dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. aprill 2021
Viit
26
Registreeritud
7. aprill 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Erkki Seinre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎26 07.04.2021 Käskkiri.asice3262 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 07.04.2021 nr 26 Riigihanke "Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, ning §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange (CPV kood 71313400-9, nimetus „Ehituse keskkonnamõju analüüs“) töö „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis" (edaspidi Töö) tellimiseks. Töö tellitakse seoses ehituse keskkonnamõju arvestuse printsiipide väljatöötamise kavaga. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud Töö tellimiseks riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitava Töö eeldatav maksumus on 60 000 € (lisandub käibemaks). Hanget rahastatakse osaliselt programmi valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevuse 2, partnerluslepingu nr 7.2-2/19/19 lisa 9 alusel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium katab oma eelarvest 50% uuringu mahust ja ülejäänud 50% rahastatakse RITA programmi tegevus 2 vahenditest. Lepingu periood on alates lepingu sõlmimisest mitte rohkem kui 7 kuud. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud hanke korraldamise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna (EEO) keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuhi Erkki Seinre. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Erkki Seinre, MKM ehitus- ja elamuosakonna (EEO) keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht; 2 Komisjoni liikmed: Ivo Jaanisoo, MKM ehitus- ja elamuosakonna (EEO) juhataja; Jüri Rass, MKM ehituse asekantsler. 6. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler HD LISA 2 HANKELEPINGU PROJEKT HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ... (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes riigihanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused j a piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; Lisa 2 – Tehniline kirjeldus Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad riigihangete registris)); Lisa 4 – Täitja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“. 2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ toodud ajakavale etapiviisiliselt alljärgnevalt: 2.2.1 I etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.1 kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 3 kuud arvates lepingu allkirjastamisest; 2.2.2 II etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.2 kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 5 kuud arvates lepingu allkirjastamisest; 2.2.3 III etapp, riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-s 6.3.3 kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 7 kuud arvates lepingu allkirjastamisest. 2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele. 2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5 Täitja arvestab Töö teostamisel, sh I ja II etapi tulemite esitamisel vahearuannetena (Tehniline kirjeldus p. 6.3), Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös, sh vahearuandes, esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on ... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse Täitjale alljärgnevate etappide kaupa: 3.1.1 25% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 3.1.2 25% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.2 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 3.1.3 50% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.3 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). 3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja Töö heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest. 2 Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktides 3.1.1-3.1.3 sätestatud etappide kaupa Täitja nimetatud arveldusarvele. 3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1 Tellijal on õigus: 4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi; 4.1.6 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) saada ülevaade tööde käigust. Koosolekud protokollitakse Täitja poolt. 4.2 Tellija on kohustatud: 4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lisades 2, 3 ja 4 toodud nõuetele. Vastuolu korral on tehniline kirjeldus ülimuslik pakkumuse suhtes; 4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1 Täitjal on õigus: 5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2 Täitja on kohustatud: 3 5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 5.2.5 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) informeerima Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi ka erinevatel valdkondlikel üritustel; 5.2.6 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga; 5.2.7 kandma uuringu andmed ETIS-sse kasutades uuringu koodi RITA2/130. 6. Vastutus 6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. 6.3 Juhul, kui Täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu vastava etapi väljamakse hinnast. 6.4 Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 6.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 6.7 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. 6.8 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.9 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 7. Vääramatu jõud 4 7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, , kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldatud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut 5 tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada. 11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt. 11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6 Varaliste õiguste loovutamine: 11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Erkki Seinre, e-post: [email protected], telefon +372 639 7627 / +372 53 007 151. 12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6 12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Täitja: Tellija: ... Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ... Ando Leppiman ... kantsler 7 Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ... vahel sõlmitud Lepingu nr … juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi: Täitja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juhile Erkki Seinre (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2021. a. sõlmitud Lepingu „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Täitja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8 HD LISA 3 CV VORM Roll hankelepingu täitmisel: … Ees- ja perekonnanimi: Sünniaeg: Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ning tunnistuse number, väljaandmise aeg ): Kogemuse kirjeldus (vastavalt hanke alusdokumendi ’Tehniline kirjeldus’ punktis 8 nõutule: Töö nimetus: Tellija: Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa): Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töö sisu lühikirjeldus: Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) meeskonna liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood). Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse riigihanke (viitenumber …) tulemusena sõlmitava hankelepingu meeskonda ja vastan riigihanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses. Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle kohta informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon. CV esitaja: Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja Lisa 1 Riigihanke „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama: 1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud tingimusele; 1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele; 1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseisund Pakkuja netokäive on kahel viimasel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal, mille kohta on kinnitatud aruanded (2018 ja 2019), olnud vähemalt 60 000 eurot iga majandusaasta kohta hanke esemega sarnases valdkonnas1. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab viimase 60 kuu jooksul enne hanketeate avaldamist olema täitnud ja tellijale üle andnud vähemalt ühe hanke objektiga sarnase töö1 ning tellija on need vastu võtnud. 1 Keskkonna-alased insener-tehnilised nõustamisteenused, s.h. ehituse keskkonnamõju analüüs, ehituse keskkonnanormatiivid, keskkonnanäitajate hindamine ehituse jaoks, ehituse keskkonnamõju hindamise (KMH) teenused. Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis Hankedokument Avatud hankemenetlus Ehituse keskkonnamõju analüüs (CPV kood 71313400-9) Tallinn 2021 SISUKORD 1. Üldandmed .......................................................................................................................... 3 2. Hankelepingu ese ................................................................................................................ 3 3. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg ............................................................................................. 3 4. Pakkumuse ettevalmistamise juhend ja pakkumuse esitamine ........................................... 3 5. Pakkumuse koosseis ............................................................................................................ 4 6. Pakkumuse maksumus ........................................................................................................ 5 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ................................................................................ 5 8. Nõuded pakkuja meeskonnale............................................................................................. 5 9. Pakkumuste vastavuse kontrollimine .................................................................................. 6 10. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid ................................................................ 6 11. Hankelepingu tingimused.................................................................................................... 9 12. Lisad .................................................................................................................................... 9 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg nr. 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juht Erkki Seinre, tel: +372 639 7627 / +372 53 007 151, e-post: [email protected]. 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, seetõttu ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis“ (hankelepingu ese) teostamiseks riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3. Töö üleandmise tähtpäev on hiljemalt 30.11.2021. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast. 3.2. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul. 3.3. Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine toimub kooskõlas RHS §-ga 112. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMIS TAMISE JUHEND JA PAK KUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama riigihangete registris oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi riigihanke alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine riigihangete registri kaudu. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtpäevaks elektroonselt riigihangete registri vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev märgitakse riigihangete registris riigihanke üldandmete lehele. 4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena riigihangete registris Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi riigihangete registri. 4.10. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada riigihangete registri kaudu. Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta riigihangete registri ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2). 4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1. Pakkumuses tuleb esitada: 5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 5.1.1.1. Metoodika ja lepingu täitmise tulemuste kirjeldus; 5.1.1.2. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste (lisaks tehnilises kirjelduses nimetatule) kirjeldus ja põhjendus; 5.1.1.3. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.1.1.4. Meeskonna koosseis ja meeskonna liikmete valiku põhjendus; 5.1.1.5. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega. 5.1.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil; 5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil); 5.1.4. Vajadusel volikirjad, sh: 5.1.4.1.Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri; 5.1.4.2.Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja; 5.1.5. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt; 5.1.6. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes käibemaksuta. 6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus käibemaksuta on 60 000 eurot. 6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, intervjuud, töötoad, tõlkimine, lähetused, tulemuste üleandmine ja esitlemine, kasutatava tarkvara litsentsid jms) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankija maksab hankelepingu täitmise käigus Töö teostajale vastavalt riigihanke alusdokumentides (HD Lisa 1, Tehniline Kirjeldus) määratud etappidele (pärast vastavas etapis teostatud töö vastuvõtmist) ning täiendavaid makseid ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE T AGASILÜKKAMINE 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis või riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 8.1. Nõuded pakkuja meeskonnale on täpsustatud Tehnilises Kirjelduse (HD Lisa 1) p 8. 8.2. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada pakkumusele ette nähtud korras. CV-s tuleb välja tuua kõik andmed sellises detailsuses, mis võimaldavad Hankijal kontrollida meeskonna liikme vastavust esitatud hanketingimustele. 8.3. Pakkumuses loetletud spetsialistide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal vähemalt sama kvalifikatsiooniga spetsialisti vastu. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 9.2. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.1. nõutud informatsiooni. 9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIU MID 10.1. Hankija hindab kõigi pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi. 10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel (vt punkt 10.8): 10.3. Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumite alusel antud punktid. Pakkumuse sisukriteeriumite (metoodika valik ja tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava, Tellija vajaduste mõistmine, riskide maandamine) ja maksumuse eest antud punktid summeeritakse. 10.