dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. aprill 2021
Viit
2-2/20-0357/2356
Registreeritud
12. aprill 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/20-0357
Vastutaja
Sten Tikerpe (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎2-220-03572356 12.04.2021 Väljaminev kiri.asice2089 KB

Sisu (failidest)

Ettepanekute ja märkuste tabel Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu, kuid Arvestatud kulude katteallikad ei ole seletuskirjas välja toodud, st jääb ebaselgeks, kas vahendid on olemas või Seletuskirja 7. peatükki mitte. Paluksime seletuskirja selle osaga täiendada. „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ täiendatud. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 2. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse EUTS § 1 Selgitatud lõikega 5, mille kohaselt ei rakendata EUTS-is sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole taseme hindamise nõudeid, tingimusi ja korda isikut reguleerida riiklike e-identimise tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud süsteemidega seonduvat. Vastav isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e- õiguslik ja protseduuriline identimise süsteemide suhtes. ITL teeb ettepaneku raamistik tuleneb eIDAS määratleda sarnaselt EUTS-i kohaldamisalasse määrusest ning selle kuuluvatele e-identimise süsteemidele seaduse rakendusaktidest ja on tasandil läbipaistvalt ka riiklikel dokumentidel otsekohalduv. Riiklike e- põhinevate e-identimise süsteemide identimise vahendite usaldusväärsuse taseme hindamise nõuded, usaldusväärsuse tase moodustub tingimused ja kord. riigiasutuste koostöös valminud, eIDAS määruse nõuetele Juhime tähelepanu isikut tõendavate dokumentide vastava tehnilise 4 seaduse (edaspidi ITDS) §-le 9 , mis annab spetsifikatsiooni tulemusel, dokumendi väljaandjale õiguse hankida mille realiseerimine antakse dokumendile tugineva usaldusteenuse osutamist hankelepinguga ettenähtud EUTS-i kohaldamisalasse kuuluvalt kvalifitseeritud ulatuses üle eraõiguslikule usaldusteenuse osutajalt. ITL-i hinnangul on juriidilisele isikule. tuginedes senisele praktikale õige viidata ITDS-s e- Hankelepingu täitja tagab identimise süsteemi usaldusväärsuse tasemete nõutava usaldusväärsuse taseme määramisel EUTSile. omakorda riigihanke dokumentatsioonis esitatud Juhime tähelepanu, et kui EUTS-i alusel e- nõuete täitmise teel. identimise skeemide usaldusväärsust ITDS-i alusel väljastatud dokumentidel ei hinnata, puudub Regulatiivne lünk, mida õigusselgus, kuidas pakkuja saab hankemenetluses eelnõuga parandada soovitakse, tagada nõutavat usaldusväärsuse taset. puudutab eraõiguslikke e- identimise süsteeme. Selliste süsteemide tehnilise spetsifikatsiooni nõuded ei ole riigi poolt ette antud. Riik ja eraõigusliku e-identimise süsteemi käitaja ei ole lepingulises suhtes, mis võimaldaks riigil süsteemile mistahes eeldusi seada või selle vastavust mistahes nõuetele kontrollida. Kui eraõiguslikku e- identimise süsteemi ei teavitata eIDAS määruse artikli 9 alusel Komisjonile, ei läbi süsteem ka liikmesriikide vahelist vastastiku hindamise protseduuri. Seetõttu on eelnõuga loodav regulatsioon ainus ja vajalik võimalus eraõigusliku e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taset hinnata, näiteks enne selle kasutuselevõttu riiklikes e- teenustes. Ühtlasi on eIDAS määruses esitatud täiemahuline usaldusteenuste regulatsioon, mis kohaldub nii eraõiguslikele kui riiklikele usaldusteenuse osutajatele. Usaldusteenuste osas ei leidu ülalpool viidatud eraõiguslikke e-identimise süsteeme puudutavat regulatiivset lünka, mis eIDAS määruse artikli 9 kohasele teavitamisele ei kuulu. 2 3. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse EUTS-i uus § 21 , Mittearvestatud millega reguleeritakse e-identimise süsteemi muudatustest teavitamise ja usaldusväärsuse taseme E-identimise süsteemi osas otsuste kehtetuks tunnistamist. langetatud usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks Usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks tunnistamine võib toimuda tunnistamine on raskete tagajärgedega meede, mida eelnõu § 212 lõike 3 punktides 1- tohib meie hinnangul rakendada üksnes äärmise 4 nimetatud alustel. Tegemist on vajaduse korral, kuivõrd selle tulemusel halveneb kaalukate alustega, mille avalikele teenustele juurdepääs ja nende kasutus. esinemine tähendab sisuliselt, et e-identimise süsteemi 2 Seetõttu teeme ettepaneku täiendada EUTS §-i 21 usaldusväärsuse taseme ja lisada sellesse: säilimise osas ei ole enam a) e-identimise süsteemis tuvastatud puuduste veendumust, esialgne kõrvaldamise ja/või ettekirjutuste täitmise veendumus on osutunud vääraks mehhanism, millega ei kaasne usaldusväärsuse või esineb oht riiklikule korrale taseme otsuse kehtetuks tunnistamist. Eelnõu või julgeolekule. Sellises seletuskirja kohaselt võimaldab pädev asutus olukorras on usaldusväärsuse vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 40 e- taseme kehtetuks tunnistamine identimise teenuse osutajal esitada selgitusi ja eelnõu autorite hinnangul tõendeid enne võimaliku kehtetuks tunnistamise proportsionaalne meede, otsuse tegemist. Õigusselguse tagamiseks teeme pidades silmas nii seda, et ettepaneku sätestada see teenuse osutaja õigus ka a) eraõiguslik e-identimise EUTS-is. vahend ei ole üheski e-teenuses b) täiendav säte, mille kohaselt jääb esialgne otsus üks ja ainus autentimise meetod, kehtima, kui e-identimise teenuse osutaja paralleelselt on kasutusel ka selgitustest ning tõendist järeldub, et puudub alus riiklikud e-identimise usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks lahendused (reeglina nii ID- tunnistamiseks. Ka see muudatus on vajalik kaardi kui M-ID põhised) suurema õigusselguse huvides. b) usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks tunnistamine ei tähenda automaatselt vastava süsteemi eemaldamist kõikidest riiklikest e-teenustest, täpselt nii, nagu ei ole riiklik tunnustus tingimata vajalik ka selleks, et vastavat eraõiguslikku e- identimise lahendust kasutusele võtta. Tegemist on Riigi Infosüsteemi Ameti suunisega, mida võib e-teenuse osutaja arvestada või temale ainuomaseid riske arvestades ka teisiti otsustada. Nagu olete märkuses kirjeldanud, võimaldab seletuskirja kohaselt pädev asutus vastavalt HMS §-le 40 e- identimise teenuse osutajal esitada selgitusi ja tõendeid enne võimaliku kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist. Tegemist on üldreegliga, mis kohaldub kõigile haldusmenetlustele ning pädev asutus ei saa seda järgimata usaldusväärsuse otsust kehtetuks tunnistada. Õigusloome ökonoomia põhimõte näeb ette, et juba kehtivat õigust ei dubleerita erinevates (sh valdkondlikes) õigusaktides. 4. Eelnõu § 3 punktiga 2 lisatakse riigilõivuseadusesse Arvestatud muuhulgas § 2352, mille kohaselt tasutakse e- identimise süsteemile antud usaldusväärsuse taseme Eelnõu autorid jäävad seisukoha samaväärsuse hindamiseks esitatava taotluse juurde, mille kohaselt on läbivaatamise eest riigilõivu 5000 eurot iga e- eraõigusliku e-identimise identimise süsteemi kohta. ITL-i hinnangul on see süsteemi hindamisega kaasnev kavandatav riigilõivu määr põhjendamatult kõrge. kulu riigiasutustele oluliselt suurem, kui usaldusteenuste Kui võrrelda kavandatavat riigilõivu määra puhul. usaldusteenuse osutaja loa ja usaldusnimekirja kandmise toimingute eest kehtivate riigilõivu Sellele vaatamata on Majandus- määradega, siis nähtub, et erinevus on üle ja neljakordne. Usaldusteenus on oma olemuselt Kommunikatsiooniministeerium tunduvalt keerukam teenus ja peab meie hinnangul otsustanud, et e-identimise vastama oluliselt rohkematele nõuetele kui e- süsteemide kui innovaatilise identimise süsteem, mistõttu ei ole selline erinevus ettevõtlussuuna ja sektoriteülese põhjendatud. koostöö eesmärgil tuleb riigilõivu summa kujundada ITL soovitab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse väiksemaks, kui eelnõus seni taseme hindamise protsessi välja töötamisel kavandatud ning riigil tuleb arvestada nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ülejäänud osas suuremaid kasutusel olevat usaldusteenuse hindamise kulusid aktsepteerida ja protsessi. Eelnõu seletuskirjas on riigilõivu suurust olemasolevate ressurssidega põhjendatud e-identimise süsteemi usaldusväärsuse katta. Sellest tulenevalt on taseme hindamisel läbiviidavate tegevustega, mis eelnõus e-identimise süsteemi tõstavad Eesti riigi halduskoormust. Näiteks eraldi hindamisel kohaldatav riigilõivu komisjoni moodustamine e-identimise süsteemi summa vähendatud 2500 eurole. taotluste ja auditiaruannete läbitöötamiseks. ITL- i hinnangul peab e-identimise süsteemi Vastavad muudatused on sisse usaldusväärsuse taseme hindamine arvestama viidud nii eelnõusse kui usaldusteenuse hindamise protsessi, milles seletuskirja. tuginetakse eelkõige vastavushindamise raportile ja mis aitab vähendada kavandatavat halduskoormust. 5. Käesoleval hetkel on kõik Eestis hinnatud ja Selgitatud kasutusel olevad e-identimise süsteemid osa usaldusteenustest e-allkirja andmiseks. See E-identimise ja usaldusteenused tähendab, et kasutusel olevate vahenditega on on oma juriidiliselt olemuselt samaaegselt võimalik identida ja anda kaks eraldiseisvat ning eraldi kvalifitseeritud e-allkirju. Samas peavad senise reguleeritud teenust, mille praktika alusel teenuse pakkujad läbima kaks vastavuse hindamise protsessid, vastavushindamist. Vastutus nii usaldusteenuste kui hindajate rühm ning saavutatav ka e-identimise süsteemide hindamise ja järelevalve lõpptulemus on erineva eest on samal riigiasutusel. iseloomu ja tähendusega. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõud Eelnõus sätestatud menetluse võimalusega läbida üks esialgse hindamise ja eesmärk on e-identimise teenuse muudatuse menetlus ning vastavale süsteemide usaldusväärsuse liithindamisele sätestada selleks menetluseks eraldi taseme hindamine, mille alusel riigilõiv. on võimalik sellest huvitatud isikutel teha hiljem otsuseid e- identimise süsteemi kasutamise sobivuse osas muudes teenustes, sh usaldusteenustes. Kuigi suur osa e-identimise süsteemidest on seotud ka usaldusteenustega, leidub turul ka hindamisest potentsiaalselt huvitatud teenuseosutajaid, kes pakuvad nimetatutest ühte – näiteks biomeetriapõhist isikutuvastamise teenust, kuid mitte e-allkirjastamist. Eeltooduga arvestades ei oleks liithindamise süsteemi sisseviimine otstarbekas. Ettepanekust ajendatuna soovivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet jätkata dialoogi teenusepakkujatega, et lähitulevikus üheaegselt nii e- identimise kui usaldusteenuseid pakkuvate ettevõtjate halduskoormust vähendada. SK ID Solutions AS 6. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste Selgitatud seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises Vt. märkusele nr 2 esitatud sõnastuses: selgitust. „(5) Käesolevas seaduses sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise nõudeid, tingimusi ja korda ei rakendata isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e- identimise süsteemide suhtes.“; Oleme arvamusel, et sarnaselt EUTS-i kohaldamisalasse kuuluvatele e-identimise süsteemidele tuleks seaduse tasandil läbipaistvalt määratleda ka riiklikel dokumentidel põhinevate e- identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise nõuded, tingimused ja kord. Juhime tähelepanu ITDS §-le 94, mis annab dokumendi väljaandjale õiguse dokumendile tugineva usaldusteenuse osutamist hankida EUTS-i kohaldamisalasse kuuluvalt kvalifitiseeritud usaldusteenuse osutajalt. SK hinnangul oleks õige, tuginedes senisele praktikale viidata ITDS-s e- identimise süsteemi usaldusväärsuse tasemete määramisel EUTS-ile. Meie arvates ei ole ITDS-i alusel väljastatud dokumentidel põhinevate e-identimise süsteemide hindamise nõuete, tingimuste ja korra sätestamata jätmine põhjendatud ka eelnõu seletuskirjas toodud asjaoluga, mille kohaselt nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. augusti 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (edaspidi eIDAS määrus) kohane usaldusväärsuse tase „kõrge“ hankelepingu tingimustes riigipoolse tellimusena. Soovime tähelepanu juhtida, et kui EUTS-i alusel e- identimise skeemide usaldusväärsust ITDS-i alusel väljastatud dokumentidel ei hinnata, puudub õigusselgus, kuidas pakkuja saab tagada nõutavat usaldusväärsuse taset. 7. SK hinnangul võiks antud sättes (§ 212) olla Mittearvestatud reguleeritud ka e-identimise süsteemis tuvastatud puuduste kõrvaldamise ja/või ettekirjutuste täitmise Vt. märkusele nr 3 esitatud mehhanism, millega ei kaasne usaldusväärsuse selgitust. taseme otsuse kehtetuks tunnistamist. Eelnõu seletuskirja kohaselt pädev asutus küll võimaldab enne võimaliku kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud menetluseosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise põhimõttele, e- identimise teenuse osutajal selgitusi ja tõendeid esitada, kuid selguse huvides võiks teenuse osutaja vastav õigus olla ka EUTS-is sätestatud. Samamoodi võiks selguse huvides olla sätestatud, et kui e-identimise teenuse osutaja selgitustest ning tõendist järeldub, et puudub alus usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks tunnistamiseks, jääb esialgne otsus kehtima. Täiendavalt lisame, et meie hinnangul on usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks tunnistamine raskete tagajärgedega meede, mida peaks rakendama üksnes äärmise vajaduse korral, kuivõrd selle tulemusel halveneb avalikele teenustele juurdepääs ja kasutus. 8. § 2352. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse Arvestatud taseme samaväärsuse hindamise toimingud E-identimise süsteemile antud usaldusväärsuse Vt. märkusele nr 4 esitatud taseme samaväärsuse hindamiseks esitatava taotluse selgitust. läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 eurot iga e-identimise süsteemi kohta.“; SK hinnangul on e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamiseks kavandatav riigilõivu määr põhjendamatult kõrge. Meie hinnangu aluseks on riigilõivu seaduses ette nähtud riigilõivu määrad usaldusteenuse osutaja loa ja usaldusnimekirja kandmise toimingute eest. Kuivõrd usaldusteenus on oma olemuselt tunduvalt keerukam teenus, mis peab SK hinnangul vastama oluliselt rohkematele, kuid võrreldavatele nõuetele kui e-identimise süsteem. Eelnevast tulenevalt pole meie arvates põhjendatud üle neljakordne riigilõivu erinevus e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise eest. Soovitame e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise protsessi välja töötamisel arvestada nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt kasutusel olevat usaldusteenuse hindamise protsessi. Eelnõu seletuskirjas on riigilõivu põhjenduseks väga üldiselt viidatud e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamisel läbiviidavatele tegevustele (näiteks viidatud, et moodustatakse komisjon, kes tegeleb e-identimise süsteemi taotluse ja auditiaruande sisulise läbi töötamisega), mis tõstavad Eesti riigi halduskoormust. SK arvates peaks e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamine arvestama usaldusteenuse hindamise protsessi, milles ennekõike tuginetakse vastavushindamise raportile ja see aitab vähendada kavandatavat halduskoormust. Teeme täiendava ettepaneku, lähtuvalt tõsiasjast, et antud hetkel on kõik Eestis hinnatud ja kasutusel olevad e-identimise süsteemid osa usaldusteenustest e-allkirja andmiseks. Teisisõnu on Eestis kasutusel olevate vahenditega samaaegselt võimalik identida ja anda kvalifitseeritud e-allkirju. Seega senise praktika alusel peavad teenuse pakkujad läbima kaks vastavushindamist. Vastutus nii usaldusteenuste kui ka e-identimise süsteemide hindamise ja järelevalve eest on samal riigiasutusel. Seetõttu võiks olla võimaldatud läbida üks esialgse hindamise ja teenuse muudatuse menetlus ning vastavale liithindamisele võiks olla sätestatud eraldi riigilõiv. Politsei- ja Piirivalveamet 9. Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastab eelnõu Arvestatud järgmise märkusega. Seletuskirja täiendatud ning RIA Muuhulgas on eelnõus toodud Riigi Infosüsteemi ülesanded biomeetria Ameti uue lisanduva ülesandena biomeetriliste valdkonnas piiritletud e- tehniliste lahenduste ja isikutuvastusalgoritmidel identimise vahendite ja põhinevate lahenduste väljatöötamine ja usaldusteenustega. eksisteerivate lahenduste analüüsimine. Siseministeeriumi haldusalas on käivitunud projekt automaatse biomeetrilise identifitseerimise süsteemi arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks, kus eelnõus märgitud ülesande on juba enda kanda ja vedada võtnud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Palume toodud puutumus selgemaks kirjutada ja eelnõu seletuskirjas avada pädevuste jagunemine Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalades. Siseministeerium (mitteametlik) 11. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 5, muutes Arvestatud vastavalt järgmiste punktide järjestust, ja sõnastada see järgmiselt: „5) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejalt võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis biomeetriliste andmetega reisidokumendi taotluse vastu võtta juhul, kui taotlus esitatakse koos isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega või kui reisidokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.“ Täiendusettepanek on seotud esitatud eelnõu § 2 punktiga 5. Euroopa Liidu määruses (EL) 2019/11571 sätestatud nõuete täitmiseks lisatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuse kiibile biomeetrilised andmed. Määrusest tulenevalt kantakse dokumendi kiibile näokujutis ja kahe sõrmejälje kujutis, nagu on juba ette nähtud ka biomeetriliste andmetega passi ja elamisloakaartide puhul. Kehtiv isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 115 lõige 2 loob Politsei- 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1157, 20. juuni 2019, liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) võimaluse võtta isikut tõendava dokumendi taotlus ning sõrmejäljed ka taotleja elu- või viibimiskohas Eestis juhul kui see on põhjendatud ja dokumenti on vaja ravi eesmärgil reisimiseks. Senini kanti sõrmejäljed üksnes reisidokumendi ja elamisloakaardi kiibile, seega senini isikutunnistuse taotlusi PPA ametnikud isiku elukohas vastu ei võtnud. Isikutunnistus on aga Eestis kohustuslik dokument ning selle taotluse peab PPA ametnik juhul, kui raske terviseseisundiga inimeselt on vaja sõrmejäljed võtta, vastu võtma isiku elukohas. Seega on vajalik muuta ITDS-i selliselt, et isikutunnistuse taotluse vastuvõtmine isiku elukohas ei oleks seotud reisimise vajadusega. Kuna pass ei ole kohustuslik dokument, siis jäetakse kehtima senine ravi eesmärgil reisimise piirang passi taotlemisele. Samas muudetakse sätet selliselt, et juhul, kui raske tervisekahjustusega isik soovib esitada isikutunnistuse ja passi taotluse samal ajal, siis on tal seda võimalik teha ravi eesmärgil reisimist põhjendamata, sest kui PPA ametnik on läinud isiku elukohta, et temalt isikutunnistuse taotlus võtta ning hõivab sõrmejäljed, ei ole see PPA jaoks töökoormuse tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi taotluse, sest sõrmejälgi hõivatakse sellisel juhul siiski ühe korra. 12. Täiendada eelnõu §-ga 4 järgmises sõnastuses: Arvestatud „§ 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 2 punktid 5 ja 6 jõustuvad 2021. aasta 2. augustil.“. Täiendusettepanekuga soovime teha erandi ITDS § 115 lõigete 2 ja 7 muudatuste jõustumisest üldises korras. Arvestades, et muudatused on seotud Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/1157 rakendamisega alates 02.08.2021, peame otstarbekaks jõustada nimetatud muudatused samal ajal. Justiitsministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu § 1 p 3 üldine tähelepanek – eelnõu § 1 p-ga Arvestatud 3 täiendatakse EUTS-i uue peatükiga, mis reguleerib e-identimise süsteemi usaldusväärsuse Seletuskirja täiendatud, et oleks taseme hindamist ning kõnealuse süsteemi selgemalt aru saada, et e- muudatustest teavitamist ja usaldusväärsuse taseme identimise teenuse samaväärsuse otsuse kehtetuks tunnistamist. usaldusväärsuse taseme Kõnealune muudatus jõustub üldises korras ja hindamine ei ole rakendussätteid eelnõuga ei looda. Sellest tulenevalt teenuseosutajate kohustus vaid palume seletuskirjas märkida, kas uus regulatsioon võimalus. mõjutab enne selle jõustumist e-identimise süsteeme pakkuvaid teenuseosutajaid – kas kõnealused teenuseosutajad peavad ka esitama taotluse ja dokumendid või esitamise kohustus on ainult uutel teenusepakkujatel. Erisused olemasolevate ja uute teenusepakkujate vahel tuleb ette näha rakendussätetes, sh ka tähtaeg, mil käesoleval hetkel teenust pakkuvad isikud taotluse ja dokumendid esitama peaksid. Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 1) – lõige 1 Arvestatud reguleerib, et e-identimise teenuse osutaja esitab pädevale asutusele (RIA) taotluse ja e-identimise Seletuskirjas kustutatud süsteemi usaldusväärsuse taset käsitlevad „kavatseb pakkuda“. Hinnang dokumendid. Seletuskirjas on märgitud, et „Lõike 1 antakse olemasolevatele kohaselt tuleb teenuseosutajal, kes pakub või teenustele, mitte kavatseb pakkuda…“ – lõikest 1 „kavatseb planeeritavatele. pakkuda“ ei nähtu. Palume eelnõu ja seletuskiri kooskõlla viia. Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg-d 2 ja 3) – sätestab, Arvestatud et pädev asutus teeb otsuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse kohta (lg 2) Eelnõu ja seletuskirja muudetud või otsuse hinnangu andmata jätmise kohta. ja täiendatud. Tähtaja Eelnõust ei nähtu, mis aja jooksul kõnealused sätestamine on toodud seaduse otsused tehakse ning kas ja milline on nende tasandile. kehtivusaeg. Regulatsioon otsuse tegemise ja kehtivusaja kohta on EUTS § 211 lõikega 4 Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211) kehtestatavas määruses (80 päeva ja kolmeaastane täiendatud lõigetega 4 ja 5 kehtivusaeg – rakendusakti § 1 lõiked 4 ja 5). järgmises sõnastuses: Palume seletuskirjas analüüsida ja põhjendada, kas tähtaja sätestamine on üldse vajalik või piisaks „(4) Pädev asutus lahendab e- HMS §-s 5 sätestatust (asi lahendatakse võimalikult identimise süsteemi kiiresti). Kui tähtaja sätestamine on vajalik, siis usaldusväärsuse taseme peaks selle, kui olulise küsimuse, reguleerima samaväärsuse hindamiseks seadusandja. Nii on etteaimatav, millise aja jooksul esitatud taotluse ja teeb taotlus lahendatakse ja saab kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 täitevvõim täidab talle seadusega pandud kohustusi. või 3 nimetatud otsuse pärast Samuti välistab see halduse omavoli ehk seda, et nõuetekohaste andmete ja täitevvõim teeb ise endale sobiva menetluse. Sellest dokumentide saamist 80 päeva tulenevalt tuleb tähtaeg määratleda seaduses. Lisaks jooksul. märgime, et määruse andja võib määruses sätestatud tähtaegu muuta ja sellisel juhul ei pruugi olla (5) Pädev asutus seab käesoleva tagatud asja lahendamine võimalikult kiiresti. paragrahvi lõikes 2 nimetatud Sellest tulenevalt tuleb rakendusakti § 1 lõigetes 4 otsusele kuni kolmeaastase ja 5 sätestatu esitada seaduseelnõus. Samuti tuleb kehtivusaja.“ mõelda vaidemenetlusele – kas vaide esitamise tähtaja osas tuleb lähtuda HMS-s sätestatud tähtajast (HMS § 75) või on põhjendatud juhtudel vajalik HMS-s sätestatust erinev tähtaeg. Kui erinev tähtaeg on põhjendatud, tuleb seda eelnõus näidata ja seletuskirjas põhjendada Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 4) – seletuskirja Arvestatud lisana ei ole esitatud EUTS § 211 lõike 4 alusel kehtestatava rakendusakti kavandit. Esitatud Rakendusakti kavandit kavandis on rakendusakti (E-identimise süsteemi täiendatud. Lisatud korrektne usaldusväärsuse taseme hindamise tingimused ja volitusnorm ning rakendusakti kord) volitusnormiks märgitud ITDS § 9 lg 51 – sõnastus viidud vastavusse rakendusakti preambulis tuleb esitada õige volitusnormiga. volitusnorm. Samuti märgime, et volitusnorm on „E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise täpsemad nõuded, tingimused ja korra….“, rakendusakti kavandist puudub „samaväärsuse“, palume see lisada. Lisaks juhime tähelepanu kõnealuse rakendusakti § 1 lõigetes 4 ja 5 esitatud viidete kohta – viidatakse EUTS § 211 lõikes 4 nimetatud otsusele, kõnealune lõige kehtestab volitusnormi ning ei reguleeri otsust. Palume arvestada märkust nr 3 ja kõnealused lõiked rakendusakti kavandist välja jätta. Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 212 lg 4) – sätestab, et pädev Arvestatud asutus võib samaväärsuse hindamise kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamisest teavitada ka Seletuskirja täiendatud. Lisatud avalikkust, informeerides sellest eelnevalt ka „Eelkõige on selline teavitamine teenuseosutajat. Seletuskirjas tuleb kõnealust lõiget vajalik, kui e-identimise skeem põhjendada ja näidata ära, mis on avalikkuse on avalikus sektoris laialt teavitamise eesmärk ning esitada teave, millistel kasutusel ja kõikide selle skeemi asjaoludel pädev asutus leiab, et avalikkuse kasutajate tuvastamine ning teavitamine on vajalik. individuaalne teavitamine pole võimalik. Muutunud või määramata tasemega e- identimise skeemi kasutamisel peavad asutused ümber hindama, milliseid teisi EL e- identimise skeeme nad piiriüleselt samaväärsuse põhimõttest lähtuvalt peavad hakkama tunnustama.“ Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 2) – „e-identimise Arvestatud teenuse osutaja viidatud“, seletuskirjas on „teenuseosutaja poolt taotluses märgitud“. Kui Eelnõus parandatud „viidatu“ teenuseosutaja märgib usaldusväärsuse taseme „märgituks“. taotlusesse, siis ei saa eelnõus normi sisuks olla, et ta viitab tasemele. Palume eelnõu parandada, et oleks selge teenusosutaja poolt taotluses taseme märkimine, mitte sellele viitamine. Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 4) – juhul, kui Arvestatud määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded, tingimused ja kord, siis peab eelnõus sisalduma see, Määrusega ei kehtestata mida määrusega täpsustatakse. Hetkel on eelnõus täiendavaid nõudeid, vaid vaid see, et esitatakse taotlus ja dokumendid (lg 1) tingimused, mida taotlus peab ning märgitakse taotluses usaldusväärsuse tase (lg rahuldama. Sellest tulenevalt on 2). Rohkem nõudeid, tingimusi ega korda eelnõust ka volitusnormi sõnastust ei nähtu. Sellest tulenevalt tuleb eelnõu täiendada. muudetud: „(6) E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Paralleelselt on muudetud ka määruse eelnõu kavandit. Eelnõu § 2 p 1 (ITDS § 9 lg 5 teine lause) – Arvestatud volitusnorm esitatakse ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides (HÕNTE § Eelnõus lõige sõnastatud ühe 11 lg 4 esimene lause). lausena. Eelnõu § 2 p 3 (ITDS § 91 lg 2) – seletuskirjast Arvestatud puudub selgitus, miks on vajalik suurendada isiku Seletuskirja lisatud: “Kehtiv 15 eesnimega seotud tähemärkide arvu (kehtivas tähemärgi piirang on praktikas ITDS-s 15, eelnõus 30). Palume seletuskirja tekitanud probleeme, kuna isiku täiendada muudatuse põhjendusega. nimi (eriti välismaalaste puhul) võib olla pikem kui 15 tähemärki ning see tähendab, et isiku nime ei saa täielikult dokumendile kanda. Reisidokumendi puhul on selline olukord lahendatud nii, et isikunimi algupärasel kujul kantakse dokumendi märkustelehele ning kanne kinnitatakse pitsatiga. ID-1 formaadis dokumendi (isikutunnistus, elamisloakaart jms) puhul selline võimalus puudub. Varem oli 15 tähemärgi piirang seotud tehniliste võimalustega, kuid aja jooksul on need muutunud ning nüüd on dokumendile võimalik kanda rohkem tähemärke.“ Eelnõu § 2 p 4 (ITDS § 115 lg 2) sätestab, et „kui Arvestatud taotlus esitatakse koos isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega või kui reisidokumendi Seletuskirja täiendatud: taotlus on põhjendatud…“. Seletuskirjas on „…juhul, kui raske märgitud „raske tervisekahjustusega isik soovib tervisekahjustusega isik soovib, esitada isikutunnistuse ja passi taotluse samal ajal“ esitada et PPA võtaks tema ja „kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi taotluse“. reisidokumendi taotluse vastu ja Palume seletuskiri ja eelnõu kooskõlla viia, et oleks hõivaks tema biomeetrilised selge, millistel juhtudel muudetav lõige 2 kohaldub andmed tema viibimiskohas, ning kui samal ajal peab olema esitatud mitte PPA teeninduses, siis on reisidokumendi taotlus, siis peab see normist selgelt seda võimalik teha ka juhul, kui nähtuma isikutunnistuse ja passi taotluse esitatakse samal ajal., siis on tal seda võimalik teha ravi eesmärgil reisimist põhjendamata, sest kui PPA ametnik on läinud isiku elukohta, et temalt isikutunnistuse taotlus võtta ning hõivab sõrmejäljed, ei ole see PPA jaoks töökoormuse tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi taotluse, sest sõrmejälgi hõivatakse sellisel juhul siiski ühe korra.Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA võtta taotluse vastu, taotleja isiku tuvastada või kontrollida taotleja isikusamasust ja võtta temalt biomeetrilised andmed tema elukohas või viibimiskohas Eestis, kui isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult PPA-sse pöörduda ja isiklik pöördumine on nõutav, Siinjuures on lisaks sätestatud tingimus, et nimetatud taotlejalt võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis dokumendi taotluse vastu võtta juhul, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik. See tähendab, et PPA võtab isiku kodus või asukohas vastu tema passi taotluse üksnes juhul, kui isikul on vaja ravi eesmärgil välismaale reisida ning selleks on vaja tal passi. Kuna Eesti kodaniku kohustuslikuks dokumendiks on isikutunnistus, mitte pass, siis ei ole passi omamine vältimatult vajalik. Isikutunnistuse taotluse saab püsiva tervisekahjustusega isik esitada ka posti teel, e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas, sest senini ei olnud selle taotlemiseks vaja anda sõrmejälgi. Kuna alates augustist 2021 hakatakse sõrmejälgi kandma ka isikutunnistuse kiibile, siis see tähendab, et püsiva tervisekahjustusega isiku isikutunnistuse taotluse vastuvõtmiseks ja tema sõrmejälgede hõivamiseks peab PPA ametnik minema isiku viibimiskohta. Sellisel juhul on mõistlik sätestada, et kui isikutunnistuse ja passi taotlus esitatakse samal ajal, on tal võimalik passi taotlus esitada ravi eesmärgil reisimist põhjendamata, sest kui PPA ametnik on läinud isiku elukohta, et temalt isikutunnistuse taotlus võtta ning hõivab sõrmejäljed, ei ole see PPA jaoks töökoormuse tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi taotluse, sest sõrmejälgi hõivatakse sellisel juhul siiski ühe korra. Samas jääb kehtima ka senine regulatsioon, et püsiva tervisekahjustusega isikul on tema viibimiskohas reisidokumendi taotluse esitamise õigus, kui isik vajab reisidokumenti välismaale ravile minekuks.