Priit Lepasepp Teie 01.03.2021
Sunly Wind OÜ Meie 05.04.2021 nr 15-1/1677-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud härra Lepasepp
Pöördusite seoses Eesti mereala planeeringulahenduse sisulise kvaliteedi tõstmise vajadusega.
Toote välja, et olete korduvalt ministeeriumi poole sel teemal pöördunud, kuid olete endiselt
mures, et planeering tuleb liiga üldistav ega anna oodatud vastuseid ja kindlust arendajatele
investeeringute tegemiseks. Kirjas keskendute visuaalsete mõjude hindamisele.
Selgitan esmalt Eesti mereala planeeringu kui riikliku strateegilise arengudokumendi olemust.
Planeeringu ülesanne on suunata Eesti mereala kasutust pikas ajalises perspektiivis, sätestades
aluspõhimõtted ja reeglid erinevate merekasutuste ruumilisele arengule. Planeeringu eesmärk
on luua tervikpilt erinevate merekasutuste koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala
kasutuse ruumilistes põhimõtetes järgmiseks 15 aastaks, et panustada merekeskkonna hea
seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Pika-ajaliste suundade
ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub mereala planeering riigi huvidest ja
riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärgiks on kogu Eesti mereala tasakaalustatud
ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on üldistusaste suur – keskendutakse üldpõhimõtete
(läbi suuniste ja tingimuste) seadmisele ja tegevusi ei kavandata detailideni välja.
Mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub kavandatava tegevuse
kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Viimane omakorda oleneb sellest, millist
dokumenti parasjagu koostatakse ja kus see dokument hierarhiliselt dokumentide süsteemis
paikneb. Merealal tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist planeerimist (erinevad
valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad, programmid ja strateegiad)
ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba, ehitusluba jms). Strateegilistele
planeerimisdokumentidele viiakse läbi KSH, tegevuslubadele KMH. KSH tegemiseks on
vajalik valida õige üldistuse/detailsuse tase (Sadler ja Verheem 1996). KSH ei saa olla KMH
täpsusega (v.a detailplaneeringule koostatav KSH), kuna strateegilisel tasandil üldjuhul
konkreetseid objekte kindlas asukohas ei planeerita (Thérivel 2004)1. Seega KSH on üks
keskkonnahoiu instrument teiste hulgas. KSH ja KMH (keskkonnamõju hindamine) on
mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste keskkonnamõjude
1
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (ptk 4, lk 21), K. Peterson, R. Kutsar, P.
Metspalu, S. Vahtrus ja H. Kalle, 2017
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate füüsiliste tegevuste keskkonnamõjude
hindamise2. Ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
KeHJS) ütleb läbivalt, et keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. See on olnud ka antud töö lähtekohaks.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kohaste asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike,
kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamise olemust ja õiguslikku raamistikku on
selgitatud juhise „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükis 6. Tegemist on küll
üldplaneeringute koostamise juhisega, kuid asjakohaste mõjude hindamise olemus ja õiguslik
raamistik on samasugune kõigi planeeringu liikide puhul. Kokkuvõtlikult võib öelda, et
õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste majanduslike,
sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamiseks (v.a KeHJS-s reguleeritud osas), mille üheks
osaks on olnud ka visuaalse mõju hindamine. Seega on seadusandja jätnud planeeringu
koostaja otsustada, mida, millal ja kuidas ta hindab. Dokumendis „Eesti mereala planeeringu
lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus“ peatükis 3 lk 24 on toodud
hindamismetoodika ning peatükis 3.2-3.4 (lk 26-27) on kirjeldatud Eesti mereala planeeringus
asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamise eesmärgid
(nö fookus). Eeltoodu on võetud aluseks Eesti mereala planeeringus asjakohaste sotsiaalsete,
majanduslike, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamises. Rahandusministeerium on
seisukohal, et antud planeeringu raames on seda varasemast Eestis viljeletud praktikast tehtud
veelgi põhjalikumalt ja laiapõhjalisemalt (kaasates väga laia ekspertide ringi) ning selle eest
on protsessis saadud eraldi tunnustust muuhulgas ka rahvusvahelistelt partneritelt.
Viitate ka nn Hiiu Riigikohtu lahendile. Juhime tähelepanu, et Riigikohtu lahendit ei saa
tõlgendada niivõrd kitsalt, nagu seda konkreetsel juhul Teie poolt tehtud on. Teie poolt
viidatud Riigikohtu lahendi tegemise asjaolud ei ole samad, samuti oli tegemist
maakonnaplaneeringuga ja selle KSH-ga, mis oli koostatud tänasest erineva õigusliku
regulatsiooni alusel, mistõttu ei saa lahendis tehtud järeldusi kanda otse üle ka teistele
olukordadele. Viidatud lahend ei käsitlenud ka visuaalse mõju hindamist. Lisaks järgib Eesti
õigussüsteem Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi põhimõtteid, mille kohaselt ei ole
kohtuotsusel pretsedendi tähendust.
Kokkuvõttes ei ole Eesti mereala planeeringut võimalik koostada ja planeeringu lahenduse
mõjusid hinnata detailsemas täpsusastmes, kuna see eeldaks juba tegevusloale ja selle KMH-
le omaseid tegevusi ja täpsusastet. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et üleriigiline
mereala planeering vastab antud tasandi ruumilise planeeringu täpsusastmele, sh on see
sarnane või isegi kohati detailsem teiste riikide vastavate planeeringutega võrreldes ning on
kooskõlas ka kehtiva õigusega. Olulise keskkonnamõju vältimiseks on järgmisele tasandile –
tegevusluba ja KMH – planeeringus seatud selged tingimused (sh erinevate uuringute
läbiviimise vajadus), mida tuleb nende menetlemisel järgida ja mille tulemused loovad
eeldused jätkutegevuste elluviimiseks. Seega peale mereala planeeringu kehtestamist on
olemas üldpõhimõtted, kuidas tegevusi ruumiliselt kavandada saab ja toob seeläbi senise
üksikotsustel põhinevasse praktikasse muutuse.
Oma pöördumises juhite tähelepanu Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös tellitud uuringule „Meretuuleparkide arendamise
2
Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (ptk 1.6.1 lk 36), T. Põder, 2018
2
edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal” (edaspidi
juhend). Ootate, et planeeringulahenduses tuginetakse valminud juhendile ja viiakse läbi
meretuuleparkide poolt mõjutatavate maastike kaardistamine ning visuaalse mõju hindamine.
Juhime tähelepanu, et juba ka praeguses lahenduses on mõjude hindamisel viidud läbi
visuaalsete mõjude hindamine, mis lähtub planeeringu täpsusastmest ja fookusest. Valminud
juhend ei mõjuta otseselt seni tehtud tööd, küll aga annab sellele täiendavat sisendit. Mõjude
hindamise materjalid on hetkel koostöös mereala planeeringu ekspertmeeskonnaga
täiendamisel, sh vaadatakse üle ja täiendatakse visuaalse mõju hindamise osa, arvestades
juhendis kirjeldatut. Lisaks toimub neil teemadel lähiajal arutelu Saaremaa kohaliku
omavalitsuse esindajatega.
Teie poolt viidatud visualiseeringu koostamine ei ole praeguse planeeringu kohane tegevus,
kuna planeering ei määra konkreetseid tuulikute asukohti ja seeläbi annaks selline
visualiseering vale ettekujutuse (vt eespool täpsusastet selgitavat lõiku). Samuti eeldaks see
väga täpselt tuulikute tehniliste parameetrite kohta teavet ja nende võimalike paigutuste
määramist kõigil tuulealadel. Ka viidatud juhendis on välja toodud, et arvestamist vajab
asjaolu, et maastiku ja visuaalse mõju hindamine planeerimise järgus, kus ei ole veel määratud
kasutatavate tuulikute mudelit ega tuulikute asukohta, on selgelt kitsendatum kui selle
hindamine projekteerimise või hoonestusloa väljastamise käigus. Juhendis visualisatsioonide
osa metoodika on mõeldud planeeringule järgnevale tegevusloa etapile.
Juhendis sisaldub üldine soovitus, et läbi tuleks viia rannikumaastike hindamine. Hetkel on
lähteandmed selleks juba olemas ja nendega on võimalik arvestada. Nt on kehtivates
maakonnaplaneeringutes väärtuslikud maastikud kaardistatud, sh on välja toodud maastike
elemendid ja ilusa vaatega kohad, mida väärtustatakse. Samuti on teada mälestiste paiknemine
koos nende kaitsevöönditega. Eesti mereala planeeringuga ei ole võimalik maismaale siduvaid
tingimusi määrata ega kehtivates maakonnaplaneeringutes välja toodut mereala planeeringuga
muuta/täpsustada. Küll aga on hetkel Saaremaal koostamisel kohaliku omavalitsuse
üldplaneering, mis saab vajadusel maakonnaplaneeringu lahendusi täpsustada või
muudatusettepanekuid teha. Nagu eelpool viidatud teeme Saaremaa vallaga selles osas
koostööd. PlanS §75 lg 3 kohaselt on üldplaneeringuga maakonnaplaneeringute
täpsustamine/muutmine võimalik ja Rahandusministeerium on üldplaneeringute
heakskiitmise raames selliseid ettepanekuid kindlasti valmis kaaluma ning asjakohasel juhul
toetama.
Mereala planeeringu põhilahendus ja selle mõjude hindamine on hetkel avalike arutelude
järgselt esitatud ettepanekutest lähtuvalt täiendamisel. Täiendatud lahendus avalikustatakse
tervikuna ja sellest anname Teile eraldi teada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
3
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
4