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 10.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. Puudutab hindamiskriteeriumi alamkriteeriumite summaarset tulemust, mitte üksikut alamkriteeriumi. 10.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 10.8. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal: 1. hindamiskriteerium - metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 2. hindamiskriteerium - töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 3. hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 4. hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus kuni 30 punkti. 10.8.1. Metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Metoodika Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt täiesti selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane, arusaadavalt kohati väga selge nõrgalt põhjendatud põhjendatud Tegevuste Loendatud tegevused Loendatud tegevused Loendatud tegevused loend ja on teostatavad, on piisavad töö on üldjoontes kirjeldus piisavad ja tarvilikud teostamiseks. 1-2 piisavad töö töö teostamiseks, tegevuse kirjeldus on teostamiseks. piisavalt kirjeldatud ebaselge või Rohkem kui 2 ning põhjendatud. teostatavus või tegevuse kirjeldus on tarvilikkus tekitab ebaselge, teostatavus küsimusi. või tarvilikkus tekitab küsimusi Tegevuste ja Loogiliselt järjestatud, Loogiliselt Põhimõtteliselt töö tööde järjestus selgelt ja arusaadavalt järjestatud ja tööde teostamist koos põhjendatud, tööde tähtaegset teostamist võimaldav, kuid ajakavaga tähtajalist teostamist võimaldav, kuid tööde järjestuses või Ebapiisav võimaldav, tööde järjestuse või ajakavas on mitmeid „Rahuldava“ optimaalne. ajakava suhtes on (rohkem kui 2) tulemuse mõningaid (kuni 2) küsitavusi, saavutamiseks küsitavusi Meeskond Kogemus ja suurus Kogemus ja suurus Miinimumnõuded on toetab suurepärase toetab tulemuse täidetud tulemuse saavutamist. saavutamist. Varasemate tööde Varasemate tööde käsitlusala on selgelt käsitlusala on ulatuslikum kui antud võrreldav antud uuringu käsitlusala. uuringu Sarnaseid varaseimaid käsitlusalaga. töid on üle 2 korra Sarnaseid enam kui varaseimaid töid on miinimumnõuetes vähemalt 1 võrra nõutud. enam kui miinimumnõuetes nõutud. Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid lakooniline, visuaalselt visuaalselt haaratav raskesti haaratav kergesti haaratav 10.8.2. Töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Tellija Näitab Tellija Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija Ebapiisav vajaduste vajaduste mõistmist ja detailset mõistmist vajaduste üldist „Rahuldava“ mõistmine kaasa mõtlemist kooskõlas hanke eseme (kontseptuaalset) tulemuse (lisatud omapoolsed tehnilise kirjeldusega. mõistmist saavutamiseks ettepanekud) kooskõlas hanke kooskõlas hanke eseme tehnilise eseme tehnilise kirjeldusega. kirjeldusega (vt HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus). Tulemuste Eesmärgile täielikult Eesmärgile vastav, Eesmärgile vastav formaadi vastav, detailselt ja arusaadavalt kirjeldatud ja kasutatav, kuid kirjeldus arusaadavalt ja hästi kasutatav. Võiks võiks olla oluliselt kirjeldatud, selge ja olla mõnes aspektis detailsem või hästi kasutatav detailsem või selgemini selgemini kirjeldatud. kirjeldatud Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid lakooniline, visuaalselt haaratav raskesti haaratav visuaalselt kergesti haaratav 10.8.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti Riskide loetelu Loetletud ainult kõik Loetletud kõik Enamik olulisi olulised riskid olulised riskid, riske loetletud kuid on esitatud ka ebaolulisi Riskide mõju Kõik hinnangud on Hinnangud on Hinnangud on ja tõenäosus põhjendatult realistlikud ja realistlikud ja antud, kuid nende hinnatud mõistetavad mõistetavad, võib realistlikkuses või esineda üksikuid mõistetavuses on (alla 4) küsitavusi. küsitavusi (4 või Ebapiisav enam) „Rahuldava“ tulemuse Maandamise Maandamise meetodid Maandamise Maandamise saavutamiseks meetodid väga hästi ja veenvalt meetodid piisavalt meetodid üldiselt põhjendatud, põhjendatud ja kirjeldatud ja proportsionaalsed riski Pakkuja poolt põhjendatud. esinemise tõenäosusele, ja reaalselt Pakkuja poolt reaalselt kasutatavad. kasutatavad. Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne Üldine lakooniline 10.8.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti) Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 11. HANKELEPINGU TIN GIMUSED Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2. 12. LISAD HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 2 – Lepingu projekt HD Lisa 3 – Eksperdi ja projektijuhi CV-vorm Hankedokumendi Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamine Eestis Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 Sisukord 1. Hankelepingu ese ............................................................................................................................ 3 2. Taustainfo ........................................................................................................................................ 3 3. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4 4. Tegevused ja oodatud tulemid ........................................................................................................ 4 5. Metoodika ....................................................................................................................................... 7 6. Aruandlus ........................................................................................................................................ 7 7. Tähtajad ........................................................................................................................................... 8 8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8 9. Tellijapoolne meeskond .................................................................................................................. 9 Lk 2 / 9-st 1. Hankelepingu ese Projektijuhtimine ja ekspertteenus Eesti ehituse süsinikujalajälje rakendamise printsiipide, metoodika, ehitusmaterjalide andmebaasi ja hoonete olelusringi keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) tööriista väljatöötamiseks ning poliitikasammud ehitusmaterjalide tootjate konkurentsivõime tõstmiseks. 2. Taustainfo Varasemalt on Euroopa Liit keskendunud ennekõike hoonete energiatõhususele kui valdkonnale, millega saavutada kliimaneutraalsus. Kasvava energiatõhususe ja uute arengute valguses on hakatud mõistma hoone mõju keskkonnale laiemalt. Seetõttu on uute eesmärkide seadmises oluline hoone olelusringi hindamine. Samas suunas liigub ka Euroopa Liit tervikuna. 2021. a. avaldatakse kestliku hoonestatud keskkonna strateegia. Lisaks rakendatakse vabatahtlikku hoonete jätkusuutlikkuse hindamisraamistikku Level(s), mis ühe olulise indikaatorina hindab olelusringi süsinikujalajälge (baseerudes rahvusvahelistel standarditel EN 15978, EN 15804 jm). Eesti kontekstis on tegemist uue teemaga, mida pole põhjalikult uuritud. Eesti Puitmajaliit on koostanud lihtsustatud kalkulaatori, mis võimaldab puitmaja tellijal arvutada tema tellitava maja süsinikjalajälge, kuid hetkel puudub Eestis teemast terviklik ülevaade. Põhjamaades (nt Soomes) on uuritud ehitiste olelusringi süsinikujalajälje hindamist ning on välja töötatud vastavad juhendid. Antud uuring on seotud „Eesti 2035“ pikaajalise arengustrateegia kahe strateegilise sihiga: 1) Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, ja 2) Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Uuringu teema on kajastatud ka dokumendis „Ehituse pikk vaade 2035“. Tegemist on 2020. aastal valminud ehitussektori analüüsiga, mis toob välja ehitussektori kitsaskohad ning eesmärgid tulevikuks. Analüüsis tuuakse välja ühe eesmärgina ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu olulisust. Ühe tegevusena selle eesmärgi all on ehitiste olelusringi keskkonnamõju hindamismetoodika väljatöötamine. Uuringu teema on seotud ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 3. meetmega „Kogu majandust hõlmavad poliitikasuunised“. Viimane katab nii vähest toodete (ehitiste, ehitusmaterjalide) süsinikuheidet kui ka teadlikku valikut ja keskkonnasõbralike hoiakute kujundamist. Käesoleva uuringuga lahendatakse samaaegselt kahte probleemi: 1) Euroopa Liidus on hoonete sektorist pärit ~36% kogu kasvuhoonegaaside heitest (arvestades Eesti energiaprofiili on see määr Eestis veelgi kõrgem). See number on saadud hinnates hoonete kasutusaegset kütte- ja energiakasutust. Toodud protsentuaalne osakaal ei arvesta hoonete ehitamiseks vajaminevate materjalide kaevandamise, tootmise, transpordi, hoolduse, parenduse, lammutuse ja jäätmete poolt põhjustatud keskkonnamõju (süsiniku jalajälge). Samas hoonete ekspluateerimisel kasutatav energia ja sellega seotud kasvuhoonegaaside emissioon moodustab 40-80% (sõltuvalt asukohariigist, olelusringi arvestuslikust pikkusest) hoone olelusringiga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Mida energiatõhusamaks muutub Eesti hoonefond, seda suurema keskkonnamõju osakaaluga on hoone olelusringi teised etapid. Vastavate arvutuste tegemiseks vajalikud andmed ja tööriist Eestis hetkel puuduvad. Antud uuringu eesmärk on tuvastada ja välja pakkuda Eestile sobivaimad põhimõtted ehitiste olelusringi süsinikujalajälje arvestuseks. Lk 3 / 9-st 2) On oodata, et lähiaastatel kehtestatakse nõuded toodete (k.a. ehitiste) olelusringi hindamisele ja nende baasil koostatud keskkonnateatistele (EPD, Environmental Product Declaration). Keskkonnateatis annab ülevaate tootesüsteemi sisenditest, väljunditest ning keskkonnamõjust (toote tasand, olelusringi etapid A1-A3), ehitise komponentide EPD andmete koondamisel on võimalik hinnata kogu hoone keskkonnatoimet. Selliseid regulatsioone on praegu järjest kehtestamas kõik Põhjamaad, mis on Eesti ehitustoodete peamisteks eksportturgudeks. Eelnev hakkab avaldama olulist mõju Eesti ehitussektori ekspordile. Põhjuseks ebasoodne konkurentsiolukord seoses pikemate transpordidistantside ja keskmiselt kõrgema toote keskkonnamõjuga. 3. Eesmärk Käesoleva hanke eesmärk on tuvastada eeldused ja võimalused uute ja olemasolevate hoonete olelusringi keskkonnamõju (süsinikujalajälje) hindamiseks Eestis. Luua Eesti konteksti arvestav ehitusmaterjalide keskkonnamõju (süsinikujalajälge) arvestav andmebaas. Töötada välja tööriist hoonete olelusringi süsinikujalajälje hindamiseks. Tuvastada soovituslikud poliitikasammud ehitusmaterjalide tootjate konkurentsivõime tõstmiseks Põhjala riikides. 4. Tegevused ja oodatud tulemid Uuringu eesmärgiks on anda teadmispõhiseid soovitusi ehitiste keskkonnamõju (süsinikujalajälje) hindamisprintsiipide väljatöötamiseks, praktilise tööriista loomine, saadavaks tegemine ja juurutamine ning Eestis vastava valdkonna poliitika suunamine. Lisaks tuleb hinnata ehitusmaterjali tootjate konkurentsivõime suurendamise ja EPD-de koostamise soodustamise võimalusi. Selleks tuleb teaduslikult ja (lähi)riikide ning Euroopa praktikat arvestades analüüsida: 1) milliseid hoonete olelusringi keskkonnamõju hindamise tööriistu kasutatakse teistes (vähemalt 6) riikides (Põhjamaad ja teised valdkonnas eesrindlikud riigid) ning milliseid hoonete olelusringi hindamise printsiipe oleks mõistlik rakendada Eestis, 2) poliitilisi samme ja meetmeid, mida tuleks rakendada, et tagada Eesti ehitusvaldkonna ettevõtjate vastavust ja valmidust tegutseda edukalt eksportturgude karmistuvate keskkonnanõuete kontekstis. Esialgsed uuringu raames vastamist vajavad küsimused: 1) Millised on peamiste eksporditurgude (Põhjamaad) kavandatavad nõuded ehituse keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) hindamisele (hoone ja toote tasandil) ning riiklike ja suuremate (käibe, turuosa, aastas ehitatava pinna vms. alusel) ehitustellijate praktika keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) hindamise osas; a) kui laialdaselt on vastavad nõuded rakendatud (% ehitusmahust)? Rakendatud ainult riigihangetel või laiemalt? b) millised nõuded on esitatud analüüsile/arvutusele? Nõuded analüüsi teostaja pädevusele? c) kas nõuded on kvalitatiivsed või kvantitatiivsed? Kuidas oleks mõistlik lahendada olukord Eestis? Lk 4 / 9-st d) millisel andmebaasil baseeruvad kvantitatiivsed väärtused? Kuidas oleks mõistlik lahendada olukord Eestis? e) kuidas varieeruvad eri hoonetüüpide kvantitatiivsete väärtuste nõuded? f) kuidas suhestuvad eksportturgude praktikaga Level(s) hindamis- ja raporteerimisraamistiku nõuded? 2) Milline on kavandatavatest keskkonnamõju arvestamise nõuetest tulenev mõju uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele ehitistele ning ehitustoodetele, sh: a) nõuete rakendamise ulatus. Ainult riigihanke objektid või kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned? b) kuidas kaasata avalikesse hangetesse olelusringi keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) kriteeriumi põhimõte? Milline peaks olema metoodika, käsitlusala ulatus, kaasatud konstruktsioonid jms? c) millises etapis nõuda analüüsi tulemusi? Ehitus- (eelprojekt) ja kasutusloa taotlusel (põhiprojekt / as-built)? d) soodustused parema esitluse korral? Näiteks -25% olelusringi jalajälg (võrdluses tüüphoone ja/või energiatõhususe miinimumnõuetele vastava hoonega) pakkudes kiiremat menetlust, soodsamaid makse, lõive, laenu intresse, rekonstrueerimisel lubatud lisa brutopinda vms. Meetmed suunamaks tsentraalsema asukoha ja madalama kasutusaegse transpordi keskkonnamõjuga (süsiniku jalajäljega) ehitiste rajamist? e) konkurentsi piiramine ja innovatsiooni soodustamine; f) kas ja kui ulatuslikult kehtestada toodete EPD-de nõue? g) kuidas arvestavad krediidiotsuste langetamisel ehitiste olelusringi keskkonnamõju hindamise tulemusi ja/või jätkusuutlikust Eestis tegutsevad pangad? Intervjueerida vähemalt 3 panka (LHV, Swedbank, SEB). Trendid, tulevikuperspektiiv. 3) Millised oleksid sobivad lähteseisukohad ehituse keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) hindamisprintsiipide juurutamisel Eestis, sh: a) soodustamaks keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) kaasamist ehitusprojektide kavandamisse, tuleb luua Eestis peamiste ehitusmaterjalide ’keskmiste’ (konservatiivse keskkonnamõjuga (CO2eq emissiooniga)) andmebaas. Milline on andmebaasi loomise ligikaudne kulu? Kes seda haldama peaks? Kelle hallata on konkreetsete toodete (EPD-de) sisestamine materjalide andmebaasi? Kuidas on see lahendatud lähiriikides? b) tagamaks vastavust tegelikkusele ja soodustamaks väiksema süsinikujalajäljega lahenduste kasutamist, kas võimaldada konkreetsete mõõdetud (prognoositavate?) väärtuste kaasamist? Näiteks piirkonna katlamaja, elektrivõrgu viimase 3/5/10 aasta mõõdetud CO2 või mõõdetud väärtuste alusel arvutatud CO2eq emissioonide kasutamist riigi (konservatiivse) keskmise asemel? Lk 5 / 9-st c) kas Eesti hoonete keskkonnamõju nõuete rakendamisel piisab kliimasoojenemise mõju arvestusest (CO2eq) või tuleks kaasata täiendavaid keskkonnamõju hindamise indikaatorid (EN 15978 järgi)? d) millisel tasandil (raporteerimine, võrdlus (baashoone vs. kavandatud), klassifitseerimine (A-G), vm) tuleks ehitise keskkonnamõju (süsiniku jalajälje) hindamine vormistada? e) kuidas suhestub hindamismetoodika ringmajanduse kontseptsiooniga? Kuidas toote keskkonnajalajälje (PEF, Product Environmental Footprint)-metoodikaga? Kuidas üldise kasvuhoonegaaside (KHG) arvestamise (2006 IPCC) metoodikaga? Integreeritav? f) millised oleks hindamismetoodika süsteemi piirid, sh: i) millised ehitise olelusringi etapid (A-D) ja mis ehitise osad omavad olulist keskkonnamõju Eesti kontekstis; ii) kas kaasata ainult 1) arvestatava (>10%) mõjuga, 2) mõõdetud väärtustel või 3) ka (tuleviku) stsenaariumil põhinevad etapid? iii) kas ja kuidas kaasata muutuv energiaallikate mõju (tulevikus paranev energiaefektiivsus/- tõhusus)? Kasutada prognoose või mõõdetud väärtusi? iv) milline peab olema ehitise eluea standardpikkus selle keskkonnamõju hindamisel. Milline on praktika lähiriikides? v) mil määral peab metoodika arvestama ümbritseva linnaruumiga / ehitise paigutusega / ruumiprogrammi kujundamisega? vi) kas oleks mõistlik olemasoleva hoonestusega kinnistul seada kohustus võrrelda renoveerimise ja uusarenduse keskkonnamõju (süsiniku jalajälge) ja lubada väiksema olelusringi keskkonnamõjuga (süsiniku jalajäljega) lahenduse teostamist? vii) kas ja kuidas kaasata ehitise asukohast sõltuv igapäevase kasutamisega seotud transpordi mõju? Stsenaariumi alusel? Milliste oletuste baasil? Kuidas see muutuks sõltuvalt asukohast (sisendid, arvutusmetoodika)? 4) Töötada välja kasutajasõbralik tööriist ehitise olelusringi süsinikujalajälje (CO2eq) hindamiseks. Tööriist peab: a) vastama uuringu eelnevates etappides tuvastatud Eestile kohaseima lahenduse parameetritele; b) olema praktiliselt kasutatav ehitise kavandamise algstaadiumis (vähemalt eelprojekti, eelistatult eskiis); c) arvestama põhilise kasutajaskonna (ehitus, arhitektuur vms) pädevusega; d) sisaldama põhiliste ehitusmaterjalide ’keskmiste’ (konservatiivse keskkonnamõjuga) andmebaasi. Materjalide mõju arvestab Eesti konteksti; e) võimaldama täpsustatud andmete (näiteks toodete EPD-de andmete (CO2eq väärtuse), energia tootmisel tekkiva CO2eq heite) lisamist ja arvestamist; Lk 6 / 9-st f) võimaldama vähemalt 2 alternatiivvariandi koos koostamist, esitamist, võrdlust, raporteerimist; g) sisaldama selget ja üheselt mõistetavat juhendmaterjali tööriista korrektseks kasutamiseks, mis peaks jääma pigem 10-20 kui 50-100 lehekülje piiresse; h) tööriista 2-4 tunnist testimist tööriista prototüübi rakendajatele uuringu teostaja juhendamisel; i) sisaldama arvutusmetoodika näidisarvutust (pilootprojekt) vähemalt 5-le (eri kasutusotstarbega, vähemalt 2 uut ja 2 rekonstrueeritavat hoonet) hoonele koos arvutuskäigu selgituse, vahe-ja lõpptulemuste ning analoogse objekti väärtuste võrdlusega (lähiriikidest). Eesmärk on tööriista katsetada ja valideerida, näite ning arvutusjuhise koostamine ja võrdlusväärtuste (tunnetuse) tekitamine. 5) Millised on vajalikud poliitikasammud, et tagada Eesti ehitusmaterjalide tootjate vastavus lähiriikide keskkonnaalastele tingimustele, sh: a) kuidas suhestub EPD-ga üldisem toote keskkonna jalajälje (PEF) käsitlus? b) kas luua oma keskkonnateatiste andmebaas või toetada Eesti tootjate EPD-de lisamist juba olemasolevatesse rahvusvahelistesse andmebaasidesse? c) millised kulud ja võimekus on vajalikud, et hallata konkurentsivõimelist EPD-de andmebaasi? Kas see tuleks jätta eraettevõtte hallata või kaasata riikliku institutsiooni haldusesse? d) kas oleks põhjendatud Eesti ehitusvaldkonna ettevõtjatele suunatud toetusmeetme algatamine nende toodangule keskkonnateatiste taotlemiseks? Milline on lähiriikide praktika? Millised peaksid olema kvalifitseerumistingimused, piirangud ja toetuse lävendid? 5. Metoodika 5.1. Tööde teostamise metoodika on Töövõtja otsustada, kuid tulemite saavutamiseks eeldab Tellija vähemalt p-s 4 kirjeldatud tegevuste teostamist. 5.2. Tellija eeldab, et töövõtja on lepingu esemeks olevate tööde valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu nõuete täidetavuse ja kvaliteetse terviktulemuse saavutatavuse riski. 6. Aruandlus 6.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) informeerima Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi erinevatel valdkondlikel üritustel. 6.2. Töövõtja peab koheselt informeerima Tellijat tekkinud takistustest või probleemidest, mis võivad ohtu seada tulemi tähtaegse saavutamise. 6.3. Töö käigus tuleb esitada järgnevad aruanded (Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud vormis): Lk 7 / 9-st 6.3.1. Vahearuanne nr 1, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud dokumentatsiooniga (analüüsid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö teoreetiline pool (punktis 4 toodud küsimused 1 ja 2): suhe teiste riikide parima praktikaga, mõju ehitusvaldkonnale, soovituslikud poliitilised ja rakenduslikud suunad, ehitusmaterjalide EPD-de konkurentsivõime tõstmine. 6.3.2. Vahearuanne nr 2, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud dokumentatsiooniga (poliitika suunised, ligipääsuvõimalusega ja nähtava koodiga ehitusmaterjalide andmebaas, juhendid, protokollid jms). Kaetud peab olema töö teoreetilise poole edasiarendus (punktis 4 toodud küsimused 3 ja 5): lähteseisukohad ehituse süsiniku jalajälje hindamisprintsiipidele Eestis, materjalide andmebaas, suhted teiste hindamisprintsiipidega, poliitikasammud ehitusmaterjalide EPD-le. 6.3.3. Lõpparuanne, mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet tööde teostamisest, tulemitest ning ettepanekuid ehituse süsiniku jalajälje hindamisega seotud edasistest tegevustest. Kaetud peab olema tööriista loomise, näidisarvutuste, testimise jm punktis 4 toodud küsimuse 4 teemad. Lõpparuandele tuleb lisada kõik p-s 4 kirjeldatud tulemitega seotud dokumentatsioon (näidisarvutused, testimised, juhendid, analüüsid, avatud koodiga tööriist, intervjuude kokkuvõtted jms). 7. Tähtajad 7.1. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed: Tähtaeg arvates lepingu Väljamakse % Töö etapi kirjeldus allkirjastamisest Lepingu summast I etapp, vahearuanne nr 1 (p.6.3.1) Mitte rohkem kui 3 kuud 25% II etapp, vahearuanne nr 2 (p.6.3.2) Mitte rohkem kui 5 kuud 25% III etapp, lõpparuanne (p.6.3.3) Mitte rohkem kui 7 kuud 50% 8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale 8.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmise kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt. Töö teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt: 8.1.1. vähemalt kaks tehnilise ala magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperti, kes omavad vähemalt 3 aastast kogemust hoonete ja/või ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud uuringute koostamisel, analüüsimisel või keskkonnamõju hindamismetoodika/-printsiipide välja arendamisel. Pakkuja esitab meeskonna liikme CV, koos spetsialisti allkirjastatud kinnitusega hankelepingu täitmisel osalemise kohta. Lk 8 / 9-st 8.2. Pakkuja peab meeskonna liikmetest ühe eksperdi määrama projektijuhiks, kel peab olema vähemalt ühe hankelepingu esemega sarnase1 projekti juhtimise töökogemus. Pakkuja märgib projektijuhi ülesandeid täitva spetsialisti CV-s, et tegemist on projektijuhiga. 8.3. Kõik magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperdid, kes omavad varasemat kogemust hoonete ja/või ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud tööde läbiviimisel, peavad olema viimase 5 aasta jooksul osalenud vähemalt ühe hankelepingu esemega sarnase1 lepingu täitmisel. Pakkuja märgib selle meeskonna liikme CV-s. 8.4. Pakkujal on lubatud koostada hankelepingu täitmise meeskond vabalt, kaasates täiendavaid liikmeid, kuid meeskond peab hõlmama vähemalt eelnevalt sätestatud tingimustele vastavat kahte meeskonnaliiget. 8.5. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse tõendamiseks hankelepingut täitva meeskonna loetelu ja meeskonna liikmete CV-d. 8.6. Juhul kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus kaasata hankelepingu täitmisesse täiendavaid spetsialiste või olemasolevaid välja vahetada, võib pakkuja seda teha vaid eelneval hankija kirjalikul nõusolekul. Punktis 8.1 nõutud spetsialistide asendamisel peab asendavate isikute kvalifikatsioon ja kogemus olema vähemalt samaväärne hanke alusdokumentides loetletud vastavatele spetsialistidele esitatud nõuetega. 8.7. Täiendavate spetsialistide kaasamisel või olemasolevate väljavahetamisel hankelepingu hind ei muutu. 9. Tellijapoolne meeskond Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:  Projektijuht: Erkki Seinre, keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht;  Ivo Jaanisoo, ehitus- ja elamuosakonna juhataja;  Jüri Rass, ehituse asekantsler. Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest organisatsioonidest, sh Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, MTÜ Digitaalehituse klaster, Riigi Kinnisvara AS (RKAS). 1 Sarnasteks töödeks on hoonete ja ehitusmaterjalide olelusringi keskkonnamõju hindamisega (LCA) seotud uuringute koostamine, analüüsimine, metoodika või printsiipide välja arendamine. Lk 9 / 9-st
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel