarettevõte AS Tallinn Airport GH moodustavad kontserni Tallinna Lennujaam.
Kontserni peakontor asub Tallinnas. AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik. AS Tallinna AS Tallinn
Ettevõte on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. AS-i Tallinn Airport GH Lennujaam Airport GH
asutaja ja aktsiate omanik on AS Tallinna Lennujaam. Kontsernis oli majandusaasta lõpu seisuga 203*
306*
509 töötajat.
Tallinna
lennujaam
Kontserni tegevusalad: Kärdla 247
lennujaam
• lennuväljataristute – Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja 863 589
17
Tartu lennujaama ning Kihnu ja Ruhnu lennuvälja käitamine; 22 962
• lennuväljateenuse ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine; 9383
• rahvusvaheliste ja riigisiseste liini- ja üldlennunduse õhusõidukite,
1457
reisijate ja kauba maapealne teenindamine;
• müük ja kinnisvara arendus.
Kuressaare Pärnu Tartu
lennujaam lennujaam lennujaam
Kontserni 2019. ja 2020. aasta olulisimad tegevusnäitajad
20 6 13
2020 2019 Muutus %
16 858 361 5869
Reisijaid Tallinna lennujaamas 863 589 3 267 910 –74
2191 Kihnu 201 4206
Reisijaid regionaalsetes lennujaamades 33 686 67 077 –50 lennuväli
Müügitulu 20,6 mln € 47,1 mln € –56
Ruhnu 1
Äritulu kokku 36,3 mln € 60,4 mln € –40 lennuväli
0
Puhaskasum/kahjum –2 mln € 9,7 mln € –121 2 32
Bilansimaht 230,5 mln € 226,1 mln € 2 1215
Investeeringute maht 17,4 mln € 10,2 mln € 71 500 Töötaja
Reisija
Lennuoperatsioon
* Seisuga 31.12.2020
6
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
COVID-19 mõju
kontsernile
Lennupiirangud
12. märtsil 2020 kuulutati Eestis välja eriolukord ning rakendati nii riigisiseseid piiranguid kui Tallinna lennujaama reisijate arv ja muutuse määr 2019−2020 2019
ka piiranguid rahvusvahelisele reisimisele ja piiriületusele. Märtsi lõpuks olid suletud kõik lennu- 2020
muutus
liinid peale Frankfurdi ning Minski liini, mis jäid avatuks ka kriisi kõrgajal. Valitsus kehtestas
18. mail lennupiirangud, keelates otselennud sihtriikidesse, kus oli viimase 14 päeva nakatumis- 350 000 8 20%
4
kordaja 100 000 elaniku kohta üle 25. Eriolukord lõpetati 17. mail. Lennupiiranguid pikendati 300 000 0%
ja muudeti aasta jooksul korduvalt. 250 000 –20%
200 000 –40%
Kuna viiruse levik Euroopas hoogustus ja sihtriikide nakatumisnäitajad kasvasid üle 25, võinuks –55
150 000 –60%
tekkida olukord, kus lennupiirangute tõttu oleks lennuliiklus Tallinnas augustis-septembris –75 –74
–85
peaaegu seiskunud. Selle vältimiseks ja Tallinna lennujaamast minimaalsete lennuühenduste 100 000 –89 –80%
–97
–92 –89 –87
tagamiseks kehtestas Vabariigi Valitsus 28. augustist alates erandi kuue Euroopa linna (Frank- 50 000 –99
–100%
furt, Helsingi, Riia, Varssavi, Kopenhaagen ja London) kohta, kuhu võis lende jätkata hoolimata 0 –120%
Jan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets
nakatumisnäitajate kasvust. 28. septembri seisuga oli Tallinna lennujaamast avatud ainult
seitse rahvusvahelist liini.
Mõju ettevõtte majandustegevusele
1. oktoobril Vabariigi Valitsus mõnevõrra leevendas lennupiiranguid, mille tulemusena sai liine
taasavada ja 12. oktoobriks oli Tallinnas avatud 14 rahvusvahelist liini. Paraku kehtestas Vaba- Et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus olukorras, kus tulud olid katastroofiliselt kahanenud, kär-
riigi Valitsus samal ajal lennupiirangu Euroopa Liidu välistesse sihtkohtadesse, mistõttu ei pisime märtsis kulusid ja investeeringuid. Jätkasime üksnes strateegiliste investeeringute te-
olnud võimalik Tallinnast taasavada lende Ukrainasse, Venemaale, Türki ega Valgevenesse, gemist ja kuludele rakendasime ülimat kokkuhoidu. 1. aprillist 30. juunini oli kõigi töötajate
kuigi lennufirmad seda soovisid. töökoormus ja -tasu 30% ulatuses vähendatud ning samadel kuudel kasutasime Eesti Töötu-
kassa meedet.
11. detsembril 2020 teatas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, et 2020. aasta
lõpuga lõpevad kehtinud lennupiirangud otselendudele Eestist. Mõistes, et kriis kujuneb pikaks, kahandasime kontserni töötajate arvu ja tegevusmahtu sel-
liselt, et Tallinna lennujaamas säiliks reisijate ja lendude teenindamise ööpäevaringne võime-
Kokku läbis 2020. aastal Tallinna lennujaama 863 589 reisijat, mis on 74% vähem kui eelmisel
kus ning regionaalsed lennujaamad suudaksid teenindada regulaarliiklust. Koondasime 25%
aastal. Peaaegu pooled kõikidest reisijatest läbisid lennujaama aasta kahe esimese kuu jooksul.
kontserni töökohtadest. Ettevõte EBITDA ja äritegevuse rahavoog olid positiivsed ning me
täitsime kõik kohustused partnerite ja töötajate ees õigel ajal.
8
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Strateegia
ja eesmärgid
Tallinna Lennujaama tegevuse eesmärk on pakkuda rahvusvahelisi lennuühendusi, mis aitavad Kontserni Tallinna Lennujaam strateegia 2020−2024
kaasa Eesti riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning sedakaudu konkurentsivõime kasvule.
Missioon: ÜHENDAME EESTI MAAILMAGA
Loome võimalusi selleks, et Tallinna lennujaamast saaks reisida Euroopa olulisimatesse siht-
punktidesse mõistliku sageduse ja ajakuluga. Püüdleme ka selle poole, et sihtkohtade arv ja Lennunduses lähtume alati turvalisusest ja ohutusest. Samuti on meie jaoks tähtsad vastutus-
lennuühenduste sagedus suureneks. Regionaalsetes lennujaamades soovime tagada toimivad tundlikkus, innovatsioon ja meie inimesed.
regionaalsed lennuühendused ja lennujaamade tõhusa käitamise. Koroonaviiruse puhangu tõttu keskendusime 2020. aastal kriisiga hakkamasaamisele. Kujune-
Tähtsal kohal on reisijate ja teenuste ohutus ja turvalisus. Soovime olla usaldusväärne, avatud nud olukorras tegime otsused lähtudes sellest, et tervisekriisi taandumise järel saaksime jätkata
ja hooliv ettevõte. Juhime oma tegevuse mõjusid looduskeskkonnale ja rakendame meetmeid seatud eesmärkide saavutamist.
negatiivsete mõjude vähendamiseks. Kriis tõi kaasa turismi- ja lennundussektori seisaku. Sellest hoolimata otsustasime jätkata stra-
Ainuaktsionärina on Eesti Vabariik kinnitanud omaniku ootused AS-ile Tallinna Lennujaam. teegiliste suundade elluviimist ning nende saavutamiseks vajalikke tegevusi.
Ettevõte on määratletud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguna. Kontserni strateegiat viisime ellu fookuste ja fookusprojektide kaudu. 2020. aasta fooku-
Ettevõttele on omanik seadnud järgmised eesmärgid. sed olid efektiivsus, digitaliseerimine, lennunduse hinnastamine ja kinnistute väärtustamine.
Nendes valdkondades tegime planeerimise ja ettevalmistustega seotud tegevusi.
• Lennuliikluse hoidmine ja suurendamine.
2021. aasta fookused on efektiivsus, mittelennundustulude
• Tallinna lennujaamast saavad eri sihtrühmad reisida Euroopa olulisimatesse sihtpunkti-
kasvatamine, lennundustegevuse taastamise
desse mõistliku sageduse ja ajakuluga.
toetamine ja meie meeskond (professionaalsed
• Ettevõtte tegevus on äriliselt kasumlik ja tõhus. juhid, pühendunud töötajad ning töötajate
• Ettevõtte äritegevus toob kasu nii omanikule kui ka sise- ja välisklientidele ning ühiskonnale oskuste ja pädevuste arendamine).
tervikuna. Ettevõte edendab oma tegevusega riigi majanduskeskkonna arengut.
• Jätkusuutlik ja vastutustundlik toimimine (ohutus ja keskkonnasäästlikkus).
• Ettevõte loob turvalise ja jätkusuutliku tegevuskeskkonna. Ta tagab lennuväljade käitamise
ning õhusõidukite, reisijate ja kauba teenindamise taseme vastavuse rahvusvahelistele ja
riiklikele õigusnõuetele ning vastastikku kokku lepitud tingimustele.
• Ettevõte juhib oma tegevuse mõjusid loodus- ja majanduskeskkonnale ja sidusrühmadele
ning rakendab meetmeid negatiivsete mõjude vähendamiseks.
• Ettevõte käitab Eesti regionaalseid lennujaamu Eesti eri piirkondade majanduskeskkonna
arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses.
10
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni visioon aastaks 2024
Maailma koduseimad
Atraktiivsed lennujaamad, Tallinna
lennujaamatasud ja lennujaama ASQ 4,5
liinitoetusprogramm
Tallinna lennujaamas
40 aastaringset
ja 50 hooajalist
lennuliini
Lennukauba maht 50 000 tonni Käitame Tallinna lennujaama
aastas. Arendame kaubalendude ja regionaalseid lennujaamasid
teenindamiseks ja õhusõidukite ohutult ja turvaliselt
hoolduseks taristut Tallinna
lennujaamas
Avatud kultuuriga,
Oleme alustanud koostööle suunatud
Tallinna lennujaamas uuenduslik ettevõte
ärilinnaku rajamist ja hinnatud tööandja
Kontsern on hästi
majandatud ja
laieneb uutesse
ärivaldkondadesse
Tallinna lennujaama
reisiterminali
läbilaskevõime Vähendame
Reisijateekonnal Tallinna on 4,2 mln reisijat kasvuhoonegaaside teket
ja kogu kontsernis lennujaama aastas ja sisseostetava elektrienergia
rakendame digi- ja reisijate arv on tarbimist kontsernis
automaatlahendusi 4,5 miljonit
11
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
• 2024. aastaks on Tallinna lennujaamast loodud otseühendus kõigi olulisimate Euroo- • Hoolime keskkonnast ja kestlikust arengust. Meie tegevus ja tulevikuplaanid lähtuvad
pa ärikeskustega ja esimesed kontinentidevahelised otselennuliinid. Tallinna Lennujaama eesmärgist vähendada ökoloogilist jalajälge. Rajame päikesepargid kõikidesse oma lennujaa-
missioon on ühendada Eesti maailmaga. Sellest tuleneb meie ülesanne aidata kaasa lennuühen- madesse ja vähendame sisseostetava elektrienergia tarbimist. Olgu suur või väike, iga samm
duste sageduse suurendamisele Euroopa peamiste sõlmjaamadega, kus ümberistumine oleks ökoloogilise jalajälje vähendamise poole on meile tähtis. Lennuohutus ja turvalisus on osa meie
ajaliselt ja logistiliselt võimalikult kiire ja mugav. DNA-st ning me ei tee selles järeleandmisi.
• Inimeste sissetulekud kasvavad ja Tallinnast väljuvate lennuühenduste arvu suurenemine • Tallinna Lennujaama kontsern on hinnatud tööandja. Väärtustame professionaalset
kasvatab ka reisijate arvu. Tegutseme selle nimel, et Tallinna lennujaama läbiks aastas töökeskkonda ja juhtimist. Tegutseme asjatundlikult ja tõhusalt ning täidame oma lubadused;
4,5 miljonit reisijat. Sellise hulga reisijate mõju Eesti maksulaekumisele on ligikaudu 300 miljo- oleme alati avatud koostööle ning hoolime oma reisijatest, klientidest, partneritest ja töötaja-
nit eurot, millega toetame Eesti majandust tervikuna. test. Meie meeskond on ühtehoidev, usaldusväärne ja uuendusmeelne ning see aitab meil teha
suuri tegusid. Vähendame bürokraatiat ja kasutame mugavaid intuitiivseid infosüsteeme, kus
• Tallinna lennujaam on maailma koduseim lennujaam, kus reisijateekond lähtub teenu-
otsuste tegemiseks vajalikud andmed on lihtsasti kättesaadavad.
sedisaini loogikast. Tänu reisijatele loodud mugavustele nii julgestuskontrollis, kauplustes kui
ka söögikohtades on nad rõõmsad ja lennujaamaga rahul. Meie eesmärk on hoida teeninduses • Regionaalsed lennujaamad on olulised piirkondliku arengu ja jätkusuutlikkuse seisu-
tippkvaliteeti: rahvusvahelises reisijaküsitluses oleme pidevalt viie parima Euroopa lennujaa- kohast. Pärnu lennujaam on täielikult rekonstrueeritud ja valmis rahvusvaheliseks lennuliiklu-
ma hulgas. Ülemaailmse lennujaamade reisijaküsitluse (ASQ) mõõdiku alusel on meil 4,5 punk- seks. Oleme avanud rahvusvahelised lennuliinid Pärnu ja Kuressaare lennujaamast.
ti 5 võimalikust.
• Oleme võtnud Tallinna lennujaama reisiterminalis kasutusele kõige uuenduslikumad
tehnoloogilised lahendused, mis tagavad maksimaalse turvalisuse ning muudavad reisijatee-
konna mugavamaks, sujuvaks ja kiiremaks. Tänu sellele saab reisija veelgi enam keskenduda
oma reisi nautimisele. See on võimalik juhul, kui kogu reisijateekonda (alates nutikatest parki-
misteenustest kuni pagasi äraandmise, isikutuvastuse ja väravateeninduse automatiseerimi-
seni) toetab mobiilne e-lennujaam, mis disainitakse nüüdisaja standardeid silmas pidades.
• Tallinna lennujaamast saab Tallinna linna uus ettevõtjasõbralik ärikeskus. 2024. aas-
taks oleme alustanud lennujaama ärilinnaku Airport City rajamist, et muutuda veelgi atraktiiv-
semaks ärikeskkonnaks Eestit väisavatele ning siit edasi reisivatele ettevõtjatele, investoritele
ja äri- ning konverentsituristidele.
Lennujaama lõunapoolsetel aladel on valminud kaubalendude teenindamiseks mõeldud ning
õhusõidukite hoolduseks vajalike angaaride ja ehitiste kompleks. Lennukauba maht on kasva-
nud 50 000 tonnile aastas (2020. a 9000 tonni).
12
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Inimene
Kestliku arengu Vastutustundlik töökorraldus Eesmärkide täitmine
põhisuunad (haridus, võrdsus, tervis), ohutud
töötingimused, sotsiaalsed ressursid,
sidusrühmade ootused Tallinna lennujaam ühendab Eesti maailmaga
nii inimeste kui ka kauba liikumise osas
TALUTAV ÕIGLANE Eesmärk Mõõdik 2020 Täitmine
Tallinnast on võimalik Aastaringseid sihtkohti 30 11
KESTLIK lennata paljudesse
Regulaarliine 40 15
sihtpunktidesse nii
Keskkond Majandus Euroopas kui ka
(aastaringsed ja suvised liinid)
Loodusvarad, ELU- Kestlik äritegevus, Aasias
vee- ja õhukvaliteet, sidusrühmade ootuseid Reisijaid Tallinna lennujaamas 3,4 mln 863 589
JÕULINE
energiakulu ning arvestav juhtimine, Lennukaupa Tallinna lennujaamas 12 000 tonni 9 190
maakasutus usaldusväärsus
Käitame kontserni Tallinna Lennujaam ohutult ja turvaliselt ning
oleme looduskeskkonna suhtes vastutustundlikud
Tallinna Lennujaam juhindub äritegevuses kestliku arengu põhimõtetest. Oleme võtnud arvesse Eesmärk Mõõdik 2020 Täitmine
äritegevuse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju. CO2 intensiivsus 5,1 kg 17,3 kg
reisija kohta
Järgime Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke (ingl sustainable develop-
ment goals, SDG). Meie tegevus aitab kaasa nende eesmärkide – tervis ja heaolu, tööhõive ja Vähendame elektri, vee 0,39 € 1,18 €
ja gaasi kulu reisija kohta reisija kohta reisija kohta
majanduskasv, tööstus, uuendus ja taristu, säästev tootmine ja tarbimine ning kliimamuutuste
Tallinna lennujaamas
vastased meetmed – täitmisele.
Julgestuse vahejuhtu- 0 tõsist puudust 0
Oma tegevuse kohta esitame vastutustundlikkuse aruande, lähtudes globaalse aruandlus-
meid reisija kohta
algatuse (ingl global reporting initiative, GRI) juhenditest.
Lennuohutuse A–D- 0 lennuõnnetust ja tõsist lennuintsidenti 0
AS Tallinna Lennujaam on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige. Osaleme alates 2013. kategooria juhtumeid
aastast selle mittetulundusühingu korraldatavas vastutustundliku ettevõtluse hindamises. kontserni lennujaamades
AS-i Tallinna Lennujaam on tunnustatud vastutustundliku ettevõtluse hõbemärgisega aastal 1000 lennuoperatsiooni
kohta
2013 ning kuldmärgisega aastatel 2015, 2017 ja 2018.
2020. aastal pälvisime vastutustundliku ettevõtluse indeksi kuldtaseme märgise juba
neljandat korda.
13
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Tallinna Lennujaam on atraktiivne lennujaam reisijatele, Kontsern Tallinna Lennujaam on kuluefektiivne,
lennundusettevõtetele, partneritele ja talentidele kasumlik ja uuenduslik ettevõte
Eesmärk Mõõdik 2020 Täitmine Eesmärk Mõõdik 2020 Täitmine
Reisijate rahulolu kasv 4,5 (viiepunktiskaalal) 4,56 EBITDA marginaal 35,5% 28,3%
Tallinna lennujaamas kontsernis
ASQ-indeksi järgi
Kontserni kulu (v.a amorti- 11,80 € 30 €
Lennufirmade ootus- 4,45 (viiepunktiskaalal) Andmed puuduvad, kuna satsioon) reisija kohta
tele vastav teenuste ja küsitlust ei korraldatud
Kontserni müügitulu 27,80 € 45,82 €
toodete portfell lennuliikluse olulise
lahkuva reisija kohta
vähenemise tõttu
Laiendame Tallinna Esimese laiendusetapi Eelooteala projekt on valminud. Uutesse ärivaldkonda- Tallinna lennujaamas on avatud Seitse 50 kW päikeseparki on
lennujaama reisiterminali projekteerimist on alustatud Projekteerimishange on ette desse laienemine päikesepark avatud (sh üks Tallinna lennu-
valmistatud. tulude suurendamise jaamas). Valmistame ette kahe
Hanke kuulutame välja eesmärgil 500 kW päikesepargi avamist
2021. a esimeses kvartalis Tallinna lennujaamas hiljemalt
31.08.2021
Kontserni mittelennun- +2,2% –52,8%
dustulude kasv (+0,4 mln) (–15,6 mln) AS-i Tallinn Airport GH uute AS-i Tallinn Airport GH uute
projektide äriplaan on valminud projektide äriplaan on valmis
Meie tegevus või tegevu- 0 vahejuhtumit, mille 0 vahejuhtumit Kontserni ühtne TAM-i kontseptsioon, äriplaan TAM-i kontseptsioon ja te-
setus ei põhjusta järjes- kestus ületab 30 min infosüsteem on TAM ja tegevuskava on kinnitatud. gevuskava „Lennujaam 4.0“
tikust lennuliikluse seisa- TAM-i juurutamist tegevuskava on loodud. Esimesi projekte
kut kauem kui 30 min põhjal on alustatud on alustatud
Väljuvate lendude 85% 99,4%
punktuaalsus Tallinna
lennujaamas Kontserni Tallinna Lennujaam kinnistud
on väärtustatud ja teenivad tulu
Suurendame kontserni TRI*M-indeksis 73 punkti TRI*M-indeksis 61 punkti
töötajate pühendumust
Eesmärk Mõõdik 2020 Täitmine
Tööandjauuringute Viie parima tööandja seas 1. koht Airport City arenduse Arendusaluse maa detail- Detailplaneering on
tulemustes jätkuvalt (Kantar Emor) ehituse eeltööd on tehtud planeering on algatatud algatatud
kõrged kohad 22. koht
(Instar) Algatame kontserni Kinnistute analüüsi ja äriplaani Kinnistute analüüsi ja
kinnistutel kinnisvara- koostamist on alustatud äriplaani koostamist
projekte on alustatud
14
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Ettevõtte
juhtimine
Tallinna Lennujaam lähtub oma tegevuses kolmest põhiväärtusest: olla avatud, Kontserni Tallinna Lennujaam struktuur
vastutustundlik ja usaldusväärne ettevõte, mis vastab kõrgetele eetikastan-
darditele.
Nõukogu
Hea ühingujuhtimise tava aruanne
Tallinna Lennujaam rakendab riigile kuuluva äriühinguna hea ühingujuhtimise Auditikomitee
tava. Sellekohased põhimõtted on avalikustatud ettevõtte kodulehel.
AS-i Tallinna Lennujaam juhatus koostab kontserni majandusaasta finantsaru- Juhatus
ande, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse põhimõtteid.
Aruannet kontrollivad audiitor ja AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu. Juriidiline tugi
Turundus ja
kommunikatsioon
Lennundusjulges- Inimesed ja organi-
tuse inspektor satsioonikultuur
Digitaliseerimine ja Taristu arendus Finants-, kvaliteedi- AS Tallinn Airport
Lennuohutus Lennuväljateenused Kommertsteenused Reisijateenused
infotehnoloogia ja haldus ja riskijuhtimine GH
Koordineerimis- Aeronavigatsiooni-
Hooldeteenistus Taristu arendus Liiniarendus Raamatupidamine Lennundusjulgestus Reisijateenindus
keskus süsteemide haldus
Tallinna ja regionaalsete Finantsjuhtimine ja
IT projektijuhtimine Taristu haldus Müük Projektijuhtimine Ärijuhtimine
lennujaamade käitus raporteerimine
Tartu Elektrivõrkude Kvaliteedi- ja VIP- ja äriklassi Õhusõidukite
Päästeteenistus Kasutajatugi
lennujaam hooldus riskijuhtimine teenindus teenindus
Kärdla Süsteemide Avarii- ja
Klienditugi
lennujaam administreerimine remonttööd
Pärnu Seadmete
lennujaam hooldus
Kihnu
lennuväli
Kuressaare Kinnisvara
lennujaam haldus
Ruhnu
lennuväli
16
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek AS-i Tallinna Lennujaam juhatus
Toimus kaks AS-i Tallinna Lennujaam korralist üldkoosolekut. 4. mail 2020 kinnitati 2019. a Esimees Riivo Tuvike
majandusaasta aruanne, kasumi jaotamise ettepanek ja audiitori järeldusotsus. 12. augustil
Liikmed Einari Bambus
2020 pikendati nõukogu liikmete Märten Vaikmaa, Toivo Jürgensoni, Piret Aava ja Kadri Landi
Anneli Turkin
volitusi alates 17. augustist 2020 kolme aasta võrra.
2020. aastal pidas juhatus 96 koosolekut (2019. a 73).
AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu
Juhatuse liikmete tööjõukulud kokku (teenistuslepingu tasu, preemia eraldis ja puhkusereserv)
Nõukogus on põhikirja alusel viis liiget. Liikmed määratakse kolmeks aastaks. Nende tasu määrab
sotsiaalmaksudeta olid 253 tuhat eurot (2019. a 347 tuhat eurot).
üldkoosolek.
Esimees Märten Vaikmaa
(alates 31.08.2017, leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
Liikmed Piret Aava
(alates 17.08.2017, leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
Toivo Jürgenson
(alates 17.08.2017, leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
Kadri Land
(alates 17.08.2017, leping pikendatud alates 17.08.2020 kolme aasta võrra)
Jaanus Uiga
(alates 21.11.2019)
Nõukogu käis 2020. aastal koos kümnel korral (2019. a 14. korral). Nõukogu liikmete tööjõu-
kulud kokku (töötasu sotsiaalmaksudeta) olid 39 tuhat eurot (2019. a 38 tuhat eurot).
Auditikomitee
Esimees Toivo Jürgenson
Riivo Tuvike Anneli Turkin Einari Bambus
Liikmed Piret Aava
Indrek Gailan (kuni 19.02.2020)
Jaanus Uiga (alates 19.02.2020)
Peeti üheksa koosolekut (2019. a kuus). Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2019. majan-
dusaasta aruanne ja 2020. aasta vaheauditi tulemused ning valiti siseaudiitor.
17
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni Tallinna Lennujaam juhtkond Liikmed Einari Bambus (alates 04.03.2020)
Anneli Turkin
• Riivo Tuvike, juhatuse esimees
Martin Männik (kuni 31.01.2020)
• Anneli Turkin, juhatuse liige, finants-, kvaliteedi- ja riskijuhtimine
Tõnu Ader (kuni 31.01.2020)
• Einari Bambus, juhatuse liige, lennuväljateenused
Jukka Rahko (alates 01.02.2020 kuni 31.08.2020)
• Katrin Hagel, reisijateenused
• Andrus Järg, digitaliseerimine ja infotehnoloogia 2020. aastal pidas nõukogu seitse koosolekut (2019. a seitse). Tütarettevõtte nõukogus osale-
• Indrek Nõlvak, AS-i Tallinn Airport GH juhatuse liige mise eest AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse ega juhtkonna liikmetele tasu ei maksta. Nõukogu
• Anneli Lille, inimesed ja organisatsioonikultuur liikmete töötasud kokku (teenistuslepingu tasu, töötasu sotsiaalmaksudeta) olid 15 tuhat eurot
• Tõnu Mühle, taristu arendus ja haldus (2019. a seitse tuhat eurot).
• Eero Pärgmäe, kommertsteenused
AS-i Tallinn Airport GH juhatus
• Margot Holts, turundus ja kommunikatsioon
• Kristina Randveer, juriidiline tugi 2020. aastal tehti juhatuse koosseisus muudatus: juhatuse esimees Tiit Kepp kutsuti tagasi
31. jaanuaril 2020. Juhatus jätkas tegutsemist üheliikmelisena.
AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek
Esimees Tiit Kepp (kuni 31.01.2020)
AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Riivo Tuvikese
isikus. 2020. aastal toimus neli koosolekut (2019. a üks koosolek). Liikmed Indrek Nõlvak
31. jaanuaril kutsuti tagasi nõukogu liikmed Martin Männik ja Tõnu Ader ning määrati liikmeteks 2020. aastal juhtis ettevõtet juhtkond, mida juhtis juhatuse liige Indrek Nõlvak. Juhtkond pidas
Katrin Hagel ja Jukka Rahko (JTR Consulting). 29. juuni koosolekul kinnitati 2019. aasta 2020. aastal 43 koosolekut (2019. a 42).
majandusaasta aruanne, kasumi jaotamise ettepanek ja audiitori järeldusotsus. 31. augusti
Juhatuse liikmete tööjõukulud kokku (teenistuslepingu tasu, preemia eraldis ja puhkusereserv)
koosolekul kinnitati AS-i Tallinn Airport GH põhikirja uus redaktsioon ja kutsuti tagasi nõukogu
sotsiaalmaksudeta olid 78 tuhat eurot (2019.a 191 tuhat eurot).
liige Jukka Rahko.
Järelevalve
AS-i Tallinn Airport GH nõukogu
Riskijuhtimissüsteem toetab kontserni ohutus- ja ärieesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise
Nõukogu volitused ja vastutus tulenevad äriühingu põhikirjast. Nõukogu liikmed valib AS-i
põhimõtete abil analüüsime, hindame ja juhime kogu ettevõtte tegevus-, äri-, keskkonna-, töö-
Tallinna Lennujaam juhatus.
keskkonna- ja finantsriske.
Esimees Einari Bambus (kuni 04.03.2020)
Alates oktoobrist osutab Tallinna Lennujaamas siseaudititeenust väline partner KPMG Baltics
Katrin Hagel (alates 04.03.2020)
OÜ. Siseaudiitor tegutseb auditikomitees kinnitatud tööplaani alusel ning haldab ka ettevõtte
eetika, pettuste ja korruptsiooni vihjemeili.
18
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Lisaks kontrollime oma tegevuste ja teenuste vastavust regulaarsete sise- ja välisinspekteeri- Ingrid Somelar
Tiimijuht
miste käigus. Siseinspekteerimiste eesmärk on enesekontrolliga hinnata tegevuste ja teenuste
vastavust nõuetele. Välisinspekteerimisi ja auditeid teostavad meie kliendid, lennundust regu- Õhusõidukite
leerivad ametkonnad ja sertifitseerimisega tegelevad asutused. teeninduse osakond
Eetika
Ärieetika on ausa ettevõtluse ja ettevõtte hea maine lahutamatu osa.
Korruptsiooni suhtes lähtume nulltolerantsi põhimõttest. Kõik ettevõtte töötajad peavad
tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja õigusakte järgides ning kaitsma ettevõtte head
nime ja mainet. Ettevõtte juhatuste ja nõukogude liikmed esitavad kord aastas välisaudiitorile
majanduslike huvide deklaratsiooni. Töötajad, kes korraldavad hankeid ja/või on eelarve vastu-
tavad täitjad, esitavad kord aastas huvide konflikti deklaratsiooni.
Korruptsiooni vältimiseks ja eetilise käitumise normide kokkuleppimiseks on ettevõttes
korruptsiooniohu ennetamise reeglid ning kehtivad hea ärieetika põhimõtted.
2020. aastal lihtsustasime siseveebi kaudu anonüümselt võimalikest eetika, korruptsiooni jms
juhtumitest teavitamist.
2021. aastal täiendame ärieetika reegleid uute töökorralduslike teemadega alates ahistamisest
ja diskrimineerimisest kuni enda ja kolleegide tervisest hoolimiseni.
Juhtumite menetlemiseks moodustatud komisjonile esitati 2020. aastal kaks teadet eetika- või
korruptsioonijuhtumite kohta (2019. aastal teateid ei esitatud). Siseaudiitori menetluse tulemu-
sena üks puudus kõrvaldati ja teise juhtumi puhul lõpetati juhtumiga seotud töötajaga tööleping.
Osalemine sektori edendamises ja liikmesus
Tallinna Lennujaam on aktiivselt esindatud nii lennundusklastris kui ka koostöövõrgustikus, et
üheskoos tegutseda ning leida võimalusi Euroopas ja mujal maailmas. Lennujaamale annab see
võimaluse arendada nii lennundus- kui ka mittelennundusvaldkondi, mis on omakorda olulised
Tallinna Lennujaama tuleviku jätkusuutlikkuse tagamiseks.
19
Kontserni ettevõtted kuuluvad järgmistesse organisatsioonidesse: 2020. aastaks kavandatud koosolekud jäeti koroonaviiruse tõttu ära (2019. a peeti kolm koos-
olekut). Kasutajatele edastati tavapärane ülevaade kahe koosoleku vahelise aja kohta ning
• Euroopa Lennujaamade Nõukogu (Airports Council International (ACI) Europe) komiteed,
2020.−2022. aastaks kavandatud investeeringute info elektrooniliselt. Samuti edastati neile
• Airport Services Association,
info Vabariigi Valitsuse piirangute, meetmete ja infokanalite ning Tallinna Lennujaama tehtud
• Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (International Civil Aviation Organization, ICAO),
tegevuste kohta, mille eesmärk oli vähendada koroonaviiruse mõju ettevõtte majandusseisule.
• MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit,
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinna lennujaama reisiterminali kasutajate komitee
• Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon,
Reisiterminali kasutajate komitees osalevad reisiterminalis tegutsevad rentnikud ja koostöö-
• MTÜ Eesti Konverentsibüroo,
partnerid, kellele lennujaama töötajad jagavad infot ning tutvustavad reisijate kliendikogemuse
• MTÜ Eesti Kvaliteediühing,
parendamiseks tehtavaid ning reisiterminali ja lennujaama arendamisega seotud projekte.
• Eesti Maksumaksjate Liit,
Ka partneritel on võimalus käsitleda nende jaoks olulisi teemasid.
• Eesti Turismifirmade Liit,
• Eesti Tööandjate Keskliit, Koroonaviiruse pandeemia tõttu ei toimunud 2020. aastal ühtegi reisiterminali kasutajate komi-
• MTÜ Estonian Aviation Cluster, tee kokkusaamist (2019. a toimus kaks kokkusaamist). Kuna aga lennunduses oli keeruline olukord,
• koalitsioon kestliku arengu heaks, vahetasid rentnikud, koostööpartnerid ja lennujaam sellest hoolimata omavahel pidevalt infot.
• Saaremaa Ettevõtjate Liit,
Keskkonna juhtrühm
• SA Saaremaa Turism,
• Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Keskkonna juhtrühma eesmärk on korraldada keskkonnajuhtimist tõhusamalt kogu kontsernis.
• MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Juhtrühma töös osalevad ettevõtte võtmeisikud. Juhtrühm arvestab otsuseid tehes tõenäolisi
riske ning nende realiseerumisega kaasnevaid võimalikke mõjusid lennuväljade toimimisele ja
õigusaktidest tulenevate nõuete täimisele.
Komiteed ja nende koosseisud
2020. aastal kohtus keskkonna juhtrühm ühel korral (2019. a neljal korral). Tutvustati uut tuleviku-
Tallinna lennuvälja ohutuskomitee tehnoloogiate projekti (keskkonnasäästlik jäätõrjetehnika ja innovaatiline teenindustehnika)
ning arutati projekti võimaluste kasutamist Tallinna lennujaamas.
Tallinna lennuvälja ohutuskomitee koosolekutel osalevad kõikide Tallinna lennuväljal tegutse-
vate ettevõtete lennuohutuse eest vastutavad esindajad. Seal jagame ohutuskogemusi ning Regionaalsete lennujaamade ohutus- ja kvaliteedigrupid
infot taristu arendustegevuste ja lennuväljal toimuvate muudatuste kohta. Analüüsime ühiselt
Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaamas kogunevad vähemalt kord kvartalis ohutus- ja
vahejuhtumeid ja vajalikke parendustegevusi nende vältimiseks tulevikus.
kvaliteedigrupid. Nende eesmärk on teha esmast kontrolli ohutusjuhtimissüsteemi toimivuse
2020. aastal toimus kolm koosolekut (2019. a neli). üle, saada tagasisidet parendustegevusteks ja edendada ohutust. Koosolekutel käsitletakse
jooksvaid lennuvälja käitamise, lennuohutuse ja kvaliteediteemasid, klientide tagasisidet ning
Tallinna lennujaama kasutajate komitee
lennujaamas auditite käigus avastatud puudusi. Koosolekutele kaasatakse lennuväljade terri-
Veebruaris 2020 korraldati 2019. aasta septembris toimunud lennujaamatasude konsultat- tooriumitel tegutsevad ettevõtted.
20 siooni koosoleku järelkohtumine.
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Riskijuhtimine Riskide jagunemine riskitüübi järgi 2019–2020 2020
2019
Riskijuhtimine on kontserni juhtimisprotsessi lahutamatu osa. Selle eesmärk on toetada äri- ja
ohutuseesmärkide saavutamist, tuvastada, hinnata ja analüüsida tegevuste tulemusena tekki- 400 354
vaid riske ning arendada ettevõtte töötajate riskiteadlikku käitumist. Riskide hindamisel, ana- 296
300
lüüsimisel ja maandamismeetmete tuvastamisel on vajalik valdkonnaülene koostöö.
200
Riskijuhtimise tegevused:
100 75 70
49 67 26 26
14 14
• ettevõtte strateegiliste riskide hindamine, 0
• valdkondade (sh allüksuste) riskide hindamine, Tegevusriskid Personaliriskid Tehnilise rikke Finantsriskid Keskkonnariskid
• nõuetest tulenev kohustuslik riskide hindamine, riskid
• projektide ja muudatuste riskide hindamine.
Ettevõtte strateegilisi ja valdkondade riske hindame kord aastas Üldjuhul oleme seda teinud Kõige rohkem riske tuvastasime regionaalsetes lennujaamades (Tartus 48, Kuressaares 46 ja
igal kevadel, kuid koroonaviiruse tõttu hindasime 2020. aastal riske aasta lõpus. Kärdlas 39). Selle põhjus on eelkõige asjaolu, et regionaalsetes lennujaamades hindame kõiki-
de valdkondade riske (personal, tehnika, ohutus jne). Eraldi saab nimetada lennuohutuse vald-
Muudatustega seotud riske hindame jooksvalt. Eelkõige olid need seotud muudatustega
konna riske (44), mida oleme hinnanud detailsemalt kui teiste valdkondade riske.
ettevõttes aga ka küberturvalisuse seaduse nõuete täitmisega.
Koroonaviirusega seotud majanduskeskkonna muutused puudutasid läbivalt peaaegu kõiki
Valdkondades (sh allüksustes) tehtud 33 riskianalüüsis (2019. a 29) tuvastasime kokku 640
valdkondi. Mitu riski, mida olime riskianalüüsides kajastanud, realiseerusid 2020. aastal ning
riski (2019. a 531 riski).
nende varasem käsitlemine aitas kaasa paremale prognoosimisvõimekusele ja juba kirjeldatud
maandamismeetmete kasutuselevõtule.
Riskide jagunemine olulisustasemete järgi 2019–2020 2020 Tekkinud on uusi riske, mis eelkõige puudutavad töötajaid ja vaimset tervist ning kaugtööga
2019 seotud sotsiaalseid ja töökeskkonna riske.
400 386
Infoturve ja andmekaitse
300
231 Infoturbe juhtimise eesmärk on tagada ettevõtte infosüsteemide taristu säilenõtkus ja sujuv
185
200 153 toimimine. Infoturbe lahutamatu osa on andmekaitse, mille puhul me vastutame meile usaldatud
135
100 64
andmete korrektse töötlemise eest.
5 12
0 Nii infoturbe kui ka andmekaitse juhtimise valdkonnas oleme rakendanud uusi protsesse. Oleme
Kriitilise Kõrge Keskmise Vähese suurendanud infoturbevõimekust ja loonud seiretegevused, et ennetada võimalike riskide reali-
tasemega olulisustasemega olulisustasemega olulisustasemega
riskid riskid riskid riskid seerumist. Samuti oleme loonud valmisoleku tegevuste seireks ja analüüsiks.
21
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2020. aastal oli ettevõttes üks andmekaitsega seotud vahejuhtum, mille tulemusena korrigeeri- Tarass Schults
Rajameister
sime oma protseduuri. Ulatuslikke küberintsidente Tallinna Lennujaamas 2020. aastal ei esinenud
(2019. a samuti mitte). Hooldeteenistus
Keskkonnariskid
AS-il Tallinna Lennujaam peavad oma igapäevatööks olema keskkonnaload, mis vastavad Eesti
õigusnõuetele. Keskkonnaload ja nende alusel seatud tingimused määravad nii ettevõtte võima-
lused kui ka arengupiirangud.
Planeeringuid koostades hindame keskkonnamõju enne mis tahes ehitustegevust, et võtta
kasutusele meetmed võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks või ärahoidmiseks.
Lennujaamu käitades peame tagama, et lennurajal ja õhusõidukitel kasutatavad kemikaalid
oleksid keskkonnaohutud ning transpordivahendid tehniliselt korras.
Kemikaalilekke puhul tuleb meil tagada, et see ei põhjustaks keskkonnareostust. Keskkonna-
reostuse vältimiseks oleme loonud sisekorrad ning lennujaamad on varustatud vajalike res-
surssidega keskkonnareostuse likvideerimiseks ja keskkonnaohu ärahoidmiseks. Jälgime pide-
valt nii pinnase kui ka sademevee keskkonnaseisundit ning kontrollime ka meie territooriumil
tegutsevate partnerite nõuetekohast ja keskkonnasäästlikku tegutsemist. Peale ettevõttes
toimivate protsesside jälgimise kontrollime ka seda, et partnerid tegutseksid meie territooriu-
mil nõudeid järgides ja keskkonnasäästlikult.
2020. aasta keskkonnavaldkonna riskianalüüsi tulemusel selgus, et maandamismeetmete ra-
kendamise kõrval avaldavad suurimat võimalikku negatiivset keskkonnamõju
• õhusõidukite ja katendite jäätõrje,
• kütuste ja õlide ebaõige käitlemine,
• pinnase või veerežiimi rikkumine ehitustegevuse käigus,
• lennuliiklusest tingitud müra,
• fossiilkütustel töötava tehnika kasutamine, sh CO2 sattumine atmosfääri, taastumatute res-
sursside tarbimine ja osoonikihti kahandavate ainete paiskumine välisõhku.
2019. ja 2020. aastal ei toimunud meie üheski lennujaamas sellist kemikaalireostust, mis oleks
põhjustanud keskkonnareostuse.
22
Valmisolek lennutegevusest tekkivateks kriisiolukordadeks Töötervishoid ja tööohutus
Et tagada kõigi AS-i Tallinna Lennujaam lennuväljade ohutu ja nõuetekohane käitamine, oleme Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine on ettevõtte integreeritud juhtimis-
kirjeldanud ettevõtte tegevused kriisi- ja hädaolukordade korral. Päästeteenistuse valmidus süsteemi lahutamatu osa. Tööohutuse valdkonnale oleme seadnud mõõdikud,
tagab Tallinna lennuväljale aasta ringi VIII päästekategooria. Ka regionaalsetel lennujaamadel mille sihttasemeid vaatame regulaarselt üle. Regulaarselt hindame töökesk-
on valmisolek reageerida ning tegutseda mitmesugustes kriisi- ja hädaolukordades. konna ja -ohutusega seotud riske ning kontrollime töötervishoiu ja -ohutuse-
ga seotud nõuete täitmist. See annab meile võimaluse ennetada negatiivsete
2020. aastal toimus üks tõsine lennuintsident, kui väikelennuk sõitis maandumisel lennurajalt
tagajärgedega sündmusi.
välja (2019. a lennuõnnetusi ega tõsiseid lennuintsidente ei juhtunud).
Töötervishoiu tagamise lahutamatuks osaks kujunesid 2020. aastal koroona-
Juunis korraldasime Kärdla lennujaamas merepäästeõppuse koostöös väliste osalistega. See
viirusest tingitud reeglid ja soovitused. Ettevõttel oli enne pandeemia algust
oli aasta suurim maakondlik ühisõppus.
piisav isikukaitsevahendite varu. Lisaks soetasime aasta jooksul isikukaitseva-
Personaliriskid hendeid (maskid, kindad, prillid, ühiskaitsevahendid) summas 64 600 eurot.
Võrreldes varasemaga lisandus 2020. aastal personaliriskide hulka koroonaviirusega seotud Teavitasime ja juhendasime regulaarselt töötajaid pandeemiaga seotud piiran-
tegevusrisk, mis tulenes üldisest teadmatusest ja stressitaseme tõusust, struktuurimuudatus- gutest ning tagasime, et neile kättesaadav info oleks õigel ajal uuendatud. Ta-
test, töö ümberkorraldamisest ning tööprotsesside muutmisest. Lisaks ei võimaldanud kokku- gasime pandeemiat puudutava info jõudmise ka kogukonna liikmeteni. Tegime
hoiumeetmete tõttu vähendatud personalieelarve panustada senisel tasemel töötajate aren- pidevat koostööd Terviseameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga.
damisse ja motiveerimisse.
2020. aastal registreerisime kaheksa kerget tööõnnetust, millest seitse juhtusid
Endiselt iseloomustavad meie sisekeskkonda lennundusvaldkonnast tulenev suur reguleeri- AS-is Tallinn Airport GH (2019. a 19) ja üks AS-is Tallinna Lennujaam (2019. a kolm).
tus, lennuohutusega seotud riskide maandamise olulisus, pädevusnõuete tõendamise vajadus Kõikide tööõnnetuste puhul selgitasime välja nende toimumise asjaolud ja kirjel-
ning kandidaatide ja töötajate taustakontrolli nõue. Ettevõttesisesed riskid on seotud töö aja dasime meetmed sarnaste õnnetuste ennetamiseks.
(ööpäevaringne töötsükkel) ning laadiga (füüsiline töö, ilmastikuolude mõju, töö intensiivsus ja
Töökeskkonnanõukogud
ajasurve teenuste osutamisel), vähendatud koosseisu korral ka pädevuste ja asendamiste või-
mekuse tagamisega. Töökeskkonnanõukogude eesmärk on analüüsida ettevõtte tööohutuse taset ning
jälgida, et kõik töötervishoiu ja -ohutuse nõuded oleksid täidetud, samuti teha ette-
2020. aasta tõi kontoritöö puhul kaasa kaugtöö vormi, mille võimalikud riskid on meeskonna-
võtete juhatustele valdkonna arendamise ja parendamise kohta ettepanekuid.
töö ja ühtse meeskonnatunde halvenemine. Neid riske saab maandada professionaalse juhti-
mise ning töötajate ja juhtide koolitamise kaudu. 2020. aastal valiti uued töötajate esindajad, kellele on kavandatud 2021. aasta
alguses ka töökeskkonnavolinike koolitused.
Hoolimata 2020. aastal tööturul toimunud muudatustest jätkub palgakasv, mis avaldab sur-
vet ka järgmise aasta personalikulude eelarvele. Lennundus- ja tehnikaerialadel püsib tööturul AS-i Tallinna Lennujaam töökeskkonnanõukogusse kuulub võrdne arv töötajate
tugev konkurents, mistõttu mõjutavad need kaks tööturutrendi töötajate lahkumisvalmidust ja tööandja esindajaid. Töökeskkonnanõukogu liikmed on valitud ettevõtte eri-
ning uute, sobivate pädevustega töötajate leidmist. nevatest struktuuriüksustest, sh regionaalsetest lennujaamadest.
23
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
AS-i Tallinn Airport GH töökeskkonnanõukogu koosseisu muudeti 2020. aastal seoses restruk- Lauri Raavel
Tuletõrjuja-päästja
tureerimisega. Selle tulemusena vähenes tööandja esindajate ja töötajate esindajate arv kahe
liikme võrra. Kokku on töökeskkonnanõukogus kuus liiget, kellest kolm on töötajate ja kolm Päästeteenistus
tööandja esindajad.
Ostuprotsesside riskide juhtimine
Kontsernis Tallinna Lennujaam korraldame hankeid, mille protseduurireeglid oleme kehtesta-
nud hangete korraldamise korraga. Hankija peab järgima riigihangete korraldamise head tava,
kasutama raha otstarbekalt ja säästlikult ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinna-
ga, tagades konkurentsi korral pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvalitee-
di suhte. Riigihanke korraldamisel on tagatud läbipaistvus ja kontrollitavus.
2020. aastal korraldasime 103 hankemenetlust (2019. a 197), sealhulgas riigihangete registri
vahendusel 26 (2019. a 38). Neist oli rahvusvahelise piirmäära ületanud hankemenetlusi kuus
(2019. a 13), lihthankemenetlusi 14 (2019. a 21) ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke-
menetlusi neli (2019. a kolm). Minikonkursse korraldasime raamlepingu alusel kaks. Üldarvust
kolmel korral lõpetati hankemenetlus lepinguta (2019. a kaheksal korral). Elektroonilises riigi-
hangete registris korraldatud hangetest oli e-menetlusi 25 (2019. a 38).
Järgnevate aastate fookuses on hangete korraldamise tõhustamine ja hanke vastutavate isiku-
te koolitamine.
Müügiprotsesside riskide juhtimine
COVID-19 kriisis said kannatada meie olulisimad partnerid, st nii lennufirmad, õhusõidukite
hooldusfirmad kui ka Tallinna lennujaama reisiterminalis tegutsevad ettevõtted. Koostöös
partneritega leidsime rahuldavad kokkulepped debitoorse võlgnevuse haldamiseks. Kuna
majanduskeskkonnast tulenevad riskid olid suured, muutsime võlgnevuste haldamise protsesse,
tegeledes võlgnevustega proaktiivselt ja järjepidevalt.
24
Kontserni 2020. aasta
majandustulemused
Tipptasemel majandamine on meile väga oluline, sest ainult nii suudame rakendada lähiaja
investeeringute plaani. Pandeemiast tulenenud tegevusmahu märkimisväärne vähenemine
ning olukord, kus kriisi kestus ei olnud teada, oli ettevõtte taktika maksimaalselt vähendada
kriisi negatiivset mõju ettevõtte jätkusuutlikkusele.
Kontserni tähtsaimad müügi- ja finantsnäitajad
Tuhandetes eurodes 2020 2019 Muutus % Tuhandetes eurodes 2020 2019 Muutus %
Bilansimaht 230 524 226 149 2
Äritulud kokku 36 266 60 386 –40
Varad aasta lõpus
sihtfinantseerimise kohustuseta* 154 624 149 010 4
Müügitulu 20 555 47 120 –56
Omakapital aasta lõpus 93 982 95 457 –2
sh lennundustulu 6 575 17 497 –62
Võlakohustused aasta lõpus 52 333 45 619 15
sh mittelennundustulu 13 980 29 623 –53
Omakapital/varad aasta lõpus* 61% 64%
Muud äritulud 15 711 13 266 18
Võlakohustused/ärikasum 8,99 2,54
sh varade sihtfinantseerimine 3 744 3 763 –1 enne kulumit
sh lennundusjulgestuse ja
päästekulude sihtfinantseerimine 7 420 6 995 6 Ärikulud kokku 38 178 50 467 –24
sh regionaalsete lennujaamade sh kaubad, materjalid, teenused 10 030 15 734 –36
sihtfinantseerimine 2 200 2 200 0
sh mitmesugused tegevuskulud 1 355 1 902 –29
sh muud äritulud 2 347 308 661
sh tööjõukulud 15 705 20 949 –25
Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* 5 824 17 927 –68 sh muud ärikulud –392 111 452
Puhaskasum –1 997 9 718 –121 sh põhivara kulum 11 480 11 771 –2
Rahavood põhitegevusest 4 164 17 262 –76 * Ei sisalda põhivarade sihtfinantseeringut.
Investeeringud 17 410 10 189 71
26
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kokkuvõte majandustulemustest AS-i Tallinna Lennujaam (sh regionaalsed lennujaamad) 2020 tegelik
finantstulemused 2019–2020 mln eurodes 2019 tegelik
Ettevõtte tegevust ja majandustulemusi mõjutasid 2020. aastal väga tugevalt koroonaviiruse-
60,0
ga seotud piirangud. Reisijate ja lennuoperatsioonide vähenemine peegeldus otseselt müügi-
50,0 46,2
tulu kahanemises, mistõttu oli kontserni põhifookus kulude juhtimisel ja kokkuhoiul. Hoolimata
39,3
ülimalt keerulisest aastast oli ettevõtte EBITDA positiivne (5,8 mln eurot) ja äritegevuse raha- 40,0 32,9
31,5
29,9
voog 4,2 mln eurot. 30,0
20,0 15,0 16,8
6,8 9,2
Kontserni finantstulemused 2019–2020 mln eurodes 2020 tegelik 10,0
2019 tegelik 0,0
–0,6
70,0
60,4 –10,0
60,0 Äritulud Müügikäive Ärikulud EBITDA Kasum/kahjum
50,5
50,0 47,1
2020 Äritulude Müügikäibe Ärikulude EBITDA Puhaskasumi
38,2 vs. kahanemine kahanemine kahanemine kahanemine kahanemine
40,0 36,3 2019 –35% –54% –20% –60% –107%
30,0
20,6
20,0 17,9 AS-i Tallinn Airport GH finantstulemused 2019–2020 mln eurodes 2020 tegelik
9,7 2019 tegelik
10,0 5,8 16,0
14,2 14,2
0,0 14,0
–2,0
–10,0 12,0 11,2
Äritulud Müügikäive Ärikulud EBITDA Kasum/kahjum
10,0
2020 Äritulude Müügikäibe Ärikulude EBITDA Puhaskasumi
vs. kahanemine kahanemine kahanemine kahanemine kahanemine 8,0 6,4 6,7
2019 –40% –56% –24% –68% –121%
6,0 5,6
4,0
2,0
1,1 0,5
0,0
–1,0 –1,4
–2,0
Äritulud Müügikäive Ärikulud EBITDA Kasum/kahjum
2020 Äritulude Müügikäibe Ärikulude EBITDA Puhaskasumi
vs. kahanemine kahanemine kahanemine kahanemine kahanemine
2019 –55% –61% –40% –191% –380%
27
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni äritulud kahanesid 2020. aastal võrreldes eelmise aastaga 24,1 mln eurot (40%). Regionaalsete lennujaamade reisijate arv oli 2020. aastal 50% võrra väiksem kui 2019. aastal
Tuludest moodustas 57% müügikäive ja 43% muud äritulud (2019. a vastavalt 78% ja 22%). (2020. a 33 686 ja 2019. a 67 077). Lennundustulud regionaalsetes lennujaamades kahanesid
võrreldes 2019. aastaga 0,1 mln euro võrra, st 31% (2020. a 0,2 mln eurot ja 2019. a 0,3 mln eurot).
2020. aasta kontserni müügitulu oli 20,6 mln eurot, mis on eelmisest aasta näitajast 56% võrra
vähem (2019. a 47,1 mln eurot). Käibest moodustasid 32% lennundustulud ja 68% mitte- Kontserni mittelennundustulud olid 2020. aastal 14 mln eurot (2019. a 29,6 mln eurot), mis
lennundustulud (2019. a vastavalt 37% ja 63%). on 53% võrra eelmisest aastast vähem. AS-i Tallinn Airport GH konsolideerimata mittelennundus-
tulud kahanesid 61% võrra (2020. a 5,6 mln eurot ja 2019. a 14,3 mln eurot) ning AS-i Tallinna
Kontserni lennundustulud olid 2020. aastal 6,6 mln eurot (2019. a 17,5 mln eurot), mis on 10,9
Lennujaam konsolideerimata mittelennundustulud kahanesid 46% võrra.
mln euro (62%) võrra vähem kui aasta varem. Tallinna lennujaama reisijate arv oli 74% võrra
väiksem ja lennuoperatsioonide arv 52% võrra väiksem, kui 2019. aastal. Keskmine lennundus- Mittelennundustuludest vähenesid parkimistulud 68%, kaubanduse kontsessiooni tulud 67%
tulu lahkuva reisija kohta oli 42% võrra suurem kui 2019. aastal (2020. a 14,67 eurot, 2019. a ning VIP- ja äriklientide teenindamise tulud 68%. Tulude kahanemine oli seotud reisijate arvu
10,34 eurot). Selle põhjustasid lendude vähene täituvus ja õhusõidukite parkimistulude kasv vähenemisega.
(24% 2020. a vs. 3% 2019. a).
Muud äritulud olid 2020. aastal 15,7 mln eurot (2019. a 13,3 mln eurot), mis on 18% võrra
möödunud aastast suuremad. Riigi sihtfinantseering lennundusjulgestuse ja päästekulude
Kontserni tulud kokku 2019–2020 mln eurodes 2020 tegelik katmiseks kasvas 0,4 mln euro võrra (2020. a 7,4 mln eurot ja 2019. a 7,0 mln eurot).
2019 tegelik
Riigi sihtfinantseering regionaalsete lennujaamade tegevuskuludeks jäi samale tasemele kui
35,0 2019. aastal ning selle suurus oli 2,2 mln eurot. Varade sihtfinantseerimise tulud olid 2020.
29,6
30,0 aastal 0,1 mln euro võrra väiksemad (2020. a 3,7 mln eurot ja 2019. a 3,8 mln eurot). Muudes äri-
25,0 tuludes sisaldub 2 mln eurot Eesti Töötukassa sihtotstarbelist toetust tööjõukulude katmiseks.
20,0 17,5
15,0 14,0 Kulu
10,0 6,6
7,4 7,0
Kontserni kulud kokku olid 38,2 mln eurot (2019. a 50,5 mln eurot), mis tähendab 12,3 mln
5,0 3,7 3,8
2,2 2,2 euro suurust kahanemist (−24%). Tööjõukulud vähenesid 5,2 mln euro võrra, ehk 25% (2020.
2,0 0,3 0,3
0,0
0,0 a 15,7 mln eurot ja 2019. a 20,9 mln eurot). Ajavahemikuks aprill kuni juuni vähendati kont-
Mitte- Lennundus- Lennundus- Varade Regionaalsete Töötasude Muud serni kõigi töötajate töökoormust ja -tasu 30% võrra. Samadel kuudel kattis Eesti Töötukassa
lennundus- tulud julgestuse ja sihtfinant- lennujaamade sihtfinant- tulud
tulud päästekulude seerimine sihtfinant- seerimine osaliselt töötajate tööjõukulud, kokku 2 mln euro ulatuses. Seoses tegevusmahu väga suure
sihtfinant- seerimine
seerimine kahanemisega koondati 25% töökohtadest.
28
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni kulud peamiste kulugruppide lõikes 2019–2020 mln eurodes 2020 tegelik tulud kahanesid võrreldes ärikuludega 11,8 mln euro võrra rohkem. Ettevõtte ärikuludes on
2019 tegelik püsikuludel suur osakaal. Äritulud vähenesid 24,1 mln euro ja ärikulud 12,3 mln euro võrra.
25,0
20,9 Finantstulud ja -kulud kokku olid 2020. aastal 0,1 mln eurot (2019. a 0,2 mln eurot).
20,0
15,7 15,7
15,0 Kontserni kahjum oli 2020. aastal 2,0 mln eurot, mis on 2019. aasta kasumist 11,7 mln euro
11,5 11,8
10,0 võrra väiksem (−121%).
10,0
5,0
1,4 1,9 0,1 Kontserni finantsnäitajad 2019–2020 2020 tegelik
0,0 2019 tegelik
–0,4
–5,0
Kaubad, mater- Mitmesugused Tööjõukulud Muud Põhivara 50,0%
jalid, teenused tegevuskulud ärikulud kulum 38,0%
40,0%
Kaubad, Muude Põhivara 30,0% 28,3%
2020 Mitmesugused Tööjõukulude 21,1%
materjalid, ärikulude kulumi 20,6%
vs. tegevuskulud kahanemine 20,0%
teenused kahanemine kahanemine
2019 –29% –25%
–36% –452% –2% 10,2%
10,0%
0,0%
-9,3% -9,7% -2,1%
–10,0%
Põhivara kulum oli 2020. aastal 11,5 mln eurot (2019. a 11,8 mln eurot), vähenedes aastaga EBITDA Ärikasumi Puhaskasumi Omakapitali
kasumimarginaal marginaal marginaal tootlus
0,3 mln eurot (−2%). Seoses tegevusmahtude olulise vähenemisega pikendati osaliselt põhi-
varade eluigasid, mis põhjustas põhivara kulumi vähenemise võrreldes eelneva aastaga. Kokku-
hoiumeetmete rakendamise tulemusena kahanesid kulugrupi „Kaubad, materjalid ja teenused“
kulud võrreldes 2019. aastaga 5,7 mln euro võrra (2020. a 10,0 mln eurot ja 2019. a 15,7 mln
Bilanss
eurot). Bilansimaht kokku oli 2020. aasta lõpuks 230,5 mln eurot (2019. a 226,1 mln eurot), kasvades
seega 4,4 mln euro võrra (2%). Varadest on põhivara kasvanud 5,7 mln euro võrra ning raha ja
ekvivalendid on vähenenud 1,4 mln euro võrra. Passivas on kohustused suurenenud 5,9 mln
Tulem euro võrra (5%) ja omakapital on kahanenud 1,5 mln euro võrra (−2%).
Ärikasum enne põhivara kulumit ja finantstulemit (EBITDA) oli 5,8 mln eurot, mis on 12,1 mln Omakapital kahanes 2020. aasta puhaskahjumi võrra. Riik suurendas AS-i Tallinna Lennujaam
euro võrra (−68%) eelmisest aastast vähem. Ärikahjum oli 2020. aastal −1,9 mln eurot (2019. a aktsiakapitali 0,5 mln euro võrra, andes ettevõtte aktsiakapitali de jure üle Tartu lennujaama
9,9 mln eurot), kahanedes seega 11,8 mln euro võrra (−119%). Selle põhjus oli asjaolu, et äri- maad. Omakapitali ja kohustuste osakaal passivas on muutunud nii, et kohustuste osakaal on
suurenenud 59%-ni (2019. a 58%) ja omakapitali osa on vähenenud 41%-ni (2019. a 42%).
29
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni bilanss 2019–2020 mln eurodes 2020 tegelik Kontsern tasus 2020. aastal laene 3,3 mln euro ulatuses. 2020. aastal võttis Tallinna Lennu-
2019 tegelik jaam Euroopa Investeerimispangalt (EIB) välja viimase osa 2016. aasta laenulepingu raames
200,0 kokkulepitud laenust summas 10,0 mln eurot. Sama aasta lõpu seisuga oli laenujääk 52,3 mln
180,0 175,1 169,4 eurot, sealhulgas Pohjola laen 1,7 mln eurot, Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) laen 20,6
160,0 mln eurot ja EIB laen 30 mln eurot.
140,0
125,0 119,6
120,0 Kontserni rahavood 2019–2020 mln eurodes 2020 tegelik
94,0 95,5 2019 tegelik
100,0
60,0
80,0 50,9 50,9
49,5
55,4 56,8 50,0
60,0
40,0 37,6
40,0
30,0
20,0 11,5 11,1
17,3
20,0 13,3
0,0 11,8
8,6 6,6
Käibevara Põhivara Lühiajalised Pikaajalised Omakapital 10,0 4,2
okku kokku kohustused kohustused
0,0
–1,4
-10,0
–12,2
-20,0
Rahavood Algsaldo Rahakäive
äritegevusest
Rahakäive
investeeri-
Rahakäive
finantseeri-
Puhas
rahakäive
Lõppsaldo
misest misest
Kontserni rahajääk oli 2020. aasta alguse seisuga 50,9 mln eurot. Tallinna lennujaama rahajääk
sisaldas Pärnu lennujaama investeeringute raha summas 20 mln eurot. Riigi nõudel tagastas
ettevõte 2020. aasta lõpul 1,5 mln eurot Pärnu investeeringute raha riigile ja seetõttu on Pärnu
Investeeringud
lennujaama rekonstrueerimise projekti eelarve 18,5 mln eurot. Ehitust alustasime 2020. aasta Kontsern vähendas 2020. aastaks planeeritud esialgset investeeringute mahtu. Jätkati stra-
suvel ja see kestab 2021. aasta sügiseni. Lisaks oli meil piisav rahajääk, et katta Tallinna lennu- teegiliste investeeringute tegemist.
jaama lennuliiklusala rekonstrueerimise II etapi kulud (2020. ja 2021. aasta investeering kokku
Kontsern investeeris 2020. aastal 17,4 mln eurot, sellest Tallinna lennujaam 12,6 mln eurot,
on 22,3 mln eurot).
regionaalsed lennujaamad 4,5 mln eurot ja AS Tallinn Airport GH 0,3 mln eurot.
Rahavoog äritegevusest oli 2020. aastal 4,2 mln eurot, rahavoog investeerimisest −12,2 mln
2016. aastal alanud Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti investeerisime aasta-
eurot ja rahavoog finantseerimisest 6,6 mln eurot. Kontserni rahajääk oli 2020. aasta lõpu
tel 2016−2019 kokku 39,3 mln eurot. Projekt jätkus 2020. aastal lennuliiklusala II etapi ehitus-
seisuga oli 49,5 mln eurot, seega vähenes rahajääk 1,4 mln euro võrra.
töödega ja tehnika hangetega. Projekti oluline osa oli hooldeteenistuse reagendilao ja laohoone
30
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
ehitus. Hooned võetakse kasutusse 2021. aasta jaanuaris. Investeeringuid tegime 8,7 mln euro Helen Teder
Pearaamatupidaja
ulatuses. Ühtekuuluvusfondi sihtfinantseering projektile oli 2020. aastal 2,3 mln eurot
(2016−2019. a 20,8 mln eurot). Aastail 2016–2020 oli investeering lennuliiklusalasse kokku Raamatupidamise
48,0 mln eurot ja aastail 2021–2024 investeerime sellesse täiendavalt veel 22,1 mln eurot. osakond
Kokku on projekti maksumus 74,6 mln eurot, millest 70 mln on Ühtekuuluvusfondi abikõlblik
investeering (Ühtekuuluvusfond katab sellest 50%).
Suurimad investeeringud 2020. aastal:
• Pärnu lennujaama rekonstrueerimine, investeering 4,2 mln eurot;
• Tallinna lennujaama reisiterminali registreeritud pagasi kahe läbivalgustusseadme ost,
investeering 1,9 mln eurot;
• päikeseparkide (50 kW) ehitus kõikidesse lennujaamadesse, kokku ehitati seitse
päikeseparki (Tallinna ja Pärnusse kaks, Tartusse, Kärdlasse ja Kuressaarde üks).
Investeering 0,2 mln eurot;
• Tallinna lennujaama reisiterminali valvekeskuse ruumide ehitus ja sisustamine,
investeering 0,2 mln eurot.
31
Ettevõtte
tegevus
Rahvusvahelised otseliinid Tallinna lennujaamast 2020. a veebruaris
Lennuliiklus
Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organi-
zation, WHO) kuulutas 2019. aasta lõpus levima
hakanud COVID-19 viiruse 11. märtsil 2020 üleilm-
seks pandeemiaks. Jõupingutused viiruse leviku
tõkestamiseks on kogu maailmas kaasa toonud suure-
mahulise transpordikriisi koos reisipiirangute kehtes-
tamise ja lendude peatamisega.
Kuigi enamik riike on 2020. aasta lõpuks loobunud
ühiskonna kõikehõlmavast sulgemisest ja püüab
nakkuse levikut ohjata vähem häirivate piirangutega,
kehtivad valdavas osas riikidest endiselt rahvusvahe-
list reisimist osaliselt või täielikult piiravad eeskirjad,
sh reisijatele riiki saabumisel 14-päevane eneseisolat-
siooninõue.
Seoses sellega prognoosib Rahvusvaheline Lennujaa-
made Nõukogu (Airports Council International, ACI)
2020. aasta lõpuks võrreldes 2019. aasta tasemega
lennureisijate arvu üleilmset vähenemist u 64%, sh
Euroopas üle 70%1. Languse põhi jäi teise kvartalisse
(−89%) ning oli aprillis −94% võrreldes 2019. aasta
sama perioodiga.
Koroonaviiruse tõttu kujunenud ennenägematu kriis
on reisijaliikluse ja sellega seotud tulude kaotuse tõttu
viinud lennundussektori kogu maailmas sisuliselt ellu-
jäämisrežiimile.
33 1 ACI Advisory Bulletin 08.12.2020.
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Tallinna lennujaam Lennukauba maht püsis 2020. aastal 2019. aasta tasemel. Et aga universaalse postiteenuse
kaudu saadetavat posti veetakse ainult regulaarlendudel, jäi nende piiratud mahu tõttu kauba-
Kui 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris kasvas Tallinna lennujaama reisijate arv keskmiselt 6%
vedude üldmaht kokkuvõttes eelmise aasta tasemele 16% alla.
ja otselende tehti 26 rahvusvahelisel liinil, siis märtsi teises pooles peatus kehtestatud piiran-
gute tõttu nii Eestis kui ka paljudes sihtriikides lennuliiklus peaaegu täielikult.
Lennuoperatsioonide ja reisijate arv ning kauba ja posti maht tonnides
Kogu teise kvartali säilisid katkestuseta ainult Lufthansa lennud Frankfurti. Tallinna lennujaama
Tallinna lennujaamas 2016−2020
reisijate arv kahanes selles kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga keskmiselt 95%,
mis vastab üleilmse muutuse tasemele.
Lennuoperatsioonid 2020 2019 2018 2017 2016
Aprillikuus peaaegu seiskunud lennuliiklus hakkas järgnevatel kuudel tasapisi taastuma, jõu-
sh reisilendudel 14 461 38 808 39 892 36 856 32 230
des augustis ligikaudu 84 400 reisijani ehk 26% juurde 2019. aasta tasemest. Hoolimata igal
nädalal muudetud lennupiirangutest (lennud olid keelatud riikidesse, mille uute nakatumiste sh kaubalendudel 1 552 1 538 1 597 1 662 1 810
arv 100 000 elaniku kohta oli viimasel 14 päeval üle 25) tehti augustis Tallinnast lende 20 siht- sh mitteärilistel lendudel 6 949 7 521 7 079 6 807 6 898
kohta. Seda soodustas esimese viiruspuhangu taandumine Euroopas, mis võimaldas enese- Kokku 22 962 47 867 48 568 45 325 40 938
isolatsiooni tingimusi arvestades mõõdukat ja vastutustundlikku reisimist.
Kuna septembris hakkas viirus Euroopas uuesti intensiivsemalt levima, peatati lennud Tallinnast Reisijad
mitmel liinil ja reisijate arv pöördus taas langusse. 1. oktoobril leevendas Vabariigi Valitsus lennu- sh siselendudel 24 841 31 768 28 709 25 255 18 079
piiranguid ning lubas taasalustada lende Euroopa Liidu neisse riikidesse, mille nakatumis- sh välislendudel 838 748 3 236 142 2 978 935* 2 623 106* 2 203 536
näit oli alla kahekordse Euroopa Liidu keskmise (üksikute lubatud eranditega). Sellega sooviti
sh ümberistujaid 6 600 13 334 50 392 43 945 25 678
vältida enamiku otselendude sulgemist ja sellest tulenevat mõju riigi majandusele ajal, mil kõrge
Kokku 863 589 3 267 910 3 007 644* 2 648 361* 2 221 615
nakatumismääraga riikide arv Euroopas jälle kasvas.
Rahvusvahelisele reisimisele kehtivate eneseisolatsiooninõuete tõttu püsis aga nõudlus napp, Kaup ja post tonnides
mis sundis lennufirmasid piirama lennusageduste arvu ning sulgema vähese täituvusega ühen-
sh post 1 319 2 932 2 535 2 096 1 886
dusi, näiteks Edinburghi, Vilniuse ja Viini liini. Otseliinid Euroopa Liidu välistesse sihtkohtades-
sh lennukaup 7 871 7 984 8 984 9 249 12 054
se jäid riiklike piirangute tõttu suletuks 2020. aasta lõpuni. Need piirangud kaotavad kehtivuse
1. jaanuaril 2021, mis võimaldab lennufirmadel nõudluse taastumise järel taas lende alustada. Kokku 9 190 10 916 11 518 11 345 13 940
* Reisijate arvu on muudetud varasema eksituse tõttu andmete esitamisel.
Kokku läbis Tallinna lennujaama 2020. aastal 863 589 reisijat, mis on ainult 27% eelmise aasta
tasemest. Kuna reisilennud moodustavad üksnes osa meie lennuoperatsioonidest, on lendude
arv muutunud vähem kui reisijate arv. Kokku tehti 22 962 lennuoperatsiooni, mis on 48%
eelmise aasta tasemest.
34
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2020. aasta lõpu seisuga tegi Tallinna lennujaamast rahvusvahelisi regulaarlende kaheksa lennu- 2020. aasta detsembri lõpu seisuga sai Tallinna lennujaamast lennata 15 sihtkohta. Kõige roh-
firmat. Lisaks lendavad kodumaistel liinidel Transaviabaltika ja uuena NyxAir (alustas kem reisijaid – kolmandik kõigist reisijatest – on kasutanud võimalust lennata Helsingi, Riia ja
Kuressaare lende 21. detsembril). Aasta jooksul vedas kõige rohkem reisijaid airBaltic, odav- Frankfurdi sõlmjaama.
lennufirmade osakaal oli kokku 20%.
Lennufirmade turuosad Tallinna lennujaamas 2019−2020 Sihtkohtade turuosad Tallinna lennujaamas 2020
2020 2019
Muud 6,6% 100% Muud 5,4%
easyJet 1,8% easyJet 3,0%
Turkish 2,1% Turkish 3,4%
Aeroflot 2,9% 90% Muud
Aeroflot 3,7% 30% Helsingi
Norwegian 3,0%
12%
Norwegian 4,0%
Wizz Air 4,3%
80% Wizz Air 3,6%
SAS 4,7%
SAS 6,3%
SmartLynx 6,4%
70% Riia
SmartLynx 7,6% 11%
LOT 8,6%
Kopenhaagen
3%
LOT 14,0%
60%
Lufthansa 10,5% Amsterdam
4%
Berliin Frankfurt
50% 11%
Finnair 10,7% Lufthansa 8,7% 4%
Oslo
5%
40% Varssavi Stockholm
Finnair 9,1% 6% 7%
Ryanair 12,1% London
7%
30%
Ryanair 10,2%
airBaltic 26,3%
20%
airBaltic 21,0%
Kuigi kõik 2020. aasta alguses Tallinna lennujaamas regulaarliine teenindanud lennufirmad
on avaldanud huvi jätkata lende ka 2021. aastal, on lennuliikluse taastumise eeldus liikumis-
10% piirangute leevendamine, mis sõltub eelkõige epidemioloogilisest olukorrast. Et kriis on väldanud
pikalt, oleneb lennuliikluse tulevik laiemalt riikide, sh ettevõtete ja üksikisikute majanduslikust
0% olukorrast peale kriisi lõppu.
35
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Regionaalsed lennujaamad Roman Kulikov
Tartu lennujaama käitusjuht
Regionaalsed lennujaamad teenindasid 2020. aastal kokku 33 686 reisijat, mis on 50% vähem Tallinna ja regionaalsete
kui 2019. aastal. Lennuoperatsioone tehti kokku 8587 ehk 22% vähem. Kõige rohkem puudu- lennujaamade käitamise
osakond
tas koroonaviirus lennuliiklust Tartu lennujaamas, kuna see oli ainus regionaalne lennujaam,
kust tehti rahvusvahelisi regulaarlende. Reisijate arv vähenes seal seoses Finnairi lendude
peatamisega märtsi keskpaigas.
Lennuoperatsioonide arv regionaalsetes lennujaamades sõltub paljuski regionaalpoliitikast.
Võrreldes teiste lennujaamadega kasvatavad Tartu lennujaama operatsioonide arvu märgata-
valt Eesti Lennuakadeemia õppelennud.
Reisijate ja lennuoperatsioonide arv regionaalsetes lennujaamades 2016–2020
Reisijad 2020 2019 2018 2017 2016
Kuressaare 16 858 24 614 23 166 19 231 13 289
Kärdla 9 383 11 684 9 943 9 170 7 547
Tartu 5 869 28 322 26 092 30 292 29 594
Ruhnu 1 215 1 446 1 345 1 329 1 415
Pärnu 361 1 009 920 856 1 196
Kihnu 0 2 41 0 319
Lennuoperatsioonid
Tartu 4 206 5 520 4 788 5 074 4 727
Kuressaare 2 191 2 696 2 813 2 222 1 883
Kärdla 1 457 1 582 1 354 1 528 1 233
Ruhnu 500 524 470 487 518
Pärnu 201 590 626 1 066 1 017
Kihnu 32 32 48 74 198
36
Reisija-
kogemus
Meile on tähtis, et reisijakogemus oleks meeldiv ning me lähtume oma valikutes reisija ootustest, 4,56 punkti (viiepunktiskaalal) paigutas meid Euroopa lennujaamade arvestuses absoluutsete
väärtustades Eesti omapära ja Euroopa ühtsust. Meie suurim soov on, et reisijad tunneksid end parimate sekka ja tõi meile aasta kokkuvõttes kolmandat aastat järjest tiitli „Euroopa parima
meie lennujaamas hästi, et nende teekond oleks võimalikult meeldiv ja õhkkond kodune. teenindusega lennujaam“.
Reisijale parema kogemuse pakkumiseks viisime 2020. aasta alguses ellu reisijateenuse disaini Lisaks väga heale kliendikogemusele, tunnustas ACI Tallinna lennujaama ka auhinnaga „Parimad
projekti koostöös rahvusvahelise teenusedisaini ja brändinguettevõttega Brand Manual. Selle ohutus- ja hügieenimeetmed regioonis“ (Euroopa lennujaamade arvestuses). Esmakordselt
eesmärk oli selgitada välja meie tüüpilised reisijad, nende teekonnad kodust lennukini, nende tunnustatakse lennujaamasid, kes pingutasid 2020. aastal, et tagada koroonaviiruse kriisi ajal
võlud ja valud Tallinna lennujaamas. Saadud info põhjal soovisime vormida lennujaama teenused reisijate ohutu viibimine lennujaamas. Ka see auhind põhines täielikult reisijate tagasisidel, kes
paremaks. tõstsid esile nii lennujaamas kasutusele võetud meetmeid kui ka personali teadlikkust ja oskusi
ohutusmeetmete rakendamisel.
Kuna 2020. aastat mõjutas suures osas koroonaviirus, pöörasime ka reisiterminalis suurt
tähelepanu reisijate ja töötajate hoiatamisele ja kaitsmisele. Selleks paigaldasime töötajate ja
reisijate vahele füüsilisi barjääre, puhastasime ja desinfitseerisime pindu märksa tihedamini, Tallinna lennujaama reisijaküsitluse 2020
kasutades ka innovaatilisi viirusetõrjevahendeid ja -tehnoloogiaid ning paigaldasime reisijatele koondtulemused valdkonniti 2019–2020 2019
desinfitseerimisjaamu. Lisaks avasime koostöös Confido Meditsiinikeskusega lennureisilt
4,56
saabujatele koroonaviiruse testimise punkti. Üldine rahulolu 4,50
4,36
Keskendusime ka üldise heakorrateenuse kvaliteedi juhtimise süsteemi juurutamisele. Aasta Ligipääsetavus 4,24
lõpus võtsime koristushanke lepingu hindamiseks kasutusele standardi EVS 914:2020 „Koris- 4,53
Check-in 4,41
tuse kvaliteedi kokku leppimine ja hindamine“.
4,61
Piirikontroll 4,44
4,47
Reisijaküsitlus Tallinna lennujaamas Julgestuskontroll 4,42
4,58
Tallinna lennujaam jätkas 2020. aastal osalemist Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu Reisija teekond 4,55
(Airport Council International, ACI) reisijaküsitluses (ingl airport service quality, ASQ) koos 4,20
Lennujaama teenused 4,11
rohkem kui 360 maailma lennujaamaga (sh 110 Euroopa lennujaamaga). Uuring võimaldab meil 4,57
Lennujaama atmosfäär 4,51
analüüsida enda tugevaid külgi ja arenguvõimalusi ning võrrelda end teiste lennujaamadega.
4,39
Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu viisime küsitluse läbi tavapärasest veidi väiksemas mahus, Lennujaama saabumine* 4,25
küsitlesime aasta jooksul kokku siiski ligikaudu 1100 lahkuvat reisijat. 1 2 3 4 5
2020. aasta üldine reisijate rahulolu tõusis eelmise aastaga võrreldes 0,06 punkti. Rahulolu tõu- * Lahkuvatel reisijatel paluti meenutada oma viimast saabumise kogemust.
sule aitas kaasa koroonakriisist tingitud madal reisijate arv, mis lühendas ootejärjekordi lennu-
jaamas ja tagas seeläbi tavapärasest veelgi sujuvama reisijateekonna. Koondtulemus hindega
38
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Klientide tagasiside Tallinna lennujaamale Kuigi reisijate arv kahanes väga ulatuslikult, suutsime pakkuda samasugust teenuste valikut
kui 2019. aastal ja tänu sellele tõsta kaubanduse keskmise ostukorvi väärtust. See näitaja kas-
2020. aastal registreerisime 141 kliendipöördumist, mis on ligikaudu kolm korda vähem kui vas võrreldes 2019. aastaga 23%, jõudes 9,66 euroni (2019. a 7,90 eurot).
möödunud aastal (378 pöördumist). Tagasiside nappus tulenes tunduvalt vähenenud reisijate
arvust. Keeruline olukord ja segased reeglid riigiti suurendasid reisipiirangute käsitlemisega seo- Seoses reisijate vähenenud arvu ja kehtestatud piirangutega pidid söögikohad tegema pakuta-
tud päringute tegemist maapealse teeninduse kohta. Otseselt pettumust valmistanud kliendiko- vas sortimendis muudatusi. Seetõttu vähenes nende keskmise ostukorvi väärtus lahkuva reisi-
gemust puudutas ainult u 15% ja koroonaviirusega seotud asjaolusid 13% pöördumisi. ja kohta 16%, kahanedes 2,48 euroni (2019. a 2,94 eurot).
Tallinna lennujaama klienditagasiside põhikategooriad olid 2020. aastal järgmised: Hoolimata proovikividest, mida tõi meile 2020. aasta, on reisiterminali kaubandus- ja toitlus-
• maapealne teenindus ja lennufirmad (32%), tuspinnad suutnud hoida reisijate rahulolu küsitlustes kõrget tulemust. Rahuloluindeks kasvas
• julgestuskontroll (30%), võrreldes eelmise aastaga nii kaubanduse kui ka toitlustuse puhul.
• lennujaama tugiüksused (18%),
• lennujaama taristu (18%). Äriklassi lounge
Reisiterminalis kasutuses olevad reaalajas tagasiside mõõtmise seadmed näitasid, et aastaga Tallinna lennujaama äriklassi lounge pakub mugavat ja privaatset keskkonda, kus reisijad saavad
kasvas keskmine rahulolu piiriületusega 4%: piiriületuskogemuse hindas positiivseks 88% lennueelset ooteaega veeta tööd tehes, reisiplaane pidades või lihtsalt lõõgastudes.
reisijatest. Trend on eriti märkimisväärne, kui arvestada asjaolu, et alates 2020. aasta teisest
kvartalist läbis koroonaviiruse tõttu piirikontrolli ka enamik Schengeni reisijatest. Aasta lõpus Lounge’i külastas 2020. aastal 16 940 reisijat (2019. a 70 248 reisijat). Võrreldes 2019. aastaga
paigaldatud automaatpiirikontrolli seadmed peaksid muutma piiriületuse 2021. aastal veelgi vähenes külastajate arv 76%. Koroonaviiruse tõttu oli lounge 13. märtsist kuni 30. juunini suletud.
mugavamaks ja sujuvamaks.
Toitlustusasutustes püsis rahulolu teenindusega positiivne 96% ulatuses ja toiduvalikuga 84% VIP-teenus
ulatuses. Pakume Tallinna lennujaamas VIP-teenuse valmispakette nii äri- kui ka erareisijatele, kes väär-
tustavad privaatsust ja isiklikku teenindust. Püüame alati lahendada ka kõige keerulisemana
Ostukeskkond Tallinna lennujaamas tunduvad erisoovid ning muuta lennujaama protseduuride läbimise võimalikult sujuvaks ja
stressivabaks.
2020. aasta algas reisiterminali kaubandus- ja toitlustuspindade käitajatele suurepäraselt, üle-
tades kuni märtsi keskpaigani eelmiste aastate tulemused. Seejärel on kaubandus- ja toitlus- 2020. aastal osutasime VIP- ja Express-teenust 589 korral (2019. a 1196 korral) 2389 reisijale
tuspinnad olnud pidevas ümberkorraldamises, et kohaneda koroonaviirusega seotud ette- (2019. a 5658 reisijale). VIP teenindust ei pakutud 13. märtsist kuni 31. maini.
kirjutuste ja muutustega. Teenindasime 17 riiklikku visiiti. Peale riiklike külaliste ja püsiklientide kasutasid VIP-teenust
2020. aasta lõpu seisuga oli Tallinna lennujaama reisiterminalis avatud üheksa kauplust ja ühek- rahvusvahelistele võistlustele minevad jalgpallurite ja korvpallurite võistkonnad.
sa söögikohta (2019. a kümme kauplust ja üheksa söögikohta). VIP-kompleksi nõupidamisruumide tellimuste arv vähenes koroonaviirusest tulenevate piiran-
gute tõttu märgatavalt.
39
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Erivajadustega reisijate teenindamine Ühegi tehnikaühiku vanus ei ületa kolme aastat.
2020. aasta oli erivajadustega reisijate teenindamise alal murranguline. Kui eelnevatel aastatel Regionaalsetes lennujaamades täideti kokku 20 erivajadustega reisija tellimust (2019. a 55):
olime pannud suurt rõhku teenindamiseks vajaliku tehnikapargi uuendamisele – Tallinna lennu- Kärdlas 8, Tartus 3, Kuressaares 9 ja Pärnus 0.
jaamas on üks moodsamaid erivajadustega reisijate teenindamiseks mõeldud tehnikaparke Regionaalsetes lennujaamades on vastava koolituse läbinud kõik töötajad, kes teenindavad
Euroopas –, siis sel aastal võtsime teenuse haldamiseks kasutusse uue digitaalse infosüsteemi. erivajadustega reisijaid, ning seal on teenindajad kohal lennujaama lahtiolekuaegadel.
2020. aastal oli Tallinna lennujaamas veidi üle 1800 erivajadustega reisijate abivajaja tellimust
(2019. a 7236), mis on ligikaudu 25% eelmise aasta mahust. Vähenemine on proportsionaalne Lennundusjulgestus Tallinna lennujaamas
reisijate arvu kahanemisega. Levinuim abivajajatüüp on endiselt reisija, kes ei suuda iseseisvalt
läbida pikki vahemaid (WCHR), nende reisijate osakaal oli 47% kogumahust. Järgnesid 22%-ga Kiiresti muutuv olukord vajab kiiresti kohanevaid inimesi. Varem pidime tegelema sellega,
abivajajad, kes ei kõnni peale pikkade vahemaade ka treppidel (WCHS), ning 16%-ga reisi- et tulla toime reisijate arvu ja lennujaama läbipääsulubadega töötajate arvu kasvuga. Alates
jad, kes on liikumatud ja vajavad õhusõidukisse sisenedes ja sealt väljudes tõstmist (WCHC). koroonaviiruse pandeemia puhkemisest pidime seevastu leidma kiiresti toimivad lahendused
Ülejäänud 15% sisse mahuvad muu erivajadusega reisijad. olukorrale, kus julgestuskoolitusi korraldada ei saanud, julgestustöötajate hulk oli reisijatega
võrreldes ebaproportsionaalselt suur ja otsekontakte tuli minimeerida.
Tellimustest täitsime 65%, sest ülejäänud tellimuste puhul lennujaama saabunud reisija siiski abi
ei vajanud. Ette teatamata tellimusi oli ainult 11%. See näitaja on olnud aastate jooksul langus- Paigaldasime Tallinna lennujaama kaks uut registreeritud pagasi läbivalgustusseadet. Neis on
trendis ja väiksena tagab parema valmisoleku kõikide reisijate teenindamiseks. Eritehnikat kasutusel uusim tehnoloogia, mille abil suurendame teenuse turvalisust ja töö tõhusust.
kasutasime 15% tellimuste täitmiseks. Transpordiameti lennundusteenistuse hinnang 2020. aastal Tallinna lennujaamas rakendatud
Et tagada reisijate arvu kasvades paindliku reageerimise võime, alustasime 2020. aastal koos- lennundusjulgestuse meetmetele oli väga hea ja inspekteerimise käigus ei tuvastatud ühtegi
tööd lennujaama päästeteenistusega, kes tagab vajaduse korral reisiterminalile kaks täiendavat tõsist puudust.
erivajadustega reisijate teenindajat. Päästemeeskond läbis selleks vajaliku väljaõppe kolmanda 2020. aastal korraldas lennundusjulgestuse osakond 90 koolitust (2019. a 113), mille käigus
kvartali alguses ja leidis aasta teisel poolel ka edukat rakendust. koolitati 981 (2019. a 1323) lennundusega seotud inimest.
Tallinna lennujaamas oli 2020. aasta lõpu seisuga
erivajadustega reisijate teenindamiseks kasutusel: Maapealne teenindus
• 15 ratastooli
• kandetool Tallinna lennujaamas pakub reisijate, kauba ja õhusõidukite maapealset teenindust AS-i Tallinna
• XXL-ratastool Lennujaam tütarettevõte AS Tallinn Airport GH, kes teenindab kõiki lennufirmasid ja õhu-
• 2 invatõstukiga varustatud sõidukitüüpe alates väikestest eralennukitest kuni maailma suurimate reisi- ja kaubalennukiteni.
õhusõidukite trappi Teenusevalikusse kuulub kõik vajalik alates lennuki vastuvõtmisest lennujaamas kuni selle uue
• ambulifti sõiduk väljalennuni.
• invabuss
40
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Pakutavad teenused: Hoolimata koroonaviiruse negatiivsest mõjust lennureisijate arvule 2020. ja 2021. aastal ole-
• reisijate teenindus me otsustanud ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärkidest lähtudes jätkata reisiterminali
• perrooniteenused laiendamiseks vajalikke ettevalmistusi. Alanud on esimese etapi projekteerimishanke etteval-
• õhusõidukite teenindamine mistamine eesmärgiga alustada 2021. aasta lõpus järgmisi projekteerimistöid:
• kauba käitlemine
• piirikontrolliala laiendus,
• koolitused
• julgestusala laiendus,
Et osutada kvaliteetseimat maapealset teenindust, parendame pidevalt kvaliteedijuhtimissüs- • kommertspindade laiendus,
teemi. Lähtume Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (International Safety Audit • saabuva pagasi ala laiendus.
for Ground Operations, ISAGO) väljatöötatud standardi nõuetest ja analüüsime regulaarselt
Esimese etapi eesmärk on tagada IATA Optimum Level of Service’i standardite kohane läbilaske-
tagasisidet eesmärgiga arendada teenindusstandardeid kliendiootuste veelgi paremaks täit-
võime kuni 4,2 miljoni reisija teenindamiseks ning täiendava kommertstulu teenimiseks reisi-
miseks. Samuti korraldame sisekoolitusi, et analüüsida ettevõtte tegevusnäitajate sihttase-
terminali äripindasid märkimisväärselt laiendada.
meid, nende näitajate võimalikke mõjureid ja rakendada negatiivsete mõjude vähendamise
meetmeid.
Mõju majandusele
2020. aastal viisime ellu projekti "Perroon 3.0", mille eesmärk oli muuta ettevõte tõhusamaks
ja suurendada töötajate ristpädevusi. Tallinna lennujaam mõjutab tugevalt nii Tallinna kui ka kogu Eesti majandust. Oleme varasematel
aastatel oma majandusmõju uurinud, tuginedes sisendi-väljundi raamistikule.
2020. aastal oli AS-i Tallinn Airport GH aasta keskmine punktuaalsus lendude teenindamisel
99,8% (2019. a 99,1%). 2019. aasta uuringu tulemustest saime kinnitust, et iga 100 000 reisijat, kelle Tallinna lennu-
jaam reisile saadab või vastu võtab, lisab lennujaama teeninduspiirkonda keskmiselt 76 uut
töökohta (2013. a 113 töökohta). See suurendab palgatulu ja riigi sisemajanduse mahtu.
Tallinna lennujaama reisiterminali arendused
2020. aasta majandusmõju ei ole võimalik hinnata, sest üleilmse tervishoiukriisi ajal oli ettevõtte
Jätkasime ka 2020. aastal strateegiliste investeeringute tegemist. Alustasime arendust, mille
omaniku ootus tagada COVID-19 ohje ja ta kehtestas selleks lennupiirangud.
eesmärk on laiendada lahkuva pagasi ala ja pagasisüsteem kuni 6 miljoni reisija äraantava pa-
gasi teenindamiseks aastas. Laiendatavasse pagasialasse paigaldame uue pagasikarusselli ja
automaatse pagasisorteerimissüsteemi.
Reisiterminali ja perroonialade arendamise kava koostamiseks valmis 2019. aastal teostata-
vusuuring. Selle käigus teostasime reisiterminali, perroonialade, õhusõidukite maapealseks
teenindamiseks vajalike alade, avatud ala juurdepääsuteede ja parkimisalade pikaajalise pla-
neerimise 25 aasta perspektiivis, lähtudes Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni
(International Air Transport Association, IATA) Optimum Level of Service’i nõuetest.
41
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Lennuväljade
käitamine
AS-i Tallinna Lennujaam Kõigi tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisel on esmatähtis tagada ohutus, kõigi ette- Tallinna lennuvälja 2020. aasta peamised projektid lennuohutuse suurendamiseks:
sertifikaadid võtte lennuväljade regulaarne ja katkematu lennutegevus ning klientide teenindamine, järgi-
• lennuohutuskoolituste e-õppe osakaalu suurendamine ja koolitusmaterjalide nüüdisajastamine;
des rahvusvahelisi lennuohutusnõudeid ja standardeid. Tallinna Lennujaama üks tegevusala
ISO 9001:2015 on lennuväljataristute käitamine. Käitame ja arendame Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja • lennuväljakatendite hõõrdeteguri mõõtmise uue metoodika (ingl global reporting format, GRF)
Tartu lennujaama ning Kihnu ja Ruhnu lennuvälja. rakendamise ettevalmistamine koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-iga;
ISO 14001:2015
Käitajana vastutame ettevõtte lennuväljade ohutu käitamise ja hooldamise eest ning aero- • lennuväljadele rajatud päikeseparkide ohutushinnangute koostamine.
Aeronavigatsiooni- navigatsiooniteenuste nõuetele vastava osutamise eest.
Linnud ja loomad võivad põhjustada õhusõidukitele suuri kahjustusi. Nende peletamiseks on
teenuse osutaja Lennuohutus lennuväljadel seetõttu kasutusel gaasikahuritel põhinevad peletussüsteemid, audiovisuaalsed
sertifikaat ja pürotehnilised vahendid, samuti rakendatakse maakasutusega seotud tegevusi. Kõige tõhu-
Loodud on hästitoimiv ohutusjuhtimissüsteem ning toimib kõiki töötajaid ja kogukonna liik-
sam lindude ja loomade ohje on maakasutusega seotud tegevused, mis aitavad kaasa sellele, et
Kõigil lennuväljadel meid kaasav, avatud ja läbipaistev ohutuskultuur, tänu millele liigub ohutusinfo operatiivselt.
lennuväli ei oleks neile atraktiivne koht. Tallinna lennuväljal on ornitoloogilise seisukorra hin-
lennuvälja sertifikadid Ohutusjuhtimissüsteemi eesmärk on vältida õnnetusi ning kaitsta inimesi, vara ja keskkonda. damiseks ja jälgimiseks kaasatud professionaalne ornitoloog.
Ohutusjuhtimissüsteemiga toetame kõigist töös ette tulnud lennuohutust mõjutavatest juhtu-
2020. aastal registreerisime kõigil lennuväljadel kokku 77 (2019. a 111 teavitust) lindude ja
mitest teavitamist, et toimunut saaks uurida ja tagada, et see ei korduks.
AS-i Tallinn Airport GH loomadega seotud teavitust, mis puudutasid peamiselt nende liikumist lennuvälja liiklusalal.
sertifikaadid 2020. aastal registreeriti kõigil lennuväljadel kokku 407 ohutusteavitust. Tõsisemaid juhtumeid, mis oleksid mõjutanud lendude toimimist või ärajäämist, oli üks (2019. a
juhtumeid ei olnud).
ISO 9001:2015 Registreeritud ohutusteavituste arv 2019–2020
Aeronavigatsiooniteenused
ISO 14001:2015 Lennuväli 2020 2019
AS Tallinna Lennujaam pakub side- ja navigatsiooniteenust ning lennuinfoteenust. Pakutava
Tallinn 332 415 aeronavigatsiooniteenuse liik sõltub lennujaamast:
ISO 45001:2018 Tartu 40 67
• lennuinfoteenust pakume Kuressaares, Kärdlas ja Pärnus;
Pärnu 21 7
• side- ja navigatsiooniteenust pakume Kuressaares, Kärdlas, Pärnus ja Tallinnas;
Kuressaare 8 16
Kärdla 6 11 • meteoroloogilist teenust osutasime Kuressaares, Kärdlas, Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Alates
2020. aasta augustist osutab teenust Keskkonnaagentuur, seadmete hooldust teostame edasi
Kihnu 0 0
allhankena.
Ruhnu 0 2
Koostöös Keskkonnaagentuuri, Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-iga alustasime
Pidevalt tegeleme ohutuskultuuri parendamise ja ohutusteadlikkuse suurendamisega. Selleks 2019. aastal projekti „Eesti lennumeteoroloogiateenuse ümberkorraldamine“ elluviimist. Selle
edastame järjepidevalt ohutusteavet uudiskirjade ja ohutuskoolituste kaudu. eesmärk on anda kõigi AS-i Tallinna Lennujaam lennuväljade lennumeteoroloogiateenus üle
43
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Keskkonnaagentuurile, et korraldada selle osutamine Eestis tõhusamalt ja kvaliteetsemalt. Klientide rahulolu lennuinfo- ning side- ja navigatsiooniteenustega
Projekti esimese etapina lõpetas AS Tallinna Lennujaam 2020. aasta augustis lennuväljade il- AS-i Tallinna Lennujaam kõigil lennuväljadel 2020
2020
mavaatlusteenuse osutamise ning selle osutamist alustas Keskkonnaagentuur. Tallinna lennu- Lennuinfoteenus
2019
jaamas teevad vaatluseid Keskkonnaagentuuri meteoroloogid ning Kuressaare, Kärdla, Pärnu
80
ja Tartu lennujaamas AS-i Tallinna Lennujaam töötajad.
60
Tallinna lennujaamas võtsime kasutusele uue automaatse ilmavaatlussüsteemi (AWOS), mis 40
registreerib ilmavaatluse parameetreid täpsemalt ja kvaliteetsemalt. Nii on andmeedastus
20
märkimisväärselt töökindlam.
0
Väga rahul Rahul Üldiselt rahul Ei ole rahul Ei ole üldse rahul
Aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud vahejuhtumid 2019–2020 Side- ja navigatsiooniteenus
Side ja navi- Meteoroloogiline 30
Lennuväli Lennuinfoteenus gatsiooniteenus teenus 20
2019 2020 2019 2020 2019 2020* 10
Kuressaare 4 2 1 0 0 1 0
Väga rahul Rahul Üldiselt rahul Ei ole rahul Ei ole üldse rahul
Kärdla 2 0 0 1 0 0
Pärnu 1 2 0 0 3 9
Tallinn Ei Ei 5 8 0 17 Tallinna lennujaam
osutata osutata
Tartu Ei Ei Ei Ei 0 1 Tallinna lennujaama taristu põhinäitajad:
osutata osutata osutata** osutata • haldusterritooriumi pindala 371,5 ha
• 3480 m pikk ja 45 m lai ida-läänesuunaline maandumisrada
* Kuni 13.08.2020. • M-perroonil 34 seisupaika (C-klass)
** 2019. a andmed on vea tõttu korrigeeritud. • Y3-perroonil 2 seisupaika
• Y5-perroon
2020. aastal korraldasime taas aeronavigatsiooniteenuste tarbijate rahuloluküsitluse kõigi • K-perroonil 2 seisupaika (C-klass)
meie lennuväljade kohta. Küsitluse tulemused olid head: kasutajad olid meie teenustega pigem • reisiterminali pindala 34 456 m², läbilaskevõime kuni 2,6 mln reisijat aastas
rahul. • 4 kaubaterminali üldpindalaga 11 600 m²
• päästevõimekuse kategooria CAT VIII, sh veepäästevõimekus
• 4 angaari õhusõidukite teenindamiseks üldpindalaga 22 200 m² ja 4 kergangaari üldpindalaga 4000 m²
• hoonete üldpindala 101 500 m²
44
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekt 2020. aastal alustatud töödest olid olulisimad
• asfaltkatendi ja sademeveerennide rekonstrueerimine M-perroonil
Ka 2020. aastal jätkasime strateegiliste investeerimisprojektide elluviimist. • ruleerimistee TWY B ülekatte rekonstrueerimine
Lennuliiklusala arendusprojekti eesmärk on tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja tõhu- • lõunapoolse perimeetritee ehituse alustamine
sat käitamist ning leevendada lennujaama keskkonnaseisundi parendamise teel lennujaama • teealuste truupide ning sademevee- ja drenaažitorustike rajamine
taristu ebasoodsat mõju keskkonnale. • lumekogumisala nr 4 sademevee mahuti ja torustiku rajamine ning lumekogumisalade
nr 1 ja 4 asfalteerimine
Projekti ehitustöid ning hoolde- ja päästetehnika soetamist kaasrahastab Euroopa Liidu Ühte- • kütuseautode seisuplatsi ja päästeteenistuse hoone vahelise teenindustee rajamine
kuuluvusfond ning Euroopa Komisjon on projektile väljastanud riigiabi loa. Arendusprojekti • K-perrooni laienduse ja ruleerimistee TWY Z väljakaeve- ja tagasitäitetööd
abikõlblik kogumaksumus on kuni 70 mln eurot, millest 50% kaasrahastab ühtekuuluvusfond. • lõunapoolsete alade piiranguvööndis oleva metsa raadamise tööd ning tööprojektide
Ehitustööd tehakse lennuliiklusalal kahes etapis aastatel 2016–2017 ja 2020–2021. Kuni ja -kirjelduste kooskõlastamine
2023. aastani jätkame täiendavate kommunikatsiooni- ja taristutrasside väljaehitamist.
Ehitusprojekti esimeses etapis (2016−2017) rekonstrueerisime olemasoleva lennuraja 20
aasta vanuse kattekonstruktsiooni, pikendasime lennurada ning parendasime ruleerimisteede
ja õhusõidukite perroonialade süsteemi. Veel asendasime lennuvälja rajatulede süsteemi energia-
ja keskkonnasäästliku leedsüsteemiga ning paigaldasime kõrgema kategooria lähenemistulede-
ja navigatsioonisüsteemid.
Lennuliiklusala arendusprojekti II ehitusetapp 2020−2021
2020. aasta mais sõlmisime rahvusvahelise hankemenetluse tulemusena ehitustöövõtulepingu
ettevõtetega KMG Inseneriehituse AS ja Verston Ehitus OÜ. Ehitustööde maksumus on Hoolde- ja päästetehnika soetamine
24,8 miljonit eurot, millest pool kaetakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Ehitus Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti raames kaasrahastatakse Euroopa Liidu
algas 2020. aasta juunis ja lõpeb 2021. FIDIC-i inseneriteenuse ja omanikujärelevalve lepingu- Ühtekuuluvusfondist ka lennuvälja hoolde- ja päästetehnika soetamist. 2020. aasta lõpuks oli-
partnerid on AS Taalri Varahaldus ja Tallinna Linnaehituse AS. Omanikujärelevalve teenust me soetanud ja kasutusse võtnud kogu projekti raames ettenähtud tehnika:
rahastab AS Tallinna Lennujaam omavahenditest.
• lennuraja hooldustehnika (kuus komplekti), tootjad UAB Alwark ja Overaasen AS
Lennuliiklusala arendusprojekti teises etapis (2020–2021) jätkame perrooniala laiendamist • iseliikuva lumefrees-puhuri, tarnija OÜ Alniest
lennuvälja lõunapoolsel alal ja sademeveesüsteemide rajamist, et leevendada liigveeprobleeme • kemikaalipuisturi, tarnija OÜ Alniest
lennuvälja idapoolses osas. Jätkame lumekogumisalade sulavete kanaliseerimise süsteemi • liikumatu õhusõiduki teisaldamise seadmete komplekti, tootja RESQTEC Zumro B.V.
väljaehitamist ja täiendame idapoolse jäätõrjeala konfiguratsiooni, et suurendada lennuraja • pääste-tuletõrjeauto, tootja EMPL Fahrzeugwerk Ges.m.b.H.
läbilaskevõimet. Lisaks ehitame välja õhusõidukite mootorite testala koos nõuetekohas- • rajapuhastuse tolmuimejate komplekti, tarnija OÜ Alniest
te müratõkkeseintega, rajame lennuvälja juurdepääsu- ja perimeetriteed ning lõunapoolse • rajatulede valgustugevuse mobiilse mõõteseadme, tarnija Bristol Trust OÜ
ümbersõidutee.
45
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Reagendiladu Tartu lennujaam
Reagendilao ehitamise eesmärk oli rajada lennuvälja vajadusi arvestav tänapäevane hoone Märtsi keskpaigas katkes koroonaviiruse pandeemia tõttu ainuke regulaarne lennuliin Tartu ja
koos sisseseadega jääsulatuskemikaalide ladustamiseks ja käitlemiseks ning laohoone hoolde- Helsingi vahel. Seetõttu vaatasime üle lennujaama struktuuri ja vähendasime töötajate arvu:
teenistuse tehnika ja seadmete hoiustamiseks. Lisaks saame sel viisil suurendada jääsulatus- kui 2020. aasta alguses töötas Tartu lennujaamas 30 inimest, siis aasta lõpuks oli neid 13.
vahendite lao mahtu, et vähendada materjalide lõppemise riske, kiirendada laadimisprotsessi
Juulis peeti lennuväljal kiirendusvõistlus Speedest 2020 ja novembri alguses toimusid lennu-
ja suurendada materjalide käitlemise ohutus. Ühtlasi saame tunduvalt suurendada lennuraja,
jaamas filmi „Omerta 6/12“ võtted.
ruleerimisteede ja perroonialade hooldamise tõhusust.
Kärdla lennujaam
Lennuvälja jäätõrje vahendite käitlemiseks ja ladustamiseks vajaliku reagendilao ehitamist
kaasrahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. 2020. aasta kevadel sõlmisime ehituslepingu Ehkki aasta oli keeruline, kinnitab Kärdla lennujaama suurepärane reisijate arv eelkõige hiidlaste
YIT Eesti AS-iga ja ehitus lõpetati 2020. aasta viimastel päevadel. usaldust lennutranspordi kui kiire ja mugava liikumisvõimaluse vastu.
Ilmastiku, esmajoones vähese nähtavuse (madala pilvisuse, udu ja lumetormi) tõttu jäi ära
Regionaalsed lennujaamad 11 regulaarlendu. See on viimaste aastate väikseim näitaja (2019. a jäi ära 22 ja 2018. a 42
regulaarlendu).
Üleilmse koroonaviiruse pandeemia tõttu oli regionaalsetes lennujaamades 18. märtsist
9. maini 2020 peatatud igasugune lennuliiklus (sh regulaarlennud), välja arvatud otsingu- ja Pärnu lennujaam
päästelennud. Tartu lennujaam oli suletud kuni mai lõpuni. Pärnu lennujaam suleti 1. mail seo-
2017. aastal sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Pärnu linn ning AS Tallinna
ses rekonstrueerimistööde algusega.
Lennujaam kolmepoolse lepingu Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks, eesmärgiga taastada
Kõikidesse regionaalsetesse lennujaamadesse (v.a Kihnu ja Ruhnu) rajasime 50 kW päikese- regulaarne lennuliiklus Pärnu piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam vastutab taristu
pargid, sh Pärnusse kaks ning Tartusse, Kärdlasse ja Kuressaarde ühe. Päikeseparkidega kavan- rajamise ja käitamise eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest. Arendusprojekti ees-
dame vooluvajaduste osalist katmist omatarbeks ja müümist jaotusvõrku. 2020. aastal rajatud märk on uuendada projekti mahus kirjeldatud lennuliiklusala rajatisi ja süsteeme, et need
päikesepargid toodavad elektrienergiat 34% ulatuses Pärnu lennujaama, 21% ulatuses Kärdla vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult vastupidavad ja kauakestvad
lennujaama, 8% ulatuses Tartu lennujaama ja 19% ulatuses Kuressaare lennujaama aastasest ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega.
vajadusest. Ettevõtte eesmärk on, et lennujaamad üle Eesti tarbiksid 100% taastuvenergiat.
2018. a kassapõhises riigieelarves oli Pärnu lennuvälja investeeringutoetuseks määratud
Aastal 2020 jätkasime irdtorni projekti eesmärgiga ühendada kõigi regionaalsete lennuväljade 2,7 mln eurot ja 2019.–2022. a riigi eelarvestrateegias tekkepõhiselt kavandatud 17,3 mln eurot.
lennujuhtimisteenuse osutamine ühtsest juhtimiskeskusest Tallinnas. Projekt valmib koostöös
28. aprillil 2019 esitas kolmas osapool kohtule kaebuse sooviga tühistada Tori Vallavalitsuse
Lennuliiklusteeninduse AS-i, Transpordiameti lennundusteenistuse, AS-i Cybernetica ja Kesk-
korraldus, millega oli AS-ile Tallinna Lennujaam antud ehitusluba Pärnu lennujaama rekonst-
konnaagentuuriga. 2021. aastal plaanime alustada teenuse osutamist Kuressaare lennuväljal.
rueerimiseks. Tallinna Halduskohus kinnitas nimetatud haldusasjas kompromissi sama aasta
Projekti eeldatav lõpp on 2024. aasta teises pooles.
novembris. Seetõttu jäi aastatel 2018–2019 kasutamiseks kavandatud toetusest ettevõttest
mitteolenevatel põhjustel 1,456 mln eurot kasutamata. Kuna selle summa kasutamist ei olnud
46
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
riigieelarve seaduse alusel edasi lükata võimalik, tagastas ettevõte 2020. aasta detsembris riigile Ettevõtte sidusrühmad ja nende ootused
1,5 mln eurot. Nüüd on Pärnu lennujaama rekonstrueerimisprojekti eelarve kokku 18,5 mln eurot.
Sotsiaalsed ootused: Sidusrühmad:
Lennujaama rekonstrueerimiseks koostasime lennuvälja liiklusala ja terminali jaoks eraldi pro- • aus ja läbipaistev juhtimine • kontserni töötajad
• sidusrühmade kaasamine • omanik
jektid. Lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise rahvusvahelisel ehitushankel osutus parimaks • tegevuse vastavus õigus- jm • partnerid: reisijad, lennufirmad,
pakkumuseks Trev-2 Grupp AS-i ja Wesico Project OÜ ühispakkumus. Ehitustööde tähtaeg on nõuetele ning ühiskonna koostööpartnerid, avalik sektor
september 2021. Terminali rekonstrueerimise hanke korraldame 2021. aastal. ootustele • rahvusvahelised partnerid:
• kliendi rahulolu teenustega Airports Council International,
Kihnu lennuväli • ohutus ja turvalisus International Civil Aviation
Organization, European Aviation
Suvel valmis Kihnu lennuväljal kopteriplats, mida haldab Kihnu Vallavalitsus. Kopteriplats on rajatud Safety Agency, Euroopa Liidu
institutsioonid
esmaabilendude teenindamiseks, teistele õhusõidukitele on endiselt mõeldud lennuvälja lennurada.
Kuressaare lennujaam Keskkonna ootused: Majanduslikud ootused:
• suunatus keskkonna- • aus konkurents
Detsembris alustas liinil Tallinn-Kuressaare-Tallinn tegevust uus vedaja NyxAir varasemast investeeringute poole • tõhus majandustegevus
• keskkonnategevuste • paindlik tegevuskeskkond
suurema lennukiga ATR 42-500. optimeerimine • teenuste ohutus ja turvalisus
• riskide hindamine • majanduslik panus
Ruhnu lennuväli • inimeste keskkonna- • teenuste ja taristu arendamine
teadlikkuse suurendamine • kaubaveo areng
Ruhnu lende jätkab Diamond Sky. • tegevuse energiasäästlikkus
Sidusrühmad Lennujaama kogukond
Lennujaamade tegevus mõjutab paljusid sidusrühmi alustades töötajatest ja kogukonnaliik-
Lennujaama kogukonda kuuluvad meie lennujaamade territooriumitel tegutsevad ettevõtted
metest, lennufirmadest ja äripartneritest ning lõpetades reisijate, maksumaksjate, omanike ja
ja nende töötajad, lisaks ümberkaudsed lennundusega seotud ettevõtted.
laiema ühiskonnaga. Lisaks võime oma tegevusega mõjutada kõiki lähemal ja kaugemal elavaid
inimesi. Peale ettevõtete tegutsevad meie kogukonnas nn planespotter’id, st inimesed, kes jäädvustavad
lennujaamades toimuvat. Nii valmis näiteks Tallinna Lennujaama 2021. aasta kalender just nende
Majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaotsuste tegemiseks oleme määratlenud Tallinna
tehtud fotodest. Selleks et nad saaksid õhusõidukeid ning nende maandumisi ja õhkutõuse
Lennujaamaga otseselt või kaudselt seotud sidusrühmad ning nende ootused, mida peame
paremini kaameraga tabada, rajasime planespotter’itele 2020. aastal ka Tallinna lennujaama
silmas ettevõtte strateegiliste eesmärkide seadmisel ja ülevaatamisel.
spetsiaalse koha, kust neil on toimuvale parem vaade.
Otsuseid tehes arvestame sisemisi ja väliseid tegureid, millel on mõju ettevõttele ning millest
Hoolimata keerulisest aastast, mil ei olnud võimalik korraldada ühisüritusi, on lennujaama
võivad tuleneda erinevad võimalused ja riskid. Kui peame sidusrühmadega avatud dialoogi ja
suhted kogukonna liikmetega endiselt tähtsal kohal. Me tegutseme iga päev selle nimel, et ka
arvestame ettevõtte tegevusstrateegias erinevaid huve, saame luua ja hoida oma tegevuse
meie kogukond tunneks end osana meie missioonist ühendada Eesti maailmaga.
suhtes usaldust.
47
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Meie
meeskond
2020. aasta kevadel alanud koroonaviiruse põhjustatud kriis mõjutas märkimisväärselt ette- Meie ettevõte tegutseb ainult Eestis, järgides siin tööjõule kehtivaid õigusakte.
võtte personalipoliitikat ja -eelarvet. Märtsis puhkenud kriisi ajal oli meie esmane eesmärk Iga regionaalse lennujaama töötajad on pärit samast maakonnast. Järgime
tagada lennujaamade operatiivne toimimine ja töötajate tervise kaitse. Seejärel oli fookuses soolise, vanuselise, haridusliku ja vaadete mitmekesisuse toetamise põhimõt-
ettevõtte majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine ja paindlik reageerimine kriisile, mille tõttu teid. 2020. aastal ei esitatud ühtegi kaebust töösuhete, sh võrdse kohtlemise
tegime alates maist mitu struktuurimuudatust. põhimõtte rikkumise kohta.
Peamised töötajatega seotud tegevused kriisiga toimetulekuks: Naiste ja meeste osakaalu erinevus ettevõttes tuleneb nii töö laadist kui ka
peegeldab üldisemalt Eesti elanike soolisi kutse-eelistusi. Kontsernis Tallinna
• varustasime töötajad isikukaitsevahenditega (maskid, visiirid, kindad, desinfitseerimis-
Lennujaam töötas 2020. aastal kõikides ametigruppides kokku 63% mehi ja
vahendid) ja reisijaid teenindavatele töökohtadele paigaldasime kaitseklaasid;
37% naisi (2019. a samuti 63% ja 37%).
• tutvustasime ja tuletasime pidevalt töötajatele meelde isikukaitsevahendite kasutamist;
• korraldasime regulaarselt infotunde juhtidele ja kõigile töötajatele, andsime igal nädalal
välja infokirja ning koostasime korduma kippuvate küsimuste-vastuste infomaterjali, et Tallinna Lennujaama kontserni töötajate mehed
jagada koroonaviiruse mõjude kohta infot nii ettevõttele kui ka töötajatele; sooline jaotus seisuga 31.12.2020 naised
• teavitasime töötajaid ettevõttevälisest kriisiabivõimalusest, mida murede korral kasutada;
400
• vähendasime koolituseelarvet ja keskendusime ainult nõuetest tulenevate pädevuste 320
hoidmisega seotud koolituste korraldamisele; 300
212
• korraldasime veebikoolitusi kõigile töötajatele rahatarkuse ja vaimse tervise hoidmise 189
200
teemal ning juhtidele kaugtöö eduka korraldamise ja töötajate motiveerimise teemadel; 94 108 95
100
• suunasime kontoritöötajad kaugtööle ja töötasime välja kaugtöö juhised. Suvel tehtud
kaugtööuuring näitas, et enamik kontoritöötajatest on huvitatud ka edaspidi tegema 0
AS Tallinna Lennujaam AS Tallinn Airport GH Kontsern kokku
osaliselt kaugtööd;
• koostasime vahetused selliselt, et ühe vahetuse töötajate haigestumise või karantiini
jäämise korral saaks neid asendada teine vahetus;
• seoses koroonaviiruse mõjuga lennureisijate ja -operatsioonide arvule koondasime
kontsernis 25% ametikohtadest;
• koondatud töötajatele korraldasime koostöös Eesti Töötukassaga infotunni ja välise
partneri toel pakkusime neile koondamisjärgset karjäärinõustamist.
49
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
AS-is Tallinna Lennujaam on 45% töötajatest töötanud üle kümne aasta (2019. a 45%). AS-is Tasustamise põhimõtetes järgime välist konkurentsivõimet (osaledes igal
Tallinn Airport GH on sama näitaja 19% (2019. a 14%) ja suurim osa (34%) töötajatest on ette- aastal Fontese palgaturu-uuringus), ametirühmade jaotust ning võrdse koht-
võttes olnud kaks kuni viis aastat (2019. a 37%). lemise põhimõtteid olenemata töötaja soost ja muudest tunnustest.
Tallinna Lennujaama kontserni töötajate AS Tallinna Lennujaam Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2020. aastal AS-is Tallinna Lennujaam 5%
tööstaaž seisuga 31.12.2020 AS Tallinn Airport GH (2019. a 6%) ja AS-is Tallinn Airport GH 10% (2019. a 19%). Võttes arvesse
90 ettevõttes tehtud struktuurimuudatusi, oli koguvoolavus (sh koondamised)
81 AS-is Tallinna Lennujaam 31% ja AS-is Tallinn Airport GH 41%.
80
70 68 Tööandja maine on praeguste ja võimalike uute töötajate arusaam ettevõttest
65 63
60 kui tööandjast. Tallinna Lennujaama maine tööandjana on väga kõrge, mida
60 58
2020. aastal kinnitasid mitme uuringu tulemused.
50
Instari 2020. aasta atraktiivse tööandja uuringu alusel paranes üliõpilaste
40 AS Tallinna Lennujaam
hinnang AS-ile Tallinna Lennujaam. Kuues koht nii üliõpilaste hinnangute üld-
32
Atraktiivne
30 26 27 tööandja arvestuses kui ka majandusüliõpilaste hinnangute arvestuses ning üheksas
2020
koht tehnikaüliõpilaste hinnangute arvestuses on rõõmustavad näitajad, mis
20 16
Tehnikatudengite arvestuses
innustavad meid jätkama sihipärast tegutsemist tööturu järelkasvu nimel.
10 7 6 (Instari 2019. aasta tööturu üldarvestuses olime viiendal kohal ja kogenud
0 töötajate hinnangul atraktiivseima tööandjana esikohal).
0—1 a 1—2 a 2—5 a 5—10 a 10—20 a Üle 20 a
Kantar Emori 2020. aasta tööandjate maine kevadise uuringu järgi oli Tallinna
Tallinna Lennujaama kontserni töötajate AS Tallinna Lennujaam Lennujaam Eesti elanike jaoks endiselt tööandjate maineliider.
haridustase seisuga 31.12.2020 AS Tallinn Airport GH
CV Online’i ja CV Keskuse uuringute tulemustel on Tallinna Lennujaam aastaid
110
102 püsinud Eesti 20 hinnatuima tööandja hulgas. Uuringu andmeil meelitab Tallinna
100 93 Lennujaam uusi töötajaid motiveeriva palgataseme ja lisahüvede, hea maine,
80 mõnusa sisekliima ning paindliku töökorraldusega. Lisaks paistab välja töötajate
64 63 selge soov teha tööd, millel on suurem tähendus - ühendada väikest Eestimaad
60
ülejäänud maailmaga - sest iga meie liige mängib olulist rolli nii lennuki õhkutõus-
40 34 35
29 misel kui ka maandumisel.
21 23
20 9 13 15
Töötajate pädevused
0
Kõrgharidus Rakenduslik Keskeriharidus Keskharidus Kutseharidus Põhiharidus Õppimist, juhendamist ja arengut toetades lähtume rahvusvahelisest 70 : 20 : 10
kõrgharidus
õpimudelist, mis hõlmab kolme tüüpi õppimist: kogemuslikku, sotsiaalset ja
50
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
formaalset. Teadmisi ja kogemusi annavad edasi välis- ja sisekoolitajad ning praktikajuhendajad. Töötajate tagasiside
Koolitusi korraldasime 2020. aastal eriolukorrast tingituna muudetud eelarve alusel, mis oli 2020. aastal jätkasime koostöös Kantar Emoriga kontsernis tööeluuuringu tegemist, mille
eelmise aastaga võrreldes 65,7% väiksem. Fookus oli suunatud eelkõige pädevuste säilitamiseks eesmärk oli selgitada välja töötajate pühendumuse koondnäitaja, rahvusvaheliselt kasutatav
vajalikele koolitustele. Õppevormina suurendasime pidevalt e-õppe osakaalu: järjest enamatel TRI*M-indeks.
sisekoolitustel oli võimalik osaleda videosilla kaudu või vaadata koolitust järele videosalvestiselt.
Novembriks olid ettevõttes tehtud laiaulatuslikud muudatused ja samal kuul korraldatud
Ametikohtade pädevuste ja töötajate taseme vastavuse tõhusamaks jälgimiseks oleme arendanud küsitlusele vastas 77% kontserni töötajatest, mis tagas tulemuste usaldusväärsuse.
välja pädevuste infosüsteemi, mille juurutamise lõpetame 2021. aastal. Süsteemi eesmärk
Kantar Emori 2020. aasta üle-eestilise võrdlusuuringu tulemustest selgus, et meie kontserni
on kirjeldada pädevusnõuded, siduda need töötajatega ning luua sel viisil kasutajasõbralik ja
töötajate keskmine pühendumusindeks on 61 (2019. a 72), mis on pisut alla Eesti keskmise
selge süsteem koolituste kavandamiseks. Töötajate tagasisidestamiseks korraldame juhtide,
(2020. a kevadel enne koroonakriisi algust 63; 2019. a 66).
tippspetsialistide ja spetsialistide ametikoha töötajatega regulaarseid tagasisidevestlusi.
Peamised tugevad küljed Arengukohad ja võimalused
Koolituskulude osakaal tööjõukuludes oli 0,7% (2019. a 1,5%). Kontserni koolitus- ja arendus-
kulud olid 108 059 eurot (2019. a 315 283 eurot). Töötajate tunnustamine ja moti-
Üldine tööõhkkond, meeskond
veerimine ning meeskondi liitvad
ja kolleegid
ühisüritused
2020. aasta peamised koolitused
Koolitus Osalejad Põnev ja nõudlik töö – oma panuse
Kommunikatsioon ja infovahetus
andmine
COVID-19-st tingitud Võimalus oli osaleda kõigil
eriolukorda toetavad koolitused kontserni töötajatel
Arengu- ja eneseteostusvõimalused Paremad tarkvaralahendused
Vajalikud pädevuse säilitamise koolitused Umbes 30% töötajatest
Juhtimist toetavad koolitused Struktuuriüksuste juhid
Värbamine ja välise järelkasvu tagamine
Erivajadustega reisijate teenindamise 69 osalejat
väljaõpe ja täiendõpe 2020. aastal täitsime kontsernis 34 ametikohta (2019. a 126), millele kandideeris kokku ligi-
Julgestusvalmiduse- ja lennuohutuse koolitused 981 osalejat kogu kontsernist kaudu 1400 kandidaati (2019. a 2200).
Juurdepääsukontrolli tagamise koolitused 21 osalejat AS Tallinna Lennujaam AS Tallinn Airport GH
Lennujaama varude kaitse ja 25 osalejat Kandideerinuid 1 000 400
varude transpordi koolitused
Konkursse 15 4
Lennuohutus ja liikluskorraldus Tallinna 482 osalejat
lennuvälja kinnisel territooriumil sh sisekonkursse 3 0
Tegutsemine tulekahju korral, esmased kustutus- 14 osalejat Tööle võetud töötajaid 20 14
vahendid ja nende kasutamine ning esmaabi
51
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2020. aastal plaanisime korraldada haridusasutuste seas populaarseid Tallinna lennujaa- 2020. aasta märtsist alates ei saanud terviseriskide vältimiseks ühisüritusi korraldada, pidasime
ma töövarju- ja teemapäevi nagu eelmisel aastal. Nende eesmärk on suurendada töötavate jõulude ajal meeskondi ja töötajaid meeles kingipakiga, töötajate lapsi aga kommipakiga.
inimeste seas lennujaama tuntust tööandjana, valmistada ette järeltulevat põlvkonda ning
Tervisekäitumise edendamine
teavitada neid töö ja erialade rakendamise võimalustest kontsernis.
Tunnustame sportlikku eluviisi ning hoolitseme selle eest, et meie töötajatel oleks võimalus
Noorte huvi lennujaama vastu on suur: töövarju- ja teemapäevi oli koolid ja kutseõppeasutused
valida neile sobiv tervislik vaba aja veetmise viis soodsalt ja mugavalt.
broneerinud aprilli algusest kuni juunikuuni. Kevadel kehtima hakanud koroonaviirusest tingi-
tud piirangute tõttu muutus aga meie töökorraldus ning töötajate ja külaliste tervise hoidmise Meie töötajad on alati silma paistnud sportliku ja tervisliku elustiili poolest. Sportimise ja tervise
eesmärgil loobusime kontaktkohtumistest. edendamise toetust kasutas Stebby (endise nimega SportID) keskkonna kaudu 2020. aastal
regulaarselt ligikaudu 400 kontserni töötajat, st 80% meie kõigist kolleegidest (2019. a u 500
Edukaks osutusid veebipõhised karjääriinfotunnid. Samuti osalesime Ülemiste linnaku kogu-
töötajat). Kevadel vähenes Stebby teenuseosutajate valik ja seetõttu laiendasime oma tava-
konna karjääripäeval, kus jagasime kogemusi kriisis toimetuleku meetodite ning töötajate
päraste teenuste valikut, et piirangutest hoolimata saaksid töötajad jätkata aktiivset liikumist.
värbamise ja arendamise kohta.
Gripihooajale vastu minnes korraldasime soovijatele ettevõttes vaktsineerimise.
Jätkasime lennujaama stipendiumi väljaandmist Eesti Lennuakadeemia parimatele üliõpilastele.
Tallinna Lennujaama Spordiklubi MTÜ eesmärk on toetada töötajate tervislikku eluviisi. Spordi-
2021. aastal jätkame välist järelkasvu toetavate tegevuste elluviimist ja Tallinna Lennujaama
klubi liikmed saavad osaleda mitmesugustel treeningutel ja võistlustel ning muudes spordiga
kui tulevase tööandja tutvustamist.
seotud tegevustes. 2020. aasta lõpuks oli spordiklubil 72 liiget (2019. a 80). Hoolimata keeruli-
Töötajate tunnustamine ja motiveerimine sest aastast ja koroonaviirusest osales spordiklubi ka sel aastal siiski enamikul Eesti suurimatel
rahvaspordivõistlustel: Eesti Firmaspordi Liidu spartakiaadidel, Tartu Kuubikul, Kõrvemaa
Erakordne aasta tõi kaasa ka muutusi töötajate tunnustamises ja motiveerimises.
neliküritusel ning ratta- ja jooksumaratonidel. Paljud võistlused korraldati virtuaalsena ja
Aja jooksul on saanud ettevõttes tavaks tunnustada parimaid ja oma töös eriliselt silma paistnud Tallinna Lennujaama Spordiklubi suutis mitmel korral tugeva meeskonnana võidu koju tuua.
kolleege. 2020. aastal andsime auhinnad välja kolmes kategoorias: aasta projekt, aasta kolleeg Eesti sportlikemate ettevõtete sarjas saavutas Tallinna Lennujaama Spordiklubi teist aastat
ja aasta kliendi lemmik. Kliendi lemmiku valikul võtsime arvesse klientidelt aasta jooksul saa- järjest auväärse teise koha.
dud tagasisidet ja otsese juhi hinnangut.
Seekordne tunnustamine erines traditsioonilisest, sest parimatest parimad kuulutasime välja
videosilla kaudu. Ürituse otseülekande jälgimise võimalus oli loodud kõigile kontserni töötajatele.
Klientide jooksvat positiivset tagasisidet jagame töötajatele ka siseveebis.
Töötajate motiveerimiseks kehtib ettevõttes töötaja väärtuspakkumine, mis sisaldab muu hulgas
soodustusi, nagu nädalane lisapuhkus, rahaline toetus ja kingitus lapse sünni puhul, lähedase
kaotuse toetus, töötaja meelespidamine tema sünnipäeval ja ühisüritused. Kuna alates
52
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Keskkonna-
juhtimine
Kontserni eesmärk on tagada ettevõtte koosseisu kuuluvate lennujaamade säästlik ja vastutus- Jäätmeteke on suuresti seotud reisijate käitumisharjumuste ja keskkonnateadlikkusega. See-
tundlik käitamine ning osutada kvaliteetset teenust, säästes seejuures looduskeskkonda ja tõttu on ettevõttel tähtis roll kasvatada peale oma töötajate ka reisijate teadlikkust ja kujundada
vähendades õhku eralduvaid heitkoguseid. nende käitumisharjumusi.
Keskkonnajuhtimissüsteemi abil haldame kõiki oma tegevusi, mis võivad mõjutada välisõhku, 2020. aasta algul sõnastasime ettevõtte pikaajalise keskkonnavisiooni. Töötame selle nimel, et
vett, maastikku, loodusvarasid, taimestikku, loomastikku ja nendevahelisi seoseid. Arendus- oleksime 2030. aastaks CO2-neutraalne lennujaam.
tegevusi kavandades ja rakendades arvestame lahutamatu osana keskkonnakaitse, energia-
tõhususe ning säästva arengu põhimõtteid. Investeeringud parimasse võimalikku tehno-
Keskkonnanõuded ja nendele vastavus
loogiasse ja keskkonnakaitsesse ning keskkonna- ja müramonitooring on meetmed, mis taga-
vad lennujaamade käitamise jätkusuutliku arengu. Keskkonnaõigusest tulenevate nõuete täitmiseks oli AS-il Tallinna Lennujaam 2020. aastal neli
keskkonnaluba. Tallinna lennujaamas on vee-erikasutusloaga reguleeritud sademevee juhti-
Kontserni keskkonnajuhtimissüsteem vastab rahvusvahelise standardi ISO 14001:2015 nõue-
mine eesvoolu ja välisõhu saasteluba maagaasikatelde käitamiseks. Kärdla lennujaamal on
tele. Keskkonnajuhtimissüsteem käsitleb keskkonnaaspektide haldamist, vastavuskohustusi
vee-erikasutusluba, et juhtida heitvesi läbi biopuhasti eesvoolu. Pärnu lennujaamal oli vee-
ning riskide ja võimalustega tegelemise meetmeid. Süsteemne vaade keskkonnajuhtimisele
erikasutusluba heitvee juhtimiseks suublasse, kuid uue seaduse alusel ei ole sealse tegevuse
näeb ette järjepideva parendamise ja keskendumise jõupingutustele, millega ennetada soo-
jaoks luba enam kohustuslik.
vimatuid tagajärgi. Protsessipõhise juhtimisega on nähtud ette nn planeeri-teosta-kontrolli-
tegutse-metoodika rakendamine, mille puhul keskendume riskipõhisele mõtlemisele. Vee-erikasutusloas ja välisõhu saasteloas määratud seirekohustused ning saastetasude kvartali-
ja aastaaruanded on esitatud õigel ajal. 2020. aastal oli keskkonnavaldkonnas üks mittevastavus
Et paremini mõista organisatsiooni ja selle konteksti, oleme määranud kindlaks ettevõtte väli-
(kiirgustegevusloa aegumine). Trahve ega sanktsioone ettevõttele ei kohaldatud.
sed ja sisemised tegurid, mis on olulised ning mõjutavad võimet saavutada keskkonnajuhtimis-
süsteemis soovitud tulemusi.
Keskkonnateadlikkus
Lennuväljade käitamisega seotud peamised tegevused, millel on võimalik negatiivne keskkonna-
mõju, on järgmised: AS-i Tallinna Lennujaam 2020. aasta üks eesmärk on jätkata keskkonnateadlikkuse suurendamist.
• õhusõidukite ja katendite jäätõrje Korraldasime juba teist aastat oma töötajate ja partnerite jaoks keskkonnakuu „Hoia, mida armas-
• maatranspordi liikumine lennuväljal tad“. Ürituse eesmärk oli juhtida tähelepanu kestlikule arengule ja loodushoiule ning anda
• õlide ja kütuste käitlemine sellesse oma panus. Terve kuu vältel jagasime teadmisi ja materjale selle kohta, kui lihtne ja
• reisijate ja õhusõidukite teenindamine meeleolukas võib olla osaleda keskkonna säästmises. Koroonaviiruse leviku tõttu toimusid
• lennuvälja hooldus ja arendustegevus keskkonnakuu üritused peamiselt veebis.
• lennuliiklusest tingitud müra
Tallinna Lennujaama keskkonnakava üks eesmärk on tagada puhas sademevesi ja vältida reos-
Suurimad keskkonnamõjud avalduvad ressursikasutuses, sh energia- ja veetarbes, õhku eral- tusi, seepärast osalesime kampaanias „Meri algab siit“. Tallinna lennujaama parklatest ja reisi-
duvates heitkogustes, müratasemes, sademevee kvaliteedis ning jäätmetekkes. Lennuliiklusest terminali lähedusest suunatakse kogu sademevesi puhastamata kujul otse Tallinna lahte. Et
tingitud müra avaldab mõju ka väljaspool lennujaamade territooriumit. tõmmata ka meie kogukonnas teemale tähelepanu ja kasvatada teadlikkust, tähistasime lennu-
54 jaama territooriumil suure hulga sademeveeluuke kampaania märgisega.
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2020 2021 2025 2030 2050
Meie eesmärgid
Energiatõhususe Tallinna lennujaama Alustame perrooni 100% taastuvatest allikatest
tagamine lennurada valgustavad leedvalgustusele pärinev elektrienergia Tallinna Tallinna
100% ulatuses leedtuled üleminekuga Lennujaam Lennujaam
Taastuvenergiale 100% ulatuses leedvalgustid
üleminek Jätkame taastuvenergia Tallinna ja regionaalsete on CO2 on kliima-
tootmist kõikides meie lennujaamade hoonetes neutraalne neutraalne
lennujaamades
Õhku eralduva Suurendame nii Vähendame maapealse tehnika
CO2 ja õhusaaste töötajate kui ka reisijate CO2 jalajälge; akudel töötavad
vähendamine keskkonnateadlikkust õhusõidukite abijõuseadmed,
diislivabad bussid, keskkonna-
säästlik tehnikapark
Rajame Tallinna lennujaama
rattapargi. Jalgratas on hea,
vaikne ja keskkonnasäästlik
viis lennujaama territooriumil
Puhta joogivee Puhta sademevee taga- Uuendame sademevee- liikumiseks
tarbimise miseks väldime reostusi süsteemi, et tagada
vähendamine ning nende tekkimisel kvaliteetne sademevesi
reageerime kiiresti Tallinna lennujaama
Puhta sademevee
territooriumil
tagamine Hoiame sademevee ja
sellega ka Ülemiste järve
puhtana
100% olmejäätmetest
Jäätmetekke Soodustame jäätmete
suuname taaskasutusse
vähendamine liigiti kogumist ning
harime töötajaid ja Tallinna lennujaamas ei
reisijaid jäätmekäitluse kasutata ühekordseid
teemadel plastpakendeid
Mürataseme Mõõdame ööpäev läbi Ehitame Tallinna
nõuetele vastavuse lennujaama mürataset lennuvälja mootorite
tagamine ning analüüsime seda testimisalale
müratõkkeseinad
Bioloogilise Lennujaama territooriumil Rajame linnuvaatlustornid,
mitmekesisuse on pesitsusajal raierahu, et inimesed saaksid imetleda
tagamine et hoida liigirikkust meie looduse ilu ja mitmekesisust
ümber Tallinna lennujaama ümbruses
Kontserni Tallinna Lennujaam keskkonnaparameetrid
Tallinna lennujaam Regionaalsed lennujaamad
Energiahaldus Ühik 2020 2019 Muutus
Energiahaldus
Elektrienergia kogukulu GWh 15,9 18,4
Vee tarbimine
Elektrienergia omakulu GWh 9,6 11,3 Tallinna lennujaam
Elektrienergia reisiterminali kulu GWh 6,3 6,3 2020 2019
Elektrienergia müük GWh 6,3 7,0 15,9 GWh 18,4 GWh
Elektrienergia reisija kohta kWh 18,4 5,6 22 596 m3 38 242 m3
Kärdla lennujaam
Vee tarbimine
2020 2019
Tallinna lennujaama tarbimine kokku m3 22 596 38 242 204 538 kWh 243 100 kWh
Tallinna lennujaama omatarve m3 12 250 22 596 600 m3 560 m3
Kütuse tarbimine
Diisel t 108 244
Bensiin t 5 8
Pärnu lennujaam Tartu lennujaam
Gaas t 1 4
2020 2019 2020 2019
Kemikaalide kasutus ja lekked
Kuressaare lennujaam 272 065 kWh* 277 311 kWh 769 941 kWh 715 380 kWh
Õhusõidukite jäätõrje t 97 389 159 m3 183 m3 1540 m3* 795 m3
2020 2019
Asfaltalade jäätõrje t 243 756 203 290 kWh 235 134 kWh * Veeavarii, kadu u 700 m3
* 2075 kWh sellest ise toodetud päikesepaneelidega
Lekked tk 46 40 186 m3 284 m3
Jäätmekäitlus
Olmejäätmeid reisiterminalis t 102 252
Jäätmeid reisija kohta kg 0,12 0,08
Ruhnu lennuväli Kihnu lennuväli
Liigiti kogutavate jäätmete % 15 26 2020 2019 2020 2019
osakaal segaolmejäätmetest
8917 kWh 2195 kWh 8145 kWh 9498 kWh
Müra
Keskmine müratase lennurajast idas dB 60,3 61,7
Keskmine müratase lennurajast läänes dB 52,8 54,9
56
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kasvuhoonegaasid ja välisõhk 2021. aastal plaanime rajada Tallinna kaks 500 kW jaama ja 2022. aastal veel vähe-
malt kaks 1 MW jaama, mille tulemusena suudab ettevõte toota u 30% aastasest oma-
2019. aasta oktoobris väljastati AS-ile Tallinna Lennujaam üleilmse lennujaamade CO2 halda- tarbest. Meie pikaajaline eesmärk on, et meie lennujaamad üle Eesti tarbiksid 100%
mise programmi Airport Carbon Accreditation (ACA) esimese taseme (ingl mapping) sertifi- taastuvenergiat.
kaat. Programmiga hinnatakse ja tunnustatakse lennujaamade jõupingutusi süsinikdioksiidi
heitkoguste juhtimisel ja vähendamisel.
Joogivesi
Meie 2020. aasta eesmärk oli liikuda edasi ACA programmi teisele tasemele jõudmise poole.
Koroonaviiruse üleilmse leviku ja sellega seotud töökorralduse muudatuste tõttu kujunes aga Peame vajalikuks tagada kvaliteetne joogivesi nii reisijatele kui ka oma töötajatele ja
2020. aasta eesmärgiks hoopis esimese taseme säilitamine. 2020. aastal oli meie tegevusega partneritele. Regulaarselt teeme veeanalüüse, et kontrollida joogivee (sh vee-ette-
seotud CO2 heitkogus 14 970 tonni (2019. a 17 429 tonni). võtte pakutava joogivee) kvaliteeti.
Et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid välisõhku, plaanime minna järgnevatel aastatel üle Joogivee tarbimine Tallinna lennujaamas ja regionaalsetes lennujaamades on otseselt
taastuvenergia tootmisele ja tarbimisele (vt järgmine alapeatükk „Energeetika“). Sellest saab lähi- seotud lennureisijate ja -operatsioonide arvuga. Suurima reisijate arvuga Tallinna lennu-
tulevikus meie üks fookuspunkt võitluses kasvuhoonegaasidest põhjustatud kliimamuutuste vastu. jaamas oleme paigaldanud reisiterminalis segistitele veesäästmise tarbeks fotosilmad
ja aeraatorid.
Energeetika AS-i Tallinna Vesi aruannete alusel on Ülemiste järve veeproovides analüüsitud lennuki-
kütuse põlemisel eralduvate produktide tase sadu kordi allpool lubatud piirmäära.
Ettevõtte jätkusuutliku arengu eesmärk on vähendada elektrienergia tarbimist kogu ette- Et tagada joogivee kvaliteet, teeme koostööd AS-iga Tallinna Vesi.
võttes ja minna üle taastuvenergiale. Samuti ootavad sidusrühmad meilt keskkonnaga seotud
tegevusi, millega läheme üle energiasäästlikumale tarbimisele. Energiatarbimise kahandami-
seks otsime ka tulevikus uusi, innovaatilisi võimalusi. Maatranspordi kütused
Ettevõtte elektrienergia kogukulu vähenes võrreldes 2019. aastaga tunduvalt, kuid eelkõige Lennuväljade maatranspordi põhikütus on diisel, mida kasutame hooldustehnika ja
üleilmse koroonaviiruse pandeemia tõttu, sest reisijate ja teenindatavate lendude arv kahanes õhusõidukite maapealse käitustehnika jaoks. Vähesel määral on tarvitusel ka gaas,
2020. aastal märkimisväärselt. millega sõidab osa reisijabusse, ja bensiin, mida kasutab väiketehnika.
Uusi hooneid rajades ja vanu rekonstrueerides lähtume alati energiatõhususe nõuetest ning Kütuse tarbimist mõjutavad hooldust vajava pinna maht, reisijate ja lennuoperat-
määrame tingimused juba projekteerimise käigus. sioonide arv ning ilmaolud. 2020. aastal vähenesid kütuse tarbimise näitajad tugevalt
võrreldes 2019. aastaga.
2020. aastal rajasime igasse oma lennujaama 50 kW päikesepargid (kokku seitse), sealhulgas
kaks Tallinna ja Pärnusse ning ühe päikesepargi Tartusse, Kärdlasse ja Kuressaarde. Rajatud Uusi maatranspordivahendeid soetades jälgime nende tehnilisi tingimusi (väike CO2
päikesepargid toodavad ligikaudu 2% kontserni elektrienergia aastasest omatarbest. Täpse- ja kütusekulu), et tagada keskkonnasäästlik tarbimine.
malt toodab Pärnu park 34% sealse lennujaama vajadusest, Kärdla park 21%, Tartu park 8% ja
Kuressaare park 19% vastava lennujaama vajadusest.
57
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kemikaalid 2020. aastal suunasime Tallinna lennujaama reisiterminalist kogutud jäätmed 100%
ulatuses taaskasutusse (2019. a samuti 100%). Jäätmekäitlussüsteemi välja töötades
Kõige rohkem kulub meie lennujaamades kemikaale asfaltpindade jäätõrjeks, et tagada õhu- ja rakendades peame vajalikuks suurendada teadlikkust ning regulaarselt selgitada
sõidukite ohutu õhkutõusmine, maandumine ja maapealne liiklemine, samuti õhusõidukite jää- jäätmete liigitamise põhimõtteid.
tõrjeks, et tagada nende ohutu lendamine.
Kogume kõigis oma lennujaamades eraldi ohtlikud jäätmed, elektroonikajäätmed ja väike-
Kemikaali valides lähtume põhimõttest, et sellel oleks võimalikult väike mõju keskkonnale ja tehnika (nt arvutihiired ja telefonilaadijad), et tagada maksimaalne liigiti kogumine
inimeste tervisele. Eriti vajalik on see nende kemikaalide puhul, mida kasutame õhusõidukite ja ja ringlussevõtt ning vältida ohtlike jäätmete sattumist olmejäätmetesse. Jäätmed
asfaltalade jäätõrjeks. Kõik kasutuses olevad kemikaalid on kontrollitud ja neil on keskkonna- suuname käitlusse vastava jäätmekäitlusloaga ettevõtte kaudu.
säästlikkuse sertifikaat.
Lennuraja jäätõrjekemikaali kasutades jälgime ilmastikuolusid, et vältida liigse või liiga vähese Sademevesi
kemikaali kasutamist. Samal ajal on oluline, et jäätõrjet tehes oleks tagatud lennuohutus.
Sademevee kvaliteedi tagamine on vajalik kõigis lennujaamades. Lennujaama käitamine
Õhusõidukite jäätõrje kemikaalide optimaalseks kasutuseks oleme soetanud seadmed, mis mõjutab sademevett õhusõidukitel ja asfaltaladel kasutatavate jäätõrjekemikaalide
annavad õige kemikaalisegu ilmastikutingimustest lähtudes automaatselt. 2020. aasta aprillis ning transpordist tuleneva võimaliku reostuse kaudu.
hakkasime ehitama Tallinna lennujaama jäätõrjekemikaalide hoiustamiseks ja käitlemiseks kasu-
tatavat reagendiladu, kuhu on paigaldatud kolm 40 000-liitrist kemikaalimahutit ning raud- Oleme lisanud Tallinna lennujaama lennuliiklusala ehitusprojekti õli- ja liivapüüdurid
teerelssidel liikuv ainulaadne graanulmaterjali purusti. Laohoone valmib täielikult 2021. aasta ka aladele, kuhu seaduse järgi ei ole kohustust neid rajada. Meie jaoks on tähtis võtta
alguses. Selle ehitust kaasrahastati 50% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja tööd kasutusele parim võimalik tehnika, et tagada maksimaalne keskkonnakaitse. Meie
teostas YIT Eesti AS. sisekorrad näevad kemikaalilekke korral ette operatiivse tegutsemise ja abinõude
kasutuselevõtu, et välistada keskkonnareostus. Vt ka alapeatükki „Keskkonnariskid“.
Jäätmekäitlus ja tarneahel Sademevee kvaliteedi jälgimiseks seirame Tallinna lennujaama väljalaske.
Ettevõtte jäätmekäitluse põhisuund on jäätmetekke vältimine, seejärel korduskasutus ja lõpuks
taaskasutus. Jätkusuutliku arengu seisukohast tuleb leida ringmajanduse edendamise võima- Müra
lusi. Seetõttu on tähtis mõelda juba tooteid ja teenuseid hankides jäätmekäitlusele, täpsemalt Lennumüra määratletakse kui sotsiaalset mõju, sest olemuselt mõjutab see müra
selle vältimisele. Oleme ringmajanduse ja jäätmetekke vähendamise põhimõtteid rakendanud mõjualasse jäävaid ümberkaudseid elanikke.
hangete tegemisel, kuid suureneva keskkonnamõju olulisuse valguses plaanime võimaluse korral
rakendada keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Tallinna lennujaama mõjualas on ligikaudu 20 000 elanikku. Mürataseme jälgimiseks
oleme paigaldanud kaks müramõõteseadet, mis asuvad lennuraja mõlemas otsas.
Koos reisijate arvuga kahanes 2020. aastal märkimisväärselt ka jäätmeteke. Reisitermi- Mõõdame müra pidevalt ja kõik mürahäiringud salvestame. Keskmine müratase len-
nalis tekkis 102 tonni prügi, millest 15% (2019. a 26%) olid liigiti kogutavad jäätmed. nujaama läheduses sõltub otseselt lennuoperatsioonide arvust.
58
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kuna lennukite õhkutõusu ja maandumise määrab suuresti tuule suund, siis ei saa rääkida Angela Aardma
Osakonna juht
võimalusest lennata nii, et alati välditaks elamupiirkondi. Seetõttu on oluline teha õhusõidukite
lähenemiseprotseduuride väljatöötamisel koostööd, et leida võimalusi müra vähendamiseks Aeronavigatsiooni-
elamualadel. süsteemide halduse
osakond
Et kahandada lennukimootorite testimise müra, rajame lennuliiklusala arendusprojekti käigus
mootorite testalale müratõkkeseinad.
Vastutus maa, vee ja bioloogilise mitmekesisuse eest
Lennujaama käitamine mõjutab ümbritsevat maad, vett ja bioloogilist mitmekesisust. Juhime
oma tegevust nii, et ka väljaspool lennuvälja oleks tagatud minimaalne mõju.
Lennujaama arendusprojekte ette valmistades hindame samuti mõju bioloogilisele mitme-
kesisusele ja rakendame mõju vähendamise meetmeid. Metsa ja üksikpuude raiete puhul lähtu-
me lennuohutuse tagamise nõuetest ning lindude pesitsusajast: koostöös ornitoloogiga oleme
pesitsusajaks seadnud sisse raierahu.
Lennujaama käitamiseks seirame regulaarselt vee ja pinnase seisundit.
59
Pilk tulevikku
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Rahandusministeerium prognoosis 2020. aasta septembris Eesti majanduse 2021. aasta no- Euroopa Lennujaamade Nõukogu (ACI Europe) prognoosib reisijamahu taastumise 2019. aasta
minaalkasvuks 4,5% mis näitab, et riik ootab pigem kiiret taastumist kriisist. Rahvusvaheline tasemele alles 2024. aastaks. Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon Eurocontrol
Valuutafond (IMF) prognoosib 2021. aasta üleilmseks majanduskasvuks 5,2%. Majanduskasv prognoosib lennuoperatsioonide puhul lennuliikluse taastumist 2019. aasta tasemele samuti
on ka lennuliikluse taastumise üks alus. 2024. aastal, ent eeldusel, et vaktsiin on kättesaadav alates 2021. aasta suvest. Alternatiivsetes
stsenaariumites oodatakse taastumist endisele tasemele vastavalt 2026. või 2029. aastal.
Eesti asub Euroopa äärealal ja kõik katsumused, mis olid ettevõttel enne kriisi, on selle lõpu
järel mitmekordistunud. Meie fookus on kasvatada lennuliiklust, et täita eesmärke, mille on Kontserni kasumi-kahjumi nullpunkt on 1,8−2 miljoni reisija juures. Kuna reisijate arv jääb
ettevõttele seadnud omanik. 2021. aastal alla selle taseme, on ettevõte 2021. aastal kahjumis ja aasta tuleb eelmisest aas-
tast majanduslikult keerulisem.
Vaktsineerimise alustamine loob eelduse uskuda, et meie sektoril on võimalus alustada kriisist
väljatulekut. Tegelikkus selgub siiski 2021. aasta jooksul. 2020. aastal oli ettevõttel 4,7 mln euro ulatuses erakorralist tulu või ühekordset kulude kokku-
hoidu, mida 2021. aastal ei ole. Seepärast on 2021. aasta kahjumi prognoos 5,3 mln eurot.
2021. aastat mõjutavad
• epidemioloogiline olukord ja vaktsiini edukus;
Kontserni 2021. aasta tähtsaimate
• riiklike reisipiirangute ja eneseisolatsiooninõuete leevendamine või kaotamine ning testimis- müügi- ja finantsnäitajate prognoos
võimaluste suurendamine lennujaamades. Mida rohkem asendatakse eneseisolatsiooninõuded
2021. aasta eelarvet koostada oli varasemast keerulisem, sest lennuliikluse taastumises on
testimisvõimalustega, sh taskukohase testimisvõimalusega, seda kiiremini saab lennundus
palju ebaselget. Seni, kuni lennundus pole taastuma hakanud, on ettevõtte põhifookus kulude
taastuda;
juhtimisel ja kokkuhoiul.
• tarbija kindlustunde taastumine. Pikas plaanis näeme, et lennureisimine taastub ja tarbija
Võrreldes 2020. aastaga prognoosime kontserni müügitulu kasvu 2021. aastal 20,6 mln eurolt
jätkab reisimist nii puhkuse, töö kui ka lähedaste külastamise eesmärgil;
21,3 mln euroni (4%). Lennundustulude puhul oleme arvestatud 13% suurenemisega seoses
• majanduskeskkond ja reisimiseks kasutatava vaba raha olemasolu. Majanduskeskkond mõjutab lennunduse eeldatava taastumisega 2021. aasta teisel poolaastal. Reisijate arvu kasvuks prog-
tugevalt ka äriliikluse taastumist; noosime 23%. Kontserni mittelennundustulude kasvu eelarvestatud ei ole.
• lennufirmade võimekus lende taastada, sh rahaline ja käitamisega seotud võimekus. Lennu- Kontserni muude äritulude eelarve on 2020. aasta tegelikest tuludest 14% väiksem, sest
firmade võimalikud konsolideerumised turul; 2020. aasta tegelikes kajastus Eesti Töötukassa sihtfinantseering tööjõukulude katmiseks
2 mln euro ulatuses. Riigilt saadav sihtfinantseering lennundusjulgestuse ja päästekulude
• võtmeklientide rahavooline ja äriline jätkusuutlikkus.
katmiseks kasvab 0,3 mln euro võrra (2021. a 7,7 mln eurot ja 2020. a 7,4 mln eurot). Siht-
Tallinna lennujaama 2021. aasta reisijate arvu prognoos on 1,064 mln reisijat (võrreldes 2020. finantseering regionaalsete lennujaamade tegevuskulude katmiseks kasvab 0,1 mln euro võrra
aastaga kasv 23%). Lennuoperatsioonide kasvu me ei prognoosi. Regionaalsete lennujaamade (2021. a 2,3 mln eurot ja 2020. a 2,2 mln eurot).
2021. aasta reisijate arv kokku on 42 tuhat (kasv 25%). Lennuoperatsioonide arv suureneb 7%,
Prognoosi alusel on kontserni äritulud 2021. aastal kokku 34,9 mln eurot ja kahanevad võrreldes
st kokku prognoosime 9181 lennuoperatsiooni.
eelmise aastaga 4% võrra. Selle põhjus on eelkõige asjaolu, et 2020. aasta tulud sisaldasid
61
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2 mln euro ulatuses Eesti Töötukassa sihtfinantseeringut. Kontserni 2021. aasta tähtsaimate majandus- ja finantsnäitajate prognoos
Kontserni kulud kasvavad 38,2 mln eurolt 40 mln euroni, st 5%. Kontserni kahjumiks on eel-
arvestatud 5,3 mln eurot. 2021. a eelarve 2020 Muutus %
Tallinna lennujaam
Aastal 2021 plaanib kontsern kokku investeerida 35,9 mln eurot.
Reisijaid 1 064 235 863 589 23
• Põhiinvesteering on Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti II etapp, mille eeldatav
Lennuoperatsioone 22 916 22 962 0
maksumus on 14,5 mln eurot.
Kaubamaht tonnides 9 190 9 190 0
• 2019. aastal algas ja aastail 2020−2021 jätkub Pärnu lennujaama rekonstrueerimine. Projekti
Regionaalsed lennujaamad kokku
kogumaksumus on 18,5 mln eurot, millest 11,8 mln eurot investeerime 2021. aastal.
Reisijaid 42 175 33 686 25
• Plaanis on Tallinna lennujaama reisiterminalis lahkuva pagasi ala laiendus ja ümberehitus
Lennuoperatsioone 9 181 8 587 7
ning uue pagasisorteerimise süsteemi ost, investeerida on kavas 3,5 mln eurot.
• Äriprojektidest on kõige tähtsam uute päikeseparkide (Tallinna lennujaama 2 x 500 kW ja Kontsern
Pärnu lennujaama 2 x 1 MW) ehitamine aastail 2021−2022, investeerida on kavas 2,2 mln eurot. Tuhandetes eurodes 2021. a eelarve 2020 Muutus %
Äritulud kokku 34 886 36 266 –4
Müügitulu 21 337 20 555 4
sh lennundustulu 7 416 6 575 13
sh mittelennundustulu 13 921 13 980 0
Muud äritulud 13 549 15 711 –14
sh varade sihtfinantseerimine 3 482 3 744 –7
sh lennundusjulgestuse ja
päästekulude sihtfinantseerimine 7 767 7 420 5
sh regionaalsete lennujaamade
sihtfinantseerimine 2 300 2 200 5
sh muud äritulud 0 2 347 –100
62
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni 2021. aasta tähtsaimate müügi- ja finantsnäitajate prognoos Kontserni Tallinna Lennujaam
2021. a eelarve 2020 Muutus % strateegilised eesmärgid aastaks 2021
Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* 2 697 5 824 –54
Tallinna lennujaam ühendab Eesti maailmaga
Puhaskasum –5 300 –1 997 165 nii inimeste kui ka kauba liikumise osas
Rahavood põhitegevusest 1 863 4 164 –56
Eesmärk Mõõdik 2021
Investeeringud 35 890 17 410 107
Tallinnast on võimalik lennata Aastaringsete sihtkohtade arv 15
Müügitulu lahkuva reisija kohta 38,57 45,80 –16 erinevatesse sihtpunktidesse nii
Euroopas kui ka Aasias Regulaarliine 20
Puhaskasum lahkuva reisija kohta –9,58 –4,45 115 (aastaringsed ja suvised liinid)
Bilansimaht 225 329 230 524 –3 Reisijate arv Tallinna lennujaamas 1,06 mln
Varad aasta lõpus Lennukaubanduse arendamine Lennukaupa Tallinna lennujaamas 10 000 tonni
sihtfinantseerimise kohustuseta* 143 100 154 624 –7
Omakapital aasta lõpus 88 711 93 982 –6
Võlakohustused aasta lõpus 49 178 52 333 –6 Käitame kontserni Tallinna Lennujaam ohutult ja turvaliselt ning
oleme looduskeskkonna suhtes vastutustundlikud
Omakapital/varad aasta lõpus* 62% 61%
Eesmärk Mõõdik 2021
Võlakohustused/ärikasum enne kulumit* 18,2 9,0
CO2 intensiivsus reisija kohta 14,1 kg
Ärikulud kokku 39 952 38 178 5
Vähendame elektri, vee ja gaasi kulu
sh kaubad, materjalid, teenused 11 715 10 030 17 1,12 € reisija kohta
reisija kohta Tallinna lennujaamas
sh mitmesugused tegevuskulud 1 222 1 355 –10
Julgestuse vahejuhtumite arv
sh tööjõukulud 15 657 15 705 0 kontserni lennujaamades reisija 0 tõsist juhtumit
kohta
sh muud ärikulud 113 –392 –129
sh põhivara kulum 11 245 11 480 –2 Lennuohutuse vahejuhtumite arv
kontserni lennujaamades 1000 0 lennuõnnetust ja tõsist lennuintsidenti
Ärikasum (EBIT) –5 066 –1 912 165 lennuoperatsiooni kohta
Keskmine töötajate arv
taandatuna täistööajale 475 521 –9
* Ei sisalda põhivarade sihtfinantseeringut.
63
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Tallinna Lennujaam on atraktiivne lennujaam reisijatele, Kontsern Tallinna Lennujaam on
lennundusettevõtetele, partneritele ja talentidele kuluefektiivne, kasumlik ja uuenduslik ettevõte
Eesmärk Mõõdik 2021 Eesmärk Mõõdik 2021
Eristume teistest Euroopa lennu- EBITDA kasv kontsernis 12,6%
jaamadest hubasuse ja kodususe 4,5 (viiepunktiskaalal)
poolest (ASQ indeksi järgi) Kontserni kulu (va amortisatsioon)
26 €
reisija kohta
Lennufirmade ootustele vastav
teenuste ja toodete portfell 4,45 (viiepunktiskaalal) Kontserni müügitulu lahkuva
38,6 €
(ASQ-indeksi järgi) reisija kohta
Tallinna lennujaama Eelootealade ja pagasiala välja ehitamine on Kasutusel on terviklikud ja nüüdis-
"Airport 4.0" tegevuskava viiakse ellu
reisiterminali laiendamine graafikus. I etapi projekteerimist on alustatud aegsed infotehnoloogilised ja digi-
juhtkonna otsuste alusel
lahendused
Me ei põhjusta lennuliikluse 0 vahejuhtumit,
järjestikust seisakut üle 30 minuti mille kestus ületab 30 min Tallinna lennujaama on rajatud kaks 0,5 MW
Uued äriprojektid
päikeseparki. Järgmiste päikeseparkide rajamist
on ellu viidud
Väljuvate lendude punktuaalsus valmistatakse ette
85%
Tallinna lennujaamas
Suurendame kontserni töötajate Kontserni Tallinna Lennujaam kinnistud
TRI*M-indeksis 70 punkti
pühendumust on väärtustatud ja teenivad tulu
Tööandja uuringute tulemustes
Viie parima tööandja seas Eesmärk Mõõdik 2021
saavutame endiselt kõrged kohad
Kinnisvaraprojektide alternatiivsed Ärimudelite analüüs
ärimudelid on välja töötatud on valminud
Kinnisvaraprojektide alustamiseks Tallinna lennujaama lõuna-, ida- ja edelaalade ning
kontserni kinnistutel on äriplaan lennujaama linnaku detailplaneeringud on projektide
koostatud ja ehitustööde alusel ajakavas
kavandamist on alustatud
Tallinna lennujaama lennuliiklusala laienduse (ÜF II)
ehitus on lõpetatud
Pärnu lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine
on lõpetatud, terminali ehitatakse
64
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Jätkusuutlikkuse aruandluse põhimõtted mängivad peale selle rolli ühiskonna õigusaktid ja seaduskuulekus, mis vähendavad hea toimi-
mise puhul teema tähtsust ettevõtte jaoks ja vastupidi.
Kontserni Tallinna Lennujaam 2020. majandusaasta aruanne on jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse
vastutuse, hea ühingujuhtimise tava ning raamatupidamise integreeritud aastaaruanne. Tuvastatud olulised teemad on järgmised:
• majandustulemused,
Jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutustundlikkuse aruande osas tugineme globaalse aruandlus- • kaudne majandusmõju,
algatuse (ingl global reporting initiative, GRI) aruandlusstandardile. Jätkusuutlikkuse aruande • korruptsiooni tõkestamine,
koostamise juhend koosneb aruandluspõhimõtetest, aruandlusjuhendist ja standardsetest • energia,
avaldatavatest andmetest. Selles aastaaruandes kajastame kogu 2020. aasta tegevust. • bioloogiline mitmekesisus,
Aruande koostame igal aastal ja see on jätk kontserni Tallinna Lennujaama 2019. majandus- • heitkogused,
aasta aruandele. • heitvesi ja jäätmed,
Aruandluspõhimõtetes ja -juhistes on kirjeldatud aruandlusprotsessi järgmisi põhielemente: • keskkonnanõuetele vastavus,
• tööhõive,
• olulisust, • töötervishoid ja -ohutus,
• sidusrühmade kaasatust, • koolitus ja haridus,
• jätkusuutlikkuse konteksti, • mittediskrimineerimine,
• täielikkuse aruandluspõhimõtteid. • sotsiaal-majanduslik nõuetelevastavus.
Standardsete avaldatavate andmete osa sisaldab andmeid ja teavet, mis on asjakohane ja oluline Oma äritegevuses juhindume kestlikkuse põhimõtetest. Alates 2018. aastast järgime oma
ettevõtte puhul ning määratletud juhendis kolme liiki standardandmetena: tegevuses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke (ingl sustainable
• strateegia ja profiil – andmed, mis määravad ettevõtte tegevuse mõistmiseks vajaliku üldise development goals, SDG) ja seome oma tegevuse nendega. Kestliku arengu eesmärkide täitmist
konteksti, nagu ettevõtte strateegia, profiil ja juhtimine; oleme selles aruandes ka kajastanud. Et illustreerida seda, kuidas meie tegevus aitab kaasa
kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, oleme sidunud need meie jaoks oluliste teemadega ja
• juhtimisviis – andmed, mis hõlmavad seda, kuidas ettevõte asjakohaste teemadega tegeleb, tähistanud aruandes SDG-märkega.
ning annavad konkreetse valdkonna tegevuse mõistmiseks konteksti;
• tulemusnäitajad – näitajad, mis hõlmavad võrreldavaid andmeid ettevõtte tegevuse kohta
majandus-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonnas.
Mõjukohtade määratlemise ja ulatuse piiritlemise aluseks on tehtud ettevõtte töötajate ja juht-
konnaga intervjuud, kirjandus-, andme- ja meediaanalüüs ning külastusvaatlus ja võetud eks-
perdihinnangud. Olulisuse määramisel on kasutatud intervjuusid ettevõtte töötajate ja juht-
konnaga. Täpsemalt on sidusrühmad kirjeldatud sellekohases peatükis. Olulisuse hindamisel
65
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kestliku arengu eesmärgid
Eesmärk Maailm Tallinna Lennujaam Eesmärk Maailm Tallinna Lennujaam
Tagada kõikidele vanuserühma- Ettevõttes on toimiv töötervishoiu Tagada säästev tarbimine Meil on keskkonnajuhtimissüsteemi ISO 14001
dele hea tervis ja heaolu ja -ohutuse juhtimissüsteem ja tootmine sertifikaat. Tagame ohtlike jäätmete üleandmise
ohtlike jäätmete käitlejale. Vähendame jäätme-
teket reisija kohta. Suurendame taaskasutatavate
jäätmete osakaalu. Tagame ettevõtte koosseisu
Tagada kõikidele kaasav ja õigla- Toetame töötajate arengut ning korraldame kuuluvate lennujaamade säästliku ja vastutus-
ne kvaliteetne haridus ning elu- nende õppetegevust ja juhendamist tõhusa tundliku käitamise. Loome ettevõtte jäätme-
kestva õppe võimalused ressursikasutuse ja paindlike õpivõimalustega käitlussüsteemi strateegia
Saavutada sooline võrdõigus- Järgime soolise, vanuselise, haridusliku Võtta kiiresti meetmeid kliima- Peame arvestust kasvuhoonegaaside heitkoguste
likkus ning suurendada naiste ja vaadete mitmekesisuse toetamise põhimõt- muutuste ja nende mõjudega üle. Uusi masinaid soetades jälgime CO2 heitmeid.
ja tütarlaste mõjuvõimu teid võitlemiseks Vähendame fossiilsete kütuste tarbimist
Tagada kõikidele joogivesi ja Seirame pidevalt sademevett. Kasutame vee- Kaitsta ja taastada maismaa Kasutame lennujaamades keskkonnasäästlikke
kanalisatsioon ning veevarude ressursse säästvaid tehnilisi lahendusi. Väldime ökosüsteeme ning propageeri- jäätõrjevahendeid, et vähendada negatiivset
säästev majandamine keskkonnareostust, maandades riske. Tagame da nende säästvat kasutamist; mõju bioloogilisele mitmekesisusele
lennujaamades puhta joogivee reisijale, töötajale majandada metsi säästvalt ning
ja partnerile peatada ja pöörata ümber pin-
nase halvenemine ja bioloogilise
Tagada taskukohane, usaldus- Vähendame elektrienergia tarbimist reisija kohta. mitmekesisuse hävimine
väärne, säästev ja kaasaegne Suurendame taastuvenergia tarbimise osakaalu
energia kõikidele energia lõpptarbimises. Kavandame energia- Toetada rahumeelseid ja Väldime korruptsiooni, seades hanketingimuste
tõhusaid hooneid kaasavaid ühiskondi, et saavu- seadmise ja huvide konfliktide vältimise
tada säästev areng; tagada õi-
Toetada jätkusuutlikku, kaasa- Aitame kaasa riigi majanduskeskkonna aren- guskaitse kõikidele ning luua
vat ja säästvat majandusaren- gule. Väärtustame tulemuslikkust ja töötajate kõikidel tasanditel tõhu-
gut ning tagada kõikidele inimes- silmapaistvat panustamist ning vastastikku sad, vastutustundlikud ja
tele inimväärne töö lugupidavaid suhteid töötajatega kaasavad institutsioonid
Ehitada vastupidav taristu, toe- Arendame ja käitame taristut, arvestades ühis- Tugevdada tegevuskava Tasume keskkonnamakse välisõhu saasteloa
tada kaasavat ja säästvat indust- konna ja sidusrühmade ootusi ning jätkusuutlik- rakendamise meetodeid ja vee-erikasutusloa alusel. Määratleme ette-
rialiseerimist ning innovatsiooni kuse põhimõtteid ja taaselustada säästva võtte sidusrühmad ja arvestame nende ootus-
arengu alane ülemaailmne tega
Muuta linnad ja asulad Jälgime välisõhku paisatavaid peenosakeste partnerlus
kaasavaks, turvaliseks, heitmeid. Osaleme aktiivselt müraga seotud
vastupidavaks ja säästvaks küsimuste käsitlemisel. Vähendame heitkogu-
seid, koostame CO2 vähendamise tegevuskava
66
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
GRI sisuregister
Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid
GRI 102: Organisatsiooni profiil Strateegia
Üldine
102-1 Ettevõtte nimi AS Tallinna Lennujaam 102-14 Juhatuse esimehe 3
avalikustatav
pöördumine
teave 102-2 Peamised tegevused, 6
kaubamärgid, tooted ja/või 102-15 Peamised mõjud, 8, 10–12, 13–14, 21–24
teenused riskid ja võimalused
102-3 Peakontori asukoht Tallinn Eetika
102-4 Ettevõtte tegevuskohad 6, 36, 49 102-16 Väärtused, põhimõtted, 10–13, 19
standardid ja käitumistavad
Kestliku arengu eesmärk nr 9 10, 36, 44, 46
Ehitada vastupidav taristu, toetada Ühingujuhtimine
kaasavat ja säästvat industrialiseeri-
mist ning innovatsiooni 102-18 Juhtimisstruktuur 16–18
102-5 Omandisuhte iseloom 6, 16 Huvigruppide kaasamine
ja õiguslik vorm 102-40 Huvigruppide nimekiri 47
102-6 Riigid, kus ettevõte tegutseb 6 102-42 Huvigruppide 38–39, 47
kaardistamine ja valik
102-7 Ettevõtte suurus 6, 44
102-43 Huvigruppide kaasamise 38–39, 43–44, 51–52
102-8 Tööjõu struktuur 49–50
põhimõtted
102-9 Tarneahela kirjeldus 24
102-44 Olulisemad tõstatatud 38–39, 47
102-10 Olulised muudatused 3–4, 8, 17–18, 49 teemad ja murekohad
organisatsioonis ja selle
tarneahelas Aruandluspõhimõtted
102-45 Finantsaruandes 6
102-11 Ettevaatusabinõude 21–24
hõlmatud üksused
rakendamine
102-46 Aruande sisu ja teemade 13, 65–66
102-12 Osalemine välistes 19–20
ulatuse määratlemine
algatustes (peamised toetus-
valdkonnad ja -tegevused) 102-47 Oluliste teemade loetelu 13, 47, 65–66
102-13 Liikmesus ja kuuluvus 19–20
organisatsioonidesse
67
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid
102-48 Avalikustatava teabe Kestliku arengu eesmärk nr 12 54, 55, 57, 58
34, 44
korrigeerimine Tagada säästev tarbimine ja
tootmine
102-49 Muutused aruandluses –
102-50 Aruandlusperiood 01.01.−31.12.2020 GRI 201: 201-1 Ettevõtte loodav ja 26–31, 41
Majandus- jaotatav väärtus
102-51 Viimase aruande
27.03.2020 tulemused
avaldamise kuupäev
102-52 Aruandlustsükkel Aruanne koostatakse igal aastal. Kestliku arengu eesmärk nr 8 49
GRI juhistele vastavat aruannet Toetada jätkusuutlikku, kaasavat
on koostatud alates aastast 2014. ja säästvat majandusarengut ning
Kõik varasemad aruanded on tagada kõikidele inimestele inim-
kättesaadavad AS-i Tallinna väärne töö
Lennujaam kodulehel
GRI 203: 203-1 Infrastruktuuri 30–31, 41, 45–47
102-53 Aruannet puudutavate Kaudne investeeringud ja toetatud
[email protected] majandusmõju teenused
küsimuste kontakt
102-54 Aruande Aruanne järgib rahvusvahelist GRI 205: 205-1 Korruptsiooniga seotud 18–19
vastavus GRI standardile Global Reporting Initiative (GRI) Korruptsiooni riskide hindamine
standardit ja on koostatud tõkestamine
standardi põhinõuete järgi 205-2 Korruptsioonivastase 18–19
poliitika ja protseduuride alane
102-55 GRI sisuregister 67–70 suhtlus ja koolitus
102-56 Väline kinnitus Kontserni aastaaruande 205-3 Korruptsioonijuhtumid ja 18–19
on kinnitanud audiitor järgnenud tegevused
AS PricewaterhouseCoopers
Kestliku arengu eesmärk nr 16 16
GRI 103: 103-1 Aruande ulatus ja piirid 6, 10–12 Toetada rahumeelseid ja kaasavaid
Juhtimisviisi ühiskondi, et saavutada säästev
103-2 Juhtimispõhimõtted ja 10–14, 54
kirjeldus areng; tagada õiguskaitse kõikidele
selle komponendid
ning luua kõikidel tasanditel
103-3 Juhtimispõhimõtete 10–14 tõhusad, vastutustundlikud ja
hindamine kaasavad institutsioonid
68
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid
GRI 302: 302-1 Energia tarbimine 56–57 Kestliku arengu eesmärk nr 11 55, 57, 59
Energia organisatsiooni sees Muuta linnad ja asulad kaasavaks,
turvaliseks, vastupidavaks ja
302-3 Energiatõhusus 56–57 säästvaks
302-4 Energiatarbimise 55, 57
vähendamine Kestliku arengu eesmärk nr 13 55, 57
Võtta kiiresti meetmeid kliima-
Kestliku arengu eesmärk nr 7 55, 57 muutuste ja nende mõjudega
Tagada taskukohane, usaldus- võitlemiseks
väärne, säästev ja kaasaegne
energia kõikidele GRI 304: 306-1 Vee väljalase kvaliteedi 56–59
Bioloogiline ja sihtkoha järgi
GRI 304: 304-2 Tegevuste ja teenuste 57–59 mitmekesisus
Bioloogiline oluline mõju bioloogilisele 306-2 Jäätmed vastavalt tüübi 56, 58
mitmekesisus mitmekesisusele ja käitluse meetodile
306-3 Olulised lekked 22, 56, 58
Kestliku arengu eesmärk nr 15 55, 59
Kaitsta ja taastada maismaa 306-4 Ohtlike jäätmete vedu 56, 58
ökosüsteeme ning propageerida
306-5 Veekogud, mida mõjutab 57, 58, 59
nende säästvat kasutamist;
vee väljavool ja/või äravool
majandada metsi säästvalt ning
peatada ja pöörata ümber pinnase Kestliku arengu eesmärk nr 6 55, 57, 58
halvenemine ja bioloogilise Tagada kõikidele joogivesi ja
mitmekesisuse hävimine kanalisatsioon ning veevarude
säästev majandamine
GRI 305: 305-5 Kasvuhoonegaaside 57
Heitkogused heitkoguste vähendamine GRI 307: 307-1 Mittevastavused 54
Keskkonnaalane keskkonnanõuetele ja
305-7 Lämmastikoksiid ja 57 nõuetelevastavus regulatsioonidele
vääveloksiid ning teised
olulised õhuheitmed GRI 401: 401-1 Uute töötajate värbamine 50, 51
Tööhõive ja töötajate voolavus
Kestliku arengu eesmärk nr 17 20, 47, 54
Tugevdada tegevuskava rakenda-
mise meetodeid ja taaselustada
säästva arengu alane ülemaailmne
partnerlus
69
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid Standard Avalikustatav teave Leheküljenumbrid
GRI 403: 403-1 Töötervishoiu ja 23, 43 GRI 406: 406-1 Diskrimineerimise juhtumid 2020. aastal ei registreeritud
Töötervishoid tööohutuse juhtimissüsteem Mitte diskrimi- ja parandusmeetmed ühtegi diskrimineerimise juhtumit
ja -ohutus neerimine
403-2 Ohu tuvastamine, riskihin- 21, 23
damine ja vahejuhtumite uurimine GRI 419: 419-1 Mittevastavus sotsiaal- 2020. aastal ei tuvastatud ühtegi
403-4 Töötajate osalemine, 23 Sotsiaalmajan- majanduslikele nõuetele mittevastavust
konsulteerimine ja suhtlemine duslik nõuetele-
töötervishoiu ja -ohutuse vastavus
valdkonnas
Kestliku arengu eesmärk nr 3 23, 55, 58
Tagada kõikidele vanuserühmadele
hea tervis ja heaolu
GRI 404: 404-1 Keskmine koolitustundide Kuna ettevõte panustab praktilisse
Koolitus arv töötaja kohta aastas õppesse töökohal, siis ei ole see
ja haridus näitaja asjakohane
404-2 Programmid töötajate 50–51
oskuste arendamiseks ja
ülemineku toetamiseks
404-3 Töötajate osakaal, kellega 51
viiakse regulaarselt läbi tulemus-
ja arenguvestlusi
Kestliku arengu eesmärk nr 4 52
Tagada kõikidele kaasav ja õiglane
kvaliteetne haridus ning elukestva
õppe võimalused
Kestliku arengu eesmärk nr 5 49
Saavutada sooline võrdõiguslikkus
ning suurendada naiste ja tütarlaste
mõjuvõimu
70
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2020. aasta
konsolideeritud
raamatupidamise
aastaaruanne
Sisukord
73 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed 103 LISA 14. Sihtfinantseerimine
105 LISA 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad
74 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 105 LISA 16. Maksuvõlad
75 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 105 LISA 17. Viitvõlad töötajatele
76 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 105 LISA 18. Omakapital
77 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 106 LISA 19. Müügitulu
106 LISA 20. Muud äritulud
77 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 107 LISA 21. Kaubad, materjal ja teenused
107 LISA 22. Mitmesugused tegevuskulud
77 Lisa 1. Üldine informatsioon 107 LISA 23. Tööjõukulud
77 Lisa 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest 107 LISA 24. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused
90 Lisa 3. Finantsriskide juhtimine 108 LISA 25. Tehingud seotud osapooltega
93 Lisa 4. Olulised raamatupidamishinnangud 109 LISA 26. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta
96 Lisa 5. Materiaalne põhivara 109 Konsolideerimata finantsseisundi aruanne
99 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud 110 Konsolideerimata koondkasumiaruanne
99 Lisa 7. Kasutusrent 111 Konsolideerimata rahavoogude aruanne
100 Lisa 8. Varud 112 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne
100 Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed 112 AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) korrigeeritud omakapitali aruanne
100 LISA 10. Finantsinstrumendid
101 LISA 11. Raha ja raha ekvivalendid 113 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
102 LISA 12. Võlakohustused
103 LISA 13. Laenu tagatis ja panditud vara 117 AS Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le
72
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni
lühiiseloomustus
Kontsern tegutseb Eesti Vabariigis, käitab Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu, Pärnu lennujaamu Juriidiline aadress Lennujaama tee 12
ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju.
11101 Tallinn
Kontserni põhitegevusvaldkondadeks on lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennukite Eesti Vabariik
ja reisijate maapealne teenindamine. 2020. aastal andis kontsern tööd keskmiselt 608-le
(2019. a 687-le) töötajale. Majandusaasta lõpul töötas kontsernis 509 töötajat (2019.a 681).
Telefon +372 6 058 701
Faks +372 6 058 333
AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub Eesti Vabariigi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse
E-post
[email protected]
Koduleht www.tallinn-airport.ee
Audiitor AS PricewaterhouseCoopers
73
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes Lisa nr 31.12.2020 31.12.2019 tuhandetes eurodes Lisa nr 31.12.2020 31.12.2019
Varad Omakapital
Aktsiakapital Lisa 18 25 617 25 095
Põhivara
Kohustuslik reservkapital 2 510 2 510
Materiaalne põhivara Lisa 5 158 784 151 918
Jaotamata kasum 65 855 67 852
Immateriaalne põhivara 511 514
Omakapital kokku 93 982 95 457
Kasutamisõiguse esemeks olev vara 92 158
Kinnisvarainvesteeringud Lisa 6 15 698 16 762 Kohustused
Põhivara kokku 175 085 169 352 Pikaajalised kohustused
Võlakohustused Lisa 12 49 036 42 321
Käibevara
Rendikohustused Lisa 12 56 112
Varud Lisa 8 265 312
Sihtfinantseerimine Lisa 14 75 900 77 139
Nõuded ja ettemaksed Lisa 9 5 644 5 582
Muud võlad 41 41
Raha Lisa 11 49 530 50 903
Pikaajalised kohustused kokku 125 033 119 613
Käibevara kokku 55 439 56 797
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused Lisa 12 3 297 3 297
Varad kokku 230 524 226 149
Rendikohustused Lisa 12 36 46
Võlad ja ettemaksed Lisa 15 7 965 7 280
Eraldis Lisa 25 211 456
Lühiajalised kohustused kokku 11 509 11 079
Kohustused kokku 136 542 130 692
Lisad lehekülgedel 74 kuni112 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande Omakapital ja kohustused kokku 230 524 226 149
lahutamatud osad.
74
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideeritud
koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes Lisa nr 2020 2019
Müügitulu Lisa 19 20 555 47 120
Muud äritulud Lisa 20 15 711 13 266
Kaubad, materjal ja teenused Lisa 21 –10 030 –15 734
Mitmesugused tegevuskulud Lisa 22 –1 355 –1 902
Tööjõukulud Lisa 23 –15 705 –20 949
Põhivara kulum ja väärtuse langus Lisa 5, 6 –11 480 –11 771
Muud ärikulud 392 –111
Ärikasum/kahjum –1 912 9 919
Finantstulud ja -kulud –85 –201
Aruandeaasta kasum/kahjum –1 997 9 718
Aruandeaasta koondkasum/kahjum –1 997 9 718
Lisad lehekülgedel 74 kuni112 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lahutamatud osad.
75
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideeritud
rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes Lisa nr 2020 2019 tuhandetes eurodes Lisa nr 2020 2019
Põhitegevuse rahavood Rahavood finantseerimisest
Laekumised klientidelt 25 713 50 004 Saadud laenu tagasimaksed Lisa 12 –3 285 –2 143
Tarnijatele ja töötajatele tasutud –31 162 –41 939 Saadud laenud Lisa 12 10 000 14 000
Saadud intressitulu 96 2 Makstud rendimaksed –66 –58
Makstud intressid –178 –200 Rahavood finantseerimisest kokku 6 649 11 799
Saadud tegevuskulude
sihtfinantseerimine riigieelarvest Lisa 14 9 620 9 195 Rahavood kokku –1 373 37 643
Saadud muu tegevuskulude Raha ja raha ekvivalendid
sihtfinantseerimine Lisa 14 75 200 aruandeperioodi algul Lisa 11 50 903 13 260
Põhitegevuse rahavood kokku 4 164 17 262 Raha ja raha ekvivalendid
aruandeperioodi lõpul Lisa 11 49 530 50 903
Rahavood investeerimisest Raha ja raha ekvivalentide muutus –1 373 37 643
Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara
ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel Lisa 5, 6 –13 311 –11 490
Laekunud materiaalse põhivara müügist Lisa 5 318 72
Riigieelarvest määratud
sihtfinantseeringu tagasimakse Lisa 14 –1 456 0
Saadud põhivara
sihtfinantseerimine riigieelarvest Lisa 14 0 17 300
Saadud põhivara sihtfinantseerimine Lisa 14 2 263 2 700
Rahavood investeerimisest kokku –12 186 8 582
Lisad lehekülgedel 74 kuni112 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lahutamatud osad.
76
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideeritud omakapitali Konsolideeritud raamatupidamise
muutuste aruanne aastaaruande lisad
tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku
Lisa 1. Üldine informatsioon
reservkapital kasum
Saldo seisuga 31.12.2018 25 095 2 510 58 134 85 739 Emaettevõte AS Tallinna Lennujaam on Eesti Vabariigis 30.12.1997 registreeritud 100% riigile
kuuluv äriühing.
2019. aasta koondkasum 0 0 9 718 9 718
Saldo seisuga 31.12.2019 25 095 2 510 67 852 95 457 Kontserni Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab AS-i
Tallinna Lennujaam (emaettevõte) ja tema 100%-list tütarettevõtet AS-i Tallinn Airport GH,
Aktsiakapitali suurendamine
mitterahalise sissemakse teel 522 0 0 522 mis tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse teenindamisega ning kelle aktsiad on regist-
reeritud Eestis.
2020. aasta koondkahjum 0 0 –1 997 –1 997
Saldo seisuga 31.12.2020 25 617 2 510 65 855 93 982 Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 18. märtsil 2021.
Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on toodud Lisas 18.
Lisad lehekülgedel 74 kuni112 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
lahutamatud osad. Lisa 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest
Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koosta-
misel rakendatud olulisematest arvestus- ja aruandluspõhimõtetest. Nimetatud arvestus- ja
aruandluspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodidel, v.a juhtudel,
kui info on avaldatud eraldi.
(A) ARVESTUSE ALUSED
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusva-
heliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandar-
dite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põhili-
selt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi koond-
kasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja -kohustused.
77
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel on kasutatud teatud raamatupidamishinnan- Muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt, mis tähendab, et tulumaksu kohustus tuleb üles
guid, samuti on kasutatud mitmete arvestus- ja aruandluspõhimõtete rakendamise osas võtta varasematel perioodidel tütarettevõtetesse kogunenud jaotamata kasumi suhtes.
juhtkonna otsuseid. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 4 on avalikustatud
Juhtkonna hinnangul ei mõjuta investeeringutelt edasilükkunud tulumaksukohustise tagasi-
need valdkonnad, kus raamatupidamishinnangutel on oluline mõju kontserni aastaaruandes
ulatuv kajastamine finantsaruandeid. Kontserni juhatus on hinnanud IAS 12 standardi
kajastatud informatsioonile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruanne on koosta-
tõlgendusotsuse mõju, üle vaadanud ja analüüsinud kontsernisisest dividendipoliitika
tud tuhandetes eurodes, kui ei ole kirjutatud teisiti.
põhimõtteid ning järeldanud, et tagasiulatuvalt mõju finantsaruannetele ei ole. Võrdlus-
ning aruandeperioodi algsaldod korrigeerimist ei vaja. Kontsern analüüsis Eesti
tütarettevõttes eelnevatel perioodidel kogunenud jaotamata kasumi pealt tekkivat
(B) ARVESTUS- JA AVALIKUSTAMISPÕHIMÕTETE MUUTUSED
tulumaksu muutust ning hindas, et ettevõte suudab kontrollida ajutise erinevuse
Muutused olulistes arvestuspõhimõtetes alates 1.01.2020 tühistamise ajastamist ja ajutine erinevus ei tühistu lähimas tulevikus. Edaspidiselt
kajastatakse dividendide maksmisel tekkivate tulumaksu ajutiste erinevuste korral
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida kasutati
tulumaksukulu ja -kohustus vastavalt uuele tõlgendusele, sealhulgas lähtutakse kehtivast
kontserni 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta konsolideeritud aruandes, välja ar-
kontsernisisest dividendipoliitika põhimõtetest ja tütarettevõtte võimekusest maksta dividende.
vatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevalt.
Kontsern on alates 1. jaanuarist 2020 esmakordselt rakendanud Finantsaruandluse kont-
IAS 12 12.52A ja 12.57A - Investeeringutelt edasilükkunud tulumaksukohustise kajasta-
septuaalse raamistiku muudatused ja Olulisuse mõiste – IAS 1 ja IAS 8 muudatused.
mise tõlgenduse muutus. 2020. aasta juunis Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite
Nimetatud standarditel ei olnud olulist mõju kontserni inantsaruannetele seisuga 1. jaanuar
Tõlgenduskomitee (IFRIC) poolt vastu võetud tõlgendusotsuse põhjal ei ole Eestis seni 20
2020. Mitmed teised uued standardid on rakendanud 1. jaanuarist 2020, kuid neil ei ole
aastat kehtinud tulumaksu edasilükkamise põhimõte kooskõlas IAS 12.52A tõlgendusega.
olulist mõju kontserni inantsaruannetele.
IAS 12.52A ütleb, et kui tulumaksu tasutakse dividendidelt, mitte kasumilt, siis ei kajastata
aruannetes tulumaksu kulu ega kohustust enne, kui dividendid on välja kuulutatud. Eestis on
seda arvestuspõhimõtet rakendatud järjekindlalt kogu kontserni jaotamata kasumi suhtes,
Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine alates 1.01.2021
sõltumata sellest, kas kasum on kogunenud emaettevõttes või Eesti tütarettevõttes. Käes-
oleva aasta tõlgendusotsuse põhjal kohaldatakse Standardi IAS 12 paragrahvides 52A ja 57A Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad kontsernile
sätestatud põhimõtet ainult emaettevõttes kogunenud jaotamata kasumi suhtes ega kohal- kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2021 või hilisematel perioodidel ja mida kontsern ei ole
data Eesti tütarettevõtetes kogunenud jaotamata kasumi suhtes. rakendanud ennetähtaegselt:
Standardi IAS 12 paragrahv 39 järgi peab ettevõte edasilükkunud tulumaksukohustist kajastama Kohustuste liigitamine lühi- või pikaajaliseks - IAS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril
kõikide tütar-, sidus- ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse tehtud investeeringute pealt, kui nen- 2022 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Piiratud ulatusega muudatused selgitavad,
des investeeringutes on tekkinud ajutised maksustatavad erinevused, välja arvatud juhul, kui: et kohustused liigitatakse kas lühiajalisteks või pikaajalisteks sõltuvalt aruandeperioodi lõpus
kehtivatest õigustest. Kohustused on pikaajalised, kui ettevõttel on aruandeperioodi lõpus
a) ettevõte suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistamise ajastamist; ja
oluline õigus lükata edasi arveldust rohkem kui kaheteistkümneks kuuks. Juhised ei nõua
b) on tõenäoline, et ajutine erinevus ei tühistu lähimas tulevikus. enam sellisel juhul tingimusteta õigust. Juhtkonna kavatsus järgnevalt arvelduste edasilükka-
78 mise õigust kasutada või mitte ei mõjuta kohustuste liigitamist. Õigus edasilükkamiseks on
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
olemas vaid siis, kui ettevõte täidab aruandeperioodi lõpu seisuga asjakohased tingimused. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded
Kohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandeperioodi lõpus või enne
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud konsolideeriva üksuse
seda, isegi kui laenuandja nõustub pärast aruandeperioodi lõppu sellest tingimusest loobuma.
(emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete
Vastupidi, laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingu eritingimusi rikutakse alles pärast
koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud
aruandekuupäeva. Lisaks sisaldavad muudatused selgitust sellise võla liigitamise nõuete koh-
raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a. tütarettevõtte kajastamist käsitlevad arves-
ta, mida ettevõte võib rahuldada, muutes seda omakapitaliks. ‘Arveldus’ on defineeritud kui
tuspõhimõtted, mis on emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes muudetud vastavalt IAS
kohustuse tasumine sularahaga, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või et-
27 „Konsolideeritud ja Eraldiseisvad raamatupidamise aruanded” nõuetele ning investeerin-
tevõtte enda omakapitaliinstrumentidega. Konverteeritavate instrumentide puhul, mida võib
gud tütarettevõtete aktsiatesse on kajastatud soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlu-
konverteerida omakapitaliks, on olemas erand, kuid ainult nende instrumentide puhul, kus
sed vara väärtuse langusest (vt Lisa 26).
vahetusõigus liigitatakse liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina omakapitaliinstrumen-
dis. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandele.
Muudel uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti (D) TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS
olulist mõju kontsernile. FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA -KOHUSTUSED
Arvestus- ja esitusvaluuta
(C) KONSOLIDEERITUD ARUANNETE KOOSTAMINE Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete äritegevuse põhili-
se majanduskeskkonna valuuta. Ema- ja tütarettevõtte arvestusvaluuta on euro. Konsolidee-
Konsolideerimise põhimõtted
ritud aruanded on koostatud eurodes.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab emaettevõtte AS-i Tallinna Lennujaam
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused
ning selle tütarettevõtte AS-i Tallinn Airport GH finantsnäitajaid konsolideerituna rida-realt.
Ema- ja tütarettevõtte vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõuded, kohustused, tulud, Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval
kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Vajadusel on tütarettevõtte ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga vastava valuuta ametlikud noteeringud. Raha ülekand-
arvestuspõhimõtteid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega. mise ja tehingupäeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajastatakse koondkasu-
miaruandes. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on ümber hinnatud
Tütarettevõte
aruande kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku noteeringu või, kui Euroopa Kesk-
Tütarettevõte on kontserni poolt kontrollitav ettevõte. Kontroll eksisteerib, kui emaettevõte pank vastavat valuutat ei noteeri, valuutat emiteeriva riigi keskpanga ametliku noteeringu alu-
omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspõhimõtteid, millega kaas- sel euro suhtes. Võlakohustuste ning raha ja raha ekvivalentide ümberhindamisest tulenevad
neb reeglina enam kui pool hääleõigustest tütarettevõttes. Kontrolli olemasolu hindamisel kasumid ja kahjumid on kajastatud koondkasumiaruandes finantstulude- ja kuludena; muud
võetakse arvesse hetkel kasutatavate või konverteeritavate potentsiaalsete hääleõiguste ole- valuutakursside muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid aga muude äritulude või tegevus-
masolu ja võimalikku mõju. Tütarettevõte konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes kuludena.
alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.
79
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
(E) VARADE JA KOHUSTUSTE JAOTUS LÜHI- JA PIKAAJALISTEKS 2. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise
kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja
Varad ja kohustused on finantsseisundi aruandes jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks
teenustele ning hüvitistest tööjõule.
loetakse varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal või kontserni tava-
pärase äritsükli käigus. Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finant-
seeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse sellega seotud laenu-
Kohustusi liigitatakse lühiajalisteks kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aru-
kasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulu-
ande kuupäevast või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata
tuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga
rohkem kui 12 kuud pärast aruande kuupäeva.
seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseeri-
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruande kuupäevast, kuid mis mine lõpetatakse hetkel, mil vara on valmis või selle kasutamine on pikemaks ajaks peatatud.
refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruande kuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnita-
Kulum
mist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida lae-
nuandjal oli õigus aruande kuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetus-
rikkumise tõttu. maksumus on oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi.
Kõik ülejäänud varad ja kohustused on näidatud pikaajalistena. Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise ka-
suliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita.
Materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle vä-
(F) MATERIAALNE PÕHIVARA
hemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse
Materiaalse põhivarana käsitletakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutami- muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. Põhivara eeldata-
seks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida eeldatavasti kasutatakse üle aasta. vat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvelevõt-
Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud misel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb
vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena,
võrra. muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel
varale arvestatav kulum.
Soetusmaksumus
Põhivara kasuliku eluea hindamine
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses.
Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise
1. Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt
perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud mõ-
seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.
nevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga.
80
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal ka-
jastamine lõpetati, koondkasumiaruandes real ”muud äritulud” või ”muud ärikulud”.
Ehitised, rajatised
Perroonid, lennurajad 20–50 aastat Varade väärtuse langus
Hooned 5–50 aastat Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem
Muud rajatised (kanalisatsioon, trassid) 10–25 aastat bilansilisest jääkväärtusest – vt lõiku „mittefinantsvarade väärtuse langus“.
Väikerajatised (angaarid) 2–20 aastat
Masinad ja seadmed (G) IMMATERIAALNE PÕHIVARA
Mitmesugused süsteemid 3–20 aastat Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja ot-
Rajahooldusmasinad ja seadmed 6–20 aastat seselt soetamisega seotud kuludest. Finantsseisundi aruandes kajastatakse immateriaalset
põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused.
Muud seadmed 2–15 aastat
Immateriaalse põhivara all kajastatakse soetatud tarkvara, mis on piiratud kasuliku elueaga.
Muu inventar, tööriistad ja sisseseaded Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määramata kasuliku elueaga
immateriaalset põhivara.
Terminali mööbel ja sisustus 2–10 aastat
Arvutid ja võrguseadmed 3–5 aastat Tarkvara
Muu vara 3–10 aastat Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise het-
kel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahu-
Parendused
tamatu osa. Kontserni poolt loodud ja kontrollitav tarkvara kajastatakse immateriaalse varana,
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele kui on täidetud järgmised tingimused:
või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et kontsern saab tulevikus va-
1. tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik;
raobjektist majanduslikku kasu ja varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponen- 2. juhtkond kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada;
di soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatud komponent või proportsio-
3. tarkvara on võimalik kasutada;
naalne osa asendatud põhivarast kantakse finantsseisundi aruandest maha. Jooksva hoolduse
ja remondiga seotud kulud kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena. 4. on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu;
Kajastamise lõpetamine 5. tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised,
rahalised ja muud vahendid;
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel
või kui kontsern ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara 6. tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta.
81
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kapitaliseeritavad tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega (I) MITTEFINANTSVARADE VÄÄRTUSE LANGUS
otseselt seotud kulutusi. Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, kajastatakse ku-
Kontserni juhtkond hindab igal aruande kuupäeval soetusmaksumuse meetodil kajastatavate
ludena. Tarkvaraga seotud kulutusi, mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajastata hilisemal
materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võima-
perioodil immateriaalse varana. Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meeto-
likule langusele viitavate asjaolude esinemist. Hindamisel arvestatakse järgmisi asjaolusid:
dil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3 - 5 aastat.
Välised tunnused võimlikust varade väärtuse langusest:
• sarnaste varade turuväärtus on langenud;
(H) KINNISVARAINVESTEERINGUD
• üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline,
Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvara objekti, mida kontsern hoiab renditulu
et varadest genereeritav tulu väheneb;
teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ning mida ei kasutata kontserni enda majandus-
tegevuses. • turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade tulusus võib jääda alla intressimäärale;
Kontsern kasutab soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute • varade bilansiline maksumus on suurem ettevõtte turukapitalisatsioonist.
kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara
Sisesed tunnused võimalikust varade väärtuse langusest:
arvestuses.
• varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;
Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:
• varadest saadavad tulud on väiksemad planeeritust;
Angaarid
Hooned 15–50 aastat • mõningate tegevusvaldkondade tulemused on oodatust halvemad;
Muud rajatised (kanalisatsioon, trassid) 3–20 aastat • teatava raha teeniva üksuse tegevus kavatsetakse lõpetada.
Bürookompleks Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda
bilansilise maksumusega.
Kontorihoone 30 aastat
Kõrvalhooned 15–20 aastat Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline mak-
sumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on
Rajatised 5 aastat
maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem.
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muuda- Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust, kas üksiku varaob-
tused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse määra- jekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid erista-
misel lähtutakse lõigus (I) Mittefinantsvarade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. da. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
82
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäo- kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajas-
line, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara tatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi
või varade grupi kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem kasumid ja kahju- mid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud,
Konterni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmis-
arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajasta-
kategooriasse.
takse aruandeaasta koondkasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.
Omakapitaliinstrumendid
Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
(J) FINANTSVARAD
Klassifitseerimine
(K) FINANTSVARADE VÄÄRTUSE LANGUS
Kontsern klassifitseerib kõik finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategoorias.
Klassifitseerimine sõltub kontserni ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat
lepingulistest tingimustest. krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõl-
tub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingu-
summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväär-
päeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
tust ja (iii) aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõist-
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele
likku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja
lõppevad või antakse üle ja kontsern annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.
Mõõtmine
Nõuetele ostjate vastu rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingu- arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel ka-
kulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida jastamisel. Kontsern kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele
kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.
läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Võlainstrumendid
(L) VARUD
Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Kontserni ärimudelist finantsvarade halda-
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, toot-
misel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste raha-
miskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevas-
voogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud
se asukohta ja seisundisse.
intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksu- muses. Nendest varadest saadav intressitulu
83
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid (O) VÕLAD HANKIJATELE
mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest
Võlad hankijatele on tavapärase äritegevuse käigus tekkinud kohustused tasuda hankijatele
on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
ostetud kaupade või teenuste eest. Hankijate võlgade jaotust lühi- ja pikaajalisteks vt lõigus
Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO (first-in, first-out) meetodit. FIFO meetodi raken- (E). Võlad hankijatele võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse peale esmast
damisel kajastatakse varude lõppjääki finantsseisundi aruandes viimasena saabunud ja veel arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse finantsseisundi aru-
andes lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangu- (P) VÕLAKOHUSTUSED
lisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse
Võlakohustused võetakse algselt arvele õiglases väärtuses vähendatuna tehingukulude võrra
viimiseks ja müügi sooritamiseks.
ning kajastatakse pärast esmast arvelevõtmist korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksu-
muse ja lunastusmaksumuse vahe kajastatakse koondkasumiaruandes kuluna võlakohustuse
kehtivuse perioodi jooksul, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Laenulepingute sõlmi-
(M) RAHA JA RAHA EKVIVALENDID
misel makstavaid teenustasusid kajastatakse laenukasutuse kuludena selles ulatuses, mille
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, ar- osas on tõenäoline, et kontsern laenu välja võtab. Sellised teenustasud kajastatakse finants-
velduskontode jääke ja kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite. seisundi aruandes tulevaste perioodide kuludena ja kajastatakse laenukasutuse kuluna, kui
laenu väljavõtmine aset leiab. Võlakohustuste jaotust lühi- ja pikaajalisteks vt lõigus (E).
(N) AKTSIAKAPITAL JA KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL
(Q) LAENUKASUTUSE KULUTUSED
Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute akt-
siate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulud kajastatakse omakapitalist Üldotstarbelised ja kindla otstarbega laenukasutuse kulutused, mis on otseselt seotud tingi-
mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate mustele vastavate varade soetamise või ehitamisega, milleks on vara, mille otstarbekohasesse
vältimatute lisakuludena. kasutus- või müügivalmidusse viimine võtab olulisel määral aega, lisatakse varaobjektide soetus-
maksumusse kuni hetkeni, mil varad on valmis nende ettenähtud kasutuseks või müügiks.
Äriseadustiku nõuete kohaselt peab emaettevõte moodustama puhaskasumist kohustusliku
reservkapitali, mille miinimumsuuruseks on 1/10 aktsiakapitalist. Iga-aastase kohustusliku Kõik muud laenukasutuse kulutused kajastatakse koondkasumiaruandes kuludena nende tek-
eraldise suurus on 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali määra täitumiseni. kimise perioodil.
Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik
katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist
ei või teha aktsionäridele väljamakseid.
84
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
(R) FINANTSKOHUSTUSED Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei ek-
sisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel,
Kõik finantskohustused, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (võlad
millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus.
tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad), võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis
sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust kontserni vaba oma-
kapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende no-
tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esita-
minaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes
tud aastaaruande lisas 18.
maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumu-
se arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha Sotsiaalmaksu maksed sisaldavad ka makseid riiklikusse pensionifondi. Kontsernil ei ole juriidi-
arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu ka- list ega faktilist kohustust maksta lisaks sotsiaalmaksule muid pensioni- või sarnaseid makseid.
sutades sisemise intressimäära meetodit.
Muud maksuliigid Eestis
Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt
(S) MAKSUSTAMINE Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks 20/80 töötajatele väljamakstud erisoodustustelt
Dividendi tulumaks Eestis
Maamaks 0,1%–2,5% maa maksustamishinnast aastas
Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamaksta-
Raskeveokimaks 3,5–232,6 eurot/kvartalis veoauto kohta
vaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulumaksuseadu-
ses. Jaotatud kasumi maksumäär on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega 20/80 ettevõtlusega mitteseotuks
mitteseotud kuludelt loetavatelt kuludelt
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86.
Elektrienergia aktsiis 4,47 eurot/MWh elektrienergia kohta
Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eel-
Keskkonnatasud Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse
neva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 mak- (saastetasud) välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või
sumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on aasta kõrvaldatakse jäätmeid ning maksumäärad kehtes-
2018 esimene arvesse võetav aasta. tatakse keskkonnatasude seaduses.
Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksuku- Edasilükkunud tulumaks
luta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena
ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, Edasilükkunud tulumaks on arvestatud kõikidelt olulistelt ajutistelt erinevustelt maksuarves-
sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult väl- tuse ja finantsraamatupidamise varade ja kohustuste väärtuste vahel. IAS 12.52A tulenevalt
ja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. ei teki Eestis registreeritud ettevõttel edasilükkunud tulumaksuvarasid ega -kohustisi, välja
kuupäeval. arvatud võimalik edasilükkunud tulumaksukohustis ettevõtte investeeringutelt tütar-, sidus-
ja ühisettevõtetesse ning filiaalidesse. Edasilükkunud tulumaksuvara kajastatakse ettevõtte
85
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
finantsseisundi aruandes juhul, kui on tõenäoline, et see tulevikus realiseerub. Alljärgnevaid dusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustuse täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväär-
ajutisi erinevusi ei arvestata: tuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha ajaväärtusele ja kohustusele
iseloomulikele riskidele. Eraldiste suurenemist seoses realiseerumistähtaja lähenemisega ka-
• maksustamisel mittemahaarvatav firmaväärtus;
jastatakse koondkasumiaruandes intressikuluna. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna
• varade või kohustuste arvele võtmine, mis ei mõjuta ei raamatupidamislikku kasumit hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest.
ega ka maksustatavat tulu;
Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite katteks.
• tütarettevõtete investeeringutest tulenevad erinevused, kui ajutise erinevuse
Mitmete sarnaste kohustuste olemasolu korral määratakse kohustuste täitmiseks vajalike res-
realiseerumine lähitulevikus on ebatõenäoline.
sursside vähenemise tõenäosus kindlaks, vaadeldes kohustuste klassi kui üht tervikut. Kuigi
Edasilükkunud tulumaksukohustist kajastatakse konsolideeritud bilansis juhul kui emaettevõte iga üksiku objekti puhul võib ressursside vähenemise tõenäosus olla väike, võib kohustuste
hindab, et tütarettevõtte dividend makstakse välja ettenähtavas tulevikus ning siis mõõdetakse klassi osas tervikuna ressursside teatav vähenemine osutuda tõenäoliseks. Sellisel juhul eral-
edasilükkunud tulumaksukohustist planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud dis kajastatakse (kui teised kajastamiskriteeriumid on täidetud).
tulumaksusumma leidmisel kasutatakse maksumäärasid, mis on jõustunud või reaalselt seadu-
Eraldised vaadatakse üle iga aruandeperioodi lõpul ja korrigeeritakse lähtudes selle hetke
sega sätestatud bilansipäeva seisuga ja mida eeldatavasti rakendatakse arvestuse aluseks oleva
parimast hinnangust. Eraldiste moodustamisega seotud kulu kajastatakse koondkasumiaru-
edasilükkunud tulumaksu vara realiseerimisel või tulumaksukohustuse tasumisel.
andes ärikuludes.
Eraldisi kasutatakse ainult nende kulutuste katmiseks, mille jaoks need olid moodustatud.
(T) HÜVITISED TÖÖTAJATELE
Muud võimalikud või olemasolevad kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või
Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu ajutise peatumi- millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid
sega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et töölepingu mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatu-
ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, pidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.
ning muid hüvitisi, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil tööta-
ja tööd tegi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on
põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab kontsern prognoositava hüvitise summa ulatu- (V) TULUDE ARVESTUS
ses diskonteerimata kohustuse (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad.
Müügitulu on tulu, mis tekib kontserni tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse
tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida kontsernil on õigus saada lubatud kaupade või
teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogu-
(U) ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
tavad summad. Kontsern kajastab müügi- tulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse
Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmustest tulenev sea- üle kliendile.
duslik või faktiline kohustus, mis nõuab ressurssidest loobumist ja kohustuse suurust saab usal-
86
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Lennundustulud Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasud kajastatak- se len- Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate ku-
nundustuludena. Kontsern osutab lepingute alusel lennutranspordi ja rei- sijate teenidami- lude kajastamise perioodil. Sihtfinantseerimisena ei kajastata valitsusepoolset abi, mille väär-
se teenuseid muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui tust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks tasuta konsultatsioonid). Info sellise abi
teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna kohta avaldatakse aastaaruande lisades.
ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.
Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes real
Mittelennundustulud ”muud äritulud”.
Tulu vabade pindade rentimisest, rentnikele kommunaalteenuste osutamisest ja vahendami-
sest, autode parkimisest ning reisijate ja lennukite maapealse teenindamisega seotud tee-
(X) RENDID
nustest kajastatakse mittelennudustuluna. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse pe-
rioodil kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see Kontsern rendib sõidukeid.
müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.
Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab ren-
Finantseerimise komponent disuhet. Leping on rendileping või sisaldab rendisuhet juhul, kui lepinguga antakse tasu eest
õigus kontrollida kindlaksmääratud vara kasutamist teatud ajavahemikus.
Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenus- te üleand-
mise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri Kontsern arvestab rendiperioodina rendi katkestamatut perioodi, mis hõlmab nii rendilepin-
kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. gu võimaliku pikendamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta seda võimalust
kasutab, ja rendilepingu võimaliku lõpetamise perioode juhul, kui rentnik on piisavalt kindel,
et ta seda võimalust ei kasuta. Rentnik hindab piisavat kindlust selles, kas ta kasutab piken-
(W) SIHTFINANTSEERIMINE damise õigust või jätab kasutamata lõpetamise õiguse, uuesti juhul, kui ilmneb mõni oluli-
ne sündmus või oluline asjaolude muutus, mis on rentniku kontrolli all ja mõjutab seda, kas
Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et
rentnik on piisavalt kindel, et ta kasutab mõnda algse rendiperioodi määratlemisel arvesse
kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset.
võtmata jäänud võimalust või jätab kasutamata mõne võimaluse, mis on algse rendiperioodi
Varade sihtfinantseerimine määratlemisel arvesse võetud. Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi
muutumise korral.
Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara
võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toe- Esmane mõõtmine
tuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise
Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse
kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortisee-
seisuga. Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetus-
ritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
87
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
maksumuse rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus b) muutuvad rendimaksed, mis sõltuvad indeksist või määrast ja mille esmaseks mõõtmiseks
sisaldab: kasutatakse rendiperioodi alguses kehtivat indeksit või määra. Muutuvad rendimaksed,
mis sõltuvad indeksist või määrast, võivad olla näiteks tarbijahinna indeksiga seotud
• rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;
maksed, intressi viitemääraga (nt LIBOR) seotud maksed või turu rendimäärade järgi
• kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud muutuvad maksed. Kontserni osades rendilepingutes on sees muutuvad rendimaksed;
saadud rendistiimulid;
c) summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantiide alusel;
• kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;
d) ostuõiguse realiseerimise hind juhul, kui rentnik on piisavalt kindel, et ta realiseerib
Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel. õigust, ja
Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimak- e) rendilepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvad trahvid juhul, kui rendiperioodi kindlaks-
sete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määramisel eeldatakse, et rentnik kasutab rendilepingu lõpetamise õigust.
määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks
Edasine kajastamine
teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rent-
nik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetus-
laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara. maksumuse mudeli järgi. Soetusmaksumuse mudeli kasutamiseks mõõdab rentnik kasutami-
sõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuses, millest on lahutatud akumuleeritud kulum
Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on kontsern:
ja väärtuse langusest tulenevad akumuleeritud kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt
• kus võimalik, kasutanud kolmanda osapoole poolt saadud laenu intressimäära, mida on rendikohustise ümberhindamisele. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus ren-
korrigeeritud peegeldamaks toimunud muutuseid finantseerimise tingimustes alates diperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse
laenu saamise hetkest; kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutami-
sõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea
• selle tuletanud kasutades algpunktina sektori võlakohustuste keskmist marginaali,
lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates
mida on korrigeeritud kontserni krediidiriskiga;
rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt
• korrigeerinud seda võttes arvesse rendilepingu tingimusi, nagu näiteks rendiperiood, sellest, kumb saabub varem.
riik, alusvaluuta ja tagatised.
Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik rendikohustist järgmiselt:
Rendiperioodi alguse seisuga sisaldavad rendikohustise mõõtmisel arvesse võetavad rendi-
a) suurendades bilansilist väärtust vastavalt rendikohustise intressile;
maksed järgmisi alusvara rendiperioodil kasutamise õiguse eest tehtavaid makseid, mida ei ole
rendiperioodi alguseks tasutud: b) vähendades bilansilist väärtust vastavalt tehtud rendimaksetele ja
a) fikseeritud maksed, millest on lahutatud saadaolevad rendistiimulid; c) hinnates bilansilise väärtuse ümber vastavalt ümberhindlustele või rendilepingu
muudatustele või vastavalt muudetud sisuliselt fikseeritud rendimaksetele.
88
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Rendiperioodi igal ajavahemikul on rendikohustise intress summa, mille tulemusena on int- Rentnik kajastab rendilepingu muudatust eraldi rendina juhul, kui a) muudatusega suurenda-
ressimäär igal osaperioodil kohustise lõppväärtuse suhtes sama. Pärast rendiperioodi algust takse rendi ulatust, lisades sellele ühe või enama alusvara kasutamisõiguse, ja b) rendi hind
kajastab rentnik kasumiaruandes rendikohustise intressi ja muutuvad rendimaksed, mis ei suureneb tasu võrra, mis vastab ulatuse suurenemise eraldiseisvale hinnale, mida on korri-
sisaldu rendikohustise hinnangus selle perioodi kohta, millal leiab aset nimetatud makseid geeritud vastavalt konkreetse lepingu asjaoludele.
tingiv sündmus või tingimus.
Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja sellis-
Kui muutuvad rendimaksed, võib olla vajadus rendikohustis ümber hinnata. Rentnik kajastab te rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja sel-
rendikohustise ümberhindluse summat kasutamisõiguse esemeks oleva vara korrigeerimise- liste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt
na. Kui aga kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus väheneb nullini ja rendikohustise kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni
mõõtmisel ilmneb täiendav vähenemine, kajastab rentnik ümberhindluse järelejääva summa 12 kuud või lühem.
kasumiaruandes.
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud
(Y) DIVIDENDID
diskontomääraga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:
Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning ko-
a) muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud
hustusena aktsionäri ees.
rendiperioodi põhjal; või
b) muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed,
et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele. (Z) RAHAVOOGUDE ARUANNE
Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed juhul, kui Rahavood klassifitseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimisest ja finantseerimi-
esineb üks järgmistest olukordadest: sest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest
ja finantseerimistegevusest kajastatud otsemeetodil.
a) muutuvad summad, mida rentnik peab eeldatavasti tasuma jääkväärtuse garantii alusel.
Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid jääkväärtuse garantii
alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.
(A) ARUANDEPERIOODI LÕPU JÄRGSED SÜNDMUSED
b) tulevased rendimaksed muutuvad seoses nende maksete kindlaksmääramiseks kasutatava
Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksisteerisid juba aruande
indeksi või määra muutumisega (sh näiteks turu rendimäärade muutumisele vastav muutus
kuupäeval, kajastatakse lõppenud aasta konsolideeritud majandusseisundi- ja koondkasu-
pärast turu rendihindade analüüsi). Rentnik hindab rendikohustise ümber vastavalt kõnealus-
miaruandes.
tele muudetud rendimaksetele üksnes juhul, kui toimub muutus rahavoogudes (st jõustub
rendimaksete korrektsioon). Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed Mittekorrigeerivad sündmused – need, millel ei ole seost aruande kuupäeval eksisteerinud
kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskonto- asjaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades.
määra, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade
muutusest.
89
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
(B) TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustustest ning
seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks
AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saa- Kontserni laenukohustused on ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest.
vad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud Võrreldes aastaga 2019, aastal 2020 keskmised intressimäärad oluliselt ei muutunud (Lisa 12).
osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted. Kuna AS-i
Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile on konsolideeritud raamatupi-
damise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks Eesti Vabariigi kontrolli või (C) KREDIIDIRISK
valitseva mõju all olevad lennundusettevõtted, vt lisa 25.
Krediidirisk seisneb kontserni võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise
osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskil e on avatud raha pangadeposiitidel,
nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
Lisa 3. Finantsriskide juhtimine
Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille laekumise tõenäosus väike, alla hinna-
(A) FINANTSRISKID
tud oodatava krediidikahjumi võrra. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded
Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, ra- ostjatele ja lepingulised varad lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist.
havoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2020 makse-
Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab distsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid
minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele. on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makro-
majanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontserni juhtkond on hinnanud, et
Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste volatiil-
SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige relevantsemad näita-
suse vähendamine. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt juhtkonna poolt heaks kiidetud
jad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.
põhimõtetele kontserni tasandil.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis
tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019 seisuga.
(B) TURURISKID
Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmiseid meetmeid:
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus
1. uutele sõlmitavatele rendilepingutele rakendatakse ettemaksu ühe kuu ulatuses;
vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse va-
luutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja kohustusteks. Valuutariski vältimiseks toimuvad 2. lennufirmadele, kellel puudub AS-ga Tallinna Lennujaam lennundusleping (sinna kuuluvad
arveldused valdavas enamuses eurodes. 2020. ja 2019. aastal on need nõuded ja kohustu- tšarterreise korraldavad lennundusettevõtted) rakendatakse ettemaksu prognoositava
sed, mis on avatud valuutariskile, ebaolulised. ühe lennu kulude ulatuses;
Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad 3. lennunduslepingute sõlmimisel uute Euroopa Liidus lennundusturul vähetuntud firma-
tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. dega nõutakse lennufirmalt pangagarantiid.
90
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Klientide tähtajaks tasumata võlgadega tegeleb igapäevaselt raamatupidamise- ja turunduse (D) LIKVIIDSUSRISK
osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse kordusar-
Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi
vete, meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. Võla mittelaekumisel lõpetatakse lepingus ette-
tõttu. Likviidsusriski maandatakse erinevate finantsinstrumentidega, näiteks laenudega.
nähtud tingimustel teenuse pakkumine. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse
võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 49 530 tuhat eurot
(31.12.2019: 50 903 tuhat eurot) (Lisa 11).
Kontserni riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on kontserni lühiajaliselt vabu rahalisi vahen-
deid lubatud paigutada krediidiasutuste üleöö- ja tähtajalistesse deposiitidesse ning intressi- Likviidsusriski maandamiseks kasutab kontsern erinevaid finantseerimise allikaid, milleks
ja rahaturufondidesse. on pangalaenud, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev monitooring. Aruande-
päeva seisuga ületas kontserni käibevara lühiajalisi kohustusi 43 929 tuhande euro võrra
Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest:
(31.12.2019: 45 718 tuhat eurot).
1. likviidsuse tagamine;
Allpool toodud likviidsusanalüüsis on esitatud kontserni lühi- ja pikaajaliste kohustuste jaotus
2. kapitali säilimine. kohustuste realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel
tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood.
Täiendav info krediidiriski kohta on avalikustatud Lisas 10.
Kohustuste jaotus maksetähtaegade järgi
tuhandetes eurodes
kuni 1 kuni 3 kuud 1 kuni üle diskonteerimata bilansiline
Seisuga 31.12.2020 1 kuu 3 kuud kuni 1aasta 5 aastat 5 aasta rahavood kokku väärtus
Võlakohustused (Lisa 12)1 100 198 3 183 18 654 31 292 53 427 52 425
Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15) 3 682 2 268 0 0 41 5 991 5 991
Kokku 3 782 2 466 3 183 18 654 31 333 59 418 58 416
Seisuga 31.12.2019
Võlakohustused (Lisa 12)2 103 205 3 203 16 626 26 507 46 644 45 776
Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15) 2 838 55 0 0 41 2 934 2 934
Kokku 2 941 260 3 203 16 626 26 548 49 578 48 710
91 1 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2020. aasta lõpus kasutatud intressimäära
2 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2019. aasta lõpus kasutatud intressimäära Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
(E) KAPITALIRISKI JUHTIMINE Võlakohustuste suhe omakapitali ning netovõla suhe kogukapitali
AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiaka- tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
pitali suurendamise või vähendamise osas teeb Eesti Vabariik, Majandus- ja Kommunikatsioo-
niministeeriumi kaudu. Võlakohustused (Lisa 12) 52 414 45 765
Kontsern on viimastel aastatel kasutanud võõrkapitali põhivarasse tehtavate investeeringute Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) –49 530 50 903
finantseerimiseks. Netovõlg (võlakohustused-raha ja raha ekvivalendid) 2 884 –5 138
Ettevõtte omakapital oli seisuga 31.12.2020 nagu ka 31.12.2019 kooskõlas äriseadustiku Omakapital 93 982 95 457
nõuetega. Kogukapital (netovõlg + omakapital) 96 866 90 319
Võlakohustuste suhe kogukapitali 54% 51%
AS-i Tallinna Lennujaam omakapital koosneb aktsiakapitalist summas 25 616 tuhat eurot
(31.12.2019: 25 095 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist 2 510 tuhat eurot (31.12.2019: Netovõla suhe kogukapitali 3% –6%
2 510 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist summas 65 855 tuhat eurot (31.12.2019: 67 852 tuhat
eurot). Kohustuslik reservkapital on 10% aktsiakapitalist. 2020. aasta jooksul suurenesid AS-i
Tallinna Lennujaam võlakohustused laenukohustuste kasvu tõttu ning raha ja raha ekvivalen- (F) ÕIGLASE VÄÄRTUSE HINNANGUD
did vähenesid seoses tehtud suuremahuliste investeeringutega. 2020. aastal suurendas omanik
Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajas-
ettevõtte aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel. Aktsiate eest tasumine toimus mitte-
tatavate finantsvarade ja kohustuste õiglased väärtused oluliselt kontserni konsolideeritud
rahalise sissemakse üleandmisega. Üle antavateks varadeks olid Tartu lennujaama maad, mida
finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2020 ja 31.12.2019, kajastatavatest jääkväärtus-
kontsern on kasutanud oma tegevuses ning mis senini on olnud riigi reformimata maade hulgas.
test. Kuna valdav osa kontserni pikaajalistest laenukohustustest on ujuva intressimääraga, mis
2019. aasta jooksul AS-i Tallinna Lennujaam võlakohustused suurenesid laenukohustuste kasvu
muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, siis nende õiglane väärtus ei erine
tõttu ning raha ja raha ekvivalendid suurenesid saadud laenu ning sihtfinantseeringu tõttu. Võla-
oluliselt bilansilisest väärtusest.
kohustuste suhe kogukapitali kasvas võrreldes 2019. aastaga 3% võrra (2019 vs 2018: kasvas
18% võrra). Võlakohustuste suhe kogukapitali kahaneb kontserni prognoosi kohaselt 2021. aastal Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha
seoses teostatavate investeeringutega (vt ka Lisa 12). arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega.
Kontsern on pikaajalised laenukohustused liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3.
Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide õiglane väärtus (näiteks avalikud
tuletisinstrumendid) määratakse hindamismeetodeid kasutades. Hindamismeetodid maksi-
meerivad jälgitava turu andmete kasutamist, seal kus see on kättesaadav, ja toetuvad nii vähe
kui võimalik üksuse spetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse
määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemel 2 ning kui infor-
matsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3.
92
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Finantsvarade ja -kohustuste väärtuse hindamiseks kasutatavad spetsiifilised hindamismeetodid Seoses tegevusmahtude olulise vähenemisega pikendati 2020. aastal nende põhivarade elu-
hõlmavad: igasid, mille kasutus sõltub vara kasutamise intensiivsusest. Põhivarade eluigade pikendamine
vähendas käesoleva finantsaasta amortisatsioonikulu 1 120 tuhande euro võrra ning siht-
• noteeritud turuhind või kaupleja pakkumishind sarnastele instrumentidele;
finantseeringu tulu 404 tuhande euro võrra. Eeldades, et neid põhivarasid kasutatakse kuni
• intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse eeldatavate tuleviku rahavoogude, eluea lõpuni, väheneb tulevaste perioodide aastane amortisatsioonikulu 2021-2041. aastal
mis põhinevad jälgitavatel intressimäärade kõveratel, nüüdisväärtusena. kuni 1 669 tuhat eurot ja sihtfinanseeringu tulu kuni 657 tuhat eurot.
Oodatava krediidikahjumi mõõtmine
Lisa 4. Olulised raamatupidamishinnangud Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad
lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatava krediidikahjumi
Konsolideeritud aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamishinnanguid
mõõtmise põhimõtted ning nõuete allahindlus 31. detsembri 2020 ja 31. detsembri 2019
ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Kuigi nimetatud hinnangud
seisuga on esitatud lisas 10.
on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku
tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse hindamine
koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas raamatu-
IAS 36 fikseerib indikatsioonid vara väärtuse languse määramiseks.
pidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.
Kontserni juhtkond hindas võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist
Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea hindamine
kontsernis ning leidis, et 2020. aasta jooksul esines indikatsioone, mis viitaksid sellele, et varad on
Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea määramisel lähtutakse juht- kaotanud olulise osa raha genereerimise võimest ning seetõttu hinnati vara kaetavat väärtust.
konna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et
Juhtkond on teostanud vara kaetava väärtuse testi Tallinna Lennujaama kontserni, kui raha
varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline
teeniva üksuse kohta. Varade väärtuse testis kasutati diskonteeritud rahavoogude meetodit.
eluiga (vt Lisa 5 „Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus”).
Tallinna Lennujaam kontserni kohta on koostatud viie aasta kasumiprognoosid.
Seisuga 31. detsember 2020 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus 158 784 tuhat
Müügitulu kasv, muutuv- ja püsikulud on prognoositud võttes arvesse kontserni strateegiat,
eurot (31.12.2019: 151 918 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 10 181 tuhat
planeeritavaid investeeringuid, lennunduse prognoosi ning tegevusmahtude ja tulude-kulude
eurot (2019: 10 358 tuhat eurot) (vt Lisa 5). Põhivarade amortisatsioonimäära muutmine ühe
suhet. Lähtutud on konservatiivsest arengustsenaariumist. Arvutused on tehtud nominaalkasvu
aasta võrra mõjutaks põhivara amortisatsioonikulu 843 tuhande euro võrra (2019: 988 tuhande
baasil, arvestades inflatsiooni mõju. Müügitulu prognoos põhineb järgnevatel olulistel eeldustel:
euro võrra) ning sihtfinantseerigu tulu 205 tuhande euro võrra (2019: 262 tuhande euro võrra).
Eesti SKP kasv jääb vahemikku 1,4-4,5%, inflatsioon vahemikku 1,4-2,2% ning palgakasv vahe-
Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil kinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses mikku 0,4-3,7%.
15 698 tuhat eurot (31.12.2019: 16 762 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu
Juhtkonna hinnangul on perioodil 2021-2025 Tallinna Lennujaam kontserni müügitulu kasv
oli 1 064 tuhat eurot (2019: 1 224 tuhat eurot) (vt Lisa 6). Kinnivarinvesteeringute amorti-
keskmiselt 27% aastas ning reisijate arvu kasv 32%. Seejuures müügitulu kasv aastal 2021 on
satsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks kasumit 62 tuhande euro võrra (2019:
107 tuhande euro võrra).
93
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
18,6% ning resijate arvu kasv 21% võrreldes 2020. aastaga ning 2025. aastaks taastub lennu- Covid-19 mõju kontsernile
liiklus 2019. aastaga võrreldavasse mahtu. Suuremaid investeeringuid on 2021. aastal ning
12. märtsil 2020 kuulutati Eestis välja eriolukord ning rakendati nii riigisiseseid piiranguid kui ka
sellele järgnevatel aastatel planeeritud teostada struktuurifondide toel või koostööpartneri
piiranguid rahvusvahelisele reisimisele ja piiriületusele. 2020. aasta märtsi lõpuks olid suletud
äriprojekti põhiselt.
kõik lennuliinid peale Frankfurdi ning Minski liini, mis jäid avatuks ka kriisi kõrgajal. Eriolukord
Järgneva viie aasta rahavoogude nüüdisväärtus ja lõppväärtus leiti kasutades diskonto- lõpetati 17. mail, kuid lennupiiranguid pikendati ja muudeti 2020. aasta jooksul korduvalt.
määrana kaalutud keskmist kapitali tootluse määra, kus oodatav omakapitali (arvestades sek-
Koroonaviirusega seotud piirangud mõjutasid väga tugevalt kontserni tegevust ja majandus-
tori keskmisi ootuseid) tootlus on 8,37% ja võlakapitali tootlus on 2,96%. Võlakapitali hind kuju-
tulemusi. Reisijate ja lennuoperatsioonide vähenemine peegeldus otseselt müügitulu kahane-
nes riskivaba tulumäära, Eesti riigi riskipreemia ja ettevõtja võlakapitali riskipreemia (krediidi-
mises, mistõttu oli kontserni põhifookus kulude juhtimisel ja kokkuhoiul. 1. aprillist 30. juunini
reiting pluss laenukapitali kaasamisega seonduvad täiendavad kulutused) summana. Väärtuse
oli kõigi töötajate töökoormus ja -tasu 30% ulatuses vähendatud ning samadel kuudel kasutasime
testides kasutatud diskontomäär on 5,9% (maksude-eelne WACC).
Eesti Töötukassa meedet. Mõistes, et kriis kujuneb pikaks, kahandasime kontserni töötajate
Raha genereerivatele üksusele läbiviidud vara väärtuse testi tulemus näitas, et vara kaetav väärtus arvu ja tegevusmahtu selliselt, et Tallinna lennujaamas säiliks reisijate ja lendude teenindamise
ületab antud varaobjekti kaetavate varade bilansilist väärtust seisuga 31.12.2020, mistõttu ööpäevaringne võimekus ning regionaalsed lennujaamad suudaksid teenindada regulaar-
kontserni juhtkonna hinnangul puudub vajadus varade allahindamiseks. Testitud raha teeniva liiklust. Koondasime 25% kontserni töökohtadest.
üksuse kaetava väärtuse ja kaetava vara bilansilise väärtuse võrdlus seisuga 31.12.2020 on
Juhtkond on hinnanud COVID-19 mõju kontserni 2020.aasta majandustulemustele ning võima-
järgmine: kaetav väärtus 160 496 tuhat eurot, bilansiline väärtus (ilma sihtfinantseeringuta ja
likku mõju kontsernile tulevikus. Käesoleva majandusaasta aruande koostamisel on arvesta-
rahaliste vahenditeta) 98 726 tuhat eurot, vahe 61 770 tuhat eurot.
tud koroonaviiruse mõjuga nii lõppenud majandusaasta aruandele kui ka koroonaviiruse võima-
Kontserni juhtkonna hinnangul on kõik soetatud raha teeniva üksuse vara kaetava väärtuse liku mõjuga järgnevate majandusaastate rahavoogudele ja finantsseisundile.
testides rakendatud olulised eeldused realistlikud. Selleks, et vara kaetav väärtus väheneks
kuni bilansilise maksumuseni, peaks diskontomäär olema 7,8% (maksude-eelne WACC).
2019. aastal hindas kontserni juhtkond võimalikke vara väärtuse langusele viitavate asjaolude
esinemist kontsernis ning leidis, et 2019. aasta jooksul indikatsioone, mis viitaksid sellele, et
varad on kaotanud olulise osa raha genereerimise võimest, ei esinenud ning seega vara kaetavat
väärtust ei hinnatud.
94
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Kontserni juhtkond hindas võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist käesoleva finantsaasta amortisatsioonikulu 1 120 tuhande euro võrra ning sihtfinantseeringu
kontsernis ning leidis, et 2020. aasta jooksul esines indikatsioone, mis viitaksid sellele, et varad on tulu 404 tuhande euro võrra.
kaotanud olulise osa raha genereerimise võimest ning seetõttu hinnati vara kaetavat väärtust.
Tulenevalt Covid-19 mõjudest, hetke epidemioloogilisest seisust ning vaktsineerimise aeg-
Raha genereerivatele üksusele läbiviidud vara väärtuse testi tulemus näitas, et vara kaetav
lasest tempost on ettevõtte 2021. aasta majandustulemuste väljavaade negatiivne ning sellest
väärtus ületab antud varaobjekti kaetavate varade bilansilist väärtust seisuga 31.12.2020,
tulenevalt võib olla tulevastel perioodidel mittevastavuses laenulepingute eritingimustega.
mistõttu kontserni juhtkonna hinnangul puudub vajadus varade alahindamiseks. Seoses tegevus-
Kontserni juhtkond hindab, et pankadega sõlmitakse sel juhul sarnaselt 2020. aastale kokku-
mahtude olulise vähenemisega pikendati 2020. aastal nende põhivarade eluigasid, mille
lepped ning pangad laenusid ennetähtaegselt tagasi ei kutsu.
kasutus sõltub vara kasutamise intensiivsusest. Põhivarade eluigade pikendamine vähendas
Covid-19 mõju kontserni müügi- ja finantsnäitajatele
Muutus võrreldes Muutus võrreldes
Tuhandetes eurodes 2020 2019. aastaga (%) Tuhandetes eurodes 2020 2019. aastaga (%)
sh tööjõukulud 15 705 –25
Äritulud kokku 36 266 –40
sh muud ärikulud –392 –452
sh põhivara kulum 11 480 –2
Müügitulu 20 555 –56
sh lennundustulu 6 575 –62
Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* 5 824 –68
sh mittelennundustulu 13 980 –53
Puhaskasum –1 997 –121
Muud äritulud 15 711 18
Rahavood põhitegevusest 4 164 –76
sh varade sihtfinantseerimine 3 744 –1
Töötajate arv perioodi lõpul 509 –25
sh lennundusjulgestuse ja päästekulude
sihtfinantseerimine Reisijaid Tallinna lennujaamas 863 589 –74
7 420 6
sh regionaalsete lennujaamade Reisijaid regionaalsetes lennujaamades 33 686 –50
sihtfinantseerimine 2 200 0 Lennuoperatsioonide arv 31 549 –46
sh muud äritulud (k.a Töötukassa meede) 2 347 661
* Ei sisalda põhivarade sihtfinantseeringut.
Ärikulud kokku 38 178 –24
sh kaubad, materjalid, teenused 10 030 –36
sh mitmesugused tegevuskulud 1 355 –29
95
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Lisa 5. Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes
Lõpetamata ehitised Ehitised Masinad Muu
Saldo seisuga 31.12.2018 ja ettemaksed Maa ja rajatised ja seadmed inventar Kokku
Soetusmaksumus 2 052 11 274 171 807 80 997 1 709 267 840
Akumuleeritud kulum 0 0 –62 067 –52 126 –1 201 –115 394
Jääkmaksumus 31.12.2018 2 052 11 274 109 740 28 871 508 152 446
2019. aastal toimunud muutused
Ostud ja parendused 4 070 0 143 5 395 318 9 926
Ümberklassifitseerimised –3 904 0 1 228 2 580 96 0
Ümberklassifitseerimised kuludesse –78 0 0 0 0 –78
Amortisatsioonikulu 0 0 –5 683 –4 475 –200 –10 358
Müüdud varad jääkväärtuses 0 0 0 –9 0 -9
Mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 0 –9 0 –9
Saldo seisuga 31.12.2019
Soetusmaksumus 2 141 11 274 173 143 86 753 2 123 275 434
Akumuleeritud kulum 0 0 –67 715 –54 400 –1 401 –123 516
Jääkmaksumus 31.12.2019 2 141 11 274 105 428 32 353 722 151 918
96
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Lisa 5. Materiaalne põhivara
tuhandetes eurodes
Lõpetamata ehitised Ehitised ja Masinad ja Muu
2020. aastal toimunud muutused ja ettemaksed Maa rajatised seadmed inventar Kokku
Ostud ja parendused 15 038 522 50 1 547 28 17 185
Ümberklassifitseerimised –3 910 0 835 2 722 353 0
Ümberklassifitseerimised kuludesse –67 0 0 0 0 –67
Amortisatsioonikulu 0 0 –5 886 –4 076 –219 –10 181
Müüdud varad jääkväärtuses 0 0 0 –33 0 –33
Mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 –32 –7 0 –39
Saldo seisuga 31.12.2020
Soetusmaksumus 13 202 11 796 173 623 88 632 2 474 289 727
Akumuleeritud kulum 0 0 –73 228 –56 125 –1 590 –130 943
Jääkmaksumus 31.12.2020 13 202 11 796 100 395 32 507 884 158 784
Suurimad 2020. aastal arvele võetud põhivarad on Tallinna lennujaama kaks registreeritud pagasi bussi ost summas 375 tuhat eurot; Tallinna lennujaama koordineerimiskeskuse ruumide ehitus
läbivalgustusseadet summas 1 858 tuhat eurot, Tallinna lennujaama reisiterminali parendused ja sisustamine summas 297 tuhat eurot.
summas 606 tuhat eurot, võrguseadmete uuendused summas 262 tuhat eurot ning seitse
Seoses Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojektiga tehti 2020. aastal investeerin-
päikeseparki, millest Tallinnas ja Pärnus kaks ning Tartus, Kärdlas ja Kuressaares kõigis üks,
guid 8 754 tuhande euro ulatuses, millest ettemakseid 31.12.2020 seisuga 7 186 tuhat eurot
kokku summas 221 tuhat eurot.
(2019. a 5 419 tuhat eurot, lisaks kajastus 550 tuhat eurot ettemaksetena 31.12.2019 seisuga).
2020. aastal andis Vabariigi Valitsus mitterahalise sissemaksena AS-i Tallinna Lennujaam aktsia- Suurimad arvele võetud põhivarad olid kaks rajapuhastuse tolmuimejat summas 1 197 tuhat
kapitali üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva riigivara, mille eurot ja tuletõrje-päästeauto summas 724 tuhat eurot. Lennuliiklusala arendusega alustati
väärtus kokku on 522 tuhat eurot. Väärtust hindas kutseline hindaja ning kontrollis audiitor. 2016. aastal. Kogu projekti maksumus on 74,6 miljonit eurot, millest abikõlblik on 70 miljonit
Vt ka lisa 18. eurot. Ühtekuuluvusfond panustab antud projekti 35 miljonit eurot (vt Lisa 14), ülejäänud inves-
teeringuid rahastatakse omavahendite ja laenude abil (vt Lisa 12).
Suurimad 2019. aastal arvele võetud põhivarad on Tallinna lennujaama reisiterminali reisijasil-
dade liftid, tuubus ja eskalaator summas 426 tuhat eurot; Tallinna lennujaama kahe perrooni-
97
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
2018.aasta septembris algas Pärnu lennujaama rekonstrueerimine, mille osas on Majandus- Jääkväärtusega null kasutuses olevate materiaalsete põhivarade soetusmaksumus
ja Kommunikatsiooniministeerium eraldanud investeeringutoetuse (Lisa 14). 31.12.2020 seisuga
on selle projekti raames lõpetamata ehitusena kajastatud 4 215 tuhat eurot. tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Tallinna lennujaam 29 767 31 945
Tavapärase äriprotsessi käigus kanti maha kontserni varasid jääkmaksumuses 40 tuhat eurot
Kuressaare lennujaam 6 722 6 169
(2019. a 9 tuhat eurot). Kõik mahakandmised kajastati koondkasumiaruandes põhivara kulumi
ja väärtuse languse real. Mahakantud varadega seotud sihtfinantseeringuid 2020. ega 2019. Tartu lennujaam 5 866 4 482
aastal tuludesse ei kantud. Kärdla lennujaam 3 763 3 013
2020. aastal müüdi masinaid ja seadmeid jääkväärtusega 71 tuhat eurot (2019. a müüdi masi- Pärnu lennujaam 2 404 2 215
naid ja seadmeid jääkväärtusega 9 tuhat eurot). Kasum varade müügist, mis on kajastatud AS Tallinn Airport GH 1 926 1 408
koondkasumiaruandes muude tulude all, on kokku 220 tuhat eurot (2019. a 81 tuhat eurot) Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad kokku 50 448 49 232
(Lisa 20). Müüdud varadega seotud sihtfinantseeringuid kanti 2020. aastal tuludesse 1 tuhande
euro ulatuses (2019. aastal tuludesse ei kantud).
Seoses tegevusmahtude olulise vähenemisega pikendati 2020. aastal nende põhivarade elu-
igasid, mille kasutus sõltub vara kasutamise intensiivsusest. Vt lisa 3.
Kasutusrendile antud ehitised ja rajatised
tuhandetes eurodes 2020 2019
Soetusmaksumus seisuga 31.12. 32 203 32 203
Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. –13 677 –12 307
sh arvestusperioodi amortisatsioonikulu –1 526 –1 514
Kasutusrendile antud ehitiste ja rajatiste
jääkväärtus seisuga 31.12. 18 526 19 896
Rendile antud põhivarad kuuluvad kõik kinnisvarainvesteeringute gruppi ja põhivaragruppi
„Ehitised ja rajatised“ ning neid kasutatakse osaliselt oma äritegevuses ning osaliselt renditulu
saamise eesmärgil (Lisa 6 ja Lisa 7).
98
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud Lisa 7. Kasutusrent
Suurem osa kinnisvarainvesteeringute rendilepinguid on lühikese ülesütlemise tähtajaga Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (Lisa 5, 6, 19).
lennukite hooldusangaarid, mis on renditud 15-ks kuni 30-ks aastaks. Kõik lepingupõhised
Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontsessioonikokkuleppe puhul
kohustused seoses kinnisvarainvesteeringute arendusega, remondiga ja hooldusega lasuvad
annab AS Tallinna Lennujaam lepingu kehtivuse ajaks kliendile õiguse osutada teenust oma
kontsernil kui rendileandjal. Kinnisvarainvesteeringutest saadud renditulu oli 2 058 tuhat eurot
territooriumil. Tingimuslik rendimakse sõltub lennujaama territooriumil osutatud teenuste
(2019. a 2 264 tuhat eurot) (Lisa 7) ja otsesed tegevuskulud 445 tuhat eurot (2019. a 544
käibest ning aasta jooksul lennujaama läbinud reisijate arvust.
tuhat eurot) (Lisa 21). Otsesed tegevuskulud ei sisalda kinnisvara investeeringutega seotud
amortisatsioonikulu, finantskulu, üldkulu, tööjõukulu ega maa kulu.
Renditulu
Lennukite hooldusangaaride õiglane väärtus ei erine juhtkonna hinnangul oluliselt bilansi-
lisest maksumusest. Samuti ei erine juhtkonna hinnangul kinnisvarainvesteeringuna soetatud tuhandetes eurodes 2020 2019
büroohoone, angaari ning garaaži õiglane väärtus selle bilansilisest maksumusest, kuna varad
Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 1 337 4 183
on soetatud avalikul pakkumisel turutingimustel ning vahepealsel perioodil ei ole juhtkonna
Kinnisvarainvesteeringute üür (Lisa 6) 2 058 2 264
hinnangul toimunud olulisi muudatusi. Kontsern on liigitanud kinnisvarainvesteeringud õiglase
väärtuse hierarhia tasemele 3. Reisiterminalide üür (Lisa 5) 674 899
Kaubaterminali ruumide üür (Lisa 5) 690 839
Kontsessioonid muudest tegevustest 272 675
tuhandetes eurodes 2020 2019
Infrastruktuuritasud 300 532
Soetusmaksumus seisuga 01.01. 24 801 24 801
Muu üür 301 342
Akumuleeritud kulum seisuga 01.01. –8 039 –6 815
Kokku renditulu (Lisa 19) 5 632 9 734
Kokku kinnisvarainvesteeringute
jääkväärtus seisuga 01.01. 16 762 17 986
Renditulu 12 kuu jooksul mittekatkestatavatest rendilepingutest1 seisuga 31.12.2020 on
1 277 tuhat eurot (2019. a 901 tuhat eurot). Andmed kasutusrenditulude kohta sisaldavad nii
Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil
kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalse põhivara renditulu.
Amortisatsioonikulu –1 064 –1 224
Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil –1 064 –1 224
Soetusmaksumus seisuga 31.12. 24 782 24 801
Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. –9 084 –8 039
Kokku kinnisvarainvesteeringute
jääkväärtus seisuga 31.12. 15 698 16 762 1 Siin ei näidata tingimuslikku renti (kontsessiooni), kuna rendimäär ei ole fikseeritud
vaid sõltub kliendi käibest, reisijate arvust ning tarbijahinnaindeksist.
99
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Lisa 8. Varud 9.3 Ettemaksed
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Lennukite jäätõrje materjalid 167 174 Maksude ettemaksed 2 367 349
Rajahooldus- ja päästematerjalid 66 103 Ettemaksed 368 459
Kütus 28 27 Viitlaekumised 9 3
Muud varud 4 8 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 2 744 811
Varud kokku 265 312 Nõuded ja ettemaksed kokku 5 644 5 582
Aruandeperioodi jooksul ei ole tehtud varude allahindlusi, samuti ei ole tehtud allahindlusi ka Nõuete ja ettemaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest.
aastal 2019. Nõuete laekumine ja ettemaksete eest saadavate teenuste ja kaupade laekumine ei ole taga-
tistega kaetud. Kõik kontserni nõuded ja ettemaksed on eurodes, vt ka Lisa 3 ja Lisa 10.
Lisa 9. Nõuded ja ettemaksed LISA 10. Finantsinstrumendid
9.1 Nõuded ostjate vastu FINANTSINSTRUMENDID KATEGOORIATE JÄRGI
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes
Ostjatelt laekumata arved 2 294 5 483 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Ebatõenäoliselt laekuvad arved –1 094 –716 Nõuded ostjate vastu, saamata põhivara
Nõuded ostjate vastu kokku (Lisa 10) 1 200 4 767 sihtfinantseering ja muud nõuded (Lisa 9.1 ja 9.2) 2 900 4 771
Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 49 530 50 903
Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt Lisa 25).
Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 52 430 55 674
9.2 Muud nõuded
Finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Nõuded sihtfinantseerimise eest (Lisa 14.1) 1 698 0 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Muud nõuded 2 4 Võlakohustused (Lisa 12) 52 425 45 776
Muud nõuded kokku (Lisa 10) 1 700 4 Võlad tarnijatele ja muud võlad (Lisa 15 ja 3) 5 950 4 934
Kokku finantskohustuste kirjed finantsseisundi aruandes 58 375 50 710
100
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
FINANTSINSTRUMENDID KREDIIDIKVALITEEDI JÄRGI Ostjatelt laekumata arvete analüüs
Kontsernil on ühte tüüpi finantsvarasid, mille väärtust hinnatakse krediidikahju mudeli alusel: tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
nõuded ostjatele vastu. Ka muude nõuete ning raha ja raha ekvivalentide puhul on vastavalt Ostjatelt laekumata arvete analüüs 2 294 5 483
IFRS 9 standardile vajalik krediidikahju hindamine, kuid 31.12.2020 ja 31.12.2019 seisuga on
sh maksetähtaeg pole saabunud 1 142 3 736
tuvastatud krediidikahju ebaoluline (Lisa 11).
sh maksetähtajast möödunud 1–30 päeva 293 721
Kontsern rakendab IFRS 9 lihtsustatud mudelit krediidikahju määramisel kõikidele nõuetele
sh maksetähtajast möödunud 31–60 päeva 83 68
ostjate vastu, mille raames hinnatakse nõude võimalikku kahju terve nõude eluea vältel. Kre-
sh maksetähtajast möödunud 61–90 päeva 101 115
diidikahju hindamiseks on kõik nõuded grupeeritud sarnaste tunnuste ja maksetähtaja üle-
tamise aja järgi. Hinnanguline kahjumäär baseerub ajaloolisele kogemusele sarnaste nõuete sh maksetähtajast möödunud üle 91 päeva 91 259
osas ning käesoleva perioodi kahjumile nõuete allahindlusest. Ajaloolist kahjumäära on korri- sh Estonian Air AS maksetähtaja ületanud arved 584 584
geeritud nii, et ta peegeldaks hetke ning tulevikku vaatavat informatsiooni makromajanduslike Ostjatelt laekumata arvete allahindlus 1 094 716
näitajate põhjal.
Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes
LISA 11. Raha ja raha ekvivalendid
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Allahindluse saldo aruande perioodi alguses 716 592 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 22) 502 139 Kassad 82 80
Aruandeperioodil maha kantud nõuded –3 –15 Arvelduskontod 49 448 25 811
Aruandeperioodil laekunud Raha teel 0 12
ebatõenäoliseks hinnatud nõuded –121 0 Lühiajaline deposiit 0 25 000
Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 1 094 716 Raha ja raha ekvivalendid kokku (Lisa 10) 49 530 50 903
Arvelduskontode ja deposiitide jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Aa2/Aa3 9 353 25 821
Pankades, mis omavad Moody´s krediidireitingut Baa2 40 095 25 002
Krediidiriskile avatud summa
arvelduskontodest ja deposiitidest kokku 49 448 50 823
101
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
LISA 12. Võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude põhiosa ja tingimused
Kõik võetud laenud on nomineeritud eurodes (vt ka Lisa 3 ja Lisa 10). lepingu tagasimakse
sõlimine tähtaeg tagatis laenusumma intressimäär
Juhtkonna hinnangul ei erine laenude õiglane väärtus aruande kuupäeval oluliselt nende bilansi-
3k Euribor
lisest väärtusest.
Pohjola pank 28.11.2011 30.09.2022 vt Lisa 13 10 000 000 +1,0%
2016.aastal sõlmiti laenulepingud investeerimisprojektide rahastamiseks Euroopa Investeerimis- Nordic 6k Euribor
panga (European Investment Bank) ja Põhjamaade Investeerimispangaga (Nordic Investment Investment Bank 16.12.2016 01.12.2029 vt Lisa 13 24 000 000 +0,74%
Bank). Nende lepingute alusel võeti laenud välja 2016-2020 aastal, sh 2020. aastal saadi Euroopa European 6k Euribor
Investeerimispangalt laenu 10 mln eurot, 2019. aastal saadi Põhjamaade Investeerimis- Investment Bank 07.12.2016 01.03.2030 vt Lisa 13 30 000 000 +0,6%
pangalt laenu 14 mln eurot. 2020. ja 2019. aastal võetud laenudega rahastati Tallinna lennu-
Laenukohustuste muutused 2020. aastal
jaama lennuliiklusala laiendus- ja uuendustöid. Põhjamaade Investeerimispanga laenu tagasi-
tuhandetes eurodes
maksed algasid 2019. aastal ja Euroopa Investeerimispanga tagasimaksed algavad 2022. aastal.
Seisuga 31.12.2020 NIB Pohjola EIB Kokku
Laenu jääk perioodi alguses 22 857 2 750 20 000 45 607
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Tasutud laenud perioodil –2 285 –1 000 0 –3 285
Pikaajalised võlakohustused Võetud laenud perioodil 0 0 10 000 10 000
Pikaajalised pangalaenud 49 036 42 321 Laenu jääk perioodi lõpus 20 572 1 750 30 000 52 322
Pikaajalised rendikohustused 56 112 Laenude intressi kohustus 2 0 9 11
Kokku pikaajalised võlakohustused 49 092 42 433
Laenukohustuste muutused 2019. aastal
tuhandetes eurodes
Lühiajalised võlakohustused
Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed Seisuga 31.12.2019 NIB Pohjola EIB Kokku
järgmisel perioodil 3 286 3 286 Laenu jääk perioodi alguses 10 000 3 750 20 000 33 750
Pikaajaliste pangalaenude intressikohustus 11 11 Tasutud laenud perioodil –1 143 –1 000 0 –2 143
Lühiajalised rendikohustused 36 46 Võetud laenud perioodil 14 000 0 0 14 000
Kokku lühiajalised võlakohustused 3 333 3 343 Laenu jääk perioodi lõpus 22 857 2 750 20 000 45 607
Kokku võlakohustused 52 425 45 776 Laenude intressi kohustus 5 0 6 11
102
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Netovõlakohustused Laenulepingutele on seatud mitmed piirangud või eritingimused, mille mittetäitmisel võib laenu-
andja nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas:
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Raha ja raha ekvivalendid (Lisa 11) 49 530 50 903 • omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%
Lühiajalised võlakohustused –3 286 –3 286 • võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 4
Lühiajalised rendikohustused –36 –46 • netovõla ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3
Pikaajalised võlakohustused –49 036 –42 321 • võlakohustuse teenindamise kattekordaja (põhitegevuse rahavoog jagatud puhas
Pikaajalised rendikohustused –56 –112 võlakohustus kokku) peab olema vähemalt 40% või rohkem
Netovõlg –2 884 5 138 31.12.2020 seisuga on AS Tallinna Lennujaam vastavuses laenulepingu tingimustega, v.a eri-
tingimusega, mille alusel võlakohustused kokku ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 4.
Selle eritingimuse osas on pangaga sõlmitud enne aruandekuupäeva kokkulepe, et pank
Raha ja raha ekvivalendid 49 530 50 903
loobub kovenandi kohustuse nõudest aruandekuupäevast kuni 30.06.2021.
Fikseeritud intressiga kohustused –52 414 –45 765
31.12.2019 seisuga oli AS Tallinna Lennujaam vastavuses laenulepingute tingimustega.
Netovõlg –2 884 5 138
LISA 14. Sihtfinantseerimine
raha ja raha võlakohustused võlakohustused
tuhandetes eurodes ekvivalendid <1a >1a Kokku 14.1 Sihtfinantseerimise nõue
Netovõlg 31.12.2019 50 903 –3 332 –42 433 5 138 tuhandetes eurodes 2020 2019
Rahavoog –1 373 10 –6 659 –8 022 Saamata põhivara sihtfinantseerimine (Lisa 9.2) 1 698 0
Netovõlg 31.12.2020 49 530 –3 322 –49 092 –2 884
14.2 Tegevuskulude sihtfinantseerimine
LISA 13. Laenu tagatis ja panditud vara tuhandetes eurodes 2020 2019
Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 9 620 9 195
Nordic Investment Bank, European Investment Bank ja Pohjola panga laenu tagatiseks varasid
panditud ei ole. Laenulepingud näevad ette, et AS Tallinna Lennujaam ei tohi ilma panga eelneva sh lennundusjulgestuse ja päästekulude toetus 7 420 6 995
kirjaliku nõusolekuta: sh regionaalsete lennujaamade toetus4 2 200 2 200
• võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel anda kolmanda isiku Töötukassast saadud töötasu hüvitis 2 020 0
kasutusse oma vara, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest; Muu kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 75 200
• pantida oma vara või koormata seda mistahes muu piiratud asjaõigusega. Tegevuskulude sihtfinantseerimine
kajastatud tuluna (Lisa 20) 11 715 9 395
103 4 Toetus on ette nähtud regionaalsete lennujaamade: Kärdla-, Kuressaare-, Tartu-, Pärnu lennujaamade ja Ruhnu ning Kihnu lennuväljade käigus hoidmiseks.
14.3 Varade sihtfinantseerimine
tuhandetes eurodes 2020 2019
2017. aastal sõlmisid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Pärnu linn ning AS Tallinna Pikaajalised varade sihtfinantseerimised
Lennujaam kolmepoolse lepingu Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks eesmärgiga taastada perioodi alguse seisuga 77 139 60 902
regulaarne lennuliiklus Pärnu piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam vastutab taristu
rajamise ja käitamise eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest. Arendusprojekti põhi- Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodil
eesmärk on uuendada projekti mahus kirjeldatud lennuliiklusala rajatisi ja süsteeme, et need Sihtfinantseerimisega soetatud varade ja kohustuste soetus 2 505 20 000
vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult vastupidavad ja kaua-
sh riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 0 17 300
kestvad ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega.
sh riigieelarvest määratud sihtotstarbelise toetuse tagasimakse –1 456 0
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kuludes oli lepinguga eraldatud sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) 3 961 2 700
investeeringutoetusest 2 700 tuhat eurot kavandatud kasutada 2018-2019. aastal ning
Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste
17 300 tuhat eurot 2021. aastal.
arvestamine tulusse (Lisa 20) –3 744 –3 763
2019. aasta aprillis esitati kolmanda osapoole poolt kohtule kaebus sooviga tühistada Tori Valla- sh kodumaine sihtfinantseerimine –363 –398
valitsuse korraldus, millega oli AS-ile Tallinna Lennujaam antud ehitusluba Pärnu lennujaama sh Ühtekuuluvusfondist (ISPA) –2 682 –2 361
rekonstrueerimiseks. Tallinna Halduskohus kinnitas nimetatud haldusasjas kompromissi 2019.
sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) –699 –1 004
aasta novembris. Seetõttu jäi 2018.-2019. aastal kasutamiseks kavandatud toetusest ette-
võttest mitteolenevatel põhjustel 1 456 tuhat eurot kasutamata. Kuna selle summa kasuta- Pikaajalised varade sihtfinantseerimised
perioodi lõpu seisuga 75 900 77 139
mist ei olnud riigieelarve seaduse alusel võimalik edasi lükata, tagastas ettevõte 2020. aasta
detsembris riigile 1 456 tuhat eurot. Selle summa võrra vähenes kogu projekti eelarve. sh kodumaine sihtfinantseerimine 20 468 22 287
sh Ühtekuuluvusfond (ISPA) 50 035 48 756
2019. aasta põhivarade kodumaine sihtfinantseerimine seondub Pärnu lennujaama rekons-
sh Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 5 397 6 096
trueerimisega (vt Lisa 5) vastavalt 2018.aastal sõlmitud sihtotstarbelise toetuse andmise
lepingutele.
2020. ja 2019. aasta põhivarade sihtfinantseerimine Ühtekuuluvufondist seondub lennu-
liiklusala arendusprojektiga (vt Lisa 5), mis on tunnistatud abikõlbulikuks Euroopa Liidu Ühte-
kuuluvusfondi poolt. Ühtekuuluvusfond panustab projekti maksumusest 50% ehk 35 miljonit
eurot. Lennuliiklusala arendusprojekti sihtfinantseerimiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest
on Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi luba.
104
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
LISA 15. Võlad tarnijatele ja muud võlad LISA 17. Viitvõlad töötajatele
15.1 Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Preemiareservi kohustus 0 1 173
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Võlad kaupade ja teenuste eest 934 1 941 Arvestatud, kuid väljamaksmata palk 682 959
Võlad põhivara eest 5 005 901 Puhkusetasu kohustus 149 513
Muud võlad 11 51 Muud võlad töötajatele 1 2
Võlad tarnijatele kokku 5 950 2 893 Viitvõlad töötajatele kokku (Lisa 15) 832 2 647
15.2 Viitvõlad töötajatele, maksuvõlad ja ettemaksed LISA 18. Omakapital
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 Kõik AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionä-
Viitvõlad töötajatele (Lisa 17) 832 2 647 riõiguse teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab aktsionäri-
Maksuvõlad (Lisa 16) 995 1 486 de üldkoosolekul majandus- ja taristuminister.
Ettemaksed 188 254
Muud võlad ja ettemaksed kokku 2 015 4 387 31.12.2020 31.12.2019
Võlad hankijatele ja muud võlad kokku 7 965 7 280 Aktsiakapital 25 617 280 € 25 095 400 €
Aktsiate reserv 2 561 728 tk 2 509 540 tk
LISA 16. Maksuvõlad Aktsiate nimiväärtus 10 € 10 €
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 595 881 2020. aastal andis Vabariigi Valitsus mitterahalise sissemaksena AS-i Tallinna Lennujaam aktsia-
Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 327 494 kapitali üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel oleva riigivara, mille
väärtus kokku on 522 tuhat eurot. Väärtust hindas kutseline hindaja ning kontrollis audiitor.
Töötuskindlustusmakse 40 58
Pensionikindlustus 31 44 Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2020 oli 65 855 tuhat eurot (31. detsember
2019 oli 67 852 tuhat eurot). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu
Aktsiis 2 8
20/80 netodividendina väljamakstavalt summalt. Seega on aruande kuupäeva seisuga eksis-
Ettevõtte tulumaks 0 1
teerinud jaotamata kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maksta 52 684 tuhat
Muud maksud 0 0 eurot (31. detsembril 2019. a 54 282 tuhat eurot) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks
Maksuvõlad kokku (Lisa 15) 995 1 486 dividendide tulumaks summas 13 171 tuhat eurot (31. detsembril 2019.a 13 570 tuhat eurot).
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevaid kohustusi vt Lisa 24.
105
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Riigi, kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad sta-
tuhandetes eurodes 2020 2019
biilset omanikutulu (dividende). AS Tallinna Lennujaam dividendipoliitika on fikseeritud ette-
Muud müüdud teenused
võtte strateegias ning see lähtub eespool kirjeldatud optimaalse kapitalistruktuuri säilitamise
eesmärgist. Omaniku ootus on, et ettevõtte tegevus oleks kasumlik, kuid arvestades ettevõtte Autode parkimisteenus 743 2 338
poolt tehtavate lennuliikluse korraldamiseks vajalike infrastruktuuri investeeringutega, ei ole Üürnikele osutatud teenused 1 054 1 289
omanik lähiaastatel dividendide maksmist kavandanud. Reklaamiteenus 433 827
Lennundusega seotud teenused 718 1 713
LISA 19. Müügitulu Muud osutatud ja vahendatud teenused 121 93
Muud müüdud teenused kokku 3 069 6 260
Lennundustulu
Mittelennundustulu kokku 13 980 29 623
tuhandetes eurodes 2020 2019 Müügitulu kokku 20 555 47 120
Reisijatasud 2 670 9 573
Maandumistasud 3 234 7 372
Parkimistasud 652 528 LISA 20. Muud äritulud
Navigatsioonitasud 17 21 tuhandetes eurodes 2020 2019
Starditasud 2 3 Tegevuskulude sihtfinantseerimine (Lisa 14) 11 715 9 395
Lennundustulu kokku 6 575 17 497 Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (Lisa 14) 3 744 3 763
Kasum masinate, seadmete ja maa müügist (Lisa 5) 220 81
Mittelennundustulu Muud tulud 32 27
Muud äritulud kokku 15 711 13 266
tuhandetes eurodes 2020 2019
Reisijate ja lennukite teenindamine 5 279 13 629
Renditulud
Kontsessioonid 1 610 4 858
Ruumide ja angaaride üür 3 722 4 344
Infrastruktuuritasud 300 532
Renditulud kokku (Lisa 7) 5 632 9 734
106
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
LISA 21. Kaubad, materjal ja teenused LISA 23. Tööjõukulud
tuhandetes eurodes 2020 2019 tuhandetes eurodes 2020 2019
Julgestus, ohutus ja pääste* 3 966 4 743 Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 11 701 15 454
Kommunaalkulud 2 319 3 059 keskmine töötasu kuus eurodes 1 872 2 029
Lennuradade hooldus 698 1 606 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 3 933 5 183
Sõidukite majandamise kulud 634 1 417 Tööjõukulu klassifitseeritud erisoodustusena 33 151
Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud 460 1 397 Erisoodustusena klassifitseeritud tööjõukulude maksud 38 161
Hoonete ja rajatiste hooldus 844 1 852 Tööjõukulud kokku 15 705 20 949
Info ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 109 1 660
Töötajate arv
Kaubad, materjal ja teenused kokku 10 030 15 734
Töötajate arv perioodi algul 681 680
* sisaldab ainult sisseostetud julgestusteenust, muud lennundusjulgestuse ja päästekulud on Töötajate arv perioodi lõpul 509 681
teistel kuluridadel. 2020. aastal olid kõik lennundusjulgestuse ja päästekulud kokku 7,4 mln
Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 521 635
(2019. aastal 7,0 mln eurot).
LISA 22. Mitmesugused tegevuskulud LISA 24. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustused
tuhandetes eurodes 2020 2019 Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused
Administreerimiskulud 321 467 Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud kontserni ettevõtete maksurevisjoni ega üksik-
Turundus ja avalikud suhted 243 541 juhtumi kontrolli üheski kontserni ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni
ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning
Koolituskulud 108 315
vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul
Personaliteenused 15 40
ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava
Eri- ja vormiriietused 260 272 maksusumma.
Töölähetused 27 128
Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustused
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (Lisa 10) 381 139
Seisuga 31.12.2020 oli kontsernil põhivara ehitamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohus-
Tegevuskulud kokku 1 355 1 902
tusi 31,9 mln eurot (2019. a 0,2 mln eurot) (vt Lisa 5, Lisa 12, Lisa 14).
107
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Sihtfinantseerimisest tulenevad siduvad kohustused
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on õigus sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahen-
did tagasi küsida. 31.12.2020 seisuga oli saadud sellist sihtfinantseeringut 22,9 mln eurot
(31.12.2019. a 20,7 mln eurot).
LISA 25. Tehingud seotud osapooltega
tuhandetes eurodes 2020 2019
Nõuded 34 42
Kohustused 8 545
sh kohustus seoses liinitoetusprogrammiga 0 81
Müüdud teenused 479 628
Liinitoetusprogrammi soodustus 0 –151
Ostetud teenused 97 158
Kontserni juhtkond avalikustab tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate
lennundusettevõtetega.
Emaettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu koos sotsiaalmaksudega oli 2020. aastal 292 tuhat
eurot (2019. a 385 tuhat eurot), tütarettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksu-
deta oli 2020. aastal 93 tuhat eurot (2019. a 198 tuhat eurot). Kontsern on andnud juhatuse
liikmete käsutusse ametiautod, teenistusleping ei näe ette lahkumishüvitiste maksmist.
31.12.2019 seisuga kajastus kohustuste hulgas kindlustusjuhtumiga seotud eraldis summas
456 tuhat eurot. 2020. aastal sõlmiti seoses kindlustusjuhtumiga kokkulepe vastutuskindlus-
taja ja osapoolte vahel, mille tulemusel kajastas kontsern 2020.aasta muude ärikulude vähen-
dusena 481 tuhat eurot. 31.12.2020 seisuga on kindlustusjuhtumiga seotud eraldis 0 eurot.
Tehingud seotud osapooltega on teostatud turuhindades ning nõuetes seotud osapooltega ei
ole tehtud allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil.
108
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
LISA 26. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta
Konsolideerimata
finantsseisundi aruanne
tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019 tuhandetes eurodes 31.12.2020 31.12.2019
Varad Omakapital
Aktsiakapital 25 617 25 095
Põhivara
Kohustuslik reservkapital 2 510 2 510
Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 028 1 028
Jaotamata kasum 57 394 57 960
Materiaalne põhivara 155 309 148 279
Omakapital kokku 85 521 85 565
Kasutamisõigusega esemeks olev vara 46 67
Immateriaalne põhivara 511 514 Kohustused
Kinnisvarainvesteeringud 15 698 16 762 Pikaajalised kohustused
Põhivara kokku 172 592 166 650 Võlakohustused 49 036 42 322
Rendikohustused 29 46
Käibevara
Sihtfinantseerimine 75 900 77 139
Varud 109 138
Pikaajalised kohustused kokku 124 965 119 507
Nõuded ja ettemaksed 4 981 3 782
Lühiajalised kohustused
Raha 43 556 43 394
Võlakohustused 3 297 3 297
Käibevara kokku 48 646 47 314
Rendikohustused 18 21
Võlad ja ettemaksed 7 226 5 574
Varad kokku 221 238 213 964
Eraldis 211 0
Lühiajalised kohustused kokku 10 752 8 892
Kohustused kokku 135 717 128 399
Kohustused ja omakapital kokku 221 238 213 964
109
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideerimata
koondkasumiaruanne
tuhandetes eurodes 2020 2019
Müügitulu 16 285 35 522
Muud äritulud 14 871 13 252
Kaubad, toore, materjal ja teenused –9 339 –13 583
Mitmesugused tegevuskulud –1 175 –1 545
Tööjõukulud –9 937 –12 947
Põhivara kulum ja väärtuse langus –11 086 –11 259
Muud ärikulud –80 –89
Ärikasum/kahjum –461 9 351
Finantstulud ja -kulud –105 –199
Aruandeaasta puhaskasum/kahjum –566 9 152
Majandusaasta koondkasum/kahjum –566 9 152
110
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideerimata
rahavoogude aruanne
tuhandetes eurodes 2020 2019 tuhandetes eurodes 2020 2019
Põhitegevuse rahavood Rahavood finantseerimisest
Laekumised klientidelt 20 719 38 982 Saadud laenu tagasimaksed –3 285 –2 143
Tarnijatele ja töötajatele tasutud –24 936 –31 833 Saadud laenud 10 000 14 000
Saadud intressitulu 73 2 Makstud rendimaksed –21 –27
Makstud intressid –178 –200 Rahavood finantseerimisest kokku 6 694 11 830
Saadud sihtfinantseerimine riigi eelarvest 9 620 9 195
Saadud muu tegevuskulude sihtfinantseerimine 75 200 Rahavood kokku 162 37 248
Põhitegevuse rahavood kokku 5 373 16 346 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 43 394 6 146
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 43 556 43 394
Rahavood investeerimisest Raha ja raha ekvivalentide muutus 162 37 248
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel –12 937 –10 979
Laekunud materiaalse põhivara müügist 225 51
Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest –1 456 17 300
Saadud põhivara sihtfinantseerimine 2 263 2 700
Rahavood investeerimisest kokku –11 905 9 072
111
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Konsolideerimata omakapitali
muutuste aruanne
tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata Kokku
reservkapital kasum
Saldo seisuga 31.12.2018 25 095 2 510 48 808 76 413
2019. aasta koondkasum 0 0 9 152 9 152
Saldo seisuga 31.12.2019 25 095 2 510 57 960 85 565
Aktsiakapitali suurendamine
mitterahalise sissemakse teel 522 0 0 522
2020. aasta koondkahjum 0 0 –566 –566
Saldo seisuga 31.12.2020 25 617 2 510 57 394 85 521
AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte)
korrigeeritud omakapitali aruanne
tuhandetes eurodes 2020 2019
Emaettevõtte konsolideerimata omakapital 85 521 85 565
Tütarettevõte bilansiline väärtus emaettevõtte
konsolideerimata finantsseisundi aruandes (miinus) –1 028 –1 028
Tütarettevõtte väärtus arvestatuna
kapitaliosaluse meetodil (pluss) 9 489 10 920
Kokku 93 982 95 457
112
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Arvamuse alus
AS Tallinna Lennujaam aktsionärile Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste
auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt
nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande
Meie arvamus osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Tallinna Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja
Lennujaam ja selle tütarettevõtte (koos Kontsern) konsolideeritud asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel
kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud Sõltumatus
finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste
vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt
välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise
Mida me auditeerisime eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse
standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
sisaldab:
• konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga
31. detsember 2020; Muu informatsioon
• konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval
lõppenud majandusaasta kohta; Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon
hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval
raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori
lõppenud majandusaasta kohta;
aruannet).
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud
kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu
sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
infot.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise Audiitori kohustused seoses konsolideeritud
käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda
seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi
raamatupidamise aastaaruande auditiga
konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas
käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on
väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu
pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle
anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi
info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi
põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-
välja tuua.
dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline
väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui
valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos
raamatupidamise aastaaruandega mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande
koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me
finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti
Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise me:
eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud
veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi
raamatupidamise aastaaruande koostamist. väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja
teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali
juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise
avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada
arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust,
tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
eelnimetatud tegevustele. • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest
sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte
finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
selleks, et avaldada arvamust Kontserni
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
2
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni
juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse
nende kohta avalikustatud info põhjendatust; ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi
tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid /allkirjastatud digitaalselt/
sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset
kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et Janno Hermanson
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma Vandeaudiitor, litsents nr 570
audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle
/allkirjastatud digitaalselt/
kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis
Kristiina Veermäe
modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad Vandeaudiitor, litsents nr 596
audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi
tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused
võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise AS PricewaterhouseCoopers
lõppemist; Tegevusluba nr 6
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud
informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja 18. märts 2021
sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; Tallinn, Eesti
• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni
kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste
finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku
kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja
läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse
eest.
3
Kahjumi katmise ettepanek Majandusaasta aruande allkirjad
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2019 67 852 tuhat eurot Juhatus on koostanud 2020. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Juhatus kinnitab majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust.
2020. aasta puhaskahjum –1 997 tuhat eurot
Juhatus
Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2020 65 855 tuhat eurot
Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin
Juhatus teeb ettepaneku katta 2020. aasta puhaskahjum summas juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige
–1 997 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. 18.03.2021 18.03.2021 18.03.2021
Nõukogu on juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja
raamatupidamise aastaaruandest, millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kahjumi
Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 65 855 tuhat eurot
katmise ettepanek, läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Nõukogu kinnitab majandusaasta aruandes
esitatud andmete õigsust.
Nõukogu
Riivo Tuvike Einari Bambus Anneli Turkin Toivo Jürgenson
juhatuse esimees juhatuse liige juhatuse liige nõukogu liige
18.03.2021 18.03.2021 18.03.2021 29.03.2021
Jaanus Uiga
nõukogu liige
29.03.2021
116
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
AS Tallinna lennujaam
müügitulu vastavalt
EMTAK 2008-le
tuhandetes eurodes 2020 2019
EMTAK kood
35131 Elektrienergia jaotus 619 715
52231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 14 624 32 744
52239 Muud õhutransporti teenindavad tegevused 5 279 13 629
85599 Muud mujal liigitamata koolitus 34 32
117
Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2020
AS TALLINNA LENNUJAAM
(registrikood: 10349560)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Tallinna Lennujaam, asukohaga Lennujaama tee 12, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik
Aktsiate/häälte arv: 2 561 728
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 31.03.2021. a.
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames
kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub
üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud AS Tallinna Lennujaam 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega,
aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1
punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Tallinna Lennujaam korralise üldkoosoleku päevakord;
2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud);
3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse
dividendikorralduse kinnitamist.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega;
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
1
2
AS Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne AS Tallinna Lennujaam
kontserni 2020. majandusaasta aruande kohta
29. märts 2021.a.
I. Nõukogu ülevaade 2020. aasta äriühingu tegevuse korraldamisest,
juhtimisest ja järelevalve teostamisest
AS Tallinna Lennujaam nõukogu on korraldanud ning juhtinud riigi äriühingu
tegevust lähtudes ettevõtte põhikirjast ning tuginedes äriseadustikust ja muudest
nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest.
Nõukogu käis 2020. aastal koos üheksal korral. Regulaarülevaateid ettevõtte
majandustulemustest andis juhatus nõukogule kvartaalselt. Olulisemaks läbivaks
teemaks 2020. aastal oli Covid 19 mõju ja kokkuhoiumeetmed ning
organisatsiooni optimeerimine.
29.03.2021 toimunud koosolekul kiitis nõukogu heaks konsolideerimisgrupi 2020.
majandusaasta auditeeritud aruande. Samas anti hinnang ka ettevõtte juhatuse
tegevusele - nõukogu hindas 2020. majandusaasta lõikes juhatuse tegevuse väga
heaks.
Ülevaade nõukogu koosolekutel 2020. aastal käsitletud
päevakorrapunktidest:
Nr Kuupäev Päevakord
227 19.02.2020 Otsused
Juhatuse ülevaade äriühingu tegevusest kahe koosoleku
227 19.02.2020
vahelisel perioodil
227 19.02.2020 2019. majandusaasta esialgsed tulemused
227 19.02.2020 Muud teemad aruteluks/informatsiooniks
Juhatuse ülevaade äriühingu peamistest tegevustest teises
228 09.04.2020
kvartalis
228 09.04.2020 2019. majandusaasta auditeeritud aruande kinnitamine
228 09.04.2020 Covid 19 mõju majandustegevusele ja kokkuhoiu meetmed
228 09.04.2020 Muud teemad aruteluks/informatsiooniks
229 13.05.2020 Organisatsiooni optimeerimine
229 13.05.2020 Aprilli majandustulemused ja tulude-kulude prognoos
229 13.05.2020 Ülevaade päikeseparkidest
229 13.05.2020 Lennuliikluse ülevaade
229 13.05.2020 MMRO ja Panaviaticu riskianalüüs
229 13.05.2020 Ülevaade kütuseturust
230 17.06.2020 Lennuliikluse prognoos
230 17.06.2020 Eelarve prognoos 2020
230 17.06.2020 Strateegilised eesmärgid
230 17.06.2020 Ülevaade projektidest
230 17.06.2020 Viie kuu majandustulemused
231 26.08.2020 Kärdla lennuväljal Niidi teele servituudi seadmine
231 26.08.2020 Lennuliikluse ülevaade (hetkeseis).
231 26.08.2020 Seitsme kuu majandustulemused ja prognoos aasta lõpuni
Lk 1 / 3
231 26.08.2020 Auditi komitee ja siseaudiitori hanke alusdokument
Juhatuse ülevaade äriühingu tegevusest kahe koosoleku
232 30.09.2020
vahelisel perioodil (sh ülevaade puhkuste kestvusest)
232 30.09.2020 Strateegilised eesmärgid
232 30.09.2020 Kaheksa kuu finantstulemused
232 30.09.2020 Kärdla lennujaama Golfi kinnistu võimalik äriprojekt
Isikliku kasutusõiguse seadmine Treieri, Sooserva ja Rabaääre
kinnisasjadele (RMK maad) ja Soometsa kinnisasjale (Maa-
233 18.11.2020 Ameti maa) ASI Tallinna lennujaam kasuks ning isikliku
kasutusõiguse seadmine kinnistule, registriosa 834, Ruhnu
lennuväli maaüksus, Elektrilevi OÜ kasuks
233 18.11.2020 Lennuliikluse ülevaade, liinitoetusprogrammi pikendamine
233 18.11.2020 2020 10. kuu finantstulemused
233 18.11.2020 2021 reisijate prognoos, tulud ja investeeringud
Juhatuse ülevaade äriühingu tegevusest kahe koosoleku
233 18.11.2020
vahelisel perioodil
234 02.12.2020 2021. majandusaasta eelarve esimene lugemine
235 16.12.2020 2021. majandusaasta eelarve kinnitamine
Auditi komitee
Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks
ülesanneteks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud
küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi
teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja
tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja
majandusaasta aruande kinnitamise osas.
2020. aastal olid auditikomitee liikmeteks Toivo Jürgenson (esimees), Jaanus
Uiga ja Piret Aava. Auditikomitee käis koos üheksal korral.
Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2019. aasta majandusaasta aruanne,
otsustati siseaudiitori teenust hanke tulemuste alusel sisse osta KPMG Baltics
OÜlt (leping pikkusega 18 kuud) ning viidi ennast kurssi 2020. aasta aruande
vaheauditi tulemustega.
Siseauditi valdkonnas analüüsiti infosüsteemide kasutajate haldust,
kontsessioonide rakendamist, kommertsvaldkonna hankeid, pangakaartidega
seotud ostusid ja lepiti kokku vihjeandmise reeglistikus.
II. Äriühingu juhtorganite tasud 2020. aastal, nõukogu liikmete
osalemine nõukogu koosolekutel
2.1. Juhatuse liikmete tasud 2020.
Juhatuse liikmete tasud on kajastatud lisas (tabel lisatud)
2.2. Nõukogu liikmete tasud 2020
Nõukogu liikmete tasud on kajastatud lisas (tabel lisatud).
Lk 2 / 3
2.3. Nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 2020
Toivo Jaanus Märten
Jürgenson Uiga Piret Aava Vaikmaa Kadri Land
19.02.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
09.04.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
13.05.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
17.06.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
26.08.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
30.09.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
18.11.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
02.12.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
16.12.2020 Jah Jah Jah Jah Jah
III. Nõukogu heakskiidud
3.1. Nõukogu on juhatuse poolt esitatud AS Tallinna Lennujaam
kontserni 2020. majandusaasta aruande läbi vaadanud ning
tuginedes juhatuse poolt esitatud lähteandmetele (puhaskahjum -1
997 tuhat eurot, varade maht seisuga 31.12.2020.a. kokku summas
230 524 tuhat eurot), kiidab heaks juhatuse poolt nõukogule esitatud
2020. majandusaasta aruande.
3.2. Nõukogu kiidab heaks juhatuse ettepaneku katta AS Tallinna
Lennujaam puhaskahjum kogusummas -1 997 tuhat eurot eelmiste
perioodide jaotamata kasumi arvelt.
Jaotamata kasumi jääk peale kahjumi katmist 65 855 tuhat eurot.
Allkirjastatud digitaalselt 29.03.2021
Märten Vaikmaa
Jaanus Uiga
Toivo Jürgenson
Piret Aava
Kadri Land
Lk 3 / 3