dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 8. aprill 2021
Viit
2-7/18-0144/7677
Registreeritud
8. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/18-0144
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎2-718-01447677 08.04.2021 Väljaminev kiri.asice615 KB

Sisu (failidest)

Teie 13.12.2020 nr KEM/20-1535/-1K Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 08.04.2021 nr 2-7/18-0144/7677 Narva mnt 7a 15172, Tallinn Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Austatud minister Märkused maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse osas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju osas avalikku raudteed majandavatele ettevõtjatele. Selgitus: AS Eesti Raudtee on teinud arvestused seaduse eelnõu kohta ja sellest lähtub, et uue korra alusel kasvavad oluliselt AS Eesti Raudtee kulud, mis on vajalik riigieelarvest hüvitada. Raudteeseaduse § 73 lõike 5 alusel peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Kuna AS Eesti Raudtee kulud on viimase 5-6 aasta jooksul pidevalt ületanud raudteeinfrastruktuuri kasutustasude ja muu majandustegevuse kasumi arvelt saadud tulusid (2020. aastal nt 17 miljoni euro võrra), siis tuleb iga täiendav maksukohustus ka riigil vastavalt raudteeseadusele kompenseerida. Sarnane olukord on ka Edelaraudtee ASi puhul. Kuigi seal riik otsetoetust ei anna, sest Edelaraudtee AS majandab ennast ära raudteeinfrastruktuuri kasutustasudest, tuleb suurenev summa kompenseerida riigil läbi avaliku teenindamise lepingu makstava toetuse, sest kõik täiendavad kulud lülitatakse raudteeinfrastruktuuri kasutustasusse, mida maksab AS Eesti Liinirongid. Seega tuleb vastav summa ette näha ASile Eesti Liinirongid makstavas avaliku liiniveo toetuses. Eestis on ehitamisel ka mitu uut raudteelõiku. Rail Balticu ja Haapsalu raudtee lisandumisel tuleb ka nende eest hakata maksma maamaksu ja hoonestusõiguse tasusid, samas kui tegemist on avalike Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 raudteedega, mida saavad sarnaselt teedele aja ja kasutustasu poolest diskrimineerimata kasutada kõik, kes seda soovivad. Meie ettepanek on eelnõud muuta, nii et avaliku raudteed majandavate ettevõtjate poolt makstavad tasud kindlasti ei tõuseks. Seetõttu toetame AS Eesti Raudtee ettepanekut vähendada hoonestusõiguse aastatasu planeeritud protsendimäära või selle tasu arvestamise aluseid ja kohaldada avaliku raudtee aluste maade maamaksu osas vabastust sarnaselt teedele, sõnastades eelnõu paragrahvi 3 punkti 5 järgmiselt: „11) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt ning avalikuks kasutamiseks määratud raudtee raudteemaalt“; Hoonestusõiguse aastatasu suurenemisel ja maamaksu jätkuval rakendamisel raudteemaale tuleb seletuskirjas mõjud kogu raudteesektorile kindlasti välja tuua ja näha ette RES-is vastav rahastamine. Täiendavalt toome välja, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse alusel ei maksta katastriüksuse kohta talumistasu, kui see on väiksem kui 1 euro. Talumistasu tõus suurendab oluliselt nende võimalike taotluste arvu, mis jäid kehtiva korra alusel alla 1 euro, kuid on edaspidi 1 eurost mõnevõrra suuremad. Teeme ettepaneku tõsta eelpool toodud 1 euro piiri 3–5 euroni kooskõlas talumistasu tõusuga, et ära hoida oluline administreerimis- ja tehingukulude kasv. 2. Märkus eelnõu § 3 maamaksuseaduse muutmise kohta mõju osas energia taristuettevõtetele Eelnõuga kavandatav maa väärtuse tõus sellisel kujul võib endaga kaasa tuua võrgutasude tõusu olulisel määral (nt elektri ülekandetasu puhul kuni 6%). Võrgutasude tõus mõjutab kõiki tarbijaid. Seetõttu on eelnõud vaja muuta nii, et maksimaalselt vältida kaasnevat võrgutasude tõusu. Selgitus: Kehtiva õiguse järgi on talumistasu 7,5% maa maksustamishinnast ning sisaldab 5% omandipiirangu hüvitist ja 2,5% maamaksu hüvitist. Kehtivate maa väärtuste korral, kui näiteks kõik õigustatud maaomanikud esitaksid taotluse, oleks elektri- ja gaasi põhivõrguettevõtja maksimaalne väljamakstav talumistasude summa ~1,3 miljonit eurot. Tegelikud väljamaksed on oluliselt madalamad, sest kõik õigustatud maaomanikud talumistasude saamiseks vajalikke taotlusi ei esita. Talumistasude kasvades suureneb suure tõenäosusega ka huvi nende taotlemiseks. Eelnõu kohaselt suurenevad talumistasud uue maa korralise hindamise tulemusel keskmiselt 3-3,5 korda. See tähendaks näiteks põhivõrguettevõtja puhul maksimaalset väljamakstavat talumistasude summat kuni 5 mln €/a, mis omakorda tõlgenduks kuni 6%-liseks võrgutasude tõusuks. 3. Märkus eelnõu § 5 elektrituruseaduse muutmise kohta, millega plaanitakse maa korralise hindamise läbiviimisega seonduvalt muuta hoonestustasusid. Eelnõuga kavandatavad muudatused põhjustaksid 70%-lise meretuuleparkide hoonestustasu tõusu. Meie meretuuleparkide hoonestustasu on juba praegu kordades kõrgem meie lähipiirkonnas paiknevatest riikidest ning selline muudatus vähendaks selles valdkonnas Eesti konkurentsivõimet veelgi. Seetõttu on vaja eelnõud muuta nii, et oleks tagatud, et eelnõuga ei kaasneks hoonestustasu suurenemist meretuuleparkidele (nt vähendades vastavalt hoonestustasu osatähtsust tootmismaa keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast või vähendades tuuleelektrijaama ehitusealust pindala). 2 (7) Selgitus: Keskkonnaministeerium (edaspidi KEM) valmistab ette maa korralise hindamise, mille käigus kasvab tootmismaa väärtus Eestis keskmiselt 4,14 korda. Sellega seonduvalt tõusevad ka hoonestustasud. KEMi poolt esitatud eelnõust selgub, et hoonestusloa/kasutusloa tasu kavatsetakse alandada seitsmelt ja neljalt protsendilt kolmele protsendile. Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on sätestatud elektrituruseaduses. EhS muudatuse eelnõu kohaselt tõstetakse vette ehitamise hoonestustasu ehitusseadustikku. Meretuuleparkide hoonestustasu on elektrituruseaduse regulatsiooni kohaselt 7% tootmismaa Eesti keskmisest väärtusest. EhS eelnõus antud sättes muudatusi tehtud ei ole. Kui tootmismaa väärtus Eestis kasvab keskmiselt 4,14 korda ja hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga vähendatakse 7%-lt 3%-le, siis arvestades maa väärtuse kasvu, suureneb hoonestustasu keskmiselt 1,7 korda. KEM märgib eelnõu seletuskirjas, et kasutustasude ühtlustamine on vajalik mitmetel põhjustel. Esiteks on oluline, et riigi poolt kasutusse antava maa (ja avaliku veekogu) kasutustasu kujunemise põhimõtted oleksid võimalikult ühetaolised ja läbipaistvad. Kasutustasude kujunemise põhimõtete ühetaolisus aitab kaasa riigivaraga seotud menetluste ühtlustamisele ning isikute ühetaolisele kohtlemisele. Õigusaktides sätestatud tasumäärad ei põhine sageli turupõhise tasu analüüsil. Samuti ei esine kaalukaid põhjuseid, miks oleks erinevate tasumäärade rakendamine põhjendatud. MKMi seisukoht antud asjas on, et hoonestustasude kujunemise põhimõtete ühetaolisus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste (4%) ja avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga hoonestustasude (7%) ei ole põhjendatud. Meretuuleparkide puhul võetakse hoonestustasu arvutamise aluseks avaliku veekogu koormatav ala, mis koosneb ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Seega on hoonestusloaga seonduv hoonestustasu kordades kõrgem kui kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste puhul. Vaatamata asjaolule, et hetkel ei ole Eestis ühelegi meretuulepargile hoonestusluba välja antud, on siiski menetluses mitmed meretuuleparkide hoonestusload ja näitena: Liivi lahele planeeritava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2 , tootmismaa väärtus (mis on aluseks avaliku veekogusse ehitamisel) hetkel 1.09 EUR/m2. Hoonestustasu kehtiva regulatsiooni kohaselt oleks 13 977 342 EUR aastas. Kui tootmismaa hindamise tulemusena on tootmismaa väärtus 4,14 EUR/m2 ja hoonestustasu suurus 3% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, siis tõuseb hoonestustasu aastas summani 23 961 159 eurot. See toob endaga kaasa elektrihinnatõusu ja on ebamõistlikult koormav meretuulepargis elektrienergiat tootvale ettevõtjale. Seega ei saa lugeda õigeks ka eelnõus seletuskirjas välja toodut, et „muudatus on seotud riigimaa kasutamise tasumäärade ühtlustamisega ning aitab leevendada liiga järsku tõusu“. Eelpool märgitud hinnatõus on hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga ebamõistlikult kõrge. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et „Hoonestustasu määra langetamist õigustab ka fakt, et Eestis on tuuleelektrijaamade hoonestustasud kordades kõrgemad kui naaberriikides. Näiteks on tasud 14 korda kõrgemad kui Lätis ja 4 korda kõrgemad kui Poolas. Hoonestustasu protsendi alandamine 7%-lt 3%-le tootmismaa hinna suurendamisega suurendab hoonestustasu avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga ning sellega seonduvalt 3 (7) suurenevad hoonestustasude määrad võrreldes naaberriikidega veelgi enam. Ühtlasi vähendab hoonestustasu tõus Eesti konkurentsivõimet selles valdkonnas meie lähipiirkonna riikidega ja sellest tulenevalt väheneb investorite huvi investeerida taastuvenergeetikasse kõrgete hoonestustasude tõttu. MKMi arvates hoonestustasu kasv mõjutab otseselt Riiklikus energia- ja kliimakavas planeeritud eesmärkide täitmist, milleks on 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest, kus alameesmärgiks taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule on 40% lõpptarbimisest aastaks 2030. MKM ei nõustu eelnõu seletuskirjas märgitud selgitusega, et: Eelnõu kohase hoonestustasu määra alandamine 7%-lt 3%-ni leevendab oluliselt uue maa korralise hindamise mõju potentsiaalsetele tuuleelektrijaamade hoonestustasudele. Samas on eelnõu koostajad ka ise märkinud, et: Kui hoonestustasu määra alandada ning tootmismaa keskmine maksustamishind suureneks 4 korda, oleksid potentsiaalsed tasud umbes 1,7 korda kõrgemad kui praegu kehtiva seaduse ja kehtivate maksustamishindade alusel arvutatud tasud. Eelnõus märgitakse: Lisaks sellele, et ühtegi kehtivat hoonestusluba avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga hetkel antud ei ole, leevendab maa maksustamishinna muutumise mõju täiendavalt asjaolu, et hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Enne seda, st alates ehitusloa väljastamist kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni tuleb hoonestustasu maksta kümme protsenti paragrahvi § 923 lõikes 1 sätestatud tasumäärast. MKMi seisukoht antud asjas on, et vaatamata sellele, et hetkel ei ole ühtegi kehtivat hoonestusluba meretuuleparkidele, on mitmed juba pädeva asutuse (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti) menetluses. Kergendavaks asjaoluks ei saa pidada ka seda, et hoonestusloa alusel ehitusloa väljastamisest kuni tuuleelektrijaama kavandatud otstarbel kasutamise alguseni (elektri tootmiseni) tuleb hoonestustasu maksta 10 % hoonestusloa summast. Kui 10 % seni kehtivast hoonestusloa tasust Liivi lahe meretuulepargi näitel oleks 1 397 734 EUR/aastas olukorras kus arendaja ei tooda ja arendustegevus on seotud ainult väljaminekutega, siis eelnõu redaktsiooni arvestades tõuseb antud summa 2 396 115 euroni aastas. 4. Märkus eelnõu § 7 p 3 osas, millega plaanitakse täiendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 12 lõiget 2 ning seonduvalt ka eelnõu § 1 p 4 osas ja § 2 p 3 osas. Selgitus: 1. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 11 lõike 2 järgi koosneb kinnisasja omanikule makstav tasu a) kinnisasja väärtusest ja b) hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. KAHOS § 12 reguleerib kinnisasja väärtuse ja varalise kahju hindamise menetlust. 2. Eelnõuga plaanitavad KAHOS § 12 lõike 2 muudatused vajavad kindlasti ülevaatamist, sest käesolevas sõnastuses „Kinnisasja väärtuse ja varalise kahju suuruse määrab maa hindamise seaduses sätestatud maa hindaja. Kahju suuruse võib välja selgitada ka Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lõike 2 1 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast“ tekitavad nad segadust ning on omavahel vastuolus. 4 (7) 2.1 Plaanitava lõike lause 1 ütleb, et kinnisasja väärtuse ja varalise kahju määrab maa hindamise seaduses sätestatud maa hindaja. Lause 2 ütleb, et kahju suuruse võib selgitada välja Maa-amet. Lause 3 ütleb, et menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast. KAHOS § 6 lõike 3 järgi on menetluse läbiviija Maa-amet, Transpordiamet, ministeerium, Kaitseinvesteeringute Keskus või kohalik omavalitsus. 2.2 KAHOS 12 lõiget 2 lugedes tekib küsimus, et kas Keskkonnaministeeriumi soov on, et üldreeglina toimuks nii kinnisasja väärtuse kui kahju hindamine kutselise hindaja poolt või on ka edaspidi võimalik hindamise läbiviimine nii kutselise hindaja kui menetluse läbiviija poolt. See vajaks seletuskirjas kindlasti lahti seletamist (ühtlasi vt kommentaarid veel all). 2.3 Normitehniliselt oleks kindlasti tarvis teha KAHOS 12 lõike 2 lause 1 osas viide Maa hindamise seaduse (edaspidi MHS) vastavale paragrahvile (§ 4 lõige 1), mitte seadusele tervikuna. Lisaks märgime, et Transpordiamet avaldab kahtlust, kas on mõistlik MHS § 4 lõiget 1 muuta nii, et hindamiseks oleks õigustatud ka 6. taseme hindaja. Transpordiameti hinnangul võiks KAHOS järgne hindamine jääda üksnes 7. taseme hindajale, kui hindamist teostab väline hindaja. 2.4 Ühtlasi tekib küsimus, mis volitus antakse lausega 2 Maa-ametile? Lause viitab, et Maa-amet saab õiguse hinnata kahju (tasu komponenti b). Samas arvestades, et Maa-amet peab seda hindama tehingute andmebaasis sisalduva alusel, tundub, et Maa-ametit volitatakse pigem just kinnisasja väärtust hindama. MKM märkas seda, et plaanitav MHS § 4 lõike 1 järgi saab Maa-amet olla maa hindajaks vaid õigusaktides sätestatud juhul. Kui on soov KAHOS menetluses Maa-ametile see pädevus anda, siis tuleb see KAHOSes selgelt sätestada. 2.5 Täiendavalt tekib küsimus, mis väärtuse määramiseks volitab KAHOS § 12 lõike 2 lause 3 menetluse läbiviijat ning kas menetluse läbiviija kaalutlusotsus on see, kas kasutada hindajat (lause 1) või viia hindamine läbi ise valides endale sobiva õigusaktis sisalduva metoodika. Eelnõu seletuskiri ei paku vastust ühelegi ülaltoodud küsimusele. 2.6 MKMi hinnangul peaks KAHOS § 11 lõikes 2 sätestatud tasu aluseks olevaid hindamistoiminguid olema võimalik teha nii kutselisel hindajal kui menetluse läbiviijal (sh Maa- ametil) ning kumb tee valida, sõltuks menetluse läbiviija kaalumisotsusest. Kui menetluse läbiviijale see õigus anda, tuleb vastavalt täiendada MHS § 4 lõiget 1. Kui Keskkonnaministeerium ei pea vajalikuks anda seda õigust kõigile menetluse läbiviijatele, siis võiks selle anda Transpordiametile, kellel on ulatuslik maade hindamise pädevus riigiteede ehitamise läbi. Seega võiks seotult muuta MHS § 4 lõiget 1 nii, et õigusaktides sätestatud juhul on maa hindamise pädevus ka Transpordiametil, sest see võimaldaks ametil viia läbi maa hindamisi KAHOS § 12 lõike 2 lause 3 sätestatud juhul. Sealjuures toob Transpordiamet välja, et teistel menetluse läbiviijatel, sealhulgas Transpordiametil võiks olla ligipääs Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetele ning vastavalt tuleks muuta maakatastriseaduse § 6 lõiget 11 (vt eelnõu § 2 p 3). 5. Märkus eelnõu § 7 p 4 osas, millega plaanitakse täiendada KAHOSt §-ga 211. Selgitus: Viidatud muudatusettepaneku järgi kehtestatakse erisus kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) kinnisasjade omandamise osas. Esiteks märgib MKM, et see muudatus sobiks oma sisult pigem KAHOS §-i 11 lõikeks 21-22. Nimelt oleks seal asjakohane nimetada, milline tasu KOVle makstakse või ei maksta. Ühtlasi vajaks selgitamist, mis erisus on KAHOS § 11 lõikes 5 (7) 2 nimetatud kinnisasja väärtusel ja plaanitava muudatuse esimeses lõikes nimetatud kinnisasja turuväärtusel. Täiendavalt toob Transpordiamet välja, et peaks olema võimalus KOVilt tasuta omandamiseks ka juhul, kui on tegemist üheaegselt riikliku ja kohaliku huvi projektiga. Teede osas on see sageli nii. Näiteks riigitee arendusprojekti koosseisus osutub sageli vajalikuks uude asukohta ümber tõsta osa kohalikust teest ja reeglina lepitakse asukohas KOVidega kokku. Ehitusprojekti krundijaotuskavas nähakse ette osaliselt senisele KOVi maale riigitee ehitamine ja kohaliku tee ümbertõstmiseks omandatakse ning hüvitatakse KAHOSe alusel täiendav maa eraomanikult. Kui selle omandamise eraomanikult teeb riik, siis ta teeb seda KOV huvides ning oleks põhjendamatu KOVile täiendavalt maksta veel tema maa eest. 6. MKM esitab kaalumiseks veel täiendavad ettepanekud KAHOS täiendamiseks. 6.1 KOViga kinnisasjade vahetamine. Transpordiamet teeb ettepaneku KAHOS § 3 muutmiseks nii, et kinnisasjade vahetamise võiks otsustada ministri asemel menetluse läbiviija kui vahetamine toimub KOViga ja vahetatakse kinnisasju, mille väärtus jääb alla KAHOS § 3 lõikes 3 sätestatud määra. 6.2 Tasu määramise kuupäev. KAHOS § 11 lõike 5 järgi määratakse tasu esimese hindamistoimingu tegemise kuupäeva seisuga. MKM teada on see norm tekitanud praktikas küsimusi, et milline on esimene hindamistoimingu kuupäev. KAHOS § 11 lõikes 5 võib olla mõistlik sätestada, et tasu määratakse selle kuupäeva seisuga, mil kutseline hindaja või menetluse läbiviija määras menetluses esimest korda kinnisasja väärtuse. Alternatiiv ja veel selgem võib olla sätestada, et tasu määratakse vara esmakordse ülevaatuse kuupäeva seisuga. Ühtlasi vajaks kindlasti seletuskirjas selgitamist, et hindajad võivad aluseks võtta usaldusväärsed varasemad hindamise andmed (näiteks metsa inventeerimise andmed) neid ülevaatuse kuupäeva seisuga korrigeerides. Lisaks tuleks anda menetluse läbiviijale põhjendatud juhul õigus korrigeerida tasu määramise kuupäeva, kui menetlus on veninud menetluse läbiviijast tulenevalt. Täiendavalt tuleks Maa-ameti ja Transpordiameti praktikat analüüsides hinnata, kas KAHOS § 27 lg 4 sätestatud aeg kokkuleppemenetluse läbiviimiseks on üldjuhul piisav, et pooltel oleks aega enne sundvõõrandamist kokku leppida või mitte. 6.3 Tasu ümardamine. MKM teeb ka ettepaneku täiendada KAHOS § 11 ning sätestada, et menetluse läbiviijal on võimalik kinnisasja omanikule makstavat tasu ja hüvitisi ümardada. Selle küsimuse reguleerimine KAHOSes aitab tagada menetluse läbiviijate ühtse praktika ning signaliseerib ka seda, et väärtuse ja kahjude määramisel ei ole võimalik ja ka hindamisstandardid ei eelda sendi ja euro täpsusega tulemust. Eelnevat arvestades teeme ettepaneku täiendada näiteks regulatsiooniga, et tasu määratakse hindamise tulemuse korral kuni 99 eurot täpsusega 1 euro ning tulemusel üle 99 euro täpsusega 10 eurot. Täiendavad hüvitised määratakse 1 euro täpsusega. Arvestades sundvalduse tasude suurusi ja nende mõju üldhuviteenuste hindadele, tuleks KAHOS § 39 lõikes 5 näha ette erand, et KAHOS § 11 lõiget 6 ei kohaldata sundvalduse tasu osas. 6.4 Transpordiameti praktika probleemid. 6 (7) Transpordiamet toob seoses KAHOSega välja veel järgmised probleemid: - Kui kinnisasjal on peal hüpoteek, siis hüpoteegi pidaja (välja arvatud suured pangad) keeldub sageli notarisse tehingusse tulemast, kui ei maksta talle tasu või seab muid tingimusi, et kinnisasja eest makstav tasu tuleb maksta tema kontole, mitte omaniku kontole; - Kolmandate isikute õigused kinnisasjal, sama asi, kinnistu jagamiseks ja võõrandamiseks on vajalik nende nõusolek (isegi siis, kui jääb ka koormama ostetavat kinnisasja), kuid nende nõusolekuid ei saa, venitatakse kuid või nõutakse jälle riigilt tasu. Seetõttu tehingud seisavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ülle Reidi 625 6457 [email protected] Indrek Laineveer 6397636 [email protected] Regina Rass 6256479 [email protected] Ave.Henberg 6256360 Ave [email protected] 7 (7)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel