dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. aprill 2021
Viit
1.15-5/2021/2098-2
Registreeritud
8. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Ivo Jaanisoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎RK_21-00800-2.asice532 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 08.04.2021 nr 7-5.6/21-00800-2 Kirja edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Gaasiliidu pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Heiko Heitur <[email protected]> Sent: Wednesday, March 31, 2021 3:11 PM To: Kaja Kallas <[email protected]> Subject: Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses VV koalitsioonikokkuleppega Lugupeetud peaminister! Edastan teile Eesti Gaasiliidu pöördumise. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] +3725246885 Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister [email protected] Hr Taavi Aas Majandusminister [email protected] Hr Tõnis Mölder Keskkonnaminister [email protected] Koopia Pr Kaja Kallas Peaminister [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Gaasiliidu pöördumine lähtuvalt Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkuleppest Eesti Gaasiliit tervitab uut Vabariigi Valitsust ametisse astumises. Soovime, et keerulises majanduslikus olukorras ja SARS-CoV-2 pandeemia valguses tehtavad otsused oleksid strateegilised ja pikemas perspektiivis ettevaatavad, võtaksid arvesse Eesti ettevõtete konkurentsivõimet naaberriikidega võrreldes, aga ka Euroopa Liidus tervikuna. Peame väga oluliseks stabiilset majandus- ja maksukeskkonda ning soovime olla heaks partneriks erinevate visioonide ja regulatsioonide väljatöötamisel. Kirja eesmärk on avaldada arvamust, aga ka pakkuda lahendusi, gaasisektorit mõjutavatele tegevustele ja põhimõtetele, mis sisalduvad koalitsioonikokkuleppes ning väljaspool seda. Samas tõstatame küsimusi ja juhime tähelepanu murekohtadele, mille osas sooviksime asjassepuutuvate ministeeriumitega esimesel võimalusel kohtuda, kui see on praeguses elukeskkonnas võimalik, ning leida mõistlikke lahendusi ja luua alus tihedamaks koostööks. Eesti Gaasiliidu arvamus koalitsioonikokkuleppes välja toodud põhimõtetele ja tegevustele on järgmised: Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436 Tel: +372 524 6885 e-mail: [email protected] Swedbank EE542200221001182188 1. Tagame energiajulgeolekuks vajaliku juhitavate tootmisvõimsuste reservi koos võimaliku sihtotstarbelise lisarahastusega, mis peab olema Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskõlas. Töötame selle nimel, et rajada Eestisse LNG terminal. Saame pidada väga heaks tooniks, et kuigi koalitsioonikokkuleppe kohaselt on välistatud täiendavad investeeringud fossiilkütuste projektidesse, on energiajulgeoleku tagamiseks juhitavate tootmisvõimsuste klausel koos lisarahastuse võimalusega ette nähtud. Võttes arvesse, et hiljuti lekkis ajakirjanduse kaudu infokilde Euroopa Komisjoni planeeritavast taksonoomia eelnõust, mille kohaselt loetakse keskkonnasõbralikeks investeeringuteks ka gaasijaamade rajamine, kust ühe kilovatt-tunni toodetud energia kohta paiskub välja kuni 270g süsinikdioksiidi ekvivalenti. Muuhulgas on lisatud, et sellised gaasijaamad peaksid valmis saama hiljemalt 2025. aastaks, mistõttu oleks vaja kiiremas korras kaardistada järgmised küsimused: 1) Kas Eestil on vaja rajada gaasijaama, mis täidaks energiajulgeoleku rolli ning tagaks energia varustuskindluse kui peaksid tekkima häired ülepiirilise elektrikaubanduse või maagaasiga varustamise puhul? Lisaks saame toetada LNG tähtsust, eriti merendussektoris. Kuigi LNG on fossiilne kütus, saab see olema järgmistel aastakümnetel väga