Teie 13.12.2020 nr KEM/20-1535/-1K
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 08.04.2021 nr 2-7/18-0144/7677
Narva mnt 7a
15172, Tallinn
Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Märkused maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
osas.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab maa hindamise seaduse,
maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) järgmiste
märkustega arvestamisel.
1. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju osas avalikku
raudteed majandavatele ettevõtjatele.
Selgitus: AS Eesti Raudtee on teinud arvestused seaduse eelnõu kohta ja sellest lähtub, et uue
korra alusel kasvavad oluliselt AS Eesti Raudtee kulud, mis on vajalik riigieelarvest hüvitada.
Raudteeseaduse § 73 lõike 5 alusel peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku
raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad
raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude
isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses
tasakaalus. Kuna AS Eesti Raudtee kulud on viimase 5-6 aasta jooksul pidevalt ületanud
raudteeinfrastruktuuri kasutustasude ja muu majandustegevuse kasumi arvelt saadud tulusid
(2020. aastal nt 17 miljoni euro võrra), siis tuleb iga täiendav maksukohustus ka riigil vastavalt
raudteeseadusele kompenseerida.
Sarnane olukord on ka Edelaraudtee ASi puhul. Kuigi seal riik otsetoetust ei anna, sest
Edelaraudtee AS majandab ennast ära raudteeinfrastruktuuri kasutustasudest, tuleb suurenev
summa kompenseerida riigil läbi avaliku teenindamise lepingu makstava toetuse, sest kõik
täiendavad kulud lülitatakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse, mida maksab AS Eesti
Liinirongid. Seega tuleb vastav summa ette näha ASile Eesti Liinirongid makstavas avaliku
liiniveo toetuses.
Eestis on ehitamisel ka mitu uut raudteelõiku. Rail Balticu ja Haapsalu raudtee lisandumisel tuleb
ka nende eest hakata maksma maamaksu ja hoonestusõiguse tasusid, samas kui tegemist on avalike
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
raudteedega, mida saavad sarnaselt teedele aja ja kasutustasu poolest diskrimineerimata kasutada
kõik, kes seda soovivad.
Meie ettepanek on eelnõud muuta, nii et avaliku raudteed majandavate ettevõtjate poolt makstavad
tasud kindlasti ei tõuseks. Seetõttu toetame AS Eesti Raudtee ettepanekut vähendada
hoonestusõiguse aastatasu planeeritud protsendimäära või selle tasu arvestamise aluseid ja
kohaldada avaliku raudtee aluste maade maamaksu osas vabastust sarnaselt teedele, sõnastades
eelnõu paragrahvi 3 punkti 5 järgmiselt:
„11) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt ning avalikuks
kasutamiseks määratud raudtee raudteemaalt“;
Hoonestusõiguse aastatasu suurenemisel ja maamaksu jätkuval rakendamisel raudteemaale tuleb
seletuskirjas mõjud kogu raudteesektorile kindlasti välja tuua ja näha ette RES-is vastav
rahastamine.
Täiendavalt toome välja, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse alusel ei maksta katastriüksuse
kohta talumistasu, kui see on väiksem kui 1 euro. Talumistasu tõus suurendab oluliselt nende
võimalike taotluste arvu, mis jäid kehtiva korra alusel alla 1 euro, kuid on edaspidi 1 eurost
mõnevõrra suuremad. Teeme ettepaneku tõsta eelpool toodud 1 euro piiri 3–5 euroni kooskõlas
talumistasu tõusuga, et ära hoida oluline administreerimis- ja tehingukulude kasv.
2. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju osas energia
taristuettevõtetele
Eelnõuga kavandatav maa väärtuse tõus sellisel kujul võib endaga kaasa tuua võrgutasude
tõusu olulisel määral (nt elektri ülekandetasu puhul kuni 6%). Võrgutasude tõus mõjutab kõiki
tarbijaid. Seetõttu on eelnõud vaja muuta nii, et maksimaalselt vältida kaasnevat
võrgutasude tõusu.
Selgitus: Kehtiva õiguse järgi on talumistasu 7,5% maa maksustamishinnast ning sisaldab 5%
omandipiirangu hüvitist ja 2,5% maamaksu hüvitist. Kehtivate maa väärtuste korral, kui näiteks
kõik õigustatud maaomanikud esitaksid taotluse, oleks elektri- ja gaasi põhivõrguettevõtja
maksimaalne väljamakstav talumistasude summa ~1,3 miljonit eurot. Tegelikud väljamaksed on
oluliselt madalamad, sest kõik õigustatud maaomanikud talumistasude saamiseks vajalikke
taotlusi ei esita. Talumistasude kasvades suureneb suure tõenäosusega ka huvi nende taotlemiseks.
Eelnõu kohaselt suurenevad talumistasud uue maa korralise hindamise tulemusel keskmiselt 3-3,5
korda. See tähendaks näiteks põhivõrguettevõtja puhul maksimaalset väljamakstavat
talumistasude summat kuni 5 mln €/a, mis omakorda tõlgenduks kuni 6%-liseks võrgutasude
tõusuks.
3. Märkus eelnõu § 5 elektrituruseaduse muutmise kohta, millega plaanitakse maa
korralise hindamise läbiviimisega seonduvalt muuta hoonestustasusid.
Eelnõuga kavandatavad muudatused põhjustaksid 70%-lise meretuuleparkide
hoonestustasu tõusu. Meie meretuuleparkide hoonestustasu on juba praegu kordades
kõrgem meie lähipiirkonnas paiknevatest riikidest ning selline muudatus vähendaks selles
valdkonnas Eesti konkurentsivõimet veelgi. Seetõttu on vaja eelnõud muuta nii, et oleks
tagatud, et eelnõuga ei kaasneks hoonestustasu suurenemist meretuuleparkidele (nt
vähendades vastavalt hoonestustasu osatähtsust tootmismaa keskmise väärtuse alusel arvutatud
hinnast või vähendades tuuleelektrijaama ehitusealust pindala).
2 (7)
Selgitus: Keskkonnaministeerium (edaspidi KEM) valmistab ette maa korralise hindamise, mille
käigus kasvab tootmismaa väärtus Eestis keskmiselt 4,14 korda. Sellega seonduvalt tõusevad ka
hoonestustasud. KEMi poolt esitatud eelnõust selgub, et hoonestusloa/kasutusloa tasu
kavatsetakse alandada seitsmelt ja neljalt protsendilt kolmele protsendile.
Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on sätestatud
elektrituruseaduses. EhS muudatuse eelnõu kohaselt tõstetakse vette ehitamise hoonestustasu
ehitusseadustikku. Meretuuleparkide hoonestustasu on elektrituruseaduse regulatsiooni kohaselt
7% tootmismaa Eesti keskmisest väärtusest. EhS eelnõus antud sättes muudatusi tehtud ei ole.
Kui tootmismaa väärtus Eestis kasvab keskmiselt 4,14 korda ja hoonestustasu suurus avaliku
veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga vähendatakse 7%-lt 3%-le, siis arvestades maa
väärtuse kasvu, suureneb hoonestustasu keskmiselt 1,7 korda.
KEM märgib eelnõu seletuskirjas, et kasutustasude ühtlustamine on vajalik mitmetel põhjustel.
Esiteks on oluline, et riigi poolt kasutusse antava maa (ja avaliku veekogu) kasutustasu kujunemise
põhimõtted oleksid võimalikult ühetaolised ja läbipaistvad. Kasutustasude kujunemise põhimõtete
ühetaolisus aitab kaasa riigivaraga seotud menetluste ühtlustamisele ning isikute ühetaolisele
kohtlemisele. Õigusaktides sätestatud tasumäärad ei põhine sageli turupõhise tasu analüüsil.
Samuti ei esine kaalukaid põhjuseid, miks oleks erinevate tasumäärade rakendamine põhjendatud.
MKMi seisukoht antud asjas on, et hoonestustasude kujunemise põhimõtete ühetaolisus kaldaga
püsivalt ühendatud ehitiste (4%) ja avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga
hoonestustasude (7%) ei ole põhjendatud. Meretuuleparkide puhul võetakse hoonestustasu
arvutamise aluseks avaliku veekogu koormatav ala, mis koosneb ehitise ja selle teenindamiseks
vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse
koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse
ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Seega on hoonestusloaga seonduv hoonestustasu kordades
kõrgem kui kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul.
Vaatamata asjaolule, et hetkel ei ole Eestis ühelegi meretuulepargile hoonestusluba välja antud,
on siiski menetluses mitmed meretuuleparkide hoonestusload ja näitena:
Liivi lahele planeeritava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2 , tootmismaa väärtus (mis
on aluseks avaliku veekogusse ehitamisel) hetkel 1.09 EUR/m2. Hoonestustasu kehtiva
regulatsiooni kohaselt oleks 13 977 342 EUR aastas. Kui tootmismaa hindamise tulemusena on
tootmismaa väärtus 4,14 EUR/m2 ja hoonestustasu suurus 3% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse
alusel arvutatud hinnast, siis tõuseb hoonestustasu aastas summani 23 961 159 eurot. See toob
endaga kaasa elektrihinnatõusu ja on ebamõistlikult koormav meretuulepargis elektrienergiat
tootvale ettevõtjale.
Seega ei saa lugeda õigeks ka eelnõus seletuskirjas välja toodut, et „muudatus on seotud riigimaa
kasutamise tasumäärade ühtlustamisega ning aitab leevendada liiga järsku tõusu“.
Eelpool märgitud hinnatõus on hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral
tuuleelektrijaamaga ebamõistlikult kõrge.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et „Hoonestustasu määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis
on tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides. Näiteks on tasud
14 korda kõrgemad kui Lätis ja 4 korda kõrgemad kui Poolas.
Hoonestustasu protsendi alandamine 7%-lt 3%-le tootmismaa hinna suurendamisega suurendab
hoonestustasu avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga ning sellega seonduvalt
3 (7)
suurenevad hoonestustasude määrad võrreldes naaberriikidega veelgi enam. Ühtlasi vähendab
hoonestustasu tõus Eesti konkurentsivõimet selles valdkonnas meie lähipiirkonna riikidega ja
sellest tulenevalt väheneb investorite huvi investeerida taastuvenergeetikasse kõrgete
hoonestustasude tõttu. MKMi arvates hoonestustasu kasv mõjutab otseselt Riiklikus energia- ja
kliimakavas planeeritud eesmärkide täitmist, milleks on 42%-lise taastuvenergia osakaaluni
energia summaarsest lõpptarbimisest, kus alameesmärgiks taastuvatest allikatest toodetavale
elektrienergia osakaalule on 40% lõpptarbimisest aastaks 2030.
MKM ei nõustu eelnõu seletuskirjas märgitud selgitusega, et: Eelnõu kohase hoonestustasu määra
alandamine 7%-lt 3%-ni leevendab oluliselt uue maa korralise hindamise mõju potentsiaalsetele
tuuleelektrijaamade hoonestustasudele.
Samas on eelnõu koostajad ka ise märkinud, et: Kui hoonestustasu määra alandada ning
tootmismaa keskmine maksustamishind suureneks 4 korda, oleksid potentsiaalsed tasud umbes 1,7
korda kõrgemad kui praegu kehtiva seaduse ja kehtivate maksustamishindade alusel arvutatud
tasud.
Eelnõus märgitakse: Lisaks sellele, et ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu
koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole, leevendab maa maksustamishinna
muutumise mõju täiendavalt asjaolu, et hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates
tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Enne seda, st alates ehitusloa
väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu
maksta kümme protsenti paragrahvi § 923 lõikes 1 sätestatud tasumäärast.
MKMi seisukoht antud asjas on, et vaatamata sellele, et hetkel ei ole ühtegi kehtivat hoonestusluba
meretuuleparkidele, on mitmed juba pädeva asutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti)
menetluses.
Kergendavaks asjaoluks ei saa pidada ka seda, et hoonestusloa alusel ehitusloa väljastamisest kuni
tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni (elektri tootmiseni) tuleb
hoonestustasu maksta 10 % hoonestusloa summast. Kui 10 % seni kehtivast hoonestusloa tasust
Liivi lahe meretuulepargi näitel oleks 1 397 734 EUR/aastas olukorras kus arendaja ei tooda ja
arendustegevus on seotud ainult väljaminekutega, siis eelnõu redaktsiooni arvestades tõuseb antud
summa 2 396 115 euroni aastas.
4. Märkus eelnõu § 7 p 3 osas, millega plaanitakse täiendada kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduse § 12 lõiget 2 ning seonduvalt ka eelnõu § 1 p 4 osas ja
§ 2 p 3 osas.
Selgitus: 1. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 11 lõike 2
järgi koosneb kinnisasja omanikule makstav tasu a) kinnisasja väärtusest ja b) hüvitisest kinnisasja
omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. KAHOS § 12 reguleerib
kinnisasja väärtuse ja varalise kahju hindamise menetlust.
2. Eelnõuga plaanitavad KAHOS § 12 lõike 2 muudatused vajavad kindlasti ülevaatamist, sest
käesolevas sõnastuses „Kinnisasja väärtuse ja varalise kahju suuruse määrab maa hindamise
seaduses sätestatud maa hindaja. Kahju suuruse võib välja selgitada ka Maa-amet
maakatastriseaduse § 9 lõike 2 1 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate
tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa
hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel
kinnitatud metoodikast“ tekitavad nad segadust ning on omavahel vastuolus.
4 (7)
2.1 Plaanitava lõike lause 1 ütleb, et kinnisasja väärtuse ja varalise kahju määrab maa hindamise
seaduses sätestatud maa hindaja.
Lause 2 ütleb, et kahju suuruse võib selgitada välja Maa-amet.
Lause 3 ütleb, et menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise seaduse,
looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast.
KAHOS § 6 lõike 3 järgi on menetluse läbiviija Maa-amet, Transpordiamet, ministeerium,
Kaitseinvesteeringute Keskus või kohalik omavalitsus.
2.2 KAHOS 12 lõiget 2 lugedes tekib küsimus, et kas Keskkonnaministeeriumi soov on, et
üldreeglina toimuks nii kinnisasja väärtuse kui kahju hindamine kutselise hindaja poolt või on ka
edaspidi võimalik hindamise läbiviimine nii kutselise hindaja kui menetluse läbiviija poolt. See
vajaks seletuskirjas kindlasti lahti seletamist (ühtlasi vt kommentaarid veel all).
2.3 Normitehniliselt oleks kindlasti tarvis teha KAHOS 12 lõike 2 lause 1 osas viide Maa
hindamise seaduse (edaspidi MHS) vastavale paragrahvile (§ 4 lõige 1), mitte seadusele tervikuna.
Lisaks märgime, et Transpordiamet avaldab kahtlust, kas on mõistlik MHS § 4 lõiget 1 muuta nii,
et hindamiseks oleks õigustatud ka 6. taseme hindaja. Transpordiameti hinnangul võiks KAHOS
järgne hindamine jääda üksnes 7. taseme hindajale, kui hindamist teostab väline hindaja.
2.4 Ühtlasi tekib küsimus, mis volitus antakse lausega 2 Maa-ametile? Lause viitab, et Maa-amet
saab õiguse hinnata kahju (tasu komponenti b). Samas arvestades, et Maa-amet peab seda hindama
tehingute andmebaasis sisalduva alusel, tundub, et Maa-ametit volitatakse pigem just kinnisasja
väärtust hindama. MKM märkas seda, et plaanitav MHS § 4 lõike 1 järgi saab Maa-amet olla maa
hindajaks vaid õigusaktides sätestatud juhul. Kui on soov KAHOS menetluses Maa-ametile see
pädevus anda, siis tuleb see KAHOSes selgelt sätestada.
2.5 Täiendavalt tekib küsimus, mis väärtuse määramiseks volitab KAHOS § 12 lõike 2 lause 3
menetluse läbiviijat ning kas menetluse läbiviija kaalutlusotsus on see, kas kasutada hindajat (lause
1) või viia hindamine läbi ise valides endale sobiva õigusaktis sisalduva metoodika. Eelnõu
seletuskiri ei paku vastust ühelegi ülaltoodud küsimusele.
2.6 MKMi hinnangul peaks KAHOS § 11 lõikes 2 sätestatud tasu aluseks olevaid
hindamistoiminguid olema võimalik teha nii kutselisel hindajal kui menetluse läbiviijal (sh Maa-
ametil) ning kumb tee valida, sõltuks menetluse läbiviija kaalumisotsusest. Kui menetluse
läbiviijale see õigus anda, tuleb vastavalt täiendada MHS § 4 lõiget 1. Kui Keskkonnaministeerium
ei pea vajalikuks anda seda õigust kõigile menetluse läbiviijatele, siis võiks selle anda
Transpordiametile, kellel on ulatuslik maade hindamise pädevus riigiteede ehitamise läbi. Seega
võiks seotult muuta MHS § 4 lõiget 1 nii, et õigusaktides sätestatud juhul on maa hindamise
pädevus ka Transpordiametil, sest see võimaldaks ametil viia läbi maa hindamisi KAHOS § 12
lõike 2 lause 3 sätestatud juhul.
Sealjuures toob Transpordiamet välja, et teistel menetluse läbiviijatel, sealhulgas Transpordiametil
võiks olla ligipääs Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetele ning vastavalt tuleks muuta
maakatastriseaduse § 6 lõiget 11 (vt eelnõu § 2 p 3).
5. Märkus eelnõu § 7 p 4 osas, millega plaanitakse täiendada KAHOSt §-ga 211.
Selgitus: Viidatud muudatusettepaneku järgi kehtestatakse erisus kohaliku omavalitsuse üksuse
(edaspidi KOV) kinnisasjade omandamise osas. Esiteks märgib MKM, et see muudatus sobiks
oma sisult pigem KAHOS §-i 11 lõikeks 21-22. Nimelt oleks seal asjakohane nimetada, milline
tasu KOVle makstakse või ei maksta. Ühtlasi vajaks selgitamist, mis erisus on KAHOS § 11 lõikes
5 (7)
2 nimetatud kinnisasja väärtusel ja plaanitava muudatuse esimeses lõikes nimetatud kinnisasja
turuväärtusel.
Täiendavalt toob Transpordiamet välja, et peaks olema võimalus KOVilt tasuta omandamiseks ka
juhul, kui on tegemist üheaegselt riikliku ja kohaliku huvi projektiga. Teede osas on see sageli nii.
Näiteks riigitee arendusprojekti koosseisus osutub sageli vajalikuks uude asukohta ümber tõsta osa
kohalikust teest ja reeglina lepitakse asukohas KOVidega kokku. Ehitusprojekti krundijaotuskavas
nähakse ette osaliselt senisele KOVi maale riigitee ehitamine ja kohaliku tee ümbertõstmiseks
omandatakse ning hüvitatakse KAHOSe alusel täiendav maa eraomanikult. Kui selle omandamise
eraomanikult teeb riik, siis ta teeb seda KOV huvides ning oleks põhjendamatu KOVile täiendavalt
maksta veel tema maa eest.
6. MKM esitab kaalumiseks veel täiendavad ettepanekud KAHOS täiendamiseks.
6.1 KOViga kinnisasjade vahetamine.
Transpordiamet teeb ettepaneku KAHOS § 3 muutmiseks nii, et kinnisasjade vahetamise võiks
otsustada ministri asemel menetluse läbiviija kui vahetamine toimub KOViga ja vahetatakse
kinnisasju, mille väärtus jääb alla KAHOS § 3 lõikes 3 sätestatud määra.
6.2 Tasu määramise kuupäev.
KAHOS § 11 lõike 5 järgi määratakse tasu esimese hindamistoimingu tegemise kuupäeva seisuga.
MKM teada on see norm tekitanud praktikas küsimusi, et milline on esimene hindamistoimingu
kuupäev. KAHOS § 11 lõikes 5 võib olla mõistlik sätestada, et tasu määratakse selle kuupäeva
seisuga, mil kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja
väärtuse. Alternatiiv ja veel selgem võib olla sätestada, et tasu määratakse vara esmakordse
ülevaatuse kuupäeva seisuga. Ühtlasi vajaks kindlasti seletuskirjas selgitamist, et hindajad võivad
aluseks võtta usaldusväärsed varasemad hindamise andmed (näiteks metsa inventeerimise
andmed) neid ülevaatuse kuupäeva seisuga korrigeerides.
Lisaks tuleks anda menetluse läbiviijale põhjendatud juhul õigus korrigeerida tasu määramise
kuupäeva, kui menetlus on veninud menetluse läbiviijast tulenevalt. Täiendavalt tuleks Maa-ameti
ja Transpordiameti praktikat analüüsides hinnata, kas KAHOS § 27 lg 4 sätestatud aeg
kokkuleppemenetluse läbiviimiseks on üldjuhul piisav, et pooltel oleks aega enne
sundvõõrandamist kokku leppida või mitte.
6.3 Tasu ümardamine.
MKM teeb ka ettepaneku täiendada KAHOS § 11 ning sätestada, et menetluse läbiviijal on
võimalik kinnisasja omanikule makstavat tasu ja hüvitisi ümardada. Selle küsimuse reguleerimine
KAHOSes aitab tagada menetluse läbiviijate ühtse praktika ning signaliseerib ka seda, et väärtuse
ja kahjude määramisel ei ole võimalik ja ka hindamisstandardid ei eelda sendi ja euro täpsusega
tulemust.
Eelnevat arvestades teeme ettepaneku täiendada näiteks regulatsiooniga, et tasu määratakse
hindamise tulemuse korral kuni 99 eurot täpsusega 1 euro ning tulemusel üle 99 euro täpsusega 10
eurot. Täiendavad hüvitised määratakse 1 euro täpsusega.
Arvestades sundvalduse tasude suurusi ja nende mõju üldhuviteenuste hindadele, tuleks KAHOS
§ 39 lõikes 5 näha ette erand, et KAHOS § 11 lõiget 6 ei kohaldata sundvalduse tasu osas.
6.4 Transpordiameti praktika probleemid.
6 (7)
Transpordiamet toob seoses KAHOSega välja veel järgmised probleemid:
- Kui kinnisasjal on peal hüpoteek, siis hüpoteegi pidaja (välja arvatud suured pangad)
keeldub sageli notarisse tehingusse tulemast, kui ei maksta talle tasu või seab muid
tingimusi, et kinnisasja eest makstav tasu tuleb maksta tema kontole, mitte omaniku
kontole;
- Kolmandate isikute õigused kinnisasjal, sama asi, kinnistu jagamiseks ja võõrandamiseks
on vajalik nende nõusolek (isegi siis, kui jääb ka koormama ostetavat kinnisasja), kuid
nende nõusolekuid ei saa, venitatakse kuid või nõutakse jälle riigilt tasu. Seetõttu tehingud
seisavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
Indrek Laineveer
6397636
[email protected]
Regina Rass
6256479
[email protected]
Ave.Henberg
6256360 Ave
[email protected]
7 (7)