“ Eelnõu § 3 p 2 (RLS § 2352 pealkiri) – pealkiri on Arvestatud „E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise toimingud“, eelnõu § 1 p- Sõnastus RLS osas viidud ga 3 lisatava EUTS § 211 pealkiri on „E-identimise kooskõlla EUTS sõnastusega – süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamine“. Kui kasutatakse läbivalt viidet hinnatakse taseme samaväärsust, siis peab see ka samaväärsusele. eelnõu § 1 p-ga 3 lisatavas nähtuma. Palume eelnõu parandada. 12.04.2021 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2017. aasta sügisel ilmnenud ID-1 formaadis dokumentide1 turvanõrkus (nn ID-kaardi kriis) ja selle lahendamine tõid selgelt esile vajaduse analüüsida isikut tõendavaid dokumente, e- identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi, kuid ka nimetatud valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust. Ühest küljest tõi turvanõrkuse lahendamine esile konkreetsed probleemkohad, kuid teisest küljest on järjepidev protsesside tõhustamine, pädevuste arendamine ja riskide maandamine püsivalt kõrge valmisolekutaseme saavutamise nimel ka vajalik ja riskihalduse kui protsessi loomupärane osa. Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) ja Siseministeeriumi (edaspidi SiM) koostatud analüüsidest selgus, et elektroonilist identiteeti (edaspidi eID2) käsitlev regulatsioon ja sellele tuginev asutustevaheline pädevusjaotus ei ole õigusaktides piisavalt detailselt ja läbipaistvalt kehtestatud. Veelgi enam, kohati ei kajastu asutuste de facto töökorraldus kõrge üldistusastme tõttu üleüldse õigusaktides.3 Analüüside tulemustest lähtuvalt said SiM, MKM, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning RIA ülesande valdkondliku regulatsiooni korrastamiseks, sealhulgas selge asutustevahelise pädevus- ja vastutusjaotuse sisseviimiseks õigusaktidesse. Eelnõuga sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses (edaspidi EUTS) ning isikut tõendavate dokumentide seaduses (edaspidi ITDS) selge eID-alane asutustevaheline pädevus- ja vastutusjaotus. Samuti ajakohastatakse EUTS-s sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. augusti 2014. a määrusest (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ4 (edaspidi eIDAS määrus) tulenevate asutuste rolle ning lisatakse sätted, mis puudutavad Eestis kasutatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist. Paralleelselt e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise korra loomisele täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv. Eelnõuga tehakse järgmised muudatused: 1. Antakse eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12 tulenev liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmine PPA-lt üle RIA-le. 1 ID-1 formaadis dokumendid on isikutunnistus, elamisloakaart, digitaalne isikutunnistus (sh e-residendi digi-ID) ning diplomaatiline isikutunnistus. 2 Kasutame väljendit elektrooniline identiteet (lühend eID) tervikmõistena, kajastamaks riigi väljastatud ja tagatud elektroonilist identiteeti, olenemata selle kandjast (sh Mobiil-ID ja võimalikud lahendused tulevikus). 3 Riigi Infosüsteemi Amet ja Siseministeerium koostasid vastavalt 2018. ja 2019. aastal õigusanalüüsi „E- identimise ja usaldusteenuste valdkonna õigusanalüüs“ ja riskianalüüsi „Sertifitseerimisteenuse osutajad Eestis ning sertifitseerimisteenuse osutajatega seonduvad riskid“. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114). 1 2. Sätestatakse RIA-le roll korraldada isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise võimaluse tagamise ülesande täitmist, lähtudes eIDAS määruse artikli 7 punktist f. 3. Kehtestatakse e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise kord. 4. Laiendatakse seadusest tulenevat RIA järelevalvepädevust eIDAS määrusest e-teenuse osutajatele tuleneva eID vahendite piiriülese tunnustamise kohustuse täitmisele. 5. Tehakse muudatus ITDS-s sõrmejälgede andmete kandmiseks isikutunnistusele tulenevalt EL määrusest (EL) 2019/1157.5 6. Ühtlustatakse diplomaatiliste passide kehtivusaeg Eesti kodaniku passi kehtivusajaga. 7. Lõivustatakse e-identimise süsteemile antud usaldusväärsuse taseme hindamiseks esitatava taotluse läbivaatamine. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ja riigilõivuseaduse muudatused on koostanud MKM-i riigi infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel 639 7645, e-post: [email protected]) ja RIA õigusosakonna juhataja Kristiina Laanest (tel 666 8863, e-post: [email protected]). Isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused on koostanud SiM-i kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ([email protected], tel 612 5120) ning sama osakonna nõunikud Kristen Kanarik ([email protected], tel 612 5237) ja Siiri Leskov ([email protected], tel 5865 0623). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (anne- [email protected], tel 715 3403). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud MKM-i riigi infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel 639 7645, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõuga muudetakse EUTS-i redaktsiooni RT I, 12.12.2018, 30, ITDS-i redaktsiooni RT I, 31.01.2020, 15 ja RLS-i redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 38. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Enne eelnõu väljatöötamist ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktides 2 ja 5 sätestatud erandite järgi koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu otsekohalduva õiguse rakendamist ning eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulisi õiguslikke muudatusi. Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks ja sätestada üheseltmõistetavalt PPA, RIA, SiM-i ja MKM-i pädevus eID-ga seonduva õigusruumi ning sellest tulenevate tegevuste korraldamisel ja haldamisel. Samuti on eelnõu eesmärk viia tegelikkusega kooskõlla EUTS-s nimetatud, eIDAS määrusest tulenev pädeva asutuse roll ja luua õiguslik alus e-identimise süsteemide usaldusväärsuse hindamiseks. 5 Euroopa parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus nr (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. 2 ITDS-is ja EUTS-is sätestatavate muudatuste raamistik on sarnane Eestis seni rakendatuga ja sisulisi muudatusi ei tehta. Muudetakse üksnes seaduses sätestatud eri ülesandeid täitvad asutused ja määratakse senisest täpsemini nende asutuste pädevused. Ühtlasi viiakse ITDS-i sisse muudatused, et rakendada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2019/1157, 20. juuni 2019, liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sisalduvad EUTS muudatused. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse EUTS reguleerimis- ja kohaldamisala sätestavat, esimest paragrahvi viienda lõikega, mis seab raamid EUTS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise tingimuste ja korra kohaldamisele. Säte näeb ette, et EUTS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud usaldusväärsuse hindamise korda ei rakendata ITDS alusel väljaantud dokumentidel põhinevate e-identimise süsteemide suhtes. ITDS alusel antud dokumentidel põhinevad e-identimise süsteemid, sealhulgas isikutunnistuse, mobiil-ID ja e-residendi digitaalsel isikutunnistusel põhinevad e-identimise süsteemid luuakse ITDS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Riiklikel isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e-identimise süsteemide infotehnoloogiline arhitektuur, küberturvalisusega seotud riskid, nende maandamismeetmed ja muud olulised omadused nähakse ette valdkonna eest vastutavate riigiasutuste (eeskätt RIA, PPA, SiM ja MKM) koostöö tulemusel, hankelepingu tingimustes riigipoolse tellimusena. Teisisõnu on riiklikel isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e- identimise süsteemide eIDAS määruse kohane „kõrge“ usaldusväärsuse tase plaanipärane eeltingimus, millele vastavust juba hankelepingu täitjalt nõutakse. Kui aga märkimisväärne kasutajate hulk koondub mõne muu, ITDS dokumentidel mittepõhineva e-identimise süsteemi taha, on riigil, eeskätt avalike e-teenuse osutajatel vaja muul viisil saavutada veendumus, kas selle e-identimise süsteemi abil võiks ka tema teenusele ligipääsu võimaldada. Teisisõnu, kuna sellised e-identimise süsteemid ei ole allutatud riiklikule kontrollile ja ei tulene riiklikust tellimusest, on vaja muul viisil saavutada veendumus küsimuses, missugusele usaldusväärsuse tasemele need vahendid vastavad. Eelnõu näeb ette, et sobivaks viisiks võiks olla e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine RIA poolt. Seletuskirja järgmiste sätete juures selgitatakse planeeritud hindamise korra üksikasju lähemalt. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse EUTS paragrahvi 2 selliselt, et nii eIDAS määrusest tulenev liikmesriikide vahelise kontaktpunkti ülesanne ning isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise võimaluse tagamise ülesanne oleks sõnaselgelt delegeeritud RIA-le. Liikmesriikide vahelise kontaktpunkti ülesandeid täitis senini PPA. Kehtiva seaduse sõnastuses viidatakse kontaktpunkti ja isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise tagamise kontekstis Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutustele. Vajadus sätet täpsustada tuleneb lisaks asutustevahelise rollijaotuse korrastamisele kui lähteülesandele ka asjaolust, et tegelikkuses ei ole Vabariigi Valitsus ühtegi asutust neid ülesandeid täitma volitanud. Volituse saab küll kaudselt tuletada Vabariigi Valitsuse seadusest, kus on määratud ministeeriumide valitsemisalad ning asjaolust, et ministeeriumide põhimäärused, milles nende valitsemisalade täpsem sisu ja ülesanded kirjeldatakse, on kinnitanud Vabariigi Valitsus, kuid ka sellisel puhul on vastutusjaotus vaieldav ja õigusselgusetu. 3 Enne eelnõu koostamist koostati ülevaade nii PPA kui RIA eID-alastest protsessidest. Ülevaate järelduste kohaselt antakse liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesanne efektiivsuse tõstmise eesmärgil PPA-lt RIA-le. Liikmesriikide vahelise kontaktpuntki ülesanded on tihedalt seotud kogu elektroonilise identiteedi tehnoloogilise ökosüsteemi koordineerimisega, mis on juba kehtiva õiguse kohaselt RIA ülesanne. Samuti eeldab eIDASe kontaktpunkti ülesannete täitmine tehnilist kompetentsi, mille kohta on ülesannete praeguse jaotuse kohaselt juba praegu informatsiooni tegelik andja eelkõige RIA ning PPA on kontaktpunktina pigem infovahendaja rollis. Samas jääb PPA-le ülesanne hallata riiklikke e- identimise süsteeme, sest need on PPA poolt ITDS-i alusel väljaantavad elektroonilised isikut tõendavad dokumendid (v.a diplomaatiline isikutunnistus, mida annab välja VäM). ITDS-i kohaselt on isikut tõendavate dokumentide väljaandmine PPA pädevusse kuuluv avalik ülesanne, mistõttu on PPA ka kõige pädevam neid süsteeme haldama. Seega annab riiklike e-identimise süsteemide kohta RIA-le edaspidi informatsiooni PPA. Eelnõu kohaselt esitab e-identimise teenuse osutaja siinse eelnõuga loodava e-identimise süsteemide hindamiseks süsteemi usaldusväärsuse aluseks oleva dokumentatsiooni RIA-le, kes võib kaasata eksperte erinevatest riigiasutustest, sealhulgas PPA-st. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse EUTS-i struktuuri. Seadusesse lisatakse peatükk 21 pealkirjaga „E-identimise süsteemid“, millega luuakse eraõiguslike e-identimise süsteemide vabatahtliku hindamise süsteem, mille aluseks on samaväärsuse tuvastamine eIDAS määruses loetletud usaldusvääruse tasemetega. Peale hindamise korra sätestatakse loodavas peatükis vastutuse jagunemine, usaldusväärsuse taseme teatavakstegemine, juba hinnatud e-identimise süsteemide muudatustest teavitamise kord ja usaldusväärsuse taseme hinnangut sisaldava otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused. Eestis kasutatavate eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme vabatahtlik hindamine avardab e-identimise süsteemide käitajate võimalusi oma teenuste pakkumiseks avalike e-teenuste osutajatele, kuna viimastel tekib kindlus pakutavate süsteemide turvalisuse osas. Kehtivas õiguses ei ole reguleeritud, mil viisil toimub muude, kui eIDAS määruse artikli 9 alusel Euroopa Komisjonile teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine.6 Kuna eIDAS määruse artikli 9 alusel mitteteavitatavaid e-identimise süsteeme puudutav regulatsioon ei tulene Euroopa Liidu õigusest, aga samas leidub turul tänaseks e- identimise süsteeme (eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute pakutavaid), mille kasutajaskond on väga lai, koguni võrreldav riiklike süsteemidega, tuleb siseriiklikult ka selliste süsteemide usaldusväärsuse hindamiseks luua läbipaistev lahendus. Loodavast usaldusväärsuse hindamise korrast peab selguma hindamist läbiviiv asutus ja metoodika, millest lähtudes e-identimise süsteemide usaldusväärsust hinnatakse. Seni on e-identimise süsteemide usaldusväärsust hinnatud eIDAS määrusest tulenevate usaldusväärsuse tasemete valguses asutustevahelise koostöö raames ja üksnes ITDS-i alusel väljaantavate, riiklike eID vahendite osas. Muutunud turuolukorras on samadel põhimõtetel vaja hinnata ka muude vahendite, sh eraõiguslike juriidiliste isikute pakutavaid e-identimise vahendeid. Ühelt poolt soovivad ka eraõiguslike e- identimise süsteemide kasutajad kindlust, et nende valitud eID vahend on turvaline. Samuti on huvi sellist hinnangut saada turvalist eID vahendit pakkuval ettevõtjal, kuna vastav riiklik hinnang võib muuta teenuse atraktiivsemaks ka välisturgudel. Ka avalike e-teenuste pakkujad on huvitatud sellest, et võimalikult suur hulk inimesi nende poolt pakutavale teenusele ligi pääseks, kuid seejuures peab teenuseosutaja veenduma, et teenust kasutav isik on autentimiseks kasutatava eID vahendi abil tõsikindlalt tuvastatud. RIA poolt antav usaldusväärsuse samaväärsuse hinnang võimaldab neil sellisele järeldusele jõuda. Ühtlasi on e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme tuvastamine avaliku e-teenuse osutajale vajalik seetõttu, et 6 eIDAS määruse artikli 9 alusel teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine toimub eIDAS määruses ja selle rakendusaktides esitatud korras ning läbib täiendava valideerimismeetmena liikmesriikideülese vastastikuse hindamise protsessi. 4 eIDAS määruse artikli 6 kohaselt peab liikmesriik e-teenuses e-identimist võimaldades alati olema veendunud, missugune on kõnealuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse tase. Nimetatud tasemega tuleb arvestada piiriülese vastastikuse tunnustamise kohustuse rakendamisel – isegi kui e-teenuse osutaja poolt kasutusele võetav e-identimise süsteem ei ole eIDAS määruse artikli 9 kohaselt teavitatud, tuleb siiski kindlaks teha, missugune on selle süsteemi usaldusväärsuse tase ja seejärel sama usaldusväärsuse tasemega teavitatud e- identimise süsteemide abil pakutavale e-teenusele siiski ligipääsu võimaldada. Eeltoodu juures tuleb aga eristada, et riigisisese hindamisega ei kaasne automaatselt muude, kui ITDS-i e-identimise süsteemide eIDASe määruse artikli 9 kohast teavitamist. Paragrahv 211 sätestab reeglid e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks. Lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal, kes pakub e-identimise teenust ning soovib ühtlasi, et tema teenus oleks riiklikult hinnatud samaväärseks eIDAS määruses nimetatud usaldusväärsuse tasemega „märkimisväärne“ või „kõrge“, pöörduda RIA poole ja esitada e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taset käsitlevad dokumendid. Lõike 2 kohaselt otsustab RIA esitatud teabe põhjal, kas e-identimise süsteem vastab eIDAS määruses sätestatud ja teenuseosutaja poolt taotluses märgitud usaldusväärsuse tasemele „kõrge“ või „märkimisväärne“ ja kui see nii on, vormistab vastava otsuse. Nimelt sätestavad eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktid b–c vastavalt usaldusväärsuse tasemed „kõrge“ ja „märkimisväärne“ ning kummalegi tasemele vastamiseks peavad eIDAS määruse ja selle rakendusaktide kohaselt olema täidetud kindlad nõuded. Näiteks juhul, kui teenuseosutaja soovib kinnitust, et tema pakutav e-identimise süsteemi usaldusväärsuse tase on samaväärne eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktis c märgitud usaldusvääruse tasemega „kõrge“, hindab RIA, kas usaldusvääruse tasemele „kõrge“ esitatud nõuded on täidetud, lähtudes teenuseosutaja esitatud informatsioonist. Kui selle põhjal saab järeldada, et e-identimise süsteemil on tõepoolest kõrge usaldusväärsuse tasemega samaväärne usaldusväärsuse tase, teeb RIA otsuse (haldusakti) e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hinnangu andmise kohta. Lõikega 3 sätestatakse, et juhul, kui teenuse osutaja esitatud teabest ei nähtu e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsust, teeb RIA, tuginedes seejuures haldusmenetluse seaduse § 43 lõikele 2, otsuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hinnangu andmata jätmise kohta. Seejuures tasub rõhutada, et viimasel juhul ei tee RIA otsust kinnitada e-identimise süsteemi samaväärsus ühegi eIDASe määruse artikli 8 lõike 2 punktides b–c nimetatud usaldusväärsuse tasemega ega ei kinnita RIA e-identimise süsteemi samaväärsust ka teenuseosutaja taotletust madalama tasemega. Seega säilib teenuseosutajal võimalus e-identimise süsteemi kohandada nii, et taotlus oleks võimalik seejärel RIA-le uuesti esitada ja saada kinnitus samaväärsuse kohta soovitud usaldusväärsuse taseme osas. Lõige 4 sätestab, et RIA lahendab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks esitatud taotluse ja teeb taotluse sisu põhjal vastavalt positiivse või negatiivse otsuse pärast nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamist 80 päeva jooksul. Menetlustähtaja seadmisel on võetud eeskujuks EUTS § 7 lõikes 1 sätestatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja loa menetluse tähtajast. Kuna valdav osa turuosalistest tegelevad praktikas paralleelselt nii e-identimise kui e-allkirjastamise kujul usaldusteenuse pakkumisega, on mõistlik sätestada mõlema teenuse osas ühtlased menetlustähtajad. Ühtlasi on eelnõus toodud 80-päevane tähtaeg vajalik ja piisav selleks, et RIA ja kõik tema poolt kaasatud eksperdid saaksid taotluse ja dokumendid läbi vaadata ning arvamuse kujundada. Vaidemenetluse osas kohaldatakse aga, sarnaselt kvalifitseeritud usaldusteenuse loamenetlusele, haldusmenetluse seaduses sätestatud 5 korda ja tähtaegu, mida EUTS-is ei taasesitata, vaid tuginetakse § 1 lõikes 3 sisalduvale viitenormile. Lõike 5 kohaselt seab RIA positiivse otsuse ehk usaldusväärsuse taseme samaväärsuses veendumuse saavutamise korral sellele otsusele kuni kolmeaastase kehtivusaja. Kehtivusaja seadmise puhul on oluline, et tähtaja suhtes säiliks teatav haldusorgani diskretsiooniõigus, sest e-identimise süsteemid tuginevad erinevatele tehnoloogiatele, millest mitmed, näiteks biomeetrial põhinevad süsteemid, on pidevas ja kiires arengutsüklis. Seetõttu tuleb RIA-l igal konkreetsel juhul hinnata, missugune kehtivusaeg tagab ühelt poolt ettevõtja perspektiivis üleliigse halduskoormuse vältimise ning teiselt poolt võimaldab realistlikult väita, et konkreetne e-identimise süsteem võiks seatud kehtivusaja jooksul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktides b või c sätestatud usaldusväärsuse tasemega samaväärseks jääda. Eelnõuga ei ole ette nähtud erisusi usaldusväärsuse hinnangu uuendamiseks, vaid kehtivusaja möödumisel tuleb e-identimise süsteemi pakkuval ettevõtjal esitada uus, lõikes 1 nimetatud taotlus. Selline lahendus on vajalik seetõttu, et e-identimise valdkonna kiire ja pideva arengu tõttu toimub vastavates süsteemides muudatusi ja täiendusi pidevalt ning RIA-l tuleb süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuses veendumiseks kehtivusaja möödudes uuesti läbi vaadata kogu ettevõtja e- identimise süsteemi puudutav materjal. Lõige 6 sätestab, et e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse ministri määrusega. Eelkõige on oluline tagada, et loodav usaldusväärsuse hindamise kord oleks e-identimise teenuse osutajate vaates mõistlik ja tehnoloogia järjepideva arenguga arvestades piisavalt paindlik, pakkudes samal ajal piisavalt detailset teavet, võimaldamaks RIA-l enne otsuse vastu võtmist alati veenduda e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuses. Seetõttu tuleb teenuseosutajatega algatatud dialoogi tulemusena välja töötada vastava ministri määruse eelnõu. Eelnõus sätestatakse muuhulgas täpsemalt, missugust informatsiooni peavad sisaldama teenuseosutaja poolt RIA-le e- identimise süsteemi kohta esitatavad dokumendid. Eelduslikult peavad need sisaldama vähemalt e-identimise süsteemi nimetust ja eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktides b või c ja lõikes 3 sätestatud usaldusväärsuse tasemele vastavat kirjeldust ja põhjendusi. Ühe võimalusena on kaalutud ka teenuseosutajalt sõltumatu audiitori hinnangu nõudmist, mis kinnitaks e-identimise süsteemi vastavust dokumentides e-identimise teenuse osutaja poolt esitatud kirjeldusele. Samuti sätestatakse ministri määrusega nii RIA-le teenuseosutaja taotluse läbivaatamiseks menetlustähtajad kui ka potentsiaalselt antavale usaldusväärsuse hinnangule kehtivusaja seadmise tingimused. Rakendusaktis sätestatakse ka asjaolu, et e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamiseks kutsub RIA kokku töörühma, kuhu kaasatakse eksperte teistest riigiasutustest. Näiteks töötavad asjakohaste teadmiste ja kogemustega ametnikud SiM-is, PPA-s ja MKM-s. Ühtlasi sätestatakse rakendusaktis, kuidas toimub hinnatud e-identimise süsteemide kohta teabe avalikustamine. Tõenäolisim võimalus selleks on RIA veebilehel vastava alajaotuse tekitamine. Samas asukohas avaldatakse ka süsteemi nimetus ja usaldusväärsuse tase, millega samaväärsus tuvastati. Eraõiguslike e-identimise süsteemide osas märgitakse ka ära teave, et tegemist ei ole riigi kontrollile allutatud süsteemidega. Lõike 7 kohaselt on e-identimise teenuse osutaja kohustatud RIA-le esitatud samaväärsuse hindamise taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi, mis on mõeldud taotluse menetlemise, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise ja halduskulude osaliseks katmiseks. Riigilõivu suurus ja kujunemise alused on kirjeldatud eelnõu § 3 käsitleva seletuskirja struktuuriosa juures. Paragrahv 212 sätestab teenuseosutaja kohustuse pärast e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse otsuse saamist teavitada RIA-t kõigist olulistest muudatustest e- 6 identimise süsteemis ja nimetab alused, mille ilmnemisel on RIA-l õigus tunnistada usaldusväärsuse taseme samaväärsust kinnitav otsus kehtetuks. Lõike 1 kohaselt tuleb e- identimise teenuse osutajal RIA-t viivitamata teavitada muudatustest e-identimise süsteemis, mis võivad mõjutada e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taset. Selliste muudatuste planeerimisest tuleb RIA-t teavitada hiljemalt 30 päeva enne vastava muudatuse jõustamist. Jõustamise all peetakse silmas muudatuse lülitamist teenuse live-keskkonda, eelkõige sisseviidud muudatusega teenuse kättesaadavaks tegemist teenuse tarbijatele (näiteks olukorras, kus e-identimise teenusele lisatakse üks uus taotlemise/väljastamise võimalus, mida sel teenusel varasemalt ei olnud). Muudatused teenuses võivad toimuda nii ettekavatsetult, teenuse loomupärase elukaare käigus, kuid ka kiireloomuliselt ja reaktiivselt, näiteks juhul, kui teenuseosutaja tuvastab infoturbeohu, mis tuleb viivitamata kõrvaldada. Seetõttu näeb lõige 2 ette, et kui muudatusest ei ole enne selle jõustamist lõikes 1 nimetatud korras mõistlikult võimalik teavitada, tuleb vastav viivitus teha hiljemalt järgneval päeval. Lõige 3 sätestab punktidena neli alust, mille ilmnemise korral võib RIA e-identimise süsteemile antud usaldusväärsuse taset sisaldava otsuse kehtetuks tunnistada. Esimese kehtetuks tunnistamise alusena on sätestatud muudatusest teavitamise kohustuse rikkumine. Oluline on tähele panna, et lõikes 1 sisaldub teavitamiskohustus kui nõue, kuid lõige 2 sisaldab kirjeldust, kuidas selle nõude täitmine erandlikel juhtudel võib toimuda. Seega juhul, kui teavitamiskohustuse täitmine ei olnud mõistlikult võimalik lõikes 1 nimetatud viisil võimalik, hindab RIA, kas teenuseosutaja täitis teavitamisnõude teises lõikes sätestatud viisil – näiteks, kas teenuseosutaja edastas järgmisel päeval nõuetekohase teavituse infoturbeintsidendi ilmnemisest ja selle kõrvaldamisest asjassepuutuva muudatuse sisseviimise teel. Teiseks võib otsuse kehtetuks tunnistada juhul, kui muudatus põhjustab RIA hinnangul e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme languse. Kolmas kehtetuks tunnistamise alus ilmneb olukorras, kus RIA-le saavad teatavaks asjaolud, mille varasem ilmnemine oleks põhjustanud usaldusväärsuse hinnangu andmata jätmise. See võib praktikas kasutust leida näiteks juhul, kui pärast hinnangu andmist saab RIA-le teatavaks e-identimise süsteemi turvanõrkus või toimub süsteemile mõju avaldav küberintsident. Viimasena võib otsuse kehtetuks tunnistada juhul, kui RIA-le saavad e-identimise teenuse osutaja või e-identimise süsteemi kohta teatavaks asjaolud, mis on ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Juhul kui RIA peab nimetatud alustel põhjendatuks usaldusväärsuse taseme otsus kehtetuks tunnistada, võimaldatakse enne vastava haldusakti andmist haldusmenetluse seaduse §-st 40 tuleneva menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise põhimõtte kohaselt teenuseosutajal siiski selgitusi ja tõendeid esitada, millest võib selguda, et RIA hinnangul esinenud kehtetuks tunnistamise alust ei esine. Lõike 4 kohaselt võib RIA samaväärsuse taseme kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamisest teavitada ka avalikkust, informeerides sellest eelnevalt ka teenuseosutajat. Eelkõige on selline teavitamine vajalik, kui e-identimise skeem on avalikus sektoris laialt kasutusel ja kõikide selle skeemi kasutajate kiire tuvastamine ning individuaalne teavitamine pole võimalik. Muutunud või määramata tasemega e-identimise süsteemi kasutamisel peavad e-teenuse osutajad ümber hindama, milliseid teisi EL e-identimise süsteeme nad piiriüleselt samaväärsuse põhimõttest lähtuvalt peavad hakkama tunnustama. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse EUTS §-i 22 selliselt, et lisaks riiklikule järelevalvele oleks RIA-l võimalik teha ka haldusjärelevalvet eIDAS määruses, EUTS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sisalduvate nõuete üle. Järelevalvepädevuse laiendamine ka haldusjärelevalvele on vajalik seetõttu, et eIDAS määruse alusel on piiriülese vastastikuse tunnustamise kohuslaste seas avaliku sektori asutused (e-teenuste pakkujad). Praktikas on tuvastatud mitmes valitsemisalas puudujääke selle kohustuse täitmisel, kuid õiguslikku alust pädeval alusel nende rikkumiste kõrvaldamiseks ei ole. Euroopa Liidu õiguse rikkumise välistamiseks, sh potentsiaalsete rikkumismenetluste riski haldamiseks on mõistlik luua riigisisene võimalus 7 juhtida avaliku sektori e-teenuste pakkujate tähelepanu eIDAS määrusest tulenevatele kohustustele, rikkumisi ennetada ja neid kõrvaldada. Eelnõu §-s 2 sisalduvad ITDS muudatused. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ITDS § 9 lõikeid 5 ja 51. ITDS § 9 lõikega 5 sätestatakse, et dokumenti võib kanda digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavat informatsiooni ja andmeid ning teisi vajalikke digitaalseid andmeid. Võrreldes kehtiva õigusega võetakse seadusest välja viide krüptograafilistele võtmetele. ITDS § 9 lõikes 5 nimetatud andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Edaspidi vastutab nii siinses sättes kui ka eelnõu § 2 punktis 2 nimetatud valdkonna eest väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Seega läheb SiM-ilt MKM-ile üle pädevus kehtestada nii dokumenti kantavate digitaalsete andmete loetelu kui ka andmekandjale esitatavad nõuded. Kuna SiM-il ja PPA-l puudub tehniline kompetents, kuid see on olemas MKM-is ja RIA-s, siis PPA ja RIA vahel sõlmitud koostööleppe alusel on PPA kõnealustes tehnilistes küsimustes senini kaasanud RIA. Samas ei ole see otstarbekas, sest sel juhul on rollijaotus ja pädevused ebaselged, nagu toodi välja ID-kaardi kriisi õppetundide järeldustes. Seega on mõistlik õigusaktides selgelt sätestada riigiasutuste asjakohased pädevused. Kehtiva seaduse kohaselt määratakse valdkonna eest vastutav minister lähtudes sellest, kes on ITDS kohaselt dokumendi väljaandja (näiteks diplomaatiline isikutunnistus välisministri vastutusvaldkonnas ja elamisloakaart siseministri vastutusvaldkonnas). Kuivõrd digitaalsete dokumentide andmekandja ning andmekandjale kantav informatsioon sõltub tehnoloogilisest lahendusest ja valdkondlikest arengusuundumustest, on otstarbekas määrata kõikide dokumentide liikide kaupa dokumendi digitaalse osa eest vastutavaks ministriks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, kelle vastutusvaldkonnas on muu hulgas tehnoloogiline arendustegevus, innovatsioon, informaatika ja riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine. Samas, ka edaspidi jääb ITDS § 9 lõike 1 alusel siseministrile ja välisministrile alles pädevus kehtestada määrusega dokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja dokumenti kantavate andmete loetelu, st kehtestada isikut tõendavate dokumentide füüsiline kirjeldus. Eeltoodust lähtudes loetakse edaspidi ITDS § 9 lõikes 5, § 9 lõikes 51, § 191 lõikes 1, § 20 lõikes 3, § 202 lõikes 1, § 2014 lõikes 1, § 342 lõikes 1 ja § 343 lõikes 3 nimetatud valdkonna eest vastutavaks ministriks siseministri või välisministri asemel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (peaministri 1. veebruari 2019. aastal kehtestatud korralduse „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ kohaselt 7.) Eelnõu seletuskirja lisas 1 on rakendusaktide kavandis ära toodud ITDS-i § 9 lõike 5 alusel ja § 9 lõike 51 alusel kehtestatavad määrused eraldi. Seejuures jääb valdkonna eest vastutavale ministrile ka võimalus mõlema volitusnormi alusel kehtestada üks õigusakt, millega määrata nii lõikes 5 toodud digitaalset isikutuvastamist ja allkirjastamist võimaldava informatsiooni ning muu dokumendi kasutamiseks vajalike digitaalsete andmete kooslus kui ka § 9 lõike 51 alusel andmekandjale kehtestatavad nõuded. ITDS § 9 lõike 51 muutmise tulemusel sätestatakse, et tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalseid andmeid, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/303052019002 8 Võrreldes kehtiva seaduse § 9 lõike 51 sõnastusega on täpsustatud, et peale digitaalse dokumendi tehniliste nõuete võib nõuded kehtestada ka dokumendi digitaalsetele andmetele. Digitaalsed dokumendid ITDS-i järgi on isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus (sh Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ja e-residendi digitaalne isikutunnistus), elamisloakaart ja diplomaatiline isikutunnistus. Nende dokumendiliikide kõrval väljastatakse ITDS-i alusel aga ka teisi dokumente, millele on talletatud digitaalseid andmeid, kuid neid ei loeta digitaalseteks dokumentideks. Sellised dokumendid on meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, meresõidutunnistus, diplomaatiline pass, Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument ja pagulase reisidokument. Muudatusega tagatakse, et volitusnorm tehniliste nõuete kohta hõlmab kõiki dokumendiliike, mis on digitaalsed dokumendid või dokumendid, millele on võimalik talletada digitaalseid andmeid. Eelnõu § 2 punktiga 2 sätestatakse, et andmekandja vastavust kehtestatud nõuetele hindab RIA. Kehtivas ITDS-s on sätestatud, et andmekandja vastavust kehtestatud nõuetele hindab digitaalse dokumendi väljaandmiseks pädev asutus. Seega pidid tehnilistele nõuetele vastavust kontrollima vastavalt kas PPA või Välisministeerium (edaspidi VäM), olenevalt sellest, kumb neist asutustest dokumendi väljastas. Seejuures sõltuvad nii PPA kui ka VäM tehniliste nõuete kehtestamisel ja nende hindamisel RIA ekspertteadmisest, sest PPA-l ja VäM-l on vastavad kompetentsid puudu. Muudatuse jõustumise korral on seaduses selgelt sätestatud, et andmekandja vastavust kehtestatud nõuetele hindab RIA. Kuivõrd andmekandja on dokumendi oluline osa, on muudatuse jõustumisel RIA-l seadusest tulenev alus edaspidi osaleda isikut tõendavate dokumentide hankemenetlustes. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ITDS § 91 lõiget 2, mis sätestab, et kui isiku eesnimi ületab 15 tähemärki või perekonnanimi ületab 28 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu. Muudatusega suurendatakse isikut tõendavatel dokumentidel oleva isiku eesnime tähemärkide arvu andmevälja real 15-st 30-ni. Kehtiv 15 tähemärgi piirang on praktikas tekitanud probleeme, kuna isiku nimi (eriti välismaalaste puhul) võib olla pikem kui 15 tähemärki ning see tähendab, et isiku nime ei saa täielikult dokumendile kanda. Reisidokumendi puhul on selline olukord lahendatud nii, et isikunimi algupärasel kujul kantakse dokumendi märkustelehele ning kanne kinnitatakse pitsatiga. ID-1 formaadis dokumendi (isikutunnistus, elamisloakaart jms) puhul selline võimalus puudub. Varem oli 15 tähemärgi piirang seotud tehniliste võimalustega, kuid aja jooksul on need muutunud ning nüüd on dokumendile võimalik kanda rohkem tähemärke. Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse ITDS § 115 lõiget 2 selliselt, et juhul, kui raske tervisekahjustusega isik soovib, et PPA võtaks tema reisidokumendi taotluse vastu ja hõivaks tema biomeetrilised andmed tema viibimiskohas, mitte PPA teeninduses, siis on seda võimalik teha ka juhul, kui isikutunnistuse ja passi taotlus esitatakse samal ajal. Kehtiva õiguse kohaselt võib PPA võtta taotluse vastu, taotleja isiku tuvastada või kontrollida taotleja isikusamasust ja võtta temalt biomeetrilised andmed tema elukohas või viibimiskohas Eestis, kui isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult PPA-sse pöörduda ja isiklik pöördumine on nõutav. Siinjuures on lisaks sätestatud tingimus, et nimetatud taotlejalt võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis dokumendi taotluse vastu võtta juhul, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik. See tähendab, et PPA võtab isiku kodus või asukohas vastu tema passi taotluse üksnes juhul, kui isikul on vaja ravi eesmärgil välismaale reisida ning selleks on vaja tal passi. Kuna Eesti kodaniku kohustuslikuks dokumendiks on isikutunnistus, mitte pass, siis ei ole passi omamine vältimatult vajalik. Isikutunnistuse taotluse saab püsiva tervisekahjustusega isik esitada ka posti teel, e-posti teel või iseteeninduskeskkonnas, sest senini ei olnud selle taotlemiseks vaja anda sõrmejälgi. Kuna 9 alates augustist 2021 hakatakse sõrmejälgi kandma ka isikutunnistuse kiibile, siis see tähendab, et püsiva tervisekahjustusega isiku isikutunnistuse taotluse vastuvõtmiseks ja tema sõrmejälgede hõivamiseks peab PPA ametnik minema isiku viibimiskohta. Sellisel juhul on mõistlik sätestada, et kui isikutunnistuse ja passi taotlus esitatakse samal ajal, on tal võimalik passi taotlus esitada ravi eesmärgil reisimist põhjendamata, sest kui PPA ametnik on läinud isiku elukohta, et temalt isikutunnistuse taotlus võtta ning hõivab sõrmejäljed, ei ole see PPA jaoks töökoormuse tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi taotluse, sest sõrmejälgi hõivatakse sellisel juhul siiski ühe korra. Samas jääb kehtima ka senine regulatsioon, et püsiva tervisekahjustusega isikul on tema viibimiskohas reisidokumendi taotluse esitamise õigus, kui isik vajab reisidokumenti välismaale ravile minekuks. Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse ITDS § 115 lõiget 7, sätestades, et valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vanuse alampiirist nooremat isikut ei daktüloskopeerita ka isikutunnistuse taotlemisel ning tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet. Euroopa Liidu määruses (EL) 2019/1157 sätestatud nõuete täitmiseks lisatakse Eesti Vabariigi isikutunnistuse kiibile biomeetrilised andmed. Määrusest tulenevalt kantakse dokumendi kiibile näokujutis ja kahe sõrmejälje kujutis, nagu on juba ette nähtud ka biomeetrilise passi ja elamisloakaartide puhul. Euroopa Liidu liikmesriikide väljastatud riiklike isikutunnistuste turvalisuse tase erineb märkimisväärselt, mis suurendab omakorda võltsimise ja dokumendipettuse ohtu. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu tasandil otsustatud liikmesriikide isikutunnistuste turvalisuse taset tõsta lisades dokumendi kiibile biomeetrilised andmed. Eesti Vabariigi isikutunnistused vastavad aga juba praegu kehtivatele rahvusvahelisele standarditele ja EL tasandil kehtetustatud nõuetele. Biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistusele on vajalik isikusamasuse kontrollimiseks, dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ning nende dokumentide turvalisemaks kasutamiseks Euroopa Liidus. Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse ITDS §-i 12 lõikega 31, mille kohaselt keeldutakse digitaalse dokumendi väljaandmisest, kui dokumendi andmekandja ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud dokumendi turvaliseks kasutamiseks. Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendid on isikutunnistus (sh diplomaatiline isikutunnistus), digitaalne isikutunnistus (sh e-residendi digitaalne isikutunnistus ja mobiil-ID) ja elamisloakaart. Kehtiva õiguse kohaselt keeldub PPA mobiil-ID väljaandmisest, kui andmekandja puuduste tõttu ei saa mobiil-ID-d turvaliselt kasutada. Muudatusega luuakse asjaomane keeldumisalus kõikidele digitaalsetele dokumentidele, kuivõrd mobiil-ID ei ole ainus digitaalne dokument, mille andmekandja võimalikku turvariski ei saa täie kindlusega välistada. Et olla valmis olukordadeks, kus PPA ei saa andmekandja turvariski tõttu ajutiselt uusi dokumente välja anda, peab olema võimalus digitaalse dokumendi väljaandmisest keelduda. See tähendab, et keeldutakse digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest (sh mobiil-ID ja e-residendi digitaalne isikutunnistus). Isikutunnistuse (sh diplomaatilise isikutunnistuse) ja elamisloakaardi saab anda välja ilma, et dokumendile oleks kantud info, mis võimaldab digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist, sest võimalik turvarisk ei takista nende dokumentide kasutamist füüsilises keskkonnas. Eelnõu § 2 punktidega 7–12 ühtlustatakse diplomaatiliste passide kehtivusaeg Eesti kodaniku passi kehtivusajaga, milleks on kuni kümme aastat. Tegemist on praktilistel kaalutlustel tehtud ettepanekuga, millega kaasneb diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutuste ja ajakulu vähenemine. 10 Sarnaselt Eesti kodaniku passi kehtivusajaga, mis on alates 2016. a 10 aastat, pikendatakse diplomaatilise passi kehtivusaega viielt aastalt kümnele, sh Vabariigi Presidendil, endisel Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, karjääridiplomaadil ja karjääridiplomaadi kandidaadil. Euroopa Parlamendi liikme diplomaatilise passi kehtivusaega pikendatakse senise viie aasta asemel viie aasta ja kuue kuuni. Muudatusettepanekuga luuakse ka alus diplomaatilise passi välja andmiseks VäM-s mittediplomaatilisel ametikohal töötavale isikule, kellel on diplomaatiline pass ametiülesannete täitmiseks vajalik. VäM teenistujad, kes oma töö- või ametiülesannete täitmiseks välisriigis esindavad riiki ametiisikuna, reisivad sageli ka riikidesse, kus diplomaatilise passi omamine oluliselt lihtsustab reisimist. Vajalik õiguslik alus nendele isikutele diplomaatilise passi välja andmiseks praegu puudub. Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et VäM koosseisuvälisele teenistujale ja temaga välislähetuses kaasas olevale perekonnaliikmele ning välislähetuses töötava diplomaadi perekonnaliikmele antakse diplomaatiline pass välja viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud pärast koosseisuvälise teenistuja või diplomaadi välislähetuse lõppemist. Enamik riike nõuab, et reisidokument kehtiks pärast viisa kehtivusaja lõppemist veel kuus kuud. Kehtivas seaduses on nõue, et diplomaatiline pass võib peale lähetuse lõppemist kehtida ainult üks kuu. Diplomaatilise kulleri diplomaatilise passi kehtivusaega pikendatakse kolmelt aastalt viiele aastale. Diplomaatilise passi kehtivusaja pikendamine annab järkjärgulise kokkuhoiu passiplankide kasutamise osas järgneva viie aasta jooksul ehk 2026. aastal võib kasutatavate passiplankide arv väheneda vähemalt 1/8 võrra. Samuti väheneb diplomaatilise passi taotluse menetlemisega seotud ametnike töökoormus. VäM poolt planeeritav passiplankide vajaduse prognoos on lähiaastate perspektiivis järgmine: 2020 400 2021 400 2022 400 2023 500 2024 400 2025 400 2026 350 2027 500 2028 350 Aastasest koguarvust moodustab karjääridiplomaatidele antavate diplomaatiliste passide osa vähem kui neljandiku. Diplomaatiliste passide andmise hüppeline kasv on tavapäraselt seotud Riigikogu valimistsükliga. Eelnõu §-s 3 sisalduvad RLS muudatused. Eelnõu § 3 punkt 1 sätestab riigilõivuseaduse 3. osa 8. peatüki 6. jao 51. jaotise kehtetuks tunnistamise. Kõnealune jaotis, mis asub TTJA läbiviidavate toimingute jaos, tunnistatakse kehtetuks, sest TTJA ei vii EUTS-i alusel läbi toiminguid ja pädev asutus on edaspidi RIA. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse RLS-i 3. osa 8. peatükki 10. jaoga, kuhu koondatakse RIA tehtavad lõivustatud toimingud. Riigilõivu määrade puhul on lähtutud RIA arvestuslikust töötunni hinnast 16 eurot ja vastava toimingu tegemiseks hinnanguliselt kuluvatest nii RIA kui kaasatavate asutuste töötundidest. 11 Kui e-identimise teenuse osutaja esitab taotluse e-identimise süsteemile usaldusväärsuse taseme andmiseks, tasub taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 2500 eurot. Selleks toiminguks kulub erinevatel asutustel kokku hinnanguliselt 312,5 töötundi. Lõivuga kaetakse osaliselt nii taotluse menetlemise, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise kui ka halduskulud. Kuigi kavandatav riigilõiv ei kata täielikult riigile e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamisega kaasnevat kulu, on eelnõu autorid otsustanud, et e-identimise süsteemide kui innovaatilise ettevõtlussuuna ja sektoriteülese koostöö eesmärgil tuleb riigilõivu summa kujundada väiksemaks, kui algselt kavandatud. Riigil tuleb e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamisega kaasnevaid kulusid osas, milles need ei ole kaetud kavandatava riigilõivu poolt aktsepteerida ja olemasolevate ressurssidega katta. Tegemist on uue olukorraga e-identimise valdkonnas ja uute toimingutega. Iga e-identimise teenuse osutaja taotluse läbivaatamine, sealhulgas e-identimise süsteemi tehnilise dokumentatsiooni analüüsimine, auditiaruande sisuline läbitöötamine, teenuse samaväärsuse hindamine, vajaduse korral audiitorite, e-identimise teenuse osutaja ja ekspertidega konsulteerimine ning lõpptulemuse vormistamine on aja- ja töömahukas tegevus.“ Eelnõuga luuakse kord e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamiseks (samaväärsuse hindamiseks vastavalt eIDAS määrusele). Vastavat määratlust ei ole Eesti õigusruum varasemalt võimaldanud. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme riigisisene hindamine võimaldab riigil edaspidi luua eriregulatsiooni e-identimise süsteemide riigisiseseks kasutuseks, tagades seejuures, et süsteem vastab sisult kui vormilt eIDAS määrusest tulenevatele nõuetele. Vastava menetluse tulemusel saavad sellised e-identimise süsteemid Eesti õigusruumis ka samaväärse tagatistaseme ning turul tegutsedes väljastatakse neile riigipoolne kinnitus vastavuse kohta. Seadusandjal tekkib võimalus määratleda, millistes sektorites loetakse sellist e-identimise süsteemi võrdväärseks riigi poolt eIDAS määruse artikli 9 kohaselt teavitatud e-identimise skeemidega (riigisiseselt). Selliselt oleks tulevikus võimalik kaaluda näiteks täiendav ligipääs finantssektori teenustele või võimaldada erinevate pilootprojektide lansseerimist. Vastavalt on riigi kohustus kontrollida, et need, samaväärsed e- identimise süsteemid oleksid turvalised ning vastaksid neile ettenähtud nõuetele. Märgime, et selline menetlus loob Eesti õigusruumis uue olukorra, mille puhul on riigil vajalik kontrollida ja kinnitada e-identimise süsteemi vastavus eIDAS määrusest ja selle rakendusaktidest tulenevatele nõuetele. Selliste e-identimise süsteemide tehnoloogiline ülesehitus võib oluliselt erineda teavitatud ja liikmesriikide usaldusnimekirja kantud usaldusteenustest. Hindamaks ja kinnitamaks (ka õiguslikult siduvalt), et selline usaldusteenus vastab samaväärselt eIDAS määruse nõuetele, suurendab see oluliselt töötundide arvu, mis on vastava teenuse hindamiseks vajalik. Eelnõu seletuskirjas on vastavalt esile toodud, et hinnanguline töötundide maht on 312,5 tundi ning arvutuse aluseks on võetud RIA arvestuslik töötunni hind 16 eurot. Vastav arvutuskäik on hetkel tehtud taotlejale soodsaimal kujul. Arvutuse põhiselt on eelduseks võetud RIA töötunnid ning arvestuses ei sisaldu teiste asutuste ega ekspertidega kaasnevad kulud menetlusprotsessis osalemisel. Kuivõrd ekspertide koosseis määratakse igakordselt eraldiseisvalt, siis on ka kaasnevate kulude prognoos põhinev väiksematele kuludele. Töörühma koosseisu osas saab esile tuua, et asjakohaste teadmiste ja kogemustega ametnikud töötavad näiteks SiM-, PPA-s ja MKM-is. Märgime, et näiteks SiM pädeva eksperdi kaasamise tööandjakulu on ümardades 20 eurot töötunni kohta ning eeldatav töörühma ühekordsesse hindamisse panustatav aeg 40 töötundi (see on 800 eurot ühe eksperdi kaasamiseks ühe taotluse läbitöötamiseks ja hindamiseks). Täiendavalt võib olla vajalik teadmistepõhise otsuse tegemiseks kaasata ka eksperte väljastpoolt riigiasutusi. Eelnõu eesmärk on tagada riigisisene tunnustatud e- identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme kvaliteetne hindamine. Siinjuures on peetud 12 otstarbekaks lähtuda riigilõivu arvutamisel just taotlejale soodsamast prognoosist. Tulenevalt sellest, et kaasatavate ekspertide koosseis arv võib muutuda, on võimalik ja vajalik riigilõivu suuruse ning avaliku sektori kulude vastavuse regulaarne kontrollimine. Eelnõu § 4 sätestab eelnõu jõustumise aja. Eelnõu jõustub üldkorras, kuid § 2 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2021. aasta 2. augustil. Teisisõnu tehakse jõustumise osas erand ITDS § 115 lõigete 2 ja 7 muudatuste jõustumise osas. Arvestades, et muudatused on seotud Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/1157 rakendamisega alates 02.08.2021, peame otstarbekaks jõustada nimetatud muudatused samal ajal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28.08.2014 määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ, sätestatuga. ITDS-i tehtavad muudatused on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/1157, 20. juuni 2019, liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta, rakendamisega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Antakse eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12 tulenev liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmine PPA-lt üle RIA-le. Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes on seni täitnud eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12 tulenevat liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesannet. 2) RIA ametnikud, kes asuvad muudatuse jõustumisel täitma eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12 tulenevat liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesannet. 3) Avalike e-teenuste osutajad, kes rakendavad oma veebilehtedel elektroonilist isikutuvastamist. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - puudub Muudatusega ei kaasne sotsiaalset või demograafilist mõju, sest tegemist on riigiasutuste töökorraldust puudutava muudatusega tööülesande osas, millel ei ole halduseväliseid osapooli (liikmesriikidevahelise koostöö kontaktpunkti ülesanne). Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - väike Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule. Eelnõu koostamisele eelnenud asutuste tööprotsesside kaardistamine näitas, et kõnealust ülesannet on personali ekspertteadmiste tõttu võimalik efektiivsemalt täita RIA kaudu. Liikmesriikidevahelise kontaktpunkti ülesande efektiivsem täitmine võib tuua kaasa kaudse positiivse mõju välissuhetele. Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub 13 Muudatusega ei kaasne mõju majandusele, sest tegemist on riigiasutuste töökorraldust puudutava muudatusega tööülesande osas, millel ei ole halduseväliseid osapooli (liikmesriikidevahelise koostöö kontaktpunkti ülesanne). Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest tegemist on riigiasutuste töökorraldust puudutava muudatusega tööülesande osas, mis puudutab elektroonilise isikutuvastamise ja e-allkirjastamise teenuste osas üksnes liikmesriikidevahelist teabevahetust. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigiasutuste töökorraldusele, sest õigusruum viiakse de facto vastavusse asutuste ülesannete ja rollidega. Tulenevalt sellest, et korrastatakse senine ebapraktiline ja kohati selgusetu tööjaotus RIA ja PPA vahel, on võimalik senisest tõhusamalt valdkonda juhtida ja arendada. Samuti aitab see kaasa erinevate riskide ning probleemide kiirele ja efektiivsele lahendamisele olukordades, mis nõuavad kiiret reageerimist, selget juhtimisstruktuuri ja täpset vastutusvaldkondade jaotamist (nt 2017. aasta nn „ID-kaardi kriisi“ laadsed juhtumid). Muudatused suurendavad vähesel määral RIA töökoormust, kuna RIA hakkab süsteemselt tegelema ülesannetega, mida ta varem täitis pisteliselt ja asutustevahelise koostöö raames. Samas ei vähene oluliselt PPA töökoormus, sest senini ei ole PPA-l olnud piisavalt tööjõudu, oskusi ega teadmisi antud valdkonnas kontaktpunkti ülesande täitmiseks, mistõttu on tööülesandeid täidetud just RIA abiga. Muudatusega väheneb mõningal määral riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste töökoormus, kuna need asutused ei pea iseseisvalt hindama turul tegutsevate e-identimise lahenduste usaldusväärsust, vaid saavad tugineda RIA poolt antavale kesksele hinnangule. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 6.2. Sätestatakse RIA-le roll korraldada isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise võimaluse tagamise ülesande täitmist, lähtudes eIDAS määruse artikli 7 punktist f. Sihtrühm: 1) RIA ametnikud, kes täidavad eIDAS määruse artikli 7 punktist f tulenevat isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise võimaluse tagamise ülesannet. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - puudub Muudatusega ei kaasne sotsiaalset või demograafilist mõju, sest tegemist on õigusselguse loomise eesmärgil tehtava muudatusega. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - puudub Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub Muudatusega ei kaasne mõju majandusele. Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub 14 Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Kaasneb positiivne mõju riigiasutuste korraldusele, sest õigusruum viiakse de facto vastavusse asutuste ülesannete ja rollidega. Suureneb õigusselgus EUTS-s sätestatud ülesannete täitjate osas. Kuigi eIDAS määruse artikli 7 punktist f tulenev ülesanne on ka seni olnud praktikas RIA täita, võib kahtluse alla seada, kas õiguslikult on piisavalt selge Vabariigi Valitsuse poolt EUTS § 2 lõikes 2 nimetatud volituse andmine. Kõnealune muudatus tõstab õigusselgust, nimetades kõnealuse ülesandja täitjana sõnaselgelt RIA. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 6.3. Kehtestatakse e-identimise süsteemide usaldusväärsuse tasemete hindamise kord. Sihtrühm: 1) RIA ametnikud, kes asuvad muudatuse jõustumisel eraõiguslikke e-identimise süsteemide usaldusväärsuse tasemeid hindama. 2) Muude riigiasutuste ametnikud ja kaasatud spetsialistid, kes kaasuvad RIA poolt kokku kutsutavasse usaldusväärsuse taseme hindamise töörühma töösse. 3) Ettevõtjad, kes osutavad e-identimise teenust ja soovivad pakutavale teenusele RIA poolset usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hinnangut. 4) Avalike e-teenuste osutajad, kes rakendavad oma veebilehtedel elektroonilist isikutuvastamist. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - väike Kaudse mõjuna võib prognoosida, et muudatuse tulemusel paranevad eraõiguslike e-identimise süsteemide kasutajate, sh välisriikide kodanike võimalused kasutada Eesti e-teenuseid, kuna RIA poolt keskse usaldusväärsuse hinnangu andmine võib motiveerida e-teenuse osutajaid hinnatud e-identimise süsteeme oma teenustega liidestama. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - puudub Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju valdkond: mõju majandusele – väike Eelnõuga kaasneb positiivne mõju majandusele, sest RIA poolt e-identimise süsteemile keskse riikliku usaldusväärsuse hinnangu andmine on ettevõtja jaoks potentsiaalselt müügiargument välisturgudel. Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine Muudatusega suureneb õigusselgus ning selgineb asutustevaheline vastutusjaotus. Kehtivas õiguses ei ole reguleeritud, mil viisil toimub muude, kui eIDAS määruse artikli 9 alusel Euroopa 15 Komisjonile teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine.8 Kuna eIDAS määruse artikli 9 alusel mitteteavitatavaid e-identimise süsteeme puudutav regulatsioon ei tulene Euroopa Liidu õigusest, aga samas leidub turul tänaseks e-identimise süsteeme (eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute pakutavaid), mille kasutajaskond on väga lai, koguni võrreldav riiklike süsteemidega, tuleb siseriiklikult ka selliste süsteemide usaldusväärsuse hindamiseks luua läbipaistev lahendus. Muudatusega suureneb vähesel määral RIA ametnike töökoormus ning hindamise protseduuri kaasatavate muude ametnike töökoormus, kes on seni lähenenud eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse hindamisele projektipõhiselt, näiteks mõne konkreetse hankemenetluse raames. Muudatusega pannakse aga hindamiseks paika konkreetne protseduur, mis on e-identimise teenust osutava ettevõtja jaoks, kes soovib oma teenusele riigipoolset hinnangut, oluliselt läbipaistvam lahendus. Ühtlasi ei nähtu turuolukorrast, et uusi hinnatavaid e-identimise süsteeme hakkaks lähitulevikus RIA-le laekuma varasemast oluliselt rohkem ja sagedamini. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 6.4. Laiendatakse seadusest tulenevat RIA järelevalvepädevust eIDAS määrusest e- teenuse osutajatele tuleneva eID vahendite piiriülese tunnustamise kohustuse täitmisele. Sihtrühm: 1) RIA järelevalveametnikud, kes hakkavad kontrollima e-teenuse osutajatele eIDAS määrusest tulenevat piiriülese eID vahendite tunnustamise kohustust. 2) E-teenuse osutajad, kellel on kohustus täita eIDAS määrusest tulenevat piiriülese eID vahendite tunnustamise kohustust. 3) Euroopa Liidu kodanikud ja residendid, kes kasutavad eIDAS määruse artikli 9 kohaselt teavitatud e-identimise süsteeme. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - väike Muudatuse jõustamisel ehk efektiivse haldusjärelevalve juurutamisel on positiivne mõju eIDAS määruse artikli 9 kohaselt teavitatud e-identimise süsteeme kasutavate Euroopa Liidu kodanike jaoks. Mõju väljendub selles, et järelevalvemenetluste abil tagatakse, et kõik avalike e-teenuste osutajad Eestis tunnustavad eIDAS määruse artikli 9 kohaselt teavitatud teiste liikmesriikide e- identimise süsteeme. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - väike Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule. Seoses sellega, et muudatuse tulemusel paraneb teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike juurdepääs Eesti avalikele e-teenustele, võib prognoosida kaudset positiivset mõju välissuhetele (teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega). Mõju valdkond: mõju majandusele – väike Muudatuse tulemusel paraneb kaudselt ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjate võimalus Eesti avalikke e-teenuseid kasutada, mis võib muuta Eestis ettevõtlusega tegelemise või siinsesse majanduskeskkonda investeerimise atraktiivsemaks. Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusega ei kaasne mõju regionaalarengule. 8 eIDAS määruse artikli 9 alusel teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine toimub eIDAS määruses ja selle rakendusaktides esitatud korras ning läbib täiendava valideerimismeetmena liikmesriikideülese vastastikuse hindamise protsessi. 16 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine Muudatuse tulemusel suureneb vähesel määral RIA järelevalveosakonna töökoormus, sest järelevalve hakkab planeeritult antud valdkonnas toimima ex post põhimõttel. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 6.5 Tehakse muudatus ITDS-s sõrmejälgede andmete kandmiseks isikutunnistusele tulenevalt EL määrusest (EL) 2019/1157.9 Muudatus on seotud Euroopa Liidu määruses (EL) 2019/1157 sätestatud nõudega kanda isikutunnistuse kiibile daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed. Isikutunnistus on kohustuslik dokument ning juhul kui isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamist ja daktüloskopeerimist PPA teeninduses, peab isik saama teha neid toiminguid oma elukohas. Sihtrühm: a) Isikud, kes esitavad biomeetriliste andmetega isikut tõendava dokumendi taotlusi ja kellel ei ole nende terviseseisundist tulenevalt võimalik sõrmejälgede hõivamiseks külastada PPA teenindust. Sihtgrupi suurust ei ole võimalik määratleda. b) PPA ametnikud, kes menetlevad isikut tõendava dokumendi taotlusi – ca 160 ametnikku. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – väike Isikutunnistuse taotlejate nende viibimiskohas daktüloskopeerimisega ei kaasne otseseid sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. Kuna tegemist on kohustusliku isikut tõendava dokumendiga, peab riik tagama kõik võimalused dokumendi saamiseks ka nendele, kellel ei ole terviseseisundi tõttu võimalik PPA teenindust külastada. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – puudub Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub Muudatusega ei kaasne mõju majandusele Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusel ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine Muudatus avaldab mõju PPA töökorraldusele, sest kui praegu kantakse sõrmejäljed üksnes elamisloakaardile ja reisidokumentide kiibile, siis edaspidi ka isikutunnistuse kiibile. Kuna isikutunnistus on Eestis elava Eesti kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, on nende taotlejate arv suurem, kui elamisloakaardi ja reisidokumendi taotlejate arv. See tähendab, et PPA ametnikud peavad senisest rohkem tegema nn koduvisiite.Täna ei ole võimalik täpselt prognoosida isikutunnistuse taotlejate arvu, keda peab viibimiskohas daktüloskopeerima, kuid elamisloakaardi taotlejatest on neid isikuid ligikaudu 1,5 %. See osakaal ei pruugi olla 9 Euroopa parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus nr (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. 17 isikutunnistuse taotlejate puhul sama. Teada on, et isikutunnistuse taotlejate arv on suurem ja PPA kodukülastuste arv tõuseb. Teatud isikute gruppide (eakad, raske puudega, püsiva liikumisvõimetusega) osas on väljatöötamisel meetmed, millega oleks võimalik lihtsustada isikutunnistuse taotlemise võimalusi ning nende meetmete rakendamine mõjutab ka PPA kodukülastuste arvu kasvu. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 6.6 Ühtlustatakse diplomaatiliste passide kehtivusaeg Eesti kodaniku passi kehtivusajaga. Muudatusega pikendatakse diplomaatiliste passide kehtivusaega kuni kümme aastani, et vähendada diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusti ja ajakulu. Pikema kehtivusajaga diplomaatiline pass antakse ka välislähetuses töötava diplomaadi perekonnaliikmele. Samuti luuakse õiguslik alus, millega antakse diplomaatiline pass VäM mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja VäM töötajale, kui selleks on põhjendatud vajadus. Sihtrühm: a) Diplomaatilise passi taotlejad – ca 350-500 isikut aastas; b) Mittediplomaatilisel ametikohal töötavad ametnikud – ca 70; c) Välisministeeriumi ametnikud, kes menetlevad diplomaatilise passi taotlusi – ca 1 ametnik. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – keskmine Muudatus puudutab diplomaatilise passi taotlejaid. Lisaks sellele sihtgrupile, kellel on kehtiva õiguse järgi õigus taotleda diplomaatilist passi on edaspidi see õigus ka VäM mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja VäM töötajale, kui selleks on põhjendatud vajadus. VäM teenistujad, kes oma töö- või ametiülesannete täitmiseks välisriigis esindavad riiki ametiisikuna, reisivad sageli ka riikidesse, kus diplomaatilise passi omamine oluliselt lihtsustab reisimist, mis tähendab, et see lihtsustab oluliselt sihtgrupi tööga seotud ülesannete täitmist. Pikemaajalise diplomaatilise passi väljastamine välislähetuses oleva diplomaadi kaasas olevatele pereliikmetele võimaldab pereliikmetel olla koos diplomaadiga välislähetuses selle tähtaja lõpuni. Enamik riike nõuab, et reisidokument kehtiks pärast viisa või viibimisloa kehtivusaja lõppemist veel kuus kuud. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – keskmine Väheneb vajadus välislähetuse kestel vahetada diplomaatilist passi ning uuendada akrediteeringut. Suureneb diplomaatilist passi tööülesannete täitmisel kolmandates riikides kasutatavate VäM mittediplomaatilisel ametikohal töötava ametnike ja VäM töötajate turvaolukord. Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub Muudatusega ei kaasne mõju majandusele Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusel ei kaasne mõju regionaalarengule. 18 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - väike Väheneb diplomaatilise passi taotluse menetlemisega seotud ametnike töökoormus, kuna nad ei pea nii tihti menetlema korduvaid taotlusi. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 6.7. Lõivustatakse e-identimise süsteemile antud usaldusväärsuse taseme hindamiseks esitatava taotluse läbivaatamine. Sihtrühm: 1) Ettevõtjad, kes osutavad e-identimise teenust ja soovivad pakutavale teenusele RIA poolset usaldusväärsuse taseme hinnangut. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puudub Muudatusega ei kaasne sotsiaalset, sh demograafilist mõju. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – puudub Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju valdkond: mõju majandusele – väike Usaldusväärsuse hinnangu saamiseks peab e-identimise teenuse osutaja tasuma riigilõivu. Riigilõivu summa on kalkuleeritud nii ettevõtjasõbralikult, kui riigile majanduslikult võimalik. Teisisõnu on tegelik erinevate asutuste ekspertide (ja halduseväliste, kaasatavate ekspertide) arvamuse kujundamiseks vajalik tööajakulu rahaliselt konverteeritav oluliselt kõrgemaks summaks, kui eelnõuga sätestatav riigilõivusumma. Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Muudatusel ei ole olulist mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ettevõtja poolt tasutav riigilõiv võimaldab riigieelarve tuludesse laekudes riigil menetlusega kaasnevad kulud osaliselt katta. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seoses muudatustega on RIA-l vaja luua üheksa täiskoormusega töökohta, et täita RIA-le pandud lisaülesandeid. Nende ametikohtade loomise iga-aastane personalikulu on 533 058 eurot. Ametnike ülesanded üheksal täiskoormusega töökohal on järgmised: 1) krüptograafiliste lahenduste hangete ja tehniliste muudatuste läbiviimise korraldamine, 2) usaldusteenustega seotud poliitikate ja praktikate haldamine ning teenuste arengu koordineerimine, 19 3) ePassi tooteportfelli ja teenuste haldamine ning ePassi arendustega seonduvate projektide elluviimise koordineerimine, 4) mobiil-ID tooteportfelli ja teenuste haldamine ning selle arendustega seotud projektide elluviimise koordineerimine, 5) SiGa10, SiVa11 ja pilvevõtmete tooteportfelli ja teenuste haldamine ning nendega seotud projektide elluviimise koordineerimine, 6) eID tehnoloogiate töö- ja ründekindluse hindamine ning arendusprotsesside tervikuna nõustamine ja suunamine, 7) e-identimise vahendite ja usaldusteenuste biomeetriliste tehniliste lahenduste ja isikutuvastusalgoritmidel põhinevate lahenduste väljatöötamine ja eksisteerivate lahenduste analüüsimine. Loetletud ülesannete täitmise kompetentsus PPA-l puudub ja seni on RIA neid ülesandeid täitnud muude ülesannete kõrvalt asutustevahelise koostöö raames. Seega ei ole praegu ka RIA- l nende ülesannete täitmiseks eraldi ametikohti. Selline olukord ei ole jätkusuutlik, mis tähendab, et edaspidi on hädavajalik luua need üheksa ametikohta, et tagada valdkonna turvaline, ajakohane ja kõikidele nõuetele vastav areng, sest riigi seisukohast on oluline luua riigile antud valdkonnas püsiv kompetents. See oli ka üheks olulisimaks nn ID-kaardi kriisi järelduseks. Nimetatud ametikohtadega kaasnevate kulude katmiseks on MKM ja RIA taotlenud vahendeid 2022 ja järgnevateks aastateks riigieelarvest. Riigieelarveliste lisavahendite mitteeraldamisel otsitakse vajadusel katteallikaid sisemistest vahenditest, teiste digiriigi arendamise tööülesannete ümberprioriseerimise või ärajätmise kaudu. Kulude osaliseks katteallikaks on ka e-identimise süsteemide riigisisese hindamise eest laekuv riigilõiv. E-identimise süsteemide riigisisene hindamine on eelnõu kohaselt lõivustatud toiming, mille kulu katab taotluse esitanud ettevõtja. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse uued määruse terviktekstid ITDS-i § 9 lõigete 5 ja 51 alusel. Kuna eelnõuga muudetakse kehtivaid volitusnorme, on valdkonna eest vastutavale ministrile (väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister) antud volitus kehtestada dokumenti digitaalselt kantavate andmete loetelu ja andmekandja tehnilised nõuded. Kuivõrd digitaalsed andmed kehtestatakse edaspidi ITDS-i § 9 lõike 5 alusel, on vaja korrastada ka ITDS-i § 9 lõike 1 alusel kehtestatud määrused, milles on käsitletud dokumendi vormi, tehnilist kirjeldust ja dokumenti kantavate andmete loetelu. Eelnõuga lisandub uus rakendusakt, mis antakse eelnõu jõustumisel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri poolt EUTS § 211 lõike 6 alusel (e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise tingimused ja kord). Muudetavate/kehtestatavate rakendusaktide loetelu 1. ITDS-i § 9 lõige 5 alusel kehtestatav väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsed andmed“; 2. ITDS-i § 9 lõike 51 alusel kehtestatav väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsete andmete andmekandja tehnilised nõuded“; 3. Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega: 3.1. siseministri 2. novembri 2018. aasta määrus nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm 10 konteinerite loomise, allkirjastamise ja valideerimise teenus (ingl signature gateway service, lühend SiGa), vajalik digiallkirjastamiseks 11 e-allkirja valideerimise teenus (ingl signature validation service, lühend SiVa) 20 ja tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine; 3.2. siseministri 26. augusti 2020. aasta määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ muutmine; 3.3. siseministri 2. novembri 2018. aasta määrus nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ muutmine; 3.4. siseministri 3.detsembri 2020. aasta määrus nr 42 „Meremehe teenistusraamatu vorm, tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ muutmine; 3.5. siseministri 10. detsembri 2020. aasta määrus nr 43 „Välismaalase passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine; 3.6. siseministri 3.detsembri 2020. aasta määrus nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm, tehniline kirjeldus ja tunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine; 3.7. siseministri 23. novembri 2020. aasta määrus nr 38 „Diplomaatilise passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine; 3.8. siseministri 23. novembri 2020. aasta määrus nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine; 3.9. siseministri 10. detsembri 2020. aasta määrus nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine; 3.10. siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 45 „Pagulase reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine; 4. Välisministri 9. märtsi 2017. aasta määrus nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“; 5. EUTS § 211 lõike 6 alusel kehtestatav väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise tingimused ja kord“. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 2 punktid 4 ja 5, mis jõustuvad 2021. aasta 2. augustil. Kõnealused sätted on seotud Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/1157 rakendamisega alates 2021. aasta 2. augustist, mistõttu on otstarbekas jõustada ka vastavad siseriiklikud muudatused samal ajal. Muus osas ei oma seaduse jõustamine ühelegi sihtgrupile mõju, mis vajaks pikemat jõustumis- või üleminekuaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Kooskõlastamise tulemusel loodud märkuste tabel on lisatud seletuskirjale (vt lisa 2) 21 Sisukokkuvõte Eelnõu koostamise vajadus tuleneb 2017. aasta sügisel ilmnenud ID-1 formaadis dokumentide turvanõrkusest (nn ID-kaardi kriis), mille lahendamise käigus tõusis esile vajadus efektiivistada isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi, kuid ka nimetatud valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust. Samuti soovitakse eelnõuga kaasajastada e-identimise süsteeme puudutavat regulatsiooni, mis ei ole seni sätestanud selget korda eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamiseks. 2017. aasta sügisel ilmnenud dokumentide turvanõrkuse lahendamine tõi esile konkreetsed asutusevahelise tööjaotuse probleemkohad. Riigi Infosüsteemi Ameti ja Siseministeeriumi analüüsidest selgus täiendavalt, et elektroonilist identiteeti käsitlev regulatsioon ja sellele tuginev asutustevaheline pädevusjaotus ei ole õigusaktides piisavalt detailselt ja läbipaistvalt kehtestatud – kohati ei kajastu tegelikud rollid ja töökorraldus üleüldse õigusaktides. Analüüsitulemustest lähtuvalt said valdkonna eest vastutavad ministeeriumid ülesande valdkondliku regulatsiooni korrastamiseks, sealhulgas selge asutustevahelise pädevus- ja vastutusjaotuse sisseviimiseks õigusaktidesse. Sellest tulenevalt tehakse eelnõuga muudatusi nii e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusesse kui ka isikut tõendavate dokumentide seadusesse. Kehtivas õiguses ei ole reguleeritud, mil viisil toimub muude, kui eIDAS määruse kohaselt Euroopa Komisjonile teavitatud (praktikas riiklikud süsteemid) e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine. Kuna turul leidub tänaseks eraõiguslikke e-identimise süsteeme, mille kasutajaskond on samaväärne riiklike süsteemidega, tuleb siseriiklikult ka selliste süsteemide usaldusväärsuse hindamiseks luua läbipaistev lahendus. Eelkõige on sellest abi avalike e-teenuse osutajatele, kes saavad edaspidi Riigi Infosüsteemi Ameti kesksele hinnangule tugineda, kui otsustavad, missuguseid e-identimise süsteeme saab pidada piisavalt usaldusväärseks, et neid avalike e-teenustega liidestada. Ettevõtja vaatest võib riiklik usaldusväärsuse hinnang aga toimida müügiargumendina, mis tõstab pakutava teenuse atraktiivsust ka välisturgudel. Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv. Eelnõu jõustub kavandatult üldises korras. EELNÕU 12.04.2021 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas seaduses sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise nõudeid, tingimusi ja korda ei rakendata isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e-identimise süsteemide suhtes.“; 2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 7 punktis f ning artiklites 9 ja 12 sätestatud ülesandeid täidab Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi pädev asutus).“; 3) seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses: „21. peatükk E-identimise süsteemid § 211. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamine (1) E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktides b ja c sätestatud usaldusväärsuse tasemega esitab e-identimise teenuse osutaja pädevale asutusele taotluse ja e- identimise süsteemi usaldusväärsuse taset käsitlevad dokumendid. (2) Kui e-identimise teenuse osutaja esitatud teabest nähtub, et e-identimise süsteemi usaldusväärsuse tase on samaväärne e-identimise teenuse osutaja märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktis b või c sätestatud usaldusväärsuse tasemega, teeb pädev asutus otsuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse kohta. (3) Kui e-identimise teenuse osutaja esitatud teabest ei nähtu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud samaväärsust, teeb pädev asutus otsuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse tasemele hinnangu andmata jätmise kohta. (4) Pädev asutus lahendab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks esitatud taotluse ja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud otsuse 80 päeva jooksul pärast nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamist. (5) Pädev asutus seab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusele kuni kolmeaastase kehtivusaja. (6) E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise taotluse läbivaatamise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. § 212. E-identimise süsteemi muudatustest teavitamine ja usaldusväärsuse taseme samaväärsuse otsuse kehtetuks tunnistamine (1) E-identimise teenuse osutaja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pädevat asutust viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva enne e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taset mõjutada võivate muudatuste jõustamist. (2) Kui muudatusest teavitamine ei ole enne selle jõustamist võimalik, teavitab e-identimise teenuse osutaja pädevat asutust muudatusest hiljemalt muudatuse jõustamisele järgneval päeval. (3) Pädev asutus võib käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistada, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) e-identimise teenuse osutaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustust; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatus põhjustab pädeva asutuse hinnangul e- identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme languse; 3) pädevale asutusele saab teatavaks asjaolu, mis oleks põhjustanud käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemata jätmise; 4) pädevale asutusele saab e-identimise teenuse osutaja või e-identimise süsteemi kohta teatavaks asjaolu, mis kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. (4) Pädev asutus võib käesoleva seaduse § 211 lõike 2 alusel tehtud otsuse kehtetuks tunnistamisest teavitada avalikkust, informeerides enne seda ka e-identimise teenuse osutajat.“; 4) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 22. Riiklik ja haldusjärelevalve Riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb pädev asutus.“. § 2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Dokumenti kantavate digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava informatsiooni ja andmete ning teiste asjakohaste digitaalsete andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (51) Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalsed andmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses: „(52) Andmekandja vastavust käesoleva paragrahvi lõike 51 alusel kehtestatud nõuetele hindab Riigi Infosüsteemi Amet.“; 3) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „30“; 4) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid võib Politsei- ja Piirivalveamet teha järgmistel juhtudel: 1) reisidokumendi taotlus esitatakse koos isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega; 2) reisidokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.“; 5) paragrahvi 115 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „daktüloskopeerita” tekstiosaga „isikutunnistuse,”; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Digitaalse dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui digitaalse dokumendi andmekandja ei võimalda dokumenti turvaliselt kasutada.“; 7) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9¹ järgmises sõnastuses: „91) Välisministeeriumi mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja Välisministeeriumi töötajale, kui selleks on põhjendatud vajadus;”; 8) paragrahvi 24 lõike 4 punktides 1, 3, 5 ja 8 ning lõikes 41 asendatakse sõna „viis” sõnaga „kümme”; 9) paragrahvi 24 lõike 4 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „41) viis aastat ja kuus kuud Euroopa Parlamendi liikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud tema ametivolituste lõppemise päevast arvates;”; 10) paragrahvi 24 lõike 4 punktides 12 ja 13 asendatakse sõnad „üks kuu” sõnadega „kuus kuud”; 11) paragrahvi 24 lõike 4 punktis 14 asendatakse sõna „kolm” sõnaga „viis”; 12) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) viis aastat käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 9¹ nimetatud isikule.“. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 3. osa 8. peatüki 6. jao 51. jaotis tunnistatakse kehtetuks; 2) seaduse 3. osa 8. peatükki täiendatakse 10. jaoga järgmises sõnastuses: „10. jagu Riigi Infosüsteemi Ameti toimingud 1. jaotis E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse alusel tehtavad toimingud § 2351. Usaldusteenuse osutaja loa taotlemise ja usaldusnimekirja kandmise toimingud (1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1030 eurot iga usaldusteenuse kohta. (2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja korduva loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise korduva taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 770 eurot iga usaldusteenuse kohta. (3) Usaldusteenuse osutaja andmete muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 65 eurot. § 2352. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise toimingud E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks esitatava taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 eurot iga e-identimise süsteemi kohta.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 2 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2021. aasta 2. augustil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2021. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2021. a Isikut tõendavate dokumentide seaduse, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavandid EELNÕU ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr Dokumenti kantavad digitaalsed andmed Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse 9 lõike 5, § 191 lõike 1, § 20 lõike 3, § 202 lõike 1, § 2014 lõike 1, § 342 lõike 1 ja § 343 lõike 3 alusel. § 1. Diplomaatilisele isikutunnistusele, elamisloakaardile, isikutunnistusele ja digitaalsele isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed (1) Diplomaatilise isikutunnistuse, elamisloakaardi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse kiibile kantakse isiku digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat, digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat ja nendes sertifikaatides sisalduvatele avalikele võtmetele üheselt vastavad isiklikud võtmed. (2) Isiku digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat sisaldab järgmisi andmeid: 1) sertifikaadi tehnilised parameetrid; 2) sertifikaadi väljaandja; 3) sertifikaadi seerianumber; 4) sertifikaadi moodustamise kuupäev ja kellaaeg; 5) sertifikaadi kehtivuse viimane kuupäev ja kellaaeg; 6) sertifikaadi omaniku isikukood; 7) sertifikaadi omaniku eesnimi või -nimed; 8) sertifikaadi omaniku perekonnanimi või -nimed; 9) sertifikaadi kasutusvaldkond; 10) dokumendi kasutaja riiklik e-posti aadress. (3) Isiku digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat sisaldab järgmisi andmeid: 1) sertifikaadi tehnilised parameetrid; 2) sertifikaadi väljaandja; 3) sertifikaadi seerianumber; 4) sertifikaadi moodustamise kuupäev ja kellaaeg; 5) sertifikaadi kehtivuse viimane kuupäev ja kellaaeg; 6) sertifikaadi omaniku isikukood; 7) sertifikaadi omaniku eesnimi või -nimed; 8) sertifikaadi omaniku perekonnanimi või -nimed; 9) sertifikaadi kasutusvaldkond. § 2. Diplomaatilisele isikutunnistusele, elamisloakaardile, isikutunnistusele ja digitaalsele isikutunnistusele kantav andmefail (1) Diplomaatilise isikutunnistuse, elamisloakaardi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse kiibile kantakse andmefail. (2) Diplomaatilise isikutunnistuse kiibi andmefail sisaldab järgmisi andmeid: 1) kasutaja eesnimi või -nimed; 2) kasutaja perekonnanimi või -nimed; 3) kasutaja isikukood; 4) kasutaja sünniaeg; 5) dokumendi number; 6) väljaandmise kuupäev; 7) kehtivuse viimane kuupäev väljaandmisel. (3) Elamisloakaardi kiibi andmefail sisaldab järgmisi andmeid: 1) kasutaja eesnimi või -nimed; 2) kasutaja perekonnanimi või -nimed; 3) kasutaja isikukood; 4) kasutaja sünniaeg; 5) kasutaja sünnikoht riigi täpsusega standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi; 6) kasutaja kodakondsus standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi; 7) dokumendi number; 8) väljaandmise kuupäev; 9) kehtivuse viimane kuupäev välja andmisel; 10) kasutaja sugu; 11) kasutaja elamisloa, elamisõiguse või Eestis viibimise loa andmed; 12) dokumendi väljaandja. (4) Isikutunnistuse kiibi andmefail sisaldab järgmisi andmeid: 1) kasutaja eesnimi või -nimed; 2) kasutaja perekonnanimi või -nimed; 3) kasutaja sugu; 4) kasutaja isikukood; 5) kasutaja sünniaeg; 6) kasutaja sünnikoht riigi täpsusega standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi; 7) kasutaja kodakondsus standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi; 8) dokumendi number; 9) väljaandmise kuupäev; 10) kehtivuse viimane kuupäev välja andmisel; 11) Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse või Eesti Vabariigis viibimise loa andmed. (5) Digitaalse isikutunnistuse andmefail sisaldab järgmisi andmeid: 1) kasutaja perekonnanimi või -nimed; 2) kasutaja eesnimi või -nimed; 3) kasutaja isikukood; 4) dokumendi number; 5) väljaandmise kuupäev; 6) kehtivuse viimane kuupäev digitaalse isikutunnistuse väljaandmise kuupäeva seisuga. § 3. Dokumendi kiibi elektrooniline osa (1) Elamisloakaardi kiibi kontaktivabale elektroonilisele osale kantakse ICAO spetsifikatsiooni Doc 9303 kohaselt järgmised andmed: 1) elamisloakaardi kasutaja näokujutis; 2) siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ § 4 lõikes 12 nimetatud andmete kordus; 3) elamisloakaardi kasutaja sõrmejäljekujutised koos sõrme indeksnumbriga ja kiibile salvestatud sõrmejäljekujutiste arv; 4) sõrmejäljekujutistele juurdepääsu haldamise avaliku võtme info; 5) aktiivse autentimise avaliku võtme info. § 4. Digitaalsete andmete kehtivus Diplomaatilisele isikutunnistusele, elamisloakaardile, isikutunnistusele ja digitaalsele isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed kehtivad sama kaua kui dokument, millele need kantakse. § 5. Meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, meresõidutunnistuse, diplomaatilise passi, Eesti kodaniku passi, ajutise reisidokumendi ja pagulase reisidokumendi elektroonilisele andmekandjale kantavad digitaalsed andmed Meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, meresõidutunnistuse, diplomaatilise passi, Eesti kodaniku passi, ajutise reisidokumendi ja pagulase reisidokumendi elektroonilisele andmekandjale kantakse ICAO spetsifikatsiooni Doc 9303 kohaselt järgmised digitaalsed andmed: 1) kasutaja näokujutis; 2) dokumendi liik; 3) väljaandja riigi kood „EST“; 4) kasutaja perekonnanimi või -nimed; 5) kasutaja eesnimi või -nimed; 6) dokumendi number; 7) kasutaja kodakondsus; 8) kasutaja sünniaeg; 9) kasutaja sugu; 10) dokumendi kehtivuse viimane kuupäev; 11) kasutaja isikukood; 12) kasutaja sõrmejäljekujutised koos sõrme indeksnumbriga ja kiibile salvestatud sõrmejäljekujutiste arv; 13) sõrmejäljekujutistele juurdepääsu haldamise avaliku võtme info; 14) aktiivse autentimise avaliku võtme info. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman Kantsler EELNÕU ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsete andmete andmekandja tehnilised nõuded Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse 9 lõike 51 alusel. § 1. Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsete andmete andmekandja tehnilised nõuded (1) Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja (edaspidi andmekandja) peab olema piisava mahu ja suutlikkusega, et kindlustada sellele kantud andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus. (2) Andmekandja peab tagama andmete säilimise vähemalt andmekandjale kantud või sellega seotud sertifikaatide kehtivusaja jooksul. (3) Andmekandja peab olema lahutatav seadmest, kus teostatakse operatsioone digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendiga (edaspidi digitaalne dokument). (4) Andmekandja peab füüsiliste karakteristikute poolest tagama piisava vastupidavuse igapäevase kasutamise juures. (5) Andmekandja peab omama standardiseeritud andmevahetusliidest. (6) Andmekandja peab võimaldama andmete lugemist ja kirjutamist krüpteeritud andmevahetuskanali kaudu, andmete salajasus peab olema piisavalt kindlustatud. (7) Kui pärast digitaalse dokumendi väljaandmist on nõutav andmekandjale rakenduste laadimine ja kustutamine, siis peab rakenduste laadimine ja kustutamine toimuma digitaalse dokumendi väljaandja kontrolli all. (8) Andmekandja peab olema ühilduv ning võimaldama vastava digitaalse dokumendi kasutamist olemasolevas infrastruktuuris. § 2. Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister EELNÕU SISEMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seadusega Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõigete 5 ja 51, § 191 lõike 1, § 20 lõike 3, § 202 lõike 1, § 342 lõike 1 ning § 343 lõike 3 alusel § 1. Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruse nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruses nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ muutmine Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruses nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punkti 6 ja § 250 lõike 2 punkti 9 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 47 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel.“; 3) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruse nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ muutmine Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruses nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 3) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruse nr 42 „Meremehe teenistusraamatu vorm, tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruses nr 42 „Meremehe teenistusraamatu vorm, tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 43 „Välismaalase passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 43 „Välismaalase passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruse nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm, tehniline kirjeldus ja tunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruses nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm, tehniline kirjeldus ja tunnistusele kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. § 7. Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruse nr 38 „Diplomaatilise passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruses nr 38 „Diplomaatilise passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruse nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruses nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 9. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 10. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 45 „Pagulase reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 45 „Pagulase reisidokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“; 2) paragrahv 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 11. Siseministri 12. augusti 2010. aasta määruse nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“ kehtetuks tunnistamine Siseministri 12. augusti 2010. aasta määrus nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Jaani Siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler EELNÕU VÄLISMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr Välisministri 9. märtsi 2017. aasta määruse nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 5 ja § 2014 lõike 1 alusel Välisministri 9. märtsi 2017. aasta määruses nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 10, isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, § 15 lõike 3, § 2016 lõike 2 ning tulumaksuseaduse § 30 lõike 2 alusel.“; 2) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets Välisminister (allkirjastatud digitaalselt) Rainer Saks Kantsler EELNÕU ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 211lõike 4 alusel. § 1. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse tingimused ja kord (1) E-identimise teenuse osutaja esitatav, EUTS § 211 lõikes 1 nimetatud taotlus Riigi Infosüsteemi Ametile peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) e-identimise süsteemi nimetus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktides b või c ning lõike 3 sätestatud usaldusväärsuse tasemele vastav kirjeldus; 3) sõltumatu audiitori hinnang, mis kinnitab e-identimise süsteemi vastavust e-identimise teenuse osutaja poolt esitatud kirjeldusele. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud sõltumatu audiitor on: 1) audiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses, kellele on väljastatud infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaat; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 18 kohane vastavushindamisasutus. (3) Riigi Infosüsteemi Amet moodustab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks töögrupi, mille töösse võib kaasata eksperte teistest riigiasutustest. (4) Teave hinnatud e-identimise süsteemide kohta avaldatakse Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel