KÄSKKIRI
07.04.2021 nr 26
Riigihanke "Ehituse süsinikujalajälje
hindamisprintsiipide rakendamine Eestis"
korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku
nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, ning §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga
(registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange (CPV kood 71313400-9, nimetus „Ehituse
keskkonnamõju analüüs“) töö „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide
rakendamine Eestis" (edaspidi Töö) tellimiseks. Töö tellitakse seoses ehituse keskkonnamõju
arvestuse printsiipide väljatöötamise kavaga.
2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud Töö tellimiseks riigihanke alusdokumendid (lisatud).
3. Tellitava Töö eeldatav maksumus on 60 000 € (lisandub käibemaks). Hanget rahastatakse
osaliselt programmi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse 2,
partnerluslepingu nr 7.2-2/19/19 lisa 9 alusel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
katab oma eelarvest 50% uuringu mahust ja ülejäänud 50% rahastatakse RITA programmi
tegevus 2 vahenditest. Lepingu periood on alates lepingu sõlmimisest mitte rohkem kui 7 kuud.
4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud hanke korraldamise eest vastutavaks isikuks Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna (EEO) keskkonnasäästliku
ehituse valdkonnajuhi Erkki Seinre.
5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel
kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse
väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel
järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees:
Erkki Seinre, MKM ehitus- ja elamuosakonna (EEO) keskkonnasäästliku ehituse
valdkonnajuht;
2
Komisjoni liikmed:
Ivo Jaanisoo, MKM ehitus- ja elamuosakonna (EEO) juhataja;
Jüri Rass, MKM ehituse asekantsler.
6. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile
riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
HD LISA 2
HANKELEPINGU PROJEKT
HANKELEPINGU PROJEKT
Tallinn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1,
Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija),
ja
... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ... (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks
ja ühiselt Poolteks,
sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks
oleva töö „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ (edaspidi Töö)
teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi.
1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga
reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti
Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Ehituse süsinikujalajälje
hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses riigihanke
alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused j a piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel
kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul
Lepingu täitmisse.
1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja
nõuetekohaseks täitmiseks.
1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest,
milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist.
1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised
dokumendid:
Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm;
Lisa 2 – Tehniline kirjeldus
Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registris));
Lisa 4 – Täitja pakkumus.
2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine
2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades
sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“.
2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud
üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt riigihanke alusdokumendis
„Tehniline kirjeldus“ toodud ajakavale etapiviisiliselt alljärgnevalt:
2.2.1 I etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.1 kirjeldatud tulemite
üleandmine hiljemalt 3 kuud arvates lepingu allkirjastamisest;
2.2.2 II etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.2 kirjeldatud tulemite
üleandmine hiljemalt 5 kuud arvates lepingu allkirjastamisest;
2.2.3 III etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.3 kirjeldatud tulemite
üleandmine hiljemalt 7 kuud arvates lepingu allkirjastamisest.
2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 tööpäeva jooksul arvates Töö
üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele.
2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul
sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja
puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks.
2.5 Täitja arvestab Töö teostamisel, sh I ja II etapi tulemite esitamisel vahearuannetena (Tehniline kirjeldus
p. 6.3), Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös, sh vahearuandes, esinevad
puudused Tellija määratud tähtajaks.
3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
3.1 Lepingu maksumus on ... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse Täitjale
alljärgnevate etappide kaupa:
3.1.1 25% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud Töö tulemite üleandmist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile
2.3);
3.1.2 25% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.2 viidatud Töö tulemite üleandmist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile
2.3);
3.1.3 50% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.3 viidatud Töö tulemite üleandmist ja
Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile
2.3).
3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja Töö heakskiitmist punktis 2.3
nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest.
2
Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktides 3.1.1-3.1.3 sätestatud etappide kaupa Täitja nimetatud
arveldusarvele.
3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul
Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates.
3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve
juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris
registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1 Tellijal on õigus:
4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle
üleandmist;
4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus
selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei
ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude
puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga;
4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni;
4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi
kohta;
4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde
kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui
Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi;
4.1.6 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) saada ülevaade
tööde käigust. Koosolekud protokollitakse Täitja poolt.
4.2 Tellija on kohustatud:
4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab
lisades 2, 3 ja 4 toodud nõuetele. Vastuolu korral on tehniline kirjeldus ülimuslik pakkumuse
suhtes;
4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud
tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel.
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1 Täitjal on õigus:
5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile
juurdepääsu võimaldamist;
5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu.
5.2 Täitja on kohustatud:
3
5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, riigihanke
alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud
täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud
tähtaegadeks ja korras;
5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise
kohta informatsiooni;
5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest
asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või
õiguste realiseerimist;
5.2.5 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) informeerima
Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi ka erinevatel valdkondlikel üritustel;
5.2.6 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus
selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei
ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude
puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga;
5.2.7 kandma uuringu andmed ETIS-sse kasutades uuringu koodi RITA2/130.
6. Vastutus
6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama.
6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid
mitte kauem kui kolmkümmend päeva.
6.3 Juhul, kui Täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise
kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui Täitja ei täida nõuet
selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu vastava etapi
väljamakse hinnast.
6.4 Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat.
6.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist
ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
6.6 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud
Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30%
ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
6.7 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse
tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud
päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud
päeva eest, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva.
6.8 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude
kohustuste täitmisest.
6.9 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse
summaga.
7. Vääramatu jõud
4
7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav.
Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest
olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga
arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul
vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende
mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama
vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu
asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud
jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
8. Teabe vahetamine
8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada
Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest
on möödunud kolm päeva).
8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused,
samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest.
8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul
muudatuste tegemisest arvates.
9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste
nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega.
9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust
tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh
juhul, , kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldatud 15
tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates.
10. Vaidluste lahendamine
10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega
sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis
kehtivaid õigusakte.
10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut
5
tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise
korral mõistma.
10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse,
mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
11. Muud sätted
11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise
Poole nõusolekuta.
11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud
vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on
õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik,
välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks
kasutamiseks.
11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt riigihanke alusdokumentidele
avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada.
11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt.
11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes.
11.6 Varaliste õiguste loovutamine:
11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega
samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele;
11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad
Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub
Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus.
11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada,
reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas
arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle
osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel
kohustub Tellija viitama Täitjale.
11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud
anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid,
lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib
endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta
neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös.
12. Poolte volitatud esindajad
12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on
Erkki Seinre, e-post:
[email protected], telefon +372 639 7627 / +372 53 007 151.
12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post
..., telefon ....
12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud
Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude
hüvitamise nõude esitamine.
6
12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt
punktis 8 sätestatule.
Poolte rekvisiidid
Täitja: Tellija:
... Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
... Ando Leppiman
... kantsler
7
Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ja ... vahel sõlmitud
Lepingu nr … juurde
Töö üleandmise-vastuvõtmise akt
Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi: Täitja) … poolt ja
esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juhile Erkki Seinre
(edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2021. a. sõlmitud Lepingu
„Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ nr … alusel osutatud Töö
alljärgnevalt:
1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus), ajavahemik, maht, täidetud tingimused,
vajadusel viited Lepingu punktidele vms).
2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused
heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.
Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas … (summa
sõnades) eurot.
Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale
Poolele.
Täitja Tellija
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
8
HD LISA 3
CV VORM
Roll hankelepingu täitmisel: …
Ees- ja perekonnanimi:
Sünniaeg:
Haridus (märkida õppeasutuse
nimi, kraadi nimetus, tase ning
tunnistuse number, väljaandmise
aeg ):
Kogemuse kirjeldus
(vastavalt hanke alusdokumendi
’Tehniline kirjeldus’
punktis 8 nõutule:
Töö nimetus:
Tellija:
Läbiviimise aeg (pp.kk.aa–
pp.kk.aa):
Roll, vastutus ja ülesanded
projektis:
Töö sisu lühikirjeldus:
Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) meeskonna liige, kinnitan CV-s esitatud andmete
õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu
hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).
Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse riigihanke (viitenumber …) tulemusena sõlmitava
hankelepingu meeskonda ja vastan riigihanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele
hankelepingus täidetava rolli ulatuses.
Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle
kohta informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.
CV esitaja: Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Käskkirja Lisa 1
Riigihanke „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“
alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused,
kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS
§ 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4
nimetatud kõrvaldamise alus.
1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt
RHS § 104 sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama:
1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud
tingimusele;
1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud
nõuetele;
1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja
kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja
kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale
esitada;
1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on
hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta
kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse
korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega.
2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded
2.1. Majanduslik ja finantsseisund
Pakkuja netokäive on kahel viimasel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal,
mille kohta on kinnitatud aruanded (2018 ja 2019), olnud vähemalt 60 000 eurot iga
majandusaasta kohta hanke esemega sarnases valdkonnas1.
2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus
Pakkuja peab viimase 60 kuu jooksul enne hanketeate avaldamist olema täitnud ja tellijale
üle andnud vähemalt ühe hanke objektiga sarnase töö1 ning tellija on need vastu võtnud.
1
Keskkonna-alased insener-tehnilised nõustamisteenused, s.h. ehituse keskkonnamõju analüüs, ehituse
keskkonnanormatiivid, keskkonnanäitajate hindamine ehituse jaoks, ehituse keskkonnamõju hindamise (KMH)
teenused.
Käskkirja lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis
Hankedokument
Avatud hankemenetlus
Ehituse keskkonnamõju analüüs
(CPV kood 71313400-9)
Tallinn 2021
SISUKORD
1. Üldandmed .......................................................................................................................... 3
2. Hankelepingu ese ................................................................................................................ 3
3. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg ............................................................................................. 3
4. Pakkumuse ettevalmistamise juhend ja pakkumuse esitamine ........................................... 3
5. Pakkumuse koosseis ............................................................................................................ 4
6. Pakkumuse maksumus ........................................................................................................ 5
7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ................................................................................ 5
8. Nõuded pakkuja meeskonnale............................................................................................. 5
9. Pakkumuste vastavuse kontrollimine .................................................................................. 6
10. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid ................................................................ 6
11. Hankelepingu tingimused.................................................................................................... 9
12. Lisad .................................................................................................................................... 9
1. ÜLDANDMED
1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1,
10122, reg nr. 70003158, e-mail:
[email protected], tel. +372 625 6342.
1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris.
1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juht Erkki
Seinre, tel: +372 639 7627 / +372 53 007 151, e-post:
[email protected].
1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad loogilise ja üksteisest
sõltuva terviku, seetõttu ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.
2. HANKELEPINGU ESE
2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „Ehituse süsinikujalajälje
hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ (hankelepingu ese) teostamiseks riigihanke
alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel.
2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud
riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1).
2.3. Töö üleandmise tähtpäev on hiljemalt 30.11.2021.
2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõikides riigihanke
alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega.
2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb
esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes
kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid.
3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG
3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku
tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast.
3.2. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja
jooksul.
3.3. Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine toimub kooskõlas RHS §-ga 112.
4. PAKKUMUSE ETTEVALMIS TAMISE JUHEND JA PAK KUMUSE
ESITAMINE
4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale
avaldama riigihangete registris oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde
„Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi
riigihanke alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste
küsimine ja nendele vastamine riigihangete registri kaudu.
4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmist.
4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb
esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud
eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures
tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased
trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles.
4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja
seadusjärgse või volitatud esindaja poolt.
4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale
edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus.
4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtpäevaks elektroonselt riigihangete
registri vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev märgitakse
riigihangete registris riigihanke üldandmete lehele.
4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või
pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada
elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena
riigihangete registris Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks
ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust.
4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades
Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi riigihangete registri.
4.10. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada riigihangete registri kaudu.
Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei
vastuta riigihangete registri ja sidevahendite tehnilise toimimise eest.
4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva
jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud
riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse
Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva
(RHS § 46 lg 2).
4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus
ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida
pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele
vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija
juhib tähelepanu, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja
arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei
määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on
tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies
ulatuses avalikustada.
5. PAKKUMUSE KOOSSEIS
5.1. Pakkumuses tuleb esitada:
5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1)
esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse:
5.1.1.1. Metoodika ja lepingu täitmise tulemuste kirjeldus;
5.1.1.2. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas lepingu täitmise tulemuste
saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste (lisaks tehnilises kirjelduses
nimetatule) kirjeldus ja põhjendus;
5.1.1.3. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud
ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes;
5.1.1.4. Meeskonna koosseis ja meeskonna liikmete valiku põhjendus;
5.1.1.5. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise
viisidega.
5.1.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse
vormil;
5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil);
5.1.4. Vajadusel volikirjad, sh:
5.1.4.1.Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja
alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt
allkirjastatud volikiri;
5.1.4.2.Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning
hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi
seast volitatud esindaja;
5.1.5. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees
hankelepingu täitmise eest solidaarselt;
5.1.6. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele
lisada.
6. PAKKUMUSE MAKSUMUS
6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes käibemaksuta.
6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus käibemaksuta on 60 000 eurot.
6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle
andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, intervjuud, töötoad, tõlkimine,
lähetused, tulemuste üleandmine ja esitlemine, kasutatava tarkvara litsentsid jms)
vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankija maksab hankelepingu täitmise käigus Töö
teostajale vastavalt riigihanke alusdokumentides (HD Lisa 1, Tehniline Kirjeldus)
määratud etappidele (pärast vastavas etapis teostatud töö vastuvõtmist) ning täiendavaid
makseid ei tee.
7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE T AGASILÜKKAMINE
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise
kohta, kui hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke
alusdokumentides sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis või riigihangete seaduses sätestatud tingimustel.
8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE
8.1. Nõuded pakkuja meeskonnale on täpsustatud Tehnilises Kirjelduse (HD Lisa 1) p 8.
8.2. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada pakkumusele ette nähtud korras.
CV-s tuleb välja tuua kõik andmed sellises detailsuses, mis võimaldavad Hankijal
kontrollida meeskonna liikme vastavust esitatud hanketingimustele.
8.3. Pakkumuses loetletud spetsialistide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval
kirjalikul loal vähemalt sama kvalifikatsiooniga spetsialisti vastu. Pakkujal on õigus
tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat
informeerima kaasatud täiendavast eksperdist.
9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE
9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.
9.2. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja
sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.1. nõutud informatsiooni.
9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele.
9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest.
10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIU MID
10.1. Hankija hindab kõigi pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi.
10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja
hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel (vt punkt 10.8):
10.3. Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumite alusel antud punktid. Pakkumuse
sisukriteeriumite (metoodika valik ja tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava,
Tellija vajaduste mõistmine, riskide maandamine) ja maksumuse eest antud punktid
summeeritakse.
10.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel
võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.
10.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim.
Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.
10.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti.
Puudutab hindamiskriteeriumi alamkriteeriumite summaarset tulemust, mitte üksikut
alamkriteeriumi.
10.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai
rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse
võitja liisu heitmise teel.
10.8. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal:
1. hindamiskriteerium - metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike
tegevuste kava (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte);
2. hindamiskriteerium - töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti,
alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte);
3. hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti, alamkriteeriumide eest
antakse võrdne arv punkte);
4. hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus kuni 30 punkti.
10.8.1. Metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava
(kuni 30 punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Metoodika Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt
täiesti selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane,
arusaadavalt kohati väga selge nõrgalt põhjendatud
põhjendatud
Tegevuste Loendatud tegevused Loendatud tegevused Loendatud tegevused
loend ja on teostatavad, on piisavad töö on üldjoontes
kirjeldus piisavad ja tarvilikud teostamiseks. 1-2 piisavad töö
töö teostamiseks, tegevuse kirjeldus on teostamiseks.
piisavalt kirjeldatud ebaselge või Rohkem kui 2
ning põhjendatud. teostatavus või tegevuse kirjeldus on
tarvilikkus tekitab ebaselge, teostatavus
küsimusi. või tarvilikkus
tekitab küsimusi
Tegevuste ja Loogiliselt järjestatud, Loogiliselt Põhimõtteliselt töö
tööde järjestus selgelt ja arusaadavalt järjestatud ja tööde teostamist
koos põhjendatud, tööde tähtaegset teostamist võimaldav, kuid
ajakavaga tähtajalist teostamist võimaldav, kuid tööde järjestuses või
Ebapiisav
võimaldav, tööde järjestuse või ajakavas on mitmeid
„Rahuldava“
optimaalne. ajakava suhtes on (rohkem kui 2)
tulemuse
mõningaid (kuni 2) küsitavusi,
saavutamiseks
küsitavusi
Meeskond Kogemus ja suurus Kogemus ja suurus Miinimumnõuded on
toetab suurepärase toetab tulemuse täidetud
tulemuse saavutamist. saavutamist.
Varasemate tööde Varasemate tööde
käsitlusala on selgelt käsitlusala on
ulatuslikum kui antud võrreldav antud
uuringu käsitlusala. uuringu
Sarnaseid varaseimaid käsitlusalaga.
töid on üle 2 korra Sarnaseid
enam kui varaseimaid töid on
miinimumnõuetes vähemalt 1 võrra
nõutud. enam kui
miinimumnõuetes
nõutud.
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid
lakooniline, visuaalselt visuaalselt haaratav raskesti haaratav
kergesti haaratav
10.8.2. Töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti
Tellija Näitab Tellija Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija Ebapiisav
vajaduste vajaduste mõistmist ja detailset mõistmist vajaduste üldist „Rahuldava“
mõistmine kaasa mõtlemist kooskõlas hanke eseme (kontseptuaalset) tulemuse
(lisatud omapoolsed tehnilise kirjeldusega. mõistmist saavutamiseks
ettepanekud) kooskõlas hanke
kooskõlas hanke eseme tehnilise
eseme tehnilise kirjeldusega.
kirjeldusega (vt HD
Lisa 1 – Tehniline
kirjeldus).
Tulemuste Eesmärgile täielikult Eesmärgile vastav, Eesmärgile vastav
formaadi vastav, detailselt ja arusaadavalt kirjeldatud ja kasutatav, kuid
kirjeldus arusaadavalt ja hästi kasutatav. Võiks võiks olla oluliselt
kirjeldatud, selge ja olla mõnes aspektis detailsem või
hästi kasutatav detailsem või selgemini selgemini
kirjeldatud. kirjeldatud
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid
lakooniline, visuaalselt haaratav raskesti haaratav
visuaalselt kergesti
haaratav
10.8.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti)
Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav
10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti
Riskide loetelu Loetletud ainult kõik Loetletud kõik Enamik olulisi
olulised riskid olulised riskid, riske loetletud
kuid on esitatud
ka ebaolulisi
Riskide mõju Kõik hinnangud on Hinnangud on Hinnangud on
ja tõenäosus põhjendatult realistlikud ja realistlikud ja antud, kuid nende
hinnatud mõistetavad mõistetavad, võib realistlikkuses või
esineda üksikuid mõistetavuses on
(alla 4) küsitavusi. küsitavusi (4 või Ebapiisav
enam) „Rahuldava“
tulemuse
Maandamise Maandamise meetodid Maandamise Maandamise saavutamiseks
meetodid väga hästi ja veenvalt meetodid piisavalt meetodid üldiselt
põhjendatud, põhjendatud ja kirjeldatud ja
proportsionaalsed riski Pakkuja poolt põhjendatud.
esinemise tõenäosusele, ja reaalselt
Pakkuja poolt reaalselt kasutatavad.
kasutatavad.
Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne Üldine
lakooniline
10.8.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti)
Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed
väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus.
Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam
pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused
ümardatakse kahe komakoha täpsusega.
11. HANKELEPINGU TIN GIMUSED
Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2.
12. LISAD
HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus
HD Lisa 2 – Lepingu projekt
HD Lisa 3 – Eksperdi ja projektijuhi CV-vorm
Hankedokumendi Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2021
Sisukord
1. Hankelepingu ese ............................................................................................................................ 3
2. Taustainfo ........................................................................................................................................ 3
3. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4
4. Tegevused ja oodatud tulemid ........................................................................................................ 4
5. Metoodika ....................................................................................................................................... 7
6. Aruandlus ........................................................................................................................................ 7
7. Tähtajad ........................................................................................................................................... 8
8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8
9. Tellijapoolne meeskond .................................................................................................................. 9
Lk 2 / 9-st
1. Hankelepingu ese
Projektijuhtimine ja ekspertteenus Eesti ehituse süsinikujalajälje rakendamise printsiipide, metoodika,
ehitusmaterjalide andmebaasi ja hoonete olelusringi keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) tööriista
väljatöötamiseks ning poliitikasammud ehitusmaterjalide tootjate konkurentsivõime tõstmiseks.
2. Taustainfo
Varasemalt on Euroopa Liit keskendunud ennekõike hoonete energiatõhususele kui valdkonnale,
millega saavutada kliimaneutraalsus. Kasvava energiatõhususe ja uute arengute valguses on hakatud
mõistma hoone mõju keskkonnale laiemalt. Seetõttu on uute eesmärkide seadmises oluline hoone
olelusringi hindamine. Samas suunas liigub ka Euroopa Liit tervikuna. 2021. a. avaldatakse kestliku
hoonestatud keskkonna strateegia. Lisaks rakendatakse vabatahtlikku hoonete jätkusuutlikkuse
hindamisraamistikku Level(s), mis ühe olulise indikaatorina hindab olelusringi süsinikujalajälge
(baseerudes rahvusvahelistel standarditel EN 15978, EN 15804 jm).
Eesti kontekstis on tegemist uue teemaga, mida pole põhjalikult uuritud. Eesti Puitmajaliit on koostanud
lihtsustatud kalkulaatori, mis võimaldab puitmaja tellijal arvutada tema tellitava maja süsinikjalajälge,
kuid hetkel puudub Eestis teemast terviklik ülevaade. Põhjamaades (nt Soomes) on uuritud ehitiste
olelusringi süsinikujalajälje hindamist ning on välja töötatud vastavad juhendid.
Antud uuring on seotud „Eesti 2035“ pikaajalise arengustrateegia kahe strateegilise sihiga:
1) Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, ja
2) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.
Uuringu teema on kajastatud ka dokumendis „Ehituse pikk vaade 2035“. Tegemist on 2020. aastal
valminud ehitussektori analüüsiga, mis toob välja ehitussektori kitsaskohad ning eesmärgid tulevikuks.
Analüüsis tuuakse välja ühe eesmärgina ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu olulisust. Ühe
tegevusena selle eesmärgi all on ehitiste olelusringi keskkonnamõju hindamismetoodika
väljatöötamine.
Uuringu teema on seotud ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 3. meetmega „Kogu majandust
hõlmavad poliitikasuunised“. Viimane katab nii vähest toodete (ehitiste, ehitusmaterjalide)
süsinikuheidet kui ka teadlikku valikut ja keskkonnasõbralike hoiakute kujundamist.
Käesoleva uuringuga lahendatakse samaaegselt kahte probleemi:
1) Euroopa Liidus on hoonete sektorist pärit ~36% kogu kasvuhoonegaaside heitest (arvestades Eesti
energiaprofiili on see määr Eestis veelgi kõrgem). See number on saadud hinnates hoonete
kasutusaegset kütte- ja energiakasutust. Toodud protsentuaalne osakaal ei arvesta hoonete ehitamiseks
vajaminevate materjalide kaevandamise, tootmise, transpordi, hoolduse, parenduse, lammutuse ja
jäätmete poolt põhjustatud keskkonnamõju (süsiniku jalajälge). Samas hoonete ekspluateerimisel
kasutatav energia ja sellega seotud kasvuhoonegaaside emissioon moodustab 40-80% (sõltuvalt
asukohariigist, olelusringi arvestuslikust pikkusest) hoone olelusringiga seotud kasvuhoonegaaside
heitest. Mida energiatõhusamaks muutub Eesti hoonefond, seda suurema keskkonnamõju osakaaluga
on hoone olelusringi teised etapid. Vastavate arvutuste tegemiseks vajalikud andmed ja tööriist Eestis
hetkel puuduvad. Antud uuringu eesmärk on tuvastada ja välja pakkuda Eestile sobivaimad põhimõtted
ehitiste olelusringi süsinikujalajälje arvestuseks.
Lk 3 / 9-st
2) On oodata, et lähiaastatel kehtestatakse nõuded toodete (k.a. ehitiste) olelusringi hindamisele ja
nende baasil koostatud keskkonnateatistele (EPD, Environmental Product Declaration).
Keskkonnateatis annab ülevaate tootesüsteemi sisenditest, väljunditest ning keskkonnamõjust (toote
tasand, olelusringi etapid A1-A3), ehitise komponentide EPD andmete koondamisel on võimalik hinnata
kogu hoone keskkonnatoimet. Selliseid regulatsioone on praegu järjest kehtestamas kõik Põhjamaad,
mis on Eesti ehitustoodete peamisteks eksportturgudeks. Eelnev hakkab avaldama olulist mõju Eesti
ehitussektori ekspordile. Põhjuseks ebasoodne konkurentsiolukord seoses pikemate
transpordidistantside ja keskmiselt kõrgema toote keskkonnamõjuga.
3. Eesmärk
Käesoleva hanke eesmärk on tuvastada eeldused ja võimalused uute ja olemasolevate hoonete
olelusringi keskkonnamõju (süsinikujalajälje) hindamiseks Eestis. Luua Eesti konteksti arvestav
ehitusmaterjalide keskkonnamõju (süsinikujalajälge) arvestav andmebaas. Töötada välja tööriist
hoonete olelusringi süsinikujalajälje hindamiseks. Tuvastada soovituslikud poliitikasammud
ehitusmaterjalide tootjate konkurentsivõime tõstmiseks Põhjala riikides.
4. Tegevused ja oodatud tulemid
Uuringu eesmärgiks on anda teadmispõhiseid soovitusi ehitiste keskkonnamõju (süsinikujalajälje)
hindamisprintsiipide väljatöötamiseks, praktilise tööriista loomine, saadavaks tegemine ja juurutamine
ning Eestis vastava valdkonna poliitika suunamine. Lisaks tuleb hinnata ehitusmaterjali tootjate
konkurentsivõime suurendamise ja EPD-de koostamise soodustamise võimalusi.
Selleks tuleb teaduslikult ja (lähi)riikide ning Euroopa praktikat arvestades analüüsida:
1) milliseid hoonete olelusringi keskkonnamõju hindamise tööriistu kasutatakse teistes (vähemalt
6) riikides (Põhjamaad ja teised valdkonnas eesrindlikud riigid) ning milliseid hoonete olelusringi
hindamise printsiipe oleks mõistlik rakendada Eestis,
2) poliitilisi samme ja meetmeid, mida tuleks rakendada, et tagada Eesti ehitusvaldkonna
ettevõtjate vastavust ja valmidust tegutseda edukalt eksportturgude karmistuvate
keskkonnanõuete kontekstis.
Esialgsed uuringu raames vastamist vajavad küsimused:
1) Millised on peamiste eksporditurgude (Põhjamaad) kavandatavad nõuded ehituse keskkonnamõju
(süsiniku jalajälje) hindamisele (hoone ja toote tasandil) ning riiklike ja suuremate (käibe, turuosa,
aastas ehitatava pinna vms. alusel) ehitustellijate praktika keskkonnamõju (süsiniku jalajälje)
hindamise osas;
a) kui laialdaselt on vastavad nõuded rakendatud (% ehitusmahust)? Rakendatud ainult
riigihangetel või laiemalt?
b) millised nõuded on esitatud analüüsile/arvutusele? Nõuded analüüsi teostaja pädevusele?
c) kas nõuded on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed? Kuidas oleks mõistlik lahendada olukord Eestis?
Lk 4 / 9-st
d) millisel andmebaasil baseeruvad kvantitatiivsed väärtused? Kuidas oleks mõistlik lahendada
olukord Eestis?
e) kuidas varieeruvad eri hoonetüüpide kvantitatiivsete väärtuste nõuded?
f) kuidas suhestuvad eksportturgude praktikaga Level(s) hindamis- ja raporteerimisraamistiku
nõuded?
2) Milline on kavandatavatest keskkonnamõju arvestamise nõuetest tulenev mõju uutele ja oluliselt
rekonstrueeritavatele ehitistele ning ehitustoodetele, sh:
a) nõuete rakendamise ulatus. Ainult riigihanke objektid või kõik uued ja oluliselt
rekonstrueeritavad hooned?
b) kuidas kaasata avalikesse hangetesse olelusringi keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) kriteeriumi
põhimõte? Milline peaks olema metoodika, käsitlusala ulatus, kaasatud konstruktsioonid jms?
c) millises etapis nõuda analüüsi tulemusi? Ehitus- (eelprojekt) ja kasutusloa taotlusel (põhiprojekt
/ as-built)?
d) soodustused parema esitluse korral? Näiteks -25% olelusringi jalajälg (võrdluses tüüphoone
ja/või energiatõhususe miinimumnõuetele vastava hoonega) pakkudes kiiremat menetlust,
soodsamaid makse, lõive, laenu intresse, rekonstrueerimisel lubatud lisa brutopinda vms.
Meetmed suunamaks tsentraalsema asukoha ja madalama kasutusaegse transpordi
keskkonnamõjuga (süsiniku jalajäljega) ehitiste rajamist?
e) konkurentsi piiramine ja innovatsiooni soodustamine;
f) kas ja kui ulatuslikult kehtestada toodete EPD-de nõue?
g) kuidas arvestavad krediidiotsuste langetamisel ehitiste olelusringi keskkonnamõju hindamise
tulemusi ja/või jätkusuutlikust Eestis tegutsevad pangad? Intervjueerida vähemalt 3 panka (LHV,
Swedbank, SEB). Trendid, tulevikuperspektiiv.
3) Millised oleksid sobivad lähteseisukohad ehituse keskkonnamõju (süsiniku jalajälje)
hindamisprintsiipide juurutamisel Eestis, sh:
a) soodustamaks keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) kaasamist ehitusprojektide kavandamisse,
tuleb luua Eestis peamiste ehitusmaterjalide ’keskmiste’ (konservatiivse keskkonnamõjuga
(CO2eq emissiooniga)) andmebaas. Milline on andmebaasi loomise ligikaudne kulu? Kes seda
haldama peaks? Kelle hallata on konkreetsete toodete (EPD-de) sisestamine materjalide
andmebaasi? Kuidas on see lahendatud lähiriikides?
b) tagamaks vastavust tegelikkusele ja soodustamaks väiksema süsinikujalajäljega lahenduste
kasutamist, kas võimaldada konkreetsete mõõdetud (prognoositavate?) väärtuste kaasamist?
Näiteks piirkonna katlamaja, elektrivõrgu viimase 3/5/10 aasta mõõdetud CO2 või mõõdetud
väärtuste alusel arvutatud CO2eq emissioonide kasutamist riigi (konservatiivse) keskmise asemel?
Lk 5 / 9-st
c) kas Eesti hoonete keskkonnamõju nõuete rakendamisel piisab kliimasoojenemise mõju
arvestusest (CO2eq) või tuleks kaasata täiendavaid keskkonnamõju hindamise indikaatorid (EN
15978 järgi)?
d) millisel tasandil (raporteerimine, võrdlus (baashoone vs. kavandatud), klassifitseerimine (A-G),
vm) tuleks ehitise keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) hindamine vormistada?
e) kuidas suhestub hindamismetoodika ringmajanduse kontseptsiooniga? Kuidas toote
keskkonnajalajälje (PEF, Product Environmental Footprint)-metoodikaga? Kuidas üldise
kasvuhoonegaaside (KHG) arvestamise (2006 IPCC) metoodikaga? Integreeritav?
f) millised oleks hindamismetoodika süsteemi piirid, sh:
i) millised ehitise olelusringi etapid (A-D) ja mis ehitise osad omavad olulist keskkonnamõju
Eesti kontekstis;
ii) kas kaasata ainult 1) arvestatava (>10%) mõjuga, 2) mõõdetud väärtustel või 3) ka (tuleviku)
stsenaariumil põhinevad etapid?
iii) kas ja kuidas kaasata muutuv energiaallikate mõju (tulevikus paranev energiaefektiivsus/-
tõhusus)? Kasutada prognoose või mõõdetud väärtusi?
iv) milline peab olema ehitise eluea standardpikkus selle keskkonnamõju hindamisel. Milline
on praktika lähiriikides?
v) mil määral peab metoodika arvestama ümbritseva linnaruumiga / ehitise paigutusega /
ruumiprogrammi kujundamisega?
vi) kas oleks mõistlik olemasoleva hoonestusega kinnistul seada kohustus võrrelda
renoveerimise ja uusarenduse keskkonnamõju (süsiniku jalajälge) ja lubada väiksema
olelusringi keskkonnamõjuga (süsiniku jalajäljega) lahenduse teostamist?
vii) kas ja kuidas kaasata ehitise asukohast sõltuv igapäevase kasutamisega seotud transpordi
mõju? Stsenaariumi alusel? Milliste oletuste baasil? Kuidas see muutuks sõltuvalt asukohast
(sisendid, arvutusmetoodika)?
4) Töötada välja kasutajasõbralik tööriist ehitise olelusringi süsinikujalajälje (CO2eq) hindamiseks.
Tööriist peab:
a) vastama uuringu eelnevates etappides tuvastatud Eestile kohaseima lahenduse parameetritele;
b) olema praktiliselt kasutatav ehitise kavandamise algstaadiumis (vähemalt eelprojekti, eelistatult
eskiis);
c) arvestama põhilise kasutajaskonna (ehitus, arhitektuur vms) pädevusega;
d) sisaldama põhiliste ehitusmaterjalide ’keskmiste’ (konservatiivse keskkonnamõjuga)
andmebaasi. Materjalide mõju arvestab Eesti konteksti;
e) võimaldama täpsustatud andmete (näiteks toodete EPD-de andmete (CO2eq väärtuse), energia
tootmisel tekkiva CO2eq heite) lisamist ja arvestamist;
Lk 6 / 9-st
f) võimaldama vähemalt 2 alternatiivvariandi koos koostamist, esitamist, võrdlust, raporteerimist;
g) sisaldama selget ja üheselt mõistetavat juhendmaterjali tööriista korrektseks kasutamiseks, mis
peaks jääma pigem 10-20 kui 50-100 lehekülje piiresse;
h) tööriista 2-4 tunnist testimist tööriista prototüübi rakendajatele uuringu teostaja juhendamisel;
i) sisaldama arvutusmetoodika näidisarvutust (pilootprojekt) vähemalt 5-le (eri
kasutusotstarbega, vähemalt 2 uut ja 2 rekonstrueeritavat hoonet) hoonele koos arvutuskäigu
selgituse, vahe-ja lõpptulemuste ning analoogse objekti väärtuste võrdlusega (lähiriikidest).
Eesmärk on tööriista katsetada ja valideerida, näite ning arvutusjuhise koostamine ja
võrdlusväärtuste (tunnetuse) tekitamine.
5) Millised on vajalikud poliitikasammud, et tagada Eesti ehitusmaterjalide tootjate vastavus lähiriikide
keskkonnaalastele tingimustele, sh:
a) kuidas suhestub EPD-ga üldisem toote keskkonna jalajälje (PEF) käsitlus?
b) kas luua oma keskkonnateatiste andmebaas või toetada Eesti tootjate EPD-de lisamist juba
olemasolevatesse rahvusvahelistesse andmebaasidesse?
c) millised kulud ja võimekus on vajalikud, et hallata konkurentsivõimelist EPD-de andmebaasi? Kas
see tuleks jätta eraettevõtte hallata või kaasata riikliku institutsiooni haldusesse?
d) kas oleks põhjendatud Eesti ehitusvaldkonna ettevõtjatele suunatud toetusmeetme algatamine
nende toodangule keskkonnateatiste taotlemiseks? Milline on lähiriikide praktika? Millised
peaksid olema kvalifitseerumistingimused, piirangud ja toetuse lävendid?
5. Metoodika
5.1. Tööde teostamise metoodika on Töövõtja otsustada, kuid tulemite saavutamiseks eeldab Tellija
vähemalt p-s 4 kirjeldatud tegevuste teostamist.
5.2. Tellija eeldab, et töövõtja on lepingu esemeks olevate tööde valdkonna professionaal, kes saab aru
ning võtab teadlikult enda kanda lepingu nõuete täidetavuse ja kvaliteetse terviktulemuse
saavutatavuse riski.
6. Aruandlus
6.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus)
informeerima Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi erinevatel valdkondlikel
üritustel.
6.2. Töövõtja peab koheselt informeerima Tellijat tekkinud takistustest või probleemidest, mis võivad
ohtu seada tulemi tähtaegse saavutamise.
6.3. Töö käigus tuleb esitada järgnevad aruanded (Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud vormis):
Lk 7 / 9-st
6.3.1. Vahearuanne nr 1, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud
dokumentatsiooniga (analüüsid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö teoreetiline pool
(punktis 4 toodud küsimused 1 ja 2): suhe teiste riikide parima praktikaga, mõju
ehitusvaldkonnale, soovituslikud poliitilised ja rakenduslikud suunad, ehitusmaterjalide
EPD-de konkurentsivõime tõstmine.
6.3.2. Vahearuanne nr 2, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud
dokumentatsiooniga (poliitika suunised, ligipääsuvõimalusega ja nähtava koodiga
ehitusmaterjalide andmebaas, juhendid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö
teoreetilise poole edasiarendus (punktis 4 toodud küsimused 3 ja 5): lähteseisukohad
ehituse süsiniku jalajälje hindamisprintsiipidele Eestis, materjalide andmebaas, suhted
teiste hindamisprintsiipidega, poliitikasammud ehitusmaterjalide EPD-le.
6.3.3. Lõpparuanne, mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet tööde teostamisest, tulemitest ning
ettepanekuid ehituse süsiniku jalajälje hindamisega seotud edasistest tegevustest. Kaetud
peab olema tööriista loomise, näidisarvutuste, testimise jm punktis 4 toodud küsimuse 4
teemad. Lõpparuandele tuleb lisada kõik p-s 4 kirjeldatud tulemitega seotud
dokumentatsioon (näidisarvutused, testimised, juhendid, analüüsid, avatud koodiga
tööriist, intervjuude kokkuvõtted jms).
7. Tähtajad
7.1. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed:
Tähtaeg arvates lepingu Väljamakse %
Töö etapi kirjeldus
allkirjastamisest Lepingu summast
I etapp, vahearuanne nr 1 (p.6.3.1) Mitte rohkem kui 3 kuud 25%
II etapp, vahearuanne nr 2 (p.6.3.2) Mitte rohkem kui 5 kuud 25%
III etapp, lõpparuanne (p.6.3.3) Mitte rohkem kui 7 kuud 50%
8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale
8.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmise kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt. Töö
teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt:
8.1.1. vähemalt kaks tehnilise ala magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperti,
kes omavad vähemalt 3 aastast kogemust hoonete ja/või ehitusmaterjalide olelusringi
keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud uuringute koostamisel, analüüsimisel või
keskkonnamõju hindamismetoodika/-printsiipide välja arendamisel. Pakkuja esitab
meeskonna liikme CV, koos spetsialisti allkirjastatud kinnitusega hankelepingu täitmisel
osalemise kohta.
Lk 8 / 9-st
8.2. Pakkuja peab meeskonna liikmetest ühe eksperdi määrama projektijuhiks, kel peab olema vähemalt
ühe hankelepingu esemega sarnase1 projekti juhtimise töökogemus. Pakkuja märgib projektijuhi
ülesandeid täitva spetsialisti CV-s, et tegemist on projektijuhiga.
8.3. Kõik magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperdid, kes omavad varasemat
kogemust hoonete ja/või ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud
tööde läbiviimisel, peavad olema viimase 5 aasta jooksul osalenud vähemalt ühe hankelepingu
esemega sarnase1 lepingu täitmisel. Pakkuja märgib selle meeskonna liikme CV-s.
8.4. Pakkujal on lubatud koostada hankelepingu täitmise meeskond vabalt, kaasates täiendavaid
liikmeid, kuid meeskond peab hõlmama vähemalt eelnevalt sätestatud tingimustele vastavat kahte
meeskonnaliiget.
8.5. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse tõendamiseks hankelepingut täitva meeskonna loetelu ja
meeskonna liikmete CV-d.
8.6. Juhul kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus kaasata hankelepingu täitmisesse täiendavaid
spetsialiste või olemasolevaid välja vahetada, võib pakkuja seda teha vaid eelneval hankija kirjalikul
nõusolekul. Punktis 8.1 nõutud spetsialistide asendamisel peab asendavate isikute kvalifikatsioon
ja kogemus olema vähemalt samaväärne hanke alusdokumentides loetletud vastavatele
spetsialistidele esitatud nõuetega.
8.7. Täiendavate spetsialistide kaasamisel või olemasolevate väljavahetamisel hankelepingu hind ei
muutu.
9. Tellijapoolne meeskond
Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:
Projektijuht: Erkki Seinre, keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht;
Ivo Jaanisoo, ehitus- ja elamuosakonna juhataja;
Jüri Rass, ehituse asekantsler.
Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest
organisatsioonidest, sh Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, MTÜ Digitaalehituse klaster,
Riigi Kinnisvara AS (RKAS).
1
Sarnasteks töödeks on hoonete ja ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud
uuringute koostamine, analüüsimine, metoodika või printsiipide välja arendamine.
Lk 9 / 9-st