Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 08.04.2021
nr 7-5.6/21-00800-2
Kirja edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Gaasiliidu pöördumise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Heiko Heitur <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 31, 2021 3:11 PM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>
Subject: Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses VV koalitsioonikokkuleppega
Lugupeetud peaminister!
Edastan teile Eesti Gaasiliidu pöördumise.
Lugupidamisega/Best regards
Heiko Heitur
Tegevjuht/CEO
Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association
www.gaasiliit.ee
[email protected]
+3725246885
Pr Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
[email protected]
Hr Taavi Aas
Majandusminister
[email protected]
Hr Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
[email protected]
Koopia
Pr Kaja Kallas
Peaminister
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Gaasiliidu pöördumine lähtuvalt Vabariigi Valitsuse koalitsioonikokkuleppest
Eesti Gaasiliit tervitab uut Vabariigi Valitsust ametisse astumises. Soovime, et keerulises
majanduslikus olukorras ja SARS-CoV-2 pandeemia valguses tehtavad otsused oleksid
strateegilised ja pikemas perspektiivis ettevaatavad, võtaksid arvesse Eesti ettevõtete
konkurentsivõimet naaberriikidega võrreldes, aga ka Euroopa Liidus tervikuna. Peame väga
oluliseks stabiilset majandus- ja maksukeskkonda ning soovime olla heaks partneriks erinevate
visioonide ja regulatsioonide väljatöötamisel.
Kirja eesmärk on avaldada arvamust, aga ka pakkuda lahendusi, gaasisektorit mõjutavatele
tegevustele ja põhimõtetele, mis sisalduvad koalitsioonikokkuleppes ning väljaspool seda. Samas
tõstatame küsimusi ja juhime tähelepanu murekohtadele, mille osas sooviksime
asjassepuutuvate ministeeriumitega esimesel võimalusel kohtuda, kui see on praeguses
elukeskkonnas võimalik, ning leida mõistlikke lahendusi ja luua alus tihedamaks koostööks.
Eesti Gaasiliidu arvamus koalitsioonikokkuleppes välja toodud põhimõtetele ja tegevustele on
järgmised:
Tallinn Eesti / Estonia Reg. Nr. 80052436
Tel: +372 524 6885 e-mail:
[email protected] Swedbank EE542200221001182188
1. Tagame energiajulgeolekuks vajaliku juhitavate tootmisvõimsuste reservi koos võimaliku
sihtotstarbelise lisarahastusega, mis peab olema Euroopa Liidu riigiabi reeglitega kooskõlas.
Töötame selle nimel, et rajada Eestisse LNG terminal.
Saame pidada väga heaks tooniks, et kuigi koalitsioonikokkuleppe kohaselt on välistatud
täiendavad investeeringud fossiilkütuste projektidesse, on energiajulgeoleku tagamiseks
juhitavate tootmisvõimsuste klausel koos lisarahastuse võimalusega ette nähtud. Võttes arvesse,
et hiljuti lekkis ajakirjanduse kaudu infokilde Euroopa Komisjoni planeeritavast taksonoomia
eelnõust, mille kohaselt loetakse keskkonnasõbralikeks investeeringuteks ka gaasijaamade
rajamine, kust ühe kilovatt-tunni toodetud energia kohta paiskub välja kuni 270g süsinikdioksiidi
ekvivalenti. Muuhulgas on lisatud, et sellised gaasijaamad peaksid valmis saama hiljemalt 2025.
aastaks, mistõttu oleks vaja kiiremas korras kaardistada järgmised küsimused:
1) Kas Eestil on vaja rajada gaasijaama, mis täidaks energiajulgeoleku rolli ning tagaks
energia varustuskindluse kui peaksid tekkima häired ülepiirilise elektrikaubanduse või
maagaasiga varustamise puhul?
Lisaks saame toetada LNG tähtsust, eriti merendussektoris. Kuigi LNG on fossiilne kütus, saab see
olema järgmistel aastakümnetel väga oluline ja ainuke tõsiseltvõetav alternatiiv saastavatele
laevakütteõlidele. Teatavasti on Läänemeri igasugusele saastele väga vastuvõtlik, eriti
õhusaastele, seetõttu on see kuulutatud erialaks, kus laevad peavad täitma kõige karmimaid
keskkonnalaseid nõudeid nii väävli- kui ka lämmastikoksiidide heidete puhul. Sellest tulenevalt on
alates 1. jaanuarist 2021 valmistatud laevad peamiselt projekteeritud kasutama LNG-d, mis
võimaldavad eelpool kirjeldatud nõudeid täita. Tulevikus on merendussektoris kõige
kasutavamaks kütuseks LNG ja võttes arvesse laevade 25–30 aastast eluiga, on selle järgi nõudlus
väga pikaajaline. Seetõttu on oluline, et Eesti saaks tulevikus osa merendussektoris toimuvast
arengust ja suudaks pakkuda turu ootustele vastavaid teenuseid parimal võimalikul kujul. See
võimaldab luua täiendavaid töökohti ning piirkondlikku arengut, mis tähendaks riigile ka
täiendavat maksutulu pikema perioodi vältel. Lisaks on LNG tõsiseltvõetav alternatiiv saastavale
diislikütusele rasketranspordi sektoris. Juba praegu on Kesk-Euroopas levimas tendents, kus
gaaskütuseid kasutavad veokid on vabastatud teekasutustasudest. Avalikke LNG tanklaid on
Euroopas juba üle 300 ning nende arv on kasvutrendis.
2
On teada, et maagaas saab Euroopa Liidus olema üks tugevamaid üleminekukütuseid
kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja seetõttu peaks tõsiselt kaaluma, et milline konkreetne
plaan on Eestil kliimaneutraalsuseni jõudmiseks erinevate kütuste ja sektorite lõikes ning
milline roll jääb gaasiliste kütuste kanda.
2. Soodustame kohaliku biometaani, teiste gaasiliste kütuste ning elektri kasutamist
transpordis.
Eesti Gaasiliit saab tugevalt toetada, et biometaani ja teiste gaasiliste kütuste kasutamist tuleks
soodustada. Biometaani tootmisvõimsuste potentsiaal tuleks kiiremas korras realiseerida, sest
see annab võimaluse vähendada saastet põllumajandussektoris ning dekarboniseerida transpordi
ja energeetika sektorit. Eesti panus biometaani toetamiseks on olnud hea ja on lahendanud
muna-kana efekti, aga võttes arvesse, et Euroopa Liidus on viimastel aastatel biometaani kasv
olnud iga aasta ca 20% ja liikmesriikidel on väga erinevad toetusskeemid, siis peaks kiiremas
korras vaatama, millistel põhimõtetel ja tingimustel saab biometaani areng Eestis jätkuda.
Teiste gaasiliste kütuste nagu CNG, LNG ja LPG kasutamine transpordisektoris võimaldab kiiresti
alandada saasteainete heitkoguseid ja süsinikdioksiidi. On ilmne, et energia maksustamise
direktiivi kohaselt saavad gaasilised kütused madalama minimaalse aktsiisimäära võrreldes
diislikütuse või bensiiniga. Kui transpordisektorit kitsamalt vaadelda, siis tegutsema peaks
kiiremalt raskeveokite sektsioonis, et läbi diferentseeritud teekasutustasude soosida
keskkonnasõbralikemaid raskeveokeid. Hea näide on Saksamaa Liiduvabariik, kes on alustanud
jõuliselt diiselkütuse väljavahetamist gaaskütustega, sest gaasilisi kütuseid kasutavad raskeveokid
on vabastatud teekasutustasudest. Praegusel hetkel saab väita, et kõik gaasilised kütused
suudavad ettevõtetele pakkuda erinevate vedude lõikes tugevat alternatiivi
keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks muutumisel võrreldes diiselkütusega.
Kuna vesinik ja akutehnoloogiad on veel järgmise 5–10 aasta perspektiivis raskevedude osas
arenemisfaasis, siis võiks kliimapoliitilisi eesmärke hakata täitma gaaskütustega, mis asendavad
diiselkütust.
Kindlasti võiks kaaluda ka toetusmeedet, mis võimaldaks eraisikutel, aga miks mitte ka
ettevõtetel soetada biometaanil sõitvaid gaasiautosid. Käesoleva aasta juulist jõustuv
Taastuvenergia direktiivi kohaselt on biometaan ainuke mootorikütus, mille
kasvuhoonegaaside heitkoguste jalajälg on negatiivne ehk selle kasutamisel vähendatakse
kasvuhoonegaase, mitte ei tekitata. Kui 2019. aastal toodeti 63 080 MWh biometaani, siis 2020.
aastal juba 97 408 MWh, mis tähendab, et gaasiautode laialdasema kasutuselevõtuga oleks
3
võimalik transpordisektorit kiiremini dekarboniseerida ja vähendada kapitali väljavoolu Soome ja
Leetu, kust Eesti transpordisektoris tarbitavaid kütuseid imporditakse.
3. Gaaskütuste maksustamine ja energiaintensiivsete ettevõtetele suunatud nõuete
pehmendamine aktsiisimäära soodustuse saamiseks
Maagaasiaktsiisi on aastatel 2015–2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõsteti
maagaasiaktsiisi aastatel 2018–2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue
aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes
naaberriikide Läti ja Leeduga väga palju kõrgem (Lätis on 5,67 €/1000 m3, Leedus 17,38 €/1000 m3
ning Eestis 79,14 €/1000 m3 2020). Kuigi praegu kehtivad 2017. aasta taseme aktsiisimäärad kuni 2022.
aastani, ei ole selge, mis saab gaaskütuste aktsiisimääradest pärast seda.
AS Deloitte Advisory koostatud maksukeskkonna konkurentsivõimelisuse analüüsis, milles võrreldi
Eesti maksusüsteemi Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Poola ja Saksamaa maksusüsteemidega, on välja
toodud, et võrreldes referentsriikidega torkab Eesti silma vähemate erisustega. Kütuse- ja
gaasiaktsiisiga maksustamisel rakendavad erinevaid soodustusi kõik riigid, Eestis on kehtestatud
üksnes mõningad direktiiviga ette nähtud soodustused. Mitmed riigid nagu näiteks Saksamaa, Soome
ja Rootsi, on tööstuslikule tootmisele ette näinud mitmeid kütuse- ja gaasiaktsiisialaseid
maksusoodustusi. Maagaasi aktsiismäärasid kirjeldab joonis 1.
Joonis 1. Maagaasi aktsiisimäärade võrdlus
4
Kui võrrelda ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäärasid, siis Eesti aktsiisimäär on soodsam
ainult Soome ja Rootsiga võrreldes. Lätil ja Leedul on gaasiaktsiisimäärad harmoniseeritud ja need on
Eestiga võrreldes ca 14 korda odavamad. Poola aktsiisimäär on 7 korda odavam ning Saksamaa
Liiduvabariigist oleme kehtestanud 1,8 kõrgema aktsiisimäära. Aktsiisivabastuse luba on ainult 10–12
ettevõttel, mis tähendab, et kõik ülejäänud ettevõtted maksavad oluliselt rohkem võrreldes Läti ja
Leedu samaväärsete ettevõtetega.
Eesti Gaasiliit peab väga oluliseks, et energiaintensiivsetele ettevõtetele suunatud aktsiisimäära
soodustuse saamiseks kehtestatud nõuded ja lävendid tuleks kiiremas korras üle vaadata. Praegune
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse paragrahvi 203 kohaselt saab soodustusest osa
ainult 10–12 ettevõtet, kuid selliseid ettevõtteid on hinnanguliselt 2000 ringis, kes kasutavad maagaasi
tootmissisendina. Pärast meetme jõustumist avaldas Rahandusministeerium valmisolekut hinnata
selle toimimist koostöös mõjutatud sihtrühmadega, kuid edasisi samme ei ole tehtud.
Lisaks eelpool toodule on oluline välja tuua ka Eesti gaasitarbimise osakaalud ja selle
baasprognoos aastani 2027, mida illustreerib joonis 2. Selle näitel saab väita, et gaasisektoris on
tarbimise osakaal ca 2 korda vähenenud ja praegused mahud jäävad enam-vähem püsima selle
dekaadi lõpuni.
Joonis 2. Aastase gaasitarbimise statistika ja prognoos (Elering)
Eesti gaasitarbimine võrreldes Läti, Leedu ja Soomega on 2–5 korda väiksem, mistõttu võib
järeldada, et maagaas omab naaberriikides väga olulist osakaalu ka tulevikus. Seetõttu on oluline
jälgida maksupoliitika kontekstis naaberriikides sätestatud aktsiisimäärasid ja erisusi, eriti
ettevõtluse segmendis, sest see on väga oluline konkurentsivõimelisuse tagamiseks.
5
Eesti Gaasiliit peab väga oluliseks, et maagaasi tarbimismahud ei väheneks, sest selle tulemusena
suureneksid võrguteenuse tasud ja sellest oleks mõjutatud ka lõpptarbijate hinnad. Mõistlik on
hoida praegust taset ja leida kohti, kus maagaasi tarbimine oleks õigustatud, aga samas oleks ka
hinnatud võimalikke lahendusi süsinikuneutraalsuse saavutamiseks. Lähtuvalt
koalitsioonikokkuleppe punktist „Töötame välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku pilootprojekti
meetme, et katsetada Eesti oludes vesiniku tervikahelat, mille raames tuleb vesinikku toota, tarnida ja
tarbida.“ teeme ettepaneku arvestada gaasitrasside kui parima ja keskkonnasõbralikuima lahendusega
vesinikkütuse transpordiks tarbijateni.
Võttes arvesse, et teatud EL liikmesriikides rekonstrueeritakse ja ehitatakse uusi gaasitrasse, mis
võimaldavad tulevikus 30-50% ulatuses vesinikku tarbida, peaks ka Eestis tekkima pikemaajalisem
visioon, milline saab olema vesinikkütuste potentsiaal ja roll tööstuses, eriti sellele segmendile, kes
tänasel päeval kasutavad sisendina maagaasi. Eesti Gaasiliit soovib, et pikemaajalise visiooni
koostamisel võetakse meie ettepanekuid tugevamalt arvesse ja erialaliitudel tekiks võimalus riigi toel
vastavaid uuringuid liikmeskonna ja teadusasutustega koostöös läbi viia. Mida suurem on
gaasitarbimise maht, seda vähem mõjutab vesinikkütuse kõrgem maksumus lõpptarbija hinda, kui
seda gaasitrassidesse lisada.
4. Maagaasi kaalumistegur majandusministri määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“
Majandusministri määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 9 sätestab
energiakandjate kaalumistegurid ja kütuse energiasisalduse. Tabelis 1 on välja toodud kõikide
energiakandjate kaalumistegurid.
Tabel 1. Energiakandjate kaalumistegurid
taastuvtoormel põhinev kütus, puit ja
puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja
arvatud turvas ja turbabrikett 0,65
kaugküte 0,90
tõhus kaugküte 0,65
kaugjahutus 0,40
tõhus kaugjahutus 0,20
vedelkütus, kütteõli ja vedelgaas 1,0
maagaas 1,0
tahke fossiilkütus 1,0
turvas ja turbabrikett 1,0
elekter 2,0
6
Energiakandjate väärtused on sisendiks hoone energiatõhususe arvutamiseks. Vastavalt
energiatõhususe nõuetele ei ole võimalik uusi korterelamuid ja teisi hooneid enam maagaasile
projekteerida, sest sellise kütuse kasutamise tulemusena ei täida projekteeritav ehitis
miinimumnõudeid. Praeguste regulatsioonide kohaselt on tõhus kaugküte sellisel juhul kui
kasutatakse vähemalt 50 protsenti biomassi + muu kütus. See seab biometaani ja vesiniku väga
ebaõiglasesse olukorda, sest selliste energiakandjate puhul peab nende osakaal olema 100 protsenti.
Eesti Gaasiliit ei mõista, miks on referentsväärtuseks võetud maagaas ja sellele omistatud väärtus „1“.
Samuti puuduvad ka teaduslikud põhjendused ja majanduslikud analüüsid, mida säärane muudatus
endaga kaasa toob. Praeguse olukorras, kus toimub massiline korterelamute ehitamine, ei ole
arendajatel võimalik gaaskütustele ehitisi projekteerida. See toob endaga kaasa asjaolu, et praegu
ehitatavad uushooned ei hakka suure tõenäosusega tulevikus kasutama süsinikuvaba maagaasi,
sünteetilist gaasi, vesinikkütust ega ka kodumaist biometaani. Loodame, et tekkinud olukorda on
võimalik arutada ja leida lahendusi, mis sobivad mõlemale osapoolele.
Eesti Gaasiliit soovib asjassepuutuvate ministeeriumitega esimesel võimalusel kohtuda, kuivõrd
praegune elukeskkond seda lubab. Kui vastavad võimalused puuduvad, soovime kitsaskohti arutleda
ning loomulikult oleme valmis kõikide osaooltega kaasa mõtlema ja pakkuma omapoolset
ekspertiisi nii gaasisektori kui ka riigi jaoks oluliste lahenduste ja visioonide väljatöötamisel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Heiko Heitur
Tegevjuht
7