oluline ja ainuke tõsiseltvõetav alternatiiv saastavatele laevakütteõlidele. Teatavasti on Läänemeri igasugusele saastele väga vastuvõtlik, eriti õhusaastele, seetõttu on see kuulutatud erialaks, kus laevad peavad täitma kõige karmimaid keskkonnalaseid nõudeid nii väävli- kui ka lämmastikoksiidide heidete puhul. Sellest tulenevalt on alates 1. jaanuarist 2021 valmistatud laevad peamiselt projekteeritud kasutama LNG-d, mis võimaldavad eelpool kirjeldatud nõudeid täita. Tulevikus on merendussektoris kõige kasutavamaks kütuseks LNG ja võttes arvesse laevade 25–30 aastast eluiga, on selle järgi nõudlus väga pikaajaline. Seetõttu on oluline, et Eesti saaks tulevikus osa merendussektoris toimuvast arengust ja suudaks pakkuda turu ootustele vastavaid teenuseid parimal võimalikul kujul. See võimaldab luua täiendavaid töökohti ning piirkondlikku arengut, mis tähendaks riigile ka täiendavat maksutulu pikema perioodi vältel. Lisaks on LNG tõsiseltvõetav alternatiiv saastavale diislikütusele rasketranspordi sektoris. Juba praegu on Kesk-Euroopas levimas tendents, kus gaaskütuseid kasutavad veokid on vabastatud teekasutustasudest. Avalikke LNG tanklaid on Euroopas juba üle 300 ning nende arv on kasvutrendis. 2 On teada, et maagaas saab Euroopa Liidus olema üks tugevamaid üleminekukütuseid kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja seetõttu peaks tõsiselt kaaluma, et milline konkreetne plaan on Eestil kliimaneutraalsuseni jõudmiseks erinevate kütuste ja sektorite lõikes ning milline roll jääb gaasiliste kütuste kanda. 2. Soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist transpordis. Eesti Gaasiliit saab tugevalt toetada, et biometaani ja teiste gaasiliste kütuste kasutamist tuleks soodustada. Biometaani tootmisvõimsuste potentsiaal tuleks kiiremas korras realiseerida, sest see annab võimaluse vähendada saastet põllumajandussektoris ning dekarboniseerida transpordi ja energeetika sektorit. Eesti panus biometaani toetamiseks on olnud hea ja on lahendanud muna-kana efekti, aga võttes arvesse, et Euroopa Liidus on viimastel aastatel biometaani kasv olnud iga aasta ca 20% ja liikmesriikidel on väga erinevad toetusskeemid, siis peaks kiiremas korras vaatama, millistel põhimõtetel ja tingimustel saab biometaani areng Eestis jätkuda. Teiste gaasiliste kütuste nagu CNG, LNG ja LPG kasutamine transpordisektoris võimaldab kiiresti alandada saasteainete heitkoguseid ja süsinikdioksiidi. On ilmne, et energia maksustamise direktiivi kohaselt saavad gaasilised kütused madalama minimaalse aktsiisimäära võrreldes diislikütuse või bensiiniga. Kui transpordisektorit kitsamalt vaadelda, siis tegutsema peaks kiiremalt raskeveokite sektsioonis, et läbi diferentseeritud teekasutustasude soosida keskkonnasõbralikemaid raskeveokeid. Hea näide on Saksamaa Liiduvabariik, kes on alustanud jõuliselt diiselkütuse väljavahetamist gaaskütustega, sest gaasilisi kütuseid kasutavad raskeveokid on vabastatud teekasutustasudest. Praegusel hetkel saab väita, et kõik gaasilised kütused suudavad ettevõtetele pakkuda erinevate vedude lõikes tugevat alternatiivi keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks muutumisel võrreldes diiselkütusega. Kuna vesinik ja akutehnoloogiad on veel järgmise 5–10 aasta perspektiivis raskevedude osas arenemisfaasis, siis võiks kliimapoliitilisi eesmärke hakata täitma gaaskütustega, mis asendavad diiselkütust. Kindlasti võiks kaaluda ka toetusmeedet, mis võimaldaks eraisikutel, aga miks mitte ka ettevõtetel soetada biometaanil sõitvaid gaasiautosid. Käesoleva aasta juulist jõustuv Taastuvenergia direktiivi kohaselt on biometaan ainuke mootorikütus, mille kasvuhoonegaaside heitkoguste jalajälg on negatiivne ehk selle kasutamisel vähendatakse kasvuhoonegaase, mitte ei tekitata. Kui 2019. aastal toodeti 63 080 MWh biometaani, siis 2020. aastal juba 97 408 MWh, mis tähendab, et gaasiautode laialdasema kasutuselevõtuga oleks 3 võimalik transpordisektorit kiiremini dekarboniseerida ja vähendada kapitali väljavoolu Soome ja Leetu, kust Eesti transpordisektoris tarbitavaid kütuseid imporditakse. 3. Gaaskütuste maksustamine ja energiaintensiivsete ettevõtetele suunatud nõuete pehmendamine aktsiisimäära soodustuse saamiseks Maagaasiaktsiisi on aastatel 2015–2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõsteti maagaasiaktsiisi aastatel 2018–2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga väga palju kõrgem (Lätis on 5,67 €/1000 m3, Leedus 17,38 €/1000 m3 ning Eestis 79,14 €/1000 m3 2020). Kuigi praegu kehtivad 2017. aasta taseme aktsiisimäärad kuni 2022. aastani, ei ole selge, mis saab gaaskütuste aktsiisimääradest pärast seda. AS Deloitte Advisory koostatud maksukeskkonna konkurentsivõimelisuse analüüsis, milles võrreldi Eesti maksusüsteemi Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola ja Saksamaa maksusüsteemidega, on välja toodud, et võrreldes referentsriikidega torkab Eesti silma vähemate erisustega. Kütuse- ja gaasiaktsiisiga maksustamisel rakendavad erinevaid soodustusi kõik riigid, Eestis on kehtestatud üksnes mõningad direktiiviga ette nähtud soodustused. Mitmed riigid nagu näiteks Saksamaa, Soome ja Rootsi, on tööstuslikule tootmisele ette näinud mitmeid kütuse- ja gaasiaktsiisialaseid maksusoodustusi. Maagaasi aktsiismäärasid kirjeldab joonis 1. Joonis 1. Maagaasi aktsiisimäärade võrdlus 4 Kui võrrelda ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on soodsam ainult Soome ja Rootsiga võrreldes. Lätil ja Leedul on gaasiaktsiisimäärad harmoniseeritud ja need on Eestiga võrreldes ca 14 korda odavamad. Poola aktsiisimäär on 7 korda odavam ning Saksamaa Liiduvabariigist oleme kehtestanud 1,8 kõrgema aktsiisimäära. Aktsiisivabastuse luba on ainult 10–12 ettevõttel, mis tähendab, et kõik ülejäänud ettevõtted maksavad oluliselt rohkem võrreldes Läti ja Leedu samaväärsete ettevõtetega. Eesti Gaasiliit peab väga oluliseks, et energiaintensiivsetele ettevõtetele suunatud aktsiisimäära soodustuse saamiseks kehtestatud nõuded ja lävendid tuleks kiiremas korras üle vaadata. Praegune alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 203 kohaselt saab soodustusest osa ainult 10–12 ettevõtet, kuid selliseid ettevõtteid on hinnanguliselt 2000 ringis, kes kasutavad maagaasi tootmissisendina. Pärast meetme jõustumist avaldas Rahandusministeerium valmisolekut hinnata selle toimimist koostöös mõjutatud sihtrühmadega, kuid edasisi samme ei ole tehtud. Lisaks eelpool toodule on oluline välja tuua ka Eesti gaasitarbimise osakaalud ja selle baasprognoos aastani 2027, mida illustreerib joonis 2. Selle näitel saab väita, et gaasisektoris on tarbimise osakaal ca 2 korda vähenenud ja praegused mahud jäävad enam-vähem püsima selle dekaadi lõpuni. Joonis 2. Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos (Elering) Eesti gaasitarbimine võrreldes Läti, Leedu ja Soomega on 2–5 korda väiksem, mistõttu võib järeldada, et maagaas omab naaberriikides väga olulist osakaalu ka tulevikus. Seetõttu on oluline jälgida maksupoliitika kontekstis naaberriikides sätestatud aktsiisimäärasid ja erisusi, eriti ettevõtluse segmendis, sest see on väga oluline konkurentsivõimelisuse tagamiseks. 5 Eesti Gaasiliit peab väga oluliseks, et maagaasi tarbimismahud ei väheneks, sest selle tulemusena suureneksid võrguteenuse tasud ja sellest oleks mõjutatud ka lõpptarbijate hinnad. Mõistlik on hoida praegust taset ja leida kohti, kus maagaasi tarbimine oleks õigustatud, aga samas oleks ka hinnatud võimalikke lahendusi süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Lähtuvalt koalitsioonikokkuleppe punktist „Töötame välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekti meetme, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat, mille raames tuleb vesinikku toota, tarnida ja tarbida.“ teeme ettepaneku arvestada gaasitrasside kui parima ja keskkonnasõbralikuima lahendusega vesinikkütuse transpordiks tarbijateni. Võttes arvesse, et teatud EL liikmesriikides rekonstrueeritakse ja ehitatakse uusi gaasitrasse, mis võimaldavad tulevikus 30-50% ulatuses vesinikku tarbida, peaks ka Eestis tekkima pikemaajalisem visioon, milline saab olema vesinikkütuste potentsiaal ja roll tööstuses, eriti sellele segmendile, kes tänasel päeval kasutavad sisendina maagaasi. Eesti Gaasiliit soovib, et pikemaajalise visiooni koostamisel võetakse meie ettepanekuid tugevamalt arvesse ja erialaliitudel tekiks võimalus riigi toel vastavaid uuringuid liikmeskonna ja teadusasutustega koostöös läbi viia. Mida suurem on gaasitarbimise maht, seda vähem mõjutab vesinikkütuse kõrgem maksumus lõpptarbija hinda, kui seda gaasitrassidesse lisada. 4. Maagaasi kaalumistegur majandusministri määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Majandusministri määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 9 sätestab energiakandjate kaalumistegurid ja kütuse energiasisalduse. Tabelis 1 on välja toodud kõikide energiakandjate kaalumistegurid. Tabel 1. Energiakandjate kaalumistegurid taastuvtoormel põhinev kütus, puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett 0,65 kaugküte 0,90 tõhus kaugküte 0,65 kaugjahutus 0,40 tõhus kaugjahutus 0,20 vedelkütus, kütteõli ja vedelgaas 1,0 maagaas 1,0 tahke fossiilkütus 1,0 turvas ja turbabrikett 1,0 elekter 2,0 6 Energiakandjate väärtused on sisendiks hoone energiatõhususe arvutamiseks. Vastavalt energiatõhususe nõuetele ei ole võimalik uusi korterelamuid ja teisi hooneid enam maagaasile projekteerida, sest sellise kütuse kasutamise tulemusena ei täida projekteeritav ehitis miinimumnõudeid. Praeguste regulatsioonide kohaselt on tõhus kaugküte sellisel juhul kui kasutatakse vähemalt 50 protsenti biomassi + muu kütus. See seab biometaani ja vesiniku väga ebaõiglasesse olukorda, sest selliste energiakandjate puhul peab nende osakaal olema 100 protsenti. Eesti Gaasiliit ei mõista, miks on referentsväärtuseks võetud maagaas ja sellele omistatud väärtus „1“. Samuti puuduvad ka teaduslikud põhjendused ja majanduslikud analüüsid, mida säärane muudatus endaga kaasa toob. Praeguse olukorras, kus toimub massiline korterelamute ehitamine, ei ole arendajatel võimalik gaaskütustele ehitisi projekteerida. See toob endaga kaasa asjaolu, et praegu ehitatavad uushooned ei hakka suure tõenäosusega tulevikus kasutama süsinikuvaba maagaasi, sünteetilist gaasi, vesinikkütust ega ka kodumaist biometaani. Loodame, et tekkinud olukorda on võimalik arutada ja leida lahendusi, mis sobivad mõlemale osapoolele. Eesti Gaasiliit soovib asjassepuutuvate ministeeriumitega esimesel võimalusel kohtuda, kuivõrd praegune elukeskkond seda lubab. Kui vastavad võimalused puuduvad, soovime kitsaskohti arutleda ning loomulikult oleme valmis kõikide osaooltega kaasa mõtlema ja pakkuma omapoolset ekspertiisi nii gaasisektori kui ka riigi jaoks oluliste lahenduste ja visioonide väljatöötamisel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Heiko Heitur Tegevjuht 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel