dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

301 SE muudatusettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. aprill 2021
Viit
2-2/21-0332/2258
Registreeritud
8. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/21-0332
Vastutaja
Raavo Palu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2-221-03322258 08.04.2021 Väljaminev kiri.asice1814 KB

Sisu (failidest)

Lp Kristen Michal Riigikogu majanduskomisjon 08.04.2021 nr 2-2/21-0332/2258 301 SE muudatusettepanekud Austatud Kristen Michal Riigikogu võttis 14. detsembril 2020. a menetlusse elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (seaduseelnõu 301 SE). Edastame muudatusettepanekud koos selgitustega eelnõusse 301 SE. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Lisad: 1) muudatusettepanekute tekst koos selgitustega; 2) muudatusettepanekute lisa. Raavo Palu 639 7695 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisa 1 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) muutmise ettepanekud ja selgitused I Muudatusettepanekud Riigikogus 14.12.2020 algatatud seaduseelnõusse 301 SE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku muuta 14.12.2020 Riigikogus algatatud seaduseelnõu 301 SE järgmiselt: 1) eelnõu § 1 punkt 110 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „110) paragrahvi 87 lõiked 21 ja 22 tunnistatakse kehtetuks;“; 2) eelnõu täiendatakse § 1 punktiga 117, muutes järgmiste punktide numeratsioone, järgmises sõnastuses: „117) seadust täiendatakse §-dega 873–875 järgmises sõnastuses: „§ 873. Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks (1) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. (2) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut: 1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara); 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu. (3) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. (6) Riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud määruste andmisel arvestab Vabariigi Valitsus sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule. § 874. Riist- või tarkvara kasutusloa menetlus (1) Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas sideettevõtja riist- või 1 tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega. (3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodut, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutamise loa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise. (4) Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba. § 875. Auditeerimine (1) Sideettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused, tellib vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused täitnud. (2) Auditi tegija peab olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati. (3) Auditi tegija esitab auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. (4) Auditi tegemise kulud katab sideettevõtja. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeerimiskohustuse sisu, auditi esitamise aja ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 3) eelnõu § 1 punkt 161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „161) seadust täiendatakse §-dega 1963–1965 järgmises sõnastuses: „§ 1963. Teavitamiskohustuse rakendamine Käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud teave esitatakse Euroopa Sideametile esmakordselt 2021. aasta 21. detsembriks. § 1964. Kohustuse rakendamine Käesoleva seaduse § 32 lõiget 13, § 951 lõiget 6 ja § 96 lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist. § 1965. Paragrahvide 873 ja 874 rakendamine 2 (1) Käesoleva seaduse § 873 lõikes 5 toodud kasutusloa kohustust kohaldatakse enne KUUPÄEV (seaduse jõustumine) kasutusele võetud riist- või tarkvara osas, kui riist- või tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi 5G NSA) või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon. (2) Kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei ole kriitilist funktsiooni, võib kasutada kasutusloa alusel kuni 31. detsembrini 2025. a. Pärast 31. detsembrit 2025. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei anta. Esimeses lauses nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg määratletakse käesoleva seaduse § 873 lõikes 6 olevas määruses. (3) Riist- või tarkvara, millel ei ole 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni või kriitilist funktsiooni, võib kasutada kuni 31. detsembrini 2029. a käesoleva seaduse § 873 lõikes 5 nimetatud kasutusluba taotlemata. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a, tuleb kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 1. juuliks 2029. a. Pärast 31. detsembrit 2029. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei anta. (5) Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised: 1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus; 2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist.“. II Selgitused muudatusettepanekute juurde 1. Sissejuhatus Elektroonilise side seaduse (edaspidi: ESS) § 87 lg 1 punktist 9 tuleneb nõue, et sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. ESS § 87 lg 2 p 4 lubab Vabariigi Valitsusel täpsustada ESS § 87 lg 1 p 9 kohustuse sisu. ESS § 87 lõiked 21 ja 22 annavad Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast ning õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Õiguskantsler leidis, et enne sidevõrgu riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt, vajaksid eeltoodud volitusnormid täpsustamist. Muudatusettepanekuga täpsustatakse riist- ja tarkvarast teavitamise kohustuse, riist- ja tarkvara kasutusloa kohustuse ja menetluse ning nende kohustustega seotud auditeerimise asjaolusid ja Vabariigi Valitsusele antavat volitust. Kuna regulatsioon täpsustub ning muutub seaduse tasemel mahukamaks, viiakse parema loetavuse huvides riist- ja tarkvara teavitus- ja kasutusloakohustuse täpsem regulatsioon ESS §-st 87 ESS §-desse 873-875. Seega kehtivad 30. mail 2020 jõustunud ESS § 87 lg 21 ja 22 kehtestamisel toodud põhjendused ka täna, kuigi sätted ise tunnistatakse kehtetuks, sest regulatsioon viiakse ESS §-desse 873-875. 1.1. Teavitus- ja kasutusloa kohustuste kehtestamise põhjused 3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) on viimaste aastakümnetega kiiresti arenenud. See on muutnud ühiskonnad (kaasa arvatud Eesti) sõltuvaks tehnoloogilistest lahendustest. Eestis on 99% avalikest teenustest saadaval interneti kaudu e-teenustena ning võrreldes paljude riikidega on Eesti sõltuvus IKT-st erakordselt suur. Sidesektor on selles kontekstis baastaristu pakkuja, mis võimaldab digiühiskonnal toimida ja areneda. Sidevõrgu tehnoloogiad on aluseks suurt töökindlust ja usaldusväärsust nõudvates kriitilise tähtsusega valdkondades nagu meditsiinis, transpordis, panganduses, energeetikas ning tõusva trendina robootikas ja tehisintellekti lahendustes. Kuna kõik andmed liiguvad läbi sidevõrkude, omavad sidevõrgud riigi julgeoleku kontekstis järjest olulisemat rolli. Sidevõrgu tehnoloogiad on digiühiskonnas integreeritud peaaegu kõikidesse süsteemidesse, kaasa arvatud elutähtsatesse teenustesse. Seetõttu tuleb IKT taristut käsitleda fundamentaalselt kriitilise infrastruktuurina. Uute sidevõrkude nagu 5G kasutuselevõtuga kaasneva kiire internetiühenduse kättesaadavuse tõus annab põhjust prognoosida, et nii inimeste kodudes kui ka äri- ja avalikus sektoris suureneb järgnevatel aastatel internetiühendusega seadmete hulk olulisel määral. Rahvusvaheline mobiilsideettevõtjate ühendus GSMA hindab, et 2025. aastaks kasvab internetiga ühendatud seadmete arv tänasega võrreldes kolmekordseks ning jõuab ülemaailmselt 25 miljardi seadmeni.1 On paratamatu, et sidevõrkude ning neisse ühendatud seadmete arvu ja olulisuse kasvuga muutub IKT süsteemide manipulatsioonide ja rünnete eest kaitsmine keerukamaks. Keerukust lisavad sagedased tarkvarauuendused ja kriitilised turvapaigad, mille paigaldamisega pole aega oodata. Kaasaegsed seadmed pannakse kokku lugematute spetsialiseerunud ettevõtete komponentidest üle maailma, muutes riigil tarneahela kontrollimise kalliks ning keeruliseks. Limiteeritud kontrollivõimekuse tõttu on tehnoloogia tootja usaldamine muutunud kriitiliseks faktoriks. Tehnoloogia tootja ja hooldaja pole enam pelgalt seadmete ja tarkvara tarnija, vaid laiemalt tehnoloogilise teenuse pakkuja, kellega ehitatakse üles aastatepikkune koostöösuhe. Eesti IKT taristu puhul tuleb arvestada riigikaitse aspektiga. Eesti riigikaitse tugineb laia riigikaitse käsitusele ning NATO kollektiivkaitsele. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond.2 Riigi tõhus kaitse tagatakse nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste võimete, ressursside ja tegevustega avalikust, era- ja kolmandast sektorist. IKT taristu on selles kontekstis oluline riigi ja ühiskonna toimepidevuse tagamiseks ning riigikaitse korraldamiseks. Riskianalüüside koostamisel tuleb seetõttu arvesse võtta Eesti iseseisva kaitsevõime vajadusi ning meie liitlaste hinnanguid ja piiranguid tehnoloogia kasutamise osas. Eesmärk on tagada olukord, kus meie IKT taristu on turvaline ja usaldusväärne nii meie endi kui ka NATO liitlaste silmis. Võrkude kvaliteedi kindlustamiseks, küberrünnete mõju minimeerimiseks ja poliitiliste manipulatsioonide vältimiseks tuleb tagada, et sidevõrkude rajamine ning nende vahendusel sideteenuste osutamine toimuks turvalise tehnoloogia abil ning usaldusväärse partneri poolt. Euroopa Komisjon on 5G sidevõrkude turvalisuse osas soovitanud3, et liikmesriigid kaaluksid 1 Global System for Mobile Communications. New GSMA Study: 5G to Account for 15% of Global Mobile Industry by 2025 as 5G Network Launches Accelerate. Pressiteade, 25.02.2019. Kättesaadav: https://www.gsma.com/newsroom/press-release/new-gsma-study-5g-to-account-for-15-of-global-mobile- industry-by-2025/. 2 Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/et/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine. 3 ELT L 88, 29.3.2019, lk 42–47. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1569311905525&uri=CELEX:32019H0534. 4 riskide hindamisel nii tehnilisi kui ka strateegilisi faktoreid. Tehnilisteks faktoriteks on näiteks turvanõrkused (haavatavused, tagauksed), mida võidakse kasutada küberluureks ning andmete ja süsteemide häirimiseks või hävitamiseks. Muudeks strateegilisteks (usaldusväärsuse) faktoriteks on muu hulgas kolmandate riikide mõju tehnoloogia tootjale, mõjujõuga riigi valitsemisvorm ja julgeolekualaste koostöölepingute ning teiste küberturvalisust ja privaatsust puudutavate lepingute olemasolu või nende puudumine. Samuti soovitab Euroopa Komisjon pöörata riskianalüüside tegemisel tähelepanu kõikidele sidevõrgu seadmetele ja komponentidele terve elutsükli jooksul. See puudutab nii riist- ja tarkvara disaini, arendamise, hankimise, rakendamise, opereerimise ja hooldamise faase. Euroopa Liidu võrgu- ja infoturbe koostöögrupis on liikmesriigid välja töötatud 5G sidevõrkude riskianalüüsi4 ning öelnud, et tuleviku sidevõrgud (5G) mängivad keskset rolli Euroopa Liidu ühiskonna ja majanduse digitaalses transformatsioonis ning seetõttu on 5G sidevõrkude turvalisus kriitilise tähtsusega. Kõige suurema ja tõenäolisema ohuna sidevõrkudele nähakse Euroopa Liidu väliseid riike, kellel on huvi ja ressursse viia läbi kõrgelt arenenud küberrünnakuid. Eriti ohtlikud on riigid, kellele omistatud küberrünnete ajalugu näitab agressiivse küberprogrammi olemasolu. Euroopa Liidu koordineeritud riskianalüüsile tuginedes avaldati 2020. aasta jaanuaris Euroopa Liidu riikide ühine meetmepakett 5G võrkude turvalisuse tagamiseks5, mis sisaldab strateegilisi ja tehnilisi meetmeid ning neid toetavaid tegevusi, mille rakendamise tulemusena on võimalik riske tulemuslikult maandada ja tagada turvaliste 5G võrkude kasutuselevõtt kogu Euroopa Liidus. Strateegiliste meetmete all soovitatakse muu hulgas suurendada riigi ametiasutuste regulatiivvolitusi, mis võimaldaks neil karmistada mobiilsideoperaatoritele kehtivaid turvanõudeid ning kasutada ex ante sekkumise õigust, et piirata, keelata või seada tingimusi tehnoloogia hankimisele, paigaldamisele või kasutamisele. Lisaks soovitatakse hinnata tarnijate6 riskiprofiili ja kohaldada asjakohaseid piiranguid kõrge riskiga tarnijate suhtes. 2020. aasta juulis avaldatud Euroopa Liidu ühiste leevendusmeetmete rakendamise aruandest7 selgub, et enamik liikmesriikidest on laiendanud või kohe laiendamas riiklike reguleerivate asutuste pädevusi ning mitmed liikmesriigid on juba seadnud piiranguid kõrge riskiga tarnijate tehnoloogia kasutusele. Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel on juba 2005. a algusest olnud ESS § 87 lg 1 p 9 järgi kohustus arvestada sideteenuse osutamisel avaliku korra ja riigi julgeolekuga. See tähendab ühtlasi, et sideteenuse osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Vabariigi Valitsusel on ESS § 87 lg 2 järgi vajadusel volitus seda kohustust täpsustada. 30.05.2020 jõustusid ESS § 87 lõiked 21 ja 22 millega anti Vabariigi Valitsusele täpsustatud õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus teavitada sidevõrgus 4 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g- networks-security 5 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127 6 Nii liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepaketis kui ka näiteks Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastiku mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal on kasutatud inglise keelses tekstis terminit supplier, mis on käesolevas seletuskirjas tõlgitud tarnijaks. Samas on tehnoloogiliste ja strateegiliste riskide aspektist oluline eestkätt tootja riskiprofiili hindamine, mitte sellise tarnija riskiprofiili hindamine, kes tootmisprotsessis ei osale ning ei oma pärast sideettevõtjale toote müüki kasutusõigust. Sellest tulenevalt on sissejuhatuses ja üksikutes seletuskirja osades kasutatud laiemat terminit „tarnija“, kuid regulatiivses osas juriidiliselt täpsemat terminit „tootja“. 7 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/report-member-states-progress-implementing- eu-toolbox-5g-cybersecurity 5 kasutatavast riist- või tarkvarast ning õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks luba. Käesolevate muudatusettepanekutega eelnõusse SE 301 üksnes täpsustakse juba varem kehtinud ESSis kehtinud norme. Seetõttu ei ole siin tegemist sideettevõtjatele uue kohustusega – pigem on sideettevõtja jaoks uueks see, kuidas riik hakkab teavitus- ja kasutusloa kohustuse kaudu kontrollima, kas ning kuidas sideettevõtja riigi julgeoleku tagamise kohustust täidab. Eelnõu ja määrusega kehtestatavate teavitamis- ja loakohustuse kaudu on edaspidiselt võimalik efektiivsemalt kontrollida, kas sideettevõtjad arvestavad sideteenuse osutamisel riigi julgeoleku tagamise nõudega. Kuna sideettevõtjatel on aastast 2005 nagunii olnud kohustus arvestada riigi julgeolekuga kogu sidevõrgu ulatuses, siis volitab seadusandja määrusandjat ka teavitus- ja loakohustust kehtestama sidevõrgu kõigi osade, mitte vaid teatud sidevõrgu osade suhtes. Lisaks on sidevõrk terviklik süsteem ning riigi julgeoleku seisukohast on oluline, et ohte ei eksisteeriks üheski sidevõrgu osas. Riist- või tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnataksegi edaspidi üldjuhul ex ante riist- või tarkvara kasutusloa menetluses. Õigusselguse huvides määratleb ESS edaspidi, et ohte riigi julgeolekule käsitletakse kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest riskist tulenev oht (mistõttu konkreetse riist- või tarkvara kasutamine on kõrge riskiga), edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara; ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tulenev oht. Kasutusloa menetluses hindavad julgeolekuasutused8, Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) ning küberjulgeoleku nõukogu, kas riist- või tarkvara tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja on kõrge riskiga või kas riist- või tarkvara kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut selle tehniliste omaduste või seadistuste tõttu. Kui oht on olemas, siis ei anta sellele riist- või tarkvarale kasutusluba, mis tähendab, et seda ei või kasutada. Muudatusettepanekute ning sellele lisatud määrusega kavatsetakse kasutusloa kohustust rakendada järkjärgult. Kasutusloa kohustus rakendub üldreeglina riist- ja tarkvarale, mis plaanitakse kasutusele võtta pärast seaduse jõustumist (v.a. 5G osas – vt allpool). Muudatusettepanekute ning sellele lisatud määruse järgi plaanitakse kohe rakendada kasutusloa taotlemise kohustust üksnes kõige kriitilisemale tehnoloogiale (5G ja kriitilised funktsioonid, sh luuakse 5G mitte-eraldiseisva (inglise keeles non-standalone; edaspidi 5G NSA) või uuema mobiilside standardi funktsiooniga riist- ja tarkvara osas), ülejäänud riist- või tarkvara osas antakse kasutusloa taotlemise osas üleminekuaeg. Sealjuures on muudatusettepanekute järgi kavas juba ESS rakendussätetes anda luba kasutada riist- või tarkvara, milles ei ole 5G NSA või uuemat ega kriitilist funktsiooni, kuni 31.12.2029 ilma kasutusluba taotlemata ning kasutusluba tuleb taotleda sellele riist- ja tarkvarale üksnes juhul kui seda plaanitakse kasutada pärast viidatud kuupäeva. Sellisel juhul tuleb taotlus esitada suvel 2029. Kasutusloa menetluses hinnatakse, kas riist- ja tarkvara ohustab riigi julgeolekut ning kui tegu on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, siis keeldutakse sellele alates 01.01.2030 kasutusluba väljastamast. 5G NSA ja uuema funktsiooniga riist- ja tarkvara osas tuleb kasutusluba taotleda küll kohe selle määruses kehtestamise järgselt, kuid selle kasutusõigus on kuni 31.12.2025. Muudatusettepanekud volitavad Vabariigi Valitsust kehtestama sidevõrgu kriitiliste funktsioonide ning 5G NSA ja uuemate funktsioonide osas loakohustuse kohe. Sealjuures lubab rakendussäte kehtestada loakohustuse ka juba kasutusele võetud 5G riist- ja tarkvara osas. 8 Julgeolekuasutused on julgeolekuasutuste seaduse mõistes Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. 6 Nimetatud tagasiulatuv mõju on marginaalne, sest a) Eestis ei ole veel kasutusele võetud 5G täisfunktsionaalseid sidevõrke ning välja ei ole jagatud ka nö 5G sagedusalasid, mistõttu ei ole rohkelt kasutusele võetud 5G funktsionaalsusega riist- ja tarkvara ning b) säärast riist- ja tarkvara lubatakse kasutada kasutusloa alusel kasutada kuni 31.12.2025. Säärase regulatsioon põhjus on eriline vajadus tagada 5G sidevõrkude turvalisus. Nimelt omab 5G tehnoloogia omab järgnevatel aastatel suurt võtmerolli tulevaste digitaalteenuste olulise võimaldajana majanduses ja ühiskonnas Euroopa Liidu ülesel digitaalsel arendamisel. 5G tehnoloogia mõjutab potentsiaalselt kõiki Euroopa Liidu kodanikke – näiteks personaliseeritud meditsiinis kui ka nutikate võrkude korral. 5G tehnoloogia võimaldab oma ülesehituse (nt detsentraliseeritud arhitektuur, suurem vajadus sidemastide järele, suurenenud sõltuvus tehnoloogiast) tõttu süsteemi ära kasutavatele ründajatele rohkem ründevõimalusi. Ka Euroopa Liidu üleselt on leitud, et on ülioluline tagada tulevaste 5G võrkude turvalisus.9 Seetõttu täpsustatakse ettepanekuga, et 5G-ga seotud riist- ja tarkvara kasutamise loakohustus kohaldub ka enne ESS- i muudatuste jõustumist kasutusele võetud riist- ja tarkvarale (alates standardist 5G NSA). Vabariigi Valitsust volitatakse ka kehtestama, millistele sideettevõtjatele teavitus- ja kasutusloa kohustus kehtestada (määruses nimetatud kasutusloa kohustuse ulatus). Esitatud määruse kavandi järgi on esialgu plaanis teavitus- ja kasutusloa kohustusele allutada ettevõtja, kes on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või kes rakendab sideteenuse osutamisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit. Nagu ülal viidatud, on selleks antud üleminekuajad olenevalt eri sidevõrgu osade kriitilisusest riigi julgeoleku seisukohalt ja arvestades ettevõtjate esitatud arvamusi. Ettepanekus esitatud muudatuste eesmärgiks on tagada, et alates 1. jaanuarist 2030. a ei oleks eelmainitud loakohustuse nõude adressaadiks olevate sideettevõtjate sidevõrkudes riist- või tarkvara, mille kasutamine võib ohustada Eesti julgeolekut. Seega on sideettevõtjatel üldjuhul suurusjärgus 4,5-9,5. aastane üleminekuaeg, mille jooksul ennast ESS-i ja kavandatava määruse nõuetega kooskõlla viia. Sedavõrd pikad üleminekuajad võtavad arvesse ka põhiseaduse nõudeid, muu hulgas on nad proportsionaalsed. Sideettevõtja saab kasutada loamenetlust ka selleks, et veenduda, kas riist- või tarkvara, mida planeeritakse tulevikus kasutusele võtta, võib ohustada riigi julgeolekut. Seeläbi saab sideettevõtja ka kindluse, et ta järgib alates 2005. a. kehtinud ESS § 87 lg 1 punktist 9 tulenevat nõuet (sideettevõtja peab sideteenuse osutamisel lähtuma ka riigi julgeoleku tagamise vajadustest). Kui riist- või tarkvara kasutusloa menetluses leitakse, et riist- ja tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, seatakse sellisele riist- või tarkvarale kasutusloas kasutamise tingimused või keeldutakse kasutusloa andmisest. Siin ei ole eraldi üleminekuaega sellistele ohtudele eelnõuga ega kavandatava määrusega ette nähtud – neid tingimusi ja tähtaegasid määratakse tingimuslikus kasutusloas. Riist- ja tarkvara kasutusloa menetluses antakse ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalus ning kaalutakse riist- või tarkvara kasutamise keelamise ja tingimusliku kasutusloa korral tingimuste seadmise mõju sideteenuse ja sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile. 9 Euroopa Liidu liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepakett – leitav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127. 7 Riist- ja tarkvara kasutusloa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Kasutusloa menetluses on arvamuse andjateks julgeolekuasutused ning RIA. Kooskõlastajaks on küberjulgeoleku nõukogu. Kokkuvõttev joonis muudatusettepanekute ja sellele lisatud rakendusakti kavandist: Kohaldamisala Sideettevõtja, kes on Sideettevõtja, kes rakendab elektroonilise side seaduse § 87 või sideteenuse pakkumisel 5G NSA lõikes 4 nimetatud elutähtsa või järgneva mobiilsidevõrgu teenuse osutaja standardit Kokkuvõttev joonis riigi julgeoleku ohugruppidest: Oht riigi julgeolekule Tootja, hooldus- või tugiteenuste Riist- või tarkvara tehnilistest pakkuja kõrgest riskist tulenev oht omadustest või seadistustest tulenev = KÕRGE RISKIGA RIIST- VÕI oht TARKVARA 8 Kokkuvõttev joonis riist- ja tarkvara liikidest kasutusloa kohustuse ning kõrge riskiga riist- või tarkvara keelamise kontekstis: Sideteenusel osutamisel kasutatav riist- ja tarkvara GRUPP A Riist- või tarkvara, millel on kriitiline funktsioon ehk 1) Euroopa Telekommunikatsiooni- Grupp B standardite Instituudi standardite Grupp C kohaselt tuumikvõrgu funktsioon Riist- või tarkvara, millel on Riist- ja tarkvara, millel ei ole sõltumata selle funktsiooni 5G NSA või uuema kriitilist funktsiooni ega 5G NSA asukohast sidevõrgus; või mobiilsidevõrgu standardi või uuema mobiilsidevõrgu funktsiooni, kuid millel ei 2) funktsioon, mille eesmärk on standardi funktsiooni. ole kriitilist funktsiooni. võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Kasutusloa taotlus tuleb esitada, kui riist- või tarkvara Vahemikus ESS-i ja määruse plaanitakse kasutusele võtta jõustumine kuni 31. detsember pärast ESS-i ja määruse 2029 kasutusele võetavale riist- või jõustumist. tarkvarale, mida soovitakse Samuti tuleb kasutusloa taotlus kasutada pärast 31. detsembrit Kasutusloa taotlus tuleb esitada, esitada riist- ja tarkvarale, mis 2029. a, tuleb kasutusloa taotlus kui riist- või tarkvara plaanitakse on kasutusele võetud enne ESS-i esitada hiljemalt 31. juuliks 2029. kasutusele võtta pärast ESS-i ja ja määruse jõustumist või mis a. määruse jõustumist plaanitakse kasutusele võtta vahemikus ESS-i ja määruse Alates 1. jaanuarist 2030. a. jõustumine kuni ca 3 kuud peale kasutusele võetava riist- ja tarkvara õigusaktide jõustumise kasutusloa taotlus tuleb esitada tähtaega, ja milles on võetud enne riist- või tarkvara plaanitavat või võetakse kasutusele 5G NSA kasutusele võtmist. või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon. 9 Grupp B Grupp C Kui kasutusloa menetluses Grupp A tuvastatakse, et tegemist on Kui kasutusloa taotluse esitatakse Kui kasutusloa menetluses kõrge riskiga riist- või vaatamata üleminekuajale ning tuvastatakse, et tegemist on kõrge tarkvaraga, antakse menetluses tuvastatakse, et riskiga riist- või tarkvaraga, ei anta kasutusluba kuni 31. tegemist kõrge riskiga riist- või sellele kasutusluba. detsembrini 2025. a. Pärast tarkvaraga, antakse kasutusluba seda kasutusluba ei anta. kuni 31. detsembrini 2029. a. Pärast Kui kasutusloa menetluses seda kasutusluba ei anta. tuvastatakse, et riist- või tarkvara Kui kasutusloa menetluses kujutab ohtu riigi julgeolekule tuvastatakse, et riist- või Kui kasutusloa menetluses tehniliste omaduste või tarkvara kujutab ohtu riigi tuvastatakse, et riist- või tarkvara seadistuste tõttu, ei anta sellele julgeolekule tehniliste kujutab ohtu riigi julgeolekule kasutusluba või antakse tingimuslik omaduste või seadistuste tehniliste omaduste või seadistuste kasutusluba. tõttu, ei anta sellele tõttu, ei anta sellele kasutusluba või kasutusluba või antakse antakse tingimuslik kasutusluba. tingimuslik kasutusluba. 2. Muudatusettepanekute sisu ja võrdlev analüüs Muudatusettepanekute punkt 1 – eelnõu § 1 punkti 110 sõnastuse muutmine. Vastava punkti algse sõnastuse tulemusena oleks ESS §-i 87 lisandunud kaks lõiget (lõiked 23 ja 24), mis reguleeriksid nende sideettevõtjate auditeerimist, kellele on kehtestatud riist- ja tarkvarast teavitamise kohustus või kellel on kohustus saada enda riist- või tarkvara kasutamiseks kasutusluba. Selle auditeerimisnõude sisu viiakse siinsete muudatuste tulemusena uude paragrahvi – selleks luuakse ESS § 875 (vt ka täpsemalt allpool). Eelnõu § 1 punkti 110 muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks ESS § 87 lõiked 21 ja 22. Nende lõigete, sh nendes olevate volitusnormide sisu viiakse loodavasse ESS § 873. Üldreeglina ei muudeta volitusnormide asukohti (HÕNTE § 37 lg 5), kuid õigusselguse huvides on mõistlik muuta kehtiva ESS § 87 lõigete 21 ja 22 volitusnormide asukohta. Muudatuse tulemusena on kõik nende volitusnormidega seotud sätted toodud lisanduvasse ESS § 873 ning selle lõigete 4 ja 6 alusel kavatsetakse kehtestada määrusega teatud sideettevõtjatele sidevõrgus kasutatava riist- või tarkvara teavitamise ning kasutusloa taotlemise kohustused ning nende menetluste täpsem kord (vt siinse muudatusettepanekute lisa). Sel juhul on kõik juba olemasoleva kohustuse (ESS § 87 lg 1 p 9: sideettevõtja kohustus sideteenuse osutamisel juhinduda eesmärgist tagada riigi julgeolek) täitmise kontrollimisega seotud õigusnormid ühes paragrahvis. Mainitud kontrollimise instrumendid ongi riist- ja tarkvarast teavitamise kohustus ning riist- või tarkvara kasutusloa saamise kohustus. 10 Volitusnormide asukohtade muudatused ei oma märkimisväärset mõju, kuna nende sisu jääb oma olemuselt samaks, sh nende sõnastust täpsustatakse (vt ka allpool vastavaid selgitusi lisanduva ESS § 875 juures). Muudatusettepanekute punkt 2 – ESS-i täiendamine §-dega 873-875. Lisanduv § 873 - nõuded riigi julgeoleku tagamiseks sidevõrkudele ja -teenustele ESS § 873 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei tohi sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut. Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut: 1) selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara) või; 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu. Esimene lõige ei ole uus nõue – sisuliselt sama nõue on tuletatav ESS § 87 lg 1 punktist 9, mille kohaselt peab sideettevõtja sideteenuse osutamisel juhinduma eesmärgist tagada riigi julgeolek. See lõige sisuliselt kordab sama nõuet. Sideettevõtjal on 2005. aastast ehk ESS-i jõustumisest saadik olnud kohustus arvestada enda tegevuses ning sideteenuse osutamisel ka riigi julgeoleku huvidega. Kasutusloa menetluses hinnatakse, kas konkreetset riist- või tarkvara võib riigi julgeoleku seisukohast sidevõrgus kasutada. Mõiste „riigi julgeolek“ on sisustatud Riigikogu 2017. a kinnitatud julgeolekupoliitika alustes (edaspidi JPA)10 ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigikaitse arengukavas 2017–2026 (edaspidi RKAK)11. JPA sätestab Eesti julgeolekupoliitika eesmärgina kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus. RKAK määrab ühe olulise riigikaitse tegevussuunana riigi ja ühiskonna toimimise mistahes olukorras. See hõlmab elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamist. Sideteenused kuuluvad elutähtsate teenuste hulka ning sidevõrkude rajamine on nendega vahetult seotud. Laia riigikaitse seisukohast on seega oluline, et riigi ja ühiskonna harjumuspärast toimimist tagavate teenuste kasutatavus ei satuks võrguseadmete tarkvaravigade, võimalike tootja poolt tekitatud tehnoloogiliste „tagauste“ või nende vastu suunatud pahatahtlike rünnakute ja manipulatsioonide tõttu ohtu.12 Samuti on oluline tagada, et sidevõrgud ei oleks monokultuursed (ühe konkreetse tootja tehnoloogiaga üles ehitatud), mis tekitab sõltuvuse antud tootjast ning võimendab selle tootjaga seotud riske.13 Teise lõike järgi eristatakse riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevaid ohte riigi julgeolekule kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest riskist tulenev oht ehk kõrge riskiga riist- ja tarkvara (esimene grupp) ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tulenev oht (teine grupp). Neid kahte gruppi on võimalik eristada nende riskide sisu ja olemuse järgi ning see võimaldab ka määratleda üleminekuperioodid erinevate ohtude puhul. Ennekõike nähakse 10 Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/2017.05.31_jpa_riigikogu.pdf. 11 Riigikaitse arengukava 2017–2026. Kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf. 12 Riigi julgeoleku hindamisest vt ka sisukokkuvõte. 13 Vt ka: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g-networks- security. 11 muudatusettepanekuga ette kasutusloa tähtajad kõrge riskiga riist- ja tarkvarale (vt lisanduva ESS § § 1965 selgitusi). Esimese grupiga seotud ohud on seotud tarneahelaga ning lähtub konkreetse ettevõtjaga seotud ohtudest. Selleks ettevõtjaks on kas konkreetse riist- või tarkvara tootja või loa- ja teavitamiskohustusega hõlmatud sideettevõtjale hooldus- või tugiteenust pakkuv ettevõtja. Riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistusest tulenevad ohud on seotud tehnoloogia endaga. Näiteks on tegemist tehnoloogilise ohuga siis, kui sidevõrgus kasutatav seadistus ei taga side konfidentsiaalsust ehk kõrvalisel osapoolel on võimalik sidet pealt kuulata. Määruse tasandil (vt muudatusettepaneku lisa) on plaanis tuua näitlik loetelu, millist teavet riist- või tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski hindamisel muu hulgas arvestatakse ning mis võib osutada riist- või tarkvaraga seotud kõrgele riskile. Loetelu ei tähenda, et kui üks tingimus on täidetud, oleks tegu automaatselt kõrge riskiga riist- või tarkvaraga. Hinnang, kas tegu on kõrge riskiga tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkujaga, tehakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses riskihinnangu baasil. Ühe loetelus nimetatud punkti täitmine võib põhimõtteliselt kaasa tuua kõrge riski, kuid eeldusel, et see on piisavalt põhjendatud ja kaalukas. Sellist üldist lähenemist, et kõrge riskiga tootja tuvastatakse tootja profiili riskianalüüsi baasil arvestades teatud aspekte, on soovitatud ka Euroopa Liidu liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepaketis.14 Tarnijate riskiprofiili hindamise olulisust on rõhutatud mitmetes EL dokumentides ning ka Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal15. 2019. aasta Euroopa Liidu riskianalüüsis toodi välja, et oluline on hinnata iga tehnoloogia tootja riskiprofiili. Muu hulgas tuleb riskianalüüsi kohaselt analüüsida ettevõtete sõltumatust Euroopa Liidu välistest riikidest, et välistada tehnoloogia kaudu poliitiliste huvide realiseerimist. Selleks on vaja arvesse võtta ettevõtte ja valitsuse seoseid, ettevõttele kohaldatavaid õigusakte (kas õigusaktid lähtuvad demokraatlikest printsiipidest ning andmekaitse põhimõtetest), ettevõtte juhtimise läbipaistvust ning kolmandate riikide võimet rakendada ettevõtte üle sunnimehhanisme. Riskianalüüsi olulisim sõnum on see, et IKT kasutamise puhul peab riskide hindamine olema kõikehõlmav, mitte ainult tehniliste aspektide keskne. 2020. aasta jaanuaris avaldatud 5G võrkude turvalisuse meetmepaketi kohaselt võib konkreetsete tarnijate riskiprofiile hinnata mitme teguri põhjal, mis on järgmised:  tõenäosus, et tarnija tegevusse võib sekkuda ELi mittekuuluv riik. See on 5G-võrkudega seotud mittetehniliste nõrkuste hindamisel üks olulisemaid aspekte. Sellist sekkumist võib muu hulgas hõlbustada nende tegurite olemasolu: o tihe seos tarnija ja konkreetse kolmanda riigi valitsuse vahel; o kolmanda riigi õigusaktid, eriti kui riigis puudub seadusandlik ja demokraatlik kontrolli- ja tasakaalustussüsteem või kui ELi ja asjaomase riigi vahel ei ole sõlmitud turvalisust või andmekaitset käsitlevaid lepinguid; o tarnija ettevõtte omandistruktuur; o kolmanda riigi võimalus avaldada mis tahes vormis survet, sealhulgas seoses seadmete valmistamise kohaga;  tarnija suutlikkus tarned tagada; Kättesaadav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127. 14 15 Kättesaadav: https://ee.usembassy.gov/et/ameerika-uhendriikide-ja-eesti-vastastikuse-moistmise- memorandum-5g-turvalisuse-teemal/; tarnija osas vt ka altviite nr 6 selgitust. 12  tarnija toodete üldine kvaliteet ja küberturvalisuse tavad, sealhulgas see, mil määral kontrollitakse omaenese tarneahelat ja kas turvalisust peetakse piisavalt oluliseks. Ameerika Ühendriikide ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumis 5G turvalisuse teemal on öeldud, et pakkujate ja tarneahelate hindamine peaks sisaldama järgmisi elemente:  tarnijad ei peaks alluma välisriikide valitsusele ilma sõltumatu kohtuliku kontrollita;  rahastamine peaks olema läbipaistev, äripõhine ja järgima hangete, investeeringute ja lepingute sõlmimise parimaid tavasid;  omandiõigus, partnerlussuhted ja ettevõtte juhtimisstruktuurid peaksid olema läbipaistvad;  pühendumus innovaatikale ja intellektuaalomandi õiguste austamine; ja  peaksid tõendatult kinni õigusriigi põhimõtetest; turvalisest keskkonnast; hoiduksid müügieetika rikkumisest; ning järgiksid turvaliste standardite ja tööstuse parimaid tavasid, et edendada toodete ja teenuste elujõulist ja kindlat pakkumist. Pidades silmas digiühiskonna arengut ning IKT arengu tõttu muutunud julgeolekuolukorda, on vajalik, et enne sidevõrkude jaoks vajaliku riist- või tarkvara kasutusele võtmist tagatakse nende kooskõla riigi julgeoleku huvidega. Riigi julgeoleku huvidega kooskõla hindamisel kontrollitakse muu hulgas tarnijate riskiprofiile. Lisaks tootjale tuleb hinnata ning kontrollida ka hooldus- või tugiteenust pakkuvaid juriidilisi isikuid – nt kui tema tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid. Näiteks hiljutine SolarWinds Orion’i intsident näitab, et ka tarneahelas olevatele ohtudele tuleb tähelepanu pöörata.16 ESS § 873 lõike 3 kohaselt on sideettevõtja riigi julgeoleku tagamiseks kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi TTJA). See teavitamiskohustus ei ole sõltuvuses kasutusloa taotlemise kohustusest ehk see rakendub muu hulgas ka selle riist- ja tarkvara osas, mille kohta peab sideettevõtja loa taotlema. Teavitus on vajalik, et anda riigi julgeolekuasutustele ja RIA-le terviklik pilt olulistes sidevõrkudes toimuvast. Sidevõrk on baastaristu, millest sõltuvus ühiskonna digitaliseerumise kasvades tõuseb. Terviklik pilt sidevõrkudest võimaldab hinnata julgeolekuriske laiemalt. Kuna sideettevõtja suhtleb juba praegu sideturu reguleerimise ja sageduslubade teemal TTJA-ga, siis on loogiline, et ka sel teemal suhtleb sideettevõtja TTJA-ga ESS § 873 lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele ülesande kehtestada määrusega lõikes 3 oleva teavitamiskohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra. Selle lõike sisu on oma olemuselt toodud kehtiva ESS § 87 lõikest 21. Kavandatava lõike sõnastus ei ole väga erinev kehtiva volitusnormi sõnastusest. Volitusnormi alusel täpsustab Vabariigi Valitsus määrusega teavitamiskohustuse ulatust – selle all on mõeldud, et määrusega täpsustatakse, millistele sideettevõtjatele teavitamiskohustus laieneb. Määruse (vt lisa) tasandil planeeritakse esialgu sätestada, et teavitamiskohustust 16 Lisainfo: https://www.solarwinds.com/securityadvisory ning https://www.zdnet.com/article/solarwinds-the- more-we-learn-the-worse-it-looks/. 13 peavad täitma sideettevõtjad, kes vastavad vähemalt ühele kahest tingimusest: 1) sideettevõtja on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või 2) rakendab sideteenuse pakkumisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardeid. Käesolev lõige võimaldab määruses täpsustada teavitamiskohustuse täpsemaid nõudeid ja teavitamise korda. Kehtestatakse muu hulgas teavitamise tähtajad, teavituses esitatavate andmete loetelu. Määruses (vt ettepaneku lisa) tehakse ka erisus kasutusloa tähtaja osas (volitusnorm tuleneb lisanduva ESS § 873 lõikest 5). Erisuse kohaselt võib sideettevõtja kasutusluba taotlemata vahetada välja riistvara ja võtta kasutusele tarkvara uuendused, mille puhul muutub kasutusloas kinnitatud nimetus või versiooni number, eeldusel, et TTJA-le varasemalt esitatud ning TTJA poolt kinnitatud kasutusloa andmed jäävad samaks. Sel juhul kohaldub varasemalt välja antud kasutusloas märgitud tähtaeg. Kasutusloa tähtaja lõppemisel tuleb kasutuse jätkamiseks taotleda kasutusloa pikendamist. Näiteks kui seadmele on antud luba kehtivusega 8 aastat ning ettevõtja vahetab selle seadme eelnevalt kirjeldatud erandi alusel 7 aasta pärast välja, siis kehtib uuele seadmele luba veel 1 aasta. ESS § 873 lõike 5 kohaselt on sideettevõtja riigi julgeoleku tagamiseks kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks, sealhulgas riistvara väljavahetamiseks ja tarkvara uuendamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) TTJA-lt. Sama paragrahvi lõige 6 annab Vabariigi Valitsusele ülesande määrusega täpsustada selle kohustuse asjaolusid – ehk kasutusloa ulatust, kasutusloa kohustuse täpsemaid nõudeid, menetluse tähtaega ja korda ning kasutusloa tähtaja erisusi. Üldreegli kohaselt peab sideettevõtja esitama kasutusloa taotluse enne seda, kui ta riist- või tarkvara kasutusele võtab. Üldreeglile tuleb kolm erisust: Esiteks hõlmab kasutusloa taotlemise kohustus riist- ja tarkvara, mis on kasutusele võetud enne seaduse ja määruse jõustumist või vahemikus seaduse ja määruse jõustumise kuupäev kuni ca kolm kuud peale õigusaktide jõustumise kuupäeva, ja millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon. Sellise riist- ja tarkvara kasutusloa taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2021. a. Teiseks, vahemikus seaduse ja määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2029. a. kasutusele võetava riist- ja tarkvara, mida soovitakse kasutada peale 31. detsembrit 2029. a ning millel ei ole kriitilist funktsiooni17 ega 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, kasutusloa taotlus esitada hiljemalt 1. juuliks 2029. a. Kolmandaks, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata kasutusele võtta küberintsidendi kõrvaldamiseks või selle vahetuks ärahoidmiseks, esitab sideettevõtja kasutusloa taotluse hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast riist- või tarkvara kasutusele võtmist, kui üldnormide järgi on riist- ja tarkvaral kasutusloa taotlemise kohustus. Kui riist- või tarkvara andmed on muutunud, siis tuleb anda hinnang tervele taotlusele, kuna loataotluses olevate andmete muutumisega võib loataotluse tulemus (kas luba väljastatakse või mitte, sh kas loa andmisel võivad olla ka lisatingimused) olla midagi muud kui algne loataotluse tulemus. Muutunud infoga kasutusloa taotlus on vajalik esitada selleks, et kasutusloa taotluse käigus oleks kasutusloa taotluse hindajatel ja/või kooskõlastajatel võimalik võtta seisukoht kogu loataotluse suhtes tervikuna. Sel juhul on kasutusloa menetluse hõlbustamiseks võimalik 14 kasutusloa taotlusesse ka märkida, milline osa loataotlusest on jäänud võrreldes varasema loataotlusega samaks. Kuna sideettevõtja suhtleb juba praegu sideturu reguleerimise ja sageduslubade teemal TTJA-ga, siis on loogiline, et ka riist- ja tarkvara kasutusloa teemal suhtleb sideettevõtja TTJA- ga, misttõttu tuleb taotlus esitada TTJA-le. Volitusnormi alusel täpsustab Vabariigi Valitsus määrusega loakohustuse ulatust – muu hulgas täpsustakse määrusega, millistele sideettevõtjatele loakohustus laieneb. Sarnaselt riist- ja tarkvarast teavitamiskohustusele, planeeritakse määruse (vt ettepaneku lisa) tasandil sätestada, et teavitamiskohustust peavad täitma sideettevõtjad, kes vastavad vähemalt ühele kahest tingimusest: 1) sideettevõtja on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või 2) rakendab sideteenuse pakkumisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardeid. Seega ei ole kõik sideettevõtjad loakohustuse subjektid. Viienda põlvkonna (5G) mobiilsidevõrgu standardi all on ettepanekus mõeldud nii 5G NSA-d kui ka 5G SA-d. 5G NSA (Non Stand Alone – mitte eraldiseisev) all on mõeldud võrke, mille omadused ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI (European Telecommunications Standards Institute) TS 123 501 (V15.10.0): "5G; System Architecture for the 5G System (3GPP TS 23.501 version 15.10.0 Release 15". 5G SA (Stand Alone – eraldiseisev) all on mõeldud võrke, mille omadused ja funktsioonid on defineeritud standardiga ETSI TS 123 501 (V16.5.0): „5G; System Architecture for the 5G System (3GPP TS 23.501 version 16.5.0 Release 16)". Järgneva põlvkonna all on mõeldud kõiki 5G-le järgnevaid põlvkondi, nt 6G, 7G jne. Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (inglise keeles European Telecommunications Standards Institute, lühidalt ETSI) tegeleb Euroopas sidealaste standardite väljatöötamisega. TTJA on ETSI täisliige alates aastast 1998. ETSI standardid ja standardikavandid on tasuta saadaval internetis ETSI Publications. ESS § 142 lõikest 2 tuleneb TTJA-le kohustus esitada elektroonilise side alase Euroopa standardiorganisatsiooni standardi Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks ülevõtmiseks. Määruse tasandil määratletakse, millised andmeid peab kasutusloa taotluses esitama, millal loataotlus tuleb esitada ning millal seda teha ei tule, sh ka loakohustuse puudumise korral kasutusloa tähtaja erisust. Määruse tasandil täpsustatakse ka loamenetlusega seotud korda (vt ka ESS § 874 selgitusi). Määruse tasandil määratletakse ka TTJA-s läbi viidava loataotluse menetluse tähtaeg. ESS § 873 lõike 7 kohaselt peab Vabariigi Valitsus sama paragrahvi lõigete 4 ja 6 nimetatud määruste andmisel arvestama sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule. Riigi julgeoleku mõistet on selgitatud ja sisustatud eelnevalt (vt ESS § 873 lõigete 1 ja 2 selgitusi). Sisuliselt annab see lõige Vabariigi Valitsusele kaalumispiirid, millest Vabariigi Valitsus lähtub kui otsustab millise ulatuse ja täpsemate nõuetega teavitus- ja loamenetluskohustus määrustes kehtestada. Nt võib Vabariigi Valitsus otsustada kehtestada kasutusloa taotlemise kohustuse üksnes teatud sideettevõtjatele. Esialgu ongi plaanis kehtestada kohustus üksnes elutähtsa teenuse osutajatele ning sideettevõtjatele, kes kasutavad 5G NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit. Vt siin ka ettepaneku punktis 1.1. olevaid selgitusi. 15 Sideteenuse olulisuse puhul arvestatakse lisaks neile asjaoludele ka seda, kas ning kuivõrd on siin riist- ja tarkvaral ka kriitiline funktsioon. Riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised: 1) Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus; 2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Selles osas vt muudatusettepaneku punkti 3, konkreetsemalt lisanduva ESS § 1965 lõike 5 selgitusi. ESS § 874 – riist- või tarkvara kasutusloa menetluse asjaolud Tegemist on täiendustega, mis sisustavad üldistatult lisanduva ESS § 873 lõigetest 5 ja 6 tuleneva loakohustuse menetluse ja kooskõlastuse protsessi. Kasutusloa menetluses hinnatakse, kas konkreetset riist- ja tarkvara võib riigi julgeoleku seisukohast sidevõrgus kasutada. Menetluse tulemuseks on kas kasutusloa andmisest keeldumine või kasutusloa või tingimusliku kasutusloa andmine. Nende lõigete järgi on menetluse protsess lihtsustatult järgnev: 1) Sideettevõtja saadab riist- või tarkavara kasutusloa taotluse TTJA-le; 2) TTJA küsib arvamust Välisluureametilt (VLA), Kaitsepolitseiametilt (KAPO) ja RIA- lt 3) VLA, KAPO ja RIA hindavad riigi julgeoleku riske ja edastavad arvamuse TTJA-le; 4) Kui arvamustes ei nähta ohtu riigi julgeolekule, annab TTJA haldusaktiga riist- või tarkvarale kasutusloa; 5) Kui vähemalt üks asustus näeb ohtu riigi julgeoleku, a. annab TTJA ettevõtjale arvamuse ja vastuväidete esitamise võimaluse ning b. saadab seejärel taotluse koos sideettevõtja ning VLA, KAPO ja RIA arvamusega kooskõlastavale haldusorganile (küberjulgeoleku nõukogu); 6) Küberjulgeoleku nõukogu kaalutleb riigi julgeoleku aspekti, mõju sideteenuse ja sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning annab kooskõlastuse / seab tingimused / ei anna kooskõlastust. Samuti annab küberjulgeoleku nõukogu hinnangu kasutusloa tähtajale ehk hindab, kui pikaks ajaks peaks kasutusloa andma (ennekõike olukorras, kui tegemist on tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riskiga). 7) TTJA annab haldusakti ning toimetab selle sideettevõtjale kätte. TTJA haldusakt võib olla taotluse rahuldamine, rahuldamine tingimuslikult või rahuldamata jätmine. ESS § 874 lõike 1 kohaselt küsib TTJA riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel julgeolekuasutustelt ja RIA-lt arvamust, kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib TTJA enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan). Eelnõus mainitud haldusorganiks on küberjulgeoleku nõukogu. Julgeolekuasutused on julgeolekuasutuste seaduse mõistes KAPO ja VLA. Julgeolekuasutuste ja RIA arvamust tuleb küsida, kuna neil on riigi julgeoleku ja küberturvalisuse hindamise 16 pädevus. Seetõttu edastab TTJA sideettevõtja sidevõrgu riist- või tarkvara taotluse, sh tehnilise dokumentatsiooni, riigi julgeoleku huvidele vastamise hindamiseks riigi julgeolekuasutustele ja RIA-le. Julgeolekuasutuste teabe kogumise ülesanded, milleks on ette nähtud ka ressurss, tulenevad julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS)18 §-dest 6 ja 7 ning § 9 alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast. Arvamuse andmisel lähtuvad julgeolekuasutused seega olemasolevast teabest. Kui ettevõtja taotlus on puudustega, kohaldub haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 15, mille lõike 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan (siinsel juhul TTJA) jätta taotluse läbi vaatamata. Määrusega sätestatakse, et viie tööpäeva jooksul peab TTJA kontrollima taotluse nõuetele vastavust. Tegemist on maksimaalse tähtajaga. Oluline on seda teha aga viivitamata, kasutades võimaluste piires automatiseeritud lahendusi. Olukorrad, mil viisil riist- või tarkvara kasutamine saab ohustada riigi julgeolekut, on toodud lisanduva ESS § 873 lõikes 2. Riist- ja tarkvara kasutamisest tulenevaid ohte riigi julgeolekule eristatakse kahes grupis: 1) tootja, hooldus- või tugiteenuste pakkuja kõrgest riskist tulenev oht ehk kõrge riskiga riist- ja tarkvara ning 2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tulenev oht. Kui julgeolekuasutus või RIA leiab, et kasutusloa taotluses nimetatud sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või selle kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, esitab ta kasutusloa taotluse kohta põhjendatud arvamuse. Kui tegemist ei ole kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, vaid riist- ja tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, esitatakse arvamuses põhjendatud ettepanek vastava riist- või tarkvara kasutamine keelata või seada selle kasutamisele tingimused. Kui vähemalt üks nimetatud asutustest leiab, et on oht riigi julgeolekule, siis pikeneb menetlus ning taotlus edastatakse kooskõlastamiseks haldusorganile ehk küberjulgeoleku nõukogule. ESS § 874 lõike 2 kohaselt hindab haldusorgan (küberjulgeoleku nõukogu) lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega. Küberjulgeoleku nõukogu hindab riist- või tarkvara kasutamisest tulenevat ohtu riigi julgeolekule eelkõige julgeolekuasutustelt ning RIA-lt saadud arvamuste põhjal. Seejuures pole küberjulgeoleku nõukogu julgeolekuasutuste ega RIA arvamustega seotud, vaid teeb otsuse kaaludes nii julgeolekuasutuste ja RIA arvamusi kui ka muid aspekte nagu näiteks ettevõtja vastuväited (nt seisukohta, miks konkreetne riist- või tarkvara ei ohusta riigi julgeolekut). Kui tegemist ei ole küberjulgeoleku nõukogu hinnangul kõrge riskiga riist- või tarkvaraga, vaid see võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, kaalutleb küberjulgeoleku nõukogu olukordi, kus riigi julgeoleku huvid, majanduslikud huvid, sideteenuse toimepidevuse tagamine ning muud võimalikud huvid on vastuolulised. Näiteks 18 Julgeolekuasutuste seadus. RT I, 26.05.2020, 10. 17 võib tekkida olukord, kus teatud riist- või tarkvara kasutamine ei ole julgeolekuasutuste koostatud riskihinnangu järgi turvaline, kuid seda riist- või tarkvara ei ole võimalik sideteenuse toimepidevuse tagamiseks kiiresti välja vahetada. Selline olukord nõuab kaalutlemist ning parima võimaliku lahenduse väljatöötamist. TTJA pöördub küberjulgeoleku nõukogu poole kaalutletud ja tasakaalustatud seisukoha küsimiseks. Kõrge riskiga riist- või tarkvara tuvastamisel teeb küberjulgeoleku nõukogu üldreeglina ettepaneku keelduda kasutusloa väljastamisest, välja arvatud rakendussätetes toodud juhud. Vt siin ka lisanduva ESS § 1965 lõigete 2 kuni 4 sisu ning selgitusi. Lisaks võidakse sideettevõtjale ette näha ka teatavad tingimused, kuidas riist- või tarkvara kasutamine on võimalik. Lisanduvas lõikes on toodud näitlikustatud ning mitteammendav loetelu võimalikest tingimustest. Üks neist on ka kasutusloa tähtaeg – selle tingimuse puhul nähakse vähemalt kõrge riskiga riist- või tarkvara osas eelnõuga ette nende kasutamise tähtajad (vt siin lisanduva ESS § 1965 lõigete 2 kuni 4 sisu ning selgitusi); teistel juhtudel võidakse näiteks kõiki asjaolusid hinnates jõuda arusaamiseni ning ette näha, et riist- või tarkvara teatud tehniliste omaduste või seadistuste tõttu on konkreetse riist- või tarkvara kasutamine lubatud ainult teatud tähtaja jooksul. Seega kasutustingimuses ette antud tähtaeg ei pruugi olla see tähtaeg, mis sideettevõtja on loataotluses soovinud. Samuti võidakse tingimustena ette näha riist- või tarkvara kasutamise sidevõrgu teatud osades, funktsioonide või seadistustega. Esitatud tingimuste kohase täitmise korral väheneb oht riigi julgeolekule. Küberjulgeoleku nõukogu otsus on eelhaldusakt, kuna küberjulgeoleku nõukogu teeb kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu – kas riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut ning kas tegemist on kõrge riskiga riist- või tarkvaraga või ohustab see riigi julgeolekut muudel põhjustel. TTJA on selle otsusega seotud ega saa otsustada, et riist- või tarkvara TTJA hinnangul siiski riigi julgeolekut ei ohusta. ESS § 874 lõike 3 kohaselt otsustab TTJA, arvestades sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodut, riist- või tarkvara kasutamise loa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise. Siin lähtub TTJA enda otsuse tegemisel julgeolekuasutuste ja/või RIA esitatud arvamustest ning asjakohaselt juhul ka haldusorgani (küberjulgeoleku nõukogu) tehtud otsusest. Selle tulem on, et kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse taotlus rahuldatakse või mitte. Taotluse rahuldamise all on mõeldud ka olukorda, kus otsustuse tulemuseks on tingimuslik kasutusluba. Viidatud lõigetes 1 ja 2 ongi sätestatud, millal vastavad asutused arvamusi annavad või otsuseid teevad. Samuti on seal ka nimetatud võimalikud kasutusloa tingimused, kui riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Siin peab TTJA ka arvestama rakendussätetes olevaid kasutusloa andmise nõudeid (vt ESS § 1965 lõigete 2 kuni 4 selgitusi). TTJA otsus on haldusakt, mida on võimalik vaidlustada halduskohtus. Sellele otsusele kohaldub HMS-is haldusakti kohta sätestatu. Näiteks võib TTJA teatud tingimustel haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, kui muutuvad haldusakti andmisel aluseks olnud faktilised asjaolud või haldusaktiga seatud tingimusi ei täideta (vt HMS § 66 lõige 2). TTJA tehtud otsuses on hõlmatud kõik määruses (vt lisa) täpsustatud loataotluse elemendid ehk kasutusluba antakse nii, et see sisaldab ka loataotluse andmeid. ESS § 874 lõike 4 kohaselt antakse riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, kasutusluba kaheksaks aastaks. Ettevõtja võib taotleda kasutusloa ka lühemaks ajaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba. 18 Kui julgeolekuasutuste või RIA esitatud arvamuse kohaselt ei ohusta kasutusloa taotluses esitatud riist- või tarkvara riigi julgeolekut ehk puudub vajadus saada kasutusloa taotlusele küberjulgeoleku nõukogu kooskõlastust, siis annab TTJA kasutusloas esitatud riist- või tarkvarale kasutusloa ehk rahuldab taotluse. Sel juhul antakse kasutusluba, tähtajaga kaheksa aastat. Kasutusloale tähtaja seadev norm eksisteerib ka näiteks Prantsuse õiguses19. Kasutusloal on kehtivustähtaeg, kuna aja möödudes võib olukord riigi julgeoleku vaatest muutuda ning võib olla vajalik teha esialgsest erinev otsus. Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara puhul võidakse teatud juhtudel väljastada kasutusluba, sh võidakse sellise riist- või tarkvara kasutamisele ka määrata kasutusloas konkreetne kasutamise tähtaeg. Seda võidakse teha näiteks siis, kui see on ette nähtud kõrge riskiga riist- ja tarkvara üleminekuperioodidest tulenevalt või on põhjendatud riigi julgeoleku kaalutlustel. Tähtaja pikkuse määratlemist põhjendatakse võimaluse korral kasutusloas, arvestades ning selgitades loamenetluses ja ESS-s olevaid nõudeid. Sätet on oluline vaadata koos rakendussätetega, kus sisalduvad erisused üleminekuperioodide näol (vt siin ka lisanduva ESS § 1965 lõigete 2 kuni 4 sisu ning selgitusi). Üleminekuperioodide ajal antakse teatud juhtudel kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba. Taolise erisuse (tingimuslik kasutusluba) tekitamine on vajalik selleks, et näiteks kui loataotluses esitatud info põhjal on selge, et konkreetse riist- või tarkvara seadistust on võimalik enne kasutusele võtmist muuta ning seeläbi on võimalik vähendada riske riigi julgeolekule. Taoliste muudatuste või muude tingimuste kehtestamine kasutusloas võimaldab konkreetset riist- või tarkvara kasutada, kui neid muudatusi või lisatingimusi järgitakse. See vähendab ka bürokraatiat, kuna sideettevõte ei pea esitama samasisulist kasutusloa taotlust (eelnevalt ei väljastatud kasutusluba tehnilise seadistuse tõttu), kui vastavaid muudatusi on võimalik riist- või tarkvaras teha. Kõrge riskiga riist- või tarkvara puhul ei ole võimalik taolist erisust tekitada, kuna see ei ole seotud riist- ja tarkvara enda omaduse või seadistusega, vaid siin tuleneb risk selle riist- ja tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuse pakkujast. Lisanduva ESS § 874 lõikes 2 on märgitud mõned võimalikud tingimused, mida kasutusloas võidakse seada – vt siin vastava lõike selgitusi. Kui kasutusloas tingimuste seadmise teel ei ole võimalik ohtu maandada, jäetakse kasutusloa taotlus rahuldamata. Lisanduv § 875 – auditeerimine Lisanduva paragrahvi sisu on üldjoontes sama, mis on Riigikogule 15.12.2020 esitatud eelnõu § 1 punkti 110 sisu. Selguse huvides on tolle muudatuse sisu toodud eraldi paragrahviks (vt ka eelnõu punkti 1 selgitusi). ESS § 875 lõike 1 kohaselt tellib sideettevõtja, kellele on ESS § 873 alusel kehtestatud kohustused, vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused täitnud. Selle lõike sisu ei ole väga muutunud võrreldes esialgse eelnõuga – lisanduseks on, et see audit tuleb teha vähemalt iga kolme aasta järel (siin lisandus sõna „vähemalt“ ning sõna „kaks“ asendus sõnaga „kolm“). Mainitud kohustused on eelnevalt kirjeldatud riist- ja tarkvarast teavitamise kohustus ning riist- või tarkvara kasutusloa saamise kohustus. Auditi tegemise intervalli perioodi muudeti, kuna see võimaldab sideettevõtjatel paremini planeerida auditi 19 1. augustil 2019 vastu võetud Prantsuse seadus nr 2019-810, mille eesmärk on kaitsta kaitse- ja riiklikke julgeolekuhuve 5G mobiilsidevõrkude kontekstis. 19 tegemise aega ning sellega seotud toimetusi. Muudatus võimaldab ühe aasta võrra pikemal perioodil esitatud teavitamiskohustuse teavituste kui ka kasutusloa taotluste põhjal kvalitatiivselt hinnata, kuidas on mainitud kohustusi täidetud. Audit on nii sideettevõtja kui ka tema klientide huvides, et sideettevõtja kasutatav riist- või tarkvara oleks turvaline. Auditiga on võimalik sideettevõtjal saada kindlus, et tema tegevus on õiguspärane ning kasutuses pole kõrge riskiga riist- või tarkvara. ESS § 875 lõike 2 kohaselt peab auditi tegija olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati. Võrreldes esialgse eelnõuga ei ole selle nõude sõnastust muudetud. Audiitor peaks omama CISA (Certified Information Systems Auditor) ehk infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati, mida annab välja ISACA (Information Systems Audit and Control Association, Rahvusvaheline Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsioon). Selliseid audiitorettevõtteid on ca 10.20 ESS § 875 lõike 3 kohaselt esitab auditi tegija auditi TTJA-le. Võrreldes esialgse eelnõuga, on siin tegemist täiendava lisandusega. Kuna TTJA annab välja kasutusloa taotlusi ning talle esitatakse riist- ja tarkvara kasutamise teavitusi, siis peab TTJA-l olema ka ülevaade, kas ning mil määral on vastava kohustusega sideettevõtjad teavitamis- ja kasutusloa taotluse kohustusi täitnud. Selle lõike puhul on võetud eeskuju ESS § 872 lg 5 punktist 2 ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõikest 9. ESS § 875 lõike 4 kohaselt katab auditi tegemise kulud sideettevõtja. Võrreldes esialgse eelnõuga ei ole selle nõude sõnastust muudetud. Siin on võetud eeskuju ESS § 872 lg 5 punktist 2. ESS § 875 lõige 5 võimaldab Vabariigi Valitsusel kehtestada määrusega lõikes 1 oleva auditeerimiskohustuse sisu, auditi esitamise aja ning korra. Võrreldes esialgse eelnõuga, on sellel sõnastusel täiendav lisandus – Vabariigi Valitsust volitatakse võrreldes varasema sõnastusega määratleda ka auditi esitamise aega. Selle määruse sisu avatakse ettepaneku lisas olevas määruses, kuna see on seotud eelnevalt kirjeldatud sideettevõtjatele kohalduvate teavitamis- ja loamenetluse kohustustega. Siinse volitusnormi alusel antud määruse sätete sisustamisel on paljuski lähtutud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ §-st 91. Muudatusettepanekute punkt 3 – ESS §-de 1963 – 1965 lisandumine Olemasolevas eelnõus on esitatud selgitused lisanduvate ESS §-de 1963 ning 1964 kohta, mistõttu neid ei hakata siin uuesti üle kordama. Nende paragrahvide sisu ja sõnastuse osas pole muudatusi tehtud ning neile ei keskenduta siinses seletuskirjas. Kuna tegemist on ESS-le rakendussätete lisandumisega, siis on need lisatud ühe punktiga. Seetõttu teeme ettepaneku teha muudatus eelnõu § 1 punkti 161 terves sõnastuses, lisades sellele järgnevalt kirjeldatud paragrahv. Ettepaneku punktiga 3 lisandub paragrahv, mis sisustab ESS §-de 873 ja 874 rakendamise nõudeid. Tegemist on rakendussätetega. Sellega määratletakse, kui kaua on lubatud teatud 20 Täiendav info leitav: https://www.eisay.ee/iske-e-its-ja-iso-27001-alaste-teenustega-tegelevate-ettevotete- loetelu. 20 omadustega kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutada sideettevõtja sidevõrgus. Paragrahv koosneb viiest lõikest. Sideettevõtjatele on kehtinud alates 01. jaanuarist 2005. a. kohustus sideteenuse osutamisel juhinduda ka riigi julgeoleku tagamise nõudest (vt ESS § 87 lg 1 p 9). Tegemist ei ole uue nõudega. Kui varasemalt ei olnud konkreetsemalt sisustatud, kuidas selle kohustuse täitmist kontrollitakse, siis edaspidiselt võimaldab ESS ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrus (vt ettepaneku lisa) sisustada, kuidas seda teostatakse. Ettepaneku tulemusena sisustatakse see eelnevalt kirjeldatud teavitus- ja kasutusloa kohustuse kaudu. Eelnõu jõustumisega hakatakse ohtu riigi julgeolekule hindama üldreeglina ex ante riist- või tarkvara kasutusloa menetluses. Siinsete rakendussätetega määratletakse, kui kaua tohib kasutusloa alusel teatud kõrge riskiga riist- või tarkvara kasutada. Rakendussätete kehtestamisel (sh konkreetsetele tingimustele vastava riist- või tarkvara kasutamise tähtaegade määramisel) on arvestatud riigi julgeoleku vajadusi, tehnoloogiliste riskide maandamist, side toimepidevust, halduskoormust, mõju sideettevõtjate põhiõigustele, mõju konkurentsile ja sideturule ning kooskõla EL ja NATO liitlaste poliitikaga. Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara keelu rakendamise kui ka tähtaegade määratlemise puhul on arvestatud nii riigi kui ka sideettevõtja huvidega. Kriitiliste funktsioonide puhul erandit ei ole ehk ESS-i ja määruse jõustumisest alates on kohustus kriitilise funktsiooniga riist- või tarkvara kasutamise osas taotleda luba ja kui loamenetluses tuvastatakse oht riigi julgeolekule (nt tegemist on kõrge riskiga riist- või tarkvaraga; ja/või oht tuleneb riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest), siis keelatakse selle kasutus. Ülejäänud riist- ja tarkvara puhul on sideettevõtjal rohkem aega. 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga kõrge riskiga riist- või tarkvara puhul on ettevõtjal üleminekuaeg 31. detsembrini 2025. a. ning muu riist- ja tarkvara osas 31. detsembrini 2029. a. Üleminekuaeg on vajalik, et kahju sideettevõtjale oleks võimalikult minimaalne. Samas on arvestatud ka riigi julgeoleku huvidega – arvestades 5G kõrgemat kriitilisust on sellele üleminekuaeg lühem. ESS § 1965 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ESS 873 lõikes 5 toodud kasutusloa kohustust enne seaduse jõustumise kuupäeva kasutusele võetud riist- või tarkvara osas juhul, kui riist- või tarkvaras on võetud või selles võetakse kasutusele 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi 5G NSA) või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioon. Üldreeglina ei pea kasutusluba taotlema enne ESS-i muudatuste jõustumist kasutusele võetud riist- või tarkvarale. Erisus on 5G NSA ja järgneva mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni omavate riist- ja tarkvarade puhul – selle tehnoloogia osas tuleb kasutusluba taotleda. 5G tehnoloogia olulisust on kirjeldatud ettepaneku punktis 1.1. ning lisanduvate ESS 873 lõigete 1-6 selgituste juures, mistõttu neid selgitusi ei hakata siin uuesti üle kordama. Neist selgitustest lähtuvalt on oluline, et see kohustus kehtib ka enne ESS-i jõustumist kasutusele võetud 5G NSA või uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga tehnoloogia korral. ESS § 1965 lõike 2 kohaselt võib kõrge riskiga riist- või tarkvara, millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsioon ning millel ei ole kriitilist funktsiooni, kasutada kasutusloa alusel kuni 31. detsembrini 2025. a. Pärast 31. detsembrit 2025. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei anta. Esimeses lauses nimetatud riist- või tarkvara kasutusloa taotluse esitamise tähtaeg määratletakse ESS § 873 lõikes 6 olevas määruses. Kui sellise kõrge riskiga riist- ja tarkvara kohta esitatakse enne 31. detsembrit 2025. a kasutusloa taotlus, siis see rahuldatakse (sh, kui riist- või tarkvara ei ohusta riigi julgeolekut tehniliste omaduste ja seadistuste tõttu) ning antakse kasutusluba tähtajani 31. detsembrini 21 2025. a. Sel viisil saab sideettevõtja kasutusloa menetluses teada, kas tema riist- või tarkvara on kõrge riskiga ning samas jääb talle üleminekuaeg, et oma tegevuses arvestada, et alates 1. jaanuari 2026. a ta seda riist- või tarkvara enam kasutada ei saa. ESS § 1965 lõike 3 kohaselt ei tule riist- või tarkvarale, millel ei ole 5G NSA või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni või kriitilist funktsiooni, taotleda kasutusluba, kui seda kasutatakse kuni 31. detsembrini 2029. a. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb lõikes 3 nimetatud riist- või tarkvarale esitada kasutusloa taotlus hiljemalt 1. juuliks 2029. a, kui seda soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a. Pärast 31. detsembrit 2029. a esimeses lauses nimetatud kõrge riskiga riist- või tarkvarale kasutusluba ei anta. Kui kontrollimenetluses selgub, et tegemist on kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, ei tohi sellele pärast 31. detsembrit 2029. a kasutusluba väljastada. See omakorda tähendab, et kui nimetatud riist- või tarkvara soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a, siis sellele riist- või tarkvarale väljastatakse kasutusluba tähtajaga kuni 31. detsember 2029. a. Siinses lõikes kirjeldatud olukorras on kõrge riskiga mittekriitilist riist- või tarkvara, mis ei ole 5G NSA ega järgneva põlvkonna funktsionaalsusega, võimalik kasutada ESS-i muudatuste jõustumisel kuni ca 9,5 aastat, mis on piisav üleminekuaeg. See üleminekuaeg võimaldab sideettevõtjatel aegsasti planeerida riist- või tarkvara välja vahetamise toiminguid ning eelarvelisi vahendeid. Tegemist on pika üleminekuajaga enamikule riist- või tarkvarale. ESS § 1965 lõige 5 defineerib riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid, mis on järgmised: 1) Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus; 2) funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Tuumikvõrgu funktsioonideks loetakse eelnõu kohaselt sellised ETSI standardite kohased funktsioonid, mis on olulised võrgu juhtimise, töö korraldamise, võrgust väljuva informatsiooni- ja andmevahetuse, regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise, kliendiandmete konfidentsiaalsuse või võrgu käideldavuse tagamiseks. Tuumikvõrgu funktsioonid on ETSI standardite kohaselt juuli 2020 seisuga: 1. Püsi- ja mobiilivõrkude ühisosa: 1.1. Tuumikvõrgu lülituskiht (marsruutimine ja kommuteerimine) 1.1.1. Tuumikvõrgu marsruuterid (Backbone, BB) – erinevate alamvõrkude liiklust üle vabariigi IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk 1.1.2. Agregeerivate võrkude marsruuterid (Aggregation Routers, MGW) – piirkondlikku võrguliiklust IP tasemel marsruutiv kõrgkäideldav võrk 1.1.3. Teiste sidevõrkudega liidestuvad ruuterid (Edge Routers, BNG) 1.2. Tuumikvõrgu teenuste kiht 1.2.1. Teenusruuterid (Service Routers, SR) - kliendiühenduse IP taseme, kliendiühenduse reguleerimise ning pääsureeglite kehtestamise funktsionaalsus. Siin määratakse vastavalt andmebaasides sisalduvale infole kliendiühenduste alla/üleslaadimise kiirused ja teenuseprofiilidega määratud piirangud ja kvaliteediparameetrid 1.2.2. Võrguteenused, teenuste haldus, näiteks võrguga ühendatud abonentide kiiruse piiramine, pakettide filtreerimine ja liikluse prioriteetide seadmine (sh autentimis- ja autoriseerimissüsteemid (AAA), Radius) 22 1.2.3. Tulemüürid, kaitse teenustõkke rünnakute (DDoS) vastu, võrgu turbeseadmed ja teenused 1.2.4. Sidevõrgu tööd toetavad süsteemid ja teenused - DHCP, DNS, NTP, PTP 1.2.5. Sidevõrgus tuumikvõrgu tööd juhtiv ja korraldav süsteem OSS (Operational Support System) 1.2.6. IMS – Kõneside. IP Multimedia subsystem 1.3. Tuumikvõrgu teenuste osutamiseks vajalik infrastruktuuri kiht 1.3.1. Teenuste hulgitootmist võimaldavad virtualiseerimiskeskkonnad tarkvara ja serveritega (NFVI) 1.4. Tuumikvõrgu halduskiht (võrgujuhtimissüsteemid) 1.4.1. Teenuste ja võrgu seiresüsteemid 1.4.2. OOB - out of band management 1.4.3. Teenuste ja seadmete provisioneerimissüsteemid (Network Activation Systems) 2. 4G tuumikvõrgud: 2.1. Home Subscriber Server (HSS) 2.2. Packet Gateway (PGW) 2.3. Policy and Charging Rules Function (PCRF) 2.4. Mobility Management Entity (MME) 2.5. Serving Gateway (SGW). 3. 5G tuumikvõrgud: 3.1. NSSF – Network Slice Selection Function 3.2. NEF – Network Exposure Function 3.3. NRF – Network Repository Function 3.4. PCF – Policy Control Function 3.5. UDM – User Data Management 3.6. AF – Application Function 3.7. AUSF – Authentication Server Function 3.8. AMF – Access ja Mobility Management Function 3.9. SMF – Session Management Function 3.10. SMSF – Short Message Service Function 3.11. UPF – User Plane Function 3.12. CHF – Charging Function 3.13. W-AGF – Wireline Access Gateway Function 3.14. NWDAF – Network Data Analytic Function 3.15. 5G-EIR – 5G Equipment Identity Register 3.16. UDR – Unified Data Repository 3.17. UDSF – Unstructured Data Storage Function 3.18. N3IWF – Non-3GPP InterWorking Function 3.19. TNGF – Trusted Non-3GPP Gateway Function 3.20. TWIF - Trusted WLAN Interworking Function 3.21. SEPP - Security Edge Protection Proxy 3.22. I-NEF - Intermediate NEF 3.23. SCP - Service Communication Proxy Uued standardid ja nendel põhinevad tuumikvõrgu funktsioonid avaldatakse ETSI kodulehel.21 Eelnev nimekiri on toodud näitena ega ole kõikehõlmav. Lähtuda tuleb ETSI kodulehel avaldatud tuumikvõrgu funktsioonidest. 21 Kättesaadav: https://www.etsi.org/ 23 Sidevõrkude areng on dünaamiline protsess, kus pidevalt lisanduvad uued tehnoloogiad, võimalused ning ka potentsiaalsed ohud. Lisaks senini kasutatud liigitamisele tuumikvõrguks, transportvõrguks ning juurdepääsuvõrguks on kaasaegsetes telekommunikatsioonivõrkudes järjest kasvav spetsiifilise tarkvara, riistvara ning funktsioonide kogum, mis on võrgu tööks vähemalt sama olulised kui klassikalised tuumikvõrgu komponendid, st mõjutavad sidevõrgu terviku toimimist. Samas omavad erinevad sidevõrgud oma erinevates kihtides eri funktsioone ning esineb olukordi, kus sama termini või lühendiga tähistatakse sisuliselt erinevaid asju. Samal terminil võib olla erinevaid tähendusi või sama nimega funktsioon, mis võib üheaegselt asuda nii tuumikvõrgus kui ka vähem kriitilisemas võrgu osas, näiteks kohaliku tähtsusega tugijaamas. Kui funktsioon on eeltoodud ETSI standardite kohaselt nime poolest kirjeldatud kui tuumikvõrgu funktsioon, kuid töötab lisaks tuumikvõrgule ka muus võrgu osas, näiteks juurdepääsuvõrgus, ning omab seal üksnes piiratud lokaalset mõju, ei ole sel juhul väljaspool tuumikvõrku tegemist tuumikvõrgu funktsiooniga. Oluline on, et tuumikvõrgu funktsiooni ei viida tuumikvõrgust välja muudesse võrgu osadesse eesmärgil, et tegemist ei oleks formaalses mõttes enam tuumikvõrgu funktsiooniga. Kui riist- või tarkvaral on siiski tuumikvõrgu funktsioon, kuid asub muus võrgu osas, on tegemist jätkuvalt kriitilise funktsiooniga. Tuumikvõrgu funktsioonidega võrdväärse olulisusega on funktsioonid, mis võimaldavad jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist. Jälitustoiming on kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lõike 1 kohaselt isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti ees. ESS § 113 lõike 1 kohaselt peab sideettevõtja võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks. Funktsioonide all, mis võimaldavad jälitustoimingu teostamist või sõnumi saladuse õiguse piiramist, on mõeldud lawful interception (LI) funktsioone. LI standardid on kättesaadavad ETSI kodulehel. 3. Terminoloogia Muudatusettepanekuga ei defineerita uusi mõisteid, kuid muudatusettepanekus kasutatakse varem defineerimata mõisteid, milledeks on: - kõrge riskiga riist- või tarkvara on riist- või tarkvara, mille kasutamine sidevõrgus ohustab riigi julgeolekut selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu; - riigi julgeolekut ohustav riist- või tarkvara on riist- või tarkvara, mis ohustab riigi julgeolekut, kas: o selle tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu, või o riist- või tarkvara tehniliste omaduste või seadistuste tõttu; - riist- ja tarkvara kriitilised funktsioonid on järgmised: o Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi standardite kohaselt tuumikvõrgu funktsioon sõltumata selle funktsiooni asukohast sidevõrgus; o funktsioon, mille eesmärk on võimaldada julgeoleku- ja jälitusasutustel seadusega ette nähtud juhtudel teostada jälitustoimingut või sõnumi saladuse õiguse piiramist. 4. Muutmisettepaneku vastavus Euroopa Liidu õigusele Muutmisettepanekuga täpsustatakse riist- ja tarkvarast teavitamise kohustuse, riigi julgeolekut ohustava riist- ja tarkvara kasutusloa menetluse ning nende kohustustega seotud auditeerimise 24 asjaolusid. See osa ettepanekust ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega üle võtmisega ning otsene seos Euroopa Liidu õigusega puudub – sellest hoolimata selgitatakse järgnevalt nende muudatuste seoseid Euroopa Liidu õigusega. Muud muudatused on seotud Euroopa Liidu ja nõukogu direktiivi (EL) 2018 /1972 (elektroonilise side seadustik) üle võtmisega. Kuna elektroonilise side seadustiku üle võtmisega seotud muudatusi on hinnatud Riigikogule esitatud eelnõu seletuskirjas, siis siin neid pikemalt ei analüüsita. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 2 järgi on riigi julgeoleku kaitsmise ja avaliku korra säilitamine kui riigi põhifunktsioon liikmesriigi ainuvastutuses.22 Muudatusettepaneku peamiseks eesmärgiks on kehtestada meetmed sideteenuse ja sidevõrgu riigi julgeoleku huvidele vastavuse tagamiseks. Seega kuulub eelnõu julgeoleku valdkonda, mida liikmesriigil on õigus oma vajaduste järgi korraldada. Euroopa Kohus on selgitanud, et nii ettevõtlusvabaduse kui ka omandipõhiõiguse teostamisele võib seada piiranguid, mis on seotud liidu taotletavate üldise huvi eesmärkidega. Liikmesriigi julgeolek on selline liidu huvides taotletav eesmärk. Ettevõtlusvabadust ja omandiõigust võib riivata tingimusel, et riive on proportsionaalne.23 Muudatusettepaneku reguleerimisalas on Euroopa Liidu liikmesriigid teinud ühise dokumendi, mis käsitleb 5G võrkude implementeerimisega seotud küberturvalisuse ohtude leevendamist (edaspidi 5G toolbox). Tegemist pole õigusaktiga, vaid soovitusliku juhendiga. See näeb ette meetmed, millega leevendada Euroopa Liidu koordineeritud riskihindamise raportis24 sätestatud sidevõrkude küberriske. Meetmeteks, mida 5G toolbox liikmesriikidel kasutada soovitab riskide leevendamiseks, on muuhulgas riiklike institutsioonide rolli tugevdamine (sh vastavate regulatiivsete pädevuste kehtestamise kaudu), teenusepakkujate auditeerimine, nende riskihinnangute teostamine ning kõrge riskitasemega teenusepakkujatele 5G võrkudele juurdepääsu piiramine või välistamine ning 5G võrkudele baasturvanõuete kehtestamine.25 Muudatusettepanekus on soovitustega arvestatud muu hulgas tootjapõhise riski hindamisel. Sidevaldkonda puudutavad järgmised Euroopa Liidu õigusaktid, mida on esile toodud ka Euroopa Liidu 5G meetmetepaketis26:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (NIS direktiiv) 2016/1148, 6. juuli 2016, meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus; o Põhimõtted:  Turvalisuse põhimõte - liikmesriigid kontrollivad võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tagamist. 22 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (2016. aasta seisuga) - ELT C 202, 07.06.2016. 23 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus PJSC Rosneft Oil Company v Her Majesty’s Treasury and Others, C-72/15, EU:C:2017:236, punktid 148, 150. 24 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/eu-wide-coordinated-risk-assessment-5g- networks-security. 25 NIS koostöögrupp - Euroopa Liidu 5G küberturvalisuse meetmepakett, 2020. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/content- editors/failid/E_riik/cybersecurity_of_5g_networks_eu_toolbox.pdf, lk 3-4, 20-24. 26 Ibid, lk 6-7. 25  Proportsionaalsus o Turvalisus:  Direktiivi eesmärgiks on võrgu- ja infosüsteemide võimalikult kõrge turvalisuse tase.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (raamdirektiiv) 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (tunnistatud kehtetuks järgnevas punktis viidatud EESS direktiiviga); o Põhimõtted:  Proportsionaalsus  Tehnoloogianeutraalsus  Konkurents o Turvalisus:  Riigi reguleerivad asutused tagavad sidevõrkude turvalisuse.  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EESS direktiiv) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik; o Põhimõtted:  Tehnoloogianeutraalsus – riigi reguleeriv või muu pädev asutus ei tohiks soosida ega halvustada konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist.  Turukonkurents – konkurentsi tulemuslikkus ja konkurentsinõuetele vastavus.  Mittediskrimineerimine – riigi reguleerivad asutused tagama, et läbivühenduse ja internetile juurdepääsu pakkumiseks on vastastikune sidumine mõistlikel tingimustel võimalik kõigil ettevõtjatel olenemata nende suurusest ja ärimudelist ning sellest, kas nad on vertikaalselt integreeritud või eraldiseisvad.  Proportsionaalsus  Subsidiaarsus – liikmesriigid peaksid objektiivsete kriteeriumide põhjal, millised ettevõtjad määratakse universaalteenuse pakkujaks. o Turvalisus:  Direktiivi eesmärk (art 1 lg 2a) on mh tagada võrkude ja teenuste turvalisus. Selleks tagavad liikmesriigid, et elektroonilise side võrkude ja elektroonilise side teenuste pakkujad võtavad meetmeid võrkude ja teenuste turvalisusega seotud riskide vähendamiseks.  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (RED direktiiv) 2014/53/EL, 16. aprill 2014, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ; 26 o Põhimõtted:  Vaba turg – raadioseadmed, mis vastavad asjakohastele olulistele nõuetele, tuleks lubada vabasse ringlusse.  Vaba liikumine – nõuetele vastavate raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemine ei tohi olla takistatud. o Turvalisus:  Raadioseadmete kasutusel peab olema tagatud kasutajate isikuandmete ja eraelu kaitse. Samuti peavad raadioseadmed toetama pettuse kaitset tagavaid funktsioone.  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (TRIS direktiiv) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst). o Põhimõtted:  Läbipaistvus – siseriiklikud algatused tehniliste eeskirjade kehtestamisel peaksid olema võimalikult läbipaistvad.  Konkurentsipõhimõte – siseturu eesmärk on luua ettevõtjate konkurentsivõimet soosiv keskkond.  Õiguskindlus – liikmesriigid teatavad avalikult, et siseriiklik tehniline eeskiri on vastu võetud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.  Teavitamise põhimõte – komisjonile edastatakse tehniliste eeskirjade eelnõud (va kui on tegemist rahvusvahelise teksti või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega). o Turvalisus:  Tehnilised eeskirjad võib vastu võtta viivituseta, kui neid on vaja vastu võtta kiireloomulisel rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede või avaliku korra kaitsmise seotud ettenägematutest asjaoludest tekkinud põhjustel. Eelmainitud Euroopa Liidu õigusaktid ei sisalda meetmeid riigi julgeoleku tagamiseks – nende reguleerimise pädevus on igal liikmesriigil endal (vt nt EESS põhjenduspunkti 6 ning art 1 lg 3 punkti c). Küll aga sisaldavad need põhimõtteid, millega liikmesriikidel tuleb võrgu- ja infosüsteemide reguleerimisel arvestada. Nendeks põhimõteteks on muuhulgas õiguskindlus, konkurentsi tagamine, läbipaistvus ning proportsionaalsus. Samuti rõhutavad need õigusaktid võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse imperatiivsust, mis on sätestatud õigusaktides olulise eesmärgina. Käesolev muudatusettepanek võtab arvesse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid põhimõtteid ning on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. 5. Muudatusettepanekute põhiseaduspärasus Muudatusettepanekutega volitatakse Vabariigi Valitsust määratlema sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara teavitamise ja kasutusloa taotlemise kohustust ja täpsustama vastavaid menetlusi. Seega ei oma muudatusettepanekud iseseisvat mõju sideettevõtjatele, vaid mõju 27 ilmneb Vabariigi Valitsuse määrusest ja eelkõige selle alusel antud haldusaktidest. Käesoleva põhiseaduspärasuse analüüs ei keskendu vaid muudatusettepanekute mõjule, vaid võtab arvesse ka Vabariigi Valitsuse määruse sellisel kujul, nagu see muudatusettepanekutele on lisatud. Riist- ja tarkvara teavitamise ja kasutusloa kohustuse rakendamise kaudu võivad teatud asjaoludel saada riivatud eelkõige järgmised ettevõtjate põhiõigused: põhiseaduse (edaspidi: PS) § 31 sätestatud õigus ettevõtlusvabadusele ning PS § 32 lg 2 sätestatud õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seejuures on muudatusettepanekute ettevalmistamise raames tõstatud küsimus, et muudatusettepanekute ja määruse koostoimes võib saada riivatud ka PS § 32 lg 1 sätestatud õigus omandi puutumatusele ja õigusaktide tulemusel tekib omandi omaniku nõusolekuta võõrandamise olukord, mis eeldab kohese ja õiglase hüvitise maksmist. Ettevõtja leiab, et selline mõju võib tekkida kui määruse rakendamise tulemusel ei või ta rajada oma 5G sidevõrku selle tootja seadmetega, kellega ta on rajanud oma 4G ja varasemate põlvkondade raadiovõrgud. Ettevõtja väidab, et tema valitud tootja ei luba 4G ja vanemate võrkude külge ühendada teise tootja 5G seadmeid, samas vajavad 5G seadmed tööks vanemaid raadiosidevõrke, mistõttu olukorras, kus ettevõtja soovib 5G sidevõrke arendada, peaks ta välja vahetama ka oma vanemate generatsioonide sidevõrgud. Isegi juhtumil, kui turuosalise riist- ja tarkvara tootja peaks vastavate asjaolude sellisel kujul esinemisel osutuma kõrge riskiga tootjaks, ei teki ei de jure ega de facto omandi nõusolekuta võõrandamise ega hüvitise maksmise olukorda. Sellise olukorra tekkimine on välistatud isegi hüpoteetiliselt, sest esiteks on muudatusettepanekute järgi 4G ja vanemaid raadiovõrgu põlvkondi võimalik kasutada kasutusloata kuni 31.12.2029 ning alles pärast seda alluvad need kasutusloa regulatsioonile. Seega ei kohusta õigusaktid turuosalist 4G ja vanemaid võrke välja vahetama. Teiseks on ka 5G NSA ja uuemate raadiovõrgu põlvkondade puhul õigus kõrge riskiga riist- ja tarkvara kasutada kuni 31.12.2025 ehk turuosaline võib kasutada sama tootja kõrge riskiga 5G riist- ja tarkvara kuni 31.12.2025, mis tagab piisava üleminekuaja. Kolmandaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teatel alates 4G tehnoloogiast asjakohased standardid koostatud nii, et oluline on ainult seadmete standarditele vastavus, mitte see, milline tootja seadmeid toodab: erinevate tootjate seadmed peavad omavahel toimima. Alates 4G-st peab koostöövõime (interoperability) erinevate tootjate seadmete vahel olema tagatud. Vastupidised väited seoses objektiivsete ühilduvusprobleemidega ei ole antud põhjusel eluliselt usutavad. Kui see ka nii peaks olema mingis olukorras, siis on ettevõtja enda vabatahtlikult vastavasse olukorda asetanud ja võtnud sellega äririski, valides tootja, kes ei luba enda seadmetega ühendada teise tootja seadmeid. Neljandaks on oluline rõhutada, et 5G tehnoloogia puhul ei seisne potentsiaal mitte 5G NSA sidevõrgus, vaid 5G eraldiseisvas ehk 5G SA võrgus. Nimelt tuleb 5G sidevõrkude potentsiaal ja väärtus esile just 5G SA sidevõrkudes mitte 5G NSA võrkudes, sest üksnes esimesed võimaldavad pakkuda kõiki 5G teenuseid ning 5G NSA võrgud on oluliselt väiksema potentsiaaliga. Seejuures tähendab 5G SA sidevõrk eraldiseisvat raadiovõrku, mis ei vaja tööks vanemaid raadiovõrgu põlvkondi. Seega puudub vajadus 5G SA rajamise tõttu välja vahetada 4G ja vanemaid raadiovõrgu põlvkondi. 28 Viiendaks on oluline märkida, et 5G sidevõrke ei ole Eestis veel sisuliselt hakatud arendama, nt 5G SA standardid kinnitati alles hiljuti. Kavandatav regulatsioon on suunatud tuleviku investeeringutele. Antud põhjusel puudub alus rääkida nö piiravast iseloomust seoses varasemate investeeringutega. Seetõttu saab rääkida vaid vastavate asjaolude esinemisel võimalikust PS § 32 lg 2 riivest ehk omandikitsendustest ning ettevõtlusvabaduse riivest, mis võib tulla läbi selle, et ettevõtja ei ole vaba valima kõrge riskiga riist- ja tarkvara tootjat, vaid peab valima turvalise tootja, mis võib kaasa tuua vajaduse soetada kallima hinnaga riist- ja tarkvara, kui oleks kõrge riskiga tootja oma. Nii PS § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusõigus kui PS § 32 lg 2 sätestatud õigused on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused ehk neid võib piirata, kui selleks on legitiimne põhjus ning piirang on eesmärgi osas proportsionaalne. Kuna ettevõtjad on põhiliselt toonud esile ettevõtlusvabaduse riive, siis keskendume analüüsis sellele. Samu põhjendusi saab kasutada ka PS § 32 lg 2 riive õigustamiseks. Teavitus- ja kasutusloa taotlemise kohustus on kantud eesmärgist tagada riigi julgeolek. Riigi julgeoleku näol on tegemist põhiseaduslikku järku õigusväärtusega (PS § 1 lg 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131).27 Riigikohus on leidnud, et riigi julgeolek on põhiõiguste piiramise legitiimne28 ning väga kaalukas eesmärk.29 Ka kaalukal põhjusel seatud põhiõiguse riive peab siiski olema proportsionaalne. Ettevõtjad ei ole kahtluse alla seadnud teavitamiskohustuse proportsionaalsust, mistõttu all sellele pikemalt ei keskenduta. Arvestades seda, et ettevõtjal on ülevaade enda kasutatavast riist- ja tarkvarast, on sellest TTJA teavitamine ettevõtjale vähekoormav ning tuleb pidada proportsionaalseks. Proportsionaalne on ka kasutusloa taotlemise kohustuse kehtestamine. Alates 2005. a kehtib ESS § 87 lg 1 punktist 9 tulenevalt ettevõtjale kohustus arvestada sideteenuse osutamisele avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadustega. Seega riigi julgeoleku vaade ei ole sideteenuse osutajatele uus. Arvestades, et ühiskond sõltub aina rohkem sidevõrkudest ning 5G sidevõrgutehnoloogia turule tulekuga omavad sidevõrgud veel suuremat tähtsust ühiskonna toimimises, on tarvis järjest tugevamalt tagada nende vastavus ka riigi julgeolekuhuvidele. Kui senini on sideettevõtjal olnud üldine kohustus ja omavastutus tagada, et sideteenust osutatakse viisil, mis tagab riigi julgeoleku, siis nüüd näeb seadusandja ette, et riik hakkab muu hulgas kasutusloa menetluse läbi kontrollima, kuidas on sideteenuse osutamisel riigi julgeoleku eesmärgid tagatud. Selleks kehtestatakse määrusega elutähtsa teenuse osutajast sideettevõtjale ja sideettevõtjale, kes rakendab 5G NSA või uuemat sidevõrgu standardit, kohustus taotleda enne riist- või tarkvara kasutamist kasutusluba. Kui kasutusloa menetluses tuvastatakse riigi julgeolekule ohtlik riist- või tarkvara, ei väljastata sellele üldjuhul kasutusluba või seatakse kasutamisele tingimused. Kasutusloa taotlemise kohustus on koormus sideettevõtjale ning samuti võib menetluse tulemus sideettevõtjat negatiivselt mõjutada, kui ettevõtja plaanitud riist- või tarkvara kasutamine keelatakse ja ettevõtja peab valima teise tootja riist- ja tarkvara. Kui intensiivne on riive, sõltub asjaoludest ehk konkreetsest sideettevõtjast, tema võrgu mahust, nt sellest, kui palju ettevõtjal 27 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Madis Ernits (toim.) jt, Tartu 2017, II ptk sissejuhatus, p 48. 28 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-2-01, p 15; Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-44-11, p 82. 29 Vt RKPJKo 06.04.2021 nr 5-20-12 , p 70. 29 on erinevat riist- ja tarkvara, tulevikuplaanidest ja teatud määral sellest, kas ettevõtja on senises tegevuses oma äririske hajutanud või mitte ning tutvunud julgeolekuasutuste avalikult kättesaadavate ohuhinnangutega Kuna ettevõtjal on olnud aastast 2005 kohustus arvestada riigi julgeoleku vajadustega ning pidanud olema valmisolek, et seadusandja kehtestab täiendavaid nõudeid (vt ESS § 87 lg 2 p 4), siis ei ole julgeolekualaste nõuete kehtestamine ettevõtjale üllatuslik ning oma äriliste ostsute tegemisel on ettevõtja pidanud selliste tingimustega arvestama. Lisaks ei ole ka käesolev eelnõu (sh sellele eelnevalt koostatud VV määruse nr 140 muutmise eelnõu – vt ettepaneku lisa) ja loakohustus ettevõtjatele üllatus, sest õigusaktide muudatusi on koostöös ettevõtjatega ette valmistatud 2019. a algusest. Seega on ettevõtjad olnud eelnõu sisust teadlikud 2019. algusest . Täiendavalt leevendab ettevõtja õiguste riivet muudatusettepanekute ning määruse kavandiga antavad üleminekuajad uue regulatsiooniga kohanemiseks. Kasutusloa kohustus nt 4G ja vanemate tehnoloogiate osas rakendub alles pärast 2029. aastat, kui ettevõtjad plaanivad võrke pärast seda edasi kasutada. Kuigi sidevõrgu kriitliste funktsioonide ning 5G NSA ja uuemate sidevõrgu funktsioonide osas rakendub kasutusloa kohustus varsti pärast määruse jõustumist, siis kõrge riskiga riist- ja tarkvarale kasutusloa andmisest keeldutakse üldjuhul kõige varem alles ca 4,5. a pärast normide jõustumist. Enamikel juhtudel ongi ettevõtjatele antud 4,5-9,5.a pikkune üleminekuaeg: st isegi kui riist- ja tarkvara ohustab riigi julgeolekut, lubatakse selle kasutamine, et ettevõtjal oleks piisav üleminekuaeg ja võimalus sujuvalt võtta kasutusele riigi julgeolekule vastav riist- või tarkvara. Seejuures lähtuti üleminekuaja andmisel sellest, kui kriitiline on sidevõrgu üks või teine funktsioon riigi julgeoleku seisukohalt. Seadusandja leiab, et 4.5-9,5. a pikkused üleminekuajad on ka investeerimismahukates valdkondades regulatsiooni mõõdukuse tagamiseks piisavad ning pikemad üleminekuajad ei võimaldaks üldse täita riigi julgeoleku eesmärke. Üleminekutähtaegade osas vt ka eelnõuga lisanduva ESS § 1965 sisu ja selgitusi. Käesolev eelnõu omab eeltoodust nähtuvalt edasiulatuvat mõju. Võimalik kaudne tagasiulatuv mõju võib omada puutumust vaid enne eelnõu jõustumist kasutusse võetud riist- või tarkvara osas, millel on juba 5G sidevõrgu funktsioon. Samas ei ole Eestis veel 5G SA võrke ning ka 5G NSA võrgukomponente on turul pigem vähe. Kuigi säärase riist- või tarkvara osas tuleb taotleda kasutusluba, siis keelatakse selle kasutamine olukorras, kus see ohustab riigi julgeolekut alles alates 1. jaanuarist 2026.30 Selle regulatsiooni kehtestamisel on arvestatud ja ka selle põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada, et 5G võrgud ei ole Eestis veel välja arendatud ning peamised 5G sagedused ei ole veel jagatud, mis tähendab, et suuresti on investeeringud 5G võrkudesse alles ees või siis kui need on tehtud, on need tehtud teadlikult äririske võttes, sest sagedused ei ole veel jagatud ja ühelgi ettevõtjal pole kindlustatud ootust et ta saab hakata 5G teenuseid osutama. Seega on ka nimetatud investeeringute tegemine olnud üksnes ettevõtjate enda äririsk. Kirjeldatud regulatsioon on vajalik, kuna 5G tehnoloogia omab järgnevatel aastatel suurt võtmerolli tulevaste digitaalteenuste olulise võimaldajana majanduses ja ühiskonnas Euroopa Liidu ülesel digitaalsel arendamisel. 5G tehnoloogia mõjutab potentsiaalselt kõiki Euroopa Liidu kodanikke – näiteks personaliseeritud meditsiinis kui ka nutikate võrkude korral. 5G tehnoloogia võimaldab oma ülesehituse (nt detsentraliseeritud arhitektuur, suurem vajadus sidemastide järele, suurenenud sõltuvus tehnoloogiast jne) tõttu süsteemi ära kasutavatele 30 Kriitiliste funktsioonide osas vt ESS § 1965 lg 5 selgitusi. 30 ründajatele rohkem ründevõimalusi. Ka Euroopa Liidu üleselt on leitud, et on ülioluline tagada tulevaste 5G võrkude turvalisus.31 Ettevõtja põhiõiguste võimalikule riivele vastukaaluks on piirangutel äärmiselt kaalukas riigi julgeoleku tagamise eesmärk. Kui sideettevõtja kasutab riist- või tarkvara, mida on selle tootja poolt muudetud nii, et selle abil on võimalik kolmandal osapoolel pealt kuulata ja vahelt võtta seda riist- või tarkvara läbivat sidet, mis toimub näiteks Eestis asuvate NATO sõjaliste liitlaste taristus ja selle taristu vahetus läheduses, siis võib selline olukord kahjustada nii Eesti kui NATO liitlaste julgeolekut. Või kui näiteks Eesti julgeolekuasutus teostab jälitustoimingut (kuulab kedagi karistusseadustiku §-s 244 järgse kuriteo uurimise ajal salaja pealt) ning riist- ja tarkvara tootja ei ole kasutusele võtnud oma tootes piisavaid turvameetmeid (kuigi need on talle teada või on ta need teadlikult sisse jätnud) ning turvanõrkuste tõttu on pärsitud jälitustoimingu teostamine või saavad Eestile vaenulikud riigid nende turvanõrkuste abil teada, kelle suhtes teostatakse jälitustoimingut, sh võidakse sel moel mõjutada konkreetset kriminaalmenetlust. Lisaks eeltoodule, kui sõltuvus ühest tehnoloogiast on domineeriv ning selle tehnoloogia tootja ei anna välja mingil põhjusel turvauuendusi, või kui ta teadlikult ja tahtlikult tekitab toimepidevuse häireid, siis riigil võib puududa toimiv side. Selliste olukordade ära hoidmiseks on vajalik allutada sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara kasutamine kasutusloa kohustusele ja keelata võimalusel juba ex ante riigi julgeolekut ohustava riist- ja tarkvara kasutamine. Kui kaaluda ettevõtjate õiguste võimalikku riivet, sealjuures arvestades seda, et riigi julgeoleku tagamise vajadus ei saa olla üllatuslik või prognoosimatu ning õigusaktidega antakse väga pikad üleminekuajad, riigi julgeoleku vajadustega, siis on regulatsioon proportsionaalne ning ettevõtjate õiguste kitsendamine pole ülemäärane. Ilma piiranguid kehtestamata tekiks olukord, kus Eesti sidevõrgud oleks rünnatavad välisriikide poolt ning ohtu satuks nii Eesti kui NATO liitlaste julgeolek, sealhulgas satuks välisriikide võimalike rünnakute tõttu ohtu ka sideettevõtjate endi kliendid ning nende ettevõtluskeskkond laiemalt. Võrdse kohtlemise põhimõte PS § 12 lõikes 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse siis, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid. Teisisõnu tuleb võrdsuspõhiõiguse riive tuvastamiseks leida ühe isikuga (nt sideettevõtjaga) sarnases olukorras olevate isikute grupp, kellega võrreldes koheldakse üht sideettevõtjat halvemini.32 Kavandatav määruse eelnõu järgi hakkab praegune regulatsioon avaldama mõju neljale sideettevõtjale ning kehtib kõigile ühetaoliselt ehk neid koheldakse võrdselt. Seetõttu ei ole tegemist võrdsuspõhiõiguse riivega. Käesoleva eelnõu kohaldamisalas olevad sideettevõtjad on eelnõu lisaks oleva määruse eelnõu kavandi tagasisides välja toonud selle, et need nõuded võiksid kohalduda kõikidele sideettevõtjatele. See tähendaks, et koormavad nõuded kohalduksid ka väiksetele ettevõtetele, kelle sidevõrgud ei ole riigi julgeoleku aspektist nii olulise tähtsusega nagu elutähtsa teenuse osutajate või 5G rakendajate sidevõrgud. Proportsionaalsuse aspektist on mõistlikum, et nõudeid kohaldatakse nendele sideettevõtjatele, kelle osas see on riigi julgeoleku seisukohast vajalik. 31 Euroopa Liidu liikmesriikide ühises 5G võrkude turvalisuse meetmepakett – leitav: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_127. 32 Riigikohtu üldkogu 22. aprilli 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-51-13, p 69. 31 6. Muudatusettepaneku mõjud Üldise märkusena märgime, et muudatusettepanekuga seotud mõjud tekivad alles siis, kui võetakse vastu ettepanku lisaks olev Vabariigi Valitsuse määrus. Seetõttu esitatakse siin mõjude ülevaade olukorras, kus muudatusettepanekus olevad ESS-i muudatused ja selle lisaks olev Vabariigi Valitsuse määruse kavand on vastu võetud. Ehk siis, kui on täpsustatud teavitamis- ja kasutusloa kohustustega asjaolud ning toimuvad riist- või tarkvara kasutusloa menetlused. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatusega ei kaasne sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatustega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusettepaneku ja selle lisaks oleva määruse abil tagatakse, et rajatavad sidevõrgud ei kujutaks ohtu riigi julgeolekule laia riigikaitse põhimõtete tähenduses, hõlmates seejuures ka riigi kriitilist infrastruktuuri ja elutähtsaid teenuseid. Uute tehnoloogiate tingimusteta lubamine Eesti sidetaristusse võib tuua kaasa negatiivseid tagajärgi, mis puudutavad nii era- kui avalikku sektorit ja riigi majandusruumi toimimist tervikuna. Riigil on kohustus tagada, et sidevõrgud rajataks usaldusväärsele tehnoloogiale, mille kasutamine ei too kaasa olukorda, kus riik ei saa tagada oma kodanikele põhiõiguste- ja vabaduste, sh privaatsuse, sõnumisaladuse ja intellektuaalse omandi kaitset. Kõrge riskiga tehnoloogiast tulenevate julgeolekuriskide realiseerumise korral on kõige nõrgemas positsioonis just lõpptarbijatest tavalised elanikud, kes ei saa olukorras, kus sidevõrgud on ebausaldusväärselt või kergesti haavatavalt rajatud, iseenda küberturvalisuse tagamiseks midagi ette võtta. Riigikaitse perspektiivist on äärmiselt oluline, et sidevõrkudes kasutatavat tehnoloogiat toodaksid usaldusväärsed ettevõtted, kes ei oleks manipuleeritavad ning keda usaldaksid meie Euroopa Liidu ja NATO liitlased. On oluline, et Eesti sidevõrke ei rajataks kõrge riskiga tehnoloogiaga, mille kaudu on tõenäoline riigikaitseks kasutatavate süsteemide halvamine või mille kasutamist liitlasriigid ei aktsepteeri ja mis võiks seeläbi kaasa tuua viivitusi või takistusi kriitilise tähtsusega infovahetuses ja riigikaitselises tegevuses. Euroopa Liidu liikmesriigid on jõudnud ühiselt seisukohale, et IKT riskide hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki aspekte – nii tehnilisi kui ka mittetehnilisi.33 Liikmesriikide ühises riskianalüüsis tõdetakse, et tuleviku sidevõrkude (sh 5G) kontekstis on kõige suuremaks ohuks Euroopa Liidu välised ebademokraatlikud riigid, kellel on huvi ja võimekus ellu viia küberrünnakuid ning kes omavad mõjuvõimu enda jurisdiktsioonis asuvate ettevõtete üle. Seetõttu on oluline rakendada liikmesriikides protseduure, mis võimaldaksid hinnata tehnoloogia tootja riskiprofiili ning vältida kõrge riskiga tootjate mõju. 33 EU2019FI. Member states publish report on EU-coordinated risk assessment of 5G network security. 09.10.2019. Kättesaadav: https://eu2019.fi/en/article/-/asset_publisher/member-states-publish-a-report-on-eu- coordinated-risk-assessment-of-5g-networks-security. 32 Samas võib muudatusettepanekul ja sellega seotud määrusel olla välissuhetele ka negatiivne mõju, näiteks selliste riikide puhul, kus asuvad tootjad on kasutusloa menetluses tehtava hinnangu põhjal kõrge riskiga. 7.3. Majanduslik mõju Sideettevõtjate jaoks võivad kaasneda kulud, kui rikutakse muudatusettepaneku lisaks oleva määrusega seatud kohustusi, näiteks jäetakse riist- või tarkvara osas luba taotlemata. Teavitamiskohustuse ja loakohustuse täitmisega tõuseb sideettevõtjate halduskoormus, mistõttu võib kaasneda tööjõukulu kasv. Sideettevõtjale kaasnevad kulud, kui juba kasutusel olev riist- või tarkvara sobib 5G NSA ja uuema põlvkonna mobiilside funktsioonide kasutamiseks, kuid osutub kõrge riskiga riist- või tarkvaraks. See tähendab, et ettevõtja võib antud riistvara kasutada vanema põlvkonna teenuste pakkumiseks, kuid 5G NSA ja uuemate funktsioonide kasutamiseks peab soetama riist- või tarkvara, mis ei ole kõrge riskiga. Sideettevõtjate võimalike kulutuste vähendamine on üks aspektidest, millega on arvestatud kasutusloa kohustuse ja kõrge riskiga riist- või tarkvara keelu rakendamisel. Loakohustus kriitiliste funktsioonide osas ei too sideettevõtjatele kulusid, kuna sideettevõtjate hinnangu kohaselt ei ole neil teadaolevalt kasutuses riist- või tarkvara, mille oleks tootnud kõrge riskiga tootja. 5G NSA ja uuema mobiilsidevõrgu standardi funktsioonidega kõrge riskiga riist- või tarkvara on lubatud kasutada 31. detsembrini 2025. Seega saab vahepealsel perioodil (kasutusloa kohustuse rakendumise ja 31. detsembri 2025 vahel) ettevõtja kasutusloa menetluse kaudu teada, kas tema riist- või tarkvara kujutab ohtu riigi julgeolekule. Kuni 31. detsembrini 2025. a on tal võimalik riist- või tarkvara kasutada, kui see on kõrge riskiga. Tegemist on seega üleminekuperioodiga, mis võimaldab ettevõtjal kulusid vähendada ja tegevust ette planeerida ning vähendab riski toimepidevusele. Ülejäänud kasutusele võetava riist- või tarkvara osas on üleminekuperiood pikem (neid võib kasutada kuni 31. detsembrini 2029), et sideettevõtja saaks oma tegevuses loakohustuse rakendumisega ette arvestada ning võimalikke tulevasi kulusid minimeerida ja planeerida, kuna praegu võib olla sideettevõtjaid, kes on enda sidevõrgu osades võtnud kasutusele ka kõrge riskiga tootjate riist- või tarkvara. Sideettevõtjad, kes on muudatusettepaneku ja sellega seotud määruse kohaldamisalas, peavad sidevõrkude rajamisel arvestama kavandatavate kohustustega. Seetõttu ei ole võimalik välistada olukorda, et lahendused, mida ettevõtja oleks loa taotlemise kohustuse puudumisel majanduslikult kõige soodsamate tingimuste tõttu eelistanud, ei pruugi riigi julgeolekuhuvide seisukohalt sidevõrgu rajamiseks sobida ning valida tuleb mõni muu tehnoloogia pakkuja. Rahalist mõju ettevõtetele on raske hinnata, sest see sõltub ettevõtete poolt tehtavatest tehnoloogilistest valikutest. Arvestades, et juba 4G mobiilside standarditest alates on tagatud erinevate tootjate seadmete ühilduvus, siis ei tohiks ettevõtetele erinevate tootjate seadmete koosvõime loomisega olulisi lisakulusid tekkida. Pidades silmas, et 5G väärtus ja potentsiaal tulevad esile lähiaastatel loodavas 5G SA (eraldiseisvas) sidevõrgus, mitte aga 5G NSA (4G-ga koos toimivas) sidevõrgus, siis võib eeldada, et tehnoloogia tootja vahetamisega seotud kulud on minimaalsed. 33 Järgnevalt on toodud ettevõtjate enda hinnangud oma majanduslikele mõjudele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid ei pea selliste suurte mõjude tekkimist tõenäoliseks. 7.3.1. Rahaline mõju Elisale Elisa enda hinnangu kohaselt Elisal pole teadaolevalt kõrge riskiga tootja riist- ja tarkvara kriitilistes funktsioonides kasutusel, kuid võib olla kasutuses mobiilside raadiovõrgus (RAN). Üleminekuperioodi lõpptähtaja 1. jaanuar 2026 korral on tehnoloogiavahetusest tingitud otsene kulu Elisale 49 miljonit eurot. Elisa on oma analüüsides koostanud erineva negatiivse mõjuastmega stsenaariumid ning keskmist mõju kajastava stsenaariumi kohaselt on seadmete välja vahetamise otsene kulu 72,5 miljonit eurot. See koosneb olemasoleva võrgu mahakandmise kulust, võrgu väljavahetamise kulust uue vastu ning tarnijavahetusest tingitud opereerimiskulude kasvust. Lisaks hindab Elisa, et peab olemasolevatesse seadmetesse tegema 5G kasutusele võtmiseks veel investeeringuid ca 7,5 miljonit eurot, mida ei saa pärast 2025 enam kasutada. Arvutustes on Elisa maha arvestanud 2022. aastast iga-aastaste raadiovõrguinvesteeringute kulu. Kliendibaasi kahanemisest ja allahindlustest tekkiv kumulatiivne kahju kokku aastatel 2020- 2030 on Elisa hinnangul ca 100 miljonit eurot ning saamata jäänud tulu 5G-turult hilinemise tõttu ca 154 miljonit eurot. Lisaks otsesele võrgu vahetamisest tekkivale negatiivsele majanduslikule mõjule kahjustab regulatsioon Elisa hinnangul oluliselt sideteenuste toimepidevust, samuti pikaajaliselt konkurentsiolukorda, millega kaasneks lähiaastatel veel täiendav vähemalt kümnetesse miljonitesse ulatuv kahju. Kiirkorras kohesel võrguvahetusel on negatiivne mõju sideteenuste toimepidevusele, mis on ettevõtte hinnangul lubamatu arvestades süvenevat COVID-19 kriisi, kus kogu ühiskond sõltub kaugtööl ja õppimisel sideteenuste toimimisest. Tavapärase tarbimismahtude kasvu kui COVID-19 kriisist tingitud mõjude tõttu kaasneb olemasoleva raadiovõrgu tähtaja peale maha võtmise ja uue rajamise kohustusega risk võrgu toimepidevusele ning negatiivsele kliendikogemusele. Probleemid teenustega viivad suure tõenäosusega klientide lahkumiseni, mida tuleb ettevõttele kaasneva kahju hindamisel arvesse võtta. Sellest tingitud turuosa kukkumisel praeguselt 30-lt protsendilt vaid ka ühe protsendipunkti võrra 29-le protsendile on negatiivne kumuleeruv mõju Elisale tema enda arvates kümne aasta perioodi peale arvestatuna suurusjärgus 25,5 miljonit eurot. 7.3.2. Rahaline mõju Teliale Telia enda hinnangu kohaselt Telia Eesti ASil (edaspidi Telia) kriitilistes funktsioonides ega mobiilsidevõrgus teadaolevalt kõrge riskiga tootjate riist- või tarkvara ei ole. Mõju Teliale tuleneb piirangutest fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuvõrgus kasutatava riist- ja tarkvara suhtes (ses osas lõpeb üleminekuperiood eelnõu kohaselt 31. detsembril 2029). Telia poolt läbi viidud analüüsi kohaselt on eelnõu ellu rakendamise korral negatiivne majanduslik mõju (tekkiv kahju) Teliale suurusjärgus 30-40 miljonit eurot. Seda olukorras, kus eelnõu kohased muudatused tuleb teostada hiljemalt 2029. aasta lõpuks (31.12.2029). 34 Muudatusettepanekus ja sellega seotud määruses toodud kohustused toovad seega Teliale kaasa märkimisväärse majandusliku mõju. Telia märgib, et lõppkokkuvõttes mõjutab sidevõrkudes teatud tarnijate tehnoloogia kasutamise piiramine valdavat osa Eesti elanikke ja ettevõtteid ning seeläbi Eesti majanduskeskkonda laiemalt. Muudatusettepaneku ja sellega seotud määrusega Teliale kaasnev majanduslik (rahaline) mõju Telia analüüsi kohaselt on tingitud järgnevatest asjaoludest: 1. Sidevõrkudes kasutusel oleva riist- ja tarkvara kasulik eluiga on sageli märksa pikem kui 8-9 aastat, ulatudes teatud juhtudel 10-15 aastani. See tähendab, et ka muudatusettepaneku kohaselt antav üleminekuperiood kuni 31.12.2029 toob teatud juhtudel kaasa ennetähtaegse tehnoloogiavahetuse vajaduse. 2. Sidevõrkudes kasutatava tehnoloogia enneaegse väljavahetamisega seotud tegevusi tuleb nende tähtaegseks teostamiseks alustada oluliselt varem kui aasta või paar enne tähtpäeva 31.12.2029. Selleks, et vajalikud muudatused sidevõrkude riist- ja tarkvaras tähtaegselt teostada peab Telia alustama vastavate töödega juba mitmeid aastaid varem ning tegema lisatöid nii Telia sidevõrgus kui ka teatud juhtudel lõppklientide juures. See toob kaasa vajadus teha muu hulgas lisakulutusi uute tarnijate valimiseks ning seadmete ja süsteemide omavahelise koostoimimise tagamiseks. Teatud perioodil tuleb sellest tingituna paralleelselt kasutada mitme eri tarnija tehnoloogiat, mis lisab omakorda kulusid. Kokkuvõttes piirab muudatusettepanek Telia võimalust kasutada teatud tehnoloogiat tegelikkuses oluliselt varem kui 31.12.2029. 3. Tarnijate valiku piiramine toob kaasa sidevõrkude riist-ja tarkvara hinnatõusu. Tarnijate valiku piiramine ja teatud tarnijate riist- ja tarkvara välistamine toob endaga kaasa teiste alternatiivsete seadmete tootjate hinnatõusu. Telia juhib tähelepanu asjaolule, et konkurentsi olulise vähenemise tulemusena tekkiv sidevõrkude riist- ja tarkvara hinnatõus toob kaasa negatiivse rahalise mõju Teliale mitte üksnes fikseeritud sidevõrkude, vaid ka kõikide muude sidevõrkude (sh mobiilsidevõrkude) riist- ja tarkvara osas. 4. Sunnitud tehnoloogiavahetus toob Teliale kaasa mitmeid kaasnevaid nn tegevuskulusid. Kuigi tänaste eelduste kohaselt nn kõrge riskiga tarkvarana käsitletav riist- ja tarkvara on Telias kasutusel üksnes fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuvõrgus, toob vajadus vahetada tarnijat Teliale kaasa vajaduse teostada ligi 60 000- 80 000 kliendivisiiti, kuna erinevalt mobiilsidevõrkudest pole fikseeritud sidevõrgus taolised tehnoloogiavahetused kliendivisiitideta teostatav. Telia märgib, et olemasoleva tarnija samaväärse riist- ja tarkvara uue vastu väljavahetamine kasutusea möödumisel taolisi kliendivisiite kaasa. Seega moodustavad osa vastavast kahjusummast kõnealuste lisanduvate kliendivisiitide, migratsioonide ja integratsiooni kulud. Sellele lisanduvad ka sidevõrkude sidususest ja erinevate süsteemide koostoimest tulenevalt IT süsteemide väljavahetamise, infosüsteemide arendamise, planeerimise ning kõige selle läbiviimisega seoses tekkivad lisanduvad kulud, sh kõigi vastavate tegevustega seotud tööjõukulud. 5. Vajadus keskenduda võrgutehnoloogia ennetähtaegsele välja vahetamisele toob Teliale teatud osas kaasa saamata jääva tulu. Uutes piirkondades kliendiühenduste loomise ja olemasolevate ühenduste uuendamise asemel peab Telia keskenduma lähiaastatel hoopis võrgutehnoloogia ennetähtaegsele ja väga ulatuslikule välja vahetamisele lairibavõrgus. See toob kaasa tuhandete olemasolevate või potentsiaalsete lairibaklientide kaotuse ja sellega kaasneb märkimisväärses summas saamata jäänud tulu. Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt tähendab see digitaalse arengu pidurdumist. 35 6. Muudatusettepaneku ja selle lisaks oleva määruse kohaselt kehtestatud sidevõrkude detailsed teavitamiskohustused ning loamenetlusega kaasnevad kohustused toovad endaga kaasa ka Teliale olulise halduskoormuse ja seeläbi lisakulud. Muudatusettepanek ja selle lisaks olev määrus kehtestab Telia hinnangul bürokraatliku ja aeglase loataotluse protseduuri, mis omakorda toob kaasa vajaduse palgata lisatööjõudu kooskõlastamistoimingute tegemiseks. Eeltoodud rahalise mõjude hindamisel on Telia lähtunud eeldusest, et nn kõrge riskiga on üksnes Hiina päritoluga riist- ja tarkvara (nt Huawei) ning kõrge riskiga riist-ja tarkvara võib kuni aastani 31.12.2029 kasutada kõikides neis sidevõrkudes, mis ei ole 5G võrgud (lisaks on eeldus, et tegu pole ka kriitiliste funktsioonidega (tuumikvõrgu funktsioonid ja funktsioonid, mille eesmärgiks on võimaldada selleks volitatud jälitus- ja julgeolekuasutustel teostada jälitustoiminguid või piirata sõnumi saladust). Kui lisandub mis tahes muid aluseid, millest lähtudes rakendatakse muudatusettepaneku ning sellega seotud määruse alusel mis tahes täiendavaid piiranguid, siis suureneb eelnimetatud negatiivne rahaline mõju veelgi. Telia leiab, et üleminekuperiood kuni aastani 31.12.2029 ei ole piisava pikkusega selleks, et mõju Teliale puuduks või oleks minimaalne - muudatusettepanek koos selle lisaks oleva määrusega toob seega Telia arvates Teliale kaasa ulatuslikud mõjud. 7.3.3. Rahaline mõju teistele sideettevõtjatele Sideettevõtjal Tele2 Eesti AS (edaspidi: Tele2) ei ole teadaolevalt kasutuses kõrge riskiga tootja riist- ega tarkvara, mistõttu rahaline mõju Tele2-le väljendub eelkõige halduskoormuse tõusus ning võimaliku riist- ja tarkvara üldise hinnatõusuga. Tele2 leiab, et muudatusettepanekuga sätestatud pikk üleminekuperiood, samuti muudatusettepaneku ja sellega seotud määruse rakendamisega kaasnev võimalik hüvitise maksmine ühele või mitmele turuosalisele, võivad kahjustada konkurentsiolukorda ning seeläbi põhjustada Tele2-le kaudset kahju, mille suurust on hetkel raske hinnata. AS-l STV (edaspidi: STV) ei ole teadaolevalt kasutuses kõrge riskiga tootjate riist- ega tarkvara. STV leiab, et rahaline mõju võib tuleneda piirangutest juurdepääsuvõrgus, mille suhtes üleminekuperiood lõppeb 31. detsembril 2029.a., kuid arvestades seda, et juurdepääsuvõrgu ja kliendi seadmete eluiga on alla kümne aasta, siis rahaline mõju STV-le väljendub eelkõige halduskoormuse tõusus ning võimaliku riist- ja tarkvara üldise hinnatõusuga. 7.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusettepaneku ning selle lisaks oleva määruse kavand omab mõju MKMi haldusala eelarvele, kuna nende õigusaktide rakendamiseks on vaja luua juurde mitu uut ametikohta. MKM-i allasutustest TTJA vajab juurde 2 uut ametikohta ning RIA 1 ametikohta. Samuti suureneb koormus MKM-le, kelle ülesanne on küberjulgeoleku nõukogu teenindamine. Lisandub töökoormus menetluste näol (dokumentide kontroll, otsuste ettevalmistamine, töö koordineerimine osapoolte vahel jne) ning vajalik on sisuline panustamine küberjulgeoleku nõukogu töösse. Suureneb ka julgeolekuasutuste ja küberjulgeoleku nõukogu (sh selle liikmete) töökoormus. Selle mõju suurus on seotud TTJA loamenetluse käigus arvamuste / ettepanekute küsimise ja nendega kaasnevate dokumentide hulgaga, mida ei saa täpselt ette ennustada. Lisaks töökoormuse kasvuga seotud kuludele kaasneb TTJA-le kulu teavituste ja kasutusloa taotluste menetlemiseks infosüsteemi loomise näol. 36 7. Muudatusettepaneku ja selle lisaks oleva määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatusettepanek ei too kaasa tegevusi, kulutusi ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 7.1. Tööjõukulud Muudatusettepaneku ja selle lisaks oleva määruse rakendamisega on vaja suurendada MKM haldusala eelarvet kolme inimese palgakulu võrra, milleks hinnanguliselt on kalendriaastas koos kõikide maksudega ca 130 000 eurot. 7.2. Infosüsteemi loomise ja rakendamisega seotud kulu Infosüsteemi loomine teavituste haldamiseks ja kasutusloa taotluste menetlemiseks maksab ligikaudu 100 000 eurot. 8.3. Võimalike kahjunõuetega seonduv riigi kohustis Sideettevõtjal on võimalik muudatusettepaneku ning lisanduvate muudatuste tõttu vastu võetud määruse alusel vastu võetud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada riigivastutuse seaduse alusel. Alus kahjunõude esitamiseks õiguspärase haldusakti puhul on riigivastutuse seaduse § 16. See säte näeb ette kahju kompenseerimise õiglases (mitte tingimata täies) ulatuses, kui haldusakt on õiguspärane, kuid meede on isiku jaoks erakordselt piirav. Kui kohus leiab, et haldusaktiga ei ole ettevõtja põhiõigusi või –vabadusi erakordselt piiratud, jätab kohus nõude rahuldamata. Kuna muudatusettepanekus on arvestatud proportsionaalsuse põhimõttega, sh üleminekuaegade valikul, võib kohus leida, et meede ei ole erakordselt piirav. Sellisel juhul riik kahju hüvitama ei pea. Kui kohus siiski leiab, et meede on erakordselt piirav, hindab kohus, milline on õiglane hüvitis. Riigivastutuse seaduse § 16 lg 3 kohaselt arvestatakse hüvitise määramisel kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid. Seega ei piirdu kohus kahju kindaks tegemisega, vaid arvestab hüvitise määramisel mitmeid asjaolusid, mis võivad kahju hüvitise tuua oluliselt allapoole kahju täielikku ulatust. Hüvitise summat seega ette ennustada on võimatu. Maksimaalne võimalik hüvitis on potentsiaalselt hüvitatava kahju täissumma. Võimalik hüvitatav kahju jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi.34 Tööjõukulud ning infosüsteemi loomisega seotud kulu kantakse MKM-i haldusala eelarvest. Võimalike kahjunõuetega seonduvaid kulusid menetletakse Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis. Käesoleva muudatusettepaneku rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse. 8. Rakendusaktid 34 Riigivastutuse seadus § 7 lg 3, § 13 lg 2. 37 Muudatusettepanekuga muudetakse kahe määruse volitusnormi asukohta (vt eelnõu punkti 1 ning lisanduva ESS § 873 lõigete 4 ja 6 selgitusi) ning luuakse uus volitusnorm (vt lisanduva ESS § 875 lõike 5 selgitusi). Lisanduva volitusnormi alusel antav määrus sisustatakse Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“. Samas määruses tehtavad muudatused on seotud mainitud kahe volitusnormi asukoha muutumisega ning ilma neid muudatusi tegemata ei ole võimalik määruse muudatust vastu võtta. Muudatuste vastu võtmise järel on võimalik vastu võtta Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ (RT I, 10.04.2019, 5) ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ (RT I, 28.06.2019, 22) muutmise määrus. Muudetava määruse kavand on lisatud muudatusettepanekule ning see sisaldab ka varasemalt Riigikogule esitatud eelnõu lisas 2 oleva sama määruse (VV määrus nr 140) muudatusettepanekuid. Määrused soovitakse jõustada ESS-i enda muudatuste jõustumisega samal ajal. 9. Muudatusettepaneku jõustumine Muudatusettepanek jõustub üldises korras. 10. Muudatusettepaneku kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Muudatusettepanekule ei eelnenud eraldi avalikku konsulteerimist, kuid muudatusettepaneku lisa osas toimus ametlik kooskõlastusring ja avalik konsultatsioon. Siinse muudatusettepaneku koostamisel on lähtutud ja arvestatud viidatud määruse eelnõu kavandi avalikule konsulteerimisel saadud tagasisidet. Samuti anti sideettevõtjatele 2021. aasta märtsi lõpus – aprilli alguses ehk enne eelnõu Riigikogule saatmist võimalus esitada enda arvamus ja tagasiside muudatusettepanekule ja selle lisale, sh sideettevõtjale avalduvate mõjude osale muudatusettepanekus. Järgnevalt antakse siin ülevaade eelnevalt mainitud määruse eelnõu kooskõlastustest, huvirühmade kaasamisest ja avalikust konsultatsioonist. Muudatusettepanekule lisatud määruse eelnõu kavandi ametlik kooskõlastusring toimus EIS-i kaudu 30.09.2020-20.10.2020. Justiitsministeeriumil oli tähtaeg 28.10.2020. Avalik konsultatsioon oli EIS-i ja Osalusveebi kaudu 30.09.2020-20.10.2020. Arvamusi said esitada kõik soovijad. Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Riigikantseleile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Määruse eelnõu sisu on pidevalt arutatud ning seeläbi täiendatud IKT seadmete usaldamise poliitika töörühma koosolekutel (vt ka määruse eelnõu puhuleelnõu seletuskirja punkti 1.2). Määruse eelnõu kontseptsiooni on tutvustatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogule ning määruse eelnõule on oma toetuse andnud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon. Sideettevõtjaid, kellele kaasneb määrusega kohustusi, on järjepidevalt kaasatud, sealhulgas määruse kontseptsiooni loomise protsessi ning määruse eelnõu mustandi tagasisidestamisel. 38 Määruse eelnõus on muu hulgas arvestatud sideettevõtjate tagasisidet tehnoloogilistest aspektidest, näiteks loakohustuse alla minevate funktsioonide defineerimisel. Samuti on kohtutud ning määruse kontseptsiooni tutvustatud selleks soovi avaldanud sidevõrkudes kasutatava riist- ja tarkvara tootja Huaweiga. 39 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) muutmise eelnõu seletuskirja juurde Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmise määruse kavand Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2, § 873 lõigete 4 ja 6, § 875 lõike 5 ning riigikaitseseaduse § 4 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määruses nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis, § 2 lõikes 1, § 3 lõike 4 punktis 1 ning § 6 lõikes 1 asendatakse sõnad „«Elektroonilise side seaduse»“ sõnadega „elektroonilise side seaduse“; 2) määruse preambulat täiendatakse pärast sõnu „lõike 2“ sõnadega „ ,§ 873 lõigete 4 ja 6 ning § 875 lõike 5“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse: 1) elektroonilise side seaduse § 87 lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 eesmärkidest tulenevad nõuded üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamisele; 2) tehnilised ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgist lähtuvad nõuded üldkasutatava elektroonilise side võrgule (edaspidi sidevõrk); 3) elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) kohustuse sisu teavitada sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast (sh teavitamise ulatus, täpsemad nõuded ja teavitamise esitamise kord); 4) sideettevõtja kohustuse sisu taotleda sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks luba (sh kohustuse ulatus, täpsemad nõuded, menetluse tähtaeg ja kord ning kasutusloa tähtaeg); 5) elektroonilise side seaduse § 875 lõikest 1 tuleneva sideettevõtja auditeerimiskohustuse sisu ja kord (sh auditi esitamise aeg).“; 4) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „Elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja)“ sõnaga „Sideettevõtja“; 5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) ei piirata ühepoolselt lõppkasutajatel saada juurdepääsu kolmandate isikute pakutavale raadiokohtvõrgule; 5) ei piirata ühepoolselt lõppkasutajal koondada ühte eri lõppkasutajate raadiokohtvõrgud ja teha need kolmandatele isikutele avalikult kättesaadavaks.“; 6) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sideettevõtja on kohustatud tegema avalikult kättesaadavaks statistilised andmed käesoleva määruse lisas toodud sideteenuse kvaliteedinäitajate kohta.“; 7) määrust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses: „21. peatükk NÕUDED SIDETEENUSELE JA SIDEVÕRGULE RIIGI JULGEOLEKU TAGAMISEKS 1. jagu Üldsätted § 31. Nõuete kohaldamisala (1) Peatükis kehtestatud nõudeid kohaldatakse sideettevõtjale, kes on elektroonilise side seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või kes rakendab sideteenuse osutamisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G mitte-eraldiseisva (edaspidi: 5G NSA) või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit. (2) Peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata ehitusseadustiku § 612 lõike 1 tähenduses sidevõrgu füüsilise taristu ega võrguelementide suhtes, mis ei ole võimelised signaale töötlema või mis ei vaja toimimiseks energiat, sealhulgas toiteseadmed ja kliimaseadmed. (3) Peatükis kehtestatud nõudeid ei kohaldata lõppkasutaja omandis või valduses olevate terminalseadmete suhtes. § 32. Riigi julgeolekut ohustava riist- või tarkvara tuvastamine (1) Riist- või tarkvara ohtu riigi julgeolekule hinnatakse riist- või tarkvara kasutusloa menetluses. (2) Riist- või tarkvara tootjast, hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski (edaspidi kõrge riskiga riist- ja tarkvara) hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja: 1) asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik; 2) asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi; 3) asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust; 4) asukohariik käitub küberruumis agressiivselt; 5) asukohariigile on Euroopa Liit, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid; 6) allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele; 7) asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil; 8) majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi; 9) omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev; 10) rahastamine ei ole läbipaistev; 11) tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid; 2 12) ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu. 2. jagu Teavitamiskohustus § 33. Sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamine (1) Sideettevõtja teavitab iga kalendriaasta 1. märtsiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit enda sidevõrgus vastava aasta 1. jaanuari seisuga kasutatavast riist- ja tarkvarast. Teavituse vorm on kättesaadav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Lõikes 1 nimetatud teavituses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara kohta järgmise teabe: 1) nimetus ja versiooni number; 2) kogus; 3) tootja nimi; 4) omaniku nimi; 5) kasutusõiguse lepingu poolte nimed ja kasutusõiguse kehtivusaeg, kui riist- või tarkvara omanik ei ole sideettevõtja; 6) funktsioon sidevõrgus; 7) füüsiline kasutuspiirkond, mille võib esitada riigi, haldusüksuse, asustusüksuse, aadressiobjekti või muu piirkondliku täpsusega; 8) kasutamise algusaasta ja prognoositav lõpuaasta; 9) kui tegemist on mobiilsidevõrgus kasutatava riist- või tarkvaraga, siis millise mobiilsidevõrgu standardi põlvkonna jaoks riist- või tarkvara töötab. (3) Lisaks lõikes 2 nimetatule esitab sideettevõtja teavituses: 1) loetelu juriidilistest isikutest, kellel on peale sideettevõtja administreerimisligipääs sidevõrgu haldusvõrgule; 2) punktis 1 nimetatud ligipääsu tingimused juriidiliste isikute kaupa; 3) sidevõrgu riist- ja tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutajad juriidiliste isikute kaupa; 4) selgitused, millisele osale teavitusest tuleks lisada juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduse tähenduses. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib lõikes 1 saadud sideettevõtja teavituse ning edastab selle teadmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. 3. jagu Kasutusluba § 34. Riist- või tarkvara kasutusluba ja selle taotlemine (1) Sideettevõtja taotleb enne riist- või tarkvara plaanitavat kasutusele võtmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt riist- või tarkvara kasutusloa. Taotluse vorm on kättesaadav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Sideettevõtja taotleb kasutusloa kümne tööpäeva jooksul pärast riist- või tarkvara kasutusele võtmist, kui riist- või tarkvara on tarvis viivitamata kasutusele võtta selleks, et kõrvaldada või vahetult ära hoida küberintsidenti küberturvalisuse seaduse tähenduses. Sellisel juhul kohaldatakse lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid. 3 (3) Kasutusloa taotluses esitab sideettevõtja sidevõrgus kasutusele võetava riist- või tarkvara kohta lisaks § 33 lõikes 2 nimetatud teabele järgmise teabe: 1) riist- või tarkvara hooldus- ja tugiteenuste osutaja, kui see erineb § 33 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud isikust; 2) kellel on peale sideettevõtja administreerimisligipääs riist- või tarkvarale ning ligipääsu tingimused juriidiliste isikute kaupa; 3) selgitused, millisele osale kasutusloa taotlusest tuleks lisada juurdepääsupiirangud avaliku teabe seaduse tähenduses. (4) Sideettevõtja võib kasutusluba taotlemata vahetada välja riistvara ja võtta kasutusele tarkvara uuendused, mille puhul muutub kasutusloas kinnitatud riist- või tarkvara nimetus või versiooni number, eeldusel, et muud lõikes 3 nimetatud andmed, mille on riist- või tarkvarale antud kasutusloas kinnitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, jäävad samaks. (5) Kui kasutusloa taotluses esitatud riist- või tarkvara andmed on jäänud samaks, võib uue kasutusloa taotluse esitada viitega esialgsele taotlusele koos kinnitusega andmete samaks jäämise kohta. Kui riist- või tarkvara andmed on muutunud, esitatakse uuel taotlusel andmed lõikes 3 sätestatu kohaselt. § 35. Kasutusloa taotluse menetlemine ja kooskõlastamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib kasutusloa taotluse ja edastab selle viie tööpäeva jooksul arvamuse andmiseks julgeolekuasutustele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. (2) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leiab, et kasutusloa taotluses nimetatud sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või selle kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, esitab ta kahekümne tööpäeva jooksul kasutusloa taotluse kohta põhjendatud arvamuse. Kui tegemist ei ole kõrge riskiga riist- ja tarkvaraga, vaid riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, esitatakse arvamuses põhjendatud ettepanek vastava riist- või tarkvara kasutamine keelata või seada selle kasutamisele tingimused. (3) Kui julgeolekuasutus või Riigi Infosüsteemi Amet leidis arvamuses, et taotluses nimetatud riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut, annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pärast lõikes 2 nimetatud arvamuse andmise tähtaja möödumist sideettevõtjale võimaluse esitada kahekümne tööpäeva jooksul vastuväited ja arvamus, milline on taotluse rahuldamata jätmise või tingimuste seadmise mõju sideettevõtjale ning sideteenuse osutamisele. (4) Pärast lõikes 3 nimetatud sideettevõtjale antud arvamuse andmise tähtaega esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtja taotluse koos sideettevõtja ja lõikes 3 nimetatud arvamusega kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogule (edaspidi küberjulgeoleku nõukogu). (5) Kooskõlastamisel hindab küberjulgeoleku nõukogu, kas kasutusloa taotluses nimetatud sidevõrgu riist- või tarkvara on kõrge riskiga riist- või tarkvara või kas selle kasutamine võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu. Kui riist- või tarkvara võib ohustada riigi julgeolekut tehniliste omaduste või seadistuste tõttu, hindab küberjulgeoleku nõukogu, millistel tingimustel on riist- või tarkvara võimalik kasutada, ning kaalub riist- või tarkvara kasutusloa andmisest keeldumise ja tingimusliku kasutusloa korral tingimuste seadmise mõju sideettevõtjale, sideteenuse ja sidevõrkude toimepidevusele, sideturule ja konkurentsile ning annab hinnangu kasutusloa tähtaja kohta. 4 (6) Küberjulgeoleku nõukogu kooskõlastab taotluse või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata kolmekümne tööpäeva jooksul pärast lõikes 4 nimetatud materjalide saamist. Vajaduse korral võib küberjulgeoleku nõukogu pikendada kooskõlastamise tähtaega kuni viieteistkümne tööpäeva võrra, teavitades sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. § 36. Kasutusloa menetluse tähtaeg (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab sideettevõtja taotluse rahuldamise ja kasutusloa väljastamise kolmekümne tööpäeva jooksul pärast selle saamist, kui taotluse suhtes ei ole tarvis läbi viia § 35 lõigetes 3–6 sätestatud menetlust. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab kasutusloa rahuldamise või rahuldamata jätmise ja kasutusloa väljastamise saja viie tööpäeva jooksul pärast selle saamist, kui taotluse suhtes on tarvis läbi viia § 35 lõigetes 3–6 sätestatud menetlust. § 37. Kasutusloa tähtaja erisus Riistvara väljavahetamisel või tarkvara uuendamisel § 34 lõikes 4 nimetatud juhul jätkub uue riist- või tarkvara kohta väljavahetatud riistvarale või uuendatud tarkvarale varem antud kasutusloa tähtaeg. 4. jagu Auditeerimine § 38. Auditeerimiskohustuse sisu ja korraldus (1) Sideettevõtja tellitavas vastavusauditiga kontrollitakse, kas sideettevõtja on täitnud elektroonilise side seaduse § 873 alusel kehtestatud kohustused. (2) Riist- ja tarkvarast teavitamiskohustuse täitmisel kontrollitakse auditiga, kas sideettevõtja: 1) on kohustuse täitnud tähtaegselt; 2) esitatud teavituse sisu vastab teavituse hetkel sideettevõtja riist- ja tarkvara nimekirjale ning § 33 lõigetes 2 ja 3 nõuetele. (3) Riist- või tarkvara kasutusloa kohustuse täitmisel kontrollitakse auditiga, kas sideettevõtja: 1) on kohustuse täitnud tähtaegselt; 2) esitatud kasutusloa sisu vastab kasutusloa taotluse hetkel tegelikkusele ning § 34 lõike 3 nõuetele; 3) on küberintsidendi korral lähtunud § 34 lõike 2 nõuetest; 4) on õiguspäraselt jätnud kasutusloa taotlemata § 34 lõikes 4 nimetatud olukordades. (4) Audiitor järgib tööde tegemisel Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni kutse-eetika koodeksit, standardeid, suuniseid, protseduurireegleid ja häid tavasid. (5) Audiitor peab olema auditeeritavast sõltumatu. Audiitoriks ei tohi olla isik, kes on auditeerimisele eelnenud kahe aasta jooksul sideettevõtet konsulteerinud auditeeritavas valdkonnas. Audiitori sõltumatus peab olema kinnitatud audiitori poolt allkirjastatud dokumendiga. 5 (6) Audiitor peab säilitama oma kohustuste täitmise käigus omandatud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (7) Audiitor esitab hiljemalt ühe kuu jooksul pärast auditi teostamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile lõigetes 2 ja 3 nimetatud auditite raportid.“; 8) paragrahvi 4 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 96 lõike 1 punktis 2“ tekstiosaga „§ 951 lõike 2 punktis 1“; 10) paragrahvi 6 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Kasutusloa taotlemise kohustuse rakendamine (1) Riist- või tarkvara, mis on kasutusele võetud enne KUUPÄEV (seaduse ja määruse jõustumise kuupäev) või mis võetakse kasutusele vahemikus KUUPÄEV kuni (KUUPÄEV + 3 kuud jõustumisest), ja millel on või milles võetakse kasutusele 5G NSA või järgmise põlvkonna mobiilside standardi funktsioon, kasutusloa taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2021.a. (2) Vahemikus KUUPÄEV kuni 31. detsembrini 2029. a kasutusele võetava riist- või tarkvara, mida soovitakse kasutada pärast 31. detsembrit 2029. a ning millel ei ole kriitilist funktsiooni elektroonilise side seaduse § 1965 lõike 5 tähenduses ega 5G NSA või järgneva põlvkonna mobiilsidevõrgu standardi funktsiooni, kasutusloa taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. juuliks 2029. a.“; 13) määrust täiendatakse lisaga; 14) määrust täiendatakse normitehnilise viitega: „1Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).“. Lisa. Sideteenuse kvaliteedinäitajad § 2. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruses nr 129 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister“ sõnadega „ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister“; 2) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Küberjulgeoleku nõukogu (1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu. 6 (2) Küberjulgeoleku nõukogu: 1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks; 2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta; 3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi julgeolekuhuvidele; 4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid. (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused. (4) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on: 1) Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor; 2) Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler; 3) Justiitsministeeriumi kantsler; 4) Kaitseliidu ülem; 5) Kaitseministeeriumi kantsler; 6) Kaitsepolitseiameti peadirektor; 7) Kaitseväe peastaabi ülem; 8) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler; 9) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse juht; 10) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side eest vastutav asekantsler; 11) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor; 12) Rahandusministeeriumi kantsler; 13) Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse eest vastutav peadirektori asetäitja; 14) Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor; 15) Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor; 16) riigi peaprokurör; 17) Siseministeeriumi kantsler; 18) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor; 19) Välisluureameti peadirektor 20) Välisministeeriumi kantsler. (5) Iga lõikes 4 nimetatud isik määrab enda asutusest asendusliikme, kellel on asendatava liikme õigused. (6) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu koosseisust. (7) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus ministeeriumide ja Riigikantselei küberjulgeoleku nõukogu liikmetel. (8) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Riigikantselei küberjulgeoleku nõukogu liikmed. (9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. 7 (10) Küberjulgeoleku nõukogu koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab esimees, kelleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler või tema asendusliige või tema määratud nõukogu liige. (11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon.“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub KUUPÄEV (seotud ESS-i muudatuste jõustumise kuupäevaga) 2021. a. 8 Vabariigi Valitsuse 22.06.2006. a määruse nr 140 „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ Lisa Sideteenuse kvaliteedinäitajad 1. Üldkasutatava elektroonilise side võrgu juurdepääsu osutamise kvaliteedinäitajad Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod Ühenduse esmakordse ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057 loomise aeg Rikete arv juurdepääsuliini ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057 kohta Rikete kõrvaldamise aeg ETSI EG 202 057 ETSI EG 202 057 2. Isikutevahelise side teenuse osutamise kvaliteedinäitajad Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod Vea tõenäosus ETSI TS 102 024 ETSI TS 102 024 Kõnemärguande viivitusaeg ETSI TS 102 024 ETSI TS 102 024 3. Internetiühenduse osutamise kvaliteedinäitajad Parameeter Määratlus Mõõtmismeetod Hilistus ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617 Värin ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617 Paketikadu ITU-T Y.2617 ITU-T Y.2617 9
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel