KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700
Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777
Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee
Estonia
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Aktsiaselts Saarte Liinid aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud Aktsiaselts Saarte Liinid (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab
finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2020, kasumi- ja koondkasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise
aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab lehekülgedel 23 kuni 59 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes
osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud
majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse
standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt
nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses
finantsaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide
eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused
vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja
asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma
raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta
mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja
kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie
poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme
kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise
aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu Euroopa Liit on need vastu võtnud ja sellise
sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste
väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata
jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta
ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas
ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle
järelevalve teostamise eest.
KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a
member firm of the KPMG network of independent member firms
affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG
International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on
kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis
sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise
väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti)
läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada
majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja
säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise
väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning
hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest
tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva
väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata
jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes
tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja
nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise
asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist
ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust
ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise
aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis
modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani
saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada
ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas
avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid
tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja
ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli
märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Andris Jegers Ele Pajusaar
Vandeaudiitori number 171 Vandeaudiitori number 652
Tallinn, 24. märts 2021
2
AS SAARTE LIINID
Majandusaasta aruanne
Majandusaasta algus: 01.01.2020
Majandusaasta lõpp: 31.12.2020
Ärinimi: AS SAARTE LIINID
Registrikood 10216057
Aadress: Rohu 5, Kuressaare linn
Saaremaa vald, 93819 Saare maakond
Telefon: +372 453 0140
Faks: +372 453 0149
Elektronposti aadress:
[email protected]
Interneti kodulehekülg: www.saarteliinid.ee
Põhitegevusalad: Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused
(EMTAK 52221)
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
SISUKORD
SISUKORD .................................................................................................................................................. 2
2020. AASTA TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 3
Finantsseisundi aruanne.......................................................................................................................... 23
Kasumi-ja koondkasumiaruanne ............................................................................................................. 24
Rahavoogude aruanne ............................................................................................................................ 25
Omakapitali muutuste aruanne .............................................................................................................. 26
Raamatupidamise aastaaruande lisad .................................................................................................... 27
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ........................................................ 27
Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid ............................ 36
Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt .. 43
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ...................................................................................................... 44
Lisa 5 Varud ................................................................................................................................. 44
Lisa 6 Materiaalne põhivara ........................................................................................................ 45
Lisa 7 Immateriaalne põhivara .................................................................................................... 47
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed .......................................................................................................... 47
Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed ................................................................................................ 47
Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg............................................................................................ 48
Lisa 11 Rendid................................................................................................................................ 50
Lisa 12 Sihtfinantseerimine ........................................................................................................... 52
Lisa 13 Omakapital ........................................................................................................................ 53
Lisa 14 Müügitulu .......................................................................................................................... 54
Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest ................................................................................................. 54
Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused ..................................................... 55
Lisa 17 Finantstulud- ja kulud ........................................................................................................ 56
Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad ................................................................................ 57
Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega............................................................................ 58
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ............................................................................................. 60
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK............................................................................................................. 62
JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2020 MAJANDUSAASTA ARUANDELE ........................... 63
MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK) .. 64
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
2020. AASTA TEGEVUSARUANNE
1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS
AS Saarte Liinid on 1994. aastal asutatud riigile kuuluv äriühing, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik,
keda esindab majandus- ja taristuminister. Riik peab äriühingus osalemist vajalikuks, kuna Eesti saarte,
rannikuala ning seal paiknevad sadamad omavad piisavalt suurt osatähtsust riigi regionaalses ja
sotsiaalmajanduslikus arengus.
AS Saarte Liinid põhiülesandeks ongi regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, sealhulgas
sõitjateveo avaliku teenindamise võimaluste ja tingimuste tagamine parvlaevaliinidel Eesti mandriosa
ja asustatud saarte vahel.
AS Saarte Liinid majandustegevuse üldised eesmärgid on seotud sadamate kasumliku ja otstarbeka
haldamisega ning laevade, reisijate, sõidukite ja kauba liikumise ohutu ja kvaliteetse korraldamisega
ettevõtte poolt hallatavates sadamates.
AS Saarte Liinid tagab eelkõige laevaühendusi saartega nii Eesti rannikumeres kui Peipsi järve
sadamates ja on keskendunud eelkõige regionaalsele ettevõtlusele teenindades põhiliselt Eesti
saartel ja Lääne-Eestis asuvate ettevõtjate kaubavoogusid, mis moodustavad olulise osa kogu
piirkonna ekspordist. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega sadamatevahelist
reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted ning sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud
ja laevaagendid.
AS Saarte Liinid on üldjuhul sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab sadamaid
pikaajaliste hoonestusõiguse lepingute alusel. Sadama pidajana ehitatakse taristu valmis kuni kaide,
rampide, ootealade, laoplatside ja laadimisvõimalusteni. AS Saarte Liinid osutab ka
sadamateenuseid, kuna regionaalsete sadamate asukohad ja piiratud kaubakogused välistavad
stividorettevõtjate pikaajalise huvi.
AS Saarte Liinid on sadamate arvult Eesti suurim sadamapidaja. Ettevõtte poolt hallatavad sadamad
asuvad rannikumeres, kus on madalad veetasemed, liikuvad setted ja vahelduvad ilmastikuolud, mis
loovad iga sadama asukohale oma eripära ja tehnilised nõudmised.
Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi,
Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla
ja Sviby Lääne maakonnas; Virtsu, Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu
maakonnas, Laaksaare Põlva maakonnas ning Naissaare Harju maakonnas.
Loetletud sadamate kaudu toimib 12 avalikku laevaliini Eesti asustatud saartele. 2020. aastal
alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Viimsi vallavalitsus läbirääkimisi ka Prangli
laevaühendust teenindavate Harjumaal asuvate Kelnase ja Leppneeme sadamate üleandmiseks AS
Saarte Liinid koosseisu.
Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja
Roomassaare sadamas baseeruv töölaev Panda.
2020. aastal tegid laevad avalikul liiniveol kõikide AS Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 27 234 reisi,
liinidel teenindati kokku 2 174 108 reisijat ja 1 034 005 sõidukit. Kaupa veeti AS Saarte Liinid sadamate
kaudu 2020. aastal kokku 838 050 tonni, sealhulgas eksporditi 770 501 tonni erinevaid kuiv- ja
puistlasti kaupu, imporditi 58 912 tonni puistlasti kaupu ning võeti vastu kokku 8 637 tonni
meresaadusi.
2. OMANIKU OOTUSED
2020. aastal kinnitas majandus- ja taristuminister AS Saarte Liinid uue omaniku ootuste dokumendi,
milles sõnastati neli peamist eesmärki äriühingu tegevusele, mis on aluseks ka ettevõtte uue arengukava
koostamisel:
3
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
o Kindlustada regulaarne parvlaevaliiklus saartevahelise püsiühenduse tarbeks.
o Korraldada kvaliteetselt ja keskkonnasäästlikult nii regionaalsete kui ka tulu mittetoovate
sadamate haldamist ja arendamist, toetades ja elavdades seeläbi piirkondlikku elukorraldust.
o Tagada püsiv kasumlikkus efektiivse majandustegevuse ning konservatiivse kapitalistruktuuri
kaudu.
o Hoida sadamapidamise parimat kompetentsi ja uuenduslikke ideid, toimides sektori
arengumootorina.
Regionaalsete ja saartel asuvate sadamate arendamisel ei saa lähtuda ainult otsestest majanduslikest
huvidest ning efektiivsusnäitajatest ja tegevuse kavandamisel tuleb sageli lähtuda eeskätt avalikust
huvist ja parvlaevaliinidel ühistranspordi tagamise vajadusest. Samas on aktsiaseltsil Saarte Liinid oluline
roll Eesti piirkondliku ettevõtluskeskkonna toimimisel ja arendamisel. Ettevõte haldab ja arendab
sadamaid eelkõige neis asukohtades ja valdkondades, kus erainvestorite piisava huvi puudumine võib
kaasa tuua logistilisi turutõrkeid. Aktsiaselts Saarte Liinid konkureerib piiratud juhtudel ka teiste
regionaalsete sadamatega juhtudel ja kohtades, kus sadamateenuste pakkumine riigile kuuluva
äriühingu poolt võimaldab kohalikel ettevõtjatel efektiivsemalt ja säästlikumalt majandada.
3. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKKOND
3.1 Üldine majanduskeskkond
Eesti majanduslik olukord tervikuna on otseselt ja olulisel määral seotud väliskeskkonnaga ning nii
euroala kui ka teistest rahvusvahelistest kriisidest (nt. võlakriis, Covid-19 pandeemia, erinevad
rahvusvahelised sanktsioonid jms) tulenev määramatus ning mõju turgudele peegeldub vahetult ka
siinses majanduslikus keskkonnas.
Eesti Panga hinnangul (Rahapoliitika ja Majandusülevaade 4/2020 ) tõestas majanduse kiire tagasipõrge
kevadel Covid-19 pandeemiaga kaasnenud kriisiolukorrast 2020. aasta kolmandas kvartalis seda, et
piirangute ja tõrgete kadudes on Eesti majanduskeskkond võimeline kiiresti kosuma. Samas on antud
arengukava koostamisel selge, et pandeemial on ka teine ja kolmas levikulaine ja nii siseriikliku kui ka
rahvusvahelise majanduse taastumine saab olema üheselt seotud viiruse ohjamisega. Tõenäoliselt
mõjutab 2020. aastal puhkenud pandeemia olulisel määral kogu antud arengukava perioodil 2021-2027
toimuvaid arenguid transpordi ja logistika valdkonnas.
Edukas vaktsineerimine ja viiruse leviku kontrollimine on need eeldused, mis võimaldaksid majandusel
taas kasvama hakata. 2020. aastal kahanes Eesti majandus 2,5%, mis asenduks prognoosi kohaselt 2,9%
suuruse kasvuga 2021. aastal. Vaktsineerimise algus suurendab lootust kriisist üle saamiseks, kuid
prognoosidega seotud määramatus on pandeemia järgnevates lainetes endiselt väga suur. Eeldusel, et
pandeemia allub vaktsineerimisele ja ei kahjusta majandust püsivalt, jõutakse enne kriisi prognoositud
rajale tagasi 2022. aastal, kasvades siis 4,2%. Samas on tänaseks selge, et Covid-19 mõju majandusele
võib oodatust märkimisväärselt erineda. Eesti Panga negatiivse stsenaariumi järgi langeb Eesti majandus
ka 2021. aastal 1,8% võrra, ent positiivse stsenaariumi kohaselt võib ka 6,3% kasvada.
Majandusarengu lai prognoosivahemik on otseselt seotud ka euroalaga, kus 2021. aasta kasvuprognoos
jääb vahemikku 0,4%–6,0%. Suur määramatus välisnõudluses muudab Eesti majanduse lähiaastate
väljavaate ebakindlaks ja loob käesolevale arengukavale pigem skeptilise väliskeskkonna mõjuhinnangu.
3.2 Ettevõtte majanduskeskkond
Tulenevalt AS Saarte Liinid majandustegevuse valdkonna spetsiifikast, on ettevõtte suurimaks
mõjutajaks Põhja-Euroopa ja Eesti majanduskeskkonna seisund. Kui reisijateveo mahtude jälgimisel ja
kavandamisel arvestatakse eelkõige Eesti olukorraga, siis kaubavedude teenindamisel on prognooside
aluseks pigem lähiriikide majanduse olukord ja arengutrendid.
4
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Põhiline osa ettevõtte sadamate kaudu toimivast reisijateveost baseerub aastaringselt siseriiklikel
liinidel ja siinsete potentsiaalsete klientide käitumist mõjutab enim Eesti majanduse seisund ja selle
väljavaated. Majanduskeskkonna välised mõjurid muutuvad reisijateveo puhul oluliseks sesoonselt
suveperioodil, kui laevaliinidel kasvab välisriikidest pärit reisijate arv. Oluline osa liine kasutavatest
rahvusvahelistest reisijatest tuleb siia naaberriikidest, eelkõige Soomest, Lätist ja Venemaalt.
Kaupadest teenindab AS Saarte Liinid Eestist pärit toormega seotud veoseliike, mille sihtturud asuvad
Skandinaavia riikides, Saksamaal, Poolas ja Hollandis. Dolomiidi ja puisteturba ekspordi- ja veomahud
sõltuvad Saksamaa keemiatööstuse ning Hollandi väetisetööstuse toorainetena eelkõige sealsetest
majandussektori trendidest. Ümar- ja hakkepuit eksporditakse Eesti kaubasaatjate pool samuti avatud
turule, kus konkureeritakse nii Skandinaavia, Venemaa kui Balti riikide tarnijatega. Lisaks puitu tarbivate
tööstusharude olukorrale sõltutakse hooajaliselt ka metsavarumiseks sobivatest ilmastikutingimustest.
3.3 Konkurentsiasend
3.3.1 Kaubavedu
Rahvusvaheliselt on kaubavedude puhul Eesti sadamate konkurentideks sisuliselt kõik Läänemere
idakalda sadamad. 2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia mõjutas kogu maailma majandust ja
sellega seoses ka logistikasektorit. Meretranspordis vähenesid eelkõige energiakandjate, vedellasti ja
söe, veomahud kuna kõikide oluliste kütuseliikide nõudlus turgudel langes. Seda kompenseeris osaliselt
piirangutega seotud e-kaubanduse aktiveerumine, eelkõige konteinerveod, samas kui kuivlast ja
mahukaubad säilitasid üldjuhul senise taseme.
Venemaa, Soome, Eesti, Läti ja Leedu sadamate 2020. aasta summaarne kaubakäive langes võrdluses
2019. aastaga esialgsete koondandmete põhjal 474,9 miljoni tonnini ehk - 6,6%. Langust vedasidki
eelkõige suurte vedellasti ja söeterminalidega sadamad - Primorsk Venemaal, Riia Lätis ja Leedus.
Piirkonna suurim aastane kaubakäive on endiselt siinsetes Venemaa sadamates, moodustades 2020.
aastal kokku 242,0 miljonit tonni, vähenedes seejuures perioodide võrdluses -5,6%. Siinse regiooni
konkurentsitult suurima kaubamahuga sadamaks on Ust-Luga kokku 102,4 miljoni tonniga, millele
järgnesid Peterburi sadam 60,2 miljoni tonniga, Primorsk 49,3 miljoni tonniga ja Võssotsk 18,6 miljoni
tonniga.
Regiooni tähtsuselt teiseks riigiks meretranspordis on Soome, kus sadamate kaudu veetud kaupade
kogumaht langes 2020. aastal 96,0 miljoni tonnini, vähenedes perioodide võrdluses -5,2%. Samas
jaotuvad kaubad väga paljude sadamate vahel ning suurima veomahuga sadamad asuvad kõik Soome
lõunarannikul – Sköldviki sadama kaudu veeti eelmisel aastal kokku 19,9 miljonit tonni kaupu, Hamina-
Kotka sadamates 14,2 miljonit tonni ja Helsingi sadamates 13,2 miljonit tonni.
Venemaa ja Soome sadamatele järgneb Leedu, kus 2020. aastal veeti sadamate kaudu varasemast
marginaalselt rohkem, kokku 56,2 miljonit tonni. Põhikäibe tegi Balti riikide suurim sadam Klaipeda 47,8
miljoni tonniga. Seni lõunanaabrit edestanud Läti sadamad said 2020. aastal mahuliselt suurima
tagasilöögi, teenindades eelmise aastaga võrreldes -27,9% vähem kaupu, kokku 44,9 miljonit tonni.
Suurima kaubakäibe tegi kokku 23,7 tonniga endiselt Riia sadam (vaatamata ligi 8 miljoni tonnise
kogumahuga Venemaa kivisöe transiidi lõppemisele). Riiale järgnesid Ventspils 12,9 miljoni tonniga ja
Liepaja 6,6 miljoni tonniga.
Eesti sadamate kaubavedude kogumahud on riikide võrdluses endiselt viimasel kohal. Sadamate
pidajatega täpsustatud koguandmetel veeti siinsete sadamate kaudu kokku 37,9 miljoni tonni kaupa,
mis oli sisuliselt eelmise aastaga sama maht. Laevade lastimine moodustas 2020. aastal Eesti
kaubamahust ligi kaks kolmandikku ehk 25,1 miljonit tonni ja kaupade lossimine 12,8 miljoni tonni.
5
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Tabel 1. Kaubavedu Eesti sadamate kaudu 2019. ja 2020. aastatel (tuhandetes tonnides)
muutus muutuse osatähtsus osatähtsus
Sadama pidaja 2019 2020
tonnides % 2019 % 2020 %
AS Tallinna Sadam 19 930 21 327 1 397 7,0% 50,4% 54,9%
sh Paldiski lõunasadam 4 350 3 587 -763 -17,5% 11,0% 9,2%
AS Sillamäe Sadam 10 490 9 488 -1 002 -9,6% 26,5% 24,4%
AS Pärnu Sadam 2 190 1 715 -475 -21,7% 5,8% 4,5%
Kunda Sadam 1 476 1 554 78 5,3% 3,9% 4,1%
Paldiski Põhjasadam 1 402 1 098 -304 -21,7% 3,7% 2,9%
AS Tallinna Bekkeri Sadam 1 017 900 -117 -11,5% 2,7% 2,4%
Vene-Balti Sadam 565 869 304 53,8% 1,5% 2,3%
AS Saarte Liinid 863 838 -25 -2,9% 2,3% 2,2%
AS Miiduranna Sadam 40 40 0 0,4% 0,1% 0,1%
Lehtma Sadam 30 20 -10 -33,4% 0,1% 0,1%
Kokku 38 003 37 849 -154 -0,4% 100,0% 100,0%
Suurima käibega oli Tallinna Sadam, mis suutis keerulistes oludes saavutada viimaste aastate parima
veomahu, kokku 21,3 miljonit tonni. Teisel kohal on Sillamäe sadam, kus õnnestus säilitada aasta varem
saavutatud ligi 10 miljoni tonni suurune aastane veomaht.
AS Saarte Liinid seisukohalt oli aruandeaasta keeruline, kuna oli kaubagruppe (ümarpuit, hakkepuit) ja
sadamaid (Roomassaare, Heltermaa), kus vedude maht vähenes. Samas õnnestus teistes olulistes
kaubagruppides (freesturvas, dolomiit) ja sadamates (Virtsu, Rohuküla) saavutada viimaste aastate
parimad tulemused. Kokku veeti 838 tuhat tonni kaupa, mis on -2,8% vähem kui eelnenud aastal.
Äriühingu mandril asuvate Virtsu ja Rohuküla sadamate põhikonkurentideks on endiselt Pärnu ja
Paldiski. Saarte sadamatest konkureerib Hiiumaal asuv Heltermaa sadam Lehtma sadamaga, Saaremaal
asuv Roomassaare aga AS Tallinna Sadam omanduses oleva Saaremaa sadamaga ning eraomanduses
oleva Mõntu sadamaga. Saaremaa puhul on konkurents seejuures pigem teoreetiline, sest nii Saaremaa
kui Mõntus sadamates on kaubaveo tehnilised võimalused piiratud ja regulaarset kaubavedu ka 2020.
aastal ei toimunud.
3.3.2 Reisijate vedu
Reisijate teenindamisel Eesti sadamate konkurentsiasend kaubaveost erinev, kuna suur osa reisijatest
saabub siinsetesse sadamatesse, kui sihtkohta. Transiitliikluse osakaal, mis on reisijateveo puhul
kaubavedudest väiksem, on tavapäraselt seotud põhiliselt Soomega, vähemal määral ka Rootsi ja Norra
turismi, pendelrände ja kaubavahetusega. Sama kehtib üldjuhul ka tähtsamate sadamate kohta Soomes,
Rootsis, Venemaal ja Lätis.
AS Tallinna Sadam on sisuliselt turgu valdav ettevõte ja teenindab kõiki siinseid rahvusvahelisi
reisilaevaühendusi. Regionaalsetest sadamatest lähtuvaid regulaarseid rahvusvahelisi reisilaevaliine
Eestis ei ole. 2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia muutis antud segmendis turusituatsiooni
täielikult. Tallinna sadamat aasta jooksul läbinud reisijate arv langes 4,323 miljoni reisijani ehk -61,8%.
Kruiisiturism peatus täielikult.
Turg kahanes kõikjal - lähimatest konkurentidest teenindas Helsingi sadam 2020. aastal 4,757 miljonit
reisijat ehk -60,7% vähem kui aasta varem ja Riia sadam 0,278 miljonit reisijat ehk -67,9% vähem.
Eelmistel aastatel Tallinna ja Helsingi sadamate näitajaid toetanud aktiivne tööturu ja ettevõtlusega
seotud pendelränne Eesti ja Soome vahel on samuti olulises osas piiratud. Rahvusvahelise laevaliikluse
mahtude taastumine on otseses seoses pandeemiat põhjustava viiruse kontrolli alla saamisega ning
sõltub kõigi siht- ja lähteriikide olukorrast. Tõenäoliselt toimub see järkjärgult alates 2022. aastast.
6
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
AS Saarte Liinid on omakorda turgu valdavaks ettevõtteks siseriiklikel laevaliinidel toimuva reisijateveo
teenindamisel. Ettevõte täidab riiklikku tellimust parv- ja liinilaevadega toimuva avaliku liiniveo
tingimuste tagamisel ja reaalne konkurents antud segmendis puudub. Sarnaselt rahvusvahelistele
reisilaevaühendustele muutis Covid-19 pandeemia ka siseriikliku liikumist. 2020. aastal teenindati AS
Saarte Liinid sadamates liinipõhiselt kokku 2,174 miljonit reisijat (lahkuvate ja saabuvate reisijate
koguarvestuses 4,348 miljonit reisijat) mis on 16,6% vähem, kui aasta varem. Erinevalt rahvusvahelisest
liiklusest oli kriisi mõju siin oluliselt väiksem, kuna ettevõtlusega seotud liiklusmahud säilitasid oma
senise taseme. Samuti kompenseeris rahvusvahelistest liikumispiirangutest tingitud nõudluse
vähenemise aktiivne siseturism 2020. aasta II poolaastal.
Pandeemiaga alanud kriis mõjutab siseriiklikku laevaliiklust samuti pikemaajaliselt ja käesoleva aruande
koostamisel on selge, et 2021. aastal tuleb arvestada viiruse leviku järgnevate lainetega ning võimalike
siseriiklike liikumispiirangutega. Turu ja veomahtude järkjärgulist taastumist võib ka siin eeldada alates
2022. aastast.
4. TEGEVUSTULEMUSED
4.1 Reisijate ja sõidukite arv teenindatud liinidel
2020. aastal tagati AS Saarte Liinid sadamate Liinilaevadel teenindatud reisijate ja sõidukite arv
kaudu liiklus kokku 12 avalikul regionaalsel AS Saarte Liinid sadamad kokku 2011-2020
laevaliinil, mille kaudu peeti ühendust Saaremaa,
Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Abruka,
Manilaiu ja Piirissaare saartega. Ettevõttele poolt
omandatud Papissaare ja Vikati sadamate
2 607 798
2 505 122
rekonstrueerimistööd lõpetatakse põhimahus
2 440 113
2 284 958
2 275 223
2021. aastal ning siis lisandub siia loetelusse ka
2 205 704
2 174 108
2 120 002
Vilsandi saart teenindav liin. Lisaks haldab AS
2 021 423
1 925 419
Saarte Liinid Naissaare sadamat, mille kaudu
peetakse mandriga ühendust kommertsalustel
tegutsevate laevaliinidega. Nagu eelnevalt
viidatud, siis mõjutas ettevõtte 2020. aasta
1 122 424
1 071 536
1 034 005
1 019 399
majandustulemusi üle maailma levinud Covid-19
930 583
932 309
898 451
843 992
pandeemia. Sellega kaasnenud liikumispiirangud
783 670
737 240
ja eriolukord muutsid oluliselt siseriiklike
laevaliinide reisijate- ja sõidukite liikumise
trende. Kas muudatused on ajutised või mõnes
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
osas ka alalised, see selgub paari järgneva aasta
jooksul. reisijate arv sõidukite arv
AS Saarte Liinid sadamaid läbinud liinilaevade reisijate arv langes 2020. aasta kokkuvõttes tagasi 2014.
aasta tasemele, sadamates teenindati kokku 2,174 miljonit reisijat. Reisijate koguarv kahanes aastaga -
433,7 tuhande reisija võrra ehk -16,63%. (2019. aastal teenindati 2,608 miljonit reisijat, kasv aastaga
+102,7 tuhande reisija võrra ehk +4,1%). Äriühingu sadamates teenindatud sõidukite arv kahanes
aruandeaastal samuti, kuid vähemal määral. 2020. aastal teenindati kokku 1,034 miljonit sõidukit, mis
on -88,4 tuhat sõidukit ehk -7,88 % vähem, kui aasta varem. (2019. aastal teenindati kokku 1,122 miljonit
sõidukit, kasv aastaga +50,9 tuhande sõiduki võrra ehk +4,7%.). Sõidukite koguarvu suhteliselt väiksem
langus võrreldes reisijatega on samuti seotud konkreetse Covid-19 pandeemia mõjudega.
Liikumispiirangud ja regionaalsed eriolukorrad vähendasid olulises mahus eelkõige busside ja teiste
ühissõidukitega liiklejate, sealhulgas suveperioodil tavapäraselt suurt osakaalu omavate grupituristide
arvukust liinidel veetud reisijate hulgas.
7
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Reisijate ja sõidukite kogumaht ning nendega seotud muutused tulenevad endiselt kahelt suuremalt
liinilt:
Kuivastu-Virtsu liinil veeti 2020. aastal 1,409 miljonit reisijat (kahanemine aastaga -365,0 tuhande
reisija võrra ehk -20,6%) ja 692,9 tuhat sõidukit (kahanemine aastaga -76,5 tuhande reisija võrra ehk
-9,9%)
Heltermaa-Rohuküla liinil veeti 2020. aastal 0,567 tuhat reisijat (kahanemine aastaga -55,3 tuhande
reisija võrra ehk -8,9%) ja 270,0 tuhat sõidukit (kahanemine aastaga -6,9 tuhande reisija võrra ehk -
2,5%)
Nimetatud põhiliinidel veetud reisijate arv kokku moodustas aruandeaastal 90,9% kõigist AS Saarte
Liinid poolt teenindatud reisijatest, teistel liinidel teenindati 9,1% reisijatest. 2019. aastal olid samad
näitajad 91,9 % ja 8,1%. Sõidukite arv Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla liinidel moodustas
eelmistel aastal kokku 93,1% ja teistel liinidel kokku 6,1% kõigist teenindatud sõidukitest. 2019. aastal
olid samad näitajad vastavalt 93,2 % ja 6,8%.
Teenindatud reisijate ja sõidukite arv kuude lõikes
Äriühingu sadamaid läbivate reisijate ja sõidukite
AS Saarte Liinid sadamad kokku 2019 ja 2020 teenindusmahud on väga sesoonsed, muutudes
kuude lõikes oluliselt. Seejuures on sesoonsus
500 000 sõidukite puhul võrreldes reisijateveoga
mõnevõrra väiksem kuna ühissõidukitega liiklejate
450 000
arv kasvab suveperioodil oluliselt. Näitajaid
400 000 mõjutab ka see, et väiksematele saartele
sõidukeid regulaarselt ei veeta.
350 000
Sesoonsuse muster ise on aastate lõikes
300 000
praktiliselt sama ning nii reisijate kui sõidukite
250 000 põhimaht jäävad II ja III kvartalisse. Ülevedude
tippkuul juulis ületab reisijate veomaht näiteks
200 000 veebruari neljakordselt. Aruandeaastal teostati
perioodil aprillist-septembrini kokku 56,4% kõigist
150 000 äriühingu sadamates aasta jooksul teenindatud
100 000
liinireisidest. Samal ajavahemikul üleveetud
reisijate arv moodustas 64,8% aasta jooksul
50 000 sadamaid läbinud inimeste kogumahust ning
sõidukite osakaal 61,4% äriühingu sadamate
0 kaudu aasta jooksul veetud sõidukite koguarvust.
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Sõidukite liiklusmahtude väiksem sesoonsus
reisijad 2019 sõidukid 2019 tuleneb otseselt ettevõtlusega seotud veokite
liiklusest, mille näitajad kõiguvad kuude lõikes
reisijad 2020 sõidukid 2020 oluliselt vähem.
Covid-19 pandeemia täiendavad mõjud avaldusid aruandeaastal kuude lõikes kõigil liinidel. Märtsist
maini kehtinud regionaalsete piirangute mõju oli otsene: kui märtsis vähenes reiside maht liinidel kokku
-13%, sõidukite arv -41% ja reisijate arv -53%; siis kogu aprilli kestnud piirangutega vähenes reiside maht
koguni -39%, sõidukite arv -80% ja reisijate arv -92%.
Piirangud ja eriolukord lõpetati valitsuse otsusega mai keskel ning juuli ja august tõid mõnevõrra
ootamatult siseturismist tingitud rekordid suvekuude veomahtudes. Sügisel alanud pandeemia teise
laine mõjud ilmnesid aasta lõpuks siiski uuesti. Novembris vähenes reisijate arv liinidel võrdluses eelmise
aastaga taas -12% ja detsembris koguni -21%.
8
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
4.2.Kaubavedude ja kommertsaluste teenindamine
Kaubavedude teenindamisel osutus Covid-19 pandeemia mõju 2020. aastal kardetust väiksemaks ning
AS Saarte Liinid sadamates aruandeaastal teenindatud kaupade kogumaht oli kokku 838,1 tuhat tonni
vähenedes aastaga -25,1 tuhande tonni võrra ehk -2,5%. Arvestades eelnevatel aastatel siinsete
kaupade sihtturgudel toimunud muutusi, võib antud tulemust pidada pigem heaks.
AS Saarte Liinid sadamates aruandeaasta jooksul laaditud kaupade kogumaht vähenes teist aastat
järjest kokku -44,3 tuhande tonni võrra ehk -5,4% samas kui lossitud kaupade kogumaht kasvas +19,2
tuhande tonni võrra ehk +39,6%.
Kaubaveo põhiliseks mõjutajaks oli ümarpuidu Teenindatud kaupade maht ja kaubalaevade arv
ekspordimahtude jätkuv kahanemine, mille AS Saarte Liinid sadamates 2011-2020
tingis looduskahjudega kaasnenud Kesk-Euroopa
madala kvaliteediga puidu pakkumise kasv ja
948,665
hinnalangus. Ümarpuidu hinnalangus 2020.
940,028
911,962
900,497
aasta II pooles küll peatus, kuid paberipuidu
863,837
863,185
838,050
820,621
väljavedu vähenes aastate võrdluses kokku -79,8
786,310
736,998
tuhande tonni võrra ehk -23,4%. Kokku veeti AS
Saarte Liinid sadamate kaudu ümarpuitu aastaga
vaid 259,9 tuhat tonni, mis on viimase 10 aasta
kõige kehvem tulemus. Lisaks vähenes
aruandeaastal -16,8 tuhande tonni võrra ehk -
340
15,4 % ka hakkepuidu eksport, mida veeti kokku
314
309
302
289
282
280
270
269
91,8 tuhat tonni. Samas on siin tegemist AS
258
Saarte Liinid tegevusaja paremuselt teise
tulemusega. Antud kaubagrupi liikumine on
seotud kütteperioodi algusega sihtturgudel ja 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
osa kaubakogusest nihkus uude aastasse, tuues
kaup/tuhat tonni laevad/arv
29,9 tuhande tonniga rekordilise kuumahu
2021. aasta jaanuaris.
Aasta jooksul teenindatud kaupade jaotus tonnides
Viimaste aastate parim tulemus saavutati 281,9
AS Saarte Liinid sadamad kokku 2011-2020 tuhande tonniga dolomiidi väljaveol, kasv
1000000
moodustas aastate võrdluses 33,4 tuhat tonni ehk
+13,4%. Rekordiline maht saavutati freesturba
900000
ekspordil, mida veeti kokku 136,7 tuhat tonni, kasv
800000 aastaga +20.1 tuhat tonni ehk 17,3%.
700000
Lisaks headele tulemustele dolomiidi ja freesturba
600000
teenindamisel aitasid aruandeaasta suurt
500000 ümarpuidu koguste langust kompenseerida
400000 lossitud kaupade mahud. Saartel asuvatele
300000 taristuobjektidele veeti kokku 48,7 tuhat tonni
graniitkillustikku, aastase kasvuga +8,4 tuhande
200000
tonni võrra ehk +20,9%, ning peale mõne-aastast
100000 pausi ka freesasfalti, kokku 9,3 tuhat tonni.
0 Äriühingu tegevusaja rekordtulemus tehti
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 sadamates lossitud kala koguses, kokku 8,6 tuhat
meresaadused freesasfalt ehitusmaterjalid tonniga ja aastase kasvuga 3,4 tuhande tonni võrra
naftasaadused muu kaup teesool ehk +63,6%. Teiste vähemoluliste kaubagruppide
kala graniitkillustik hakkepuit osas olid majandusaasta tulemused eelmiste
freesturvas dolomiit ümarpuit
aastatega võrreldes sarnased.
9
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Sadamate lõikes baseerusid kaubaveo mahud sarnaselt eelnevatele aastatele Virtsu sadamal, kus veeti
398 515 tonni kaupa (2019.aastal 358 770 tonni), Roomassaare sadamal, mille kaudu veeti 2020. aastal
318 558 tonni kaupa, (2019. aastal 358 072 tonni), Heltermaa sadamal, kus veeti 95 276 tonni kaupa
(2019.aastal 128 582 tonni) ja Rohuküla sadamal, kus veeti 24 260 tonni erinevaid kaupu (2019.aastal
17 365 tonni). Kui Roomassaare on kaotanud eelkõige ümarpuidu mahus, siis Heltermaal on mahtude
vähenemine ajutine ja seotud kaubakai rekonstrueerimisega avaliku liiniveo tarbeks.
Kaubakäibe jaotus liikide lõikes Kaubakäibe jaotus AS Saarte Liinid sadamate vahel
AS Saarte Liinid sadamad kokku 2020 2020. aastal (tonnides; %)
dolomiit
Roomassaare
33,6%
38,0%
ümarpuit
Heltermaa
31,0%
11,4%
Rohuküla
2,9%
Naissaare
0,1%
freesturvas
muud kaubad 16,3%
Munalaiu
1,2%
0,1%
Virtsu
kala 47,6% Ringsu Abruka
hakkepuit graniitkillustik
1,0% 0,0% 0,0%
10,9% 5,8%
AS Saarte Liinid poolt teenindatavatest kaupadest on suurim kasvupotentsiaal kergetel puistekaupadel,
eelkõige hakkepuidul ja freesturbal. Lääne-Eestis ja saartel on piisavalt vähekvaliteetsest
metsaressurssi, millest toodetava puiduhakke ja -graanulite nõudlus Skandinaavia turul püsib. Samas
regioonis asuvad ka aktiivsete kaevandamislubadega turbamaardlad, mille kasutusperiood kestab veel
vähemalt 20 aastat. Samas tuleb arvestada, et antud kaubagruppide ekspordimahte võivad perspektiivis
mõjutada Euroopa Liidu regulatsioonid. Piirangute seadmine on tõenäoline nii fossiilse kui ka puidul
põhineva tootmine toorme kasutamisel.
AS Saarte Liinid arvestab kirjeldatud trende kindlasti ka lähitulevikus kaubavedude teenindamiseks
suunatavate investeeringute kavandamisel. Enamiku Eestist eksporditavate toormeliikide puhul on
võimalik neid olulisel määral väärindada ning regionaalselt on otstarbekas luua võimalused sellisteks
tegevuseks just sadamates.
Lisaks avalikku liinivedu teenindanud parvlaevadele, sadamates baseeruvatele riiklike ametite alustele,
lootsilaevadele teenindasid äriühingu sadamad 2020. aastal kokku 1 395 alust, mis on +448 võrra ehk
+47,3% rohkem, kui eelnenud aastal. Kasv põhines eelkõige püügipiirkondade tõttu Roomassaares,
Virtsus ja Rohukülas baseerunud kalalaevadel ning Heltermaal ja Rohukülas peatunud riiklike veeteede
süvendamisega seotud alustel.
SL Marinas nime all turustatavates AS Saarte Liinid väikelaevasadamates teenindatud aluste koguarv
kasvas. Kokku külastas aruandeaastal ettevõtte poolt hallatavaid väikelaevasadamaid 7 060 alust 23 922
inimesega pardal. 2019. aastal oli aluseid 6 434 ja inimesi 22 699. Antud segmendis osutusid Covid-19
pandeemiaga kehtestatud rahvusvahelised piirangud kasvu toetavaks kuna suve teine pool oli Eestis
siseturismi ning sealhulgas ka mereturismi valdkonnas väga aktiivne.
10
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
4.3 Tulud ja kulud
Tulud: AS Saarte Liinid 2020. aasta tulude maht oli Müüdud teenuste osatähtsus kliendigruppide lõikes
ettevõtte senise tegevusaja suurim, kokku 9,019 AS Saarte Liinid 2020 ja 2019 (%)
miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes kasvasid
äriühingu tulud kokku +443,9 tuhande euro võrra Tulud reisilaevadelt 0,3%
0,5%
ehk +5,2%. Suurima osatähtsusega on müügitulud,
moodustades kokku 6,988 miljonit eurot ehk Tulud kalalaevadelt 0,6%
0,5%
77,8% kogutuludest. Teenuste müügimaht kasvas
aastaga kokku +387,5 tuhande euro võrra ehk Tulud muudelt laevadelt 0,4%
0,7%
+5,9%. Kasvu tagas põhiosas liinilaevade
3,2%
teenindamine, kus tulud kasvasid vaatamata Tulud jahisadamast
1,0%
reisijate koguarvu vähenemisele suursaarte liinide
Tulud muudelt teenustelt 1,6%
reisijatasude ühtlustamise ja väikesaarte uute 1,5%
liinitasude tulemusel +382,8 tuhande euro võrra 3,1%
Tulud teistelt klientidelt
ehk +12,5%. Samas kasvas ka tänu kokkuleppele 2,0%
täiendavate laadimisteenuste osutamiseks Virtsu Tulud ujuvalustelt 2,1%
2,4%
sadamas tulu kaubalaevade teenindamiselt kokku
+125,1 tuhande euro võrra ehk +4,6%. Äriühingu Tulud rendilt 3,4%
3,4%
suuruselt teine tulugrupp on sihtfinantseerimise
tulu kogusummas 1,918 miljonit eurot, mis kasvas Tulud kaubalaevadelt 40,4%
40,9%
aastate võrdluses +38,0 tuhande euro võrra ehk
49,8%
2,0%. Muud äritulud, mille aruandeaastal moodus- Tulud liinilaevadelt
47,0%
tasid vana ujuvsüvendaja müügitulu ja erinevad 0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0%
leppetrahvid oli kokku 113,9 tuhat eurot, kasvasid
2020 2019
+18,4 tuhande euro võrra, ehk +19,3%.
Tululiikide lõikes oli aruandeaastal AS Saarte Liinid sadamates suurima osakaaluga põhitegevus,
sealhulgas sildumisteenuste osutamine kokku 3,654 miljoni euro ulatuses ehk 52,3% müügituludest ning
reisijatasude, laadimise ja lossimisega seotud tulud kokku 2,744 miljoni euro ulatuses ehk 39,3%
müügituludest. Teiste tulugruppide osakaal müügituludes on oluliselt väiksem ning nende mõju
äriühingu majandustulemile vähem olulisem.
Tabel 2. AS Saarte Liinid müügitulu jaotus riikide vahel aastate võrdluses 2011-2020. (eurodes).
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Eesti 3 607 852 3 886 018 4 045 490 4 444 314 4 594 683 4 374 587 5 048 573 5 411 747 5 559 742 6 011 011
Soome ja
Skandinaavia 410 770 455 061 487 976 599 728 432 729 341 436 411 228 567 295 613 068 543 753
sh Soome 247 846 235 439 200 720
sh Rootsi 219 109 222 449 200 479
sh Taani 100 340 152 731 138 972
sh Norra 0 2 449 3 581
Saksamaa 298 953 341 224 334 348 325 899 357 919 364 339 366 892 204 364 206 800 215 377
Holland 49 983 57 011 76 036 127 026 166 772 152 194 154 188 164 670 164 761 178 705
Poola 45 932 21 308 34 202 53 028 33 624 28 673
Läti 16 202 18 150 38 192 4 205 4 705
Muud riigid 32 769 18 607 6 082
müügitulu kokku 4 741 327 4 945 864 5 498 982 5 600 051 5 272 083 5 270 066 7 008 609 6 472 064 6 600 808 6 988 305
siseturu osakaal 76,1% 78,6% 73,6% 79,4% 87,2% 83,0% 72,0% 83,6% 84,2% 86,0%
AS Saarte Liinid teenuste müük põhineb koduturul, mis moodustas 2020. aastal 86,0% müügituludest.
Põhiline tulu teeniti sadamateenuste osutamiselt siseriiklikele parv- ja liinilaevadele, väiksemas mahus
teistele laevadele ja sadamate teenuseid kasutavatele klientidele. Siseturu osakaalu kasv on osaliselt
seotud liinilaevade tasude korrigeerimisega. 2020. aastal ühtlustas AS Saarte Liinid reisijatasu kõigil
suurematel avalikel liinidel, millega kaasnes tasude osaline tõstmine ja müüginäitajate kasv.
11
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Siseturu müüki toetas ka uute baassadamatasude kehtestamine väiksematel liinidel järgmisteks
lepinguperioodideks. Eksporditulu määratlemisel lähtutakse kaubalaevade osas sadamate teenuseid
kasutanud agenteerimisettevõtete poolt edastatud andmetest kauba sihtriikide kohta, kalalaevade
puhul aga laevade lipuriikidest. Ekspordi osakaal on aastate võrdluses vähenenud eelkõige seoses
Skandinaavia ja Soome suunal toimuva ümarpuidu väljaveo kahanemisega. Saksamaale suunatud
dolomiidi ekspordi maht püsib rahuldaval tasemel ja lähiaja suurim kasvupotentsiaal on endiselt
erinevatel puistekaupadel (freesturvas, hakkepuit, tee-ehitusmaterjalid).
Kulud: AS Saarte Liinid kulud moodustasid 2020. aastal kokku 8,206 miljonit eurot, kasvades aastaga
+493,7 tuhande euro võrra ehk +6,4%. Äriühingu kulud jäid põhilistel kirjetel kavandatud mahtude
piiresse, kuid varieerusid erinevate suuremate kulugruppide lõikes oluliselt. Eelarve ületati üldjuhul neil
kirjetel, kus täiendavaid kulusid tuli teha täiendava tulu teenimiseks 2019. aastal moodustasid AS Saarte
Liinid tegevuskulud kokku 7,713 miljonit eurot, kasvades aastaga +205,2 tuhande euro võrra ehk +2,7%.
AS Saarte Liinid kuludest oli aruandeaastal suurima osatähtsusega (39,9%) põhivarade kulum kokku
summas 3,265 miljonit eurot, kasvades aastaga +180,9 tuhande euro võrra ehk +5,9%. Kasv tulenes
majandusaastal teostatud uutest investeeringutest ja varem rekonstrueeritud ja ehitatud põhivara
arvele võtmisest. 2019. aastal oli äriühingu põhivarade kogukulum 3,084 miljonit eurot, kasvades
aastaga +155,9 tuhande euro võrra ehk +5,3%.
Osatähtsuselt teisele kohale (31,7%) jäid kulude seas aruandeaasta tööjõukulud kokku summas 2,823
miljonit eurot, kasvades aastaga +153,8 tuhande euro võrra ehk +6,2 %. Kulude kasvu mõjutasid
põhiosas AS Saarte Liinid juhtkonnas toimunud muudatused. Aruandeaastal valiti nii uus nõukogu kui
uus juhatuse koosseis, mis asus ametisse uute tingimustel. 2019. aastal olid äriühingu tööjõukulud kokku
2,446 miljonit eurot, kasvades aastaga +99,7 tuhande euro võrra ehk +4,2 %.
Suuruselt kolmanda (27,1%) olulise kulugrupi kokku summas 2,147 miljonit eurot moodustasid 2020.
aastal ettevõtte põhitegevuseks vajalike kaupade, materjali ja teenustega seotud kulud ja
mitmesugused tegevuskulud kokku, mis kasvasid aastaga kokku +56,9 tuhande euro võrra ehk +2,7%.
Tegevuskulude kasv on eelkõige seotud täiendavate allhankekuludega laadimisteenuse korraldamiseks
Virtsu sadamas. 2019. aastal olid kaupade, materjali ja teenuste ja mitmesugused tegevuskulud kokku
2,090 miljonit eurot, kasvades aastaga kokku +55,5 tuhande euro võrra ehk +2,7%.
Seoses kompromisskokkuleppe saavutamisega vaidluses võlgnikuga kandis AS Saarte Liinid
majandusaastal erakorralise kuluna maha 89,4 tuhande euro suuruse osa Väinamere Liinid OÜ
viivisnõudest.
4.4 Kasum, kasumimarginaal ja EBITDA
AS Saarte Liinid puhaskasum oli 2020. majandusaastal 813,4 tuhat eurot, kahanedes aastaga +49,7
tuhande euro võrra ehk +5,7%. Ettevõtte kasumimarginaal oli aruandeaastal müügituludega võrreldes
11,6% ning tuludega võrreldes 9,1%. 2019. aastal oli äriühingu puhaskasum 863,1 tuhat eurot, kasvades
aastaga +7,8 tuhande euro võrra ehk +0,9% ning kasumimarginaal müügituludega võrreldes 13,1% ja
tuludega võrreldes 10,1%.
Äriühingu tootluse hindamisel ja võrdlemisel tuleb kindlasti märkida Covid-19 pandeemiaga seotud
erakorraliste asjaolude olulist mõju majandusaasta tulemustele. 2020. aastal jäi AS Saarte Liinid
kasumiplaan täitmata eelkõige eriolukorrast tingitud liinilaevade reisijate mahu olulise vähenemise
tõttu, millega kaasnes ka prognoositud reisijatasude alalaekumine. Lisaks korrigeeriti äriühingu
tulemusnäitajaid varasemate majandusaastate nõuete allahindluse võrra. Mõlema erakorralise asjaolu
kogumõjul vähenes aruandeaasta reaalne tulem kuni 300 tuhande euro võrra.
12
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
AS Saarte Liinid finantsvõimekuse näitajad perioodil 2011-2020
EBITDA Kasum Müügi rentaablus Tulude rentaablus
2500000 20,0%
18,0%
2000000 16,0%
14,0%
1500000 12,0%
10,0%
1000000 8,0%
6,0%
500000 4,0%
2,0%
0 0,0%
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
AS Saarte Liinid majandustegevuse efektiivsus on samas tervikuna stabiilne. AS Saarte Liinid EBITDA
(kasum ilma sihtfinantseerimist arvestamata enne intressitulu ja -kulu, tulumaksu ja kulumit) oli 2020.
aastal kokku 2,221 miljonit eurot, kasvades aastaga +81,4 tuhande euro võrra ehk +4,3 %. AS Saarte
Liinid EBITDA oli 2019. aastal kokku 2,140 miljonit eurot, kasvades aastaga +98,4 tuhande euro võrra
ehk +4,8 %
4.5 Varade tootlus
AS Saarte Liinid puhul mõjutab teenuste Varade mahu ja Omakapitali muutus aastate lõikes
hinnastamist ning seeläbi ka investeeringute AS Saarte Liinid 2011-2020
tasuvust ja tootlust regionaalpoliitiliste ning avaliku
huviga seotud tegevuseesmärkide täitmine,
sealhulgas ka majanduslikult mittetasuvate, kuid
65 174 171
riiklikult oluliste väikesadamate haldamine. 59 954 652
59 878 309
59 494 678
59 179 969
Äriühingu varade madal tootlus tuleneb olulisel
58 933 065
58 791 000
58 502 794
57 242 887
55 893 288
määral sihtfinantseeringute suurest osakaalust
avaliku teenuse tagamiseks tehtud investeeringute
rahastamisel ning mida hinnastamisel liinivedude
kulude optimeerimiseks seni ei arvestata. Riigil
tuleb AS Saarte Liinid omanikuna lähiaastatel teha
olulised riigisisese liiniveo rahastamist puudutavad
otsused kuna on selge, et tulevikus väheneb
22 960 220
sihtfinantseeritud investeeringute osakaal olulisel
19 146 811
18 283 669
17 428 301
12 700 009
13 597 284
14 478 770
15 387 294
16 043 583
16 746 885
määral. Seega muutub omatulu teenimine avaliku
liiniveo hinnastamisel järjest olulisemaks ja
põhivarade taastootmiseks vajalik kapitalikulu
peab kindlasti kajastuma regionaalseid ühendusi 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
teenindavate sadamate teenuste hindades, tõstes
baassadama- ja reisijatasud vabaturumääradega varad kokku omakapital kokku
võrreldavale tasemele.
Tootlust mõjutab ka see, et uute varade kapitalikulu jõuab lepingulistesse hindadesse ajalise viivitusega.
AS Saarte Liinid varade tootlus langes peale uusi investeeringuid (kasum jagatud perioodi lõpu varade
mahuga) 2020. aastal 1,25% tasemele. Võrreldes eelnenud 2019. aasta 1,44% suuruse näitajaga ollakse
sisuliselt küll samal tasemel, kuid tegemist endiselt ka taristuettevõtte jaoks väga madala näitajaga.
13
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
AS Saarte Liinid omakapitali ühekordne kasv aruandeaastal on seotud äriühingu omanikku esindav
majandus ja taristuministri otsusega aktsiakapitali suurendamiseks 3,0 miljoni euro võrra. Aktsiakapitali
suurendamise ostus tehti ühe otsusena Vabariigi Valitsuse meetmetest Covid-19 pandeemiast
ettevõtluskeskkonnale tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks. AS Saarte Liinid puhul on
tegemist kaudse meetmega, ettevõte ise abi ei vajanud. Kogu rahalise sissemaksena lisandunud
aktsiakapital investeeritakse Roomassaare sadama laiendusse.
5. INVESTEERINGUD, SOETUSED JA ARENGUVÄLJAVAATED
2020. aastal investeeris AS Saarte Liinid uute infrastruktuuriobjektide väljaehitamisse, olemasolevate
objektide parendamisse, seadmete soetamisse ning uuringutesse ja projekteerimisse kokku 4,858
miljonit eurot, mis oli +1,392 miljoni eurot ehk +40,2% rohkem, kui 2019. aastal, mil investeeriti kokku
3,466 miljonit eurot. Investeeringute mahu suurenemine oli seotud Euroopa Liidu rahastamisperioodi
2014-2020 vahenditest toetatud projektide lõpetamisega. 2020. aasta suurimad investeeringud tehti
sarnaselt varasemale Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja Regionaalfondi vahendite arvelt, lisaks
reinvesteeriti aasta jooksul äriühingu poolt teenitud omavahendid.
Rahaliste vahendite paigutamise sihtotstarbed olid järgmised:
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest: 2020. aastal jätkati projekti „Avaliku liiniveo
teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ raames töödega kolmel objektil. Kihnus on
lõpetamisel kai nr. 1 rekonstrueerimine objekti kogumaksumusega 1,082 miljonit eurot, millest 2020.
aastal teostati töid kokku 731,2 tuhande euro eest. Papisaares on pooleli sadama rekonstrueerimine
koos veetee süvendamisega objekti kogumaksumusega 900,0 tuhat eurot, millest 2020. aastal
teostati töid kokku 612,0 tuhande euro eest. Vikati sadama rekonstrueerimine lõpetati ja tööde
kogumaksumuseks kujunes 561,9 tuhat eurot. ja Papissaare sadamates toimusid aruandeaastal
investeeringute ja hankemenetluste ettevalmistavad tegevused. Projekti „Rohuküla ja Heltermaa
sadama täiendava kaldarambi rajamine“ raames toimusid tööd kahel objektil. Heltermaa sadam kai
nr 3 rekonstrueerimine on tänase seisuga lõpetatud, objekti kogu-maksumuseks on 1,101 miljonit
eurot, millest aruandeaastal teostati töid kokku 930,2 tuhande euro eest. Rohuküla kai nr 7 on samuti
aruande koostamise ajaks valmis objekti kogumaksumusega 956,7 tuhat eurot, millest aruandeaastal
teostati töid kokku 856,9 tuhande euro eest.
Euroopa Liidu Regionaalfondi Interreg Eesti-Läti programmi projekti „EstLat Harbours II“ raames
alustati ettevalmistusi Sõru sadama osaliseks rekonstrueerimiseks, kuid investeeringuid veel ei
teostatud.
Ettevõtte omavahenditest ja laenude arvelt rahastatud projektid: 2019. aastal teostati
omavahendite ja laenu arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 1,161 miljoni euro ulatuses.
Aruandeaasta suurimateks omavahendite arvelt teostatud investeeringuteks olid:
- Sviby sadama kaide rekonstrueerimine 326,7 tuhande euro eest,
- Sadamate e-logiraamatu arendamine videovalvesüsteemide kaasajastamine 109,5 tuhande euro
eest
Laenude põhiosa tagasimakseid teostati 2020. aastal 753,3 tuhande euro ulatuses.
Euroopa Liidu struktuurfondide rahastamisperioodi 2014-2020 Ühtekuuluvusfondi projekti „Avaliku
liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ elluviimisel pöörati 2020. aastal
põhitähelepanu projekti raames kavandatud tööde mahtude ja seotud hangete täpsustamisele ning
tööde lõpetamisele. AS Saarte Liinid objektidele eraldatud toetuse kogumaht on 10 000 000 eurot, mille
täies mahus rakendamiseks muutis valitsus kehtivat riiklikku transpordi investeeringute kava, lisades
sinna Vilsandi saare ühenduse tagamiseks vajalikud Papissaare ja Vikati sadamad, Saare maakonnas ning
regionaalsete sadamate korrashoiuks vajaliku uue ujuvsüvendaja soetamise. Heltermaa ja Rohuküla
sadamate varurampide ehitamine eraldati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)
ettepanekul esialgsest projektist. Aruande aasta lõpuks on tööd põhimahus lõpetatud kõigil olulistel
14
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
objektidel. Käesoleva aruande koostamiseks on valminud ja katsetused läbinud Heltermaa kui Rohuküla
kaid ja varurambid, samuti on kasutuses Vikati sadama kai. Covid-19 pandeemiast tingitud
liikumispiirangud ja logistilised erilahendused on mõnevõrra nihutanud Kihnu kai nr 1 ja Papissaare
sadama tööde lõpptähtaega, kuid aktiivseks navigatsioonihooajaks lõpetatakse tööd ka neil objektidel.
Euroopa Liidu struktuurfondide rahastamisperioodi 2014-2020 Ühtekuuluvusfondi projekti „Avaliku
liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine“ elluviimisel pöörati 2020. aastal
põhitähelepanu projekti raames kavandatud tööde mahtude ja seotud hangete täpsustamisele ning
tööde lõpetamisele. AS Saarte Liinid objektidele eraldatud toetuse kogumaht on 10 000 000 eurot, mille
täies mahus rakendamiseks muutis valitsus kehtivat riiklikku transpordi investeeringute kava, lisades
sinna Vilsandi saare ühenduse tagamiseks vajalikud Papissaare ja Vikati sadamad, Saare maakonnas ning
regionaalsete sadamate korrashoiuks vajaliku uue ujuvsüvendaja soetamise. Heltermaa ja Rohuküla
sadamate varurampide ehitamine eraldati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)
ettepanekul esialgsest projektist.
2021. aasta jooksul investeeritakse projekti esialgse kava kohaselt 7,549 miljonit eurot. Suurima
sihtfinantseeritud objektina on kavas Euroopa Liidu Regionaalfondi Interreg Eesti-Läti programmi
projekti „EstLat Harbours II“ raames kavandatud Sõru sadama kai nr 3 rekonstrueerimine
kogumaksumusega 450,0 tuhat eurot, millest toetus moodustab 332,2 tuhat eurot. Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi vahenditest jätkatakse projekti „Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate
rekonstrueerimine“ raames töid Paissaare sadamas, kus on kavas välja ehitada liiniveo teenindamiseks
vajalik hoone koos sadamaalaga. Tööde esialgseks maksumuseks on kavandatud 380,0 tuhat eurot,
toetuse osakaal selgub varasemate sama projekti objektide kokkuvõtetest.
Suurimaks kavandatud üksikobjektiks on 2021. aastal Roomassaare kai nr 1 laiendamine, mille eeldatav
kogumaksumus koos süvendustöödega on 3,0 miljonit eurot, ning mida rahastatakse aruandeaastal
läbiviidud aktsiakapitalis suurendamise arvel. Teiseks suuremaks investeeringuobjektiks on Kuivastu
sadamasse kavandatud tootmishoone esialgse maksumusega 750,0 tuhat eurot, mida rahastatakse
vajadusel laenuvahendite arvelt.
6. KVALITEEDI- JA KESKKONNAJUHTIMINE
AS Saarte Liinid majandustegevuse ja rekonstrueerimistööde mõju sadamate lähiümbruse elustikule
ning keskkonnale on üldjuhul väike. Ettevõtte poolt peetavates sadamates on tegemist pikka aega
kasutusel olnud sadamakohtadega ja keskkond on sellega kohanenud. Sadamate rekonstrueerimisel on
pigem püütud luua paremaid tingimusi kaldaala ja veestiku kaitseks. Kõigi oluliste arenguprojektide
elluviimisel on AS Saarte Liinid tellinud keskkonnamõju hinnangud (KMH) vastavalt seadusandluses
ettenähtud nõuetele.
Regulaarselt uuritakse ja kontrollitakse nii sadamate olemasoleva kui kavandatava tegevuse
keskkonnamõju ning selle vähendamiseks vajalikke võimalikke alternatiivlahendusi. Senise
seirekogemuse baasil võib öelda, et AS Saarte Liinid sadamates kaasneb märkimisväärne keskkonna-
mõju üldjuhul ainult rekonstrueerimisega seotud süvendamis- ja kaadamistöödest, samas on sadamate
akvatooriumites süvendamisel teisaldatav pinnas regioonile iseloomulik, peamiselt peene fraktsiooniga
muda või savimuda, ning sellega ei kaasne täiendavat reostust. Sadamate piirkonna elustik, mida
rekonstrueerimise käigus mõjutatakse, taastub peale tööde lõpetamist ja ala stabiliseerumist. Ehituse
perioodil ja sadamate hilisemas ekspluatatsioonis kehtib põhimõte ,,saastaja maksab’’.
AS Saarte Liinid sadamate rekonstrueerimisel ja ekspluatatsioonil jälgitakse parimaid võimalikke
tehnika ja tehnoloogia nõudeid. Kui ehitustegevuse, süvendamise ja hilisema ekspluatatsiooni käigus
selgub mingi erilise ohuga avariiline olukord (reostus, torm), tegevus peatatakse ja võetakse kasutusele
meetmed, et oht saaks kõrvaldatud. Nõuded saastamise vältimiseks ja vastutus õnnetuse korral on
15
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
kirjalikult fikseeritud töövõtu – või liinilepingutes. Sadamate rekonstrueerimisel kasutatav parim
võimalik tehnika ja tehnoloogia on keskkonnasõbralikud, senised arendused sadamates on võimaldanud
tuua teenindavatele liinidele keskkonna- ja energiasäästlikumad, ökonoomsemad ning suurema
mahutavusega laevad. Efektiivsemad ja säästlikumad ühendused annavad suure panuse piirkonna
säästvale keskkonnahoiule.
Äriühingu senine keskkonnaalane põhiprobleem, Rohuküla sadama puhastusseadmete toimetõrge,
ilmnes kahjuks 2020. aastal uuesti ning kuni edasiste objektiga seotud otsusteni kasutatakse
laevaheitmete käitlemiseks regionaalsete koostööpartnerite teenuseid.
Seose Virtsu sadamas freesturba laadimisega kaasnenud õhusaaste ja materjali lendumise
vähendamiseks paigaldati kaubakaile kastmissüsteemid. Süsteemide pidevat kasutusvajadust 2020.
aastal ei tekkinud kuna puistekaupade laadimisel valitsesid üldjuhul soodsad ilmastikuolud.
7. ORGANISATSIOON JA PERSONAL
Koosseis ja töötajate arv
AS Saarte Liinid koosseisus oli seisuga 31.12.2020 kokku 20 allüksust, sealhulgas 18 sadamat, millest
eraldi tulu-kulu üksusena toimis 16 sadamat. Äriühingu töötajate arv seisuga 31.12.2020 oli kokku 97
inimest, sealhulgas:
juhatuse liikmetena 2 inimest
koosseisuliste põhitöötajatena 93 inimest (sh 1 inimene 0,5 koormusega)
tähtajaliste asendustöötajatena 2 inimest
31.12.2020 seisuga olid kõik ametikohad tööjõuga hõivatud. Lisaks koosseisulisele personalile said
aastalõpu seisuga tasu 5 inimest äriühingu nõukogu liikmetena ja 4 inimest võlaõigusseadusest
tulenevate lepingute alusel.
2020. aastal toimusid järgmised koosseisu muudatused:
Arengukavas 2014-2020 määratletud eesmärkide täitmiseks ja arendustegevuse tulemuslikuks
koordineerimiseks, ettevõtte ülese elektroonilise rajatiste ning nende ajaloo registri loomiseks,
täiendamiseks ja arendamiseks moodustati 01.01.2020 arendusjuhi ametikoht.
Organisatsiooni juhtimise, tõhusa tööjaotuse ja koordineerimise täiustamiseks, tööprotsesside
efektiivsemaks muutmiseks ja ettevõtte arengukava 2021-2030 perioodile planeeritud tegevuste
ettevalmistamiseks moodustati ettevõtte struktuuris seni Heltermaa-Rohuküla sadama
struktuuriüksusesse kuuluvatest sadamatest (Heltermaa, Rohuküla, Sõru, Sviby) 01.01.2020 kaks
eraldi juhtimisega allüksust: Heltermaa ja Sõru sadamad (Hiiu maakond) ja Rohuküla ja Sviby
sadamad (Lääne maakond), kummalgi eraldi oma allüksuse juht.
Seoses töömahu suurenemisega muudeti 01.01.2020 Triigi sadama koristaja töökoormust 0,5-lt
ametikohalt 1,0 ametikohale.
Seoses asendus- ja suvise navigatsioonihooajaga seotud töötaja aastaringse vajadusega moodustati
01.01.2020 väikesadamate allüksusesse juurde Kihnu/Munalaiu sadama alalise asendusülevaataja
ametikoht.
Seoses töömahu suurenemisega moodustati 01.01.2020 Kuivastu sadamas remondimehaaniku
ametikoht.
Seoses ujuvvahendite struktuuriüksuse juhtimise ümberkorraldamisega majanduslikel põhjustel ja
töö optimeerimise eesmärgil koondati 29.02.2020 süvendustööde juhataja ametikoht ja 01.03.2020
määrati töölaeva vastutav kapten töölaeva allüksuse juhiks.
Seoses töömahu suurenemisega moodustati 01.03.2020 Sviby sadamas 0,5-koormusega koristaja
ametikoht.
16
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
2020. aastal on detsembri lõpu seisuga töölepinguid sõlmitud 40 korral ja lõpetatud 37 korral, neist on
valdav enamus tähtajalised töölepingud seoses põhitöötajate asendamistega puhkuste ja
haiguspäevade ajal ning suvise navigatsioonihooajal seoses töömahu suurenemisega. Asendustöötajad
on valdavas enamuses korduvate töölepingutega.
Tabel 3. AS Saarte Liinid töölepingute sõlmimise ja lõpetamise statistika 2020. aastal
Jrk nr Tehing Arv %
1. Töölepingute SÕLMIMISED aasta jooksul kokku 40 x
1.1 Tähtajatult 6 15%
1.1.1 neist palgatoetusega töötu tööle rakendamine 0 0%
1.2 Tähtajaliselt 34 85%
1.2.1 neist hooajalised (navigatsioonihooajal töömahu suurenemine) 10 29%
1.2.2 neist põhitöötajate asendamised (puhkused ja haigestumised) 21 62%
1.2.3 neist tähtajalisus kahel eesmärgil (hooajatöö + asendamised) 2 6%
neist tähtajaline leping muudetud tähtajatuks (asendustöötajast 1 3%
1.2.4 põhitöötajaks)
2. Töölepingute LÕPETAMISED aasta jooksul kokku 37 x
2.1 Tööandja algatusel (koondamine) 1 3%
2.2 Töötaja algatusel (töötaja avalduse alusel) 4 11%
2.3 Tähtaja möödumisel (hooaja lõpp ja asendusaja lõpp) 32 86%
3. Juhatuse liikmete lepingud x x
3.1 Sõlmitud uued lepingud konkursi tulemusel 2 x
3.2 Lõppenud seoses tähtajaga möödumisega 2 x
4. Võlaõiguslikud töövõtu- ja käsunduslepingud X x
4.1 Sõlmimised aasta jooksul kokku 4 x
4.2 Tähtajalised lõppemised aasta jooksul kokku 4 x
Regionaalse tööandjana jaguneb AS Saarte Liinid töötajate arv vastavalt allüksuste geograafilisele
asukohale seitsmes maakonnas: Saare maakonnas 45 (sh keskus 15, Kuivastu 12, Triigi 3, Roomassaare
6, Abruka 1, Ringsu 1, süvendus 2, töölaev 4); Pärnu maakonnas 20 (sh Virtsu 12, Munalaiu 5, Kihnu 3);
Lääne maakonnas 14 (sh Rohuküla 11, Sviby 3); Hiiu maakonnas 12 (sh Heltermaa 10, Sõru 2); Põlva
maakonnas 5 (sh Laaksaare 5); Tartu maakonnas 1 (sh Piirissaare 1) ja Harju maakonnas 0 (sh 3 Naissaare
hooajalist töötajat suveperioodil).
Seoses väikesaarte sadamate ja väikelaevasadamate hooajalise tööga varieerub AS Saarte Liinid
töötajate koguarv aasta lõikes, kasvades suvisel navigatsioonihooajal tähtajaliste hooajatöötajate ja
puhkuseasendajate võrra. Suveperioodil, mille algus 2020. aasta kevadel nihkus seoses Covid-19
levikuga pisut hilisemaks, kasutati navigatsioonihooajalist lisatööjõudu tähtajaliste töölepingutega
väikesadamates kokku 12 töötajat (ülevaatajad Kuivastus 2, Roomassaares 2, Abrukal 1, Ringsus 1,
Kihnus 1, Svibys 1, Piirissarel 1, Naissaarel 3).
2020. aasta kokkuvõttes on voolavuse määr sarnaselt 2019. aastale - vaid 0,3%. Tööjõu voolavusel
arvestatakse vaid selliseid lahkumisi, mille mõjud on ettevõttele negatiivsed ja mida tööandja ise ei oleks
soovinud (nt töölepingute lõpetamised töötaja soovil või poolte kokkuleppel, seoses katseaja
ebarahuldavate tulemustega jms). 2020. aasta jooksul lahkus ettevõttest töötaja algatusel 4 inimest,
neist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu mitte ühtegi. Tööjõu voolavuse väike protsent näitab, et
regionaalsete sadamate piirkondades on töötajad püsivad, hindavad oma töökoha säilimist, personali
valik ja värbamine on andnud positiivset tulemust.
17
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
AS Saarte Liinid töötajate arvu jaotus sooliselt ja vanuste lõikes 31.12.2020
80 kuni 89 1
1
70 kuni 79 4
2
60 kuni 69 22
9
50 kuni 59 20
11
40 kuni 49 9
5
30 kuni 39 7
5
20 kuni 29 1
0
0 5 10 15 20 25
Mehed Naised
Tulenevalt asjaolust, et AS Saarte Liinid on tööandja saartel ja regionaalsetes sadamates, on töötajate
keskmine vanus suhteliselt kõrge. Kõige enam on töötajaid vanuses 50 kuni 69 aastased, mis moodustab
kogu ettevõtte tööjõust 64%. Töötajaid vanuses 40 kuni 49 aastased on 14,4%, ülejäänud vanuserühmad
on väiksema osakaaluga (vt võrdlustabel diagrammina). Vanemas eas inimesed eelistavad töötamist
võimalikult elukoha lähedal. Töö sadamates on küllaltki spetsiifiline ja seetõttu on sadamatöötajad
peamiselt mehed. AS Saarte Liinid töötajatest moodustavad 2/3 mehed ja 1/3 naised.
8. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE
Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on riigile kuuluval äriühingul kohustus rakendada
äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist
ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. AS Saarte Liinid lähtub äriühingu
juhtimisega seotud küsimuste lahendamisel HÜTi soovituslikest juhistest mõningate eranditega.
Alljärgnevalt on esitatud HÜTi sätted, mida ei järgita, ja lisatud põhjendused mittejärgimise kohta.
8.1. Üldkoosolek
AS Saarte Liinid ei järgi alljärgnevaid HÜTi punkte:
Punkt 1.2.1 - üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega
aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi
veebilehel.
Punkt 1.2.3 - samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega
avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud
või muul viisil kättesaadav.
Punkt 1.2.4 - mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi
veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta.
Punkt 1.3.1 - üldkoosoleku juhatajaks ei valita nõukogu esimeest ega juhatuse liiget.
Punkt 1.3.2 - üldkoosolekul osalevad juhatuse liikmed, nõukogu esimees ning võimalusel ka
nõukogu liikmed ja vähemalt 1 audiitoritest.
Punkt 1.3.3 - emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole liiga
kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt internet).
18
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Ülaltoodud HÜTi juhiste mittejärgimine on tingitud asjaolust, et ASi Saarte Liinid ainuaktsionäriks on
Eesti Vabariik ning aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida
esindab aktsionäride üldkoosolekul majandus- ja taristuminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja
esindaja volitused on sätestatud RVSis ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse
vastavalt vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga.
Tabel 5. Ülevaade 2020. aastal toimunud üldkoosolekutest ja ainuaktsionäri otsustest:
Ainuaktsionäri korraline üldkoosolek
Kuupäev ja koht Päevakord
1. 06.05.2020 Tallinnas (MKM) 1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.
3. Jätta 2019. a majandusaasta kasum summas 863 142 eurot jaotamata.
Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 11 833 408 eurot.
4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
Kuupäev ja koht Päevakord
Ainuaktsionäri otsused
Kuupäev ja koht Päevakord
1. 13.04.2020 Tallinnas (MKM) Aktsiaselts Saarte Liinid omanikuootuste muudatus:
1. kinnitada dokument „AS Saarte Liinid omaniku ootused“.
2. tunnistada kehtetuks 18.11.2016 ainuaktsionäri otsusega nr 16-0056
kinnitatud dokument „AS Saarte Liinid omaniku ootused“.
2. 07.05.2020 Tallinnas (MKM) 1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2019. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus
(lisatud).
3. Jätta 2019. a majandusaasta kasum summas 863 142 eurot jaotamata.
Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 11 833 408 eurot.
4. 2019. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
3. 07.09.2020 Tallinnas (MKM) AS Saarte Liinid nõukogu koosseisu muudatus:
1. kutsuda Toomas Vainola, Riho Prints ja Ain Tatter volituste lõppemise
tõttu AS-i Saarte Liinid nõukogust tagasi alates 08.09.2020;
2. pikendada Indrek Allmanni ja Marilin Heina volitusi AS-i Saarte Liinid
nõukogu liikmetena alates 08.09.2020 kolme aasta võrra;
3. valida Jaano Vink, Siiri Odrats-Koni ja Taivo Linnamägi AS-i Saarte Liinid
nõukogu liikmeteks alates 08.09.2020 volituste pikkusega kolm aastat.
4. 09.11.2020 Tallinnas (MKM) Aktsiaseltsi Saarte Liinid omanikuootuste kinnitamine:
1. kinnitada dokument „Aktsiaseltsi Saarte Liinid omaniku ootused“.
2. tunnistada kehtetuks 13.04.2020 ainuaktsionäri otsusega nr 75 kinnitatud
dokument „Aktsiaseltsi Saarte Liinid omaniku ootused“.
5. 23.12.2020 Tallinnas Aktsiaseltsi Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamine:
1. Suurendada aktsiaseltsi Saarte Liinid aktsiakapitali 3 000 000 (kolme
miljoni) euro võrra 3 000 000 uue 1-eurose nimiväärtusega aktsia
väljalaskmise teel, mille tulemusel on aktsiaseltsi Saarte Liinid aktsiakapitali
suurus 9 648 500 eurot.
2. Kõik uued aktsiad märgib ainuaktsionärina Eesti Vabariik. Aktsiate
valitsejaks saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
3. Aktsiate eest tasumine toimub rahalise sissemaksena aktsiaseltsile Saarte
Liinid summas 3 000 000 (kolm miljonit) eurot.
4. Aktsiate eest tasub ainuaktsionär enne aktsiakapitali suurendamise
avalduse esitamist äriregistrile.
5. Muuta 08.09.2017. a ainuaktsionäri otsusega nr 1.1-5/17-049 kinnitatud
aktsiaseltsi Saarte Liinid põhikirja punkti 4.1 tekst ja sõnastada see
järgmiselt: „Seltsi Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks
nimiväärtusega 1 (üks) euro (edaspidi “Aktsia(d)”).“.
6. Lubada aktsiakapitali suurendamise sissemakset kasutada ainult
Roomassaare kai nr 1 laiendamiseks lisas toodud tingimustel
19
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
8.2 Nõukogu ja auditikomitee
AS Saarte Liinid nõukogu koosneb viiest liikmest. Vastavalt RVS § 81 valib ainuaktsionäri esindaja, kelleks
on majandus- ja taristuminister, nõukogu liikmed nimetamiskomitee ettepanekul. Tulenevalt RVSi §-st
80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kes omab nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja
kogemusi, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ning võimelisust tegutseda temalt
oodatava hoolsusega ning ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja
huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. AS Saarte Liinid ei järgi HÜTi
punkti 3.2.2 - vähemalt pooled emitendi nõukogu liikmetest on sõltumatud. Nõukogu liikmed valivad
ainuaktsionäri otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu
tööd.
Nõukogu on AS Saarte Liinid ainuaktsionäri 07.09.2020 otsuse nr 1.1-5/20-048 alusel viieliikmeline
koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats-Koni, Taivo
Linnamägi. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtaeg 07.09.2023. Senistest nõukogu liikmetest
lõppesid 06.09.2020 volitused Toomas Vainolal, Ain Tatteril ja Riho Printsil.
Tabel 6. Ülevaade 2020. aastal toimunud nõukogu koosolekutest:
Nõukogu koosolekud
Kuupäev ja koht Päevakorrapunkte
1. 26.02.2020 Tallinnas 7
2. 19.03.2020 Kuressaare (elektrooniline) 1
3. 12.05.2020 Kuressaare (elektrooniline) 1
4. 22.05.2020 Kuressaare (elektrooniline) 5
5. 18.09.2020 Kuressaares 10
6. 28.10.2020 Tallinnas 2
7. 30.11.2020 Kuressaares (elektrooniline) 11
8. 18.12.2020 Kuressaares 9
Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb äriühingu tegevuse planeerimisel ja
juhtimisel ning otsustab äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute
teostamise üle. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja äriühingu ning aktsionäri huvides ja selle peamiseks
töövormiks on koosolek. 2020. aastal toimus 8 nõukogu koosolekut.
AS Saarte Liinid nõukogu koosolekute peamised teemad 2020. aastal olid järgmised:
Ülevaated ettevõtte tegevusest ja eelarve täitmisest
Ülevaated ettevõtte investeeringute ja soetuste kava täitmisest ja muudatustest, reservi
kasutamisest, ehitustööde planeerimisest, teostatud rekonstrueerimistöödest
Siseauditi 2020. aasta tööplaan ja 2019. aasta aruanne
AS Saarte Liinid arengukava 2021-2027 arutelud
Juhatuse liikmete põhi- ja lisatasude arutelu ja mõõdikute määramine
Juhatuse liikmete konkursi ettevalmistamine
Juhatuse liikmete valimine perioodiks 2020-2025
2019 majandusaasta auditeeritud aruande läbivaatamine ja üldkoosolekule esitamine
Nõukogu aruanne esitamiseks üldkoosolekule AS Saarte Liinid 2019 majandusaasta aruande
kohta
Korralise üldkoosoleku kokkukutsumine
Audiitori märgukirja/järeldusotsuse läbivaatamine
Ülevaade läbiviidud siseauditist
Nõukogu esimehe valimine ja auditikomitee koosseisu määramine
Üldkoosoleku toimumine
AS Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamisest
20
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Roomassaare sadama kai nr 1 rekonstrueerimistööd
Kelnase ja Leppneeme sadamate võimalikust üleandmisest AS Saarte Liinid koosseisu
2021. aasta eelarve kinnitamine
2021. aasta investeeringute ja soetuste kava kinnitamine
2021. aasta läbiviidavate siseauditi ülevaade
Tegevuse eesmärgid juhatusele aastaks 2021
Omanikuootuste kinnitamine
AS Saarte Liinid nõukogu enesehindamise kokkuvõtte arutelu
Nõukogu 2021. aasta tööplaani kinnitamine
2020. aasta majandusaasta vaheauditi arutelu
Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Kolmeliikmelise auditikomitee ülesandeks on osaleda
nõukogu nõustava organina järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida
finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise
aastaaruande koostamise ja audiitorkontrolli protsessi.
Auditikomitee on AS Saarte Liinid nõukogu 18.09.2020 otsuse alusel kolmeliikmeline: Kaie Karniol
(auditikomitee esimees käsunduslepingu alusel), Indrek Allmann ja Marilin Hein. Volituste tähtaeg kolm
aastat, lõpptähtaeg 28.09.2023. Majandusaasta I pooles töötas auditikomitee samas koosseisus.
Aasta jooksul toimus 4 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimusid üldjuhul enne
väljakuulutatud nõukogu koosolekuid – nõukogu koosolekuks ettevalmistatud kirjalike materjalide
põhjal. Auditikomitee koosolekute peamised teemad kattusid üldjuhul nõukogu koosolekuteks
väljakuulutatud teemadega.
Tabel 7. Ülevaade 2020. aastal toimunud auditikomitee koosolekutest:
Auditikomitee koosolekud
Kuupäev ja koht Põhipäevakorrapunkte
1. 20.02.2020 Tallinn (elektrooniline) 2
2. 20.05.2020 Tallinn (elektrooniline) 1
3. 16.09.2020 Tallinn (elektrooniline) 2
4. 16.12.2020 Tallinn (elektrooniline) 3
Vastavalt HÜTi punktile 3.2.5 esitatakse alljärgnevalt andmed 2020. aastal makstud ASi Saarte Liinid
nõukogu liikmete tasu suuruse ja tasustamise korra kohta. Nõukogu liikme määramise ja tasustamise
kord on sätestatud RVS §-s 85. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu otsuse vastuvõtmisel ei osalenud,
nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse täiendavat
tasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele nende komitee koosolekul osalemise eest
25% nõukogu liikme tasust. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta.
AS Saarte Liinid nõukogu ja selle juurde moodustatud auditikomitee liikmetele maksti 2020. aastal
tasusid kokku 31 100 eurot ning võrdlusperioodi, 2019. aasta eest 30 000 eurot. Täiendavat tasu
aruandeaastal nõukogu liikmetele ei makstud.
8.3 Juhatus
2020. aastal juhtis AS Saarte Liinid majandustegevust nõukogu otsusega ametisse valitud kaheliikmeline
juhatus. Juhatuse koosseis, kuhu majandusaasta alguses kuulusid Villu Vatsfeld ja Jaanus Tamkivi valiti
2015. aastal ja selle volitused kestsid kuni 07.06.2020. AS Saarte Liinid nõukogu otsusega kuulutati
aruandeaasta alguses välja konkurss uue juhtkonna valimiseks, mille tulemusel valitud juhatuse koosseis
alustas tööd 08.06.2020. Vastavalt kehtivale põhikirjale sõlmiti ka uue juhatuse liikmete lepingud
tähtajaliselt viieks aastaks
21
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Juhatuse esimees Villu Vatsfeld juhib ja esindab äriühingut tegevjuhina ning täidab ka ühingu finantsjuhi
ülesandeid, vastutades ettevõtte töökorralduse, majandusarvestuse ja finantstegevuse valdkonna eest.
Juhatuse liige Uku-Madis Savisto vastutab ettevõtte ehitus- ja arendustegevuse ning sadamate
tegevusega seotud uurimus- ja projekteerimistööde korraldamise eest.
Juhatuse liikmete täpsemad vastutusvaldkonnad, tööülesanded ja vastutus kirjeldatakse juhatuse
liikmetega sõlmitud lepingutes. Vastavalt HÜTi punktile 2.2.7 esitatakse alljärgnevalt ka andmed 2019.
aastal ASi Saarte Liinid juhatuse liikmetele makstud juhatuse liikme tasude suuruse kohta ning
kirjeldatakse lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi. Juhatuse liikmete
tasumäärad ja lahkumishüvitised on määratletud juhatuse liikmetega sõlmitud nõukogu poolt
kooskõlastatud lepingutes. Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ning lahkumishüvitise suuruse
piirmäärad on sätestatud RVS § 86 lg-s 2 ja 3, millest tulenevalt riigile kuuluva äriühingu juhatuse
liikmele makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikme nelja kuu tasu.
Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikmele vaid juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne
tema ametiaja lõppu ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu.
Juhatuse liikmetele maksti 2020. aasta eest kokku 161 749 eurot, sealhulgas maksti juhatuse liikmetele
nõukogu otsusel kehtiva korra alusel eelmise perioodi majandustulemuste eest lisatasu kokku 24 722
eurot. Vanale juhatuse koosseisule maksti koos tulemustasudega aruandeaastal 81 654 eurot ja uuel
juhatuse koosseisule 80 095 eurot. 2019. aasta eest maksti juhatuse liikmetele kokku 130 272 eurot,
sealhulgas lisatasuna eelmise aasta majandustulemuste eest kolme kuutasu ulatuses kokku 21 250
eurot. Põhitasude suurenemine aruandeaastal on seotud uue juhatuse koosseisu lepingutingimuste
määramisega äriühingu nõukogu poolt.
8.4 Finantsaruandlus ja auditeerimine
AS Saarte Liinid koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele
finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2020. majandusaasta aruannet kontrollib
sõltumatu vandeaudiitor.
Ainuaktsionäri otsuse alusel nimetati AS Saarte Liinid 2020. aasta majandusaasta audiitoriks
audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Lepingulist siseaudiitorit aruandeaastal äriühingus ei tegutsenud, ning
vastav teenus ostetakse ettevõttesse hanke korras. AS Saarte Liinid 2020. aasta siseaudiitoriks on samuti
audiitorfirma AS PricewaterhouseCoopers.
22
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
FINANTSSEISUNDI ARUANNE
eurodes
BILANSS Lisa 31.12.2020 31.12.2019
Raha 3 189 373 398 369
Nõuded ja ettemaksed 4 1 677 300 768 101
Varud 5 25 046 13 195
KÄIBEVARA KOKKU 4 891 719 1 179 665
PÕHIVARA
Materiaalne põhivara 6 60 220 913 58 673 605
Immateriaalne põhivara 7 61 539 25 039
PÕHIVARA KOKKU 60 282 452 58 698 644
VARAD KOKKU 65 174 171 59 878 309
Lühiajalised laenukohustused 10 848 892 1 218 194
Võlad ja ettemaksed 8 1 702 143 911 321
LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 2 551 035 2 129 515
Pikaajalised laenukohustused 10 3 383 994 4 159 852
Sihtfinantseerimine 12 36 278 922 34 442 130
PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 39 662 916 38 601 982
KOHUSTUSED KOKKU 42 213 951 40 731 497
Aktsiakapital 13 6 648 500 6 648 500
Ettemakstud aktsiareserv 13 3 000 000 0
Ülekurss 53 53
Kohustuslik reservkapital 664 850 664 850
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 13 11 833 408 10 970 266
Aruandeaasta kasum 13 813 409 863 142
OMAKAPITAL KOKKU 22 960 220 19 146 811
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 65 174 171 59 878 309
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 27-59 moodustavad raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa.
23
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
KASUMI-JA KOONDKASUMIARUANNE
eurodes
KASUMIARUANNE Lisa 2020 2019
TULUD
Müügitulu 14 6 988 305 6 600 808
Tulud sihtfinantseerimisest 15 1 917 536 1 879 514
Muud äritulud 16 113 828 95 390
KAPITALISEERITUD VÄLJAMINEKUD OMA TARBEKS PÕHIVARA
VALMISTAMISEL
Tööjõukulude kapitaliseerimine 16 223 771 136 274
KULUD
Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 -1 890 885 -1 869 866
Mitmesugused tegevuskulud 16 -286 397 -220 565
Tööjõukulud 16 -2 823 173 -2 581 861
Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7,16 -3 265 118 -3 084 166
Muud ärikulud 16 -104 035 -20 196
ÄRIKASUM 873 832 935 333
Finatskulud 17 -60 423 -72 191
KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 813 409 863 142
ARUANDEAASTA PUHASKASUM 813 409 863 142
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 27-59 moodustavad raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa.
24
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
RAHAVOOGUDE ARUANNE
eurodes
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Lisa 2020 2019
Kasum 813 409 863 142
Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 6,7 3 265 118 3 084 166
Kasum põhivara müügist 6 -52 955 -3 468
Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 12 -1 917 536 -1 879 514
Finantskulud 17 60 423 72 191
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 -2 733 1 374 628
Varude muutus 5 -11 851 30 986
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksude muutus 8 810 166 14 855
Kokku rahavood äritegevusest 2 964 041 3 556 986
RAHAVOOD INVESTEERIMISEST
Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6,7 -4 796 085 -4 570 424
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 6,7 60 000 3 468
Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 736 085 -4 566 956
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST
Saadud laenud 10 0 0
Saadud laenude tagasimaksed 11 -753 333 -683 333
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 10 -12 078 -5 053
Arvelduskrediidi saldo muutus 10 -390 787 -484 903
Saadud varade sihtfinantseerimine 6,12 2 779 669 2 113 709
Ettemakstud aktsiareserv 13 3 000 000 0
Makstud intressid 17 -60 423 -72 191
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 4 563 048 868 229
RAHAVOOD KOKKU 2 791 004 -141 741
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 398 369 540 111
Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 791 004 -141 741
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul, sh 3 189 373 398 369
Sularaha 4 595 5 041
Arveldusarvete jäägid 3 184 778 393 328
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 27-59 moodustavad raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa.
25
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE
eurodes
Ette-
Omakapitali Aktsia- makstud Kohustuslik Jaotamata
Ülekurss KOKKU
muutuste aruanne kapital aktsia- reservkapital kasum
reserv
Seisuga
31.12.2018 6 648 500 0 53 664 850 10 970 266 18 283 669
Aruandeaasta
koondkasum 0 0 0 0 863 142 863 142
Seisuga
31.12.2019 6 648 500 0 53 664 850 11 833 408 19 146 811
Ettemakstud
aktsiareserv 3 000 000 0 0 0 3 000 000
Aruandeaasta
koondkasum 0 0 0 0 813 409 813 409
Seisuga
31.12.2020 6 648 500 3 000 000 53 664 850 12 646 817 22 960 220
Täiendav informatsioon omakapitali komponentide kohta on avalikustatud lisas 13.
Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 27-59 moodustavad raamatupidamise aastaaruande
lahutamatu osa.
26
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused
a) Teave äriühingu kohta
AS Saarte Liinid on 01. juulil 1994 teede- ja sideministri 31. mai 1994 käskkirjaga nr 90 asutatud äriühing,
mille põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, eelkõige liinilaeva-
ühenduste pidamise võimaluste kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid on
üldjuhul sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab sadamaid pikaajaliste hoonestusõiguse
lepingute alusel. Sadama pidajana ehitatakse taristu valmis kuni kaide, rampide, ootealade, laoplatside
ja laadimisvõimalusteni. Samas osutab AS Saarte Liinid ise ka sadamateenuseid, kuna regionaalsete
sadamate asukohad on seni välistanud stividorettevõtjate pikaajalise huvi. Äriühingu põhilisteks
klientideks on parv- ja liinilaevadega sadamatevahelist reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted,
sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid.
Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi,
Abruka, Ringsu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla,
Sviby ja Virtsu Lääne maakonnas; Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu
maakonnas; Laaksaare Põlva maakonnas ja Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad
äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja töölaev Panda. Ettevõtte keskkontor
asub äriühingu registreeritud aadressil Rohu 5, Kuressaare 93819, Eesti Vabariik.
Finantsaruanded on juhatuse poolt avalikustamiseks heaks kiidetud 24. märts 2021 aastal.
Aastaaruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsionäri üldkoosolek. Aktsionäri üldkoosolekul on õigus
teha aastaaruandes muudatusi.
b) Üldpõhimõtted
AS-i Saarte Liinid 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidus
kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Äriühingu raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud eurodes ning lähtudes soetusmaksumusest, välja arvatud juhtudel, kui
arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti.
c) Olulised arvestuspõhimõtted
A. Raha ja raha ekvivalendid
Rahana ja raha ekvivalentidena kajastatakse aruannetes kassas ja panga arvelduskontodel olevat raha.
B. Finantsvarad
Klassifitseerimine
Ettevõte klassifitseerib finantsvarad järgmistesse mõõtmiskategooriatesse:
• need, mida kajastatakse õiglases väärtuses (kas muutusega läbi koondkasumiaruande või muutusega
läbi kasumiaruande);
• need, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude
lepingulistest tingimustest.
27
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine
Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk
kuupäeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.
Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad
või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.
Mõõtmine
Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud,
mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse
õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.
Korrigeeritud soetusmaksumus: Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille
rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise
intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum
kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid
kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.
Seisuga 1. jaanuar 2020 ja 31. detsember 2020 olid Ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud selles
kategoorias.
Omakapitaliinstrumendid
Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.
Väärtuse langus
Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat
krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest,
kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.
Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse:
erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid
võimalikke erinevaid tulemusi,
raha ajaväärtust ja
aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja
põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste
majandustingimuste prognooside kohta.
Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent,
rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete
pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte kasutab allahindluste
maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.
28
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
C. Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast
tollimaksust, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega otseselt seotud veokuludest,
millest on maha arvatud hinnaalandid. Varude soetusmaksumusse ei lülitata laenukasutuse kulusid.
Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes kas soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses
lähtudes sellest, milline hind on madalam. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele
kajastatakse aruandeperioodi kuluna kasumiaruandes real ”kaubad, toore, materjal ja teenused”.
D. Materiaalne põhivara
Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid maksumusega alates 5 000 eurost ja kasuliku elueaga
üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast
ja otseselt soetamisega seotud kulutustest.
Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest
on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad
allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest,
millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi
varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale.
Hilisemad parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad
materiaalse põhivara mõistele ja vara kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse põhivara objektil
vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti
soetusmaksumusele ja asendatud komponent kantakse finantsseisundi aruandest välja. Jooksva
hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende tekkimise perioodil.
Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.
Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga ning lõppväärtust inventeeritakse igal aruandepäeval, hilisemate
parenduste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral kontserni arenguplaanides. Kui hinnang vara
kasulikule elueale erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, siis muudetakse vara järelejäänud kasulikku
eluiga, millest tulenevalt muutub järgmistes perioodides varale arvestatav kulum.
Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Maa 0%
Ehitised ja rajatised 2-20 %
Ujuvalused 2-10 %
Masinad ja seadmed 6-20 %
Transpordivahendid 10-25 %
Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20-40 %
29
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
Kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud
eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul kasutusest
eemaldamisel või ümberklassifitseerimisel "Müügiootel põhivaraks". Igal aruandepäeval hinnatakse
vara eluea ja lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid
sündmused või asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema
bilansilise väärtuse. Kui sellised asjaolud on olemas, viib ettevõte läbi vara kaetava väärtuse hindamise.
Kui hinnanguline kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha
genereeriva üksuse moodustavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast
tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus,
mida on vähendatud müügikulutustega, olenevalt kumb on kõrgem.
Kui hiljem vara kaetav väärtus on tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja
suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varal
oleks, kui allahindlust ei oleks tehtud. Vara allahindluse tühistamine kajastatakse kasumiaruandes samal
real, kus kajastati ka varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara
võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu
saamist.
Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul, klassifitseeritakse
ümber müügiootel põhivaraks, mida kajastatakse finantsseisundi aruandes eraldi real käibevara
rühmas. Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises
jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
E. Muu immateriaalne põhivara
Immateriaalsed varad võetakse arvele ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
- varaobjekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
b) on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vajalikud ressursid, et arendus lõpule viia ja
vara kasutusele võtta või müüa;
c) juhatus soovib immateriaalse vara valmis saada ja seda kasutama hakata või müüa;
d) immateriaalset vara on võimalik kasutama hakata või müüa;
- on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus tulu;
- objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara finantsseisundi
aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja
võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete varade puhul hinnatakse, kas
tegemist on piiratud või määramata kasuliku elueaga varaga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse
põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset amortisatsiooni meetodit.
Amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Arenguväljaminekud, IT lahendused 20 %
Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 20-33 %
30
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
Arenguväljaminekud kapitaliseeritakse juhul, kui eksisteerib kava projekti elluviimiseks ning on võimalik
hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uuringu- ja arenguväljaminekud, mis ei
kvalifitseeru immateriaalseks põhivaraks, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.
Immateriaalse põhivarana kajastatakse ka väljaminekud arvutitarkvara soetamiseks. Arvutitarkvara
arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide
arendamisega, mis on eristatavad, kontserni poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest kontsern saab
tulevast majanduslikku kasu pikema aja, kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara
arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara
kulud amortiseeritakse tarkvara hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on maksimaalselt kuni
5 aastat. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena.
Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse vara amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruande real
”põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus”. Piiratud elueaga immateriaalsete varade
amortisatsiooniperioodi ja -meetodit vaadatakse üle iga majandusaasta lõpul. Muutused eeldatavas
kasulikus elueas või vara tulevase majandusliku kasu ajalises struktuuris kajastatakse vastavalt kui
muutusi amortisatsiooni-perioodis ja -meetodis ehk kui muutust raamatupidamislikes hinnangutes. Kui
on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla
tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla
tema kaetavale väärtusele.
F. Finantskohustused
Finantskohustused liigitatakse järgmiselt: laenukohustused, võlad ja ettemaksud korrigeeritud
soetusmaksumuses. Ettevõte otsustab finantskohustuse liigitamise üle selle esmasel arvelevõtmisel.
Kõik finantskohustused võetakse esmalt arvele selle õiglases väärtuses, millele antud ja saadud laenude
puhul lisanduvad otseselt seotud tehingukulud. Ettevõtte finantskohustused sisaldavad võlgu tarnijatele
ja muid kohustusi, arvelduskrediite ning saadud laene. Pärast arvelevõtmist kajastatakse intressi
kandvaid laene amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende
nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse maksmisele kuuluvas summas.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates
aruandepäevast. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamisel
kasutatakse sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse
tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real „finantstulud ja –kulud”. Finantskohustuse
kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
G. Ettevõtte tulu maksustamine
Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid
dividende. Dividendide maksumääraks on 20/80 netodividendidelt. Alates 2019. aastast on võimalik
dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab
kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide
väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise
dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
31
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri
erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks
edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset
tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel
dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on
ära toodud aruande lisas 13. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide
väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Tasumisele kuuluv tulumaksukohustus kajastatakse
lühiajalise kohustusena.
Aruandeaastal AS Saarte Liind vastavalt omaniku ootustele dividende ei maksa.
H. Aktsiakapital
Lihtaktsiaid kajastatakse omakapitali koosseisus.
I. Kohustuslik reservkapital
Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja AS Saarte Liinid põhikirjale teeb ettevõte iga aasta
puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab
vähemalt 10% aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda
võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjumeid ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib
kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks.
J. Tulu kajastamine
Tulu kajastatakse siis, kui kaup või teenus antakse kliendile üle, ning tulu kajastatakse tehinguhinnas.
Koos müüdud kaubad ja teenused, mis on eristatavad, tuleb kajastada eraldi ja lepinguhinnast antavad
hinnaalandused tuleb allokeerida eraldi elementidele. Kui saadav tasu võib teatud põhjustel muutuda,
kajastatakse müügituluna miinimumsumma, kui sellega ei kaasne olulist tühistamise/tagasimaksmise
riski. Klientidega lepingute saamise tagamiseks tehtud kulutused tuleb kapitaliseerida ja amortiseerida
selle perioodi jooksul, mil antud leping tulusid tekitab.
IFRS 15 Müügitulu lepingutelt klientidega (rakendus 01.01.2018)
IFRS 15 kehtestab tervikliku raamistiku, millega määratakse kindlaks, kui palju ja millal tulu kajastatakse.
Selle standardiga asendati standardid IAS 18 „Tulud“, IAS 11 „Ehituslepingud“ ja nendega seotud
tõlgendused. IFRS 15 kohaselt kajastatakse müügitulu siis, kui kaup või teenus antakse kliendile üle, ning
müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Koos müüdud kaubad ja teenused, mis on eristatavad, tuleb
kajastada eraldi ja lepinguhinnast antavad hinnaalandused tuleb allokeerida eraldi elementidele. Kui
saadav tasu võib teatud põhjustel muutuda, kajastatakse müügituluna miinimumsumma, kui sellega ei
kaasne olulist tühistamise/tagasimaksmise riski. Klientidega lepingute saamise tagamiseks tehtud
kulutused tuleb kapitaliseerida ja amortiseerida selle perioodi jooksul, mil antud leping tulusid tekitab.
AS Saarte Liinid on rakendanud IFRS 15, kasutades muudetud tagasiulatuvat lähenemisviisi, millega
nõutakse, et selle standardi esmakordse rakendamise kumulatiivset mõju kajastatakse jaotamata
kasumis esmakordse rakendamise kuupäeva seisuga (s.t 1. jaanuaril 2018) ja 2017. aasta kohta esitatud
andmeid kajastatakse standardite IAS 18, IAS 11 ja sellega seotud tõlgenduste kohaselt. Kuna IFRS 15
rakendamine ei omanud jaotamata kasumile seisuga 1. jaanuar 2018 olulist mõju, siis omakapitali ei
korrigeeritud. AS Saarte Liinid on teostanud mõjuanalüüsi ja hinnanud, et standardi rakendumine ei
avalda olulist mõju finantsaruannetele nii hetkel kehtivate kui ka uute sõlmitavate lepingute alusel.
Äriühingu põhitulu teenitakse sadamateenuste ja sadama tugiteenuste osutamisega ning sisuliselt on
32
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
tegemist samaliigiliste teenustega, mille hinnad määratakse pikaajaliste lepingute või hinnakirja alusel
ja mille muutumise risk peale tehingu teostamist ei ole tõenäoline. Kõik äriühingu poolt osutatavad
teenused on eristatud, allokeeritud eraldi elementidele ja kajastatud vastavalt kirjeldatud printsiipidele.
Eraldi mõõdetavaid ja majanduslikult olulisi kulutusi klientidega lepingute saamise tagamiseks AS Saarte
Liinid ei tee ning seega selliseid kulusid ei kapitaliseerita ja amortiseerita. Rakendamise tulemusena ei
ole kajastatud korrigeerimisi finantsaruannetes alates 1. jaanuari 2018 seisuga.
Äriühingu seisukohalt on AS Saarte Liinid müügitehingu põhiosutaja, välja arvatud elektrienergia
edasimüügil laevadele ja teistele sadamate klientidele. Klientidele edasimüüdud elektrienergia tulu
äriühingu müügituluna ei kajastata ja see saldeeritakse vastavate kuludega alates 01.01.2018.
Saldeerimisel puudub mõju majandustegevuse tulemile.
Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist
mõju AS-le Saarte Liinid.
Tulu teenuse osutamisest
Äriühingu põhitulu teenitakse sadamateenuste ja sadama tugiteenuste osutamisega ning sisuliselt on
tegemist samaliigiliste teenustega, mille hinnad on fikseeritud ja määratakse pikaajaliste lepingute või
hinnakirja alusel ja mille muutumise risk peale tehingu teostamist ei ole tõenäoline. Fikseeritud hinnaga
lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi
lõpuks, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse. Fikseeritud tasuga lepingute
puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt lepingu ja/või hinnakirja alusel esitatud arvele. Kõik
äriühingu poolt osutatavad teenused on eristatud, allokeeritud eraldi elementidele ja kajastatud
vastavalt kirjeldatud printsiipidele. Eraldi mõõdetavaid ja majanduslikult olulisi kulutusi klientidega
lepingute saamise tagamiseks AS Saarte Liinid ei tee ning seega selliseid kulusid ei kapitaliseerita ja
amortiseerita.
Finantseerimise komponent
AS-il Saarte Liinid puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise
ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõte
tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.
K. Rendiarvestus
Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad
riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.
Alates 01.01.2019 kajastatase kasutusrendid vastavalt IFRS 16-le normidele.
Ettevõte kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustusena renditud vara õiglase väärtuse
summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendi-
maksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud
jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse
jääkväärtuse suhtes sama. Kui ei ole piisavalt kindel, et rentnik omandab rendiperioodi lõpuks
vara omandiõiguse, siis amorti-seeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea
jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
33
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma finantsseisundi aruandes rendileandja.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna
ning rentniku poolt kuluna.
IFRS 16 Rendilepingud
Standard sätestab rendilepingute arvele võtmise, mõõtmise, esituse ja avalikustamise põhimõtted.
Kõikide rendilepingute tulemusena saab rendilevõtja õiguse kasutada vara alates rendilepingu algusest
ning juhul kui rendimakseid tehakse üle perioodi ka finantseeringu. Sellest tulenevalt elimineerib IFRS
16 rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel
kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks v.a lühiajalised rendilepingud ja rendilepingud, mille
alusvara väärtus on madal.
IFRS 16 kohaselt eristatakse rendi- ja teenuste soetamise lepinguid selle alusel, kas klient kontrollib
kindlaksmääratud vara. Kasutamisõiguse esemeks olevat vara mõõdetakse esmakordsel kajastamisel
algse rendikohustise summas, millele on liidetud kõik rentniku esmased otsekulutused, ja edaspidisel
kajastamisel soetusmaksumuses (teatud eranditega), millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja
väärtuse langusest tulenevad kahjumid ja mida on korrigeeritud vastavalt rendikohustise
ümberhindamisele. Rendikohustis võetakse algselt arvele selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete
nüüdisväärtuses. Hiljem korrigeeritakse rendikohustist muuhulgas intressi- ja rendimaksetega ning
rendilepingute muudatuste mõjudega. Rahavoogude liigitamist mõjutab see samuti, sest
kasutusrendimaksed esitatakse IAS 17 kohaselt äritegevuse rahavoogudena, kuid IFRS 16 mudeli
kohaselt jagatakse rendimaksed põhiosa- ja intressimakseteks, mida esitatakse vastavalt
finantseerimise ja äritegevuse rahavoogudena.
Rendilevõtjad peavad:
arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12- kuuliste rendilepingute osas, v.a juhul kui renditav
vara on väikese väärtusega;
kajastama kasumiaruandes kulumit renditavadelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.
IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuliselt samaks IAS 17 põhimõtetega, ehk et
rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike
erinevalt.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul kasvas muudatuse rakendamisel varade maht bilansis 01.01.2019
seisuga hinnanguliselt 335 tuhande euro võrra ning kohustuste maht kasvas hinnanguliselt 335 tuhande
euro võrra, mis ei ole äriühingu varade kogumahuga võrreldes oluline mõju. Muudatus ei mõjutanud
ka kehtivate lepingute eritingimusi ja nende täitmist, samuti ei kavanda äriühing rendilepingute mahu
ja tingimuste olulisi muudatusi lähiaastatel. Vaatamata renditud vara väikesele osakaalule äriühingu
koguvarade hulgas rakendati IFRS 16 standardist tulenevad nõuded alates 2019. a. majandusaasta
aruande koostamisel. Vastav arvestus ja kanded on teostatud alates jaanuarist 2019.
2020. majandusaasta mõju lähtuvalt IFRS 16 rakendumisest oli kasumiaruandele ja rahakäibe aruandele
64 tuhat eurot (2019. aastal 52 tuhat eurot), intressikulu oli 3 tuhat eurot (2019. aastal 2 tuhat eurot).
IFRS 16 alusel kvalifitseerunud sõidukite rendilepingute viimaseks lõpptähtajaks on 2025. a, hoone ja
kontoripinna tähtajaks on arvestatud 2032. a. Hoone ja kontoripinna lepingute lõppemise tähtaeg
saabub varasemalt, kuid juhatus on hinnanud lepingute kehtivuseks 2032. a.
34
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 1 järg)
Saarte Liinid AS mõõtis rendikohustist järelejäänud rendimaksete nüüdisväärtuses, mida diskonteeris
vastavalt rendilepingu intressimääraga või rentniku alternatiivse laenuintressimääraga esmase
rakendamise kuupäeva, 1. jaanuari 2019 seisuga. Esmasel rakendamisel kasutati järgmisi rentniku
alternatiivse laenuintressimäära kaalutud keskmisi väärtusi 2% hoone ja kontroripinna rendilepingute
puhul; sõidukite kasutusrendilepingute puhul oli intressimäär vastavalt lepingule vahemikus 1,46%-
2,3%.
L. Sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, s.t sihtfinantseerimise abil
soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses ning varade
soetamise finantseerimiseks saadud summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustusena kui
tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja
sihtfinantseerimise kohustust tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimisega
seotud tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse kasumiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate
kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st. saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu
kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel. Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse
kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”.
M. Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud,
mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või
varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole
bilansipäeva seisuga varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad
järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud.
35
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid
AS-i Saarte Liinid finantsaruannete koostamisel on arvestatud ettevõtte juhtkonna poolt kaalutud
eelduste ja prognoosidega ning nende alusel antud hinnangute ja tehtud otsustega. Tähelepanu
pööratakse neile asjaoludele, kus nimetatud eeldused ja otsused võivad mõjutada kajastatud tulude,
kulude, varade ja kohustuste rahalist väärtust. Kaalutud on võimalikke riskivaldkondi, kus juhtkonna
poolt otsuste tegemisel või hinnangute andmisel kasutatud eeldused ja prognoosid ning nendega
seotud ebakindlused võivad viia tulemusteni, mille tagajärjel mõjutatakse ettevõtte kohustusi või
varasid määral, mis nõuavad nende bilansilise väärtuse ümberhindamist tulevastel perioodidel.
AS Saarte Liinid juhatus pöörab kohustuste ja varaga seotud otsuste läbivaatamisele ja vajadusel ka
ümberhindamisele tähelepanu aastaringselt. Hinnangute andmisel võetakse arvesse varasemate
otsuste aluseks olnud asjaolud ning otsuste tegemisel kasutatud eelduste, oletuste ja prognooside
antud ajahetkeks teadaolevad muutused. Juhatus tugineb kriitiliste ja oluliste raamatupidamisotsuste
puhul ainult sellisele teabele, mille arvestamine on ettevõtte seisukohalt mõistlik. Vajadusel
arvestatakse ka selliste asjaolude muutumisega, mis toimuvad väljapool ettevõtte poolt kontrollitavaid
valdkondi. Siinkohal on silmas peetud riigis, regioonis või maalimas aruandeperioodil ja tulevikus
teadaolevalt toimuvaid turumuudatusi, üldiste seadusandlike põhimõtete aruandeperioodil tehtud või
tulevikus tehtavaid muudatusi ja seadusandluse muutunud tõlgendusi.
2020. aastal on AS Saarte Liinid raamatupidamisaruannete osas kõrgema hinnangumääraga seotud või
keerulisemad valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud on olulised, järgmised:
hinnangud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete, sealhulgas sihtfinantseerimise nõuete kohta.
hinnangud materiaalse põhivara kasuliku eluea kohta;
hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta;
vajadusel hinnang materiaalse põhivara kaetava väärtuse kohta (väärtuse testide läbiviimise kohta).
Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamine
Nõudeid, mille osas juhtkond hindab nende laekumise tõenäosust madalaks, ettevõttel seisuga
31.12.2020 ei olnud (31.12.2019 seisuga selliseid nõudeid samuti ei olnud). Käesoleva lisa krediidiriski
juhtimise kirjelduses on välja toodud ka juhtkonna hinnang maksetähtaja ületanud laekumata nõuete
väärtuse kohta. AS Saarte Liinid on senise tegevuskogemuse põhjal sätestanud põhimõtte, mille
kohaselt hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks üldjuhul need nõuded, mille maksetähtajast on
möödunud üle 360 päeva ning mille katteallikad ei ole tagatud hagi, deposiidi või mõne muu tagatisega.
Põhjus selliseks määratluseks tuleneb ettevõtte poolt osutatavate sadamateenuste sesoonsusest –
konkreetsetel probleemsetel juhtudel on majandusaastal tekkinud tähtaja ületanud nõue tasutud
hiljemalt järgmisel navigatsiooniperioodil, kuna sadamapidajate seas levinud praktika kohaselt
keeldunud üldjuhul sadamateenuste jätkuvast osutamisest pikaajalistele võlgnikele. Samas hinnatakse
konkreetsete probleemsete nõuete laekumise tõenäosust iga nõude osas individuaalselt. Piisava ja
adekvaatse teabe omamisel nõude ebakindluse või laekumise tõenäosuse osas võib ettevõtte juhtkond
hinnata nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks või lootusetuteks ka enne või siis peale 360 päeva
saabumist. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse kiiremale langusele, on võlgniku
pankrot või olulised finantsraskused või maksetähtaegadest korduv mittekinnipidamine.
2020. aastal kanti lootusetult laekumata arveid AS Saarte Liinid bilansist välja summas 89 394 eurot.
Eelmisel, 2019. aastal kanti bilansist lootusetult laekumata arveid välja summas 100 498 eurot.
2020. aastal ei hinnanud ettevõte ebatõenäoliselt laekuvaks ühtegi arvet. 2019. aastal ei hinnatud
ebatõenäoliselt laekuvaks samuti ühtegi arvet.
36
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 2 järg)
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga
Ettevõttel on seisuga 31.12.2020 materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid kokku summas 60 282
452 eurot (58 698 643 eurot seisuga 31.12.2019).
Ettevõtte materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse kasutusele
võetud põhivara iseloomust, selle valmistamiseks kasutatud tehnilistest lahendustest ja ettevõtte
senisest kogemusest analoogse põhivara kasutamisel. Põhivara kasulik eluiga määratakse juhtkonna
hinnanguna ettevõtte poolt soetatud või olemasoleva vara tegeliku kasutamisperioodi kohta. Põhiline
osa 2020. aasta investeeringutest jääb varagruppi kasuliku elueaga 5 kuni 50 aastat, rekonstrueeritud ja
ehitatud rajatised seejuures kasuliku elueaga 25-50 aastat. Põhivaradega seotud amortisatsioonikulud
on jätkuvalt suurimaks spetsiifiliseks kulugrupiks AS Saarte Liinid majandustegevuses.
Seisuga 31.12.2020 oli AS Saarte Liinid materiaalse põhivara jääkväärtus 60 220 912 eurot ja
majandusaasta amortisatsioonikulu 3 265 118 eurot, seisuga 31.12.2019 olid vastavad näitajad
58 673 605 eurot ja 3 084 166 eurot. Põhivara olemasolu, tehnilist seisukorda ja kasulikku eluiga
kontrollitakse igal majandusaastal vähemalt üks kord aastainventuuri käigus. Materiaalsele ja
immateriaalsele põhivarale määratud kasuliku eluea määrasid hindab inventuurikomisjon ning teeb
põhjendatud vajadusel juhatusele ettepanekuid nende muutmiseks.
Kasulikku eluiga korrigeeriti 2020. aastal järgmisel põhivara artiklil: Naissaare sadama idamuul.
Ettevõtte amortisatsioonikulu vähenes majandusaasta jooksul kasuliku eluea lõpuni jõudnud
põhivarade kulumi arvelt -5 664 euro võrra. Kui AS Saarte Liinid põhivara amortisatsioonimäärasid
vähendada 10% võrra, väheneks aasta amortisatsioonikulu ning suureneks puhaskasum 326 512 euro
võrra, võrreldaval 2019. aastal toonuks samalaadne muudatus kaasa amortisatsioonikulu vähenemise
ning puhaskasumi suurenemise 308 417 euro võrra.
Materiaalse põhivara kaetava väärtuse testid
AS Saarte Liinid materiaalse põhivara väärtuse hindamisel kaalutakse vara väärtuse võimalikule
langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui nimetatud asjaolud esinevad, hinnatakse konkreetse
vara või raha genereeriva üksuse kaetavat väärtust ja võrreldakse seda ettevõtte finantsseisundi
aruandes kajastatud vara maksumusega. Vara kaetavaks väärtuseks loetakse ühte alljärgnevast,
olenevalt sellest, kumb on kõrgem:
vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulud;
vara kasutusväärtust.
Kui põhivara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata, siis koostatakse tulevaste
rahavoogude mudel leidmaks vara kasutusväärtust. Mõlemal juhul eeldavad vara väärtuse
kalkulatsioonid hinnangute kasutamist, mis põhinevad üldise majanduskeskkonna prognoosidel,
konkreetsetel turusuundadel, projektipõhistel kauba- ja/või reisijate voogudel ning müüdavate
teenuste hinnatasemel. Kui kasutatud hinnangud tulevikus muutuvad, siis kajastatakse täiendav
väärtuse langus või tühistatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult.
AS Saarte Liinid finantsaruannetes on materiaalse põhivarana kajastatud erinevad sadamarajatised, sh
lainemurdjad, kaid, teed ja platsid, sadamate tehnilised seadmed, kuid samuti sadamate territoorium.
Määrav osa äriühingu põhivarast ehitatud ja soetatud avaliku huvi teenuste osutamise tagamiseks
(parv- ja liinilaevaliikluse kindlustamine Eesti asustatud saartega) ja seejuures võib osade rajatiste
kasulik eluiga olla kuni 50 aastat ja maal lõputu ning selliste varade väärtuse hindamiseks tuleks
koostada väga pikaajalised prognoosid. AS Saarte Liinid juhatuse hinnangul ei ole võimalik ettevõtte
tegevuse piiramine ühegi sadama arvelt. Seetõttu on äriühingu väikseim eristatav raha genereerimise
üksus 18 sadamat, töölaev Panda ja ujuvsüvendaja Watermaster kokku, ehk AS Saarte Liinid tervikuna.
37
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 2 järg)
Lähtudes 2020. aasta majandusaastal ettevõtte juhtkonnale teada olnud infost, võib väita, et sisuliselt
on tegemist turumõjudest sõltumatute investeeringutega, kuna potentsiaalsed konkurendid antud
tegevusvaldkonnas ja –piirkonnas puuduvad. Äriühingu põhiliste koostööpartneritega sõlmitud
sadamateenuste müügikokkulepped on pikaajalised ja risk käibemahtude languse osas piisaval määral
maandatud. Seega on materiaalse põhivara majandustingimustest tulenev väärtuse languse risk
ebaoluline ning juhatuse hinnangul ei ole materiaalse põhivara väärtuse testimine 2020. aasta
majandusaasta aruande koosseisus vajalik.
Hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta
AS Saarte Liinid kasutab teatud sadamahooneid osaliselt materiaalse põhivara ning osaliselt
kinnisvarainvesteeringuna. Ettevõte hindab nende objektide puhul proportsiooni, millises ulatuses
kasutatakse objekti kui materiaalset põhivara ning mis ulatuses kinnisvarainvesteeringuna.
Kuna aruandeperioodil ja sellele eelnevatel perioodidel välja renditud kinnisvaraobjektid ei ole eraldi
võõrandatavad ja enda majandustegevuses kasutatav osa on oluline, kajastab ettevõte selliseid objekte
31.12.2020 ja 31.12.2019 seisuga materiaalse põhivarana.
Riskide juhtimine
Arvestades AS Saarte Liinid põhitegevusega seotud investeeringute suurt osakaalu, mida rahastatakse
nii omavahendite, sihtfinantseeritud vahendite kui ka laenude arvelt, kaasnevad olulised riskid eelkõige
finantseerimistegevusest jagunedes järgmistesse äriühingu jaoks olulistesse gruppidesse: tururiskid
(sealhulgas ka rahavoogude intressirisk), krediidirisk ja likviidsusrisk.
AS Saarte Liinid juhatus aktsepteerib üldise seisukohana finantsturu pikaajalist prognoosimatust ja
üritab vähendada võimalikke sellest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid äriühingu finantstegevusele.
Samas on ettevõttel riigile kuuluva äriühinguna kohustus jälgida riigihangete seadustest tulenevaid
nõudeid ka finantseerimistegevuses ja finantsinstrumentide kasutamisel. Kuna äriühingu poolt
kasutatud sihtfinantseeringute maht on väga suur, siis on juhtkonna poolt valitud konservatiivne
lähenemine vabaturu tuletis- ja finantsinstrumentidele ja neid sisuliselt ei kasutata.
Tururiskid
a) Valuutarisk
Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus
valuutavahetuskursi muutuste tõttu. AS Saarte Liinid valuutariski vältimise põhiinstrumendiks on
majandustegevuse põhinemine eurol, kui alusvaluutal. Seda lihtsustab ettevõtte sihtturgude
paiknemine eurotsoonis. Äriühingul puuduvad kohustused ja nõuded muudes valuutades. Kõik
olemasolevad pikaajalised nõuded ja võlakohustused on noteeritud eurodes, mistõttu käsitletakse
neid valuutariski vabadena. 2020. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised eurodes.
Võrreldaval 2019. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised samuti eurodes, millele
tuginedes võib kinnitada, et AS Saarte Liinid ei ole valuutariskile avatud.
b) Hinnarisk
Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele ei oma AS Saarte Liinid investeeringuid omakapitali
instrumentidesse ning seega ei olda avatud finantsinstrumentidest tulenevale turuhinnariskile.
38
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 2 järg)
c) Intressimäära risk
AS Saarte Liinid intressimäära risk tuleneb ettevõtte investeeringute kaasrahastamiseks võetud
pikaajalistest võlakohustustest ja arvelduslaenu kasutamisest rahavoogude juhtimisel, tähtajalised
deposiidid äriühingul puuduvad. AS Saarte Liinidel oli 2020. aasta lõpu seisuga neli kehtivat
pikaajalist laenulepingut, mis on kõik sõlmitud avatud hankemenetluse tulemustel. Laenulepingute
intressimäärad on seotud ujuva baasintressimääraga (6 kuu EURIBOR), mis muudab äriühingu
avatuks intressimäära riskile.
Ettevõttel on põhimõtteline võimalus kasutada lühiajalisi finantsinstrumente (näiteks intressimäära
ujuvast-fikseerituks vahetustehinguid) intressimäära riskide maandamiseks, kuid senistel hangetel
saavutatud intressimarginaalide ja kehtivad baasintressimääradega puudub vastav vajadus. Seisuga
31.12.2020 on ettevõtte lühi- ja pikaajalistest laenu- või liisingkohustustest ujuva intressimääraga
seotud 100,0% (seisuga 31.12.2019 oli see samuti 100,0%). Intressiriskile avatud võlakohustuste
osakaal oli kõigist kohustustest seisuga 31.12.2020 10,3% (seisuga 31.12.2019 13,2%).
Intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski
mõju ettevõtte puhaskasumile turuga seotud intressimäära hinnangulise kõikumise kaudu.
Arvestades majandusaasta keskmist intressimäära ja selle kujunemist (6 kuu EURIBOR -0,526%
aastas keskmiselt) oli ujuva intressimäära osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras
0,0% ja sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2020 kokku 0 eurot. Võrreldaval
perioodil 2019. aastal oli ujuva intressimäära (6 kuu EURIBOR keskmiselt -0,345% aastas) osatähtsus
ettevõtte lepingute keskmises intressimääras samuti 0,0% ehk sellest sõltuv aastane intresside kulu
on seisuga 31.12.2019 kokku 0 eurot.
Kasutades majandusaastal tundlikkusanalüüsis turuintressimäära kõikumise hinnanguna 100
baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra kõrgem/madalam, oleks äriühingu majandusaasta
puhaskasum seisuga 31.12.2020 olnud arvestuslikult 38 583 eurot väiksem/suurem. Juhul, kui
turuintressimäär oleks ka võrdlusaastal muutunud 100 baaspunkti, oleks äriühingu majandusaasta
puhaskasum seisuga 31.12.2019 olnud arvestuslikult 34 694 eurot väiksem/suurem.
Baasintresside tase on jätkuvalt negatiivne ja põhinedes asjakohastele majandusprognoosidele
püsib samal tasemel ka lähiaastatel. Arvestades seda, et intressikulud moodustasid AS Saarte Liinid
aruandeaastal kuludest 0,7% on intressimäärade riski mõju ettevõttele minimaalne.
Krediidirisk
Krediidirisk on oht, et ettevõtte vastaspool ei täida finantssuhetest või kliendilepingutest tulenevaid
kohustusi tuues rikkumisega kaasa võimaliku finantskahju. AS Saarte Liinid krediidirisk tuleneb põhiosas
nõuetest ostjate vastu ja rahastamisotsustega eraldatud, kuid ettevõttele veel välja maksmata
sihtfinantseeritud vahenditest. Krediidiriski maandamiseks viiakse enne suuremahuliste lepingute
sõlmimist läbi kliendi taustauuring. Klientidega, kes kavandavad ettevõtte poolt pakutavate teenuste
suuremahulist ja/või pikaajalist kasutamist, sõlmitakse kahepoolsed lepingud. Lepingutega
täpsustatakse poolte kohustused ja maksekäitumise põhinõuded, samuti võimalikud sanktsioonid.
Ülejäänud meetodid klientide krediidiriski juhtimiseks seisnevad nende igapäevase maksekäitumise
jälgimises ja meetmete operatiivses rakendamises põhjendatud vajadusel. Klientidega seotud krediidi-
riski vähendamiseks on kasutatud avansiliste maksete nõuet klientidele, kelle maksevõimes on põhjust
kahelda. Aastalõpu seisuga kantakse ebatõenäoliselt laekuvad nõuded lootusetuteks. Lootusetult
laekuvad arved kantakse bilansist välja nõukogu otsusega peale juhatuse vastava hinnangu saamist.
Finantsvarade krediidikvaliteedist 2020. aastal annab täpsema ülevaate käesoleva aruande lisa 4.
39
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 2 järg)
Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest
tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu
kuni 31. detsember 2020 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2020 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel
esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumeid korrigeeritakse põhjendatud vajadusel
jooksva ning tulevikuinformatsiooni põhjal, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate
võimet nõuete tasumiseks. Ettevõtte on hinnangul on siinkohal kõige relevantsemateks näitajateks SKP
ja töötuse määr nendes riikides, kus toimub kaupade ja teenuste müük. Lähtudes oodatavatest antud
näitajate muutusest korrigeeritakse vajadusel vastavalt ka ajaloolisi kahjumäärasid.
Ülevalpool kirjeldatud põhimõtetele vastavate nõuete allahindlus oli 1. jaanuari 2020 seisuga (IFRS 9
rakendamise kuupäeval) ebaoluline.
Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis
tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2020 ja 31. detsembri 2020 seisuga.
Äriühingu jaoks oluline krediidirisk on nõuded ostjate vastu. Seisuga 31.12.2020 oli ettevõtte
finantsseisundi aruandes krediidiriskile avatud nõudeid kokku summas 362 172 eurot ja võrreldava,
31.12.2019 seisuga, 580 282 eurot, millest olulise osa moodustasid nõuded OÜ Väinamere Liinid vastu
kokku summas 346 529 eurot.
Juhtkonna poolt aruandeaastal võla sissenõudmiseks teostatud toimingud lõppesid peale AS Saarte
Liinid poolt algatatud pankrotiprotsessi õiguslikkuse selgitamist Riigikohtus. 07.01.2021 tegi Harju
Maakohus AS Saarte Liinid avalduse alusel otsuse OÜ Väinamere Liinid pankrotihalduri määramiseks ja
pankrotimenetluse algatamiseks. Viidatud otsuste tulemusel tegi võlgnik käesoleva aasta alguses
ettepaneku võlavaidluse kompromisslahenduseks, millega AS Saarte Liinid juhtkond nõustus.
Poolte notariaalselt sõlmitud kokkuleppel müüdi põhiosa nõudest kogusummas 250 000 eurot
Väinamere Liinid OÜ omanikettevõttele Holostovi Kinnisvara AS. Tehingu tulemusel võttis nõude ostja
kohustuse tasuda see hiljemalt 31.12.2021. Seepärast kajastatakse see majandusaasta aruandes
lühiajaliste nõuete kirjel. Nõudest 89 394 eurot tunnistati lootusetult laekuvaks ning kanti bilansist välja
seisuga 31.12.2020.
Ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahendeid seisuga 31.12.2020 oli summas 988 241
eurot, samas kui võrreldava, 31.12.2019 oli neid 14 164 eurot. Aruandeaastal on tegemist madala
krediidiriskiga nõudega, kuna see on kaetud Interreg Europe eraldatud vahendite rahastamisotsusega.
40
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 2 järg)
Likviidsusrisk
AS Saarte Liinid likviidsusrisk on seotud eelkõige lühiajaliste nõuete ja võlgadega. Ettevõtte eesmärgiks
on tasakaalu säilitamine rahastamisallikate iseloomu, tähtaja, piisavuse ja paindlikkuse vahel. AS Saarte
Liinid finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu ning laekumata sihtfinantseerimisest, vastavate
kirjete olulisi muutusi aruandeaastal kirjeldati krediidiriski käsitlevas lõigus. Pikaajalisi finantsvarasid,
investeeringuid ja väärtpabereid äriühing ei oma.
eurodes
Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31.12.2020 31.12.2019
Tagasimaksed järgmise 12 kuu jooksul 1 677 301 768 101
KOKKU 1 677 301 768 101
eurodes
Diskonteerimata rahavood1
Finantskohustused Enam kui 5
maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta aasta
31.12.2020 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku
Võlad tarnijatele, töövõtjatele,
maksuvõlad 1 702 144 1 702 144 0 0 1 702 144
Laenukohustused 4 232 886 848 892 2 916 797 467 197 4 232 886
KOKKU 5 935 029 2 551 036 2 916 797 467 197 5 935 029
Diskonteerimata rahavood1
Finantskohustused Enam kui 5
maksetähtaegade lõikes Järgmise 12 2-5 aasta aasta
31.12.2019 Saldo2 kuu jooksul jooksul jooksul Kokku
Võlad tarnijatele, töövõtjatele,
maksuvõlad 911 321 911 321 0 0 911 321
Laenukohustused 5 378 046 1 218 194 3 014 966 1 144 886 5 378 046
KOKKU 6 289 367 2 129 515 3 014 966 1 144 886 6 289 367
1
Intressikulud on prognoositud kasutades vastaval bilansipäeval kehtinud intressimäärasid.
2
Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses.
AS Saarte Liinid võlad ja ettemaksed on tagasimakse tähtaegadega kuni 12 kuud, põhiosa võlgadest on
seotud arvestatud tööjõukuludega ja jooksva majandustegevusega. Oma tegevuse rahastamiseks
kasutab ettevõte arvelduslaene, kapitalirenti ja pikaajalisi pangalaene. Ettevõtte põhimõtete kohaselt
ei tohiks sõlmitud diskonteerimata laenukohustuste tagasimaksete lõpptähtajast rohkem kui 35%
saabuda järgmise 12 kuu jooksul.
2020. aasta lõpus moodustasid järgneva 12 kuu jooksul saabuvad diskonteerimata laenukohustuste
tähtajad 43,0% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 49,2% ja enam kui 5 aasta pärast
saabuvad tähtajad 7,9%. Lühiajalise koguvõlgnevuse kõrge määr on põhiliselt seotud Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondist sihtfinatseeritud projektidega seotud ostuarvete kajastamisest aasta lõpu seisuga.
AS Saarte Liinid juhtkonna hinnangul on saavutatud likviidsusriskide parem jaotumine järgnevatele
perioodidele läbi võrdsete laenude lühiajaliste tagasimaksete, arvesse võtmata arvelduskrediidi
lühiajalist jääki.
41
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 2 järg)
Võrdlusperioodi, 2019. majandusaasta lõpuks olid võlakohustused restruktureeritud nii, et 12 kuu
jooksul saabuvad tähtajad moodustavad 33,9% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad
47,9% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 18,2% diskonteerimata koguvõlgnevusest.
Tulenevalt lühiajaliste nõuete ja kohustuste vahekorrast oli AS Saarte Liinid majandusaasta käibekapital
kokku summas 2 340 tuhat eurot. AS Saarte Liinid juhatus rakendab vajadusel äriühingu likviidsusriski
maandamise tagamiseks lühiajalisi laenutooteid arvelduskrediidina.
31. detsember 2020. seisuga oli SEB Panga arvelduskrediiti kasutatud kokku 0 euro ulatuses (vt aruande
lisa 10), mis tulenes AS Saarte Liinid aktiakapitali emiteerimise laekumisest 2020. aasta lõpul.
Äriühingu majandustegevus liinilaevade teenindamisel on kavandatud kasumlikuna ning korrektsed
lepingupartnerid tagasid ka käibevahendite kasvu. Juhatuse hinnangul lõid positiivne käibekapital ja
paranenud likviidsusnäitajad 2020. aastal ettevõttele soodsa fooni kõigi võetud kohustuste täitmiseks.
Kapitali juhtimine ja finantsvõimendus
AS Saarte Liinid kapitali juhtimisel on seatud eesmärgiks ettevõtte krediidivõimekuse püsimine piisaval
tasemel, et vajadusel kaasata võõrkapitali investeerimistegevuse rahastamiseks. Äriühingu omakapital
koosneb emiteeritud aktsiakapitalist, kohustuslikust reservkapitalist ja jaotamata kasumist. Ettevõtte
kapitaliseeritust jälgitakse võlakohustuste ja omakapitali suhtarvude abil ning hinnates neid võrdluses
ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisvajadusega.
eurodes
Finantsvõimendus 31.12.2020 31.12.2019
Laenukohustused (lisa 10)1 4 232 886 5 378 046
Varad kokku 65 174 171 59 878 309
Võlakordaja 6,5% 9,0%
Kogu omakapital 22 960 220 19 146 811
Kohustuste ja omakapitali suhe 18,4% 28,1%
1
Intressi kandvad võlad
AS Saarte Liinid laenukohustuste suhe varadesse ehk võlakordaja oli 31.12.2020 seisuga 6,5% ning
kohustuste ja omakapitali suhe 18,4%. Võrreldes 2019. aastaga vähenes võlakordaja 2,5 protsendipunkti
võrra, seejuures vähenes ka äriühingu kohustuste ja omakapitali suhe 9,7% võrra.
Finantsvõimenduse näitajate vähenemine võrreldes eelneva aastaga on seotud nii omavahendite arvelt
tehtud investeeringute kapitaliseerimise kui ka täiendava aktsiakapitali panustamisega ainuaktsionäri
poolt. Võõrvahendite osakaalu vähendamine on osaliselt seotud ka AS Saarte Liinid uue arengukava
ettevalmistamisega perioodiks 2021-2027. Kuna seni on selgusetu, millises mahus õnnestub lähiaastate
investeeringuteks kaasata sihtfinantseeritud vahendeid, siis peab juhtkond otstarbekaks ettevõtte
potentsiaalse laenuvõime maksimaalset suurendamist investeerimisvõimekuse tagamiseks.
Õiglane väärtus
Ettevõtte hinnangul ei erine bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisa 4)
ja –kohustuste (lisa 8 ja 9) bilansilised väärtused seisuga 31. detsember 2020 ja 31. detsember 2019
oluliselt nende õiglasest väärtusest.
42
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 2 järg)
Ettevõtte laenukohustused kannavad peamiselt ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu
intressimäära kõikumistele. Juhtkonna hinnangul vastavad ettevõtte võlakohustuste intressimäärad
turutingimustele. Sellest tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine
oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Muud finantsvarad ja -kohustused (nt nõuded ostjatele, võlad
hankijatele) on lühiajalised, mistõttu juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus on lähedane nende
õiglasele väärtusele.
Pikaajaliste finantskohustuse õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste
rahavoogude baasil kasutades turu intressimäära, mis on ettevõttele kättesaadav sarnaste
finantsinstrumentide kasutamisel. See vastab finantsinstrumentide tasemele 3, mille puhul
ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.
Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt
Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on samad, mida Saarte Liinid AS
kasutas 31. detsembril 2019 lõppenud majandusaasta aruandes. Alates 1. jaanuarist 2019 esmakordselt
rakendanud IFRS 16 „Rendilepingud“. Mitmed teised uued standardid on rakendunud 1. jaanuarist
2019, kuid neil ei ole olulist mõju finantsaruannetele.
43
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed
eurodes
Nõuded ja ettemaksed 31.12.2020 31.12.2019
Nõuded ostjate vastu 362 172 580 282
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjate vastu 0 0
Muud lühiajalised nõuded sh 1 264 833 187 819
Saamata põhivara sihtfinantseerimine 988 241 14 164
Nõuded kokku 1 627 005 768 101
Ettemaksed sh 50 296 0
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 50 296 0
Ettemaksed kokku 50 296 0
EL Ühtekuuluvusfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud
vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 975 106 eurot (2019. a. 0 eurot). EL Regionaalfondilt jäi
aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud vahendeid põhivara
sihtfinantseerimiseks 13 135 eurot (2019. a. jäi taotluste alusel äriühingule eraldatud sihtfinantseeritud
vahendeid saamata 14 164 eurot). Maksude ettemaksete ja tagasinõuetena kajastub käibemaksu
ettemaks seisuga 31.12.2020 summas 50 296 eurot (31.12.2019. a. 0 eurot). AS Saarte Liinid tähtaja
ületanud nõuded, mis ei ole kuluks kantud, moodustasid 31.12.2020 seisuga kokku 43 627 eurot (2019.
a 351 593 eurot). Üle tähtaja nõuete krediidiriski hinnang on toodud lisas 2.
Muude nõuete all on kajastatud Matsalu Veevärk OÜ Virtsu puhastusseadmete kasutamise eest tehtud
ettemaks summas 16 750 eurot (2019. aastal 19 750 eurot) , OÜ Väinamere Liinid võlgnevuse tagamise
kohtuhagiga seotud deposiidid kokku summas 0 eurot (2019. aastal 1 000 eurot), juriidilised kulud
summas 38 853 eurot (2019.a. 38 853 eurot), kütus summas 111 822 eurot (2019.a. 111 822 eurot).
Muude nõuete alla on kajastatud OÜ Väinamere Liinid laekumata arve summas 99 325 eurot (2019.a. 0
eurot)
Lisa 5 Varud
eurodes
Varud 31.12.2020 31.12.2019
Tooraine ja materjal 25 046 13 195
Varud kokku 25 046 13 195
Tooraine ja materjalina on ettevõtte sadamates arvele võetud absorbtsioonipoom, veesõiduki varuosad
ja vedelkütus veesõidukitele. Nii 2020. aastal kui ka 2019.a varude allahindlusi ei tehtud, varud võeti
arvele vastavalt soetustele ja kanti kuluks vastavalt nende tegelikule kasutamisele.
44
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 6 Materiaalne põhivara
eurodes
Masinad Muu Lõpetamata
Materiaalne Ehitised ja
Lisa Maa ja materiaalne ehitised ja KOKKU
põhivara rajatised
seadmed põhivara ettemaksed
Soetusmaksumus
31.12.2018 652 048 79 930 868 5 549 237 197 904 3 810 365 90 140 423
Akumuleeritud
kulum 31.12.2019 0 28 892 890 2 428 111 145 817 0 31 466 818
Jääkmaksumus
31.12.2019 652 048 51 037 978 3 121 126 52 087 3 810 365 58 673 605
Ostud 41 000 247 647 14 570 3 501 4 416 356 4 723 074
Müük 0 0 -507 681 0 0 -507 681
Mahakandmine 0 -146 191 -6 955 0 0 -153 145
Reklassifitseerimine 0 3 698 552 0 0 -3 701 920 -3 368
Reklassifitseerimine
IFRS 16 0 0 75 552 0 9 276 84 828
Amortisatsiooni
mahakandmine 0 146 191 507 591 0 0 653 782
Amortisatsioon ja
allahindus 16 0 -2 883 079 -358 989 -8 114 0 -3 250 182
Soetusmaksumus
31.12.2020 693 048 83 730 877 5 124 723 201 405 4 534 077 94 284 130
Akumuleeritud
kulum 31.12.2020 0 31 629 778 2 279 509 153 931 0 34 063 218
Jääkmaksumus
31.12.2020 693 048 52 101 098 2 845 214 47 474 4 534 077 60 220 912
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 3 368 562 eurot, millest laekus
2 393 456 eurot, nõudena kajastatakse 975 106 eurot. Seda sihtfinatseerimist kasutati Naissaare
sadama, Papissaare sadama ja Vikati sadama rekonstrueerimiseks ning Heltermaa sadama, Rohuküla
sadama ja Kihnu sadama kaide rekonstrueerimiseks. Ettevõtluse Arendamise SA eraldati aruandeaastal
200 000 eurot, mida kasutati Triigi sadama rekonstrueerimiseks. Euroopa Regionaalfondist laekus
aruande perioodil 185 185 eurot.
100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2020 endiselt kasutuses, on finantsseisundi
aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 2 585 192 eurot. Aruandeaastal on müüdud ja maha
kantud materiaalne põhivara kokku soetusmaksumuses 653 872 eurot ja akumuleeritud kulumit
summas 646 827 eurot.
Aruandeaastal müüdi põhivara 60 000 euro väärtuses, kasum põhivara müügist oli 52 955 eurot.
45
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 6 järg)
Eelmise aruande aastal toimunud tehingud materiaalse põhivaraga
eurodes
Muu Lõpetamata
Materiaalne Ehitised ja Masinad ja
Lisa Maa materiaalne ehitised ja KOKKU
põhivara rajatised seadmed
põhivara ettemaksed
Soetusmaksumus
615 748 77 785 856 4 696 592 186 724 2 143 945 85 428 865
31.12.2018
Akumuleeritud
0 26 175 823 2 084 563 134 623 0 28 395 009
kulum 31.12.2018
Jääkmaksumus
615 748 51 610 033 2 612 029 52 101 2 143 945 57 033 856
31.12.2018
Ostud 35 800 405 069 700 279 11 180 3 092 376 4 244 704
Mahakandmine -5 270 -5 270
Reklassifitseerimine 500 1 425 456 0 -1 425 956 0
Reklassifitseerimine
314 487 157 636 472 124
IFRS 16
Amortisatsioon ja
0 -2 717 067 -343 548 -11 194 -3 071 809
allahindus 16
Soetusmaksumus
652 048 79 930 868 5 549 237 197 904 3 810 365 90 140 423
31.12.2019
Akumuleeritud
0 28 892 890 2 428 111 145 817 0 31 466 818
kulum 31.12.2019
Jääkmaksumus
652 048 51 037 978 3 121 126 52 087 3 810 365 58 673 605
31.12.2019
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 1 338 656 eurot, mida kasutati
Naissaare sadama rekonstrueerimise I etapiks ning uue süvendulaeva Watermasteri soetuseks.
Keskkonna Investeeringute Keskusest eraldati aruandeaastal 68 764 eurot, mida kasutati
reostustõrjepaatide ostmiseks. Euroopa Regionaalfondist laekus aruande perioodil 589 902 eurot.
100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2019 endiselt kasutuses, on finantsseisundi
aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 1 486 280 eurot. Aruandeaastal on müüdud ja maha
kantud materiaalne põhivara kokku soetusmaksumuses 5 270 eurot ja akumuleeritud kulumit summas
5 270 eurot.
Aruandeaastal müüdi põhivara 3 468 euro väärtuses, kasum põhivara müügist oli 3 468 eurot.
46
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 7 Immateriaalne põhivara
eurodes
Ettemaks
Arengu-
Immateriaalne põhivara immateriaalse KOKKU
väljaminekud
põhivara eest
Jääkmaksumus 31.12.2018 26 567 26 065 52 632
Ümberkvalifitseerimine 10 261 -10 261 0
Amortisatsioon ja allahindlused -16 044 -11 549 -27 593
Soetusmaksumus 31.12.2019 90 320 4 255 94 575
Akumuleeritud kulum 31.12.2019 -69 537 0 -69 537
Jääkmaksumus 31.12.2019 20 784 4 255 25 039
Ostud 0 53 667 53 667
Amortisatsioon ja allahindlused -17 167 0 -17 167
Soetusmaksumus 31.12.2020 90 320 57 922 148 243
Akumuleeritud kulum 31.12.2020 -86 704 0 -86 704
Jääkmaksumus 31.12.2020 3 617 57 922 61 539
Lisa 8 Võlad ja ettemaksed
eurodes
Võlad ja ettemaksed 31.12.2020 31.12.2019
Võlad tarnijatele 1 457 293 603 752
sh võlad põhivara eest 211 564 230 907
Võlad töötajatele 242 084 217 867
Maksuvõlad 0 81 935
Muud kohustused 2 767 7 767
KOKKU 1 702 144 911 321
Lisa 9 Maksuvõlad ja ettemaksed
eurodes
Maksuvõlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2020 31.12.2019
Kinnipeetud tulumaks 33 304 27 268
Sotsiaalmaks 63 664 56 819
Kinnipeetud kogumispensioni makse 2 704 2 163
Ettevõtte tulumaks 2 527 3 917
Töötuskindlustusmakse 3 541 2 910
Käibemaks -157 395 -13 912
Loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustis 1 360 2 771
KOKKU 8 -50 296 81 935
Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud
ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida
ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade
tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine
asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
47
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 10 Laenukohustused ja netovõlg
eurodes
Tagasi-
Tagasi-
maksed Makse-
Laenukohustused 31.12.2020 maksed Interssimäär
2022- tähtaeg
2021. a
2032. a
Pangalaen SEB 960 001 426 667 533 334 2023. a 6 kuu Euribor + 1,27%
Pangalaen LHV 350 000 350 000 0 2021. a 6 kuu Euribor + 0,52%
Pangalaen Luminor 2 500 000 0 2 500 000 2026. a 6 kuu Euribor + 1,15%
Arvelduskrediit 0 0 0 30.11.2021. a 6 kuu Euribor + 1,5%
Kasutusrent IFRS 16
6 kuu Euribor + 1,6%
(lisa 11) 422 885 72 226 350 660 2032. a
KOKKU 4 232 886 848 893 3 383 994
eurodes
Tagasi-
Tagasi-
maksed Makse-
Laenukohustused 31.12.2019 maksed Interssimäär
2021- tähtaeg
2020. a
2032. a
6 kuu Euribor +
Pangalaen SEB 1 363 334 403 333 960 001 2023. a 1,27%
6 kuu Euribor +
Pangalaen Danske 700 000 350 000 350 000 2021. a 0,71%
6 kuu Euribor +
Pangalaen Luminor 2 500 000 0 2 500 000 2026. a 1,15%
Arvelduskrediit 390 787 390 787 0 30.11.2020. a 6 kuu Euribor + 1,5%
Kapitalirent (lisa 11) 12 078 12 078 0 2020. a 6 kuu Euribor + 1,6%
Kasutusrent IFRS 16 6 kuu Euribor +
(lisa 11) 411 847 61 996 349 851 2032. a 1,65%
KOKKU 5 378 046 1 218 194 4 159 852
Kõikide laenukohustuste alusvaluutaks on euro. 2020. a lisaks võetud laene ei ole. Samuti ei olnud
juurde võetud laene ka 2019. aastal. Aruandeperioodil tasus ettevõte laenude põhiosa makseid summas
753 333 eurot (2019. aastal tasuti laenude põhiosa makseid 683 333 eurot). Kapitalirendimakseid tasuti
2020. aastal 12 078 eurot (2019. aastal 5 053 eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt
intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 60 423 eurot (2019. aastal 72 191 eurot).
Kasutamata arvelduskrediit oli 2020. aasta lõpus kokku 1 300 000 eurot (2019. aastal oli kasutamata
arvlduskrediidi jääk 390 787 eurot). Arvelduskrediidi leping on sõlmitud SEB Pangaga ning seda
pikendati 23.09.2020 kogulimiidiga 1 300 000 eurot ja lõpptähtajaga 30.11.2021.
AS Saarte Liinid ja laenuandjate vahelistes lepingutes on sätestatud piirangud või eritingimused, mille
mittetäitmisel võib laenuandja nõuda ettevõttelt laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas:
piiratud õigused varade võõrandamiseks;
piiratud õigused täiendavate kohustuste võtmiseks;
piiratud õigused garantiide ja tagatiste andmiseks;
piiratud õigused dividendide väljamaksmise ja aktsiakapitali suurendamise otsuste
tegemisel.
Nii seisuga 31. detsember 2020 kui ka seisuga 31. detsember 2019 seisuga olid ettevõte tegevus ja
toimingud vastavuses laenulepingute tingimustega.
48
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 10 järg)
Netovõlg
eurodes
Netovõlg 31.12.2020 31.12.2019
Raha ja raha ekvivalidendid 3 189 373 398 369
Laenukohustused tagasimaksetähtajaga kuni 1 aasta -848 893 -1 218 194
Laenukohustused tagasimaksetähtajaga üle 1 aasta -3 383 994 -4 159 852
Netovõlg -1 043 514 -4 979 677
Raha ja raha ekvivalidendid 3 189 373 398 369
Ujuva intressimääraga võlakohustused -4 232 887 -5 378 046
Netovõlg -1 043 514 -4 979 677
eurodes
Liisingute Liisingute Laenude Laenude
Sularaha ja tagasi- tagasi- tagasi- tagasi-
Netovõlg KOKKU
arveldusarved maksed maksed üle maksed maksed üle
kuni 1 a. 1 a. kuni 1 a. 1 a.
Netovõlg
01.01.2019 540 111 -5 053 -12 078 -1 559 023 -4 563 334 -5 599 377
Ümberklassifit-
seerimised 0 -74 074 -337 773 -753 333 753 333 -411 847
Rahavoog -141 741 65 329 349 851 683 333 0 956 772
Netovõlg
31.12.2019 398 370 -13 798 0 -1 629 023 -3 810 001 -5 054 452
Ümberklassifit-
seerimised 0 -72 226 -350 660 -776 667 776 667 -422 885
Rahavoog 2 791 003 74 074 350 660 753 333 0 3 969 069
Netovõlg
31.12.2020 3 189 373 -11 950 0 -1 652 357 -3 033 334 -1 508 268
49
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 11 Rendid
Kapitalirent (ettevõte kui rentnik)
eurodes
Rendikohustus Lisa 2020 2019
Aruande perioodi alguses 12 078 17 131
Makstud kapitalirendimaksed -12 078 -5 053
Aruandeperioodi lõpus 0 12 078
Tuleviku kapitalirendi
miinimummaksed 10 0 12 078
sh makseperiood 1 aasta 0 12 078
sh makseperiood 2-5 aastat 0 0
Rendimaksete nüüdisväärtus 0 12 271
Maksetähtaeg 28.11.2020 28.11.2020
Intressimäär 6 kuu Euribor + 1,6% 6 kuu Euribor + 1,6%
Alusvaluuta euro euro
Kasutusrent (ettevõte kui rentnik)
eurodes
Kasutusrendikulu Lisa 31.12.2020 31.12.2019
Maa 0 730
Hooned ja ruumid 5 575 8 699
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste riist- ja
tarvkava rent 51 543 45 879
Sõiduautod 14 736 19 904
Töömasinad ja seadmed 6 695 2 797
KOKKU 16 78 548 78 008
Kasutusrendi soetusmaksumus transpordivahendite ja hoonete osas IFRS 16 alusel oli seisuga
31.12.2020 540 721 eurot (31.12.2019. 472 124 eurot) ning jääkmaksumus 426 740 eurot (31.12.2019.
422 528 eurot).
50
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 11 järg)
eurodes
Rendikohustus (IFRS 16) 2020 2019
Aruande perioodi
alguses 411 848 0
Võetud rendid 75 552 472 124
Makstud kasutus-
rendimaksed -64 515 -60 276
Aruandeperioodi lõpus 422 885 411 848
Tuleviku kasutusrendi
miinimummaksed 10 422 885 411 848
sh makseperiood 1
aasta -72 226 -61 996
sh makseperiood alates
1 aastat -350 660 -349 851
Rendimaksete
nüüdisväärtus 464 530 446 937
Viimase lepingu lõpp täht- Viimase lepingu lõpp täht-
Maksetähtaeg aeg on arvestatud 31.12.2032 aeg on arvestatud 31.12.2032
Intressimäär Vahemik 1,46%-2,3% Vahemik 1,3%-1,9%
Alusvaluuta euro euro
Kapitaliseeritud rendikulusid ei kajastata rendikuluna. Alates 01.01.2019 elimineerib IFRS 16
rendilepingute klassifitseerimise kasutus- ja kapitalirentideks nagu seda tegi IAS 17 ning selle asemel
kehtestab ühe arvestusmudeli rendilevõtjate jaoks v.a lühiajalised rendilepingud ja rendilepingud, mille
alusvara väärtus on madal.
Maa rendi osas ei saa AS Saarte Liinid objektiivselt hinnata järgmiste perioodide rendikulu, kuna Viimsi
vallavalitsusega sõlmitud hoonestusõiguse leping sätestab tasu määramise alusena sadamat aasta
jooksul külastanud reisijate arvu, mis näitajana võib aastate lõikes oluliselt varieeruda. AS Saarte Liinid
juhatus peab Viimsi vallavalitsusega läbirääkimisi hoonestusõiguse tasu aluse sidumiseks lepingualuse
maa pindalaga, mis võimaldaks tulevikus järgmiste perioodide rendikulu objektiivselt hinnata.
Ettevõte kui rendileandja
eurodes
Renditulu Lisa 2020 2019
Hooned, ruumid ja territoorium 148 837 161 495
KOKKU 14 148 837 161 495
Hoonete ja ruumide rendilepingud saab katkestada 3-6 kuulise etteteatamisaja jooksul, millele vastav
renditulu moodustab 14 647 eurot (2019.a. 14 395 eurot).
Rendile antud hoonete, ruumide ja territooriumi soetusmaksumus on 4 329 925 eurot (2019.a. 2 044
057 eurot) ja jääkmaksumus 2 624 218 eurot (2019.a. 1 108 335 eurot). Rendile antud hoonete-ruumide
jääkmaksumuse osatähtsus ehitiste jääkväärtusest on 1,25 %.
51
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 11 järg)
Territooriumi kasutusõiguse ja hooajaliste hoonete, ruumide renditulu oli 2020. aastal 68 038 kuus,
rendile antud territooriumi ja hoonete, ruumide soetusmaksumus oli 1 325 786 eurot, jääkväärtus oli
506 639 eurot. Rendile antud territooriumi kasutusõiguse ja hooajaliste hoonete, ruumide
jääkmaksumuse osatähtsus ehitiste ja territooriumi jääkväärtusest moodustab 69,3%.
Lisa 12 Sihtfinantseerimine
eurodes
Pikaajalise varadega sihtfinatseerimisega seotud kohustuste perioodi
alguse seisuga 2020 2019
EL Ühtekuuluvusfond 24 097 391 23 935 391
EL Regionaalfond 4 743 878 4 477 243
Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 5 126 844 5 470 280
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 146 801 81 312
Ettevõtluse Arendamise SA 327 216 345 084
KOKKU 34 442 130 34 309 310
Sihtfinantseeringute liikumised aruandeperioodil kokku 3 753 747 1 997 323
Perioodi jooksul saadud põhivara sihtfinantseerimine
sh Euroopa Ühtekuuluvusfondist 975 106 0
Perioodi jooksul laekunud põhivara sihtfinantseerimine
EL Ühtekuuluvusfond 2 393 456 1 338 656
EL Regionaalfond 185 185 589 902
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 0 68 765
Ettevõtluse Arendamise SA 200 000 0
Sihtfinantseerimisega seotud kohustuste arvestamine tulusse
EL Ühtekuuluvusfond -1 155 813 -1 176 656
EL Regionaalfond -357 719 -323 267
Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) -367 084 -343 436
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA -13 596 -3 276
Ettevõtluse Arendamise SA -22 743 -17 868
Pikaajalised varade sihtfinatseerimise muutused kokku -1 916 955 -1 864 503
Pikaajalise varadega sihtfinatseerimisega seotud kohustuste perioodi
lõpu seisuga
EL Ühtekuuluvusfond 26 310 140 24 097 391
EL Regionaalfond 4 571 344 4 743 878
Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 4 759 760 5 126 844
Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 133 205 146 801
Ettevõtluse Arendamise SA 504 473 327 216
KOKKU 36 278 922 34 442 130
Ettemaksuna on kajastatud sihtfinantseerimisi järgmistelt rahastajatelt: EL Ühtekuuluvusfond 2020. a
3 368 562 eurot (2019. a 1 338 656 eurot), EL Regionaalfond 2020. a 185 185 eurot (2019. a 589 902
eurot), Ettevõtluse Arendamise SA 2020. a 0 eurot (2019. a 68 764 eurot). Objektide lõpetamisel
vähendatakse ettemaksu ning võetakse sihtfinantseerimine arve põhivarana.
52
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 12 järg)
eurodes
Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine 2020 2019
Välisabi tegevuskuludeks 0 15 012
Kodumaine abi tegevuskuludeks 581 0
KOKKU 581 15 012
Aruande perioodil arvestati saadud sihtfinatseerimise amortisatsiooniks 1 917 536 eurot (2019. a
1 879 514 eurot).
Lisa 13 Omakapital
AS Saarte Liinid on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused aktsiakapitali suurendamise või
vähendamise ning dividendide jaotamise osas teeb Eesti Vabariik, keda ettevõtte üldkoosolekul
omanikuna esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister. AS Saarte Liinid põhikirja kohaselt
on ettevõtte miinimumkapital 4 793 400 eurot ning maksimumkapital 19 173
600 eurot. Seisuga 31.12.2020 koosnes AS Saarte Liinid aktsiakapital 66 485 aktsiast nimiväärtusega
100 eurot kokku summas 6 648 500 eurot. Omakapitali koosseisus oleva reservi osas vt. lisa 1 punkt
“I“ .
Ainuaktsionäri otsusega (23.12.2020 nr 1.1-5/20-066) otsustati muuta aktsiate nimiväärtust 100 euro
pealt 1 euro peale ning aktsiakapitali suurendada rahalise sissemaksega 3 000 000 euro võrra.
Detsembris tasus ainuaktsionär AS Saarte Liinide aktsiakapitali suurendamiseks rahalise sissemakse
summa ära. Aruandekuupäevaks ei olnud avaldus uute aktsiate registreerimiseks ning aktsiate
nimiväärtuse muutmiseks äriregistrile veel esitatud. Kuna AS Saarte Liinide kohustuseks on emiteerida
kindel arv aktsiaid siis ainuaktsionärilt aktsiakapitali suurendamiseks saadud summa on kajastatud
omakapitali koosseisus eraldi real „ettemakstud aktsiareserv“. Ettemakstud aktsiareservis kajastatud
summad klassifitseeritakse ümber reale „Aktsiakapital“, kui emiteeritud aktsiad on registreeritud
äriregistri poolt.
Seoses suuremahuliste sihtfinantseeritud investeeringute teostamisega ei kuulu AS Saarte Liinid
omaniku otsuse alusel dividendimaksjate hulka. Maksimaalselt võimalike dividendide suurus ning
dividendide maksmisega kaasneva tulumaksukohustuse suurus on toodud alljärgnevas tabelis:
eurodes
Omakapital 31.12.2020 31.12.2019
Jaotamata kasum 12 646 817 11 833 408
Võimalik maksta dividendidena 10 117 454 9 466 727
Dividendimaksega kaasnev tulumaksukulu 2 529 363 2 366 682
53
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 14 Müügitulu
eurodes
Jaotumine tegevusalade järgi Lisa 2020 2019
Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevus EMTAK
52221 6 839 467 6 439 312
Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus EMTAK 68201 11 148 837 161 495
KOKKU 6 988 305 6 600 808
eurodes
2020 2019
Eesti 6 011 011 Eesti 5 559 742
Saksamaa 215 377 Soome 235 439
Rootsi 200 720 Rootsi 222 449
Soome 200 479 Saksamaa 206 800
Holland 178 705 Holland 164 761
Taani 138 972 Taani 152 731
Poola 28 673 Poola 33 624
Läti 4 705 Leedu 9 121
Norra 3 581 Suurbritannia 6 348
Prantsusmaa 3 320 Läti 4 205
Suurbritannia 2 761 Prantsusmaa 3 138
Norra 2 449
KOKKU 6 988 305 6 600 808
Ekspordi sihtriikide määratlemisel on lähtutud sadamateenuseid kasutanud laevade
agenteerimisettevõtete poolt edastatud andmeid sihtriikide kohta.
Kõik AS Saarte Liinid müügitulud on 2020. a ja 2019. a saadud teenuste müügist.
Lisa 15 Tulu sihtfinantseerimisest
eurodes
Tulu sihtfinantseerimisest Lisa 2020 2019
Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (kodumaine) 399 037 360 194
Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (välisabi) 1 513 532 1 499 923
Tulu põhivara kaasfinantseerimisest (välisabi) 4 386 4 386
Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest (välisabi) 0 15 012
Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest (kodumaine) 581 0
KOKKU 12 1 917 536 1 879 514
54
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 16 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused
eurodes
Muud äritulud 2020 2019
Lisa
Põhivara müük 6 60 000 3 468
Muud viivisintressitulud, leppetrahvid 53 828 91 922
KOKKU 113 828 95 390
eurodes
Kaubad, toore, materjal ja teenused 2020 2019
Elekter 418 249 441 460
Edasi müüdud elekter -277 430 -288 666
Kütus 103 493 162 334
Remont ja hooldus 347 145 331 217
Laadimine, lossimine ja transport 890 486 780 724
Maa rent 0 730
Hoonete ja ruumide kasutusrent 5 575 8 699
Sõidukite kasutusrent 14 736 19 904
Teenused 388 632 413 464
KOKKU 1 890 885 1 869 866
eurodes
Mitmesugused tegevuskulud 2020 2019
Majanduskulu 190 065 157 790
Sidekulud 24 407 13 892
IKT riist- ja tarkvara rent 65 230 46 086
Töömasinate ja seadmete rent 6 695 2 797
KOKKU 286 397 220 565
eurodes
Tööjõukulud 2020 2019
Palgakulu 2 100 147 1 891 425
Erisoodustused 14 946 33 465
Erisoodustuste tulumaks 7 490 12 981
Erisoodustuste sotsiaalmaks 9 572 15 816
Sotsiaalmaksud palkadelt 691 017 628 175
KOKKU 2 823 173 2 581 861
2020. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 101, neist: juhatuse
liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 99 inimest (sh projektijuhtimise üksus 5).
55
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 16 järg)
2019. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate keskmine arv kokku 101, neist: juhatuse
liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 97 inimest (sh projektijuhtimise üksus 4) ja
tähtajalised asendustöötajad 2 inimest.
eurodes
Tööjõukulude kapitaliseerimine 2020 2019
Palgakulude kapitaliseerimine 167 243 101 849
Sotsiaalmaksude kapitaliseerimine 56 528 34 425
KOKKU 223 771 136 274
eurodes
Põhivara amortisatsioon ja
Lisa 2020 2019
allahindlused
Materiaalse põhivara amortisatsioon 6 3 247 951 3 068 122
Immateriaalse põhivara amortisatsioon 7 17 167 16 044
KOKKU 3 265 118 3 084 166
Muud ärikulud 2020 2019
Maamaks 3 883 3 856
Riigilõivud 5 246 5 274
Loodusresusside kasutus- ja saastetasud 5 503 7 240
Lootusetuks hinnatud laekumata arved 89 394 0
Viivised ja intressid 9 3 825
KOKKU 104 035 20 196
Muude ärikulude all kajastub 2020. aastal juhatuse poolt hinnatud lootusetult laekuvaks nõue
Väinamere Liide OÜ osas.
Lisa 17 Finantstulud- ja kulud
eurodes
Finantstulud ja -kulud 2020 2019
Intressikulud 60 423 72 191
KOKKU 60 423 72 191
56
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 18 Laenude tagatised ja panditud varad
Kinnistule nr. 1010234 nimega „Kuivastu sadama” V järjekohale, kinnistule nr. 1046932 nimega
„Virtsu sadama” IV järjekohale ja kinnistule nr.1649732 nimega „Virtsu sadama laiendus” I
järjekohale, kinnistule nr. 862832 nimega ”Rohuküla sadam” II järjekohale ja kinnistule nr.
896333 nimega „Heltermaa sadam” III järjekohale on seatud ühishüpoteek LHV Pank AS kasuks
summas 2 700 000 eurot.
Kinnistule nr. 1010234 nimega „Kuivastu sadama” VI järjekohale, kinnistule nr. 1046932 nimega
„Virtsu sadama” V järjekohale, kinnistule nr. 862832 nimega „Rohuküla sadam” III järjekohale,
kinnistule nr. 896333 nimega „Heltermaa sadam ” V järjekohale ja kinnistule nr. 1649732
nimega „Virtsu sadama laiendus” II järjekohale on seatud ühishüpoteek AS SEB Panga kasuks
summas 3 000 000 eurot.
Laenude tagatiseks panditud varade soetusmaksumus on 31.12.2020 seisuga 49 303 518 eurot
(31.12.2019: 49 097 412 eurot), kogunenud kulum 19 464 345 eurot (31.12.2019: 18 055 449 eurot) ja
jääkmaksumus 29 839 174 eurot (31.12.2019: 31 041 963 eurot).
57
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
Lisa 19 Tehingud ja saldod seotud osapooltega
AS Saarte Liinid aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Aruandes on seotud osapooltena käsitletud
ettevõtte omanikku, nõukogu ja juhatuse liikmeid ning muid ettevõtteid ja ametiasutusi, kelle üle
nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju (sh üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju).
Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu
AS Saarte Liinid tööd suunab viieliikmeline nõukogu, igapäevatööd juhib kaheliikmeline juhatus.
Juhatuse, nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aruandeaastal palka summas 168 127
eurot (2019. aastal 138 482 eurot) ja preemiat summas 24 722 eurot (2019. aastal 21 790 eurot )
Juhatuse ja nõukogu liikmed ei saa ettevõttelt pensioniga seotud õigusi.
Lahkumishüvitised
Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel
enne volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise
ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses (RVS § 86 lg 3)
Tehingud seotud osapooltega
Ettevõttel on teiste riigi kontrolli või olulise mõju all olevate üksustega tehinguid tavapärase
äritegevuse käigus, millest olulises summas ostu- ja müügitehinguid aruandeperioodil ja
võrreldaval perioodil on välja toodud käesoleva lisa tabelites. Lisaks on ettevõte saanud omanikuga
seotud ametiasutustelt materiaalse põhivara soetuseks toetusi. Lisas 12 välja toodud toetused
aruandeperioodil (kokku summas 2 778 641 eurot) ning võrreldaval perioodil (kokku 1 997 322
eurot) on kõik saadud omaniku kontrolli või valitseva mõju all
eurodes
Muud
Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud
Tehingud seotud osapooltega 2020 müük ost ost / toetused Nõuete Kohustuste
saldo saldo
Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2020 31.12.2020
Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud
ettevõtted:
Saare Kütus AS 2 815 35 709 1 943
Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ 450
Saaremaa Vallavalitsus 109 317 681 2 145
Technology Partners OÜ 120
Võrkaia Sadam OÜ 1500
Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted:
Kuressaare Veevärk AS 6 755 199
Veeteede Amet 18 489 74 198 2 716
Tehnilise Järelevalve Amet 1 054 992
Riigi Infosüsteemi Amet 9 135 722
Politsei- ja Piirivalveamet 38 178 12 588 179
TS Laevad OÜ 3 171 009 36 688 87 232 30 280
Eesti Energia 382 670 40 721
AS Eesti Loots 46 956 3 923
KOKKU 3 388 383 35 709 524 218 0 96 195 74 858
58
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
(Lisa 19 järg)
eurodes
Muud
Teenuste Kaupade Teenuste investeeringud Nõuete Kohustuste
Tehingud seotud osapooltega 2019 müük ost ost / toetused saldo saldo
Nimi Summa Summa Summa Summa 31.12.2019 31.12.2019
Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud
ettevõtted:
Saare Kütus AS 2 325 31 241
Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ 450
Saaremaa Vallavalitsus 61 119 1 608 2 417
Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted:
Kuressaare Veevärk AS 6 593 775
Veeteede Amet 19 016 62 296 1 601
Tehnilise Järelevalve Amet 2 282 930
Keskkonnainvesteeringute keskus 68 764
Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium 2 980
Riigi Infosüsteemi Amet 11 756 786
Politsei- ja Piirivalveamet 30 313 5 276 273
TS Laevad OÜ 2 323 154 18 740 54 987 458
AS Eesti Loots 36 877 3 335
AS Eesti Energia 105 995 10 616
KOKKU 2 472 804 31 241 217 976 68 764 62 613 13 565
59
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
60
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
61
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK
Kasumi jaotamise ettepanek eurodes
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 11 833 408
Aruandeaasta koondkasum 813 409
KOKKU 12 646 817
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 40 670
Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 12 606 146
KOKKU 12 646 817
Villu Vatsfeld Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Uku-Madis Savisto Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Kuressaare, 24. märts 2021. a.
62
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2020 MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Käesolevaga kinnitame majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust.
AS Saarte Liinid 2020. majandusaasta aruanne on kinnitatud ainuaktsionäri poolt üldkoosolekul
vastavalt digitaalse allkirjastamise kuupäevale.
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
Juhatus:
Villu Vatsfeld Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Uku-Madis Savisto Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Nõukogu:
Jaano Vink Nõukogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/
Siiri Odrats-Koni Nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Allmann Nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/
Marilin Hein Nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/
Taivo Linnamägi Nõukogu liige /allkirjastatud digitaalselt/
63
AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2020
MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK)
eurodes
EMTAK koodide lõikes 2020 2019
EMTAK 52221 Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused 6 839 467 6 439 312
EMTAK 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 148 837 161 495
KOKKU 6 988 305 6 600 808
64
AS Saarte Liinid nõukogu aruanne
2020. aasta majandusaasta aruande juurde
AKTSIASELTS: AS Saarte Liinid, registrikood 10216057
ASUKOHT: Kuressaare, Rohu 5, Saaremaa, Eesti Vabariik
AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik, keda esindab majandus- ja taristuminister
AKTSIAKAPITAL: 6 648 500 EUR
Aktsiaseltsi tegevuse kokkuvõte
2020. aastal osutas AS Saarte Liinid lepingupartneritele ja klientidele kaasaegsel tasemel
sadamateenuseid, arendas edasi sadamate taristuid, teostas uuringuid ja projekteerimistöid
perspektiivsete sadamaarenduste selgitamiseks ning kindlustas majandustegevusega omaniku ootustele
vastava tulu teenimise.
Viimastel aastatel rekonstrueeritud ja ehitatud sadamates on küll saavutatud teenindusstabiilsus ning
tagatud piisvad reservid veomahtude võimalikuks kasvuks tulevikus, kuid aruandeaasta alguses puhkenud
Covid-19 pandeemia tõi kaasa eriolukorra, mis mõjutas majandusnäitajaid reisijateveol oluliselt.
Seonduvalt vähenesid 2020. aasta kokkuvõttes nii sadamates teenindatud liinireisijate arv (kokku 433,7
tuhande reisija võrra ehk -16,6%) kui ka sõidukite arv (88,4 tuhande sõiduki võrra ehk -7,9%).
Kaubavedude maht AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvates sadamates vähenes samuti, kuid siin osutus
ülemaailmse pandeemia mõju ebaoluliseks. Kokku teenindas äriühing 303 kaubalaeva.
AS Saarte Liinid sadamad on baassadamaks riigi ametite ja koostööpartnerite laevadele (Politsei- ja
Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon, AS Eesti Loots, Transpordiamet), samuti kalalaevadele ja muudele
alustele. Ka siin õnnestus aastate võrdluses teenuste osutamise maht üldiselt säilitada. Eriolukorraga
kaasnenud ajutiste liikumispiirangute tulemusel lühenenud navigatsioonihooaeg mõjutas kõige rohkem
kommertsliine väikesaartele. AS Saarte Liinid seisukohalt oli selle valdkonna majanduslik mõju väike.
SL Marinas nime all turundatud AS Saarte Liinid väikelaevasadamates teenindatud aluste koguarv kasvas.
Antud segmendis osutusid Covid-19 pandeemiaga kehtestatud rahvusvahelised reisipiirangud kasvu
toetavaks, kuna suve teine pool oli Eestis siseturismi ning sealhulgas ka mereturismi valdkonnas väga
aktiivne.
AS Saarte Liinid 2020. aasta eelarveline kasumiplaan täideti majandustegevuse tulemuste põhjal 70,1%
ulatuses, teenides kokku 813,4 tuhat eurot. Äriühingu tootluse hindamisel ja võrdlemisel tuleb kindlasti
märkida Covid-19 pandeemiaga seotud erakorraliste asjaolude olulist mõju majandusaasta tulemustele.
Lisaks korrigeeriti äriühingu tulemusnäitajaid varasemate majandusaastate nõuete allahindluse võrra.
Mõlema erakorralise asjaolu kogumõjul vähenes aruandeaasta reaalne tulem 300 tuhande euro võrra.
2020. aastal teostati sihtfinantseeritud vahendite, AS Saarte Liinid omavahendite, laenude ja
riigieelarveliste vahendite arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 4,858 tuhande euro ulatuses.
AS Saarte Liinid audiitori KPMG Baltics OÜ esitatud sõltumatu vandeaudiitori järeldusotsus ettevõtte
2020. a majandusaasta aruande kohta oli märkusteta.
AS Saarte Liinid nõukogu on kiitnud heaks juhatuse esitatud ja KPMG Baltics OÜ auditeeritud AS Saarte
Liinid 2020. aasta majandusaasta aruande.
Nõukogu aktsepteerib juhatuse ettepanekut üldkoosolekule 2020. aasta majandusaastal teenitud
puhaskasumi 863 142 eurot jaotamiseks alljärgnevalt:
Eelmiste perioodide jaotamata kasum 11 833 408 eurot
Aruandeaasta koondkasum 813 409 eurot
KOKKU 12 646 817 eurot
Kohustusliku reservkapitali suurendamine 40 670 eurot
Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 12 606 146 eurot
KOKKU 12 646 817 eurot
Nõukogu tegevuse kokkuvõte
AS Saarte Liinid nõukogu on vastavalt ainuaktsionäri 07.09.2020 otsusele nr 1.1-5/20-048 viieliikmeline
koosseisus Jaano Vink (nõukogu esimees), Indrek Allmann, Marilin Hein, Siiri Odrats-Koni, Taivo
Linnamägi. Volituste tähtaeg on kolm aastat lõpptähtajaga 07.09.2023. Eelmise nõukogu koosseisust
lõppesid 06.09.2020 volitused Toomas Vainolal, Ain Tatteril ja Riho Printsil.
2020. aastal toimus kokku 8 nõukogu koosolekut, mille käigus kuulati juhatuse aruandeid
majandustegevuse kohta (sh eelarve ja investeeringute kava täitmise ning jooksva töö kohta), arutati
aktuaalseid küsimusi ja perspektiivseid arenguid (sh toimingud kinnisasjade ja registrisse kantud
vallasasjadega, investeeringud, laenukohustused, hinnakirja, eelarve ja investeeringute kava
kinnitamine). Lisaks tavapärasele tegevusele viis nõukogu 2020. aasta esimesel poolaastal läbi konkursi
AS Saarte Liinid juhatuse uue koosseisu valimiseks. Lisaks korralistele teemadele pööras nõukogu koos
juhatusega süvendatud tähelepanu ettevõtte uue arengukava koostamisele perioodiks 2021-2027.
AS Saarte Liinid nõukogu on moodustanud auditikomitee, mis 18.09.2020 otsuse alusel tegutseb
kolmeliikmelisena koosseisus Kaie Karniol (auditikomitee esimees käsunduslepingu alusel), Indrek
Allmann ja Marilin Hein. Volituste tähtaeg kolm aastat, lõpptähtaeg 17.09.2021.
Aasta jooksul toimus 4 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekud toimusid üldjuhul enne
väljakuulutatud nõukogu koosolekuid – nõukogu koosolekuks ettevalmistatud kirjalike materjalide põhjal.
Lisaks nõustasid auditikomitee liikmed juhatust erinevates küsimustes koosolekutevahelisel perioodil.
Nõukogu ja juhatuse tasustamisest
AS Saarte Liinid nõukogule ja selle juurde moodustatud auditikomiteele maksti 2020. aasta eest tasusid
kokku 31 100 eurot. Isikute lõikes jagunesid tasud alljärgnevalt:
Nimi ametikoht aastatasu eurodes
Jaano Vink nõukogu liige 3 018
Marilin Hein nõukogu ja auditikomitee liige 5 400
Indrek Allmann nõukogu ja auditikomitee liige 5 400
Siiri Odrats-Koni nõukogu liige 1 509
Taivo Linnamägi nõukogu liige 1 509
Kaie Karniol auditikomitee liige 1 100
Toomas Vainola nõukogu liige 6 582
Ain Tatter nõukogu liige 3 291
Riho Prints nõukogu liige 3 291
2020.aasta jooksul maksti juhatuse liikmetele teenistus- ja tulemustasu kokku 157 348 eurot. Isikute
lõikes jagunesid tasud alljärgnevalt:
nimi ametikoht aastatasu eurodes tulemustasu eurodes
Villu Vatsfeld juhatuse esimees 68 030 13 088
Uku-Madis Savisto Juhatuse liige 37 125 -
Jaanus Tamkivi juhatuse liige 27 471 11 634
Kontrollikeskkonnast
AS Saarte Liinid siseaudiitor valiti hankemenetluse tulemusena 20.06.2018 kokku 36 kuuks. Leping sõlmiti
parima pakkumise teinud audiitorettevõttega PricewaterhouseCoopers AS. Auditeerimisleping sisaldab
mh ka riskide hindamise töövõttu, mis viidi läbi 2018. aasta II poolaastal ning selle alusel koostatud
siseauditi tööplaani järgselt vähemalt seitsme (7) valdkondliku töövõtu ning järelauditi läbiviimist
lepinguperioodi jooksul.
2020. aasta teostati kaks korralist valdkondlikku siseauditi töövõttu:
• AS Saarte Liinid riskisündmusteks ja ohtudeks valmisoleku audit, mille kokkuvõtteid tutvustati
äriühingu nõukogule 2020. aasta II kvartalis.
• AS Saarte Liinid organisatsioonilise struktuuri ja töökorralduse audit, mille kokkuvõtteid tutvustati
äriühingu nõukogule 2020. aasta IV kvartalis.
Eraldi täiendava töövõtuna teostas teine audiitorettevõte KPMG Baltics OÜ 2020. aasta II ja III kvartalis AS
Saarte Liinid IT-valdkonna riskianalüüsi, mis lähtus küberturvalisuse seadusest, Riigi Infosüsteemide Ameti
soovituslikust juhendist „Riskianalüüsi ja riskide hindamise juhendmaterjal ETO-dele“ ning infoturbe
standardist ISO/IEC 27005.
Lisaks eelmainitud audititele kuulus AS Saarte Liinid 2020. aastal Riigikontrolli valimisse äriühingu
tehingute seaduslikkuse kontrolli osas. Kontrolli viis eraldi töövõtuna läbi samuti audiitorettevõte KPMG
Baltics OÜ, mis rikkumisi ei tuvastanud.
Hinnang nõukogu ja juhatuse lööle
Lähtudes AS Saarte Liinid põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu
tihedat koostööd ning erinevad arvamused täiendavad ühist perspektiivi. Juhatus informeerib ja kaasab
nõukogu liikmeid piisavalt ettevõtte tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse vastavalt
vajadusele ja nõukogu liikmete erialastele kompetentsidele.
Juhatuse kui nõukogu valmidus probleemsete valdkondade sisuliseks aruteluks on konstruktiivne ja
suunatud parema tulemuse saavutamisele. Nii juhatus kui nõukogu täidavad korrektselt neile seaduse ja
ettevõtte põhikirjaga pandud ülesandeid ning tegutsevad ühiselt AS Saarte Liinid huve järgides.
Arvestades ettenägematut majanduskeskkonna muutust seoses 2020. aasta alguses levima hakanud
Covid-19 pandeemiaga, võib öelda, et ettevõtte juhatus on tema võimuses olnud valikuid kasutades
olulises osas täitnud neile 2020. aastaks seatud eesmärgid ning tulnud toime keerukates oludes vajalike
otsuste tegemisega. Ettevõtte majandustulemused eelneva valguses on igati korralikud.
Hinnang nõukogu tööle - hea.
Hinnang juhatuse tööle - hea.
/allkirjastatud digitaalselt/
____________________
Jaano Vink
AS Saarte Liinid
nõukogu esimees
Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev
AS Saarte Liinid
(registrikood: 10216057)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
Aktsiaselts Saarte Liinid, asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5,
93819, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 31.03.2021. a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister
Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 6 648 500
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames
kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub
üldkoosolek elektrooniliselt (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2):
Tutvunud AS Saarte Liinid 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi
nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktist 7, § 305
lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Saarte Liinid korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2020. a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).
3. Jätta kasumijaotamise otsus tegemata ning teha see peale Vabariigi Valitsuse
dividendikorralduse kinnitamist.
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2020. a majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu
vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
1