Lp Kristen Michal
Riigikogu majanduskomisjon
08.04.2021 nr 2-2/21-0332/2258
301 SE muudatusettepanekud
Austatud Kristen Michal
Riigikogu võttis 14. detsembril 2020. a menetlusse elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku
ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (seaduseelnõu 301 SE). Edastame
muudatusettepanekud koos selgitustega eelnõusse 301 SE.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
Lisad: 1) muudatusettepanekute tekst koos selgitustega;
2) muudatusettepanekute lisa.
Raavo Palu
639 7695
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lisa 1
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõu (301 SE) muutmise ettepanekud ja selgitused
I Muudatusettepanekud Riigikogus 14.12.2020 algatatud seaduseelnõusse 301 SE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku muuta 14.12.2020 Riigikogus
algatatud seaduseelnõu 301 SE järgmiselt:
1) eelnõu § 1 punkt 110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„110) paragrahvi 87 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;“;
2) eelnõu täiendatakse § 1 punktiga 117, muutes järgmiste punktide numeratsioone, järgmises
sõnastuses:
„117) seadust täiendatakse §-dega 873–875 järgmises sõnastuses:
„§ 873. Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks
(1) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi
julgeolekut.
(2) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi
julgeolekut:
1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge
riskiga riist- või tarkvara);
2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.
(3) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast
riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse, täpsemad nõuded,
kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(5) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või
tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametilt.
(6) Riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja
korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud määruste andmisel arvestab Vabariigi
Valitsus sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning
neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.
§ 874. Riist- või tarkvara kasutusloa menetlus
(1) Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas sideettevõtja riist- või
1
tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud
arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse
lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud
organilt (edaspidi haldusorgan).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas riist-
või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi
julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara
kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele
tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg,
kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.
(3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodut, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutamise loa taotluse rahuldamise, tingimusliku
rahuldamise või rahuldamata jätmise.
(4) Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks.
Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik
kasutusluba.
§ 875. Auditeerimine
(1) Sideettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused, tellib
vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi,
mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused
täitnud.
(2) Auditi tegija peab olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide
Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või
samaväärset sertifikaati.
(3) Auditi tegija esitab auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(4) Auditi tegemise kulud katab sideettevõtja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeerimiskohustuse sisu, auditi esitamise aja
ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
3) eelnõu § 1 punkt 161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„161) seadust täiendatakse §-dega 1963–1965 järgmises sõnastuses:
„§ 1963. Teavitamiskohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt
2021. aasta 21. detsembriks.
§ 1964. Kohustuse rakendamine
Käesoleva seaduse § 32 lõiget 13, § 951 lõiget 6 ja § 96 lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta
28. juunist.
§ 1965. Paragrahvide 873 ja 874 rakendamine
2
(1) Käesoleva seaduse § 873 lõikes 5 toodud kasutusloa kohustust kohaldatakse enne
KUUPÄEV (seaduse jõustumine) kasutusele võetud riist- või tarkvara osas, kui riist- või
tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi 5G NSA) või
uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.
(2) Kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või uuema
põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei ole kriitilist funktsiooni, võib
kasutada kasutusloa alusel kuni 31. detsembrini 2025. a. Pärast 31. detsembrit 2025. a esimeses
lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei anta. Esimeses lauses
nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg määratletakse käesoleva
seaduse § 873 lõikes 6 olevas määruses.
(3) Riist- või tarkvara, millel ei ole 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooni või kriitilist funktsiooni, võib kasutada kuni 31. detsembrini 2029. a käesoleva
seaduse § 873 lõikes 5 nimetatud kasutusluba taotlemata.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast
31. detsembrit 2029. a, tuleb kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 1. juuliks 2029. a. Pärast 31.
detsembrit 2029. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei
anta.
(5) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised:
1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu
funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus;
2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette
nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.“.
II Selgitused muudatusettepanekute juurde
1. Sissejuhatus
Elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) § 87 lg 1 punktist 9 tuleneb nõue, et sideteenuse
osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. ESS § 87 lg 2 p 4 lubab
Vabariigi Valitsusel täpsustada ESS § 87 lg 1 p 9 kohustuse sisu. ESS § 87 lõiked 21 ja 22
annavad Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale
kohustus teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ning õigus kehtestada riigi
julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara
kasutamiseks luba. Õiguskantsler leidis, et enne sidevõrgu riist- või tarkvara kasutusloa
kohustuse kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt, vajaksid eeltoodud volitusnormid
täpsustamist. Muudatusettepanekuga täpsustatakse riist- ja tarkvarast teavitamise kohustuse,
riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse ja menetluse ning nende kohustustega seotud
auditeerimise asjaolusid ja Vabariigi Valitsusele antavat volitust. Kuna regulatsioon täpsustub
ning muutub seaduse tasemel mahukamaks, viiakse parema loetavuse huvides riist- ja tarkvara
teavitus- ja kasutusloakohustuse täpsem regulatsioon ESS §-st 87 ESS §-desse 873-875. Seega
kehtivad 30. mail 2020 jõustunud ESS § 87 lg 21 ja 22 kehtestamisel toodud põhjendused ka
täna, kuigi sätted ise tunnistatakse kehtetuks, sest regulatsioon viiakse ESS §-desse 873-875.
1.1. Teavitus- ja kasutusloa kohustuste kehtestamise põhjused
3
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) on viimaste aastakümnetega kiiresti
arenenud. See on muutnud ühiskonnad (kaasa arvatud Eesti) sõltuvaks tehnoloogilistest
lahendustest. Eestis on 99% avalikest teenustest saadaval interneti kaudu e-teenustena ning
võrreldes paljude riikidega on Eesti sõltuvus IKT-st erakordselt suur.
Sidesektor on selles kontekstis baastaristu pakkuja, mis võimaldab digiühiskonnal toimida ja
areneda. Sidevõrgu tehnoloogiad on aluseks suurt töökindlust ja usaldusväärsust nõudvates
kriitilise tähtsusega valdkondades nagu meditsiinis, transpordis, panganduses, energeetikas
ning tõusva trendina robootikas ja tehisintellekti lahendustes. Kuna kõik andmed liiguvad läbi
sidevõrkude, omavad sidevõrgud riigi julgeoleku kontekstis järjest olulisemat rolli.
Sidevõrgu tehnoloogiad on digiühiskonnas integreeritud peaaegu kõikidesse süsteemidesse,
kaasa arvatud elutähtsatesse teenustesse. Seetõttu tuleb IKT taristut käsitleda fundamentaalselt
kriitilise infrastruktuurina. Uute sidevõrkude nagu 5G kasutuselevõtuga kaasneva kiire
internetiühenduse kättesaadavuse tõus annab põhjust prognoosida, et nii inimeste kodudes kui
ka äri- ja avalikus sektoris suureneb järgnevatel aastatel internetiühendusega seadmete hulk
olulisel määral. Rahvusvaheline mobiilsideettevõtjate ühendus GSMA hindab, et 2025. aastaks
kasvab internetiga ühendatud seadmete arv tänasega võrreldes kolmekordseks ning jõuab
ülemaailmselt 25 miljardi seadmeni.1
On paratamatu, et sidevõrkude ning neisse ühendatud seadmete arvu ja olulisuse kasvuga
muutub IKT süsteemide manipulatsioonide ja rünnete eest kaitsmine keerukamaks. Keerukust
lisavad sagedased tarkvarauuendused ja kriitilised turvapaigad, mille paigaldamisega pole aega
oodata. Kaasaegsed seadmed pannakse kokku lugematute spetsialiseerunud ettevõtete
komponentidest üle maailma, muutes riigil tarneahela kontrollimise kalliks ning keeruliseks.
Limiteeritud kontrollivõimekuse tõttu on tehnoloogia tootja usaldamine muutunud kriitiliseks
faktoriks. Tehnoloogia tootja ja hooldaja pole enam pelgalt seadmete ja tarkvara tarnija, vaid
laiemalt tehnoloogilise teenuse pakkuja, kellega ehitatakse üles aastatepikkune koostöösuhe.
Eesti IKT taristu puhul tuleb arvestada riigikaitse aspektiga. Eesti riigikaitse tugineb laia
riigikaitse käsitusele ning NATO kollektiivkaitsele. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma
üksnes sõjalist riigikaitset, vaid riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu
ühiskond.2 Riigi tõhus kaitse tagatakse nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste võimete, ressursside ja
tegevustega avalikust, era- ja kolmandast sektorist. IKT taristu on selles kontekstis oluline riigi
ja ühiskonna toimepidevuse tagamiseks ning riigikaitse korraldamiseks. Riskianalüüside
koostamisel tuleb seetõttu arvesse võtta Eesti iseseisva kaitsevõime vajadusi ning meie liitlaste
hinnanguid ja piiranguid tehnoloogia kasutamise osas. Eesmärk on tagada olukord, kus meie
IKT taristu on turvaline ja usaldusväärne nii meie endi kui ka NATO liitlaste silmis.
Võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnete mõju minimeerimiseks ja poliitiliste
manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel
sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt.
Euroopa Komisjon on 5G sidevõrkude turvalisuse osas soovitanud3, et liikmesriigid kaaluksid
1
Global System for Mobile Communications. New GSMA Study: 5G to Account for 15% of Global Mobile
Industry by 2025 as 5G Network Launches Accelerate. Pressiteade, 25.02.2019. Kättesaadav:
https://www.gsma.com/newsroom/press-release/new-gsma-study-5g-to-account-for-15-of-global-mobile-
industry-by-2025/.
2
Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/et/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine.
3
ELT L 88, 29.3.2019, lk 42–47. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?qid=1569311905525&uri=CELEX:32019H0534.
4
riskide hindamisel nii tehnilisi kui ka strateegilisi faktoreid. Tehnilisteks faktoriteks on näiteks
turvanõrkused (haavatavused, tagauksed), mida võidakse kasutada küberluureks ning andmete
ja süsteemide häirimiseks või hävitamiseks. Muudeks strateegilisteks (usaldusväärsuse)
faktoriteks on muu hulgas kolmandate riikide mõju tehnoloogia tootjale, mõjujõuga riigi
valitsemisvorm ja julgeolekualaste koostöölepingute ning teiste küberturvalisust ja privaatsust
puudutavate lepingute olemasolu või nende puudumine.
Samuti soovitab Euroopa Komisjon pöörata riskianalüüside tegemisel tähelepanu kõikidele
sidevõrgu seadmetele ja komponentidele terve elutsükli jooksul. See puudutab nii riist- ja
tarkvara disaini, arendamise, hankimise, rakendamise, opereerimise ja hooldamise faase.
Euroopa Liidu võrgu- ja infoturbe koostöögrupis on liikmesriigid välja töötatud 5G sidevõrkude
riskianalüüsi4 ning öelnud, et tuleviku sidevõrgud (5G) mängivad keskset rolli Euroopa Liidu
ühiskonna ja majanduse digitaalses transformatsioonis ning seetõttu on 5G sidevõrkude
turvalisus kriitilise tähtsusega. Kõige suurema ja tõenäolisema ohuna sidevõrkudele nähakse
Euroopa Liidu väliseid riike, kellel on huvi ja ressursse viia läbi kõrgelt arenenud
küberrünnakuid. Eriti ohtlikud on riigid, kellele omistatud küberrünnete ajalugu näitab
agressiivse küberprogrammi olemasolu.
Euroopa Liidu koordineeritud riskianalüüsile tuginedes avaldati 2020. aasta jaanuaris Euroopa
Liidu riikide ühine meetmepakett 5G võrkude turvalisuse tagamiseks5, mis sisaldab strateegilisi
ja tehnilisi meetmeid ning neid toetavaid tegevusi, mille rakendamise tulemusena on võimalik
riske tulemuslikult maandada ja tagada turvaliste 5G võrkude kasutuselevõtt kogu Euroopa
Liidus. Strateegiliste meetmete all soovitatakse muu hulgas suurendada riigi ametiasutuste
regulatiivvolitusi, mis võimaldaks neil karmistada mobiilsideoperaatoritele kehtivaid
turvanõudeid ning kasutada ex ante sekkumise õigust, et piirata, keelata või seada tingimusi
tehnoloogia hankimisele, paigaldamisele või kasutamisele. Lisaks soovitatakse hinnata
tarnijate6 riskiprofiili ja kohaldada asjakohaseid piiranguid kõrge riskiga tarnijate suhtes. 2020.
aasta juulis avaldatud Euroopa Liidu ühiste leevendusmeetmete rakendamise aruandest7 selgub,
et enamik liikmesriikidest on laiendanud või kohe laiendamas riiklike reguleerivate asutuste
pädevusi ning mitmed liikmesriigid on juba seadnud piiranguid kõrge riskiga tarnijate
tehnoloogia kasutusele.
Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel on juba 2005. a algusest olnud ESS § 87 lg 1 p 9 järgi
kohustus arvestada sideteenuse osutamisel avaliku korra ja riigi julgeolekuga. See tähendab
ühtlasi, et sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.
Vabariigi Valitsusel on ESS § 87 lg 2 järgi vajadusel volitus seda kohustust täpsustada.
30.05.2020 jõustusid ESS § 87 lõiked 21 ja 22 millega anti Vabariigi Valitsusele täpsustatud
õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus
4
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g-
networks-security
5
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127
6
Nii liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepaketis kui ka näiteks Ameerika Ühendriikide ja Eesti
vastastiku mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal on kasutatud inglise keelses tekstis terminit supplier,
mis on käesolevas seletuskirjas tõlgitud tarnijaks. Samas on tehnoloogiliste ja strateegiliste riskide aspektist oluline
eestkätt tootja riskiprofiili hindamine, mitte sellise tarnija riskiprofiili hindamine, kes tootmisprotsessis ei osale
ning ei oma pärast sideettevõtjale toote müüki kasutusõigust. Sellest tulenevalt on sissejuhatuses ja üksikutes
seletuskirja osades kasutatud laiemat terminit „tarnija“, kuid regulatiivses osas juriidiliselt täpsemat terminit
„tootja“.
7
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/report-member-states-progress-implementing-
eu-toolbox-5g-cybersecurity
5
kasutatavast riist- või tarkvarast ning õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks
sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks luba. Käesolevate
muudatusettepanekutega eelnõusse SE 301 üksnes täpsustakse juba varem kehtinud ESSis
kehtinud norme. Seetõttu ei ole siin tegemist sideettevõtjatele uue kohustusega – pigem on
sideettevõtja jaoks uueks see, kuidas riik hakkab teavitus- ja kasutusloa kohustuse kaudu
kontrollima, kas ning kuidas sideettevõtja riigi julgeoleku tagamise kohustust täidab. Eelnõu ja
määrusega kehtestatavate teavitamis- ja loakohustuse kaudu on edaspidiselt võimalik
efektiivsemalt kontrollida, kas sideettevõtjad arvestavad sideteenuse osutamisel riigi julgeoleku
tagamise nõudega.
Kuna sideettevõtjatel on aastast 2005 nagunii olnud kohustus arvestada riigi julgeolekuga kogu
sidevõrgu ulatuses, siis volitab seadusandja määrusandjat ka teavitus- ja loakohustust
kehtestama sidevõrgu kõigi osade, mitte vaid teatud sidevõrgu osade suhtes. Lisaks on sidevõrk
terviklik süsteem ning riigi julgeoleku seisukohast on oluline, et ohte ei eksisteeriks üheski
sidevõrgu osas.
Riist- või tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnataksegi edaspidi üldjuhul ex ante riist- või
tarkvara kasutusloa menetluses. Õigusselguse huvides määratleb ESS edaspidi, et ohte riigi
julgeolekule käsitletakse kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest
riskist tulenev oht (mistõttu konkreetse riist- või tarkvara kasutamine on kõrge riskiga), edaspidi
kõrge riskiga riist- või tarkvara; ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või
seadistustest tulenev oht. Kasutusloa menetluses hindavad julgeolekuasutused8, Riigi
Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) ning küberjulgeoleku nõukogu, kas riist- või tarkvara tootja,
hooldus- või tugiteenuste pakkuja on kõrge riskiga või kas riist- või tarkvara kasutamine võib
ohustada riigi julgeolekut selle tehniliste omaduste või seadistuste tõttu. Kui oht on olemas, siis
ei anta sellele riist- või tarkvarale kasutusluba, mis tähendab, et seda ei või kasutada.
Muudatusettepanekute ning sellele lisatud määrusega kavatsetakse kasutusloa kohustust
rakendada järkjärgult. Kasutusloa kohustus rakendub üldreeglina riist- ja tarkvarale, mis
plaanitakse kasutusele võtta pärast seaduse jõustumist (v.a. 5G osas – vt allpool).
Muudatusettepanekute ning sellele lisatud määruse järgi plaanitakse kohe rakendada kasutusloa
taotlemise kohustust üksnes kõige kriitilisemale tehnoloogiale (5G ja kriitilised funktsioonid,
sh luuakse 5G mitte-eraldiseisva (inglise keeles non-standalone; edaspidi 5G NSA) või uuema
mobiilside standardi funktsiooniga riist- ja tarkvara osas), ülejäänud riist- või tarkvara osas
antakse kasutusloa taotlemise osas üleminekuaeg. Sealjuures on muudatusettepanekute järgi
kavas juba ESS rakendussätetes anda luba kasutada riist- või tarkvara, milles ei ole 5G NSA
või uuemat ega kriitilist funktsiooni, kuni 31.12.2029 ilma kasutusluba taotlemata ning
kasutusluba tuleb taotleda sellele riist- ja tarkvarale üksnes juhul kui seda plaanitakse kasutada
pärast viidatud kuupäeva. Sellisel juhul tuleb taotlus esitada suvel 2029. Kasutusloa menetluses
hinnatakse, kas riist- ja tarkvara ohustab riigi julgeolekut ning kui tegu on kõrge riskiga riist-
ja tarkvaraga, siis keeldutakse sellele alates 01.01.2030 kasutusluba väljastamast. 5G NSA ja
uuema funktsiooniga riist- ja tarkvara osas tuleb kasutusluba taotleda küll kohe selle määruses
kehtestamise järgselt, kuid selle kasutusõigus on kuni 31.12.2025.
Muudatusettepanekud volitavad Vabariigi Valitsust kehtestama sidevõrgu kriitiliste
funktsioonide ning 5G NSA ja uuemate funktsioonide osas loakohustuse kohe. Sealjuures lubab
rakendussäte kehtestada loakohustuse ka juba kasutusele võetud 5G riist- ja tarkvara osas.
8
Julgeolekuasutused on julgeolekuasutuste seaduse mõistes Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet.
6
Nimetatud tagasiulatuv mõju on marginaalne, sest a) Eestis ei ole veel kasutusele võetud 5G
täisfunktsionaalseid sidevõrke ning välja ei ole jagatud ka nö 5G sagedusalasid, mistõttu ei ole
rohkelt kasutusele võetud 5G funktsionaalsusega riist- ja tarkvara ning b) säärast riist- ja
tarkvara lubatakse kasutada kasutusloa alusel kasutada kuni 31.12.2025. Säärase regulatsioon
põhjus on eriline vajadus tagada 5G sidevõrkude turvalisus. Nimelt omab 5G tehnoloogia omab
järgnevatel aastatel suurt võtmerolli tulevaste digitaalteenuste olulise võimaldajana majanduses
ja ühiskonnas Euroopa Liidu ülesel digitaalsel arendamisel. 5G tehnoloogia mõjutab
potentsiaalselt kõiki Euroopa Liidu kodanikke – näiteks personaliseeritud meditsiinis kui ka
nutikate võrkude korral. 5G tehnoloogia võimaldab oma ülesehituse (nt detsentraliseeritud
arhitektuur, suurem vajadus sidemastide järele, suurenenud sõltuvus tehnoloogiast) tõttu
süsteemi ära kasutavatele ründajatele rohkem ründevõimalusi. Ka Euroopa Liidu üleselt on
leitud, et on ülioluline tagada tulevaste 5G võrkude turvalisus.9 Seetõttu täpsustatakse
ettepanekuga, et 5G-ga seotud riist- ja tarkvara kasutamise loakohustus kohaldub ka enne ESS-
i muudatuste jõustumist kasutusele võetud riist- ja tarkvarale (alates standardist 5G NSA).
Vabariigi Valitsust volitatakse ka kehtestama, millistele sideettevõtjatele teavitus- ja kasutusloa
kohustus kehtestada (määruses nimetatud kasutusloa kohustuse ulatus). Esitatud määruse
kavandi järgi on esialgu plaanis teavitus- ja kasutusloa kohustusele allutada ettevõtja, kes on
ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või kes rakendab sideteenuse osutamisel
Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G NSA või järgneva põlvkonna
mobiilsidevõrgu standardit. Nagu ülal viidatud, on selleks antud üleminekuajad olenevalt eri
sidevõrgu osade kriitilisusest riigi julgeoleku seisukohalt ja arvestades ettevõtjate esitatud
arvamusi. Ettepanekus esitatud muudatuste eesmärgiks on tagada, et alates 1. jaanuarist 2030.
a ei oleks eelmainitud loakohustuse nõude adressaadiks olevate sideettevõtjate sidevõrkudes
riist- või tarkvara, mille kasutamine võib ohustada Eesti julgeolekut.
Seega on sideettevõtjatel üldjuhul suurusjärgus 4,5-9,5. aastane üleminekuaeg, mille jooksul
ennast ESS-i ja kavandatava määruse nõuetega kooskõlla viia. Sedavõrd pikad üleminekuajad
võtavad arvesse ka põhiseaduse nõudeid, muu hulgas on nad proportsionaalsed. Sideettevõtja
saab kasutada loamenetlust ka selleks, et veenduda, kas riist- või tarkvara, mida planeeritakse
tulevikus kasutusele võtta, võib ohustada riigi julgeolekut. Seeläbi saab sideettevõtja ka
kindluse, et ta järgib alates 2005. a. kehtinud ESS § 87 lg 1 punktist 9 tulenevat nõuet
(sideettevõtja peab sideteenuse osutamisel lähtuma ka riigi julgeoleku tagamise vajadustest).
Kui riist- või tarkvara kasutusloa menetluses leitakse, et riist- ja tarkvara võib ohustada riigi
julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, seatakse sellisele riist- või tarkvarale
kasutusloas kasutamise tingimused või keeldutakse kasutusloa andmisest. Siin ei ole eraldi
üleminekuaega sellistele ohtudele eelnõuga ega kavandatava määrusega ette nähtud – neid
tingimusi ja tähtaegasid määratakse tingimuslikus kasutusloas.
Riist- ja tarkvara kasutusloa menetluses antakse ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamise
võimalus ning kaalutakse riist- või tarkvara kasutamise keelamise ja tingimusliku kasutusloa
korral tingimuste seadmise mõju sideteenuse ja sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja
konkurentsile.
9
Euroopa Liidu liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepakett – leitav:
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127.
7
Riist- ja tarkvara kasutusloa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi
TTJA). Kasutusloa menetluses on arvamuse andjateks julgeolekuasutused ning RIA.
Kooskõlastajaks on küberjulgeoleku nõukogu.
Kokkuvõttev joonis muudatusettepanekute ja sellele lisatud rakendusakti kavandist:
Kohaldamisala
Sideettevõtja, kes on Sideettevõtja, kes rakendab
elektroonilise side seaduse § 87 või sideteenuse pakkumisel 5G NSA
lõikes 4 nimetatud elutähtsa või järgneva mobiilsidevõrgu
teenuse osutaja standardit
Kokkuvõttev joonis riigi julgeoleku ohugruppidest:
Oht riigi julgeolekule
Tootja, hooldus- või tugiteenuste Riist- või tarkvara tehnilistest
pakkuja kõrgest riskist tulenev oht omadustest või seadistustest tulenev
= KÕRGE RISKIGA RIIST- VÕI oht
TARKVARA
8
Kokkuvõttev joonis riist- ja tarkvara liikidest kasutusloa kohustuse ning kõrge riskiga riist- või
tarkvara keelamise kontekstis:
Sideteenusel
osutamisel
kasutatav riist- ja
tarkvara
GRUPP A
Riist- või tarkvara, millel on
kriitiline funktsioon ehk
1) Euroopa Telekommunikatsiooni- Grupp B
standardite Instituudi standardite Grupp C
kohaselt tuumikvõrgu funktsioon Riist- või tarkvara, millel on
Riist- ja tarkvara, millel ei ole
sõltumata selle funktsiooni 5G NSA või uuema
kriitilist funktsiooni ega 5G NSA
asukohast sidevõrgus; või mobiilsidevõrgu standardi
või uuema mobiilsidevõrgu
funktsiooni, kuid millel ei
2) funktsioon, mille eesmärk on standardi funktsiooni.
ole kriitilist funktsiooni.
võimaldada julgeoleku- ja
jälitusasutustel seadusega ette
nähtud juhtudel teostada
jälitustoimingut või sõnumi
saladuse õiguse piiramist.
Kasutusloa taotlus tuleb
esitada, kui riist- või tarkvara Vahemikus ESS-i ja määruse
plaanitakse kasutusele võtta jõustumine kuni 31. detsember
pärast ESS-i ja määruse 2029 kasutusele võetavale riist- või
jõustumist. tarkvarale, mida soovitakse
Samuti tuleb kasutusloa taotlus kasutada pärast 31. detsembrit
Kasutusloa taotlus tuleb esitada, esitada riist- ja tarkvarale, mis 2029. a, tuleb kasutusloa taotlus
kui riist- või tarkvara plaanitakse on kasutusele võetud enne ESS-i esitada hiljemalt 31. juuliks 2029.
kasutusele võtta pärast ESS-i ja ja määruse jõustumist või mis a.
määruse jõustumist plaanitakse kasutusele võtta
vahemikus ESS-i ja määruse Alates 1. jaanuarist 2030. a.
jõustumine kuni ca 3 kuud peale kasutusele võetava riist- ja tarkvara
õigusaktide jõustumise kasutusloa taotlus tuleb esitada
tähtaega, ja milles on võetud enne riist- või tarkvara plaanitavat
või võetakse kasutusele 5G NSA kasutusele võtmist.
või uuema mobiilsidevõrgu
standardi funktsioon.
9
Grupp B
Grupp C
Kui kasutusloa menetluses
Grupp A
tuvastatakse, et tegemist on Kui kasutusloa taotluse esitatakse
Kui kasutusloa menetluses kõrge riskiga riist- või vaatamata üleminekuajale ning
tuvastatakse, et tegemist on kõrge tarkvaraga, antakse menetluses tuvastatakse, et
riskiga riist- või tarkvaraga, ei anta kasutusluba kuni 31. tegemist kõrge riskiga riist- või
sellele kasutusluba. detsembrini 2025. a. Pärast tarkvaraga, antakse kasutusluba
seda kasutusluba ei anta. kuni 31. detsembrini 2029. a. Pärast
Kui kasutusloa menetluses
seda kasutusluba ei anta.
tuvastatakse, et riist- või tarkvara Kui kasutusloa menetluses
kujutab ohtu riigi julgeolekule tuvastatakse, et riist- või Kui kasutusloa menetluses
tehniliste omaduste või tarkvara kujutab ohtu riigi tuvastatakse, et riist- või tarkvara
seadistuste tõttu, ei anta sellele julgeolekule tehniliste kujutab ohtu riigi julgeolekule
kasutusluba või antakse tingimuslik omaduste või seadistuste tehniliste omaduste või seadistuste
kasutusluba. tõttu, ei anta sellele tõttu, ei anta sellele kasutusluba või
kasutusluba või antakse antakse tingimuslik kasutusluba.
tingimuslik kasutusluba.
2. Muudatusettepanekute sisu ja võrdlev analüüs
Muudatusettepanekute punkt 1 – eelnõu § 1 punkti 110 sõnastuse muutmine.
Vastava punkti algse sõnastuse tulemusena oleks ESS §-i 87 lisandunud kaks lõiget (lõiked 23
ja 24), mis reguleeriksid nende sideettevõtjate auditeerimist, kellele on kehtestatud riist- ja
tarkvarast teavitamise kohustus või kellel on kohustus saada enda riist- või tarkvara
kasutamiseks kasutusluba. Selle auditeerimisnõude sisu viiakse siinsete muudatuste tulemusena
uude paragrahvi – selleks luuakse ESS § 875 (vt ka täpsemalt allpool).
Eelnõu § 1 punkti 110 muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks ESS § 87 lõiked 21 ja 22.
Nende lõigete, sh nendes olevate volitusnormide sisu viiakse loodavasse ESS § 873.
Üldreeglina ei muudeta volitusnormide asukohti (HÕNTE § 37 lg 5), kuid õigusselguse huvides
on mõistlik muuta kehtiva ESS § 87 lõigete 21 ja 22 volitusnormide asukohta. Muudatuse
tulemusena on kõik nende volitusnormidega seotud sätted toodud lisanduvasse ESS § 873 ning
selle lõigete 4 ja 6 alusel kavatsetakse kehtestada määrusega teatud sideettevõtjatele sidevõrgus
kasutatava riist- või tarkvara teavitamise ning kasutusloa taotlemise kohustused ning nende
menetluste täpsem kord (vt siinse muudatusettepanekute lisa). Sel juhul on kõik juba
olemasoleva kohustuse (ESS § 87 lg 1 p 9: sideettevõtja kohustus sideteenuse osutamisel
juhinduda eesmärgist tagada riigi julgeolek) täitmise kontrollimisega seotud õigusnormid ühes
paragrahvis. Mainitud kontrollimise instrumendid ongi riist- ja tarkvarast teavitamise kohustus
ning riist- või tarkvara kasutusloa saamise kohustus.
10
Volitusnormide asukohtade muudatused ei oma märkimisväärset mõju, kuna nende sisu jääb
oma olemuselt samaks, sh nende sõnastust täpsustatakse (vt ka allpool vastavaid selgitusi
lisanduva ESS § 875 juures).
Muudatusettepanekute punkt 2 – ESS-i täiendamine §-dega 873-875.
Lisanduv § 873 - nõuded riigi julgeoleku tagamiseks sidevõrkudele ja -teenustele
ESS § 873 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei tohi sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või
tarkvara ohustada riigi julgeolekut. Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või
tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut: 1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast
tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara) või; 2) riist- või tarkvara
tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.
Esimene lõige ei ole uus nõue – sisuliselt sama nõue on tuletatav ESS § 87 lg 1 punktist 9,
mille kohaselt peab sideettevõtja sideteenuse osutamisel juhinduma eesmärgist tagada riigi
julgeolek. See lõige sisuliselt kordab sama nõuet. Sideettevõtjal on 2005. aastast ehk ESS-i
jõustumisest saadik olnud kohustus arvestada enda tegevuses ning sideteenuse osutamisel ka
riigi julgeoleku huvidega. Kasutusloa menetluses hinnatakse, kas konkreetset riist- või tarkvara
võib riigi julgeoleku seisukohast sidevõrgus kasutada.
Mõiste „riigi julgeolek“ on sisustatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes
(edaspidi JPA)10 ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigikaitse arengukavas 2017–2026
(edaspidi RKAK)11. JPA sätestab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi
iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord
ja elanikkonna turvalisus. RKAK määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja
ühiskonna toimimise mistahes olukorras. See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse
tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamist. Sideteenused kuuluvad elutähtsate
teenuste hulka ning sidevõrkude rajamine on nendega vahetult seotud.
Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist
tagavate teenuste kasutatavus ei satuks võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja poolt
tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või nende vastu suunatud pahatahtlike rünnakute ja
manipulatsioonide tõttu ohtu.12 Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks
monokultuursed (ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse
antud tootjast ning võimendab selle tootjaga seotud riske.13
Teise lõike järgi eristatakse riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevaid ohte riigi julgeolekule
kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest riskist tulenev oht ehk kõrge
riskiga riist- ja tarkvara (esimene grupp) ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või
seadistustest tulenev oht (teine grupp).
Neid kahte gruppi on võimalik eristada nende riskide sisu ja olemuse järgi ning see võimaldab
ka määratleda üleminekuperioodid erinevate ohtude puhul. Ennekõike nähakse
10
Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/2017.05.31_jpa_riigikogu.pdf.
11
Riigikaitse arengukava 2017–2026. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf.
12
Riigi julgeoleku hindamisest vt ka sisukokkuvõte.
13
Vt ka: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g-networks-
security.
11
muudatusettepanekuga ette kasutusloa tähtajad kõrge riskiga riist- ja tarkvarale (vt lisanduva
ESS § § 1965 selgitusi). Esimese grupiga seotud ohud on seotud tarneahelaga ning lähtub
konkreetse ettevõtjaga seotud ohtudest. Selleks ettevõtjaks on kas konkreetse riist- või tarkvara
tootja või loa- ja teavitamiskohustusega hõlmatud sideettevõtjale hooldus- või tugiteenust
pakkuv ettevõtja. Riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistusest tulenevad ohud on
seotud tehnoloogia endaga. Näiteks on tegemist tehnoloogilise ohuga siis, kui sidevõrgus
kasutatav seadistus ei taga side konfidentsiaalsust ehk kõrvalisel osapoolel on võimalik sidet
pealt kuulata.
Määruse tasandil (vt muudatusettepaneku lisa) on plaanis tuua näitlik loetelu, millist teavet riist-
või tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski hindamisel muu
hulgas arvestatakse ning mis võib osutada riist- või tarkvaraga seotud kõrgele riskile.
Loetelu ei tähenda, et kui üks tingimus on täidetud, oleks tegu automaatselt kõrge riskiga riist-
või tarkvaraga. Hinnang, kas tegu on kõrge riskiga tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujaga,
tehakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses riskihinnangu baasil. Ühe loetelus nimetatud
punkti täitmine võib põhimõtteliselt kaasa tuua kõrge riski, kuid eeldusel, et see on piisavalt
põhjendatud ja kaalukas. Sellist üldist lähenemist, et kõrge riskiga tootja tuvastatakse tootja
profiili riskianalüüsi baasil arvestades teatud aspekte, on soovitatud ka Euroopa Liidu
liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepaketis.14 Tarnijate riskiprofiili hindamise
olulisust on rõhutatud mitmetes EL dokumentides ning ka Ameerika Ühendriikide ja Eesti
vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal15.
2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia tootja
riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust Euroopa
Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide realiseerimist. Selleks
on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele kohaldatavaid õigusakte (kas
õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte
juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet rakendada ettevõtte üle
sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT kasutamise puhul peab riskide
hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide keskne.
2020. aasta jaanuaris avaldatud 5G võrkude turvalisuse meetmepaketi kohaselt võib
konkreetsete tarnijate riskiprofiile hinnata mitme teguri põhjal, mis on järgmised:
tõenäosus, et tarnija tegevusse võib sekkuda ELi mittekuuluv riik. See on 5G-võrkudega
seotud mittetehniliste nõrkuste hindamisel üks olulisemaid aspekte. Sellist sekkumist
võib muu hulgas hõlbustada nende tegurite olemasolu:
o tihe seos tarnija ja konkreetse kolmanda riigi valitsuse vahel;
o kolmanda riigi õigusaktid, eriti kui riigis puudub seadusandlik ja demokraatlik
kontrolli- ja tasakaalustussüsteem või kui ELi ja asjaomase riigi vahel ei ole
sõlmitud turvalisust või andmekaitset käsitlevaid lepinguid;
o tarnija ettevõtte omandistruktuur;
o kolmanda riigi võimalus avaldada mis tahes vormis survet, sealhulgas seoses
seadmete valmistamise kohaga;
tarnija suutlikkus tarned tagada;
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127.
14
15
Kättesaadav: https://ee.usembassy.gov/et/ameerika-uhendriikide-ja-eesti-vastastikuse-moistmise-
memorandum-5g-turvalisuse-teemal/; tarnija osas vt ka altviite nr 6 selgitust.
12
tarnija toodete üldine kvaliteet ja küberturvalisuse tavad, sealhulgas see, mil määral
kontrollitakse omaenese tarneahelat ja kas turvalisust peetakse piisavalt oluliseks.
Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal
on öeldud, et pakkujate ja tarneahelate hindamine peaks sisaldama järgmisi elemente:
tarnijad ei peaks alluma välisriikide valitsusele ilma sõltumatu kohtuliku kontrollita;
rahastamine peaks olema läbipaistev, äripõhine ja järgima hangete, investeeringute ja
lepingute sõlmimise parimaid tavasid;
omandiõigus, partnerlussuhted ja ettevõtte juhtimisstruktuurid peaksid olema
läbipaistvad;
pühendumus innovaatikale ja intellektuaalomandi õiguste austamine; ja
peaksid tõendatult kinni õigusriigi põhimõtetest; turvalisest keskkonnast; hoiduksid
müügieetika rikkumisest; ning järgiksid turvaliste standardite ja tööstuse parimaid
tavasid, et edendada toodete ja teenuste elujõulist ja kindlat pakkumist.
Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on
vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- või tarkvara kasutusele võtmist tagatakse nende
kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel
kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile.
Lisaks tootjale tuleb hinnata ning kontrollida ka hooldus- või tugiteenust pakkuvaid juriidilisi
isikuid – nt kui tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei
ole rakendatud piisavaid turvameetmeid. Näiteks hiljutine SolarWinds Orion’i intsident näitab,
et ka tarneahelas olevatele ohtudele tuleb tähelepanu pöörata.16
ESS § 873 lõike 3 kohaselt on sideettevõtja riigi julgeoleku tagamiseks kohustatud teavitama
sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit
(edaspidi TTJA).
See teavitamiskohustus ei ole sõltuvuses kasutusloa taotlemise kohustusest ehk see rakendub
muu hulgas ka selle riist- ja tarkvara osas, mille kohta peab sideettevõtja loa taotlema. Teavitus
on vajalik, et anda riigi julgeolekuasutustele ja RIA-le terviklik pilt olulistes sidevõrkudes
toimuvast. Sidevõrk on baastaristu, millest sõltuvus ühiskonna digitaliseerumise kasvades
tõuseb. Terviklik pilt sidevõrkudest võimaldab hinnata julgeolekuriske laiemalt.
Kuna sideettevõtja suhtleb juba praegu sideturu reguleerimise ja sageduslubade teemal
TTJA-ga, siis on loogiline, et ka sel teemal suhtleb sideettevõtja TTJA-ga
ESS § 873 lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele ülesande kehtestada määrusega lõikes 3 oleva
teavitamiskohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise
korra.
Selle lõike sisu on oma olemuselt toodud kehtiva ESS § 87 lõikest 21. Kavandatava lõike
sõnastus ei ole väga erinev kehtiva volitusnormi sõnastusest.
Volitusnormi alusel täpsustab Vabariigi Valitsus määrusega teavitamiskohustuse ulatust – selle
all on mõeldud, et määrusega täpsustatakse, millistele sideettevõtjatele teavitamiskohustus
laieneb. Määruse (vt lisa) tasandil planeeritakse esialgu sätestada, et teavitamiskohustust
16
Lisainfo: https://www.solarwinds.com/securityadvisory ning https://www.zdnet.com/article/solarwinds-the-
more-we-learn-the-worse-it-looks/.
13
peavad täitma sideettevõtjad, kes vastavad vähemalt ühele kahest tingimusest: 1) sideettevõtja
on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või 2) rakendab sideteenuse
pakkumisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G NSA või järgneva
põlvkonna mobiilsidevõrgu standardeid.
Käesolev lõige võimaldab määruses täpsustada teavitamiskohustuse täpsemaid nõudeid ja
teavitamise korda. Kehtestatakse muu hulgas teavitamise tähtajad, teavituses esitatavate
andmete loetelu.
Määruses (vt ettepaneku lisa) tehakse ka erisus kasutusloa tähtaja osas (volitusnorm tuleneb
lisanduva ESS § 873 lõikest 5). Erisuse kohaselt võib sideettevõtja kasutusluba taotlemata
vahetada välja riistvara ja võtta kasutusele tarkvara uuendused, mille puhul muutub kasutusloas
kinnitatud nimetus või versiooni number, eeldusel, et TTJA-le varasemalt esitatud ning TTJA
poolt kinnitatud kasutusloa andmed jäävad samaks. Sel juhul kohaldub varasemalt välja antud
kasutusloas märgitud tähtaeg. Kasutusloa tähtaja lõppemisel tuleb kasutuse jätkamiseks
taotleda kasutusloa pikendamist. Näiteks kui seadmele on antud luba kehtivusega 8 aastat ning
ettevõtja vahetab selle seadme eelnevalt kirjeldatud erandi alusel 7 aasta pärast välja, siis kehtib
uuele seadmele luba veel 1 aasta.
ESS § 873 lõike 5 kohaselt on sideettevõtja riigi julgeoleku tagamiseks kohustatud taotlema
sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks, sealhulgas riistvara väljavahetamiseks ja tarkvara
uuendamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) TTJA-lt. Sama paragrahvi lõige 6
annab Vabariigi Valitsusele ülesande määrusega täpsustada selle kohustuse asjaolusid – ehk
kasutusloa ulatust, kasutusloa kohustuse täpsemaid nõudeid, menetluse tähtaega ja korda ning
kasutusloa tähtaja erisusi.
Üldreegli kohaselt peab sideettevõtja esitama kasutusloa taotluse enne seda, kui ta riist- või
tarkvara kasutusele võtab. Üldreeglile tuleb kolm erisust:
Esiteks hõlmab kasutusloa taotlemise kohustus riist- ja tarkvara, mis on kasutusele võetud enne
seaduse ja määruse jõustumist või vahemikus seaduse ja määruse jõustumise kuupäev kuni ca
kolm kuud peale õigusaktide jõustumise kuupäeva, ja millel on või milles võetakse kasutusele
5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon. Sellise riist- ja tarkvara kasutusloa
taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2021. a.
Teiseks, vahemikus seaduse ja määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2029. a. kasutusele
võetava riist- ja tarkvara, mida soovitakse kasutada peale 31. detsembrit 2029. a ning millel ei
ole kriitilist funktsiooni17 ega 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni,
kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 1. juuliks 2029. a.
Kolmandaks, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata kasutusele võtta küberintsidendi
kõrvaldamiseks või selle vahetuks ärahoidmiseks, esitab sideettevõtja kasutusloa taotluse
hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast riist- või tarkvara kasutusele võtmist, kui üldnormide
järgi on riist- ja tarkvaral kasutusloa taotlemise kohustus.
Kui riist- või tarkvara andmed on muutunud, siis tuleb anda hinnang tervele taotlusele, kuna
loataotluses olevate andmete muutumisega võib loataotluse tulemus (kas luba väljastatakse või
mitte, sh kas loa andmisel võivad olla ka lisatingimused) olla midagi muud kui algne loataotluse
tulemus. Muutunud infoga kasutusloa taotlus on vajalik esitada selleks, et kasutusloa taotluse
käigus oleks kasutusloa taotluse hindajatel ja/või kooskõlastajatel võimalik võtta seisukoht
kogu loataotluse suhtes tervikuna. Sel juhul on kasutusloa menetluse hõlbustamiseks võimalik
14
kasutusloa taotlusesse ka märkida, milline osa loataotlusest on jäänud võrreldes varasema
loataotlusega samaks.
Kuna sideettevõtja suhtleb juba praegu sideturu reguleerimise ja sageduslubade teemal
TTJA-ga, siis on loogiline, et ka riist- ja tarkvara kasutusloa teemal suhtleb sideettevõtja TTJA-
ga, misttõttu tuleb taotlus esitada TTJA-le.
Volitusnormi alusel täpsustab Vabariigi Valitsus määrusega loakohustuse ulatust – muu hulgas
täpsustakse määrusega, millistele sideettevõtjatele loakohustus laieneb. Sarnaselt riist- ja
tarkvarast teavitamiskohustusele, planeeritakse määruse (vt ettepaneku lisa) tasandil sätestada,
et teavitamiskohustust peavad täitma sideettevõtjad, kes vastavad vähemalt ühele kahest
tingimusest: 1) sideettevõtja on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või 2)
rakendab sideteenuse pakkumisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G
NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardeid. Seega ei ole kõik sideettevõtjad
loakohustuse subjektid.
Viienda põlvkonna (5G) mobiilsidevõrgu standardi all on ettepanekus mõeldud nii 5G NSA-d
kui ka 5G SA-d. 5G NSA (Non Stand Alone – mitte eraldiseisev) all on mõeldud võrke, mille
omadused ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI (European Telecommunications
Standards Institute) TS 123 501 (V15.10.0): "5G; System Architecture for the 5G System (3GPP
TS 23.501 version 15.10.0 Release 15". 5G SA (Stand Alone – eraldiseisev) all on mõeldud
võrke, mille omadused ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI TS 123 501 (V16.5.0):
„5G; System Architecture for the 5G System (3GPP TS 23.501 version 16.5.0 Release 16)".
Järgneva põlvkonna all on mõeldud kõiki 5G-le järgnevaid põlvkondi, nt 6G, 7G jne.
Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (inglise keeles European
Telecommunications Standards Institute, lühidalt ETSI) tegeleb Euroopas sidealaste standardite
väljatöötamisega. TTJA on ETSI täisliige alates aastast 1998. ETSI standardid ja
standardikavandid on tasuta saadaval internetis ETSI Publications. ESS § 142 lõikest 2 tuleneb
TTJA-le kohustus esitada elektroonilise side alase Euroopa standardiorganisatsiooni standardi
Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks ülevõtmiseks.
Määruse tasandil määratletakse, millised andmeid peab kasutusloa taotluses esitama, millal
loataotlus tuleb esitada ning millal seda teha ei tule, sh ka loakohustuse puudumise korral
kasutusloa tähtaja erisust. Määruse tasandil täpsustatakse ka loamenetlusega seotud korda (vt
ka ESS § 874 selgitusi). Määruse tasandil määratletakse ka TTJA-s läbi viidava loataotluse
menetluse tähtaeg.
ESS § 873 lõike 7 kohaselt peab Vabariigi Valitsus sama paragrahvi lõigete 4 ja 6 nimetatud
määruste andmisel arvestama sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava
sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.
Riigi julgeoleku mõistet on selgitatud ja sisustatud eelnevalt (vt ESS § 873 lõigete 1 ja 2
selgitusi). Sisuliselt annab see lõige Vabariigi Valitsusele kaalumispiirid, millest Vabariigi
Valitsus lähtub kui otsustab millise ulatuse ja täpsemate nõuetega teavitus- ja
loamenetluskohustus määrustes kehtestada. Nt võib Vabariigi Valitsus otsustada kehtestada
kasutusloa taotlemise kohustuse üksnes teatud sideettevõtjatele. Esialgu ongi plaanis kehtestada
kohustus üksnes elutähtsa teenuse osutajatele ning sideettevõtjatele, kes kasutavad 5G NSA või
järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit. Vt siin ka ettepaneku punktis 1.1. olevaid
selgitusi.
15
Sideteenuse olulisuse puhul arvestatakse lisaks neile asjaoludele ka seda, kas ning kuivõrd on
siin riist- ja tarkvaral ka kriitiline funktsioon. Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on
järgmised: 1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt
tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus; 2) funktsioon, mille
eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette nähtud juhtudel teostada
jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Selles osas vt muudatusettepaneku
punkti 3, konkreetsemalt lisanduva ESS § 1965 lõike 5 selgitusi.
ESS § 874 – riist- või tarkvara kasutusloa menetluse asjaolud
Tegemist on täiendustega, mis sisustavad üldistatult lisanduva ESS § 873 lõigetest 5 ja 6
tuleneva loakohustuse menetluse ja kooskõlastuse protsessi. Kasutusloa menetluses hinnatakse,
kas konkreetset riist- ja tarkvara võib riigi julgeoleku seisukohast sidevõrgus kasutada.
Menetluse tulemuseks on kas kasutusloa andmisest keeldumine või kasutusloa või tingimusliku
kasutusloa andmine.
Nende lõigete järgi on menetluse protsess lihtsustatult järgnev:
1) Sideettevõtja saadab riist- või tarkavara kasutusloa taotluse TTJA-le;
2) TTJA küsib arvamust Välisluureametilt (VLA), Kaitsepolitseiametilt (KAPO) ja RIA-
lt
3) VLA, KAPO ja RIA hindavad riigi julgeoleku riske ja edastavad arvamuse TTJA-le;
4) Kui arvamustes ei nähta ohtu riigi julgeolekule, annab TTJA haldusaktiga riist- või
tarkvarale kasutusloa;
5) Kui vähemalt üks asustus näeb ohtu riigi julgeoleku,
a. annab TTJA ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaluse ning
b. saadab seejärel taotluse koos sideettevõtja ning VLA, KAPO ja RIA arvamusega
kooskõlastavale haldusorganile (küberjulgeoleku nõukogu);
6) Küberjulgeoleku nõukogu kaalutleb riigi julgeoleku aspekti, mõju sideteenuse ja
sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning annab kooskõlastuse /
seab tingimused / ei anna kooskõlastust. Samuti annab küberjulgeoleku nõukogu
hinnangu kasutusloa tähtajale ehk hindab, kui pikaks ajaks peaks kasutusloa andma
(ennekõike olukorras, kui tegemist on tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva
riskiga).
7) TTJA annab haldusakti ning toimetab selle sideettevõtjale kätte. TTJA haldusakt võib
olla taotluse rahuldamine, rahuldamine tingimuslikult või rahuldamata jätmine.
ESS § 874 lõike 1 kohaselt küsib TTJA riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel
julgeolekuasutustelt ja RIA-lt arvamust, kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses
nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist-
või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib TTJA enne sideettevõtja riist- või tarkvara
kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan).
Eelnõus mainitud haldusorganiks on küberjulgeoleku nõukogu.
Julgeolekuasutused on julgeolekuasutuste seaduse mõistes KAPO ja VLA. Julgeolekuasutuste
ja RIA arvamust tuleb küsida, kuna neil on riigi julgeoleku ja küberturvalisuse hindamise
16
pädevus. Seetõttu edastab TTJA sideettevõtja sidevõrgu riist- või tarkvara taotluse, sh tehnilise
dokumentatsiooni, riigi julgeoleku huvidele vastamise hindamiseks riigi julgeolekuasutustele
ja RIA-le.
Julgeolekuasutuste teabe kogumise ülesanded, milleks on ette nähtud ka ressurss, tulenevad
julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS)18 §-dest 6 ja 7 ning § 9 alusel Vabariigi Valitsuse
korraldusega kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast. Arvamuse andmisel
lähtuvad julgeolekuasutused seega olemasolevast teabest.
Kui ettevõtja taotlus on puudustega, kohaldub haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 15,
mille lõike 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või
dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel
võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata
jätmisel võib haldusorgan (siinsel juhul TTJA) jätta taotluse läbi vaatamata. Määrusega
sätestatakse, et viie tööpäeva jooksul peab TTJA kontrollima taotluse nõuetele vastavust.
Tegemist on maksimaalse tähtajaga. Oluline on seda teha aga viivitamata, kasutades võimaluste
piires automatiseeritud lahendusi.
Olukorrad, mil viisil riist- või tarkvara kasutamine saab ohustada riigi julgeolekut, on toodud
lisanduva ESS § 873 lõikes 2. Riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevaid ohte riigi julgeolekule
eristatakse kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest riskist tulenev oht
ehk kõrge riskiga riist- ja tarkvara ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või
seadistustest tulenev oht.
Kui julgeolekuasutus või RIA leiab, et kasutusloa taotluses nimetatud sidevõrgu riist- või
tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või selle kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut
tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, esitab ta kasutusloa taotluse kohta põhjendatud
arvamuse. Kui tegemist ei ole kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, vaid riist- ja tarkvara võib
ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, esitatakse arvamuses
põhjendatud ettepanek vastava riist- või tarkvara kasutamine keelata või seada selle
kasutamisele tingimused. Kui vähemalt üks nimetatud asutustest leiab, et on oht riigi
julgeolekule, siis pikeneb menetlus ning taotlus edastatakse kooskõlastamiseks haldusorganile
ehk küberjulgeoleku nõukogule.
ESS § 874 lõike 2 kohaselt hindab haldusorgan (küberjulgeoleku nõukogu) lõikes 1 nimetatud
kooskõlastamisel, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara
kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku
keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada
selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla
kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.
Küberjulgeoleku nõukogu hindab riist- või tarkvara kasutamisest tulenevat ohtu riigi
julgeolekule eelkõige julgeolekuasutustelt ning RIA-lt saadud arvamuste põhjal. Seejuures pole
küberjulgeoleku nõukogu julgeolekuasutuste ega RIA arvamustega seotud, vaid teeb otsuse
kaaludes nii julgeolekuasutuste ja RIA arvamusi kui ka muid aspekte nagu näiteks ettevõtja
vastuväited (nt seisukohta, miks konkreetne riist- või tarkvara ei ohusta riigi julgeolekut).
Kui tegemist ei ole küberjulgeoleku nõukogu hinnangul kõrge riskiga riist- või tarkvaraga, vaid
see võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, kaalutleb
küberjulgeoleku nõukogu olukordi, kus riigi julgeoleku huvid, majanduslikud huvid,
sideteenuse toimepidevuse tagamine ning muud võimalikud huvid on vastuolulised. Näiteks
18
Julgeolekuasutuste seadus. RT I, 26.05.2020, 10.
17
võib tekkida olukord, kus teatud riist- või tarkvara kasutamine ei ole julgeolekuasutuste
koostatud riskihinnangu järgi turvaline, kuid seda riist- või tarkvara ei ole võimalik sideteenuse
toimepidevuse tagamiseks kiiresti välja vahetada. Selline olukord nõuab kaalutlemist ning
parima võimaliku lahenduse väljatöötamist. TTJA pöördub küberjulgeoleku nõukogu poole
kaalutletud ja tasakaalustatud seisukoha küsimiseks.
Kõrge riskiga riist- või tarkvara tuvastamisel teeb küberjulgeoleku nõukogu üldreeglina
ettepaneku keelduda kasutusloa väljastamisest, välja arvatud rakendussätetes toodud juhud. Vt
siin ka lisanduva ESS § 1965 lõigete 2 kuni 4 sisu ning selgitusi. Lisaks võidakse sideettevõtjale
ette näha ka teatavad tingimused, kuidas riist- või tarkvara kasutamine on võimalik. Lisanduvas
lõikes on toodud näitlikustatud ning mitteammendav loetelu võimalikest tingimustest. Üks neist
on ka kasutusloa tähtaeg – selle tingimuse puhul nähakse vähemalt kõrge riskiga riist- või
tarkvara osas eelnõuga ette nende kasutamise tähtajad (vt siin lisanduva ESS § 1965 lõigete 2
kuni 4 sisu ning selgitusi); teistel juhtudel võidakse näiteks kõiki asjaolusid hinnates jõuda
arusaamiseni ning ette näha, et riist- või tarkvara teatud tehniliste omaduste või seadistuste tõttu
on konkreetse riist- või tarkvara kasutamine lubatud ainult teatud tähtaja jooksul. Seega
kasutustingimuses ette antud tähtaeg ei pruugi olla see tähtaeg, mis sideettevõtja on loataotluses
soovinud. Samuti võidakse tingimustena ette näha riist- või tarkvara kasutamise sidevõrgu
teatud osades, funktsioonide või seadistustega. Esitatud tingimuste kohase täitmise korral
väheneb oht riigi julgeolekule.
Küberjulgeoleku nõukogu otsus on eelhaldusakt, kuna küberjulgeoleku nõukogu teeb kindlaks
asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu – kas riist- või tarkvara võib ohustada riigi
julgeolekut ning kas tegemist on kõrge riskiga riist- või tarkvaraga või ohustab see riigi
julgeolekut muudel põhjustel. TTJA on selle otsusega seotud ega saa otsustada, et riist- või
tarkvara TTJA hinnangul siiski riigi julgeolekut ei ohusta.
ESS § 874 lõike 3 kohaselt otsustab TTJA, arvestades sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodut,
riist- või tarkvara kasutamise loa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või
rahuldamata jätmise.
Siin lähtub TTJA enda otsuse tegemisel julgeolekuasutuste ja/või RIA esitatud arvamustest
ning asjakohaselt juhul ka haldusorgani (küberjulgeoleku nõukogu) tehtud otsusest. Selle tulem
on, et kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse taotlus rahuldatakse või mitte.
Taotluse rahuldamise all on mõeldud ka olukorda, kus otsustuse tulemuseks on tingimuslik
kasutusluba. Viidatud lõigetes 1 ja 2 ongi sätestatud, millal vastavad asutused arvamusi annavad
või otsuseid teevad. Samuti on seal ka nimetatud võimalikud kasutusloa tingimused, kui riist-
või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Siin peab TTJA ka arvestama rakendussätetes olevaid
kasutusloa andmise nõudeid (vt ESS § 1965 lõigete 2 kuni 4 selgitusi).
TTJA otsus on haldusakt, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus. Sellele otsusele
kohaldub HMS-is haldusakti kohta sätestatu. Näiteks võib TTJA teatud tingimustel haldusakti
edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kui muutuvad haldusakti andmisel aluseks olnud faktilised
asjaolud või haldusaktiga seatud tingimusi ei täideta (vt HMS § 66 lõige 2).
TTJA tehtud otsuses on hõlmatud kõik määruses (vt lisa) täpsustatud loataotluse elemendid ehk
kasutusluba antakse nii, et see sisaldab ka loataotluse andmeid.
ESS § 874 lõike 4 kohaselt antakse riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut,
kasutusluba kaheksaks aastaks. Ettevõtja võib taotleda kasutusloa ka lühemaks ajaks. Riist- või
tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik
kasutusluba.
18
Kui julgeolekuasutuste või RIA esitatud arvamuse kohaselt ei ohusta kasutusloa taotluses
esitatud riist- või tarkvara riigi julgeolekut ehk puudub vajadus saada kasutusloa taotlusele
küberjulgeoleku nõukogu kooskõlastust, siis annab TTJA kasutusloas esitatud riist- või
tarkvarale kasutusloa ehk rahuldab taotluse. Sel juhul antakse kasutusluba, tähtajaga kaheksa
aastat.
Kasutusloale tähtaja seadev norm eksisteerib ka näiteks Prantsuse õiguses19. Kasutusloal on
kehtivustähtaeg, kuna aja möödudes võib olukord riigi julgeoleku vaatest muutuda ning võib
olla vajalik teha esialgsest erinev otsus.
Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara puhul võidakse teatud juhtudel väljastada
kasutusluba, sh võidakse sellise riist- või tarkvara kasutamisele ka määrata kasutusloas
konkreetne kasutamise tähtaeg. Seda võidakse teha näiteks siis, kui see on ette nähtud kõrge
riskiga riist- ja tarkvara üleminekuperioodidest tulenevalt või on põhjendatud riigi julgeoleku
kaalutlustel. Tähtaja pikkuse määratlemist põhjendatakse võimaluse korral kasutusloas,
arvestades ning selgitades loamenetluses ja ESS-s olevaid nõudeid. Sätet on oluline vaadata
koos rakendussätetega, kus sisalduvad erisused üleminekuperioodide näol (vt siin ka lisanduva
ESS § 1965 lõigete 2 kuni 4 sisu ning selgitusi). Üleminekuperioodide ajal antakse teatud
juhtudel kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba. Taolise erisuse (tingimuslik
kasutusluba) tekitamine on vajalik selleks, et näiteks kui loataotluses esitatud info põhjal on
selge, et konkreetse riist- või tarkvara seadistust on võimalik enne kasutusele võtmist muuta
ning seeläbi on võimalik vähendada riske riigi julgeolekule. Taoliste muudatuste või muude
tingimuste kehtestamine kasutusloas võimaldab konkreetset riist- või tarkvara kasutada, kui
neid muudatusi või lisatingimusi järgitakse. See vähendab ka bürokraatiat, kuna sideettevõte ei
pea esitama samasisulist kasutusloa taotlust (eelnevalt ei väljastatud kasutusluba tehnilise
seadistuse tõttu), kui vastavaid muudatusi on võimalik riist- või tarkvaras teha. Kõrge riskiga
riist- või tarkvara puhul ei ole võimalik taolist erisust tekitada, kuna see ei ole seotud riist- ja
tarkvara enda omaduse või seadistusega, vaid siin tuleneb risk selle riist- ja tarkvara tootjast,
hooldus- või tugiteenuse pakkujast.
Lisanduva ESS § 874 lõikes 2 on märgitud mõned võimalikud tingimused, mida kasutusloas
võidakse seada – vt siin vastava lõike selgitusi. Kui kasutusloas tingimuste seadmise teel ei ole
võimalik ohtu maandada, jäetakse kasutusloa taotlus rahuldamata.
Lisanduv § 875 – auditeerimine
Lisanduva paragrahvi sisu on üldjoontes sama, mis on Riigikogule 15.12.2020 esitatud eelnõu
§ 1 punkti 110 sisu. Selguse huvides on tolle muudatuse sisu toodud eraldi paragrahviks (vt ka
eelnõu punkti 1 selgitusi).
ESS § 875 lõike 1 kohaselt tellib sideettevõtja, kellele on ESS § 873 alusel kehtestatud
kohustused, vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse
vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel
kehtestatud kohustused täitnud.
Selle lõike sisu ei ole väga muutunud võrreldes esialgse eelnõuga – lisanduseks on, et see audit
tuleb teha vähemalt iga kolme aasta järel (siin lisandus sõna „vähemalt“ ning sõna „kaks“
asendus sõnaga „kolm“). Mainitud kohustused on eelnevalt kirjeldatud riist- ja tarkvarast
teavitamise kohustus ning riist- või tarkvara kasutusloa saamise kohustus. Auditi tegemise
intervalli perioodi muudeti, kuna see võimaldab sideettevõtjatel paremini planeerida auditi
19
1. augustil 2019 vastu võetud Prantsuse seadus nr 2019-810, mille eesmärk on kaitsta kaitse- ja riiklikke
julgeolekuhuve 5G mobiilsidevõrkude kontekstis.
19
tegemise aega ning sellega seotud toimetusi. Muudatus võimaldab ühe aasta võrra pikemal
perioodil esitatud teavitamiskohustuse teavituste kui ka kasutusloa taotluste põhjal
kvalitatiivselt hinnata, kuidas on mainitud kohustusi täidetud.
Audit on nii sideettevõtja kui ka tema klientide huvides, et sideettevõtja kasutatav riist- või
tarkvara oleks turvaline. Auditiga on võimalik sideettevõtjal saada kindlus, et tema tegevus on
õiguspärane ning kasutuses pole kõrge riskiga riist- või tarkvara.
ESS § 875 lõike 2 kohaselt peab auditi tegija olema sõltumatu audiitor, kes omab
Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide
sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati.
Võrreldes esialgse eelnõuga ei ole selle nõude sõnastust muudetud. Audiitor peaks omama
CISA (Certified Information Systems Auditor) ehk infosüsteemide sertifitseeritud audiitori
sertifikaati, mida annab välja ISACA (Information Systems Audit and Control Association,
Rahvusvaheline Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsioon). Selliseid
audiitorettevõtteid on ca 10.20
ESS § 875 lõike 3 kohaselt esitab auditi tegija auditi TTJA-le.
Võrreldes esialgse eelnõuga, on siin tegemist täiendava lisandusega. Kuna TTJA annab välja
kasutusloa taotlusi ning talle esitatakse riist- ja tarkvara kasutamise teavitusi, siis peab TTJA-l
olema ka ülevaade, kas ning mil määral on vastava kohustusega sideettevõtjad teavitamis- ja
kasutusloa taotluse kohustusi täitnud. Selle lõike puhul on võetud eeskuju ESS § 872 lg 5
punktist 2 ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete
süsteem“ § 91 lõikest 9.
ESS § 875 lõike 4 kohaselt katab auditi tegemise kulud sideettevõtja. Võrreldes esialgse
eelnõuga ei ole selle nõude sõnastust muudetud. Siin on võetud eeskuju ESS § 872 lg 5 punktist
2.
ESS § 875 lõige 5 võimaldab Vabariigi Valitsusel kehtestada määrusega lõikes 1 oleva
auditeerimiskohustuse sisu, auditi esitamise aja ning korra.
Võrreldes esialgse eelnõuga, on sellel sõnastusel täiendav lisandus – Vabariigi Valitsust
volitatakse võrreldes varasema sõnastusega määratleda ka auditi esitamise aega. Selle määruse
sisu avatakse ettepaneku lisas olevas määruses, kuna see on seotud eelnevalt kirjeldatud
sideettevõtjatele kohalduvate teavitamis- ja loamenetluse kohustustega. Siinse volitusnormi
alusel antud määruse sätete sisustamisel on paljuski lähtutud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007
määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ §-st 91.
Muudatusettepanekute punkt 3 – ESS §-de 1963 – 1965 lisandumine
Olemasolevas eelnõus on esitatud selgitused lisanduvate ESS §-de 1963 ning 1964 kohta,
mistõttu neid ei hakata siin uuesti üle kordama. Nende paragrahvide sisu ja sõnastuse osas pole
muudatusi tehtud ning neile ei keskenduta siinses seletuskirjas. Kuna tegemist on ESS-le
rakendussätete lisandumisega, siis on need lisatud ühe punktiga. Seetõttu teeme ettepaneku teha
muudatus eelnõu § 1 punkti 161 terves sõnastuses, lisades sellele järgnevalt kirjeldatud
paragrahv.
Ettepaneku punktiga 3 lisandub paragrahv, mis sisustab ESS §-de 873 ja 874 rakendamise
nõudeid. Tegemist on rakendussätetega. Sellega määratletakse, kui kaua on lubatud teatud
20
Täiendav info leitav: https://www.eisay.ee/iske-e-its-ja-iso-27001-alaste-teenustega-tegelevate-ettevotete-
loetelu.
20
omadustega kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutada sideettevõtja sidevõrgus. Paragrahv
koosneb viiest lõikest.
Sideettevõtjatele on kehtinud alates 01. jaanuarist 2005. a. kohustus sideteenuse osutamisel
juhinduda ka riigi julgeoleku tagamise nõudest (vt ESS § 87 lg 1 p 9). Tegemist ei ole uue
nõudega. Kui varasemalt ei olnud konkreetsemalt sisustatud, kuidas selle kohustuse täitmist
kontrollitakse, siis edaspidiselt võimaldab ESS ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse
määrus (vt ettepaneku lisa) sisustada, kuidas seda teostatakse. Ettepaneku tulemusena
sisustatakse see eelnevalt kirjeldatud teavitus- ja kasutusloa kohustuse kaudu.
Eelnõu jõustumisega hakatakse ohtu riigi julgeolekule hindama üldreeglina ex ante riist- või
tarkvara kasutusloa menetluses. Siinsete rakendussätetega määratletakse, kui kaua tohib
kasutusloa alusel teatud kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutada.
Rakendussätete kehtestamisel (sh konkreetsetele tingimustele vastava riist- või tarkvara
kasutamise tähtaegade määramisel) on arvestatud riigi julgeoleku vajadusi, tehnoloogiliste
riskide maandamist, side toimepidevust, halduskoormust, mõju sideettevõtjate põhiõigustele,
mõju konkurentsile ja sideturule ning kooskõla EL ja NATO liitlaste poliitikaga.
Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara keelu rakendamise kui ka tähtaegade määratlemise
puhul on arvestatud nii riigi kui ka sideettevõtja huvidega. Kriitiliste funktsioonide puhul
erandit ei ole ehk ESS-i ja määruse jõustumisest alates on kohustus kriitilise funktsiooniga riist-
või tarkvara kasutamise osas taotleda luba ja kui loamenetluses tuvastatakse oht riigi
julgeolekule (nt tegemist on kõrge riskiga riist- või tarkvaraga; ja/või oht tuleneb riist- või
tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest), siis keelatakse selle kasutus. Ülejäänud riist-
ja tarkvara puhul on sideettevõtjal rohkem aega. 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi
funktsiooniga kõrge riskiga riist- või tarkvara puhul on ettevõtjal üleminekuaeg 31. detsembrini
2025. a. ning muu riist- ja tarkvara osas 31. detsembrini 2029. a. Üleminekuaeg on vajalik, et
kahju sideettevõtjale oleks võimalikult minimaalne. Samas on arvestatud ka riigi julgeoleku
huvidega – arvestades 5G kõrgemat kriitilisust on sellele üleminekuaeg lühem.
ESS § 1965 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ESS 873 lõikes 5 toodud kasutusloa kohustust enne
seaduse jõustumise kuupäeva kasutusele võetud riist- või tarkvara osas juhul, kui riist- või
tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi 5G NSA) või
uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon.
Üldreeglina ei pea kasutusluba taotlema enne ESS-i muudatuste jõustumist kasutusele võetud
riist- või tarkvarale. Erisus on 5G NSA ja järgneva mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni
omavate riist- ja tarkvarade puhul – selle tehnoloogia osas tuleb kasutusluba taotleda. 5G
tehnoloogia olulisust on kirjeldatud ettepaneku punktis 1.1. ning lisanduvate ESS 873 lõigete
1-6 selgituste juures, mistõttu neid selgitusi ei hakata siin uuesti üle kordama. Neist selgitustest
lähtuvalt on oluline, et see kohustus kehtib ka enne ESS-i jõustumist kasutusele võetud 5G NSA
või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga tehnoloogia korral.
ESS § 1965 lõike 2 kohaselt võib kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse
kasutusele 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei
ole kriitilist funktsiooni, kasutada kasutusloa alusel kuni 31. detsembrini 2025. a. Pärast 31.
detsembrit 2025. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei
anta. Esimeses lauses nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg
määratletakse ESS § 873 lõikes 6 olevas määruses.
Kui sellise kõrge riskiga riist- ja tarkvara kohta esitatakse enne 31. detsembrit 2025. a
kasutusloa taotlus, siis see rahuldatakse (sh, kui riist- või tarkvara ei ohusta riigi julgeolekut
tehniliste omaduste ja seadistuste tõttu) ning antakse kasutusluba tähtajani 31. detsembrini
21
2025. a. Sel viisil saab sideettevõtja kasutusloa menetluses teada, kas tema riist- või tarkvara
on kõrge riskiga ning samas jääb talle üleminekuaeg, et oma tegevuses arvestada, et alates 1.
jaanuari 2026. a ta seda riist- või tarkvara enam kasutada ei saa.
ESS § 1965 lõike 3 kohaselt ei tule riist- või tarkvarale, millel ei ole 5G NSA või uuema
põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni või kriitilist funktsiooni, taotleda
kasutusluba, kui seda kasutatakse kuni 31. detsembrini 2029. a. Sama paragrahvi lõike 4
kohaselt tuleb lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvarale esitada kasutusloa taotlus hiljemalt 1.
juuliks 2029. a, kui seda soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a. Pärast 31. detsembrit
2029. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei anta.
Kui kontrollimenetluses selgub, et tegemist on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, ei tohi sellele
pärast 31. detsembrit 2029. a kasutusluba väljastada. See omakorda tähendab, et kui nimetatud
riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a, siis sellele riist- või
tarkvarale väljastatakse kasutusluba tähtajaga kuni 31. detsember 2029. a.
Siinses lõikes kirjeldatud olukorras on kõrge riskiga mittekriitilist riist- või tarkvara, mis ei ole
5G NSA ega järgneva põlvkonna funktsionaalsusega, võimalik kasutada ESS-i muudatuste
jõustumisel kuni ca 9,5 aastat, mis on piisav üleminekuaeg. See üleminekuaeg võimaldab
sideettevõtjatel aegsasti planeerida riist- või tarkvara välja vahetamise toiminguid ning
eelarvelisi vahendeid. Tegemist on pika üleminekuajaga enamikule riist- või tarkvarale.
ESS § 1965 lõige 5 defineerib riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid, mis on järgmised:
1) Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardite kohaselt
tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus;
2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette
nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.
Tuumikvõrgu funktsioonideks loetakse eelnõu kohaselt sellised ETSI standardite kohased
funktsioonid, mis on olulised võrgu juhtimise, töö korraldamise, võrgust väljuva
informatsiooni- ja andmevahetuse, regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise,
kliendiandmete konfidentsiaalsuse või võrgu käideldavuse tagamiseks.
Tuumikvõrgu funktsioonid on ETSI standardite kohaselt juuli 2020 seisuga:
1. Püsi- ja mobiilivõrkude ühisosa:
1.1. Tuumikvõrgu lülituskiht (marsruutimine ja kommuteerimine)
1.1.1. Tuumikvõrgu marsruuterid (Backbone, BB) – erinevate alamvõrkude liiklust üle
vabariigi IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk
1.1.2. Agregeerivate võrkude marsruuterid (Aggregation Routers, MGW) –
piirkondlikku võrguliiklust IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk
1.1.3. Teiste sidevõrkudega liidestuvad ruuterid (Edge Routers, BNG)
1.2. Tuumikvõrgu teenuste kiht
1.2.1. Teenusruuterid (Service Routers, SR) - kliendiühenduse IP taseme,
kliendiühenduse reguleerimise ning pääsureeglite kehtestamise funktsionaalsus.
Siin määratakse vastavalt andmebaasides sisalduvale infole kliendiühenduste
alla/üleslaadimise kiirused ja teenuseprofiilidega määratud piirangud ja
kvaliteediparameetrid
1.2.2. Võrguteenused, teenuste haldus, näiteks võrguga ühendatud abonentide kiiruse
piiramine, pakettide filtreerimine ja liikluse prioriteetide seadmine (sh autentimis-
ja autoriseerimissüsteemid (AAA), Radius)
22
1.2.3. Tulemüürid, kaitse teenustõkke rünnakute (DDoS) vastu, võrgu turbeseadmed
ja teenused
1.2.4. Sidevõrgu tööd toetavad süsteemid ja teenused - DHCP, DNS, NTP, PTP
1.2.5. Sidevõrgus tuumikvõrgu tööd juhtiv ja korraldav süsteem OSS (Operational
Support System)
1.2.6. IMS – Kõneside. IP Multimedia subsystem
1.3. Tuumikvõrgu teenuste osutamiseks vajalik infrastruktuuri kiht
1.3.1. Teenuste hulgitootmist võimaldavad virtualiseerimiskeskkonnad tarkvara ja
serveritega (NFVI)
1.4. Tuumikvõrgu halduskiht (võrgujuhtimissüsteemid)
1.4.1. Teenuste ja võrgu seiresüsteemid
1.4.2. OOB - out of band management
1.4.3. Teenuste ja seadmete provisioneerimissüsteemid (Network Activation Systems)
2. 4G tuumikvõrgud:
2.1. Home Subscriber Server (HSS)
2.2. Packet Gateway (PGW)
2.3. Policy and Charging Rules Function (PCRF)
2.4. Mobility Management Entity (MME)
2.5. Serving Gateway (SGW).
3. 5G tuumikvõrgud:
3.1. NSSF – Network Slice Selection Function
3.2. NEF – Network Exposure Function
3.3. NRF – Network Repository Function
3.4. PCF – Policy Control Function
3.5. UDM – User Data Management
3.6. AF – Application Function
3.7. AUSF – Authentication Server Function
3.8. AMF – Access ja Mobility Management Function
3.9. SMF – Session Management Function
3.10. SMSF – Short Message Service Function
3.11. UPF – User Plane Function
3.12. CHF – Charging Function
3.13. W-AGF – Wireline Access Gateway Function
3.14. NWDAF – Network Data Analytic Function
3.15. 5G-EIR – 5G Equipment Identity Register
3.16. UDR – Unified Data Repository
3.17. UDSF – Unstructured Data Storage Function
3.18. N3IWF – Non-3GPP InterWorking Function
3.19. TNGF – Trusted Non-3GPP Gateway Function
3.20. TWIF - Trusted WLAN Interworking Function
3.21. SEPP - Security Edge Protection Proxy
3.22. I-NEF - Intermediate NEF
3.23. SCP - Service Communication Proxy
Uued standardid ja nendel põhinevad tuumikvõrgu funktsioonid avaldatakse ETSI kodulehel.21
Eelnev nimekiri on toodud näitena ega ole kõikehõlmav. Lähtuda tuleb ETSI kodulehel
avaldatud tuumikvõrgu funktsioonidest.
21
Kättesaadav: https://www.etsi.org/
23
Sidevõrkude areng on dünaamiline protsess, kus pidevalt lisanduvad uued tehnoloogiad,
võimalused ning ka potentsiaalsed ohud. Lisaks senini kasutatud liigitamisele tuumikvõrguks,
transportvõrguks ning juurdepääsuvõrguks on kaasaegsetes telekommunikatsioonivõrkudes
järjest kasvav spetsiifilise tarkvara, riistvara ning funktsioonide kogum, mis on võrgu tööks
vähemalt sama olulised kui klassikalised tuumikvõrgu komponendid, st mõjutavad sidevõrgu
terviku toimimist.
Samas omavad erinevad sidevõrgud oma erinevates kihtides eri funktsioone ning esineb
olukordi, kus sama termini või lühendiga tähistatakse sisuliselt erinevaid asju. Samal terminil
võib olla erinevaid tähendusi või sama nimega funktsioon, mis võib üheaegselt asuda nii
tuumikvõrgus kui ka vähem kriitilisemas võrgu osas, näiteks kohaliku tähtsusega tugijaamas.
Kui funktsioon on eeltoodud ETSI standardite kohaselt nime poolest kirjeldatud kui
tuumikvõrgu funktsioon, kuid töötab lisaks tuumikvõrgule ka muus võrgu osas, näiteks
juurdepääsuvõrgus, ning omab seal üksnes piiratud lokaalset mõju, ei ole sel juhul väljaspool
tuumikvõrku tegemist tuumikvõrgu funktsiooniga.
Oluline on, et tuumikvõrgu funktsiooni ei viida tuumikvõrgust välja muudesse võrgu osadesse
eesmärgil, et tegemist ei oleks formaalses mõttes enam tuumikvõrgu funktsiooniga. Kui riist-
või tarkvaral on siiski tuumikvõrgu funktsioon, kuid asub muus võrgu osas, on tegemist
jätkuvalt kriitilise funktsiooniga.
Tuumikvõrgu funktsioonidega võrdväärse olulisusega on funktsioonid, mis võimaldavad
jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Jälitustoiming on
kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lõike 1 kohaselt isikuandmete töötlemine seaduses
sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu
andmesubjekti ees. ESS § 113 lõike 1 kohaselt peab sideettevõtja võimaldama jälitus- või
julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi
saladuse õiguse piiramiseks. Funktsioonide all, mis võimaldavad jälitustoimingu teostamist või
sõnumi saladuse õiguse piiramist, on mõeldud lawful interception (LI) funktsioone. LI
standardid on kättesaadavad ETSI kodulehel.
3. Terminoloogia
Muudatusettepanekuga ei defineerita uusi mõisteid, kuid muudatusettepanekus kasutatakse
varem defineerimata mõisteid, milledeks on:
- kõrge riskiga riist- või tarkvara on riist- või tarkvara, mille kasutamine sidevõrgus ohustab
riigi julgeolekut selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski
tõttu;
- riigi julgeolekut ohustav riist- või tarkvara on riist- või tarkvara, mis ohustab riigi
julgeolekut, kas:
o selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu, või
o riist- või tarkvara tehniliste omaduste või seadistuste tõttu;
- riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised:
o Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt
tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus;
o funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega
ette nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.
4. Muutmisettepaneku vastavus Euroopa Liidu õigusele
Muutmisettepanekuga täpsustatakse riist- ja tarkvarast teavitamise kohustuse, riigi julgeolekut
ohustava riist- ja tarkvara kasutusloa menetluse ning nende kohustustega seotud auditeerimise
24
asjaolusid. See osa ettepanekust ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega üle
võtmisega ning otsene seos Euroopa Liidu õigusega puudub – sellest hoolimata selgitatakse
järgnevalt nende muudatuste seoseid Euroopa Liidu õigusega. Muud muudatused on seotud
Euroopa Liidu ja nõukogu direktiivi (EL) 2018 /1972 (elektroonilise side seadustik) üle
võtmisega. Kuna elektroonilise side seadustiku üle võtmisega seotud muudatusi on hinnatud
Riigikogule esitatud eelnõu seletuskirjas, siis siin neid pikemalt ei analüüsita.
Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 2 järgi on riigi julgeoleku kaitsmise ja avaliku korra
säilitamine kui riigi põhifunktsioon liikmesriigi ainuvastutuses.22 Muudatusettepaneku
peamiseks eesmärgiks on kehtestada meetmed sideteenuse ja sidevõrgu riigi julgeoleku
huvidele vastavuse tagamiseks. Seega kuulub eelnõu julgeoleku valdkonda, mida liikmesriigil
on õigus oma vajaduste järgi korraldada.
Euroopa Kohus on selgitanud, et nii ettevõtlusvabaduse kui ka omandipõhiõiguse teostamisele
võib seada piiranguid, mis on seotud liidu taotletavate üldise huvi eesmärkidega. Liikmesriigi
julgeolek on selline liidu huvides taotletav eesmärk. Ettevõtlusvabadust ja omandiõigust võib
riivata tingimusel, et riive on proportsionaalne.23
Muudatusettepaneku reguleerimisalas on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud ühise dokumendi,
mis käsitleb 5G võrkude implementeerimisega seotud küberturvalisuse ohtude leevendamist
(edaspidi 5G toolbox). Tegemist pole õigusaktiga, vaid soovitusliku juhendiga. See näeb ette
meetmed, millega leevendada Euroopa Liidu koordineeritud riskihindamise raportis24
sätestatud sidevõrkude küberriske. Meetmeteks, mida 5G toolbox liikmesriikidel kasutada
soovitab riskide leevendamiseks, on muuhulgas riiklike institutsioonide rolli tugevdamine (sh
vastavate regulatiivsete pädevuste kehtestamise kaudu), teenusepakkujate auditeerimine, nende
riskihinnangute teostamine ning kõrge riskitasemega teenusepakkujatele 5G võrkudele
juurdepääsu piiramine või välistamine ning 5G võrkudele baasturvanõuete kehtestamine.25
Muudatusettepanekus on soovitustega arvestatud muu hulgas tootjapõhise riski hindamisel.
Sidevaldkonda puudutavad järgmised Euroopa Liidu õigusaktid, mida on esile toodud ka
Euroopa Liidu 5G meetmetepaketis26:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (NIS direktiiv) 2016/1148, 6. juuli 2016,
meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge
tase kogu liidus;
o Põhimõtted:
Turvalisuse põhimõte - liikmesriigid kontrollivad võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse tagamist.
22
Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2016. aasta seisuga) -
ELT C 202, 07.06.2016.
23
28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus PJSC Rosneft Oil Company v Her Majesty’s Treasury and Others, C-72/15,
EU:C:2017:236, punktid 148, 150.
24
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g-
networks-security.
25
NIS koostöögrupp - Euroopa Liidu 5G küberturvalisuse meetmepakett, 2020. Kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-
editors/failid/E_riik/cybersecurity_of_5g_networks_eu_toolbox.pdf, lk 3-4, 20-24.
26
Ibid, lk 6-7.
25
Proportsionaalsus
o Turvalisus:
Direktiivi eesmärgiks on võrgu- ja infosüsteemide võimalikult kõrge
turvalisuse tase.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (raamdirektiiv) 2002/21/EÜ, 7. märts 2002,
elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (tunnistatud
kehtetuks järgnevas punktis viidatud EESS direktiiviga);
o Põhimõtted:
Proportsionaalsus
Tehnoloogianeutraalsus
Konkurents
o Turvalisus:
Riigi reguleerivad asutused tagavad sidevõrkude turvalisuse.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EESS direktiiv) 2018/1972, 11. detsember
2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik;
o Põhimõtted:
Tehnoloogianeutraalsus – riigi reguleeriv või muu pädev asutus ei tohiks
soosida ega halvustada konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist.
Turukonkurents – konkurentsi tulemuslikkus ja konkurentsinõuetele
vastavus.
Mittediskrimineerimine – riigi reguleerivad asutused tagama, et
läbivühenduse ja internetile juurdepääsu pakkumiseks on vastastikune
sidumine mõistlikel tingimustel võimalik kõigil ettevõtjatel olenemata
nende suurusest ja ärimudelist ning sellest, kas nad on vertikaalselt
integreeritud või eraldiseisvad.
Proportsionaalsus
Subsidiaarsus – liikmesriigid peaksid objektiivsete kriteeriumide põhjal,
millised ettevõtjad määratakse universaalteenuse pakkujaks.
o Turvalisus:
Direktiivi eesmärk (art 1 lg 2a) on mh tagada võrkude ja teenuste
turvalisus. Selleks tagavad liikmesriigid, et elektroonilise side võrkude
ja elektroonilise side teenuste pakkujad võtavad meetmeid võrkude ja
teenuste turvalisusega seotud riskide vähendamiseks.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (RED direktiiv) 2014/53/EL, 16. aprill 2014,
raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ;
26
o Põhimõtted:
Vaba turg – raadioseadmed, mis vastavad asjakohastele olulistele
nõuetele, tuleks lubada vabasse ringlusse.
Vaba liikumine – nõuetele vastavate raadioseadmete turul
kättesaadavaks tegemine ei tohi olla takistatud.
o Turvalisus:
Raadioseadmete kasutusel peab olema tagatud kasutajate isikuandmete
ja eraelu kaitse. Samuti peavad raadioseadmed toetama pettuse kaitset
tagavaid funktsioone.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (TRIS direktiiv) 2015/1535, 9. september
2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste
eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst).
o Põhimõtted:
Läbipaistvus – siseriiklikud algatused tehniliste eeskirjade kehtestamisel
peaksid olema võimalikult läbipaistvad.
Konkurentsipõhimõte – siseturu eesmärk on luua ettevõtjate
konkurentsivõimet soosiv keskkond.
Õiguskindlus – liikmesriigid teatavad avalikult, et siseriiklik tehniline
eeskiri on vastu võetud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.
Teavitamise põhimõte – komisjonile edastatakse tehniliste eeskirjade
eelnõud (va kui on tegemist rahvusvahelise teksti või Euroopa standardi
täieliku teksti ülevõtmisega).
o Turvalisus:
Tehnilised eeskirjad võib vastu võtta viivituseta, kui neid on vaja vastu
võtta kiireloomulisel rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede
või avaliku korra kaitsmise seotud ettenägematutest asjaoludest tekkinud
põhjustel.
Eelmainitud Euroopa Liidu õigusaktid ei sisalda meetmeid riigi julgeoleku tagamiseks – nende
reguleerimise pädevus on igal liikmesriigil endal (vt nt EESS põhjenduspunkti 6 ning art 1 lg 3
punkti c). Küll aga sisaldavad need põhimõtteid, millega liikmesriikidel tuleb võrgu- ja
infosüsteemide reguleerimisel arvestada. Nendeks põhimõteteks on muuhulgas õiguskindlus,
konkurentsi tagamine, läbipaistvus ning proportsionaalsus. Samuti rõhutavad need õigusaktid
võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse imperatiivsust, mis on sätestatud õigusaktides olulise
eesmärgina. Käesolev muudatusettepanek võtab arvesse Euroopa Liidu õigusaktidest
tulenevaid põhimõtteid ning on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas.
5. Muudatusettepanekute põhiseaduspärasus
Muudatusettepanekutega volitatakse Vabariigi Valitsust määratlema sidevõrgus kasutatava
riist- ja tarkvara teavitamise ja kasutusloa taotlemise kohustust ja täpsustama vastavaid
menetlusi. Seega ei oma muudatusettepanekud iseseisvat mõju sideettevõtjatele, vaid mõju
27
ilmneb Vabariigi Valitsuse määrusest ja eelkõige selle alusel antud haldusaktidest. Käesoleva
põhiseaduspärasuse analüüs ei keskendu vaid muudatusettepanekute mõjule, vaid võtab arvesse
ka Vabariigi Valitsuse määruse sellisel kujul, nagu see muudatusettepanekutele on lisatud.
Riist- ja tarkvara teavitamise ja kasutusloa kohustuse rakendamise kaudu võivad teatud
asjaoludel saada riivatud eelkõige järgmised ettevõtjate põhiõigused: põhiseaduse (edaspidi:
PS) § 31 sätestatud õigus ettevõtlusvabadusele ning PS § 32 lg 2 sätestatud õigus oma omandit
vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Seejuures on muudatusettepanekute ettevalmistamise raames tõstatud küsimus, et
muudatusettepanekute ja määruse koostoimes võib saada riivatud ka PS § 32 lg 1 sätestatud
õigus omandi puutumatusele ja õigusaktide tulemusel tekib omandi omaniku nõusolekuta
võõrandamise olukord, mis eeldab kohese ja õiglase hüvitise maksmist. Ettevõtja leiab, et
selline mõju võib tekkida kui määruse rakendamise tulemusel ei või ta rajada oma 5G sidevõrku
selle tootja seadmetega, kellega ta on rajanud oma 4G ja varasemate põlvkondade raadiovõrgud.
Ettevõtja väidab, et tema valitud tootja ei luba 4G ja vanemate võrkude külge ühendada teise
tootja 5G seadmeid, samas vajavad 5G seadmed tööks vanemaid raadiosidevõrke, mistõttu
olukorras, kus ettevõtja soovib 5G sidevõrke arendada, peaks ta välja vahetama ka oma
vanemate generatsioonide sidevõrgud.
Isegi juhtumil, kui turuosalise riist- ja tarkvara tootja peaks vastavate asjaolude sellisel kujul
esinemisel osutuma kõrge riskiga tootjaks, ei teki ei de jure ega de facto omandi nõusolekuta
võõrandamise ega hüvitise maksmise olukorda.
Sellise olukorra tekkimine on välistatud isegi hüpoteetiliselt, sest esiteks on
muudatusettepanekute järgi 4G ja vanemaid raadiovõrgu põlvkondi võimalik kasutada
kasutusloata kuni 31.12.2029 ning alles pärast seda alluvad need kasutusloa regulatsioonile.
Seega ei kohusta õigusaktid turuosalist 4G ja vanemaid võrke välja vahetama. Teiseks on ka
5G NSA ja uuemate raadiovõrgu põlvkondade puhul õigus kõrge riskiga riist- ja tarkvara
kasutada kuni 31.12.2025 ehk turuosaline võib kasutada sama tootja kõrge riskiga 5G riist- ja
tarkvara kuni 31.12.2025, mis tagab piisava üleminekuaja.
Kolmandaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teatel alates 4G tehnoloogiast
asjakohased standardid koostatud nii, et oluline on ainult seadmete standarditele vastavus, mitte
see, milline tootja seadmeid toodab: erinevate tootjate seadmed peavad omavahel toimima.
Alates 4G-st peab koostöövõime (interoperability) erinevate tootjate seadmete vahel olema
tagatud. Vastupidised väited seoses objektiivsete ühilduvusprobleemidega ei ole antud põhjusel
eluliselt usutavad. Kui see ka nii peaks olema mingis olukorras, siis on ettevõtja enda
vabatahtlikult vastavasse olukorda asetanud ja võtnud sellega äririski, valides tootja, kes ei
luba enda seadmetega ühendada teise tootja seadmeid.
Neljandaks on oluline rõhutada, et 5G tehnoloogia puhul ei seisne potentsiaal mitte 5G NSA
sidevõrgus, vaid 5G eraldiseisvas ehk 5G SA võrgus. Nimelt tuleb 5G sidevõrkude potentsiaal
ja väärtus esile just 5G SA sidevõrkudes mitte 5G NSA võrkudes, sest üksnes esimesed
võimaldavad pakkuda kõiki 5G teenuseid ning 5G NSA võrgud on oluliselt väiksema
potentsiaaliga.
Seejuures tähendab 5G SA sidevõrk eraldiseisvat raadiovõrku, mis ei vaja tööks vanemaid
raadiovõrgu põlvkondi. Seega puudub vajadus 5G SA rajamise tõttu välja vahetada 4G ja
vanemaid raadiovõrgu põlvkondi.
28
Viiendaks on oluline märkida, et 5G sidevõrke ei ole Eestis veel sisuliselt hakatud arendama,
nt 5G SA standardid kinnitati alles hiljuti. Kavandatav regulatsioon on suunatud tuleviku
investeeringutele. Antud põhjusel puudub alus rääkida nö piiravast iseloomust seoses
varasemate investeeringutega. Seetõttu saab rääkida vaid vastavate asjaolude esinemisel
võimalikust PS § 32 lg 2 riivest ehk omandikitsendustest ning ettevõtlusvabaduse riivest, mis
võib tulla läbi selle, et ettevõtja ei ole vaba valima kõrge riskiga riist- ja tarkvara tootjat, vaid
peab valima turvalise tootja, mis võib kaasa tuua vajaduse soetada kallima hinnaga riist- ja
tarkvara, kui oleks kõrge riskiga tootja oma.
Nii PS § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusõigus kui PS § 32 lg 2 sätestatud õigused on lihtsa
seadusreservatsiooniga põhiõigused ehk neid võib piirata, kui selleks on legitiimne põhjus ning
piirang on eesmärgi osas proportsionaalne. Kuna ettevõtjad on põhiliselt toonud esile
ettevõtlusvabaduse riive, siis keskendume analüüsis sellele. Samu põhjendusi saab kasutada ka
PS § 32 lg 2 riive õigustamiseks.
Teavitus- ja kasutusloa taotlemise kohustus on kantud eesmärgist tagada riigi julgeolek. Riigi
julgeoleku näol on tegemist põhiseaduslikku järku õigusväärtusega (PS § 1 lg 2 ning §-d 54, 55
ja 124–131).27 Riigikohus on leidnud, et riigi julgeolek on põhiõiguste piiramise legitiimne28
ning väga kaalukas eesmärk.29 Ka kaalukal põhjusel seatud põhiõiguse riive peab siiski olema
proportsionaalne.
Ettevõtjad ei ole kahtluse alla seadnud teavitamiskohustuse proportsionaalsust, mistõttu all
sellele pikemalt ei keskenduta. Arvestades seda, et ettevõtjal on ülevaade enda kasutatavast
riist- ja tarkvarast, on sellest TTJA teavitamine ettevõtjale vähekoormav ning tuleb pidada
proportsionaalseks.
Proportsionaalne on ka kasutusloa taotlemise kohustuse kehtestamine. Alates 2005. a kehtib
ESS § 87 lg 1 punktist 9 tulenevalt ettevõtjale kohustus arvestada sideteenuse osutamisele
avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadustega. Seega riigi julgeoleku vaade ei ole sideteenuse
osutajatele uus. Arvestades, et ühiskond sõltub aina rohkem sidevõrkudest ning 5G
sidevõrgutehnoloogia turule tulekuga omavad sidevõrgud veel suuremat tähtsust ühiskonna
toimimises, on tarvis järjest tugevamalt tagada nende vastavus ka riigi julgeolekuhuvidele.
Kui senini on sideettevõtjal olnud üldine kohustus ja omavastutus tagada, et sideteenust
osutatakse viisil, mis tagab riigi julgeoleku, siis nüüd näeb seadusandja ette, et riik hakkab muu
hulgas kasutusloa menetluse läbi kontrollima, kuidas on sideteenuse osutamisel riigi julgeoleku
eesmärgid tagatud. Selleks kehtestatakse määrusega elutähtsa teenuse osutajast sideettevõtjale
ja sideettevõtjale, kes rakendab 5G NSA või uuemat sidevõrgu standardit, kohustus taotleda
enne riist- või tarkvara kasutamist kasutusluba. Kui kasutusloa menetluses tuvastatakse riigi
julgeolekule ohtlik riist- või tarkvara, ei väljastata sellele üldjuhul kasutusluba või seatakse
kasutamisele tingimused.
Kasutusloa taotlemise kohustus on koormus sideettevõtjale ning samuti võib menetluse tulemus
sideettevõtjat negatiivselt mõjutada, kui ettevõtja plaanitud riist- või tarkvara kasutamine
keelatakse ja ettevõtja peab valima teise tootja riist- ja tarkvara. Kui intensiivne on riive, sõltub
asjaoludest ehk konkreetsest sideettevõtjast, tema võrgu mahust, nt sellest, kui palju ettevõtjal
27
Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Madis Ernits (toim.) jt, Tartu 2017, II ptk sissejuhatus, p 48.
28
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-2-01, p 15;
Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-44-11, p 82.
29
Vt RKPJKo 06.04.2021 nr 5-20-12 , p 70.
29
on erinevat riist- ja tarkvara, tulevikuplaanidest ja teatud määral sellest, kas ettevõtja on senises
tegevuses oma äririske hajutanud või mitte ning tutvunud julgeolekuasutuste avalikult
kättesaadavate ohuhinnangutega Kuna ettevõtjal on olnud aastast 2005 kohustus arvestada riigi
julgeoleku vajadustega ning pidanud olema valmisolek, et seadusandja kehtestab täiendavaid
nõudeid (vt ESS § 87 lg 2 p 4), siis ei ole julgeolekualaste nõuete kehtestamine ettevõtjale
üllatuslik ning oma äriliste ostsute tegemisel on ettevõtja pidanud selliste tingimustega
arvestama. Lisaks ei ole ka käesolev eelnõu (sh sellele eelnevalt koostatud VV määruse nr 140
muutmise eelnõu – vt ettepaneku lisa) ja loakohustus ettevõtjatele üllatus, sest õigusaktide
muudatusi on koostöös ettevõtjatega ette valmistatud 2019. a algusest. Seega on ettevõtjad
olnud eelnõu sisust teadlikud 2019. algusest .
Täiendavalt leevendab ettevõtja õiguste riivet muudatusettepanekute ning määruse kavandiga
antavad üleminekuajad uue regulatsiooniga kohanemiseks. Kasutusloa kohustus nt 4G ja
vanemate tehnoloogiate osas rakendub alles pärast 2029. aastat, kui ettevõtjad plaanivad võrke
pärast seda edasi kasutada. Kuigi sidevõrgu kriitliste funktsioonide ning 5G NSA ja uuemate
sidevõrgu funktsioonide osas rakendub kasutusloa kohustus varsti pärast määruse jõustumist,
siis kõrge riskiga riist- ja tarkvarale kasutusloa andmisest keeldutakse üldjuhul kõige varem
alles ca 4,5. a pärast normide jõustumist. Enamikel juhtudel ongi ettevõtjatele antud 4,5-9,5.a
pikkune üleminekuaeg: st isegi kui riist- ja tarkvara ohustab riigi julgeolekut, lubatakse selle
kasutamine, et ettevõtjal oleks piisav üleminekuaeg ja võimalus sujuvalt võtta kasutusele riigi
julgeolekule vastav riist- või tarkvara. Seejuures lähtuti üleminekuaja andmisel sellest, kui
kriitiline on sidevõrgu üks või teine funktsioon riigi julgeoleku seisukohalt. Seadusandja leiab,
et 4.5-9,5. a pikkused üleminekuajad on ka investeerimismahukates valdkondades regulatsiooni
mõõdukuse tagamiseks piisavad ning pikemad üleminekuajad ei võimaldaks üldse täita riigi
julgeoleku eesmärke. Üleminekutähtaegade osas vt ka eelnõuga lisanduva ESS § 1965 sisu ja
selgitusi.
Käesolev eelnõu omab eeltoodust nähtuvalt edasiulatuvat mõju. Võimalik kaudne tagasiulatuv
mõju võib omada puutumust vaid enne eelnõu jõustumist kasutusse võetud riist- või tarkvara
osas, millel on juba 5G sidevõrgu funktsioon. Samas ei ole Eestis veel 5G SA võrke ning ka 5G
NSA võrgukomponente on turul pigem vähe. Kuigi säärase riist- või tarkvara osas tuleb taotleda
kasutusluba, siis keelatakse selle kasutamine olukorras, kus see ohustab riigi julgeolekut alles
alates 1. jaanuarist 2026.30 Selle regulatsiooni kehtestamisel on arvestatud ja ka selle
põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada, et 5G võrgud ei ole Eestis veel välja arendatud
ning peamised 5G sagedused ei ole veel jagatud, mis tähendab, et suuresti on investeeringud
5G võrkudesse alles ees või siis kui need on tehtud, on need tehtud teadlikult äririske võttes,
sest sagedused ei ole veel jagatud ja ühelgi ettevõtjal pole kindlustatud ootust et ta saab hakata
5G teenuseid osutama. Seega on ka nimetatud investeeringute tegemine olnud üksnes
ettevõtjate enda äririsk.
Kirjeldatud regulatsioon on vajalik, kuna 5G tehnoloogia omab järgnevatel aastatel suurt
võtmerolli tulevaste digitaalteenuste olulise võimaldajana majanduses ja ühiskonnas Euroopa
Liidu ülesel digitaalsel arendamisel. 5G tehnoloogia mõjutab potentsiaalselt kõiki Euroopa
Liidu kodanikke – näiteks personaliseeritud meditsiinis kui ka nutikate võrkude korral. 5G
tehnoloogia võimaldab oma ülesehituse (nt detsentraliseeritud arhitektuur, suurem vajadus
sidemastide järele, suurenenud sõltuvus tehnoloogiast jne) tõttu süsteemi ära kasutavatele
30
Kriitiliste funktsioonide osas vt ESS § 1965 lg 5 selgitusi.
30
ründajatele rohkem ründevõimalusi. Ka Euroopa Liidu üleselt on leitud, et on ülioluline tagada
tulevaste 5G võrkude turvalisus.31
Ettevõtja põhiõiguste võimalikule riivele vastukaaluks on piirangutel äärmiselt kaalukas riigi
julgeoleku tagamise eesmärk.
Kui sideettevõtja kasutab riist- või tarkvara, mida on selle tootja poolt muudetud nii, et selle
abil on võimalik kolmandal osapoolel pealt kuulata ja vahelt võtta seda riist- või tarkvara läbivat
sidet, mis toimub näiteks Eestis asuvate NATO sõjaliste liitlaste taristus ja selle taristu vahetus
läheduses, siis võib selline olukord kahjustada nii Eesti kui NATO liitlaste julgeolekut. Või kui
näiteks Eesti julgeolekuasutus teostab jälitustoimingut (kuulab kedagi karistusseadustiku §-s
244 järgse kuriteo uurimise ajal salaja pealt) ning riist- ja tarkvara tootja ei ole kasutusele
võtnud oma tootes piisavaid turvameetmeid (kuigi need on talle teada või on ta need teadlikult
sisse jätnud) ning turvanõrkuste tõttu on pärsitud jälitustoimingu teostamine või saavad Eestile
vaenulikud riigid nende turvanõrkuste abil teada, kelle suhtes teostatakse jälitustoimingut, sh
võidakse sel moel mõjutada konkreetset kriminaalmenetlust. Lisaks eeltoodule, kui sõltuvus
ühest tehnoloogiast on domineeriv ning selle tehnoloogia tootja ei anna välja mingil põhjusel
turvauuendusi, või kui ta teadlikult ja tahtlikult tekitab toimepidevuse häireid, siis riigil võib
puududa toimiv side. Selliste olukordade ära hoidmiseks on vajalik allutada sidevõrkudes
kasutatava riist- ja tarkvara kasutamine kasutusloa kohustusele ja keelata võimalusel juba ex
ante riigi julgeolekut ohustava riist- ja tarkvara kasutamine.
Kui kaaluda ettevõtjate õiguste võimalikku riivet, sealjuures arvestades seda, et riigi julgeoleku
tagamise vajadus ei saa olla üllatuslik või prognoosimatu ning õigusaktidega antakse väga pikad
üleminekuajad, riigi julgeoleku vajadustega, siis on regulatsioon proportsionaalne ning
ettevõtjate õiguste kitsendamine pole ülemäärane. Ilma piiranguid kehtestamata tekiks olukord,
kus Eesti sidevõrgud oleks rünnatavad välisriikide poolt ning ohtu satuks nii Eesti kui NATO
liitlaste julgeolek, sealhulgas satuks välisriikide võimalike rünnakute tõttu ohtu ka
sideettevõtjate endi kliendid ning nende ettevõtluskeskkond laiemalt.
Võrdse kohtlemise põhimõte
PS § 12 lõikes 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse
sarnases olukorras olevaid isikuid. Teisisõnu tuleb võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks leida
ühe isikuga (nt sideettevõtjaga) sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes
koheldakse üht sideettevõtjat halvemini.32 Kavandatav määruse eelnõu järgi hakkab praegune
regulatsioon avaldama mõju neljale sideettevõtjale ning kehtib kõigile ühetaoliselt ehk neid
koheldakse võrdselt. Seetõttu ei ole tegemist võrdsuspõhiõiguse riivega.
Käesoleva eelnõu kohaldamisalas olevad sideettevõtjad on eelnõu lisaks oleva määruse eelnõu
kavandi tagasisides välja toonud selle, et need nõuded võiksid kohalduda kõikidele
sideettevõtjatele. See tähendaks, et koormavad nõuded kohalduksid ka väiksetele ettevõtetele,
kelle sidevõrgud ei ole riigi julgeoleku aspektist nii olulise tähtsusega nagu elutähtsa teenuse
osutajate või 5G rakendajate sidevõrgud. Proportsionaalsuse aspektist on mõistlikum, et
nõudeid kohaldatakse nendele sideettevõtjatele, kelle osas see on riigi julgeoleku seisukohast
vajalik.
31
Euroopa Liidu liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepakett – leitav:
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127.
32
Riigikohtu üldkogu 22. aprilli 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-51-13, p 69.
31
6. Muudatusettepaneku mõjud
Üldise märkusena märgime, et muudatusettepanekuga seotud mõjud tekivad alles siis, kui
võetakse vastu ettepanku lisaks olev Vabariigi Valitsuse määrus. Seetõttu esitatakse siin
mõjude ülevaade olukorras, kus muudatusettepanekus olevad ESS-i muudatused ja selle lisaks
olev Vabariigi Valitsuse määruse kavand on vastu võetud. Ehk siis, kui on täpsustatud
teavitamis- ja kasutusloa kohustustega asjaolud ning toimuvad riist- või tarkvara kasutusloa
menetlused.
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Muudatusega ei kaasne sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid.
6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatustega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusettepaneku
ja selle lisaks oleva määruse abil tagatakse, et rajatavad sidevõrgud ei kujutaks ohtu riigi
julgeolekule laia riigikaitse põhimõtete tähenduses, hõlmates seejuures ka riigi kriitilist
infrastruktuuri ja elutähtsaid teenuseid.
Uute tehnoloogiate tingimusteta lubamine Eesti sidetaristusse võib tuua kaasa negatiivseid
tagajärgi, mis puudutavad nii era- kui avalikku sektorit ja riigi majandusruumi toimimist
tervikuna. Riigil on kohustus tagada, et sidevõrgud rajataks usaldusväärsele tehnoloogiale,
mille kasutamine ei too kaasa olukorda, kus riik ei saa tagada oma kodanikele põhiõiguste- ja
vabaduste, sh privaatsuse, sõnumisaladuse ja intellektuaalse omandi kaitset. Kõrge riskiga
tehnoloogiast tulenevate julgeolekuriskide realiseerumise korral on kõige nõrgemas
positsioonis just lõpptarbijatest tavalised elanikud, kes ei saa olukorras, kus sidevõrgud on
ebausaldusväärselt või kergesti haavatavalt rajatud, iseenda küberturvalisuse tagamiseks
midagi ette võtta.
Riigikaitse perspektiivist on äärmiselt oluline, et sidevõrkudes kasutatavat tehnoloogiat
toodaksid usaldusväärsed ettevõtted, kes ei oleks manipuleeritavad ning keda usaldaksid meie
Euroopa Liidu ja NATO liitlased. On oluline, et Eesti sidevõrke ei rajataks kõrge riskiga
tehnoloogiaga, mille kaudu on tõenäoline riigikaitseks kasutatavate süsteemide halvamine või
mille kasutamist liitlasriigid ei aktsepteeri ja mis võiks seeläbi kaasa tuua viivitusi või takistusi
kriitilise tähtsusega infovahetuses ja riigikaitselises tegevuses.
Euroopa Liidu liikmesriigid on jõudnud ühiselt seisukohale, et IKT riskide hindamisel tuleb
arvesse võtta kõiki aspekte – nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi.33 Liikmesriikide ühises
riskianalüüsis tõdetakse, et tuleviku sidevõrkude (sh 5G) kontekstis on kõige suuremaks ohuks
Euroopa Liidu välised ebademokraatlikud riigid, kellel on huvi ja võimekus ellu viia
küberrünnakuid ning kes omavad mõjuvõimu enda jurisdiktsioonis asuvate ettevõtete üle.
Seetõttu on oluline rakendada liikmesriikides protseduure, mis võimaldaksid hinnata
tehnoloogia tootja riskiprofiili ning vältida kõrge riskiga tootjate mõju.
33
EU2019FI. Member states publish report on EU-coordinated risk assessment of 5G network security.
09.10.2019. Kättesaadav: https://eu2019.fi/en/article/-/asset_publisher/member-states-publish-a-report-on-eu-
coordinated-risk-assessment-of-5g-networks-security.
32
Samas võib muudatusettepanekul ja sellega seotud määrusel olla välissuhetele ka negatiivne
mõju, näiteks selliste riikide puhul, kus asuvad tootjad on kasutusloa menetluses tehtava
hinnangu põhjal kõrge riskiga.
7.3. Majanduslik mõju
Sideettevõtjate jaoks võivad kaasneda kulud, kui rikutakse muudatusettepaneku lisaks oleva
määrusega seatud kohustusi, näiteks jäetakse riist- või tarkvara osas luba taotlemata.
Teavitamiskohustuse ja loakohustuse täitmisega tõuseb sideettevõtjate halduskoormus,
mistõttu võib kaasneda tööjõukulu kasv.
Sideettevõtjale kaasnevad kulud, kui juba kasutusel olev riist- või tarkvara sobib 5G NSA ja
uuema põlvkonna mobiilside funktsioonide kasutamiseks, kuid osutub kõrge riskiga riist- või
tarkvaraks. See tähendab, et ettevõtja võib antud riistvara kasutada vanema põlvkonna teenuste
pakkumiseks, kuid 5G NSA ja uuemate funktsioonide kasutamiseks peab soetama riist- või
tarkvara, mis ei ole kõrge riskiga. Sideettevõtjate võimalike kulutuste vähendamine on üks
aspektidest, millega on arvestatud kasutusloa kohustuse ja kõrge riskiga riist- või tarkvara keelu
rakendamisel.
Loakohustus kriitiliste funktsioonide osas ei too sideettevõtjatele kulusid, kuna sideettevõtjate
hinnangu kohaselt ei ole neil teadaolevalt kasutuses riist- või tarkvara, mille oleks tootnud kõrge
riskiga tootja. 5G NSA ja uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioonidega kõrge riskiga riist-
või tarkvara on lubatud kasutada 31. detsembrini 2025. Seega saab vahepealsel perioodil
(kasutusloa kohustuse rakendumise ja 31. detsembri 2025 vahel) ettevõtja kasutusloa menetluse
kaudu teada, kas tema riist- või tarkvara kujutab ohtu riigi julgeolekule. Kuni 31. detsembrini
2025. a on tal võimalik riist- või tarkvara kasutada, kui see on kõrge riskiga. Tegemist on seega
üleminekuperioodiga, mis võimaldab ettevõtjal kulusid vähendada ja tegevust ette planeerida
ning vähendab riski toimepidevusele. Ülejäänud kasutusele võetava riist- või tarkvara osas on
üleminekuperiood pikem (neid võib kasutada kuni 31. detsembrini 2029), et sideettevõtja saaks
oma tegevuses loakohustuse rakendumisega ette arvestada ning võimalikke tulevasi kulusid
minimeerida ja planeerida, kuna praegu võib olla sideettevõtjaid, kes on enda sidevõrgu osades
võtnud kasutusele ka kõrge riskiga tootjate riist- või tarkvara.
Sideettevõtjad, kes on muudatusettepaneku ja sellega seotud määruse kohaldamisalas, peavad
sidevõrkude rajamisel arvestama kavandatavate kohustustega. Seetõttu ei ole võimalik
välistada olukorda, et lahendused, mida ettevõtja oleks loa taotlemise kohustuse puudumisel
majanduslikult kõige soodsamate tingimuste tõttu eelistanud, ei pruugi riigi julgeolekuhuvide
seisukohalt sidevõrgu rajamiseks sobida ning valida tuleb mõni muu tehnoloogia pakkuja.
Rahalist mõju ettevõtetele on raske hinnata, sest see sõltub ettevõtete poolt tehtavatest
tehnoloogilistest valikutest. Arvestades, et juba 4G mobiilside standarditest alates on
tagatud erinevate tootjate seadmete ühilduvus, siis ei tohiks ettevõtetele erinevate tootjate
seadmete koosvõime loomisega olulisi lisakulusid tekkida. Pidades silmas, et 5G väärtus
ja potentsiaal tulevad esile lähiaastatel loodavas 5G SA (eraldiseisvas) sidevõrgus, mitte
aga 5G NSA (4G-ga koos toimivas) sidevõrgus, siis võib eeldada, et tehnoloogia tootja
vahetamisega seotud kulud on minimaalsed.
33
Järgnevalt on toodud ettevõtjate enda hinnangud oma majanduslikele mõjudele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid ei pea selliste suurte mõjude
tekkimist tõenäoliseks.
7.3.1. Rahaline mõju Elisale Elisa enda hinnangu kohaselt
Elisal pole teadaolevalt kõrge riskiga tootja riist- ja tarkvara kriitilistes funktsioonides
kasutusel, kuid võib olla kasutuses mobiilside raadiovõrgus (RAN).
Üleminekuperioodi lõpptähtaja 1. jaanuar 2026 korral on tehnoloogiavahetusest tingitud otsene
kulu Elisale 49 miljonit eurot. Elisa on oma analüüsides koostanud erineva negatiivse
mõjuastmega stsenaariumid ning keskmist mõju kajastava stsenaariumi kohaselt on seadmete
välja vahetamise otsene kulu 72,5 miljonit eurot. See koosneb olemasoleva võrgu
mahakandmise kulust, võrgu väljavahetamise kulust uue vastu ning tarnijavahetusest tingitud
opereerimiskulude kasvust.
Lisaks hindab Elisa, et peab olemasolevatesse seadmetesse tegema 5G kasutusele võtmiseks
veel investeeringuid ca 7,5 miljonit eurot, mida ei saa pärast 2025 enam kasutada.
Arvutustes on Elisa maha arvestanud 2022. aastast iga-aastaste raadiovõrguinvesteeringute
kulu.
Kliendibaasi kahanemisest ja allahindlustest tekkiv kumulatiivne kahju kokku aastatel 2020-
2030 on Elisa hinnangul ca 100 miljonit eurot ning saamata jäänud tulu 5G-turult hilinemise
tõttu ca 154 miljonit eurot.
Lisaks otsesele võrgu vahetamisest tekkivale negatiivsele majanduslikule mõjule kahjustab
regulatsioon Elisa hinnangul oluliselt sideteenuste toimepidevust, samuti pikaajaliselt
konkurentsiolukorda, millega kaasneks lähiaastatel veel täiendav vähemalt kümnetesse
miljonitesse ulatuv kahju. Kiirkorras kohesel võrguvahetusel on negatiivne mõju sideteenuste
toimepidevusele, mis on ettevõtte hinnangul lubamatu arvestades süvenevat COVID-19 kriisi,
kus kogu ühiskond sõltub kaugtööl ja õppimisel sideteenuste toimimisest. Tavapärase
tarbimismahtude kasvu kui COVID-19 kriisist tingitud mõjude tõttu kaasneb olemasoleva
raadiovõrgu tähtaja peale maha võtmise ja uue rajamise kohustusega risk võrgu
toimepidevusele ning negatiivsele kliendikogemusele. Probleemid teenustega viivad suure
tõenäosusega klientide lahkumiseni, mida tuleb ettevõttele kaasneva kahju hindamisel arvesse
võtta. Sellest tingitud turuosa kukkumisel praeguselt 30-lt protsendilt vaid ka ühe
protsendipunkti võrra 29-le protsendile on negatiivne kumuleeruv mõju Elisale tema enda
arvates kümne aasta perioodi peale arvestatuna suurusjärgus 25,5 miljonit eurot.
7.3.2. Rahaline mõju Teliale Telia enda hinnangu kohaselt
Telia Eesti ASil (edaspidi Telia) kriitilistes funktsioonides ega mobiilsidevõrgus teadaolevalt
kõrge riskiga tootjate riist- või tarkvara ei ole. Mõju Teliale tuleneb piirangutest fikseeritud
sidevõrgu juurdepääsuvõrgus kasutatava riist- ja tarkvara suhtes (ses osas lõpeb
üleminekuperiood eelnõu kohaselt 31. detsembril 2029).
Telia poolt läbi viidud analüüsi kohaselt on eelnõu ellu rakendamise korral negatiivne
majanduslik mõju (tekkiv kahju) Teliale suurusjärgus 30-40 miljonit eurot. Seda olukorras, kus
eelnõu kohased muudatused tuleb teostada hiljemalt 2029. aasta lõpuks (31.12.2029).
34
Muudatusettepanekus ja sellega seotud määruses toodud kohustused toovad seega Teliale kaasa
märkimisväärse majandusliku mõju. Telia märgib, et lõppkokkuvõttes mõjutab sidevõrkudes
teatud tarnijate tehnoloogia kasutamise piiramine valdavat osa Eesti elanikke ja ettevõtteid ning
seeläbi Eesti majanduskeskkonda laiemalt.
Muudatusettepaneku ja sellega seotud määrusega Teliale kaasnev majanduslik (rahaline) mõju
Telia analüüsi kohaselt on tingitud järgnevatest asjaoludest:
1. Sidevõrkudes kasutusel oleva riist- ja tarkvara kasulik eluiga on sageli märksa pikem
kui 8-9 aastat, ulatudes teatud juhtudel 10-15 aastani. See tähendab, et ka muudatusettepaneku
kohaselt antav üleminekuperiood kuni 31.12.2029 toob teatud juhtudel kaasa ennetähtaegse
tehnoloogiavahetuse vajaduse.
2. Sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia enneaegse väljavahetamisega seotud tegevusi
tuleb nende tähtaegseks teostamiseks alustada oluliselt varem kui aasta või paar enne tähtpäeva
31.12.2029. Selleks, et vajalikud muudatused sidevõrkude riist- ja tarkvaras tähtaegselt teostada
peab Telia alustama vastavate töödega juba mitmeid aastaid varem ning tegema lisatöid nii
Telia sidevõrgus kui ka teatud juhtudel lõppklientide juures. See toob kaasa vajadus teha muu
hulgas lisakulutusi uute tarnijate valimiseks ning seadmete ja süsteemide omavahelise
koostoimimise tagamiseks. Teatud perioodil tuleb sellest tingituna paralleelselt kasutada mitme
eri tarnija tehnoloogiat, mis lisab omakorda kulusid. Kokkuvõttes piirab muudatusettepanek
Telia võimalust kasutada teatud tehnoloogiat tegelikkuses oluliselt varem kui 31.12.2029.
3. Tarnijate valiku piiramine toob kaasa sidevõrkude riist-ja tarkvara hinnatõusu. Tarnijate
valiku piiramine ja teatud tarnijate riist- ja tarkvara välistamine toob endaga kaasa teiste
alternatiivsete seadmete tootjate hinnatõusu. Telia juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsi
olulise vähenemise tulemusena tekkiv sidevõrkude riist- ja tarkvara hinnatõus toob kaasa
negatiivse rahalise mõju Teliale mitte üksnes fikseeritud sidevõrkude, vaid ka kõikide muude
sidevõrkude (sh mobiilsidevõrkude) riist- ja tarkvara osas.
4. Sunnitud tehnoloogiavahetus toob Teliale kaasa mitmeid kaasnevaid nn tegevuskulusid.
Kuigi tänaste eelduste kohaselt nn kõrge riskiga tarkvarana käsitletav riist- ja tarkvara on Telias
kasutusel üksnes fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuvõrgus, toob vajadus vahetada tarnijat
Teliale kaasa vajaduse teostada ligi 60 000- 80 000 kliendivisiiti, kuna erinevalt
mobiilsidevõrkudest pole fikseeritud sidevõrgus taolised
tehnoloogiavahetused kliendivisiitideta teostatav. Telia märgib, et olemasoleva tarnija
samaväärse riist- ja tarkvara uue vastu väljavahetamine kasutusea möödumisel taolisi
kliendivisiite kaasa. Seega moodustavad osa vastavast kahjusummast kõnealuste lisanduvate
kliendivisiitide, migratsioonide ja integratsiooni kulud. Sellele lisanduvad ka sidevõrkude
sidususest ja erinevate süsteemide koostoimest tulenevalt IT süsteemide väljavahetamise,
infosüsteemide arendamise, planeerimise ning kõige selle läbiviimisega seoses tekkivad
lisanduvad kulud, sh kõigi vastavate tegevustega seotud tööjõukulud.
5. Vajadus keskenduda võrgutehnoloogia ennetähtaegsele välja vahetamisele toob Teliale
teatud osas kaasa saamata jääva tulu. Uutes piirkondades kliendiühenduste loomise ja
olemasolevate ühenduste uuendamise asemel peab Telia keskenduma lähiaastatel hoopis
võrgutehnoloogia ennetähtaegsele ja väga ulatuslikule välja vahetamisele lairibavõrgus. See
toob kaasa tuhandete olemasolevate või potentsiaalsete lairibaklientide kaotuse ja sellega
kaasneb märkimisväärses summas saamata jäänud tulu. Eesti majandusele ja ühiskonnale
laiemalt tähendab see digitaalse arengu pidurdumist.
35
6. Muudatusettepaneku ja selle lisaks oleva määruse kohaselt kehtestatud sidevõrkude
detailsed teavitamiskohustused ning loamenetlusega kaasnevad kohustused toovad endaga
kaasa ka Teliale olulise halduskoormuse ja seeläbi lisakulud. Muudatusettepanek ja selle lisaks
olev määrus kehtestab Telia hinnangul bürokraatliku ja aeglase loataotluse protseduuri, mis
omakorda toob kaasa vajaduse palgata lisatööjõudu kooskõlastamistoimingute tegemiseks.
Eeltoodud rahalise mõjude hindamisel on Telia lähtunud eeldusest, et nn kõrge riskiga on
üksnes Hiina päritoluga riist- ja tarkvara (nt Huawei) ning kõrge riskiga riist-ja tarkvara võib
kuni aastani 31.12.2029 kasutada kõikides neis sidevõrkudes, mis ei ole 5G võrgud (lisaks on
eeldus, et tegu pole ka kriitiliste funktsioonidega (tuumikvõrgu funktsioonid ja funktsioonid,
mille eesmärgiks on võimaldada selleks volitatud jälitus- ja julgeolekuasutustel teostada
jälitustoiminguid või piirata sõnumi saladust). Kui lisandub mis tahes muid aluseid, millest
lähtudes rakendatakse muudatusettepaneku ning sellega seotud määruse alusel mis tahes
täiendavaid piiranguid, siis suureneb eelnimetatud negatiivne rahaline mõju veelgi.
Telia leiab, et üleminekuperiood kuni aastani 31.12.2029 ei ole piisava pikkusega selleks, et
mõju Teliale puuduks või oleks minimaalne - muudatusettepanek koos selle lisaks oleva
määrusega toob seega Telia arvates Teliale kaasa ulatuslikud mõjud.
7.3.3. Rahaline mõju teistele sideettevõtjatele
Sideettevõtjal Tele2 Eesti AS (edaspidi: Tele2) ei ole teadaolevalt kasutuses kõrge riskiga tootja
riist- ega tarkvara, mistõttu rahaline mõju Tele2-le väljendub eelkõige halduskoormuse tõusus
ning võimaliku riist- ja tarkvara üldise hinnatõusuga. Tele2 leiab, et muudatusettepanekuga
sätestatud pikk üleminekuperiood, samuti muudatusettepaneku ja sellega seotud määruse
rakendamisega kaasnev võimalik hüvitise maksmine ühele või mitmele turuosalisele, võivad
kahjustada konkurentsiolukorda ning seeläbi põhjustada Tele2-le kaudset kahju, mille suurust
on hetkel raske hinnata.
AS-l STV (edaspidi: STV) ei ole teadaolevalt kasutuses kõrge riskiga tootjate riist- ega tarkvara.
STV leiab, et rahaline mõju võib tuleneda piirangutest juurdepääsuvõrgus, mille suhtes
üleminekuperiood lõppeb 31. detsembril 2029.a., kuid arvestades seda, et juurdepääsuvõrgu ja
kliendi seadmete eluiga on alla kümne aasta, siis rahaline mõju STV-le väljendub eelkõige
halduskoormuse tõusus ning võimaliku riist- ja tarkvara üldise hinnatõusuga.
7.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatusettepaneku ning selle lisaks oleva määruse kavand omab mõju MKMi haldusala
eelarvele, kuna nende õigusaktide rakendamiseks on vaja luua juurde mitu uut ametikohta.
MKM-i allasutustest TTJA vajab juurde 2 uut ametikohta ning RIA 1 ametikohta. Samuti
suureneb koormus MKM-le, kelle ülesanne on küberjulgeoleku nõukogu teenindamine.
Lisandub töökoormus menetluste näol (dokumentide kontroll, otsuste ettevalmistamine, töö
koordineerimine osapoolte vahel jne) ning vajalik on sisuline panustamine küberjulgeoleku
nõukogu töösse.
Suureneb ka julgeolekuasutuste ja küberjulgeoleku nõukogu (sh selle liikmete) töökoormus.
Selle mõju suurus on seotud TTJA loamenetluse käigus arvamuste / ettepanekute küsimise ja
nendega kaasnevate dokumentide hulgaga, mida ei saa täpselt ette ennustada.
Lisaks töökoormuse kasvuga seotud kuludele kaasneb TTJA-le kulu teavituste ja kasutusloa
taotluste menetlemiseks infosüsteemi loomise näol.
36
7. Muudatusettepaneku ja selle lisaks oleva määruse rakendamisega seotud riigi ja
kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Muudatusettepanek ei too kaasa tegevusi, kulutusi ega tulusid kohalikele omavalitsustele.
7.1. Tööjõukulud
Muudatusettepaneku ja selle lisaks oleva määruse rakendamisega on vaja suurendada MKM
haldusala eelarvet kolme inimese palgakulu võrra, milleks hinnanguliselt on kalendriaastas
koos kõikide maksudega ca 130 000 eurot.
7.2. Infosüsteemi loomise ja rakendamisega seotud kulu
Infosüsteemi loomine teavituste haldamiseks ja kasutusloa taotluste menetlemiseks maksab
ligikaudu 100 000 eurot.
8.3. Võimalike kahjunõuetega seonduv riigi kohustis
Sideettevõtjal on võimalik muudatusettepaneku ning lisanduvate muudatuste tõttu vastu võetud
määruse alusel vastu võetud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada riigivastutuse
seaduse alusel. Alus kahjunõude esitamiseks õiguspärase haldusakti puhul on riigivastutuse
seaduse § 16.
See säte näeb ette kahju kompenseerimise õiglases (mitte tingimata täies) ulatuses, kui
haldusakt on õiguspärane, kuid meede on isiku jaoks erakordselt piirav.
Kui kohus leiab, et haldusaktiga ei ole ettevõtja põhiõigusi või –vabadusi erakordselt piiratud,
jätab kohus nõude rahuldamata. Kuna muudatusettepanekus on arvestatud proportsionaalsuse
põhimõttega, sh üleminekuaegade valikul, võib kohus leida, et meede ei ole erakordselt piirav.
Sellisel juhul riik kahju hüvitama ei pea.
Kui kohus siiski leiab, et meede on erakordselt piirav, hindab kohus, milline on õiglane hüvitis.
Riigivastutuse seaduse § 16 lg 3 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel kasu, mida
põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi,
piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid. Seega ei piirdu
kohus kahju kindaks tegemisega, vaid arvestab hüvitise määramisel mitmeid asjaolusid, mis
võivad kahju hüvitise tuua oluliselt allapoole kahju täielikku ulatust. Hüvitise summat seega
ette ennustada on võimatu.
Maksimaalne võimalik hüvitis on potentsiaalselt hüvitatava kahju täissumma. Võimalik
hüvitatav kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. Saamata jäänud
tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises
süüdi.34
Tööjõukulud ning infosüsteemi loomisega seotud kulu kantakse MKM-i haldusala eelarvest.
Võimalike kahjunõuetega seonduvaid kulusid menetletakse Riigi eelarvestrateegia ja
riigieelarve protsessis.
Käesoleva muudatusettepaneku rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse.
8. Rakendusaktid
34
Riigivastutuse seadus § 7 lg 3, § 13 lg 2.
37
Muudatusettepanekuga muudetakse kahe määruse volitusnormi asukohta (vt eelnõu punkti 1
ning lisanduva ESS § 873 lõigete 4 ja 6 selgitusi) ning luuakse uus volitusnorm (vt lisanduva
ESS § 875 lõike 5 selgitusi). Lisanduva volitusnormi alusel antav määrus sisustatakse Vabariigi
Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude
tehnilised nõuded“. Samas määruses tehtavad muudatused on seotud mainitud kahe
volitusnormi asukoha muutumisega ning ilma neid muudatusi tegemata ei ole võimalik määruse
muudatust vastu võtta.
Muudatuste vastu võtmise järel on võimalik vastu võtta Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a
määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ (RT I,
10.04.2019, 5) ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ (RT I, 28.06.2019, 22) muutmise määrus.
Muudetava määruse kavand on lisatud muudatusettepanekule ning see sisaldab ka varasemalt
Riigikogule esitatud eelnõu lisas 2 oleva sama määruse (VV määrus nr 140)
muudatusettepanekuid.
Määrused soovitakse jõustada ESS-i enda muudatuste jõustumisega samal ajal.
9. Muudatusettepaneku jõustumine
Muudatusettepanek jõustub üldises korras.
10. Muudatusettepaneku kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik
konsultatsioon
Muudatusettepanekule ei eelnenud eraldi avalikku konsulteerimist, kuid muudatusettepaneku
lisa osas toimus ametlik kooskõlastusring ja avalik konsultatsioon. Siinse muudatusettepaneku
koostamisel on lähtutud ja arvestatud viidatud määruse eelnõu kavandi avalikule
konsulteerimisel saadud tagasisidet. Samuti anti sideettevõtjatele 2021. aasta märtsi lõpus –
aprilli alguses ehk enne eelnõu Riigikogule saatmist võimalus esitada enda arvamus ja
tagasiside muudatusettepanekule ja selle lisale, sh sideettevõtjale avalduvate mõjude osale
muudatusettepanekus. Järgnevalt antakse siin ülevaade eelnevalt mainitud määruse eelnõu
kooskõlastustest, huvirühmade kaasamisest ja avalikust konsultatsioonist.
Muudatusettepanekule lisatud määruse eelnõu kavandi ametlik kooskõlastusring toimus EIS-i
kaudu 30.09.2020-20.10.2020. Justiitsministeeriumil oli tähtaeg 28.10.2020. Avalik
konsultatsioon oli EIS-i ja Osalusveebi kaudu 30.09.2020-20.10.2020. Arvamusi said esitada
kõik soovijad.
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile ja Välisministeeriumile ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule.
Määruse eelnõu sisu on pidevalt arutatud ning seeläbi täiendatud IKT seadmete usaldamise
poliitika töörühma koosolekutel (vt ka määruse eelnõu puhuleelnõu seletuskirja punkti 1.2).
Määruse eelnõu kontseptsiooni on tutvustatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
küberjulgeoleku nõukogule ning määruse eelnõule on oma toetuse andnud Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjon.
Sideettevõtjaid, kellele kaasneb määrusega kohustusi, on järjepidevalt kaasatud, sealhulgas
määruse kontseptsiooni loomise protsessi ning määruse eelnõu mustandi tagasisidestamisel.
38
Määruse eelnõus on muu hulgas arvestatud sideettevõtjate tagasisidet tehnoloogilistest
aspektidest, näiteks loakohustuse alla minevate funktsioonide defineerimisel. Samuti on
kohtutud ning määruse kontseptsiooni tutvustatud selleks soovi avaldanud sidevõrkudes
kasutatava riist- ja tarkvara tootja Huaweiga.
39
Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
(301 SE) muutmise eelnõu seletuskirja juurde
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140
„Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“
ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129
„Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse kavand
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2, § 873 lõigete 4 ja 6, § 875 lõike
5 ning riigikaitseseaduse § 4 lõike 2 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja
sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulis, § 2 lõikes 1, § 3 lõike 4 punktis 1 ning § 6 lõikes 1 asendatakse sõnad
„«Elektroonilise side seaduse»“ sõnadega „elektroonilise side seaduse“;
2) määruse preambulat täiendatakse pärast sõnu „lõike 2“ sõnadega „ ,§ 873 lõigete 4 ja 6 ning
§ 875 lõike 5“;
3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse:
1) elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 eesmärkidest tulenevad nõuded
üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamisele;
2) tehnilised ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgist lähtuvad nõuded üldkasutatava
elektroonilise side võrgule (edaspidi sidevõrk);
3) elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) kohustuse sisu teavitada sidevõrgus
kasutatavast riist- ja tarkvarast (sh teavitamise ulatus, täpsemad nõuded ja teavitamise
esitamise kord);
4) sideettevõtja kohustuse sisu taotleda sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks luba (sh
kohustuse ulatus, täpsemad nõuded, menetluse tähtaeg ja kord ning kasutusloa tähtaeg);
5) elektroonilise side seaduse § 875 lõikest 1 tuleneva sideettevõtja auditeerimiskohustuse sisu
ja kord (sh auditi esitamise aeg).“;
4) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „Elektroonilise side ettevõtja
(edaspidi sideettevõtja)“ sõnaga „Sideettevõtja“;
5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) ei piirata ühepoolselt lõppkasutajatel saada juurdepääsu kolmandate isikute pakutavale
raadiokohtvõrgule;
5) ei piirata ühepoolselt lõppkasutajal koondada ühte eri lõppkasutajate raadiokohtvõrgud ja
teha need kolmandatele isikutele avalikult kättesaadavaks.“;
6) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sideettevõtja on kohustatud tegema avalikult kättesaadavaks statistilised andmed
käesoleva määruse lisas toodud sideteenuse kvaliteedinäitajate kohta.“;
7) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:
„21. peatükk
NÕUDED SIDETEENUSELE JA SIDEVÕRGULE RIIGI JULGEOLEKU
TAGAMISEKS
1. jagu
Üldsätted
§ 31. Nõuete kohaldamisala
(1) Peatükis kehtestatud nõudeid kohaldatakse sideettevõtjale, kes on elektroonilise side
seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või kes rakendab sideteenuse
osutamisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G mitte-eraldiseisva
(edaspidi: 5G NSA) või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit.
(2) Peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata ehitusseadustiku § 612 lõike 1 tähenduses
sidevõrgu füüsilise taristu ega võrguelementide suhtes, mis ei ole võimelised signaale töötlema
või mis ei vaja toimimiseks energiat, sealhulgas toiteseadmed ja kliimaseadmed.
(3) Peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata lõppkasutaja omandis või valduses olevate
terminalseadmete suhtes.
§ 32. Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara tuvastamine
(1) Riist- või tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnatakse riist- või tarkvara kasutusloa
menetluses.
(2) Riist- või tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski
(edaspidi kõrge riskiga riist- ja tarkvara) hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle
kohta, kas tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja:
1) asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-
Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
2) asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
3) asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
4) asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
5) asukohariigile on Euroopa Liit, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;
6) allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või
riigiasutusele;
7) asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut
ohustaval viisil;
8) majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud
piisavaid tingimusi;
9) omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
10) rahastamine ei ole läbipaistev;
11) tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud
piisavaid turvameetmeid;
2
12) ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu
jõu tõttu.
2. jagu
Teavitamiskohustus
§ 33. Sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamine
(1) Sideettevõtja teavitab iga kalendriaasta 1. märtsiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametit enda sidevõrgus vastava aasta 1. jaanuari seisuga kasutatavast riist- ja tarkvarast.
Teavituse vorm on kättesaadav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.
(2) Lõikes 1 nimetatud teavituses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara
kohta järgmise teabe:
1) nimetus ja versiooni number;
2) kogus;
3) tootja nimi;
4) omaniku nimi;
5) kasutusõiguse lepingu poolte nimed ja kasutusõiguse kehtivusaeg, kui riist- või tarkvara
omanik ei ole sideettevõtja;
6) funktsioon sidevõrgus;
7) füüsiline kasutuspiirkond, mille võib esitada riigi, haldusüksuse, asustusüksuse,
aadressiobjekti või muu piirkondliku täpsusega;
8) kasutamise algusaasta ja prognoositav lõpuaasta;
9) kui tegemist on mobiilsidevõrgus kasutatava riist- või tarkvaraga, siis millise
mobiilsidevõrgu standardi põlvkonna jaoks riist- või tarkvara töötab.
(3) Lisaks lõikes 2 nimetatule esitab sideettevõtja teavituses:
1) loetelu juriidilistest isikutest, kellel on peale sideettevõtja administreerimisligipääs
sidevõrgu haldusvõrgule;
2) punktis 1 nimetatud ligipääsu tingimused juriidiliste isikute kaupa;
3) sidevõrgu riist- ja tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutajad juriidiliste isikute kaupa;
4) selgitused, millisele osale teavitusest tuleks lisada juurdepääsupiirangud avaliku teabe
seaduse tähenduses.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib lõikes 1 saadud sideettevõtja
teavituse ning edastab selle teadmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile.
3. jagu
Kasutusluba
§ 34. Riist- või tarkvara kasutusluba ja selle taotlemine
(1) Sideettevõtja taotleb enne riist- või tarkvara plaanitavat kasutusele võtmist Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametilt riist- või tarkvara kasutusloa. Taotluse vorm on kättesaadav
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel.
(2) Sideettevõtja taotleb kasutusloa kümne tööpäeva jooksul pärast riist- või tarkvara
kasutusele võtmist, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata kasutusele võtta selleks, et
kõrvaldada või vahetult ära hoida küberintsidenti küberturvalisuse seaduse tähenduses. Sellisel
juhul kohaldatakse lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid.
3
(3) Kasutusloa taotluses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutusele võetava riist- või tarkvara
kohta lisaks § 33 lõikes 2 nimetatud teabele järgmise teabe:
1) riist- või tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutaja, kui see erineb § 33 lõike 2 punktides 4 ja
5 nimetatud isikust;
2) kellel on peale sideettevõtja administreerimisligipääs riist- või tarkvarale ning ligipääsu
tingimused juriidiliste isikute kaupa;
3) selgitused, millisele osale kasutusloa taotlusest tuleks lisada juurdepääsupiirangud avaliku
teabe seaduse tähenduses.
(4) Sideettevõtja võib kasutusluba taotlemata vahetada välja riistvara ja võtta kasutusele
tarkvara uuendused, mille puhul muutub kasutusloas kinnitatud riist- või tarkvara nimetus või
versiooni number, eeldusel, et muud lõikes 3 nimetatud andmed, mille on riist- või tarkvarale
antud kasutusloas kinnitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, jäävad samaks.
(5) Kui kasutusloa taotluses esitatud riist- või tarkvara andmed on jäänud samaks, võib uue
kasutusloa taotluse esitada viitega esialgsele taotlusele koos kinnitusega andmete samaks
jäämise kohta. Kui riist- või tarkvara andmed on muutunud, esitatakse uuel taotlusel andmed
lõikes 3 sätestatu kohaselt.
§ 35. Kasutusloa taotluse menetlemine ja kooskõlastamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib kasutusloa taotluse ja edastab selle
viie tööpäeva jooksul arvamuse andmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile.
(2) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leiab, et kasutusloa taotluses nimetatud
sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või selle kasutamine võib
ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, esitab ta kahekümne
tööpäeva jooksul kasutusloa taotluse kohta põhjendatud arvamuse. Kui tegemist ei ole kõrge
riskiga riist- ja tarkvaraga, vaid riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste
omaduste või seadistuste tõttu, esitatakse arvamuses põhjendatud ettepanek vastava riist- või
tarkvara kasutamine keelata või seada selle kasutamisele tingimused.
(3) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leidis arvamuses, et taotluses nimetatud
riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet pärast lõikes 2 nimetatud arvamuse andmise tähtaja möödumist sideettevõtjale võimaluse
esitada kahekümne tööpäeva jooksul vastuväited ja arvamus, milline on taotluse rahuldamata
jätmise või tingimuste seadmise mõju sideettevõtjale ning sideteenuse osutamisele.
(4) Pärast lõikes 3 nimetatud sideettevõtjale antud arvamuse andmise tähtaega esitab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtja taotluse koos sideettevõtja ja lõikes 3
nimetatud arvamusega kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni
küberjulgeoleku nõukogule (edaspidi küberjulgeoleku nõukogu).
(5) Kooskõlastamisel hindab küberjulgeoleku nõukogu, kas kasutusloa taotluses nimetatud
sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või kas selle kasutamine võib
ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu. Kui riist- või tarkvara võib
ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, hindab küberjulgeoleku
nõukogu, millistel tingimustel on riist- või tarkvara võimalik kasutada, ning kaalub riist- või
tarkvara kasutusloa andmisest keeldumise ja tingimusliku kasutusloa korral tingimuste
seadmise mõju sideettevõtjale, sideteenuse ja sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja
konkurentsile ning annab hinnangu kasutusloa tähtaja kohta.
4
(6) Küberjulgeoleku nõukogu kooskõlastab taotluse või jätab selle põhjendatult
kooskõlastamata kolmekümne tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 nimetatud materjalide saamist.
Vajaduse korral võib küberjulgeoleku nõukogu pikendada kooskõlastamise tähtaega kuni
viieteistkümne tööpäeva võrra, teavitades sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
§ 36. Kasutusloa menetluse tähtaeg
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab sideettevõtja taotluse rahuldamise ja
kasutusloa väljastamise kolmekümne tööpäeva jooksul pärast selle saamist, kui taotluse suhtes
ei ole tarvis läbi viia § 35 lõigetes 3–6 sätestatud menetlust.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab kasutusloa rahuldamise või
rahuldamata jätmise ja kasutusloa väljastamise saja viie tööpäeva jooksul pärast selle saamist,
kui taotluse suhtes on tarvis läbi viia § 35 lõigetes 3–6 sätestatud menetlust.
§ 37. Kasutusloa tähtaja erisus
Riistvara väljavahetamisel või tarkvara uuendamisel § 34 lõikes 4 nimetatud juhul jätkub uue
riist- või tarkvara kohta väljavahetatud riistvarale või uuendatud tarkvarale varem antud
kasutusloa tähtaeg.
4. jagu
Auditeerimine
§ 38. Auditeerimiskohustuse sisu ja korraldus
(1) Sideettevõtja tellitavas vastavusauditiga kontrollitakse, kas sideettevõtja on täitnud
elektroonilise side seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused.
(2) Riist- ja tarkvarast teavitamiskohustuse täitmisel kontrollitakse auditiga, kas sideettevõtja:
1) on kohustuse täitnud tähtaegselt;
2) esitatud teavituse sisu vastab teavituse hetkel sideettevõtja riist- ja tarkvara nimekirjale ning
§ 33 lõigetes 2 ja 3 nõuetele.
(3) Riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse täitmisel kontrollitakse auditiga, kas sideettevõtja:
1) on kohustuse täitnud tähtaegselt;
2) esitatud kasutusloa sisu vastab kasutusloa taotluse hetkel tegelikkusele ning § 34 lõike 3
nõuetele;
3) on küberintsidendi korral lähtunud § 34 lõike 2 nõuetest;
4) on õiguspäraselt jätnud kasutusloa taotlemata § 34 lõikes 4 nimetatud olukordades.
(4) Audiitor järgib tööde tegemisel Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise
Assotsiatsiooni kutse-eetika koodeksit, standardeid, suuniseid, protseduurireegleid ja häid
tavasid.
(5) Audiitor peab olema auditeeritavast sõltumatu. Audiitoriks ei tohi olla isik, kes on
auditeerimisele eelnenud kahe aasta jooksul sideettevõtet konsulteerinud auditeeritavas
valdkonnas. Audiitori sõltumatus peab olema kinnitatud audiitori poolt allkirjastatud
dokumendiga.
5
(6) Audiitor peab säilitama oma kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni
konfidentsiaalsuse.
(7) Audiitor esitab hiljemalt ühe kuu jooksul pärast auditi teostamist Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile lõigetes 2 ja 3 nimetatud auditite raportid.“;
8) paragrahvi 4 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 96 lõike 1 punktis 2“ tekstiosaga „§ 951 lõike
2 punktis 1“;
10) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
12) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Kasutusloa taotlemise kohustuse rakendamine
(1) Riist- või tarkvara, mis on kasutusele võetud enne KUUPÄEV (seaduse ja määruse
jõustumise kuupäev) või mis võetakse kasutusele vahemikus KUUPÄEV kuni (KUUPÄEV +
3 kuud jõustumisest), ja millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või järgmise
põlvkonna mobiilside standardi funktsioon, kasutusloa taotlus tuleb esitada hiljemalt 1.
oktoobriks 2021.a.
(2) Vahemikus KUUPÄEV kuni 31. detsembrini 2029. a kasutusele võetava riist- või tarkvara,
mida soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a ning millel ei ole kriitilist funktsiooni
elektroonilise side seaduse § 1965 lõike 5 tähenduses ega 5G NSA või järgneva põlvkonna
mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, kasutusloa taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. juuliks
2029. a.“;
13) määrust täiendatakse lisaga;
14) määrust täiendatakse normitehnilise viitega:
„1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa
elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).“.
Lisa. Sideteenuse kvaliteedinäitajad
§ 2. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruses nr 129 „Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister“
sõnadega „ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister“;
2) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Küberjulgeoleku nõukogu
(1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu.
6
(2) Küberjulgeoleku nõukogu:
1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks;
2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta;
3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi
julgeolekuhuvidele;
4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul
haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused.
(4) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on:
1) Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor;
2) Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler;
3) Justiitsministeeriumi kantsler;
4) Kaitseliidu ülem;
5) Kaitseministeeriumi kantsler;
6) Kaitsepolitseiameti peadirektor;
7) Kaitseväe peastaabi ülem;
8) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler;
9) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse juht;
10) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side eest vastutav asekantsler;
11) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor;
12) Rahandusministeeriumi kantsler;
13) Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse eest vastutav peadirektori asetäitja;
14) Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor;
15) Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor;
16) riigi peaprokurör;
17) Siseministeeriumi kantsler;
18) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor;
19) Välisluureameti peadirektor
20) Välisministeeriumi kantsler.
(5) Iga lõikes 4 nimetatud isik määrab enda asutusest asendusliikme, kellel on asendatava
liikme õigused.
(6) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks
kolmandikku nõukogu koosseisust.
(7) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus ministeeriumide ja
Riigikantselei küberjulgeoleku nõukogu liikmetel.
(8) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu
otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa Kaitseministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Riigikantselei
küberjulgeoleku nõukogu liikmed.
(9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete
häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl.
7
(10) Küberjulgeoleku nõukogu koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab esimees, kelleks on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler või tema asendusliige või tema
määratud nõukogu liige.
(11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.“.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub KUUPÄEV (seotud ESS-i muudatuste jõustumise kuupäevaga) 2021. a.
8
Vabariigi Valitsuse 22.06.2006. a
määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse
osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“
Lisa
Sideteenuse kvaliteedinäitajad
1. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsu osutamise kvaliteedinäitajad
Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod
Ühenduse esmakordse ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057
loomise aeg
Rikete arv juurdepääsuliini ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057
kohta
Rikete kõrvaldamise aeg ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057
2. Isikutevahelise side teenuse osutamise kvaliteedinäitajad
Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod
Vea tõenäosus ETSI TS 102 024 ETSI TS 102 024
Kõnemärguande viivitusaeg ETSI TS 102 024 ETSI TS 102 024
3. Internetiühenduse osutamise kvaliteedinäitajad
Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod
Hilistus ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617
Värin ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617
Paketikadu ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617
9