Ettepanekute ja märkuste tabel
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu, kuid Arvestatud
kulude katteallikad ei ole seletuskirjas välja toodud,
st jääb ebaselgeks, kas vahendid on olemas või Seletuskirja 7. peatükki
mitte. Paluksime seletuskirja selle osaga täiendada. „Seaduse rakendamisega seotud
riigi ja kohaliku omavalitsuse
tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud“ täiendatud.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
2. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse EUTS § 1 Selgitatud
lõikega 5, mille kohaselt ei rakendata EUTS-is
sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole
taseme hindamise nõudeid, tingimusi ja korda isikut reguleerida riiklike e-identimise
tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud süsteemidega seonduvat. Vastav
isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e- õiguslik ja protseduuriline
identimise süsteemide suhtes. ITL teeb ettepaneku raamistik tuleneb eIDAS
määratleda sarnaselt EUTS-i kohaldamisalasse määrusest ning selle
kuuluvatele e-identimise süsteemidele seaduse rakendusaktidest ja on
tasandil läbipaistvalt ka riiklikel dokumentidel otsekohalduv. Riiklike e-
põhinevate e-identimise süsteemide identimise vahendite
usaldusväärsuse taseme hindamise nõuded, usaldusväärsuse tase moodustub
tingimused ja kord. riigiasutuste koostöös valminud,
eIDAS määruse nõuetele
Juhime tähelepanu isikut tõendavate dokumentide vastava tehnilise
4
seaduse (edaspidi ITDS) §-le 9 , mis annab spetsifikatsiooni tulemusel,
dokumendi väljaandjale õiguse hankida mille realiseerimine antakse
dokumendile tugineva usaldusteenuse osutamist hankelepinguga ettenähtud
EUTS-i kohaldamisalasse kuuluvalt kvalifitseeritud ulatuses üle eraõiguslikule
usaldusteenuse osutajalt. ITL-i hinnangul on juriidilisele isikule.
tuginedes senisele praktikale õige viidata ITDS-s e- Hankelepingu täitja tagab
identimise süsteemi usaldusväärsuse tasemete nõutava usaldusväärsuse taseme
määramisel EUTSile. omakorda riigihanke
dokumentatsioonis esitatud
Juhime tähelepanu, et kui EUTS-i alusel e- nõuete täitmise teel.
identimise skeemide usaldusväärsust ITDS-i alusel
väljastatud dokumentidel ei hinnata, puudub Regulatiivne lünk, mida
õigusselgus, kuidas pakkuja saab hankemenetluses eelnõuga parandada soovitakse,
tagada nõutavat usaldusväärsuse taset. puudutab eraõiguslikke e-
identimise süsteeme. Selliste
süsteemide tehnilise
spetsifikatsiooni nõuded ei ole
riigi poolt ette antud. Riik ja
eraõigusliku e-identimise
süsteemi käitaja ei ole
lepingulises suhtes, mis
võimaldaks riigil süsteemile
mistahes eeldusi seada või selle
vastavust mistahes nõuetele
kontrollida. Kui eraõiguslikku e-
identimise süsteemi ei teavitata
eIDAS määruse artikli 9 alusel
Komisjonile, ei läbi süsteem ka
liikmesriikide vahelist
vastastiku hindamise
protseduuri. Seetõttu on
eelnõuga loodav regulatsioon
ainus ja vajalik võimalus
eraõigusliku e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taset
hinnata, näiteks enne selle
kasutuselevõttu riiklikes e-
teenustes.
Ühtlasi on eIDAS määruses
esitatud täiemahuline
usaldusteenuste regulatsioon,
mis kohaldub nii eraõiguslikele
kui riiklikele usaldusteenuse
osutajatele. Usaldusteenuste
osas ei leidu ülalpool viidatud
eraõiguslikke e-identimise
süsteeme puudutavat
regulatiivset lünka, mis eIDAS
määruse artikli 9 kohasele
teavitamisele ei kuulu.
2
3. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse EUTS-i uus § 21 , Mittearvestatud
millega reguleeritakse e-identimise süsteemi
muudatustest teavitamise ja usaldusväärsuse taseme E-identimise süsteemi osas
otsuste kehtetuks tunnistamist. langetatud usaldusväärsuse
taseme otsuse kehtetuks
Usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks tunnistamine võib toimuda
tunnistamine on raskete tagajärgedega meede, mida eelnõu § 212 lõike 3 punktides 1-
tohib meie hinnangul rakendada üksnes äärmise 4 nimetatud alustel. Tegemist on
vajaduse korral, kuivõrd selle tulemusel halveneb kaalukate alustega, mille
avalikele teenustele juurdepääs ja nende kasutus. esinemine tähendab sisuliselt, et
e-identimise süsteemi
2
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada EUTS §-i 21 usaldusväärsuse taseme
ja lisada sellesse: säilimise osas ei ole enam
a) e-identimise süsteemis tuvastatud puuduste veendumust, esialgne
kõrvaldamise ja/või ettekirjutuste täitmise veendumus on osutunud vääraks
mehhanism, millega ei kaasne usaldusväärsuse või esineb oht riiklikule korrale
taseme otsuse kehtetuks tunnistamist. Eelnõu või julgeolekule. Sellises
seletuskirja kohaselt võimaldab pädev asutus olukorras on usaldusväärsuse
vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 40 e- taseme kehtetuks tunnistamine
identimise teenuse osutajal esitada selgitusi ja eelnõu autorite hinnangul
tõendeid enne võimaliku kehtetuks tunnistamise proportsionaalne meede,
otsuse tegemist. Õigusselguse tagamiseks teeme pidades silmas nii seda, et
ettepaneku sätestada see teenuse osutaja õigus ka a) eraõiguslik e-identimise
EUTS-is. vahend ei ole üheski e-teenuses
b) täiendav säte, mille kohaselt jääb esialgne otsus üks ja ainus autentimise meetod,
kehtima, kui e-identimise teenuse osutaja paralleelselt on kasutusel ka
selgitustest ning tõendist järeldub, et puudub alus riiklikud e-identimise
usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks lahendused (reeglina nii ID-
tunnistamiseks. Ka see muudatus on vajalik kaardi kui M-ID põhised)
suurema õigusselguse huvides. b) usaldusväärsuse taseme
otsuse kehtetuks tunnistamine ei
tähenda automaatselt vastava
süsteemi eemaldamist kõikidest
riiklikest e-teenustest, täpselt
nii, nagu ei ole riiklik tunnustus
tingimata vajalik ka selleks, et
vastavat eraõiguslikku e-
identimise lahendust kasutusele
võtta. Tegemist on Riigi
Infosüsteemi Ameti suunisega,
mida võib e-teenuse osutaja
arvestada või temale
ainuomaseid riske arvestades ka
teisiti otsustada.
Nagu olete märkuses
kirjeldanud, võimaldab
seletuskirja kohaselt pädev
asutus vastavalt HMS §-le 40 e-
identimise teenuse osutajal
esitada selgitusi ja tõendeid enne
võimaliku kehtetuks
tunnistamise otsuse tegemist.
Tegemist on üldreegliga, mis
kohaldub kõigile
haldusmenetlustele ning pädev
asutus ei saa seda järgimata
usaldusväärsuse otsust kehtetuks
tunnistada.
Õigusloome ökonoomia
põhimõte näeb ette, et juba
kehtivat õigust ei dubleerita
erinevates (sh valdkondlikes)
õigusaktides.
4. Eelnõu § 3 punktiga 2 lisatakse riigilõivuseadusesse Arvestatud
muuhulgas § 2352, mille kohaselt tasutakse e-
identimise süsteemile antud usaldusväärsuse taseme Eelnõu autorid jäävad seisukoha
samaväärsuse hindamiseks esitatava taotluse juurde, mille kohaselt on
läbivaatamise eest riigilõivu 5000 eurot iga e- eraõigusliku e-identimise
identimise süsteemi kohta. ITL-i hinnangul on see süsteemi hindamisega kaasnev
kavandatav riigilõivu määr põhjendamatult kõrge. kulu riigiasutustele oluliselt
suurem, kui usaldusteenuste
Kui võrrelda kavandatavat riigilõivu määra puhul.
usaldusteenuse osutaja loa ja usaldusnimekirja
kandmise toimingute eest kehtivate riigilõivu Sellele vaatamata on Majandus-
määradega, siis nähtub, et erinevus on üle ja
neljakordne. Usaldusteenus on oma olemuselt Kommunikatsiooniministeerium
tunduvalt keerukam teenus ja peab meie hinnangul otsustanud, et e-identimise
vastama oluliselt rohkematele nõuetele kui e- süsteemide kui innovaatilise
identimise süsteem, mistõttu ei ole selline erinevus ettevõtlussuuna ja sektoriteülese
põhjendatud. koostöö eesmärgil tuleb
riigilõivu summa kujundada
ITL soovitab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse väiksemaks, kui eelnõus seni
taseme hindamise protsessi välja töötamisel kavandatud ning riigil tuleb
arvestada nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ülejäänud osas suuremaid
kasutusel olevat usaldusteenuse hindamise kulusid aktsepteerida ja
protsessi. Eelnõu seletuskirjas on riigilõivu suurust olemasolevate ressurssidega
põhjendatud e-identimise süsteemi usaldusväärsuse katta. Sellest tulenevalt on
taseme hindamisel läbiviidavate tegevustega, mis eelnõus e-identimise süsteemi
tõstavad Eesti riigi halduskoormust. Näiteks eraldi hindamisel kohaldatav riigilõivu
komisjoni moodustamine e-identimise süsteemi summa vähendatud 2500 eurole.
taotluste ja auditiaruannete läbitöötamiseks. ITL- i
hinnangul peab e-identimise süsteemi Vastavad muudatused on sisse
usaldusväärsuse taseme hindamine arvestama viidud nii eelnõusse kui
usaldusteenuse hindamise protsessi, milles seletuskirja.
tuginetakse eelkõige vastavushindamise raportile ja
mis aitab vähendada kavandatavat halduskoormust.
5. Käesoleval hetkel on kõik Eestis hinnatud ja Selgitatud
kasutusel olevad e-identimise süsteemid osa
usaldusteenustest e-allkirja andmiseks. See E-identimise ja usaldusteenused
tähendab, et kasutusel olevate vahenditega on on oma juriidiliselt olemuselt
samaaegselt võimalik identida ja anda kaks eraldiseisvat ning eraldi
kvalifitseeritud e-allkirju. Samas peavad senise reguleeritud teenust, mille
praktika alusel teenuse pakkujad läbima kaks vastavuse hindamise protsessid,
vastavushindamist. Vastutus nii usaldusteenuste kui hindajate rühm ning saavutatav
ka e-identimise süsteemide hindamise ja järelevalve lõpptulemus on erineva
eest on samal riigiasutusel. iseloomu ja tähendusega.
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõud Eelnõus sätestatud menetluse
võimalusega läbida üks esialgse hindamise ja eesmärk on e-identimise
teenuse muudatuse menetlus ning vastavale süsteemide usaldusväärsuse
liithindamisele sätestada selleks menetluseks eraldi taseme hindamine, mille alusel
riigilõiv. on võimalik sellest huvitatud
isikutel teha hiljem otsuseid e-
identimise süsteemi kasutamise
sobivuse osas muudes teenustes,
sh usaldusteenustes.
Kuigi suur osa e-identimise
süsteemidest on seotud ka
usaldusteenustega, leidub turul
ka hindamisest potentsiaalselt
huvitatud teenuseosutajaid, kes
pakuvad nimetatutest ühte –
näiteks biomeetriapõhist
isikutuvastamise teenust, kuid
mitte e-allkirjastamist.
Eeltooduga arvestades ei oleks
liithindamise süsteemi
sisseviimine otstarbekas.
Ettepanekust ajendatuna
soovivad Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
ning Riigi Infosüsteemi Amet
jätkata dialoogi
teenusepakkujatega, et
lähitulevikus üheaegselt nii e-
identimise kui usaldusteenuseid
pakkuvate ettevõtjate
halduskoormust vähendada.
SK ID Solutions AS
6. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste Selgitatud
seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises Vt. märkusele nr 2 esitatud
sõnastuses: selgitust.
„(5) Käesolevas seaduses sätestatud e-identimise
süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise
nõudeid, tingimusi ja korda ei rakendata isikut
tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud
isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e-
identimise süsteemide suhtes.“;
Oleme arvamusel, et sarnaselt EUTS-i
kohaldamisalasse kuuluvatele e-identimise
süsteemidele tuleks seaduse tasandil läbipaistvalt
määratleda ka riiklikel dokumentidel põhinevate e-
identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme
hindamise nõuded, tingimused ja kord.
Juhime tähelepanu ITDS §-le 94, mis annab
dokumendi väljaandjale õiguse dokumendile
tugineva usaldusteenuse osutamist hankida EUTS-i
kohaldamisalasse kuuluvalt kvalifitiseeritud
usaldusteenuse osutajalt. SK hinnangul oleks õige,
tuginedes senisele praktikale viidata ITDS-s e-
identimise süsteemi usaldusväärsuse tasemete
määramisel EUTS-ile.
Meie arvates ei ole ITDS-i alusel väljastatud
dokumentidel põhinevate e-identimise süsteemide
hindamise nõuete, tingimuste ja korra sätestamata
jätmine põhjendatud ka eelnõu seletuskirjas toodud
asjaoluga, mille kohaselt nähakse ette Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 28. augusti 2014. a määruse
(EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ
(edaspidi eIDAS määrus) kohane usaldusväärsuse
tase „kõrge“ hankelepingu tingimustes riigipoolse
tellimusena.
Soovime tähelepanu juhtida, et kui EUTS-i alusel e-
identimise skeemide usaldusväärsust ITDS-i alusel
väljastatud dokumentidel ei hinnata, puudub
õigusselgus, kuidas pakkuja saab tagada nõutavat
usaldusväärsuse taset.
7. SK hinnangul võiks antud sättes (§ 212) olla Mittearvestatud
reguleeritud ka e-identimise süsteemis tuvastatud
puuduste kõrvaldamise ja/või ettekirjutuste täitmise Vt. märkusele nr 3 esitatud
mehhanism, millega ei kaasne usaldusväärsuse selgitust.
taseme otsuse kehtetuks tunnistamist. Eelnõu
seletuskirja kohaselt pädev asutus küll võimaldab
enne võimaliku kehtetuks tunnistamise otsuse
tegemist, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-s 40
sätestatud menetluseosalise arvamuse ja
vastuväidete ärakuulamise põhimõttele, e-
identimise teenuse osutajal selgitusi ja tõendeid
esitada, kuid selguse huvides võiks teenuse osutaja
vastav õigus olla ka EUTS-is sätestatud.
Samamoodi võiks selguse huvides olla sätestatud, et
kui e-identimise teenuse osutaja selgitustest ning
tõendist järeldub, et puudub alus usaldusväärsuse
taseme otsuse kehtetuks tunnistamiseks, jääb
esialgne otsus kehtima.
Täiendavalt lisame, et meie hinnangul on
usaldusväärsuse taseme otsuse kehtetuks
tunnistamine raskete tagajärgedega meede, mida
peaks rakendama üksnes äärmise vajaduse korral,
kuivõrd selle tulemusel halveneb avalikele
teenustele juurdepääs ja kasutus.
8. § 2352. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse Arvestatud
taseme samaväärsuse hindamise toimingud
E-identimise süsteemile antud usaldusväärsuse Vt. märkusele nr 4 esitatud
taseme samaväärsuse hindamiseks esitatava taotluse selgitust.
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 eurot
iga e-identimise süsteemi kohta.“;
SK hinnangul on e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme hindamiseks kavandatav
riigilõivu määr põhjendamatult kõrge.
Meie hinnangu aluseks on riigilõivu seaduses ette
nähtud riigilõivu määrad usaldusteenuse osutaja loa
ja usaldusnimekirja kandmise toimingute eest.
Kuivõrd usaldusteenus on oma olemuselt tunduvalt
keerukam teenus, mis peab SK hinnangul vastama
oluliselt rohkematele, kuid võrreldavatele nõuetele
kui e-identimise süsteem. Eelnevast tulenevalt pole
meie arvates põhjendatud üle neljakordne riigilõivu
erinevus e-identimise süsteemi usaldusväärsuse
taseme hindamise eest.
Soovitame e-identimise süsteemi usaldusväärsuse
taseme hindamise protsessi välja töötamisel
arvestada nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt
kasutusel olevat usaldusteenuse hindamise
protsessi. Eelnõu seletuskirjas on riigilõivu
põhjenduseks väga üldiselt viidatud e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamisel
läbiviidavatele tegevustele (näiteks viidatud, et
moodustatakse komisjon, kes tegeleb e-identimise
süsteemi taotluse ja auditiaruande sisulise läbi
töötamisega), mis tõstavad Eesti riigi
halduskoormust. SK arvates peaks e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamine
arvestama usaldusteenuse hindamise protsessi,
milles ennekõike tuginetakse vastavushindamise
raportile ja see aitab vähendada kavandatavat
halduskoormust.
Teeme täiendava ettepaneku, lähtuvalt tõsiasjast, et
antud hetkel on kõik Eestis hinnatud ja kasutusel
olevad e-identimise süsteemid osa usaldusteenustest
e-allkirja andmiseks. Teisisõnu on Eestis kasutusel
olevate vahenditega samaaegselt võimalik identida
ja anda kvalifitseeritud e-allkirju. Seega senise
praktika alusel peavad teenuse pakkujad läbima
kaks vastavushindamist. Vastutus nii
usaldusteenuste kui ka e-identimise süsteemide
hindamise ja järelevalve eest on samal riigiasutusel.
Seetõttu võiks olla võimaldatud läbida üks esialgse
hindamise ja teenuse muudatuse menetlus ning
vastavale liithindamisele võiks olla sätestatud eraldi
riigilõiv.
Politsei- ja Piirivalveamet
9. Politsei- ja Piirivalveamet kooskõlastab eelnõu Arvestatud
järgmise märkusega.
Seletuskirja täiendatud ning RIA
Muuhulgas on eelnõus toodud Riigi Infosüsteemi ülesanded biomeetria
Ameti uue lisanduva ülesandena biomeetriliste valdkonnas piiritletud e-
tehniliste lahenduste ja isikutuvastusalgoritmidel identimise vahendite ja
põhinevate lahenduste väljatöötamine ja usaldusteenustega.
eksisteerivate lahenduste analüüsimine.
Siseministeeriumi haldusalas on käivitunud projekt
automaatse biomeetrilise identifitseerimise
süsteemi arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks, kus
eelnõus märgitud ülesande on juba enda kanda ja
vedada võtnud Siseministeeriumi infotehnoloogia-
ja arenduskeskus. Palume toodud puutumus
selgemaks kirjutada ja eelnõu seletuskirjas avada
pädevuste jagunemine Siseministeeriumi ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
haldusalades.
Siseministeerium (mitteametlik)
11. Täiendada eelnõu § 2 uue punktiga 5, muutes Arvestatud
vastavalt järgmiste punktide järjestust, ja sõnastada
see järgmiselt:
„5) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejalt
võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis
biomeetriliste andmetega reisidokumendi taotluse
vastu võtta juhul, kui taotlus esitatakse koos
isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega või
kui reisidokumendi taotlus on põhjendatud, isiku
reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi
olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.“
Täiendusettepanek on seotud esitatud eelnõu § 2
punktiga 5. Euroopa Liidu määruses (EL)
2019/11571 sätestatud nõuete täitmiseks lisatakse
Eesti Vabariigi isikutunnistuse kiibile
biomeetrilised andmed. Määrusest tulenevalt
kantakse dokumendi kiibile näokujutis ja kahe
sõrmejälje kujutis, nagu on juba ette nähtud ka
biomeetriliste andmetega passi ja elamisloakaartide
puhul. Kehtiv isikut tõendavate dokumentide
seaduse (edaspidi ITDS) § 115 lõige 2 loob Politsei-
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1157, 20. juuni 2019, liidu kodanike isikutunnistuste ning
vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade
turvalisuse suurendamise kohta
ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) võimaluse võtta
isikut tõendava dokumendi taotlus ning sõrmejäljed
ka taotleja elu- või viibimiskohas Eestis juhul kui
see on põhjendatud ja dokumenti on vaja ravi
eesmärgil reisimiseks. Senini kanti sõrmejäljed
üksnes reisidokumendi ja elamisloakaardi kiibile,
seega senini isikutunnistuse taotlusi PPA ametnikud
isiku elukohas vastu ei võtnud. Isikutunnistus on
aga Eestis kohustuslik dokument ning selle taotluse
peab PPA ametnik juhul, kui raske
terviseseisundiga inimeselt on vaja sõrmejäljed
võtta, vastu võtma isiku elukohas. Seega on vajalik
muuta ITDS-i selliselt, et isikutunnistuse taotluse
vastuvõtmine isiku elukohas ei oleks seotud
reisimise vajadusega. Kuna pass ei ole kohustuslik
dokument, siis jäetakse kehtima senine ravi
eesmärgil reisimise piirang passi taotlemisele.
Samas muudetakse sätet selliselt, et juhul, kui raske
tervisekahjustusega isik soovib esitada
isikutunnistuse ja passi taotluse samal ajal, siis on
tal seda võimalik teha ravi eesmärgil reisimist
põhjendamata, sest kui PPA ametnik on läinud isiku
elukohta, et temalt isikutunnistuse taotlus võtta ning
hõivab sõrmejäljed, ei ole see PPA jaoks
töökoormuse tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi
taotluse, sest sõrmejälgi hõivatakse sellisel juhul
siiski ühe korra.
12. Täiendada eelnõu §-ga 4 järgmises sõnastuses: Arvestatud
„§ 4. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 punktid 5 ja 6 jõustuvad
2021. aasta 2. augustil.“.
Täiendusettepanekuga soovime teha erandi ITDS §
115 lõigete 2 ja 7 muudatuste jõustumisest üldises
korras. Arvestades, et muudatused on seotud
Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/1157
rakendamisega alates 02.08.2021, peame
otstarbekaks jõustada nimetatud muudatused samal
ajal.
Justiitsministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu § 1 p 3 üldine tähelepanek – eelnõu § 1 p-ga Arvestatud
3 täiendatakse EUTS-i uue peatükiga, mis
reguleerib e-identimise süsteemi usaldusväärsuse Seletuskirja täiendatud, et oleks
taseme hindamist ning kõnealuse süsteemi selgemalt aru saada, et e-
muudatustest teavitamist ja usaldusväärsuse taseme identimise teenuse
samaväärsuse otsuse kehtetuks tunnistamist. usaldusväärsuse taseme
Kõnealune muudatus jõustub üldises korras ja hindamine ei ole
rakendussätteid eelnõuga ei looda. Sellest tulenevalt teenuseosutajate kohustus vaid
palume seletuskirjas märkida, kas uus regulatsioon võimalus.
mõjutab enne selle jõustumist e-identimise
süsteeme pakkuvaid teenuseosutajaid – kas
kõnealused teenuseosutajad peavad ka esitama
taotluse ja dokumendid või esitamise kohustus on
ainult uutel teenusepakkujatel. Erisused
olemasolevate ja uute teenusepakkujate vahel tuleb
ette näha rakendussätetes, sh ka tähtaeg, mil
käesoleval hetkel teenust pakkuvad isikud taotluse
ja dokumendid esitama peaksid.
Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 1) – lõige 1 Arvestatud
reguleerib, et e-identimise teenuse osutaja esitab
pädevale asutusele (RIA) taotluse ja e-identimise Seletuskirjas kustutatud
süsteemi usaldusväärsuse taset käsitlevad „kavatseb pakkuda“. Hinnang
dokumendid. Seletuskirjas on märgitud, et „Lõike 1 antakse olemasolevatele
kohaselt tuleb teenuseosutajal, kes pakub või teenustele, mitte
kavatseb pakkuda…“ – lõikest 1 „kavatseb planeeritavatele.
pakkuda“ ei nähtu. Palume eelnõu ja seletuskiri
kooskõlla viia.
Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg-d 2 ja 3) – sätestab, Arvestatud
et pädev asutus teeb otsuse e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme samaväärsuse kohta (lg 2) Eelnõu ja seletuskirja muudetud
või otsuse hinnangu andmata jätmise kohta. ja täiendatud. Tähtaja
Eelnõust ei nähtu, mis aja jooksul kõnealused sätestamine on toodud seaduse
otsused tehakse ning kas ja milline on nende tasandile.
kehtivusaeg. Regulatsioon otsuse tegemise ja
kehtivusaja kohta on EUTS § 211 lõikega 4 Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211)
kehtestatavas määruses (80 päeva ja kolmeaastane täiendatud lõigetega 4 ja 5
kehtivusaeg – rakendusakti § 1 lõiked 4 ja 5). järgmises sõnastuses:
Palume seletuskirjas analüüsida ja põhjendada, kas
tähtaja sätestamine on üldse vajalik või piisaks „(4) Pädev asutus lahendab e-
HMS §-s 5 sätestatust (asi lahendatakse võimalikult identimise süsteemi
kiiresti). Kui tähtaja sätestamine on vajalik, siis usaldusväärsuse taseme
peaks selle, kui olulise küsimuse, reguleerima samaväärsuse hindamiseks
seadusandja. Nii on etteaimatav, millise aja jooksul esitatud taotluse ja teeb
taotlus lahendatakse ja saab kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2
täitevvõim täidab talle seadusega pandud kohustusi. või 3 nimetatud otsuse pärast
Samuti välistab see halduse omavoli ehk seda, et nõuetekohaste andmete ja
täitevvõim teeb ise endale sobiva menetluse. Sellest dokumentide saamist 80 päeva
tulenevalt tuleb tähtaeg määratleda seaduses. Lisaks jooksul.
märgime, et määruse andja võib määruses sätestatud
tähtaegu muuta ja sellisel juhul ei pruugi olla (5) Pädev asutus seab käesoleva
tagatud asja lahendamine võimalikult kiiresti. paragrahvi lõikes 2 nimetatud
Sellest tulenevalt tuleb rakendusakti § 1 lõigetes 4 otsusele kuni kolmeaastase
ja 5 sätestatu esitada seaduseelnõus. Samuti tuleb kehtivusaja.“
mõelda vaidemenetlusele – kas vaide esitamise
tähtaja osas tuleb lähtuda HMS-s sätestatud tähtajast
(HMS § 75) või on põhjendatud juhtudel vajalik
HMS-s sätestatust erinev tähtaeg. Kui erinev
tähtaeg on põhjendatud, tuleb seda eelnõus näidata
ja seletuskirjas põhjendada
Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 4) – seletuskirja Arvestatud
lisana ei ole esitatud EUTS § 211 lõike 4 alusel
kehtestatava rakendusakti kavandit. Esitatud Rakendusakti kavandit
kavandis on rakendusakti (E-identimise süsteemi täiendatud. Lisatud korrektne
usaldusväärsuse taseme hindamise tingimused ja volitusnorm ning rakendusakti
kord) volitusnormiks märgitud ITDS § 9 lg 51 – sõnastus viidud vastavusse
rakendusakti preambulis tuleb esitada õige volitusnormiga.
volitusnorm.
Samuti märgime, et volitusnorm on „E-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse
hindamise täpsemad nõuded, tingimused ja
korra….“, rakendusakti kavandist puudub
„samaväärsuse“, palume see lisada.
Lisaks juhime tähelepanu kõnealuse rakendusakti §
1 lõigetes 4 ja 5 esitatud viidete kohta – viidatakse
EUTS § 211 lõikes 4 nimetatud otsusele, kõnealune
lõige kehtestab volitusnormi ning ei reguleeri
otsust. Palume arvestada märkust nr 3 ja kõnealused
lõiked rakendusakti kavandist välja jätta.
Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 212 lg 4) – sätestab, et pädev Arvestatud
asutus võib samaväärsuse hindamise kohta tehtud
otsuse kehtetuks tunnistamisest teavitada ka Seletuskirja täiendatud. Lisatud
avalikkust, informeerides sellest eelnevalt ka „Eelkõige on selline teavitamine
teenuseosutajat. Seletuskirjas tuleb kõnealust lõiget vajalik, kui e-identimise skeem
põhjendada ja näidata ära, mis on avalikkuse on avalikus sektoris laialt
teavitamise eesmärk ning esitada teave, millistel kasutusel ja kõikide selle skeemi
asjaoludel pädev asutus leiab, et avalikkuse kasutajate tuvastamine ning
teavitamine on vajalik. individuaalne teavitamine pole
võimalik. Muutunud või
määramata tasemega e-
identimise skeemi kasutamisel
peavad asutused ümber
hindama, milliseid teisi EL e-
identimise skeeme nad
piiriüleselt samaväärsuse
põhimõttest lähtuvalt peavad
hakkama tunnustama.“
Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 2) – „e-identimise Arvestatud
teenuse osutaja viidatud“, seletuskirjas on
„teenuseosutaja poolt taotluses märgitud“. Kui Eelnõus parandatud „viidatu“
teenuseosutaja märgib usaldusväärsuse taseme „märgituks“.
taotlusesse, siis ei saa eelnõus normi sisuks olla, et
ta viitab tasemele. Palume eelnõu parandada, et
oleks selge teenusosutaja poolt taotluses taseme
märkimine, mitte sellele viitamine.
Eelnõu § 1 p 3 (EUTS § 211 lg 4) – juhul, kui Arvestatud
määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded,
tingimused ja kord, siis peab eelnõus sisalduma see, Määrusega ei kehtestata
mida määrusega täpsustatakse. Hetkel on eelnõus täiendavaid nõudeid, vaid
vaid see, et esitatakse taotlus ja dokumendid (lg 1) tingimused, mida taotlus peab
ning märgitakse taotluses usaldusväärsuse tase (lg rahuldama. Sellest tulenevalt on
2). Rohkem nõudeid, tingimusi ega korda eelnõust ka volitusnormi sõnastust
ei nähtu. Sellest tulenevalt tuleb eelnõu täiendada. muudetud:
„(6) E-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamise
täpsemad tingimused ja korra
kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“
Paralleelselt on muudetud ka
määruse eelnõu kavandit.
Eelnõu § 2 p 1 (ITDS § 9 lg 5 teine lause) – Arvestatud
volitusnorm esitatakse ühelauselises lõikes või
volitusnormide loetelu puhul punktides (HÕNTE § Eelnõus lõige sõnastatud ühe
11 lg 4 esimene lause). lausena.
Eelnõu § 2 p 3 (ITDS § 91 lg 2) – seletuskirjast Arvestatud
puudub selgitus, miks on vajalik suurendada isiku Seletuskirja lisatud: “Kehtiv 15
eesnimega seotud tähemärkide arvu (kehtivas tähemärgi piirang on praktikas
ITDS-s 15, eelnõus 30). Palume seletuskirja tekitanud probleeme, kuna isiku
täiendada muudatuse põhjendusega. nimi (eriti välismaalaste puhul)
võib olla pikem kui 15 tähemärki
ning see tähendab, et isiku nime
ei saa täielikult dokumendile
kanda. Reisidokumendi puhul
on selline olukord lahendatud
nii, et isikunimi algupärasel
kujul kantakse dokumendi
märkustelehele ning kanne
kinnitatakse pitsatiga. ID-1
formaadis dokumendi
(isikutunnistus, elamisloakaart
jms) puhul selline võimalus
puudub. Varem oli 15 tähemärgi
piirang seotud tehniliste
võimalustega, kuid aja jooksul
on need muutunud ning nüüd on
dokumendile võimalik kanda
rohkem tähemärke.“
Eelnõu § 2 p 4 (ITDS § 115 lg 2) sätestab, et „kui Arvestatud
taotlus esitatakse koos isikutunnistuse või
elamisloakaardi taotlusega või kui reisidokumendi Seletuskirja täiendatud:
taotlus on põhjendatud…“. Seletuskirjas on „…juhul, kui raske
märgitud „raske tervisekahjustusega isik soovib tervisekahjustusega isik soovib,
esitada isikutunnistuse ja passi taotluse samal ajal“ esitada et PPA võtaks tema
ja „kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi taotluse“. reisidokumendi taotluse vastu ja
Palume seletuskiri ja eelnõu kooskõlla viia, et oleks hõivaks tema biomeetrilised
selge, millistel juhtudel muudetav lõige 2 kohaldub andmed tema viibimiskohas,
ning kui samal ajal peab olema esitatud mitte PPA teeninduses, siis on
reisidokumendi taotlus, siis peab see normist selgelt seda võimalik teha ka juhul, kui
nähtuma isikutunnistuse ja passi taotluse
esitatakse samal ajal., siis on tal
seda võimalik teha ravi
eesmärgil reisimist
põhjendamata, sest kui PPA
ametnik on läinud isiku
elukohta, et temalt
isikutunnistuse taotlus võtta
ning hõivab sõrmejäljed, ei ole
see PPA jaoks töökoormuse
tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka
passi taotluse, sest sõrmejälgi
hõivatakse sellisel juhul siiski
ühe korra.Kehtiva õiguse
kohaselt võib PPA võtta taotluse
vastu, taotleja isiku tuvastada
või kontrollida taotleja
isikusamasust ja võtta temalt
biomeetrilised andmed tema
elukohas või viibimiskohas
Eestis, kui isiku terviseseisund
püsivalt ei võimalda tal
dokumendi väljaandmise
taotluse esitamiseks isiklikult
PPA-sse pöörduda ja isiklik
pöördumine on nõutav,
Siinjuures on lisaks sätestatud
tingimus, et nimetatud taotlejalt
võib tema elukohas või
viibimiskohas Eestis dokumendi
taotluse vastu võtta juhul, kui
dokumendi taotlus on
põhjendatud, isiku reisi eesmärk
on ravi saamine ja dokumendi
olemasolu on välisriiki
reisimiseks vajalik. See
tähendab, et PPA võtab isiku
kodus või asukohas vastu tema
passi taotluse üksnes juhul, kui
isikul on vaja ravi eesmärgil
välismaale reisida ning selleks
on vaja tal passi. Kuna Eesti
kodaniku kohustuslikuks
dokumendiks on isikutunnistus,
mitte pass, siis ei ole passi
omamine vältimatult vajalik.
Isikutunnistuse taotluse saab
püsiva tervisekahjustusega isik
esitada ka posti teel, e-posti teel
või iseteeninduskeskkonnas,
sest senini ei olnud selle
taotlemiseks vaja anda
sõrmejälgi. Kuna alates
augustist 2021 hakatakse
sõrmejälgi kandma ka
isikutunnistuse kiibile, siis see
tähendab, et püsiva
tervisekahjustusega isiku
isikutunnistuse taotluse
vastuvõtmiseks ja tema
sõrmejälgede hõivamiseks peab
PPA ametnik minema isiku
viibimiskohta. Sellisel juhul on
mõistlik sätestada, et kui
isikutunnistuse ja passi taotlus
esitatakse samal ajal, on tal
võimalik passi taotlus esitada
ravi eesmärgil reisimist
põhjendamata, sest kui PPA
ametnik on läinud isiku
elukohta, et temalt
isikutunnistuse taotlus võtta
ning hõivab sõrmejäljed, ei ole
see PPA jaoks töökoormuse
tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka
passi taotluse, sest sõrmejälgi
hõivatakse sellisel juhul siiski
ühe korra. Samas jääb kehtima
ka senine regulatsioon, et püsiva
tervisekahjustusega isikul on
tema viibimiskohas
reisidokumendi taotluse
esitamise õigus, kui isik vajab
reisidokumenti välismaale ravile
minekuks.“
Eelnõu § 3 p 2 (RLS § 2352 pealkiri) – pealkiri on Arvestatud
„E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamise toimingud“, eelnõu § 1 p- Sõnastus RLS osas viidud
ga 3 lisatava EUTS § 211 pealkiri on „E-identimise kooskõlla EUTS sõnastusega –
süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamine“. Kui kasutatakse läbivalt viidet
hinnatakse taseme samaväärsust, siis peab see ka samaväärsusele.
eelnõu § 1 p-ga 3 lisatavas nähtuma. Palume eelnõu
parandada.
12.04.2021
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut
tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
2017. aasta sügisel ilmnenud ID-1 formaadis dokumentide1 turvanõrkus (nn ID-kaardi kriis) ja
selle lahendamine tõid selgelt esile vajaduse analüüsida isikut tõendavaid dokumente, e-
identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi, kuid ka nimetatud valdkondade eest
vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust. Ühest küljest tõi turvanõrkuse
lahendamine esile konkreetsed probleemkohad, kuid teisest küljest on järjepidev protsesside
tõhustamine, pädevuste arendamine ja riskide maandamine püsivalt kõrge valmisolekutaseme
saavutamise nimel ka vajalik ja riskihalduse kui protsessi loomupärane osa. Riigi Infosüsteemi
Ameti (edaspidi RIA) ja Siseministeeriumi (edaspidi SiM) koostatud analüüsidest selgus, et
elektroonilist identiteeti (edaspidi eID2) käsitlev regulatsioon ja sellele tuginev asutustevaheline
pädevusjaotus ei ole õigusaktides piisavalt detailselt ja läbipaistvalt kehtestatud. Veelgi enam,
kohati ei kajastu asutuste de facto töökorraldus kõrge üldistusastme tõttu üleüldse
õigusaktides.3 Analüüside tulemustest lähtuvalt said SiM, MKM, Politsei- ja Piirivalveamet
(edaspidi PPA) ning RIA ülesande valdkondliku regulatsiooni korrastamiseks, sealhulgas selge
asutustevahelise pädevus- ja vastutusjaotuse sisseviimiseks õigusaktidesse.
Eelnõuga sätestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses (edaspidi EUTS)
ning isikut tõendavate dokumentide seaduses (edaspidi ITDS) selge eID-alane asutustevaheline
pädevus- ja vastutusjaotus. Samuti ajakohastatakse EUTS-s sätestatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 28. augusti 2014. a määrusest (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks
vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
1999/93/EÜ4 (edaspidi eIDAS määrus) tulenevate asutuste rolle ning lisatakse sätted, mis
puudutavad Eestis kasutatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamist.
Paralleelselt e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise korra loomisele
täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.
Eelnõuga tehakse järgmised muudatused:
1. Antakse eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12 tulenev liikmesriikide vahelise koostöö ühtse
kontaktpunkti ülesannete täitmine PPA-lt üle RIA-le.
1
ID-1 formaadis dokumendid on isikutunnistus, elamisloakaart, digitaalne isikutunnistus (sh e-residendi digi-ID)
ning diplomaatiline isikutunnistus.
2
Kasutame väljendit elektrooniline identiteet (lühend eID) tervikmõistena, kajastamaks riigi väljastatud ja tagatud
elektroonilist identiteeti, olenemata selle kandjast (sh Mobiil-ID ja võimalikud lahendused tulevikus).
3
Riigi Infosüsteemi Amet ja Siseministeerium koostasid vastavalt 2018. ja 2019. aastal õigusanalüüsi „E-
identimise ja usaldusteenuste valdkonna õigusanalüüs“ ja riskianalüüsi „Sertifitseerimisteenuse osutajad Eestis
ning sertifitseerimisteenuse osutajatega seonduvad riskid“.
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014,
lk 73–114).
1
2. Sätestatakse RIA-le roll korraldada isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise võimaluse
tagamise ülesande täitmist, lähtudes eIDAS määruse artikli 7 punktist f.
3. Kehtestatakse e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise kord.
4. Laiendatakse seadusest tulenevat RIA järelevalvepädevust eIDAS määrusest e-teenuse
osutajatele tuleneva eID vahendite piiriülese tunnustamise kohustuse täitmisele.
5. Tehakse muudatus ITDS-s sõrmejälgede andmete kandmiseks isikutunnistusele tulenevalt
EL määrusest (EL) 2019/1157.5
6. Ühtlustatakse diplomaatiliste passide kehtivusaeg Eesti kodaniku passi kehtivusajaga.
7. Lõivustatakse e-identimise süsteemile antud usaldusväärsuse taseme hindamiseks esitatava
taotluse läbivaatamine.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse ja riigilõivuseaduse muudatused on
koostanud MKM-i riigi infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel 639 7645,
e-post:
[email protected]) ja RIA õigusosakonna juhataja Kristiina Laanest (tel 666 8863,
e-post:
[email protected]). Isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatused on
koostanud SiM-i kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus
(
[email protected], tel 612 5120) ning sama osakonna nõunikud Kristen Kanarik
(
[email protected], tel 612 5237) ja Siiri Leskov
(
[email protected], tel 5865 0623). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on
kontrollinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (anne-
[email protected], tel 715 3403). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud MKM-i
riigi infosüsteemide osakonna IT-õiguse nõunik Sten Tikerpe (tel 639 7645, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõuga muudetakse EUTS-i
redaktsiooni RT I, 12.12.2018, 30, ITDS-i redaktsiooni RT I, 31.01.2020, 15 ja RLS-i
redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 38.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Enne eelnõu väljatöötamist ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2
punktides 2 ja 5 sätestatud erandite järgi koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb
Euroopa Liidu otsekohalduva õiguse rakendamist ning eelnõu seadusena rakendamisega ei
kaasne olulisi õiguslikke muudatusi.
Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks ja sätestada üheseltmõistetavalt PPA, RIA, SiM-i ja
MKM-i pädevus eID-ga seonduva õigusruumi ning sellest tulenevate tegevuste korraldamisel
ja haldamisel. Samuti on eelnõu eesmärk viia tegelikkusega kooskõlla EUTS-s nimetatud,
eIDAS määrusest tulenev pädeva asutuse roll ja luua õiguslik alus e-identimise süsteemide
usaldusväärsuse hindamiseks.
5
Euroopa parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus nr (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste
ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade
turvalisuse suurendamise kohta.
2
ITDS-is ja EUTS-is sätestatavate muudatuste raamistik on sarnane Eestis seni rakendatuga ja
sisulisi muudatusi ei tehta. Muudetakse üksnes seaduses sätestatud eri ülesandeid täitvad
asutused ja määratakse senisest täpsemini nende asutuste pädevused. Ühtlasi viiakse ITDS-i
sisse muudatused, et rakendada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust (EL) 2019/1157, 20.
juuni 2019, liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu
kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 sisalduvad EUTS muudatused.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse EUTS reguleerimis- ja kohaldamisala sätestavat, esimest
paragrahvi viienda lõikega, mis seab raamid EUTS-s ja selle alusel antud õigusaktides
sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise tingimuste ja korra
kohaldamisele. Säte näeb ette, et EUTS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
usaldusväärsuse hindamise korda ei rakendata ITDS alusel väljaantud dokumentidel põhinevate
e-identimise süsteemide suhtes. ITDS alusel antud dokumentidel põhinevad e-identimise
süsteemid, sealhulgas isikutunnistuse, mobiil-ID ja e-residendi digitaalsel isikutunnistusel
põhinevad e-identimise süsteemid luuakse ITDS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud
korras ja tingimustel. Riiklikel isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e-identimise
süsteemide infotehnoloogiline arhitektuur, küberturvalisusega seotud riskid, nende
maandamismeetmed ja muud olulised omadused nähakse ette valdkonna eest vastutavate
riigiasutuste (eeskätt RIA, PPA, SiM ja MKM) koostöö tulemusel, hankelepingu tingimustes
riigipoolse tellimusena. Teisisõnu on riiklikel isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e-
identimise süsteemide eIDAS määruse kohane „kõrge“ usaldusväärsuse tase plaanipärane
eeltingimus, millele vastavust juba hankelepingu täitjalt nõutakse. Kui aga märkimisväärne
kasutajate hulk koondub mõne muu, ITDS dokumentidel mittepõhineva e-identimise süsteemi
taha, on riigil, eeskätt avalike e-teenuse osutajatel vaja muul viisil saavutada veendumus, kas
selle e-identimise süsteemi abil võiks ka tema teenusele ligipääsu võimaldada. Teisisõnu, kuna
sellised e-identimise süsteemid ei ole allutatud riiklikule kontrollile ja ei tulene riiklikust
tellimusest, on vaja muul viisil saavutada veendumus küsimuses, missugusele usaldusväärsuse
tasemele need vahendid vastavad.
Eelnõu näeb ette, et sobivaks viisiks võiks olla e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme
hindamine RIA poolt. Seletuskirja järgmiste sätete juures selgitatakse planeeritud hindamise
korra üksikasju lähemalt.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse EUTS paragrahvi 2 selliselt, et nii eIDAS määrusest
tulenev liikmesriikide vahelise kontaktpunkti ülesanne ning isikutuvastusandmete piiriülese
kinnitamise võimaluse tagamise ülesanne oleks sõnaselgelt delegeeritud RIA-le. Liikmesriikide
vahelise kontaktpunkti ülesandeid täitis senini PPA. Kehtiva seaduse sõnastuses viidatakse
kontaktpunkti ja isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise tagamise kontekstis Vabariigi
Valitsuse volitatud riigiasutustele. Vajadus sätet täpsustada tuleneb lisaks asutustevahelise
rollijaotuse korrastamisele kui lähteülesandele ka asjaolust, et tegelikkuses ei ole Vabariigi
Valitsus ühtegi asutust neid ülesandeid täitma volitanud. Volituse saab küll kaudselt tuletada
Vabariigi Valitsuse seadusest, kus on määratud ministeeriumide valitsemisalad ning asjaolust,
et ministeeriumide põhimäärused, milles nende valitsemisalade täpsem sisu ja ülesanded
kirjeldatakse, on kinnitanud Vabariigi Valitsus, kuid ka sellisel puhul on vastutusjaotus
vaieldav ja õigusselgusetu.
3
Enne eelnõu koostamist koostati ülevaade nii PPA kui RIA eID-alastest protsessidest. Ülevaate
järelduste kohaselt antakse liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesanne
efektiivsuse tõstmise eesmärgil PPA-lt RIA-le. Liikmesriikide vahelise kontaktpuntki
ülesanded on tihedalt seotud kogu elektroonilise identiteedi tehnoloogilise ökosüsteemi
koordineerimisega, mis on juba kehtiva õiguse kohaselt RIA ülesanne. Samuti eeldab eIDASe
kontaktpunkti ülesannete täitmine tehnilist kompetentsi, mille kohta on ülesannete praeguse
jaotuse kohaselt juba praegu informatsiooni tegelik andja eelkõige RIA ning PPA on
kontaktpunktina pigem infovahendaja rollis. Samas jääb PPA-le ülesanne hallata riiklikke e-
identimise süsteeme, sest need on PPA poolt ITDS-i alusel väljaantavad elektroonilised isikut
tõendavad dokumendid (v.a diplomaatiline isikutunnistus, mida annab välja VäM). ITDS-i
kohaselt on isikut tõendavate dokumentide väljaandmine PPA pädevusse kuuluv avalik
ülesanne, mistõttu on PPA ka kõige pädevam neid süsteeme haldama. Seega annab riiklike
e-identimise süsteemide kohta RIA-le edaspidi informatsiooni PPA. Eelnõu kohaselt esitab
e-identimise teenuse osutaja siinse eelnõuga loodava e-identimise süsteemide hindamiseks
süsteemi usaldusväärsuse aluseks oleva dokumentatsiooni RIA-le, kes võib kaasata eksperte
erinevatest riigiasutustest, sealhulgas PPA-st.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse EUTS-i struktuuri. Seadusesse lisatakse peatükk 21
pealkirjaga „E-identimise süsteemid“, millega luuakse eraõiguslike e-identimise süsteemide
vabatahtliku hindamise süsteem, mille aluseks on samaväärsuse tuvastamine eIDAS määruses
loetletud usaldusvääruse tasemetega. Peale hindamise korra sätestatakse loodavas peatükis
vastutuse jagunemine, usaldusväärsuse taseme teatavakstegemine, juba hinnatud e-identimise
süsteemide muudatustest teavitamise kord ja usaldusväärsuse taseme hinnangut sisaldava
otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused. Eestis kasutatavate eraõiguslike e-identimise
süsteemide usaldusväärsuse taseme vabatahtlik hindamine avardab e-identimise süsteemide
käitajate võimalusi oma teenuste pakkumiseks avalike e-teenuste osutajatele, kuna viimastel
tekib kindlus pakutavate süsteemide turvalisuse osas.
Kehtivas õiguses ei ole reguleeritud, mil viisil toimub muude, kui eIDAS määruse artikli 9
alusel Euroopa Komisjonile teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme
hindamine.6 Kuna eIDAS määruse artikli 9 alusel mitteteavitatavaid e-identimise süsteeme
puudutav regulatsioon ei tulene Euroopa Liidu õigusest, aga samas leidub turul tänaseks e-
identimise süsteeme (eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute pakutavaid), mille kasutajaskond
on väga lai, koguni võrreldav riiklike süsteemidega, tuleb siseriiklikult ka selliste süsteemide
usaldusväärsuse hindamiseks luua läbipaistev lahendus. Loodavast usaldusväärsuse hindamise
korrast peab selguma hindamist läbiviiv asutus ja metoodika, millest lähtudes e-identimise
süsteemide usaldusväärsust hinnatakse. Seni on e-identimise süsteemide usaldusväärsust
hinnatud eIDAS määrusest tulenevate usaldusväärsuse tasemete valguses asutustevahelise
koostöö raames ja üksnes ITDS-i alusel väljaantavate, riiklike eID vahendite osas. Muutunud
turuolukorras on samadel põhimõtetel vaja hinnata ka muude vahendite, sh eraõiguslike
juriidiliste isikute pakutavaid e-identimise vahendeid. Ühelt poolt soovivad ka eraõiguslike e-
identimise süsteemide kasutajad kindlust, et nende valitud eID vahend on turvaline. Samuti on
huvi sellist hinnangut saada turvalist eID vahendit pakkuval ettevõtjal, kuna vastav riiklik
hinnang võib muuta teenuse atraktiivsemaks ka välisturgudel. Ka avalike e-teenuste pakkujad
on huvitatud sellest, et võimalikult suur hulk inimesi nende poolt pakutavale teenusele ligi
pääseks, kuid seejuures peab teenuseosutaja veenduma, et teenust kasutav isik on autentimiseks
kasutatava eID vahendi abil tõsikindlalt tuvastatud. RIA poolt antav usaldusväärsuse
samaväärsuse hinnang võimaldab neil sellisele järeldusele jõuda. Ühtlasi on e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme tuvastamine avaliku e-teenuse osutajale vajalik seetõttu, et
6
eIDAS määruse artikli 9 alusel teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine toimub
eIDAS määruses ja selle rakendusaktides esitatud korras ning läbib täiendava valideerimismeetmena
liikmesriikideülese vastastikuse hindamise protsessi.
4
eIDAS määruse artikli 6 kohaselt peab liikmesriik e-teenuses e-identimist võimaldades alati
olema veendunud, missugune on kõnealuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse tase.
Nimetatud tasemega tuleb arvestada piiriülese vastastikuse tunnustamise kohustuse
rakendamisel – isegi kui e-teenuse osutaja poolt kasutusele võetav e-identimise süsteem ei ole
eIDAS määruse artikli 9 kohaselt teavitatud, tuleb siiski kindlaks teha, missugune on selle
süsteemi usaldusväärsuse tase ja seejärel sama usaldusväärsuse tasemega teavitatud e-
identimise süsteemide abil pakutavale e-teenusele siiski ligipääsu võimaldada.
Eeltoodu juures tuleb aga eristada, et riigisisese hindamisega ei kaasne automaatselt muude, kui
ITDS-i e-identimise süsteemide eIDASe määruse artikli 9 kohast teavitamist.
Paragrahv 211 sätestab reeglid e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme samaväärsuse
hindamiseks. Lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal, kes pakub e-identimise teenust ning
soovib ühtlasi, et tema teenus oleks riiklikult hinnatud samaväärseks eIDAS määruses
nimetatud usaldusväärsuse tasemega „märkimisväärne“ või „kõrge“, pöörduda RIA poole ja
esitada e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taset käsitlevad dokumendid.
Lõike 2 kohaselt otsustab RIA esitatud teabe põhjal, kas e-identimise süsteem vastab eIDAS
määruses sätestatud ja teenuseosutaja poolt taotluses märgitud usaldusväärsuse tasemele
„kõrge“ või „märkimisväärne“ ja kui see nii on, vormistab vastava otsuse. Nimelt sätestavad
eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktid b–c vastavalt usaldusväärsuse tasemed „kõrge“ ja
„märkimisväärne“ ning kummalegi tasemele vastamiseks peavad eIDAS määruse ja selle
rakendusaktide kohaselt olema täidetud kindlad nõuded. Näiteks juhul, kui teenuseosutaja
soovib kinnitust, et tema pakutav e-identimise süsteemi usaldusväärsuse tase on samaväärne
eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktis c märgitud usaldusvääruse tasemega „kõrge“, hindab
RIA, kas usaldusvääruse tasemele „kõrge“ esitatud nõuded on täidetud, lähtudes teenuseosutaja
esitatud informatsioonist. Kui selle põhjal saab järeldada, et e-identimise süsteemil on
tõepoolest kõrge usaldusväärsuse tasemega samaväärne usaldusväärsuse tase, teeb RIA otsuse
(haldusakti) e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hinnangu andmise
kohta.
Lõikega 3 sätestatakse, et juhul, kui teenuse osutaja esitatud teabest ei nähtu e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsust, teeb RIA, tuginedes seejuures haldusmenetluse
seaduse § 43 lõikele 2, otsuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse
hinnangu andmata jätmise kohta. Seejuures tasub rõhutada, et viimasel juhul ei tee RIA otsust
kinnitada e-identimise süsteemi samaväärsus ühegi eIDASe määruse artikli 8 lõike 2
punktides b–c nimetatud usaldusväärsuse tasemega ega ei kinnita RIA e-identimise süsteemi
samaväärsust ka teenuseosutaja taotletust madalama tasemega. Seega säilib teenuseosutajal
võimalus e-identimise süsteemi kohandada nii, et taotlus oleks võimalik seejärel RIA-le uuesti
esitada ja saada kinnitus samaväärsuse kohta soovitud usaldusväärsuse taseme osas.
Lõige 4 sätestab, et RIA lahendab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse
hindamiseks esitatud taotluse ja teeb taotluse sisu põhjal vastavalt positiivse või negatiivse
otsuse pärast nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamist 80 päeva jooksul. Menetlustähtaja
seadmisel on võetud eeskujuks EUTS § 7 lõikes 1 sätestatud kvalifitseeritud usaldusteenuse
osutaja loa menetluse tähtajast. Kuna valdav osa turuosalistest tegelevad praktikas paralleelselt
nii e-identimise kui e-allkirjastamise kujul usaldusteenuse pakkumisega, on mõistlik sätestada
mõlema teenuse osas ühtlased menetlustähtajad. Ühtlasi on eelnõus toodud 80-päevane tähtaeg
vajalik ja piisav selleks, et RIA ja kõik tema poolt kaasatud eksperdid saaksid taotluse ja
dokumendid läbi vaadata ning arvamuse kujundada. Vaidemenetluse osas kohaldatakse aga,
sarnaselt kvalifitseeritud usaldusteenuse loamenetlusele, haldusmenetluse seaduses sätestatud
5
korda ja tähtaegu, mida EUTS-is ei taasesitata, vaid tuginetakse § 1 lõikes 3 sisalduvale
viitenormile.
Lõike 5 kohaselt seab RIA positiivse otsuse ehk usaldusväärsuse taseme samaväärsuses
veendumuse saavutamise korral sellele otsusele kuni kolmeaastase kehtivusaja. Kehtivusaja
seadmise puhul on oluline, et tähtaja suhtes säiliks teatav haldusorgani diskretsiooniõigus, sest
e-identimise süsteemid tuginevad erinevatele tehnoloogiatele, millest mitmed, näiteks
biomeetrial põhinevad süsteemid, on pidevas ja kiires arengutsüklis. Seetõttu tuleb RIA-l igal
konkreetsel juhul hinnata, missugune kehtivusaeg tagab ühelt poolt ettevõtja perspektiivis
üleliigse halduskoormuse vältimise ning teiselt poolt võimaldab realistlikult väita, et
konkreetne e-identimise süsteem võiks seatud kehtivusaja jooksul Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktides b või c sätestatud
usaldusväärsuse tasemega samaväärseks jääda. Eelnõuga ei ole ette nähtud erisusi
usaldusväärsuse hinnangu uuendamiseks, vaid kehtivusaja möödumisel tuleb e-identimise
süsteemi pakkuval ettevõtjal esitada uus, lõikes 1 nimetatud taotlus. Selline lahendus on vajalik
seetõttu, et e-identimise valdkonna kiire ja pideva arengu tõttu toimub vastavates süsteemides
muudatusi ja täiendusi pidevalt ning RIA-l tuleb süsteemi usaldusväärsuse taseme
samaväärsuses veendumiseks kehtivusaja möödudes uuesti läbi vaadata kogu ettevõtja e-
identimise süsteemi puudutav materjal.
Lõige 6 sätestab, et e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamise täpsemad tingimused ja
kord kehtestatakse ministri määrusega. Eelkõige on oluline tagada, et loodav usaldusväärsuse
hindamise kord oleks e-identimise teenuse osutajate vaates mõistlik ja tehnoloogia järjepideva
arenguga arvestades piisavalt paindlik, pakkudes samal ajal piisavalt detailset teavet,
võimaldamaks RIA-l enne otsuse vastu võtmist alati veenduda e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme samaväärsuses. Seetõttu tuleb teenuseosutajatega algatatud dialoogi
tulemusena välja töötada vastava ministri määruse eelnõu. Eelnõus sätestatakse muuhulgas
täpsemalt, missugust informatsiooni peavad sisaldama teenuseosutaja poolt RIA-le e-
identimise süsteemi kohta esitatavad dokumendid. Eelduslikult peavad need sisaldama
vähemalt e-identimise süsteemi nimetust ja eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktides b või c
ja lõikes 3 sätestatud usaldusväärsuse tasemele vastavat kirjeldust ja põhjendusi. Ühe
võimalusena on kaalutud ka teenuseosutajalt sõltumatu audiitori hinnangu nõudmist, mis
kinnitaks e-identimise süsteemi vastavust dokumentides e-identimise teenuse osutaja poolt
esitatud kirjeldusele. Samuti sätestatakse ministri määrusega nii RIA-le teenuseosutaja taotluse
läbivaatamiseks menetlustähtajad kui ka potentsiaalselt antavale usaldusväärsuse hinnangule
kehtivusaja seadmise tingimused. Rakendusaktis sätestatakse ka asjaolu, et e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamiseks kutsub RIA kokku töörühma, kuhu kaasatakse
eksperte teistest riigiasutustest. Näiteks töötavad asjakohaste teadmiste ja kogemustega
ametnikud SiM-is, PPA-s ja MKM-s. Ühtlasi sätestatakse rakendusaktis, kuidas toimub
hinnatud e-identimise süsteemide kohta teabe avalikustamine. Tõenäolisim võimalus selleks on
RIA veebilehel vastava alajaotuse tekitamine. Samas asukohas avaldatakse ka süsteemi nimetus
ja usaldusväärsuse tase, millega samaväärsus tuvastati. Eraõiguslike e-identimise süsteemide
osas märgitakse ka ära teave, et tegemist ei ole riigi kontrollile allutatud süsteemidega.
Lõike 7 kohaselt on e-identimise teenuse osutaja kohustatud RIA-le esitatud samaväärsuse
hindamise taotluse läbivaatamise eest tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra
järgi, mis on mõeldud taotluse menetlemise, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamise ja halduskulude osaliseks katmiseks. Riigilõivu suurus ja kujunemise
alused on kirjeldatud eelnõu § 3 käsitleva seletuskirja struktuuriosa juures.
Paragrahv 212 sätestab teenuseosutaja kohustuse pärast e-identimise süsteemi usaldusväärsuse
taseme samaväärsuse otsuse saamist teavitada RIA-t kõigist olulistest muudatustest e-
6
identimise süsteemis ja nimetab alused, mille ilmnemisel on RIA-l õigus tunnistada
usaldusväärsuse taseme samaväärsust kinnitav otsus kehtetuks. Lõike 1 kohaselt tuleb e-
identimise teenuse osutajal RIA-t viivitamata teavitada muudatustest e-identimise süsteemis,
mis võivad mõjutada e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taset. Selliste muudatuste
planeerimisest tuleb RIA-t teavitada hiljemalt 30 päeva enne vastava muudatuse jõustamist.
Jõustamise all peetakse silmas muudatuse lülitamist teenuse live-keskkonda, eelkõige
sisseviidud muudatusega teenuse kättesaadavaks tegemist teenuse tarbijatele (näiteks olukorras,
kus e-identimise teenusele lisatakse üks uus taotlemise/väljastamise võimalus, mida sel teenusel
varasemalt ei olnud). Muudatused teenuses võivad toimuda nii ettekavatsetult, teenuse
loomupärase elukaare käigus, kuid ka kiireloomuliselt ja reaktiivselt, näiteks juhul, kui
teenuseosutaja tuvastab infoturbeohu, mis tuleb viivitamata kõrvaldada. Seetõttu näeb lõige 2
ette, et kui muudatusest ei ole enne selle jõustamist lõikes 1 nimetatud korras mõistlikult
võimalik teavitada, tuleb vastav viivitus teha hiljemalt järgneval päeval.
Lõige 3 sätestab punktidena neli alust, mille ilmnemise korral võib RIA e-identimise süsteemile
antud usaldusväärsuse taset sisaldava otsuse kehtetuks tunnistada. Esimese kehtetuks
tunnistamise alusena on sätestatud muudatusest teavitamise kohustuse rikkumine. Oluline on
tähele panna, et lõikes 1 sisaldub teavitamiskohustus kui nõue, kuid lõige 2 sisaldab kirjeldust,
kuidas selle nõude täitmine erandlikel juhtudel võib toimuda. Seega juhul, kui
teavitamiskohustuse täitmine ei olnud mõistlikult võimalik lõikes 1 nimetatud viisil võimalik,
hindab RIA, kas teenuseosutaja täitis teavitamisnõude teises lõikes sätestatud viisil – näiteks,
kas teenuseosutaja edastas järgmisel päeval nõuetekohase teavituse infoturbeintsidendi
ilmnemisest ja selle kõrvaldamisest asjassepuutuva muudatuse sisseviimise teel. Teiseks võib
otsuse kehtetuks tunnistada juhul, kui muudatus põhjustab RIA hinnangul e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme languse. Kolmas kehtetuks tunnistamise alus ilmneb
olukorras, kus RIA-le saavad teatavaks asjaolud, mille varasem ilmnemine oleks põhjustanud
usaldusväärsuse hinnangu andmata jätmise. See võib praktikas kasutust leida näiteks juhul, kui
pärast hinnangu andmist saab RIA-le teatavaks e-identimise süsteemi turvanõrkus või toimub
süsteemile mõju avaldav küberintsident. Viimasena võib otsuse kehtetuks tunnistada juhul, kui
RIA-le saavad e-identimise teenuse osutaja või e-identimise süsteemi kohta teatavaks asjaolud,
mis on ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Juhul kui RIA peab nimetatud alustel
põhjendatuks usaldusväärsuse taseme otsus kehtetuks tunnistada, võimaldatakse enne vastava
haldusakti andmist haldusmenetluse seaduse §-st 40 tuleneva menetlusosalise arvamuse ja
vastuväidete ärakuulamise põhimõtte kohaselt teenuseosutajal siiski selgitusi ja tõendeid
esitada, millest võib selguda, et RIA hinnangul esinenud kehtetuks tunnistamise alust ei esine.
Lõike 4 kohaselt võib RIA samaväärsuse taseme kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamisest
teavitada ka avalikkust, informeerides sellest eelnevalt ka teenuseosutajat. Eelkõige on selline
teavitamine vajalik, kui e-identimise skeem on avalikus sektoris laialt kasutusel ja kõikide selle
skeemi kasutajate kiire tuvastamine ning individuaalne teavitamine pole võimalik. Muutunud
või määramata tasemega e-identimise süsteemi kasutamisel peavad e-teenuse osutajad ümber
hindama, milliseid teisi EL e-identimise süsteeme nad piiriüleselt samaväärsuse põhimõttest
lähtuvalt peavad hakkama tunnustama.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse EUTS §-i 22 selliselt, et lisaks riiklikule järelevalvele oleks
RIA-l võimalik teha ka haldusjärelevalvet eIDAS määruses, EUTS-s ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sisalduvate nõuete üle. Järelevalvepädevuse laiendamine ka haldusjärelevalvele
on vajalik seetõttu, et eIDAS määruse alusel on piiriülese vastastikuse tunnustamise kohuslaste
seas avaliku sektori asutused (e-teenuste pakkujad). Praktikas on tuvastatud mitmes
valitsemisalas puudujääke selle kohustuse täitmisel, kuid õiguslikku alust pädeval alusel nende
rikkumiste kõrvaldamiseks ei ole. Euroopa Liidu õiguse rikkumise välistamiseks, sh
potentsiaalsete rikkumismenetluste riski haldamiseks on mõistlik luua riigisisene võimalus
7
juhtida avaliku sektori e-teenuste pakkujate tähelepanu eIDAS määrusest tulenevatele
kohustustele, rikkumisi ennetada ja neid kõrvaldada.
Eelnõu §-s 2 sisalduvad ITDS muudatused.
Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ITDS § 9 lõikeid 5 ja 51. ITDS § 9 lõikega 5 sätestatakse,
et dokumenti võib kanda digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavat
informatsiooni ja andmeid ning teisi vajalikke digitaalseid andmeid. Võrreldes kehtiva õigusega
võetakse seadusest välja viide krüptograafilistele võtmetele. ITDS § 9 lõikes 5 nimetatud
andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Edaspidi vastutab nii siinses sättes kui ka eelnõu § 2 punktis 2 nimetatud valdkonna eest
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister. Seega läheb SiM-ilt MKM-ile üle pädevus
kehtestada nii dokumenti kantavate digitaalsete andmete loetelu kui ka andmekandjale
esitatavad nõuded. Kuna SiM-il ja PPA-l puudub tehniline kompetents, kuid see on olemas
MKM-is ja RIA-s, siis PPA ja RIA vahel sõlmitud koostööleppe alusel on PPA kõnealustes
tehnilistes küsimustes senini kaasanud RIA. Samas ei ole see otstarbekas, sest sel juhul on
rollijaotus ja pädevused ebaselged, nagu toodi välja ID-kaardi kriisi õppetundide järeldustes.
Seega on mõistlik õigusaktides selgelt sätestada riigiasutuste asjakohased pädevused.
Kehtiva seaduse kohaselt määratakse valdkonna eest vastutav minister lähtudes sellest, kes on
ITDS kohaselt dokumendi väljaandja (näiteks diplomaatiline isikutunnistus välisministri
vastutusvaldkonnas ja elamisloakaart siseministri vastutusvaldkonnas). Kuivõrd digitaalsete
dokumentide andmekandja ning andmekandjale kantav informatsioon sõltub tehnoloogilisest
lahendusest ja valdkondlikest arengusuundumustest, on otstarbekas määrata kõikide
dokumentide liikide kaupa dokumendi digitaalse osa eest vastutavaks ministriks
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, kelle vastutusvaldkonnas on muu hulgas
tehnoloogiline arendustegevus, innovatsioon, informaatika ja riigi infosüsteemide arendamise
koordineerimine. Samas, ka edaspidi jääb ITDS § 9 lõike 1 alusel siseministrile ja
välisministrile alles pädevus kehtestada määrusega dokumendi vorm, tehniline kirjeldus ja
dokumenti kantavate andmete loetelu, st kehtestada isikut tõendavate dokumentide füüsiline
kirjeldus.
Eeltoodust lähtudes loetakse edaspidi ITDS § 9 lõikes 5, § 9 lõikes 51, § 191 lõikes 1, § 20
lõikes 3, § 202 lõikes 1, § 2014 lõikes 1, § 342 lõikes 1 ja § 343 lõikes 3 nimetatud valdkonna
eest vastutavaks ministriks siseministri või välisministri asemel väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister (peaministri 1. veebruari 2019. aastal kehtestatud korralduse
„Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ kohaselt 7.)
Eelnõu seletuskirja lisas 1 on rakendusaktide kavandis ära toodud ITDS-i § 9 lõike 5 alusel ja
§ 9 lõike 51 alusel kehtestatavad määrused eraldi. Seejuures jääb valdkonna eest vastutavale
ministrile ka võimalus mõlema volitusnormi alusel kehtestada üks õigusakt, millega määrata
nii lõikes 5 toodud digitaalset isikutuvastamist ja allkirjastamist võimaldava informatsiooni
ning muu dokumendi kasutamiseks vajalike digitaalsete andmete kooslus kui ka § 9 lõike 51
alusel andmekandjale kehtestatavad nõuded.
ITDS § 9 lõike 51 muutmise tulemusel sätestatakse, et tehnilised nõuded andmekandja kohta,
millele võib kanda digitaalse dokumendi või dokumendi digitaalseid andmeid, kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/303052019002
8
Võrreldes kehtiva seaduse § 9 lõike 51 sõnastusega on täpsustatud, et peale digitaalse
dokumendi tehniliste nõuete võib nõuded kehtestada ka dokumendi digitaalsetele andmetele.
Digitaalsed dokumendid ITDS-i järgi on isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus (sh Mobiil-ID
vormis digitaalne isikutunnistus ja e-residendi digitaalne isikutunnistus), elamisloakaart ja
diplomaatiline isikutunnistus. Nende dokumendiliikide kõrval väljastatakse ITDS-i alusel aga
ka teisi dokumente, millele on talletatud digitaalseid andmeid, kuid neid ei loeta digitaalseteks
dokumentideks. Sellised dokumendid on meremehe teenistusraamat, välismaalase pass,
meresõidutunnistus, diplomaatiline pass, Eesti kodaniku pass, ajutine reisidokument ja
pagulase reisidokument. Muudatusega tagatakse, et volitusnorm tehniliste nõuete kohta hõlmab
kõiki dokumendiliike, mis on digitaalsed dokumendid või dokumendid, millele on võimalik
talletada digitaalseid andmeid.
Eelnõu § 2 punktiga 2 sätestatakse, et andmekandja vastavust kehtestatud nõuetele hindab
RIA. Kehtivas ITDS-s on sätestatud, et andmekandja vastavust kehtestatud nõuetele hindab
digitaalse dokumendi väljaandmiseks pädev asutus. Seega pidid tehnilistele nõuetele vastavust
kontrollima vastavalt kas PPA või Välisministeerium (edaspidi VäM), olenevalt sellest, kumb
neist asutustest dokumendi väljastas. Seejuures sõltuvad nii PPA kui ka VäM tehniliste nõuete
kehtestamisel ja nende hindamisel RIA ekspertteadmisest, sest PPA-l ja VäM-l on vastavad
kompetentsid puudu. Muudatuse jõustumise korral on seaduses selgelt sätestatud, et
andmekandja vastavust kehtestatud nõuetele hindab RIA.
Kuivõrd andmekandja on dokumendi oluline osa, on muudatuse jõustumisel RIA-l seadusest
tulenev alus edaspidi osaleda isikut tõendavate dokumentide hankemenetlustes.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ITDS § 91 lõiget 2, mis sätestab, et kui isiku eesnimi ületab
15 tähemärki või perekonnanimi ületab 28 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime
lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu. Muudatusega suurendatakse
isikut tõendavatel dokumentidel oleva isiku eesnime tähemärkide arvu andmevälja real 15-st
30-ni. Kehtiv 15 tähemärgi piirang on praktikas tekitanud probleeme, kuna isiku nimi (eriti
välismaalaste puhul) võib olla pikem kui 15 tähemärki ning see tähendab, et isiku nime ei saa
täielikult dokumendile kanda. Reisidokumendi puhul on selline olukord lahendatud nii, et
isikunimi algupärasel kujul kantakse dokumendi märkustelehele ning kanne kinnitatakse
pitsatiga. ID-1 formaadis dokumendi (isikutunnistus, elamisloakaart jms) puhul selline
võimalus puudub. Varem oli 15 tähemärgi piirang seotud tehniliste võimalustega, kuid aja
jooksul on need muutunud ning nüüd on dokumendile võimalik kanda rohkem tähemärke.
Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse ITDS § 115 lõiget 2 selliselt, et juhul, kui raske
tervisekahjustusega isik soovib, et PPA võtaks tema reisidokumendi taotluse vastu ja hõivaks
tema biomeetrilised andmed tema viibimiskohas, mitte PPA teeninduses, siis on seda võimalik
teha ka juhul, kui isikutunnistuse ja passi taotlus esitatakse samal ajal. Kehtiva õiguse kohaselt
võib PPA võtta taotluse vastu, taotleja isiku tuvastada või kontrollida taotleja isikusamasust ja
võtta temalt biomeetrilised andmed tema elukohas või viibimiskohas Eestis, kui isiku
terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult
PPA-sse pöörduda ja isiklik pöördumine on nõutav. Siinjuures on lisaks sätestatud tingimus, et
nimetatud taotlejalt võib tema elukohas või viibimiskohas Eestis dokumendi taotluse vastu
võtta juhul, kui dokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja
dokumendi olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik. See tähendab, et PPA võtab isiku kodus
või asukohas vastu tema passi taotluse üksnes juhul, kui isikul on vaja ravi eesmärgil välismaale
reisida ning selleks on vaja tal passi. Kuna Eesti kodaniku kohustuslikuks dokumendiks on
isikutunnistus, mitte pass, siis ei ole passi omamine vältimatult vajalik. Isikutunnistuse taotluse
saab püsiva tervisekahjustusega isik esitada ka posti teel, e-posti teel või
iseteeninduskeskkonnas, sest senini ei olnud selle taotlemiseks vaja anda sõrmejälgi. Kuna
9
alates augustist 2021 hakatakse sõrmejälgi kandma ka isikutunnistuse kiibile, siis see tähendab,
et püsiva tervisekahjustusega isiku isikutunnistuse taotluse vastuvõtmiseks ja tema
sõrmejälgede hõivamiseks peab PPA ametnik minema isiku viibimiskohta. Sellisel juhul on
mõistlik sätestada, et kui isikutunnistuse ja passi taotlus esitatakse samal ajal, on tal võimalik
passi taotlus esitada ravi eesmärgil reisimist põhjendamata, sest kui PPA ametnik on läinud
isiku elukohta, et temalt isikutunnistuse taotlus võtta ning hõivab sõrmejäljed, ei ole see PPA
jaoks töökoormuse tõus, kui ta ühtlasi võtab vastu ka passi taotluse, sest sõrmejälgi hõivatakse
sellisel juhul siiski ühe korra. Samas jääb kehtima ka senine regulatsioon, et püsiva
tervisekahjustusega isikul on tema viibimiskohas reisidokumendi taotluse esitamise õigus, kui
isik vajab reisidokumenti välismaale ravile minekuks.
Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse ITDS § 115 lõiget 7, sätestades, et valdkonna eest vastutava
ministri määrusega kehtestatud vanuse alampiirist nooremat isikut ei daktüloskopeerita ka
isikutunnistuse taotlemisel ning tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi
taotlemisel isikliku ilmumise nõuet.
Euroopa Liidu määruses (EL) 2019/1157 sätestatud nõuete täitmiseks lisatakse Eesti Vabariigi
isikutunnistuse kiibile biomeetrilised andmed. Määrusest tulenevalt kantakse dokumendi
kiibile näokujutis ja kahe sõrmejälje kujutis, nagu on juba ette nähtud ka biomeetrilise passi ja
elamisloakaartide puhul.
Euroopa Liidu liikmesriikide väljastatud riiklike isikutunnistuste turvalisuse tase erineb
märkimisväärselt, mis suurendab omakorda võltsimise ja dokumendipettuse ohtu. Sellest
tulenevalt on Euroopa Liidu tasandil otsustatud liikmesriikide isikutunnistuste turvalisuse taset
tõsta lisades dokumendi kiibile biomeetrilised andmed. Eesti Vabariigi isikutunnistused
vastavad aga juba praegu kehtivatele rahvusvahelisele standarditele ja EL tasandil kehtetustatud
nõuetele. Biomeetriliste andmete lisamine isikutunnistusele on vajalik isikusamasuse
kontrollimiseks, dokumendi ehtsuse kontrollimiseks ning nende dokumentide turvalisemaks
kasutamiseks Euroopa Liidus.
Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse ITDS §-i 12 lõikega 31, mille kohaselt keeldutakse
digitaalse dokumendi väljaandmisest, kui dokumendi andmekandja ei vasta enam tingimustele,
mis on vajalikud dokumendi turvaliseks kasutamiseks. Digitaalseks isiku tõendamiseks
ettenähtud dokumendid on isikutunnistus (sh diplomaatiline isikutunnistus), digitaalne
isikutunnistus (sh e-residendi digitaalne isikutunnistus ja mobiil-ID) ja elamisloakaart.
Kehtiva õiguse kohaselt keeldub PPA mobiil-ID väljaandmisest, kui andmekandja puuduste
tõttu ei saa mobiil-ID-d turvaliselt kasutada. Muudatusega luuakse asjaomane keeldumisalus
kõikidele digitaalsetele dokumentidele, kuivõrd mobiil-ID ei ole ainus digitaalne dokument,
mille andmekandja võimalikku turvariski ei saa täie kindlusega välistada. Et olla valmis
olukordadeks, kus PPA ei saa andmekandja turvariski tõttu ajutiselt uusi dokumente välja anda,
peab olema võimalus digitaalse dokumendi väljaandmisest keelduda. See tähendab, et
keeldutakse digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest (sh mobiil-ID ja e-residendi digitaalne
isikutunnistus). Isikutunnistuse (sh diplomaatilise isikutunnistuse) ja elamisloakaardi saab anda
välja ilma, et dokumendile oleks kantud info, mis võimaldab digitaalset tuvastamist ja
digitaalset allkirjastamist, sest võimalik turvarisk ei takista nende dokumentide kasutamist
füüsilises keskkonnas.
Eelnõu § 2 punktidega 7–12 ühtlustatakse diplomaatiliste passide kehtivusaeg Eesti kodaniku
passi kehtivusajaga, milleks on kuni kümme aastat. Tegemist on praktilistel kaalutlustel tehtud
ettepanekuga, millega kaasneb diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutuste ja ajakulu
vähenemine.
10
Sarnaselt Eesti kodaniku passi kehtivusajaga, mis on alates 2016. a 10 aastat, pikendatakse
diplomaatilise passi kehtivusaega viielt aastalt kümnele, sh Vabariigi Presidendil, endisel
Vabariigi Presidendil, Riigikohtu esimehel, karjääridiplomaadil ja karjääridiplomaadi
kandidaadil. Euroopa Parlamendi liikme diplomaatilise passi kehtivusaega pikendatakse senise
viie aasta asemel viie aasta ja kuue kuuni. Muudatusettepanekuga luuakse ka alus diplomaatilise
passi välja andmiseks VäM-s mittediplomaatilisel ametikohal töötavale isikule, kellel on
diplomaatiline pass ametiülesannete täitmiseks vajalik. VäM teenistujad, kes oma töö- või
ametiülesannete täitmiseks välisriigis esindavad riiki ametiisikuna, reisivad sageli ka riikidesse,
kus diplomaatilise passi omamine oluliselt lihtsustab reisimist. Vajalik õiguslik alus nendele
isikutele diplomaatilise passi välja andmiseks praegu puudub.
Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et VäM koosseisuvälisele teenistujale ja temaga
välislähetuses kaasas olevale perekonnaliikmele ning välislähetuses töötava diplomaadi
perekonnaliikmele antakse diplomaatiline pass välja viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui
kuus kuud pärast koosseisuvälise teenistuja või diplomaadi välislähetuse lõppemist. Enamik
riike nõuab, et reisidokument kehtiks pärast viisa kehtivusaja lõppemist veel kuus kuud.
Kehtivas seaduses on nõue, et diplomaatiline pass võib peale lähetuse lõppemist kehtida ainult
üks kuu. Diplomaatilise kulleri diplomaatilise passi kehtivusaega pikendatakse kolmelt aastalt
viiele aastale.
Diplomaatilise passi kehtivusaja pikendamine annab järkjärgulise kokkuhoiu passiplankide
kasutamise osas järgneva viie aasta jooksul ehk 2026. aastal võib kasutatavate passiplankide
arv väheneda vähemalt 1/8 võrra. Samuti väheneb diplomaatilise passi taotluse menetlemisega
seotud ametnike töökoormus.
VäM poolt planeeritav passiplankide vajaduse prognoos on lähiaastate perspektiivis järgmine:
2020 400
2021 400
2022 400
2023 500
2024 400
2025 400
2026 350
2027 500
2028 350
Aastasest koguarvust moodustab karjääridiplomaatidele antavate diplomaatiliste passide osa
vähem kui neljandiku. Diplomaatiliste passide andmise hüppeline kasv on tavapäraselt seotud
Riigikogu valimistsükliga.
Eelnõu §-s 3 sisalduvad RLS muudatused.
Eelnõu § 3 punkt 1 sätestab riigilõivuseaduse 3. osa 8. peatüki 6. jao 51. jaotise kehtetuks
tunnistamise. Kõnealune jaotis, mis asub TTJA läbiviidavate toimingute jaos, tunnistatakse
kehtetuks, sest TTJA ei vii EUTS-i alusel läbi toiminguid ja pädev asutus on edaspidi RIA.
Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse RLS-i 3. osa 8. peatükki 10. jaoga, kuhu koondatakse RIA
tehtavad lõivustatud toimingud.
Riigilõivu määrade puhul on lähtutud RIA arvestuslikust töötunni hinnast 16 eurot ja vastava
toimingu tegemiseks hinnanguliselt kuluvatest nii RIA kui kaasatavate asutuste töötundidest.
11
Kui e-identimise teenuse osutaja esitab taotluse e-identimise süsteemile usaldusväärsuse taseme
andmiseks, tasub taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 2500 eurot. Selleks toiminguks
kulub erinevatel asutustel kokku hinnanguliselt 312,5 töötundi. Lõivuga kaetakse osaliselt nii
taotluse menetlemise, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise
kui ka halduskulud. Kuigi kavandatav riigilõiv ei kata täielikult riigile e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse hindamisega kaasnevat kulu, on eelnõu autorid otsustanud, et e-identimise
süsteemide kui innovaatilise ettevõtlussuuna ja sektoriteülese koostöö eesmärgil tuleb riigilõivu
summa kujundada väiksemaks, kui algselt kavandatud. Riigil tuleb e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse hindamisega kaasnevaid kulusid osas, milles need ei ole kaetud kavandatava
riigilõivu poolt aktsepteerida ja olemasolevate ressurssidega katta.
Tegemist on uue olukorraga e-identimise valdkonnas ja uute toimingutega. Iga e-identimise
teenuse osutaja taotluse läbivaatamine, sealhulgas e-identimise süsteemi tehnilise
dokumentatsiooni analüüsimine, auditiaruande sisuline läbitöötamine, teenuse samaväärsuse
hindamine, vajaduse korral audiitorite, e-identimise teenuse osutaja ja ekspertidega
konsulteerimine ning lõpptulemuse vormistamine on aja- ja töömahukas tegevus.“
Eelnõuga luuakse kord e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamiseks
(samaväärsuse hindamiseks vastavalt eIDAS määrusele). Vastavat määratlust ei ole Eesti
õigusruum varasemalt võimaldanud. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme riigisisene
hindamine võimaldab riigil edaspidi luua eriregulatsiooni e-identimise süsteemide riigisiseseks
kasutuseks, tagades seejuures, et süsteem vastab sisult kui vormilt eIDAS määrusest
tulenevatele nõuetele. Vastava menetluse tulemusel saavad sellised e-identimise süsteemid
Eesti õigusruumis ka samaväärse tagatistaseme ning turul tegutsedes väljastatakse neile
riigipoolne kinnitus vastavuse kohta. Seadusandjal tekkib võimalus määratleda, millistes
sektorites loetakse sellist e-identimise süsteemi võrdväärseks riigi poolt eIDAS määruse artikli
9 kohaselt teavitatud e-identimise skeemidega (riigisiseselt). Selliselt oleks tulevikus võimalik
kaaluda näiteks täiendav ligipääs finantssektori teenustele või võimaldada erinevate
pilootprojektide lansseerimist. Vastavalt on riigi kohustus kontrollida, et need, samaväärsed e-
identimise süsteemid oleksid turvalised ning vastaksid neile ettenähtud nõuetele.
Märgime, et selline menetlus loob Eesti õigusruumis uue olukorra, mille puhul on riigil vajalik
kontrollida ja kinnitada e-identimise süsteemi vastavus eIDAS määrusest ja selle
rakendusaktidest tulenevatele nõuetele. Selliste e-identimise süsteemide tehnoloogiline
ülesehitus võib oluliselt erineda teavitatud ja liikmesriikide usaldusnimekirja kantud
usaldusteenustest. Hindamaks ja kinnitamaks (ka õiguslikult siduvalt), et selline usaldusteenus
vastab samaväärselt eIDAS määruse nõuetele, suurendab see oluliselt töötundide arvu, mis on
vastava teenuse hindamiseks vajalik.
Eelnõu seletuskirjas on vastavalt esile toodud, et hinnanguline töötundide maht on 312,5 tundi
ning arvutuse aluseks on võetud RIA arvestuslik töötunni hind 16 eurot. Vastav arvutuskäik on
hetkel tehtud taotlejale soodsaimal kujul. Arvutuse põhiselt on eelduseks võetud RIA töötunnid
ning arvestuses ei sisaldu teiste asutuste ega ekspertidega kaasnevad kulud menetlusprotsessis
osalemisel. Kuivõrd ekspertide koosseis määratakse igakordselt eraldiseisvalt, siis on ka
kaasnevate kulude prognoos põhinev väiksematele kuludele. Töörühma koosseisu osas saab
esile tuua, et asjakohaste teadmiste ja kogemustega ametnikud töötavad näiteks SiM-, PPA-s ja
MKM-is. Märgime, et näiteks SiM pädeva eksperdi kaasamise tööandjakulu on ümardades 20
eurot töötunni kohta ning eeldatav töörühma ühekordsesse hindamisse panustatav aeg 40
töötundi (see on 800 eurot ühe eksperdi kaasamiseks ühe taotluse läbitöötamiseks ja
hindamiseks). Täiendavalt võib olla vajalik teadmistepõhise otsuse tegemiseks kaasata ka
eksperte väljastpoolt riigiasutusi. Eelnõu eesmärk on tagada riigisisene tunnustatud e-
identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme kvaliteetne hindamine. Siinjuures on peetud
12
otstarbekaks lähtuda riigilõivu arvutamisel just taotlejale soodsamast prognoosist. Tulenevalt
sellest, et kaasatavate ekspertide koosseis arv võib muutuda, on võimalik ja vajalik riigilõivu
suuruse ning avaliku sektori kulude vastavuse regulaarne kontrollimine.
Eelnõu § 4 sätestab eelnõu jõustumise aja.
Eelnõu jõustub üldkorras, kuid § 2 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2021. aasta 2. augustil. Teisisõnu
tehakse jõustumise osas erand ITDS § 115 lõigete 2 ja 7 muudatuste jõustumise osas.
Arvestades, et muudatused on seotud Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/1157 rakendamisega
alates 02.08.2021, peame otstarbekaks jõustada nimetatud muudatused samal ajal.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu
õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
28.08.2014 määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike
usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ,
sätestatuga. ITDS-i tehtavad muudatused on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
(EL) 2019/1157, 20. juuni 2019, liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust
kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse
suurendamise kohta, rakendamisega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Antakse eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12 tulenev liikmesriikide vahelise koostöö
ühtse kontaktpunkti ülesannete täitmine PPA-lt üle RIA-le.
Sihtrühm:
1) PPA ametnikud, kes on seni täitnud eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12 tulenevat
liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesannet.
2) RIA ametnikud, kes asuvad muudatuse jõustumisel täitma eIDAS määruse artiklitest 9 ja 12
tulenevat liikmesriikide vahelise koostöö ühtse kontaktpunkti ülesannet.
3) Avalike e-teenuste osutajad, kes rakendavad oma veebilehtedel elektroonilist
isikutuvastamist.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - puudub
Muudatusega ei kaasne sotsiaalset või demograafilist mõju, sest tegemist on riigiasutuste
töökorraldust puudutava muudatusega tööülesande osas, millel ei ole halduseväliseid osapooli
(liikmesriikidevahelise koostöö kontaktpunkti ülesanne).
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - väike
Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule. Eelnõu koostamisele eelnenud asutuste
tööprotsesside kaardistamine näitas, et kõnealust ülesannet on personali ekspertteadmiste tõttu
võimalik efektiivsemalt täita RIA kaudu. Liikmesriikidevahelise kontaktpunkti ülesande
efektiivsem täitmine võib tuua kaasa kaudse positiivse mõju välissuhetele.
Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub
13
Muudatusega ei kaasne mõju majandusele, sest tegemist on riigiasutuste töökorraldust
puudutava muudatusega tööülesande osas, millel ei ole halduseväliseid osapooli
(liikmesriikidevahelise koostöö kontaktpunkti ülesanne).
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest tegemist on riigiasutuste
töökorraldust puudutava muudatusega tööülesande osas, mis puudutab elektroonilise
isikutuvastamise ja e-allkirjastamise teenuste osas üksnes liikmesriikidevahelist teabevahetust.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Eelnõuga kaasneb positiivne mõju riigiasutuste töökorraldusele, sest õigusruum viiakse de facto
vastavusse asutuste ülesannete ja rollidega. Tulenevalt sellest, et korrastatakse senine
ebapraktiline ja kohati selgusetu tööjaotus RIA ja PPA vahel, on võimalik senisest tõhusamalt
valdkonda juhtida ja arendada. Samuti aitab see kaasa erinevate riskide ning probleemide kiirele
ja efektiivsele lahendamisele olukordades, mis nõuavad kiiret reageerimist, selget
juhtimisstruktuuri ja täpset vastutusvaldkondade jaotamist (nt 2017. aasta nn „ID-kaardi kriisi“
laadsed juhtumid).
Muudatused suurendavad vähesel määral RIA töökoormust, kuna RIA hakkab süsteemselt
tegelema ülesannetega, mida ta varem täitis pisteliselt ja asutustevahelise koostöö raames.
Samas ei vähene oluliselt PPA töökoormus, sest senini ei ole PPA-l olnud piisavalt tööjõudu,
oskusi ega teadmisi antud valdkonnas kontaktpunkti ülesande täitmiseks, mistõttu on
tööülesandeid täidetud just RIA abiga. Muudatusega väheneb mõningal määral riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse asutuste töökoormus, kuna need asutused ei pea iseseisvalt hindama turul
tegutsevate e-identimise lahenduste usaldusväärsust, vaid saavad tugineda RIA poolt antavale
kesksele hinnangule.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju
risk väike.
6.2. Sätestatakse RIA-le roll korraldada isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise
võimaluse tagamise ülesande täitmist, lähtudes eIDAS määruse artikli 7 punktist f.
Sihtrühm:
1) RIA ametnikud, kes täidavad eIDAS määruse artikli 7 punktist f tulenevat
isikutuvastusandmete piiriülese kinnitamise võimaluse tagamise ülesannet.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - puudub
Muudatusega ei kaasne sotsiaalset või demograafilist mõju, sest tegemist on õigusselguse
loomise eesmärgil tehtava muudatusega.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - puudub
Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju majandusele.
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub
14
Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Kaasneb positiivne mõju riigiasutuste korraldusele, sest õigusruum viiakse de facto vastavusse
asutuste ülesannete ja rollidega. Suureneb õigusselgus EUTS-s sätestatud ülesannete täitjate
osas. Kuigi eIDAS määruse artikli 7 punktist f tulenev ülesanne on ka seni olnud praktikas RIA
täita, võib kahtluse alla seada, kas õiguslikult on piisavalt selge Vabariigi Valitsuse poolt EUTS
§ 2 lõikes 2 nimetatud volituse andmine. Kõnealune muudatus tõstab õigusselgust, nimetades
kõnealuse ülesandja täitjana sõnaselgelt RIA.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju
risk väike.
6.3. Kehtestatakse e-identimise süsteemide usaldusväärsuse tasemete hindamise kord.
Sihtrühm:
1) RIA ametnikud, kes asuvad muudatuse jõustumisel eraõiguslikke e-identimise süsteemide
usaldusväärsuse tasemeid hindama.
2) Muude riigiasutuste ametnikud ja kaasatud spetsialistid, kes kaasuvad RIA poolt kokku
kutsutavasse usaldusväärsuse taseme hindamise töörühma töösse.
3) Ettevõtjad, kes osutavad e-identimise teenust ja soovivad pakutavale teenusele RIA poolset
usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hinnangut.
4) Avalike e-teenuste osutajad, kes rakendavad oma veebilehtedel elektroonilist
isikutuvastamist.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - väike
Kaudse mõjuna võib prognoosida, et muudatuse tulemusel paranevad eraõiguslike e-identimise
süsteemide kasutajate, sh välisriikide kodanike võimalused kasutada Eesti e-teenuseid, kuna
RIA poolt keskse usaldusväärsuse hinnangu andmine võib motiveerida e-teenuse osutajaid
hinnatud e-identimise süsteeme oma teenustega liidestama.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - puudub
Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju valdkond: mõju majandusele – väike
Eelnõuga kaasneb positiivne mõju majandusele, sest RIA poolt e-identimise süsteemile keskse
riikliku usaldusväärsuse hinnangu andmine on ettevõtja jaoks potentsiaalselt müügiargument
välisturgudel.
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine
Muudatusega suureneb õigusselgus ning selgineb asutustevaheline vastutusjaotus. Kehtivas
õiguses ei ole reguleeritud, mil viisil toimub muude, kui eIDAS määruse artikli 9 alusel Euroopa
15
Komisjonile teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine.8 Kuna
eIDAS määruse artikli 9 alusel mitteteavitatavaid e-identimise süsteeme puudutav regulatsioon
ei tulene Euroopa Liidu õigusest, aga samas leidub turul tänaseks e-identimise süsteeme
(eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute pakutavaid), mille kasutajaskond on väga lai, koguni
võrreldav riiklike süsteemidega, tuleb siseriiklikult ka selliste süsteemide usaldusväärsuse
hindamiseks luua läbipaistev lahendus. Muudatusega suureneb vähesel määral RIA ametnike
töökoormus ning hindamise protseduuri kaasatavate muude ametnike töökoormus, kes on seni
lähenenud eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse hindamisele projektipõhiselt,
näiteks mõne konkreetse hankemenetluse raames. Muudatusega pannakse aga hindamiseks
paika konkreetne protseduur, mis on e-identimise teenust osutava ettevõtja jaoks, kes soovib
oma teenusele riigipoolset hinnangut, oluliselt läbipaistvam lahendus. Ühtlasi ei nähtu
turuolukorrast, et uusi hinnatavaid e-identimise süsteeme hakkaks lähitulevikus RIA-le
laekuma varasemast oluliselt rohkem ja sagedamini.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitava mõju
risk väike.
6.4. Laiendatakse seadusest tulenevat RIA järelevalvepädevust eIDAS määrusest e-
teenuse osutajatele tuleneva eID vahendite piiriülese tunnustamise kohustuse täitmisele.
Sihtrühm:
1) RIA järelevalveametnikud, kes hakkavad kontrollima e-teenuse osutajatele eIDAS määrusest
tulenevat piiriülese eID vahendite tunnustamise kohustust.
2) E-teenuse osutajad, kellel on kohustus täita eIDAS määrusest tulenevat piiriülese eID
vahendite tunnustamise kohustust.
3) Euroopa Liidu kodanikud ja residendid, kes kasutavad eIDAS määruse artikli 9 kohaselt
teavitatud e-identimise süsteeme.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju - väike
Muudatuse jõustamisel ehk efektiivse haldusjärelevalve juurutamisel on positiivne mõju eIDAS
määruse artikli 9 kohaselt teavitatud e-identimise süsteeme kasutavate Euroopa Liidu kodanike
jaoks. Mõju väljendub selles, et järelevalvemenetluste abil tagatakse, et kõik avalike e-teenuste
osutajad Eestis tunnustavad eIDAS määruse artikli 9 kohaselt teavitatud teiste liikmesriikide e-
identimise süsteeme.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele - väike
Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule. Seoses sellega, et muudatuse tulemusel paraneb
teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike juurdepääs Eesti avalikele e-teenustele, võib
prognoosida kaudset positiivset mõju välissuhetele (teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega).
Mõju valdkond: mõju majandusele – väike
Muudatuse tulemusel paraneb kaudselt ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjate
võimalus Eesti avalikke e-teenuseid kasutada, mis võib muuta Eestis ettevõtlusega tegelemise
või siinsesse majanduskeskkonda investeerimise atraktiivsemaks.
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju regionaalarengule.
8
eIDAS määruse artikli 9 alusel teavitatavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamine toimub
eIDAS määruses ja selle rakendusaktides esitatud korras ning läbib täiendava valideerimismeetmena
liikmesriikideülese vastastikuse hindamise protsessi.
16
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine
Muudatuse tulemusel suureneb vähesel määral RIA järelevalveosakonna töökoormus, sest
järelevalve hakkab planeeritult antud valdkonnas toimima ex post põhimõttel.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitava mõju
risk väike.
6.5 Tehakse muudatus ITDS-s sõrmejälgede andmete kandmiseks isikutunnistusele
tulenevalt EL määrusest (EL) 2019/1157.9
Muudatus on seotud Euroopa Liidu määruses (EL) 2019/1157 sätestatud nõudega kanda
isikutunnistuse kiibile daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed. Isikutunnistus on kohustuslik
dokument ning juhul kui isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamist ja
daktüloskopeerimist PPA teeninduses, peab isik saama teha neid toiminguid oma elukohas.
Sihtrühm:
a) Isikud, kes esitavad biomeetriliste andmetega isikut tõendava dokumendi taotlusi ja
kellel ei ole nende terviseseisundist tulenevalt võimalik sõrmejälgede hõivamiseks
külastada PPA teenindust. Sihtgrupi suurust ei ole võimalik määratleda.
b) PPA ametnikud, kes menetlevad isikut tõendava dokumendi taotlusi – ca 160
ametnikku.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – väike
Isikutunnistuse taotlejate nende viibimiskohas daktüloskopeerimisega ei kaasne otseseid
sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. Kuna tegemist on kohustusliku isikut tõendava
dokumendiga, peab riik tagama kõik võimalused dokumendi saamiseks ka nendele, kellel ei ole
terviseseisundi tõttu võimalik PPA teenindust külastada.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju majandusele
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusel ei kaasne mõju regionaalarengule.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – keskmine
Muudatus avaldab mõju PPA töökorraldusele, sest kui praegu kantakse sõrmejäljed üksnes
elamisloakaardile ja reisidokumentide kiibile, siis edaspidi ka isikutunnistuse kiibile. Kuna
isikutunnistus on Eestis elava Eesti kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, on nende
taotlejate arv suurem, kui elamisloakaardi ja reisidokumendi taotlejate arv. See tähendab, et
PPA ametnikud peavad senisest rohkem tegema nn koduvisiite.Täna ei ole võimalik täpselt
prognoosida isikutunnistuse taotlejate arvu, keda peab viibimiskohas daktüloskopeerima, kuid
elamisloakaardi taotlejatest on neid isikuid ligikaudu 1,5 %. See osakaal ei pruugi olla
9
Euroopa parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus nr (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste
ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade
turvalisuse suurendamise kohta.
17
isikutunnistuse taotlejate puhul sama. Teada on, et isikutunnistuse taotlejate arv on suurem ja
PPA kodukülastuste arv tõuseb. Teatud isikute gruppide (eakad, raske puudega, püsiva
liikumisvõimetusega) osas on väljatöötamisel meetmed, millega oleks võimalik lihtsustada
isikutunnistuse taotlemise võimalusi ning nende meetmete rakendamine mõjutab ka PPA
kodukülastuste arvu kasvu.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju
risk väike.
6.6 Ühtlustatakse diplomaatiliste passide kehtivusaeg Eesti kodaniku passi kehtivusajaga.
Muudatusega pikendatakse diplomaatiliste passide kehtivusaega kuni kümme aastani, et
vähendada diplomaatilise passi väljastamisega seotud kulutusti ja ajakulu. Pikema
kehtivusajaga diplomaatiline pass antakse ka välislähetuses töötava diplomaadi
perekonnaliikmele. Samuti luuakse õiguslik alus, millega antakse diplomaatiline pass VäM
mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja VäM töötajale, kui selleks on
põhjendatud vajadus.
Sihtrühm:
a) Diplomaatilise passi taotlejad – ca 350-500 isikut aastas;
b) Mittediplomaatilisel ametikohal töötavad ametnikud – ca 70;
c) Välisministeeriumi ametnikud, kes menetlevad diplomaatilise passi taotlusi – ca 1
ametnik.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – keskmine
Muudatus puudutab diplomaatilise passi taotlejaid. Lisaks sellele sihtgrupile, kellel on kehtiva
õiguse järgi õigus taotleda diplomaatilist passi on edaspidi see õigus ka VäM
mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja VäM töötajale, kui selleks on
põhjendatud vajadus. VäM teenistujad, kes oma töö- või ametiülesannete täitmiseks välisriigis
esindavad riiki ametiisikuna, reisivad sageli ka riikidesse, kus diplomaatilise passi omamine
oluliselt lihtsustab reisimist, mis tähendab, et see lihtsustab oluliselt sihtgrupi tööga seotud
ülesannete täitmist. Pikemaajalise diplomaatilise passi väljastamine välislähetuses oleva
diplomaadi kaasas olevatele pereliikmetele võimaldab pereliikmetel olla koos diplomaadiga
välislähetuses selle tähtaja lõpuni. Enamik riike nõuab, et reisidokument kehtiks pärast viisa
või viibimisloa kehtivusaja lõppemist veel kuus kuud.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – keskmine
Väheneb vajadus välislähetuse kestel vahetada diplomaatilist passi ning uuendada
akrediteeringut. Suureneb diplomaatilist passi tööülesannete täitmisel kolmandates riikides
kasutatavate VäM mittediplomaatilisel ametikohal töötava ametnike ja VäM töötajate
turvaolukord.
Mõju valdkond: mõju majandusele – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju majandusele
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusel ei kaasne mõju regionaalarengule.
18
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - väike
Väheneb diplomaatilise passi taotluse menetlemisega seotud ametnike töökoormus, kuna nad
ei pea nii tihti menetlema korduvaid taotlusi.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju
risk väike.
6.7. Lõivustatakse e-identimise süsteemile antud usaldusväärsuse taseme hindamiseks
esitatava taotluse läbivaatamine.
Sihtrühm:
1) Ettevõtjad, kes osutavad e-identimise teenust ja soovivad pakutavale teenusele RIA poolset
usaldusväärsuse taseme hinnangut.
Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – puudub
Muudatusega ei kaasne sotsiaalset, sh demograafilist mõju.
Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Mõju valdkond: mõju majandusele – väike
Usaldusväärsuse hinnangu saamiseks peab e-identimise teenuse osutaja tasuma riigilõivu.
Riigilõivu summa on kalkuleeritud nii ettevõtjasõbralikult, kui riigile majanduslikult võimalik.
Teisisõnu on tegelik erinevate asutuste ekspertide (ja halduseväliste, kaasatavate ekspertide)
arvamuse kujundamiseks vajalik tööajakulu rahaliselt konverteeritav oluliselt kõrgemaks
summaks, kui eelnõuga sätestatav riigilõivusumma.
Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub
Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub
Muudatusel ei ole seost regionaalarenguga.
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Muudatusel ei ole olulist mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Ettevõtja
poolt tasutav riigilõiv võimaldab riigieelarve tuludesse laekudes riigil menetlusega kaasnevad
kulud osaliselt katta.
Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju
risk väike.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seoses muudatustega on RIA-l vaja luua üheksa täiskoormusega töökohta, et täita RIA-le
pandud lisaülesandeid.
Nende ametikohtade loomise iga-aastane personalikulu on 533 058 eurot. Ametnike ülesanded
üheksal täiskoormusega töökohal on järgmised:
1) krüptograafiliste lahenduste hangete ja tehniliste muudatuste läbiviimise korraldamine,
2) usaldusteenustega seotud poliitikate ja praktikate haldamine ning teenuste arengu
koordineerimine,
19
3) ePassi tooteportfelli ja teenuste haldamine ning ePassi arendustega seonduvate
projektide elluviimise koordineerimine,
4) mobiil-ID tooteportfelli ja teenuste haldamine ning selle arendustega seotud projektide
elluviimise koordineerimine,
5) SiGa10, SiVa11 ja pilvevõtmete tooteportfelli ja teenuste haldamine ning nendega seotud
projektide elluviimise koordineerimine,
6) eID tehnoloogiate töö- ja ründekindluse hindamine ning arendusprotsesside tervikuna
nõustamine ja suunamine,
7) e-identimise vahendite ja usaldusteenuste biomeetriliste tehniliste lahenduste ja
isikutuvastusalgoritmidel põhinevate lahenduste väljatöötamine ja eksisteerivate
lahenduste analüüsimine.
Loetletud ülesannete täitmise kompetentsus PPA-l puudub ja seni on RIA neid ülesandeid
täitnud muude ülesannete kõrvalt asutustevahelise koostöö raames. Seega ei ole praegu ka RIA-
l nende ülesannete täitmiseks eraldi ametikohti. Selline olukord ei ole jätkusuutlik, mis
tähendab, et edaspidi on hädavajalik luua need üheksa ametikohta, et tagada valdkonna
turvaline, ajakohane ja kõikidele nõuetele vastav areng, sest riigi seisukohast on oluline luua
riigile antud valdkonnas püsiv kompetents. See oli ka üheks olulisimaks nn ID-kaardi kriisi
järelduseks. Nimetatud ametikohtadega kaasnevate kulude katmiseks on MKM ja RIA
taotlenud vahendeid 2022 ja järgnevateks aastateks riigieelarvest. Riigieelarveliste
lisavahendite mitteeraldamisel otsitakse vajadusel katteallikaid sisemistest vahenditest, teiste
digiriigi arendamise tööülesannete ümberprioriseerimise või ärajätmise kaudu. Kulude
osaliseks katteallikaks on ka e-identimise süsteemide riigisisese hindamise eest laekuv riigilõiv.
E-identimise süsteemide riigisisene hindamine on eelnõu kohaselt lõivustatud toiming, mille
kulu katab taotluse esitanud ettevõtja.
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks kehtestatakse uued määruse terviktekstid ITDS-i § 9 lõigete 5 ja 51
alusel. Kuna eelnõuga muudetakse kehtivaid volitusnorme, on valdkonna eest vastutavale
ministrile (väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister) antud volitus kehtestada dokumenti
digitaalselt kantavate andmete loetelu ja andmekandja tehnilised nõuded. Kuivõrd digitaalsed
andmed kehtestatakse edaspidi ITDS-i § 9 lõike 5 alusel, on vaja korrastada ka ITDS-i § 9
lõike 1 alusel kehtestatud määrused, milles on käsitletud dokumendi vormi, tehnilist kirjeldust
ja dokumenti kantavate andmete loetelu.
Eelnõuga lisandub uus rakendusakt, mis antakse eelnõu jõustumisel väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri poolt EUTS § 211 lõike 6 alusel (e-identimise süsteemi usaldusväärsuse
taseme hindamise tingimused ja kord).
Muudetavate/kehtestatavate rakendusaktide loetelu
1. ITDS-i § 9 lõige 5 alusel kehtestatav väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsed andmed“;
2. ITDS-i § 9 lõike 51 alusel kehtestatav väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsete andmete andmekandja tehnilised nõuded“;
3. Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise
seadusega:
3.1. siseministri 2. novembri 2018. aasta määrus nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm
10
konteinerite loomise, allkirjastamise ja valideerimise teenus (ingl signature gateway service, lühend SiGa),
vajalik digiallkirjastamiseks
11
e-allkirja valideerimise teenus (ingl signature validation service, lühend SiVa)
20
ja tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“
muutmine;
3.2. siseministri 26. augusti 2020. aasta määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja
tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete
andmete kehtivusaeg“ muutmine;
3.3. siseministri 2. novembri 2018. aasta määrus nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja
tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete
andmete kehtivusaeg“ muutmine;
3.4. siseministri 3.detsembri 2020. aasta määrus nr 42 „Meremehe teenistusraamatu
vorm, tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“
muutmine;
3.5. siseministri 10. detsembri 2020. aasta määrus nr 43 „Välismaalase passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine;
3.6. siseministri 3.detsembri 2020. aasta määrus nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm,
tehniline kirjeldus ja tunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine;
3.7. siseministri 23. novembri 2020. aasta määrus nr 38 „Diplomaatilise passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine;
3.8. siseministri 23. novembri 2020. aasta määrus nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine;
3.9. siseministri 10. detsembri 2020. aasta määrus nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm,
tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine;
3.10. siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 45 „Pagulase reisidokumendi
vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine;
4. Välisministri 9. märtsi 2017. aasta määrus nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise
ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele
kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise
kord“;
5. EUTS § 211 lõike 6 alusel kehtestatav väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määrus
„E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise tingimused ja kord“.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisa 1).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 2 punktid 4 ja 5, mis jõustuvad 2021. aasta 2.
augustil. Kõnealused sätted on seotud Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/1157 rakendamisega
alates 2021. aasta 2. augustist, mistõttu on otstarbekas jõustada ka vastavad siseriiklikud
muudatused samal ajal. Muus osas ei oma seaduse jõustamine ühelegi sihtgrupile mõju, mis
vajaks pikemat jõustumis- või üleminekuaega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Kooskõlastamise
tulemusel loodud märkuste tabel on lisatud seletuskirjale (vt lisa 2)
21
Sisukokkuvõte
Eelnõu koostamise vajadus tuleneb 2017. aasta sügisel ilmnenud ID-1 formaadis dokumentide
turvanõrkusest (nn ID-kaardi kriis), mille lahendamise käigus tõusis esile vajadus efektiivistada
isikut tõendavaid dokumente, e-identimist ja usaldusteenuseid puudutavat õigusruumi, kuid ka
nimetatud valdkondade eest vastutavate riigiasutuste omavahelist töö- ja vastutusjaotust.
Samuti soovitakse eelnõuga kaasajastada e-identimise süsteeme puudutavat regulatsiooni, mis
ei ole seni sätestanud selget korda eraõiguslike e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme
hindamiseks.
2017. aasta sügisel ilmnenud dokumentide turvanõrkuse lahendamine tõi esile konkreetsed
asutusevahelise tööjaotuse probleemkohad. Riigi Infosüsteemi Ameti ja Siseministeeriumi
analüüsidest selgus täiendavalt, et elektroonilist identiteeti käsitlev regulatsioon ja sellele
tuginev asutustevaheline pädevusjaotus ei ole õigusaktides piisavalt detailselt ja läbipaistvalt
kehtestatud – kohati ei kajastu tegelikud rollid ja töökorraldus üleüldse õigusaktides.
Analüüsitulemustest lähtuvalt said valdkonna eest vastutavad ministeeriumid ülesande
valdkondliku regulatsiooni korrastamiseks, sealhulgas selge asutustevahelise pädevus- ja
vastutusjaotuse sisseviimiseks õigusaktidesse. Sellest tulenevalt tehakse eelnõuga muudatusi
nii e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusesse kui ka isikut tõendavate dokumentide
seadusesse.
Kehtivas õiguses ei ole reguleeritud, mil viisil toimub muude, kui eIDAS määruse kohaselt
Euroopa Komisjonile teavitatud (praktikas riiklikud süsteemid) e-identimise süsteemide
usaldusväärsuse taseme hindamine. Kuna turul leidub tänaseks eraõiguslikke e-identimise
süsteeme, mille kasutajaskond on samaväärne riiklike süsteemidega, tuleb siseriiklikult ka
selliste süsteemide usaldusväärsuse hindamiseks luua läbipaistev lahendus. Eelkõige on sellest
abi avalike e-teenuse osutajatele, kes saavad edaspidi Riigi Infosüsteemi Ameti kesksele
hinnangule tugineda, kui otsustavad, missuguseid e-identimise süsteeme saab pidada piisavalt
usaldusväärseks, et neid avalike e-teenustega liidestada. Ettevõtja vaatest võib riiklik
usaldusväärsuse hinnang aga toimida müügiargumendina, mis tõstab pakutava teenuse
atraktiivsust ka välisturgudel.
Paralleelselt täiendatakse riigilõivuseadust, lisades RIA toimingute juurde e-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme hindamise taotluse läbivaatamise eest kohaldatav riigilõiv.
Eelnõu jõustub kavandatult üldises korras.
EELNÕU
12.04.2021
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut
tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse
muutmise seadus
§ 1. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevas seaduses sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme
hindamise nõudeid, tingimusi ja korda ei rakendata isikut tõendavate dokumentide seaduse
alusel välja antud isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e-identimise süsteemide suhtes.“;
2) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Pädev asutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 7 punktis f ning artiklites 9
ja 12 sätestatud ülesandeid täidab Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi pädev asutus).“;
3) seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:
„21. peatükk
E-identimise süsteemid
§ 211. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamine
(1) E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktides b ja c sätestatud
usaldusväärsuse tasemega esitab e-identimise teenuse osutaja pädevale asutusele taotluse ja e-
identimise süsteemi usaldusväärsuse taset käsitlevad dokumendid.
(2) Kui e-identimise teenuse osutaja esitatud teabest nähtub, et e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse tase on samaväärne e-identimise teenuse osutaja märgitud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktis b või c sätestatud
usaldusväärsuse tasemega, teeb pädev asutus otsuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse
taseme samaväärsuse kohta.
(3) Kui e-identimise teenuse osutaja esitatud teabest ei nähtu käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud samaväärsust, teeb pädev asutus otsuse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse
tasemele hinnangu andmata jätmise kohta.
(4) Pädev asutus lahendab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse
hindamiseks esitatud taotluse ja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud otsuse 80
päeva jooksul pärast nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamist.
(5) Pädev asutus seab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusele kuni kolmeaastase
kehtivusaja.
(6) E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise täpsemad
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise taotluse
läbivaatamise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 212. E-identimise süsteemi muudatustest teavitamine ja usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) E-identimise teenuse osutaja teavitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pädevat
asutust viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva enne e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taset
mõjutada võivate muudatuste jõustamist.
(2) Kui muudatusest teavitamine ei ole enne selle jõustamist võimalik, teavitab e-identimise
teenuse osutaja pädevat asutust muudatusest hiljemalt muudatuse jõustamisele järgneval
päeval.
(3) Pädev asutus võib käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistada,
kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) e-identimise teenuse osutaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
teavitamiskohustust;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatus põhjustab pädeva asutuse hinnangul e-
identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme languse;
3) pädevale asutusele saab teatavaks asjaolu, mis oleks põhjustanud käesoleva seaduse § 211
lõikes 2 nimetatud otsuse tegemata jätmise;
4) pädevale asutusele saab e-identimise teenuse osutaja või e-identimise süsteemi kohta
teatavaks asjaolu, mis kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(4) Pädev asutus võib käesoleva seaduse § 211 lõike 2 alusel tehtud otsuse kehtetuks
tunnistamisest teavitada avalikkust, informeerides enne seda ka e-identimise teenuse osutajat.“;
4) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Riiklik ja haldusjärelevalve
Riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 ja
käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb pädev asutus.“.
§ 2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine
Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Dokumenti kantavate digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldava
informatsiooni ja andmete ning teiste asjakohaste digitaalsete andmete loetelu kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(51) Tehnilised nõuded andmekandja kohta, millele võib kanda digitaalse dokumendi või
dokumendi digitaalsed andmed, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:
„(52) Andmekandja vastavust käesoleva paragrahvi lõike 51 alusel kehtestatud nõuetele hindab
Riigi Infosüsteemi Amet.“;
3) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „30“;
4) paragrahvi 115 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid võib Politsei- ja Piirivalveamet teha
järgmistel juhtudel:
1) reisidokumendi taotlus esitatakse koos isikutunnistuse või elamisloakaardi taotlusega;
2) reisidokumendi taotlus on põhjendatud, isiku reisi eesmärk on ravi saamine ja dokumendi
olemasolu on välisriiki reisimiseks vajalik.“;
5) paragrahvi 115 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „daktüloskopeerita” tekstiosaga
„isikutunnistuse,”;
6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Digitaalse dokumendi väljaandmisest keeldutakse, kui digitaalse dokumendi
andmekandja ei võimalda dokumenti turvaliselt kasutada.“;
7) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9¹ järgmises sõnastuses:
„91) Välisministeeriumi mittediplomaatilisel ametikohal töötavale ametnikule ja
Välisministeeriumi töötajale, kui selleks on põhjendatud vajadus;”;
8) paragrahvi 24 lõike 4 punktides 1, 3, 5 ja 8 ning lõikes 41 asendatakse sõna „viis” sõnaga
„kümme”;
9) paragrahvi 24 lõike 4 punkt 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„41) viis aastat ja kuus kuud Euroopa Parlamendi liikmele, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud
tema ametivolituste lõppemise päevast arvates;”;
10) paragrahvi 24 lõike 4 punktides 12 ja 13 asendatakse sõnad „üks kuu” sõnadega „kuus
kuud”;
11) paragrahvi 24 lõike 4 punktis 14 asendatakse sõna „kolm” sõnaga „viis”;
12) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) viis aastat käesoleva seaduse § 22 lõike 2 punktis 9¹ nimetatud isikule.“.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 3. osa 8. peatüki 6. jao 51. jaotis tunnistatakse kehtetuks;
2) seaduse 3. osa 8. peatükki täiendatakse 10. jaoga järgmises sõnastuses:
„10. jagu
Riigi Infosüsteemi Ameti toimingud
1. jaotis
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse alusel tehtavad toimingud
§ 2351. Usaldusteenuse osutaja loa taotlemise ja usaldusnimekirja kandmise toimingud
(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja
usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
1030 eurot iga usaldusteenuse kohta.
(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja korduva loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse
osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise korduva taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 770 eurot iga usaldusteenuse kohta.
(3) Usaldusteenuse osutaja andmete muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
65 eurot.
§ 2352. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise toimingud
E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks esitatava taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 eurot iga e-identimise süsteemi kohta.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 punktid 4 ja 5 jõustuvad 2021. aasta 2. augustil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2021. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2021. a
Isikut tõendavate dokumentide seaduse,
e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste
seaduse ning riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja
lisa
Rakendusakti kavandid
EELNÕU
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr
Dokumenti kantavad digitaalsed andmed
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse 9 lõike 5, § 191 lõike 1, § 20
lõike 3, § 202 lõike 1, § 2014 lõike 1, § 342 lõike 1 ja § 343 lõike 3 alusel.
§ 1. Diplomaatilisele isikutunnistusele, elamisloakaardile, isikutunnistusele ja digitaalsele
isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed
(1) Diplomaatilise isikutunnistuse, elamisloakaardi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse
kiibile kantakse isiku digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat, digitaalset allkirjastamist
võimaldav sertifikaat ja nendes sertifikaatides sisalduvatele avalikele võtmetele üheselt
vastavad isiklikud võtmed.
(2) Isiku digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat sisaldab järgmisi andmeid:
1) sertifikaadi tehnilised parameetrid;
2) sertifikaadi väljaandja;
3) sertifikaadi seerianumber;
4) sertifikaadi moodustamise kuupäev ja kellaaeg;
5) sertifikaadi kehtivuse viimane kuupäev ja kellaaeg;
6) sertifikaadi omaniku isikukood;
7) sertifikaadi omaniku eesnimi või -nimed;
8) sertifikaadi omaniku perekonnanimi või -nimed;
9) sertifikaadi kasutusvaldkond;
10) dokumendi kasutaja riiklik e-posti aadress.
(3) Isiku digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat sisaldab järgmisi andmeid:
1) sertifikaadi tehnilised parameetrid;
2) sertifikaadi väljaandja;
3) sertifikaadi seerianumber;
4) sertifikaadi moodustamise kuupäev ja kellaaeg;
5) sertifikaadi kehtivuse viimane kuupäev ja kellaaeg;
6) sertifikaadi omaniku isikukood;
7) sertifikaadi omaniku eesnimi või -nimed;
8) sertifikaadi omaniku perekonnanimi või -nimed;
9) sertifikaadi kasutusvaldkond.
§ 2. Diplomaatilisele isikutunnistusele, elamisloakaardile, isikutunnistusele ja digitaalsele
isikutunnistusele kantav andmefail
(1) Diplomaatilise isikutunnistuse, elamisloakaardi, isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse
kiibile kantakse andmefail.
(2) Diplomaatilise isikutunnistuse kiibi andmefail sisaldab järgmisi andmeid:
1) kasutaja eesnimi või -nimed;
2) kasutaja perekonnanimi või -nimed;
3) kasutaja isikukood;
4) kasutaja sünniaeg;
5) dokumendi number;
6) väljaandmise kuupäev;
7) kehtivuse viimane kuupäev väljaandmisel.
(3) Elamisloakaardi kiibi andmefail sisaldab järgmisi andmeid:
1) kasutaja eesnimi või -nimed;
2) kasutaja perekonnanimi või -nimed;
3) kasutaja isikukood;
4) kasutaja sünniaeg;
5) kasutaja sünnikoht riigi täpsusega standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi;
6) kasutaja kodakondsus standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi;
7) dokumendi number;
8) väljaandmise kuupäev;
9) kehtivuse viimane kuupäev välja andmisel;
10) kasutaja sugu;
11) kasutaja elamisloa, elamisõiguse või Eestis viibimise loa andmed;
12) dokumendi väljaandja.
(4) Isikutunnistuse kiibi andmefail sisaldab järgmisi andmeid:
1) kasutaja eesnimi või -nimed;
2) kasutaja perekonnanimi või -nimed;
3) kasutaja sugu;
4) kasutaja isikukood;
5) kasutaja sünniaeg;
6) kasutaja sünnikoht riigi täpsusega standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi;
7) kasutaja kodakondsus standardi EVS-EN ISO 3166-1 järgi;
8) dokumendi number;
9) väljaandmise kuupäev;
10) kehtivuse viimane kuupäev välja andmisel;
11) Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse või Eesti Vabariigis viibimise loa andmed.
(5) Digitaalse isikutunnistuse andmefail sisaldab järgmisi andmeid:
1) kasutaja perekonnanimi või -nimed;
2) kasutaja eesnimi või -nimed;
3) kasutaja isikukood;
4) dokumendi number;
5) väljaandmise kuupäev;
6) kehtivuse viimane kuupäev digitaalse isikutunnistuse väljaandmise kuupäeva seisuga.
§ 3. Dokumendi kiibi elektrooniline osa
(1) Elamisloakaardi kiibi kontaktivabale elektroonilisele osale kantakse ICAO spetsifikatsiooni
Doc 9303 kohaselt järgmised andmed:
1) elamisloakaardi kasutaja näokujutis;
2) siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ § 4 lõikes 12 nimetatud andmete
kordus;
3) elamisloakaardi kasutaja sõrmejäljekujutised koos sõrme indeksnumbriga ja kiibile
salvestatud sõrmejäljekujutiste arv;
4) sõrmejäljekujutistele juurdepääsu haldamise avaliku võtme info;
5) aktiivse autentimise avaliku võtme info.
§ 4. Digitaalsete andmete kehtivus
Diplomaatilisele isikutunnistusele, elamisloakaardile, isikutunnistusele ja digitaalsele
isikutunnistusele kantavad digitaalsed andmed kehtivad sama kaua kui dokument, millele need
kantakse.
§ 5. Meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, meresõidutunnistuse, diplomaatilise
passi, Eesti kodaniku passi, ajutise reisidokumendi ja pagulase reisidokumendi
elektroonilisele andmekandjale kantavad digitaalsed andmed
Meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, meresõidutunnistuse, diplomaatilise passi,
Eesti kodaniku passi, ajutise reisidokumendi ja pagulase reisidokumendi elektroonilisele
andmekandjale kantakse ICAO spetsifikatsiooni Doc 9303 kohaselt järgmised digitaalsed
andmed:
1) kasutaja näokujutis;
2) dokumendi liik;
3) väljaandja riigi kood „EST“;
4) kasutaja perekonnanimi või -nimed;
5) kasutaja eesnimi või -nimed;
6) dokumendi number;
7) kasutaja kodakondsus;
8) kasutaja sünniaeg;
9) kasutaja sugu;
10) dokumendi kehtivuse viimane kuupäev;
11) kasutaja isikukood;
12) kasutaja sõrmejäljekujutised koos sõrme indeksnumbriga ja kiibile salvestatud
sõrmejäljekujutiste arv;
13) sõrmejäljekujutistele juurdepääsu haldamise avaliku võtme info;
14) aktiivse autentimise avaliku võtme info.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
Kantsler
EELNÕU
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr
Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsete andmete andmekandja tehnilised
nõuded
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse 9 lõike 51 alusel.
§ 1. Digitaalse dokumendi ja dokumendi digitaalsete andmete andmekandja tehnilised
nõuded
(1) Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendi andmekandja
(edaspidi andmekandja) peab olema piisava mahu ja suutlikkusega, et kindlustada sellele
kantud andmete terviklikkus, autentsus ja konfidentsiaalsus.
(2) Andmekandja peab tagama andmete säilimise vähemalt andmekandjale kantud või sellega
seotud sertifikaatide kehtivusaja jooksul.
(3) Andmekandja peab olema lahutatav seadmest, kus teostatakse operatsioone digitaalseks
isiku tõendamiseks ettenähtud dokumendiga (edaspidi digitaalne dokument).
(4) Andmekandja peab füüsiliste karakteristikute poolest tagama piisava vastupidavuse
igapäevase kasutamise juures.
(5) Andmekandja peab omama standardiseeritud andmevahetusliidest.
(6) Andmekandja peab võimaldama andmete lugemist ja kirjutamist krüpteeritud
andmevahetuskanali kaudu, andmete salajasus peab olema piisavalt kindlustatud.
(7) Kui pärast digitaalse dokumendi väljaandmist on nõutav andmekandjale rakenduste
laadimine ja kustutamine, siis peab rakenduste laadimine ja kustutamine toimuma digitaalse
dokumendi väljaandja kontrolli all.
(8) Andmekandja peab olema ühilduv ning võimaldama vastava digitaalse dokumendi
kasutamist olemasolevas infrastruktuuris.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
EELNÕU
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr
Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses isikut tõendavate
dokumentide seaduse muutmise seadusega
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõigete 5 ja 51, § 191 lõike 1,
§ 20 lõike 3, § 202 lõike 1, § 342 lõike 1 ning § 343 lõike 3 alusel
§ 1. Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruse nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm
ja tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“
muutmine
Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruses nr 25 „Digitaalse isikutunnistuse vorm ja
tehniline kirjeldus ning digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline
kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete
kehtivusaeg“ muutmine
Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruses nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus
ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“ tehakse
järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, välismaalaste
seaduse § 224 lõike 1 punkti 6 ja § 250 lõike 2 punkti 9 ning välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse § 47 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel.“;
3) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruse nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja
tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete
andmete kehtivusaeg“ muutmine
Siseministri 02. novembri 2018. aasta määruses nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline
kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ja digitaalsete andmete kehtivusaeg“
tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
3) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruse nr 42 „Meremehe teenistusraamatu
vorm, tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruses nr 42 „Meremehe teenistusraamatu vorm,
tehniline kirjeldus ja teenistusraamatusse kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 43 „Välismaalase passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 43 „Välismaalase passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruse nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm,
tehniline kirjeldus ja tunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 3. detsembri 2020. aasta määruses nr 41 „Meresõidutunnistuse vorm, tehniline
kirjeldus ja tunnistusele kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruse nr 38 „Diplomaatilise passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruses nr 38 „Diplomaatilise passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruse nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm,
tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 23. novembri 2020. aasta määruses nr 39 „Eesti kodaniku passi vorm, tehniline
kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm,
tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 44 „Ajutise reisidokumendi vorm, tehniline
kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruse nr 45 „Pagulase reisidokumendi
vorm, tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ muutmine
Siseministri 10. detsembri 2020. aasta määruses nr 45 „Pagulase reisidokumendi vorm,
tehniline kirjeldus ja reisidokumenti kantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel.“;
2) paragrahv 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Siseministri 12. augusti 2010. aasta määruse nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks
ettenähtud dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“ kehtetuks tunnistamine
Siseministri 12. augusti 2010. aasta määrus nr 36 „Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud
dokumendi andmekandja tehnilised nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Jaani
Siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
EELNÕU
VÄLISMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr
Välisministri 9. märtsi 2017. aasta määruse nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse
väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele
isikutunnistusele kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud
mitteresidentide registreerimise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 5 ja § 2014 lõike 1 alusel
Välisministri 9. märtsi 2017. aasta määruses nr 7 „Diplomaatilise isikutunnistuse väljaandmise
ja kehtetuks tunnistamise kord, vorm, tehniline kirjeldus ja diplomaatilisele isikutunnistusele
kantavate andmete loetelu ning tulumaksust vabastatud mitteresidentide registreerimise kord“
tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 9 lõike 10, isikut tõendavate dokumentide
seaduse § 9 lõike 1, § 15 lõike 3, § 2016 lõike 2 ning tulumaksuseaduse § 30 lõike 2 alusel.“;
2) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2021. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Eva-Maria Liimets
Välisminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Saks
Kantsler
EELNÕU
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr
E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise tingimused ja
kord
Määrus kehtestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 211lõike 4 alusel.
§ 1. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse tingimused ja kord
(1) E-identimise teenuse osutaja esitatav, EUTS § 211 lõikes 1 nimetatud taotlus Riigi
Infosüsteemi Ametile peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) e-identimise süsteemi nimetus;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktides b või
c ning lõike 3 sätestatud usaldusväärsuse tasemele vastav kirjeldus;
3) sõltumatu audiitori hinnang, mis kinnitab e-identimise süsteemi vastavust e-identimise
teenuse osutaja poolt esitatud kirjeldusele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud sõltumatu audiitor on:
1) audiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses, kellele on väljastatud infosüsteemide
sertifitseeritud audiitori sertifikaat;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 18 kohane
vastavushindamisasutus.
(3) Riigi Infosüsteemi Amet moodustab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamiseks töögrupi, mille töösse võib kaasata eksperte teistest riigiasutustest.
(4) Teave hinnatud e-identimise süsteemide kohta avaldatakse Riigi Infosüsteemi Ameti
veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister