Saatja: Mart Raamat <
[email protected]>
Saadetud: 07.04.2021 09:14
Adressaat: Taavi Aas <
[email protected]>
Koopia: MKM info <
[email protected]>; Rein Vaks <
[email protected]>;
<
[email protected]>; 'Karmo Kübarsepp'
<
[email protected]>
Teema: Pöördumine seoses talvise mootoribensiini müügi pikendamise
majanduslike mõjude hindamisega
Austatud hr minister.
Käesolevaga edastan kütusesektori pöördumise, mis on seotud talvise
mootoribensiini müügi pikendamisega. Palume Teil hinnata antud
muudatusega kaasnevaid majanduslikke mõjusid meie hinnangul on MTÜ Eesti
Õliühingu poolt Keskkonnaministeeriumile 16.09.2020 tehtud ettepanekul
märkimisväärne positiivne majandusmõju, mis väljendub Eesti inimeste
suurenevas ostuvõimes.
Tagasisidet ootama jäädes ja tervitades
Mart Raamat
Eesti Õliühing // Estonian Oil AssociationTegevjuht // Chief Executive
Officer // +372 580 040 45
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Minister Taavi Aas
e-post:
[email protected]
koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
07.04.2021
Allkirjastatud digitaalselt ja edastatud e-postiga adressaatidele
Suvisele mootoribensiini müügi alustamise kuupäeva majanduslik mõju
Eesti suurimaid kütusesektori ettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Õliühing tegi 16.09.2020 oma
pöördumises Keskkonnaministeeriumile ettepaneku muuta Keskkonnaministri määrust nr 73 ning
sätestada iga-aastaseks suvise aururõhu nõuetele vastava mootoribensiini müügi alguskuupäevaks 1.
juuni. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on välja selgitatud, et antud ettepaneku rakendamisega
kaasneb marginaalne keskkonnamõju – lendavate orgaaniliste ühendite (edaspidi – LOÜ) emissioon
Eestis tõuseb 12,8 tonni (ehk 0,057%). Samas leiab kütusesektor, et ebaproportsionaalselt suurem on
antud muudatuse majanduslik mõju – igas maikuus maksavad Eesti kütusetarbijad ca 400-500 000
eurot mootoribensiini eest rohkem, kuivõrd Eesti ei kasuta ära ELi direktiivist 98/70 tulenevat võimalust
alustada suvise mootoribensiini müüki alates 1. juunist.
Märgime samuti seda, et Eesti eristub ülejäänud regiooni riikidest – Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist
– kõik ülejäänud riigid rakendavad võimaldatud paindlikkust ja nõuavad suvise mootoribensiini müüki
lühema perioodi jooksul. Seetõttu peavad regiooni teenindavad rafineerimistehased Eesti jaoks eraldi
tootmisplaani välja töötama, mis tähendab, et siia turule müüdav mootoribensiin on kallim kui teistesse
riikidesse tarnitav toode1. Kütuse tootmise juures tähendab mootoribensiini aururõhu alandamine kütuse
täiendavat töötlemist – ehk suvise mootoribensiini tootmine on rafineerimistehaste jaoks kallim tegevus, kui
talvise kütuse tootmine. Samale aspektile viitab ka Eesti turu suurim kütusetarnija Orlen Eesti OÜ oma juba
06.11.2015 saadetud kirjas Keskkonnaministeeriumile. Kuigi konkreetne hinnalisa mootoribensiinile tuleneb
lõpuks konkreetsetest tarnelepingutest ja on kaetud ärisaladusega, siis väljendab kõrgemat toote omahinda
Platts motooribensiini futuurhindade tõus aprillis – nimelt hakatakse just aprillist kauplemisel alustootena
arvestama suviste spetsifikatsioonidega mootoribensiini.
Kuna mootoribensiini tarbimine Eestis on näidanud pidevat langustrendi, siis näeb Eesti Õliühing riskina, et
lisaks potentsiaalselt veelgi suurenevale hinnavahele Eesti ja naaberriikide mootoribensiini tarnetingimustes
1 Suvise ja talvise spetsifikatsiooniga toodete hinnavahet väljendab mootoribensiini maailmaturu müügihindade
erinevus pärast tarnetingimuste muutumist. Alates 01.04 hakkab Platts – ELi turupiirkonna suurim naftatoodete
võrdlusaluste (benchmarks) hindaja – väljendama oma mootoribensiini turuhinna juures suviste
spetsifikatsioonidega toote hinda ning 01.10 roteerub hinnastamine tagasi ja võrdlusalune hind hakkab
väljendama talvise mootoribensiini hinda (https://www.spglobal.com/platts/plattscontent/_assets/_files/en/our-
methodology/methodology-specifications/europe-africa-refined-products-methodology.pdf, lk 7).
võib tulevikus tekkida probleeme ka varustuskindlusega, kui Eesti eraldiseisev teenindamine tehastele
ebamõistlikuks muutub.
Lisaks keskkonnamõjule on Keskkonnaministri määruse nr 73 sätetel arvestatav majandusmõju, mis
väljendub eelkõige mootoribensiini tarbijate ostuvõime ning seetõttu palume Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumil hinnata MTÜ Eesti Õliühing 16.09.2020 ettepanekut
Keskkonnaministeeriumile. Kaasnevalt võiks riik kaaluda ka võimalust, et kasutada täielikult ära
direktiivist 98/70 tulenevat paindlikkust ja nõuda suvisele spetsifikatsioonile vastava mootoribensiini
müüki kuni 31.08 (täna nõutud kuni 30.09) – see aitaks ka septembris bensiinitarbijate kulusid samas
suurusjärgus (ca 400-500 000 eurot kuus) alla tuua. Sellega kaasneks ka eeldatavasti samas mahus
LOÜ emissiooni kasv (12,8 tonni) kuid ometi on väheneva mootoribensiini tarbimise juures ka
kumulatiivselt tegu väga väikese keskkonnahäiringu suurenemisega.
Eesti Õliühing on valmis riigiga igakülgset koostööd tegema, et leida optimaalne ja mõistlik lahendus
antud küsimusele, mis arvestaks nii keskkonna- kui ka majandusmõjusid.
Lugupidamisega
Mart Raamat
Eesti Õliühing MTÜ tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/