Justiitsministeerium
Meie 08.04.2021 nr 2-2/20-0193/2283
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Esitame Teile kooskõlastamiseks lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1. eelnõu;
2. seletuskiri lisadega.
Silja Vöörmann
625 6315
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 1
Nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta
maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades ja Eesti õigusaktide
vastavustabel
EL õigusakti
norm EL õigusakti
EL õigusakti normi sisuliseks
(96/67/EÜ normi
rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid
artikkel, ülevõtmise
riigisisesed õigusaktid
lõige ja kohustus
punkt)
Art 1 lg 1 a) Ei Sätestab üksnes direktiivi artikli 7 lõike 1
nõuetele vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (1.01.1998).
Art 1 lg 1 b) Ei LennS § Sätestab üksnes direktiivi artikli 7 lõike 2
5029 lg 3 nõuetele vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama
aastasest veomahust)
Art 1 lg 1 c) Ei Sätestab üksnes direktiivi artikli 6 nõuetele
vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama
aastasest veomahust)
Art 1 lg 2 Ei LennS § Sätestab üksnes direktiivi nõuetele
5029 lg 2 vastavuse tagamise kohustuse
alguskuupäeva (sõltuvuses lennujaama
aastasest veomahust)
Art 1 lg 3 Ei LennS § Lubab teenuste osutamise või omakäitluse
5029 lg 4 vabaduse tagada osaliselt. Eelnõus on
jäetud võimalus tagada teenuste osutamise
või omakäitluse vabadus üksnes osaliselt.
Art 1 lg 4 Ei Reguleerib üksnes komisjoni kohustusi.
esimene
lõige
Art 1 lg 4 Ei vaja riigisisest reguleerimist.
teine lõige
Art 1 lg 5 Ei Puudutab üksnes Gibraltari lennujaama.
Art 1 lg 6 Ei Puudutab üksnes Gibraltari lennujaama.
Art 2 Ei LennS § 503 Lennujaama Tegemist on direktiivis kasutatud mõistete
lg 1; haldaja; definitsioonidega. Hea õigusloome ja
LennS § Lennujaama normitehnika eeskirja § 18 lg 2 kohaselt
504; kasutaja ja peavad Euroopa Liidu õigusega seotud
lennujaama seaduseelnõus kasutatavad terminid olema
kasutajate komitee; kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel
LennS § Maapealne olevate terminitega ning eelnõus neid
5015; teenindus; üldjuhul enam ei määratleta.
LennS § Omakäitlus ja Kuna LennS §-d 503 ja 504 juba sisaldavad
5016; omakäitleja; lennujaama haldaja ja lennujaama kasutaja
LennS § Maapealne definitsioone, siis on vajalik tagada
5017 teenindaja definitsioonide vastavus direktiivile
96/67/EÜ.
Parema jälgitavuse huvides on eelnõus
määratletud ka järgmised direktiivis
kasutatud mõisted, mida on võimalusel
lähendatud alusmääruses kasutatud
mõistetele: 1) maapealne teenindus
(direktiivis „maapealse käitluse teenused“);
2) omakäitlus; ja 3) maapealne teenindaja
(direktiivis „maapealse käitluse teenuste
osutaja“). Eesti keele lausestusreeglite
parema järgimise huvides on lisaks
kasutusele võetud ja määratletud mõiste
„omakäitleja“.
Art 3 lg 1 Ei LennS § 503 Tegemist on direktiivis kasutatud mõiste
lg 2 „lennujaama haldaja“ selgitusega.
Lennujaamasüsteeme Eestis ei ole ning
ettenähtavalt ka ei teki.
Art 3 lg 2 Jah LennS § Kohaldamisala Tegemist on direktiivi kohaldumist selgitava
5014 lg 1 sättega.
Art 3 lg 3 Jah LennS § Kohaldamisala Säte täpsustab, et direktiivi kohaldamise
5014 lg 2 tagamise kohustus on mh lennujaama
haldaja üle valitsevat mõju omaval või
järelevalvet teostaval avaliku võimu
kandjal.
Art 4 Jah LennS § Tulu- ja
5039 kuluarvestusele
esitatavad nõuded
Art 5 Jah LennS § 504 Lennujaama
lg-d 2 ja 3 kasutaja ja
lennujaama
kasutajate komitee
Art 6 lg 1 Jah LennS § Arvestatud ka direktiivi artikli 1 lg-s 2
5029 lg 1 ja sätestatud kohaldamispiirangutega
lg 2 (aastane vedude maht).
Art 6 lg 2 Valikuline LennS §
5030 lg 1
Art 6 lg 3 Jah LennS § Maapealne
5017 lg 2 teenindaja
Art 6 lg 4 Ei Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõu ei
piira lennujaama kasutajate õigust valida
olemasolevate maapealsete teenindajate
vahel.
Art 7 lg 1 Jah LennS § Arvestatud ka direktiivi artiklis 1 sätestatud
5029 lg-d 1 kohaldamispiirangutega (üksnes
ja 3 kaubanduslikule lennuliiklusele avatud
lennujaamad; aastane vedude maht).
Art 7 lg 2 Valikuline LennS §
5030 lg 2 ja
§ 5036 lg 1
Art 8 Valikuline LennS § Keskne taristu
5038
Art 9 lg 1 a) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 6, § on artikli 9 lõikega 1 a) seoses lisatud artikli
5034 lg 1 9 lg 1 a) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 1 b) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 5, on artikli 9 lõikega 1 b) seoses lisatud artikli
§ 5034 lg 2 9 lg 1 b) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 1 c) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 6, § on artikli 9 lõikega 1 c) seoses lisatud artikli
5036 lg 1 9 lg 1 c) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 1 d) Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 5 on artikli 9 lõikega 1 d) seoses lisatud artikli
9 lg 1 d) kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 2 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5030 lg 7, § on artikli 9 lõikega 2 seoses lisatud artikli 9
5032 lg 2 kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 3 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5033 lg 1 on artikli 9 lõikega 3 seoses lisatud artikli 9
lg 3 kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 9 lg 4 Ei Säte on suunatud komisjonile.
Art 9 lg 5 Ei LennS § Säte on suunatud komisjonile ja
5033 lg 2 liikmesriikidele. Eelnõus on artikli 9 lõikega
5 seoses lisatud artikli 9 lg 5 kohaldamise
siseriikliku korra täpsustamiseks vajalikud
sätted.
Art 9 lg 6 Ei LennS § Säte on suunatud liikmesriikidele. Eelnõus
5031 on artikli 9 lõikega 6 seoses lisatud artikli 9
lg 6 kohaldamise siseriikliku korra
täpsustamiseks vajalikud sätted.
Art 10 Ei Säte on suunatud komisjoni ja liikmesriikide
esindajatest koosneva nõuandekomitee
loomisele. Ei vaja riigisisest reguleerimist.
Art 11 lg 1 a) Jah LennS § Nõuete
5018 lg-d 2 kehtestamine
ja 4, § 5035 maapealsetele
lg-d 6 ja 7 teenindajatele ja
omakäitlejatele
Nõuded
maapealsete
teenindajate
valimiseks
läbiviidavale
konkursile
Art 11 lg 1 b) Jah LennS § Maapealsete § 5035 lg 11 sisaldab volitusnormi valdkonna
5034 lg 1, teenindajate eest vastutavale ministrile täpsemaks
5035 lg-d 2, valimine ülevõtmiseks.
3 ja 11 Nõuded
maapealsete
teenindajate
valimiseks
läbiviidavale
konkursile
Art 11 lg 1 c) Jah LennS § Maapealsete
i) 5034lg 3 teenindajate
valimine
Art 11 lg 1 c) Jah LennS § Maapealsete
ii) 5034 lg 3 teenindajate
valimine
Art 11 lg 1 d) Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 6 teenindajate
valimine
Art 11 lg 1 e) Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 6 teenindajate
valimine
Art 11 lg 2 Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 5 teenindajate
valimine
Art 11 lg 3 Jah LennS § Maapealsete
5034 lg 8 teenindajate
valimine
Art 12 Valikuline LennS § Nõuded § 5035 lg 11 sisaldab volitusnormi valdkonna
5035 lg-d 6, maapealsete eest vastutavale ministrile täpsemaks
8 ja 1 teenindajate ülevõtmiseks.
valimiseks
läbiviidavale
konkursile
Art 13 Jah LennS § Konsultatsioonid
5040
Art 14 Valikuline LennS Usaldusväärsus Eelnõus on tehtud valik loakohustust mitte
§ 5020, § Piisavate rahaliste kehtestada. Artiklis 14 viidatud nõuded on
5021, § 5022, vahendite tagamise kehtestatud maapealsete teenindajate ja
§ 5023, § kohustus omakäitlejate suhtes väljaspool
5024, § 5025, Kindlustuse loamenetlust kehtivate nõuetena, mille
§ 5026, § omamise kohustus täitmist on õigus kontrollida lennujaama
5027 Nõuded töötajatele haldajal
Alltöövõtjate
kasutamine
Võrgu- ja
infosüsteemi
turvalisuse
tagamine
Teabe andmise
kohustus
Nõuetele vastavuse
kontrollimine
Art 15 Jah, osaliselt LennS § Nõuete Artikli 15 kohaselt võib liikmesriik
valikuline 5018 lg-d 1 kehtestamine lennujaama haldaja ettepanekul keelata
ja 2, § 5019 maapealsetele maapealsel teenindajal või omakäitlejal
teenindajatele ja maapealse teeninduse, kui see maapealne
omakäitlejatele teenindaja või omakäitleja ei järgi
Pideva lennujaama nõuetekohase toimimise
teenindamise tagamiseks talle lennujaama haldaja poolt
kohustus kohustuslikuks tehtud eeskirju. Keelamine
on sisuliselt lennujaama haldaja ja
maapealse teenindaja või omakäitleja vahel
sõlmitud lepingu ennetähtaegne
lõpetamine. Eelnõus on tehtud valik
lennujaama haldaja lepinguliste
õiguskaitsevahendite kasutamise õigust
mitte piirata. Vastavalt ei sätesta eelnõu
kohustust saada maapealse teenindaja või
omakäitleja olulise lepingu rikkumise korral
haldusorganilt lepingu ülesütlemiseks
eelnev luba. Samuti ei näe eelnõu ette
lennujaama kujundusõiguse asendamist
haldusorgani keelava haldusaktiga.
Art 16 Jah LennS § Juurdepääs
5037 lennujaama osaks
olevatele kinnis- ja
vallasasjadele
Art 17 Ei Tegemist on selgitava sättega.
Art 18 Valikuline Eelnõus on tehtud valik töötajate õiguste ja
keskkonna kaitseks täiendavaid meetmeid
mitte võtta. Ei ole regulatiivne säte.
Art 19 Ei Tegemist on deklaratiivse sättega.
Art 20 Valikuline Ei vaja riigisisest reguleerimist.
Art 21 Ei Haldusaktide ja toimingute vaidlustamise
võimalus tuleneb haldusmenetluse
seadusest ja HKMS-ist. Juhul, kui konkursi
korraldamisel piiratud arvu teenuste
osutajate leidmiseks kohaldatakse
riigihangete seaduses kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse kohta sätestatut, siis
tulenevad vaidlustusvõimalused
riigihangete seadusest. Lennujaama haldaja
tsiviilõiguslike tehingute (sh tegevuseeskirja
kehtestamise) vaidlustamise võimalus
tuleneb TsÜS-ist, VÕS-ist ja TsMS-st.
Art 22 Ei Ei ole enam asjakohane.
Art 23 lg 1 Ei Tegemist on sättega, mis kehtestab
liikmesriikidele direktiivist tulenevate
sätete ülevõtmistähtaja ja
rakendusmeetmete juurde direktiivile viite
lisamise kohustuse.
Art 23 lg 2 Ei Tegemist on sättega, mis kehtestab
liikmesriikidele kohustuse edastada
Euroopa Komisjonile direktiivi ülevõtvate
riigisiseste sätete teksti.
Art 24 Ei Sätestab direktiivi jõustumise. Ei ole
regulatiivne säte.
Art 25 Ei Sätestab direktiivi adressaadid. Ei ole
regulatiivne säte.
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 2
Õigusaktide kavandid
KAVAND 1
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………………………
Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete
välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu
liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab täpsemad nõuded lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning
pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja andmise
ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kohta.
2. peatükk
LENNUJUHIÕPILASE, LENNUJUHI JA LENNUINFORMAATORI LOA NING
PÄDEVUS- JA OSKUSMÄRGETE VÄLJA ANDMINE
§ 2. Lennujuhiõpilase loa taotlemine
(1) Lennujuhiõpilase loa taotlemiseks esitab taotleja Transpordiametile vormikohase taotluse,
millele lisatakse:
1) tunnistus või tõend tunnustatud algkoolituse eduka läbimise kohta;
2) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
4) raadioside oskust tõendav dokument;
5) dokumendifoto.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja
annab mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks.
(4) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa väljaandmisest
keeldumise otsusega.
(5) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa andmise või loa andmisest keeldumise
otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise
päevast arvates.
§ 3. Lennujuhi loa, pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete taotlemine
(1) Lennujuhi loa saamiseks esitab taotleja Transpordiametile vormikohase taotluse, millele
on lisatud:
1) tunnistus või tõend lennujuhtimisüksuse koolitusplaani kohase koolituse ning teadmiste ja
oskuste kontrolli läbimise kohta;
2) koolituse päevik;
3) lennujuhiõpilase luba;
4) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
5) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
6) raadioside oskust tõendav dokument;
7) dokumendifoto, kui seda pole esitatud lennujuhiõpilase loa taotlemisel.
(2) Lennujuhi loa pädevus- ja oskusmärgete ning üksuse oskusmärgete pikendamisel või
täiendavate märgete, välja arvatud töökohakoolituse juhendaja (On-the-job training
instructor - OJTI), treeningseadme instruktori (Synthetic training device instructor - STDI)
või tasemetestija oskusmärgete taotlemisel esitatakse Transpordiametile vormikohane
taotlus koos koolituse ja/või oskuste kontrolli edukat läbimist tõendava dokumendi, kehtiva
tervisetõendi ja vajadusel keeleoskust tõendava dokumendiga.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(4) Lennujuhi luba asendatakse uuega loa omaniku põhjendatud avalduse alusel.
§ 4. Loa või pädevus- või oskusmärgete kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine
(1) Kui Transpordiamet on isiku loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse peatanud, teavitab
Transpordiamet sellest viivitamata isikut ja asjakohast aeronavigatsiooniteenuse osutajat.
(2) Kui Transpordiamet on isiku loa kehtetuks tunnistanud, on isik kohustatud viie tööpäeva
jooksul otsuse jõustumisest arvates tagastama oma loa Transpordiametile.
(3) Kui Transpordiamet on isiku pädevus- või oskusmärke kehtetuks tunnistanud, on isik
kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates Transpordiametis loa välja
vahetama.
(4) Kui isik ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul luba tagastanud, võib Transpordiamet teha
isikule ettekirjutuse loa tagastamiseks.
§ 6. Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotlemine ja väljaandmine
(1) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse alljärgnevad dokumendid:
1) lennujuhi luba;
2) tunnistus praktiliste õpetamise meetodite kursuse eduka läbimise kohta;
(2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 7. Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke pikendamine ja uuendamine
(1) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus töökohakoolituse
juhendaja oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste
täiendkoolituse kohta.
(2) Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist
esitatakse Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse:
1) tunnistus töökohakoolituse juhendaja oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud
praktiliste õpetamisoskuste täiendkoolituse kohta;
2) Tõend, mis kinnitab edukalt läbitud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamist.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 8. Treeningseadme instruktori oskusmärke taotlemine ja väljaandmine
(1) Treeningseadme instruktori oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse alljärgnevad dokumendid:
1) tõend, mis kinnitab, et ta on kasutanud vähemalt kaks aastat lennujuhi loa õigusi;
2) tunnistus praktiliste õpetamise meetodite kursuse eduka läbimise kohta.
(2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 9. Treeningseadme instruktori oskusmärke pikendamine ja uuendamine
(1) Treeningseadme instruktori oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus treeningseadme
instruktori oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste ja
ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta.
(2) Treeningseadme instruktori oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist
esitatakse Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse:
1) tunnistus treeningseadme instruktori oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud
praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta;
2) Tõend, mis kinnitab edukalt läbitud praktiliste oskuste instruktori pädevuse hindamist.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 10. Tasemetestija oskusmärke taotlemine ja väljaandmine
(1) Tasemetestija oskusmärke esmakordsel taotlemisel esitatakse Transpordiametile taotlus,
millele on lisatud:
1) tõend, mis kinnitab, et ta on kasutanud vähemalt kaks aastat lennujuhi loa õigusi;
2) tunnistus eelnenud aastal edukalt läbitud tasemetestija kursuse kohta.
(2) Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid komisjoni määruse
(EL) 2015/340 punktides ATCO.C.045 ja ATCO.C.050 sätestatud tingimustel.
(3) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
§ 11. Tasemetestija oskusmärke pikendamine ja uuendamine
(1) Tasemetestija oskusmärke pikendamisel esitatakse selle kehtivusajal Transpordiametile
vormikohane taotlus, millele lisatakse tunnistus tasemetestija oskusmärke kehtivuse ajal
edukalt lõpetatud hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta.
(2) Tasemetestija oskusmärke taotlemisel pärast kehtivusaja lõppemist esitatakse
Transpordiametile vormikohane taotlus, millele lisatakse:
1) tunnistus tasemetestija oskusmärke kehtivuse ajal edukalt lõpetatud hindamisoskuste ja
ajakohase käituspraktika täiendkoolituse kohta;
2) tõend kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal edukalt läbitud tasemetestija
pädevuse hindamise kohta.
3. peatükk
KOOLITUSORGANISATSIOONIDE SERTIFITSEERIMINE
§ 12. Sertifikaadi taotluse läbivaatamine ja sertifikaadi väljaandmine
(1) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 14 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
Puuduste kõrvaldamiseks ja täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks antakse 14
päeva.
(2) Kui taotleja ei ole määratud tähajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
täiendavaid andmeid, jäetakse taotlus läbi vaatamata. Otsusest teavitab Transpordiamet
taotlejat kirjalikult.
(3) Taotleja vastavuse kontroll viiakse läbi 40 päeva jooksul pärast taotluse või lõikes 1
nimetatud juhul pärast puuduste kõrvaldamist või täiendavate andmete ja dokumentide
esitamist Transpordiametile.
§ 13. Koolitusorganisatsiooni muudatused
(1) Kui kavandatavatest muudatustest ilmneb vajadus sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud
andmete muutmiseks, asendatakse varem välja antud sertifikaat või selle lisa uuega. Pärast
vahetamist tagastatakse viivitamata varem kehtinud sertifikaat Transpordiametile.
4. peatükk
LENNUINFORMAATORI LOA TAOTLEMINE, VÄLJAANDMINE, KEHTIVUSE
PEATAMINE, KEHTETUKS TUNNISTAMINE JA TAASTAMINE
§ 14. Lennuinformaatori loa taotlemine ja väljaandmine
(1) Loa saamiseks peab taotleja esitama Transpordiametile taotluse, millele on lisatud:
1) tunnistus või tõend lennuinformaatori koolituskursuse läbimise ning teadmiste ja oskuste
kontrolli kohta;
2) töökohapraktika päevik;
3) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
4) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
5) raadioside oskust tõendav dokument;
6) dokumendifoto, kui seda pole varem esitatud.
(2) Lennuinformaatori luba antakse välja Transpordiameti vormil.
(3) Lennuinformaatori või lennujuhi loale kantakse koos AFIS pädevusmärkega ka AFIS
üksuse oskusmärge, mis näitab loa omaniku pädevust osutada lennuliiklusteenust
konkreetses sektoris, sektorirühmas või konkreetsel tööpositsioonil. AFIS üksuse
oskusmärge kehtib kuni 3 aastat.
(4) Kui loa taotleja on saanud lennuvälja lennuinformaatori koolituse, kuid ei ole kolme aasta
jooksul läbinud AFIS-alast töökohakoolitust, peab ta uuesti sooritama lõike 1 punktis 1
nimetatud teadmiste ja oskuste kontrolli. Kui teadmiste ja oskuste kontrolli tagajärjel
selgub, et teadmised ja oskused ei ole nõutaval tasemel, siis tuleb enne töökohakoolituse
alustamist läbida täiendav koolitus.
(5) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(6) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetluse loa väljaandmisest
keeldumise otsusega. Otsusest teavitab Transpordiamet taotlejat kirjalikult.
(7) Transpordiamet teeb otsuse lennuinformaatori loa andmise või loa andmisest keeldumise
otsuse 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamise või puuduste kõrvaldamise
päevast arvates.
§ 15. Lennuinformaatori loa kasutamine ja selle pikendamine
(1) Lennuinformaatori üksuse oskusmärke jätkuva kehtivuse eelduseks on eelneval 90-
päevasel perioodil töötamine lennuinformaatorina vähemalt 50 tundi. Kui nimetatud nõue
ei ole täidetud, peab lennuinformaator enne iseseisva töö jätkamist läbima täiendava
praktilise koolituse kogenud lennuinformaatori juhendamisel vähemalt 15 töötunni
ulatuses.
(2) Lennuvälja lennuinfoteenuse osutajal peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud
lennuinformaatori üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamise ja hindamise protseduur.
(3) Lennujuhi loa omanik võib kasutada lennuinformaatoriloaga antud õigusi, kui ta on läbinud
AFIS üksuses vähemalt 50-tunnise töökohakoolituse ja saanud AFIS üksuse oskusmärke
kande lennujuhi loale. Lennujuhi AFIS üksuse oskusmärge on kehtiv, kui on täidetud
lõikes 1 sätestatud tingimused.
(4) Teise lennuvälja lennuinfoüksuses töötamiseks vajaliku üksuse oskusmärke saamiseks
peab lennuinformaator tulevasel töökohal läbima üksuse poolt määratud praktika kestusega
minimaalselt 50 tunni ulatuses ja sooritama oskustesti lennuvälja lennuinfoteenistuses
töötamiseks.
(5) Lennuinformaatori loa pädevus- ja oskusmärgete pikendamisel või uute pädevus- ja
oskusmärgete taotlemisel esitatakse Transpordiametile vormikohane taotlus koos koolituse
ja/või oskuste kontrolli edukat läbimist tõendava dokumendi, kehtiva tervisetõendi ja
vajadusel keeleoskust tõendava dokumendiga.
(6) Lennuinformaatori luba asendatakse uuega loa omaniku põhjendatud avalduse alusel.
§ 19. Lennuinformaatori loa tagastamine ja vahetamine loale kantud pädevus- ja
oskusmärgete kehtivuse peatamisel ja kehtetuks tunnistamisel
(1) Loa kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise otsusest teatab Transpordiamet loa
omanikku ja asjaomast aeronavigatsiooniteenuse osutajat viivitamata kirjalikult.
(2) Kui Transpordiamet on isiku loa kehtetuks tunnistanud, siis on isik kohustatud viie
tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates tagastama oma loa Transpordiametile.
(3) Kui Transpordiamet on isiku pädevus- või oskusmärke kehtetuks tunnistanud, siis on isik
kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates Transpordiametis loa välja
vahetama.
(4) Kui isik ei ole eelpool nimetatud tähtaja jooksul luba tagastanud, võib Transpordiamet teha
isikule ettekirjutuse loa tagastamiseks.
5. peatükk
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGIS VÄLJA ANTUD LENNUNDUSLUBADE
TUNNUSTAMINE
§ 20. Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud loa tunnustamine ja asendamine
(1) Teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhi- või lennujuhiõpilase loa välja
vahetamiseks tuleb esitada taotlus, millele lisatakse:
1) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane lennujuhi või lennujuhiõpilase luba;
2) komisjoni määruses (EL) 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
3) C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
4) raadioside oskust tõendav dokument;
5) dokumendifoto, kui seda pole varem esitatud.
(2) Taotluses esinevatest puudustest või täiendavate andmete ja dokumentide esitamise
vajadusest teatab Transpordiamet taotlejale 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 22. Kannete kehtivus
(1) Lennuinformaatori lubadele enne käesoleva määruse jõustumist tehtud kanded kehtivad loal
märgitud tähtpäevani. Kannete pikendamisel ja uute kannete tegemisel juhindutakse käesoleva
määruse sätetest.
§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja
lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise
eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 2
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………….
Lennunduse raadioside loa taotlemise kord ja nõuded raadioside koolitusele
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 231 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab lennunduse raadioside loa taotlemise korra ja nõuded koolitusele.
2. peatükk
LENNUNDUSE RAADIOSIDE LOA TAOTLEMINE, KEHTIVUS JA TAASTAMINE
§ 2. Eksami sooritamine raadioside loa saamiseks
(1) Raadioside kvalifikatsioonieksamit viib läbi pädev teooriaõpetaja.
(2) Raadioside kvalifikatsioonieksami osadeks on:
1) raadioside fraseoloogia eksam – suuline eksam tõendamaks, et taotleja on suuteline pidama
raadiosidet lennundusloa omanikule esitatavate nõuete kohaselt nii tava- kui hädaolukorras
ning tunneb vastavaid reegleid ja fraseoloogiat. Fraseoloogia kohta sooritatakse eksam
selles keeles, mille kohast kannet soovitakse. Kui soovitakse mitme keele kannet loale
võidakse sooritada eksamid nii eraldi kui ka kombineeritult;
2) Raadioside pidamise reeglid – kirjalik eksam raadioside pidamise reeglite kohta.
(3) Kirjalik eksam loetakse sooritatuks, kui taotleja on vastanud 75 protsendile küsimustest
õigesti. Suuline eksam loetakse sooritatuks, kui teooriaõpetaja(d) on otsustanud, et taotleja
valdab lennunduses kasutatavat raadioside fraseoloogiat.
(4) Edukalt sooritatud eksami tulemus õiguse väljaandmiseks kehtib 6 kuud sooritamise
kuupäevast.
§ 3. Raadioside loa taotlemine
(1) Raadioside loa saamiseks esitatakse Transpordiameti vormil taotlus, millele lisatakse
koolituse eduka läbimise kohta tunnistus.
(2) Raadioside luba antakse välja tähtajatult.
§ 4. Raadioside loa kehtetuks tunnistamine
Raadioside loa tunnistab kehtetuks Transpordiamet, teatades sellest loa omanikule ühe nädala
jooksul.
§ 5. Raadioside loa taastamine
Kehtetu raadioside loa taastamiseks tuleb taotlejal sooritada käesoleva korra § 2 lõikele 3 vastav
eksam.
3. peatükk
NÕUDED KOOLITUSELE
§ 6. Teooriaõpetaja
(1) Koolitust raadioside loa saamiseks võib läbi viia ainult koolitaja, millel on asjakohase
kvalifikatsiooniga teooriaõpetajad.
(2) Raadioside pidamise reeglite ja fraseoloogia teooriaõpetaja on asjakohaselt kvalifitseeritud,
kui tal on:
1) praktilise lennunduse raadioside pidamise kogemus ning ta on läbinud õpetamismeetodite
koolituskursuse või
2) varasem töökogemus lennunduse raadioside teooriaõppe läbiviimisel ning nõuetekohased
teoreetilised teadmised lennunduse raadiosidest.
§ 7. Koolitusprogramm
(1) Koolitus tuleb läbi viia vastavalt Transpordiameti poolt heakskiidetud programmile.
Koolitus võib moodustada osa muust lennundusalasest koolitusest.
(2) Koolitusprogrammi heakskiitmise saamiseks esitatakse Transpordiametile kirjalik taotlus,
millele on lisatud järgmised andmed:
1) koolitaja nimi ja kontaktandmed;
2) koolitusprogramm;
3) teooriaõpetajate nimekiri ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid;
4) ülevaade õppetööks ettenähtud ruumidest ja seadmetest.
(3) Transpordiametil on õigus nõuda muud asjakohast teavet lisaks lõikes 2 esitatud asjaoludele.
(4) Transpordiamet annab koolitusprogrammile heakskiidu, kui see hõlmab Euroopa Komisjoni
26. septembri 2012 rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 (SERA), kõiki 1944. a Chicago
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 2 („Lennureeglid“), lisa 10 („Lennunduse
elekterside“), Doc 4444 („Lennuliikluse korraldamine“) ja Doc 9432 („Raadioside
käsiraamat“) raadiosidet käsitlevaid osi ning majandus- ja kommunikatsiooniministri
08.03.2011 määrust nr 20 („Lennunduse raadioside reeglid“).
(5) Lõikes 2 nimetatud asjaolude muutumisel peab koolitaja saama eelnevalt Transpordiameti
heakskiidu muudatuste rakendamiseks.
(6) Koolitaja annab koolituse eduka läbimise korral välja tunnistuse, millele on kantud
vähemalt:
1) koolitaja nimi;
2) viide läbitud koolitusprogrammile;
3) koolituse läbimise aeg ja kestvus;
4) informatsioon selle kohta, mis keeles lennunduses kasutatavat fraseoloogiat õpetati ning
mis keeles eksam sooritati;
5) kvalifikatsioonieksami tulemused;
6) koolitatava nimi ja isikukood.
§ 8. Koolitaja dokumentide säilitamine
Koolitaja peab säilitama koolituse dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast koolituse lõppu
ja esitama Transpordiametile viimase nõudmisel:
1) koolitusprogrammid;
2) dokumentatsiooni, milles kajastub õppetundide arv ja sisu;
3) teooriaõpetajate nimekirja ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid;
4) koolituse läbinud isikute nimekirja koos sooritatud eksami dokumentidega.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 3
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Nõuded lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemisele ning
tasemetestile
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 234 lõike 7 alusel.
§ 1. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemine
(1) Testija sertifikaadi saamiseks tuleb esitada taotlus, millele on lisatud järgmised
dokumendid:
1) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon, kui on nõutav;
2) hindamise dokumentatsioon;
3) hindajate nimekiri;
4) kui testi läbiviivad ja testi tulemusi hindavad ei ole samad isikud, tuleb esitada testi
läbiviivate isikute nimekiri eraldi.
(2) Hindajate nimekirjale tuleb lisada:
1) haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia;
2) erialakeele tasemetunnistus või tõend, kui erialakeele oskustaset ei tõenda lennujuhi või
liinipiloodiluba;
3) andmed asjakohase töökogemuse kohta;
4) filoloogil tõend lennunduse raadioside ja lennundusterminoloogiat sisaldava koolituse
läbimise kohta;
5) tõend hindaja koolituse läbimise kohta.
(3) Sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisel peab testija saama eelnevalt
Transpordiameti heakskiidu muudatuste rakendamiseks.
§ 2. Nõuded tasemetestile
(1) Tasemetesti kestus peab jääma ühe astronoomilise tunni piiridesse.
(2) Tasemetestimine tuleb läbi viia selliselt, et selle käigus oleks võimalik hinnata testitava
lennunduse erialakeele oskust nii vahetus suhtlemises kui tehniliste vahendite abil (raadio,
telefon).
(3) Tasemetest peab lähtuma Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni
dokumendi 9835 «Manual on the implementation of ICAO Language Proficiency
Requirements» (ICAO lennunduse erialakeele nõuete rakendamise käsiraamat)
soovitustest.
§ 3. Dokumentatsiooni säilitamine
Testija peab säilitama komisjoni määrustes (EL) nr 1178/2011 ja 2015/340 nõutud andmeid
vähemalt 5 aastat peale hindamistulemuste/erialakeele oskustaseme määramist.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 4
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja
muutmise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 37 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab lennunduses kasutatavate maapealsete aeronavigatsiooniseadmete
sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, kehtivuse ja muutmise korra.
§ 2. Seadmete tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivad nõuded
(1) Sertifikaadi saamiseks peavad seadmed vastama järgmistele nõuetele:
1) seade peab olema töökorras;
2) seadmega peab olema võimalik täita selle seadme funktsiooni tõrgeteta;
3) seadme jaoks peab olema loodud sobiv töökeskkond;
4) seadme hooldamiseks peab omanikul olema hooldusplaan;
5) seadme järelevalve ja rikete kõrvaldamise jaoks peab omanikul olema tegevusjuhend;
6) omanikul peab olema vastavalt selle määruse lisale koostatud akt;
7) seadme töö tagamiseks elektrikatkestuse korral peab seade olema varustatud
varutoiteallikaga;
8) kõrvalistele isikutele peab olema tõkestatud seadmele juurdepääs;
9) seade peab olema kaitstud mis tahes keskkonnamõjude eest;
10) seade peab olema paigaldatud vastavalt nõuetele ja olema sellega pakutava teenuse
osutamiseks valmis;
11) seadme käitamiseks on olemas pädev personal, kes vastab EL määruse 2017/373 VIII
lisas sätestatud nõuetele.
(2) Sertifikaadi saamiseks peavad seadmed ja nende käitamine vastama järgmiste dokumentide
asjakohastele nõuetele (edaspidi kehtivad nõuded):
1) komisjoni 17. oktoobri 2011. a rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010 (ELT L 271/23, 18.10.2011);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. a määrus (EÜ) nr 552/2004 Euroopa
lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (ELT L 96, 31.03.2004, lk 26–42);
3) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 3. lisa „Rahvusvahelise
lennunduse meteoroloogiline teenindamine” (Annex 3 „Meteorological Service for
Intenational air Navigation”);
4) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 10. lisa „Lennunduse
telekommunikatsioon” (Annex 10 „Aeronautical Telecommunications”);
5) 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 11. lisa
„Lennuliiklusteenindused” (Annex 11 „Air Traffic Services”).
§ 3. Sertifikaadi taotlemine
(1) Sertifikaadi taotlemiseks esitab taotleja Transpordiameti vormil taotluse koos nõutud
dokumentidega vähemalt 60 päeva enne planeeritavat seadme tööle rakendamist või
olemasoleva sertifikaadi kehtivusaja lõppemist. Sertifikaadi taotlemise õigus on seadme
omanikul.
(2) Taotlusele tuleb lisada:
1) omaniku koostatud akt, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele;
2) seadme viimase lennukontrolli läbiviimise tulemused (vajalik
raadionavigatsiooniseadmete puhul);
3) kehtiv Tehnilise Järelevalve Ameti poolt välja antud sagedusluba, kui selle olemasolu on
kohustuslik ja seda ei ole võimalik kontrollida avalikest andmebaasidest;
seadmekeskusele sertifikaadi taotlemisel seadmekeskusesse kuuluvate seadmete täielik
loetelu;
4) seadme hooldusprotseduur;
5) kui kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. a määruse (EÜ) nr
552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta artikli 5 ja lisa III
kohaselt koostatud deklaratsioon koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta
ning sama määruse artikli 6 ja lisa IV kohaselt koostatud deklaratsioon süsteemide
vastavustõendamise kohta;
6) tootja kinnitus seadme kehtivatele nõuetele vastavuse kohta (Factory Acceptance
Certificate ja Site Acceptance Certificate), kui see on olemas;
7) kalibreerimistunnistused, kui need on olemas.
(3) Sertifikaadi taotlusele lisatav akt peab sisaldama akti koostanud komisjoni koosseisu ning
akti koostamise aega. Lisaks peab akt sisaldama järgmisi andmeid seadme kohta:
1) seadme nimetus;
2) seadme kirjeldus;
3) seadme tootja;
4) seadme omanik ja käitaja;
5) ehitusaasta;
6) aeg, millal sertifikaadi taotleja seadme kasutusele võttis või eeldatavasti võtab;
7) kui kohaldatav, seadmekeskusesse kuuluvate seadmete loetelu;
8) kasutatav sagedus ja väljastatud sagedusloa number, kui on olemas;
9) varutoite kirjeldus;
10) kalibreerimissagedus ja viimane kalibreerimise aeg, kui kalibreeritakse;
12) kui kohaldatav, kokkuvõte viimase lennukontrolli tulemustest;
13) komisjoni hinnang seadme tehnilisele seisukorrale.
(3) Kui taotluses esineb puudusi või kui ei ole esitatud kõiki lõikes 2 nimetatud dokumente,
teavitab Transpordiamet taotlejat sellest 14 päeva jooksul pärast taotluse esitamist ning annab
taotlejale kuni 30 päeva taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja nõutavate dokumentide
esitamiseks.
§ 4. Sertifikaat ja selle kehtivus
(1) Sertifikaat trükitakse turvapaberile ning antakse välja tähtajalisena kehtivusega kuni viis
aastat.
(2) Sertifikaadile kantakse järgmised andmed:
1) seadme või seadmekeskuse nimetus;
2) seadme või seadmekeskuse number, kui see on olemas;
3) seadme või seadmekeskuse ehituse aasta;
4) seadmele või seadmekeskusele väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti sagedusloa
number (kui on kohaldatav);
5) seadme või seadmekeskuse omanik;
6) kutsung (kui on kohaldatav);
7) seadme või seadmekeskuse asukoht;
8) sertifikaadi lisa olemasolu (jah/ei);
9) sertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse aeg.
(3) Sertifikaadi lisale kantakse seadmekeskuse puhul selle koosseisu kuuluvate seadmete
nimekiri, mis sisaldab iga üksiku seadme kohta järgmisi andmeid:
1) seadme nimetus;
2) seadme number, kui see on olemas;
3) seadme ehituse aasta;
4) seadme asukoht;
5) seadmele väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti sagedusloa number, kui sagedusluba on
väljastatud;
6) vajadusel muud märkused.
§ 5. Sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisest teatamine
(1) Omanik on kohustatud sertifikaadi taotlemisel esitatud andmete muutumisest teatama
Transpordiametile kirjalikult vähemalt 30 päeva enne muudatuste rakendamist, esitades
Transpordiametile asjakohased andmed ja dokumendid.
(2) Kui sertifikaadis esitatud andmetes on tekkinud ootamatuid muudatusi, tuleb sellest teatada
viivitamatult Transpordiametile, kes teeb otsuse sertifikaadi edasise kehtivuse ning muutmise
kohta.
(3) Enne otsuse tegemist sertifikaadile kantud andmete muutmise kohta kontrollib
Transpordiamet vajaduse korral seadet ja selle omanikku veendumaks, et pärast muudatuste
rakendamist on §-s 3 kehtestatud asjakohased nõuded täidetud.
(4) Kui muudatustest tulenevalt ilmneb vajadus sertifikaadile kantud andmete muutmiseks,
esitab omanik sertifikaadi muutmise taotluse. Kui planeeritav muudatus hõlmab endas üle poole
seadme komponentide väljavahetamises alates sertifikaadi välja andmisest, esitab omanik uue
sertifikaadi väljaandmise taotluse.
(5) Transpordiamet lahendab sertifikaadi muutmise taotluse 30 päeva jooksul alates taotluse ja
kõigi nõutavate dokumentide esitamisest.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 5
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 373 lõike 5 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrus sätestab lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja
ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi (edaspidi sertifikaat) taotlemise, väljaandmise ja
muutmise korra.
§ 2. Sertifikaadi taotlemine
(1) Sertifikaadi taotlusega esitab taotleja Transpordiametile juhtimissüsteemi käsiraamatu.
(2) Taotlejal, kes soovib hakata lennuliiklusteenust osutama, tuleb lisaks lõikes 1 nimetatud
dokumentidele esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks määruse lisa kohaselt koostatud
lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamat.
(3) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab Transpordiamet taotlejat sellest 14 päeva jooksul
pärast taotluse esitamist ning annab taotlejale kuni 15 päeva taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks.
(4) Kui taotleja ei kõrvalda Transpordiameti antud tähtaja jooksul puudusi taotluses, jätab
Transpordiamet taotluse läbi vaatamata. Taotlus loetakse täielikult esitatuks pärast parandatud
taotluse registreerimist Transpordiametis.
(5) Transpordiamet võib vajadusel küsida kehtestatud nõuetele vastavuse tõendamiseks
täiendavaid dokumente.
(6) Teenuse osutamisel kasutatavad aeronavigatsiooniseadmed peavad olema sertifitseeritud
vastavalt majandus- ja taristuministri ……. määrusele nr …. „Aeronavigatsiooniseadmete
sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord“.
§ 3. Sertifikaat ja selle lisa
(1) Sertifikaadi juurde kuulub sertifikaadi lisa, millele kantakse osutatavad teenused ja
vajadusel nimetatud teenustega seotud piirangud.
(2) Sertifikaat ja sertifikaadi lisa trükitakse turvapaberile.
(3) Sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisel asendab Transpordiamet
varem välja antud dokumendi uuega. Uuel dokumendil säilitatakse endine
registreerimisnumber.
§ 4. Sertifikaadi muutmine
(1) Sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmiseks esitab teenuseosutaja
Transpordiametile taotluse hiljemalt 90 päeva enne kavandatud muudatuste rakendamist.
(2) Sertifikaadi muutmise taotlusele lisatakse muudatusi puudutavad andmed ja dokumendid.
(3) Enne otsuse tegemist sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete muutmise kohta,
kontrollib Transpordiamet vajaduse korral teenuseosutajat veendumaks, et taotleja vastab
pärast sertifikaadi muutmist kehtestatud nõuetele.
(4) Transpordiamet vaatab läbi taotluse sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud andmete
muutmise kohta ning teeb sertifikaadi muutmise või muutmisest keeldumise otsuse
lennundusseaduse § 373 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.
§ 5. Sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise
otsusest teatamine
(1) Transpordiamet teatab sertifikaadi kehtivuse peatamise, kehtivuse taastamise ning kehtetuks
tunnistamise otsusest viivitamata sertifikaadi omanikule, Tallinna lennuinfopiirkonna
määratletud osade piires lennuliiklusteenuse ning meteoroloogiateenuse osutajate puhul ka
majandus- ja taristuministrile.
(2) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tagastatakse Transpordiametile viivitamatult pärast lõikes
1 osutatud teate kättesaamist.
Lisa: Juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks.
majandus- ja taristuminister
kantsler
KAVAND 6
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………….
Nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 5020 lõike 3 ja § 5021 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus
ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000
tonni kaupa;
2) asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealsel teenindajal ja omakäitlejal ei ole tagatud
piisavad rahalised vahendid lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit
reisijat või 50 000 tonni kaupa.
2. peatükk
NÕUDED MAAPEALSELE TEENINDAJALE JA OMAKÄITLEJALE
§ 2. Usaldusväärsuse hindamine
Lennundusseaduse § 5020 lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel
eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud
tunnusele;
2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1-5
loetletud tunnusele;
3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või
pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud
maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust
taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud
leppetrahvi;
4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate suhtes kehtestatud nõuetele vastavuse kohta või jätnud need andmed ilma
mõjuva põhjuseta esitamata;
5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualaste süütegude või esimese astme
kuritegude eest ja karistatusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on
alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid
tõendeid.
§ 3. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus
Lennundusseaduse § 5021 lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel
eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtjal on maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi õigusaktide
tähenduses, mis ületab lennujaama haldaja poolt avaldatud proportsiooni ettevõtja eelmise
kalendriaasta käibest;
2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või
kolmandatele isikutele, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide,
rajatiste või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa
ületab lennujaama haldaja poolt avaldatud taset.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Minister
kantsler
KAVAND 7
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn …………………….
Nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 504 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
2. peatükk
NÕUDED KASUTAJATE KOMITEE TÖÖKORRALDUSELE
§ 1. Kasutajate komitee liikmed
(1) Kasutajate komitee liige on iga lennujaama kasutaja ja lennujaama haldaja.
(2) Iga liige võib otsustada, kas ta soovib kasutajate komitee töös osaleda esindaja vahendusel.
Esindajaks võivad lisaks füüsilistele isikutele olla kasutajate komitee teised liikmed või
lennundusorganisatsioonid. Ühel esindajal ei tohi olla rohkem kui 49% häältest.
(3) Lennujaama haldaja on kasutajate komitee hääleõiguseta liige.
§ 2. Kasutajate komitee juhtimine
(1) Kasutajate komitee töövormiks on koosolekud, mis toimuvad vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui ühe korra aastas.
(2) Kasutajate komitee tööd juhib ja seda esindab suhetes kolmandate isikutega esimees, tema
äraolekul aseesimees.
(3) Kasutajate komitee esimees ja aseesimees valitakse komitee liikmete seast komitee
koosolekul komitee poolt määratud tähtajaks, mis ei või ületada viite aastat.
(4) Kasutajate komitee korralised koosolekud kutsub kokku lennujaama haldaja.
(5) Kasutajate komitee erakorralised koosolekud kutsub vajadusel kokku lennujaama haldaja,
kasutajate komitee esimees, tema äraolekul aseesimees või vähemalt pooled komitee
liikmetest.
(6) Kasutajate komitee koosolek tuleb kokku kutsuda muu hulgas järgmistel juhtudel:
1) kasutajate komiteega konsulteerimine või kasutajate komitee seisukoht on õigusaktide
kohaselt nõutav;
2) koosoleku kokkukutsumist nõuab enam kui veerand kasutajate komitee liikmetest
kirjalikult või elektrooniliselt, tuues välja koosoleku eesmärgi ja kokkukutsumise
põhjused.
(7) Kasutajate komitee koosoleku toimumisest ja päevakorrast teatab koosoleku kokkukutsuja
komitee liikmetele posti või e-posti teel vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist,
kui kokkukutsuja ei pea vajalikuks lühemat tähtaega.
(8) Kasutajate komitee koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vähemalt viis
aastat.
§ 3. Otsuste tegemise kord
(1) Kasutajate komitee lahendab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi otsusega.
(2) Kasutajate komitee on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled
komitee liikmed.
(3) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhataja kokku uue koosoleku sama
päevakorraga. Uus koosolek on otsustusvõimeline koosolekul esindatud liikmete arvust
sõltumata.
(4) Otsuseid võetakse vastu koosolekul osalevate liikmete poolthäälte enamusega.
(5) Kasutajate komitee töökorra kinnitamise või muutmise otsus on vastu võetud, kui selle
poolt hääletasid üle poole kõikidest kasutajate komitee liikmetest.
(6) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse
jagunemise korral heidetakse liisku, kui kasutajate komitee ei otsusta teisiti.
(7) Kõikide otsuste puhul peale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuste määratakse
igale kasutajate komitee liikmele kuuluvate häälte arv kindlaks selle alusel, milline oli
lennujaama kasutaja osa lennujaama kõikidest lennuoperatsioonidest viimasel lõppenud
lennuperioodil. Ühele liikmele ei tohi siiski kuuluda enam kui 49% häältest. Häälte arvu
kindlaksmääramise täpsema korra kehtestab kasutajate komitee.
(8) Kasutajate komiteel on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata.
Lennujaama haldaja või kasutajate komitee esimees, tema äraolekul aseesimees, saadab
otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile kasutajate komitee
liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab esitama selle kohta oma seisukoha
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kasutajate komitee liige ei teata
nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse
vastu. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole kõikide kasutajate komitee
liikmete häältest.
(9) Kui kasutajate komitee ei langeta talle kooskõlastamiseks edastatud ettepaneku osas
tähtaegselt otsust, loetakse kasutajate komitee ettepanekuga nõustunuks.
§ 4. Kulud
(1) Iga liige kannab oma kasutajate komitee töös osalemisega seotud kulud ise.
(2) Kasutajate komitee töö korraldamisega seotud kulud jaotatakse kasutajate komitee liikmete
vahel vastavalt kasutajate komitee poolt kehtestatud korrale.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Minister
kantsler
KAVAND 8
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ………………………….
Maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavast konkursist teavitamise tingimused
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 5035 lõike 11 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidava konkursiga (edaspidi konkurss)
seonduvast konkursil osalemisest huvitatud isikute teavitamise kord;
2) nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule; ja
3) lennundusseaduse §-s 5035 sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa
Komisjonilt heakskiidu küsimise kord.
2. peatükk
KONKURSIST TEAVITAMISE TINGIMUSED
§ 2. Konkursiga seonduvast teavitamise kord
(1) Konkursi korraldaja määrab vähemalt ühe kontaktisiku, kelle poole on konkursil
osalemisest huvitatud isikutel võimalik pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks.
(2) Konkursi korraldaja teeb laekunud küsimused ja neile antud vastused kättesaadavaks
kõikidele konkursil osalemise huvist konkursi korraldajale teada andnud isikutele.
§ 3. Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teate sisu
Konkursi korraldaja poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatav teade peab sisaldama vähemalt
järgmist informatsiooni:
1) Konkursi korraldaja nimi ja kontaktandmed.
2) Konkursi korraldaja kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.
3) Lennujaama haldaja nimi ja kontaktandmed.
4) Konkursi objektiks olevate maapealse teeninduse teenuste lühikirjeldus.
5) Teenuste osutamise alguskuupäev.
6) Konkursi tulemusena sõlmitava lepingu tähtaeg.
7) Viide maapealse teenindaja suhtes kehtivatele nõuetele.
8) Maapealse teeninduse teenuste osutamisega kaasnevate avalikes huvides täidetavate
kohustuste loetelu, kui sellised kohustused on kehtestatud.
9) Konkursil pakkumuse esitamise tähtaeg ja kord.
10) Konkursi võitja väljaselgitamise tähtaeg ja kord.
§ 4. Euroopa Komisjoni teavitamise kord
(1) Konkursi korraldaja esitab Euroopa Komisjonile teabe konkursitingimustesse
lennundusseaduse § 5035 lõike 6 punktis 1 kirjeldatud kohustuse lisamise kohta vähemalt
üks kuu enne konkursi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamist.
(2) Konkursi korraldaja esitab Euroopa Komisjonile taotluse konkursitingimustesse
lennundusseaduse § 5035 lõike 6 punktis 2 kirjeldatud kohustuse lisamiseks heakskiidu
saamiseks vähemalt kolm kuud enne konkursi kohta Euroopa Liidu Teatajas teate
avaldamist.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
Minister kantsler
KAVAND 9
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn ……………………………
Tallinna lennujaamas omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arvule piirangute
kehtestamine teatud maapealse teeninduse teenuste liikide osas
Vastavalt lennundusseaduse § 5030 lõigetele 1 ja 2:
Lubatud omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arv on Tallinna lennujaamas järgmiste
maapealse teeninduse teenuste puhul piiratud järgmiselt:
Teenus Omakäitlejate arv Maapealsete teenindajate arv
Pagasikäitlus 2 2
Perroonikäitlus, välja arvatud 2 2
toidu ja jookide transport,
õhusõidukile laadimine ja sealt
mahalaadimine
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
Peaminister riigisekretär
KAVAND 10
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn …………………………..
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ muutmine
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 4 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub üldises korras.
Peaminister
majandus- ja taristuminister
riigisekretär
KAVAND 11
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide
vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded
ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri” muutmine
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel.
§ 1. Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. aasta määruses nr 125 „Lennundusspetsialistide
vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) määrust täiendatakse §-ga 1441 järgmises sõnastuses:
§ 1441. Mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni käsiraamat
(1) Mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni käsiraamat peab sisaldama
järgmist teavet kaugpiloodi koolituse korralduse kohta:
1) organisatsiooni juhtimisstruktuur;
2) töötavate õpetajate nimed ja kvalifikatsioonid;
3) õppeks kasutatavad käitamiskohad ning loetelu seal kasutusel olevatest tehnilistest
võimalustest või vahenditest;
4) pakutavate koolituste liigid.
5) erinevate koolituste programmid;
6) kvaliteedisüsteemi protseduurid.
KAVAND 12
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Nõuded mittesertifitseeritavate visuaaltingimustes käitatavate lennuväljade rajamisele,
käitamisele, teenustele ja varustusele ning käitamistingimuste väljaandmise kord
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 36 lõike 21 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
§ 2. Mõisted
2. peatükk
NÕUDED LENNUVÄLJA RAJAMISELE JA KÄITAMISELE
§ 3. Lennuvälja rajamis- ja kasutusloa taotlemine
§ 4. Taotluses sisalduvad andmed ja lisadokumendid
§ 5. Miinimumnõuded lennuvälja ja lennuvälja lähiümbruse takistuste piirangupindade
parameetritele
§ 6. Aeronavigatsioonilise teabe edastamise kord
§ 7. Piiratud kasutusega alad lennuväljal
3. peatükk
MIINIMUMNÕUDED LENNUVÄLJA VAHENDITELE
§ 8. Üldised miinimumnõuded
§ 9. Öisteks VFR-lendudeks avatud lennuväljad
4. peatükk
NÕUDED LENNUVÄLJA ÜLEVAATUSE JA HOOLDUSE KORRALDUSELE
§ 10. Üldnõuded
§ 11. Talvine hoolduskorraldus
§ 12. Lennuvälja kohalikud protseduurid
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 13. Erandite tegemine
§ 14. Üleminekusätted
KAVAND 13
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……………………………
Keskkonnaagentuuri osutatava lennumeteoroloogiateenuse tasu kujunemise metoodika
Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 573 lõike 9 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
Selles paragrahvis määratletakse osutatav teenus, mille eest võetakse tasu.
§ 2. Tasu kujunemise etapid
Hüdrmeteoroloogilise teenindamise korraldamisega seotud kulude määratlemine (üldkulud
ehk lennumeteoroloogiateenuse osutamise kaudsed kulud).
Lennumeteoroloogiateenuse osutamise otseste kulude määramine (lähtudes
teenustest/vahenditest, mis toetavad lennumeteoroloogiateenuse osutamist).
Lennumeteoroloogiliste teenuste kulude jaotus teenuste kasutajate vahel.
§ 3. Tasu kujunemise põhimõtted
Teenuse tasumäärade kujundamise protsessi kulupõhisus, läbipaistvus, lihtsus ja
arusaadavus.
Teenuse kulude katmine toimub õiglaselt tarbijate suhtes.
Teenuse kasutajate diskrimineerimise vältimine.
§ 4. Kulude jaotamine
Kulude jaotamine põhineb analüütilise raamatupidamissüsteemi tulemustel.
Kulude jaotus koosneb kolmest komponendist: tööjõukulud, majanduskulud ja amortisatsioon.
Tööjõukulu jaguneb omakorda otsesteks tööjõukuludeks ja kaudseteks tööjõukuludeks.
Majanduskulud jagunevad otsesteks majanduskuludeks ja kaudseteks majanduskuludeks.
Amortisatsioon on käsitletav kaudsete kuludena.
§ 5. Otsesed kulud
Otsesed kulud on kulud, mis on otseselt seotud lennumeteoroloogiateenuse osutamisega.
Lennumeteoroloogiateenuse osutamisega seotud otsesed kulud:
Tööjõukulud -- personali tööjõukulud (sh töötasu, tööandja kulud, puhkusetasud,
töövõimetushüvitised, tulemustasud).
Majandamiskulud -- administreerimiskulud, koolituskulud, lähetuskulud, meditsiinikulud,
konsultatsiooni- ja auditeerimise teenuse kulud, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud jne.
§ 6. Kaudsed kulud
Kaudsed kulud on kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav osutatava
lennumeteoroloogiateenusega. Näiteks üldhalduskulud, sisemiste tugiteenuste kulud, jms.
Lennumeteoroloogiateenuse osutamisega seotud kaudsed kulud:
Lennumeteoroloogiateenuse osutamisega seotud kaudsed kulud on tugipersonali
tööjõu- ja majanduskulud. Samuti kulud, mis on seotud taristu ülalhoidmisega.
Tugipersonali alla kuuluvad: juhtkond (direktor, asedirektor ilmateenistuse alal),
personalitöötajad, finantsspetsialistid, kvaliteedi juhtivspetsialist, prognoosmudelite
osakonna spetsialistid, ilmavaatluste osakonna spetsialistid ja haldus- ja
tehnikaosakonna spetsialistid.
Keskkonnaminister
Kantsler
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 3
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Märkused, ettepanekud, arvamused Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriu
mi arvamus
Kaitseministeerium
1. Eelnõu § 1 punktid 8‒17 käsitlevad EASA Arvestatud. Seletuskirja on
õhusõiduki tootja- ja hooldusorganisatsioonile, täiendatud. Antud selgitus.
lennukõlblikkuse, jätkuva lennukõlblikkuse ja jätkuva Hooldusorganisatsiooni puhul
lennukõlblikkust korraldava organisatsioonile tuleb määruse 1321/2014 II lisa
sertifikaadi andmist ehk lennundusseaduse (LennS) §- punktile 145.A.15 (sertifikaadi või
de 8 ja 9 muutmist. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 16 selle muutmise taotlus tuleb
kavandatakse kehtetuks tunnistada volitusnormid, mille esitada pädevale asutusele pädeva
alusel valdkonna eest vastutav minister kehtestas asutuse kehtestatud vormis ja
sertifikaatide väljaandmise, muutmise, kehtivuse viisil).
peatamise ja kehtetuks tunnistamise korrad. Nendest Nõude täitmise aktsepteeritava
nimetatud kordadest plaanitakse osa sätteid tõsta meetodi (EASA AMC) kohaselt tuleb
LennSi. Arusaamatuks jääb, kuidas eraõiguslik isik või taotlus esitada vastaval EASA
riigiasutus edaspidi sertifikaati taotleb ning millised vormil (EASA Form 2 -
andmed ta peab sertifikaadi saamiseks esitama. Kas https://www.easa.europa.eu/docu
esitada tuleb majandustegevuse seadustiku üldosa ment-library/application-
seaduse §-s 19 sätestatud andmed? Kui näiteks forms/focao00155), mis sisaldab
seletuskirjas (lk 9) viidatud EL määruse 748/2012 ka loetelu nõutavatest andmetest.
punkt 21.A.134 sätestab, mis peab olema taotluses
esitatud, siis EL määruse 1321/2014 punkt M.A.602
seda ei tee, ning sätestab üksnes, et
hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist või
muutmist taotletakse pädeva asutuse kehtestatud vormis
ja viisil. Sarnane sisu on ka sama EL määruse
punktis M.A.702. See tähendab, et ka EL määrus
1321/2014 ei sätesta näitena toodud juhtudel loetelu
andmetest, mida taotleja sertifikaadi saamiseks esitama
peab. Samuti ei ole seletuskirjas selle kohta
põhjalikumat selgitust. Palume täiendada seletuskirja,
vajadusel ka eelnõu. Nendime siiski, et meie arvates ei
ole piisav, kui seletuskirjas on selgitatud, mis on
taotluse sisu, sest seletuskiri on üksnes selgitav, mitte
eraldiseisev õigust loov haldusakt.
2. Eelnõu § 1 punktiga 29 lisatakse LennSi § 231 uued Arvestatud. Eelnõud on
lõiked 21 ja 22. Kavandatava lõike 22 punkti 2 järgi täiendatud.
tunnistatakse raadioside luba kehtetuks, kui isik on
rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid.
Selline säte on ebaproportsionaalne, sest Lennuamet
peab loa kehtetuks tunnistama igal juhul, olenemata
sellest, kui suur on eksimus ja kui suurt (olulist) mõju
see omas. Meie hinnangul peab lõikes 22 loetletud
kehtetuks tunnistamise aluste puhul olema Lennuametil
diskretsiooniõigus (eriti punktide 2 ja 3 suhtes). Seega
palume säte ümber sõnastada.
3. Eelnõu § 1 punktiga 58 lisatakse LennSi § 37 uus Arvestatud. Seletuskirja on
lõige 45, millega sätestatakse, millal võib Lennuamet täiendatud. Antud selgitus.
keelduda aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisest Punktiga 2 püütakse välistada
seadmekeskusena. Seletuskirjas (lk 25) on selgitatud, et olukordi, kus ühte sertifikaati
tegemist on uue nõudega, mille eesmärk on vältida taotletakse mitmele sellisele
olukordi, kus ühele sertifikaadile on kantud mitmeid seadmele, mida kasutatakse täiesti
aeronavigatsiooniteenuse osutamise seisukohast olulisi erinevate teenuste osutamiseks.
seadmeid ning ühe seadme mittetöötamise korral on Näiteks, sideseadmetega peetakse
vaja peatada sertifikaadi kehtivus või sertifikaat sidet, aga navigatsiooniseadmete
kehtetuks tunnistada, mille tagajärjel ei ole enam abil hoopis navigeeritakse.
võimalik kasutada ka teisi seadmeid. Nimetatud selgitus Selliseid seadmeid ühele
kirjeldab üksnes loetelu punktis 1 olevat tingimust. sertifikaadile märkida ei ole
Palume täiendada seletuskirja ka loetelu punktide 2 ja 3 otstarbekas ega mõistlik, sest nii
kohta, selgitamaks, milline võiks olla see seadmete kaoksid üldse ära
kogum või juhtum, kui Lennuamet võib keelduda seda seadmekeskusena sertifitseerimise
seadmekeskusena sertifitseerimast. eelised. Seadmekeskusena
sertifitseerimise võimaldamise
eesmärk on eelkõige lihtsuse ja
mõistuspärasuse säilitamine nii
taotleja kui menetleja vaatest.
Punktiga 3 püütakse välistada
olukordi, kus ühte sertifikaati
taotletakse mitmele sellisele
seadmele, mida kasutatakse küll
ühe teenuse osutamiseks, kuid
mille tööpõhimõte on seadmetel
erinev. Näiteks, nii ILS kui ka
VOR on mõlemad
navigatsiooniseadmed, kuid nad
on oma funktsionaalsuse poolest
täiesti erinevad. Nende koos
sertifitseerimine ei ole loogiline
ning sarnaselt punktile 2 kaotab
ära eelised, mida
seadmekeskusena sertifitseerimise
võimaldamine annab. Kui taotlejal
on soov sertifitseerida seadmeid
koos ainuüksi eesmärgiga tasuda
vähem riigilõivu, siis võib teiste
teenuseosutajate ja nende
seadmete suhtes tekkida tugev
ebaproportsionaalsus.
4. Eelnõu § 1 punktiga 98 tunnistatakse kehtetuks Arvestatud osaliselt. Antud
LennSi § 574, mis käsitleb lennuprotseduure ja selgitus. Seletuskirjas ei ole
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimist. öeldud, et lennuprotseduuride
Seletuskirjas on selgitus, et soovitakse kehtestada ühine väljatöötajale ei sea EL määrus
regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja 2017/373 nõudeid ja tegemist on
ja aeronavigatsiooniteenuse osutajaga, mis on riigisisese regulatsiooniga.
käsitletud eelnõu § 1 punktis 62. Punkti 62 selgituses on Seletuskirjas on selgitatud, et nõue
öeldud, et lennuprotseduuride väljatöötajale ei sea EL lennuliikluse korraldamise teenuse
määrus 2017/373 nõudeid ja tegemist on riigisisese osutaja, aeronavigatsiooniteenuse
regulatsiooniga. Seletuskirja 8. peatükis osutaja ja lennuprotseduuride
(rakendusaktid) on loetletud hulk majandus- ja väljatöötaja sertifitseerimiseks
taristuministri määruseid, mis muutuvad (tunnistatakse) tuleneb EL määruse 2017/373
kehtetuks või mis vajavad kehtestamist ning on lisadest, sertifikaadi vorminõuded
märgitud, et eelnõu muudatustest tulenevalt teised tulenevad sama määruse II lisa
määrused muutmist ei vaja. Kaitseministri 18. oktoobri osast
2019. a määruse nr 20 „Kaitseväe lennundusmäärustik“ ATM/ANS.AR.
§ 84 viitab LennSi § 574 lõikele 3. See tähendab, et Lennuprotseduuride väljatöötaja
eelnõukohase seaduse jõustumise korral on vaja muuta tegevus on LennS kehtivas
ka nimetatud kaitseministri määrust. Palume täiendada redaktsioonis reguleeritud §-s 574,
eelnõud ja seletuskirja, millistele nõuetele peab arvestades ICAO nõudeid, kuid
lennuprotseduuride väljatöötaja vastama, et talle saaks vajab täpsustamist ja EL õigusega
Lennuamet eelnõukohase seaduse § 372 järgi vastavusse viimist.
sertifikaadi väljastada, sest eelnõu § 1 punktiga 62
LennSi lisatavates paragrahvides seda sätestatud ei ole. Nõustume, et eelnõu jõustumise
Ühtlasi palume lisada eelnõu seletuskirja 8. peatükki korral tuleb muuta kaitseministri
eespool nimetatud kaitseministri määrus kui eelnõu määrust „Kaitseväe
muudatustest tulenevalt muutmist vajav määrus. lennundusmäärustik“. Seletuskirja
on täiendatud.
5. Eelnõu § 1 punktiga 100 muudetakse LennSi § 601 Antud selgitus. Eelnõu
lõike 2 sissejuhatavat lauseosa nii, et Lennuametil on väljatöötamisel on arvestatud, et
õigus teha nii riiklikku kui ka haldusjärelevalvet. Transpordiamet lähtub Vabariigi
Seletuskirjas tuuakse põhjusena, et sellega tagatakse Valitsuse seaduse §-s 752
§ 601 lõigete 1 ja 2 kooskõla. Samuti on viidatud sätestatud üldistest
juhtumitele, mil tehakse haldusjärelevalvet haldusjärelevalve meetmetest.
2
valitsusasutuste üle. LennSi § 60 sätestab riikliku ja Seetõttu ei ole vajalik eelnõus
haldusjärelevalve teostamise piirangud, muu hulgas kõnealusele sättele eraldi viidata,
milliseid korrakaitseseaduse erimeetmeid on lubatud kuid seletuskirja on täpsustatud.
riikliku järelevalve käigus kohaldada. Nii on lõikes 1
sätestatud, milliseid erimeetmeid võib riikliku
järelevalve käigus kohaldada, kuid sätestamata on,
milliseid erimeetmeid võib kohaldada
haldusjärelevalve käigus või mis on need tingimused,
millal seda tehakse (vt nt küberturvalisuse seaduse
4. ptk). Ka seletuskiri ei anna selle kohta selgitust.
Samuti ei ole analüüsitud, kas Vabariigi Valitsuse
seadusest ja LennSi § 602 lõikest 13 tulenevad õigused
haldusjärelevalve teostamiseks on piisavad või on vaja
ka kohaldada lisameetmeid (sarnaselt
korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmetega). Sellest
tulenevalt palume analüüsida haldusjärelevalve
tegemiseks vajalikke haldustoiminguid ja vajadust
kohaldada muid lisameetmeid, mida ei ole sätestatud
Vabariigi Valitsuse seaduses või LennSi § 602 lõikes 13.
6. Ettepanek täiendada eelnõu § 1 uute punktidega, mis Arvestatud.
on seotud kaitselennunduse järelevalvega: Kaitseministeeriumiga on
ettepaneku suhtes täiendavalt läbi
Uus paragrahv 77 järgnevas sõnastuses: räägitud, millest tulenevalt
7
„§ 7 . Kaitselennunduses nõuetele vastavuse Kaitseministeerium jättis
kontroll ja tunnustamine oma ettepanekust välja LennSi §
(1) Kaitselennunduse õhusõiduki, 601 uue lõike 41 riikliku järelevalve
tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat pädevuse ning loobus LennSi § 603
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, uue lõike 41 ettekirjutuse tegemise
koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja ettepanekust, kuna Kaitsevägi teeb
2
lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 7 lõike 3 ainult haldusjärelevalvet.
alusel kehtestatud ja rahvusvahelistele nõuetele Eelnõud ja seletuskirja on
vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide täiendatud. Täiendavalt küsitud
andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide ettepaneku esitajalt selgitusi ning
väljastatud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks mõjuanalüüsi seletuskirja
teeb Kaitsevägi. täiendamiseks, seletuskirja on
(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud täiendatud vastavalt täiendavatele
kaitselennundusega tegelevate isikute nõuetele selgitustele.
vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide
andmiseks või teiste asutuste ja organisatsioonide Kaitseministeeriumi ettepanekuga
väljastatud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks on eelnõus arvestatud, kuid hetkel
teeb Kaitsevägi. valmistab Kaitseministeerium ette
(3) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik kehtestab eraldiseisvat eelnõu õhusõidukite
lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja kaitse-eesmärkidel käitamise
organisatsioonide väljastatud lubade või sertifikaatide reguleerimise kohta lähtudes VV
tunnustamise korra.“. tegevusprogrammi 2021 – 2023
punktist 6.20. Seetõttu võiksid ka
LennSi § 601 uus lõige 41 järgmises sõnastuses: käesoleva eelnõu juurde esitatud
1
„(4 ) Kaitseväe pädevuses on riiklik ja Kaitseministeeriumi ettepanekud
haldusjärelevalve kaitselennunduse nõuete täitmise üle, leida terviklahenduse
välja arvatud aeronavigatsiooniteenuse osutamise üle.“. eraldiseisvalt Kaitseministeeriumi
väljatöötatava eelnõu raames.
LennSi § 603 uus lõige 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Kaitseväel on õigus teha oma pädevuse piires
lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust
ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide
nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus.“.
Keskkonnaministeerium
1. Lennundusseaduse (LennS) § 573 lõikes 7 on Arvestatud.
sätestatud volitusnorm lennumeteoroloogiateabe liikide Keskkonnaministeeriumi ja
ja mahu ning lennumeteoroloogiateenuse osutajate Keskkonnaagentuuriga on eraldi
ülesannete kehtestamiseks, kuid puudub säte läbi räägitud.
tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse Keskkonnaministeerium täpsustas
(ilmaprognoos, ilmavaatlus) osutamise tasumäärade oma ettepanekut ning muudetud
kehtestamiseks. Hetkel ei sätesta lennundusseadus ega ettepanekuga on eelnõus
ükski muu õigusakt tsiviillennunduse arvestatud. Samas tuleb märkida,
lennumeteoroloogiateenuse (ilmaprognoos, et ajakohastamist vajab paragrahv
ilmavaatlus) osutamise tasumäärade kehtestamiseks tervikuna ning Transpordiamet
volitusnormi. Et tasud oleks läbipaistvad ja kooskõlas tegeleb selle analüüsiga.
konkurentsi reeglitega, peavad tasumäärad olema Arvestades käesoleva eelnõu
avalikud. Lennumeteoroloogia tasu tuleks reguleerida kiireloomulisust, ei ole võimalik
sarnaselt lennujaama tasude (LennS § 505), terve paragrahvi muudatust
lennujuhtimisteenuse ning lennuvälja- ja kopteriväljaku käesolevasse eelnõusse hõlmata.
teenuse tasudega (LennS § 59).
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku täiendada LennS
§ 573 lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse
(ilmaprognoos, ilmavaatlus) tasumäärad kehtestab
lennumeteoroloogiateenuse osutaja, võttes aluseks
teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-,
seadmete ja üldkulud. Tasumäärad ning nende
kujunemise metoodika avaldatakse teenuse osutaja
veebilehel.“.
Seoses sellega tuleb täiendada LennS § 573 lõikega 61
järgmises sõnastuses:
„(61) Tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse
eest tasub teenuse tarbija vastavalt käesoleva paragrahvi
lõike 8 alusel kehtestatud tasumääradele.“
2. Täiendavalt märgime, et muutmist vajab ka Antud selgitus. Nõustume
lennundusseaduse § 573 lõike 7 alusel antud majandus- määruse muutmise vajadusega,
ja kommunikatsiooniministri 22.10.2009. a määrus nr hetkel on see Transpordiametis
103 „Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja töös. Arvestades asjaolu, et
tagamise kord“ (edaspidi määrus). Keskkonnaagentuur ülevaatamist vajab LennS § 573
on nimetatud määruse muutmise vajaduse edastanud tervikuna ning see on aeganõudev,
varasemalt Lennuametile. Juhime tähelepanu, et tegeleme
määruse § 3 lõike 2 sõnastus vajab muutmist, kuna Keskkonnaministeeriumi
sellest on võimalik välja lugeda, et tõstatatud antud teema
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lahendamisega eraldiseisvalt.
meteoroloogiateenus on ilmavaatlus, on kas lennuväli
või kopteriväljak. See on liigselt piirav potentsiaalsete
teenuse osutajate suhtes. Samuti palume üle vaadata
viidatud määruse peatükid 3, 4 ja 5. Lisaks ei ole enam
olemas § 3 lõikes 1 nimetatud meteoroloogiateenistust.
Hetkel menetluses olevas lennundusseaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõus ei viidata,
et muuhulgas korrigeeritakse kõnealust määrust
(eelnõuga muudetakse samas mitmeid LennS alusel
kehtestatud määrusi). Tänaseks on Keskkonnaagentuur
sertifitseeritud ilmavaatlusteenuse osutaja. Sellest
tulenevalt tuleks viidatud määrus ajakohastada ning viia
kooskõlla lennundusseaduses kasutatavate terminitega.
3. Juhime tähelepanu, et kavandi nr 4 Arvestatud. Kavandit on
„Aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja korrigeeritud.
sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise kord“
§ 2 lg 2 punktis 1 on viide kehtetule õigusaktile.
Komisjoni rakendusmäärus nr 1035/2011 (EL) ei ole
kehtiv alates 01.01.2020.
Siseministeerium (asutusesiseseks kasutamiseks)
LennS § 469 muudatuste sõnastuste täpsustamine Arvestatud. Eelnõud on
täiendatud vastavalt
ettepanekutele.
LennS § 551 uue lõike 11 sõnastuse täpsustamine Arvestatud. Eelnõud on
täpsustatud.
Eelnõud on läbivalt täpsustatud, sh
on lisatud alkoholijoobe ja
alkoholi piirmäära ületava seisundi
määratlus. Samuti on täpsustatud
LennS § 6018 ja 6020
väärteokoosseise.
Sõnastust on ühtlustatud
liiklusseaduse (LS)
regulatsiooniga. Kehtestatavat
piirmäära (0,2 mg veres või 0,1 mg
väljahingatavas õhus) tuleb lugeda
alkoholi piirmäära ületavaks
seisundiks (sarnaselt LS § 69
lõikele 3).
LennS § 602 lõike 1 täiendamine ning uue lõike 15 Arvestatud. Eelnõud on
ümbersõnastamine täpsustatud.
§ 602 lõiget 1 on täiendatud
viidetega KorS §-dele 37 ja 38.
§ 602 lõike 15 sõnastust on
täpsustatud.
Siseministeerium on juhtinud
tähelepanu vajadusele analüüsida,
kui sagedasti Transpordiamet
Politsei- ja Piirivalveameti abi
vajab, et tuvastada alkoholijoove
tõendusliku alkomeetriga, ja
vajadusel luua nimetatud
võimekus ka Transpordiametis.
Kontrollitavaks sihtgrupiks on
eelkõige lennuettevõtetes töötavad
meeskonnaliikmed.
Lennuettevõtjad on kõnealustest
piirangutest väga hästi teadlikud
ning on välja töötanud meetmed ja
töökorraldusliku regulatsiooni
joobeseisundist ja alkoholi
piirmäära ületavast seisundist
tingitud kahjuliku mõju
ennetamiseks ja vältimiseks. EL
määrus 965/2012 näeb ette, et
liikmesriigil peab olema vastav
valmisolek, samas nii
lennuettevõtjate tegevuse kui ka
varasemate aastate praktika põhjal
võib eeldada, et reaalne vajadus
alkoholijoobe kontrollimiseks on
erandlik.
Kuivõrd potentsiaalselt võib olla
tegemist paari üksikjuhtumiga, ei
ole selleks Transpordiametile
eraldi võimekuse loomine
otstarbekas.
Oleme teadlikud, et KorS näeb ette
kontrollile allutatud isiku õiguse
nõuda tõendusliku alkomeetri abil
vereproovi uuringut. Samas tuleb
arvestada, et EL määruse 965/2012
lisa II punkti ARO.RAMP.106
kohaselt peab esimesele
(indikaatorvahendiga)
joobekontrollile järgnev
alkoholijoobe kontroll
(tõendusliku alkomeetriga)
toimuma hiljemalt 30 minuti
jooksul alates esimesest
kontrollist.
Nagu seletuskirjas on selgitatud,
on Transpordiamet selles
küsimuses konsulteerinud PPA-ga
ning täpsemates
koostööprotseduurides lepitakse
poolte vahel kokku.
Seaduse mõjude täiendamine Arvestatud. Seletuskirja on
täpsustatud ja täiendatud.
Tehnilised märkused Arvestatud. Eelnõud ja
seletuskirja on korrigeeritud.
Rahandusministeerium
Kooskõlastas märkusteta
Lennuliiklusteeninduse AS (EANS)
Eelnõu § 1 punktiga 5 § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse 1. Osaliselt arvestatud.
järgmiselt: „(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, 1.1 Seletuskirja on täiendatud.
tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat 1.2.1. Ei arvestatud. Seletuskirjas on
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, viidatud on RLS § 164 loetelu
koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, täiendamisele punktidega 11-13.
lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, 1.2.2. Eelnõu LennS § 71 lg 1 sõnastust on
lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, täiendatud.
lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele
nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate
lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks
teeb Lennuamet.“
1.1. Seletuskirjas on muudatust põhjendatud vajadusega viia see
kooskõlla kehtivate nõuetega ning eesmärgiga laiendada
ekspertide ringi, kellel oleks õigus nõuetele vastavust kontrollida
Lennuameti nimel, kui Lennuametil ei ole vastava pädevusega
järelevalveametnikke. EANSi hinnangul ei ole LennS § 71 lg 1
muutmise teine eesmärk asjakohane kuivõrd ekspertide kaasamist
käsitletakse LennS § 71 lg-tes 2 ja 3. LennS § 71 lg 1 muutmise
vajadus tuleneb aga üksnes eesmärgist viia Lennuameti pädevuste
loetelu vastavusse EL õigusaktidest tulenevate nõuetega.
1.2. Teiseks toome välja, et hinnates LennS ja RLS planeeritavaid
muudatusi kogumis, tekitab LennS § 71 lg 1 täiendamine pakutud
sõnastuses terminoloogilist ebaselgust. Täpsemalt, eelnõu § 1
punkti 62 kohaselt täiendatakse LennSi §-ga 372, millega
kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi
asemel lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaat. Seletuskirja järgi tuleneb vastav vajadus
LennS kooskõlla viimisest EL õigusega, täpsemalt komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2017/373. Samuti täiendatakse eelnõu §
2 punkti 5 kohaselt RLS § 164 lg 3 punktidega 11–13 järgmises
sõnastuses: „11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM)
puhul 400 eurot; 12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja
(ATFM) puhul 400 eurot; 13) lennuprotseduuride väljatöötaja
(ASD) puhul 400 eurot.” Seejuures on seletuskirjas välja toodud,
et: „Punktid, mis lisatakse loetellu, on osa
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nö isikust, st et neid ei saa
klassikaliselt nimetada teenuseks, vaid isikuks – nimetatud
määruse artikli kohaselt on tegemist lennuliikluse korraldamise
teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötajaga, mis kantakse
aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadile.“
1.2.1. Esiteks märgime, et eelnevalt viidatud seletuskirja lauses
peaks termini „lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja“ asemel
olema kasutatud terminit „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“.
Selliselt on tagatud kooskõla eelnõu § 1 punktist 62 tulenevate
muudatuste ja sellega kaasnevate muudatustega.
1.2.2. Teiseks selgitame, et lennuliikluse korraldamise teenus
(ATM) hõlmab lennuliiklusvoogude juhtimist (AFTM), õhuruumi
korraldamist (ASM) ja lennuliiklusjuhtimist (ATS);
aeronavigatsiooniteenus (ANS) hõlmab lennuliiklusjuhtimist
(ATS), side-, navigatsiooni ja/või seireteenuseid (CNS) ja
aeronavigatsiooniteabe teenuseid (AIS) ja
meteoroloogiateenuseid (MET). Lisaks kuulub sertifikaadi alla
eelnõu § 1 punktis 62 toodud LennS § 37 2 sõnastusettepanekuga
lennuprotseduuride välja töötamise teenus (ASD). Võttes arvesse
eelnõu § 1 punkti 62 ja eelnõu § 2 punkte 4 ja 5, saab RLS § 164
lg 3 olema eelnõu jõustumise järel sõnastatud järgnevalt:
Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga
aasta kohta riigilõivu:
1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800 eurot;
4) lähi- ja lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 800
eurot;
5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 800 eurot;
6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 450 eurot;
7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 800 eurot;
8) sideteenuse osutamise puhul 400 eurot;
9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 400 eurot;
10) seireteenuse osutamise puhul 400 eurot.
11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400
eurot;
12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400
eurot;
13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.
RLS § 164 lg 3 punktidest 1-5 kuuluksid ATSi ehk nii
lennuliikluse korraldamise teenuse kui aeronavigatsiooniteenuse
alla, punktid 6-10 aeronavigatsiooniteenuse alla, punktid 11-12
lennuliikluse korraldamise teenuse alla ja punkt 13
lennuprotseduuride välja töötamise teenuse alla. Seega on kõik
RLS § 164 lg 3 punktid paigutatavad eelnõu § 1 punktiga 62
sõnastatava LennS § 372 kolme teenuse alla: lennuliikluse
korraldamise teenus, aeronavigatsiooniteenus ja
lennuprotseduuride väljatöötamise teenus. Sarnast lähenemist
tuleks rakendada ka LennS eelnõu § 1 punktiga 5 kehtestatava
LennS § 71 lg 1 sõnastuses, et ei korrataks teenuseid, mis
kuuluvad juba mõne muu teenuse alla. Või siis vastupidi, kui
LennS § 71 lg 1 sõnastusettepanekus on peetud vajalikuks lahti
kirjutada lennuliikluse korraldamise teenuse alla kuuluvad
teenused, tuleks sama analoogiat kasutades kirjutada lahti ka
aeronavigatsiooniteenuse alla kuuluvad teenused. Viimane
muudaks LennS § 71 lg 1 sõnastuse aga ebamõistlikult pikaks ja
keerukaks. Sellest tulenevalt teeb EANS ettepaneku sõnastada
LennS § 71 lg 1 järgnevalt: Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja,
tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni,
koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja,
lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme,
lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse
alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja
haldusotsuste tegemiseks teeb Lennuamet.
2. LennS § 231 muudatustega soovitakse ajakohastada ja 2. Antud selgitus.
täpsustada nõudeid raadioside loa saamiseks ning sellega seotud 2.1. EL liikmesriigi lennujuhi loa puhul
koolitustele ja eksamitele. Samas on seletuskirjas välja toodud, et tunnustatakse EL liikmesriigi välja antud
raadioside pidamise loa saamist rahvusvahelise tsiviillennunduse lennujuhi luba vastavalt EL nõuetele.
konventsiooni lisades sätestatud standardid (ICAO standardid) 2.2 Määruse nr 20 „Lennunduse raadioside
ega EL-i määrused otsesõnu ei käsitle. reeglid“ muudatusega tunnistatakse
2.1. EANS-i hinnangul võib eelnõu § 1 punktiga 28 kehtestatav § paragrahv 6 lg 1 kehtetuks.
231 lg 11 osutuda problemaatiliseks FINEST kontekstis, mistõttu 2.3. Keeleseaduse § 23 lg 4 alusel vastu
vajaks vastava lõike sisu täiendavat selgitust. Täpsemalt, FINEST võetud määruse nr 84 „Ametniku, töötaja
programmiga, mis planeeritakse töösse rakendada 2022. aasta ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele
kevadel, hakatakse pakkuma piiriülest lennujuhtimisteenust Eesti oskuse ja kasutamise nõuded“ sätestab
ja Soome õhuruumis, mistõttu võivad Tallinna töötaja eesti keele oskusest ning ei sea
lennuinfopiirkonnas loodud õhuruumi blokkides lennutasandist sisuliselt mingit piirangut pidada
95 kõrgemal, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates raadiosidet inglise keeles allpool
lähi- ja lähenemisalades, aeronavigatsiooniteenust osutada ka lennutasandit 195.
Soome Vabariigi pädeva asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga
lennujuhid. EANSi viidatud keeleoskuse regulatsiooni
2.1.1. EANSi jaoks on ebaselge, kas Soome Vabariigi pädeva muutmisvajadusest on MKM teavitanud
asutuse poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid, kes juhivad Haridus- ja Teadusministeeriumi määruse
lende Tallinna lennuinfopiirkonnas lennutasandist 95 kõrgemal, § 9 punkti 20 vastuolust LennSiga 2019.a
välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lõpul ning on palunud määruse punkti 20
lähenemisalades, peavad samuti läbima koolituse ja sooritama muutmist, et viia see kooskõlla LennS
eksami Lennuametis registreeritud, deklareeritud või regulatsiooniga. Haridus- ja
sertifitseeritud koolitaja juures või tunnustatakse teises Euroopa Teadusministeerium tavitas MKMi
Liidus välja antud raadioside luba?
2.1.2. Sellest tulenevalt tõusetub teine küsimus raadioside loa 21.09.2020 teavitas määruse muutmise
saamise koolituse kohta. Kehtiva LennS § 231 lg 3 volitusnormi eelnõu väljatöötamise jätkamisest.
alusel 15.04.2003 vastu võetud määruse nr 68 „Lennunduse
raadioside loa väljaandmise kord„ (edaspidi määrus nr 68) § 7
sätestab, et koolitust loa saamiseks võib läbi viia ainult
Lennuametis registreeritud koolitaja või
lennukoolitusorganisatsioon ning sama määruse § 8 lg 1 sätestab,
et koolitus tuleb läbi viia vastavalt Lennuameti poolt
heakskiidetud programmile ja koolitus võib moodustada osa
muust lennundusalasest koolitusest. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt
sõnastatakse LennS § 231 lg 3 järgmiselt: Lennunduse raadioside
loa taotlemise ja väljaandmise korra ning nõuded raadioside
koolitusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Vastava volitusnormi all kehtestatava määruse
kavand on lisatud eelnõule. Määruse kavandist nähtub, et LennS
muutmisega ei plaanita muuta raadioside loa koolituse
põhimõtteid. EANSi ning Soome teenuse osutaja ANS Finlandi
eestvedamisel on FINEST projekti raames Lennuamet ning
Soome Vabariigi järelevalveasutus Traficom asunud meiega
diskussiooni, kas ja kuidas korraldada koolitusi selliselt, et tagada
nii Eesti kui Soome lennujuhtide võimekus juhtida lende nii Eesti
Vabariigi, kui Soome Vabariigi õhuruumis. See hõlmab nii
raadioside loa kui ka lennujuhi loa koolitusi. EANS palub
siinkohal kaasata Lennuamet koolitusi ja koolitusorganisatsioone
puudutavate määruste muudatuste aruteludesse.
2.2. Samuti toome välja, et EANS on juba varasemalt tähelepanu
juhtinud LennS § 231 lg 5 (nii kehtivas redaktsioonis kui eelnõu §
1 punktis 30 esitatud LennS § 231 lg 5 sõnastusettepanekus) ja
LennS § 231 lg 6 alusel kehtestatud Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 08.03.2011 määruse nr 20
„Lennunduse raadioside reeglid“ (edaspidi määrus nr 20) §-ga 6
lg 1 vastuolule. Nimelt sätestab kehtiva LennS § 231 lg 5, et
lennunduse raadioside peab olema tagatud eesti või inglise
keeles. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna
lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades, peab
raadioside olema tagatud ainult inglise keeles. Eelnõu § 1 punkti
30 järgi sõnastatakse LennS § 231 lg 5 järgnevalt: Eesti
õhuruumis lendamisel on raadiosides kasutatavateks keelteks
eesti ja inglise keel. Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud
Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja lähenemisalades,
kasutatakse ainult inglise keelt. Ülalnimetatud määruse nr 20 § 6
lg 1 sätestab aga, et Tallinna lennuinfopiirkonnas (FIR/UIR)
raadiosides kasutatavateks keelteks on eesti ja inglise keel.
Ülevalpool lennutasandit 195 kasutatakse ainult inglise keelt.
Seega, kui LennS ja eelnõu võimaldavad lennutasandist 95
kõrgemal kasutada ainult inglise keelt, siis LennS § 231 lg 6 alusel
vastu võetud määruse nr 20 järgi võib ainult inglise keelt kasutada
alates lennutasandist 195. Eelnõust ja eelnõu seletuskirjast ei
tulene, et plaanis oleks määruse nr 20 muutmine, mistõttu EANS
palub viia LennS § 231 lg 5 ja määruse nr 20 § 6 lg 1 omavahel
vastavusse.
2.3. Samuti juhime tähelepanu LennS § 231 lg 5 (nii kehtivas
redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS § 23 1 lg 5
sõnastusettepanekus) ja keeleseaduse § 23 lg 4 alusel vastu
võetud määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust
ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ (edaspidi
määrus nr 84) § 9 punkti 20 vastuolule. Ka määruse nr 84 § 9
punkti 20 kohaselt nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õhu-,
mere- või raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet
edastavatelt töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad
lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille
alumine piir on 19 500 jalga, kus lendude juhtimine toimub
ainult inglise keeles. Seega ka määruse nr 84 § 9 punktis 20
nähakse ainult inglisekeelset suhtlust lubava alumise piirina
lennutasandit 195, mis on aga vastuolus LennS § 231 lg-ga 5 (nii
kehtivas redaktsioonis kui eelnõu § 1 punktis 30 esitatud LennS §
231 lg 5 sõnastusettepanekus), mistõttu tuleks ka määruse nr 84 §
9 p 20 viia vastavusse LennS § 231 lg-ga 5, asendades
lennutasandi 195 lennutasandiga 95.
3. LennS § 233 muutmise eesmärgiks on võtta arvesse kehtivaid 3. Ei arvestatud. Antud selgitused.
ICAO standarditest ja EL õigusaktidest tulenevaid erialakeele 3.1 Antud selgitus punkti 2.3 juures.
nõudeid ning kõrvaldada EASA standardiseerimisaudititel 3.2 Antud selgitus. LennS § 233 lõige 21
tuvastatud puudused ning praktikas tõusetunud probleemid reguleerib üldisemalt oskusmärke kandmist
pädevate hindajate leidmisel. Eelnõu § 1 punktiga 33 § 23 3 lennundusloale. Üldine nõue on, et peab
täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lennunduse olema lennunduse raadioside luba eesti
eesti erialakeele oskustaset tõendab oskusmärge. Oskusmärke keeles ja üks nimetatud kriteeriumidest.
võib lennundusloale kanda, kui loa omanik omab lennunduse Lennujuhiõpilaste puhul on ka varasemalt
raadioside luba eesti keeles ning on täitnud ühe järgmistest peetud põhjendatuks (eesti keele) C1
tingimustest: 1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või keeleoskustaseme nõuet, kuna vastaval
kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku tasemel keeleoskus on pädevus- või
eksami tasemel C1, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 6. oskusmärke kohasel tööl konkreetsete
oskustase, või 2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel tööülesannete raames ohutuse eesmärgil
B2, millele vastab lõigete 1 või 2 kohane 5. oskustase, või 3) on hädavajalik. Lennuliiklusteeninduse AS on
sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1, millele vastab korrektselt märkinud, et vastav kohustus on
lõigete 1 või 2 kohane 4. oskustase.“ Kehtiv LennS ei sisalda sätestatud nii kehtivas määruses kui ka uues
lennunduse eesti keele taseme nõuet, vaid vastav nõue tuleneb kavandis.
ülalviidatud määrusest nr 84, mille § 9 punktis 20 tulenevalt Kehtiva regulatsiooni muutmine peab
nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust õhu-, mere- või olema põhjendatud. Kui
raudteeliiklust korraldavatelt ja sellekohast teavet edastavatelt Lennuliiklusteeninduse AS ei pea eesti
töötajatelt, välja arvatud lennujuhid, kes osutavad keele C1 keeleoskustaseme nõuet enam
lennuliiklusteenust piirkondlikus lennujuhtimissektoris, mille põhjendatuks, vajab selgitamist, millistest
alumine piir on 19 500 jalga, kus lendude juhtimine toimub ainult kaalutlustest lähtuvalt ei ole see
inglise keeles. Lennuliiklusteeninduse AS hinnangul enam
3.1. Esiteks juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punkti 33 toodud asjakohane. Samuti vajab põhjalikku
planeeritav LennS § 233 lg 21 sõnastus ja määruse nr 84 lg 9 analüüsi, mis on saadav kasu ja võimalikud
punkti 20 sõnastus on vastuolus, mistõttu on vajalik määruse nr riskid.
84 § 9 punkti 20 muutmine või kehtetuks tunnistamine 3.3. Regulatsioon tuleneb otsekohalduvast
(arvestades, et eelnõu § 1 punktiga 33 kehtestatava § 23 3 lg 21 EL määruse sättest ning riigisiseseks
sõnastus lubab lennunduses ka B2 ja B1 taset ning „õhuliiklust dubleerimiseks puudub vajadus.
korraldav ja sellekohast teavet edastav töötaja“ on laiem mõiste 3.4 Inglise keele oskustasemega
kui „lennujuht“ ja „lennuinformaator“), millele antud juhul seonduvad nõuded on sätestatud üle-
eelnõus aga viidatud pole. euroopaliselt EL määrustes 2015/340 ja nr
3.2. Teiseks märgime, et LennS § 24 lg 2 alusel 22.08.2005 vastu 1178/2011. LennS sätte eesmärgiks on
võetud määruse nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja reguleerida eesti keele oskustasemega
lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele seonduvat. EL otsekohalduvas määruses
esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja sätestatu riigisiseses õiguses
välisriikides välja antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ taasesitamiseks puudub vajadus. Inglise
(edaspidi määrus nr 96) § 3 lg 2 ning eelnõule lisatud majandus- keele võrdlustasemete väljatoomiseks
ja taristuministri määruse „Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja puudub vajadus ning alus, kuna eesti ja
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja inglise keele oskustasemete regulatsioon ei
andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning ole samaväärne. Inglise keele oskustaset ei
Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kord„ anta välja ühegi muu tunnistuse alusel,
kavandi § 2 lg 1 punkti 3 ja § 3 lg 1 punkti 5 järgi peavad vaid ainult lennunduse inglise erialakeele
lennujuhiõpilane ja lennujuht valdama C1 keeleoskustasemel oskustaseme testija tunnistuse/sertifikaadi
eesti keelt. EANSile jääb arusaamatuks, miks kehtiva määruse nr alusel. Testija tasemed on sätestatud EL
96 ja määruse kavandi järgi nõutakse lennujuhtidelt eesti keele nõuetega ning inglise keele puhul ei ole
oskust C1 keeleoskustasemel, kui eelnõu § 1 punkti 33 järgi võimalik ühegi muu testi tulemusi nö
nähakse LennS § 233 lõikega 21 ette kolm võimalikku lennunduse konverteerida.
eesti erialakeele oskustaset ning samad keeleoskustaseme
tulenevad ka EL määruse 2015/340 punktist ATCO.B.030(c) ja I
lisa 1. liites sätestatud pädevustasemete skaalast. Kuigi EL
määruse 2015/340 punkt ATCO.B.030(a) jätab liikmesriigile
diskretsiooniõiguse riigikeele keeleoskustaseme kehtestamise
osas, ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud, miks lennujuhtidele
kehtestatakse C1 nõue, kui eelnõu § 1 punktiga 33 kehtestatava §
233 lõikega 21 on lennunduses lubatud kolm eesti erialakeele taset.
3.3. Kolmandaks märgime, et keeleoskus on ajas muutuv.
Seetõttu on EANSi arvates ebamõistlik, et eelnõu § 1 punktiga 33
planeeritava § 233 lg 21 täiendusega antakse oskusmärge välja
tähtajatult, kui isik on omandanud hariduse eesti keeles või on
sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel C1, sest
tegelikkuses ei taga see nõutud keeleoskuse olemasolu
tööleasumise või töötamise ajal. Samas mõistame, et taoline
regulatsioon tuleneb EL määruse 2015/340 punktist
ATCO.B.035(a).
3.4. EANSi hinnangul on positiivne, et LennS-is planeeritakse
välja tuua EL määruste 1178/2011 ja 2015/340 ning ICAO
keeleoskustasemete võrdlus Eestis kasutatavate
keeleoskustasemetaga (C1=6.tase, B2=5.tase, B1=4.tase), kuivõrd
see on tänaseni olnud mitmeti tõlgendatav ning sellele on
tähelepanu juhtinud ka mitmed koolitajad. EANS leiab aga, et kui
taolised võrdlustasemed on välja toodud eesti keele puhul, võiks
need olla välja toodud ka inglise keele puhul.
4. Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse LennS § 23 3 lg-t 3, 4. Arvestatud. Eelnõu sõnastust
kehtestades see järgnevas sõnastuses: Lennunduse eesti korrigeeritud.
erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami
vastuvõtmise õigust ja kontrollimist omavas asutuses ning
Lennuametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud
koolitaja juures. EANSi jaoks jääb arusaamatuks, kas mõlemad
tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Kui eesti
erialakeele oskuse hindamiseks on sobilik nii eesti keele riikliku
eksami vastuvõtmise õigust omav asutus kui ka Lennuametis
registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud koolitaja, oleks
sobilikum kasutada kahe variandi vahel sõna „või“.
5. Eelnõu § 1 punktiga 44 § 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises 5. Võetud teadmiseks. Võrreldes kehtiva
sõnastuses: „(21) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja seadusega eelnõuga sisulisi muudatusi ei
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja kavandata, muudetakse vaid lennuliikluse
andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning lennujuhtide ja lennuinformaatorite
Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra määruse volitusnormi asukohta.
kehtestab vastava valdkonna minister määrusega.“ Eelnimetatud
määruse kavand on lisatud eelnõule. Määruse kavandis on välja
toodud, et määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 24 lõike 2 1
alusel ning määruse kavandi § 23 kohaselt Majandus-
kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a määrus nr 96
„Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele,
kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.
Kehtiva LennS § 24 lg 2 sedastab, et lennundusspetsialistide
vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja
eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja
välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskirjad
kehtestab valdkonna eest vastutav minister, lähtudes 1944. aasta
Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisas I
sätestatud nõuetest. Antud volitusnormi alusel on kehtestatud
kaks määrust: 21.12.2001 vastu võetud määrus nr 125
“Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende
koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja
välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“
(edaspidi määrus nr 125) ja määrus nr 96. Seega on § 24 lg-s 2
viidatud mõiste „lennundusspetsialist“ all peetud silmas nii
lennujuhte ja lennuinformaatoreid kui ka muid
lennundusspetsialiste. Kui eelnõu § 1 punktiga 44 kehtestatava §
24 lg 21 volitusnormi alusel antava määrusega tunnistatakse
kehtetuks LennS § 24 lg 2 alusel välja antud üks määrustest, kuid
kehtima jääb LennS § 24 lg 2 ise ning selle alusel välja antud
teine määrus, tuleks EANSi hinnangul kriitiliselt üle vaadata
LennS § 24 lg 2 ning kehtima jääva määruse nr 125
mõistekasutus lennundusspetsialisti osas.
6. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS §-ga 248, milles 6. Antud selgitused.
sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, 6.1. Lennujuhiõpilase ja lennujuhi loaga
sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse seonduvad põhilised nõuded tulenevad
oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmise, pikendamise otsekohalduvast EL määrusest 2015/340,
ja taastamisega seotud regulatsioon. mille riigisisest täpsustamist vajavad sätted
6.1. Esmalt toome välja, et EANSi jaoks on arusaamatu, miks on sõltuvalt normi iseloomust sätestatud
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärked kajastuvad seaduses või määruses. EL määruse
eelnõu § 1 punktis 47 esitatud LennS § 248 lg 5 2015/340 nõuded ei laiene
sõnastusettepanekus, kui eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse lennuinformaatoritele,
LennS § 24 lõikega 21 selliselt, et lennujuhiõpilase, lennujuhi ja mistõttu riigisiseselt peavad nõuded olema
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja kehtestatud seaduse tasemel.
andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning 6.2. Eelnõu sõnastus võimaldab
Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamise korra lennuinformaatori koolituskursusena heaks
kehtestab vastava valdkonna minister määrusega ning kiita ka lennujuhi koolituskursust, kui see
lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa taotluse tingimused on välja katab kõik lennuinformaatori töö jaoks
toodud eelnimetatud ministri määruse kavandis. Sellisel juhul vajalikud aspektid. EANSi
võiksid ka lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärke sõnastusettepaneku järgi tekiks ka
tingimused sisalduda ministri määruses, mitte eraldi lõikena võimalus, et lennujuhtide koolituskursust,
LennS-is. mis on heaks kiidetud lennujuhtide
6.2. Teiseks märgime, et eelnõu § 1 punktis 47 toodud LennS § koolituskursusena, tuleks automaatselt ka
248 lg 5 p 2 sõnastusettepanekus nõutakse lennuinformaatori loa lennuinformaatori loa taotluse puhul
taotlejalt Lennuameti poolt heakskiidetud või aktsepteeritud aktsepteerida, mida ei saa arvestada, kuna
lennuinformaatori koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste lennujuhi koolituskursus ei pruugi
kontrolli läbimist. EANS on varasemalt teinud Majandus- ja sisaldada kõike vajalikke aspekte
kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku, et lennuvälja lennuinfoteenuse osutamiseks.
lennuinformaatori loa taotleja nõutava väljaõppena võiks olla
sobilik ka lennujuhi väljaõpe. Eelnõu väljatöötaja on seejuures ka
ise seletuskirjas välja toonud, et „EL määruse 2015/340 nõuded ei
laiene küll lennuinformaatorile, kuid lennuinformaatorid osalevad
lennuinfoteenuse osutamises Eesti regionaalsetel lennuväljadel
ning sisuliselt täidavad seal lennujuhi funktsioone. [...]
Arvestades, et lennuinformaator täidab sisuliselt lennujuhi
ülesandeid, on nõuded tema terviseseisundi ning keeleoskusele
samaväärsed lennujuhi terviseseisundile ning keeleoskusele
esitatavate nõuetega.“ Seega teeb EANS ettepaneku, et eelnõu § 1
punktis 47 välja toodud LennS § 248 lg 5 punkt 2 sõnastataks
järgnevalt: Lennuamet annab lennuinformaatori loa ning
pädevus-ja oskusmärked välja, kui lennuinformaatori loa
taotleja: [...]2) on läbinud Lennuameti poolt heakskiidetud või
aktsepteeritud lennuinformaatori või lennujuhi koolituskursuse
ning teadmiste ja oskuste kontrolli.
7. Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse LennS ka § 24 8 lg-ga 7, 7. Ei arvestatud. Antud selgitus.
mille kohaselt Lennuamet teeb otsuse lennujuhi, lennujuhiõpilase Menetlustähtajad seatakse lähtudes
ja lennuinformaatori loa, pädevus- sellega seonduvate menetluse keerukusest ja aeganõudvusest.
oskusmärgete, üksuse oskusmärgete või keeleoskusmärgete Tegemist on maksimaalse tähtajaga ning
andmise, pikendamise või sellest keeldumise otsuse 14 päeva kui menetlus toimub kiiremini, ei oodata
jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. EANSi 14 päeva möödumist. Kehtivas õiguses ei
hinnangul on 14 päeva pikkune tähtaeg liialt pikk võttes arvesse ole loa väljaandmise tähtaega kehtestatud
asjaolu, et EANS peab vastava aja jooksul taotlejale tööd ning Lennuamet Transpordiameti
pakkuma, kuid ei saa lubada tööpositsioonile. Tulenevalt eelkäijana lähtus taotluste menetlemisel
töölepingu seaduse §-st 35 peab tööandja töövõimelisele ja töö 30-päevasest tähtajast. Eelnõu kohase 14-
tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka päevase tähtaja seadmisel on lähtutud
juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud senisest praktikast, et oleks võimalik
tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul menetlus nõuetekohaselt ja kvaliteetselt
viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö läbi viia. Vaatamata menetlustähtaja
andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Seega tekitab 14- seadmisele ei ole Transpordiametil kavas
päevane menetlustähtaeg EANSile majanduslikku kahju. oma praktikat muuta ning üldjuhul tehakse
otsus kiiremini kui 14 päeva jooksul.
Praktikas ei lähe üldjuhul vajalike
dokumentide kontrollimiseks kauem kui 1
tund. Pikem menetlusaeg on vajalik
juhuks, kui esitatud dokumentide õigsust ja
autentsust on vaja kontrollida. Samas on
pikem menetlustähtaeg vajalik ka
Transpordiameti ressursside tõttu.
EANSi viidatud majandusliku kahju
tekkimist on üldjuhul võimalik ettevõtjal
endal vältida, st märgete pikendamise
puhul on võimalik pikendamiseks
vajalikud tegevused teha ära 3 kuud enne
märke kehtivuse lõppu – seega on
võimalik EANSil endal vältida olukorda,
kus lennujuht ei tohi talle loaga antud
õigusi kasutada. Selline olukord, kus
töötaja ei tohi olla iseseisvalt
tööpositsioonil, tekib ainult loa
esmakordsel taotlemisel. Uue märke
juurde taotlemise puhul saab isik näiteks
töötada sellel positsioonil, mille kohta tal
on märge juba varasemalt olemas.
8. Eelnõu § 1 punkt 47 näeb ette ka LennS täiendamise §-ga 2413 8. Osaliselt arvestatud. Antud
Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse selgitused.
Organisatsiooni osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja 8.1. Arvestatud. Silmas on peetud uut
lennujuhi loa tunnustamise ning asendamise kohta. Vastava § 24 13 volitusnormi e § 24 lg 21, eelnõu teksti
lg 3 ettepaneku järgi peab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase korrigeeritud.
loa tunnustamiseks taotleja esitama taotluse, mis vastab § 24 8.2. Kehtiva LennS 231 lg 5 kohaselt peab
lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud
täiendatakse aga LennS § 24 lõikega 21 selliselt, et Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates
lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning lähi- ja lähenemisalades, raadioside olema
pädevus- ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni tagatud ainult inglise keeles. Nimetatud
sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis välja sätte sisulist muudatust eelnõuga kavas ei
antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna ole. Määruse kontekstis tähendab
minister määrusega. Vastava määruse kavandi § 23 järgi tunnustamine seda, et isik tuleb EL
tunnistatakse majandus- kommunikatsiooniministri 22.08.2005. a liikmesriigis välja antud loaga Eestisse
määrus nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori ning asub tööle näiteks EANSis. Sellisel
vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele esitatavad nõuded ning juhul peame me tema loa välja vahetama
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud Eestis välja antud loa vastu ja teeme seda
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ kehtetuks. ilma täiendavate tingimusteta vastavalt EL
8.1. Esiteks jääb EANSi hinnangul ebaselgeks, kas LennS õigusele ehk tunnustame. Muudatus ei
muudatuste jõustumise järgselt peab esitama Euroopa Liidu mõjuta FINEST projekti. Lennujuhtide
liikmesriigis välja antud loa tunnustamiseks Lennuametile eesti keele oskusega seotud VV määruses
taotluse, mis vastab LennS § 24 lg 2 alusel kehtestatud nõuetele nõude muutmist on selgitatud ka punkti
(kuivõrd määrus nr 125 jääb kehtima) või LennS § 24 lõike 2 1 2.3 selgituses.
järgi kehtestatud nõuetele (kuivõrd määrus nr 96 asendatakse uue 8.3. Tegemist ei ole nõuete
määrusega). karmistamisega. EL õigus ei näe ette
8.2. Tutvudes määruse kavandi §-ga 20, nähtub, et § 20 lg 1 mitte-EL riigis välja antud loa
punktide 3 ja 4 järgi tuleb teises Euroopa Liidu liikmesriigis välja tunnustamist, isegi kui see on välja antud
antud lennujuhi- või lennujuhiõpilase loa välja vahetamiseks EUROCONTROLi ESARR 5 nõuete
esitada taotlus, millele lisatakse: [...] 3) C1 tasemele vastavat alusel (ehk siis luba on välja antud riigi
eesti keele oskust ja komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti poolt, kes on küll EUROCONTROLi liige
ATCO.B.030 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust aga mitte EL liikmesriik).
tõendavad dokumendid; 4) raadioside oskust tõendav dokument;
[...]. EANSi hinnangul võib C1 keeleoskustasemel eesti keele
nõudmine tunnustamismenetluses osutuda problemaatiliseks
FINEST projekti kontekstis, kus Soome Vabariigi pädeva asutuse
poolt väljastatud lennujuhi loaga lennujuhid osutavad
lennujuhtimisteenust Tallinna lennuinfopiirkonnas alates
lennutasemest 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas
asuvates lähi- ja lähenemisalades. EANS ei ole hetkel veendunud,
kas ja kuidas plaanivad järelevalveasutused kontrollida piiriülesel
aeronavigatsiooniteenuse osutamisel lennujuhtide pädevust, kuid
EANS ei välista lennujuhi lubade tunnustamismenetlust. Viimase
olukorra realiseerumisel paneks eesti keele C1 keeleoskustaseme
nõue ohtu FINEST projekti realiseerumise.
8.3. Kolmandaks sooviksime välja tuua, et LennS § 24 lg 2 alusel
välja antud määruse nr 96 § 17 lg 1 sätestab, et Euroopa Liidu
liikmesriigi lennuameti poolt ühtse litsentseerimisskeemi alusel ja
vastavalt Eurocontrol ohutusnõuetele ESARR 5 välja antud
kehtivaid lennujuhi- ja lennujuhiõpilaselube ning pädevusi
tunnustab Lennuamet täiendavaid tingimusi seadmata. Eelnõu
seletuskirjast ei tulene, miks karmistatakse lennujuhi- ja
lennujuhiõpilaselubade tunnustamise tingimusi.
9. Eelnõu § 1 punkti 57 järgi § 37 lg 4 muudetakse ja 9. Antud selgitus. Sertifitseerimisele
sõnastatakse järgmiselt: „(4) Aeronavigatsiooniseadme kuuluvate seadmete ulatus ei muutu,
kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, muudetakse ainult sertifikaadi nimetust.
mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab Seaduses on loetletud ka seadmed, mis
seda käitada. Sertifitseerimisele kuuluvad kõik sertifitseerimise kuuluvad ja selles osas ei
aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse ole midagi muutunud. Sisuliselt on
korraldamiseks kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile tegemist ainult sertifikaadi nimetuse
paigaldatud salvestusseadmed, lennujuhtimissüsteemid, muutmisega.
lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni-
ja seireseadmed, lennuinfosüsteemid ja lennuvälja
lennumeteoroloogilised seadmed.“ Kehtivas seaduses sisalduva
mõiste „lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme“ asendamist
mõistega „aeronavigatsiooniseade“ põhjendatakse seletuskirjas
vajadusega suurendada õigusselgust seeläbi, et tänases sõnastuses
pole selge kas mõiste hõlmab ka muid seadmeid (nt seire-, meteo-
ja salvestusseadmed) ning uus mõiste hakkab hõlmama kõiki
nimetatud seadmeid. EANSi hinnangul on seletuskirjas esitatud
selgitus ebaselge öeldes ühelt poolt, et „termin
„aeronavigatsiooniseade“ hõlmab edaspidi kõiki nimetatud
seadmeid, seega suurendab muudatus õigusselgust.“, teisalt aga
sedastades, et „praegusega võrreldes sertifitseeritavad seadmed ei
muutu.“ Seetõttu tõusetub küsimus, kas sertifitseerimisele
kuuluvate seadmete ulatus muutub või mitte?
10. Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse LennS §-ga 372 10. Võetud teadmiseks. Antud
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, selgitused.
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride 10.1. Võetud teadmiseks.
väljatöötaja sertifikaadi kohta, kuna aeronavigatsiooniteenuse 10.2. Menetlus ühtlustatakse teiste
osutaja sertifikaadiga seonduvat regulatsiooni ajakohastatakse Transpordiameti sarnaste menetlustega.
ning viiakse kooskõlla komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 10.2.1. Antud selgitus eespool.
2017/373. Seetõttu eraldatakse aeronavigatsiooniteenuse osutajat
puudutavad sätted aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist
puudutavast paragrahvist (§ 37 kehtivas LennS-is) ning kehtivas 10.2.2. Senised aeronavigatsiooniteenuse
seaduses §-s 574 sisalduv lennuprotseduuride väljatöötaja osutaja sertifitseerimisega seotud tähtajad
sertifikaat koondatakse lennuliikluse korraldamise teenuse on kehtestatud majandus- ja
osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride kommunikatsiooniministri 07.03.2007
väljatöötaja ühtse sertifikaadi alla. määrusega nr 13, mis on kehtestatud enne
10.1. EANS hinnangul on tegemist positiivse lähenemisega, põhjalike EL nõuete jõustumist.
kuivõrd see vastab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 Muudatuse põhjuseks on sertifikaadi
nõuetele ja lihtsustab menetlusprotseduure. Teisalt peab EANS väljaandmise menetluse ühtlustamine
arvestama täiendavate kuludega tasumisele kuuluva riigilõivu teiste Transpordiameti sarnaste
suurenemise näol, kuivõrd uue ühendatud lennuliikluse menetlustega, tagamaks taotluse põhjaliku
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja ja igakülgse menetluse ning sätestatud
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga lisandub loetellu tähtaegadest kinnipidamise. 90 päeva
kaks nö teenust – õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) pikkune menetlustähtaeg on lennunduses
ja lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) –, ning tavapärane organisatsiooni sertifikaadi (nt
kummagi teenuse eest tuleb tasuda täiendavat riigilõivu 400 eurot kehtiva LennS § 912 lg 1, § 246 lg 1, § 42
(kokku 800 eurot). Samuti tuleb EANSil tasuda riigilõivu summas lg 1; eelnõus nt LennS § 8 lg 31, § 9 lg 42,
185 eurot sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest. § 2410 lg 2) väljaandmise taotluse
10.2. Juhime tähelepanu, et EANSile jääb arusaamatuks vajadus menetlemiseks, arvestades EL nõuete
pikendada LennS § 372 lg 3 sõnastusettepanekus lennuliikluse täitmise vajadust ning tagamaks taotluse
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja objektiivse ja igakülgse hindamise.
või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või Seadme ja organisatsiooni
andmisest keeldumise taotluse menetlemise tähtaega 90 päevani sertifitseerimisele kuluv aeg ning maht on
(seejuures võimalusega pikendada menetlust veelgi 90 päeva erinevad, seetõttu on seadme
võrra). Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et „vastavalt LennS § sertifitseerimiseks ette nähtud ka lühem
1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja aeg.
majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele EANSi viidatud seadme sertifikaadi puhul
MsüSi, võttes arvesse LennSist tulenevaid erisusi. Seega tuleb on tegemist iseloomult teistsuguse
nimetatud sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses sertifikaadiga, mille menetlusprotsess ei
järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi ole nii mahukas ja aeganõudev – seadme
regulatsiooni. Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise sertifikaadi ning teenuseosutaja ehk
erisusena ka EL määrustest tulenevad erisused, mille kohaselt organisatsiooni sertifikaadiga seonduvad
lõigetega 3 ja 4 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast menetlused on erineva sisu ja mahuga.
ning sertifikaadi vaikimisi välja andmisest [...] Vastav 10.2.3 Seaduse muudatuse seletuskiri ei
regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses kehtivate sisalda seletusi ja põhjendusi määruste
sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest eelnõude kohta.
keeldumise, kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja 10.2.3. Antud selgitused eespool.
taastamise nõuetele.“ EANSi hinnangul ei ole menetlustähtaja Sertifikaadi väljaandmise menetluses
pikendamine 90 päevale sisuliselt põhjendatud ega ka lähtutakse kehtivatest nõuetest, tagamaks
seletuskirjas piisavalt selgitatud. taotluse igakülgse ning objektiivse
10.2.1. Esiteks, MsüS-i § 20 lg 1 kohaselt lahendab menetluse. Vastavad selgitused on toodud
majandushaldusasutus tegevusloa taotluse tegevusloa andmise seletuskirjas. Sertifikaadi muutmise taotlus
või andmisest keeldumisega 30 päeva jooksul, seejuures võib võib tähendada väga suuremahulist
sama paragrahvi lg 3 järgi taotluse lahendamise tähtaega üks muudatust, mille hindamine võtab aega
kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik samaväärselt uue sertifikaadi taotluse
üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Seletuskirjas viidatud EL menetlusega. Seaduses sätestatakse
otsekohalduvatest määrustest ei tulene sertifikaadi taotluse maksimaalne menetlustähtaeg, mille
lahendamise 90 päeva pikkust tähtaega, mistõttu jääb jooksul pädev asutus peab tegema otsuse.
arusaamatuks vajadus kehtestada MsüSi regulatsioonist erisus EL Määruse eelnõus ettenähtud sertifikaadi
määruste alusel. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 II muudatuse menetlustähtaeg võtab arvesse
lisa A-alajao punkt ATM/ANS.AR.A.005 näeb ette pädevale kõige mahukamat võimalikku muudatuse
asutusele sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise protsessi. Sertifikaadi muudatus võib
ülesanded ning sama lisa C-alajao punktid ATM/ANS.AR.C.020 seisneda näiteks täiesti uue teenuse
ja ATM/ANS.AR.C.005 nõude sertifikaatide väljaandmisele ja lisandumises ning sellise muudatuse
teenuseosutajate sertifitseerimisele, deklaratsioonidele ja nõuetele menetlemiseks ei pruugi 30 päevast
vastavuse kontrollimisele, kuid ükski neist punktidest ei sisalda piisata. Menetlusperioodi jooksul tuleb
tähtaegu. läbi viia dokumentide kontroll, kohapeale
10.2.2. Teiseks ei vasta täielikult tõele väide, et 90 päeva pikkune audit ning kui auditi käigus tuvastatakse
menetlustähtaeg kehtestatakse sarnaselt teistele lennunduses mittevastavused, siis peab taotlejale jääma
kehtivate sertifikaatide menetlustele. Täpsemalt, eelnõu § 1 veel aega ka puuduste kõrvaldamiseks. Kui
punkti 58 kohaselt täiendatakse LennS § 37 lg-ga 42, mille järgi taotleja ei jõua puuduseid kõrvaldada (mis
Lennuamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi on 30 päevase menetlustähtaja puhul üsna
andmise või andmisest keeldumise 60 päeva jooksul pärast tõenäoline), siis tuleb menetlus lõpetada
taotluse esitamist. Seega sisaldab eelnõu ka teistsuguse pikkusega teatud juhtudel taotluse rahuldamata
sertifikaatide menetlemise tähtaegu. jätmisega. See aga tähendab, et taotleja
10.2.3. Veelgi enam, LennS § 372 lg 6 sõnastusettepanekuga peab esitama peale puuduste kõrvaldamist
kehtestatakse volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse uue taotluse ning tasuma uuesti ka
osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride riigilõivu. 90 päevane menetlustähtaeg
väljatöötaja sertifitseerimise tingimuste ja korra määruse peaks välistama selliste olukordade
kehtestamiseks. Vastava määruse kavandi § 4 lg 1 kohaselt tekkimise. Vähem mahukamate
rakendatakse 90 päeva pikkust tähtaega ka sertifikaadi või muudatuste korral (nt sertifikaadi vormi
sertifikaadi lisale kantud andmete muutmisele. Niivõrd pika muudatus millele ka EANS enda kirjas
tähtaja kehtestamine sertifikaadi või sertifikaadi lisale kantud viitab – lennuprotseduuride
andmete muutmisele on aga põhjendamata seletuskirjas. teenuseosutamise lisamine ANSP
Siinkohal tasub ka märkida, et EANS peab muutma sertifikaati sertifikaadile) menetlemiseks ei kulu
tulenevalt asjaolust, et lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat kindlasti kogu võimalik ettenähtud
hõlmatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, menetlusaeg.
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride 10.3. Uue määrusega ei kehtestata enam
väljatöötaja sertifikaadi alla. Kehtiva LennS § 574 lg 4 järgi kohustust organisatsiooni kirjelduse
lahendatakse lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus esitamiseks, seetõttu ei ole ka
45 päeva jooksul, LennS täiendamisega § 372 lg-ga 6 muudetakse juhendmaterjali selle koostamiseks.
vastav tähtaeg seega aga kahekordseks.
10.3. Samuti toome välja, et kehtiva seaduse § 37 lg 2 alusel
07.03.2007 vastu võetud määrusele nr 13
„Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja
kord“ on lisatud taotlus aeronavigatsiooniteenuse osutaja
sertifikaadi väljaandmiseks või muutmiseks, juhendmaterjal
organisatsiooni kirjelduse koostamiseks,
aeronavigatsiooniteenuse liigid ja alaliigid, juhendmaterjal
lennuliiklusteenuse osutamise käsiraamatu koostamiseks. Eelnõu
§ 1 punktis 62 välja toodud LennS § 372 lg 6 ettepaneku järgi
välja antava määruse kavandist nähtub, te määrusele on plaanis
lisada üksnes juhendmaterjal lennuliiklusteenuse osutamise
käsiraamatu koostamiseks. EANSi jaoks jääb ebaselgeks, miks
LennS muudatusega ei ole kavas määrusele lisada nt
juhendmaterjal organisatsiooni kirjelduse koostamiseks.
11. Eelnõu § 1 punkti 95 järgi § 55 täiendatakse lõikega 31 11. Arvestatud. Sõnastust on
järgmises sõnastuses: „(31) Lennuamet võib lennuvälja käitajalt täpsustatud. Uus sõnastus: „Järelevalve
või lennuliiklusteenindusüksuselt nõuda õhusõiduki käigus käesoleva paragrahvi lõikes 1
teenindamisest keeldumist, kui järelevalve käigus, sh õhusõiduki loetletud asjaolude ilmnemisel kehtestab
kontrolli seisuplatsil on ilmnenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 Transpordiamet õhusõidukile lennukeelu.“.
nimetatud olukord.“ Seletuskirjas on välja toodud, et: “Vastavalt Lennukeelu kehtestamisel teavitab
EL määrusele nr 965/2012 teeb Lennuamet ühe järelevalveliigina Transpordiamet lennuvälja käitajat ja
õhusõiduki kontrolli seisuplatsil, mida viivad läbi vastava EANS-i.
kvalifikatsiooniga järelevalveametnikud. [...] Lõike eesmärk on
anda Lennuametile selge volitus nõuda lennuvälja käitajalt või
lennuliiklusteenindusüksuselt õhusõiduki teenindamisest
keeldumist.“ EANS mõistab vastava sätte kehtestamise eesmärki,
kuid EANSile jääb arusaamatuks, milline saab olema
teenindamise keelu edastamise protsess. Eelnõust ei nähtu, et
plaanis oleks anda volitusnorm vastavat protsessi sisaldava
määruse vastuvõtmiseks. Kas eelnõu koostaja eesmärgiks on
olnud jätta see reguleerida Lennuameti ja lennuvälja käitaja või
lennuliiklusteenindusüksuse omavahelise protseduuriga?
12. Eelnõu § 2 punkti 3 järgi paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 12. Osaliselt arvestatud. Antud
asendatakse sõnad „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ selgitused.
tekstiosaga „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, 12.1. Ka EANS poolt viidatud seletuskirja
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride esimene lause on asjakohane. Komisjoni
väljatöötaja“. Eelnõu § 2 punkti 4 järgi § 164 lg 3 sissejuhatav rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 punkt
lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lennuliikluse ATM/ANS.AR.C.020 (C ) kehtestab, et
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat on tähtajatu, mistõttu on lisatud
ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest eelnõusse riigilõiv selle hoidmise eest.
tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta riigilõivu:“. RLS § 164 lg-s 12.2. Arvestatud. Seletuskirja on
1 ja 2 mõiste „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ asendamist korrigeeritud.
mõistega „lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, 12.3. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride 2017/373 punkti ATM/ANS.AR.C.020
väljatöötaja„ on seletuskirjas põhjendatud järgnevalt: alapunkti c kohaselt on sertifikaat
„muudetakse seoses EL määrusest 2017/373 tulenevate tähtajatu. EL otsekohalduva määruse sisu
muudatustega, sh sertifikaadi tähtajatuks muutumisega, mistõttu riigisiseses õiguses kordamiseks puudub
sarnaselt teistele sertifikaatidele hakkab aeronavigatsiooniteenuse vajadus.
osutaja sertifikaadi hoidmise osas kehtima hoidmise riigilõiv.
Samuti viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse §-ga 373, mis viitab
lennuprotseduuride korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadile. Samasisuline muudatus tehakse ka §
164 lõigete 1 ja 2 sõnastuses.“
12.1. EANS juhib esiteks tähelepanu, et tõele vastab üksnes
seletuskirjas välja toodud selgituse teine lause ning esimene lause
on asjakohatu, kuivõrd mõiste muutmine ei ole tingitud
sertifikaadi tähtajatuks muutumisest, vaid mõiste muutmisest
LennS-s (eelnõu § 1 punkt 62, LennS § 372 sõnastusettepanek).
12.2. Teiseks toome välja, et ülaltoodud seletuskirja väljavõttes
on eelduslikult tahetud kasutada viidet LennS §-le 372.
12.3. Kolmandaks toome välja, et ei eelnõu § 1 punktis 62 toodud
Lenns §-de 372 ja 373 sõnastusettepanekutest ega ka LennS § 372
lg 6 sõnastusettepaneku volitusnormi alusel antavast määrusest
(kavandist) ei tulene, et sertifikaat on edaspidi tähtajatu. Vastav
asjaolu on tuletatav küll komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr
2017/373 ja eelnõu § 2 punktis 4 sisalduvast RLS § 164 lg 3
sissejuhatava lause sõnastusettepanekust, mille kohaselt
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga
aasta kohta riigilõivu, kuid EANSi hinnangul võiks sertifikaadi
tähtajatule iseloomule olema viidatud ka LennS §-s 372 või LennS
§ 372 lg 6 alusel vastu võetavas määruses.
13. Seletuskirja peatüki 6 „Seaduse mõjud“ sissejuhatavas lauses 13. Ei arvestatud. Antud selgitus.
on välja toodud, et seadusel puudub oluline mõju riigiasutuste Eelnõu Transpordiameti pädevusse
korraldusele. Samuti on seletuskirja peatüki 6 punktides 1-6 välja kuuluvate menetluste sätted on välja
toodud, et kuigi Lennuamet on muudatuste puhul mõju töötatud koostöös Transpordiametiga.
sihtrühmaks, on mõju ulatus, avaldumise sagedus ja Selle käigus hindas Transpordiamet ka
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. EANS vastavate muudatuse sisulist mõju ning puudub alus
väidetega ei nõustu, kuivõrd eelnõuga muudetakse nii asuda teistsugusele seisukohale.
Lennuameti pädevusi (laiendatakse) kui ka menetluskorda ning
kogumis tõstavad muudatused oluliselt Lennuameti
halduskoormust, võimalik, et ka tööjõuressursi vajadusi. Nt kui
kehtiva seaduse § 71 lg 1 järgi teeb tsiviilõhusõiduki,
lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni ja
aeronavigatsiooniteenust osutava ettevõtja riigisisestele ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse
alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ning
haldusotsuste tegemiseks Lennuamet, siis eelnõu § 1 punkti 5
kohaselt § 71 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1)
Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni,
hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride
väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme,
lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja,
lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja ning õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja rahvusvahelistele
nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate
lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks
teeb Lennuamet.“ Seejuures on seletuskirjas välja toodud, et:
„Paragrahvi lõiget 1 täiendatakse mitmete Lennuameti järelevalve
pädevusse kuuluvate valdkondadega.“ Seetõttu leiab EANS, et
erinevate muudatuste mõju Lennuameti töökorraldusele kogumis
on vääralt hinnatud ning vajalik oleks põhjalikum analüüs
seaduse mõjude osas riigiasutuste korraldusele.
14. Viimase punktina sooviksime veelkord välja tuua, et EANSi 14. Võetud teadmiseks. Antud selgitus.
jaoks on arusaamatu menetlustähtaegade pikendamine mitmete Menetlustähtaegade seadmise põhimõtteid
taotluste menetlemisel, nt 90-päevane menetlustähtaeg on selgitatud seletuskirjas ning käesoleva
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § 1 punkt tabeli punktides 7 ja 10. 90-päevane
47, LennS § 2410 lg 2 sõnastusettepanek) ja lennuliikluse tähtaeg muudab menetluse paindlikumaks
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja ja tõhusamaks ning annab taotlejale
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlemisel (eelnõu § võimaluse tekkinud puudused kõrvaldada
1 punkt 62, LennS § 372 lg 3 sõnastusettepanek). Olukorras, kus enne menetlustähtaja lõppu. Lühema
majandus- ja taristuministri poolt kinnitatud transpordi programm menetlustähtaja puhul, kui esineb
aastateks 2020-2023 näeb ette kiire ja tehnoloogiliselt uuenduslik puuduseid ning ei ole aega nende
transpordisektori tagamise, riik on nullbürokraatia programmiga kõrvaldamiseks enne menetlustähtaja
seadnud eesmärgiks bürokraatia ja halduskoormuse vähendamise saabumist, tuleb menetlus lõpetada
riigiasutustega suhtlemisel ja majandustegevust põhjendamatult negatiivse otsusega ning taotleja peab
piiravate erinõuete kaotamise ning liigutakse avalike teenuste uuesti taotluse esitama ning maksma ka
digitaliseerimise suunas, peaksid haldusmenetlused pigem riigilõivu.
muutuma paindlikumaks ja tõhusamaks, sh lihtsustuma taotluste
läbivaatamine. LennS muudatustega liigutakse aga vastupidises
suunas.
ASi Tallinna Lennujaam Pärnu lennujaam
1. Eelnõu paragrahvi 248 lg 6 sõnastuse kohta - selle lõigu kolm Arvestatud. Eelnõu sõnastust
viimast sõna "... kehtiva üksuse oskusmärge" jätab mulje, nagu muudetud vastavalt märkusele.
üksus peab olema kehtiv, mille oskusmärge tal on. Pakuksin, et
õigem oleks sõnastus "... kehtiv üksuse oskusmärge". Selliselt on
näidatud, et üksuse oskusmärge peab olema kehtiv.
2. Eelnõu lisa 2 §14 lg 4 viitab, et töökohakoolituse Arvestatud. Korrektne viide on
mitteläbimisel kolme aasta jooksul tuleb sooritada lõike 2 punktis lõike 1 punkt 1, kavandit
2 viidatud teadmiste ja oskuste kontroll. Juhin tähelepanu, et §14
lõikes 2 ei ole ühtegi alapunkti, samuti ei viita see teadmiste ja
korrigeeritud.
oskuste kontrollile. Ehk on mõeldud lõike 1 punkti 1? Või on
tahetud viidata mõne muu paragrahvi lõike 2 punktile 2?
3. Eelnõu lisa 2 §14 lg 2 kohaselt „Lennuinformaatori luba Arvestatud. Nõuded
antakse välja Lennuameti vormil, kui loa taotleja vastab lennuinformaatori loa taotlejale
käesoleva paragrahvi punktis 2 toodud nõuetele.“ Paragrahv
jaguneb lõigeteks, mis omakorda punktideks. Käesolevas
kehtestatakse seadusega ning
paragrahvis ehk §14 ei ole punkti 2. Ehk on mõeldud viidata määruse kavandit on korrigeeritud.
käesoleva paragrahvi lõikele 1?
4. Eelnõu lisa 2 § 15 lg 3 „… Lennujuhi AFIS üksuse oskusmärge Arvestatud. Kavandi viidet on
on kehtiv, kui on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused.“ Selle korrigeeritud.
paragrahvi lõige 2 sedastab: „Lennuvälja lennuinfoteenuse
osutajal peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud
lennuinformaatori üksuse oskusmärke kehtivuse säilitamise ja
hindamise protseduur.“ Pakun omalt poolt taas, et ehk on
mõeldud viidata selle sama paragrahvi lõikele 1, mis ütleb, et
oskusmärke jätkuva kehtivuse eelduseks on 90-päevasel perioodil
lennuinformaatorina töötamine vähemalt 50 tundi?
EELNÕU
08.04.2021
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Lennundusseaduse muutmine
Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „Tallinna lennuinfopiirkonnas“ sõnadega „Eesti
õhuruumis“;
2) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 7 lõiked 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa
Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi
(EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu
määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L212, 22.08.2018, lk 1-122), alusel vastu võetud
rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandeid
teeb Transpordiamet.“;
4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või
jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest on vastutav Rahvusvahelise
Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.“;
5) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride
väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennutreeningseadme, lennundusmeditsiinikeskuse,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja riigisisestele ja
rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja
sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.“;
6) paragrahvi 71 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Transpordiamet hindab kontrolliva isiku
vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2018/1139, selle
rakendusmäärustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 550/2004 ning
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“;
7) paragrahvi 76 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 7 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008“ tekstiosaga
„(EL) 2018/1139“;
1
8) seadust täiendatakse §-ga 77 järgmises sõnastuses:
„§ 77. Nõuetele vastavuse kontroll ja tunnustamine kaitselennunduses
(1) Kaitselennunduse õhusõiduki, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuvälja käitaja ja
lennutreeningseadme käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud ja rahvusvahelistele
nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste
ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi, ning
annab asjakohase loa või sertifikaadi.
(2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud kaitselennundusega tegelevate isikute
nõuetele vastavuse kontrolli asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks või teiste asutuste
ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamiseks teeb Kaitsevägi.
(3) Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik kehtestab lubade ja sertifikaatide andmise ning
teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide tunnustamise korra.“;
9) seaduse 2. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „lennu ja keskkonnakõlblikkus“ sõnadega
„lennu- ja keskkonnakõlblikkus“;
10) paragrahvi 8 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat“;
11) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 1“ tekstiosaga
„(EL) nr 2018/1139 artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c“;
12) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Transpordiamet otsustab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 kohase
tootjaorganisatsiooni ja komisjoni määruse (EL) 1321/2014 kohase hooldusorganisatsiooni
sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest.
Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see
on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta
sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(32) Sertifikaati omav isik on kohustatud Transpordiametile viivitamata esitama sertifikaadi
muutmise taotluse, kui sertifikaadi aluseks olevad andmed on muutunud. Transpordiamet
otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud tähtaja jooksul.“;
14) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi
piiramine, kehtivuse peatamine, taastamine ning kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet võib EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või hooldusorganisatsiooni
sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks käesoleva
seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel:
1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamiseks.
2
(2) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(3) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi
kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud või ei vasta sertifikaadi väljaandmise
aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või
ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Transpordiamet
läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati
omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult
Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks
sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.“;
15) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „määruse (EL) nr 1321/2014 I lisas“ tekstiosaga
„määruses (EL) nr 1321/2014“;
16) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruses
(EL) nr 1321/2014 kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni või kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat.“;
17) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 41–48 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud sertifikaadid annab välja Transpordiamet.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi annab välja Transpordiamet või
sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.
(42) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi andmise
või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib
otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi
keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja
möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(43) Lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaati omav isik on kohustatud Transpordiametile viivitamata
esitama sertifikaadi muutmise taotluse, kui selle aluseks olevad andmed on muutunud.
Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 42 sätestatud tähtaja
jooksul.
(44) Transpordiamet võib lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või
sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõuete
täitmata jätmisele järgmistel juhtudel:
1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamise huvides.
(45) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(46) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi
kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise
aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
3
(47) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama
kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse
kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.
(48) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud
või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Transpordiamet
läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist.“;
18) paragrahvi 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „organisatsiooni sertifikaadi“ sõnadega „ja
kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi“;
20) paragrahvi 91 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4“
tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
21) paragrahvi 92 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 3 punktis j määratletud
õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust
korraldav organisatsioon.“;
22) paragrahvi 96 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva seaduse § 92 lõikes 3 nimetatud õhusõiduki hooldustöid võib teha ainult
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hooldusorganisatsioon.“;
23) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõna „iga-aastane“;
24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse vastavalt komisjoni määruses (EL)
1321/2014 sätestatule.“;
25) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib:
1) Transpordiamet;
2) vastavat õigust omav sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon;
3) vastavat õigust omav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;
4) vastavat õigust omav sertifitseeritud kombineeritud lennukõlblikkust korraldav
organisatsioon;
5) lennundustehniline töötaja, kes omab asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti
välja antud komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohast lennundustehnilise
töötaja luba;
6) Transpordiameti tunnustatud isik.“;
26) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kuni 2730 kg maksimaalse stardimassiga EASA õhusõiduki, kaasa arvatud õhupalli ning
purilennuki, lennukõlblikkuse kontrolli teeb Transpordiamet, kui seda taotleb õhusõiduki
käitaja ja puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse
4
kontrolli pädevusega organisatsioon või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud
isik.“;
27) paragrahvi 10 lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab
lennukõlblikkussertifikaadi Transpordiamet või § 911 nimetatud sertifikaadi alusel
lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav
organisatsioon.“;
28) paragrahvi 101 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ülikerglennuk, purilennuk, motopurilennuk,
õhulaev ja kuumaõhupall“ sõnaga „ülikergõhusõiduk“;
29) paragrahv 231 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Raadioside pidamine lennundussagedustel vahemikus 118,000–137,000 MHz on lubatud
isikul, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või kelle lennundusloale on tehtud
kanne raadioside pidamise õiguse kohta (edaspidi: lennunduse raadioside luba), vastavalt loale
kantud tingimustele.“;
30) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Lennunduse raadioside loa taotleja peab olema läbinud koolituse käesolevas paragrahvis
sätestatud korras ja sooritama Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või sertifitseeritud
koolitaja juures eksami enne esmakordselt lennundussagedustel raadioside pidamise alustamist.
(12) Piloodiõpilasel on enne soololendu lubatud instruktori vastutusel pidada raadiosidet ilma
lennunduse raadioside loata.“;
31) paragrahvi 231 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennunduse raadioside luba kehtib tähtajatult.
(22) Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja:
1) ei tõenda, et ta on loaga antud õigusi kasutanud kahe viimase aasta jooksul;
2) on rikkunud lennunduse raadioside pidamise nõudeid;
3) teadmised või oskused ei vasta raadioside pidamise nõuetele .“;
32) paragrahvi 231 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennunduse raadioside loa taotlemise ja väljaandmise korra ning nõuded raadioside
koolitusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(4) Eesti õhuruumis lendamisel juhindutakse kahepoolses raadiosides komisjoni
rakendusmäärusest (EL) nr 923/2012 ning lennunduse raadioside reeglitest.
(5) Eesti õhuruumis lendamisel on raadiosides kasutatavateks keelteks eesti ja inglise keel.
Ülevalpool lennutasandit 95, välja arvatud Tallinna lennuinfopiirkonnas asuvates lähi- ja
lähenemisalades, kasutatakse ainult inglise keelt.“;
33) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
5
„(7) Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside
loale või lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
34) paragrahvi 233 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennujuhi, lennuinformaatori ja lennujuhi õpilase lennunduse erialakeele oskustase peab
vastama komisjoni määruse (EL) nr 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud
tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr
923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (ELT L63, 06.03.2015,
lk 1-122), I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keele oskustasemele.
(2) EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki piloodi
lennunduse erialakeele oskustase peab vastama komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa
punkti FCL.055 sätestatud keele oskustasemele.“;
35) paragrahvi 233 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennunduse eesti erialakeele oskustaset tõendab oskusmärge. Oskusmärke võib
lennundusloale kanda, kui loa omanik omab lennunduse raadioside luba eesti keeles ning on
täitnud ühe järgmistest tingimustest:
1) on edukalt omandanud põhi-, kesk- või kõrghariduse eesti keeles või on sooritanud eesti
keele riikliku eksami tasemel C1;
2) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B2 või
3) on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1.
(22) Lennundusloale kantakse oskusmärge järgmiste keeletasemete kohta:
1) erialakeele 6. taseme oskusmärge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21
punktis 1 nimetatud nõude;
2) erialakeele 5. taseme oskusmärge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21
punktis 2 nimetatud nõude;
3) erialakeele 4. taseme oskusmärge, kui loa omanik on täitnud käesoleva paragrahvi lõike 21
punktis 3 nimetatud nõude.“;
36) paragrahvi 233 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennunduse eesti erialakeele oskust hinnatakse eesti keele riikliku eksami vastuvõtmise
õigust ja selle kontrollimist omavas asutuses või Transpordiametis registreeritud, deklareeritud
või sertifitseeritud koolitaja juures.
(4) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide
ja EASA-ga kahepoolse tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigi lennundusvõimu
järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme hindamise tulemusi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud erialakeele oskusmärke väljaandmisel või
taastamisel määratakse märke kehtivusaeg keele hindamise sooritamise kalendrikuu viimasest
kuupäevast.“;
37) paragrahvi 233 lõiked 6–9 tunnistatakse kehtetuks;
6
38) paragrahvi 234 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 234. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija“;
39) paragrahvi 234 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme teste korraldab lennunduse erialakeele
oskustaseme testija, kellele on välja antud sellekohane sertifikaat.
(2) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi annab välja Transpordiamet,
kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.055 või komisjoni
määruse (EL) nr 2015/340 punkti ATCO.B.040 kohastele inglise erialakeele oskustaseme
testija nõuetele. Testija võib korraldada erialakeele oskustaseme teste vastavalt sertifikaadi
väljaandmise aluseks olevatele nõuetele.“;
40) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Testija võib korraldada erialakeele oskustaseme teste vastavalt sertifikaadi väljaandmise
aluseks olevatele nõuetele.
(22) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi andmise või
andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib
otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi
keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja
möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.“;
41) paragrahvi 234 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaat antakse välja tähtajatult.
(4) Transpordiamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi
väljaandmisest, kui taotleja ei ole esitanud kõiki sertifikaadi taotlemiseks vajalikke käesoleva
paragrahvi lõikes 7 nimetatud määruses nõutud dokumente.
(5) Transpordiamet peatab inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse või
tunnistab selle kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) kui esinevad komisjoni määrustes (EL) nr 1178/2011 VI lisa punkti ARA.FCL.250 (a) või
2015/340 II lisa punkti ATCO.AR.D.005 (c) nimetatud lennunduslubade kehtetuks
tunnistamise alused;
2) kui testija on esitanud Transpordiametile tegevuse peatamise või lõpetamise taotluse.“;
42) paragrahvi 234 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Transpordiamet võib lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi
kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui testija ei ole järginud käesoleva paragrahvi lõike
7 alusel kehtestatud nõudeid.
(52) Kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb Transpordiametile tagastada viivitamata, kuid mitte
hiljem kui kolme tööpäeva jooksul kehtetuks tunnistamise otsuse kättesaamisest arvates.“;
43) paragrahvi 234 lõiked 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
7
„(6) Kui lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse peatamise
alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse.
(7) Nõuded lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemisele ning
tasemetestile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotluse läbivaatamise,
muutmise ja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud
määras.“;
44) paragrahv 235 tunnistatakse kehtetuks;
45) paragrahvi 236 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse §-s 251 sätestatud
korras“;
46) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete välja
andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa Liidu liikmesriigis
välja antud loa tunnustamise korra kehtestab vastava valdkonna minister määrusega.“;
47) paragrahvi 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
48) paragrahvi 241 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Lennujuhi, lennujuhiõpilase ning nimetatud erialal õppiva ja õppima asuva isiku
terviseseisund peab vastama komisjoni määruses (EL) 2015/340 sätestatud tervisenõuetele ja
seda peab tõendama sellekohane tervisetõend.“;
49) paragrahvi 241 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Lennuinformaator on lennundusspetsialist, kellel on lubatud edastada lennuliiklusalast
informatsiooni isikutele, kes kasutavad seda lennuliikluses kooskõlas lennureeglite ja
eeskirjadega omal vastutusel.“;
50) seadust täiendatakse §-dega 248–2413 järgmises sõnastuses:
„§ 248. Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, sellega seonduvad pädevus-
ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ning keeleoskusmärgete väljaandmine,
pikendamine ning taastamine
(1) Transpordiamet annab lennujuhiõpilase ning lennujuhi loa ning pädevus- ja oskusmärked
välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud
nõuetele.
(2) Transpordiamet annab välja, pikendab ning taastab üksuse oskusmärke, kui taotleja vastab
määruse (EL) 2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele.
(3) Transpordiamet annab keeleoskusmärke välja, kui taotleja vastab komisjoni määruse (EL)
2015/340 I lisa ATCO-osas sätestatud nõuetele ning pikendab või taastab selle, kui on täidetud
komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuded.
8
(4) Transpordiamet annab lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärked välja, kui
lennuinformaatori loa taotleja:
1) on vähemalt 18-aastane;
2) on läbinud Transpordiameti poolt heakskiidetud või aktsepteeritud lennuinformaatori
koolituskursuse ning teadmiste ja oskuste kontrolli;
3) on läbinud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul vähemalt kahekuulise
töökohakoolituse üksuses, kus töötamiseks ta lennuinfo teenuse osutamise pädevust osutab;
4) omab komisjoni määruse (EL) 2015/340 kohast kehtivat klassi 3 tervisetõendit;
5) omab käesoleva seaduse § 233 lõike 1 kohaselt C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja
komisjoni määruse (EL) 2015/340 sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust;
6) omab lennunduse raadioside luba raadioside pidamiseks eesti ja inglise keeles.
(5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud töökohakoolitus tuleb läbida lennuinformaatori või lennujuhi
juhendamisel, kellel on vähemalt kaheaastane tööpraktika ja kehtiv üksuse oskusmärge.
(6) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhi, lennujuhiõpilase ja lennuinformaatori loa, pädevus-
sellega seonduvate oskusmärgete, üksuse oskusmärgete või keeleoskusmärgete andmise,
pikendamise või sellest keeldumise kohta 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest
arvates.
§ 249. Lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ja
tasemetestija oskusmärke välja andmine, pikendamine ja uuendamine
(1) Transpordiamet annab töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori ning
tasemetestija oskusmärke välja, pikendab või uuendab oskusmärke, kui selle taotleja vastab
komisjoni määruse (EL) 2015/340 ATCO-osas sätestatud nõuetele.
(2) Transpordiamet teeb otsuse töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme instruktori või
tasemetestija oskusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks või uuendamiseks või nende
väljaandmisest, pikendamisest või uuendamisest keeldumise kohta 14 päeva jooksul
nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
(3) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
taotluses esinevaid puudusi või esitanud täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse
läbivaatamise menetluse vastava oskusmärke välja andmisest, pikendamisest või uuendamisest
keeldumise otsusega.
§ 2410. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemine, väljaandmine ja muutmine
(1) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks või sertifikaadi muutmiseks esitab
taotleja komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 III lisa punktis ATCO.OR.B.001(c), komisjoni
määruse (EL) nr 1321/2014 IV lisa punkti 147.A.15 (b) või komisjoni määruse (EL) nr
1178/2011 VII lisa punktis ORA.ATO.105(a)(b) sätestatud nõuetele vastava taotluse.
(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni
sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul
taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse
tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse
tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel
taotlejale vaikimisi antuks.
9
(3) Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise
ning koolitusorganisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses
sätestatud määras.
§ 2411. Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtetuks
tunnistamine ning kehtivuse taastamine
(1) Transpordiamet võib käesoleva seaduse § 2410 lõikes 2 nimetatud sertifikaati piirata või
selle kehtivuse peatada, kui koolitusorganisatsioon ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks
olevatele nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
(2) Transpordiamet võib sertifikaadi kehtetuks tunnistada ettekirjutuses nimetatud tähtaja
jooksul puuduste kõrvaldamata jätmise korral.
(3) Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik loobub
sertifikaadist. Sertifikaadist loobumisel peab koolitusorganisatsioon sellest Transpordiametit
kirjalikult teavitama. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks koolitusorganisatsiooni
poolt teavitatud kuupäeva seisuga.
(4) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning
koolitusorganisatsioon tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele
nõuetele ning suudab täita sertifikaadil sätestatud tingimusi, taastab Transpordiamet sertifikaadi
kehtivuse. Vajadusel viib Transpordiamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist.
§ 2412. Koolitustegevuse deklareerimine
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni
esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena.
(2) Deklareerimiskohustusega isik esitab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punkti
DTO.GEN.270 kohased siseläbivaatuse ja tegevusaruanded Transpordiametile iga
kalendriaasta 31. märtsiks.
(3) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 sätestatud juhtudel kaotab
deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada deklaratsiooni alusel kindlaks
määratud koolitust.
§ 2413. Euroopa Liidu liikmesriigis või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni
osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa tunnustamine ning asendamine
(1) Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud lennujuhiõpilase luba ja
lennujuhi luba ning asendab loa Transpordiameti poolt väljaantava komisjoni määruse (EL) nr
2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase loaga, kui loa asendamist taotlev isik vastab lennujuhi loa
väljaandmise nõuetele.
(2) Transpordiamet võib tunnustada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni
osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba, pädevusmärkeid või
tõendeid/tunnistusi ja nendega seotud tervisetõendeid, kui taotleja vastab samaväärsetele
nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 I ja IV lisas. Loa tunnustamisel
asendab Transpordiamet selle komisjoni määruse (EL) nr 2015/340 II lisa 1. liite vormi kohase
loaga.
10
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase loa tunnustamiseks peab taotleja esitama taotluse
vastavalt § 24 lõike 21 alusel kehtestatud korrale.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase loa tunnustamiseks peab taotleja esitama taotluse,
millega koos peab olema esitatud Eestis sertifitseeritud lennujuhtide koolitusorganisatsiooni
soovitus koos hinnanguga taotleja teadmiste ja oskuste kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase loa tunnustamiseks esitatud taotluse ja sellele lisatud
nõutavate dokumentide ja koolitusorganisatsiooni soovituse põhjal hindab Transpordiamet, kui
suures ulatuses arvestatakse varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase loa taotluse menetlemisel ilmneb, et taotleja ei
vasta komisjoni määruse (EL) 2015/340 I ja IV lisa nõuetele, võib Transpordiamet otsustada
tunnustuse saamiseks seada taotlejale täiendavad tingimused komisjoni määruse (EL) nr
2015/340 kohaste koolituste läbimiseks ja eksami sooritamiseks.
(7) Transpordiamet teeb otsuse lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa tunnustamise ja
asendamise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest
arvates.
(8) Kui taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi või esitanud
täiendavaid andmeid, lõpetatakse taotluse läbivaatamise menetlus loa tunnustamisest ja
asendamisest keeldumise otsusega.“;
51) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Lennundusloaga antud õiguste kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja
taastamine“;
52) paragrahvi 25 lõike 1 punkti 1, § 55 lõike 1 punkti 3 ja § 551 lõiget 1 täiendatakse pärast
sõnu „korrakaitseseaduse tähenduses“ sõnadega „või alkoholi piirmäära ületavas seisundis“;
53) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Transpordiamet peatab lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või
oskusmärke kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks komisjoni määruses (EL) 2015/340 punktis
ATCO.AR.D.005(c) sätestatud alustel.
(12) Transpordiamet võib peatada lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või
oskusmärke kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340
punktides ATCO.AR.D.005(b)(e) ja ATCO.AR.C.010(b) sätestatud alustel.
(13) Transpordiamet peatab lennuinformaatori loa, sellega seonduvad pädevus- või oskusmärke,
üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks lisaks
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudele, kui isik:
1) on loa või pädevus- või oskusmärke taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutas
loa või pädevus- või oskusmärke andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa
või pädevus- või oskusmärke väljaandmisest keelduma;
2) on võltsinud loal olevaid andmeid;
3) loobub loast.“;
54) paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
11
„(2) Transpordiamet võib järelevalve või väärteomenetluse ajaks peatada lennundusloa või
kehtivustõendiga antud õigused menetluse lõpuni.“;
55) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Lennundusloaga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa omanik kohustatud
lennundusloa tagastama Transpordiametile.
(5) Kui lennundusloaga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud ning
lennundusloa omanik tõendab, et ta vastab lennundusloaga antud õigustele, taastab
Transpordiamet lennundusloaga antud õigused.
(6) Kui peatatud lennundusluba või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses
määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet loa või sellega antud õigused kehtetuks.“;
56) paragrahv 251 tunnistatakse kehtetuks;
57) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6. peatükk
LENNUVÄLJAD, KOPTERIVÄLJAKUD, AERONAVIGATSIOONISEADMED,
LENNULIIKLUSE KORRALDAMISE JA AERONAVIGATSIOONITEENUSE
OSUTAJAD NING LENNUPROTSDEUURIDE VÄLJATÖÖTAJAD“;
58) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires nimetab mehitamata õhusõidukite
liikluse korraldamise teenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister.“;
59) paragrahvi 341 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja
kaitsevööndist.“;
60) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kopteriväljaku ja mittesertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste
piirangupindade kogumist.“;
61) paragrahvi 341 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Kui lennuvälja kaitsevööndis kasvav mets või muu puittaimestik takistab lennuliikluse
ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või kaitsevööndis kasvav mets ei taga takistustevaba
piirangupinda, peab kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja lubama lennuvälja käitajal
nähtavust piirava või piirangupinda läbiva metsa või muu puittaimestiku likvideerida ning
siseneda sel eesmärgil valdaja kinnistu territooriumile.
(52) Lennuvälja käitaja vastutab lennuvälja kaitsevööndi ja piirangupindade vastavuse eest
käesoleva paragrahvi lõikes 51 sätestatud nõuetele.“;
62) paragrahvi 341 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
12
„(61) Transpordiametil on õigus lennuvälja käitaja taotlusel teha põhjendatud juhul erand lõikes
6 sätestatud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks, kui sellega on tagatud
samaväärne lennuliikluse ohutus ja erandi ulatus ei ole suurem, kui on vajalik. Lennuvälja
käitaja lisab taotlusele riskianalüüsi.“;
63) paragrahvi 352 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega
takistada lennuvälja käitaja tegevust kaitsevööndis asuval kinnisasjal, kui see on seotud
lennuvälja sihtotstarbelise kasutamise, lennuvälja seisukorra halvenemise vältimise või sellel
ohutuse tagamisega.“;
64) paragrahvi 352 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kui Transpordiamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks,
on lennuvälja omanikul või käitajal õigus nõuda Keskkonnaametilt metsa raadamiseks temale
nõusoleku andmist. Kui Transpordiamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise
lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus see
puittaimestik likvideerida.“;
65) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennuvälja või kopteriväljaku kasutamiseks õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel
peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, kui see jääb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2018/1139 kohaldamisalasse või seda kasutatakse regulaarses ärilises
lennutegevuses.“;
66) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Sertifikaat kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust õhusõidukite ohutu käitamise
nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.
(12) Kui tegemist on lennuväljaga, mis jääb väljapoole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2018/1139 kohaldamisala või kui seda ei kasutata regulaarses ärilises lennutegevuses,
ei pea sel olema käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast sertifikaati.“;
67) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamisnõuded ning
käitamistingimuste väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“;
68) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimused kiidab heaks
Transpordiamet.“;
69) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41 ) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste heakskiidu ja
muutmise taotluse läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
70) paragrahvi 37 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
13
„§ 37. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmine“;
71) paragrahv 37 lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks;
72) paragrahvi 37 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks peab olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat,
mis kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ning lubab seda käitada. Sertifitseerimisele
kuuluvad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks või lennuliikluse korraldamiseks
kasutatavad Eesti Vabariigi territooriumile paigaldatud salvestusseadmed, õhuruumi
korraldamise ja lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemid, lennujuhtimissüsteemid,
lennundussagedusel töötavad sideseadmed, raadionavigatsiooni- ja seireseadmed,
lennuinfosüsteemid ja lennuvälja lennumeteoroloogilised seadmed.“;
73) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:
„(41) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi annab välja Transpordiamet.
(42) Transpordiamet otsustab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi andmise või andmisest
keeldumise 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(43) Kui erinevad aeronavigatsiooniseadmed on käsitletavad ühe funktsionaalse objektina, siis
sertifitseeritakse see seadmekeskusena, mille kohta antakse välja üks aeronavigatsiooniseadme
sertifikaat.
(44) Transpordiamet keeldub aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest, kui
aeronavigatsiooniseade ei vasta seadme tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivatele
nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.
(45) Transpordiamet võib keelduda aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimisest
seadmekeskusena, kui:
1) seadmete kogumi ühe osa mittetoimimise tõttu sertifikaadi kehtivuse peatamisel või
kehtetuks tunnistamisel võib olla oluliselt häiritud aeronavigatsiooniteenuse osutamine või
lennuliikluse korraldamine;
2) seadmete kogumi osad on mõeldud erinevate funktsioonide täitmiseks;
3) tegemist on sama funktsiooni täitvate, aga erinevate tööpõhimõtetega seadmetega.“;
74) paragrahvi 37 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse ja muutmise korra ning
nõuded aeronavigatsiooniseadme tehnilisele seisukorrale ja käitamisele kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.“;
75) paragrahvi 37 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
76) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Aeronavigatsiooniseadme sertifitseerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
77) seadust täiendatakse §-dega 371–373 järgmises sõnastuses:
14
„§ 371. Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine
ning kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet võib peatada aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse, kui:
1) järelevalve käigus on tuvastatud olulisi puudusi seadme käitamisel;
2) seadme käitamisprotseduurid ja tehniline seisukord ei vasta sertifikaadi väljaandmise
nõuetele;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti välja antud sagedusloa tingimusi on muudetud
või sagedusluba on peatatud, sagedusluba on tunnistatud kehtetuks või kaotanud kehtivuse;
4) aeronavigatsiooniseadme töös on lühikese aja jooksul esinenud korduvaid häireid.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab lõike 1 punktis 3 nimetatud sagedusloa
tingimuse muutmisest või sagedusloa peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või kehtivuse
kaotamisest Transpordiametit 3 tööpäeva jooksul.
(3) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud ning sertifikaadi omanik tõendab
seadme ja selle käitamise vastavust käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud
aeronavigatsiooniseadme tehnilise seisukorra ja käitamise nõuetele taastab Transpordiamet
sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Transpordiamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse
taastamist.
(4) Transpordiamet tunnistab aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtetuks, kui:
1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi
kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise
aluseks olevatele nõuetele;
2) seadet ei võeta kasutusele kuue kuu jooksul alates sertifikaadi väljaandmisest;
3) seade on kasutuselt kõrvaldatud;
4) seade on taastumatult hävinenud;
5) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.
(5) Aeronavigatsiooniseadme sertifikaadist loobumise korral teatab sertifikaadi omanik sellest
Transpordiametile kirjalikult vähemalt 15 päeva enne sertifikaadist loobumist. Transpordiamet
tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
§ 372. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat
(1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat tõendab sertifikaadi omaniku vastavust komisjoni
rakendusmäärusega (EL) nr 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste
ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku
funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL)
nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L62,
08.03.2017, lk 1–126), kehtestatud nõuetele vastavust sertifikaadi lisas toodud teenuste osas.
(2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi annab välja Transpordiamet.
(3) Transpordiamet otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 kohase
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva
15
jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib
taotluse otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik
juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja
möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(4) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus jäetakse rahuldamata ja sertifikaadi
väljaandmisest keeldutakse, kui:
1) taotleja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/373 sätestatud nõuetele;
2) teenuse osutamiseks kasutataval aeronavigatsiooniseadmel puudub kehtiv
aeronavigatsiooniseadme sertifikaat;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.
(5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(6) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse
läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud
määras.
§ 373. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtetuks
tunnistamine ning kehtivuse taastamine
(1) Transpordiamet võib lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse
osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui
lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või
lennuprotseduuride väljatöötaja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/373
sätestatud tingimustele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
(2) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning lennuliikluse
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride
väljatöötaja tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele komisjoni
rakendusmääruses (EL) nr 2017/373 sätestatud nõuetele ning suudab täita sertifikaadil
nimetatud tingimused, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib
Transpordiamet läbi kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist.
(3) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise
tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta
sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi
kehtetuks.
(4) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet
sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik teatab sellest kirjalikult Transpordiametile vähemalt
kuus kuud enne sertifikaadist loobumist. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks
sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.“;
16
78) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohase lennuettevõtja
lennutegevusloa annab välja, peatab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.“;
79) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lennuettevõtja lennutegevusloa saamiseks esitab lennuettevõtja Transpordiametile
taotluse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 toodud andmed ja
dokumendid.“;
80) paragrahvi 40 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
81) paragrahvi 42 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja lennuettevõtja
kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.“;
82) paragrahvi 424 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 424. Lennuettevõtja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine ja sertifikaadi
kehtetuks tunnistamine“;
83) paragrahvi 424 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „võib lennuettevõtja“ sõnadega „sertifikaati
piirata,“;
84) paragrahvi 4213 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Transpordiamet annab nõusoleku kuni kuueks kuuks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2
loetletud dokumentide kehtivusaja lõpuni sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem.“;
85) paragrahvi 441 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennutegevust deklareerinud“ sõnaga
„Deklareerimiskohustusega“;
86) paragrahvi 463 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõnad „Lennu- ja Merepääste
koordinatsioonikeskust“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskust“;
87) paragrahvi 468 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija
pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija pardakaarti.“;
88) paragrahvi 469 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tunnistuse“ sõnadega „või
julgestusinstruktori sertifikaadi“;
89) paragrahvi 469 lõike 2 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) julgestusinstruktori sertifikaat;“;
90) paragrahvi 469 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–14 järgmises sõnastuses:
„11) lennuettevõtja julgestuse eest vastutamine;
17
12) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete
kohaldamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
13) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete
kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
14) saatjata juurdepääsu omamine lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile,
lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud
julgestusmeetmeid.“;
91) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tööandja tagab kontrollitava teavitamise kontrolli teostamise vajadusest ning ulatusest
kontrollitava töölevõtmise eelselt ja vajadusel ka töösuhte kestel.“;
92) paragrahvi 469 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) läbipääsuloa, julgestusinstruktori sertifikaadi, meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse
väljaandmisest keeldumiseks ning kehtetuks tunnistamiseks;“;
93) paragrahvi 469 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „või on olnud“;
94) paragrahvi 469 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kontrollitav on kahtlustatav, süüdistatav või karistatud karistusseadustiku §-des 237–2376
või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivis (EL) 2017/541,
terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning
muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, sätestatud analoogses kuriteos.“;
95) paragrahvi 469 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuritegudes;“;
96) paragrahvi 469 lõike 5 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kontrollitaval on või on olnud narkootilise või psühhotroopse aine või hasartmängu
sõltuvus, alkoholitarvitamise häire või ta tarvitab või on korduvalt tarvitanud narkootilisi või
arsti ettekirjutuseta psühhotroopseid aineid;“;
97) paragrahvi 469 lõiget 5 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) kontrollitav ei ole esitanud andmeid oma karistatuse või kinnitust karistuste puudumise
kohta;
9) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud andmeid või
dokumente.“;
98) paragrahvi 469 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib järjepidevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud
asjaolude esinemist läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse,
julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivusajal ning ajal, mil kontrollitav täidab käesoleva
paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 ja 11–14 nimetatud ülesandeid.“;
99) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
18
„(61) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus ilmnevad kontrollitava osas
käesoleva paragrahvi lõigetes 4 või 5 nimetatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet sellest
viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud asjaomast isikut või asutust.
(62) Kui kontrollitavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti välja ei anta või
see tunnistatakse kehtetuks või isikul ei lubata täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
ülesandeid või isik neid enam ei täida, teavitab lõikes 8 nimetatud isik või asutus sellest
viivitamata Kaitsepolitseiametit.“;
100) paragrahvi 469 lõike 8 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „,välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul,“;
101) paragrahvi 469 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) kontrollitava tööandjale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12–14 nimetatud
juhtudel;“;
102) paragrahvi 469 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi esmakordsel käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud dokumendi taotlemisel või ülesande täitma hakkamisel.
(82) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
dokumentide taotlemisel või ülesannete täitmiseks, kui on esinenud mõni käesoleva paragrahvi
lõikes 62 nimetatud asjaolu või kui kontrollitav asub tööle teise tööandja juures.“;
103) paragrahvi 469 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Koos isikuandmete ankeediga esitab kontrollitav isikut tõendava dokumendi koopia,
karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud
elukohariikidest ning elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid, välja
arvatud Eestist.“;
104) paragrahvi 469 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid
või dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus tähtsust omavate
asjaolude kohta.“;
105) paragrahvi 469 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „lennuettevõtja“ tekstiosaga „,
kontrollitava tööandja“;
106) paragrahvi 469 lõiked 11 ja 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Kaitsepolitseiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut või asutust
esmakordse kontrolli tulemustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud
asjaoludest, kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.
(12) Kui kontrolli läbiviimiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele
organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele või
kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel nõutud andmeid või dokumente,
võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.“;
19
107) seadust täiendatakse 72. peatükiga järgmises sõnatuses:
„72. peatükk
MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI SÜSTEEMI KÄITAMINE
§ 4619. Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine ja käitamine
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine toimub kooskõlas komisjoni
rakendusmäärusega (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste
kohta (ELT L 152, 11.6.2019, lk 45–71) (edaspidi komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/947).
(2) Mehitamata õhusõiduki süsteem, mis on nimetatud komisjoni rakendusmääruse (EL)
2019/947 artikli 14 lõikes 5, tuleb selle käitamisel registreerida lennuohutuse järelevalve
infosüsteemis.
§ 4620. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine
(1) Isik, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohaselt kohustus registreerida
end mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajana, registreerib end käitajaks lennuohutuse
järelevalve infosüsteemis.
(2) Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule lennuohutuse
järelevalve infosüsteemis mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri.
Registreerimisnumber kehtib üks aasta ning seda on võimalik iga-aastaselt pikendada.
(3) Käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 4621. Kaugpiloodi pädevus
(1) Kaugpiloot peab pädevuse omandamiseks avatud kategooria A1- ja A3-alamkategooriates
vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/947 lisa A punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4
sätestatud nõuetele. Nimetatud punktis kirjeldatud veebipõhine teooriaeksam viiakse läbi
Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(2) Lõikes 1 nimetatud teooriaeksami läbimisel annab Transpordiamet isikule välja tõendi
väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-alamkategooriates.
(3) Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust avatud kategooria A2-alamkategoorias või
erikategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2019/947 lisa A osa punkti
UAS.OPEN.030 lõikes 2 või B osa punktides UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020
sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks viib nõutava teooriaeksami läbi
Transpordiameti poolt sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi
koolitusorganisatsioon (edaspidi kaugpiloodi koolitusorganisatsioon).
(4) Pärast lõike 3 nõuetele vastavuse tõendamist annab Transpordiamet isikule välja
kaugpiloodi pädevustunnistuse.
(5) Kaugpiloodile tõendi väljaandmise eest väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-
alamkategooriates ning kaugpiloodi pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
20
§ 4622. Kaugpiloodi tõendi või pädevustunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks
tunnistamine
(1) Transpordiamet peatab kaugpiloodi tõendi või pädevustunnistuse kehtivuse või tunnistab
selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud:
1) lennuohutuse nõudeid;
2) lennundusalaste õigusaktide sätteid;
3) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis UAS.OPEN.060 või B osa
UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid.
(2) Kaugpiloodi tõendi või pädevustunnistusest loobumisel tunnistab Transpordiamet selle
kehtetuks.
(3) Kui kaugpiloodi tõend või pädevustunnistus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi
lõike 1 alusel, ei anna Transpordiamet isikule välja uut kaugpiloodi tõendit või
pädevustunnistust kuue kuu jooksul eelmise kaugpiloodi tõendi või pädevustunnistuse
kehtetuks tunnistamisest arvates.
§ 4623. Mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaat
(1) Kaugpiloodi väljaõppeks annab kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja
Transpordiamet.
(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni
sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul
taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse
tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse
tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel
taotlejale vaikimisi antuks.
(3) Kaugpiloodi koolitusorganisatsioon korraldab oma tegevust vastavalt kaugpiloodi
koolitusorganisatsiooni käsiraamatule.
(4) Nõuded kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni käsiraamatule kehtestab majandus- ja
taristuminister määrusega.
(5) Kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja tähtajatult.
(6) Transpordiamet jätab kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaadi andmata, kui taotleja
käsiraamat ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kui taotluses
on esitatud ebaõigeid andmeid.
(7) Transpordiamet võib peatada kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse või
tunnistada see kehtetuks, kui koolitusorganisatsioon ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike
4 alusel kehtestatud nõuetele.
(8) Transpordiamet tunnistab kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks, kui:
1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi
kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise
aluseks olevatele nõuetele;
2) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.
21
(9) Kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise, sertifikaadi
muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 4624. Erikategooria käitamisteatis ja käitamisluba
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisteatise kinnitamiseks komisjoni
rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratletud erikategoorias tuleb esitada Transpordiametile
komisjoni rakendus määruse (EL) 2019/947 lisa B osa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele vastav
käitamisteatis lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisloa saamiseks komisjoni rakendusmääruses (EL)
2019/947 määratletud erikategoorias tuleb esitada Transpordiametile komisjoni
rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa B osa punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastav taotlus
lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(3) Käitamisteatise või käitamisloa alusel tehtavate lendude korral peab käitajal olema kehtiv
vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki
süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete ees.
(4) Transpordiamet teeb otsuse käitamisteatise kinnitamiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva
jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste
kõrvaldamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja
möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(5) Transpordiamet teeb otsuse käitamisloa andmiseks või andmisest keeldumiseks 90 päeva
jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste
kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva
võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja
jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(6) Transpordiamet keeldub käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa väljaandmisest, kui
isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille
esitamata jätmise korral tuleks käitamisloa andmisest või käitamisteatise kinnitamisest
keelduda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel.
(7) Käitamisluba antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(8) Käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(9) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud
määras.
§ 4625. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus
(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks esitab
juriidiline isik Transpordiametile lennuohutuse järelevalve infosüsteemis taotluse, mis sisaldab
kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b
nimetatud andmeid.
(2) Transpordiamet vaatab taotluse läbi ning teeb pädevustunnistuse andmise või andmisest
keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb
puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega
22
üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust
ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi
antuks.
(3) Transpordiamet keeldub pädevustunnistuse väljaandmisest järgmistel juhtudel:
1) isik ei vasta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktides UAS.LUC.020,
UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040 esitatud nõuetele;
2) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning
mille esitamata jätmise korral tuleks pädevustunnistuse väljaandmisest keelduda käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel.
(4) Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise ning pädevustunnistuse hoidmise eest tasutakse
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 4626. Erikategooria käitamisloa ning kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja
pädevustunnistuse piiramine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet piirab või peatab mehitamata õhusõiduki erikategooria käitamisloa või
kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse kehtivuse või tunnistab selle
kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) isik on rikkunud lennuohutuse nõudeid;
2) isik ei vasta enam erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi
käitaja pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nõuetele;
3) erikategooria käitamisloa omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947
lisa C osa punktides UAS.SPEC.050, UAS.SPEC.090 või UAS.SPEC.100 sätestatud nõudeid;
4) kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse omanik on rikkunud
komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktides UAS.LUC.020 või
UAS.LUC.090 sätestatud nõudeid.
(2) Erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja
pädevustunnistuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(3) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse omanik ei ole kehtivuse peatamise tähtaja jooksul
sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta käitamisloa või
pädevustunnistuse väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet
sertifikaadi kehtetuks.
(4) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära
langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.
(5) Käitamisloast või pädevustunnistusest loobumisel tunnistab Transpordiamet selle
kehtetuks.“;
108) paragrahvi 47 lõikes 57 ja § 48 lõikes 23 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 II lisas“
tekstiosaga „(EL) nr 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
109) paragrahvi 502 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi käesolevas peatükis
lennujaam)“;
110) paragrahvi 503 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik või organ, kelle ülesanne on õigusaktide ja
23
lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida
lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust.
(2) Kui lennujaama haldab mitu isikut või organit, on lennujaama haldajaks iga selline isik või
organ.“;
111) paragrahv 504 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 504. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee
(1) Lennujaama kasutaja on isik, kes teostab õhu kaudu reisijate-, posti- või kaubavedu
lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta.
(2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee.
(3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult
või esindaja kaudu.
(4) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu enda töökorralduse reeglid.
(5) Nõuded lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele lennujaamades, mille aastane
vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa, kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
112) seadust täiendatakse 83. peatükiga järgmises sõnastuses:
„83. peatükk
MAAPEALNE TEENINDUS LENNUJAAMAS
§ 5014. Kohaldamisala
(1) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale
lennujaamale eraldi.
(2) Kui lennujaama haldaja on avaliku võimu kandja valitseva mõju või järelevalve all, on igal
sellisel avaliku võimu kandjal oma pädevuse piirides kohustus tagada käesolevas peatükis
sätestatud nõuete täitmine lennujaama haldaja poolt.
§ 5015. Maapealne teenindus
Maapealne teenindus hõlmab nõukogu direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse
käitluse turule ühenduse lennujaamades, lisas loetletud teenuseid.
§ 5016. Omakäitlus ja omakäitleja
(1) Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki
maapealse teeninduse teenust ja ei sõlmi lepingut kolmanda isikuga selliste teenuste
osutamiseks.
(2) Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb lennujaamas omakäitlusega.
(3) Lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui lennujaama kasutajad
on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud juhul, kui ühele lennujaama kasutajale kuulub
24
enamusosalus teises lennujaama kasutajas või ühele isikule kuulub enamusosalus mitmes
lennujaama kasutajas.
§ 5017. Maapealne teenindaja
(1) Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandale isikule üht või mitut liiki maapealse
teeninduse teenust.
(2) Kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on käesoleva seaduse § 5030 lõike 1 või 6
alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava maapealse teeninduse teenuse osutaja otseselt ega
kaudselt olla järgmiste isikute valitseva mõju all:
1) sama lennujaama haldaja;
2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25% reisijaid või kaupa vastava maapealse
teeninduse teenuse osutajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas;
3) isik, kelle valitseva mõju all on otseselt või kaudselt käesoleva lõike punktides 1 või 2
nimetatud isik;
4) isik, kes on otseselt või kaudselt käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud isiku valitseva
mõju all.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on
korraldatud käesoleva seaduse nõuetele vastav konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat
maapealset teenindajat ei ole leitud.
(4) Äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaama tegevus tuleb
käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetega kooskõlla viia 12 kuu jooksul arvates
kuupäevast, mil lennujaama aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni
kaupa.
§ 5018. Nõuete kehtestamine maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele
(1) Lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse asjakohaste,
objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest.
(2) Maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja kehtestatud
tingimusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentides sätestatakse muuhulgas:
1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustus maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse
ohutuse tagamiseks;
2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorra ja ohutuse
tagamise kohustus ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel,
lennujaama territooriumil hoidmisel ja kasutamisel ning lennujaama territooriumilt
teisaldamisel kohalduvad nõuded.
(4) Lennujaama haldaja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud standardtingimused ja
tehnilised kirjeldused enne nende kehtestamist lennujaama kasutajate komiteele tutvumiseks ja
arvamuse avaldamiseks.
§ 5019. Pideva teenindamise kohustus
Maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva teenindamise.
25
§ 5020. Usaldusväärsus
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed.
(2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas kõikide kohalduvate
õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega
avalikkust.
(3) Asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja
usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit
reisijat või 50 000 tonni kaupa, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 5021. Piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad omama jätkusuutlikuks ja kõikide kohalduvate
nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavaid rahalisi vahendeid.
(2) Asjaolud, mille esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud
lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa,
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 5022. Kindlustuse omamise kohustus
(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse teenindusega
tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus.
(2) Kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade taastamisväärtuse ja
kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad võimalikud kahju hüvitamise
kohustused.
(3) Lennujaama haldajal on õigus kehtestada kindlustuse omamise kohustust täpsustavad
tingimused.
§ 5023. Nõuded töötajatele
Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad oskama oma tööülesannete täitmiseks
vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et töötajad, kes
suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega,
oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt.
§ 5024. Alltöövõtjate kasutamine
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat maapealseks
teeninduseks kasutatavatest alltöövõtjatest.
(2) Teenuseid, mille osas on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib omakäitleja
alltöövõtu korras tellida ainult alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus osutada
kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust.
§ 5025. Võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamine
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja täidavad lennujaama haldaja poolt kasutatava võrgu-
ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse nõudeid ulatuses, milles
26
maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või tegevusetus mõjutab lennujaama haldaja
võrgu- ja infosüsteemi turvalisust.
(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teevad lennujaama haldajaga koostööd käesoleva
seaduse §-s 591 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel.
§ 5026. Teabe andmise kohustus
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja annavad lennujaama haldajale maapealse teenindusega
seonduvat informatsiooni ulatuses, milles lennujaama haldajal on lennujaama töö
korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik koguda informatsiooni
maapealselt teenindajalt ja omakäitlejalt.
(2) Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või omakäitleja infosüsteemid
liidestuksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus ulatuses
lennujaama haldaja poolt kasutatavate infosüsteemidega, millele lennujaama haldaja on loonud
üldise liidestumise valmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne teenindaja või
omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
§ 5027. Nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealse teenindaja ja omakäitleja vastavust
käesolevas seaduses ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja tagavad lennujaama haldaja juurdepääsu kontrolli
teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele.
§ 5028. Maapealset teenindust reguleeriv leping lennujaama haldajaga
(1) Lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lennujaama osaks
olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamist ning maapealse teeninduse teenuste osutamist
reguleeriva lepingu.
(2) Kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud lepingut, on lennujaama
haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja lubada kolmandatel
isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume,
et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste jätkuv osutamine.
(3) Lennujaama haldaja maksab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul maapealsele
teenindajale mõistlikku kasutustasu, mis ei ületa käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt
teenindatavate lennujaama kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama perioodi
eest enne rikkumise toimumist maksmisele kuulunud tasu.
§ 5029. Maapealse teeninduse vabadus
(1) Lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse, kui lennujaam on
avatud kaubanduslikule lennuliiklusele.
(2) Lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse teeninduse teenuste
osutamise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht on väiksem kui kaks miljonit
reisijat või 50 000 tonni kaupa.
27
(3) Lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust käesolevas lõikes loetletud
maapealse käitluse teenuse liikide osas, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem kui
üks miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa:
1) pagasikäitlus;
2) perroonikäitlus;
3) kütuse- ja õlikäitlus;
4) kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel,
väljumisel või transiidi puhul.
(4) Kui lennujaam saavutab kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud kaubaveo
künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea tagama maapealse teeninduse vabadust
nende maapealse teeninduse teenuste liikide suhtes, mis on ette nähtud eranditult ainult
reisijatele.
§ 5030. Maapealse teeninduse vabaduse piiramine
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud maapealsete teenindajate
arvule, kellel on lubatud osutada käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse
teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem
kui kahele maapealsele teenindajale.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate arvule, kellel
on õigus omakäitlusele käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse
teenuste osas. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui
kahele omakäitlejale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
arvu piirata, kui ilma piiranguta oleks ohus:
1) lennujaama ohutus;
2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus;
3) lennujaama läbilaskevõime;
4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu või
5) lennujaama efektiivne toimimine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste
maapealsete teenindajate arvu, mille puhul pakub maapealne teenindaja olulise lisaväärtusega
teenust, mille osutamisega ei kaasne piirangu kehtestamisel arvestatud ohte.
(5) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega piirata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nimetatud isikute arvu ühele maapealsele teenindajale või ühele omakäitlejale või keelata
omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puudused teevad võimatuks maapealse
teeninduse suurema arvu isikute poolt. Vabariigi Valitsusel on sellisel juhul õigus korralduses
kindlaks määrata isik, kellel on ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust
kolmandatele isikutele või tegeleda omakäitlusega.
(6) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega piirata käesoleva seaduse § 5029 lõikes 3
nimetamata maapealse teeninduse teenuste osas isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või
maapealse teeninduse teenuste osutamisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või
võimsuse puudused teevad võimatuks maapealse teeninduse vabaduse piiranguteta
kohaldamise. Seda arvu ei tohi üheski maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui
kahele maapealsele teenindajale.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi:
28
1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ
eesmärke;
2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel.
(8) Lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad
loetakse maapealse teeninduse teenuste osutamisel käesoleva paragrahvi tähenduses üheks
teenuste osutajaks.
§ 5031. Maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestus
(1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kestus võib käesoleva seaduse
§ 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt kolm
kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise eelnevalt nimetatud tähtaja
võrra.
(3) Käesoleva seaduse § 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangu kestust pikendada
üks kord.
§ 5032. Maapealse teeninduse vabaduse piiramise korralduse sisu
(1) Käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse
teeninduse teenuse liik või liigid, mille suhtes piirang kehtestatakse.
(2) Korralduses või selle seletuskirjas esitatakse piirangu kehtestamist õigustavad lennujaama
ruumi või võimsuse puudused. Korraldusele lisatakse lennujaama haldaja koostatud ruumi või
võimsuse puuduste kõrvaldamiseks vajalike meetmete plaan.
§ 5033. Suhtlus Euroopa Komisjoniga ja piirangute muutmine
(1) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva seaduse § 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud
piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni vähemalt
kolm kuud enne piirangute jõustumist.
(2) Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust lühendada või
vähendada nende ulatust lennujaama osale, kus piirangute vajadus ei ole Euroopa Komisjoni
hinnangul tõendatud.
§ 5034. Maapealsete teenindajate valimine
(1) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel.
(2) Konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on piiratud
Vabariigi Valitsuse korraldusega ühele maapealsele teenindajale ja lennujaama haldaja kasutab
käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud
isik, kellel on ainsana õigus osutada piirangu kehtivuse perioodil teenust.
(3) Konkursi viib läbi:
1) lennujaama haldaja, kui lennujaama haldaja ei osuta ise lennujaamas samu maapealse
teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas
29
lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajaga ega oma osalust samas
lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajas;
2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus.
(4) Lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate
komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama
haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega.
(5) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, võib lennujaama haldaja:
1) ise osutada maapealse teeninduse teenuseid, läbimata käesolevas paragrahvis sätestatud
konkurssi;
2) lubada käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi läbimata maapealse teeninduse teenuseid
osutada lennujaama haldajaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud isikul.
(6) Maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne teenindaja lõpetab
oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus maapealne teenindaja uueks kuni seitsmeaastaseks
perioodiks.
(7) Konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi läbiviija konkursside korraldamist
vähemalt kord aastas kuni konkursi tingimustele vastava maapealse teenindaja leidmiseni.
(8) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel
tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.
§ 5035. Nõuded maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavale konkursile
(1) Käesoleva seaduse § 5034 lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse riigihangete
seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut.
(2) Konkurss peab olema asjakohane, objektiivne, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Igal
maapealse teeninduse teenuste osutamisest huvitatud isikul peab olema võimalik konkursil
osaleda.
(3) Konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas.
(4) Konkursi korraldaja määratleb konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu. Konkursi
korraldajal on õigus moodustada erinevatest maapealse teeninduse teenustest pakette, kui see
on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks
kasutamiseks.
(5) Lennujaama haldaja või muu konkursi korraldaja lennujaama haldaja taotlusel võib
konkursitingimustes üksikute teenuste või teenuste pakettide osutamisele seada järgmise
tingimuse:
1) teenust võib osutada ainult kindlates lennujaama piirkondades;
2) teenust võib osutada kasutades selleks ainult kindlaksmääratud käitlus- või seadmete
parkimise alasid;
3) teenust tuleb osutada kasutades ette kindlaks määratud käitlusviisi;
4) teenust tuleb osutada isiklikult ilma alltöövõtjaid kasutamata.
(6) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada konkursitingimustesse
tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus:
30
1) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis teenindab Eesti
territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ning ei paku maapealsetele teenindajatele
kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis või
2) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis asub Eesti saarel ning
mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamisest teavitab konkursi korraldaja eelnevalt Euroopa Komisjoni.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni eelnev heakskiit.
(9) Konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja.
(10) Konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed kavandatavast konkursi
väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja pakkumuste hindamise
kriteeriumidest ning konkursidokumente puudutavatest peamistest asjaoludest ja nende
olulisest sisust.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa
Komisjonilt heakskiidu küsimise korra, konkursiga seonduvast konkursil osalemisest huvitatud
isikute teavitamise korra ja nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate
sisule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 5036. Omakäitlejate valimine
(1) Kui omakäitlejate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel
piiratud (edaspidi käesolevas paragrahvis piiratud teenus), valib omakäitlejad lennujaama
haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.
(2) Lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse
lennujaama kasutaja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel.
(3) Lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele lennujaama
kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot selle kohta, milline konkreetne lennujaama kasutaja
taotluse esitas.
(4) Lennujaama kasutajal on õigus lennujaama haldaja poolt määratud mõistliku aja jooksul
pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teate saamist esitada omapoolne taotlus ühe või
mitme piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei
või olla lühem kui viis tööpäeva.
(5) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul
taotlusi vähem, kui on vastava piiratud teenuse osas lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab
lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele.
(6) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul
taotlusi rohkem, kui on vastava piiratud teenuse osas vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama
haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui
ka nõuetele vastavate taotlejate arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab
lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel.
31
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud liisuheitmise viib läbi lennujaama haldaja
lennujaama kasutajate komitee poolt nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu jooksul
arvates käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja möödumisest.
(8) Käesoleva seaduse § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel omakäitlejate arvule piirangute seadmise
hetkel piiratud teenuste osas omakäitluse õigust omavate lennujaama kasutajate omakäitluse
õigus lõppeb ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib
omakäitlust jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku
taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(9) Piiratud teenuste osas valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui omakäitleja
lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus omakäitleja uueks kuni seitsmeaastaseks
perioodiks.
(10) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel
tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.
§ 5037. Juurdepääs lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele
(1) Lennujaama haldaja tagab maapealsele teenindajale ja omakäitlejale maapealseks
teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele.
(2) Lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele
juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased, objektiivsed,
läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne tingimuste ja tasu
kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega.
§ 5038. Keskne taristu
(1) Lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille keerukus,
maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi keskne
taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate
komiteega.
(2) Keskne taristu on:
1) jäätõrjesüsteem;
2) pagasi sorteerimise süsteem;
3) veepuhastussüsteem;
4) kütusejaotussüsteem;
5) lennuinfosüsteem;
6) muu lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav lennujaama haldaja taristu.
(3) Keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema poolt volitatud isik.
(4) Lennujaama kasutuskorras võib sätestada, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad
kasutama keskset taristut.
(5) Kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja selle kasutustasu peavad vastama käesoleva
seaduse § 5037 lõikes 2 sätestatule.
§ 5039. Tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded
32
(1) Maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust maapealse teeninduse ja
enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas raamatupidamise seadusega.
(2) Kui lennujaama haldaja osutab maapealse teeninduse teenuseid, ei ole tal maapealseks
teeninduseks lubatud kasutada lennujaama haldusega seotud tegevustest teenitud tulusid ja
vastupidi.
(3) Maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
Konkurentsiametile oma eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga
raamatupidamise vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikele 1. Konkurentsiamet kontrollib,
et käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud.
§ 5040. Konsultatsioonid
(1) Lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama kasutajate
komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida käesoleva seaduse peatüki 83
rakendamise osas.
(2) Koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest või
erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad.
(3) Kui käesoleva seaduse § 5030 lõike 5 alusel on piiratud maapealsete teenindajate arvu, peab
koosolekul arutatav hõlmama nende maapealse teeninduse teenuste hinda, mille osas on
kehtestatud piirang, ja nende teenuste osutamise korraldust.“;
113) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4“
tekstiosaga „(EL) nr 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
114) paragrahvi 55 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva seaduse
§ 14 lõikes 4 nimetatud juhtudel“;
115) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui järelevalve käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud,
kehtestab Transpordiamet õhusõidukile lennukeelu.“;
116) paragrahvi 55 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis
7.f“ tekstiosaga „(EL) nr 2018/1139 V lisa punktis 7.5“;
117) paragrahvi 551 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Joobeseisundis olevaks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik järgmistel
juhtudel:
1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas
õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas
õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema
tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille
tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline täitma oma töökohustusi.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik loetakse olevaks alkoholi piirmäära ületavas
seisundis, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes
liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.“;
33
118) paragrahvi 551 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal
joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja
alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.“;
119) paragrahvi 573 täiendatakse lõigetega 8–11 järgmises sõnastuses:
„(8) Keskkonnaagentuuril on õigus võtta tasu tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse
osutamise eest, võttes aluseks teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja
üldkulud, mis on kirjeldatud tasu arvestamise metoodikas.
(9) Keskkonnaagentuuri tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse tasu arvestamise
metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(10) Keskkonnaagentuuri direktor kehtestab lennumeteoroloogiateenuse tasumäärad
käskkirjaga ning need avaldatakse Keskkonnaagentuuri veebilehel.
(11) Tasumäärade muudatusest teavitab Keskkonnaagentuur kliente vähemalt neli kuud ette
ning viiakse läbi konsultatsioonid “;
120) paragrahv 574 tunnistatakse kehtetuks;
121) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „starditasu“ tekstiosaga „, puudega ja
liikumispuudega reisija tasu“;
122) paragrahvi 601 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Transpordimeti pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve:“;
123) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) juriidiliste ja füüsiliste isikute lennutegevuse, sealhulgas mehitamata õhusõidukite
käitamise üle;“;
124) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja üle;“;
125) paragrahvi 601 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „aeronavigatsiooniteenuse
osutaja,“ tekstiosaga „lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutaja,“;
126) paragrahvi 601 lõike 2 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „lennundusspetsialistide“
sõnadega „ja kaugpilootide“;
127) paragrahvi 601 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
128) paragrahvi 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13–16 järgmises sõnastuses:
34
„13) lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle;
14) maapealse teeninduse üle;
15) mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja üle;
16) lennuettevõtja lennutegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr
1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle.“;
129) paragrahvi 601 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
130) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kaitseväe pädevuses on haldusjärelevalve kaitselennunduse nõuete täitmise üle, välja
arvatud aeronavigatsiooniteenuse osutamise üle.“;
131) paragrahvi 602 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „37, 38,“;
132) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Transpordiameti pädev järelevalveametnik võib õhusõiduki seisuplatsil kontrolli käigus
kontrollida alkoholijoovet komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106 alusel
vastavalt korrakaitseseadusele, arvestades nimetatud määruse erisusi.“;
133) paragrahvi 602 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui Transpordiamet teeb järelevalvetoimingut käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
isiku või tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme üle välisriigis, kannab nimetatud isik või
tsiviilõhusõiduki või lennutreeningseadme käitaja Transpordiameti järelevalveametnike
lähetuskulud, mis arvestatakse vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel
kehtestatud korrale.“;
134) paragrahvi 603 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Konkurentsiametil on õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus lennujaama haldaja
rakendatavate tasumäärade või lennujaama haldaja muu tegevuse kooskõlla viimiseks
käesoleva seaduse 82. peatükis või §-s 5039 sätestatud nõuetega. Konkurentsiametil on õigus
teha maapealsele teenindajale ettekirjutus maapealse teenindaja tegevuse kooskõlla viimiseks
käesoleva seaduse §-s 5039 sätestatud nõuetega.“;
135) paragrahvi 603 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
136) paragrahvi 6018 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „joobeseisundis“ sõnadega
„või alkoholi piirmäära ületades“;
137) paragrahvi 6020 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõna „joobeseisundis“ sõnadega „või
alkoholi piirmäära ületades“;138) paragrahvi 6031 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Transpordiameti väljaantava sertifikaadi nõuete rikkumise või ilma sertifikaadita
tegutsemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
139) paragrahvi 6046 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Deklareerimiskohustusega“
sõnadega „koolitustegevuse ja“;
35
140) paragrahv 6052 tunnistatakse kehtetuks;
141) seadust täiendatakse §-dega 6053–6056 järgmises sõnastuses:
„§ 6053. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki
käitamisnõuete rikkumine
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi kaugpiloodi poolt mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.
§ 6054. Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimine kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi juhtimise eest kaugpiloodi pädevuseta isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 eurot.
§ 6055. Mehitamata õhusõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt
Mehitamata õhusõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 6056. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 605–607, 609, 6010, 6012–6020, 6022–6025, 6027, 6028, 6031, 6035,
6039–6042, 6046, 6047 ja § 6053–6055 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Transpordiamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 6037 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja
Piirivalveamet.
(3) Käesoleva seaduse §-s 6044 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Riigi Infosüsteemi
Amet.
(4) Käesoleva seaduse §-des 6049–6051 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;
142) paragrahv 612 tunnistatakse kehtetuks;
143) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiga järgmises sõnastuses:
„Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse
lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36–45).“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
36
1) paragrahvi 162 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimuste muutmise taotluse, välja arvatud
käitamistingimustest õhusõiduki kustutamisel ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 185 eurot.“;
2) paragrahvi 164 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 164. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse
läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine“;
3) paragrahvi 164 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja“
sõnadega „Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja“;
4) paragrahvi 164 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse sertifikaadi iga aasta kohta
riigilõivu:“;
5) paragrahvi 164 lõiget 3 täiendatakse punktidega 11–13 järgmises sõnastuses:
„11) õhuruumi korraldamise teenuse osutaja (ASM) puhul 400 eurot;
12) lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja (ATFM) puhul 400 eurot;
13) lennuprotseduuride väljatöötaja (ASD) puhul 400 eurot.“;
6) paragrahvi 164 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 165 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „Lennujuhtimis- ja
aeronavigatsiooniseadme“ sõnaga „Aeronavigatsiooniseadme“;
8) seadust täiendatakse §-ga 1662 järgmises sõnastuses:
„§ 1662. Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste
väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning käitamistingimuste hoidmine
(1) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste esmase taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 130 eurot;
2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 195 eurot.
(2) Käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.
(3) Käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu:
1) visuaaltingimustes käitatava lennuvälja või kopteriväljaku puhul 40 eurot aastas;
2) öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja või -kopteriväljaku puhul 60 eurot aastas.“;
9) paragrahvi 167 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „liinipiloodi,“ tekstiosaga „teise
piloodi,“;
37
10) seadust täiendatakse §-ga 1671 järgmises sõnastuses:
„§ 1671. Lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine ja lennunduse
raadioside pidamise õiguse kande tegemine
Raadioside pidamise õiguse kande tegemise eest lennundusloale või lennunduse raadioside
loale või lennunduse raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 15 eurot.“;
11) paragrahvi 170 lõikes 4 ning paragrahvi 173 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „(EÜ) 216/2008
II lisas“ tekstiosaga „(EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d“;
12) paragrahvi 171 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõnad „Lennunduspersonali
koolitusorganisatsiooni“ sõnaga „Koolitusorganisatsiooni“;
13) seadust täiendatakse §-ga 1731 järgmises sõnastuses:
„§ 1731. Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamine ning sertifikaadi hoidmine
(1) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot.
(2) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi muutmise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot.
(3) Kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi hoidmise eest
tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot.“;
14) paragrahvi 174 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 174. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise ja
muutmise taotluse läbivaatamine“;
15) paragrahvi 174 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Lennunduse“ sõnaga „inglise“;
16) paragrahvi 174 lõikes 2 asendatakse sõnad „Lennunduse erialakeele testija sertifikaadi
kehtivusaja pikendamise“ sõnadega „Lennunduse inglise erialakeele testija sertifikaadi
muutmise“;
17) paragrahv 1776 tunnistatakse kehtetuks;
18) seadust täiendatakse §-dega 17717–17722 järgmises sõnastuses:
„§ 17717. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine
Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle
pikendamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
§ 17718. Kaugpiloodi pädevuse tõendamine
(1) Kaugpiloodi tõendi väljaandmise eest väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-
alamkategooriates tasutakse riigilõivu 10 eurot.
38
(2) Kaugpiloodi pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.
§ 17719. Erikategoorias mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisteatise läbivaatamine
Erikategoorias mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 30 eurot.
§ 17720. Erikategoorias mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisloa väljaandmise
taotluse läbivaatamine ning käitamisloa hoidmine
(1) Erikategoorias mehitamata õhusõiduki käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 250 eurot.
(2) Kui käitamisluba antakse välja kauem kui üheks aastaks, tasutakse käitamisloa hoidmise
eest iga aasta kohta riigilõivu 125 eurot.
§ 17721. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse väljaandmise
taotluse läbivaatamine ning tunnistuse hoidmine
(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 1000 eurot.
(2) Tunnistuse hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 250 eurot.
§ 17722. Mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifitseerimine ja
sertifikaadi hoidmine
(1) Mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifitseerimistaotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.
(2) Sertifikaadi hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 50 eurot.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 88 - 106 jõustuvad 2021. aasta 31. detsembril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn „....“ ...................... 2021. a.
Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2021. a.
39
08.04.2021
Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud vajadusest ajakohastada riigisisest
tsiviillennunduse regulatsiooni lennuohutuse tagamiseks, võttes arvesse muudatusi Euroopa
Liidu õiguses ning arenguid tsiviillennunduses, ja kõrvaldada seaduse rakendamisel ilmnenud
probleemid. Selleks ajakohastatakse ja täiendatakse lennundusseaduse (edaspidi: LennS)
lennutegevuse (sh mehitamata lennunduse), lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja
raadioside keele, lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni ning maapealse teeninduse sätteid.
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 4. juulil 2018. a vastu määruse (EL) nr 2018/1139, mis
käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu
Lennundusohutusamet (edaspidi: EL lennundusohutuse alusmäärus). Nimetatud määrus
jõustus 11. septembril 2018. a ja see asendab sellest ajast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.
veebruari 2008. a määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna
ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ
(edaspidi ka: EL varem kehtinud lennundusohutuse alusmäärus). Viieaastasel
üleminekuperioodil kehtivad siiski EL varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse
rakendusmäärused, mis järk-järgult asendatakse uue EL lennundusohutuse alusmääruse alusel
antavate rakendusaktidega. Uue EL lennundusohutuse alusmääruse jõustumine tingib vajaduse
muuta ka lennundusseadust, ajakohastades varem kehtinud EL alusmääruse viited kehtiva EL
lennundusohutuse alusmäärusega, sätestades lennundusettevõtetele välja antud sertifikaatide
piiramise võimaluse ning Transpordiameti1 pädevuse maapealse teeninduse järelevalveks.
Teiseks ajakohastatakse eelnõuga lennujuhtide, sh lennujuhiõpilaste ja lennuinformaatorite
lubade ning nendega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete välja andmist ning
koolitusorganisatsioonide sertifitseerimist, võttes arvesse Euroopa Komisjoni 20. veebruari
2015. a määrust (EL) 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning sertifikaatidega
seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr
923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 (edaspidi: EL määrus
2015/340), rahvusvahelisi tsiviillennundusstandardeid ja soovitusi ning praktikas
lennundussektoris avaldunud kitsaskohti. EL määrust 2015/340 hakati kohaldama 30. juunist
2015. a. Eesti kasutas määruse artikli 11 punktis 2 sätestatud võimalust lükata kohaldamise
algusaeg edasi 30. detsembrini 2016. a, kohaldades üleminekuajal Komisjoni määrust (EL)
805/2011, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta. Kuna EL
määrusega 2015/340 on liikmesriigile pandud kohustus reguleerida riigisiseselt lennujuhtide ja
lennujuhiõpilaste lubade ning nimetatud lennundusspetsialistide pädevus- ja oskusmärgete
väljaandmise ja kehtivuse ning koolitustegevusega seotud menetluslikke aspekte, on käesoleva
eelnõu üheks eesmärgiks ajakohastada vastavat riigisisest regulatsiooni.
Kolmandaks ajakohastatakse ning ühtlustatakse eelnõus Euroopa Liidu
Lennundusohutusameti, inglise keeles European Aviation Safety Agency (edaspidi: EASA)
1
31. detsembrini2020. a Lennuamet
pädevusse kuuluvate õhusõidukite (edaspidi: EASA õhusõidukid, lähtudes LennS § 8 lg 1
mõistest) ja nendega seotud osade ja seadmete lennukõlblikkuse, tootja- ja
hooldusorganisatsiooni ning jätkuvat lennukõlblikust korraldavate isikute sertifitseerimisega
seotud sätteid, et need oleks kooskõlas Euroopa Komisjoni 3. augusti 2012. a määruses (EL) nr
748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete
lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja
tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (edaspidi: EL määrus nr 748/2012)
ja Euroopa Komisjoni 26. novembri 2014. a määruses (EL) 1321/2014 õhusõidukite ja
lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega
tegelevate organisatsoonide ja isikute sertifitseerimise kohta (edaspidi: EL määrus 1321/2014)
sätestatud sisuliste nõuetega ja Transpordiameti üldise halduspraktikaga. Mõlemat EL määrust
on korduvalt aastatel 2016 - 2019 muudetud, mistõttu vajavad ajakohastamist ka riigisisesed
menetluslikud sätted.
Neljandaks sätestatakse LennSis lennunduspersonali veres ja väljahingatavas õhus oleva
alkoholikoguse piirmäärad ning joobe mõõtmisega seotud menetluslikud sätted lähtudes
Euroopa Komisjoni 5. oktoobri 2012. a määruse (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse
lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (edaspidi: EL määrus nr 965/2012), 2018. ja 2020. a
muudatustest2. Nimetatud muudatusi tuleb liikmesriikidel kohaldada alates 14. veebruarist
2021. a ning vastav regulatsioon on ette nähtud ka eelnõu rakendussättega.
Viiendaks, seoses Euroopa Komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmääruse (EL) nr 2017/373,
millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate
ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende
järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) nr 2016/1377 ning
muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (edaspidi: EL määrus 2017/373), kohaldamisega alates
2. jaanuarist 2020 ajakohastatakse LennSis nõudeid aeronavigatsiooniteenuse osutajale ja
lennuprotseduuride väljatöötajale ning lisatakse LennSi riigisiseselt täpsustavad nõuded
lennuliikluse korraldamise teenuse osutajale.
Kuuendaks täpsustatakse eelnõuga lennundusjulgestuse sätteid, eelkõige arvestades Euroopa
Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmääruse (EL) 2015/1998, millega nähakse ette
lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (edaspidi: EL
määrus 2015/1998), 2019. ja 2020. a muudatusi3. Riigisisesed lennunduse taustakontrolli sätted
viiakse vastavusse EL õigusega.
2
Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) nr 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses
järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, lennumeeskonna
psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja pisteline kontroll
lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga, maksimaalse
sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6 – 9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite varustamine reljeefi
jälgimise ja hoiatussüsteemiga. Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega nr (EL) 2020/745, millega
muudetakse määrust (EL) 2018/1042 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega
seoses COVID-19 pandeemia tõttu, kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätteid alates
14. veebruarist 2021.
3
Komisjoni 23. jaanuari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL)
2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja
tugevdamisega ning mille kohaldamistähtaega on edasi lükatud komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL)
2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest
Seitsmendaks täiendatakse LennSi lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja liikumispuudega reisija tasu.
See tasu on mõeldud erivajadustega reisijate teenuse arenduseks ja teenuse pakkumiseks
lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1107/2006, puudega
ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul, artiklist 8.
Kaheksandaks võetakse eelnõuga täielikult üle nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiivi
96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (edaspidi: ka
direktiiv) . Hetkel LennS otseselt maapealse käitlusega seonduvat ei sisalda. Eelnõuga lisatakse
LennSi üldine põhimõte, et lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse käitluse teenuste
osutamise ja omakäitluse vabaduse, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele.
Kuna direktiiv ei nõua turu avamist väiksemates lennujaamades, siis täpsustab eelnõu ka
tingimusi, mille täitmise korral üldine turu vabaduse põhimõte ei kehti. Samuti sisaldab eelnõu
volitusnorme Vabariigi Valitsusele, mis lubavad Vabariigi Valitsusel teha üksikjuhtudel
täiendavaid erandeid. Kuna direktiiv sisaldab maapealse käitluse turule juurdepääsu täpsemalt
reguleerivaid sätteid, mis vajavad samuti ülevõtmist, sisaldab eelnõu nõudeid maapealse
käitluse teenuste osutajate ja omakäitlejate valimisele ning maapealse käitlusega seotud
lennujaama haldaja, maapealse käitluse teenuste osutaja ja omakäitleja tegevusele.
Üheksandaks on eelnõu eesmärk kõrvaldada puudused, mis tulenevad EASA auditite käigus
esitatud puudustest ja märkustest. 2018. a viis EASA Eestis läbi lennumeeskonna lubade
väljaandmise standardiseerimisauditi (FCL – Flight Crew Licensing, 05-08. juuni 2018. a) ning
lennuliiklusteeninduse ja lennujuhtimise valdkonna auditi (ATM/ANS, 12–15. juuni 2018. a).
Auditite käigus tuvastati puudused, mille kohaselt ei suutnud liikmesriigi pädev asutus
(Transpordiamet) piisavalt tõendada, et lubade taotlejate ning inglise keele erialakeele
oskustaseme testijate keeleoskustaseme määramisel on arvestatud asjaomaste EL õigusaktide
nõuetega – eelkõige EL määruse 2015/340 ja komisjoni 3. novembri 2011. a määrusega nr
1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga
seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EÜ) nr 216/2008 (edaspidi: EL määrus nr 1178/2011). Lisaks toodi välja, et LennS
erialakeelt reguleerivaid sätteid (§ 233–235) uuendati viimati 2008. a, st enne nimetatud EL
määruste jõustumist. Eelnõuga kõrvaldatakse nimetatud vastuolud ning viiakse riigisisene
õigus kooskõlla EL õigusega.
Kümnendaks täpsustatakse LennS järelevalve peatüki sätteid seoses lennuotsingu- ja
päästetööde korraldamise järelevalvega. LennS lennuotsingu- ja päästetööde korralduse alase
järelevalvega seotud muudatused on tingitud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (ICAO) 2010. a ja 2018. a auditi järelkontrolli käigus tuvastatud puudustest
Eesti lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. ICAO auditite käigus tuvastatud ning seni
kõrvaldamata puudused on seotud ohutusjärelevalvega päästekoordinatsioonikeskuse (Rescue
Coordination Centre – RCC, Eestis Merevalvekeskus) üle.
Üheteistkümnendaks täiendatakse seadust uue peatükiga, mis reguleerib mehitamata
õhusõidukite süsteemi käitamist. Vastav vajadus tuleneb 2019. a jõustunud Euroopa Komisjoni
24. mai 2019. a rakendusmäärusest (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite normide ja
menetluste kohta, millega on kehtestatud EL ülesed mehitamata õhusõidukite süsteemide
riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja
üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete
standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia
tõttu
märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, sh mehitamata
õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtuvalt viiakse
riigisisene regulatsioon vastavusse EL nõuetega. Muuhulgas näeb määrus ette liikmesriikidele
kohustuse luua mehitamata õhusõidukite süsteemide registreerimissüsteemid ja tagada, et
registreerimissüsteemid oleksid digitaalsed ja koostalitusvõimelised ning võimaldaksid
vastastikust teabevahetust Euroopa ühtse andmekogu kaudu.
Kaheteistkümnendaks nähakse eelnõuga ette ka mõningad muudatused, mis ei ole otseselt
seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega auditite käigus tuvastatud puuduste
kõrvaldamisega, näiteks ühtlustatakse sarnaste või omavahel seotud lennunduslubade ja
sertifikaatide taotluste lahendamise tähtaegu. Samuti ajakohastatakse lennunduse raadioside
pidamise nõudeid, arvestades nii praktikas tõusetunud muudatusvajadusi kui puutumust EL
nõuetega (eelkõige õhuruumi ja raadioside keelega seotud nõuded). Eelnõus täpsustatakse, et
lennunduse raadiosidet võib pidada isik, kellele on välja antud lennunduse raadioside luba või
kelle lennundusloale on tehtud kanne raadioside pidamise õiguse kohta. Lähtudes sellest
täpsustatakse ka riigilõivuseadust. Samuti nähakse eelnõuga ette sätted Kaitseministeeriumi
valitsemisalas toimuva lennundustegevuse (kaitselennunduse) ohutuse tagamise
reguleerimiseks ning kaitselennundustegevust reguleerivate normide ühtlustamiseks. Lisaks
täiendatakse LennSi sättega, mille kohaselt antakse Keskkonnaagentuurile (edaspidi ka: KAUR)
õigus võtta tasu tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest ning sätestatakse
nõuded tasu arvutamise metoodikale tasude läbipaistvuse tagamise eesmärgil. Lisaks
täpsustatakse EL nõuete reguleerimisalast väljajäävate väiksemate lennuväljade ja
kopteriväljakute käitamisnõudeid. Eestis on mitmeid lennuvälju ning kopteriväljakuid, kus
regulaarset ärilist lennutegevust ei toimu, mille puhul ei ole sertifitseerimisnõuete järgimine
tingimata vajalik ning see ei avalda negatiivset mõju lennuohutusele. Sarnaselt lennuvälja ja
kopteriväljaku sertifikaadi andmisega jääb mittesertifitseeritud lennuvälja ja kopteriväljaku
käitamistingimuste heakskiitmine Transpordiameti pädevusse.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Käesoleva eelnõu on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundustalituse nõunik Silja Vöörmann (tel 6256 315, e-post:
[email protected]),
Transpordiameti õigusosakonna jurist Anton Merits (tel: 6103 587;
[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundusosakonna ekspert Kertu Martšenkov-Tsogbe (tel: 6397 639; e-post:
[email protected]). Eelnõu väljatöötamisprotsessi olid kaasatud ka
Transpordiameti õigusosakonna jurist Anastasia Levin (tel: 6103 560, e-post:
[email protected]) , lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja
Eve Härm (tel: 6103 562, e-post:
[email protected]), sama osakonna
vaneminspektor Andres Lainoja (tel: 6103590, e-post:
[email protected]),
lennutegevuse osakonna vaneminspektor Liina Kalm (tel: 6103 573, e-post:
[email protected], lennundusjulgestuse osakonna juhataja Martin Kiuru (tel: 6103
568;
[email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundusosakonna nõunik Priit Rifk (tel: 6397 673, e-post:
[email protected]) ning
Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõunik Marit Mätik (tel: 6125 240;
[email protected]) ja sisejulgeolekupoliitika eksperdid
(
[email protected]). Eelnõu kaitselennundust puudutavad sätted koostas
Kaitseministeerium ning lennundusmeteoroloogia tasude sätted koostas
Keskkonnaministeerium.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 6256360, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse lennundusseaduse 10. detsembri 2020. a redaktsiooni (RT I, 10.12.2020,
1) ja riigilõivuseaduse 1. aprilli 2021. a redaktsiooni (RT I, 22.03.2021, 12).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgnevate Euroopa Liidu
õigusaktidega (sh nimetatud õigusaktide muudatustega):
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜ määrus nr 1008/2008);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. a määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu
Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja
(EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (EL lennundusohutuse
alusmäärus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05. juuli 2006. a määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega
ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul;
Komisjoni 3. novembri 2011. a määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse
tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr
216/2008 (EL määrus 1178/2011);
Komisjoni 3. augusti 2012. a määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette
õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja
keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide
sertifitseerimise rakenduseeskirjad (EL määrus 748/2012);
Komisjoni 5. oktoobri 2012. a määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse
lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EL määrus 965/2012);
Komisjoni 26. novembri 2014. a määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja
lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega
tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (EL määrus 1321/2014;
Komisjoni 20. veebruari 2015. a määrus (EL) 2015/340, millega kehtestatakse
lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008
kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse
komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni
määrus (EL) nr 805/2011 (EL määrus 2015/340);
Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette
lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (EL
määrus 2015/1998);
Komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse
lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude
lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve
suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377
ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (EL määrus 2017/373);
Komisjoni 24. mai 2019. a rakendusmäärus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite
käitamise normide ja menetluste kohta (EL määrus 2019/947);
Nõukogu 15. oktoobri 1996. a direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse
turule ühenduse lennujaamades.
Kuigi EL määrused on otsekohalduvad, on paljude lennundusvaldkonna EL määruste
riigisiseseks rakendamiseks vajalik regulatsiooni täpsustamine või menetluskordade
sätestamine riigisiseses õiguses.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu on seotud
Euroopa Liidu õigusakti rakendamisega vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1
lõike 2 punktile 2.
Eelnõu menetlemine on kiireloomuline, kuna mitmed eelnõu sätted on seotud juba jõustunud
EL õigusaktide riigisisese rakendamisega (näiteks tänaseks jõustunud EL määrus 2019/947, EL
määrus 2017/373 jm), milleks on vajalik täpsustada või ajakohastada riigisiseseid õigusakte.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on kaasajastada riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades
muudatusi EL õiguses ning arenguid lennunduses, ja kõrvaldada seaduse rakendamisel
ilmnenud probleemid.
Seoses EL lennundusohutuse alusmääruse jõustumisega 11. septembril 2018. a on LennSi vaja
ajakohastada, täpsustades kehtivat regulatsiooni ning lisades lennunduse arengutest tingitud
uued sätted. Läbivalt on vajalik ajakohastada LennSi EL lennundusohutuse alusmääruse viiteid,
muu hulgas asendades varem kehtinud alusmääruse viited kehtiva EL lennundusohutuse
alusmääruse viidetega. Lähtudes kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse artiklist 140 on
hetkel viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul kehtib uus alusmäärus ning varem kehtinud
alusmääruse alusel vastu võetud rakendusmäärused asendatakse järk-järgult uue EL
lennundusohutuse alusmääruse kohaste rakendusaktidega. Seetõttu muudetakse eelnõu
kohaselt LennSi osaliselt, arvestades hetkel kehtivat EL õigusraamistikku, ning lähiaastatel
tuleb LennS muuta või täiendada sätteid, mille väljatöötamine hetkel käib.
Viimastel aastatel on EL tasandil vastu võetud arvukalt lennundusalaseid õigusakte ning
muudetud kehtivaid õigusakte, arvestades arenguid lennunduses ning praktikas tõusetunud
kitsaskohti. Seetõttu on eelnõu eesmärgiks viia tsiviillennundusega seotud riigisisesed
õigusaktid vastavusse viimaste muudatustega EL õiguses. Selleks ajakohastatakse LennSi
sätteid, mis seonduvad lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatorite lubade väljaandmise,
pikendamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamisega, samuti lennujuhtide
koolitusorganisatsioonide sertifitseerimisega ning Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja
antud lennujuhiõpilase või lennujuhi lubade tunnustamise menetlusi. Lisaks ajakohastatakse
lennuinformaatorite kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõus ajakohastatakse lennundusspetsialistide
raadioside pidamise, erialakeele ning koolitusega seotud nõudeid.
Samuti ajakohastatakse LennSis nõudeid aeronavigatsiooniteenuse osutajale ja
lennuprotseduuride väljatöötajale ning lisatakse riigisiseselt täpsustavad nõuded lennuliikluse
korraldamise teenuse osutajale lähtudes EL kaasajastatud Ühtse Euroopa Taeva rakendamise
põhimõtetest. Lisaks viiakse LennSis sätestatud EASA õhusõidukite ja nendega seotud osade
ja seadmete lennukõlblikkuse, tootja- ja hooldusorganisatsiooni ning jätkuvat lennukõlblikust
korraldavate isikute sertifitseerimisega seotud sätted vastavusse EL asjaomaste õigusaktidega.
Samuti täpsustatakse LennS lennuohutuse tagamisega seotud sätteid seoses lennunduspersonali
veres ja väljahingatavas õhus oleva alkoholikoguse piirmäärade ning joobe mõõtmisega seotud
menetluslikke sätetega lähtudes EL õigusest.
Lisaks on eelnõu eesmärgiks ajakohastada ja lihtsustada lennunduse taustakontrolli
regulatsiooni lähtudes EL uutest taustakontrollinõuetest. Sellest lähtuvalt täiendatakse LennS §
469 sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni, et see oleks ühetaoline ja kooskõlas EL
õigusega, võimaldamaks EL taustakontrollipõhimõtete ühetaolist kohaldamist.
Eelnõu kohaselt täiendatakse LennS lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja liikumispuudega reisija tasu.
Tasu kehtestamise eesmärgiks on erivajadustega reisijate teenuse arendamine ning asjakohase
teenuse pakkumiseks lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määruse (EÜ)
nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul, artiklist 8.
Eelnõuga võetakse täielikult üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta
maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ühenduse lennujaamades. Eelnõu on vajalik, et
valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas. Eelnõu
eesmärgiks on ka täpsustada nõudeid, millele maapealse teeninduse teenuste osutaja ja
omakäitleja peab vastama.
Lennundusseadust täiendatakse seadust uue peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite
süsteemi käitamist, arvestades 2019. a jõustunud komisjoni rakendusmäärust (EL) 2019/947
mehitamata õhusõidukite normide ja menetluste kohta. Kõnealuse määrusega on kehtestatud
mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning
menetlused, sh mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded,
millest lähtuvalt viiakse riigisisene regulatsioon vastavusse EL nõuetega.
Lisaks riigisisese õiguse kooskõlla viimisele EL õigusega on üks eelnõu eesmärk kõrvaldada
puudused, mis tulenevad EASA ja ICAO auditite käigus esitatud puudustest ja märkustest.
Seoses sellega ajakohastatakse lennunduse erialakeelenõudeid ning täpsustatakse lennuotsingu-
ja päästetööde korraldamise järelevalvega seotud sätteid.
Eelnõuga nähakse ette ka mõningad muudatused, mis ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega, näiteks ühtlustatakse sarnaste või omavahel seotud EL nõuetest
lähtuvate lennunduslubade ja sertifikaatide taotluste lahendamise ja menetluste tähtaegu.
Samuti ajakohastatakse lennunduse raadioside pidamise nõudeid, arvestades nii praktikas
tõusetunud muudatusvajadusi kui puutumust EL nõuetega (eelkõige õhuruumi ja raadioside
keelega seotud nõuded). Samuti nähakse eelnõuga ette sätted Kaitseministeeriumi
valitsemisalas toimuva lennundustegevuse (kaitselennunduse) ohutuse tagamise ning
kaitselennundustegevust reguleerivate normide ühtlustamis eesmärgil. Järelevalveasutuse
tegevusega seonduvad täpsemad nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a
määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ ja Kaitseväe juhataja 04. novembri 2020. a käskkirjaga
nr 239 Kaitselennunduse järelevalveteenistuse põhimäärus“. Lisaks täiendatakse LennSi
sättega, mille kohaselt antakse KAURile õigus võtta tasu tsiviillennunduse
lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest ning sätestatakse nõuded tasu arvutamise
metoodikale tasude läbipaistvuse tagamise eesmärgil.
Samuti täpsustatakse eelnõuga lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimise ning nende
lähiümbruse regulatsiooni. Kehtiv LennS reguleerib üksnes sertifitseeritud lennuväljade ja
kopteriväljakute käitamisnõudeid. Tegemist on lennuväljadega, mis vastavad EL alusmääruse
tingimustele või mida kasutatakse regulaarses ärilises lennutegevuses. Samas on Eestis mitmeid
väiksemaid lennuvälju ning kopteriväljakuid, kus regulaarset ärilist lennutegevust ei toimu ning
mis on mõeldud eelkõige õppe-, hobi- ja eralendudeks.4 Selliste lennuväljade ja
kopteriväljakute puhul ei ole samaväärsete nõuete järgimine tingimata vajalik ning see ei avalda
negatiivset mõju lennuohutusele. Sarnaselt lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi andmisega
jääb mittesertifitseeritud lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste heakskiitmine
Transpordiameti pädevusse.
Lähtudes LennS muudatustest täpsustatakse ka riigilõivuseadust (RLS). Lisaks eelpool toodule
on riigisisest regulatsiooni täpsustatud ning tehtud on parandusi tulenevalt praktikas ilmnenud
lahendamist vajavatest probleemidest.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 reguleerib LennS muudatusi, §-ga 2
muudetakse riigilõivuseadust ning § 3 on jõustumissäte.
3.1 Eelnõu § 1 reguleerib lennundusseaduse muutmist
Üldsätted (LennS 1. peatükk), sh kaitselennundus
LennS § 4 lõiget 3 muudetakse ning sätestatakse, et riigisisestest lennureeglitest ja
asjakohastest EL reeglitest tuleb lähtuda „Eesti õhuruumis“. Varem oli vastav ala piiratud
„Tallinna lennuinfopiirkonnaga“. Euroopa Liidu õigusaktid on kehtivad üksnes liikmesriikide
territooriumil ja seetõttu ka ainult liikmesriigi õhuruumis. Sama kehtib ka riigisiseste
õigusaktide kohta. Seega saab ainult Eesti õhuruumis nõuda EL määruse rakendamist
liiklemisel. Tallinna lennuinfopiirkond (Tallinn FIR) on füüsiliselt laiem ning ulatub õhuruumi
piiridest kaugemale ka neutraalvete kohal olevasse õhuruumi. Neutraalvete kohal olevas
õhuruumis (siinkohal õhuruum laiemas mõistes, mitte Eesti õhuruum) tuleb lähtuda Chicago
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (Chicago konventsioon) lisadest, eelkõige 2.
lisast „Lennureeglid“ (Rules of the Air). Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 923/2012 (SERA)
baseerub Chicago konventsiooni 2. lisal ning Eesti õhuruumist väljudes neutraalvete kohal
olevasse õhuruumi, mis on jätkuvalt Tallinn FIR, olulisi erinevusi ei esine. Kõikidest
erinevustest on teavitatud lisaks SERAs välja toodud erinevustele ka Eesti lennundusteabe
4
Loetelu Eesti lennuväljadest ja kehtivatest sertifikaatidest on saadaval Transpordiameti veebilehel
https://www.ecaa.ee/et/ohuruum-lennuvaljad/visuaallennuvaljad
kogumikus (Aeronautical Information Publication, AIP), milles avaldatakse
lennundussektorile oluline aeronavigatsiooniteave. Samas on teatud sätetes LennSis endiselt
põhjendatud nii Tallinna lennuinfopiirkonna kui Eesti õhuruumi eristamine, nt § 4 lõike 1
kohane määrus reguleerib liiklemist mõlemal juhul.
LennS § 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, sest Euroopa Ühinenud Lennuametite rolli täidab
tänapäeval täies ulatuses Euroopa Liidu institutsioonina EASA. EASA alustas Euroopa
Ühinenud Lennuametitelt ülesannete ülevõtmist järk-järgult alates 2003. aastast.
LennS § 7 lõikeid 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse ümber seoses uue EL
lennundusohutuse alusmääruse jõustumisega. Kehtetud viited varasemale EL
lennundusohutuse alusmäärusele asendatakse viidetega kehtivale alusmäärusele.
LennS § 7 täiendatakse lõikega 12, mille kohaselt on lennuliikluse teenindamisel kasutatavate
raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutav
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) sageduste koordinaator Eestis.
Tegemist on kehtiva seaduse § 37 lõike 6 sõnastusega. Säte tõstetakse ümber, kuna § 37 jääb
edaspidi reguleerima ainult aeronavigatsiooniseadme sertifikaati ning § 7 on nimetatud sätte
jaoks sobiv asukoht, kuna see reguleerib tsiviillennunduse riigisisest juhtimist.
ICAO sageduste koordinaator on füüsiline isik, kes on koordinaatoriks määratud komisjoni
rakendusmääruse (EL) 2019/123 III lisa B osa punkti 1 järgi. Lisaks näeb elektroonilise side
seaduse § 13 lõige 3 ette Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustuse kooskõlastada
sagedusloa tingimused ICAO sageduste koordinaatoriga.
LennS § 71 lõiget 1 muudetakse, et viia see kooskõlla kehtivate nõuetega. Paragrahvi lõiget 1
täiendatakse mitmete Transpordi järelevalve pädevusse kuuluvate valdkondadega eesmärgiga
laiendada ekspertide ringi, kellel oleks õigus nõuetele vastavust kontrollida Transpordiameti
nimel, kui Transpordiametil ei ole vastava pädevusega järelevalveametnikke. Pädevaid isikud
konkreetseks kontrolliks võib leida näiteks Euroopa lennundusinspektorite salvest (lähtudes EL
lennundusohutuse alusmääruse artiklist 63) või Eesti lennundussektoris töötavate konkreetse
pädevusega isikute seast.
Võrreldes kehtiva seadusega on loetelu täiendatud järgmiste valdkondadega:
- jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon;
- koolitusorganisatsioon;
- lennuprotseduuride väljatöötaja;
- lennuvälja käitaja;
- lennutreeningseade;
- Lennundusmeditsiinikeskus;
- lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja.
LennS § 71 lõikes 5 ajakohastatakse EL lennundusohutuse alusmääruse viidet. Lisatud on
võimalus tunnustada kontrolli teostavat isikut ka riigisisese õiguse alusel tehtavaks kontrolliks
(nt mitte-EASA õhusõidukite kontrollimine või muu valdkond, mida EL õigus ei reguleeri).
LennS 76 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 7 asendatakse varem kehtinud alusmääruse viited kehtiva EL
lennundusohutuse alusmääruse viidetega.
LennS täiendatakse §-ga 77 eesmärgiga reguleerida lennundusohutusnõuete täitmise tagamist
kaitselennunduses. Eesti on siiani olnud üks vähestest riikidest Euroopa Liidus ja Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsioonis (edaspidi: NATO), kus kaitselennunduse üle puudus
tsiviilorganisatsiooniga (Eestis 31. detsembrini 2020. a Lennuamet, alates 1. jaanuarist 2021. a
Transpordiamet) sarnane järelevalveüksus (inglise keeles Military Aviation Authority, MAA)
kaitselennunduses osalevate isikute ja organisatsioonide ning kaitselennundusrajatiste nõuetele
vastavuse kontrollimiseks kas nende pädevuste hindamise ja loastamismehhanismi või
järelevalve tegemise abil. MAA-del on olemas ka oma rahvusvaheline koostööformaat ning on
sageli ka esindaja eel-taktikalise või taktikalise tasandi tsiviil-militaarkoostöö formaatides.
Tsiviillennundust reguleeriva EL lennundusohutuse alusmääruse 2018/1139 artikli 2 lõigete 3
ja 5 kohaselt ei kohaldata EL määruseid avalikes huvides ning liikmesriigi kontrolli all ja
vastutusel sõjaväeliste, tolli, politsei, otsingu- ja pääste-, tuletõrje, piiri- ja rannikuvalve või
muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid täitvate õhusõidukite ega
nende ohusõidukitega seotud tegevuste ja teenuste osutamisega tegelevatele töötajatele,
organisatsioonidele ega rajatistele, kuid liikmesriigid peavad tagama, et on tagatud
samaväärsed nõuded tsiviillennundusega. Kuna kaitselennunduses kasutatakse sageli võrreldes
tsiviillennundusega spetsiifiliste omadustega õhusõidukeid (nt hävitajad, mehitamata
lahingõhusõidukid) ning oma ülesannete täitmiseks on vaja kasutada erandeid tavapärastest
lennureeglitest, siis tsiviillennunduse järelevalveasutustel (Eestis Transpordiamet) puudub
pädevus ja ressurss, et hinnata õhusõidukite lennukõlblikkust või kasutatavate (või kasutatud)
operatiivse lennuliikluse lennureeglite vajadust. Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste
mehitatud ja mehitamata õhusõidukite käitamise hoidmiseks tsiviillennundusega samaväärsel
tasemel ja usaldusväärsuse tõstmiseks on vaja tagada kaitselennunduse ühtne korraldus ning
kontroll. Kuna kaitselennunduses kasvab Eesti õhuruumis kasutatavate mehitatud ja
mehitamata õhusõidukite arv järjepidevalt, on lennuohutuse parem tagamine seatud
Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja Kaitseväes järgmiste aastate üheks prioriteediks. MAA
loomise eesmärk on järelevalve relvajõudude lennundustegevuse üle, et tagada parem
lennuohutus. MAA teeb järelevalvet nii Eesti kui ka liitlaste õhusõidukite ja personali üle
(liitlaste üle välislepingutega kokku lepitud ulatuses).
Kaitseväes õhuväe koosseisus eraldiseisva allüksusena alustas 1. oktoobrist 2020. a tegevust
kaitselennunduse järelevalveteenistus5 (edaspidi: EMAA), kelle ülesanded jagunevad
põhiolemuselt neljaks:
1) isikute ja organisatsioonide pädevuste kontrollimine ning sertifitseerimine või teiste asutuste
ja organisatsioonide välja antud sertifikaatide tunnustamine;
2) mehitatud ja mehitamata õhusõidukite (esmase ja jätkuva) lennukõlblikkuse kontroll;
3) kaitselennunduse rajatiste nõuetele vastavuse kontrollimine ning
4) kaitselennunduse õhusõidukite registri pidamine.
Need neli ülesannet jagunevad laias tähenduses kaheks: lubade ja sertifikaatide andmine
(sealhulgas teiste asutuste või organisatsioonide välja antud lubade või sertifikaatide
tunnustamine) ja otsene järelevalve kaitselennundustegevuse üle.
Paragrahvi 77 lõigete 1 ja 2 kohaselt pannakse EMAAle need ülesanded, mis on seotud lubade
ja sertifikaatide andmisega või teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või
sertifikaatide tunnustamisega. Võrreldes Transpordiameti pädevusega ei nähta EMAAle
lähiaastatel ette õigust kontrollida ega anda luba või sertifikaati lennundusmeditsiinikeskusele,
aeronavigatsiooniteenuse osutajale, lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutajale ega
5
Kaitseväe põhimääruse 23. oktoobril 2020. a jõustunud redaktsiooni § 18 kohaselt on Õhuväe koosseisus
kaitselennunduse järelevalveteenistus ning selle ülesandeks on kaitselennunduse järelevalve teostamine.
Kaitselennunduse järelevalveteenistuse põhimäärus on kinnitatud Kaitseväe juhataja 4. novembri 2020. a
käskkirjaga nr 239, leitav: https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/11/kaitselennunduse_JT_PM.pdf
õhuruumi korraldamise teenuse osutajale. Nendes valdkondades jätkatakse senist praktikat –
tuginetakse tsiviillennunduses kehtestatud nõuetele ja kasutatakse nende taristut, muuhulgas
annab Transpordiamet välja Kaitseväele (õhuväele) asjakohase sertifikaadi. EMAA jääb küll
näiteks Kaitseväe (õhuväe) koosseisus olevate lennujuhtide, õhuruumi korraldajate ja teiste üle
järelevalvet tegema, kuid ei sertifitseeri aeronavigatsiooniteenuse osutajat ega teosta tema
tegevuse üle järelevalvet. Erinevalt Transpordiametist ei hakka EMAA tunnustama kolmandaid
isikuid, et laiendada ekspertide ringi, kellel oleks õigus nõuetele vastavust kontrollida EMAA
nimel (vt nt § 71). EMAA tunnustab üksnes kaitselennunduses osalevate isikute (nt
lennundustehniline töötaja, piloot, kaugpiloot, õhutulejuht, sihitaja)6 väljastpoolt Kaitseväge
saadud teadmisi ja oskusi, näiteks väljaspool Eestit saadud sõjalise hariduse või
tsiviillennundust õpetavatest koolidest saadud hariduse vastavust tegevväelase või
töölepinguga töötaja ametikohale seatud nõuetele. Veel võib EMAA tunnustada kas
tsiviilorganisatsiooni välja antud sertifikaati või teise riigi EMAA välja antud sertifikaati
hooldusorganisatsioonile, koolitusorganisatsioonile või muule sellisele (nt Ameerika
Ühendriikide või Prantsusmaa MAA välja antud sertifikaati sõjalise otstarbega õhusõidukite
tootjaorganisatsioonile või hooldusorganisatsioonile).
Lõike 3 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (näiteks EMAA ülem)
lubade ja sertifikaatide andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade või
sertifikaatide tunnustamise korra. Üldjuhul on selleks haldusaktiks, millega selline kord
kehtestatakse, käskkiri. Kehtestatav kord peab tagama lubade ja sertifikaatide andmise või teiste
asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamise ühetaolisuse ja
läbipaistvuse.
Õhusõiduki valmistamine, hooldamine, lennu- ja keskkonnakõlblikkus (LennS 2.
peatükk)
LennS 2. peatüki pealkirja sõnastust muudetakse. Tegemist on redaktsioonilise parandusega.
LennS § 8 pealkirja muudetakse. Praegusest sõnastusest (tootja- ja hooldusorganisatsiooni
sertifikaat) võib jääda mulje, et tegemist on ühe organisatsiooni ja sertifikaadiga. Uue sõnastuse
puhul on arusaadavam, et tegemist on eri organisatsioonidega, millele väljastatakse erinevad
sertifikaadid.
LennS § 8 lõikes 1 asendatakse EASA õhusõiduki määratlemisel viide varem kehtinud
alusmääruse artikli 4 lõikele 1 kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 2 lõike 1
punktidega a, b ja c. Viide varem kehtinud alusmääruse artikli 4 lõikele 1 tähendas EASA
õhusõidukeid ehk õhusõidukeid, mille suhtes kohaldati alusmäärust ja selle alusmääruseid.
Lähtudes kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse X lisas sätestatud varem kehtinud ja
kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse vastavustabelist, on korrektne viide „(EL)
2018/1139 artikli 2 lõike 1 punktid a, b ja c“. EASA ja mitte-EASA õhusõidukite suhtes
kohaldatakse erinevaid nõudeid ning seetõttu on nende eristamine vajalik.
LennS § 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ja selle asemel täiendatakse LennS lõigetega 31–
32. Seni on olnud tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise,
muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2009. a määruses nr 122 „Õhusõiduki
hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks
6
Täpsem loetelu kaitselennunduses osalevatest isikutest on leitav kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse nr 20
„Kaitseväe lennundusmäärustik“ 8. peatükist.
tunnistamise kord“ (edaspidi: MKM määrus nr 122). See tunnustatakse eelnõuga kehtetuks ning
määruse sisuline regulatsioon kehtestatakse seaduse tasandil.
Nõuded tootjaorganisatsiooni sertifikaadi saamiseks on sätestatud EL määruse 748/2012 I lisa
(osa 21) G-alajaos. Sertifikaadi taotlemine toimub vastavalt G-alajao punktile 21.A.134,
sertifikaadi saamise nõuded on kirjas sama alajao punktis 21.A.145.
Nõuded hooldusorganisatsiooni sertifikaadi saamiseks on sätestatud EL määruse 1321/2014 II
lisa (osa 145) punktis 145.A.15, mille kohaselt sertifikaadi või selle muutmise taotlus tuleb
esitada pädevale asutusele pädeva asutuse kehtestatud vormis ja viisil. Kõnealuse punkti EASA
aktsepteeritava meetodi7 kohaselt tuleb taotlus esitada vastaval EASA vormil8, mis sisaldab
loetelu nõutavatest andmetest.
Lõike 31 kohaselt otsustab Transpordiamet tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni
sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või sellest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse
esitamisest arvates. Transpordiamet vaatab enamiku sertifikaatide taotlusi läbi 90 päeva
jooksul.
Seni olid sertifikaadi väljaandmise tähtajad sätestatud MKM määruse nr 122 §-s 3. Määrusest
polnud aga üheselt arusaadav, mis tähtaja jooksul tuleb sertifikaadi taotlus läbi vaadata.
Erandina majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 20 lõikest 4 nähakse LennS §
8 lõikes 31 ette, et juhul, kui Transpordiamet ei lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta
tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.
Lõikega 32 sätestatakse, et sertifikaadi omanik peab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevate
andmete muutumisel esitama sertifikaadi muutmise taotluse Transpordiametile, kes lahendab
selle 90 päeva jooksul.
LennS täiendatakse §-ga 81. Uus paragrahv reguleerib EASA õhusõiduki tootja- või
hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramist, kehtivuse peatamist, taastamist ja kehtetuks
tunnistamist. Varasemalt oli see sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.
detsembri 2009. a määruses nr 122 „Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, mis tunnistatakse
eelnõuga kehtetuks.
Lõike 1 kohaselt võib Transpordiamet EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni
sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks § 8 lõikes
3 nimetatud nõuete täitmata jätmisele juhul, kui sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste
õigusaktide nõudeid või lennuohutuse tagamise huvides. Võrreldes kehtiva seadusega on
Transpordiametil võimalik lisaks sertifikaadi kehtivuse peatamisele ning kehtetuks
tunnistamisele sertifikaati piirata. Selline võimalus on ette nähtud EL lennundusohutuse
alusmäärusega (eelkõige artikli 15 lõikega 4 ning artiklitega 17 ja 18). Transpordiameti poolt
välja antavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik võib kasutada
(näiteks hooldusorganisatsiooni puhul õhusõidukid, mootorid või muud komponendid, mida
sertifikaadi omanikul on õigus hooldada). Sertifikaadi piiramise puhul vähendatakse
sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st sisuliselt on tegemist sertifikaadiga antud õiguste osalise
7
https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/Annex%20II%20to%20Decision%202015-029-R%20-
%20%28AMC-GM%20Part-145%29.pdf
8
https://www.easa.europa.eu/document-library/application-forms/focao00155
kehtetuks tunnistamisega. Sertifikaat ise ning sellega antud õigused, mida ei piirata, jäävad
edasi kehtima.
Lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamisega seonduv sarnaselt muude
Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse peatamise regulatsioonile.
Lõikes 5 sätestatakse peatatud sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon sarnaselt teiste
Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamise regulatsioonile. Kui
sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära
langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajadusel viib Transpordiamet läbi
kontrolli enne sertifikaadi kehtivuse taastamist.
LennS § 9 lõigetes 2–3 ajakohastatakse EL määruse 1321/2014 viiteid. Nõuded EASA
õhusõiduki jätkuvale lennukõlblikkusele ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale
organisatsioonile on sätestatud EL määruse 1321/2014 erinevates lisades. Nõuded õhusõiduki
jätkuvale lennukõlblikkusele on sätestatud EL määruse 1321/2014 lisades I (osa M) ja Vb (osa
ML). Nõuded jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile on sätestatud määruse
lisades I ja Va (osa T). Antud juhul on otstarbekam viidata määrusele üldiselt, jättes seejuures
viitamata määruse lisadele.
Lisaks täiendatakse lõike 3 loetelu kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
(inglise keeles combined airworthiness organisation – CAO) sertifikaadiga, mis annab õiguse
ühe sertifikaadi alusel korraldada EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikust ja teostada
hooldust. Täpsemad nõuded kombineeritud lennukõlblikkust korraldavale organisatsiooni
tulevad EL määruses 1321/2014 osast CAO. Võrreldes jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale
organisatsiooniga on nõuded kombineeritud lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile
leebemad – eesmärk on võimaldada hoolduse ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist
mittekeerukatele õhusõidukitele, mida kasutatakse mitteärilises lennutegevuses.9
LennS § 9 täiendatakse lõigetega 41–48 ja tunnistatakse kehtetuks lg 5. Seni on olnud
jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, EASA õhusõiduki
lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi10 väljaandmise, muutmise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi
väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatud volitusnormi
alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustes11, mis tunnistatakse käesoleva
eelnõuga kehtetuks ning määruste sisuline regulatsioon kehtestatakse seaduse tasandil.
Lõikes 41 täpsustatakse sertifikaadi väljaandjat. EL määruste nr 1321/2014 ja 748/2012 kohaselt
määrab liikmesriik kindlaks riigisisese pädeva asutuse. EASA õhusõiduki
lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi (EL määruse nr 748/2012
osa 21 punkt 21.A.174 ), aga ka jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaadi (EL määrus nr 1321/2014 M.A.711 b), M.A. 702) annab välja Transpordiamet.
9
Nõuded sellistele õhusõidukitele on kehtestatud komisjoni määruse (EL) 965/2012 VII lisas.
10
EL määrus (EL) nr 748/2012 osa 21 punkt 21.A.173
11
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009 määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava
sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“; majandus- ja
kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2009 määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud
lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2009 määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi
väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“.
EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigus on
Transpordiametil, vastavat õigust omaval jätkuvat lennukõlblikust korraldaval organisatsioonil
või kombineeritud lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil, kui selline organisatsiooni
õigus on kantud organisatsiooni sertifikaadile (EL määrus nr 1321/2014 osa ML punkt
ML.A.901, ML.B.902, osa CAO). Varasemalt sertifikaatide väljaandjad (va CAO) olid
sätestatud määruse tasandil, mis käesoleva eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ja regulatsioon
tõstetakse seaduse tasandile.
Lõike 42 kohaselt otsustab Transpordiamet lennukõlblikkussertifikaadi (sh piiratud) ja jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või
sellest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Seni olid sertifikaadi
väljaandmise tähtajad sätestatud MKM 27. oktoobri 2009. a määruses nr 104 ning MKM 21.
aprilli 2009. a määruses nr 45. Määrustest polnud aga üheselt arusaadav, mis tähtaja jooksul
tuleb sertifikaadi taotlus läbi vaadata.
Lisaks tuleb arvestada, et jätkuvat lennukõlblikust korraldava organisatsiooni sertifikaati peab
taotlema lennuettevõtja sertifikaadi taotlemisel. Lennuettevõtjana tegutsemiseks on vajalik
mõlema sertifikaadi olemasolu ja lennuettevõtja sertifikaati ei saa anda välja ilma jätkuvat
lennukõlblikust korraldava organisatsiooni sertifikaadita. Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse
väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise otsustab Transpordiamet 90 päeva jooksul.
Lisaks nähakse erandina MsüS § 20 lõikest 4 ette, et kui Transpordiamet ei lahenda taotlust
tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.
Lõike 43 kohaselt esitab lõigetes 1 või 3 nimetatud sertifikaadi omanik sertifikaadi muutmise
taotluse, kui selle aluseks olevad andmed on muutunud. Transpordiamet lahendab taotluse 90
päeva jooksul.
Lõikes 44 reguleeritakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud
lennukõlblikkussertifikaadi, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja jätkuvat lennukõlblikust
korraldava organisatsiooni sertifikaadi piiramist, kehtivuse peatamist, taastamist ja kehtetuks
tunnistamist. Seni on kehtivuse peatamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamise menetlused
olnud sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri erinevates määrustes, mis
tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Võrreldes kehtiva seadusega on Transpordiametil
võimalik lisaks sertifikaadi kehtivuse peatamisele ning kehtetuks tunnistamisele sertifikaati
piirata. Selline võimalus on ette nähtud EL lennundusohutuse alusmäärusega. Transpordiameti
poolt väljaantavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik võib kasutada.
Sertifikaadi piiramise puhul vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st sisuliselt on
tegemist sertifikaadiga antud õiguste osalise kehtetuks tunnistamisega. Sertifikaat ise ning
sellega antud õigused, mida ei piirata, jäävad edasi kehtima. Kui sertifikaadi omanik soovib
piiramisega äravõetud õigust taastada, peab ta läbima sertifikaadi muutmise menetluse täies
mahus – erinevalt sertifikaadi kehtivuse peatamisest, mille aluste äralangemisel taastab
Transpordiamet sertifikaadi täies mahus.
Lõigetes 45 ja 46 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise maksimaalne tähtaeg ning
sertifikaadi kehtivuse peatamiseks olnud asjaolude kõrvaldamata jätmise korral sertifikaadi
kehtetuks tunnistamine. Muudatusega ühtlustatakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse,
jätkuva lennukõlblikkuse ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaatide
kehtivuse peatamise regulatsioon muude LennS alusel toimuvate menetlustega. Seni on
kehtestatud sertifikaatide kehtivuse peatamise korrad majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrustes. Eelnõuga kehtestatakse sertifikaadi kehtivuse peatamise maksimaalseks ajaks kuus
kuud, võrdsustades selle lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse peatamise ajaga. Sertifikaadi
kehtivuse peatamise korda e haldusmenetlust ei muudeta. Transpordiameti haldusaktis
määratakse sertifikaadi kehtivuse peatamise aeg ja tagajärjed, kui sertifikaadi kehtivuse
peatamise aluseks olnud puudusi ei kõrvaldata. Kui määratud tähtajaks ei ole sertifikaadi
kehtivuse peatamist tinginud asjaolu kõrvaldatud, tunnistab Transpordiamet lõike 46 kohaselt
sertifikaadi kehtetuks.
Lõigetes 47 ja 48 sätestatakse EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse, jätkuva lennukõlblikkuse ja
jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadist loobumise ning kehtivuse
taastamise regulatsioon. Varasemalt ei reguleerinud LennS sertifikaadi omaniku õigust ja
Transpordiameti menetlust sertifikaadist loobumisel. Sertifikaadist loobumisel tunnistab
Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks ja kehtetuks tunnistatud sertifikaat tuleb sertifikaadi
omanikul tagastada Transpordiametile sarnaselt muudele menetlustele. LennS § 9 lõikega 48
kehtestatav peatatud sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon on seni olnud sätestatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustes12. Nimetatud määrused tunnistatakse
käesoleva eelnõu kohaselt kehtetuks ning sertifikaadist loobumise ja kehtivuse taastamise
regulatsioon sätestatakse seaduses.
LennS § 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Tegemist on volitusnormiga, mille alusel on
kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104
„Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“, 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA
õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise,
muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ ja 13. juuli 2009. a määrus nr
73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise kord“. Määruste sisuline regulatsioon (taotluse lahendamine, sertifikaadi
kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnustamine, taastamine) kehtestatakse seaduse tasandil
LennS § 9 muudatustega.
LennS § 9 lõiget 6 täiendatakse viitega kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni sertifikaadile. Riigilõivu määr sätestatakse RLS §-s 1731.
LennS § 91 lõikes 1 asendatakse mitte-EASA õhusõiduki määratlemisel viide varem kehtinud
EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikele 4 kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse
artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva määruse X lisas sätestatud vastavustabelist. Varem
kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikes 4 (ja sama määruse II lisas) nimetatud
õhusõidukid tähendasid mitte-EASA õhusõidukeid ehk õhusõidukeid, millele ei kohaldatud EL
lennundusohutuse alusmäärust ja selle rakendusmäärusi.
LennS § 92 lõiget 3 muudetakse ja täiendatakse eesmärgiga ühtlustada sätte sisu sarnaste EASA
õhusõidukite lennukõlblikkuse korraldamise EL nõuetega. Selleks täpsustatakse tingimusi,
milliseid mitte-EASA õhusõidukeid loetakse keerukaks mootoriga õhusõidukiteks, mille
lennukõlblikkuse korraldamisega peavad tegelema jätkuvat lennukõlblikust korraldavad
organisatsioonid. Keerukas mootorõhusõiduk on defineeritud varem kehtinud EL
lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktis j (säte kehtib lähtudes kehtiva alusmääruse
artikli 140 lõike 2 punktist b). Mittekeerukate õhusõidukite lennukõlblikkuse korraldamisega
12
majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat lennukõlblikkust
korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
kord“, 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud
lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ ja 13.
juuli 2009 määrus nr 73 „Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise kord“.
seotud ülesandeid võib täita ka omanik. Kehtiv määratlus „maksimaalse stardimassiga üle 2730
kg või turbiinmootoriga“ on liiga range, mistõttu ühtlustatakse mitte-EASA õhusõidukite
määratlus lennukõlblikkuse korraldamiseks samaväärsete mitteärilisel eesmärgil käitatavate
EASA õhusõidukite nõuetega, lähtudes EL määruse nr 1321/2014 osa M sätte M.A.201 punkti
g alapunktist 2.
LennS § 96 lõiget 3 muudetakse ja täiendatakse eesmärgiga ühtlustada sätte sisu sarnaste EASA
õhusõidukite hooldamise EL nõuetega. Selleks täpsustatakse tingimusi, milliste õhusõidukite
hooldustöödega peavad tegelema hooldusorganisatsioonid. Sarnaselt § 92 lõikes 3 sätestatud
õhusõiduki määratlusele lennukõlblikkuse korraldamisele on kehtiv määratlus hooldustöödeks
õhusõidukile „maksimaalse stardimassiga üle 2730 kg või turbiinmootoriga“ liiga range.
Seetõttu ühtlustatakse mitte-EASA õhusõidukite määratlus hooldustöödeks samaväärsete
mitteärilisel eesmärgil käitatavate EASA õhusõidukite hooldustööde nõuetega, lähtudes EL
määruse 1321/2014 osa M sätte M.A.201 punkti g alapunktist 3.
LennS § 10 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja sõna „iga-aastane“, kuna tegemist on jätkuva
lennukõlblikkuse definitsiooniga. Õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui teda hooldatakse
vastavalt hooldusprogrammile, mis on õhusõidukitel erinev sõltuvalt õhusõiduki
tüübisertifikaadist. EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse tagamisel lähtutakse EL
nõuetest (EL määruse 1321/2014 osast M) ning nimetatud õhusõiduki lennukõlblikkuse
kontrolli sertifikaat kehtib ühe aasta lähtudes LennS § 10 lõikest 4. Mitte-EASA õhusõidukite
jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta antakse lennukõlblikkussertifikaat, mis
kehtib ühe aasta lähtudes LennS § 10 lõikest 41.
LennS § 10 täiendatakse lõikega 11 eesmärgiga viidata EL määrusele 1321/2014, milles on
sätestatud EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollimise menetlus. EASA õhusõiduki
lennukõlblikkuse kontrollimisel lähtutakse nimetatud EL määrusest ja konkreetne menetlus
sõltub sellest, kes on kontrolli läbiviija.
LennS § 10 lõige 2 sõnastus viiakse vastavusse EL määruse nr 1321/2014 muudatusega13.
Eelnõu kohaselt laiendatakse LennS § 10 lg 2 sätestatud isikute ringi, kellel on pädevus
kontrollida EASA õhusõiduki lennukõlblikkust. Kehtiva LennS § 10 lg 2 kohaselt kontrollivad
õhusõiduki lennukõlblikkust Transpordiamet, sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust tagav
organisatsioon või § lg 71 kohaselt Transpordiameti tunnustatud isik. Lähtudes EL õiguse
muudatusest ajakohastatakse LennS § 10 lg 2 sõnastust ning lisaks praegu loetletud isikutele
saavad õiguse eelnõu kohaselt teostada EASA õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli selleks
vastavat õigust omav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, selleks vastavat õigust omav
sertifitseeritud kombineeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ning
lennundustehniline töötaja, kes omab asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti välja
antud EL määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohast lennundustehnilise töötaja luba.
Lisaks võib EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollida LennS § 71 kohaselt
Transpordiameti tunnustatud isik.
LennS § 10 täiendatakse lõikega 21. Muudatuse eesmärgiks on ühtlustada EASA ja mitte-
EASA samaväärsete õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise regulatsioon,
laiendades isikute ringi, kellel on pädevus kontrollida EASA õhusõiduki lennukõlblikkust.
13
komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) 1321/2014
jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja üldlennunduse
õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes kohaldatavate nõuete leevendamise
osas
Lõike 21 kohaselt sätestatakse Transpordiametile EASA väikelennukite (kuni 2730 kg EASA
õhusõiduki, kaasaarvatud õhupalli ning purilennuki) lennukõlblikkuse kontrolli teostamise
kohustus, kui puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse
kontrolli pädevusega organisatsioon või lennundustehniline töötaja. Transpordiameti
tsiviilõhusõidukite registri andmete kohaselt moodustab selliste õhusõidukite maht 20%
registrisse kantud õhusõidukite kogumahust. Olukorras, kus tsiviilõhusõiduki registris
registreeritud EASA õhusõiduki käitaja soovib õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli,
kuid sellisele õhusõiduki tüübipädevusele puudub pädev lennukõlblikkuse kontrolli tegija, on
õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrollijaks Transpordiamet või Transpordiameti poolt
tunnustatud isik (LennS § 71). Muudatusega tagatakse nimetatud väikelennukite nõuetekohane
ülevaatus.
LennS § 10 lõike 41 esimest lauset muudetakse eesmärgiga ühtlustada § 10 lõigete 21 ja 41
sõnastus, ühtlustades EASA ja mitte-EASA samaväärsete õhusõidukite jätkuva
lennukõlblikkuse korraldamise regulatsiooni sätted.
LennS § 101 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja mõisted „purilennuk“, „motopurilennuk“,
„õhulaev“ ja „kuumaõhupall“. Nende õhusõidukite kohustuslik varustus on reguleeritud EL
määrustega 2018/1976 ja 2018/395. Mõiste „ülikerglennuk“ asendatakse mõistega
„ülikergõhusõiduk“, et kõik majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. augusti 2003. a
määruse nr 119 „Ülikergõhusõiduki käitamise eeskiri“ reguleerimisalasse jäävad õhusõidukid
oleksid avariimajaka kandmise kohustusest vabastatud. Ülikergõhusõidukite täpsem liigitus on
toodud eelnimetatud ministri määruse §-s 2.14 Sätet kohaldatakse mitte-EASA õhusõidukite
suhtes.
Lennunduspersonali load (LennS 4. peatükk)
LennS § 231 muudetakse eesmärgiga ajakohastada ja täpsustada nõudeid raadioside loa
saamiseks ning sellega seotud koolitusele ja eksamitele. Raadioside pidamise loa saamist
Chicago konventsiooni lisades sätestatud standardid (ICAO standardid) ega EL-i määrused
otsesõnu ei käsitle. Lennujuhtide ja pilootide puhul reguleerivad EL-i määrused nr 1178/2011
ja 2015/340 nende koolitusprogrammides kohustusliku osana ka raadioside pidamise, sh
fraseoloogia tundmise nõudeid rääkimisel ja arusaamisel. Raadioside pidamise lubamine saab
olla piiritletud üksnes selle keele ulatuses, milleks lennujuhil või piloodil keeleoskusmärge on
olemas ning mis vastab ICAO standarditele ja EL-i määruste keelenõuetele. Seni võisid
raadioside eksamit vastu võtta üksnes Transpordiameti poolt volitatud isikud, kuid praktikas on
tekkinud puudus sellistest isikutest, kes oleksid nõus lisaks oma põhitööle võtma tasustamata
kohustuse olla eksamineerija. Eksamineerijatele esitatud nõuded piirasid ka niigi väikeses Eesti
lennundusringkonnas sobivate vabatahtlike eksamineerijate leidmise. Võttes arvesse, et kõige
keerulisem osa raadioside pidamisel on lennujuhtidel ja pilootidel, ning arvestades, et nende
kohustusliku koolitusprogrammi hulka juba kuulub raadioside pidamine ja reeglid, siis ei peaks
nemad eraldi raadioside eksamit sooritama lisaks koolitusorganisatsioonis tehtavale eksamile.
Transpordiametil on oma põhiülesannetest tulenevalt kohustus kontrollida
koolitusorganisatsioone järelevalve käigus, sh ka õpetajate pädevust ning koolitusprogrammid
peavad olema enne nende rakendamist Transpordiameti heakskiidu saanud. Seega
14
Ülikergõhusõidukid liigitatakse: 1) A klassi ülikergõhusõidukiteks, mille juhtimine toimub kas osaliselt või
täielikult ülikergõhusõiduki raskuskeskme asendi muutmise teel kandepinna suhtes; 2) B klassi ülikerglennukiteks,
mille kandepind (kandepinnad) on lennuki kerega ühendatud jäigalt ja mille juhtimine toimub juhtpindade abil; 3)
kopteriteks, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)ga, mis pöörlevad jõuseadme
abil ümber vertikaalile lähedaste telgede; 4) gürokopteriteks, mille tõstejõud moodustab peamiselt õhu vastumõjul
kandetiivikutega (rootoriga), mis pöörlevad lennul ilma jõuseadme abita.
lihtsustatakse muudatusega seniseid riigisiseseid nõudeid, tagades jätkuvalt vastavuse ICAO
standarditele ja EL keelenõuetele.
LennS § 231 lõikes 1 sätestatakse isikutele kohustus lennundussagedustel (118,000–137,000
MHz) raadioside pidamiseks omada raadioside luba, mis on iseseisva loana välja antud või on
selle pidamise õigus kantud isikule välja antud lennundusloale. Valdav osa lennunduses
raadioside pidajaid on piloodid ja lennujuhid, kelle lennundusloale kantakse märge raadioside
pidamise õiguse kohta vastavalt isiku keeleoskusmärkele. Muud isikud, nt need kellel
lennundusluba ei ole või kelle lennundusloale raadioside pidamise õiguse ja/või
keeleoskusmärget ei kanta (nt lennundustehniline töötaja), saavad taotleda eraldi luba
raadioside pidamiseks.
LennS § 231 täiendatakse lõigetega 11–12 eesmärgiga täpsustada seaduses lennunduse
raadioside pidamisega seotud üldised nõuded.
Lõikes 11 sätestatakse koolituse kohustuslikkus. Seni oli see sätestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 68 „Lennunduse raadioside loa
väljaandmise kord“. Vastav kohustus kehtestatakse seaduses, muud nõuded loa saamiseks on
jätkuvalt sätestatud määruse tasandil. Lisaks sätestatakse kohustus enne raadioside pidamise
alustamist sooritada edukalt eksam Transpordiametis registreeritud, deklareeritud või
sertifitseeritud koolitaja juures. Deklareeritud koolitaja on EL määruse nr 1178/2011 kohaselt
deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon, sertifitseeritud koolitaja on EL määruse nr
1178/2011 või nr 2015/340 kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, registreeritud
koolitaja on teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 125
„Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele
esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides
väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ kohaselt registreeritud koolitaja.
Lõikes 12 sätestatakse erisus piloodiõpilastele, kes võivad enne soololendu instruktori15
vastutusel sidet pidada. See erisus on vajalik seetõttu, et piloodiõpilane alustab reaalset
lendamist enne raadioside pidamise loa saamist, kuid lennates peab õpilane raadiosides olema.
Samuti on enne soololendu lennates raadioside pidamine osa raadioside pidamise õppest. Seega
võib piloodiõpilane üksnes instruktori vastutusel pidada raadiosidet.
LennS § 231 täiendatakse lõigetega 21–22.
Lõike 21 kohaselt kehtib lennunduse raadioside luba sarnaselt teistele lennunduslubadele
tähtajatult.
Lõikes 22 sätestatakse raadioside loa kehtetuks tunnistamise alused. Need on praegu sätestatud
majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määruses nr 68 „Lennunduse
raadioside loa väljaandmise kord“, kuid korrektne on need kehtestada seaduse tasandil.
Transpordiamet võib tunnistada lennunduse raadioside loa kehtetuks, kui loa valdaja ei tõenda,
et ta on loaga antud õigusi kasutanud kahe viimase aasta jooksul; loa valdaja on rikkunud
lennunduse raadioside pidamise nõudeid või tema teadmised või oskused ei vasta raadioside
pidamise nõuetele. Raadioside pidamise nõuded tulenevad SERAst ning sama paragrahvi lõike
6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. märtsi 2011 määrusest nr 20
„Lennunduse raadioside reeglid“.
15
Instruktoril on õigus anda lennuõpet, mis on nõutav asjaomaste lubade või pädevusmärgete väljaandmiseks,
pikendamiseks või taastamiseks. Nõuded instruktoritele on sätestatud EL määruse 1178/2011 I lisa J alajaos.
LennS § 231 lõiget 3 muudetakse eesmärgiga täpsustada volitusnormi ministri määruse
andmiseks.
LennS § 231 lõikes 4 asendatakse „Tallinna lennuinfopiirkonnas“ sõnadega „Eesti õhuruumis“,
kuna riigisisene regulatsioon ei saa kehtida väljaspool riigi jurisdiktsiooni. Tallinna
lennuinfopiirkond (Tallinn FIR) on füüsiliselt laiem ning ulatub õhuruumi piiridest kaugemale
ka neutraalvete kohal olevasse õhuruumi. Neutraalvete kohal olevas õhuruumis (siinkohal
õhuruum laiemas mõistes, mitte Eesti õhuruum) tuleb lähtuda rahvusvahelise tsiviillennunduse
konventsiooni lisades sätestatud standarditest.
LennS § 231 lõige 5 täpsustab nõudeid raadioside pidamise keeltele, võrreldes kehtivate
nõuteega sisulisi muudatusi ei ole.
LennS § 231 lõikes 7 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus. Lennundusloale kande tegemise
eest tuleb RLS § 167 lõike 4 kohaselt tasuda riigilõivu 15 eurot. Eraldi raadioside loa
väljaandmise või raadioside loale kande tegemise puhul ei olnud seni riigilõivu tasumist ette
nähtud. Kuna lennundusloale kande tegemise näol on tegemist sisuliselt sama menetlusega,
nähakse eelnõuga ette riigilõivu tasumise kohustus ning täiendatakse ka RLS §-ga 1671, mille
kohaselt tuleb raadioside loa väljaandmise taotluse või sellekohase kande tegemise eest tasuda
15 eurot.
LennS § 233-5 muudetakse, arvestades kehtivaid ICAO standarditest ja EL õigusaktidest
tulenevaid erialakeele nõudeid, EASA standardiseerimisaudititel tuvastatud puuduseid ning
praktikas tõusetunud probleeme pädevate hindajate leidmisel. Auditi käigus leidis EASA, et
Lennuamet (alates 1. jaanuarist osa Transpordiametist) ei suutnud esitada tõendeid kehtivale
seadusandlusele vastava erialakeele hindamismetoodika kehtestamise kohta. Lisaks tuleb
arvestada, et LennS erialakeelt puudutavaid sätteid on viimati muudetud 2008. a – ehk enne EL
määruse 1178/2011 rakendamist.
LennS §-s 233 sätestatakse lennunduse erialakeele oskustaseme ja selle kehtivusega seotud
nõuded. Lõigetes 1 ja 2 ajakohastatakse üldiseid nõudeid, mis kohalduvad erialakeelte (inglise
ja eesti keele) keeleoskuse tasemele üle-euroopaliselt viidetega EL määrustes 2015/340 ja nr
1178/2011 kehtestatud nõuetele. EL keeleoskustasemete määratlused tulenevad ICAO
keeleoskustasemete määratlusest ning nendest on lähtutud ka kehtivas õiguses. Riigisisese
regulatsiooni ühtlustamiseks EL nõuetega on lisatud ka nõuded lennuinformaatori erialakeele
oskustasemele.
Lõike 1 kohaselt peab lennujuhi, lennuinformaatori ja lennujuhi õpilase oskustase vastama EL
määruses nr 2015/340 I lisa punktis ATCO.B.030 sätestatud keele oskuse tasemele. Selle
kohaselt peab erialakeele oskusmärke saamiseks tõendama keeleoskust vähemalt 4. tasemel
(kutseoskus), lisaks võib aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuda 5. tasemel (edasijõudnud)
keeleoskust, kui see on konkreetsete tööülesannete täitmiseks hädavajalik. Kehtiv seadus (§ 233
lõige 1) sätestab nõutava oskustasemena 4. taseme keeleoskusi, seega sisulisi muudatusi
adressaatidele ei kaasne.
Lõike 2 kohaselt peab õhusõiduki piloodi oskustase vastama EL määruse 1178/2011 I lisa
punktis FCL.055 sätestatud keele oskustasemele, milleks on 4. tase (kutseoskus). Ka siin ei
kaasne sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva seadusega.
Lõigetes 21, 22 ja 3 sätestatakse täpsemad nõuded eesti keele oskustasemele lähtudes EL
nõuetest liikmesriigi keele oskustaseme nõuetele. Selleks täiendatakse seadust lõikega 21 ning
muudetakse kehtiva seaduse lõiget 3. LennS muudatustega viiakse riigisisesed nõuded
kooskõlla nimetatud EL määruste ja nende alusel EASA antud nõuete täitmise aktsepteeritavate
meetodite ja juhendmaterjalidega.
Peamised probleemid EASA standardiseerimisauditi käigus tuvastatud mittevastavustega olid
seotud eesti keele erialakeele osas – muudatusega täpsustatakse eesti keele erialakeele
oskustaseme määramist kas põhihariduse, keskhariduse, kõrghariduse saamisega eesti keeles
või eesti keele riikliku eksami sooritamisega C1, B2 või B1 tasemel. Riikliku eksami all on
mõeldud kas kooli lõpetades sooritatavat riigieksamit või SA Innove juures tehtavat
tasemeeksamit. Erialakeele oskustaseme märke tegemise eeldusena peab isikul kindlasti olema
ka kehtiv raadioside luba eesti keeles raadioside pidamiseks.
EL määruste 1178/2011 ja 2015/340 kohaselt sisaldab oskusmärge keeleoskuse taset ja
kehtivusaega. Seetõttu on lõigete 21 ja 22 loetelus välja toodud erinevad keeleoskuse tasemed:
- kui isik on omandanud hariduse eesti keeles või on sooritanud eesti keele riikliku eksami
tasemel C1, vastab see EL määruste kohasele 6. tasemele (eksperttase). Sel juhul antakse
oskusmärge välja tähtajatult (EL määrus 1178/2011 punkt FCL.055 (c) ning 2015/340 punkt
ATCO.B.035 (a)).
- kui isik on sooritanud eesti keele riikliku eksami tasemel B1 või B2, vastab see EL määruste
kohasele 4. või 5. tasemele (kutsetase või edasijõudnud tase). Sel juhul antakse oskusmärge
välja tähtajaliselt ning seda tuleb uuendada. Pilootide puhul kehtib märge 4. oskustaseme
korral neli aastat ning 5. oskustaseme korral kuus aastat. Lennujuhtide puhul kehtib märge
4. oskustaseme korral kolm aastat ning 5. oskustaseme korral kuus aastat.
Sisuliselt tänast praktikat oluliselt ei muudeta ja üldised nõuded jäävad samaks.
Lõikes 4 on lähtutud tunnustamise alusena kehtestatud Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate
riikide (st kõik riigid, kes rakendavad EL alusmäärusest tulenevaid nõudeid – lisaks Euroopa
Liidu liikmesriikidele ka Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) ning EASA-ga kahepoolse
tsiviillennunduse ohutuse lepingu sõlminud riigid (praegu Brasiilia, USA, Kanada)
lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme hindamise tulemused.
Nimetatud riigid järgivad EL lennundusohutusalastes õigusaktides sätestatud nõudeid ning
seetõttu on põhjendatud ka nendes riikides sooritatud erialakeele oskustaseme hindamise
tulemusi. Kehtiva seaduse kohaselt tunnustab Transpordiamet kõigi ICAO osalisriikide
liikmesriigi lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme hindamiste
tulemusi. 2018. a juunis toimunud auditi16 tulemusel leidis EASA, et selliselt ei ole tagatud
vastavus EL määruses 1178/2011 sätestatud tingimuste keeleoskusmärke saamiseks, mistõttu
tunnustatakse edaspidi üksnes EMP riikides ning EASA lepinguriikides sooritatud oskustaseme
hindamise tulemusi. Muudatusega tagatakse keeleoskustaseme samaväärsus Euroopas
kehtivatele nõuetele.
Lõikes 5 sätestatakse ühtlustatud nõuded EASA ja mitte-EASA lennuki, kopteri, õhulaeva ja
vertikaalstardiga õhusõiduki17 piloodi lennunduse erialakeele oskustaseme väljaandmisele,
taastamisele lähtudes EL määruse nr 2015/340 kehtestatud nõuetest. Lennujuhtidele on EL
määruses juba see kord kehtestatud, kuid nimetatud õhusõidukite pilootidele mitte, mistõttu on
ühtsuse huvides mõistlik rakendada neid ka pilootidele.
16
Auditi käigus kontrollis EASA Lennuameti (alates 1. jaanuarist 2021 Transpordiamet) tegevuste ja
protseduuride vastavust määruse 1178/2011 nõuetele.
17
Õhusõiduk, mis kasutab vertikaalseks õhkutõusuks ning õhus edasiliikumiseks või õhus püsimiseks kere või
tiibade külge kinnitatud või nende sees paiknevaid muutuva geomeetriaga tiivikuid või mootoreid/jõuseadmeid
(määruse 1178/2011 mõisted FCL.010).
Sellega seonduvalt tunnistatakse aegunud sisuga lõiked 6 ja 7 kehtetuks. Eelnõu kohaselt
määratakse erialakeele oskusmärke väljaandmisel või taastamisel märke kehtivusaeg keele
hindamise sooritamise kalendrikuu viimasest kuupäevast. Aluseks on võetud EL määruse nr
1178/2011 punkt ARA.FCL.215 pädevuste kehtivusaegade määramise kohta.
Lõige 8 tunnistatakse kehtetuks. Sisuline regulatsioon on sätestatud EL määruste tasandil
(2015/340 punkt ATCO.B.035 alapunktid c ja d, mistõttu ei ole vajalik seda LennS-is
dubleerida.
Lõike 9 volitusnorm tunnistatakse kehtetuks. Kui kehtivas redaktsioonis on volitusnormi
aluseks olev määrus18 kehtestatud LennS § 233 lõike 9, 234 lõike 7 ja 235 lõike 5 alusel, siis
eelnõuga tunnistatakse kõnealune määrus kehtetuks ning kehtestatakse uues sõnastuses. Uue
määruse volitusnormiks jääb LennS § 234 lõige 7, mille sisu ajakohastatakse. Ülejäänud
volitusnormid, sh § 233 lõige 9, tunnistatakse kehtetuks.
LennS § 234 muudatuse eesmärgiks on ajakohastada nõudeid erialakeele oskustaseme testijale,
sealhulgas täpsustada, et tegemist on inglise erialakeele oskustaseme testijale esitatavate
nõuetega. Selleks on vaja täpsustada ka paragrahvi pealkirja. Paragrahvis sätestatakse üldine
kord sertifikaadi taotlemiseks, väljaandmiseks või sellest keeldumiseks, kehtivuse peatamiseks,
kehtetuks tunnistamiseks ja taastamiseks. Üldised nõuded erialakeele oskustaseme testimisele
tulenevad EL määruste nr 1178/2011 osa FCL.055 ja 2015/340 punkti ATCO.B.040, kuid
riigisiseselt on vaja täpsustada sertifikaadi väljaandmise ja kehtivusega seotud menetluslikke
nõudeid.
Lõikes 1 sätestatakse, kes võib korraldada lennunduse inglise erialakeele oskustaseme teste.
Selleks võib olla juriidiline isik, kellele Transpordiamet on välja andnud sellekohase
sertifikaadi.
Lõigetes 2–6 ajakohastatakse sertifikaadi väljaandmisega seotud menetluslikke nõudeid.
Sertifikaadi võib välja anda EL määruste nr 1178/2011 osa FCL.055 (pilootide puhul) ja
2015/340 punkti ATCO.B.040 (lennujuhtide puhul) kohaste testide korraldamiseks, kuid
testimine on piiratud selle määruse ulatusega, mille alusel sertifikaat välja antud on. Kui testija
võib korraldada mõlema määruse kohaseid teste, märgitakse vastavad alused ühele
sertifikaadile. Lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaat on tegevusluba
MsüS tähenduses. Vastavalt LennS § 1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja
majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüSi, võttes arvesse LennSist
tulenevaid erisusi. Seega tuleb lennunduse inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi
väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi
regulatsiooni. Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise erisusena ka EL määrustest
tulenevad erisused, mille kohaselt lõikega 22 sätestatakse erisused MsüS-s sätestatud tähtajast
ning sertifikaadi vaikimisi välja andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi
muutmiseks sätestatakse 90 päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui
tähtaja jooksul taotlust ei menetleta. Muude paragrahvis nimetatud muudatuste menetluseks on
tähtaeg vastavalt MsüSile. Vastav regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses
18
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. oktoobri 2009. a määrus nr 102 „Nõuded lennunduse erialakeele
oskustaseme testidele, testimise kord, sealhulgas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi
lennundusvõimu järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise, lennunduse erialakeele
oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ja sertifikaadi
vorm ning lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija volitamise kord“.
kehtivate sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse
peatamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetele.
Lõikes 5 on täpsustatud, millistel juhtudel peatab Transpordiamet inglise erialakeele
oskustaseme testija sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks. Vastavad alused on
sätestatud EL määruse 1178/2011 osas ARA.FCL.250 ja EL määruse 2015/340 punktis
ATCO.AR.D.005. Samuti tehakse seda siis, kui testija esitab ise taotluse sertifikaadi kehtivuse
peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Lõike 51 kohaselt võib Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada,
kui sertifikaadi omanik ei ole järginud sama paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid.
Lõikes 52 sätestatakse kehtetuks tunnistatud sertifikaadi Transpordiametile tagastamise
regulatsioon.
Lõikes 6 sätestatakse sertifikaadi kehtivuse taastamise regulatsioon sarnaselt muude
Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamise regulatsioonile.
Lõigetes 7 ja 8 ajakohastatakse volitusnormi sisu ministri määruse kehtestamiseks ning
riigilõivu tasumise kohustust lähtudes paragrahvi sätete muudatustest. Riigilõivu suurus on
sätestatud RLS §-s 174.
LennS § 235 tunnistatakse kehtetuks. Lennunduse erialakeele oskustaseme eksamineerija (uue
sõnastuse kohaselt hindaja) ei tegutse iseseisvalt, vaid oskustaseme testija kui organisatsiooni
koosseisus. Kuna testija peab esitama koos taotlusega muuhulgas ka hindajate nimekirja, siis
testijale sertifikaadi väljaandmisega kiidab Transpordiamet hindajad heaks. Eraldiseisvalt
eraisik endale hindaja heakskiitu taotleda ei saa.
Kuivõrd tegemist on nõuetega, mis peavad olema täidetud oskustaseme testija sertifikaadi
väljaandmise raames, on otstarbekas sätestada need § 234 lõike 7 alusel kehtestatavas määruses,
mille uus sõnastus on esitatud kavandis nr 3.
LennS § 236 lõikest 3 jäetakse välja viide seaduse §-le 251, mis tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks.
LennS § 24 lisatakse lõige 21 volitusnormi kehtestamiseks, mille kohaselt kehtestab valdkonna
minister täpsemad nõuded lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus-
ja oskusmärgete välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ning Euroopa
Liidu liikmesriigis või ICAO osalisriigis välja antud loa tunnustamise kohta. Käesoleval ajal
on sama teemat reguleeriv majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määrus
nr 96 „Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja koolitusele
esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja antud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri” (edaspidi: MKM määrus 96) välja antud sama
paragrahvi lõike 2 alusel, kuid eelnõu kohaselt kehtestatakse ministri määruse andmiseks
täpsem alus.
LennS § 24 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse tingib koolitusorganisatsioonide osa
reguleerimine §-s 2410, riigilõivu osa täpsemalt nimetatud § 2410 lõikes 4.
LennS § 241 lõike 3 sõnastust muudetakse. Kuivõrd eelnõuga sõnastatakse EL määruse
2015/340 täisviide LennS § 233 lõikes 1, esitatakse § 241 lõikes 3 see lühendatud kujul. Sisulisi
muudatusi ei tehta.
LennS § 241 täiendatakse lõikega 10. Sättes tuuakse lennuinformaatori mõiste –
lennuinformaatori loa omanikul on õigus osutada lennuvälja lennuinfoteenust. See on teenus,
mis on ette nähtud mittekontrollitaval lennuväljal ja selle läheduses käitatavatele õhusõidukitele
lennuohutuse seisukohast vajaliku info andmiseks. Lennuinfoteenuse osutamisel lähtutakse
ICAO ringkirjast 211-AN/128 „Lennuvälja lennuinfoteenistus“ (ICAO Aerodrome Flight
Information Service (AFIS) Circular 211-AN/128) ja Eurocontrol’i juhenddokumendist „AFIS
Manual“, milles on sätestatud nõuded lennuinformaatori väljaõppele ning pädevuse ulatusele.
Lennuvälja lennuinfoteenust osutatakse Eestis praegu Pärnu, Kuressaare ja Kärdla
lennuväljadel.
LennS täiendatakse §-dega 248–2413, milles sätestatakse kooskõlas EL määrusega 2015/340
lennujuhiõpilase, lennujuhi lubade ja nendega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse
oskusmärgete ja keeleoskusmärgete ning töökohakoolituse juhendaja, treeningseadme
instruktori ja tasemetestija oskusmärgete kehtivusega seotud nõuded. Nimetatud teemad on
osaliselt küll kehtivas LennSi redaktsioonis ning MKM määruses nr 96 reguleeritud, kuid
kehtivad sätted vajavad ajakohastamist ning EL õigusega vastavusse viimist.
LennS §-s 248 sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa, sellega
seonduvate pädevus- ja oskusmärgete, üksuse oskusmärgete ning keeleoskusmärgete
väljaandmise, pikendamise ja taastamisega seotud regulatsioon.
Lõigetes 1–3 sätestatakse lennujuhiõpilase ja lennujuhi lubade ning pädevus- ja oskusmärgete
väljaandmise, pikendamise ja taastamise alused.
Lennujuhiõpilase luba saab taotleda isik, kes on lõpetanud tunnustatud algkoolituse pädevus-
ja vajaduse korral oskusmärke saamiseks. Lennujuhiõpilase luba annab õiguse osutada
lennujuhtimisteenuseid väljaõppejuhendaja järelevalve all vastavalt loa pädevus- ja
oskusmärkele.
Lennujuhi luba annab selle omanikule õiguse osutada lennujuhtimisteenuseid vastavalt loa
pädevus- ja oskusmärgetele. Loaga antud õiguste kasutamine sõltub pädevus- ja oskusmärgete
ning tervisetõendi kehtivusest.
Pädevusmärge on loale kantud või sellega seotud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades loa
eritingimused, õigused või piirangud. Pädevusmärge näitab teenuse liiki, mida loa omanik võib
osutada. Pädevusmärgeteks on näiteks lennujuhtimine visuaallennuväljal (ADV),
lennujuhtimine instrumentaallennuväljal (ADI), protseduuriline lähenemislennujuhtimine
(APP) jne.
Oskusmärge on loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase
pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud. Näiteks hõlmab pädevusmärge
„lennujuhtimine instrumentaallennuväljal” (ADI) vähemalt ühte järgmistest oskusmärgetest –
lähilennujuhtimise oskusmärge (TWR), maapealse liikluse juhtimise oskusmärge (GMC),
maapealse liikluse seire oskusmärge (GMS), lennuliikluse õhus juhtimise oskusmärge (AIR),
lähilennuliikluse radarjuhtimise oskusmärge (RAD).
Praegu on lennujuhiõpilase ja lennujuhi lubade ning pädevus- ja oskusmärgete regulatsioon
kehtestatud MKM määruses nr 96. Eelnõuga kehtestatakse see seaduse tasandil, lähtudes ELi
nõuetest (EL määrus 2015/340 I lisa kohaselt lennujuhiõpilase luba punktis ATCO.B.001,
lennujuhi luba punktis ATCO.B.005, pädevusmärked punktis ATCO.B.015, üksuse
oskusmärge punktis ATCO.B.020, keeleoskusmärge punktides ATCO.B.030 ja ATCO.B.035).
EL määruse 2015/340 nõuded ei laiene küll lennuinformaatorile, kuid lennuinformaatorid
osalevad lennuinfoteenuse osutamises Eesti regionaalsetel lennuväljadel ning sisuliselt
täidavad seal lennujuhi funktsioone. Seetõttu sätestatakse LennSis ka lennuinformaatori loa ja
sellega seonduvate pädevus- ja oskusmärgete nõuded, mis põhinevad seni kehtinud nõuetel.
Lõikes 4 sätestatakse nõuded lennuinformaatori loa ja pädevus- ning oskusmärgete
väljaandmiseks. Arvestades, et lennuinformaator täidab sisuliselt lennujuhi ülesandeid, on
nõuded tema terviseseisundi ning keeleoskusele samaväärsed lennujuhi terviseseisundile ning
keeleoskusele esitatavate nõuetega. Vastavad nõuded on seni olnud sätestatud MKM määruses
nr 96, mis tunnistatakse kehtetuks.
Lõikes 5 sätestatakse nõue lennuinformaatori loa taotlejale töökohakoolituse läbimiseks
vähemalt kaheaastase tööpraktika ja üksuse kehtiva oskusmärkega lennuinformaatori või
lennujuhi juhendamisel.
Lõikes 6 sätestatakse taotluse läbivaatamise menetlustähtaeg (14 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse esitamisest).
LennS §-s 249 sätestatakse lennujuhtide töökohakoolituse juhendaja, lennujuhtide
treeningseadme instruktori ja tasemetestija oskusmärke väljaandmise ning pikendamise ja
uuendamise regulatsioon.
Lõike 1 kohaselt antakse oskusmärge välja, arvestades EL määruse 2015/340 nõudeid (määruse
I lisa punktid ATCO.C.015 ja ATCO.C.020 töökohakoolitaja (On-the-job training instructor –
OJTI), ATCO.C.035 treeningseadme instruktori (Synthetic training device instructor – STDI)
ning ATCO.C.055 tasemetestija oskusmärke andmise, pikendamise ja uuendamise kohta).
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse taotluse menetlustähtajad ning regulatsioon puuduste kõrvaldamata
jätmisel taotluse läbivaatamise menetluse lõpetamise kohta sarnaselt muude LennSi alusel
väljaantavate lubade menetluskorrale. Riigilõiv oskusmärgete (lennundusloa kannete)
väljaandmise, pikendamise ja uuendamise eest on sätestatud LennS § 23 lõikes 3.
LennS §-s 2410 sätestatakse koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemise, väljaandmise ja
muutmise regulatsioon. Riigisiseselt on seni sätestatud lennunduspersonali
koolitusorganisatsiooniga seotud nõuded MKM määruses nr 96 ning osaliselt teede- ja
sideministri 21. detsembri 2001. a määruses nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja
kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning
lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud
lennunduslubade tunnustamise eeskiri“, mida tänapäeval on võimalik kohaldada valdkondades,
mida EL õigusaktid ei reguleeri. LennSis kasutatav mõiste „Lennunduspersonali
koolitusorganisatsioon“ ei vasta EL määruses 1178/2011 kasutatavale terminoloogiale – seal
kasutatakse mõistet „koolitusorganisatsioon“. Eelnõuga ühtlustatakse mõistekasutust. Mõiste
reguleerib nii lennujuhtide, pilootide kui ka lennundustehniliste töötajate
koolitusorganisatsioone.
Nõuded koolitusorganisatsiooni sertifitseerimisele on sätestatud EL määrustes nr 1178/2011
(pilootide koolitusorganisatsioon), 1321/2014 (lennundustehniliste töötajate
koolitusorganisatsioon) ja 2015/340 (lennujuhtide koolitusorganisatsioon).
Koolitusorganisatsiooni sertifikaat on tegevusluba MsüS tähenduses ning vastavalt LennS § 1
lõikele 4 kohaldatakse seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele,
teostamisele ja lõppemisele MsüSi, võttes arvesse LennS-ist tulenevaid erisusi. Seega tuleb
koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise menetluses järgida EL
otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi regulatsiooni, mistõttu sätestatakse LennSis MsüS
kohaldamise erisusena ka EL määrustest tulenevad erisused.
Lõigetega 2 ja 3 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast ning sertifikaadi vaikimisi
välja andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi ning selle käitamistingimuste
muutmiseks sätestatakse 90 päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui
tähtaja jooksul taotlust ei menetleta. Võrreldes MKM määruse nr 96 regulatsiooniga on
menetlustähtaegu muudetud, nt koolitusorganisatsiooni sertifikaadi ja sertifikaadi muudatuse
taotlus tuleb esitada 90 enne kavandatava koolituse algust või planeeritud muudatuste
rakendamist varasema kahe kuu asemel. Põhjuseks on sertifikaadi väljaandmise menetluse
ühtlustamine teiste Transpordiametiameti sarnaste menetlustega, tagamaks taotluse põhjaliku
ja igakülgse menetlemisel sätestatud tähtaegadest kinnipidamise. Muude paragrahvis nimetatud
muudatuste menetluseks on tähtaeg vastavalt MsüS-ile. Lõikes 4 sätestatakse riigilõivu
tasumise kohustus. Riigilõivu suurus on sätestatud RLS §-s 171.
LennS §-s 2411 sätestatakse koolitusorganisatsiooni sertifikaadi piiramise, kehtivuse peatamise,
kehtetuks tunnistamise ning kehtivuse taastamise kord, mille sisulised alused tulenevad
lennunduspersonali koolitust reguleerivatest EL määrustest nr 2015/340 (osa ATCO.OR.B),
1321/2014 ja nr 1178/2011 (punkt ORA.GEN.135). Sertifikaadi piiramist on detailsemalt
selgitatud § 81 juures ning seletuskirja punktis 4 (eelnõu terminoloogia).
LennS §-s 2412 sätestatakse koolitustegevuse deklareerimise regulatsioon. EL määruse
1178/2011 (punkt DTO.GEN.110) kohaselt saab teatud koolitusi (eelkõige lihtsamaid
erapiloodikoolitusi) teha koolitaja, kes on oma tegevuse üksnes deklareerinud, mitte läbinud
tervet mahukat sertifitseerimisprotsessi. Sarnaselt on praktikas ka teatud lennutegevuse liikide
deklarareerimiskohustus juba reguleeritud, näiteks kehtiva LennS § 441 kohase lennutegevuse
deklareerimine.
Lõikes 1 sätestatakse, et koolitusorganisatsiooni deklaratsiooni esitamist käsitatakse
majandustegevuse teate esitamisena, sarnaselt deklareeritud lennutegevusega (LennS § 441).
Lõikes 2 sätestatakse tähtaeg, milliseks tuleb isikul Transpordiametile esitada EL määruse (EL)
nr 1178/2011 punkti DOT.GEN.270 kohased siseläbivaatuse aruanne ja tegevusaruanne, mis
on koostatud eelmise kalendriaasta kohta.
Lõikega 3 sätestatakse, et EL määruse nr 1178/2011 punktis DTO.GEN.135 sätestatud juhtudel
kaotab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon õiguse korraldada deklaratsiooni alusel
kindlaks määratud koolitust. See toimub juhul, kui:
- koolitusorganisatsioon teatab pädevale asutusele (Transpordiametile) deklaratsiooniga
hõlmatud koolituskursuste peatamisest;
- koolitusorganisatsioon ei ole rohkem kui 36 kuud järjest koolitusi korraldanud.
LennS § 2413 lisatakse uue paragrahvina ning selles sätestatakse Euroopa Liidu liikmesriigis
või ICAO osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa tunnustamise ja asendamise
alused. Vastavalt EL määrusele 2015/340 peavad kõik liikmesriigid tunnustama teises
liikmesriigis välja antud lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba eeldusel, et see on välja antud
nimetatud määruse kohaselt. Sisuliselt ei ole tegemist uue regulatsiooniga – see on hetkel
kehtestatud MKM määruses nr 96. Regulatsioon peab olema sätestatud siiski seaduse tasandil.
Lõikes 1 nähakse ette alused, millistel juhtudel Transpordiamet tunnustab ja asendab EL
liikmesriigis väljaantud luba lähtudes EL määruse 2015/340 nõuetest.
Lõike 2 kohaselt võib Transpordiamet tunnustada ICAO osalisriigis välja antud
lennujuhiõpilase ja lennujuhi luba, pädevusmärkeid ning nendega seotud tõendeid ja tunnistusi,
kui taotleja teadmised, oskused, pädevus ja kogemused vastavad EL määruses nr 2015/340
sätestatud lennujuhiõpilase või lennujuhi teadmiste, oskuste, pädevuste ja kogemuste nõuetele.
Sarnaselt EL liikmesriigis välja antud loa menetlusega tunnustab Transpordiamet ICAO
osalisriigis välja antud luba ja asendab selle EL määruse 2015/340 kohase loaga. Menetluste
erinevus seisneb selles, et ICAO osalisriigi loa puhul kontrollib Transpordiamet isiku
kvalifikatsiooni sisuliselt. Sellega tagatakse lennujuhtide sarnane kohtlemine ning menetlus
lihtsustab ka Transpordiameti tööd.
Lõike 3 kohaselt peab Euroopa Liidu liikmesriigis välja antud loa tunnustamiseks esitama
Transpordiametile taotluse, mis vastab LennS § 24 lõike 2 (pärast eelnõu jõustumist lõike 21)
volitusnormi alusel kehtestatud korrale. Taotlusele tuleb muuhulgas lisada järgmised
dokumendid:
- EL määruse 2015/340 kohane lennujuhi või lennujuhiõpilase luba;
- EL määruse 2015/340 kohane kehtiv 3. klassi tervisetõend;
- C1 tasemele vastavat eesti keele oskust ja EL määruse 2015/340 punkti ATCO.B.030
sätestatud nõuetele vastavat inglise keele oskust tõendavad dokumendid;
- raadioside oskust tõendav dokument.
Lõikes 4 sätestatakse ICAO osalisriigis välja antud lennujuhiõpilase või lennujuhi loa
tunnustamise nõudena Eestis sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni soovitus koos hinnanguga
taotleja teadmiste ja oksuste kohta. See on vajalik, et hinnata taotleja teadmiste ja oskuste
vastavust EL määruse 2015/340 nõuetele.
Lõigetes 5–8 sätestatakse taotluse menetlusega seonduvad sätted ning regulatsioon puuduste
kõrvaldamata jätmisel taotluse läbivaatamise menetluse lõpetamise kohta sarnaselt muude
LennSi alusel väljaantavate lubade menetluskorrale. Lõiked 5 ja 6 reguleerivad ICAO
osalisriigi loa tunnustamise menetlust. Kui ilmneb, et taotleja ei vasta EL määruse 2015/340
nõuetele, võib Transpordiamet seada taotlejale täiendavad tingimused määruse kohaste
koolituste läbimiseks ja eksamite sooritamiseks. Transpordiamet edastab tingimused taotlejale
ametikirja teel. Lõiked 7 ja 8 reguleerivad Transpordiameti otsuse tegemist nii ICAO osalisriigi
kui ka EL liikmesriigi loa puhul. Otsus loa tunnustamise ja asendamise kohta tehakse 30 päeva
jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Kui taotluses on puudusi ja neid ei kõrvaldata,
keeldub Transpordiamet välisriigi loa tunnustamisest.
LennS § 25 pealkirja muudetakse nii, et paragrahvi pealkiri hõlmab lennundusloaga antud
õiguste kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kõrval ka nende taastamist, arvestades
paragrahvi sisu muudatust. LennS § 23 lg 1 kohaselt on lennundusspetsialistina (õhusõiduki
lennundustehnilise töötajana, lennuliikluse lennujuhi ja –informaatorina ning lennumeeskonna
liikmena) lubatud tegutseda isikul, kellel on kehtiv Eestis välja antud või välisriigis välja antud
ning Eestis tunnustatud lennundusluba.
LennS § 25 lõike 1 punkti 1, § 55 lõike 1 punkti 3 ja § 551 lõiget 1 täiendatakse. Eelnõud
täiendatakse viidetega alkoholi piirmäära ületavale seisundile sarnaselt liiklusseaduse ( edaspidi
ka: LS) § 69 regulatsioonile.
Kehtiv seadus viitab üksnes joobeseisundile. Samas tuleb arvestada EL määruse 965/2012
viimaste muudatustega – selle punkti ARO.RAMP.106 kohaselt ei tohi alkoholi sisaldus
õhusõiduki meeskonnaliikme ühes grammis veres ületada 0,20 milligrammi või siseriiklikult
kehtestatud väärtust sõltuvalt sellest, kumb on madalam. LennS viitab joobeseisundi
määratlemisel korrakaitseseadusele (edaspidi ka: KorS), kuid ei KorS ega ka nt liiklusseaduse
kohaselt ei ole alkoholisisalduse 0,20 mg puhul tegemist joobeseisundiga, mistõttu tekib siin
vastuolu kehtiva seaduse ja EL määruse vahel. Eelnõuga täpsustatakse seadust viitega alkoholi
piirmäära ületavale seisundile analoogselt LS § 69 lõikega 3.
Ühtlasi täpsustatakse, et õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator,
lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste
täitmise ajal olla ei joobe- ega alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Joobeseisundi ja alkoholi
piirmäära ületava seisundi piirmäärad sätestatakse LennS § 551 lõigetes 11 ja 12.
LennS § 25 täiendatakse lõigetega 11–13, millega sätestatakse lennujuhiõpilase, lennujuhi,
lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise alused.
Lennujuhiõpilase ja lennujuhi loa ning pädevus- ja oskusmärgete kehtivuse peatamise või
kehtetuks tunnistamise alused tulenevad EL määruse 2015/340 II lisa punktidest
ATCO.AR.D.005(b)(c)(e) ning ATCO.AR.C.010(b). Lennuinformaatori loa ja pädevus- ja
oskusmärgete kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise alused sätestatakse eraldi lõikes
13. Sisuliselt on tegemist samade alustega, mis ka lennujuhtide puhul, kuid EL määrus 2015/340
lennuinformaatoritega seotud küsimusi ei reguleeri, mistõttu on need alused seaduses loetletud.
LennS § 25 lõike 2 sõnastust muudetakse, asendades mõisted „ametkondliku uurimise „ning
„uurimise“ sõnadega „järelevalve või väärteomenetluse“ ning „menetluse“. Kehtiv sõnastus ei
ole üheselt mõistetav ja praktikas on tekkinud mitmeid küsimusi „ametkondliku uurimise“
sisustamise kohta. Transpordiameti pädevuses on nii lennunduslubadega seotud järelevalve-
kui väärteomenetlused, mille tulemusena võib peatada lennundusloa kehtivuse või selle
kehtetuks tunnistada, seetõttu täpsustatakse selguse huvides sõnastust, et muuta see üheselt
arusaadavaks.
LennS § 25 täiendatakse lõigetega 4–6. Lõigete 4 ja 5 puhul on tegemist kohustustega, mis
on sätestatud kehtivas seaduses (§ 251 lõiked 4 ja 5). Seaduse § 251 tunnistatakse kehtetuks,
mistõttu on mõistlik täiendada § 25 lennundusloa kehtivuse peatamist täpsustavate sätetega,
samuti loa või sellega antud õiguste taastamise regulatsiooniga.
Lõige 4 sätestab, et lennundusloaga antud õiguste peatamise korral tagastab loaomanik loa
Transpordiametile. Lõige 5 sätestab lennundusloa taastamise regulatsiooni. Kui § 25 lõikes 1
sätestatud õiguste peatamise alused on ära langenud, taastab Transpordiamet loaga antud
õigused. Lõikega 6 kohaselt tunnistatakse lennundusluba või sellega antud õigused kehtetuks,
kui peatatud lennundusluba või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses märgitud
tähtaja jooksul.
LennS § 251 tunnistatakse kehtetuks. Lennundusloaga antud õiguste kehtivuse peatamist
reguleerib § 25 (lennujuhtide puhul täiendavalt ka eriregulatsioon § 252) ning puudub praktiline
vajadus kehtestada peatamise kord eraldi paragrahvina. Lõigete 1–3 puhul on tegemist
haldusorgani otsuse vormistamise ning teatavaks tegemise kirjeldusega, mis tänapäeval tuleneb
haldusmenetluse seadusest ning eraldi ja erisustega reguleerimise vajadus puudub. Nagu
eespool selgitatud, lisatakse lõiked 4 ja 5 LennS § 25 regulatsiooni juurde.
Lennuväljad, kopteriväljakud ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad (LennS 6. peatükk)
LennS 6. peatüki pealkirja sõnastust muudetakse, viies pealkirja kooskõlla peatüki sisu ning
peatükis tehtavate muudatustega, mis on tingitud EL määruse nr 2017/373 jõustumisest ja
rakendamisest alates 2020. a jaanuarist.
LennS § 34 täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt nimetab Tallinna lennuinfopiirkonna
määratletud osade piires mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse osutaja
valdkonna eest vastutav minister.
Tulenevalt EL määrusest 2019/947 peab liikmesriik kehtestama mehitamata õhusõidukite
käitamiseks lubatud geograafilised piirkonnad ning need tuleb teha õhuruumi kasutajatele
nähtavaks kaugidentimise ja geopiirangute järgimise süsteemi (kavandatav mehitamata
õhusõidukite liikluse korraldamise süsteem – inglise keeles Unmanned Air Traffic
Management, UTM/U-Space) kaudu. Kuna EL määruses toodud nõue hõlmab endas uute
teenuste (s.o. mehitamata lennuliikluse) korraldamist Eesti õhuruumis, siis sarnaselt
lennujuhtimisteenuse osutajale määramisele, määrab ka valdkonna eest vastutav minister
määrusega lennuohutuse tagamisel kehtestatavad geograafilised piirkonnad ning teenuse
osutaja nendes piirkondades. Tegemist on lendude korraldamisega sarnase tegevusega ning
selline tegevus peab olema avatud turul ja ööpäevaringselt kättesaadav. Transpordiametil
puudub selline üksust, kes 24 tunni jooksul annaks kooskõlastusi mehitamata õhusõiduki
käitajatele kindlaksmääratud geograafilistes piirkondades. Selleks on mõistlik see funktsioon
anda üle mehitamata õhusõidukite lennuliiklusteenuste osutajale. Juhul kui lennud toimuvad
piirkondades, kus ei ole kehtestatud vastavat geograafilist piirkonda, ei ole lennu
kooskõlastamine kuni 400 jala kõrguseni vajalik.
LennS § 341 lõike 3 sõnastust muudetakse ning § 341 täiendatakse lõikega 31.
Lennuvälja ja kopteriväljaku käitamise eripära tõttu ulatuvad lennuvälja või kopteriväljaku
ohutu käitamise nõuded väljapoole lennuvälja või kopteriväljaku piiri. Lennuvälja ja
kopteriväljaku lennutegevuse laadist tulenevalt tuleb eristada ka nende lähiümbrust
sertifitseeritud lennuväljade lähiümbrusest.
Lõike 3 sõnastuse muudatusega täpsustatakse, et üksnes sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus
koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Kopteriväljaku ja
sertifitseerimata lennuvälja lähiümbrus koosneb edaspidi ainult takistuste piirangupindade
kogumist, st kaitsevööndi olemasolu ei ole nende puhul edaspidi enam nõutav. Kaitsevööndis
kehtivad nõuded ja piirangud on asjakohased suuremate lennuväljade puhul, kus toimub tihe ja
regulaarne lennutegevus. Nõudeid sertifitseeritud lennuvälja lähiümbrusele ei muudeta.
Kopteriväljaku ja mittesertifitseeritud lennuvälja lähiümbrus koosneb lõike 31 kohaselt ainult
takistuste piirangupindade kogumist, kaitsevööndi kehtestamine ei ole enam vajalik.
Väiksemad hobilennuväljad asuvad reeglina maapiirkondades põldude ja metsade lähistel ning
LennS § 352 lõike 3 alusel keelatud tegevused, mis hõlmavad muuhulgas viljapõllu rajamist või
metsaraiet Transpordiameti loata, tekitavad segadust ja põhjendamatuid piiranguid
naaberkinnistute omanikele ning tarbetut täiendavat töökoormust Transpordiametile.
LennS § 341 täiendatakse lõigetega 51 ja 52.
Lõike 51 eesmärk on tingitud vajadusest ühelt poolt tagada kinnisasja valdajale kinnisasja
isemajandamise õigus, teisalt tagada lennuliikluse ohutuseks vajalik nähtavus või
takistustevaba piirangupind.
Lennuvälja või kopteriväljaku naaberkinnistu valdajale ei laiene käitajale kehtestatud
kohustused, mis tulenevad käitaja tegevustest. Seega ei pea naaberkinnistu valdaja vastutama
lennuvälja või kopteriväljaku ohutuks käitamiseks lennuvälja või kopteriväljaku käitajale
kehtestatud nõuete täitmise eest. Samas selleks, et lennuvälja või kopteriväljaku käitaja saaks
täita temale LennS-iga kehtestatud nõudeid lennuvälja või kopteriväljaku ohutuks käitamiseks,
peab lennuvälja või kopteriväljaku naaberkinnistu valdaja taluma kitsendust – nähtavust piirava
või piirangupinda läbiva metsa või muu puittaimestiku likvideerimist. Tegemist on
naaberkinnistuste eraõigusliku kokkuleppega, millest tulenevad vaidlused tuleb vajadusel
lahendada tsiviilkohtumenetluses.
Lõike 52 kohaselt kuulub lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbrusele kehtestatud nõuete
täitmise kohustus selle käitajale olenemata sellest, kas lennuväli või kopteriväljak on
sertifitseeritud või mitte. Lennuvälja või kopteriväljaku teenust pakkuva käitaja kohustus on
tagada ohutu teenus, mida on võimalik tagada ainult täites kõiki sertifitseerimisega või
heakskiitmisega seotud nõudeid. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus kuulub taotluse
kontrolliesemesse. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse vastavuse eest ohutusnõuetele
sertifikaadi kehtivuse või heakskiidetud käitamistingimuste ajal vastutab lennuvälja ja
kopteriväljaku käitaja, kelle üle Transpordiamet teostab riiklikku järelevalvet LennS § 601 lõike
2 punkti 2 alusel.
LennS § 341 täiendatakse lõikega 61, millega antakse Transpordiametile võimalus kehtestada
erandeid lennuvälja lähiümbruse kaitsevööndi mõõtmete määramisel.
Vastavalt EL määruse nr 139/2014 II lisa punktile ADR.AR.C.025 näeb Transpordiamet
lennuväljale ette üksikasjalikud tehnilised nõuded ehk eritingimused, kui sama määruse punkti
ADR.AR.C.020 alapunktis a esitatud ameti väljaantud sertifitseerimistingimused ei ole
määruse (EÜ) nr 216/2008 (varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse) Va lisas
sätestatud oluliste nõuete täitmise tagamiseks piisavad või sobivad järgmistel põhjustel:
- sertifitseerimistingimusi ei ole võimalik täita lennuvälja asukohaga seonduvate füüsiliste,
topograafiliste või muude samalaadsete piirangute tõttu;
- lennuvälja planeeringus on uudseid või ebatavalisi elemente või
- selliste lennuväljade või muude, samalaadse planeeringuga lennuväljade käitamisel on
selgunud, et ohutus ei pruugi olla tagatud.
Eritingimused sisaldavad selliseid tehnilisi nõudeid, sealhulgas täitmisele kuuluvaid piiranguid
või menetlusi, mida Transpordiamet peab määruse (EÜ) nr 216/2008 (varem kehtinud
lennundusohutuse alusmääruse) Va lisas sätestatud olulistele nõuetele vastavuse tagamisel
vajalikuks.
Üheks taoliseks sertifitseerimistingimuseks, mida ei pruugi olla võimalik erinevate piirangute
tõttu täita, on lennuvälja kaitsevööndi ulatus. Kuna lennuvälja kaitsevöönd ega selle mõõtmed
pole alus- ega rakendusmääruses defineeritud, ei ole praegu õiguslikult selge, kas ja mil määral
on Transpordiametil võimalik lennuväljale kaitsevööndi mõõtmete määramisel erandit teha –
samas on praktikas esinenud olukordi, kus on olemas reaalne vajadus Transpordiameti
kaalutlusõiguse rakendamiseks kaitsevööndi ulatuse määramisel. Transpordiametile
kaalutlusõiguse andmine võimaldab lennuväljade arendamist ja loomist paindlikumal viisil
eeldusel, et lennuohutuse tase ei vähene. Eelkõige on tegemist põhjendatud juhuga, kui
lennuväli teenindatava liikluse iseloomu ja tihedust arvestades ei vaja lennuohutuse tagamiseks
määruses sätestatud kaitsevööndi täit ulatust ning kaitsevööndi kehtestatud piirangud seavad
lähiümbruse kinnistute omanikele põhjendamatuid piiranguid. Lennuvälja kaitsevööndis
keelatud tegevused on sätestatud §-s 352.
Erandi tegemist võib taotleda lennuvälja käitaja. Selleks esitab ta Transpordiametile
riskianalüüsi, mis näitab, mil viisil on erandi rakendamisel tagatud samaväärne lennuohutus.
Transpordiamet hindab selle alusel, kas erandi tegemine on põhjendatud.
LennS § 352 lõike 1 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt ei tohi lennuvälja
kaitsevööndis oleva kinnisasja valdaja takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist,
halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. Tingituna praktikas esinevatest
vaidlustest lennuvälja käitaja ja lennuvälja kaitsevööndi kinnisasja valdaja vahel täpsustatakse
muudatusega lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja kohustuse ulatust mitte
takistada lennuvälja käitaja tegevusi kaitsevööndis asuval kinnisasjal, mis on põhjendatud
käitaja kohustustega kaitsevööndis lennuvälja käitamisega. Tegemist on asjaõigusliku
talumiskohustusega, mille detailides on osapooltel mõistlik leppida kokku omavahelises
lepingus, mitte aga asendada sellise kokkuleppe puudumist riikliku järelevalve normidega.
Riigikohus jõudis 1. aprilli 2021. a kohtulahendis asjas nr 3-18-1446 järeldusele, et
järelevalvemenetluse algatamine ja läbiviimine on haldusorgani pädevuses, kui talle on
õigustloova aktiga pandud riikliku järelevalve ülesanne. LennS § 601 lg 2 p 2 kohaselt on
Transpordiameti pädevuses riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ehitiste ning lennuväljade
ja kopteriväljakute lennuohutusnõuetele vastavuse üle. LennS § 34 lg 1 kohaselt on lennuväli
maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite
saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks. LennS § 341 lg 1 kohaselt on lennuvälja
ja kopteriväljaku lähiümbrus maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele
ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus
reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust. LennS § 341 lõikes 1 on
nimetatud üksnes ehitisi ja see säte ei reguleeri järelevalve tegemist lubatust kõrgema metsa või
muu puittaimestiku kõrvaldamise kohustuse üle väljaspool lennuvälja territooriumi. Eelnõu
kohaselt täpsustatakse lennuvälja käitaja õigusi ja kohustusi lennuohutuse tagamise eesmärgil.
LennS § 352 lõike 6 sõnastust muudetakse. Kui kaitsevööndis oleva kinnisasja omanik siiski
takistab või keeldub lennuvälja käitaja lubamist oma kinnistule lennuohutuse tagamise
eesmärgil, näeb LennS ette lennuvälja käitaja ettevõtlushuvide tagamiseks õiguskaitsevahendi
metsa raadamise näol. Olukorras, kus kinnistu valdaja ise keeldub taotlemast metsa
raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast lennuliikluse ohutuse tagamiseks, on lennuvälja
omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti poole. Kui
Transpordiamet hindab metsa raadamise vajalikuks, on tal kehtiva seaduse kohaselt õigus
nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist
lennuvälja omanikule või käitajale.
Selles protsessis on Transpordiamet haldusorgan, kes hindab lennuohutuse seisukohast metsa
raadamise vajalikkust ning annab sellest teada taotluse esitajale (st lennuvälja omanikule või
käitajale). Sisuliselt annab Transpordiamet hinnangu, kas kasvav mets või puittaimestik häirib
lennuohutust või mitte, kuid ei hinda metsa raadamisega kaasnevaid tagajärgi. Kuivõrd taotluse
esitanud lennuvälja omanikul või käitajal on sisuline huvi hoida lennuvälja kaitsevöönd
kooskõlas LennS-ist tulenevate nõuetega ja olukord puudutab naaberkinnistute
omanike/valdajate vahelisi eraõiguslikke kokkuleppeid, siis on põhjendatud anda õigus taotleda
metsa raadamise nõusolekut Transpordiameti asemel otse lennuvälja omanikule või käitajale.
LennS § 36 lõiget 1 muudetakse. Uue sõnastuse kohaselt peab lennuväljal või kopteriväljakul
olema sertifikaat, kui tegemist on lennuvälja või kopteriväljakuga, mis jääb EL alusmääruse
kohaldamisalasse. EL alusmääruse art 2 lg 1 punkti e kohaselt on tingimused järgmised:
- on üldsusele avatud;
- teenindavad ärilise lennutranspordi lende ja;
- mille kattega instrumentaalraja pikkus on vähemalt 800 meetrit või mis on mõeldud üksnes
kopterite teenindamiseks instrumentaallähenemis- või väljumisprotseduuride abil.
Samuti peab lõike 1 kohaselt olema sertifitseeritud lennuväli, mis ei vasta kõigile tingimustele,
kuid mida kasutatakse regulaarses ärilises lennutegevuses.
LennS § 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12.
Lõikega 11 on selgitatud, et sertifikaat kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust
õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele ning selle juurde kuuluvad täpsustavad
käitamistingimused. Tegemist on kehtiva sõnastusega, mis on praegu sätestatud § 36 lõikes 1.
Lõikega 12 nähakse ette, et kui lennuväli või kopteriväljak jääb väljapoole EL alusmääruse
kohaldamisala, võib see tegutseda ka ilma sertifikaadita (mittesertifitseeritav lennuväli või
kopteriväljak). Praktikas on nendeks mitmed väiksemad lennuväljad ja kopteriväljakud, kus
regulaarset ärilist lennutegevust ei toimu ning mis on mõeldud eelkõige õppe-, hobi- ja
eralendudeks.
LennS § 36 täiendatakse lõikega 21. Seadust täiendatakse volitusnormiga, mille alusel
kehtestatakse mittesertifitseeritava lennuvälja ja kopteriväljaku käitamisnõuded, mida käitaja
peab järgima. Praegu ei ole sellistele lennuväljadele ja kopteriväljakutele nõudeid kehtestatud,
mistõttu ei võimalda see Transpordiametil sisuliselt kontrollida ohutusnõuete täitmist, st
teostada riiklikku järelevalvet, millest tulenevalt puudub kindlus ohutusnõuete täitmise kohta.
Seletuskirjale on lisatud rakendusakti kavand.
LennS § 36 täiendatakse lõikega 31. Sättega täpsustatakse, et sarnaselt sertifitseeritavatele
lennuväljadele ja kopteriväljakutele kiidab Transpordiamet heaks mittesertifitseeritud
lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimused.
LennS § 36 täiendatakse lõikega 41, millega nähakse ette riigilõivu tasumise kohustus
mittesertifitseeritava lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste heakskiidu ja muutmise
taotluse läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest. Riigilõivu suurus sätestatakse
RLS §-s 1662.
LennS § 37 muudetakse. Kehtiv § 37 reguleerib nii aeronavigatsiooniteenuse osutaja kui
lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimist. Aeronavigatsiooniteenuse
osutaja sertifikaadiga seonduvat regulatsiooni ajakohastatakse ning sätestatakse eraldi
paragrahvides (§ 373 ja 374). Eelnõu kohaselt reguleerib § 37 üksnes aeronavigatsiooniseadme
sertifikaati. Siinkohal tehakse terminoloogiline täpsustus – praegu on kasutusel mõiste
„lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadme sertifikaat“, samas ei ole üheselt mõistetav, kas
see hõlmab ka muid seadmeid, mis ei ole otseselt lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmed
(nt seire-, meteo- ja salvestusseadmed). Termin „aeronavigatsiooniseade“ hõlmab edaspidi
kõiki nimetatud seadmeid, seega suurendab muudatus õigusselgust. Praegusega võrreldes
sertifitseeritavad seadmed ei muutu.
Lõiked 1–3 tunnistatakse kehtetuks, kuna lähtudes eespool kirjutatust, sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuse osutamise sertifitseerimist puudutav eelnõu kohaselt eraldi (§ 373 ja
374).
Lõiget 4 muudetakse lähtudes eeltoodust. Sätte uue sõnastuse kohaselt peab
aeronavigatsiooniseadme kasutamiseks olema aeronavigatsiooniseadme sertifikaat, mis
kinnitab seadme vastavust kehtivatele nõuetele ja normidele ning lubab seda käitada. Lisaks
loetletakse sertifitseerimisele kuuluvad aeronavigatsiooniseadmed.
LennS § 37 täiendatakse lõigetega 41–45.
Lõike 41 kohaselt sertifitseerib Transpordiamet aeronavigatsiooniseadmeid ja annab välja
sertifikaate.
Lõikega 42 sätestatakse, et Transpordiamet teeb otsuse sertifikaadi väljaandmise või sellest
keeldumise kohta 60 päeva jooksul pärast taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamist.
Vastav norm oli seni sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a
määruses nr 66 „Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja
sertifikaatide väljaandmise kord“ (edaspidi: MKM määrus nr 66), kuid korrektsem on see
kehtestada seaduse tasandil.
Lõikega 43 reguleeritakse mis reguleerib aeronavigatsiooniseadmete sertifitseerimist, mis on
käsitletavad ühtse funktsionaalse objektina. Sel juhul sertifitseeritakse need ühtse
seadmekeskusena, mille kohta antakse välja üks aeronavigatsiooniseadme sertifikaat. Ka see
säte oli varasemalt kehtestatud MKM määrusega nr 66.
Lõigetega 44 ja 45 kehtestatakse aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi väljaandmisest
keeldumise regulatsioon. See oli varasemalt kehtestatud MKM määrusega nr 66, kuid korrektne
on see sätestada seaduse tasandil. Regulatsiooni sisu ei muudeta.
Lõike 44 kohaselt jäetakse sertifitseerimise taotlus rahuldamata ja keeldutakse sertifikaadi
väljaandmisest, kui seade ei vasta seadme tehnilist seisukorda ja käitamist reguleerivatele
nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid. Nõuded seadmele on kehtestatud
MKM määruses nr 66 (ning kehtestatakse ka määruse uues sõnastuses).
Lõikes 45 on loetletud, millistel juhtudel on võimalik keelduda seadmete sertifitseerimisest
ühtse seadmekeskusena. Sel juhul tuleb seadmeid sertifitseerida eraldi. Tegemist on uue
nõudega, mille eesmärk on vältida olukordi, kus ühele sertifikaadile on kantud mitmeid
aeronavigatsiooniteenuse osutamise seisukohast olulisi seadmeid ning ühe seadme
mittetöötamise korral on vajalik peatada sertifikaadi kehtivus või sertifikaat kehtetuks
tunnistada, mille tagajärjel ei ole enam võimalik kasutada ka teisi seadmeid. Eesmärk on tagada
jätkusuutlik aeronavigatsiooniteenuse osutamine.
Punkti 2 eesmärgiks on välistada olukordi, kus ühte sertifikaati taotletakse mitmele sellisele
seadmele, mida kasutatakse täiesti erinevate teenuste osutamiseks. Näiteks sideseadmetega
peetakse sidet, aga navigatsiooniseadmete abil hoopis navigeeritakse – selliseid seadmeid ühele
sertifikaadile märkida ei ole otstarbekas ega mõistlik, sest nii kaoksid üldse ära
seadmekeskusena sertifitseerimise eelised. Seadmekeskusena sertifitseerimise võimaldamise
eesmärk on eelkõige lihtsuse ja mõistuspärasuse säilitamine nii taotleja kui menetleja vaatest.
Punkti 3 eesmärgiks on välistada olukordi, kus ühte sertifikaati taotletakse mitmele sellisele
seadmele, mida kasutatakse küll ühe teenuse osutamiseks, kuid mille tööpõhimõte on seadmetel
erinev. Näiteks nii ILS (instrumentaalmaandumissüsteem) kui ka VOR (VHF ringsuunaline
raadiomajakas) on mõlemad navigatsiooniseadmed, kuid nad on oma funktsionaalsuse poolest
täiesti erinevad. Nende koos sertifitseerimine ei ole loogiline ning sarnaselt punktile 2 kaotab
ära eelised, mida seadmekeskusena sertifitseerimise võimaldamine annab. Kui taotlejal on soov
sertifitseerida seadmeid koos ainuüksi eesmärgiga tasuda vähem riigilõivu, siis võib teiste
teenuseosutajate ja nende seadmete suhtes tekkida tugev ebaproportsionaalsus.
Lõikes 5 muudetakse kehtivat volitusnormi aeronavigatsiooniseadme sertifitseerimise ja
sertifikaadi väljaandmise korra ning aeronavigatsiooniseadme tehnilise seisukorra ja käitamise
nõuete kehtestamiseks. Volitusnormi alusel kehtestatakse uus määrus eespool viidatud MKM
määruse nr 66 asemel (määruse kavand on toodud seletuskirja lisas 2).
Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna see säte sätestatakse eelnõu kohaselt § 7 lõikes 12. Säte
tõstetakse ümber, kuna § 37 reguleerib eelnõu kohaselt ainult aeronavigatsiooniseadme
sertifikaadiga seonduvat ning § 7 reguleerib tsiviillennunduse riigisisesest juhtimist.
Lõiget 7 muudetakse, et sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus lähtudes paragrahvi
muudetud sisust. Riigilõivu suurus on sätestatud RLS §-s 165. Tulenevalt sertifikaadi nime
muutmisest tuleb vastav muudatus teha ka RLS-is.
LennS § 371 kehtestatakse regulatsioon aeronavigatsiooniseadme sertifikaadi kehtivuse
peatamiseks, taastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Asjaomased sätted on seni olnud
kehtestatud MKM määrusega nr 66 (§-d 10 ja 11) ning viiakse üle seadusesse. Regulatsiooni
sisu ei muudeta.
Lõigetes 1–3 on sätestatud sertifikaadi kehtivuse peatamise ja taastamise tingimused. Lõike 2
kohaselt teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimuse muutmisest
või sagedusloa peatamisest, kehtetuks tunnistamisest või kehtivuse kaotamisest
Transpordiametit. Sertifikaadi kehtivuse peatamisel teeb Transpordiamet isikule ettekirjutuse –
kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastatakse sertifikaadi kehtivus.
Lõikes 4 on loetletud sertifikaadi kehtetuks tunnistamise alused.
Lõige 5 sätestab sertifikaadi omaniku kohustuse teatada Transpordiametile sertifikaadist
loobumise korral. Teates tuleb märkida sertifikaadist loobumise kuupäev, seejuures tuleb seda
teha vähemalt 15 päeva varem, et Transpordiametil ja teistel osapooltel oleks piisavalt aega
vajaliku teabe avaldamiseks ja edastamiseks aeronavigatsiooniteenuse kasutajatele ning
aeronavigatsiooniteenuse kasutajatel oleks võimalik sisse viia vajalikud muudatused oma
protseduuridesse.
LennS § 372–373. Seadust täiendatakse kahe uue paragrahviga, milles sätestatakse lennuliikluse
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifikaadi lahendamisega seotud riigisisene regulatsioon, arvestades EL määrust
nr 2017/373. Nõue lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse
osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimiseks tuleneb EL määruse 2017/373
lisadest, sertifikaadi vorminõuded tulenevad sama määruse II lisa osast ATM/ANS.AR.
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi regulatsioon on hetkel sätestatud §-s 37, kuid
vajab kaasajastamist lähtudes EL õigusest. Lennuprotseduuride väljatöötaja tegevus on LennS
kehtivas redaktsioonis reguleeritud §-s 574, arvestades ICAO nõudeid, kuid vajab täpsustamist
ja EL õigusega vastavusse viimist. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja sertifikaadiga
seonduv regulatsioon kehtivas riigisiseses õiguses puudub. Kõigi nimetatud teenuste
osutamiseks antakse edaspidi välja ühtne sertifikaat, mis sisaldab andmeid kõigi eelnimetatud
osutatavate teenuste kohta.
LennS § 372 lõikes 1 sätestatakse, mis on lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat. Nimetatud
sertifikaat on Transpordiameti välja antav dokument, mis kinnitab sertifikaadi omaniku
vastavust EL määruse 2017/373 nõuetele sertifikaadi lisas ettenähtud teenuste osutamiseks.
Sertifikaadiga osutatavate teenuste loetelu on sätestatud kõnealuses EL määruses.
Lõike 2 kohaselt sertifitseerib sertifikaadiga hõlmatavate teenuste osutajaid Transpordiamet.
Lõikes 3 sätestatakse sertifikaadi väljaandmisega seonduvad menetluslikud nõuded sarnaselt
teiste Transpordiameti menetlustega. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadid on
tegevusload MsüS tähenduses. Vastavalt LennS § 1 lõikele 4 kohaldatakse seaduses
reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele MsüSi,
võttes arvesse LennSist tulenevaid erisusi. Seega tuleb nimetatud sertifikaadi väljaandmise ja
muutmise menetluses järgida EL otsekohalduvate määruste, MsüSi ja LennSi regulatsiooni.
Seetõttu sätestatakse LennSis MsüS kohaldamise erisusena ka EL määrustest tulenevad
erisused, mille kohaselt lõigetega 3 ja 4 sätestatakse erisused MsüSis sätestatud tähtajast ning
sertifikaadi vaikimisi välja andmisest – sertifikaadi menetlemiseks ja sertifikaadi muutmiseks
sätestatakse 90 päevane tähtaeg ning sertifikaati ei loeta vaikimisi välja antuks, kui tähtaja
jooksul taotlust ei menetleta. Muude paragrahvis nimetatud muudatuste menetluseks on tähtaeg
vastavalt MsüSile. Vastav regulatsioon kehtestatakse sarnaselt teiste lennunduses kehtivate
sertifikaatide taotlemise, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise,
kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõuetele.
Lõikega 4 kehtestatakse regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi väljaandmisest
keeldumiseks. See oli varasemalt kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. märtsi
2007. a määruse nr 13 „Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“
(edaspidi: MKM määrus nr 13), kuid korrektne on see sätestada seaduse tasandil. Regulatsiooni
sisu ei muudeta.
Lõikega 5 kehtestatakse volitusnorm lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifitseerimise tingimuste
ja korra määruse kehtestamiseks. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina hetkel kehtiva MKM
määruse nr 13 asemel. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.
Lõikes 6 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus.
LennS §-s 373 sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramise,
kehtivuse peatamise, kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse taastamisega seonduvad sätted.
Aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga seotud
kehtivaid nõudeid sisuliselt ei muudeta, lisandub lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja
sertifikaadiga seotud regulatsioon. Muudatusega ühtlustatakse sertifikaatidega seonduvat
regulatsiooni sarnaselt teiste lennunduses kehtivate sertifikaatide kehtivuse peatamise,
kehtetuks tunnistamise ja taastamise nõudeid.
Lõikes 1 sätestatakse sertifikaadi piiramise ja kehtivuse peatamise alused. Sertifikaadi piiramist
on detailsemalt selgitatud § 81 juures ning seletuskirja punktis 4 (eelnõu terminoloogia).
Lõikes 2 sätestatakse sertifikaadi taastamise alused. Sertifikaadi kehtivuse taastamisele eelneb
vajadusel Transpordiameti poolne kontroll, tegemist on üldise lennundusvaldkonna praktikaga
EL tasandil.
Lõike 3 kohaselt tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks, kui sertifikaadi omanik ei ole
sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud
puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele.
Lõikes 4 nähakse ette võimalus sertifikaadist loobumiseks sertifikaadi omaniku initsiatiivil,
loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Vastav regulatsioon oli seni
sätestatud MKM määruses nr 13.
Lennutegevus (LennS 7. peatükk)
LennS § 40 muudetakse. Kehtiva LennS redaktsiooni kohaselt annab EÜ määruses nr
1008/2008 nimetatud lennuettevõtja lennutegevusloa välja, peatab selle kehtivuse ja tunnistab
kehtetuks majandus- ja taristuminister, kelle pädevuses on ühtlasi ka riiklik järelevalve
lennuettevõtja lennutegevusloa EÜ määruses nr 1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle.
Transpordiameti loomisest lähtuvalt lähevad need ülesanded üle Transpordiametile kui
kompetentsikeskusele, kuhu kõik valdkonna tegevuslubadega seotud menetlused on kokku
koondatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka ühe osa säilitamine Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis.
Selleks, et lennuettevõtja saaks teostada ärilist lennutegevust, peab tal olema lennuettevõtja
sertifikaat, mida andis varasemalt välja Lennuamet. Et lennuettevõtja saaks käitada
õhusõidukeid ärilise lennutranspordi eesmärgil (reisijate, posti- ja kaubavedu), peab tal olema
lennuettevõtja lennutegevusluba, mida siiani on andnud välja majandus- ja taristuminister.
Lennutegevusloa andmise üheks eeltingimuseks on lennuettevõtja sertifikaadi olemasolu, mida
annab välja Transpordiamet. Need kaks luba on ärilise lennutranspordiga seotud teenuste
osutamiseks vajalikud ja omavahel seotud. Uue ameti loomisega seonduvalt on mõlemad
tegevused Transpordiameti pädevuses. Varasemalt puudus Lennuametil ressurss selle ülesande
täitmiseks. Sarnaselt annab nii lennuettevõtja sertifikaati kui lennuettevõtja lennutegevusluba
välja ka valdavas osas EL liikmesriikides üks selleks volitatud ametiasutus.
Lõikes 1 sätestatakse lennuettevõtja lennutegevusloa väljaandja, selle kehtivuse peatamise ning
kehtetuks tunnistamise pädevus. Lennutegevusluba antakse välja Transpordiameti peadirektori
otsusega sarnaselt teistele Transpordiameti väljaantavatele sertifikaatidele. Lennutegevusloa
taotlemise, taotluse menetluse ja loa kehtivuse regulatsioon on sätestatud põhjalikult
otsekohalduvas EÜ määruses 1008/2008 II peatükis.
Lennutegevusluba antakse välja vastavalt EÜ määrusele nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta. Seni on Eestis lennutegevuslube välja andnud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning lennuettevõtja sertifikaati Lennuamet
(alates 1. jaanuarist 2021. a Transpordiamet). Selline Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala pädevuste jaotus on olnud tingitud eelkõige senise
Lennuameti piiratud ressursi tõttu keskendumisest eelkõige lennundusohutusele. Arvestades 1.
jaanuarist 2021. a tegevust alustanud Transpordiametisse kui transpordi kompetentsikeskusesse
koondunud inimressurssi ning nende valdkondlikke teadmisi, samuti eesmärki parandada
avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, on põhjendatud anda lennutegevusloa
väljaandmine Transpordiameti pädevusse. Lennutegevusloa väljaandmise ja kehtivusega
seonduvates menetluses kasutatakse pädevaid eksperte, sh majandusvaldkonna asjatundjaid,
teenindusstandardit, hinnatakse teenuste rahulolu, kasutatakse ühtseid teenindust toetavaid
tehnilisi lahendusi. Muudatusega kaasneb tõhusam menetlus ühe kontaktpunkti ja asutuse
kaudu, mistõttu kaasneb kaudne positiivne mõju lennuettevõtjate tegevusele, vältides mitme
asutuse kaudu tegevuslubade taotlemist, ning riigiasutuste töökoormuse vähenemisele.
Lõikes 11 määratletakse lennutegevusloa taotlemisel Transpordiametile esitatavad andmed ja
dokumendid. Taotlus esitatakse vabas vormis. Lennutegevusloa saamiseks peab taotleja
tõendama vastavust EÜ määruse 1008/2008 artiklis 4 ja lisas 1 sätestatud tingimustele ning
lennutegevusloa taotlemisel tuleb esitada määruse lisas 1 sätestatud dokumendid. Sellest
lähtuvalt peab taotleja tõendama alljärgnevat:
1) tema peamine tegevuskoht on selles liikmesriigis;
2) tal on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
3) tema käsutuses on üks või mitu õhusõidukit omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel;
4) tema peamine tegevusala on lennuteenuste osutamine eraldi või seotuna õhusõiduki mis tahes
muu äritegevusega või õhusõiduki remontimise ja hooldusega;
5) tema struktuur võimaldab lennutegevusluba väljaandval pädeval asutusel rakendada EÜ
määruse 1008/2008 II peatüki sätteid;
6) liikmesriikidele ja/või liikmesriikide kodanikele kuulub rohkem kui 50 % ettevõtjast ja nad
omavad selle üle tõhusat otsest või kaudset kontrolli kas ühe või mitme vaheettevõtja kaudu,
välja arvatud kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille lepinguosaline ühendus on, sätestatud
juhtudel;
7) ta vastab EÜ määruse 1008/2008 artiklis 5 sätestatud finantstingimustele;
8) ta järgib EÜ määruse 1008/2008 artiklis 11 ja määruses (EÜ) nr 785/2004 täpsustatud
kindlustusnõudeid ja
9) ta järgib EÜ määruse 1008/2008 artiklis 7 ette nähtud nõudeid hea maine kohta.
Nendele tingimustele vastamist peab taotleja tõendama ning sellest lähtuvalt saab EÜ määruse
artikli 7 kohaselt pädev asutus (Eestis Transpordiamet) anda taotlejale välja lennutegevusloa.
Senise LennS § 40 lõikes 2 sätestatud volitusnorm lennutegevusloa väljaandmise, kehtivuse
peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestamiseks tunnistatakse kehtetuks, kuna
vastavad sätted tulenevad otsekohalduvast EÜ määrusest 1008/2008 ning vajadusel
kohaldatakse riigisiseselt haldusmenetluse seadust. Lennutegevusloa annab välja
Transpordiameti peadirektor oma otsusega ning loa vormi kinnitab Transpordiameti
peadirektor, arvestades EL otsekohalduva määruse nõudeid. Muudatus ei too kaasa
riigilõivumäära suurendamist.
LennS § 42 lõike 2 teist lauset muudetakse. Riigilõivustatud toimingu sõnastust täpsustatakse
selliselt, et senise lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes õhusõiduki
registreerimistunnuse muutmise taotluse läbivaatamise riigilõivu võtmata jätmise asemel ei
võeta riigilõivu juhul, kui taotletakse käitamistingimustest õhusõiduki registreerimistunnuse
kustutamist. Samuti ei võeta eelnõu kohaselt riigilõivu lennuettevõtja kontaktandmete
muutmise taotluse läbivaatamise eest. Muudatus on tingitud asjaolust, et õhusõiduki
registreerimistunnuse muutmisena käsitletakse ka konkreetse uue õhusõiduki lisamist
lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse, kuid selle lisamine eeldab Transpordiametile
väga mahukat tööd, sest üle tuleb kontrollida nii lennutegevuse käsiraamatu vastavad osad kui
konkreetse õhusõiduki ja selle varustuse nõuetele vastavus. Lennuettevõtja kontaktandmete
muutumine üldjuhul Transpordiametile töömahtu märkimisväärselt ei suurenda. Seega
riigilõivu võtmata jätmine on õigustatud konkreetse õhusõiduki registreerimistunnuse
kustutamise ja ettevõtja kontaktandmete muutmise taotlemisel, kus inspektorite töömaht on
oluliselt väiksem võrreldes muude lennuettevõtja sertifikaadi muutmise taotluste menetlustega.
LennS § 424 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse ning lisatakse võimalus lennuettevõtja
sertifikaadi piiramiseks, mis tuleneb EL lennundusohutuse alusmäärusest. Sertifikaadi piiramist
on detailsemalt selgitatud § 81 juures ning seletuskirja punktis 4 (eelnõu terminoloogia).
LennS § 4213 lõiget 3 täiendatakse teise lausega, millega täpsustatakse välisriigi õhusõidukite
registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitamiseks antava Transpordiameti nõusoleku
kehtivusaega. Ligikaudu aastases praktikas on tihti tekkinud küsimus, kui pikaks ajaks välisriigi
mitte-EASA õhusõidukile nõusolek anda. Enim taotlevad Transpordiameti nõusolekut
välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki Eestis käitamiseks välisriigi erapiloodid,
et suvisel hooajal oma ülikergõhusõidukiga Eestis lennata. Algselt andis Transpordiamet
nõusoleku kuni kolmeks kuuks, kuid praktikas hakkasid paljud nõusoleku saanud erapiloodid
taotlema selle pikendamist. Kui taotluses on esitatud kõik § 4213 lõike 2 kohaselt nõutavad
dokumendid ja Transpordiamet on veendunud, et taotleja suudab tagada ohutu lennutegevuse,
ei ole Transpordiametil alust pikendamisest keelduda. Kui kõik nõutud dokumendid on
piisavalt kaua kehtivad, on mõistlik anda välja Transpordiamet nõusolek kuni pooleks aastaks,
mis vähendab ka Transpordiameti töömahtu. Nõusoleku andmine pikemaks ajaks ei ole
otstarbekas, kuna nt vastutuskindlustuslepingu ning lennukõlblikkuse sertifikaadi kehtivusaeg
lõpeb üldjuhul varem.
Kui mõne dokumendi kehtivusaeg lõpeb varem, tuleb nõusoleku saamiseks esitada uued
dokumendid.
LennS § 441 lõiget 2 muudetakse, arvestades menetlustoimingute reaalset järjekorda ning
sõnad „Lennutegevust deklareerinud“ asendatakse sõnaga „deklareerimiskohustusega“.
Paragrahvis 441 on sätestatud EL määruse nr 965/2012 punkti ORO.DEC.100 riigisisene
regulatsioon lennutegevuse deklareerimiseks käitajale, kes tegeleb keerukate
mootorõhusõidukite mitteärilise käitamisega või mitteäriliste erilendude käitamisega või
äriliste erilendude käitamisega. Erilendudeks on EL määruse nr 965/2012 V lisas (SPA-osas)
sätestatud tingimuste täitmist nõudvate lennud (nt sooritusel põhineva navigatsiooniga lennud
(PBN), navigatsiooni miinimumnõuete (MNPS) kohased lennud, lennutegevus vähendatud
kõrghajutusmiinimumidega (RVSM) õhuruumis, lennud halva nähtavusega (LVO), lennud
kahe mootoriga lennukiga suurendatud käitamisulatusega lendudeks (ETOPS), ohtlike kaupade
vedu, lennud kopterite öönägemissüsteemi (NVIS) abil, kopterilend ripplastiga (HHO) ning
kopterite kiirabilennud (HEMS). Eelnõus sätestatud muudatus on tingitud praktikas ilmnenud
asjaolust, et käitaja taotleb esmalt eriluba teatud lennutegevuseks ja alles pärast eriloa saamist
esitab Transpordiametile deklaratsiooni, sest deklaratsioonile tuleb kanda erilubade loendi
number, mida käitaja ei saa teada enne, kui talle eriluba antakse, ning seetõttu korrastatakse
seaduse sõnastust, kuid sisuliselt riigisisene menetlus ei muutu. Sarnast sõnastust on kasutatud
ka LennS §-s 6046.
Lennundusjulgestus (LennS § 71. peatükk)
LennS § 463 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „Lennu- ja Merepääste
koordinatsioonikeskust“ tekstiosaga „Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskust“
eesmärgiga ajakohastada Politsei- ja Piirivalve struktuuriüksuse nimetust. Politsei- ja
Piirivalveameti haldusalas tegutsev Merevalvekeskus (ingl keeles joint rescue coordination
centre – JRCC) teeb Eestis lennuotsingu- ja päästetöid.
LennS § 468 lõiget 4 muudetakse eesmärgiga ajakohastada reisija õhusõiduki pardale minekul
tehtavaid toiminguid. Muudatuse kohaselt kontrollib õhusõiduki käitaja või tema esindaja
reisija õhusõiduki pardale minekul reisija pardakaarti. Kehtiva LennS § 468 lg 4 sätestatud
nõude kohaselt peab reisija õhusõiduki pardale minekul esitama õhusõiduki käitajale või tema
esindajale lisaks pardakaardile ka isikut tõendava dokumendi. Isikut tõendava dokumendi
esitamise nõue õhusõiduki pardale minekul kehtestati riigisiseselt 2008. a eesmärgiga tõendada
volitusi lennuvälja piirangualadel liikumiseks ja julgestusnõuete täitmiseks19. Euroopa Liidu
õigusaktides lennundusjulgestuse eesmärgil reisija isikut tõendava dokumendi kontrollimise
nõuet ei ole kehtestatud20 ja turvalisus õhusõiduki pardal on tagatud erinevate kombineeritud
lennundusjulgestusmeetmetega (nt reisija profileerimine, reisija tuvastamine enne tema
lennuvälja julgestuspiirangualale lubamist, reisijate ja nendega kaasas olevate esemete
julgestusotstarbeline läbivaatus, ainult identifitseeritud registreeritud pagasi õhusõiduki pardale
lubamine jms). Hetkel riigisiseselt kehtiv nõue lennundusjulgestuse tagamisel lisaväärtust ei
anna. Julgestusriskid isikut tõendava dokumendi kontrollimise loobumisel väravas ei suurene,
kuna lennuvälja julgestuspiiranguale saavad ainult julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud
kehtiva pardakaardiga reisijad. Paljud Euroopa lennujaamad (näiteks Praha, München,
Frankfurt, Kopenhaagen, Budapest, Stockholm, Amsterdam, Helsingi, Riia, Viin jm) on
loobunud Schengeni ala reisijatelt isikut tõendava dokumendi nõudmisest õhusõiduki pardale
minekul ning reisija peab lennule minnes väravas esitama vaid pardakaardi.
Isikut tõendava dokumendi esitamise nõudest loobumise põhjused on eelkõige majanduslikud,
kuid arvestades SARS-CoV-2 viirusepuhangu mõjusid, on varasemast olulisemaks muutunud
ka tervisekaitse. Iseteenindusväravate vastu on Eestis huvi tundnud mitmed Euroopa Liidu
lennuettevõtjad, samuti võimaldavad iseteenindusväravad suuremat reisijate läbilaskevõimet
piiratud ruumi tingimustes. Iseteenindusväravates elektrooniline pardakaardi kontroll välistab
inimese poolt põhjustatud eksimuse ning reisijate suur arv ei mõjuta koormust. Arvestades
tehnoloogilisi arenguid ja innovatsiooni, liigub ka lennundus järjest enam automatiseeritud
süsteemide poole, mis teeb andmevahetuse kiiremaks ja täpsemaks, ning võimaldab efektiivset
reisijate õhusõidukile pardaleminekut. Seoses SARS-CoV-2 viiruse puhangu vastaste
meetmetega on oluline kaitsta nii reisijate kui ka pardateenindajate tervist, mistõttu
iseteenindusväravate kasutuselevõtuga on võimalik tagada piisav vahemaa inimeste vahel, mis
vähendab inimeste vahelisi kontakte ning võimaldab vähendada viiruselevikut.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on konsulteerinud ka Siseministeeriumiga ning
ühisosana on leitud, et tegemist on pigem formaalse kontrolliga ning kavandatav muudatus ei
vähenda turvalisust õhusõiduki pardal. Standardtoiminguna õhusõiduki pardale minekul isikut
tõendava dokumendi kontrollimisest loobumine ei tähenda siiski, et isikut tõendavat dokumenti
väravas edaspidi üldse ei küsita – kui näiteks lennuettevõtja oma standardprotseduuridest
lähtudes või Siseministeeriumi allasutused seda sisejulgeoleku kaalutlustel vajalikuks peavad,
on isikut tõendavate dokumentide kontrollimine väravas võimalik.
LennS § 469 muudetakse lähtudes EL õiguse muudatustest. Arvestades arenguid lennunduses
ning vajadust ennetada ohtusid ja riske, on EL määruses sätestatud 2015/1998 taustakontrolli
19
LennS §-s 466 lg 2 (käesoleval ajal § 468) põhjendus lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
330 SE seletuskirjas, seadus jõustus 22. detsembril 2008.
20
Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmääruse EL 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste
põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed, lisa punkti 1.2.2.2 kohaselt peab juurdepääsu saamiseks
julgestuspiirangualale isik esitama ühe järgmistest lubadest: a) kehtiv pardakaart või sellega samaväärne dokument
või b) kehtiv meeskonnaliikme tunnistus või c) kehtiv lennujaama läbipääsuluba või d) riigi pädeva asutuse
väljastatud kehtiv läbipääsuluba või 3) järelevalveasutuse väljastatud ja riigi pädeva asutuse tunnustatud kehtiv
läbipääsuluba. Punkti 5.3.1.1 kohaselt tagab lennuettevõtja pardalemineku ajal, et reisija esitab kehtiva pardakaardi
või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile.
nõudeid 2019. ja 2020. a täiendatud21. Sellest lähtuvalt täpsustatakse ja täiendatakse LennS §
469 sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni, et see oleks ühetaoline ja kooskõlas EL
õigusega, võimaldamaks EL taustakontrollipõhimõtete ühetaolist kohaldamist.
EL uute nõuete kohaselt eristatakse standardset ja tugevdatud taustakontrolli (EL määruse
2015/1998 lisa punkt 11.1). Võrreldes varasemalt kehtinud nõudega tuleb kohaldada seniste
taustakontrollisubjektide suhtes tugevdatud taustakontrolli (EL määruse 2015/1998 lisa punkt
11.1.1) ning täiendavalt on lisandunud isikute ring, kelle suhtes tuleb kohaldada tugevdatud või
standardset taustakontrolli. Tugevdatud või standardse taustakontrolli tegemise valik on
liikmesriigil uute, määruse muudatusega lisandunud isikute suhtes, kelleks on väljaspool
lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala lennundusjulgestusalaseid ülesandeid
täitvad isikud ning isikud, kes küll otseselt lennundusjulgestusega seotud ülesandeid ei täida,
kuid puutuvad oma tööülesannete täitmisel kokku lennuväljale või kopteriväljakule viidava
lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või -saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega
ehk nn tarneahela isikud (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.2).
Seni kehtinud sõnastuse kohaselt on tulnud kohaldada nende isikute suhtes määruses sätestatud
2015/1998 töölevõtmise-eelset kontrolli (inglise keeles pre-employment check). Töölevõtmise-
eelse kontrolli kohaldamine lõpetati rakendusmääruse punkti 11.1.2 kohaselt 31. juuliks 2019.
a. Varem töölevõtmise-eelsele kontrollile allutatud isikud peavad taustakontrolli läbima
hiljemalt 30. juuniks 2020. a. Standardne taustakontroll tähendab isikusamasuse tuvastamist,
karistusandmete, töökogemuse, hariduse ning töö- ja haridustee lünkade kontrollimist vähemalt
eelneva viie aasta ulatuses (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.4). Tugevdatud
taustakontrolli käigus kontrollitakse lisaks eelnevale ka jälitusteavet ja muud riiklikele
pädevatele asutustele kättesaadavat asjakohast teavet, mis nende arvates võib olla vajalik, et
hinnata töötaja sobivust selliste ülesannete täitmiseks, mis nõuavad tugevdatud taustakontrolli
(EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.3). Kontrollitava isiku suhtes tehtav taustakontroll peab
olema pidev või vähemalt korduv: tugevdatud taustakontrolli tuleb teha iga-aastaselt ning
standardset taustakontrolli üks kord kolme aasta jooksul (EL määruse 2015/1998 lisa punkt
11.1.7).
Eelnõu kohaselt ei hakata Eestis riigisiseselt eristama standardset ja tugevdatud taustakontrolli,
vaid kõiki isikuid koheldakse ühetaoliselt. Selleks täiendatakse LennSi, lisades
taustakontrollisubjektide loetelusse täiendavad isikute kategooriad, lähtudes EL määruse
2015/1998 lisa punktist 11.1.2. Ühetaoline kohtlemine on tingitud asjaolust, et isikud, kes seni
läbisid taustakontrolli, kvalifitseeruvad EL-i muudatuste järgi tugevdatud taustakontrolli
meetme alla ning määruse kohaselt on lisanduvate isikute suhtes tehtava taustakontrolli liik
liikmesriigi otsustada. Arvestades taustakontrolliga hõlmatud isikute koguarvu (keskmiselt
1750 taustakontrolli aastas), taustakontrollide sarnast sisulist iseloomu, riive ulatust ning
asjaolu, et edaspidi lisanduv isikute osakaal on suhteliselt väike (hinnanguliselt 200-300 isikut),
on õigusselguse huvides senise ühetaolise siseriikliku jaotusega jätkamine asjakohasem. Lisaks
arvestades põhiõiguste riive ulatuse samasust, taustakontrolliga kaasnevat selgitamiskohustust
nii riigile kui tööandjale, isikute tööülesannete muutumist ajas, andmete kontrollimise sagedust,
21
Komisjoni 23. jaanuari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL)
2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja
tugevdamisega ning mida omakorda on muudetud COVID-19 pandeemia tõttu komisjoni 30. juuni 2020
rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL)
2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate
lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine
avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete
nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu
esitatavate andmete valdavat kattuvust mõlema kontrolliliigi puhul ning terrorismiohu
suurenemist, on mõistlik kohelda kõiki lennunduse taustakontrolli subjekte riigisiseselt
ühetaoliselt.
Taustakontrolli teeb Kaitsepolitseiamet. Taustakontroll hõlmab EL määruse kohaselt ka
isikusamasuse tuvastamist. Arvestades taustakontrolliga hõlmatud isikute koguarvu (2014-
2018. a teostati 8422 taustakontrolli) ning asjaolu, et isikusamasuse tuvastamiseks on vajalik
kontrollitava isiku kohalolek, ei ole kõigi isikute puhul selle teostamine Kaitsepolitseiameti
poolt mõistlik. Seetõttu tuvastab Kaitsepolitseiamet taustakontrolli käigus isiku esitatud
dokumentide põhjal. Seisukoht tugineb sellele, et isikusamasuse tuvastab vähemalt isiku
töölevõtmisel tööandja ning lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa väljaandmisel ka
lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, kelle juures või territooriumil hakkab isik tööülesandeid
täitma. Seega kontrollitava isiku isikusamasuse tuvastab töölevõtmisel tööandja ja läbipääsuloa
väljaandmise menetluses lennuvälja või kopteriväljaku käitaja. Seisukoha kujundamisel on
konsulteeritud ka Euroopa Komisjoniga. Eelnõu kohaselt esitab kontrollitav isik oma
isikuandmete ankeedi ühekordselt (seni kehtinud taustakontrollisüsteemi kohaselt on tulnud
seda teha perioodiliselt, mille ulatus on sõltunud lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuloa
kehtivuses ajast – kahe kuni viie aasta tagant).
Ankeedi ühekordne esitamine lihtsustab asjaajamist isikute ja eelkõige ka läbipääsulube
väljaandva lennuvälja või kopteriväljaku käitaja jaoks oluliselt, kuna Kaitsepolitseiametile
edastatavate ankeetide koguarv väheneb. Isikul on vaja esitada isikuandmete ankeet uuesti sama
valdkonna tööandja vahetumisel või kui on esinenud eelnõu paragrahvi 469 lõikes 62 sätestatud
olukord, mille tulemusel on Kaitsepolitseiametit teavitatud edaspidisest kontrolli mitte
teostamise vajadusest. Seni on esinenud praktikas probleeme kontrollitava isiku isikuandmete
ankeedile kantud puudulike andmetega (sageli on nõutavad väljad täitmata või täidetud
puudulikult), mistõttu lasub endiselt peamine roll tööandjal isiku teavitamisel taustakontrolli
ankeedi täitmise vajadusest. Andmete esitamata jätmisel on paraku keeruline tuvastada, kas isik
on jätnud andmed esitama tahtlikult või tähelepanematusest. See raskendab lisaks andmete
kontrollimisele ka usaldusväärsuse hindamist. Seetõttu tööandja poolse töötaja teavitamise
nõude täitmisel suureneb tööandja kindlustunne töötaja usaldusväärsuses veendumisel, töötaja
teadlikkus taustakontrollist ja selle vajadusest ning eeldatavatest tööülesannetest ning ühtlasi
väheneb mittenõuetekohaselt täidetud ankeetidega seotud asjaajamine.
Kehtiva korra kohaselt esitab isik taustakontrolliks vajaliku isikuandmete ankeedi lennuvälja
või kopteriväljaku käitajale, kui taotletakse läbipääsuluba. Lennuettevõtjale esitatakse ankeet,
kui taotletakse õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistust. Muudel juhtudel esitatakse ankeet
Transpordiametile. Täidetud isikuandmete ankeet edastatakse Kaitsepolitseiametile. Eelnõu
kohaselt lisandub isikuandmete ankeedi esitamise nõue tööandjale, kui taustakontrolli
eeldatavaid tööülesandeid täidetakse väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku territooriumi (nn
tarneahela isikutest tööandjate töötajad). Edastatav isikuandmete ankeet võib olla täidetud ja
allkirjastatud nii paberkandjal kui digitaalselt (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 6) ning isiku
soovi korral võib dokumenti kanda digitaalset tuvastamist võimaldava krüptograafilise võtme
(isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lg 5) välistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu
dokumentidele.
Sarnaselt kehtivale korrale kontrollib Kaitsepolitseiamet esitatud dokumente ning kasutab
vajadusel täiendavaid allikaid isiku usaldusväärsuse hindamiseks taustakontrolli eeldavate
ülesannete täitmiseks ning teavitab dokumentide edastajat (lennuvälja või kopteriväljaku
käitajat, lennuettevõtjat, tööandjat või Transpordiametit) 15 päeva jooksul kontrolli tulemustest
iga kontrollitava kohta eraldi. Kontrolli tegemine võib pikeneda 45 päevani, kui kontrolli
tegemiseks on vaja esitada järelepärimisi välisriikidele – see jääb ka edaspidi samaks. Eelnõu
kohaselt hakkab peale ankeedi esitamist toimuma järjepidev rutiinne kontroll
Kaitsepolitseiameti poolt ning kontrollitaval isikul ei ole vaja uuesti selleks dokumente esitada
(va seaduses ettenähtud juhtudel). Edaspidise rutiinse korduva kontrolli tulemustest teavitab
Kaitsepolitseiamet dokumente edastanud asutust või tööandjat ainult juhul, kui esinevad
taustakontrolli läbimist (ja seetõttu lennunduse taustkontrolli eeldavate ülesannete täitmist)
välistavad asjaolud või asjaolud, mis eeldavad tööandja või loa väljaandja täiendavat hinnangut
isiku sobivusele (LennS § 469 lg 5). Eelnõu kohaselt peab isikuandmete ankeedi edastanud isik
või asutus (lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja, tööandja või Transpordiamet)
teavitamata viivitamata Kaitsepolitseiametit, kui edaspidiseks taustakontrolliks puudub
vajadus, näiteks ei antud välja kontrollitava isiku tööülesannete täitmiseks vajalikku dokumenti
(lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat või
tunnistus) või see tunnistatakse kehtetuks või isik ei täida enam lennundusjulgestusalaseid
ülesandeid, mille täitmiseks on vajalik taustakontrolli läbimine. Sellega välistatakse edaspidine
taustakontroll Kaitsepolitseiameti poolt ehk põhiõiguste riive nende isikute suhtes, keda
edaspidi vaja kontrollida enam ei ole.
EL määruse 2015/1998 muudatus jõustus 1. veebruaril 2019. a, hetkel kehtib taustakontrolli
uute sätete kohaldamise üleminekuaeg 31. detsembrini 2021. Selleks ajaks peab kogu
riigisisene süsteem vastama EL uutele nõuetele22 ning vastav jõustumissäte on ette nähtud ka
eelnõu rakendussättega (§ 3).
LennS § 469 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 10 muudetakse eesmärgiga täpsustada isikute ringi, kelle
suhtes teostab Kaitsepolitseiamet taustakontrolli, et hinnata isiku sobilikkust lennundusalaste
tööülesannete täitmiseks. Selleks lisatakse üldisesse loetellu ka lennundusjulgestuskoolitusi
läbiviiva instruktori sertifikaadi saamine. LennS § 466 kohaselt on julgestusinstruktori
sertifitseerimise eelselt vaja läbida taustakontroll. Muudatusega ühtlustatakse LennSi mõisteid,
kasutades taustakontrolli sätetes § 466 julgestusinstruktori sertifitseerimist sätestava paragrahvi
sõnastust. Seetõttu muudetakse ka lõike 2 punkti 10, täpsustades senist sõnastust, asendades
julgestuskoolitusi läbiviiva instruktori ülesannete täitmise funktsiooni julgestusinstruktori
sertifikaadi taotlemise või omamisega.
LennS § 469 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 – 14, laiendades kontrollitavate isikute loetelu
EL määruse muudatuses sätestatud isikute võrra. EL lennunduse taustakontrolli regulatsioon on
sätestatud EL määruses 2015/1998, mida 2019. a algul täiendati komisjoni rakendusmäärusega
(EL) 2019/103 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise,
ühtlustamise, lihtsustamise ja tugevdamisega. Sellest lähtuvalt tuleb täpsustada ja täiendada
LennS § 469 sätestatud riigisisest taustakontrolli regulatsiooni. Eelnõu kohaselt lisatakse
taustakontrollile allutatud isikute loetellu EL määruse 2015/1998 lisa punktis 11.1.2 loetletud
isikud, kelle suhtes varasemalt taustakontrolli tegemise kohustus puudus või ei olnud otsesõnu
nõutav (eelkõige väljaspool lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala
lennundusjulgestusalaseid ülesandeid täitvad isikud ning isikud, kes küll otseselt
lennundusjulgestusega seotud ülesandeid ei täida, kuid puutuvad oma tööülesannete täitmisel
22
Komisjoni 23. jaanuari 2019 rakendusmäärus (EL) 2019/103, millega muudetakse rakendusmäärust (EL)
2015/1998 seoses teatavate konkreetsete lennundusjulgestusmeetmete selgitamise, ühtlustamise, lihtsustamise ja
tugevdamisega, lisa punkti 26 alapunkt 11.1.12, ning mida omakorda on muudetud COVID-19 pandeemia tõttu
komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärusega (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL)
2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes
julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate
küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede
avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu, artikkel 3.
kokku lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või
-saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega ehk nn tarneahela isikud).
LennS § 469 täiendatakse lõikega 21 seonduvalt lõikes 2 tehtava muudatusega. Selle kohaselt
on tööandjal kohustus tagada isiku teavitamine taustakontrolli teostamise vajadusest ning
ulatusest. Eelnõuga pannakse lennuväljal tegutsevatele ettevõtetele, ametiasutustele kui ka
muudele lennundusjulgestusega seotud ülesandeid täitvatele üksustele kohustus teavitada
kontrollitavat taustakontrolli teostamise vajadusest ning ulatusest esimesel võimalusel. Lõike
eesmärk on tagada, et seaduse § 469 lõikes 2 nimetatud loa taotlemisel või seal nimetatud
töökohale asumisel on isik teadlik tema suhtes läbiviidavast taustakontrollist ning seeläbi on ka
tööandjal suurem kindlustunne, et taustakontrollist teadlik isik, kes asub taustakontrolli läbimist
eeldavaid ülesandeid täitma, taustakontrolli ka läbib. Siinkohal on oluline, et taustakontrollist
teavitamine toimuks võimalikult lihtsalt ja esimesel võimalusel. Sellisel juhul on isikul veel
enne töösuhte algust võimalik otsustada, kas ta nendel tingimustel üldse soovib asuda ülesannet
täitma. Arvestades lennundusnõuete spetsiifikat ning asjaolu, et muudatusega laieneb
taustakontrollile allutatud isikute ring, hõlmates mh isikuid, kes ei pruugi endale teadvustada
seotust lennunduse ega lennundusjulgestusnõuete täitmisega (nt lennuväljast eemal asuvad
kauba- või postikäitlejate töötajad), võib osutuda vajalikuks anda töötajale vajalikku teavet
taustakontrolli kohta ka töösuhte kestel. Kuna taustakontrolliga seotud dokumendid edastatakse
Kaitsepolitseiametile üldjuhul tööandja või lennuvälja käitaja kui läbipääsuloa väljaandja
vahendusel, on teavitamisega võimalik tagada ka esitatavaate andmete ja dokumentide
nõuetekohasus, mis on praktikas probleeme põhjustanud. Samas täidab taustakontrolli
tegemiseks vajaliku isikuandmete ankeedi siiski kontrollitav isiklikult ning tööandjal ega
läbipääsuloa väljaandjal ei ole õigust kontrollida ankeedis esitatud andmete korrektsust ega
ammendatavust ilma kontrollitava loata ning kontrollitav võib esitada tööandjale või
läbipääsuloa väljaandjale isikuandmete ankeedi ka elektrooniliselt digiallkirjastatuna, lisades
soovi korral ka dokumenti digitaalset tuvastamist võimaldava krüptograafilise võtme, mille
LennS § 469 lõikes 8 sätestatud tööandja või läbipääsuloa väljaandja edastab
Kaitsepolitseiametile.
LennS § 469 lõike 3 punkti 1 muudetakse lähtudes lõikes 1 ja lõike 2 punktis 10 tehtavast
muudatusest. Muudatuse kohaselt täiendatakse kontrolli tulemusel dokumentide väljaandmisest
keeldumise või kehtetuks tunnistamise loetelu ka julgestusinstruktori sertifikaadiga.
LennS § 469 lõike 4 punkti 1 täpsustatakse. LennS kehtiva sõnastuse kohaselt ei läbi isik
taustakontrolli, kui tema tegevus on suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku või tsiviillennunduse
vastu. Muudatusega välistatakse taustkontrolli edukas läbimine ka juhul, kui isiku varasem
tegevus on olnud suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku või tsiviillennunduse vastu.
LennS § 469 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt ei läbi kontrollitav taustakontrolli
edukalt, kui ta on kahtlustatav, süüdistatav või karistatud karistusseadustiku § 237-2376 või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiivis (EL) 2017/541,
terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning
muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK sätestatud analoogsetes kuritegudes. Muudatus
tuleneb EL määruse 2015/1998 lisa punktist 11.0.9, mille kohaselt kvalifitseeruvad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 sätestatud terroriaktidega seotud kuriteod
diskvalifitseerivate asjaoludena. Nimetatud direktiiv on Eestis üle võetud karistusseadustikuga.
Viide EL direktiivile sätestatakse eesmärgiga välistada välisriigis karistatud isikute
taustakontrolli läbimine, kuna nimetatud isikute karistamisel ei ole kohaldatud Eesti Vabariigis
kehtivat karistusseadustikku.
LennS § 469 lõike 5 punkti 1 muudetakse lähtudes sama paragrahvi lõike 4 punkti 4 sõnastusest.
Direktiivis 2017/541 loetletud terrorismiga seonduvad kuriteod on rakendusmääruse kohaselt
välistavad asjaolud, mille tõttu nende suhtes tuleb kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud meetmeid. Muude kuritegude osas (rakendusmäärus viitab (EL) direktiivile
2016/681 lisale 2, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude
ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks võib isiku sobivust
töökohale hinnata,) võib isiku tööle võtmist kaaluda.
LennS § 469 lõike 5 punkti 5 muudetakse, kuna taustakontrolli tegemisel on vaja arvestada ka
narkootiliste ainete tarvitamisega ning arsti ettekirjutuseta psühhotroopsete ainete tarvitamisega
seotud riske. Sarnaselt alkoholi väärkasutamisega võib ka narkootiliste või psühhotroopsete
ainete tarvitamine seada ohtu kolmandate isikute turvalisuse, sest nende ainete mõju all tegutsev
isik ei pruugi teha adekvaatseid otsuseid.
LennS § 469 lõiget 5 täiendatakse punktidega 8 ja 9, mille kohaselt võib kontrollitav isik mitte
läbida taustakontrolli edukalt, kui ta ei ole esitanud andmeid oma karistatuse või kinnitust
karistuste puudumise kohta või ei ole esitanud kõiki nõutavaid andmeid või dokumente.
Nimetatu omab eelkõige tähtsust välisriigi kodanike või välisriigis elanud Eesti residentide
puhul olukorras, kus Kaitsepolitseiametil ei ole võimalik isiku karistatust kontrollida (näiteks
on isik pikalt elanud väliriigis või pärit riigist, kust karistusandmete kättesaamine ei ole
võimalik). Kuivõrd Kaitsepolitseiametil on õigus küsida andmeid üksnes kontrolli käigus
tähtsust omavate asjaolude kohta, siis ilma andmeid esitamata võib olla võimatu anda
adekvaatne hinnang kontrollitava usaldusväärsuse kohta. Andmete esitamine isiku poolt tagab
muuhulgas ka taustakontrolli probleemideta menetluse ning protsessi kiiruse.
LennS § 469 lõiget 6 muudetakse ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 61 ja 62. EL määruse
2015/1998 lisa punkti 11.1.6 kohaselt püüavad liikmesriigid luua asjakohased ja tõhusad
mehhanismid, mille abil tagada teabe vahetamine riiklikul tasandil ja teiste riikidega, et
täpsustada ja hinnata taustakontrolli käsitlevat teavet. Selleks, et tagada riigi tasandil
asjakohane ning tõhus infovahetus, täpsustatakse lõike 6 sõnastust, kuna arvestades
taustakontrolli põhimõtetesse lisanduvaid uuendusi, on mõistlik eristada selgelt kontrollitava
esitatud isikuandmete ankeedi alusel tehtavat ja rutiinset korduvat kontrolli ning kontrolli
tulemustest lähtuvaid toiminguid. Rakendusmäärusest tulenevalt hakkab Eesti taustakontrolli
suhtes kohaldama järjepideva läbivaatamise mehhanismi, millele on viidatud rakendusmääruse
punktis 11.1.7 a. Lõike 61 kohaselt kontrollib Kaitsepolitseiamet taustakontrolli läbimist
välistavate asjaolude esinemist pidevalt ning kui sellise kontrolli käigus esinevad viidatud
asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet viivitamata kontrollitava isikuandmete ankeedi
Kaitsepolitseiametile edastanud asutust või ettevõtet. Lõike 62 kohaselt teavitatakse viivitamata
Kaitsepolitseiametit, kui kontrollitava isiku tööülesannete täitmiseks vajalikku dokumenti
(lennuvälja või kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat või
tunnistus) ei anta välja või see tunnistatakse kehtetuks või isik ei täida
lennundusjulgestusalaseid ülesandeid, mille täitmiseks on vajalik taustakontrolli läbimine.
Sellega välistatakse lõikes 6 sätestatud pideva kontrolli tegemine nende isikute suhtes, kelle
suhtes taustakontrolli nõue enam ei kohaldu.
LennS § 469 lõike 8 sissejuhatavat lauset muudetakse, jättes välja sõnad „välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul“. Sättega reguleeritakse isikuandmete ankeedi
esitamise korda ning muudatus on seotud lõike 6 sisu muutmisega. Senise välistuse jaoks
puudub edaspidi vajadus, kuna uue nõudena sätestatakse ankeedi esitamise kohustus üksnes
esmasel taotlemisel (vt punkti lõike 6 muudatuse selgitust).
LennS § 469 lõiget 8 täiendatakse punktiga 21 selliselt, et teatud juhtudel esitab kontrollitav isik
isikuandmete ankeedi tööandjale, kes edastab ankeedi taustakontrolli tegemiseks
Kaitsepolitseiametile. Tegemist on eelnõus sätestatud uute taustakontrollisubjektidega, kelle
tööülesannete täitmine ei eelda lennuväljal ega kopteriväljakul viibimist ja kellele ei anta välja
lennuvälja ega kopteriväljaku läbipääsuluba, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaati ega
tunnistust, kuid kes täidavad lennundusjulgestusalaseid tööülesandeid väljaspool lennuvälja või
kopteriväljaku julgestuspiiranguala või puutuvad kokku oma tööülesannete täitmisel
lennuväljale või kopteriväljakule viidava lennukauba- või posti, lennuettevõtja posti või –
saadetiste, pardavarude või lennuväljavarudega. Nimetatud isikute suhtes tuleb teha
taustakontrolli eelkõige seoses oma tööandja juures tööülesannete täitmisega, mistõttu oleks
ebamugav ja ebapraktiline esitada taotlust teistele lõikes 8 sätestatud kontaktisikutele
(lennuvälja või kopteriväljaku käitaja või Transpordiamet), samuti on neil sel juhul võimalik
konsulteerida andmete esitamisel oma tööandjaga ega saada tekkinud küsimustele vastused.
Vastav säte on ette nähtud LennS § 469 lõike 21 muudatusega, mille kohaselt tagavad tööandjad
kontrollitavate teavitamise taustakontrolli teostamise vajadusest ja ulatusest.
LennS § 469 täiendatakse lõigetega 81 ja 82, mille kohaselt sätestatakse isikuandmete ankeedi
esitamise aeg. Seni kehtinud taustakontrolli põhimõtete kohaselt on kontrollitav isik pidanud
regulaarselt esitama taustakontrolli tegemiseks uuesti täietud taustakontrolli isikuandmete
ankeeti. EL määruse 2015/1998 lisa punkti 11.1.7 kohaselt peab kontrollitava isiku suhtes
tehtav tugevdatud taustakontroll olema järjepidev või vähemalt ühe aasta jooksul korduv.
Seetõttu esitab eelnõu kohaselt kontrollitav isik ankeedi ühekordselt, st enne esmakordselt
LennS § 469 lõikes 2 sätestatud dokumentide saamist või ülesannete täitma asumist. Edaspidine
pidev taustakontroll toimub automaatselt Kaitsepolitseiameti poolt. Isikud ei pea edaspidi
ankeeti uuesti esitama § 469 lõikes 2 loetletud dokumentide ega sama tööandja juures
tööülesannete vahetumisel. Sellega lihtsustub taustakontroll üksikisiku jaoks, samuti väheneb
ankeetide edastamisega seonduv haldus- ja töökoormus teiste osapoolte (tööandja, lennuvälja
või kopteriväljaku käitaja) jaoks. Lõike 82 kohaselt peab kontrollitav esitama ankeedi uuesti,
kui on esinenud eelnõu § 496 lõikes 62 sätestatud olukord (vt ka punkti 10 selgitust), sest
Kaitsepolitseiametit on teavitatud konkreetse isiku edaspidise kontrollimise vajaduse
puudumisest.
LennS § 469 lõike 9 teist lauset muudetakse, täpsustades senist sõnastust isikuandmete ankeedile
lisatavate dokumentide kohta. Kui varem võis sõnastusest lugeda välja, et isikuandmete
esitamisel välisriigi karistusandmed või ametlik kinnitus karistuste puudumise kohta esitatakse
võimaluse korral, siis eelnõu kohaselt on tegemist nõutavate andmetega. Uue nõudena
sätestatakse isikut tõendava dokumendi koopia esitamise nõue. Tegemist on oluliste
andmetega, mille puudumisel ei ole võimalik taustakontrolli tulemust usaldusväärseks pidada
ning ratsionaalset otsust langetada (EL määruse 2015/1998 lisa punkt 11.1.6). Lisaks on antud
dokumendid oluliseks hindamaks töö- või haridusega seotud ajalisi lünkasid lähtudes EL
määruse 2015/1998 lisa punktist 11.1.3. Eestis alaliselt elavad isikud neid andmeid ega
dokumente eraldi esitama ei pea, kuna andmed on taustakontrolli tegemiseks muul viisil
kättesaadavad. Kuivõrd on välisriike, mille puhul päringud viibivad või puudub ametite
vaheline koostöö, on see nõue eelkõige välisriigi kodanike või Eestis alaliselt mitte elavate
isikute kontrollimiseks. Muus osas jääb sätte sisu samaks.
LennS § 469 täiendatakse lõikega 91, kohustades taustakontrollile allutatud isikut esitama
Kaitsepolitseiameti nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid või dokumente
taustakontrolli tegemisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Tegemist on uue nõudega
eesmärgiga võimaldada kontrolli teostaval asutusel (Kaitsepolitseiametil) küsida täiendavat
informatsiooni, kui kontrollitav ei ole esitanud isikuandmete ankeediga kõiki nõutavaid
andmeid või dokumente või näiteks ei ole kontrollitava suhtes võimalik järjepideva kontrolli
tingimustes välisriigi asutuselt kontrolliks vajalikke andmeid või tagasisidet päringutele saada.
Eelnõu kohase järjepideva taustakontrolli kehtestamisel esitab edaspidi isik oma andmed
Kaitsepolitseiametile ühekordselt, mistõttu teatud juhtudel ei ole võimalik kontrollitava isiku
usaldusväärsuses veenduda (nt välisriigis elanud isikud, kelle päritoluriigist ei ole
Kaitsepolitseiametil endal võimalik teavet saada), mistõttu kontrollitava enda poolt esitatavad
andmed on üheks oluliseks allikaks hindamaks isiku sobilikkust lennundusalaste tööülesannete
täitmiseks. Antud meede annab võimaluse küsida näiteks andmeid karistatuse puudumise kohta
mingi perioodi vältel.
LennS § 469 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „lennuettevõtja“ sõnadega „kontrollitava
tööandja“. Muudatus on seotud eelnõu punktis LennS § 469 lõike 8 punktiga 21 täiendamisega,
mille kohaselt esitab isik teatud juhtudel isikuandmete ankeedi tööandjale, kes edastab ankeedi
taustakontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.
LennS § 469 lõiget 11 muudetakse seoses taustakontrolli üldiste põhimõtete muudatustega – kui
seni on kontrollitav isik pidanud perioodiliselt esitama taustakontrolli tegemiseks isikuandmete
ankeeti ning Kaitsepolitseiamet on tehtud taustakontrolli kohta iga esitatud ankeedi alusel
andnud vastuse, siis edaspidi teavitatakse ankeedi edastajat (lennuvälja ja kopteriväljaku
käitajat, lennuettevõtjat või kontrollitava tööandjat üksnes esmakordse kontrolli tulemustest
kirjalikult 15 päeva jooksul. Pärast seda toimub järjepidev taustakontroll, kuni isik kuulub
LennS § 469 lõikes 2 märgitud tööülesandeid täitvate isikute hulka või omab kehtivat LennS §
469 lõikes 2 märgitud dokumenti. Erakorraline teavitamine (juhul, kui isik ei läbi edukalt
taustakontrolli) on reguleeritud eelnõu kohaselt LennS § 469 lõikes 6.
LennS § 469 lõike 12 muudatuse kohaselt täiendatakse lõiget sõnastusega, mille kohaselt on
võimalik kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada 45 päevani juhul, kui kontrollitav
ei ole esitanud kontrolli tegemiseks vajalikke andmeid või dokumente. Muudatus on seotud §
469 lõikesse 5 lisatava punktiga 9 ning uue lõikega 91. Kuivõrd Kaitsepolitseiametil on õigus
küsida andmeid üksnes kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta, siis ilma andmeid
esitamata võib olla võimatu anda adekvaatne hinnang kontrollitava usaldusväärsuse kohta.
Seetõttu peab Kaitsepolitseiametil olema võimalus kontrolli tähtaega pikendada, kui kontrolli
tulemustest ei ole sel põhjusel võimalik teavitada 15 päeva jooksul, ning vajadusel anda
negatiivne sisend, kui kontrolli tulemustest teavitamise tähtaja pikendamine ei ole tulemust
andnud ja kontrollitav ei ole endiselt nõutud andmeid või dokumente esitanud.
Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine (eelnõu kohane LennS 72. peatükk)
Seadust täiendatakse peatükiga 72, mis reguleerib mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamist.
Euroopa Liidu tasandil jõustusid 2019. aastal esimesed rakendusaktid, mis reguleerivad
mehitamata lennunduse tegevust Euroopas. 2019. a juulis jõustus EL määrus 2019/947, mis
kehtestab senisest erinevad mehitamata õhusõidukite süsteemide (edaspidi ka: MÕS)
märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, sh MÕS-ide ja nende
käitajate registreerimisnõuded. Muuhulgas näeb määrus ette liikmesriikidele kohustuse luua
MÕS-ide registreerimissüsteemid ja tagada, et registreerimissüsteemid oleksid digitaalsed ja
koostalitusvõimelised ning võimaldaksid vastastikust teabevahetust Euroopa ühtse andmekogu
kaudu. Kõnealune EL määrus läheneb iga MÕS lennule riskipõhiselt, mille järgi hakatakse neid
kategoriseerima.
Eestis hakatakse otsekohalduvat EL määrust 2019/947 kohaldama 1. juulist 2021. a.
Kavandatava riigisisese mehitamata õhusõidukite käitamise regulatsiooni kohaselt peab iga
kaugpiloodi registreerimise ja muude mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisega seotud
toimingute eest tasuma riigilõivu, kuid kui käesolev eelnõu ei jõustu 1. juuliks 2021. a, on
eelnõu kohase redaktsiooni jõustumiseni mehitamata õhusõidukite käitajatel võimalik neid
toiminguid teha riigilõivuvabalt.
Mõiste „mehitamata õhusõiduki süsteem“ on defineeritud EL määruse nr 2019/947 artikli 2
punktis 1 – see hõlmab mehitamata õhusõidukit ning selle kaugjuhtimisseadmeid.
Mehitamata õhusõiduk on õhusõiduk, mis lendab või on projekteeritud lendamiseks
autonoomselt või kaugjuhtimisel nii, et selle pardal ei ole pilooti (EL lennundusohutuse
alusmäärus, art 3 punkt 30).
EL määrusega 2019/947 eristatakse mehitatud õhusõiduki süsteemi käitamist
käitamiskategooriate alusel. MÕS käitamiskategooriad on järgmised:
Avatud kategooria, mis on kõige madalama riskitasemega. Mehitamata õhusõiduki
käitamiseks avatud kategoorias peavad olema täidetud järgmised üldised käitamisnõuded:
- maksimaalne stardimass on alla 25 kg;
- käitamine toimub visuaalse otsenähtavuse tingimustes;
- mehitamata õhusõiduki käitamine toimub madalamal kui 120 meetrit maapinnast.
Käitamine avatud kategoorias on käitamispiirangute, kaugpiloodile esitatavate nõuete ja
MÕSile esitatavate tehniliste nõuete alusel jagatud omakorda kolmeks alamkategooriaks (A1,
A2, A3):
- A1 alamkategooria – lend inimeste kohal. Käitamine A1 alamkategoorias võib toimuda
ainult sellise mehitamata õhusõidukiga, mis kujutab inimestele minimaalset ohtu. Need on
õhusõidukid, mis on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/94523 kohaselt märgistatud
C0- või C1-klassina24. Samas ei tohi ka sellist õhusõidukit lennutada rahvakogunemiste
kohal. Kaugpiloodi pädevuse saamiseks tuleb läbida veebipõhine õppekursus ning
valikvastustega teoreetiline eksam. Eksamil hinnatakse alusteadmisi, millel põhinevad kõik
muud kaugpiloodi pädevustasemed.
- A2 alamkategooria – lend inimeste lähedal. Käitamine A2 alamkategoorias võib toimuda
mehitamata õhusõidukiga, mis kaalub kuni 4 kg (C2). Selles alamkategoorias ei tohi
mehitamata õhusõiduk lennata üle kõrvaliste isikute, käitamine peab toimuma ohutul
horisontaalsel kaugusel (vähemalt 30 meetrit). A2 alamkategoorias pädevuse saamiseks
tuleb läbida täiendav teoreetiline eksam, mis viiakse läbi sertifitseeritud õppeasutuses.
Eksami eesmärk on hinnata kaugpiloodi teadmisi maapealse riski tehnilise ja käitamisalase
maandamise kohta. Eksami läbinud kaugpiloodile antakse kaugpiloodi pädevustunnistus.
- A3 alamkategooria – lend inimestest eemal. Mehitamata õhusõidukit käitatakse elu-,
kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadest ohutul horisontaalsel kaugusel (vähemalt 150
meetrit). Võib lennata õhusõidukiga kuni 25 kg. Nõuded kaugpiloodile on samad, mis A1
alamkategooria puhul.
Kui lend ei mahu avatud kategooria tingimustesse, tähendab see, et lend toimub erikategoorias,
mida saab käitada:
23
Komisjoni 12. märtsi 2019. a delegeeritud määrus mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata
õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta
24
Klassi C0 kuuluv mehitamata õhusõiduk – max stardimass on alla 250 g (2019/945 lisa 1. osa)
Klassi C1 kuuluv mehitamata õhusõiduk - max stardimass on alla 900 g (2019/945 lisa 2. osa)
- käitamisteatise (inglise keeles operational declaration) alusel. Käitaja esitab
Transpordiametile käitamisteatise, mis on koostatud EL määruses 2019/947 määratletud
standardstsenaariumi alusel;
- käitamisloa (inglise keeles operational authorisation) taotluse alusel – käitaja on teinud
riskianalüüsi, mida kontrollib Transpordiamet. EL määrus 2019/947 näeb ette detailsemad
nõuded riskianalüüsile;
- kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse (inglise keeles Light UAS
Operator Certificate – LUC) alusel, mis antakse juriidilisele isikule.
Kuna mehitamata õhusõidukite käitajad ei ole üldjuhul tsiviillennunduse mehitatud lennunduse
väljaõppe ega kogemustega ning mehitamata õhusõidukite käitamises on erisused võrreldes
mehitamata lennundusega, sätestatakse mehitamata lennunduse spetsiifilised käitamise, lubade
ning väljaõppega seonduvad sätted eelnõu kohaselt kompaktselt uues LennSi peatükis.
Nimetatud sätete kehtestamisel on lähtutud otsekohalduva EL õiguse riigisiseses õiguses
täpsustamise vajadusest ning väljatöötamisel on konsulteeritud Siseministeeriumi ja
Kaitseministeeriumiga. Samuti on Transpordiamet konsulteerinud käitajatega.
LennS § 4619 reguleerib mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimist ja käitamist.
Lõike 1 kohaselt toimub käitamine vastavalt EL määruse 2019/947 nõuetele.
Lõike 2 kohaselt registreerib mehitamata õhusõiduki süsteemi selle omanik lennuohutuse
järelevalve infosüsteemi kaudu. Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine on
riigilõivuvaba. Selle eesmärgiks on soodustada mehitamata õhusõiduki süsteemi omanikke oma
seadmeid registreerima, olenemata sellest, kas käitajateks on nad ise või teine isik.
Registreerimisel ei kaasne lisatööd Transpordiametile, kuna automatiseeritud süsteem
võimaldab selle toimingu tegemist ilma inspektori sekkumiseta. Lõike 2 teine lause täpsustab
kohustust registreerida kõik mehitamata õhusõiduki süsteemid, mis on nimetatud EL määruse
2019/947 artikli 14 lõikes 5. Need on:
- avatud kategoorias mehitamata õhusõidukid, mille maksimaalne stardimass on vähemalt 250
g või mis võivad kokkupõrke korral inimesele üle kanda kineetilise energia üle 80 džauli;
- mehitamata õhusõiduk, millele on paigaldatud andur, mis on võimeline koguma
isikuandmeid;
- mehitamata õhusõiduk, mida käitatakse erikategoorias (sõltumata selle massist).
Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimise eest riigilõivu ei võeta. Küll aga on
riigilõivustatud mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimisele järgnevad toimingud, mis on
vajalikud mehitamata õhusõiduki nõuetekohaseks käitamiseks.
LennS § 4620 reguleerib mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimist.
Lõikega 1 määratletakse mehitamata õhusõiduki käitajaks registreerimise kohustus. Seda
peavad tegema isikud, kes käitavad EL määruse 2019/947 art 14 lõike 5 loeteluga hõlmatud
mehitamata õhusõiduki süsteemi. Käitajaks registreerimine toimub lennuohutuse järelevalve
infosüsteemi kaudu.
Lõike 2 kohaselt annab Transpordiamet pärast registreerimist süsteemi kaudu käitaja
registreerimisnumbri, mis kehtib üks aasta väljaandmise päevast arvates. Tegemist on
automaatse protsessiga – ainsaks eelduseks on, et isik on tasunud riigilõivu. Kuna mehitamata
lennundus erineb mehitatud lennundusest nii seadmete kui ka juhtimise ja lennueesmärgi
poolest, siis antakse käitaja registreerimisnumber välja tähtajaliselt üheks aastaks. Mehitamata
õhusõidukite käitajate hulgas on selliseid käitajaid, kes mehitamata õhusõiduki soetamisel ei
jää aastateks selle käitajaks. Transpordiameti järelevalve infosüsteem on loodud selliseks, et
registreerimisnumbri aegumisel saadetakse automaatne meeldetuletus käitajale pikendada
sertifikaadi kehtivust või huvi puudumisel muutub sertifikaat kehtetuks. Sellega tagatakse ka
andmete ajakohasus, kus nimekirjas ei ole käitajaid, kes näiteks kolm aastat pole oma
mehitamata õhusõidukit käitanud. Sertifikaadi kehtivust on võimalik iga-aastaselt kaugpiloodi
algpädevuse tõendi või pädevustunnistuse kehtivusaja jooksul pikendada – need kehtivad viis
aastat.
Lõikega 3 sätestatakse kohustus tasuda riigilõiv käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja
selle pikendamise eest. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu §-s 2 (RLS täiendamine §-ga
17717).
LennS § 4621 reguleerib kaugpiloodi pädevust. Kaugpiloot on füüsiline isik, kelle ülesanne on
MÕS-i ohutu juhtimine manuaalsete juhtimisseadmete abil või automaatjuhtimisel lendava
MÕS-i puhul selle lennutrajektoori jälgimine ning valmisolek igal ajal sekkuda ja
lennutrajektoori muuta.
Lõiked 1 ja 2. Käitaja poolt kaugpiloodiks määratud isik peab kaugpiloodi algpädevuse
omandamiseks vastama EL määruse nr 2019/947 lisa punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4
sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse saamiseks tuleb läbida veebipõhine õppekursus ning
valikvastustega teoreetiline eksam. Eksamil hinnatakse alusteadmisi, millel põhinevad kõik
muud kaugpiloodi pädevustasemed. Selle läbimisel annab Transpordiamet lõike 2 kohaselt
isikule välja tõendi väljaõppe läbimise kohta. Tõend annab kaugpiloodile õiguse juhtida MÕS-
i alamkategooriates A1 ja A3.
Lõiked 3 ja 4. Juhul kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust A2 alamkategoorias või
erikategoorias, peab tal olema tõend omandatud algpädevuse kohta, lisaks tuleb selle saamiseks
läbida täiendav teoreetiline eksam, mis viiakse läbi Transpordiameti sertifitseeritud
õppeasutuses, milleks on mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsioon (edaspidi:
kaugpiloodi koolitusorganisatsioon). Eksami eesmärk on hinnata kaugpiloodi teadmisi
maapealse riski tehnilise ja käitamisalase maandamise kohta. Eksami läbinud isikule annab
Transpordiamet kaugpiloodi pädevustunnistuse.
Kui isik on läbinud koolituse ja saanud pädevust tõendava tunnistuse teises EL liikmesriigis, ei
ole koolituse läbimine Eestis nõutav.
Lõikes 5 on sätestatud riigilõivu tasumise kohustus. Kaugpiloodi A1/A3-alamkategooria
pädevustõendi väljastamise, samuti kaugpiloodi pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest
tuleb tasuda riigilõivu. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu §-s 2 (RLS täiendamine §-ga
17717).
LennS § 4622 reguleerib kaugpiloodi tunnistuse kehtivuse peatamist ja kehtetuks tunnistamist.
Lõike 1 kohaselt peatab Transpordiamet kaugpiloodi tunnistuse kehtivuse või tunnistab selle
kehtetuks järgmistel juhtudel:
- kaugpiloot on rikkunud lennuohutuse nõudeid;
- kaugpiloot on rikkunud lennundusalaste õigusaktide sätteid;
- kaugpiloot on rikkunud EL määruse 2019/947 lisa A-osa punktis UAS.OPEN.060 või
UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid. Need hõlmavad kaugpiloodi kohustusi enne lennu
alustamist ning lennu ajal.
Transpordiamet tunnistab lõike 2 kohaselt kaugpiloodi tunnistuse kehtetuks ka juhul, kui isik
loobub sellest.
Lõike 3 kohaselt ei anna Transpordiamet isikule uut kaugpiloodi tunnistust 6 kuu jooksul pärast
eelmise kaugpiloodi tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks tunnistamine on rangeim
sanktsioon, mis eeldab, et kaugpiloot on pannud toime tõsise rikkumise – näiteks rikkunud
lennuohutuse nõudeid, juhtinud MÕS-i ilma juhtimisõiguseta või joobeseisundis. Kehtiva
seaduse alusel puudub ajaline piirang uue loa taotlemiseks pärast seda, kui Transpordiamet on
ühekordse loa kehtetuks tunnistanud.
LennS § 4623 reguleerib mehitamata õhusõiduki A2 alamkategooria või erikategooria
pädevusega kaugpiloodi koolitust ning selleks koolitusorganisatsiooni sertifikaadi
väljaandmist, mis annab õiguse läbi viia teoreetilist eksamit A2 alamkategooria või
erikategooria kaugpiloodi pädevustunnistuse saamiseks. Selle regulatsiooni kehtestamisel on
lähtutud EL määruse 2019/947 lisa A ja B osadest, mille kohaselt A2 alamkategooria ning
erikategooria pädevusega kaugpiloodi pädevustunnistuse saamiseks tuleb läbida väljaõpe ja
sooritada eksam (punkt UAS.OPEN.030, erikategooria puhul punktid UAS.STS-01.020 või
UAS.STS-02.020). Koolitustegevuse aluseks on koolitusorganisatsiooni käsiraamat.
Lõike 2 kohaselt otsustab Transpordiamet koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle
muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi
nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Sertifikaadi väljaandmine ühtlustatakse teiste
Transpordiameti sarnaste menetlustega.
Lõike 3 kohaselt kehtestab nõuded mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi
koolitusorganisatsioonile majandus- ja taristuminister määrusega. Selleks täiendatakse LennS
§ 24 lõike 2 alusel kehtestatud teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a määrust nr 125
„Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele
esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides
väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri“ peatükiga, mis reguleerib mehitamata
õhusõidukite kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni käsiraamatu sisu. Seletuskirjale on lisatud
määruse eelnõu kavand. Käsiraamatus käsitletava koolitusprogrammi sisu peab vastama
määruse 2019/947 lisas A toodud nõuetele. Näitena peab A2 alamkategooria kaugpiloot läbima
sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni juures koolituse
meteoroloogias, mehitamata õhusõiduki süsteemi tehnilises võimekuses, maapealsete riskide
tehnilises ja käitamisalase maandamises ning sooritama eksamid.
Lõigetes 4–8 on sätestatud sertifikaadi kehtivusega seonduvad nõuded.
Lõikes 9 on ette nähtud riigilõivu tasumise kohustus sertifikaadi taotluse ja selle muutmise
taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu
§-s 2.
LennS § 4624 reguleerib erikategooria käitamisteatist ja käitamisluba.
Erikategooria hõlmab lende, mis ei mahu avatud kategooria tingimustesse. Need lennud on
kõrgema riskitasemega ning MÕS käitamiseks on nõutav eelnev riskihindamine, selgitamaks
ohutu käitamise tagamiseks vajalikud nõuded. Vastavalt riskihindamise tulemustele on MÕS
käitamiseks vajalik kas käitamisluba, käitamisteatis või kaugpiloodi pädevustunnistus.
Lõike 1 kohaselt tuleb käitamisteatise kinnitamiseks esitada see Transpordiametile
lennuohutuse järelevalve infosüsteemi kaudu. EL määruse 2019/947 lisa punktis
UAS.SPEC.020 on määratletud täpsemad nõuded käitamisteatisele ning sellele, milliste
mõõtmetega õhusõidukit millises õhuruumi osas on võimalik käitamisteatise alusel käitada.
Tegemist on lihtsustatud menetlustega, milles taotleja kinnitab, et mehitamata õhusõiduki
käitamine vastab EL määruse 2019/947 lisa 1. liites kindlaks määratud
standardstsenaariumile.25
Lõige 2 reguleerib käitamisloa taotluse esitamist Transpordiametile. Selle taotlemisel viib
käitaja läbi EL määruse 2019/947 artikli 11 nõuetele vastava riskihindamise ja esitab selle koos
punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastava taotlusega, lisades asjakohased riskimaandamise
meetmed. Käitamise riskihindamisel peab:
- kirjeldama MÕS käitamise omadusi (tehnilised omadused, käitamise keerukus, käitamisega
seotud töötajate pädevus, kavandatud tegevuskeskkond ja geograafiline piirkond);
- esitama ettepaneku käitamise asjakohaste ohutuseesmärkide kohta;
- tegema kindlaks maapealse ja õhus käitamisega seotud riskid (nt käitamiskõrgus, õhusõiduki
mõõtmed, lendamine inimrühmade kohal jne);
- tegema kindlaks võimalike riskimaandamise meetmete ulatuse (nt käitamiskoha
geograafilise ulatuse või käitamise ajavahemiku kestuse piiramine, võime toime tulla
võimalike ebasoodsate käitamistingimustega, inimliku eksimuse risk);
- määrama kindlaks valitud meetmete usaldusväärsuse vajaliku taseme viisil, mis võimaldab
ohutut käitamist.
Lõike 3 kohaselt peab käitajal olema erikategoorias sooritatavate lendude puhul olema kehtiv
vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki
süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete ees. EL määrus 2019/947 näeb
liikmesriigile ette võimaluse nõuda asjakohase kindlustuskaitse olemasolu ning arvestades, et
erikategoorias sooritatavad lennud on kõrgema riskitasemega, on selline nõue asjakohane.
Käitaja peab esitama info vastutuskindlustuslepingu kohta käitamisteatise või käitamisloa
taotluse esitamisel.
Lõige 4 reguleerib Transpordiameti otsuse tegemist käitamisteatise kinnitamiseks või sellest
keeldumiseks. Käitamisteatise kinnitamisel kontrollib Transpordiamet selle vastavust EL
määruse 2019/947 1. liites sätestatud tingimustele. Selle käigus kontrollitakse ka, kas käitaja
on punktis UAS.STS-01.030 nimetatud kohustusi, mis hõlmavad muuhulgas järgmist:
- käitamise käsiraamatu koostamine;
- hädaolukorra ja avariiprotseduuride asjakohasuse tagamine;
- käitamiseks sobiva tõhusa avariiolukordade lahendamise plaani väljatöötamine;
- kontrollitava maa-ala kehtestamine ning seal viibivate isikute teavitamine.
Transpordiamet teeb otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
Lõige 5 reguleerib Transpordiameti otsuse tegemist käitamisloa andmiseks või sellest
keeldumiseks. Käitamisloa loa taotlusega esitatakse riskihindamine, mis on võrreldes
käitamisteatise standardstsenaariumiga oluliselt põhjalikum. Transpordiamet teeb otsuse 90
päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
Lõike 6 kohaselt keeldub Transpordiamet käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa
väljaandmisest, kui isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse
25
Standardstsenaariumis on määratletud, millistele tingimustele peab õhusõiduki käitamine vastama.
läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks käitamisloa andmisest või
käitamisteatise kinnitamisest keelduda.
Lõike 7 kohaselt antakse käitamisluba välja kuni 5 aastaks. EL määruse 2019/947 lisa punkti
UAS.SPEC.080 kohaselt määrab loa kehtivusaja kindlaks liikmesriigi pädev asutus.
Lõigetega 8 ja 9 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustuse käitamisteatise ja käitamisloa
taotluse läbivaatamise ning käitamisloa hoidmise eest. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu
§-s 2 (RLS täiendamine §-dega 17718 ja 17719).
LennS § 4625 reguleerib kerge mehitamata õhusõiduki käitaja pädevustunnistust (edaspidi:
LUC – light UAS operator certificate).
LUC on erikategooria pädevustunnistus, mis antakse välja üksnes juriidilisele isikule. Sellega
annab Transpordiamet isikule heakskiitmise tingimuste raames õiguse lubada käitada
mehitamata õhusõiduki süsteemi ilma käitamisluba või käitamisteatist taotlemata.
Lõike 1 kohaselt esitab LUC-i taotleja Transpordiametile taotluse, mis sisaldab EL määruse
2019/947 lisa C-osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b nimetatud andmeid. Nendeks on:
- mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja juhtimissüsteemi kirjeldus, sealhulgas
organisatsiooni struktuur ja ohutusjuhtimise süsteem;
- mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja vastutavate töötajate, sealhulgas mehitamata
õhusõidukite süsteemide käitamise lubade eest vastutavate isikute nimed;
- kinnitus selle kohta, et taotleja on kontrollinud kõiki pädevale asutusele esitatud dokumente
ja et need on kooskõlas kohaldatavate nõuetega.
Lõike 2 kohaselt vaatab Transpordiamet taotluse läbi ja teeb otsuse 90 päeva jooksul taotluse
esitamisest arvates, sarnaselt muude Transpordiametile esitatavate taotlustega sertifikaadi
andmiseks.
Lõikega 3 määratletakse tingimused, millal Transpordiamet keeldub LUC-i väljaandmisest.
LUC-i taotlemisel hindab Transpordiamet eelkõige taotleja ohutusjuhtimise süsteemi ja
käsiraamatu vastavust määruse 2019/947 nõuetele (UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040). Kui need
ei vasta tingimustele, ei anna Transpordiamet LUC-i. Samuti ei anta välja LUC-i, kui selgub,
et isik on taotlemisel esitanud valeandmeid.
Lõikega 4 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus. Riigilõivumäärad on sätestatud eelnõu §-s
2 (RLS täiendamine §-dega 17720).
LennS § 4626 reguleerib käitamisloa ja LUC-i piiramist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks
tunnistamist.
Lõige 1 sätestab käitamisloa ja LUC-i piiramist, kehtivuse peatamist ning kehtetuks
tunnistamise alused. Lõike 2 kohaselt võib käitamisloa ning LUC-i kehtivuse peatada kuni
kuueks kuuks. Kui peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, kehtivus taastatakse.
Lõike 3 kohaselt, kui tunnistuse omanik ei kõrvalda puudusi kehtivuse peatamise tähtaja
jooksul ning ei vasta käitamisloa või pädevustunnistuse väljaandmise aluseks olevatele
nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Käitamisloa ja LUC-i kehtivuse
peatamise menetlus on sarnane teiste Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse
peatamisega.
Lõikes 4 on sätestatud normid käitamisloa ning LUC-i kehtivuse taastamiseks sarnaselt teiste
Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide kehtivuse taastamisega.
Kui isik loobub käitamisloast või LUC-ist, tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks.
LennS § 47 lõikes 57 ja § 48 lõikes 23 asendatakse varem kehtinud EL lennundusohutuse
alusmääruse viited mitte-EASA õhusõiduki määratlemiseks kehtiva EL lennundusohutuse
alusmääruse artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse X
lisas sätestatud vastavustabelist. Muudatus on seotud varasema EL lennundusohutuse
alusmääruse kehtetuks tunnistamise ja uue EL lennundusohutuse alusmääruse kehtestamisega
seotud muudatusega. Varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikes 4 (ja sama
määruse II lisas) nimetatud õhusõidukid tähendasid mitte-EASA õhusõidukeid ehk
õhusõidukeid, millele ei kohaldatud EL lennundusohutuse alusmäärust ja selle
rakendusmäärusi. LennS kehtivas redaktsioonis on kasutatud mitte-EASA õhusõiduki
tähistamiseks viiteid nii varem kehtinud lennundusohutuse alusmääruse artikli 4 lõikele 4 kui
ka määruse II lisale, eelnõuga viited ajakohastatakse ja ühtlustatakse.
Maapealne teenindus lennujaamas (LennS 82. peatükk)
LennS § 502 lg 1 ja § 503 muudetakse ning seadust täiendatakse peatükiga 83 „Maapealne
teenindus lennujaamas“ seoses direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse
turule ühenduse lennujaamades täieliku ülevõtmisega Eestis. Direktiivi eesmärk on kehtestada
ühtsed alused vaba juurdepääsu loomiseks ja toimimiseks maapealse teeninduse teenuste
osutamise turul Euroopa Liidu lennujaamades. Seni on maapealse teeninduse teenuste
osutamisega seonduvat Eestis reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240
„Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“
peatükis 8 „Maapealne käitlus lennuväljal“, millega oli direktiiv üle võetud osaliselt.
Vabariigi Valitsus kiitis 11. veebruaril 2016. a heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu
lennunduspaketi kohta.26 Seisukohtade seletuskirja kohaselt toetab Eesti võimaluste otsimist
lennujaamateenuste tõhustamiseks. Tõhusad ja konkurentsivõimelised lennujaamateenused,
mis hõlmavad muu hulgas maapealset teenindust, on seisukohtade seletuskirja kohaselt väga
olulised nii EL-i lennundussektori konkurentsivõime kui ka reisijatele pakutavate teenuste
kvaliteedi seisukohalt. Käesolev eelnõu arvestab vajadusega tagada direktiivi ülevõtmisel
maapealse teeninduse tõhus toimimine ja kvaliteet. Seni on maapealse teeninduse teenuste
osutamisega seonduvat Eestis reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240
„Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“
peatükis 8 „Maapealne käitlus lennuväljal“, mis võttis direktiivi üle osaliselt. Direktiivi
erinevate sätete ülevõtmise kohustus on direktiivi kohaselt seatud sõltuvusse erinevate
eeltingimuste täitmisest. Omakäitluse vabaduse tagamise osas on direktiivi kohaldamine olnud
Eestile kohustuslik alates ajast, mil Tallinna lennujaama aastane vedude maht ületas 1 miljonit
reisijat või 25 000 tonni kaupa. Eesti suurima reisijate arvuga ja suurima kaubaveo mahuga
lennujaam on Tallinna lennujaam, mida haldab AS Tallinna Lennujaam. AS Tallinna
Lennujaam on omakäitluse vabaduse Tallinna lennujaamas taganud. Kuni ajani, mil Eestis ei
olnud ühtegi lennujaama, mille aastane vedude maht ületanuks 2 miljonit reisijat või 50 000
tonni kaupa, ei olnud direktiivi kohaldamine kohustuslik kolmandatele isikutele osutatavate
maapealse teeninduse teenuste osas. Sellele vaatamata on AS Tallinna Lennujaam taganud
Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenuste osutamise vabaduse kõigis valdkondades
peale pagasikäitluse ja perroonikäitluse, kusjuures perroonikäitluse hulgas on konkurentsile
26
MKM. Eesti seisukohad Euroopa Liidu lennunduspaketi kohta. Dokumendi viit: 2-13/16-00140/008.
avatud toidu ja jookide transport, õhusõidukile laadimine ja sealt mahalaadimine. Piiratud
teenuste valdkonnas on hetkel ainsaks teenusepakkujaks AS-i Tallinna Lennujaam 100%
tütarettevõtja AS Tallinn Airport GH. Tallinna lennujaama reisijate arv ületas esimest korda 2
miljoni reisija piiri 2012. a, aga langes 2013. a uuesti alla selle piiri. Alates 2014. a on Tallinna
lennujaama reisijate arv olnud püsivalt üle 2 miljoni. Kuna direktiivi teatud nõuete täitmist
Tallinna lennujaamas takistavad hetkel infrastruktuurist tulenevad põhjused, andis majandus-
ja taristuminister 13. veebruari 2017. a käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 direktiivi artikli 9 kohase
erandi. Erandi kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist 2017. a kuni 14. maini
2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse teenustest
perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse osaks olevat toidu ja jookide transporti,
õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja pagasikäitlust. Erandi kiitis 7. juuni 2017. a
otsusega 2017/976 heaks Euroopa Komisjon.
Eelnõu koostamise hetkeks ei ole komisjon maapealse teeninduse ohutusega seonduvaid
aluspõhimõtteid täpsustanud. Aluspõhimõtete täpsustamiseks delegeeritud õigusakti eelnõu
koostamine on tehtud ülesandeks Euroopa Liidu Lennundusohutusametile. Euroopa Liidu
Lennundusohutusameti 22. novembri 2019. a plaani kohaselt esitab amet oma ettepaneku
komisjonile 2021. a lõpuks.27 Vastavalt on eelnõus arvestatud alusmääruse VII lisas sisalduvate
aluspõhimõtetega. Eelnõu koostamisel ei ole olnud võimalik arvestada aluspõhimõtteid
täpsustava komisjoni delegeeritud õigusaktiga, mis on alles koostamisel. Komisjoni
delegeeritud õigusakti jõustumisel vajavad eelnõuga sätestatud nõuded maapealsele
teenindusele ülevaatamist, et tagada vastuolude puudumine LennSi ja komisjoni delegeeritud
õigusakti vahel.
Eelnõu väljatöötamisel on eeskujuna kasutatud Saksamaa Liitvabariigis direktiivi 96/67/EÜ
ülevõtmiseks kehtestatud õigusakte: lennuliikluse seadus (sks Luftverkehrsgesetz) ja määrus
maapealse käitluse teenuste osutamise kohta lennujaamades (sks Verordnung über
Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen). Saksamaa on eeskujuks valitud põhjusel, et
Saksamaa ei piirdunud direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse, vaid püüdis
ennetada ka selle rakendamisel tekkivaid praktilisi probleeme. Nimelt täpsustas Saksamaa
direktiivi ülevõtmisel maapealse teeninduse osutajate valimiseks läbiviidava menetluse
üksikasju, lennujaama kasutajate komitee töökorraldust ja maapealse teeninduse osutajate
suhtes kehtivaid miinimumnõudeid. Saksamaal on direktiivi ülevõtmiseks kehtestatud
õiguslikku regulatsiooni praktikas pikka aega testitud mitmes lennujaamas ja Saksamaa
turuosalised on direktiivi kohta andnud palju tagasisidet. Seega on direktiivi ülevõtmisega
seonduv probleemistik Saksamaal põhjalikult läbi mõeldud. Euroopa Komisjoni hetkel
käimasolevas ELi lennujaamades maapealse teeninduse hindamise protsessis seni turuosaliste
poolt antud tagasiside kohaselt ei arva Saksamaa turuosalised, et Saksamaa määruses maapealse
teeninduse teenuste osutamise kohta lennujaamades sisalduv detailsem maapealse teeninduse
regulatsioon oleks ebamõistlik.28 Peamise probleemina on esile toodud küsimus, kas Saksamaa
lennujaamades, mis on Tallinna lennujaamast oluliselt suuremad, peaks olema maapealse
teeninduse osutajate arv piiratud valdavalt ainult kahele teenuseosutajatele.
Lisaks Saksamaale on eelnõu koostamisel tutvutud Lätis, Leedus ja Soomes direktiivi
ülevõtmiseks kasutatud lahendustega. Lätis on direktiiv üle võetud valitsuskabineti 17. juuni
27
European Union Aviation Safety Agency. Terms of Reference for rulemaking task (RMT).0728. Development
of requirements for groundhandling.
https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/ToR%20RMT.0728%20Issue%201.pdf.
28
Maapealne teenindus ELi lennujaamades – hindamine (2010–2018): https://ec.europa.eu/info/law/better-
regulation/initiatives/ares-2019-414136_et.
2008. a määrusega nr 447. Leedus on direktiiv üle võetud transpordiministri 12. aprilli 2002. a
korraldusega nr 3-144. Soomes on direktiiv üle võetud lennundusseaduse muudatustega, mis
sisaldavad täpsema regulatsiooni kehtestamiseks volitusnorme Soome transpordi- ja
kommunikatsiooniametile Traficom. Lätis, Leedus ja Soomes on direktiivi ülevõtmisel
valdavalt piirdutud direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse. Seetõttu ei
andnud Läti, Leedu ja Soome õigusaktid võrreldes direktiivi enda tekstiga olulist lisaväärtust.
Piirdumist direktiivi formaalse ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse on kritiseeritud muu
hulgas Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni
(ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a veebruaris
valminud raportis.29
Erinevalt Saksamaal ja Eestis seni maapealse teeninduse õiguslikuks reguleerimiseks kasutatud
lahendusest lisatakse enamik direktiivi ülevõtmiseks vajalikke sätteid LennSi. Sellise valiku
põhjuseks on asjaolu, et mitmed direktiivi sätted seonduvad lennujaama haldaja, maapealse
teeninduse osutaja, omakäitleja või kolmandate isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega.
Vastavalt lisatakse LennSi maapealse teeninduse osutamise vabaduse tagamise põhimõte, selle
põhimõtte üldkehtivad erandid ja volitusnormid Vabariigi Valitsusele üksikjuhtudel erandite
tegemiseks. Samuti lisatakse LennSi maapealse teeninduse osutajate ja omakäitlejate tegevuse
suhtes kehtivad baasnõudmised ja täpsemate nõuete kehtestamise aluseks olevad põhimõtted.
Euroopa Komisjonil on hetkel käimas ELi lennujaamades maapealse teeninduse hindamine
perioodil 2010-2018.30 Vastav hindamine on alles pooleli ning selle tulemusi ei olnud võimalik
eelnõu koostamisel kasutada. Uuemate analüüside puudumisel on eelnõu koostamisel kasutatud
Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi, mille kohaselt31 on direktiivi
rakendamisel esinenud järgmiseid probleeme:
1) valikumenetluse läbiviimise kord ja valikukriteeriumid on puudustega, sh esineb
valikumenetluse läbiviimisel tihti huvide konflikte;
2) turu väiksus ei võimalda tõhusa konkurentsi tekkimist;
3) lennujaama rajatistele ja sisseseadele juurdepääsu tasustamine ei ole läbipaistev;
4) tsentraliseeritud infrastruktuuride kättesaadavuse piiratus ja kasutustasude tase;
5) suurema hinnakonkurentsiga kaasnev negatiivne mõju sotsiaalsetele aspektidele (töötajate
kindlustunne, töötunnid), ohutusele ja turvalisusele, töötajate keskmisele kvalifikatsioonile;
6) maapealse teeninduse kvaliteediprobleemid;
7) maapealse teenindusega seotud riskide kindlustamata jätmine;
8) alltöövõtjate suhtes kehtivate nõuete ebaselgus;
9) erinevate liikmesriikide ja lennujaamade rakenduspraktika on väga erinev;
10) direktiivis kasutatud mõistete ebaselgus, sh omakäitlus, tsentraliseeritud infrastruktuur;
11) direktiiv ei reguleeri alltöövõttu, kvaliteedinõudeid, töötingimusi ja töötajate üleandmist,
minimaalseid koolitusnõudeid, kindlustuskaitse nõudeid, liikumispiirangutega reisijatele
teenuste osutamist, keskkonnakaitset, maapealse teeninduse järjepidevuse tagamisega
seonduvat (mis juhtub, kui teenuseosutaja turult lahkub);
29
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry.https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_si
ngle_pages.pdf, lk 20, 53 ja 57.
30
Maapealne teenindus ELi lennujaamades – hindamine (2010–2018). https://ec.europa.eu/info/law/better-
regulation/initiatives/ares-2019-414136_et.
31
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling-
report.pdf.
12) direktiiv on ebaselge hankelepingu tähtaja, konkursi korraldamise tingimuste, õiglaste
valikukriteeriumite, teenuste pakettide moodustamise võimaluste, lennujaama kasutajate
komitee rolli ja koosseisu, rajatistele juurdepääsu tasude, raamatupidamise lahususe nõude,
ruumipiirangute, järelevalve ja kaebuste esitamise korra osas.
Asjaolu, et 2010. a mõjuanalüüsis viidatud probleemid maapealses teeninduses ei ole kuhugi
kadunud, nähtub Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste
Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a
veebruaris valminud raportist.32
Eelnõus ja selle alusel antavate määruste kavandites on ülal loetletud probleemide ilmnemist
Eestis püütud võimaluse korral ennetada, reguleerides ohukohti detailsemalt, kui on otseselt
vajalik direktiivi ülevõtmiseks. Näiteks on kavandatud nõuded lennujaama kasutajate komitee
töökorraldusele, nõuded teenuste osutajate valimiseks läbiviidavale konkursile ja nõuded
maapealse teeninduse osutajale ja omakäitlejale.
Valdkonna eest vastutav minister saab volitused:
1) nõuete kehtestamiseks lennujaama kasutajate komitee töökorraldusele sellistes
lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa;
2) LennSis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt
heakskiidu küsimise korra kehtestamiseks;
3) LennSis sätestatud juhtudel maapealsete teenindajate valimiseks korraldatavast konkursist
teavitamise korra kehtestamiseks;
4) Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule nõuete kehtestamiseks;
5) asjaolude kehtestamiseks, mille esinemisel eeldatakse, et maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate usaldusväärsus ei ole tagatud lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2
miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa;
6) asjaolude kehtestamiseks, mille esinemisel eeldatakse, et maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate piisavate rahaliste vahendite tagamise kohustus ei ole tagatud lennujaamades,
mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.
Direktiivi ülevõtmine ilma LennSi muutmata oleks vastuolus seadusereservatsiooni
põhimõttega. Ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine eeldab
seadusandja volitust.
LennS § 502 lg 1 1 jäetakse välja osa „(edaspidi käesolevas peatükis lennujaam)“. Lennujaama
mõistet kasutab LennS läbivalt ja sellele erineva tähenduse andmine erinevates seaduse osades
ei ole põhjendatud. Selleks, et LennS peatükk 82 kohalduks ainult äriliseks lennuliikluseks
avatud suurima reisijate arvuga lennujaamale, ei ole vajalik, et mõistel „lennujaam“ oleks
peatükis 82 ülejäänud seadusest erinev tähendus. Muudatus on vajalik, et LennS §-des 503 ja
504 defineeritud mõisted oleksid kasutatavad ka eelnõuga LennSi lisatavas peatükis 83. Ilma
muudatuseta oleks peatükis 83 vaja uuesti defineerida mõisted „lennujaama haldaja“ ja
„lennujaama kasutaja“.
EL lennundusohutuse alusmäärus kasutab mõiste „lennujaam“ asemel mõistet „lennuväli“.
LennS kasutab mõlemat mõistet. Tulenevalt asjaolust, et direktiiv 96/67/EÜ kasutab mõistet
32
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry. :
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag
es.pdf, lk 53-59.
„lennujaam“, on eelnõus maapealse teeninduse teenuste osutamise kontekstis kasutatud mõistet
„lennujaam“.
LennS mõistete „lennujaam“ ja „lennuväli“ kasutamise korrastamine eeldab kogu seaduse
süsteemset analüüsi ja muutmist, mis väljub käesoleva eelnõu raamidest.
LennS § 503 muudetakse, et lennujaama haldaja definitsioon vastaks nii direktiivi 2009/12/EÜ
artikli 2 punktile 2 kui ka direktiivi 96/67/EÜ artikli 2 punktile c. Paragrahvile lisatakse lõige 2,
mis täpsustab lennujaama haldaja definitsiooni vastavalt direktiivi 96/67/EÜ artikli 3 lõikele 1.
Lõige 2 täpsustab, et kui lennujaama juhib või haldab mitu erinevat isikut või organit, siis on
LennS tähenduses lennujaama haldajaks iga selline isik või organ.
Paragrahvis 503 kasutatud mõiste „lennujaama haldaja“ erineb EL lennundusohutuse
alusmääruse artikli 3 punktis 14 kasutatud mõistest „lennuvälja käitaja“, sest direktiivides
2009/12/EÜ ja 96/67/EÜ on kasutusel alusmäärusest erinevad mõisted.
LennS mõistete „lennujaama haldaja“ ja „lennuvälja käitaja“ kasutamise korrastamine eeldab
kogu seaduse süsteemset analüüsi ja muutmist, mis väljub käesoleva eelnõu raamidest.
LennS § 504 muudetakse. Paragrahvis sätestatakse nõuded lennujaama kasutajale ja lennujaama
kasutajate komiteele.
Lõiget 1 muudetakse, et lennujaama kasutaja definitsioon vastaks nii direktiivi 2009/12/EÜ
artikli 2 punktile 3 kui ka direktiivi 96/67/EÜ artikli 2 punktile d.
Paragrahvi täiendatakse lõikega 3 ja muudetakse lõiget 2, et täpsustada lennujaama kasutajate
õigust osaleda lennujaama haldaja poolt moodustatava lennujaama kasutajate komitee töös, mis
vastab direktiivi 96/67/EÜ artiklile 5. Lennujaama kasutajate komitee on täna Tallinna
lennujaamas olemas ja toimib, kuid LennS seni vastavat mõistet ei kasutanud. Selle asemel
sisaldas lõige 2 lennujaama kasutajatele antud õigust omavahel kokku leppida, et peatükist 82
tulenevat suhtlust lennujaama haldajaga hakatakse korraldama lennujaama kasutajaid esindava
organisatsiooni kaudu. Kuna direktiivi 96/67/EÜ artikkel 5 kohustab liikmesriike tagama, et
lennujaama kasutajate komitee on loodud, ei ole põhjendatud jätta LennSis lennujaama
kasutajaid esindava organisatsiooni moodustamist lahtiseks.
Paragrahvi lõige 4 kohustab lennujaama kasutajate komiteed võtma vastu enda töökorralduse
reeglid. Tegemist on õiguskindluse huvides kehtestatud kohustusega, mis ei tulene otseselt
direktiivist 96/67/EÜ. Töökorralduse reeglite vastuvõtmise kohustus on lisatud, sest Euroopa
Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi33 kohaselt on direktiiv lennujaama kasutajate
komitee koosseisu ja hääleõiguste jagunemise osas ebaselge ning huvigruppide arvates vajavad
lennujaama kasutajate komitee töökorraldusega seonduvad küsimused täpsustamist.
Paragrahvi lõige 5 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama nõudeid lennujaama
kasutajate komitee töökorraldusele lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit
reisijat või 50 000 tonni kaupa. Eestis on ainsaks selliseks lennujaamaks Tallinna lennujaam.
Direktiiv 96/67/EÜ lennujaama kasutajate komitee töökorralduse täpsemat reguleerimist ei
33
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010,
paras. 4.78-4.82: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf.
nõua. Volitusnorm on lisatud Saksamaa eeskujul eesmärgiga kehtestada direktiivi
kohaldamisalasse kuuluva suurusega lennujaamades tegutsevate lennujaama kasutajate
komiteede efektiivset toimimist tagavad minimaalsed nõuded komiteede töökorraldusele.
Kasutajate komitee töökorralduse täpsustamise vajadusele õigusaktide tasemel on viidatud
Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsis.34
LennSi täiendatakse peatükiga 83 „Maapealne teenindus lennujaamas“.
LennS § 5014. Paragrahvis 5014 selgitatakse peatüki 83 kohaldamisala. Paragrahvi lõiked 1 ja 2
vastavad direktiivi 96/67/EÜ artikli 3 lõigetele 2 ja 3.
Lõige 1 selgitab, et kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, siis kohaldatakse LennS peatükki
83 igale lennujaamale eraldi. AS Tallinna Lennujaam haldab lisaks Tallinna lennujaamale ka
mitut väiksemat lennujaama. Lõige 1 tagab selle, et peatüki 83 nõuded ei kohaldu AS-i Tallinna
Lennujaam poolt hallatavate lennujaamade kogumile, vaid iga lennujaama suhtes eraldi. See
tähendab näiteks, et AS Tallinna Lennujaam ei pea üheski teises lennujaamas peale Tallinna
lennujaama tagama maapealse teeninduse vabadust, sest ainult Tallinna lennujaamas ületab
vedude maht direktiivi kohaldumiseks vajaliku piirmäära.
Lõige 2 selgitab, et kui lennujaama haldaja on avaliku võimu kandja valitseva mõju või
järelevalve all, on sellel avaliku võimu kandjal oma pädevuse piirides kohustus tagada LennS
peatükis 83 sätestatud nõuete täitmine lennujaama haldaja poolt. Hetkel kuuluvad AS-i Tallinna
Lennujaam aktsiad 100% riigile ja AS-i Tallinna Lennujaam tegevus allub Transpordiameti
järelevalvele. Lõige 2 tähendab, et riigil (eelkõige aktsionäri õiguste teostajal Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil) ja Transpordiametil on oma pädevuse piires kohustus
tagada, et AS Tallinna Lennujaam täidab LennS peatükis 83 lennujaama haldajale sätestatud
nõudeid.
LennS § 5015 selgitatakse maapealse teeninduse mõistet, et peatüki 83 lugemisel oleks selge, et
maapealset teenindust tuleb mõista samas tähenduses, mis sellel on direktiivis 96/67/EÜ.
Paragrahv ei taasesita direktiivi 96/67/EÜ lisa, vaid viitab direktiivi lisale. Direktiivi lisa
sisaldab väga pikka teenuste loetelu ja selle kordamine seaduses ei ole õigusselguse seisukohalt
otstarbekas ega vajalik.
Direktiivi lisas sisalduv teenuste loetelu ei kattu täies ulatuses EL lennundusohutuse
alusmääruse artikli 3 punktis 23 esitatud loeteluga. Näiteks puuduvad EL lennundusohutuse
alusmääruse artikli 3 punktist 23 direktiivi lisas maapealse teeninduse hulka kuuluvana
loetletud õhusõiduki hooldus, maapealne transport ja toitlusteenus. Seetõttu on vajalik
täpsustada, et peatükis 83 on maapealse teeninduse mõiste kasutusel direktiivi, mitte
alusmääruse tähenduses. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet
maapealse teeninduse osutamisel kolmandatele isikutele ja omakäitlusel.
LennS § 5016 defineerib omakäitluse ja omakäitleja mõisted.
Lõige 1 defineerib mõiste „omakäitlus“: Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja
osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust ja ei sõlmi lepingut
34
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010,
par. 4.78-4.82: https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-
groundhandling-report.pdf.
kolmanda isikuga selliste teenuste osutamiseks. Definitsioon vastab direktiivi artikli 2 punktile
f. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet maapealse teeninduse
osutamisel kolmandatele isikutele ja omakäitlusel. Direktiivi ülevõtmisel on oluline vahet teha
omakäitlusel ja maapealse teeninduse osutamisel kolmandatele isikutele, sest nende suhtes
kehtivad nõuded on erinevad.
Lõige 2 defineerib mõiste „omakäitleja“: Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb
lennujaamas omakäitlusega. Tegemist ei ole otseselt direktiivis kasutatud mõistega, sest
direktiiv kasutab kohmakaid väljendeid „omakäitlusega lennujaama kasutaja“ ja „omakäitlust
teostav lennujaama kasutaja“. „Omakäitleja“ mõiste on kasutusele võetud eesti keele
lausestusreeglite parema järgimise huvides. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt
direktiivist vahet maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele ja omakäitlejatel.
Direktiivi ülevõtmisel on oluline vahet teha omakäitlejatel ja maapealse teeninduse osutajatel
kolmandatele isikutele, sest nende suhtes kehtivad nõuded on erinevad.
Lõige 3 täpsustab, et lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui
lennujaama kasutajad on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud. Täpsustus vastab
direktiivi artikli 2 punktile f. Ühtse lähenemise tagamiseks konkurentsiseadusega on võrreldes
direktiivi artikli 2 punktiga f) paragrahvi 5016 lõikesse 3 lisatud viide ainuvalitsevale mõjule.
Direktiivi artikli 2 punkt f keskendub ainult enamusosalustele, mis ei pruugi teatud olukordades
lepinguliselt võetud kohustuste või põhikirjade tõttu üldse üheks lennujaama kasutajaks
lugemiseks alust anda. Direktiivi mõttega on kooskõlas lugeda ettevõtjad üheks lennujaama
kasutajaks olukorras, kus nad on omavahel seotud ainuvalitseva mõju kaudu. Viide
ainuvalitsevale mõjule laiendab lennujaama kasutajate võimalusi omakäitluseks olukordades,
kus lennujaama kasutajal on maapealset teenindust osutava ühingu üle ainuvalitsev mõju ilma
enamusosaluseta.
Ülaltoodud mõistete defineerimine LennSis on vajalik õigusselguse tagamiseks, sest direktiivis
ja EL lennundusohutuse alusmääruses on maapealse teenindusega seonduvaid mõisteid
kasutatud erinevas tähenduses. Direktiivi ülevõtmise seisukohalt on oluline rõhutada, et
peatükis 83 on mõisteid kasutatud neile direktiivis antud tähenduses. Kui direktiivi täielikuks
ülevõtmiseks vajalike sätete ja EL lennundusohutuse alusmääruse sätete vahel peaks ilmnema
osaline vastuolu, tuleb vastavas osas lähtuda alusmääruse sätetest.
LennS § 5017 avab maapealse teenindaja mõiste. Paragrahvis defineeritakse mõiste „maapealne
teenindaja“: Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandatele isikutele üht või mitut liiki
maapealse teeninduse teenust. Definitsioon vastab direktiivi artikli 2 punktile g, kuid mõistet
on lähendatud EL lennundusohutuse alusmääruse artikli 3 punktis 23 kasutatud mõistele
„maapealne teenindus“. Direktiivi ülevõtmise seisukohalt on oluline teha vahet kohustustel, mis
seonduvad omakäitlusega, ja kohustustel, mis seonduvad kolmandatele isikutele maapealse
teeninduse osutamisega. EL lennundusohutuse alusmäärus ei tee erinevalt direktiivist vahet
maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele ja omakäitlejatel. Kuna EL
lennundusohutuse alusmääruses on kolmandatele isikutele ja iseendale maapealse teeninduse
osutajate ühise nimetajana kasutusel mõiste „maapealse teeninduse teenuse osutaja“, on eelnõus
kolmandatele isikutele maapealse teeninduse osutajatele viitamiseks kasutusele võetud mõiste
„maapealne teenindaja“. Direktiivi ülevõtmisel on oluline vahet teha omakäitlejatel ja
maapealse teeninduse osutajatel kolmandatele isikutele, sest nende suhtes kehtivad nõuded on
erinevad. Seetõttu on õigusselguse huvides vajalik mõiste „maapealne teenindaja“
defineerimine LennSis.
Lõige 2 kehtestab nõude, et kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on paragrahvi 5030
lõike 1 või 6 alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava maapealse teeninduse teenuse osutaja
otseselt ega kaudselt olla järgmiste isikute valitseva mõju all:
1) sama lennujaama haldaja;
2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25% reisijaid või kaupa vastava maapealse
teeninduse teenuse osutajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas;
3) isik, kelle valitseva mõju all on otseselt või kaudselt punktides 1 või 2 nimetatud isik;
4) isik, kes on otseselt või kaudselt punktides 1 või 2 nimetatud isiku valitseva mõju all.
Paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue vastab direktiivi artikli 6 lõikele 3 ja artikli 9 lõike 1
punktile a).
Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkt b ei nõua erinevalt direktiivi artikli 9 lõike 1 punktist a, et
maapealse teeninduse teenuse osutajate arvu piiramisel ühele maapealsele teenindajale
kohaldataks direktiivi artikli 6 lõiget 3 (LennS § 5017 lg 2). Seetõttu ei kohaldu paragrahvi lõikes
2 sätestatud nõue juhul, kui piirang on seatud LennS § 5030 lõike 5 alusel (piiramine ühele
teenuse osutajale). Kui teenuse osutajate arvu piiramisel ühele määratakse kindlaks isik, kellel
on ainsana õigus piirangu kehtivuse perioodil teenust osutada, ei pea see isik vastama
paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudele. Vastavat asjaolu kinnitab hetkel kuni 15. maini 2021
kehtiv Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud erand, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH
alates 15. maist 2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna
lennujaamas maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust ja pagasikäitlust. Kui teenuse
osutajate arvu piiramisel ühele ainuõigust omavat isikut kindlaks ei määrata, on lennujaama
haldajal endiselt õigus kasutada LennS § 5034 lõikes 5 sätestatud õigust täita ise ainuke teenuse
osutaja koht.
Lõige 3 täpsustab, et lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus lõikes 2
sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud LennS nõuetele
vastav konkurss, kuid konkursitingimustele vastavat maapealset teenindajat ei ole leitud.
Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab direktiivi mõttele. Liikmesriik ja
lennujaama haldaja ei saa ühtegi sõltumatut maapealset teenindajat sundida konkreetses
lennujaamas oma teenuseid osutama, vaid saavad luua üksnes selleks mõistlikult vajalikud
tingimused. Eelkõige on selliseks mõistlikult vajalikuks tingimuseks §-ide 5034 ja 5035 nõuetele
vastava konkursi korraldamine maapealse teenindaja leidmiseks.
Lõige 4 sätestab, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmise algusaeg algab äriliseks
lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaamas ühe kalendriaasta jooksul arvates
kuupäevast, mil lennujaama aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni
kaupa. Vastava kriteeriumi näeb ette direktiivi artikli 1 lõige 2. Vastavalt Euroopa Komisjonile
edastatud erandi taotlusele oli kavandatud lõigete 2 ja 3 kohaldamise algusaeg 15. mai 2021. a,
kuid 2020. a alguse saanud SARS-CoV-2 viirusepuhangu mõjude tõttu langenud
reisijanumbritest tulenevalt lükkub nende sätete jõustumine edasi aega, mis ei ole käesolevates
majandustingimustes täpselt prognoositav.
Möödunud aastal alguse saanud SARS-CoV-2 viirusepuhangu vastaste meetmete tulemusena
on reisijate arv Tallinna lennujaamas drastiliselt langenud. 2020. a teenindatud reisijate arv AS-
s Tallinna Lennujaam oli kokku 863 585 reisijat. Kuna reisijate arv jääb alla direktiivis 96/67/
EÜ toodud piirmäära, siis direktiivis sätestatud kriteerium (2 miljonit reisijat või 50 000 tonni
kaupa) turu avamiseks alates 14. maist 2021. a puudub. AS Tallinna Lennujaam on Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile teada andnud, et käesoleva aasta prognoositav reisijate
arv on 1,064 miljonit reisijat, mistõttu ka 2022. a kevadel direktiivis nimetatud turu avamise
vajadus puudub. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on antud teemal suhelnud 2020.
a maikuus ka Euroopa Komisjoniga, kes mõistab hetkeolukorda ning on andnud soovituse
vaadata reisijate numbrid üle 2021. a alguses ning sellest tulenevalt, kui need on oluliselt
langenud, on turu avamise edasilükkamine Komisjoni hinnangul põhjendatud. Sellekohase
otsuse tegemisel saadab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnituse ka Euroopa
Komisjonile.
LennS § 5018 kehtestab nõuded maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse
asjakohaste, objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest. Lõige 1 on
kooskõlas direktiivi artikliga 15, mis lubab teenuse osutajale ja lennujaama kasutajale teha
kohustuslikuks lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud eeskirjad.
Lõige 2 sätestab, et maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja
kehtestatud tingimusi. Tegemist on kohustusega, mis vastab paragrahvi lõikes 1 sätestatud
lennujaama haldaja õigusele, direktiivi artikli 11 lõike 1 punktis a on sätestatud ka võimalus
kehtestada maapealsele teenindajale standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi.
Lõige 3 täpsustab, et lennujaama haldaja poolt kehtestatud tingimused peavad muu hulgas
sätestama:
1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustuse maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse
ohutuse tagamiseks ning
2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorra ja ohutuse
tagamise kohustuse ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel,
lennujaama territooriumil hoidmisel ja kasutamisel ning lennujaama territooriumilt
teisaldamisel kohalduvad nõuded.
Lõige 3 on kooskõlas direktiivi artikliga 15, mis lubab teenuse osutajale ja lennujaama
kasutajale teha kohustuslikuks lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikud
eeskirjad. Kuna lennujaama ohutuse tagamine on muu hulgas avalikes huvides, on lõikes 3
eraldi esile toodud ohutusega seonduvad maapealsete teenindajate ja omakäitlejate kohustused,
mille lennujaama haldaja peab enda poolt kehtestatud tingimustes kindlasti sätestama. Näiteks
peaks lennujaama haldaja täpsemalt reguleerima maapealse teenindaja ja omakäitleja kohustust
teha lennujaama haldajaga koostööd LennS § 571 lõike 2 kohase ohutusjuhtimise süsteemi
auditi korraldamisel ja auditeerimisaruande koostamisel. Lõige 3 arvestab EL
lennundusohutuse alusmääruse VII lisa peatükis 4 sisalduvate maapealse teeninduse teenuse
osutajate kohustustega ja VII lisa punktis 2.2 sisalduva lennuvälja käitaja kohustusega koostada
lennuvälja käsiraamat. EL lennundusohutuse alusmäärus ei sätesta lennuvälja käsiraamatu
kohustuslikke elemente ning alusmäärus kohaldub üksnes alusmääruse artikli 3 punktis 23
loetletud teenustele, mitte kõikidele direktiivis maapealse teeninduse alla kuuluvatele
teenustele. Samuti seonduvad EL lennundusohutuse alusmääruses sätestatud maapealse
teeninduse teenuse osutajate kohustused üksnes ohutusega. Direktiivi artikkel 15 viitab laiemalt
lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikele nõuetele. Eelnevast tulenevalt on
vajalik kehtestada nõue, et lennujaama haldaja poolt kehtestatud tingimused reguleeriksid
täpsemalt maapealse teeninduse teenuse osutajatel ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu
kohustust ja nende poolt kasutatavate sõidukite ja varustuse töökorda, ohutust ja liikumist
lennujaama territooriumil.
Lõige 4 sätestab lennujaama haldaja kohustuse konsulteerida enne standardtingimuste ja
tehniliste kirjelduste kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega. Lennujaama kasutajate
komiteega konsulteerimise kohustus tuleneb direktiivi artikli 11 lõike 1 punktist a. Tegemist ei
ole kohustusega saada standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste kehtestamiseks lennujaama
kasutajate komiteelt nõusolek. Tegemist on kohustusega anda lennujaama kasutajate komiteele
võimalus avaldada standardtingimuste ja tehniliste kirjelduste osas oma arvamust ning teha
muudatusettepanekuid.
LennS § 5019 sätestab, et maapealne teenindaja peab tagama lennujaama kasutajate pideva
teenindamise. Paragrahv on kooskõlas direktiivi artikli 15 viimase lõikega, mille kohaselt
võivad liikmesriigid kindlasti nõuda, et maapealsed teenindajad tagaksid teenuste pideva
osutamise. Maapealse teeninduse katkematu osutamine lennujaama kasutajatele on lennujaama
tõrgeteta toimimise tagamiseks hädavajalik. Seetõttu on põhjendatud vastava kohustuse
sätestamine LennSis.
LennS § 5020 reguleeritakse usaldusväärsusega seonduvad sätted.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed.
Direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse osutamise tingimusena
ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt, kusjuures sellise loa
andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava
kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega,
samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi eelnõu
koostamisel ei ole peetud otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse
usaldusväärsuse nõue lennujaama nõuetekohase toimimise tagamiseks ja avaliku korra kaitseks
lennujaamades hädavajalik. Seetõttu on lõikes 1 sätestatud nõue, et maapealne teenindaja ja
omakäitleja peavad olema usaldusväärsed. Usaldusväärsuse nõue on LennSi lisatud Saksamaa
eeskujul, kus see on samuti kõikide maapealse teeninduse teenuse osutajate suhtes kehtiv nõue
ilma kaasneva loakohustuseta. Tegemist ei ole Eesti õigusruumis uue mõistega. Näiteks peab
sõiduki tehnonõuetele vastavust kontrolliv äriühing olema liiklusseaduse § 192 lg 1 p-i 1
kohaselt usaldusväärne. Nõue kehtib võrdselt kõikide maapealse teeninduse teenuste osutajate
suhtes.
Lõige 2 selgitab, et usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja ja tema juhtorganite liikmed tagavad,
et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas kõikide kohalduvate õigusaktidega ning ei kahjusta
ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust.
Lõige 3 volitab valdkonna eest vastutatavat ministrit kehtestama määrusega asjaolud, mille
esinemisel eeldatakse, et maapealse teenindaja ja omakäitleja usaldusväärsus ei ole tagatud
lennujaamades, mille aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.
Eestis on ainsaks selliseks lennujaamaks Tallinna lennujaam. Volitusnorm on lisatud Saksamaa
eeskujul eesmärgiga kehtestada ühtsed alused direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega
lennujaamades tegutsevate maapealsete teenindajate ja omakäitlejate usaldusväärsuse
hindamiseks. Puudutatud isikul on õigus esitada tõendeid eelduse ümberlükkamiseks.
Saksamaa Lennundusföderatsiooni juhenddokumendi35 kohaselt vastab määruses maapealse
teeninduse teenuste osutamise kohta lennujaamades (sks Verordnung über
Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen) sätestatud usaldusväärsuse nõue riigihangetes
pakkujate kõrvaldamise alustele, mis kinnitab maapealse teeninduse teenuste osutajatele
kehtestatud usaldusväärsuse nõude põhjendatust ja mõistlikkust. Maapealsete teenindajate ja
35
Bundesverband der Deutschen Luftverkehrswirtschaft. Praxishandbuch. Auswahlverfahren nach der
Bodenabfertigunsdienstverordnung (BADV), lk 25. https://www.bdl.aero/wp-
content/uploads/2019/09/Praxishandbuch_Bodenabfertigung.pdf.
omakäitlejate usaldusvääruse hindamise aluste kehtestamine ministri määrusega tagab vajaliku
paindlikkuse, vältides samas huvide konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta
usaldusväärsuse mõiste sisustamine üksnes lennujaama haldajale.
LennS § 5021 sätestab piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohustuse.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad omama jätkusuutlikuks ja
kõikide kohalduvate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavaid rahalisi vahendeid.
Direktiivi artikli 14 kohaselt võivad liikmesriigid maapealse teeninduse osutamise tingimusena
ette näha loa saamise lennujaama haldajast sõltumatult ametiasutuselt, kusjuures sellise loa
andmise kriteeriumid peavad olema seotud usaldusväärse finantsseisundi ja piisava
kindlustuskaitsega, sisseseade, õhusõiduki, seadmete ja personali turvalisuse ja ohutusega,
samuti keskkonnakaitsega ja vastavusega asjakohastele sotsiaalõigusnormidele. Kuigi eelnõu
koostamisel ei ole peetud otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse
teenuse osutaja finantsseisundile minimaalsete nõuete seadmine vajalik, et kontrollida
lennujaamas jätkusuutliku tegutsemise võimekust. Piisavad rahalised vahendid on vajalikud
lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks. Piisavate rahaliste vahendite tagamise nõue on
LennSi lisatud Saksamaa eeskujul, kus see on samuti kõikide maapealse teeninduse teenuse
osutajate suhtes kehtiv nõue ilma kaasneva loakohustuseta. Saksamaa Lennundusföderatsiooni
juhenddokumendi36 kohaselt on määruses maapealse teeninduse teenuste osutamise kohta
lennujaamades (sks Verordnung über Bodenabfertigungsdienste auf Flugplätzen) sätestatud
piisavate rahaliste vahendite nõue mõistlik ja põhjendatud, sarnanedes riigihangetes pakkujate
suhtes tavapäraselt kohalduvate nõuetega. Eestis lubavad riigihangete seaduse (edaspidi: RHS)
§ 98 lg 1 ja § 100 hankijal samuti kehtestada tingimusi pakkuja majanduslikule ja
finantsseisundile. Arvestades maapealse teeninduse olulisust lennujaama nõuetekohaseks
toimimiseks, on piisavate rahaliste vahendite olemasolu nõudmine maapealse teeninduse
teenuste osutajatelt põhjendatud ja vajalik. Nõue kehtib võrdselt kõikide maapealse teeninduse
teenuste osutajate suhtes.
Lõige 2 volitab valdkonna eest vastutatavat ministrit kehtestama määrusega asjaolud, mille
esinemisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud lennujaamades, mille
aastane vedude maht ületab 2 miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Eestis on ainsaks selliseks
lennujaamaks Tallinna lennujaam. Volitusnorm on lisatud Saksamaa eeskujul eesmärgiga
kehtestada asjaolud, mille esinemisel direktiivi kohaldamisalasse kuuluva suurusega
lennujaamades tuleb eeldada, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud. Puudutatud isikul
on õigus esitada tõendeid eelduse ümberlükkamiseks. Piisavate rahaliste vahendite puudumine
võib tuleneda ka määruses loetlemata asjaoludest. Piisavate rahaliste vahendite olemasolu
hinnatakse sellisel juhul iga üksikjuhtumi asjaolude kogumis.
Maapealsetel teenindajatel ja omakäitlejatel piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamise
aluste kehtestamine ministri määrusega tagab vajaliku paindlikkuse, vältides samas huvide
konflikte, mis võivad tekkida juhul, kui jätta piisavate rahaliste vahendite mõiste sisustamine
üksnes lennujaama haldajale. Määruse kavandi kohaselt seotakse piisavate rahaliste vahendite
olemasolu hindamine maksuvõlgade ja oluliste viivitustega maapealse teenindusega seoses
tasude maksmisel lennujaama haldajale või kolmandatele isikutele.
LennS § 5022 sätestab kindlustuse omamise kohustuse.
36
Bundesverband der Deutschen Luftverkehrswirtschaft. Praxishandbuch. Auswahlverfahren nach der
Bodenabfertigunsdienstverordnung (BADV), lk 25: https://www.bdl.aero/wp-
content/uploads/2019/09/Praxishandbuch_Bodenabfertigung.pdf.
Lõige 1 sätestab, et maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse
teenindusega tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus. Direktiivi artikli 14
lõike 1 teise lõigu kohaselt võib liikmesriik kehtestada maapealse teeninduse teenuste
osutajatele piisava kindlustuskaitsega seotud nõudeid. Kuigi eelnõu koostamisel ei ole peetud
otstarbekaks loakohustuse sätestamist, on maapealse teeninduse teenuse osutaja
kindlustuskaitsele minimaalsete nõuete seadmine vajalik lennujaama tõrgeteta toimimise
tagamiseks ja lahendab Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsis37 väljatoodud
probleemi, et maapealse teenindusega seotud riske ei kindlustata. Kindlustuse omamise
kohustuse sätestas direktiivi ülevõtmisel näiteks Saksamaa. Eestis lubavad RHS § 98 lg 1 ja §
100 lg 1 p 2 hankijal nõuda kutsealase vastutuskindlustuse tõendit või muud asjakohast
dokumenti, mis näitab, et pakkujal on hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju
hüvitamiseks vajalikud vahendid olemas või tal on võimalus neid saada. Arvestades maapealse
teeninduse olulisust lennujaama nõuetekohaseks toimimiseks, on kindlustuskaitse olemasolu
nõudmine maapealse teeninduse teenuste osutajatelt põhjendatud ja vajalik. Nõue kehtib
võrdselt kõikide maapealse teeninduse teenuste osutajate suhtes.
Lõige 2 täpsustab, et kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade
taastamisväärtuse ja kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad
võimalikud kahju hüvitamise kohustused.
Lõige 3 annab lennujaama haldajale õiguse kehtestada kindlustuse omamise kohustust
täpsustavad tingimused. Lennujaama haldaja saab kindlustuse omamise kohustust täpsustavate
tingimuste kehtestamisel arvestada konkreetse lennujaama eripäradega. Samas tagab kehtiva
kindlustuse olemasolu nõude kehtestamine LennSis selle, et vastava kohustuse täitmise üle saab
riiklikku järelevalvet teostada ka Transpordiamet ja see ei sõltu täielikult iga lennujaama
haldaja suvast.
LennS § 5023 sätestab, et maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad oskama oma
tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus
nõuda, et töötajad, kes suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või
lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise
keelt. Keelenõuded on vajalikud lennujaama tõrgeteta toimimise ja maapealse teeninduse
kvaliteedi tagamiseks. Euroopa Komisjoni hetkel käimasoleva ELi lennujaamades maapealse
teeninduse hindamise käigus rõhutas keelenõuete sätestamise vajadust näiteks Finnair Oyj38,
sest töötajate palkamisel kolmandatest riikidest põhjustab puudulik keeleoskus probleeme
maapealse teeninduse efektiivses toimimises ja ohutuse tagamisel.
Keeleseadus reguleerib üksnes eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid ning ei arvesta
lennundussektori eripäradega. KeeleS § 23 lg 5 kohaselt ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid
seejuures isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Seega võib
tähtajalise lepingu alusel maapealse teeninduse teenuste osutamises osaleda ka isik, kelle suhtes
keeleseaduses sätestatud nõuded ühelgi juhul ei kohaldu. Seetõttu on vajalik kehtestada nõue,
37
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010,
par. 3.15, 4.31-4.32 tabelid 4.1 ja 4.10:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling-
report.pdf.
38
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-
414136/feedback/F260278_en?p_id=530792.
et maapealse teeninduse teenuste osutajad oskaksid oma tööülesannete täitmiseks vajalikul
tasemel eesti või inglise keelt, sõltumata sellest, kas keeleseaduse nõuded konkreetsele töötajale
kohalduvad või mitte. Lisaks on lennujaama haldajale vajalik anda õigus nõuda, et töötajad, kes
suhtlevad oma tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega,
oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaamas
töötavate isikute puhul ei ole tingimata vajalik, et iga töötaja oskaks kindlasti eesti keelt, sest
enamik Euroopa Liidu lennujaamade töötajatest kasutab igapäevaselt inglise keelt.
Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust
ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ ei nõua paljudelt maapealse teeninduse
osutamisel osalevatelt töötajatelt keeleoskust, sest paljud töötajad ei tegele otseselt tarbijate
teenindamisega. Samas on maapealne teenindus oluline lüli lennujaama efektiivses toimimises
ja ohutuse tagamises. Vastavalt peaks iga maapealse teenindaja ja omakäitleja töötaja oskama
vähemalt ühte peamistest Eesti lennujaamades kasutusel olevatest keeltest: eesti või inglise
keelt.
Tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti või inglise keele oskuse nõude kehtestamine
on õigustatud avalikes huvides KeeleS § 2 lg 2 ja § 23 lg 2 tähenduses ega moonuta piiratavate
õiguste olemust. Samuti on keelenõude sätestamine mõistlik, vajalik ja proportsionaalne.
Nõude eesmärgiks on laiendada maapealse teeninduse teenuste osutajate võimalusi välistööjõu
kasutamiseks, sest lennujaama töös osalemiseks ei ole tingimata vajalik osata keeleseaduse
kohaselt nõutaval tasemel eesti keelt. Euroopa Liidus asuvate lennujaamade peamiseks
töökeeleks on inglise keel.
Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajatele minimaalsete keelenõuete kehtestamine on
kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 3 lõigu 1 kohaselt on liikmesriigil
lubatud kehtestada keeleoskuse tingimusi, mis tulenevad täidetava töökoha laadist. Euroopa
Kohtu praktika kohaselt võib keeleoskuse tingimusi kehtestada, kui tingimused ei ole taotletava
eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed ning nende kohaldamise kord ei diskrimineeri teiste
liikmesriikide kodanikke (vt nt C-317/14, lõike 24-26). Paragrahvis 5023 esitatud loetelus
sisaldub ka inglise keel, mis tagab teiste liikmesriikide kodanike mittediskrimineerimise.
Keeleoskuse nõue ei ole taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, sest keeleoskus peab
olema tasemel, mis on iga konkreetse töötaja tööülesannete täitmiseks vajalik. Vajaliku taseme
määramisel on abiks Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja
ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ §-d 3-5.
LennS § 5024 käsitleb alltöövõtjate kasutamist.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat
maapealseks teeninduseks kasutatavatest alltöövõtjatest. Tegemist on direktiivi ülevõtmisega
seotud, kuid otseselt direktiivist mittetuleneva nõudega. Alltöövõtjatest teavitamine on vajalik
lennujaama ohutuse ja tõrgeteta toimimise tagamiseks, sest lennujaama haldajal peab olema
ülevaade lennujaamas tegutsevatest teenusepakkujatest. Tegemist on minimaalselt maapealse
teeninduse osutajaid koormava meetmega ning teavitamiskohustus ei piira alltöövõtjate
kasutamist. Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi kohaselt39 oli üheks
39
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling-
report.pdf.
direktiivi rakendamisel esinenud probleemiks alltöövõtjate suhtes kehtivate nõuete ebaselgus
(vt mõjuanalüüsi lõike 4.17 ja 4.18). Seetõttu täpsustatakse LennSis maapealse teeninduse
teenuste osutamisel alltöövõtjate kasutamise tingimusi. EL lennundusohutuse alusmäärus
alltöövõtjate kasutamisega seonduvat ei reguleeri.
Lõige 2 sätestab, et teenuseid, mille osas on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib
omakäitleja alltöövõtu korras tellida ainult alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus
osutada kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust. Direktiiv
lubab liikmesriikidel seada maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvule piiranguid.
Mitmetes liikmesriikides on probleemiks see, et piirangutest mööda hiilimiseks kasutatakse
alltöövõtjaid, sest direktiivi ülevõtmisel ei ole alltöövõtjate küsimusele tähelepanu pööratud.40
Ka Euroopa Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsis41 toodi välja vajadus täpsustada,
kas omakäitlejatel on õigus kasutada alltöövõtjaid (vt mõjuanalüüsi lõiku 4.18). Pärast direktiivi
ülevõtmist on oodata vähemalt ühe uue maapealse teenindaja lisandumist, mis tõstab võrreldes
senisega alltöövõtjate kasutamisega seonduvaid riske. Intensiivsema konkurentsi tingimustes
tõuseb motivatsioon kasutada kulude kärpimiseks alltöövõtjaid, mis tingib vajaduse
alltöövõtjate kasutamise tingimusi täpsustada. Seetõttu täpsustatakse LennSis omakäitluse
korral alltöövõtjate kasutamise tingimusi. Üldreegliks on, et alltöövõtjaid võib kasutada.
Erandiks on olukord, kus lennujaamas on omakäitlejate arvu piiratud. Sellisel juhul võib
alltöövõtjatena kasutada üksnes isikuid, kellel on samas lennujaamas õigus osutada kõikidele
kolmandatele isikutele vastavat maapealse teeninduse teenust.
LennS § 5025 käsitleb võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamist.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja kohustuvad lennujaama haldaja poolt
kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse
nõudeid ulatuses, milles maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või tegevusetus mõjutab
lennujaama haldaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisust. Tegemist ei ole otseselt direktiivist
tuleneva nõudega. Küberturvalisuse seaduse nõuete täitmine on vajalik lennujaama ohutuse ja
tõrgeteta toimimise tagamiseks. EL lennundusohutuse alusmäärus nõuab üksnes seda, et
maapealse teeninduse teenuste osutajal peab olema juhtimissüsteem, mis tagab ohutusriskide
juhtimise. EL lennundusohutuse alusmäärusest ei tulene maapealse teeninduse teenuse
osutajale iseseisvat küberturvalisuse tagamise kohustust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse
ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja selle ülevõtmiseks vastu võetud küberturvalisuse seadus ei
kohaldu maapealse teeninduse osutajatele. Samas ei ole lennuvälja käitajal võimalik
lennujaama küberturvalisust tagada ilma, et küberturvalisuse tagamisel osaleksid ka
lennujaamas tegutsevad maapealse teeninduse osutajad. Komisjoni rakendusmäärus (EL)
2019/1583, millega muudetakse EL määrust 2015/1998 küberkaitsemeetmete osas, ei ole
eelnõu koostamise hetkel veel kohaldatav (kohaldamistähtaeg on 31. detsembril 2021. a
lähtudes COVID-19 pandeemia tõttu täiendavast määruse muudatusest42). Samas ei sisalda ka
40
Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) tagasisidet Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse
teeninduse hindamises ELi lennujaamades: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-
414136/feedback/F260266_et?p_id=530792.
41
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling-
report.pdf.
42
Komisjoni 30. juuni 2020 rakendusmäärus (EL) 2020/910, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL)
2015/1998, (EL) 2019/103 ja (EL) 2019/1583 kolmandatest riikidest saabuva kauba ja posti suhtes
see määrus küberturvalisusega seotud kohustusi maapealse teeninduse osutajatele, vaid üksnes
lennujaama käitajatele, lennuettevõtjatele ja riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis
määratletud üksustele. Erinevate maapealsete teenindajate ja omakäitlejate kokkupuuted võrgu-
ja infosüsteemidega võivad olla väga erineva ulatusega, mistõttu on küberturvalisuse seaduse
nõuete täitmine nõutav üksnes ulatuses, milles maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevus või
tegevusetus mõjutab lennujaama haldaja võrgu- ja infosüsteemi turvalisust.
Lõige 2 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja kohustuvad tegema lennujaama
haldajaga koostööd LennS §-s 591 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel. Tegemist on
kohustusega, mis vastab lennujaama haldaja §-st 591 tulenevale kohustusele tagada teenuse
osutamiseks kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisus. LennS tasandil kehtestatud
koostöökohustus ennetab võimalikke vaidlusi selle üle, kas lennuvälja käitajal on oma §-st 591
tulenevate kohustuste täitmiseks õigus nõuda, et maapealse teeninduse teenuste osutajad teeksid
lennujaama käitajaga võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks koostööd.
LennS § 5026 käsitleb teabe andmise kohustust.
Lõige 1 sätestab, et maapealsed teenindajad ja omakäitlejad kohustuvad lennujaama haldajale
andma maapealse teenindusega seonduvat informatsiooni ulatuses, milles lennujaama haldajal
on lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik
koguda informatsiooni maapealsetelt teenindajatelt ja omakäitlejatelt. Teabe andmise kohustus
on vajalik, et lennujaama haldajal oleks õiguslik alus nõuda lennujaama töö korraldamiseks ja
õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalikku infot. Tallinna lennujaama haldajal on
praktikas olnud probleeme maapealsetelt teenindajatelt lennujaama töö korraldamiseks ja
õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalike andmete saamisega. Seda eriti pärast
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), jõustumist. Seetõttu on vajalik LennSi
sõnaselge teabe andmise kohustuse lisamine juhtudeks, kus lennujaama haldajal on lennujaama
töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks vajalik koguda
informatsiooni maapealse teeninduse teenuste osutajatelt ja omakäitlejatelt. Tallinna
lennujaama kogemus näitab, et lennujaama haldaja enda poolt kehtestatud kohustus anda
lennujaama haldajale vajalikku infot ei ole mõne maapealse teeninduse teenuste osutaja jaoks
piisav õiguslik alus.
Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või
omakäitleja infosüsteemid liidestuksid § 5026 lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus
ulatuses lennujaama haldaja poolt kasutatavate infosüsteemidega, millele lennujaama haldaja
on loonud üldise liidestumise valmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne
teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Arvestades maapealsete teenindajate
ja omakäitlejate arvukust, võib lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks olla vajalik, et
infovahetus toimuks ühtses formaadis lennujaama haldaja poolt kasutatavate infosüsteemide
vahendusel. Infosüsteemide liidestumine on muu hulgas väga oluline A-CDM (airport
collaborative decision-making) kontseptsiooni toimimiseks, mis tagab lennujaama
tööprotsesside efektiivsuse. A-CDM kontseptsiooni keskseks osaks on lennujaama ühistöise
otsustusprotsessi infovahetusplatvorm (Airport CDM Information Sharing Platform, ACISP),
julgestuskontrollimeetmeid kohaldavate lennuettevõtjate, käitajate ja üksuste määramise osas ning teatavate
küberjulgeolekut, taustakontrolli, lõhkeaine avastamissüsteemi seadmete standardeid ja lõhkeaine jälgede
avastamise seadmeid käsitlevate regulatiivsete nõuete osas COVID-19 pandeemia tõttu
mille toimimiseks on vajalik ka maapealse teeninduse osutajate osalemine.43 Otstarbekas on
jätta konkreetse maapealse teeninduse osutaja infosüsteemide liidestumisega seotud kulud
maapealse teenindaja või omakäitleja kanda, sest liidestumisega seotud kulud sõltuvad oluliselt
maapealse teenindaja või omakäitleja kasutuses olevast infosüsteemist. Kui liidestumisega
seonduvate kulude jagunemine vajaks iga kord eraldi kokkulepet, oleks maapealse teeninduse
osutajatel võimalik lõikes 1 sätestatud kohustust mitte täita kuni lennujaama haldaja nõustub
kandma kõik liidestumisega seotud kulud. Juhul, kui liidestumisega seotud kulud jääksid
lennujaama haldaja kanda, kuigi kulu suurus sõltub eelkõige igast konkreetsest maapealse
teeninduse osutajast, tõstaks see põhjendamatult infosüsteemi kasutamisega seotud tasusid.
Tegemist ei ole imperatiivse sättega ja pooltel on alati võimalik kokku leppida kulude
teistsuguses jagamises.
LennS § 5027 kehtestab nõuetele vastavuse kontrollimise sätted.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate vastavust LennSis ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
Direktiivi ülevõtmine suurendab oodatavalt maapealsete teenindajate arvu Tallinna
lennujaamas ja lennujaama haldajaga mitteseotud kolmandate isikute poolt osutatavate
maapealse teeninduse teenuste mahtu. Vastavalt suurenevad lennujaama haldaja otsesele
kontrollile mittealluvad riskid, mis mõjutavad lennujaama efektiivset toimimist ja ohutust.
Lennujaama haldajale on seetõttu vajalik anda õigus kontrollida maapealsete teenindajate ja
omakäitlejate vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastava õiguse andmine LennSis on
vajalik, et selle õiguse olemasolu ei sõltuks sellest, kas lennujaama haldaja lepib sellises õiguses
maapealse teeninduse osutajatega ise kokku või mitte. Lennujaama tõrgeteta toimimine on
avalikes huvides. Lisaks riikliku järelevalve teostamisele on otstarbekas, et maapealse
teeninduse osutaja õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimise õigus on ka selle lennujaama
haldajal, kus maapealse teeninduse osutaja tegutseb. Paragrahv viitab üksnes LennSis ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisele. Seega ei mõjuta paragrahv
EL lennundusohutuse alusmäärusest või teistest Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest
tulenevate nõuete kontrollimist.
Lõige 2 sätestab, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad tagama lennujaama haldaja
juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele. Paragrahvi
lõige 2 on vajalik, et lennujaama haldajal oleks ka praktiliselt võimalik paragrahvi lõikes 1
sätestatud kontrolli teostamise õigust kasutada, nt kontrollida, kas maapealse teenindaja poolt
esitatud andmed alltöövõtjate kasutamise kohta vastavad tegelikkusele.
LennS § 5028 seab normid maapealset teenindust reguleeriva lepinguga seonduvalt.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja sõlmib iga maapealse teenindaja ja omakäitlejaga
lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamist ning maapealse teeninduse teenuste
osutamist reguleeriva lepingu. EL lennundusohutuse alusmäärus nõuab lennujaama haldajalt
maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu sõlmimist üksnes alusmääruses sätestatud
oluliste nõuete jätkuva täitmise tagamiseks. Kuna leping tuleb igal juhul sõlmida, on
õigusselguse huvides otstarbekas täpsustada, et sõlmitav leping peab lisaks EL
lennundusohutuse alusmääruse reguleerimisalas olevatele ohutusküsimustele katma ka
direktiivi seisukohalt reguleerimist vajavaid küsimusi: lennujaama osaks olevate kinnis- ja
vallasasjade kasutamist (direktiivi artikkel 16) ning lennujaama haldaja ja maapealse
43
Airport Collaborative Decision-Making (A-CDM) Implementation Manual, lk XX.:
https://www.eurocontrol.int/publication/airport-collaborative-decision-making-cdm-implementation-manual.
teeninduse osutaja õigusi ja kohustusi direktiivi kohaldamisel. Direktiivi artikli 16 ingliskeelses
versioonis kasutatud mõiste „installations“ ja eestikeelses versioonis kasutatud mõiste
„rajatised ja sisseseade“ asemel on eelnõus viidatud laiemalt lennujaama osaks olevatele kinnis-
ja vallasasjadele. EL lennundusohutuse alusmääruses on mõiste „installations“ tõlgitud
„rajatiseks“, millel on Eestis EhS § 3 lg 2 kohaselt väga kitsas tähendus: „Rajatis on ehitis, mis
ei ole hoone“. Direktiivi artiklis 16 on rajatiste ja sisseseade all kindlasti silmas peetud ka
hooneid ja lennujaama maa-ala. Viitamine lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasjadele
tagab selle, et paragrahv katab kõike, mida direktiivi artiklis 16 oli silmas peetud.
Lõige 2 sätestab, et juhul, kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud
lepingut, on lennujaama haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja
lubada kolmandatel isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid,
töötajaid ja ruume, et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste jätkuv
osutamine. Direktiivi ülevõtmine suurendab oodatavalt maapealsete teenindajate arvu Tallinna
lennujaamas ja lennujaama haldajaga mitteseotud kolmandate isikute poolt osutatavate
maapealse teeninduse teenuste mahtu. Vastavalt suurenevad lennujaama haldaja otsesele
kontrollile mittealluvad riskid, mis mõjutavad lennujaama efektiivset toimimist ja ohutust.
Hetkel on Tallinna lennujaamas pagasi- ja perroonikäitlust osutav ainus isik lennujaama haldaja
valitseva mõju all. Seega on lennujaama haldajal võimalik tagada pagasi- ja perroonikäitluse
järjepidev osutamine kõikidele lennujaama kasutajatele. Uue teenusepakkuja lisandumisel
suureneb oluliselt risk, et lennujaama haldaja ei suuda tagada kõikidele lennujaama kasutajatele
pagasi- ja perroonikäitluse teenuste osutamist, kui sõltumatu teenusepakkuja lennujaama
kasutajatega sõlmitud lepinguid ei täida. Selle riski maandamiseks on vajalik anda lennujaama
haldajale õigus kasutada lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt maapealse teenindaja
sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume. Vastasel korral ei ole lennujaama
haldajal lennujaama kasutajate ootamatuks teenindamiseks vajalikke ressursse. Lennujaama
haldaja vastav õigus on vajalik maapealse teeninduse pideva osutamise tagamiseks sätestada
LennSis. Vastasel korral sõltub lennujaama tõrgeteta toimimise tagamiseks vajaliku küsimuse
reguleerimine lennujaama haldaja suvast. Nimetatud õigust on ettenähtavalt vajalik kasutada
üksnes olukordades, kus lennujaama kasutajale ei saa teenuseid osutada mõni teine lennujaamas
tegutsev maapealne teenindaja.
Lõige 3 sätestab, et lennujaama haldaja maksab § 5028 lõikes 2 sätestatud juhul maapealsele
teenindajale mõistlikku kasutustasu, mis ei ületa lõike 2 kohaselt teenindatavate lennujaama
kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama perioodi eest enne rikkumise
toimumist maksmisele kuulunud tasu. Juhul, kui lennujaama haldajal oleks õigus kasutada
teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume tasuta, oleks tegemist
maapealse teenindaja põhiõiguste intensiivse riivega. Seetõttu peab lennujaama haldaja
maksma mõistlikku kasutustasu. Kuna LennS § 5028 lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamine ei
tohiks viia maapealse teenindaja rikastumiseni, ei saa mõistlik kasutustasu olla suurem kui lõike
2 kohaselt teenindatavate lennujaama kasutajate poolt vastavale maapealsele teenindajale sama
perioodi eest enne rikkumise toimumist maksmisele kuulunud tasu. Kasutustasu mõistlik suurus
sõltub muu hulgas oluliselt sellest, millist osa maapealse teenindaja ressurssidest lennujaama
haldaja lennujaama kasutajate teenindamiseks kasutab.
LennS § 5029 kajastatakse maapealsele teenindusele juurdepääsu põhimõtted.
Lõige 1 sätestab lennujaama haldaja üldise kohustuse tagada lennujaamas maapealse
teeninduse vabadus, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele. Lõige vastab
direktiivi artikli 1 lõikele 1, artikli 6 lõikele 1 ja artikli 7 lõikele 1. Direktiivi preambuli punkti
4 kohaselt on maapealsed teenused õhutranspordi nõuetekohase toimimise seisukohalt olulise
tähtsusega ja punkti 9 kohaselt on vaba juurdepääs maapealse teeninduse teenuse osutamise
turule kooskõlas ühenduse lennujaamade tõhusa toimimise põhimõttega.
Lõige 2 täpsustab, et lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse
teeninduse teenuste osutamise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht ei ületa 2
miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõikele 2. Lennujaama
haldaja jaoks tähendab maapealse teeninduse vabaduse tagamise kohustus ettevõtlusvabaduse
piirangut. Seetõttu on põhjendatud kehtestada vastav kohustus üksnes selliste lennujaamade
haldajatele, mille osas on see direktiivi kohaselt nõutav. Seejuures on arvestatud ka asjaoluga,
et Euroopa Komisjon tegi 2011. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 44 vastavat
nõuet veelgi kitsendada, tehes teenuste osutamise vabaduse tagamise kohustuslikuks üksnes
lennujaamades, kus reisijate arv või kaubamahud on olnud üle selle piirmäära vähemalt viimase
kolme aasta jooksul.
Lõige 3 täpsustab, et lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust pagasikäitlusel,
perroonikäitlusel, kütuse- ja õlikäitlusel ning kauba ja posti füüsilisel käitlusel lennujaama
terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul, kui lennujaama
aastane vedude maht on väiksem kui 1 miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa. Lõige vastab
direktiivi artikli 1 lõike 1 punktile b. Hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a
määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna
lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab lennujaama haldajal nimetatud teenuste osas omakäitlejate
arvu piirata vähem kui kahele omakäitlejale, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem
kui 2 miljonit reisijat. Seega kitsendab paragrahvi 5029 lõige 3 lennujaama haldaja õigust
omakäitlejate arvu piirata. Tegemist on lennujaama haldaja ettevõtlusvabaduse ja
omandipõhiõiguse piiranguga, mis on vajalik direktiivist liikmesriigile tulenevate kohustuste
täitmiseks.
Lõige 4 täpsustab, et kui lennujaam saavutab kas sama paragrahvi lõikes 2 või lõikes 3
sätestatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea tagama maapealse
teeninduse vabadust nende maapealse teeninduse teenuste liikide suhtes, mis on ette nähtud
eranditult ainult reisijatele. Lõige vastab direktiivi artikli 1 lõikele 3.
LennS § 5030 sätestatakse maapealsele teenindusele juurdepääsu piiramise põhimõtted.
Lõige 1 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada korraldusega piirangud maapealsete
teenindajate arvule, kellel on lubatud osutada LennS § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse
teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem
kui kahele maapealsele teenindajale. Lõige vastab direktiivi artikli 6 lõikele 2, mis lubab
liikmesriigil vastavate teenuste osas piirata isikute arvu, kellel on lubatud teenuseid osutada.
Hetkel kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab sarnaseid piiranguid
kehtestada otse lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele, et
piirangute kehtestamise üle ei otsustaks lennujaama haldaja kui erapoolik turuosaline. Eesti
suurima lennujaama, Tallinna lennujaama haldaja on äriühing, mille osalus kuulub 100% riigile
ja aktsionäri õiguste teostaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seetõttu on
erapooletuse tagamiseks vajalik anda volitus Vabariigi Valitsusele, mitte Majandus- ja
taristuministrile.
44
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the council on groundhandling services at Union
airports and repealing Council Directive 96/67/EC. 2011/0397 (COD).
Lõige 2 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate
arvule, kellel on õigus omakäitlusele LennS § 5029 lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse
teenuste osas. Seda arvu ei tohi igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui
kahele omakäitlejale. Lõige vastab direktiivi artikli 7 lõikele 2, mis lubab liikmesriigil vastavate
teenuste osas piirata isikute arvu, kellel on lubatud omakäitlusega tegeleda. Hetkel kehtiva
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse
teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 65 lubab sarnaseid piiranguid kehtestada otse
lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele samadel põhjustel,
mida on selgitatud ülal lõike 1 juures.
Lõige 3 sätestab, et § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate
arvu piirata, kui ilma piiranguta oleks ohus:
1) lennujaama ohutus;
2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus;
3) lennujaama läbilaskevõime;
4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu; või
5) lennujaama efektiivne toimimine.
Direktiivi artikli 6 lg 2 ja artikli 7 lg 2 annavad liikmesriikidele piirangute seadmisel vabad
käed. Enamik liikmesriike on piirangute seadmise võimalust kasutanud ega ole seejuures
piirangute seadmist üldse põhjendanud. Igasuguse kaalumise puudumist, kas piirangu seadmine
on konkreetse lennujaama ja maapealse teeninduse teenuse puhul põhjendatud, on turuosalised
kritiseerinud.45 Seetõttu on paragrahvi lõikes 3 täpsustatud, milliseid asjaolusid tuleb piirangute
seadmisel kaaluda. Olukorras, kus LennS § 5029 kohaselt on üldreegliks maapealse teeninduse
vabadus, on selle vabaduse piiramine konkreetses lennujaamas maapealsest teenindusest
huvitatud isikute ettevõtlusvabaduse piiramine. Seetõttu on lõikes 3 piiritletud, millistel alustel
on piirangute kehtestamine lubatud.
Lõige 4 sätestab, et § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste
maapealsete teenindajate arvu, mille puhul pakub maapealne teenindaja olulise lisaväärtusega
teenust, mille osutamisega ei kaasne piirangu kehtestamisel arvestatud ohte. Euroopa
Üldlennunduse Assotsiatsioon (European Business Aviation Association) tõi Euroopa
Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades antud
tagasisides välja probleemi, et Frankfurdi lennujaama haldaja ei luba eralennukite teenindajal
perroonil eralennukite reisijate transporti, sest Saksamaa õigusaktide kohaselt on Frankfurdi
lennujaamas perroonikäitlust osutavate maapealsete teenindajate arv piiratud kahele. Samal ajal
on enamik teisi Euroopa Liidus asuvaid lennujaamu tõlgendanud direktiivi nii, et see kohaldub
üksnes ärilistele lendudele ja piirangud ei laiene vastavalt eralennukite maapealsele
teenindusele. Eralennukite maapealse teeninduse maht on äriliste lendude teenindamise mahust
oluliselt väiksem ning tegemist on nišiteenusega.46 Seetõttu on eelnõus täpsustatud, et piirangud
ei laiene teenustele, mille osutamisel ei ole piirangu seadmisel arvestatud kaalutlused
asjakohased. Säte kitsendab § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatavate piirangute ulatust. Iga
45
Nt Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (A4E) tagasiside Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse
teeninduse hindamises ELi lennujaamades.: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-
414136/feedback/F260297_et?p_id=530792. Samuti Saksamaa Lennuettevõtjate Assotsiatsiooni (BDF) tagasiside
Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136/feedback/F260298_et?p_id=530792.
46
Euroopa Eralennunduse Assotsiatsiooni (European Business Aviation Association) tagasiside Euroopa
Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades. Kättesaadav:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136/feedback/F260289_et?p_id=530792.
maapealse teeninduse teenuse liik, nt pagasikäitlus, ja selle alaliik, nt pagasi ettevalmistus
ärasaatmiseks, hõlmab mis tahes vastavat tegevust, sõltumata sellest, kui suures mahus on
teenuse osutamiseks vajalik kasutada lennujaama infrastruktuure. Sätte eesmärgiks on välistada
piirangu laienemine olulise lisaväärtusega teenustele, mille osutamisega ei kaasne piirangu
kehtestamisel arvestatud ohte, nt kui sellise teenuse osutamiseks ei ole vaja lennujaama
infrastruktuure kasutada sellises mahus, mida lennujaama haldaja ei saa ruumipuuduse tõttu
võimaldada kõikidele soovijatele. Selliste lisaväärtusega teenuste ammendavat loetelu ei ole
võimalik piirangute kehtestamisel eranditena esitada. Seetõttu on § 5030 lõikes 4 kehtestatud
üldised tunnused, millele vastavad teenused ei kuulu kehtestatud piirangute mõjualasse.
Lõige 5 annab Vabariigi Valitsusele õiguse piirata sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
isikute arvu ühele maapealsele teenindajale või ühele omakäitlejale või keelata omakäitlus, kui
lennujaama ruumi või võimsuse puudused teevad võimatuks maapealse teeninduse suurema
arvu isikute poolt. Vabariigi Valitsusel on sellisel juhul õigus korralduses kindlaks määrata isik,
kellel on ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust kolmandatele isikutele või
tegeleda omakäitlusega. Lõige 5 vastab direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele b ja d. Hetkel
kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000.a määruse „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ § 69 lubab sarnaseid piiranguid
kehtestada otse lennujaama haldajal. Eelnõus on vastav volitus antud Vabariigi Valitsusele
samadel põhjustel, mida on selgitatud ülal lõike 1 juures. Eesti on direktiivi artikli 9 lõike 1
punktis b sätestatud võimalust juba korra kasutanud. Majandus- ja taristuminister andis
13.02.2017 käskkirjaga nr 1.1-1/17-040 erandi, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH
alates 15. maist 2017 kuni 14. maini 2021 õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas
maapealse teeninduse teenustest perroonikäitlust (välja arvatud perroonikäitluse osaks olevat
toidu ja jookide transporti, õhusõidukile laadimist ja sealt mahalaadimist) ja pagasikäitlust.
Erandi kiitis 7. juuni 2017 otsusega 2017/976 heaks Euroopa Komisjon. Eelnõu kohaselt on
sarnaste erandite andmise õigus tulevikus Vabariigi Valitsusel. Direktiivi artikli 9 lõike 1
punktide b ja d sõnastusest tuleneb, et piirangu seadmine on võimalik nii, et määratakse
kindlaks isik, kellel on ainsana õigus piirangu kehtivuse perioodil teenust osutada või
omakäitlusega tegeleda. Vastavat asjaolu kinnitab hetkel kuni 15. maini 2021 kehtiv Euroopa
Komisjoni poolt kinnitatud erand, mille kohaselt on AS-il Tallinn Airport GH alates 15. maist
2017. a kuni 14. maini 2021. a õigus osutada ainukese isikuna Tallinna lennujaamas maapealse
teeninduse teenustest perroonikäitlust ja pagasikäitlust. Paragrahvi 5030 lõike 5 teine lause
annab Vabariigi Valitsusele õiguse otsustada, kas määrata korralduses kindlaks isik, kellel on
ainsana õigus osutada maapealse teeninduse teenust kolmandatele isikutele või tegeleda
omakäitlusega.
Lõige 6 annab Vabariigi Valitsusele õiguse piirata § 5029 lõikes 3 nimetamata maapealse
teeninduse teenuste osas isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või maapealse teeninduse
teenuste osutamisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või võimsuse puudused
teevad võimatuks maapealse teeninduse vabaduse piiranguteta kohaldamise. Seda arvu ei tohi
igas maapealse teeninduse teenuse liigis piirata vähem kui kahele maapealsele teenindajale.
Lõige vastab direktiivi artikli 9 lõike 1 punktidele a ja c.
Lõige 7 sätestab, et lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi:
1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ
eesmärke;
2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel.
Säte vastab direktiivi artikli 9 lõike 2 punktidele i-iii.
Lõige 8 täpsustab, et lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu
seotud ettevõtjad loetakse paragrahvi 5030 tähenduses maapealse teeninduse teenuste
osutamisel üheks teenuste osutajaks. Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab
direktiivi mõttele. Täpsustus on vajalik, et tagada lennujaama haldajale võimalus valida, kuidas
oma erinevaid tegevusi struktureerida. Näiteks võimaldab see lennujaama haldajal soovi korral
luua igale lennujaama kasutajale maapealse teeninduse teenuste osutamiseks eraldi
tütarettevõtja, sattumata seejuures vastuollu konkreetse maapealse teeninduse teenuse liigi osas
teenuseosutajate arvule seatud võimalike piirangutega.
LennS § 5031 käsitleb maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestust.
Lõige 1 sätestab, et paragrahvi 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kestus võib paragrahvi
5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat.
Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6.
Lõige 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul
hiljemalt kolm kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise eelnevalt
nimetatud tähtaja võrra. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6.
Lõige 3 sätestab, et paragrahvi 5030 lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangute kestust
pikendada üks kord. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 6.
LennS § 5032 käsitleb maapealse vabaduse piiramise korralduse sisu.
Lõige 1 sätestab, et paragrahvi 5030 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse
teeninduse teenuse liik või liigid, mille suhtes piirang kehtestatakse. Säte vastab direktiivi
artikli 9 lõike 2 punktile a.
Lõige 2 sätestab, et korralduses või selle seletuskirjas esitatakse piirangu kehtestamist
õigustavad lennujaama ruumi või võimsuse puudused. Korraldusele lisatakse lennujaama
haldaja koostatud ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks vajalike meetmete plaan. Säte
vastab direktiivi artikli 9 lõikele 2.
LennS § 5033 sätestab suhtlemiskorra Euroopa Komisjoniga, mis puudutab seaduses sätestatud
piiranguid.
Lõige 1 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister teavitab paragrahvi 5030 lõigetes 5 ja 6
sätestatud piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni
vähemalt kolm kuud enne piirangute jõustumist. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 3.
Lõige 2 sätestab, et Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust
lühendada või vähendada nende ulatust lennujaama osale, kus piirangute vajadus on Euroopa
Komisjoni hinnangul tõendatud. Säte vastab direktiivi artikli 9 lõikele 5.
LennS § 5034 reguleerib maapealsete teenindajate valikuprotsessi.
Lõige 1 sätestab, et kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel. Säte vastab direktiivi artikli 11
lõike 1 punktile b.
Lõige 2 sätestab, et konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on
piiratud ühele maapealsele teenindajale ja lennujaama haldaja kasutab § 5034 lõikes 5 sätestatud
võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel on ainsana õigus osutada
piirangu kehtivuse perioodil teenust. Direktiiv vastavat täpsustust ei sisalda, kuid see vastab
direktiivi mõttele. Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti b sõnastusest tuleneb, et piirangu seadmine
on võimalik nii, et määratakse kindlaks isik, kellel on ainsana õigus piirangu kehtivuse perioodil
teenust osutada või omakäitlusega tegeleda. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on ainuõigust omava
isiku juba kindlaks määranud, ei ole sama õiguse andmiseks mõistlikult võimalik ega vajalik
korraldada konkurssi. Juhul, kui Vabariigi Valitsus jätab ainsana teenuse osutamise õigust
omava isiku lahtiseks, aga lennujaama haldaja kasutab § 5034 lõikes 5 sätestatud võimalust, ei
ole sama õiguse andmiseks samuti mõistlikult võimalik ega vajalik korraldada konkurssi.
Lõige 3 sätestab, et konkursi viib läbi:
1) lennujaama haldaja, kui lennujaama haldaja ei osuta ise lennujaamas samu maapealse
teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas
lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajaga ega oma osalust samas
lennujaamas samade maapealse teeninduse teenuste osutajas;
2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus.
Paragrahvi lõige 3 vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktile c. Sõltumatuks pädevaks
asutuseks on valitud Riigi Tugiteenuste Keskus.
Lõige 4 sätestab, et lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama
kasutajate komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist
lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike
1 punktile c.
Lõige 5 sätestab, et kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas § 5030 lõike 1, 5 või 6
alusel piiratud, võib lennujaama haldaja:
1) ise osutada maapealse teeninduse teenuseid, läbimata paragrahvis 5034 sätestatud konkurssi;
2) lubada paragrahvis 5034 sätestatud konkurssi läbimata maapealse teeninduse teenuseid
osutada lennujaama haldajaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud isikul.
Paragrahvi lõige 5 vastab direktiivi artikli 11 lõikele 2. Kui Vabariigi Valitsus on teenuse
osutajate arvu piiranud § 5030 lõike 5 alusel ühele ja määranud kindlaks konkreetse isiku, kellel
on teenuse osutamise ainuõigus, siis ei ole lennujaama haldajal võimalik § 5034 lõikele 5
tugineda.
Lõige 6 sätestab, et maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne
teenindaja lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus maapealne teenindaja uueks
kuni seitsmeaastaseks perioodiks. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punktidele d ja e.
Lõige 7 sätestab, et konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi läbiviija konkursside
korraldamist vähemalt kord aastas kuni konkursitingimustele vastava maapealse teenindaja
leidmiseni. Tegemist ei ole otseselt direktiivist tuleneva nõudega. Direktiiv ei reguleeri
olukorda, kus maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud LennS nõuetele vastav konkurss,
kuid konkursitingimustele vastavat teenuste osutajat ei ole leitud. Konkursi korraldamisega
seotud küsimuste ebapiisavale reguleerimisele direktiivi ülevõtmisel ja sellest tingitud
arvukatele vaidlustele on viidanud mitmed turuosalised. Näiteks on sellele viidanud Müncheni
lennujaama haldaja Flughafen München GmbH oma tagasisides Euroopa Komisjoni
käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.47 Vastavalt on eelnõus
täpsustatud, mida tuleb teha olukorras, kus konkurss ebaõnnestub. Liikmesriik ja lennujaama
47
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-
414136/feedback/F260290_et?p_id=530792.
haldaja ei saa ühtegi sõltumatut maapealset teenindajat sundida konkreetses lennujaamas oma
teenuseid osutama, vaid saavad luua üksnes selleks mõistlikult vajalikud tingimused.
Paragrahvi lõige 7 täpsustab, et konkursi ebaõnnestumise korral tuleb jätkata uute konkursside
korraldamisega vähemalt kord aastas.
Lõige 8 sätestab, et lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed paragrahvi
5034 alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. Säte vastab direktiivi artikli 11 lõikele 3.
LennS § 5035 tuuakse välja maapealsete teenindajate valimise põhimõtted.
Lõige 1 sätestab, et § 5034 lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse RHS
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut. Direktiiv ei täpsusta, kas konkursi
korraldamisele kohalduvad kontsessioonilepingute sõlmimise reeglid, sest direktiivi
vastuvõtmise hetkel Euroopa Liidu õigus kontsessioonilepingute sõlmimist veel ei
reguleerinud. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste
Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a
veebruaris valminud raportis48 on probleemina välja toodud direktiivi ülevõtmisel konkursi
läbiviimise korra ebapiisav täpsustamine. Sarnastele probleemidele on turuosalised viidanud
tagasisides Euroopa Komisjoni käimasolevas maapealse teeninduse hindamises ELi
lennujaamades.49
Ilma lõiketa 1 ei ole õiguskorras selge, kas lennujaamadel tuleb direktiivi 96/67/EÜ ja direktiivi
2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta kohaldada samaaegselt või lähtuda üksnes
ühest neist. Õiguskirjanduses on välja pakutud, et direktiivi 96/67/EÜ kohaldamise kasuks
räägib argument, et tegemist on spetsiaalse direktiiviga just seda tüüpi kontsessioonilepingute
sõlmimiseks, mistõttu neile kontsessioonilepingutele riigihangete kontsessioonidirektiiv
2014/23/EL ei kohaldu. Samas on välja pakutud ka seda, et kuna riigihangete
kontsessioonidirektiiv on ajaliselt hilisem, siis kehtib EL seadusandja hilisem tahe ning
lennujaamadel tuleb siiski kohaldada kontsessioonidirektiivi. Kuivõrd hetkel kehtivad kaks
paralleelset sama taseme õigusakti, mis reguleerivad samade isikute kohustusi erinevalt ning
vastav Euroopa Kohtu praktika puudub, on võimalik argumenteerida mõlemas suunas (st, et
kohaldub varasem direktiiv või hilisem direktiiv). Õigusselguse huvides on eelnõusse lisatud
säte, mille kohaselt järgitakse maapealsete teenindajate valimiseks konkursi korraldamisel nii
riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut kui ka
LennSis sätestatud nõudeid.
Lõige 2 sätestab, et konkurss peab olema asjakohane, objektiivne, läbipaistev ja
mittediskrimineeriv. Igal maapealse teeninduse teenuste osutamisest huvitatud isikul peab
olema võimalik konkursil osaleda. Lõike 2 esimene lause ei tulene otseselt direktiivist, kuid see
vastab direktiivi mõttele, sest direktiiv viitab läbivalt vajadusele tagada asjakohasus,
objektiivsus, läbipaistvus ja mittediskrimineerivus. Lõike 2 teine lause vastab direktiivi artikli
11 lõike 1 punktile b.
48
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry.
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag
es.pdf, lk 20-21.
49
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136_et.
Lõige 3 sätestab, et konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas. Säte vastab direktiivi
artikli 11 lõike 1 punktile b.
Lõige 4 sätestab, et konkursi korraldaja määratleb konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja
mahu. Konkursi korraldajal on õigus moodustada erinevatest maapealse käitluse teenustest
pakette, kui see on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu
efektiivseks kasutamiseks. Säte on vajalik konkursi läbiviimise korra täpsustamiseks. Euroopa
Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi kohaselt50 on vajalik täpsustada konkursi
kriteeriume, sh maapealse teenindaja otsimise võimalust teenuste paketile, mitte igale üksikule
teenusele eraldi (mõjuanalüüsi lõik 4.70). Säte on sarnasel kujul kasutusel Saksamaal, et
täpsustada konkursi korraldaja õigusi konkursi läbiviimisel.
Lõige 5 sätestab, et lennujaama haldaja või muu konkursi korraldaja lennujaama haldaja
taotlusel võib konkursitingimustes üksikute teenuste või teenuste pakettide osutamisele seada
tingimusi, muu hulgas ühe või mitu alljärgnevat tingimust:
1) teenust võib osutada ainult kindlates lennujaama piirkondades;
2) teenust võib osutada kasutades selleks ainult kindlaksmääratud käitlus- või seadmete
parkimise alasid;
3) teenust tuleb osutada kasutades ette kindlaks määratud käitlusviisi;
4) teenust tuleb osutada isiklikult ilma alltöövõtjaid kasutamata.
Säte on vajalik konkursi läbiviimise korra täpsustamiseks. Rahvusvahelise Lennujaamade
Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste
Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. aasta veebruaris valminud raportis51 on probleemina välja
toodud direktiivi ülevõtmisel konkursi läbiviimise korra ebapiisav täpsustamine. Sarnastele
probleemidele on turuosalised viidanud tagasisides Euroopa Komisjoni käimasolevas
maapealse teeninduse hindamises ELi lennujaamades.52 Säte on sarnasel kujul kasutusel
Saksamaal, et täpsustada konkursi korraldaja õigusi konkursi läbiviimisel.
Lõige 6 sätestab, et konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada
konkursitingimustesse tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus:
1) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis teenindab Eesti
territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ning ei paku maapealsetele teenindajatele
kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis; või
2) täiendavalt maapealse teeninduse teenust osutada lennujaamas, mis asub Eesti saarel ning
mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat.
Säte vastab direktiivi artikli 11 lõike 1 punkti a teisele lõigule ja direktiivi artiklile 12.
Lõige 7 sätestab, et paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamisest teavitab konkursi korraldaja eelnevalt Euroopa Komisjoni. Säte vastab direktiivi
artikli 11 lõike 1 punkti a teisele lõigule.
50
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010:
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling-
report.pdf.
51
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry:
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag
es.pdf, lk 20-21.
52
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/initiatives/ares-2019-414136_et, 19. veebruaril 2020.
Lõige 8 sätestab, et paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursitingimustesse
lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni eelnev heakskiit. Säte vastab direktiivi artiklile 12.
Lõige 9 sätestab, et konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja.
Säte on lisatud õigusselguse huvides, et oleks selge, et konkursi korraldajal on õigus määrata
kindlaks konkursi läbiviimise kord ja tingimused ulatuses, milles need ei tulene õigusaktidest.
Lõige 10 sätestab, et konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed
kavandatavast konkursi väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja
pakkumuste hindamise kriteeriumidest ning konkursidokumente puudutavatest peamistest
asjaoludest ja nende olulisest sisust. Säte on vajalik konkursi läbipaistvuse tagamiseks ja
lennujaama kasutajate komiteele võimaluse andmiseks avaldada arvamust konkursi korralduse
ja tingimuste osas. Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI), Lennujaamateenuste
Assotsiatsiooni (ASA) ja Euroopa Transporditööliste Föderatsiooni (ETF) koostöös 2018. a
veebruaris valminud raportis53 on probleemina välja toodud konkursi läbipaistmatus ja
lennujaama kasutajate komitee liiga hiline kaasamine. Sätte eesmärgiks on vastavat direktiiviga
seonduvat probleemi leevendada. Sätte lisamisel on eeskujuna kasutatud Saksamaad, kus
õigusaktid sisaldavad konkursi korraldaja kohustust teavitada lennujaama kasutajate komiteed.
Lõige 11 volitab valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega paragrahvis 5035
sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu
küsimise korda, konkursiga seonduvast konkursil osalemisest huvitatud isikute teavitamise
korda ja nõudeid Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatava teate sisule. Direktiiv
96/67/EÜ vastavaid küsimusi ei täpsusta. Samas on tegemist menetluslike küsimustega, mis
vajavad täpsustamist, et direktiivi kohaselt nõutud teavitused saaksid tehtud.
LennS § 5036 käsitleb omakäitlejate valimise põhimõtteid.
Lõige 1 sätestab, et kui omakäitlejate arv on lennujaamas § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel piiratud,
valib omakäitlejad lennujaama haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Säte vastab direktiivi artikli 7 lõikele 2 ja artikli 9
lõike 1 punktile c. Kui Vabariigi Valitsus on omakäitlejate arvu piiranud § 5030 lõike 5 alusel
ühele ja määranud kindlaks konkreetse isiku, kellel on omakäitluse ainuõigus, siis ei ole
lennujaama haldajal võimalik ega vajalik § 5036 lõike 1 alusel omakäitlejat valida.
Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse osas
omakäitluse õiguse lennujaama kasutaja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. Direktiiv ei
täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine
tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Vastavale probleemile on tähelepanu juhitud Euroopa
Komisjoni poolt 2010. a tellitud mõjuanalüüsi54 punktides 5.109-5.119. Vaidluste ennetamiseks
täpsustab eelnõu paragrahvi 5038 lõigetes 2-10 omakäitluse õiguse andmise protsessi, mis tagab
protsessi objektiivsuse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise. Protsessi osas LennSis
igasuguste juhiste andmata jätmine tähendaks seda, et omakäitlejate valimine sõltuks täielikult
53
Market Access, Social Conditions, Training, Qualifications and Quality Standards in the Ground Handling
Industry:
https://verkehr.verdi.de/++file++5b4f1f02e58deb3610a35336/download/Brochure_Ground_handling_single_pag
es.pdf, lk 20-21.
54
Possible revision of Directive 96/67/EC on access to the groundhandling market at Community airports.
Framework Contract for impact assessment and evaluations (TREN/A1/143-2007). Final Report. 16 June 2010.
https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/modes/air/studies/doc/airports/2010-revision-groundhandling-
report.pdf.
lennujaama haldajate suvast ning ei oleks omakäitlusest huvitatud isikute jaoks ettenähtav. Säte
on vajalik õigusselguse loomiseks küsimuses, kuidas toimub omakäitlejate valimine. Kuna
lennujaama kasutajad ei pruugi üldse omakäitlusest huvitatud olla, ei ole omakäitlejate
valimiseks otstarbekas korraldada maapealse teeninduse teenuste osutajate valimisega sarnast
konkurssi.
Lõige 3 sätestab, et lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele
lennujaama kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot selle kohta, milline konkreetne
lennujaama kasutaja taotluse esitas. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse
õiguse andmise korda. Säte tagab kõikide lennujaama kasutajate teavitamise sellest, et
lennujaama haldajale on esitatud taotlus ühe omakäitleja koha täitmiseks piiratud teenuse osas,
ning võimaluse otsustada, kas taotleda samuti omakäitleja kohta. Kuna lennujaama kasutajad
võivad olla omavahel konkurendid, siis ei avalda lennujaama haldaja taotluse kohta infot
edastades, milline konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas.
Lõige 4 sätestab, et lennujaama kasutajatel on õigus lennujaama haldaja poolt määratud
mõistliku aja jooksul pärast lennujaama haldajalt teate saamist esitada omapoolne taotlus ühe
või mitme piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse
esitamiseks ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas
omakäitluse õiguse andmise korda. Säte tagab kõikidele lennujaama kasutajatele võimaluse
taotleda piiratud teenuse osas omakäitluse õiguse saamist.
Lõige 5 sätestab, et kui lennujaama haldajale laekub lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi
vähem, kui on vastava piiratud teenuse osas lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab
lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejatele kehtestatud nõuetele.
Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Säte reguleerib
olukorda, kus lennujaama haldajal on võimalik kõik taotlused rahuldada.
Lõige 6 sätestab, et kui lennujaama haldajale laekub lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi
rohkem, kui on vastava piiratud teenuse osas vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama haldaja
kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui ka
nõuetele vastavate taotlejate arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab
lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel. Direktiiv ei täpsusta piiratud
teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine tekitab paratamatult
õiguslikke vaidlusi. Säte reguleerib olukorda, kus lennujaama haldajal ei ole võimalik kõiki
taotlusi rahuldada. Sellisel juhul täidetakse vabad omakäitluse kohad liisuheitmise teel. See
tagab kõigile taotluse esitanutele võrdse juhuslikkusest sõltuva võimaluse saada omakäitluse
õigus.
Lõige 7 sätestab, et paragrahvi 5036 lõikes 6 sätestatud liisuheitmise viib läbi lennujaama
haldaja lennujaama kasutajate komitee poolt nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu
jooksul arvates lennujaama haldaja poolt lõike 4 alusel määratud aja möödumisest. Direktiiv ei
täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse andmise korda. Selge korra puudumine
tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Lennujaama haldaja omavoli ja vaidluste vältimiseks
täpsustab säte liisuheitmise läbiviimise korda.
Lõige 8 sätestab, et § 5030 lõike 2, 5 või 6 alusel omakäitlejate arvule piirangute seadmise hetkel
piiratud teenuste osas omakäitluse õigust omavate lennujaama kasutajate omakäitluse õigus
lõppeb ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib
omakäitlust jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku
taotluse paragrahvi 5036 lõikes 2 sätestatud korras. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas
omakäitluse õiguse andmise korda ega seda, mis juhtub omakäitluse osas seatud piirangute
muutmise korral seniste omakäitlejatega. Selge korra puudumine tekitab paratamatult
õiguslikke vaidlusi. Õiguspärase ootusega seotud küsimuste lahendamist ei saa jätta lennujaama
haldaja otsustada. Lõige 8 tagab lennujaama kasutajatele teadmise, et omakäitlejate lubatud
arvus ei saa muudatusi teha lühema etteteatamisega kui üks aasta. Tavatingimustes ei tohiks
tekkida vajadust eelnevalt piiranguteta teenuste osas omakäitlejate arvu piirata või vähendada
juba eelnevalt piiratud teenuste osas täiendavalt omakäitlejate arvu. Samas ei saa sellise
vajaduse tekkimist täielikult välistada. Sellises olukorras on senistel omakäitlejatel õigus ühe
aasta jooksul omakäitlust jätkata. Pärast selle tähtaja möödumist omakäitluse jätkamiseks tuleb
omakäitluse õigust taotleda paragrahvis 5036 sätestatud korras.
Lõige 9 sätestab, et piiratud teenuste osas valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui
omakäitleja lõpetab oma tegevuse ennetähtaegselt, valitakse uus omakäitleja uueks kuni
seitsmeaastaseks perioodiks. Direktiiv ei täpsusta piiratud teenuste osas omakäitluse õiguse
andmise korda ega seda, kui pikaks perioodiks võib omakäitluse õiguse anda. Selge korra
puudumine tekitab paratamatult õiguslikke vaidlusi. Omakäitluse õigusele on piiratud teenuste
puhul seatud sama ajaline piirang, mida direktiiv nõuab kolmandatele isikutele maapealse
teeninduse teenuste osutajate puhul, et omakäitlusest huvitatud lennujaama kasutajatel oleks
võimalik vähemalt iga seitsme aasta järel vastavat õigust taotleda. Direktiivist maapealsetele
teenindajatele tuleneva ajalise ülempiiriga võrdselt on omakäitlejate ülempiiri sätestanud
näiteks Saksamaa. Nii on tagatud maapealsete teenindajate ja omakäitlejate võrdne kohtlemine
– tasakaalustatud on vajadus teenida tagasi maapealsesse teenindusse tehtud investeeringud ja
vajadus tagada teatud regulaarsusega lennujaama kasutajatele võimalus kandideerida piiratud
omakäitlejate kohtadele.
Lõige 10 sätestab, et lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed paragrahvi
5036 alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. Direktiiv näeb lennujaama kasutajate komitee
informeerimise kohustuse ette üksnes maapealsete teenindajate valimisega seotud otsuste
puhul. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse huvides on samasugune teavitamiskohustus lisatud
omakäitlejate valimisega seotud otsuste puhuks. Kuna tegemist ei ole ühest konkreetsest
otsusest teavitamise kohustusega, siis ei ole seaduses põhjendatud sätestada teavitamiseks
fikseeritud pikkusega tähtaega. Mõistlik aeg ei ületa siiski eelduslikult ühelgi juhul 30 päeva.
LennS § 5037 hõlmab sätteid, mis puudutavad juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis-
ja vallasasjadele.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja tagab maapealse teenindajale ja omakäitlejale
maapealseks teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasasjadele. Säte vastab direktiivi artikli 16 lõikele 1. Direktiivi artikli 16 ingliskeelses
versioonis kasutatud mõiste „installations“ ja eestikeelses versioonis kasutatud mõiste
„rajatised ja sisseseade“ asemel on eelnõus viidatud laiemalt lennujaama osaks olevatele kinnis-
ja vallasasjadele. EL lennundusohutuse alusmääruses on mõiste „installations“ tõlgitud
„rajatiseks“, millel on Eestis EhS § 3 lg 2 kohaselt väga kitsas tähendus: „Rajatis on ehitis, mis
ei ole hoone“. Direktiivi artiklis 16 on rajatiste ja sisseseade all kindlasti silmas peetud ka
hooneid ja lennujaama maa-ala. Viitamine lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasjadele
tagab selle, et paragrahv katab kõike, mida direktiivi artiklis 16 oli silmas peetud.
Lõige 2 sätestab, et lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja
vallasasjadele juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased,
objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne
tingimuste ja tasu kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli
16 lõigetele 1-3.
LennS § 5038 sätestab keskse taristu regulatsiooni.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille
keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi:
keskne taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama
kasutajate komiteega. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõikele 1. Läbipaistvuse, objektiivsuse ja
mittediskrimineerimise huvides on lisatud kohustus konsulteerida enne keskse taristu
määramist lennujaama kasutajate komiteega.
Lõige 2 sätestab, et keskne taristu on jäätõrjesüsteem, pagasi sorteerimise süsteem,
veepuhastussüsteem, kütusejaotussüsteem, lennuinfosüsteem või muu lõikes 1 nimetatud
tingimustele vastav lennujaama haldaja taristu. Tegemist on näitliku loeteluga ja punkti 6
kohaselt võib lennujaama haldaja keskseks taristuks määrata ka ühtseid süsteeme, mida
näitlikus loetelus ei ole. Loetelu esimesed neli on loetletud direktiivi artikli 8 lõikes 1. Loetellu
on lisatud lennuinfosüsteem, mille keerukus ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist.
Lennuinfosüsteem on keskne taristu näiteks Zürichi lennujaamas ja Müncheni lennujaamas.
Keskse taristu näited on direktiivi ülevõtmisel õigusaktidesse lisanud näiteks Leedu. Seaduses
sisalduv loetelu täiendab paragrahvi lõikes 1 esitatud abstraktseid kriteeriume analoogia
kasutamise võimalusega. Sarnaselt on näiteks ehitusseadustiku § 612 lõikes 1 esitatud füüsilise
taristu näidisloetelu, mis aitab sisustada mõistet „füüsiline taristu“. Samamoodi sisaldab
näidisloetelu näiteks RHS § 97 lg 1 teine lause.
Lõige 3 sätestab, et keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema poolt volitatud isik.
Täpsustus on vajalik, et lennujaama haldajal oleks vajadusel võimalik volitada keskset taristut
juhtima kolmandaid isikuid. Direktiivi artikli 8 lg 1 sõnastuse kohaselt võib liikmesriik jätta
keskse taristu juhtimise lennujaama haldajale või mõnele muule isikule. Vastavalt ei nõua
direktiiv, et keskset taristut juhiks kindlasti lennujaama haldaja isiklikult. EL lennundusohutuse
alusmäärus lubab alusmäärusest tulenevaid lennuvälja käitaja kohustusi täita lennuvälja käitajal
endal või mõnel juhul kolmandal isikul. Näiteks lubab EL lennundusohutuse alusmäärus
lennuväljal õhusõiduki ohutu käitamise tagamiseks vajalikud vahendid tagada lennuvälja
käitajal endal või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete kaudu. Maapealseks teeninduseks
vajalik keskne taristu ei kuulu EL lennundusohutuse alusmääruse reguleerimisalasse. Seetõttu
on vajalik seaduses täpsustada, et keskset taristut võib juhtida ka lennujaama haldaja poolt
volitatud kolmas isik.
Lõige 4 sätestab, et lennujaama kasutuskorras võib sätestada, et maapealne teenindaja ja
omakäitleja peavad kasutama keskset taristut. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõike 1 teisele
lausele.
Lõige 5 sätestab, et kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja selle kasutustasu peavad
vastama paragrahvi 5037 lõikes 2 sätestatule. Säte vastab direktiivi artikli 8 lõikele 2.
LennS § 5039 sätestatakse raamatupidamislikud põhimõtted.
Lõige 1 sätestab, et maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust
maapealse teeninduse ja enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas
raamatupidamise seadusega. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõikele 1.
Lõige 2 sätestab, et kui lennujaama haldaja osutab maapealse teeninduse teenuseid, ei ole tal
maapealseks teeninduseks lubatud kasutada lennujaama haldusega seotud tegevustest teenitud
tulusid ja vastupidi. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõike 2 teisele lausele.
Lõige 3 sätestab, et maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
Konkurentsiametile oma eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga
raamatupidamise vastavuse kohta paragrahvi 5041 lõikele 1. Konkurentsiamet kontrollib, et
paragrahvi 5039 lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud. Säte vastab direktiivi artikli 4 lõikele 2.
Lennujaama haldaja raamatupidamisele kehtestatud nõuete täitmist kontrollivaks asutuseks on
valitud Konkurentsiamet, sest Konkurentsiameti põhimääruse § 6 punkti 6 ja LennS § 507, §
5010 ja § 5011 kohaselt teostab Konkurentsiamet lennundustegevuse valdkonnas riiklikku
järelevalvet. Lisaks on Konkurentsiametil konkurentsiseaduse §-s 181 sätestatud
raamatupidamise erinõude täitmise üle riikliku järelevalve teostamise kogemus.
LennS § 5040 käsitleb konsultatsioone lennujaama haldaja, lennujaama kasutajate komitee ja
maapealsete teenindajate vahel.
Lõige 1 sätestab, et lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama
kasutajate komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida peatüki 83 rakendamise osas.
Säte vastab direktiivi artiklile 13.
Lõige 2 sätestab, et koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest
või erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad. Säte vastab
direktiivi artiklile 13.
Lennunduse muud sätted (LennS 9. peatükk), sh alkoholijoobe mõõtmine ning
lennujuhtimisteenuste ning lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavad tasud
LennS § 51 lõike 2 muudatus on seotud § 47 lõike 57 ja § 48 lõike 23 muudatustega, asendades
varem kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse viited kehtiva EL lennundusohutuse
määruse viidetega lähtudes nimetatud määruse X lisas sätestatud vastavustabelist.
LennS § 55 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja viide LennS § 14 lõikele 4, mis on tunnistatud
kehtetuks.
LennS § 55 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt on Transpordiametil õigus lõikes 1
nimetatud asjaolude ilmnemisel kehtestada õhusõidukile lennukeeld. Vastav õigus on
sätestatud ka EL määruse 965/2012 lisa punktis ARO.RAMP.140, mille kohaselt kehtestab
pädev asutus 3. kategooria puuduse korral õhusõidukile lennukeelu. Nimetatud punkt
reguleerib üksnes õhusõiduki kontrolli seisuplatsil, kuid need asjaolud võivad ilmneda ka muu
järelevalve käigus. See on eelkõige oluline lennuohutuse tagamisel, et ei lubataks startida
õhusõidukil, mis pole näiteks lennukõlblik, mille meeskonnal puudub vastav kvalifikatsioon
või mille meeskonnaliikmed on alkoholijoobes.
LennS § 55 lg 5 punktis 3 asendatakse lennuohutust mõjutava terviseseisundi raames
väsimusseisundi määratlemisel viide varasemas EL lennundusohutuse alusmääruses sätestatud
viitega kehtivale EL lennundusohutuse alusmäärusele.
LennS § 551 täiendatakse lõigetega 11 ja 12, milles sätestatakse alkoholijoobe ning alkoholi
piirmäära ületava seisundi piirmäärad veres ja väljahingatavas õhus.
Eelnõuga täpsustatakse seadust selliselt, et LennS § 551 lõikes 1 nimetatud isik ei tohi olla ei
joobe- ega alkoholi piirmäära ületavas seisundis. EL määruse nr 965/2012 punkti
ARO.RAMP.106 alapunkti b55 nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite kohaselt ei tohi
alkoholi sisaldus õhusõiduki meeskonnaliikme ühes grammis veres ületada 0,20 milligrammi
või siseriiklikult kehtestatud väärtust sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Liiklusseaduse (LS)
§ 69 lõige 3 sätestab, et mootorsõiduki-, trammi- ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei
tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem, mis on pisut rangem kui EL määruses toodud
väärtus (0,20 mg on Euroopa õigusaktide järgi veel aktsepteeritav, kuid LSi järgi mitte).
Mõistlik on LennSis kehtestada samad alkoholi piirmäärad nagu LSis, et siseriiklikult oleks
ühtne alkoholipoliitika. Lisaks veres sisalduvale alkoholi piirmäärale kehtestatakse piirmäär ka
väljahingatavas õhus olevale alkoholikogusele, sest esmane kontroll tehakse
indikaatorvahendiga, kus mõõdetakse just väljahingatavas õhus olevat alkoholikogust. Lisaks
õhusõiduki meeskonnaliikmetele kehtib antud säte ka lennuliikluse lennujuhtidele ja -
informaatoritele, lendude korraldajatele ning õhusõiduki lennundustehnilistele töötajatele,
olgugi, et Euroopa õigusaktides pole neile alkoholi piirmäärasid eraldi sätestatud. Liikmesriigid
kohaldavad kõnealust muudatust alates 14. veebruarist 2021. a ning vastav jõustumissäte on
ette nähtud ka eelnõu rakendussättega (§ 3).
Lõikes 11 määratletakse, millisel juhul loetakse isik olevaks alkoholijoobes. Sättes esitatud
piirmäärad on analoogsed LS § 69 lõikega 2.
Lõikes 12 määratletakse, millisel juhul loetakse isik olevaks alkoholi piirmäära ületavas
seisundis. Nagu eespool selgitatud, on vastavates piirmääradeks ühes grammis veres alkoholi
vähemalt 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0,10 milligrammi.
LennS § 551 lg 2 sõnastust täiendatakse viitega alkoholi piirmäära ületavale seisundile.
LennS § 573 täiendatakse lõigetega 8–11, mille kohaselt antakse KAURile õigus võtta tasu
tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest ning sätestatakse nõuded tasu
arvutamise metoodikale tasude läbipaistvuse tagamise eesmärgil.
Lõikega 8 antakse Keskkonnaagentuurile (KAUR) õigus võtta tasu tsiviillennunduse
lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest. KAUR on 25.01.2016 majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi käskkirjaga nr 16-0026 nimetatud Tallinna
lennuinfopiirkonna määratletud osade piires lennumeteoroloogiateenuse osutajaks. KAUR on
sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kes osutab tsiviillennunduse
lennumeteoroloogiateenust. Sertifikaadi kohaselt on KAUR-il aeronavigatsiooniteenuse
nõuetekohaseks korraldamiseks ning lennuohutuse tagamiseks piisavate teadmiste ja
kogemustega personal, talitused, vajalikud seadmed, rajatised ja varustus ning välja töötatud
vajalikud protseduurid.
55
Muudatus on lisatud seoses komisjoni määrusega (EL) 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr
965/2012 seoses järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused,
lennumeeskonna psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja
pisteline kontroll lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga,
maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6–9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite
varustamine reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteemiga. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1571036751985&uri=CELEX:32018R1042.
Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega nr (EL) 2020/745, millega muudetakse määrust (EL) 2018/1042
seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega seoses COVID-19 pandeemia tõttu,
kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätteid alates 14. veebruarist 2021. https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2020.176.01.0011.01.EST&toc=OJ:L:2020:176:TOC
Lennumeteoroloogia teenust võivad osutada isikud, kellel on lennundusseaduse (LennS)
kohane aeronavigatsiooniteenuse sertifikaat ja lennu- ja kopteriväljaku sertifikaat ning kes
vastavad Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 meteoroloogiateenuste
osutajatele ning lennundusseaduse §is 573 sätestatud nõuetele. Seega võivad seda teenust
osutada ka eraõiguslikud (juriidilised) isikud. Lennumeteoroloogia on reguleeritud
lennundusseadusega ja selle korraldajaks on nimetatud Transpordiamet. Olemuselt on tegemist
majandustegevusega majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS) tähenduses.
Transpordiamet on majandushaldusasutus MsÜS § 7 tähenduses ja lennumeteoroloogiateenuse
osutamiseks vajalik sertifikaat on tegevusluba MsÜS § 16 tähenduses.
Teoreetiliselt on vähetõenäoline, et tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenust hakkab
osutama mõni eraõiguslik juriidiline isik, arvestades vajalikku personali ja seadmeid, mille
soetamine on kulukas ja keeruline. Siiski ei ole see võimatu ja seega ei ole põhjendatud
lennumeteoroloogia teenuse eest tasu võtmist reguleerida üldistel alustel, kuna see oleks teiste
seda teenust osutavate või osutada kavatsevate isikute suhtes ebaproportsionaalne piirang ehk
liigne sekkumine vabasse turgu ja konkurentsi.
Kuna KAUR on riigiasutus, siis peab KAURil olema õiguslik alus teenuse eest tasu võtmiseks.
Lennumeteoroloogiateenuse tasu ei sobi üldisesse KAURi tasuliste teenuste väljatöötamise
kavatsusse56, kuna see on spetsiifiline teenus ja reguleeritud lennundusseadusega. Vastavalt
LennS § 57³ lõikele 6 tasub lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest teenuse tarbija tarbitud
teenuse mahu kohaselt. See säte ei ole piisav alus KAURile teenuse eest tasu võtmiseks. Samuti
on vajalik õigusaktiga reguleerida KAURi osutatava lennumeteoroloogiateenuse tasu
kujunemise metoodika, et tagada tasu kujunemise läbipaistvus. Sobiv õigusakti liik selleks on
keskkonnaministri määrus, kuna selle avaldamisega on tagatud metoodika kättesaadavus
kõigile teenuse tarbijatele ning määrus on KAURile täitmiseks kohustuslik. KAURil on
kehtivad tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse (ilmaprognoos, ilmavaatlus) osutamise
lepingud Lennuliiklusteeninduse AS-i ja AS-ga Tallinna Lennujaam, kes vahendavad
tarbijatele (eelkõige pilootidele) vastavat infot. Lepingute alusel on tasutud 2019. aastal 508
525 eurot.
Tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse osutamise tasud vaadatakse iga-aastaselt
KAUR-i poolt üle ja vajadusel tehakse muudatused. Hinnakirja muudatusest teavitatakse AS
Tallinna lennujaama ja Lennuliiklusteeninduse AS-i vähemalt neli kuud ette ning viiakse läbi
konsultatsioonid, mille käigus antakse selgitusi hinnamuudatuse põhjuste kohta. KAURi poolt
osutatava tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse (ilmaprognoos, ilmavaatlus) osutamise
tasude hinnakirja kujunemise metoodika on koostatud lähtudes Eesti riigi seadusandluse,
ICAO57, WMO58, EU59 ja EUROCONTROLi regulatsioonide nõutest.
Tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse (ilmaprognoos, ilmavaatlus) osutamise hind
kujuneb otsestest ja kaudsetest kuludest. Otsesed kulud ( inglise keeles Direct cost) on kulud,
mis on otseselt seotud teenuse osutamisega (personalikulud, majandamiskulud,
amortisatsioonikulud). Kaudsed kulud (inglise keeles Core cost) on kulud, mis seotud
hüdroloogilise ja meteoroloogilise seire, prognooside ja varajase hoiatamise teenuste
korraldamise ja tagamisega (tugipersonal ja üldjuhtimine, seadmete ristkasutus). Nimetatud
56
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d97ce19-5004-4077-aee7-
23632dd9902c?activity=1#X4lISRiS
57
ICAO Policies on Charges for Airports and Air Navigation Services (Doc 9082)
ICAO Manual on Air Navigation Services Economics (Doc 9161)
58
WMO No. 904. Guide to aeronautical meteorological services cost recovery: principles and guidance
59
Komisjoni rakendusmäärus (EL)2019/317
teenused on tsiviillennunduse lennumeteoroloogiateenuse (ilmaprognoos, ilmavaatlus)
osutamise tasude koostamise sisendiks. Teenuse hinnakujundamise põhiliseks aluseks on
teenusele kulunud tööaeg, mille alusel arvestatakse otsesed kulud ning sellest tulenevad
proportsionaalsed kaudsed kulud. Täpsem hinna kujunemise metoodika on toodud
keskkonnaministri määruse kavandis.
Lähtudes eeltoodust on vaja lennundusseaduses sätestada õiguslik alus KAURile
lennumeteoroloogiateenuse eest tasu võtmiseks. Keskkonnaministeerium konsulteeris antud
sätete kehtestamisel Rahandusministeeriumiga.
LennS § 574 tunnistatakse kehtetuks. See on seotud LennS § 373-4 muudatusega, mille kohaselt
kehtestatakse ühine regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja tegevuse reguleerimiseks
lähtudes EL komisjoni määrusest 2017/373. Varasema ICAO standarditest lähtuva riigisisese
regulatsiooni järele puudub tänapäeval vajadus.
LennS § 59 lõiget 2 täiendatakse lennuvälja või kopteriväljaku teenuste kasutamise eest
võetavate tasude loetelu uue tasu liigiga, milleks on puudega ja liikumispuudega reisija tasu.
See tasu on mõeldud erivajadustega reisijate teenuse arenduseks ja teenuse pakkumiseks,
arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. a määruse (EÜ) nr 1107/2006
puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul artiklit 8. Määruse kohaselt
tuleb puudega ja liikumispuudega isikute tasu sätestada selliselt, et see jaotuks võrdselt kõigi
lennujaama kasutavate reisijate vahel ning et puudega ja liikumispuudega isikute vedamine ei
põhjustaks negatiivseid seoseid. Määruse kohaselt on kõige tõhusam rahastamisviis igale
lennujaama kasutavale lennuettevõtjale kehtestatud tasu, mis on proportsionaalne tema poolt
lennujaama ja sealt ära veetavate reisijate arvuga.
Käesoleval ajal on Tallinna lennujaam üks väheseid lennujaamu Euroopas, kus ei ole
kehtestatud eraldi erivajadustega reisijate teenindamise tasu. Tallinna lennujaama
erivajadustega reisijate hulk on aasta-aastalt kasvanud ning erivajadustega reisijate arv kasvab
oluliselt kiiremini kui üleüldine reisijate arv. Peamiste põhjustena võib välja tuua inimkonna
üleüldine vananemise, hea majandusliku olukorra ning järjest paranevad elutingimused.
Sarnane trend ilmneb ka mujal lennujaamades. Tallinna lennujaam on aastatel 2017–2019
investeerinud erivajadustega reisijate teenindamise paremaks muutmiseks 352 000 eurot
eesmärgiga muuta reisijate teenindamine mugavamaks nii reisijale kui tagada reisijate sujuvam
liikumine. Selleks on soetatud uus ja kaasaegne ambulift, invabuss ning mobiilsed trapid, mis
võimaldavad erivajadustega reisijaid ohutult tõsta õhusõidukisse ja vastupidi.
Puudega ja liikumispuudega (PRM – persons with reduced mobility) reisijate arv, selle osakaal ja muutus perioodil
2017-2024
PRM PRM
Reisijate PRM PRM reisijate reisijate reisijate Kulu väljuva
Reisijate arvu kasv reisijate osakaal kõigist lisandu- arvu kasv, reisija kohta,
koguarv % arv reisijatest mine % eurot
2017 2 648 361 19,20% 5 195 0,20% 1301 33,4% 0,24
2018 3 007 644 13,60% 6 179 0,21% 984 18,9% 0,24
*2019 3 258 867 8,40% 7 247 0,22% 1 068 17,3% 0,26
* prognoos
*2020 3 363 768 3,20% 8 140 0,24% 893 12,3% 0,27
*2021 3 544 045 5,40% 9 143 0,26% 1 003 12,3% 0,27
*2022 3 723 722 5,10% 10 203 0,27% 1 060 11,6% 0,27
*2023 3 899 007 4,70% 11 307 0,29% 1 104 10,8% 0,27
*2024 4 048 510 3,80% 12 388 0,31% 1 081 9,6% 0,27
Puudega ja liikumispuudega reisija tasu võetakse iga lahkuva reisija eest analoogselt
reisijatasuga, mida lennujaamale tasuvad õhusõiduki käitajad ja mis lisatakse lennupileti
hinnale pileti ostmisel. Seega tasusüsteemi haldamine ei muutu ja sellega seonduvaid
täiendavaid kulusid ei teki. Lennujaama haldaja lähtub tasumäärade kehtestamisel LennS
paragrahvides 50 ja 59 toodud põhimõtetest, sh lennujaama kasutajatega konsulteerimise
kohustusest. Puudega ja liikumispuudega reisija tasu on mõeldud teenuse osutamisega seotud
kulude katmiseks ja jääb prognoosi kohaselt suurusjärku 0,2-0,3 eurot väljuva reisija kohta.
Reisijatasu on olnud tänasel tasemel (7,03 eurot väljuva reisija kohta) alates 1. aprillist 2009. a
ja selle muutust lähitulevikus ei ole planeeritud. Puudega ja liikumispuudega reisija tasu
eristamine reisijatasust on seotud eelkõige puudega ja liikumispuudega reisijate arvu ja teenuse
osutamisega seonduvate lisakulude pideva kasvuga. Uue tasuliigi kehtestamise mõju reisijatele
kajastub lennupileti hinnas, mis eeldatavalt kasvab Tallinnast väljuvatel lendudel puudega ja
liikumispuudega reisija tasu määras. Kuna lennuettevõtjad kajastavad uut tasumäära lisanduva
komponendina piletihinnale, siis tasuliigi kehtestamisega lennuettevõtjatele täiendavat kulu ei
kaasne. Uue tasuliigi lisamine LennSi ei tähenda Tallinna lennujaamas selle tasu kohest
kehtestamist.
Arvestades reisijate arvu pidevat kasvu ning nimetatud tasu kehtestamise võimalust, siis
seaduse muudatusega luuakse eeldused tasu kehtestamise võimalikkuseks tulevikus. Kuna
mõju rahaline suurus on vähene ja avaldumise aeg ei ole teada, siis muudatuse mõju seletuskirja
mõjude hindamise osas eraldi ei käsitleta.
Riiklik ja haldusjärelevalve (LennS 91. peatükk)
LennS § 601 lõike 2 sissejuhatavat lauset muudetakse lähtudes sama paragrahvi lõikest 1.
Selleks määratletakse paragrahvi 601 lõikes 2 Transpordiameti pädevus nii haldus- kui
riiklikuks järelevalveks, tagades lõigete 1 ja 2 kooskõla. LennS § 601 lõike 2 kehtivas
redaktsioonis on küll määratletud Transpordiameti riikliku järelevalve pädevuse ulatus, kuid
arvestades tsiviillennunduse komplekssust, on vajalik teatud valdkondades teha ka
haldusjärelevalvet – nt lennuotsingu- ja päästetööde korraldust sertifitseeritud lennuväljal
kontrollitakse lennuvälja käitaja järelevalve käigus (§ 601 lg 2 punkt 2), kuid näiteks Politsei-
ja Piirivalveameti haldusalas tegutseva Merevalvekeskuse poolt lennuotsingu- ja päästetööde
korraldamise järelevalveks on vajalik sätestada ka Transpordiameti haldusjärelevalve pädevus.
Samuti võib praktikast tuua näiteid, kus Politsei- ja Piirivalveamet käitab tsiviilõhusõidukeid ja
Kaitsevägi ning Keskkonnaagentuur omavad aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati,
mille üle teostab järelevalvet Transpordiamet.
LennS § 601 lõike 2 punkti 1 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt teostab
Transpordiamet riiklikku järelevalvet füüsiliste ja juriidiliste isikute lennutegevuse üle. Sätte
sõnastust täiendatakse selliselt, et lennutegevus hõlmab ka mehitamata õhusõidukite käitamist.
LennS § 601 lõike 2 punkte 3, 6 ja 8 muudetakse ning sama lõike punkt 9 tunnistatakse
kehtetuks.
Punkti 3 muudatused on seotud LennSi §-de 37- 373 muudatustega, mille kohaselt kehtestatakse
ühine regulatsioon lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse
osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja tegevuse reguleerimiseks lähtudes EL määrusest
2017/373, ning ühtlasi korrastatakse järelevalve subjektidega seotud sätteid. Sellest tulenevalt
tunnistatakse kehtetuks punkt 9.
Punkti 6 lisatakse viide lennuliiklusvoogude juhtimisteenuse osutajale. Lennuliiklusvoogude
juhtimisteenus on üks lennuliikluse korraldamise teenuse alaliik. Nimetatud teenuse osutaja
peab EL määruse 2017/373 II lisa D alajao punkti ATM/ANS.OR.D.010 kohaselt kehtestama
julgestusalase juhtimissüsteemi.
Punkti 8 sõnastust täiendatakse koolitusega seotud Transpordiameti järelevalvepädevust
kaugpiloodi koolituse järelevalvega. LennS § 601 lõike 2 punkti 8 kehtiva redaktsiooni kohaselt
teostab Transpordiamet järelevalvet lennundusspetsialistide koolituse üle, kuid mehitamata
õhusõiduki kaugpiloot ei ole mõistetav tavapärase litsentseeritud lennundusspetsialistina, tema
koolitus ning pädevus erineb lennunduses tavapärase väljaõppe ja pädevustega
lennundusspetsialisti koolitusest ning pädevuste omandamise, säilitamise ja tõendamise
nõuetest. Muudatus on seotud LennS täiendamisega §-ga 4623 (mehitamata õhusõiduki
kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni sertifikaat).
LennS § 601 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13–16. Punktide 13 ja 14 kohaselt lisatakse
Transpordiameti järelevalvevaldkondade hulka järelevalve lennuotsingu- ja päästetööde
korraldamise ning maapealse teeninduse üle, punkti 15 kohaselt täiendatakse
järelevalvevaldkondi mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise teenuse järelevalve ning
punki 16 kohaselt lennuettevõtja lennutegevusloa nõuetelevastavuse järelevalvega.
Lennuotsingu- ja päästetöid korraldatakse ja teostatakse ülemaailmselt vastavuses 1944. aasta
rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12, mis sätestab ka järelevalvekohustuse.
Lennuotsingu- ja päästetöid korraldavad isikud, kes tegelevad lennuotsingu- ja päästetööde
koordineerimise, väljaõppe, sellega seotud lennutegevuse ning õhusõidukite lennukõlblikkuse
ja hooldusega, näiteks lennuvälja käitajad või aeronavigatsiooniteenuse osutajad (riikliku
järelevalve subjektid), aga ka Politsei- ja Piirivalveamet ja Päästeamet (haldusjärelevalve
subjektid). Lennuotsingu- ja päästetööde korralduse, teostamise ja järelevalve
nõuetelevastavust kontrollib regulaarselt ICAO.
LennS lennuotsingu- ja päästetööde korralduse alase järelevalvega seotud muudatused on
tingitud ICAO 2010. a auditi ja 2018. a järelkontrolli käigus tuvastatud puudustest Eesti
lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. ICAO auditite käigus tuvastatud ning seni
kõrvaldamata puudused on seotud ohutusjärelevalvega päästekoordinatsioonikeskuse (joint
rescue coordination centre – JRCC, Eestis Merevalvekeskus) üle. Puuduse vormistamise
järgselt on Lennuamet Transpordiameti eelkäijana püüdnud teemaga tegeleda, milles tulenevalt
sätestati lennuotsingu- ja päästetööde korraldamisega seotud SAR järelevalve lennuliiklus- ja
lennuväljade osakonna pädevusse ning funktsiooni täitmiseks on üks inspektor. Riiklik
järelevalve tsiviillennunduse järelevalvesubjektide üle on toimunud samaaegselt muude
Transpordiameti pädevusse kuuluvate järelevalvega seotud ülesannete täitmisel (nt
aeronavigatsiooniteenuse osutaja järelevalve käigus kontrollitakse ka aeronavigatsiooniteenuse
osutaja pädevuses olevate lennuotsingu- ja päästetööde korraldamist). Samas ei ole riigisiseselt
järelevalvepädevus teise valitsusasutuse struktuuriüksuse üle määratletud ning käesoleva
muudatusega kõrvaldatakse ICAO tuvastatud puudus Eesti lennuotsingu- ja päästetööde
järelevalve kohta.
Punktiga 14 lisatakse Transpordiameti pädevuste hulka järelevalve maapealse teeninduse üle.
Seni ei ole LennS ega EL lennundusalased õigusaktid maapealse teenindusega seonduvaid
sätteid sisaldanud, mistõttu ei olnud vastavat järelevalvet ka LennSis sätestatud. Tänaseks on
maapealse teenindusega seotud üldine regulatsioon kehtestatud EL lennundusohutuse
alusmäärusega, mis saab täiendust täpsemate nõuete näol, kui Euroopa Komisjon võtab EL
lennundusohutuse alusmääruse artikli 39 alusel vastu maapealse teeninduse ohutut osutamist
käsitlevad üksikasjalikud nõuded. Seetõttu täiendatakse eelnõuga LennSi maapealse teeninduse
järelevalvega lennundusohutuse ning lennujaama tõrgeteta toimimise tagamise eesmärgil.
Haldusjärelevalve meetmetena rakendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 752 loetletud
meetmeid.
Punktiga 15 sätestatakse Transpordiameti järelevalve mehitamata õhusõidukite liikluse
korraldamise teenuse osutaja üle, kelle määrab eelnõuga lisatava § 34 lõike 7 alusel valdkonna
eest vastutav minister.
Punktiga 16 sätestatakse Transpordiameti järelevalve ka lennuettevõtja lennutegevusloa EÜ
määruses nr 1008/2008 sätestatud nõuetele vastavuse üle. Muudatus on seotud LennS § 40
muudatustega.
LennS § 601 lõige 4 ja paragrahvi 603 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks
tunnistatavad sätted puudutavad MKMi senist pädevust lennutegevusloa kehtivuse
järelevalveks ning ettekirjutuse tegemiseks. Muudatus on seotud § 601 lõike 2 muudatusega,
mille kohaselt täiendatakse lõiget punktiga 15 (Transpordiameti pädevuse laiendamine
lennutegevusloa kehtivuse järelevalvega). Transpordiameti saab lennutegevusloa kehtivuse
järelevalve raames ettekirjutusi teha LennS § 603 lõike 1 alusel, mille kohaselt on
Transpordiametil õigus teha lennundustegevust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise
tagamiseks teha ettekirjutus.
LennS § 601 täiendatakse lõikega 7, mille eesmärk on tagada järelevalve kaitselennunduse
nõuete täitmise üle. Järelevalve eesmärk on tagada tõhusam lennundusohutus
kaitselennunduses osalevate isikute kvalifikatsiooninõuete täitmise, lennukõlblikkuse
kontrollimise, kaitselennunduse rajatiste, lennundusjulgestuse nõuete kontrollimise ning
muude järelevalves seadusega lubatud meetmete kohaldamise abil. Muudatus on seotud ka
eelnõu kohase LennS uue paragrahvi § 77 kehtestamisega.
Sarnaselt Transpordiametiga tsiviillennunduses on Kaitseväes kaitselennunduse
järelevalveteenistusel (EMAA-l) peale kaitselennunduses tegelevate isikute (nt piloodid,
kaugpiloodid, tehnikud, lennuprotseduuride väljatöötaja) teadmiste ja oskuste ning
lennukõlblikkuse kontrollimise ja kaitselennunduse õhusõidukite registri pidamise muud
järelevalvega seotud ülesanded, mis on seotud lennundusohutuse, lennundusjulgestuse ja
lennundustegevusega. EMAA teeb haldusjärelevalvet kõigi Kaitseväe struktuuriüksuste ja
nende riigiasutuste üle, mida loetakse kaitselennunduse osaks, samuti Kaitseliidu (avalik-
õiguslik juriidiline isik) üle. Järelevalveasutuse tegevusega seonduvad täpsemad ülesanded on
sätestatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ ja
Kaitseväe juhataja 4. novembri 2020. a käskkirjaga nr 239 „Kaitselennunduse
järelevalveteenistuse põhimäärus“. Haldusjärelevalve käigus on Kaitseväel õigus kohaldada
Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §-is 752 loetletud meetmeid. Kaitseministeerium on
analüüsinud ka lisameetmete kehtestamise vajadust ja leiab, et Vabariigi Valitsuse seaduses
kehtestatud meetmed on esialgu piisavad selleks, et EMAA saaks tõhusat järelevalvet teha
kaitselennunduse nõuete täitmise üle. Kaitseväel on muu hulgas õigus teha ettekirjutusi, mida
ei loeta väärteo- ja kriminaalmenetluse osaks, vaid tegemist on haldussunniga.
Haldusjärelevalves ei ole ettekirjutuse näol tegemist haldusaktiga, mistõttu ei saa
asendustäitmist ja sunniraha rakendada, vaid ettekirjutuse mittetäitmise korral lahendatakse
vaidlus VVSi kohaselt Kaitseministeeriumi sekkumisega.
Kaitselennunduse järelevalvest jääb välja aeronavigatsiooniteenuse osutamisega järelevalve,
kuna sellega seonduvalt teostab tsiviillennunduse ohutusnõuete täitmise tagamisel järelevalvet
ning annab tegevuse ohutust tõendava sertifikaadi välja Transpordiamet. Hea õigusloome tava
kohaselt tuleb seadusega järelevalve tegemise õiguse andmisel seada pädevuse piirid
võimalikult täpselt. Kuna aeronavigatsiooniteenuse osutamise suhtes ei plaanita lähiaastatel
muudatusi ja nõudeid kontrollib Transpordiamet, siis sellest tulenevalt tuleb ka EMAA õiguste
hulgast järelevalve aeronavigatsiooniteenuste osutamise osas välja arvata.
LennS § 602 lõiget 1 täiendatakse viidetega KorS §-dele 37 ja 38. Säte reguleerib, milliste
KorS normide alusel võib Transpordiamet korrakaitseorganina teostada riiklikku järelevalvet.
Kuivõrd eelnõu kohaselt lisandub Transpordiameti pädevuste hulka alkoholijoobe kontroll,
tuleb loetelu täiendada §-dega 37 (isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine) ja 38
(alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal).
LennS § 602 täiendatakse lõikega 15, mille kohaselt on õhusõiduki seisuplatsil kontrolli käigus
Transpordiameti pädeval järelevalveinspektoril õigus korrakaitseorgani nimel kontrollida
alkoholijoovet vastavalt KorSile. EL määruse nr 965/2012 punkti ARO.RAMP.106 alapunkt a
kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus nii pilootidel kui salongipersonalil läbi viima teste
alkoholijoobe tuvastamiseks ning olema selleks valmis hiljemalt 14. veebruaril 2021. a.60
LennS § 7 lõike 10 alusel on Transpordiamet pädevaks asutuseks EL lennundusohutuse
alusmääruse alusel vastu võetud rakendusmääruste (sh EL määruse nr 965/2012) mõistes.
Õigus kontrollida ja tuvastada isiku joobeseisundit on ka Politsei- ja Piirivalveametil KorS §
37 alusel.
Transpordiamet on kõnealuses küsimuses konsulteerinud Politsei- ja Piirivalveametiga.
Vastava õiguse andmisel Transpordiametile on arvestatud sellega, et õhusõiduki kontrolle
seisuplatsil tehakse sageli ad hoc ning selle läbiviimine eeldab teadmisi lennundusest. Samuti
tuleb arvestada, et kõigil Eesti lennuväljadel ei ole püsivat Politsei- ja Piirivalveameti
mehitatust, kuid kontroll tuleb üldjuhul läbi viia õhusõiduki ümberpööramise (inglise keeles
turnaround) ajal ehk 30-40 minuti jooksul. Transpordiametil on vastav võimekus olemas.
Täpsemates koostööprotseduurides tuleb Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti
vahel kokku leppida – eriti olulised on koostööprotseduurid sellisel juhul, kui õhusõiduki
kontrolle seisuplatsil tehakse väljaspool Tallinna lennuvälja.
60
Komisjoni 23. juuli 2018 määrus (EL) nr 2018/1042, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses
järgmisega: toetusprogrammide kasutuselevõtuga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, lennumeeskonna
psühholoogiline hindamine, psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud joobe süstemaatiline ja pisteline kontroll
lennu- ja salongimeeskonna liikmete hea terviseseisundi tagamiseks ning turbiinmootoriga, maksimaalse
sertifitseeritud stardimassiga kuni 5700 kg, 6 – 9 reisijale ettenähtud hiljuti toodetud lennukite varustamine reljeefi
jälgimise ja hoiatussüsteemiga. Komisjoni 4. juuni 2020 rakendusmäärusega nr (EL) 2020/745, millega
muudetakse määrust (EL) 2018/1042 seoses teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega
seoses COVID-19 pandeemia tõttu, kohaldatakse alkoholijoobe mõõtmisega seotud menetluslikke sätteid alates
14. veebruarist 2021.
Eelnõu kohaselt hakkab Transpordiamet edaspidi läbi viima õhusõiduki kontrolli seisuplatsil
ning kontrollima indikaatorvahendiga alkoholisisaldust kontrollile allutatud isiku
väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi positiivse näidu korral tuleb arvestada, et KorS § 38
lõike 3 kohaselt ei või indikaatorvahendi kasutamisega piirduda õhusõiduki ohutu liiklemise
või käitamiseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral –
alkoholijoove tuleb tuvastada tõendusliku alkomeetriga. Sel juhul kaasab Transpordiamet
ametiabi korras menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti, kes viib läbi joobe tuvastamise
tõendusliku alkomeetriga.
Tuleb arvestada, et kontrollitavaks sihtgrupiks on eelkõige lennuettevõtetes töötavad
meeskonnaliikmed. Lennuettevõtjad on kõnealustest piirangutest väga hästi teadlikud ja on
ettevõttesiseselt välja töötanud meetmed ning töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja
alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks. EL
määrus 965/2012 näeb sisuliselt ette, et liikmesriigil peab olema piisav valmisolek
alkoholijoobe kontrollimiseks, samas nii lennuettevõtjate tegevuse kui ka varasemate aastate
praktika põhjal võib eeldada, et reaalne vajadus selleks on pigem erandlik. Kuivõrd
potentsiaalselt võib olla tegemist paari üksikjuhtumiga aastas, ei ole selleks Transpordiametile
PPA kõrval eraldi võimekuse loomine otstarbekas.
Transpordiametile õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise raames isiku joobeseisundi
kontrollimise ja tuvastamise õiguse andmisel tuleb osta kuni viis indikaatorvahendit. Üks
indikaatorvahend maksab vahemikus 200–300 eurot, sellele lisanduvad kalibreerimise kulud (2
korda aastas, üks kalibreerimine maksab u 30–40 eurot). Selle kasutamiseks ei ole vaja läbida
eraldi koolitust. Nagu eespool selgitatud, ei ole tõenduslikku alkomeetrit Transpordiametil
otstarbekas eraldi soetada – selle maksumus on 8000 eurot + käibemaks, millele lisanduvad
seadme taatlemise kulud (2 korda aastas, ühekordse taatlemise hind on u 400 eurot). Lisaks on
alkomeetritega on varustatud kõik politseijaoskonnad ning seadet kannavad kaasas ka mõned
politseipatrullid, samuti peab tõendusliku alkomeetri kasutamiseks läbima vastava koolituse.
LennS § 602 täiendatakse lõikega 6. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 6, mille kohaselt on
Eesti lennunduse jätkusuutlikkuse ning arendamise eesmärgil riigi poolt lennundussektori
soovidele vastu tulemiseks võimalus järelevalvetegevuste tegemiseks välisriigis tingimusel, et
järelevalvesubjekt katab järelevalvetoimingutega seotud kulud. Kui isik keeldub õhusõiduki
toomisest Eestisse, võib Transpordiamet keelduda kontrolli tegemisest, sest kohustust
õhusõidukit välisriiki kontrollima minna Transpordiametil ei ole. Kui õhusõiduki omanik või
rentnik siiski soovib, et õhusõiduki kontroll tehakse välisriigis, peab ta tasuma inspektori või
tunnustatud isiku välisriiki lähetamise või saatmise kulud Transpordiametile pandud ülesannete
täitmiseks. Tunnustatud isiku läbiviidava kontrolliga kaasnevate lähetuskulude katmine on ette
nähtud eelnõus LennS § 71 lõike 31 muudatusega. Välisriigis tehtavate järelevalvetegevuste
hulka võivad kuuluda näiteks nii välisriigis asuvate õhusõidukite hoolduse või jätkuva
lennukõlblikkuse kontrollimisega seotud inspekteerimised kui ka näiteks õhusõiduki
meeskonnaliikmete tegevuse nõuetelevastavuse inspekteerimine, kus inspektor peab lendama
kaasa ja kontrollima lennumeeskonna tegevust lennul, mis algab või lõppeb väljaspool Eestit.
Samuti kuulub nende tegevuste hulka Eesti lennundussektoris kasutatava lennutreeningseadme
ja selles toimuvate tegevuste kontrollimine, kui seade asub väljaspool Eestit, mis valdavatel
juhtudel nii on (lennuettevõtjate simulaatorid asuvad näiteks Taanis, Rootsis, Prantsusmaal,
Hispaanias).
LennS § 603 lõiget 3 muudetakse, et Konkurentsiameti õigused hõlmaksid lennujaama
haldajale ja maapealsele teenindajale ettekirjutuse tegemist LennS paragrahvis 5039 sätestatud
nõuete (tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded) järgimiseks.
Vastutus (LennS 92. peatükk)
LennS § 6018 ja 6020 täiendatakse. LennS kehtiva redaktsiooni sätted reguleerivad
joobeseisundis isiku õhusõidukit juhtima lubamist ning õhusõiduki juhtimist või lennuliikluse
teenindamist joobeseisundis isiku poolt. Uue sõnastuse kohaselt laiendatakse vastutust ka
alkoholi piirmäära ületavale isikule.
LennS § 6031 lõiget 1 muudetakse. Uue sõnastusega nähakse ette vastutus kõigi
Transpordiameti väljaantud sertifikaatides sätestatud tingimuste rikkumise või ilma
sertifikaadita tegutsemise eest. Sätte praegune sõnastus reguleeris üksnes lennuettevõtja või
aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadinõuete rikkumist, kuid mitmete teiste
sertifikaadinõuete rikkumisel polnud LennSis vastutust ette nähtud. Selline eristamine ei ole
põhjendatud, kuna kõigi Transpordiameti väljaantavate sertifikaatide puhul on ette nähtud
konkreetsed tingimused, mida sertifikaadi omanik peab järgima.
Transpordiamet annab välja järgmisi sertifikaate:
- lennuettevõtja sertifikaat;
- hooldusorganisatsiooni sertifikaat;
- jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat;
- lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat;
- koolitusorganisatsiooni sertifikaat;
- tootjaorganisatsiooni sertifikaat;
- lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat;
- aeronavigatsiooniseadme sertifikaat.
LennS § 6046 sõnastust muudetakse. Praegu reguleerib see väärteomenetlust
deklareerimiskohustusega lennutegevuse deklareerimata jätmise eest LennS § 441 alusel. Kuna
seadust täiendatakse koolitustegevuse deklareerimise kohustusega § 2412 alusel ning tegemist
on sarnaste regulatsioonidega, näeb § 6046 edaspidi ette sanktsiooni nii
deklareerimiskohustusega lennutegevuse kui ka koolitustegevuse deklareerimata jätmise eest.
LennS § 6052 tunnistatakse uute väärteokoosseisude lisamise tõttu kehtetuks. Paragrahvis
sisalduv menetluse regulatsioon viiakse uueks §-ks 6056 pärast uusi lisatud väärteokoosseise.
LennS täiendatakse §-dega 6053–6056. Eelnõuga täiendatakse LennS vastutuse peatükki
mehitamata õhusõidukite süsteemi reguleerivate väärteokoosseisudega.
LennS § 6053 kohaselt karistatakse MÕS kaugpiloodi poolt õhusõiduki käitamisnõuete
rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Käitamisnõuete rikkumine võib põhjustada
ohtu teistele õhusõidukitele, inimestele, loomadele, keskkonnale või varale, mistõttu on
põhjendatud võimalus kohaldada maksimaalset rahatrahvi.
LennS § 6054 näeb ette karistuse MÕS juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt.
LennS § 6055 näeb ette karistuse MÕS juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt.
LennS §-ga 6056 sõnastatakse menetluse regulatsioon, mis oli varasemalt §-s 6052. Lisatud on
viited uutele väärteokoosseisudele (§ 6053–6055), mille kohtuväline menetleja on
Transpordiamet.
LennS § 612 tunnistatakse kehtetuks, sest õhusõiduki avariimajakaga varustamise nõuded ja
tingimused on sätestatud EL määruses nr 965/2012.
LennS normitehniline märkus
Seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Liidu nõukogu direktiivile
96/67/EÜ, mille eelnõu üle võtab.
3.2 Eelnõu § 2 reguleerib riigilõivuseaduse (RLS) muutmist.
RLS § 162 lõike 6 muudatus on seotud LennS § 42 teise lause muudatusega, kus senise
lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse muutmise
taotluse läbivaatamise riigilõivu võtmata jätmise asemel ei võeta riigilõivu juhul, kui taotletakse
käitamistingimustest õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamist. Õhusõiduki
registreerimistunnuse muutmisena on käsitletav ka uue õhusõiduki lisamine, mis eeldab
Transpordiameti inspektoritelt väga mahukat tööd, sest üle tuleb kontrollida nii lennutegevuse
käsiraamatu vastavad osad kui konkreetse õhusõiduki vastavus ja varustatus. Riigilõivu
võtmata jätmine on õigustatud pigem konkreetse õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise
korral, kus inspektorite töömaht on oluliselt väiksem.
RLS § 164 pealkirja ja lõikeid 1 ning 2 muudetakse seoses EL määrusest 2017/373 tulenevate
muudatustega, sh sertifikaadi tähtajatuks muutumisega, mistõttu sarnaselt teistele
sertifikaatidele hakkab aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi hoidmise osas kehtima
hoidmise riigilõiv. Samuti viiakse paragrahvi pealkiri vastavusse §-ga 373, mis viitab
lennuprotseduuride korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja
lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadile. Samasisuline muudatus tehakse ka § 164 lõigete
1 ja 2 sõnastuses.
Kuivõrd §-s 164 nimetatud sertifikaadid antakse edaspidi välja tähtajatult, teeb Transpordiamet
pärast selle esmast väljaandmist Transpordiamet iga-aastast järelevalvet
sertifikaaditingimustele vastavuse üle. Hoidmistasu on hõlmatud Transpordiameti jätkuvate
järelevalvetoimingute ja sellega kaasnevate kuludega. RLS kehtiva redaktsiooni sõnastus, mille
kohaselt tasutakse riigilõivu sertifikaadi iga kehtivusaasta kohta, on sellega sisuliselt
samaväärne. Eelnõu kohase sõnastusega ühtlustatakse Transpordiameti toimingute eest
võetavate riigilõivude sõnastust.
RLS § 164 lõike 3 sissejuhatavat lauset muudetakse, kuna sertifikaat on edaspidi tähtajatu.
Lõike 3 loetelu täiendatakse punktidega 11–13. Muudatus on tingitud EL määruse 2017/373
rakendamisega – määruse II lisa 1. liitega kehtestatakse ühtne teenuseosutaja sertifikaat,
riigisisene teenuste loetelu viiakse sellega kooskõlla. Punktid, mis lisatakse loetellu, on osa
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nö isikust, st et neid ei saa klassikaliselt nimetada teenuseks,
vaid isikuks – nimetatud määruse artikli kohaselt on tegemist lennuliikluse korraldamise
teenuse osutaja, lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötajaga,
mis kantakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadile. Nimetatud teenuste maht on
sarnane punktides 8–10 loetletud side-, navigatsiooni- ja seireteenuse osutamise mahuga,
mistõttu on riigilõivu suurus sertifikaadi hoidmise eest 400 eurot. Selleks, et riigilõivumäär ei
oleks ebaproportsionaalne võrreldes teiste sarnaste toimingutega, on uue riigilõivumäära
suuruse kujundamisel kulupõhimõttest kõrvale kaldutud.61 Hetkel osutab õhuruumi
61
Punktides 8–10 nimetatud toimingute puhul oli ühe toiminguga seotud tegelik kulu 774,30 eurot, mis on saadud
töötunnitasu 25,81 eurot ning toimingule kuluva aja 30 tundi, korrutamisel.
korraldamise teenust ja juhtimisteenust ning töötab lennuprotseduure välja
Lennuliiklusteeninduse AS. Tulevikus on võimalik, et ka mõni muu aeronavigatsiooniteenuse
sertifikaadi omanik võib hakata osutama lennuprotseduuride väljatöötamise teenust.
RLS § 164 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, sest kogu sertifikaadi hoidmise osa reguleerib
paragrahv 176.
RLS §-s 165 muudetakse sertifikaadi nimetust. LennS senine § 37 viitas lennujuhtimis- ja
raadionavigatsioonisertifikaadile, RLS-s oli kasutusel „lennujuhtimis- ja
aeronavigatsiooniseadme sertifikaat“. Eelnõuga ühtlustatakse nii LennS kui RLS sõnastust ja
võetakse kasutusele mõiste „aeronavigatsiooniseadme sertifikaat“.
RLS täiendatakse §-ga 1662, millega sätestatakse riigilõivumäärad mittesertifitseeritava
lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste heakskiidu ja muutmise taotluse läbivaatamise
ning käitamistingimuste hoidmise eest. Mittesertifitseeritava lennuvälja või kopteriväljaku
taotluse läbivaatamise ja järelevalve toiming on sisu poolest analoogne visuaaltingimustes
käitatava lennuvälja või kopteriväljaku sertifitseerimise taotluse läbivaatamise ja järelevalve
toiminguga. Kuna kontrollitavaid nõudeid on mittesertifitseeritaval lennuväljal ja
kopteriväljakul vähem (nt pole nõutav käsiraamat, detailsed protseduurid ning mitmete
teenistuste olemasolu), on ka riigilõiv vastavalt väiksem – sertifitseeritava lennuvälja puhul on
riigilõiv 275 eurot, mittesertifitseeritava lennuvälja puhul 130 eurot (visuaaltingimustes) või 19
eurot (öisteks lendudeks avatud visuaallennuvälja puhul). Öistes tingimustes käitatava
lennuvälja ja kopteriväljaku riigilõiv on suurem, kuna lisandub valgustussüsteemi ning
raadioside protseduuride kontrolli nõue.
Mittesertifitseeritava lennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste muutmise taotluse
läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot (sertifitseeritava lennuvälja või
kopteriväljaku puhul on riigilõivumääraks 185 eurot).
RLS § 167 lg 1 punkti 2 täiendatakse, lisades loetellu uue piloodiloa liigina „teise piloodi
luba“, mis on tingitud EL määruse nr 1178/2011 muutmisest määrusega (EL) 2018/1974. EL
määrus küll tundis seda mõistet varasemalt, kuid nimetatud määruse muudatuseega kehtestati
ka iseseisva piloodiloa liigina „teise piloodi luba“ (inglise keeles Multi-Crew Pilot Licence –
MPL).
RLS täiendatakse §-ga 1671, mis reguleerib raadioside loa väljaandmise ja raadioside loale
kande tegemise taotluse läbivaatamist. Riigilõiv raadioside pidamise õiguse kande tegemise
eest lennundusloale (st piloodiluba, lennujuhi luba) on juba kehtestatud RLS § 167 lõikega 4.
Ehkki raadioside loa väljaandmise taotluse läbivaatamine on üks Transpordiametis
menetletavatest taotlusest, ei ole selle eest hetkel riigilõivu tasumist ette nähtud. Samuti tuleb
arvestada, et raadioside luba ei ole hõlmatud lennundusloa mõistega – seega hõlmab RLS § 167
lõige 4 ainult lennundusloale tehtavaid kandeid, kuid mitte raadioside loale kande tegemist.
Raadioside loale tehakse kanne juhul, kui sinna lisatakse uus raadiosides kasutatav keel.
Seega on tekkinud olukord, kus osad taotlejad peavad tasuma riigilõivu, kuid teised ei pea –
sõltuvalt sellest, kas isikul on lennundusluba või mitte. Sisuline menetlus raadioside loa taotluse
läbivaatamise ja raadioside kande tegemise eest lennundusloale on identne, mistõttu on sobilik
kehtestada sellele toimingule sarnane lõiv (15 eurot) kande tegemisega lennundusloale.
Lähtutud on ekvivalendipõhimõttest, mis arvestab era- ja harrastuslennundussektori suuremat
maksutundlikkust ning ühtlasi majanduspoliitilist soovi toetada nimetatud lennundussektori
arengut.
RLS § 170 lõikes 4 ning § 173 lõikes 3 mitte-EASA õhusõiduki määratlemisel viide varem
kehtinud EL lennundusohutuse alusmääruse II lisale kehtiva EL lennundusohutuse alusmääruse
artikli 2 lõike 3 punktiga d lähtudes kehtiva määruse X lisas sätestatud vastavustabelist.
RLS § 171 pealkirjas ja lõigetes 1-3 asendatakse sõnad „Lennunduspersonali
koolitusorganisatsiooni“ sõnadega „Koolitusorganisatsiooni“. Muudatus tehakse tulenevalt
LennS täiendamisest §-ga 2410, mõiste hõlmab nii pilootide, lennujuhtide kui ka
lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsioone.
RLS täiendatakse § 1731, millega kehtestatakse kombineeritud lennukõlblikkust korraldav
organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi
hoidmise riigilõivu määrad.
Lõige 1 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi
esmase taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1190 eurot. Riigilõivumäära suuruse
kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud kulu 1190 eurot, mis on
saadud töötunnitasu (21,29) eurot ning toimingule kuluva aja (56) tundi, korrutamisel.
Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud palgakulu 183 597,21 euro ja majanduskulu 32 715,78
eurot liitmisel ning jagades selle töötundide arvuga 10 160.
Lõige 2 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi
muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 850 eurot. Riigilõivumäära suuruse
kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud kulu 850 eurot, mis on
saadud töötunnitasu (21,29) eurot ning toimingule kuluva aja (40) tundi, korrutamisel.
Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud palgakulu 183 597,21 euro ja majanduskulu 32 715,78
eurot liitmisel ning jagades selle töötundide arvuga 10 160. Riigilõivu maksmine ei ole
kohustuslik selliste muudatuste puhul, kus RLS ei näe ette riigilõivu tasumist – näiteks
kontaktandmete muutmine RLS § 20 lõike 1 alusel, samuti Transpordiameti toimingud RLS §
30 alusel.
Lõige 3 sätestab, et kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsiooni sertifikaadi
hoidmise eest tasutakse iga aasta kohta riigilõivu 1190 eurot. Komisjoni rakendusmääruse (EL)
2019/1383, millega muudetakse ja parandatakse EL määrust nr 1321/2014 jätkuvat
lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide ohutusjuhtimissüsteemide osas ja
üldlennunduse õhusõidukite hoolduse ning jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise suhtes
kohaldatavate nõuete leevendamise osas punkti CAO A.110 kohaselt sertifikaat antakse välja
määramata ajaks ja see kehtib tingimusel, et organisatsioon vastab jätkuvalt Euroopa komisjoni
(EL) 1321/2014 osa CAO nõuetele, eelkõige seoses puuduste käsitlemisega vastavalt punktile
CAO.A.115. Organisatsiooni vastavust kehtestatud nõuetele kontrollib Transpordiamet
vähemalt iga 24 kuu järel iga CAOd, millele Transpordiamet on andnud välja sertifikaadi
(CAO.B.055). Sertifikaadi hoidmise tasu eesmärk on kata sertifikaadi pideva järelevalvega
seotud kulud. Sertifikaadi pideva järelevalve menetlus hõlmab samasuguseid
menetlustoiminguid ja nende ulatust, kui esmase sertifikaadi taotluse lahendamine.
Riigilõivumäära suuruse kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Ühe toiminguga seotud
kulu 1190 eurot, mis on saadud töötunnitasu (21,29) eurot ning toimingule kuluva aja (56)
tundi, korrutamisel. Töötunnitasu 21,29 eurot on saadud palgakulu 183 597,21 euro ja
majanduskulu 32 715,78 eurot liitmisel ning jagades selle töötundide arvuga 10 160.
RLS § 174 muudetakse lähtudes LennS § 234 muudatustest (inglise erialakeele oskustaseme
testija) ning samasisuline muudatus tehakse ka läbivalt RLS §-s 174. Praegu on kehtestatud
riigilõiv sertifikaadi pikendamise taotluse läbivaatamise eest, kuid see ei ole enam vajalik, kuna
eelnõu kohaselt antakse sertifikaat välja tähtajatult. Sertifikaadi muutmise ja hoidmise riigilõivu
kehtestamine tuleneb sarnasusest teiste sertifikaatide menetlustega, kus samuti on vastavad
lõivud kehtestatud (RLS 8. peatüki 3. jagu). Muutmise riigilõivu summa tuleneb sertifikaadile
kantavate andmete võimalikust muutmisest ning sellega seotud töömahust – see on sama, mis
ka praegu sertifikaadi pikendamise puhul (185 eurot).
Riigilõivu maksmine ei ole kohustuslik selliste muudatuste puhul, kus RLS ei näe ette riigilõivu
tasumist – näiteks kontaktandmete muutmine RLS § 20 lõike 1 alusel, samuti Transpordiameti
toimingud RLS § 30 alusel.
RLS § 1776 tunnistatakse kehtetuks analoogselt LennS lennuprotseduuride väljatöötaja sätte
kehtetuks tunnistamisele, sest see valdkond on ühendatud vastavalt uuele EL määrusele
2017/373 aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadiga. Praeguse seisuga on Transpordiamet
andnud välja ühe kehtiva lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi Lennuliiklusteeninduse
AS-ile kehtivusajaga kuni 4. veebruar 2022. a. Sertifikaat jääb kehtima kuni märgitud
kehtivusaja lõpuni, seejärel vahetatakse see ühtse lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi vastu.
RLS-i täiendatakse §-dega 17717–17722, millega sätestatakse riigilõivumäärad mehitamata
õhusõiduki käitamisega seotud tunnistuste ja lubade taotluste läbivaatamise eest. Tuleb
arvestada, et mehitamata lennunduse puhul on tegemist uue regulatsiooniga nii Eestis kui EL
tasandil, mistõttu teatud lubade puhul (eelkõige erikategooria load) ei ole hetkeseisuga võimalik
täpselt prognoosida toimingutele kuluvat aega.
RLS §-ga 17717 sätestatakse tasu mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimise eest.
Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri ja selle pikendamise eest tasutav riigilõiv
on 10 eurot.
RLS § 17718 reguleerib mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi pädevuse tõendamise eest
tasutavat riigilõivu. Kaugpiloodi tõendi väljaandmise eest väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-
alamkategooriates tasutav riigilõiv on 10 eurot.
Lõike 2 kohaselt tuleb kõrgema taseme (A2 alamkategooria, erikategooria) kaugpiloodi
pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 10 eurot. Pädevuse
omandamiseks tuleb läbida koolitus ning eksam Transpordiameti sertifitseeritud
koolitusorganisatsiooni juures. Transpordiamet annab välja pädevustunnistuse
koolitusorganisatsiooni eksamiprotokolli alusel, see toimub elektrooniliselt lennuohutuse
järelevalve infosüsteemis.
RLS § 17719 kohaselt tuleb erikategoorias MÕS käitamisteatise läbivaatamise eest tasuda 30
eurot. Riigilõivumäära suuruse kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest, ehkki arvestades, et
tegemist on täiesti uue toiminguga, on läbivaatamiseks kuluvat aega keeruline prognoosida.
Toiminguga seotud eeldatav kulu on saadud Transpordiameti töötunnitasu (21,29) eurot ning
toimingule kuluva aja (eeldatavalt ligi 1,5 tundi) korrutamisel. Töötunnitasu 21,29 eurot on
saadud Transpordiameti palgakulu 183 597,21 euro ja majanduskulu 32 715,78 eurot liitmisel
ning jagades selle töötundide arvuga 10 160.
RLS § 17720 lõike 1 kohaselt tasutakse erikategoorias mehitamata õhusõiduki käitamisloa
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Käitamisloa taotluse
dokumentatsiooni läbivaatamine on ajaliselt oluliselt mahukam võrreldes käitamisteatise
heakskiitmisega, hõlmates käitamise riskihindamist. Toimingule kuluv aeg on eeldatavalt 10–
12 tundi.
Lõige 2 näeb ette 125 euro suuruse riigilõivu tasumise käitamisloa hoidmise eest, kui see
antakse välja kauem kui aastaks. Loa hoidmine tähendab, et Transpordiamet teeb jätkuvat
järelevalvet selle kehtivuse ajal.
RLS § 17721 reguleerib riigilõivu tasumist LUC-i väljaandmise taotluse läbivaatamise ja selle
hoidmise eest.
Tuleb arvestada, et tegemist on juriidilisele isikule antava sertifikaadiga, mis annab talle õiguse
käitada heakskiitmise tingimuste raames mehitamata õhusõiduki süsteemi iseseisvalt (st ilma
Transpordiametilt eraldi käitamisluba või käitamisteatist taotlemata), mistõttu on toimingule
kuluv eeldatav aeg oluliselt suurem võrreldes käitamisloa väljaandmise menetlusele kuluva
ajaga. Nagu ka teiste MÕS lubade puhul, tuleb ka siin arvestada regulatsiooni uudsust, samuti
asjaolu, et tõenäoliselt ei hakata lähema 1–2 aasta jooksul Transpordiametile esitama taotlusi
LUC-i väljaandmiseks. Arvestades eeltoodut ning ka teiste riikide praktikat62, on kohane
sätestada riigilõivumääraks 1000 eurot.
Lõige 2 näeb ette 250 euro suuruse aastase riigilõivu LUC-i hoidmise eest. LUC antakse välja
tähtajatult ning Transpordiameti järelevalve kehtiva LUC-i üle on ajaliselt mahukam võrreldes
käitamisloa hoidmisega, mille tasu on 125 eurot ühe aasta kohta.
RLS § 17722 reguleerib mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsiooni
sertifitseerimist ja sertifikaadi hoidmist.
300 euro suuruse riigilõivumäära kujundamisel on lähtutud kulupõhimõttest. Toiminguga
seotud eeldatav kulu on saadud Transpordiameti töötunnitasu (21,29) eurot ning toimingule
kuluva aja (umbes 15 tundi) korrutamisel.
Eelnõu § 3 on jõustumissäte. Seadus jõustub üldises korras, v.a LennS § 469 lg 1–11
muudatused (lennunduse taustakontroll), jõustuvad 2021. aasta 31. detsembril lähtudes EL
määruse 2015/1998 muudatustest.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu terminoloogia on kooskõlas EL-i õiguse terminoloogiaga.
EL lennundusohutuse alusmäärus näeb ette teatud sertifikaatide piiramise võimaluse.
Transpordiameti välja antavale sertifikaadile märgitakse õigused, mida sertifikaadi omanik
võib kasutada (näiteks hooldusorganisatsiooni puhul õhusõidukid, mootorid või muud
komponendid, mida sertifikaadi omanikul on õigus hooldada). Sertifikaadi piiramise puhul
vähendatakse sertifikaadile kantud õiguste ulatust, st sisuliselt on tegemist sertifikaadiga antud
õiguste osalise kehtetuks tunnistamisega. Sertifikaat ise ning sellega antud õigused, mida ei
piirata, jäävad edasi kehtima.
Eelnõus on kasutatud uut mõistet „kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaat“. Sellise sertifikaadi (inglise keeles combined airworthiness organisation, CAO)
62
Näiteks Soomes tuleb LUC-i väljaandmise eest tasuda 1800–2500 eurot. Vt määrus nr 472/2020 „Transpordi-
ja sideministeeriumi tasulise transporditeenuse määruse lisa muutmine“ https://finlex.fi/data/sdliite/liite/7606.pdf
võimalust näeb ette komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1383, millega muudetakse ja
parandatakse EL määrust nr 1321/2014. Kombineeritud lennukõlblikkuse sertifikaati omav
organisatsioon saab õhusõidukite ja neile paigaldatavate komponentide hooldamise ja jätkuva
lennukõlblikkuse korraldamise õiguse ühe sertifikaadi alt.
Samuti on uueks mõisteks „liikluse korraldamise teenus“, mida on selgitatud LennS § 34 lõikes
7.
Lisaks on eelnõus kasutatud uusi mõisteid seoses mehitamata õhusõidukite käitamise
regulatsiooni täpsustamisega („mehitamata õhusõiduki süsteem“, „mehitamata õhusõiduk“,
„kaugpiloot“, „mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi koolitusorganisatsioon“, „kaugpiloodi
pädevustunnistus“, „erikategooria käitamisteatis“, „käitamisluba“, „kerge mehitamata
õhusõiduki süsteem“) tulenevalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 normidest.
Samuti on kasutatud eelnõus maapealse teenindusega seonduvalt uusi mõisteid „lennujaama
kasutajate komitee“, „maapealne teenindus“, „omakäitlus“, „omakäitleja“ ja „maapealne
teenindaja“, mis vastavad direktiivi artikli 2 punktidele e, f ja g ning artiklile 5. „Omakäitleja“
ei ole otseselt direktiivis kasutatud mõiste, sest direktiiv kasutab kohmakaid väljendeid
„omakäitlusega lennujaama kasutaja“ ja „omakäitlust teostav lennujaama kasutaja“.
„Omakäitleja“ mõiste on kasutusele võetud eesti keele lausestusreeglite parema järgimise
huvides. Eelnõuga täpsustatakse mõisteid „lennujaam“, „lennujaama haldaja“ ja „lennujaama
kasutaja“, mis vastavad direktiivi artikli 2 punktidele a, c ja d ning artiklile 3. EL õiguses on
erinevates õigusaktides kasutusel erinevad mõisted ja mõistete sisu ei kattu täies mahus. Ka
LennSis kasutatakse mõlemaid mõisteid. Seetõttu on eelnõus vajalik täpsustada, millises
tähenduses kasutatakse maapealse teenindusega seonduvaid mõisteid LennS maapealse
teenindusega seonduvates mõistetes.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on otsene puutumus järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste
osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse
valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ)
nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu
määrus (EMÜ) nr 3922/91 (EL lennundusohutuse alusmäärus);
Komisjoni määrus (EL) nr 2015/340, millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega
seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust
(EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011;
Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse
tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr
216/2008;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 05. juuli 2006. a määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega
ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul;
Komisjoni 3. augusti 2012. a määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette
õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja
keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide
sertifitseerimise rakenduseeskirjad;
Komisjoni 5. oktoobri 2012. a määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse
lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008;
Komisjoni 26. novembri 2014. a määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja
lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega
tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;
Komisjoni 5. novembri 2015. a rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette
lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed;
Komisjoni 1. märtsi 2017. a rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse
lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude
lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve
suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377
ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011;
Komisjoni 24. mai 2019. a rakendusmäärus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite
käitamise normide ja menetluste kohta;
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ (ELT L 272 ,
25/10/1996, lk 0036 - 0045) ning eelnõu on nimetatud direktiiviga kooskõlas. Direktiivi
ja Eesti õigusaktide vastavustabelid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1.
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
6. Seaduse mõjud
Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Seadusest tulenevad mõjud on peamiselt majanduslikud.
1. Kavandatav muudatus: lennunduse raadioside loa regulatsiooni täpsustamine (LennS § 231,
RLS § 1671)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: isikud, kes taotlevad raadioside luba.
Mõju kirjeldus: eelnõuga täpsustatakse, et raadioside pidamise luba hõlmab nii raadioside luba
kui ka raadioside õiguse pidamise märget lennundusloal. Sellega suurendatakse õigusselgust.
Lisaks kehtestatakse riigilõiv raadioside loa väljaandmise eest, mille suurus on sama
riigilõivuga märke tegemise eest (15 eurot).
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Sihtrühma suurus on väike, alates 2016. a on Lennuamet Transpordiameti eelkäijana välja
andnud 75 raadioside luba lennuõpilastele. Lisaks on alates 2011. a välja antud ka 130
raadioside luba isikutele, kes peavad raadiosidet lennundussagedustel, kuid ei ole ei piloodid
ega lennujuhid (ega õpilased) – nt lennujaama maapealse teeninduse töötajad,
lennundustehnilised töötajad, vaatlejad Õhuväes ja PPA lennusalgas.
Raadioside luba antakse välja tähtajatult, seega on tegemist ühekordse tegevusega. Varasemalt
välja antud raadioside load jäävad kehtima.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik
mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet, kes annab välja raadioside lubasid.
Mõju kirjeldus: Transpordiamet annab välja raadioside lubasid ka praegu, mistõttu ei ole
tegemist uue menetlusega. Eelnõuga kehtestatakse riigilõivu tasumise kohustus raadioside loa
väljaandmise eest. Arvestades, et riigilõivu suurus on 15 eurot ning Transpordiamet menetleb
üldjuhul kuni 30 raadioside loa taotlust aastas, laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt kuni 500
eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too raadioside lubade väljaandmine
Transpordiameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
2. Kavandatav muudatus: Lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatorite lubade
väljaandmise pikendamise, taastamise ja kehtetuks tunnistamise, samuti lennujuhtide
koolitusorganisatsioonide sertifitseerimisega ning Euroopa Liidu liikmesriikide poolt välja
antud lennujuhiõpilase või lennujuhi lubade tunnustamise menetlused ja õigusaktid viiakse
kooskõlla EL määrusega 2015/340 (LennS § 248–2413)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: eelnõus sätestatud lubade ja märgete taotlejad ning koolitusorganisatsioonid.
Mõju kirjeldus: Sisulised nõuded nimetatud lubade saamiseks on sätestatud EL määruses
2015/340, liikmesriikidele on pandud kohustus reguleerida riigisiseselt lennujuhtide ja
lennujuhiõpilaste lubade ning nimetatud lennundusspetsialistide pädevus- ja oskusmärgete
väljaandmise ja kehtivuse ning koolitustegevusega seotud menetluslikke aspekte.
Võrreldes kehtiva õigusega (MKM määrusega nr 96) on kehtestatud konkreetne
menetlustähtaeg lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lubade menetlemiseks. See
tuleb teha 14 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
Lisaks on muudetud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi ja selle muutmise menetlustähtaega.
Taotlus tuleb esitada 90 päeva enne kavandatava koolituse algust või planeeritud muudatuste
rakendamist varasema kahe kuu asemel. Põhjuseks on sertifikaadi väljaandmise ühtlustamine
teiste Transpordiameti sarnaste menetlustega, tagamaks taotluse põhjaliku ja igakülgse
menetlemisel sätestatud tähtaegadest kinnipidamise. Lubade, märgete ja sertifikaatide
väljaandmisega seotud riigilõive ei muudeta.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju
sihtrühm, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet, kes annab välja eelnõus nimetatud lubasid, märkeid ja
sertifikaate.
Mõju kirjeldus: sisuline mõju puudub, kuna Transpordiamet annab välja lubasid, märkeid ja
sertifikaate ka praegu ning nende väljaandmise protseduur ei muutu. Eelnõuga täpsustatakse
menetlustähtaegu lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori lubade ning
koolitusorganisatsiooni sertifikaadiga seotud taotluste menetlemiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Eelnõu ei too muutusi Transpordiameti toimingutesse ega ole seotud
lisakulude ega täiendava halduskoormusega.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on lähtuvalt
neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
3. Kavandatav muudatus: Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadiga seotud
regulatsiooni muutmine (LennS §-d 373 ja 374, RLS § 164 muutmine, § 1776 kehtetuks
tunnistamine)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: Lennuliikluse korraldamise teenuse, aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja
lennuprotseduuride väljatöötajad. Hetkel on Eestis neli aeronavigatsiooniteenuse osutajat
(Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, Keskkonnaagentuur ja Kaitsevägi) ning
üks lennuprotseduuride väljatöötaja (Lennuliiklusteeninduse AS).
Mõju kirjeldus: Tulenevalt EL määrusest nr 2017/373 kehtestatakse ühtne sertifikaat, mis
hõlmab lennuliikluse korraldamise teenust, aeronavigatsiooniteenust ning lennuprotseduuride
väljatöötamist. Senist aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati laiendatakse ja teenuste
loetelu täiendatakse teenustega, mille osutamisel tuleb sertifikaadi hoidmise eest tasuda iga-
aastaselt riigilõivu 400 eurot (iga teenuse eest). Nendeks teenusteks on õhuruumi korraldamine
(ASM), lennuliiklusvoo juhtimisteenus (ATFM) ja lennuprotseduuride väljatöötamine (ASD).
Lennuprotseduuri väljatöötaja sertifikaadiga seotud regulatsioon (LennS § 574, RLS § 1776)
tunnistatakse kehtetuks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Kehtivad aeronavigatsiooniteenuse ning lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadid jäävad
kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni. Muudatusega lisandub sertifikaadi teenuste loetellu
õhuruumi korraldamise teenus ning lennuliiklusvoo juhtimisteenus, mis ei ole hõlmatud kehtiva
seadusega. Kui olemasoleva sertifikaadi omanik (eelkõige Lennuliiklusteeninduse AS) taotleb
mõlema teenuse lisamist kehtiva sertifikaadi juurde, peab ta tasuma ühekordselt 185 eurot
kehtiva sertifikaadi muutmise eest. Lisaks peab ta tasuma sertifikaadi iga-aastase hoidmise eest
vastavalt sellele, milliseid RLS § 164 lõike 3 teenuseid ta osutab. Kahe lisanduva teenuse eest
peab isik maksma iga-aastaselt täiendavalt riigilõivu 800 eurot.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sertifikaadi muutmise taotlus on ühekordne tegevus ning
riigilõivu sertifikaadi hoidmise eest tuleb tasuda kord aastas. Mõju sihtrühm on väike.
Teoreetiliselt avaldab muudatus mõju kõigile aeronavigatsiooniteenuse osutajatele Eestis,
kelleks on Lennuliiklusteeninduse AS, AS Tallinna Lennujaam, Kaitsevägi ja
Keskkonnaagentuur. Samas võib eeldada, et üksnes Lennuliiklusteeninduse AS võib taotleda
uute RLS § 164 lõikes 3 nimetatud teenuste lisamist kehtiva sertifikaadi juurde.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatusega ei kehtestata adressaatidele
uusi sisulisi kohustusi. Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse
tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet
Mõju kirjeldus: kehtivate sertifikaatide muutmise taotluste menetlemine. Järelevalve
sertifikaadi omaniku nõuetele vastavuse üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Avaldumise sagedus on väike. Sertifikaadi
muutmine on ühekordne tegevus. Transpordiamet peab edaspidi hindama õhuruumi
korraldamise teenuse osutaja ning lennuliiklusvoo juhtimisteenuse osutaja vastavust EL
määrusega 2017/373 kehtestatud nõuetele. Arvestades, et Transpordiamet peab seda tegema
kõigi RLS § 164 lõikes 3 nimetatud teenuste puhul, ei too see kaasa Transpordiameti
töökoormuse olulist kasvu.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
Transpordiameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
4. Kavandatav muudatus: Transpordiametile õiguse andmine EÜ määruse nr 1008/2008 kohase
lennuettevõtja lennutegevusloa väljastamiseks, selle kehtivuse peatamiseks või kehtetuks
tunnistamiseks (LennS § 40, § 601 lg 2 punkt 16).
Mõju sihtrühm: lennuettevõtjad, kes taotlevad lennutegevusluba.
Mõju kirjeldus: eelnõuga muudetakse lennuettevõtja lennutegevusloa taotlust menetlevat
asutust. Lennuettevõtja lennutegevusloa taotluse sisulised nõuded on kehtestatud EÜ määruses
nr 1008/2008, sama määrus kohustab liikmesriiki nimetama lennuettevõtja lennutegevusloa
väljaandmiseks pädeva asutuse. Kehtiva LennS regulatsiooni kohaselt annab EÜ määruse nr
1008/2008 kohase lennuettevõtja lennutegevusloa välja valdkonna eest vastutav minister.
Eelnevate aastate näitel on kahe aasta jooksul lennutegevuseloa taotlusi esitatud 1-2 korral, aga
see võib aastate lõikes olla erinev.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Sihtrühma suurus on väike.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik
mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet
Mõju kirjeldus: Lennuettevõtja lennutegevusloa väljaandmise taotluste menetlemine.
Järelevalve loa omaniku nõuetele vastavuse üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on keskmine. Lennutegevusloa väljaandmise
menetlus on mahukas ja eeldab erinevate ekspertide osalemist. Ka varasemalt on Lennuamet
aktiivselt osalenud lennutegevusloa väljaandmise menetluses, kuna lennutegevusloa
väljaandmisele eelneb lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine ning mõlemad loa kehtivus on
lennutegevuses seotud. Seetõttu Transpordiameti edasises tegevuses muutusi ei toimu ning
puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Riiklikku järelevalve
tegemine lennuettevõtja lennutegevuseloa nõuete vastavuse üle toob vähesel määral kaasa
ümberkorraldusi Transpordiameti tegevuses. Lennutegevusloa nõuete vastavuse kontrollimise
nõuded on sätestatud EÜ määruses nr 1008/2008. Nimetatud järelevalve teostamiseks tuleb
jaotada ümber Transpordiameti Lennundusteenistuse lennutegevuseosakonna teenistujate
tööjaotus ja eeldusel, et osakonna ametikohad on kõik täidetud, mille kulu on ca 20 500 eurot
aastas.
Lennutegevusloa väljaandmise avaldumise sagedus on väike. Nagu eespool selgitatud, siis
tõenäoliselt menetleb Transpordiamet lähiaastatel kokku maksimaalselt kaks lennutegevusloa
väljaandmise taotlust aastas. Lennutegevusloa nõuetele vastavuse järelevalve mõju avaldumise
sagedus on keskmine. Tööülesanded hõlmavad nii otsest riiklikku järelevalvet valdkonnas kui
ka muid seotud ülesandeid (lähetused, valdkondade põhine konsultatsioon jne).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
Transpordiameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
5. Kavandatav muudatus: Transpordiametile õiguse andmine viia läbi õhusõiduki kontrolli
seisuplatsil ning kontrollida alkoholijoovet (LennS § 551 11 lg § 602 lg 15)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet.
Mõju kirjeldus: Vastavalt EL määruse nr 965/2012 muudatusele tuleb alates 14. veebruarist
2021. a Euroopa Liidu liikmesriikidel hakata õhusõiduki pilootidele ja salongipersonalile läbi
viima teste alkoholijoobe kontrollimiseks. Seda tehakse õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise
käigus.
Eelnõuga antakse see õigus Transpordiametile, kes viib alkoholijoobe esmase kontrolli
indikaatorvahendiga läbi iseseisvalt. Indikaatorvahendi positiivse näidu korral kaasab
Transpordiamet ametiabi korras menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti, kes tuvastab joobe
olemasolu tõendusliku alkomeetriga.
Muudatuse jõustumisel on Transpordiametil vajalik osta kuni 5 indikaatorvahendit. Üks
indikaatorvahend maksab vahemikus 200–300 eurot, sellele lisanduvad kalibreerimise kulud (2
korda aastas, üks kalibreerimine maksab u 30–40 eurot). Eeldatavad ühekordsed kulud kokku
jäävad vahemikku 1000–1500 eurot, millele lisandub iga-aastane kalibreerimise kulu.
Järeldus mõju olulisuse kohta:
Mõju ulatus on väike. Muudatuse tulemusel lisatakse Transpordiameti järelevalveinspektoritele
kohustus kontrollida õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus lennumeeskonna ja
salongipersonali liikmete alkoholijoovet. Tegemist on uue kohustusega, kuid Transpordiametil
on vastav võimekus olemas ning sellega ei kaasne kohanemisraskusi. EL määrus 965/2012 näeb
sisuliselt ette, et liikmesriigil peab olema piisav valmisolek alkoholijoobe kontrollimiseks,
samas on tõenäoline, et reaalne vajadus vastava kontrolli teostamiseks piirdub paari
üksikjuhtumiga aastas. Seega ei too muudatus kaasa ümberkorraldusi Transpordiameti ega
Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Transpordiamet teostab õhusõidukite kontrolle seisuplatsil
ka praegu. Muudatusega laiendatakse Transpordiameti pädevust õhusõidukite seisuplatsil
kontrollimisel, kuid see ei mõjuta nimetatud kontrolli läbiviimise üldist sagedust.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Muudatus avaldab positiivset mõju
lennuohutusele. Tuleb ka arvestada, et tegemist ei ole riigisisese regulatsiooniga, vaid EL
määruse tasandil sätestatud kohustusega.
Mõju Transpordiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti töökorraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
6. Kavandatav muudatus: kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaadi väljaandmine (LennS § 9 lg 3, RLS § 1731)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: isikud, kes taotlevad kombineeritud lennukõlblikkust korraldava
organisatsiooni sertifikaati.
Mõju kirjeldus: eelnõuga kehtestatakse regulatsioon kombineeritud lennukõlblikkust
korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks, sisulised nõuded organisatsioonile on
kehtestatud EL määrusega 1321/2014. Seda sertifikaati omav organisatsioon saab õhusõidukite
ja neile paigaldatavate komponentide hooldamise ja jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise
õiguse ühe sertifikaadi alt. eesmärk on võimaldada hoolduse ja jätkuva lennukõlblikkuse
korraldamist mittekeerukatele õhusõidukitele, mida kasutatakse mitteärilises lennutegevuses.
Transpordiameti järelevalve käigus kogutud info kohaselt on Eestis kuni kaks ettevõtjat, kel on
plaanis taotleda kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaati.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Sihtrühma suurus on väike.
Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Majanduslik
mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet.
Mõju kirjeldus: kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise taotluste menetlemine. Järelevalve sertifikaadi omaniku nõuetele vastavuse üle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Sertifikaadi väljaandmise menetlus on
sarnane muude sertifikaatide (nt jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni
sertifikaadi) väljaandmise menetlusega. Transpordiameti edasises tegevuses muutusi ei toimu
ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Avaldumise sagedus on väike. Nagu eespool selgitatud, siis tõenäoliselt menetleb
Transpordiamet lähiaastatel kokku kuni kaks sertifikaadi väljaandmise taotlust.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
Transpordiameti tegevuses kaasa ümberkorraldusi. Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
7. Kavandatav muudatus: Transpordiametile õiguse andmine haldusjärelevalve teostamiseks
lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle (SAR) (LennS § 601 lg 2 punkt 13)
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet
Mõju kirjeldus: Muudatusega lisatakse Transpordiameti järelevalvevaldkondade hulka
haldusjärelevalve lennuotsingu- ja päästetööde korraldamise üle.
Tegemist on muudatusega, mis on tingitud ICAO 2010. a auditi ja 2018. a järelkontrolli käigus
tuvastatud puudustest Eesti lennuotsingu- ja päästetööde korraldamises. Seni on Lennuamet
Transpordiameti eelkäijana SAR valdkonnas teinud riiklikku järelevalvet (eelkõige lennuvälja
käitajate üle), see tegevus kuulub SAR vaneminspektori ametikoha tööülesannete hulka. ICAO
auditi ja järelkontrolli käigus tuvastatud puudused on seotud ohutusjärelevalvega Politsei- ja
Piirivalveameti haldusalas oleva merevalvekeskuse (JRCC Tallinn) üle. Seni polnud
riigisiseselt järelevalvepädevust teise valitsusasutuse struktuuriüksuse üle (haldusjärelevalvet)
määratletud, mistõttu pole Lennuamet Transpordiameti eelkäijana haldusjärelevalvet SAR
valdkonnas teostanud. Muudatusega antakse Transpordiametile õigus teha haldusjärelevalvet
ja kõrvaldatakse ICAO tuvastatud puudus.
Järeldus mõju olulisuse kohta:
Mõju ulatus on väike. Ohutusjärelevalve tegemine merevalvekeskuse üle toob vähesel määral
kaasa ümberkorraldusi Transpordiameti tegevuses. 2018. a arvestusliku töömahu hindamise
järgi oli Lennuameti kui Transpordiameti eelkäija lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade
osakonnas vajalik töötajate arv 6,8. Hetkel on osakonna ametikohtade arv 6 ning SAR
vaneminspektori ametikohal olev inspektor, kes teostab riiklikku järelevalvet SAR valdkonnas,
täidab ka muid tööülesandeid. Muudatuse mõjul jäävad vastava ametikoha töökohustuste hulka
ainult SAR valdkonna ülesanded. Muude tööülesannete optimaalne täitmine eeldab
Transpordiametile täiendava ressursi eraldamist63, kuid praeguses mahus on neid ülesandeid
võimalik täita ka Transpordiameti sisemiste ümberkorralduste kaudu vastavas osakonnas.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Loodava ametikoha tööülesanded hõlmavad nii otsest
haldusjärelevalvet SAR valdkonnas kui ka muid valdkonnaga seotud ülesandeid (osalemine
vaatlejana päästeõppustes, koolitused, lähetused, valdkondade põhine konsultatsioon jne).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatus on suunatud SAR valdkonna
haldusjärelevalve tõhustamisele ning lennuohutuse taseme tõstmisele.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
8. Kavandatav muudatus: taustakontrolli ajakohastamine ja täpsustamine (LennS § 469)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju – taustakontrolliga seotud halduskoormus.
Mõju sihtrühm: taustakontrollisubjektide tööandjad ja lennuvälja või kopteriväljaku
läbipääsuloa väljaandjad.
Mõju kirjeldus: eelnõu eesmärk on ühtlustada riigisisene taustakontrolli regulatsioon EL-i
õigusega. Sellega suurendatakse õigusselgust, laiendatakse taustakontrollisubjektide ringi ning
lihtsustatakse üksikisiku (lennunduses töötava füüsilise isiku) ja tööandja taustakontrolliga
seotud asjaajamist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna taustakontrolli põhimõtted on
põhjalikult reguleeritud ka kehtiva LennSiga. Taustakontrollisubjektide koguarv on olnud
umbes 1750 inimest aastas (kellest 2/3 suhtes on teostatud esmane kontroll). Eelnõu kohaselt
lisanduvad senistele taustakontrollisubjektidele väljaspool julgestuspiiranguala tegutsevate
ettevõtete (nn tarneahela) töötajad, hinnanguliselt 200-300 isikut. Tööandjal on kohustus tagada
töötaja teadlikkus taustakontrolli põhimõtetest. Tsiviillennundusega seotud ettevõtted ja
asutused on pidanud taustakontrolli teostamise vajadusega kokku puutuma juba varem, seetõttu
puudutab muudatus eelkõige ettevõtteid, kes tegutsevad väljaspool lennuvälja või
kopteriväljaku julgestuspiiranguala, ning nende töötajaid. Samas on nimetatud ettevõtted on
olnud juba varasemalt teadlikud taustakontrolli tegemisest, kuna osaliselt töötavad nende
töötajad ka lennuvälja julgestuspiirangualal, kuhu pääsemiseks on vaja läbipääsuluba ja mille
eelduseks on taustakontrolli läbimine. Arvestades taustakontrollisubjektide koguarvu (seni ligi
1750 isikut aastas) ning tööandjate juba varasemat teadlikkust taustakontrollist, on muudatuse
ulatus väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses muudatusi ei toimu ning puudub tarvidus
muudatustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Taustakontrolli tegemiseks esitatakse
isikuandmete ankeet isiku suhtes ühekordselt, seega on tööandja (või taustakontrolli läbimist
eeldava dokumendi väljaandja) jaoks tegemist edaspidi ühekordse tegevusega. Eeldades, et
taustakontrollis järgitakse kehtestatud nõudeid ning nende nõuete täitmise üle teostatakse
pidevat järelevalvet (Kaitsepolitseiameti sisekontroll, Transpordiamet,
Andmekaitseinspektsioon ja ka Euroopa Komisjon), ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemise
risk suur. Majanduslik mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise
kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikuks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Mõju sihtrühm: Kaitsepolitseiamet.
Mõju kirjeldus: eelnõu eesmärk on ühtlustada riigisisene taustakontrolli regulatsioon EL-i
õigusega. Kaitsepolitseiamet teostab lennundusega seotud isikute suhtes taustakontrolli ka
kehtiva regulatsiooni alusel, mistõttu ei ole tegemist uue menetlusega, kuid asutusesisene
63
Eelduseks on täiendava 0,5-kordse koormusega töökoha loomine, mille kulu on u 20 500 eurot aastas.
töömaht vähemalt kahekordistub. Mõju tuleneb sellest, et muutuvad taustakontrolli tegemise
põhimõtted ehk teatud aja tagant (praktikas seni keskmiselt 3 aasta tagant) toimuva perioodilise
taustakontrolli asemel muutub kontroll järjepidevaks ning isikuid ütleb kontrollida iga-
aastaselt.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Edaspidi kontrollitakse
taustakontrollisubjekte järjepidevalt ning see tekitab Kaitsepolitseiametile küll täiendava
töökoormuse, kuid mitte suuri lisainvesteeringuid ning muudatusega ei kaasne tööpraktikate
muutumist. Täiemahuline esmane taustakontroll võtab aega keskmiselt 45 minutit. Oluline on
aga mõista, et välismaalaste (eriti Euroopa Liidu väliste isikute) puhul on kontrolli teostamine
oluliselt ajamahukam – neid isikuid on 300-600 aastas. Ainuüksi välisriikide päringute osas
läheb aega kauem ning on riike, millest päringutele vastust ei saada. Seevastu järjepidev
kontroll võib sõltuvalt Kaitsepolitseiameti töömeetoditest aega võtta mõnevõrra vähem. Lisaks
on täiemahuliste kontrollide arv tugevasti sõltuv sektori personali liikuvusest ning
majandusarengust. Näiteks viimase kahe aasta Tallinna Lennujaama statistika kohaselt on
umbes 2/3 taotlustest olnud uued ning vaid kolmandik nendest korduvad.
Taustakontrollile kvalifitseeruvate isikute terviklikku kogumahu statistikat käesolevaga ei ole.
Esiteks annavad läbipääsulube ja sertifikaate välja erinevad ettevõtted, Tallinna Lennujaam on
neist suurim, ning teiseks teostab Kaitsepolitseiamet üksnes taustakontrolle, omamata täielikku
ülevaadet, kes taustakontrolli läbinutest võetakse tööle või mitte. 2019. a tegi
Kaitsepolitseiamet 2085 lennunduse taustakontrolli (viimase kuue aasta võrdluses keskmiselt
1750 taustakontrolli aastas). Kehtivaid läbipääsulube on 2019.a novembri seisuga üksnes
Tallinna lennujaamal 2890, sinna lisanduvad ka teiste asutuste väljaantavad load ja
sertifikaadid. Seega on hinnanguliselt taustakontrollile allutatud isikuid sektoris 3300, kellele
lisanduvad veel 200-300 isikut seoses EL määruse muudatusega.
See tähendab, et edaspidi tuleb aastas kontrollida varasema 1750 isiku asemel vähemalt 3300
isikut ning mehhanism peab olema järjepidev, seega kontrollide töömaht vähemalt
kahekordistub ning arvestada tuleb ka üldist lennundussektori arengut. Hetkel töötatakse
taustakontrollide päringute osas veel manuaalselt, seega tehnoloogiline võimearendus vajaks
täiendavat investeeringut (näiteks võimalus sooritada või saada mingeid päringuid
automaatselt).
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väheoluline, sest täiendavate kulutuste koguhulk
on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Nagu eespool selgitatud, ei too taustakontrolli
põhimõtete EL õigusega ühtlustamine kaasa Kaitsepolitseiameti tegevuses olulisi
ümberkorraldusi vaid üksnes töömahu suurenemise. Mõju Kaitsepolitseiameti töökorraldusele
taustakontrollide osas on ressursside vaates väike, mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub. Kuivõrd uued nõuded
jõustusid 31. detsembrist 2020. a, planeeritakse täiendav kulu 2021. aastaks ning eelarvelised
vajadused seoses 4 täiendava töökohaga räägitakse läbi riigieelarve strateegia koostamisel.
9. Kavandatav muudatus: Mittesertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakute
käitamisnõuete kehtestamine.
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: Lennuväljade ja kopteriväljakute käitajad
Mõju kirjeldus: Kehtiva seaduse kohaselt peab lennuväli ja kopteriväljak olema sertifitseeritud.
Muudatusega kehtestatakse nõuded lennuväljadele, mida ei kasutata regulaarses ärilises
lennutegevuses ning mille parameetrid (lennuraja pikkus jms) ei vasta EL lennunduse
alusmääruse tingimustele. Tegemist on väiksemate lennuväljadega, mis on mõeldud eelkõige
õppe-, hobi- ja eralendudeks. Muudatusega lihtsustatakse nõudeid sellistele lennuväljadele –
kui praegu koosneb lennuvälja lähiümbrus nii takistuste piirangupindade kogumist ja
kaitsevööndist, siis eelnõu kohaselt ei ole kaitsevööndi olemasolu sellistel lennuväljadel enam
nõutav. Lisaks ei ole nõutav käsiraamat, detailsed protseduurid ning mitmete teenistuste
olemasolu.
Selliseid lennuvälju ei sertifitseerita, kuid kehtestatakse nõuded nende käitamistingimustele,
mis võimaldab Transpordiametil teostada nende üle tõhusamat järelevalvet.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses suuri
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju
sihtrühm, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Mittesertifitseeritava lennuvälja või kopteriväljaku
käitamistingimuste väljaandmise taotlus on ühekordne tegevus.
Sihtrühma suurus on väike. Eestis on hetkel 15 lennuvälja ja üks kopteriväljak, millele ei ole
hetkeseisuga välja antud sertifikaati.64 Neile võib lisanduda 2–3 lennuvälja, millele on välja
antud hetkel kehtiv sertifikaat.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Sisuliselt on tegemist adressaatidele
positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende halduskoormust. Lisaks on mittesertifitseeritava
lennuvälja või kopteriväljaku käitamistingimuste eest tasutav riigilõiv väiksem võrreldes
sertifitseeritava lennuvälja või kopteriväljakuga.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet
Mõju kirjeldus: Muudatusega hakkab Transpordiamet hindama mittesertifitseeritavate
lennuväljade ja kopteriväljakute käitamistingimuste taotlusi ning käitamistingimusi välja
andma lihtsustatud nõuete alusel. Taotluse läbivaatamise eest on kehtestatud riigilõiv 130
(visuaaltingimustes lennuväljadele) või 195 eurot (öisteks lendudeks avatud
visuaallennuväljadele). Arvestades, et Eestis on praegu 15 lennuvälja ja üks kopteriväljak,
millele võidakse sellist sertifikaati taotleda, siis võib eeldada, et uute riigilõivude laekub lähima
2-3 aasta jooksul riigieelarvesse eeldatavalt ligi 1500 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Muudatusega kaasneb vähene
Transpordiameti töökoormuse tõus. Võib eeldada, et lähema paari aasta jooksul antakse
mittesertifitseeritava lennuvälja käitamistingimused välja kuni 15 lennuväljale. See aga ei eelda
ümberkorraldusi Transpordiameti tegevuses.
Mõju avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Muudatuse mõjul saab Transpordiamet
teostada senisest tõhusamat järelevalvet lennuväljade ja kopteriväljakute üle, millel ei ole
praegu sertifikaati.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
10. Kavandatav muudatus: Mehitamata õhusõidukitega seonduv regulatsioon (LennS 72.
peatükk).
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Transpordiamet
Mõju kirjeldus: Eelnõuga määratakse pädev asutus Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL)
2019/947 mõistes, mis hakkab reguleerima mehitamata õhusõidukite käitamise norme ja
menetlusi. Samas tuleneb sisuregulatsioon otsekohalduvast EL määrusest 2019/947, mitte ei
kaasne otseselt käesoleva eelnõuga.
64
https://www.ecaa.ee/et/ohuruum-lennuvaljad/visuaallennuvaljad
Eelnõuga kehtestatakse nõuded mehitamata õhusõiduki ning selle käitajate registreerimiseks
sõltuvalt käitamiskategooriast, kaugpiloodi pädevuse omandamiseks, samuti tunnistuste
kehtivuse peatamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.
Eelnõuga kaasnevad täiendavad ülesanded Transpordiametile. Uuteks toiminguteks on
mehitamata õhusõidukite käitaja pädevustunnistuse (LUC) väljaandmine, LUC käsiraamatu
vastavuse kontroll ning heakskiitmine, käitamisteatise väljaandmine ning käitamisloa
heakskiitmine, mehitamata õhusõiduki käitaja ohutusjuhtimise süsteemi järelevalve,
mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumbri välja andmine erikategooria
mehitamata õhusõidukitele, registreerimissüsteemi mehitamata õhusõidukitele ja
tootjaorganisatsioonidele loomine ning registreerimise toimingud, kaugpilootide
pilooditunnistuste väljaandmine, kaugpiloodi võrgupõhise teooriaeksami loomine ning kogu
riskipõhise jäerelevalvesüsteemi loomine.
Praeguseks on Eestis müüdud üle 10 000 mehitamata õhusõiduki. EL määrus 2019/947
kohustab liikmesriikidel luua mehitamata õhusõidukite käitajate ja sertifitseeritud mehitamata
õhusõidukite süsteemide register, mis annab tulevikus täpsema ülevaate käitajatest ja
mehitamata õhusõidukitest. Vastav register on Transpordiametis praegu loomisel ja lõppjärgus.
Hinnang muudatuse rakendamisega eeldatavatele kuludele ja tuludele on esitatud seletuskirja
punktis 6 (seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud).
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus Transpordiametile on keskmine. Muudatusega
lisanduvad uued ülesanded, mis tõstavad Transpordiameti töökoormust. Tulenevalt EL
määrusega 2019/947 sätestatud kohustustest ning ka mehitamata lennunduse valdkonna
olulisest kasvust viimaste aastate jooksul, loodi 1. oktoobrist 2020. a Lennuameti (tänapäeval
Transpordiameti) koosseisu täiendav ametikoht – seega praegu on Transpordiameti koosseisus
1,5 ametikohta, mille tööülesanded on seotud mehitamata lennundusega. Hinnanguliselt on
kokku vaja lisanduvate toimingute läbiviimiseks 2,5 ametikohta.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Suurem osa mehitamata õhusõidukite käitajatest tegutseb
avatud kategoorias, kus käitajaks registreerimine ning kaugpiloodi pädevuse omandamine
toimub automaatselt lennuohutuse järelevalve infosüsteemi kaudu, st ei eelda Transpordiameti
järelevalveametnike aktiivset tegevust. Erikategoorias tehtavad loataotluste (käitamisteatis,
käitamisluba, LUC) läbivaatamine eeldab seevastu dokumentide sisulist kontrolli sarnaselt
muudele Transpordiameti loamenetlustele.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Muudatus on suunatud mehitamata
lennunduse valdkonna haldusjärelevalve tõhustamisele ning lennuohutuse taseme tõstmisele.
Mõju Transpordiameti töökorraldusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
Mõju valdkond II: muu mõju
Mõju sihtrühm: mehitamata õhusõidukite käitajad.
Mõju kirjeldus: Praegu on mehitamata õhusõidukite lennutegevus Eesti õhuruumis reguleeritud
lähtuvalt õhuruumi kasutamise seisukohast. Teatud õhuruumi osades (kontrollitav õhuruum,
lennuinfotsoon, piiranguala, üle 500 jala maapinnast) peab isikul olema mehitamata õhusõiduki
lennutamiseks Transpordiameti ühekordne luba ja lennu ühekordne kooskõlastus. Mehitamata
õhusõiduki registreerimise kohustust ei ole.
EL tasandil mehitamata lennunduse valdkonda reguleeriv EL määrus 2019/947 paneb
liikmesriikidele kohustuse registreerida mehitamata õhusõidukite käitajaid, kui nad käitavad
mehitamata õhusõidukeid, mis kokkupõrke korral võivad inimesele üle kanda kineetilise
energia hulga üle 80 džauli või mille käitamine kujutab ohtu eraelu puutumatusele,
isikuandmete kaitsele, turvalisusele või keskkonnale. See tähendab, et mehitamata õhusõiduki
peavad registreerima ka isikud, kes praegu ei vaja Transpordiameti ühekordset luba.
Tuleb arvestada, et valdav osa mehitamata õhusõidukeid käitatakse avatud kategooria
tingimustes. Kaugpiloodi pädevuse omandamiseks on taotlejal vajalik läbida veebipõhine test
algpädevuse omandamiseks või vajadusel täiendav teoreetiline eksam (A2 alamkategoorias).
Pärast kaugpiloodi pädevuse omandamist ei ole nõutav lennu igakordne kooskõlastamine
Transpordiametiga. Eelnõuga kehtestatavates geograafilistes piirkondades lendamine
kooskõlastatakse mehitamata lennuliikluse korraldamise süsteemi kaudu vastava teenuse
osutajaga. Seega uue regulatsiooni jõustumisel lisandub suurel hulgal uusi nõudeid käitajatele,
kuid mehitamata õhusõidukite käitamise protsess (load, kooskõlastused ja geograafiliste
piirkondade paiknemine) muutub õhuruumi kasutajatele tõhusamaks. Samuti läheb ka praeguse
riigilõivu nõude muutmine avatud kategooria käitajate jaoks soodsamaks (1. juulini 2021. a
peab käitaja tasuma 45 eurot ühekordse loa eest, EL määruse 2019/947 kohaldamisega
seonduvalt pärast eelnõu jõustumist avatud kategoorias vahemikus 10–15 eurot).
Muudatus on suunatud mehitamata õhusõiduki juhtide teadlikkuse ja pädevuse tõstmiseks.
Kaugpiloodi pädevus eeldab teadmisi lennuohutusest, õhuruumi piirangutest, õhusõidukite
süsteemidest, lennundusalastest õigusaktidest jne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses suuri
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju
sihtrühm, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Mehitamata õhusõiduki käitajaks registreerimise kohustus
on ühekordne, seda tuleb pikendada iga-aastaselt.
Sihtrühma suurus on väike. Kui hetkel on Eestis müüdud üle 10 000 mehitamata õhusõiduki,
siis lähtudes arvestusest, et pooled neist on veel kasutuskõlblikud, võib uue süsteemi alguses
registreerijate arvuks hinnata u 5000 inimest esimesel kahel aastal, seega u 2500 registreerimist
aastas.
Muu mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
11. Kavandatav muudatus: maapealse teeninduse teenuste osutamise regulatsiooni
täpsustamine (LennS 83. peatükk Maapealne teenindus lennujaamas)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: sihtrühma kuuluvad Eestis asuvates lennujaamades maapealse teeninduse
teenuste osutajad või nende osutamisest huvitatud ettevõtjad, lennujaamade kasutajad ja
lennujaamade haldajad. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, sest vastavad ettevõtjad
moodustavad Eestis tegutsevate ettevõtjate arvust alla 5%.
Mõju kirjeldus: Eelnõuga ülevõetav Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 96/67/EÜ kohaldub täies
ulatuses liikmesriikide sellistele lennujaamadele, mille aastane vedude maht on üle 2 miljoni
reisija või 50 000 tonni kaupa. 08.10.2019 seisuga kasutab Tallinna lennujaama teenuseid 15
lennuettevõtjat (Wizz Air, SAS, Nordica, Turkish Airlines, LOT, Transaviabaltika, Aeroflot,
Aegean, Ryanair, Norwegian, Lufthansa, Finnair, EasyJet, Air Baltic, Belavia) ning kolm
kaubavedusid opereerivat ettevõtjat (TNT, DHL, UPS). 2019. a teenindati Tallinna
lennujaamas 3 267 910 reisijat.
Direktiivi preambulis on direktiivi oodatavate mõjudena välja toodud lennujaama toimimise
tõhususe kasv, õhutranspordi infrastruktuuri kasutamise tõhususe kasv, lennuettevõtjate
tegevuskulude vähenemine ja lennujaama kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteedi
paranemine. Direktiivi preambuli kohaselt võib turulepääs ja omakäitlus teatud maapealse
teeninduse teenuse liikide suhtes mõjutada läbilaskevõimet ja ruumikasutusega seotud
piiranguid. Eelnõu tulemusena võib suureneda Tallinna lennujaamas pagasikäitlust ja
perroonikäitlust teostavate ettevõtjate arv. AS Tallinn Airport GH jaoks tähendaks see
konkurentide lisandumist. Lennujaama haldaja jaoks toob eelnõu tõenäoliselt kaasa
halduskoormuse kasvu. Eelnõus ja selle alusel antavates määrustes maapealse teeninduse
teenuste osutajate ja omakäitlejate suhtes sätestatavate nõuete täitmine võib ettevõtjate jaoks
tähendada lisakulutusi.
Tallinna lennujaama haldaja jaoks on eelnõuga kaasneva mõju ulatus keskmine, sest eeldab
sihiteadlikke muudatusi lennujaama haldamises ning AS-i Tallinn Airport GH juhtimises.
Samas ei ole oodata, et muudatustega kaasneksid olulised kohanemisraskused. Teiste
sihtrühmade jaoks on eelnõuga kaasneva mõju ulatus pigem väike, sest ettevõtjad ei pea kas
üldse muutustega kohanemiseks täiendavaid samme astuma või ei valmista vajalikud
muudatused neile eeldatavalt kohanemisraskusi. Tallinna lennujaama haldaja ja maapealse
teeninduse teenuste osutajate jaoks on eelnõuga kaasnevate majanduslike mõjude avaldumise
sagedus keskmine. Lennujaama haldaja ja maapealse teeninduse teenuste osutajad puutuvad
eelduslikult regulaarselt, kuid mitte igapäevaselt kokku eelnõust tulenevate nõuetega nende
majandustegevusele. Eelnõuga kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on väike. Eelnõuga
kaasnevad majanduslikud mõjud on pigem positiivse toimega: lennujaama toimimise tõhususe
kasv, õhutranspordi infrastruktuuri kasutamise tõhususe kasv, lennuettevõtjate tegevuskulude
vähenemine ja lennujaama kasutajatele osutatavate teenuste kvaliteedi paranemine, lennujaama
läbilaskevõime suurenemine ja ruumikasutuse efektiivsemaks muutumine. Eelnõuga
kaasnevateks negatiivseteks majanduslikeks mõjudeks on eelkõige lennujaama haldaja
halduskoormuse ja kulude kasv ning võimalikud lisakulutused maapealse teeninduse teenuste
osutajate ja omakäitlejate jaoks. Lennujaama haldaja halduskoormuse ja sellega seoses kulude
kasv tuleneb otseselt direktiivi kohustuslikest sätetest. Maapealse teeninduse teenuste osutajate
ja omakäitlejate võimalikud lisakulutused seonduvad maapealse teeninduse turu avamisega
kaasnevate riskide maandamiseks eelnõus maapealse teeninduse teenuste osutajate ja
omakäitlejate suhtes kehtestatud nõuetega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõul puudub oluline mõju majandusele. Eelnõuga kaasnev
keskmine mõju lennujaama haldaja äritegevusele tuleneb direktiivi sätetest, mille ülevõtmine
on kohustuslik.
Mõju valdkond II: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: sihtrühma kuuluvad Vabariigi Valitsus, majandus- ja taristuminister, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Konkurentsiamet ja Transpordiamet. Mõjutatud sihtrühma suurus on
väike, sest eelnõu mõjutab väikest osa riigiasutustest ning nendegi ülesannetest vähem kui 5%.
Mõju kirjeldus: eelnõu paneb täiendavaid ülesandeid Vabariigi Valitsusele ja majandus- ja
taristuministrile. Eelnõu ja selle rakendusaktide kavandite kohaselt saavad endale ülesandeid
juurde Riigi Tugiteenuste Keskus, Konkurentsiamet ja Transpordiamet. Vabariigi Valitsusele
lisandub eelnõu kohaselt õigus otsustada Tallinna lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse
piiramise üle. Majandus- ja taristuminister peab eelnõu kohaselt kehtestama maapealse
teenindusega seonduvad rakendusaktid.
Riigi Tugiteenuste Keskus peab eelnõu kohaselt keskmiselt kord seitsme aasta jooksul läbi
viima kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse piiratud teenuste osas maapealsete
teenindajate leidmiseks. Konkurentsiamet peab eelnõu kohaselt keskmiselt kord aastas
kontrollima Tallinna lennujaama haldaja tulu- ja kuluarvestusele esitatud nõuete täitmist.
Transpordiamet peab eelnõu kohaselt teostama riiklikku järelevalvet maapealse teeninduse
üles. Mõju ulatus riigiasutustele on väike. Ühelt poolt suureneb ülesannete lisandumisega
riigiasutuste töökoormus. Samas on lisanduvate ülesannete maht võrreldes asutuste
olemasolevate ülesannetega väike ning lisanduvad ülesanded on sarnased nimetatud asutuste
olemasolevate ülesannetega, mistõttu ei tekita muudatused kohanemisraskusi.
Maapealse teeninduse turu avamine Eestis Transpordiametile küll otseselt mõju ei avalda, kuid
tuleb arvestada, et lähiaastatel on EL tasandil kavas kehtestada täiendavad nõuded maapealsele
teenindusele, mistõttu tõstab maapealse teeninduse üle riikliku järelevalve teostamise pädevuse
andmine Transpordiametile mõningal määral Transpordiameti töökoormust. Pärast EL tasandil
maapealsele teenindusele täiendavate nõuete kehtestamist, mida on oodata kõige varem aastaks
202265, võib prognoosida vajadust Transpordiameti koosseisu suurendamiseks vähemalt ühe
järelevalveametniku ametikoha võrra. Sellise ühekordse koormusega töökoha loomise kulu on
ligikaudu 40 000 eurot aastas. Mõju avaldumise sagedus on Riigi Tugiteenuste Keskuse ja
Konkurentsiameti jaoks väike. Riigi Tugiteenuste Keskuse jaoks avaldub mõju keskmiselt kord
seitsme aasta jooksul. Konkurentsiameti jaoks avaldub mõju keskmiselt kord aastas.
Transpordiameti jaoks on mõju avaldumise sagedus keskmine, arvestades täiendavate nõuete
kehtestamist EL tasandil. Transpordiametile tulevikus lisanduv pädevus teostada riiklikku
järelevalvet maapealse teeninduse üle avaldab Transpordiametile regulaarset mõju.
Riigiasutuste jaoks on ülesannete lisandumine pigem negatiivse toimega, sest tõstab
töökoormust. Samas on tegemist direktiivi kohaselt liikmesriigilt oodatavate ülesannete
täitmisega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõul puudub oluline mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele, välja arvatud Transpordiameti töökorraldusele.
12. Kavandatav muudatus: Kaitseväe haldusjärelevalve kaitselennunduse lennundustegevuse
üle (§ 77, § 601 lg 47 ja § 603 lg 41)
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele
Mõju sihtrühm: Kaitsevägi
Mõju kirjeldus: Kaitseväes alustas 1. oktoobrist 2020. a tööd kaitselennunduse
järelevalveüksus, mis asub õhuväe koosseisus ja kellel on praegu õigus üksnes Kaitseväe
lennundustegevuse üle järelevalvet teha. Selleks, et see laieneks kogu kaitselennunduse üle (nt
Kaitseliidu üle), on vaja see õigus anda talle seadusega. Kaitselennunduse järelevalveüksus
loodi olemasolevate sisemiste ressursside (personal, raha jm) arvelt. See tähendab, et loodud
uues allüksuses hakkasid tööle isikud, kes tulid õhuväe teistest allüksustest. Sellega oli vaja
muuta ka Kaitseväes sisemisi töökorraldust puudutavaid õigusakte, sealhulgas üksuste
täpsemaid ülesandeid reguleerivaid põhimäärusi ja koostada uue allüksuse põhimäärus.66
Valdkondi, millega järelevalveüksus tegeleb, on kolm ‒ personal, tehnika ja lennutegevus,
sellest tulenevalt on ka loodavas allüksuses minimaalselt kolm töökohta, millele lisandub
allüksuse juht (ülem). Seega on algul allüksuses neli kaitseväelast või töötajat, kuid pikemas
perspektiivis võib vaja olla suurendada töökohtade arvu, olenedes Kaitseministeeriumi
valitsemisalas soetatavate (mehitatud ja mehitamata) õhusõidukite arvust ning kui palju
õhusõidukeid liitlased õppustele, koostööharjutustele või muul põhjusel Eestisse tulles kaasa
võtavad.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Kaitseväele kaitselennunduse lennundustegevuse üle riikliku ja
haldusjärelevalve tegemise õiguse andmisega ja asjakohase järelevalveüksuse loomisega
Kaitseväes tõuseb Eesti kaitselennunduse maine ja usaldusväärsus teiste NATO liikmesriikide
seas. Samuti tagatakse paremini kaitselennunduse ühtne korraldus ning kontroll, sest
mehitamata õhusõidukite kasutusevõtuga ei ole enam õhuvägi ainuke õhusõidukeid omav üksus
Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Seega on mõju positiivne. Mõju ulatus on väike, kuigi toob
kaasa vajaduse vähesel määral teha ümberkorraldusi Kaitseväes (õhuväes, kuid uues allüksuses
tööle asunud kaitseväelased tegelesid ka enne sarnase valdkonnaga). Mõju avaldumise sagedus
on keskmine, sest kui õhuväes seni tehti sisekontrolli näol üksnes õhuväe enda õhusõidukite
üle, siis nüüd kontrollitakse ka teiste Kaitseväe üksuste mehitamata õhusõidukeid ja nendega
seotud personali. Kui varem kontrollijad tegelesid ka muude ülesannetega, siis nüüd tegelevad
nad üksnes järelevalvega seotud ülesannetega, mistõttu üldine mõju avaldumise sagedus ongi
65
Aluspõhimõtete täpsustamiseks delegeeritud õigusakti eelnõu koostamine on tehtud ülesandeks EASA-le.
EASA 22. novembri 2019 plaani kohaselt esitab amet oma ettepaneku komisjonile 2021. aasta lõpuks. Seega jõuab
Komisjon maapealse teeninduse ohutusnõuete täpsustamiseni kõige varem 2022. aastal.
66
https://mil.ee/kaitsevagi/organisatsioon/oigusaktid/#t-pohimaarused.
keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatus on suunatud
kaitselennunduses lennundusohutuse taseme tõstmisele. Mõju sihtrühmale on lähtuvalt neljast
mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist Kaitseväele väheoluline. Mõju Kaitseväe
töökorraldusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu peamiste muudatustega viiakse riigisisene õigus vastavusse Euroopa Liidu
õigusaktidega. See ei too kaasa olulisel määral täiendavaid ülesandeid Transpordiameti, sest
Transpordiamet teostab vastavates valdkondades suures osas järelevalvet ja annab välja
asjaomaseid lube, märkeid ja sertifikaate ka praegu.
Maapealse teeninduse riigisisese regulatsiooni kehtestamisega Riigi Tugiteenuste Keskusele ja
Konkurentsiametile lisanduvate ülesannete täitmine on võimalik asutusesiseselt koormuse ja
ülesannete ümberjagamise teel. Transpordiameti koosseisu suurendamise vajadust ja sellega
kaasnevaid kulusid tuleb uuesti hinnata, kui Euroopa Komisjon võtab EL lennundusohutuse
alusmääruse artikli 39 alusel vastu maapealse teeninduse ohutut osutamist käsitlevad
üksikasjalikud nõuded.
Mõnevõrra muutuvad Kaitsepolitseiameti ülesanded seoses lennunduse taustakontrolliga, kus
senine isikuankeedipõhine kontroll asendub järjepideva kontrolli mehhanismiga. Eelnõu
kohane isikuandmete ankeedi ühekordne esitamine tähendab, et Kaitsepolitseiametile
edastatavate ankeetide koguarv väheneb umbes kolmandiku võrra aastas, kuid suureneb muude
allikate alusel järjepidava kontrolli alusel isiku lennunduses töötamise sobivuse hindamise roll.
Kuigi täiendavalt taustakontrollile allutavate isikute hulk ei ole võrreldes koguarvuga suur,
asendub ankeedipõhine kontroll järjepideva kontrolli mehhanismiga. Tulevikus tuleb siiski
kaaluda infotehnoloogialahendust taustakontrolli isikuandmete ankeedi täitmiseks. See otsus
peab siiski tulema riigilt tervikuna, arvestades ühtlasi uue taustakontrollisüsteemi kohaldamisel
kujunevat praktikat, sest uue andmebaasi väljatöötamine ja liidestamine olemasolevatega ning
selle alaline töökindlus nõuavad nii suuremahulist ja järjepidevat rahalist ressurssi kui ka
tööjõudu. Eelnõuga kehtestatavad uued nõuded toovad Kaitsepolitseiametile kaasa eelarvelised
vajadused seonduvalt täiendavate ametikohtade mehitamisega. Kuivõrd uusi nõudeid hakatakse
kohaldama 31. detsembril 2021. a (algselt nähti ette 31. detsembrit 2020. a), tuleb eelnõu
vastuvõtmisel alates 2022. aastast püsivalt eraldada Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse
täiendavad vahendid summas 196 000 eurot. Vahendite eraldamata jätmisel ei ole
Kaitsepolitseiamet võimeline Euroopa Liidu taustakontrolli nõudeid ettenähtud ulatuses täitma.
Mittesertifitseeritavate lennuväljade ja kopteriväljakute käitamisteatise eest laekub
riigieelarvesse riigilõivu ligi 1500 eurot lähima paari aasta jooksul.
Mehitamata lennundus: Lennuamet Transpordiameti eelkäijana andis 2019. aastal välja 517
ühekordset luba mehitamata õhusõidukite käitamiseks.67 Riigilõiv ühekordse loa väljaandmise
eest on 1. juulini 2021. a 45 eurot, seega 2019. aastal laekus selle tegevuse eest riigieelarvesse
u 23 265 eurot. Tuleb ka arvestada, et ühekordsele loale on võimalik märkida mitu kasutajat (nt
suuremate ettevõtjate puhul on loale sageli märgitud 5–10 inimest). 1. juulil 2021. a hakatakse
Eestis kohaldama otsekohalduvat EL määrust 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise
kohta, millega seonduvalt peab pärast eelnõu kohase regulatsiooni jõustumist iga kaugpiloodi
67
Ühekordsete lubade arv mehitamata õhusõiduki käitamiseks on iga-aastaselt kasvanud: 2016. aastal anti välja
259 luba, 2017. a – 377 luba, 2018. a – 408 luba ja 2019. a – 577 luba.
registreerimise eest tasuma riigilõivu. Kui hetkel on Eestis müüdud üle 10 000 mehitamata
õhusõiduki, siis lähtudes arvestusest, et pooled neist on veel kasutuskõlblikud, võib uue
süsteemi alguses registreerijate arvuks hinnata u 5000 inimest esimesel kahel aastal, seega u
2500 registreerimist aastas.
Käitajaks registreerimise eest tuleb eelnõu kohaselt tasuda riigilõivu 10 eurot, millele
lisanduvad muud riigilõivud vastavalt toimingule (mehitamata õhusõiduki kaugpiloodi
pädevustunnistus; erikategoorias käitamisteatis, -luba või LUC). Seega võib prognoosida, et
uute lõivustatud toimingute eest laekub riigieelarvesse ligikaudu 30 000–35 000 eurot aastas.
Seaduse rakendamisega kaasnevad lisategevused (lennuohutuse järelevalve infosüsteemis
vastava registriosa loomine) ning suurem osa arenduskuludest on praeguseks tehtud, kuna antud
registriosa on juba loodud. Jooksvad kulud kaetakse MKMi eelarvest. Infosüsteemi
rakendamine menetlusosalistele lisakulusid kaasa ei too, kuna neil on võimalik hakata tarkvara
kasutama ilma täiendavate kulutusteta.
Seadusega ei kaasne rakendatavaid tegevusi ja kulusid ega tulusid kohalikule omavalitsusele.
Uute riigilõivude lisandumine suurendab vähesel määral riigieelarve tulusid.
RLS-i täiendatakse riigilõivuga raadioside loa väljaandmise ja sellele märke tegemise eest.
Riigilõivu suurus on 15 eurot ning arvestades, et keskmiselt menetleb Transpordiamet ligi 30
taotlust aastas, on eeldatav riigilõivu laekumine kuni 500 eurot aastas.
RLS § 164 lõike 3 loetelu täiendatakse uute teenustega, mille osutamisel tuleb sertifikaadi
hoidmise eest tasuda riigilõivu 400 eurot iga teenuse eest eraldi. Kui olemasoleva sertifikaadi
omanik (eelkõige Lennuliiklusteeninduse AS) taotleb mõlema teenuse lisamist kehtiva
sertifikaadi juurde, peab ta tasuma ühekordselt riigilõivu 185 eurot kehtiva sertifikaadi
muutmise eest. Lisaks peab ta tasuma sertifikaadi iga-aastase hoidmise eest vastavalt sellele,
milliseid RLS § 164 lõike 3 teenuseid ta osutab. Kahe lisanduva teenuse eest tuleb iga-aastaselt
tasuda täiendavalt riigilõivu 800 eurot.
Eelnõuga laiendatakse Transpordiameti pädevust õhusõiduki seisuplatsil kontrollimisel, mis
hõlmab edaspidi ka isiku alkoholijoobe testimist. Sellega kaasneb Transpordiameti mõningane
töökoormuse tõus, mis ei ole aga märkimisväärne. Tegemist ei ole eraldi protseduuriga, vaid
see viiakse läbi üldise Transpordiameti teostatava õhusõiduki seisuplatsil kontrollimise käigus.
Nagu eespool selgitatud, on muudatuse jõustumisel Transpordiametil vajalik osta kuni viis
indikaatorvahendit. Eeldatavad ühekordsed kulud kokku jäävad vahemikku 1000–1500 eurot,
millele lisandub iga-aastane kalibreerimise kulu.
Seadusega ei kaasne rakendavaid tegevusi ja kulusid ega tulusid kohalikule omavalitsusele.
8. Rakendusaktid
Eelnõu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks:
majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2009. a määrus nr 122
„Õhusõiduki hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise, peatamise ja
kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. oktoobri 2009. a määrus nr 104 „Jätkuvat
lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise, muutmise,
kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2009. a määrus nr 45 „EASA
õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadi
väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2009. a määrus nr 73
„Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. augusti 2005. a määrus nr 96
„Lennuliikluse lennujuhi ja lennuinformaatori vanusele, kvalifikatsioonile ja
koolitusele esitatavad nõuded ning lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides välja
antud lennunduslubade tunnustamise eeskiri”;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määrus nr 68 „Lennunduse
raadioside loa väljaandmise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. oktoobri 2009. a määrus nr 102 „Nõuded
lennunduse erialakeele oskustaseme testidele, testimise kord, sealhulgas
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennndusvõimu
järelevalve all sooritatud erialakeele oskustaseme testi tunnustamise, lennunduse
erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi väljaandmise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise kord ja sertifikaadi vorm ning lennunduse erialakeele
oskustaseme eksamineerija volitamise kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 07. märtsi 2009. a määrus nr 13
„Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifitseerimise tingimused ja kord“;
majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. aprilli 2003. a määrus nr 66
„Lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ja sertifikaatide
väljaandmise kord“;
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruse nr 240 „Eesti õhuruumi kasutamine ja
lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas“ 8. peatükk;
Vabariigi valitsuse 24. septembri 2009.a määrus nr 157 „Lennuettevõtja lennutegevusloa
väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord“.
Eelnõu jõustumine seadusena tingib järgmiste õigusaktide väljatöötamise (kavandid on toodud
seletuskirja lisas 2):
paragrahvi 24 lõike 21 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Täpsemad nõuded
lennujuhiõpilase, lennujuhi ja lennuinformaatori loa ning pädevus- ja oskusmärgete
välja andmise, koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja andmise ning Euroopa Liidu
liikmesriigis välja antud loa tunnustamise kohta“;
paragrahvi 231 lõike 3 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Lennunduse
raadioside loa taotlemise kord ja nõuded raadioside koolitusele“ (kehtiva määruse
muutmine vajalik);
paragrahvi 234 lõike 7 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded lennunduse
inglise erialakeele oskustaseme testija sertifikaadi taotlemisele ning tasemetestile“;
paragrahvi 37 lg 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Aeronavigatsiooniseadme
sertifitseerimise ja sertifikaadi väljaandmise kord“;
paragrahvi 373 lõike 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Lennuliikluse
korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride
väljatöötaja sertifitseerimise tingimused ja kord“;
paragrahvi 5020 lõike 3 ja § 5021 lõike 2 alusel majandus- ja taristuministri määrus
„Nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale“;
paragrahvi 504 lõike 5 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded lennujaama
kasutajate komitee töökorraldusele“;
lennundusseaduse § 5035 lõike 11 alusel majandus- ja taristuministri määrus
„Maapealsete teenindajate valimiseks läbiviidavast konkursist teavitamise tingimused“;
lennundusseaduse § 5030 lõigete 1 ja 2 alusel Vabariigi Valitsuse korraldus „Tallinna
lennujaamas omakäitlejate ja maapealsete teenindajate arvule piirangute kehtestamine
teatud maapealse teeninduse teenuste liikide osas“;
lennundusseaduse § 36 lõike 21 alusel majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded
mittesertifitseeritavate visuaaltingimustes käitatavate lennuväljade rajamisele,
käitamisele, teenustele ja varustusele ning käitamistingimuste väljaandmise kord“;
paragrahvi 573 lõike 10 alusel keskkonnaministri määrus „Keskkonnaagentuuri
osutatava lennumeteoroloogiateenuse tasu kujunemise metoodika“.
Eelnõu jõustumine seadusena tingib järgmiste õigusaktide muutmise:
lennundusseaduse § 24 lõike 21 alusel „Teede- ja sideministri 21. detsembri 2001. a
määruse nr 125 „Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende
koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele
lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade
tunnustamise eeskiri” (kavand lisatud);
lennundusseaduse § 4 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määrus nr 240
„Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna
lennuinfopiirkonnas“ (kavand lisatud);
Kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määrus nr 20 „Kaitseväe lennundusmäärustik“
(määruse vastavusse viimine LennSi eelnõu kohaste sätetega).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, v.a LennS § 469 lg 1 – 11 muudatused, mis jõustuvad 2021. aasta
31. detsembril lähtudes EL määruse 2015/1998 muudatustest.
Seadusemuudatuse ja rakendusaktide jõustumine on planeeritud samaaegselt.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,
Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile. Eelnõu kooskõlastasid märkustega
Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja Kaitseministeerium. Rahandusministeerium
kooskõlastas märkusteta. Eelnõule esitasid märkuseid Lennuamet, Lennuliiklusteeninduse AS
ja ASi Tallinna Lennujaam Pärnu lennujaam. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet andis
teada, et kooskõlastab eelnõu. Kaitseministeerium tegi ettepaneku täiendada lennundusseadust
kaitselennunduse järelevalvet puudutavate sätetega. Lennuamet tegi ettepaneku täiendada
seadust mehitamata õhusõidukite käitamise ning väikelennuväljade ohutuse tagamise sätetega,
mis lisati eelnõusse pärast konsulteerimist Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga;
Lennuamet konsulteeris käitajatega. Keskkonnaministeerium tegi ettepaneku täiendada seaduse
lennundusmeteoroloogia tasude sätteid, läbirääkimistel Lennuameti ja Keskkonnaagentuuriga
täpsustas Keskkonnaministeerium oma ettepanekut ning muudetud ettepanekuga on eelnõus
arvestatud. Samas tuleb märkida, et ajakohastamist vajab paragrahv tervikuna ning
Transpordiamet tegeleb selle analüüsiga. Arvestades käesoleva eelnõu kiireloomulisust, ei ole
võimalik terve paragrahvi muudatust käesolevasse eelnõusse hõlmata.
Lisaks esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja
Piirivalveametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Eesti Lennuakadeemiale, ASile Tallinna Lennujaam, ASile Nordic Aviation Group,
Keskkonnaagentuurile, Kaitseväele, Pakker Avio ASile, Nordic Aviation Academy’le, Swan
Fly Estonia’le, Regional Jet OÜle, SmartLynx Estonia ATO-le.
Lisad:
Seletuskirjale on lisatud järgmised lisad:
1. direktiivi 96/97 vastavustabel;
2. õigusaktide kavandid;
3. Kooskõlastustabel.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2021. a